Verbis Aut Re nr 3/2019 (8)

S

I

S

E

K

A

I

T

S

E

A

K

A

NR 3/2019 (8)

E

E

20

31

28

45

TEADUS: VALIKUD JA OTSUSED MEIE ELUS

2

M

I

A

A

J

A

K

I

R

I

ISSN: 2585-4534

PERSOON: TEGUDEINIMENE MERLE TAMMELA

sisekaitse.ee

D

DIGI: LENDAVAD ABILISED SISEJULGEOLEKU TEENISTUSES

AJALUGU: KAKS PUMPPÃœSSI NOORELE AKADEEMIALE

AKTUAALNE: SISEKAITSEAKADEEMIA INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE

25.09.2019 16.10.2019 27.11.2019 11.12.2019

David Vseviov „Kuidas mõista turvalisust?“ Marje Josing „Eesti alkoholi tarbimisest ja selle kahjudest“ Neeme Tõnissoni loeng Henrik Roonemaa „Kellele on uus tehnoloogia ohtlik?“

LOENGUD TOIMUVAD Tallinna Keskraamatukogu saalis (Estonia pst 8, Tallinn) algusega kell 16.00 www.sisekaitse.ee/et/loengusari_turvaline_eesti

SISEKAITSEAKADEEMIA TÄIENDUSÕPE Koolitus- ja arendusprogrammid, seminarid, e-õppe kursused, avatud õpe, infopäevad, avalikud loengud TÄIENDUSÕPE SISETURVALISUSE PÕHIVALDKONDADES: • • • •

politsei- ja piirivalve pääste maksundus ja toll vanglateenistus

Küsi koolituspakkumist: koolitus@sisekaitse.ee www.sisekaitse.ee/et/taiendusope Uus raamat

TÄNASE VENEMAA PROPAGANDAST

Miks on see tekkinud?

Kuidas on see üles ehitatud?

Millistele alustele see tugineb?

Mis on selle eesmärk?

Millised institutsioonid on sellesse kaasatud?

Küsi raamatupoodidest või Sisekaitseakadeemiast! www.sisekaitse/kirjastus

Foto: Karlis Padar

Juhtkiri 1

JUHTKIRI

SISUKORD

Akadeemias on uus õppeaasta hoo sisse saanud.

Praegu on siin õppimas rekordarv õppureid, kelle arv küündib peaaegu tuhandeni. See paneb kindlasti proovile meie kõigi võimekuse. Kuid ma ei kahtle, et ühiselt pingutades ja sujuvas koostöös saame hakkama.

Ees ootavad põnevad ajad. Akadeemias esmakordselt toimunud häkatonil pakuti välja palju nutikaid lahendusi, kuidas siseturvalisuse õpe veelgi atraktiivsemaks muuta. Kindlasti leiab osa ideid ka rakendamist, sest aeg nõuab, et uute teadmiste omandamine käiks ajaga kaasas.

Tulemas on aasta üks olulisemaid sündmusi – konverents „Piiri peal“. „Piiri äratundmine on alati keeruline, sest see pole enamasti selge joon.

Akadeemia ise on ületanud piiri – oleme kolinud uude kõrgtehnoloogilisse õppehoonesse ja magistriõppe algusest möödub tänavu 10 aastat. Turvalisuse ja julgeolekuvaldkonna oluline ülesanne on tunda ära ohud, mis seostuvad mõtteliste, informatsiooniliste, psühholoogiliste, geograafiliste, juriidiliste, füüsiliste jt piiridega. Peame valmistuma nende ohtude ennetamiseks ja tõrjumiseks ka piiripealsetes situatsioonides, sest oht varitseb tihti allpool seatud piiri.“ Nii on kirjas konverentsi tutvustuses.

Millised on piirid hariduses, küberkaitse valdkonnas, riigi turvalisuses, eraelu kaitsmisel? Neid ja teisi küsimusi esitame endale iga päev. Kas siis õppurite, õppejõudude, tugiteenuse töötajate või juhtidena. Kõik ikka ühekoos vastuseid otsides. Et nende vastusteni jõuda, tuleb rohkem pead kokku panna, teineteist toetada ja ühiselt hingata. Ning siis sünnib sellest ühisest igapäevasest mõtlemisest ka suurem, paremini tagatud ja kaitstud siseturvalisus tulevikus.

Marek Link, rektor

AKTUAALNE 2 Sisekaitseakadeemia institutsionaalne akrediteerimine.

Akrediteerimisjärgseid mõtteid hindamisekspertide tagasisidest lähtuvalt • Andres Pung UUDISED

18

PERSOON Merle Tammela teguderohked akadeemiaaastad • Lauri Vanamölder

20

TEADUS Valikud ja otsused meie elus • Stella Polikarpus

28

DIGI 31 Lendavad abilised sisejulgeoleku teenistuses • Andres Mumma Õppekavade digitaliseerimine • Vaiko Mäe, Alina Gavrijaševa UUDISED

38

ÕPPIMINE Suveülikoolist, rõhuasetusega koostööl • Kaisa Kägu, Triin Kravets, Tiina Karu

40

SPORT Heade eeskujudega sportlikult sügisesse • Epp Jalakas

42

AJALUGU Kaks pumppüssi noorele akadeemiale • Lauri Vanamölder

45

Verbis Aut Re on Sisekaitseakadeemia ajakiri.

Ilmub kolm korda aastas. ISSN (trükis): 2585-4534, ISSN (pdf): 2585-4542; tiraaž: 700 Toimetus: kommunikatsiooniosakond; aadress: Kase 61, 12012 Tallinn; telefon: 696 5350; e-post: kirjastus@sisekaitse.ee; koduleht: www.sisekaitse.ee/kirjastus Peatoimejata: Lauri Vanamölder; keeletoimetaja: Victoria Parmas; makett ja kujundus: Jan Garshnek; fotod: Sisekaitseakadeemia kogu; trükk: Ecoprint Ajakirjas ilmunud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigustega kaitstud teosed. Toimetusel on õigus lugusid toimetada ja lühendada.

Esikaane foto: Häkaton 2019 üldvõtja ülesandele viimast lihvi andmas. Foto: Kristel Härm Järgmine ajakirja number ilmub veebruaris 2020.

2 VERBIS AUT RE 3/2019

SISEKAITSEAKADEEMIA INSTITUTSIONAALNE AKREDITEERIMINE Institutsionaalse akrediteerimise otsus

10/06/2019

EESTI KÕRG- JA KUTSEHARIDUSE KVALITEEDIAGENTUURI KÕRGHARIDUSE HINDAMISNÕUKOGU OTSUSTAS AKREDITEERIDA SISEKAITSEAKADEEMIA SEITSMEKS AASTAKS

Lähtuvalt rakenduskõrgkooli seaduse § 21 lg 3 p-st 1 ning ülikooliseaduse § 10 lg-s 4 ja Eesti Kõrg- ja Kutse­ hariduse Kvaliteediagentuuri põhimääruse punkti 3.7.3 ning punktis 3.7.1 sisalduva volituse põhjal kehtestatud dokumendi „Institutsionaalse akrediteerimise juhend” punkti 43.2 alusel sedastab EKKA kõrghariduse hindamisnõukogu (edaspidi Nõukogu) järgmist: 1.

2.

3.

Sisekaitseakadeemia kooskõlastas EKKAga institutsionaalse akrediteerimise aja 4.01.2018.

Dokumendi „Institutsionaalse akrediteerimise juhend“ punkt 8 alusel hinnati institutsionaalse akrediteerimise raames ka järgmist õppekava: Politseiteenistus (rakenduskõrgharidusõpe).

EKKA juhataja kinnitas 1-19/2/2019 korraldusega Sisekaitseakadeemia institutsionaalse akrediteerimise komisjoni (edaspidi komisjon) järgmises koosseisus: Robin Bryant (esimees) Kimmo Himberg Sergiu Vasile Mark Frederiks Merle Tikk

Matthew Kitching

4.

5.

6.

7.

professor, Canterbury Christ Church University, Ühendkuningriik rektor, Police University College, Soome professor, dekaan, „Alexandru Ioan Cuza“ Police Academy, Rumeenia Rahvusvahelise koostöö nõunik, NVAO, Holland Häirekeskuse peadirektori asetäitja, Eesti üliõpilane, Edinburgh Business School, Heriot-Watt University, Edinburgh, ESU tudengiekspert.

Sisekaitseakadeemia esitas eneseanalüüsi aruande EKKA büroole 11.01.2019, mille hindamiskoordinaator saatis komisjonile 14.01.2019.

Hindamiskülastus Sisekaitseakadeemias toimus 12.-13.03 2019.

Komisjon saatis hindamisaruande projekti EKKA büroole 26.04.2019, mille EKKA edastas kõrgkoolile kommenteerimiseks 14.05.2019 ja millele Sisekaitseakadeemia esitas vastuse 28.05.2019.

Komisjon esitas lõpliku hindamisaruande EKKA büroole 04.06.2019. Hindamisaruanne on otsuse lahutamatu osa. Aruanne on kättesaadav EKKA koduleheküljel.

AKTUAALNE 3

8.

9.

Lõpliku hindamisaruande ja eneseanalüüsi aruande edastas Nõukogu sekretär Nõukogu liikmetele 5.06.2019.

Hindamiskomisjoni osahinnangud olid järgmised:

Standard 1. Strateegiline juhtimine 2. Ressursid 3. Kvaliteedikultuur 4. Akadeemiline eetika 5. Rahvusvahelistumine 6. Õppejõud 7. Õppekava 8. Õppimine ja õpetamine 9. Üliõpilaste hindamine 10. Õppimise tugisüsteemid 11. Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus 12. Ühiskonna teenimine

Hinnang Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab osaliselt nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele Vastab nõuetele

Tunnustust vääriv x

x

10. Nõukogu arutas saadud dokumente 10.06.19 istungil 9 liikme osalusel ning otsustas tuua hindamis­ aruandest välja järgmised Sisekaitseakadeemia tugevused ja parendusvaldkonnad ning soovitused.

10.1. Strateegiline juhtimine

Tugevused 1.

2.

Akadeemia on väga hästi juhitud, tegevus on dünaamiline ja sihikindel ning personal on väga motiveeritud ja pühendunud.

Akadeemia ja riigiametite vahel toimib tihe mitmetasandiline koostöö.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

2.

Koostööd saab parandada nii kolledžite sees kui ka nende vahel, praegu on kolledžite tegevus liialt vähe seotud akadeemia kui tervikuga.

Kuigi akadeemia arengukavas on teadustöö määratletud põhivaldkonnana, näib selle roll SKA igapäevases tegevuses ja selle seos õppetööga olevat mõnevõrra nõrk. Teadustööd tuleb tugevdada.

10.2. Ressursid

Tugevused 1.

2.

Hea koostöö Siseministeeriumi ja teiste sidusrühmadega inim- ja finantsressursside ning infrastruktuuri säästva arengu planeerimisel ja rakendamisel, olles samal ajal uuenduslik ning avatud uute tehnoloogiate rakendamiseks.

Akadeemial on uus peahoone Tallinnas, mis on Akadeemia enda poolt disainitud vastavalt kõrgkooli vajadustele ning kujutab endast suurepärast õpetamis- ja õppimiskeskkonda.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

Paremini tuleks kasutada sisevõrku ja muid uuenduslikke IT-lahendusi, et soodustada koostööd ja teabevahetust akadeemia ja selle üksuste vahel.

4 VERBIS AUT RE 3/2019

2.

3.

Välise kommunikatsiooni eesmärke ja selle edukuse mõõtmist võiks arendada kaugemale pelgalt uute üliõpilaste värbamisest.

Võttes arvesse SKA olulist rolli sisejulgeoleku valdkonnas, on praegu suhteliselt vähe teaduskraadi omavaid akadeemilisi töötajaid. Rohkem tuleks tööle võtta doktorikraadiga töötajaid ning praeguseid töötajaid tuleks motiveerida doktorikraadi omandama.

10.3. Kvaliteedikultuur Tugevused 1.

2.

3.

Sisehindamise süsteem hõlmab kõiki asjakohaseid aspekte ning hindamistulemusi kasutatakse õppekavaarenduses ja muudeks parandusteks.

Sisehindamises osalevad laialdaselt nii sisemised kui ka välised sidusrühmad.

Sisehindamine on integreeritud juhtimisprotsessi läbi tulemusnäitajate jälgimise ning iga- aastaste tegevuskavade ülevaatamise.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

2.

3.

4.

Laiendada tuleks sisehindamisel kasutatavaid kvaliteedinäitajaid, et need ei põhineks üksnes rahulolu-uuringutel.

Koostada tuleks aastaaruanded, et avalikkus oleks teadlik SKA tööst ning muudatustest, mis on sisse viidud sisehindamiste tulemuste põhjal.

Tagada, et hästi struktureeritud hindamise ja tagasiside süsteem oleks rakendatud ka magistrikaval.

Kaaluda tuleks õppekavade võrdlemist partnerasutustega, et üle vaadata tulemusnäitajad põhjalikumaks võrdlusuuringuks, eriti arvestades akadeemia ambitsiooni saada 2025. aastaks parimaks sisekaitselise hariduse keskuseks Euroopas.

10.4. Akadeemiline eetika Tugevused 1.

2.

Üliõpilased ja tööandjad on teadlikud sellest, kui oluline on Eesti avalike teenuste esindajate usaldusväärsus ja eetiline käitumine.

Tuvastatud plagieerimise või muu akadeemilise väärteo juhtumeid käsitletakse tõhusalt ja asjakohaselt.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 3.

4.

Hiljuti kasutusele võetud plagiaadi tuvastussüsteemi ja akadeemilise eetika tähtsust tuleks laiemalt tutvustada õppejõudude ja üliõpilaste seas. Tuleb tagada, et kõik töötajad oleksid teadlikud SKA poliitikast akadeemilise eetika järgimise kohta ja et seda rakendatakse järjepidevalt.

Soovitav on kasutada ka mõnda teist plagiaadi tuvastamise tarkvara, et tagada üliõpilaste tööde laialdasem kontroll erinevates keeltes (nt Google otsetõlke tuvastamiseks).

AKTUAALNE 5

10.5. Rahvusvahelistumine Tugevused 1.

2.

3.

SKA on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi saada oma valdkonna parimaks keskuseks Euroopas ja jälgib tähelepanelikult seatud viie rahvusvahelistumise tulemusnäitaja saavutamist.

SKA on loonud laia rahvusvahelise võrgustiku, kaasates oma kolledžid asjakohastesse assotsiatsioonide ja ametite tegevustesse.

On sisse viidud või planeeritud mitmed meetmed üliõpilaste mobiilsuse ja välistudengite integratsiooni suurendamiseks, näiteks stipendiumid välismobiilsusesse suunduvate üliõpilaste jaoks, välisüliõpilaste tuutorid, segarühmad ja keelekohvikud.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

2.

3.

Vaatamata seatud ambitsioonikale eesmärgile saada Euroopa juhtivaks oma valdkonna õppeasutuseks, ei ole selge, kuidas eesmärk peaks realiseeruma ja milliseid rahvusvahelisi võrdlusi kasutatakse eesmärgi saavutamise hindamiseks. Hindamiskomisjoni hinnangul ei ole tulemusnäitajate sihtväärtused eriti ambitsioonikad ega ka põhjendatud. Rahvusvahelistumise tulemusnäitajaid tuleb selgelt argumenteerida, kasutades seejuures rahvusvahelisi võrdlusi. Välja tuleb töötada rahvusvahelise strateegilise partnerluse poliitika, pidades silmas visiooni SKA-st kui valdkonna liidrist Euroopas.

Multikultuurse õppekeskkonna pakkumine on akadeemia oluliseks eesmärgiks. Ei ole aga selge, kuidas seda saavutada tingimustes, kus välisüliõpilaste ja –õppejõudude arv on väike, takistab keelebarjäär ning ingliskeelseid ainekursusi on vähe. Akadeemia peaks tegema rohkem jõupingutusi, et stimuleerida välismobiilsust ning luua võimalusi rahvusvahelistumiseks „kodus“ (mis peaks olema õppekavade kohustuslikuks komponendiks). Multikultuursust peetakse eranditult pedagoogiliseks küsimuseks, kuid seda tuleks käsitleda laiemalt, nt ka üliõpilaste kultuuriliste ja usuliste vajaduste seisukohast.

Pikemaajalises välismobiilsuses osalenud üliõpilaste osakaal oli 2017/18. õppeaastal kõigest 0,6%.

Inglise keele oskuse puudumine ja inglise keeles õpetatavate kursuste vähesus on suureks takistuseks mobiilsuse suurendamisele mõlemas suunas. Inglise keeles õpetatavate ainekursuste arvu tuleks suurendada ning mitte ainult valikainete, vaid võimalusel ka kohustuslike ainete näol. SKA võiks kaaluda mobiilsusakende rakendamist õppekavades. Toetada tuleks nii töötajate kui üliõpilaste võõrkeeleõpet.

10.6. Õppejõud Tugevused 1.

2.

3.

SKA akadeemilisel personalil on väga tõhus koostöö kõigi sidusrühmade ning operatiivvaldkonna esindajatega. Jagatakse kogemusi, häid tavasid ning inim- ja logistilisi ressursse ning pakutakse seeläbi vastastikust abi õpetamise ja õppimise parandamisel.

Erialapraktikute laialdane kasutamine õppetöös, mis tagab õpetamise vastavalt tänapäeva väljakutsetele.

Akadeemilise personali enesetäiendamine, arendamine ja hindamine on põhjalik ja süstemaatiline ning toetab õppemeetodite, uurimistöö võimaluste ja õppekavade edasiarendamist.

6 VERBIS AUT RE 3/2019

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

2.

2018. aastal oli akadeemias ainult viis doktorikraadiga õppejõudu. Suurendada tuleks doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arvu ja edendada nende TAL-tegevusi.

Tugevdada SKA instituutide ja kolledžite omavahelist koostööd, mitte ainult õppekavade, vaid ka TAL-tegevuste valdkondades.

10.7. Õppekava Tugevused 1.

2.

3.

4.

Õppekavad on kooskõlas Eesti ja Euroopa nõuetega. Õppekavaga seotud otsused tehakse peamiste sidusrühmade ja SKA vastutavate õppetoolide juhtide / esindajate ühisel panusel.

SKA viib läbi uuringuid nii vilistlaste kui ka teiste sidusrühmade seas, mille tulemusel on tuvastatud mitmeid parendusvaldkondi. Rakendatud on moodulipõhised õppekavad ja muud meetmed, et parandada õpetamise taset (eriti teooria ja praktika parem seos ja tasakaal, üldpädevuste integreerimine erialaõppesse).

Erialadevahelise dubleerimise vältimiseks on akadeemia rakendanud õppekavadeülest ühisõpet, praktilisi töid ja ühisõppusi.

SKA töötas välja integreeritud sisejulgeoleku haridusmudeli koos vastava tegevuskavaga, et arvestada demograafilise langustrendiga.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

2.

Üliõpilasi tuleks rohkem kaasata õppekavade arendusse.

Tugevdada tuleb kolledžite vahelist kommunikatsiooni ja koostööd moodulipõhiste õppekavade läbiviimisel.

10.8. Õppimine ja õpetamine Tugevused 1.

2.

3.

4.

5.

Akadeemias on loodud kvaliteetne ja kiiresti arenev digitaalne keskkond, mis toetab tõhusalt õpetamist ja õppimist muljetavaldava äsja ehitatud infrastruktuuri raames. Üliõpilaskeskne lähenemine õpetamisele, mis aitab kujundada motiveeritud, hästi koolitatud ja tööturul nõutud üliõpilasi. Ühiste õpetamis- ja õppimisvõimaluste suurendamine rakenduskõrghariduse õppekavade vahel (politsei, korrektsioon, pääste).

Lõpetajate ettevalmistus on hea ning nad vastavad nii tööandjate kui ka Eesti ühiskonna vajadustele. Õppejõud on motiveeritud ja kvalifitseeritud.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

2.

Üle tuleks vaadata üliõpilaste värbamisstrateegia, et laiendada võimalike kandidaatide ringi, eriti vanemaealiste potentsiaalsete üliõpilaste osas.

Tagada, et üliõpilased oleksid teadlikud lõputöö kirjutamisest saadava kasuga ning kasutada seda kõrgema taseme õppe- ja teadustöö soodustamiseks. Suurendada lõputöö kirjutamise populaarsust politseiteenistuse õppekaval.

AKTUAALNE 7

3.

Vaadata läbi õppekavad, et rahuldada „mittetraditsiooniliste” (nt lapsevanema kohustustega) üliõpilaste vajadusi.

10.9. Üliõpilaste hindamine Tugevused 1.

Üliõpilaste hindamissüsteem on tasakaalus, sidus ja õiglane.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

Külalisõppejõududele tuleks pakkuda rohkem koolitust hindamis- ja õpetamismetoodika osas.

10.10. Õppimise tugisüsteemid Tugevused 1.

Õppe tugisüsteemid (sh akadeemiline-, psühholoogiline- ja karjäärinõustamine) on hästi välja arendatud ning laialdaselt kasutusel.

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

Rakendada tuleks järjepidevat testimist, et teha kindlaks üliõpilaste varjatud õpiraskused. Laiendada tuleks akadeemia töötajate teadmisi õpiraskustega üliõpilaste õppimisvõimaluste kohta.

10.11. Teadus- arendus ja/või muu loometegevus Tugevused 1.

2.

3.

Juhtkonna pühendumus SKA teadustöö arendamisele.

Akadeemia annab välja avalikku sisejulgeoleku teemalist teadusajakirja „Sisekaitseakadeemia toimetised“, mis on kõrge kvaliteediga ja nii professionaalselt kui ka akadeemiliselt oluline.

Akadeemia märkimisväärne panus uute õppematerjalide loomisel (näiteks erialaõpikud).

Parendusvaldkonnad ja soovitused 1.

2.

Akadeemias läbiviidud teadusprojektide arv on väike. Teadustöö kultuur akadeemias vajab laiendamist ning teadustöö ei tohiks põhiosas piirduda vaid õppematerjalide loomisega.

Akadeemilisi töötajaid tuleb julgustada doktoriõpingute ettevõtmiseks.

10.12. Ühiskonna teenimine Tugevused 1.

2.

Koostöö erinevate sidusrühmadega sisejulgeoleku valdkonnas on süstemaatiline, läbimõeldud ja sihipärane ning teenib hästi ühiskonda.

Akadeemia uus peahoone on nüüdisaegne (nt raamatukogu ja spordisaalid), pakkudes uusi võimalusi mitte ainult üliõpilastele ja õppejõududele, vaid ka partneritele, vilistlastele ja avalikkusele.

8 VERBIS AUT RE 3/2019

Parendusvaldkonnad ja soovitused

Aidata laialdasemalt kaasa Eesti ühiskonna harimisele julgeoleku valdkonnas (nt kriisiolukorras toimetulek), inimeste teadlikkuse ja oskuste parandamisele ning seeläbi nende riskikäitumise vähendamisele.

Vilistlasi tuleks oma valdkonna parimate ekspertide ja praktikutena aktiivsemalt ja süstemaatilisemalt kaasata SKA arendamisse (õpingute läbiviimine, õppekavade väljatöötamine, praktika korraldamine).

Kui üks kuni neli osahinnangut on hinnanguga ’osaliselt vastav’ ja ülejäänud osahinnangud on hinnanguga ’vastav’, analüüsib hindamisnõukogu kõrgkooli tugevusi ja parendusvaldkondi ning annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond vastavad nõuetele, ning teeb otsuse kõrgkool akrediteerida seitsmeks aastaks või annab hinnangu, et kõrgkooli juhtimises, töökorralduses, õppe- ja teadustegevuses või õppe- ja uurimiskeskkonnas esinevad puudused, annab juhiseid nende kõrvaldamiseks ning teeb otsuse akrediteerida kõrgkool kolmeks aastaks.

12. Nõukogu analüüsis Sisekaitseakadeemia tugevusi ja parendusvaldkondi ning arvestades, et - kahe standardi puhul (ressursid ja õppekavad) on SKA saavutused komisjoni hinnangul „tunnustust väärivad“ ning rahvusvahelistumisega seotud arendustegevused on üks SKA lähiaastate prioriteete, OTSUSTAS 1) akrediteerida Sisekaitseakadeemia seitsmeks aastaks, 2) vastavalt EKKA kvaliteedimärgi statuudile omistada Sisekaitseakadeemiale EKKA kvaliteedimärk.

Otsus võeti vastu 9 poolthäälega. Vastu 0.

13. Akrediteering kehtib kuni 10.06.2026. Järgmise institutsionaalse akrediteerimise toimumise aja kooskõlastab EKKA büroo Sisekaitseakadeemiaga hiljemalt 10.06.2025.

14. Nõukogu palub Sisekaitseakadeemial esitada hiljemalt 10.06.2021 ülevaate tegevustest seoses hindamisnõukogu otsuses välja toodud parendusvaldkondade ja soovitustega.

15. Isikul, kes leiab, et otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, on võimalik esitada vaie EKKA hindamisnõukogule 30 päeva jooksul pärast seda, kui vaide esitaja vaidlustatavast toi­ mingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

16. Nõukogu saadab vaide EKKA hindamisnõukogu vaidekomisjonile, kes esitab 5 päeva jooksul vaide saamisest nõukogule kirjaliku erapooletu arvamuse vaide põhjendatuse osas. Nõukogu lahendab vaide 10 päeva jooksul selle saamisest, võttes arvesse vaidekomisjoni põhjendatud seisukohta.

Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib hindamisnõukogu vaide läbivaatamise tähtaega pikendada kuni 30 päeva võrra. Otsuse kohtulik vaidlustamine on võimalik 30 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtu Tallinna kohtumajja halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras.

Tauno Otto Nõukogu aseesimees

Hillar Bauman Nõukogu sekretär

AKTUAALNE 9

AKREDITEERIMISJÄRGSEID MÕTTEID

HINDAMISEKSPERTIDE TAGASISIDEST LÄHTUVALT Sisekaitseakadeemia läbis 2019. a kevadel juba teist korda institutsionaalse akrediteerimise – esimest korda tehti seda 2011.–2012. a, mil akadeemia läbis esimest korda läbi viidud institutsionaalse akrediteerimisvooru esimese Eesti kõrgkoolina.

Eeltoodud otsuses esitatut kommenteerib õppeprorektor ANDRES PUNG.

K

a seekordne akrediteerimine oli teatavas mõttes pilootakrediteerimine, kuna esimest korda, veel enne uue kõrgharidusseaduse jõustumist 1.09.2019, toimus kõrgkooli institutsionaalne akrediteerimine muudetud tingimuste järgi – koos institutsionaalse aspektiga hinnati ka õppekavade aspekti (meie puhul politseiteenistuse õppekava näitel), kuna uue seaduse järgi edaspidi õppekavagruppe kõrghariduses enam ei akrediteerita.

Samas saime 2016. a ka õppekavade akrediteerimise kogemuse, mil akadeemia nii kutseõppe kui ka kõrghariduse õppekavagruppe/rühmi hinnati esimest korda Eesti haridussüsteemis (jälle piloot!) korraga koos.

Akadeemia võib viimase institutsionaalse akrediteerimise käigu ja tulemustega rahule jääda.

Kõrghariduse hindamisnõukogu kinnitatud otsus on meile igati positiivne. Eksperdid tõstsid eriliselt esile akadeemia väga pühendunud ja motiveeritud kollektiivi, ressursse ja õppekavu. Ainukese valdkonnana sai hinnangu „vastab osaliselt nõuetele“ rahvusvahelistumise valdkond, kõik teised valdkonnad said hinnangu „vastab nõuetele“. Vastavalt EKKA kvaliteedimärgi statuudile omistati akadeemiale ka EKKA kvaliteedimärk.

Alljärgnevalt keskendume aga eelkõige ekspertide ja hindamisnõukogu välja toodud parendusvaldkondadele ja soovitustele, kuna nende analüüs ja sellele järgnev arendustegevuste kavandamine ja elluviimine on akrediteerimisprotsessi kõige vajalikum ja väärtuslikum osa, et muuta

meie akadeemia veelgi paremini ja kvaliteetsemalt toimivaks kõrgkooliks.

Strateegiline juhtimine Akrediteerimise otsuses märgitakse, et akadeemia on väga hästi juhitud, dünaamiline ja sihikindel, pühendunud personaliga õppeasutus, kes teeb riigiametitega tihedat ja mitmetasandilist koostööd.

Esimene soovitus puudutab aga koostööd nii kolledžite sees kui ka nende vahel, praegu on kolledžite tegevus liialt vähe seotud akadeemia kui tervikuga*. Selle seisukohaga saab vaid nõustuda, ka rektoraadi akrediteerimistulemusi käsitleval seminaril Mäetagusel 12.06.2019 tõusis see prioriteetide reas esimeseks, millega tuleks akadeemias tegeleda.

Kolledžite roll akadeemia juhtimisstruktuuris ja organisatsiooni üldises korralduses, nende suhestumine akadeemia kui tervikuga, aga ka nende omavaheline suhestumine, ei ole alati selge ja määratletud. Siin võib tekkida isegi konfliktiolukordi, kui mõni partneramet annab kolledži juhtkonnale suunise, mis ei ole kooskõlas akadeemia üldiste arengutega – mis suunas tuleks sel juhul minna? Ka koostöökultuur kolledžite siseselt (tihti ka õppetoolide siseselt), ka erinevate asukohtade * Siin ja edaspidi on rasvaselt välja toodud akrediteerimise otsuses esitatud parendusvaldkondade ja soovituste täpsed või kohandatud tsitaadid.

10 VERBIS AUT RE 3/2019

vahel, vajab veel tugevalt arendamist. Kolledžite autonoomia piirid võiks selgemalt määratleda, suhestades need samal ajal akadeemia kui terviku ühtse identiteedi ja ühisosa väljakujundamisega. Ilmselt ongi siin kõige määravamaks faktoriks ühtsete arengusuundade tugevus ja selgus (sätestatud SKA arengukavas) koos mõõdetavate tulemustega. Ühtset identiteeti ja tegevuskultuuri kujundav on kahtlemata ka siseturvalisuse ühtse integreeritud haridusmudeli olemasolu ja selle järgimine ning elluviimine. Kõigi kolledžite tegevuste kavandamisel on vaja seada esikohale ühiselt kokkulepitud akadeemia prioriteedid ja nendest lähtuda, siis loksuvad paika ka kolledžite tegemised koostöös erinevate partneritega, aga ikka ja alati akadeemia kui terviku kontekstis. Nii tekib ka vajalik teineteist võimestav sünergia.

Kaasamiskultuur on akadeemias hästi arenenud, kaasatakse eelkõige kolledžite tasandil oma vahetuid partnerameteid, mis on ju ka loomulik. Samas võiks kaasata rohkem ka teiste kolledžite kolleege, ka teiste ametkondade töötajaid, kui see on sisuliselt põhjendatud. Akadeemia kui terviku partnerlus eelkõige ministeeriumide kui teiste strateegiliste partneritega võiks olla veelgi laiapõhjalisem ja vahetum, samuti koostöö ministeeriumide (SiM-i ja JM-i ja RaM-i, kelle haldusaladesse SKA partnerametid kuuluvad) endi vahel akadeemiat puudutavates küsimustes.

Kuigi akadeemia arengukavas on teadustöö määratletud põhivaldkonnana, näib selle roll SKA igapäevases tegevuses ja selle seos õppetööga olevat mõnevõrra nõrk. Teadustööd tuleb tugevdada. Selle soovitusega tuleb samuti nõustuda, teadustöö on tõepoolest natuke eraldiseisev muudest akadeemia põhitegevustest. Kolledžid toimetavad selles osas väga erinevalt. Vajalik on valdkond paremini süstematiseerida. Samuti on erinev sellealane suhtlus partnerametite ja ministeeriumidega. Vähesedki uuringute tellimused on väga erinevalt sisustatud. Teadustöö finantseerimine on süsteemitu. Akadeemia peaks järjekindlalt tegelema potentsiaalsete tellijatega, ka kooli pidajaga, et seda olukorda muuta. Samuti ei jõua teadus-, aga ka arendustöö tulemused piisavalt õppetöösse – siin on küll kõik hoovad meie endi kätes ja sellele aspektile tuleb edaspidi palju enam tähelepanu pöörata ning õppejõude

sellele suunitleda. Samuti võiks kaaluda integreeritud haridusmudeli laiendamist ja arendamist ka teadus- ja arendustöö valdkonnale, et anda kogu problemaatikale komplekssem käsitlus.

Ressursid Akadeemia ressursside valdkond loeti tunnustust väärivaks, eriti selle planeerimine ja rakendamine koostöös sidusrühmadega, samuti uue Tallinna õppehoone olemasolu. Paremini tuleks kasutada sisevõrku ja muid uuenduslikke IT-lahendusi, et soodustada koostööd ja teabevahetust akadeemia ja selle üksuste vahel – selle soovitusega tuleb nõustuda eriti just eelnevalt käsitletud kolledžite jt üksuste vahelise koostöö ning info- ja teadmusvahetuse tihendamise ja kollegiaalse õppimise kontekstis. Uute võimaluste ja formaatide tekitamiseks ja juurutamiseks peaksid tugistruktuurid seda valdkonda aktiivselt eest vedama ning andma õppejõudude jt töötajate kasutusse selleks vajalikud digitaalsed tööriistad.

Uus Tallinna õppehoone on disainitud ja tehnoloogiliselt varustatud parimal võimalikul moel silmas pidades kaasaegset digitehnoloogilist võimekust. Üks akadeemia ees seisev lähiaastate põhiülesanne on võtta kõik need tehnoloogilised võimalused maksimaalselt kasutusele. Praegu tehakse seda rohkem täienduskoolituses, tasemeõppe vajadused on veel täiel määral rahuldamata. Samuti on väga erinev seis kolledžite (isegi õppetoolide) lõikes, praegu on põhiliselt tuule tiibadesse saanud uuendusmeelsed õppejõud, kes omal initsiatiivil on uusi võimalusi kasutama hakanud. Peaksime looma sellise motivaatorite ja koolituste süsteemi, mis stimuleeriks ja võibolla isegi kohustaks seda tegema palju enamaid, eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga õppejõude.

Võttes arvesse SKA olulist rolli sisejulgeoleku valdkonnas, on praegu suhteliselt vähe teaduskraadi omavaid akadeemilisi töötajaid. Rohkem tuleks tööle võtta doktorikraadiga töötajaid ning praeguseid töötajaid tuleks motiveerida doktorikraadi omandama. Kindlasti on õppejõudude kvalifikatsioon laiemalt, mitte üksnes doktorikraadiga õppejõudude suurem arv, lähiaastate üks

AKTUAALNE 11

SKA ultramoodne simulatsiooniklass pakub huvi ka kaugemalt tulnutele. Fotol Ukraina Lvivi ja Harkivi ülikoolide demineerijad selle võimalustega tutvumas 3.–5. juunil 2019

võtmeteema. Täpsemalt avame seda teemat õppejõudude peatükis.

Veel üks soovitus oli, et välise kommunikatsiooni eesmärke ja selle edukuse mõõtmist võiks arendada kaugemale pelgalt uute üliõpilaste värbamisest. Akadeemia tegevusi erinevates valdkondades oleks vaja avalikkusele tutvustada palju aktiivsemalt ja selle töö tulemusi mõõta palju mitmekesisemalt. Selleks võiks akadeemia tulevikus anda suurema panuse elanikkonna harimisse sisekaitse küsimustes, samuti võiksid meie parimad eksperdid võtta enda kanda arvamusliidri rolli oma valdkonnas.

Kvaliteedikultuur Kvaliteedikultuuri osas tunnustasid eksperdid akadeemias kasutatavat sisehindamise ja tagasisidestamise süsteemi. Sellega haakub aga otseselt ka nende ettepanek laiendada sisehindamisel kasutatavaid kvaliteedinäitajaid, et need ei põhineks üksnes rahulolu-uuringutel. Muidugi on huvipoolte rahulolu vaid üks, küll väga oluline dimensioon

kvaliteedi tagamises, mistõttu võiks mitmekesistada sisehindamisel kasutatavaid kvaliteedinäitajaid. Muidugi jälgitakse süstemaatiliselt arengukava ja selle 21 indikaatori täitmist, kuid viimasedki on sageli kvantitatiivse iseloomuga. Ilmselt on vajalikud diskussioon ja kokkulepe, mis on veel need olulised kvaliteedinäitajad, mida akadeemia peaks monitoorima.

Koostada tuleks aastaaruanded, et avalikkus oleks teadlik SKA tööst ning muudatustest, mis on sisse viidud sisehindamiste tulemuste põhjal – ka see on kindlasti väga asjalik ettepanek, mille me ka ise akadeemia eneseanalüüsi aruandes esitasime.

Aastaaruande (või aastaraamatu) formaat vajab arutamist ja kokkulepet alates sellest, kellele see on eelkõige adresseeritud ja millist informatsiooni see võiks edastada. Oluline on, et fikseeritaks kõige olulisemate tegevusnäitajate iga-aastane tase, samuti kõige olulisemad tegevused, arendused ja saavutused aruandeaastal ühes kokkuvõtvas dokumendis.

Hindamise ja tagasisidesüsteemi rakendamine magistriõppekaval on samuti oluline, selleks võiks süsteemi kohandada magistriõppe ja magistrantide spetsiifikale sobivamaks. Praegune universaalne

12 VERBIS AUT RE 3/2019

süsteem ei sobi ilmselt kõiges magistrantidele rakendamiseks.

Akadeemiline eetika

Eksperdid veendusid akadeemiat külastades, et üliõpilased ja tööandjad on teadlikud, kui oluline on Eesti avalike teenuste esindajate usaldusväärsus ja eetiline käitumine. Esimese ettepanekuna soovitati, et hiljuti kasutusele võetud plagiaadi tuvastussüsteemi ja akadeemilise eetika tähtsust tuleks laiemalt tutvustada õppejõududele ja üliõpilastele.

Tuleb tagada, et kõik töötajad oleksid teadlikud SKA poliitikast akadeemilise eetika järgimisel ja et seda rakendatakse järjepidevalt. Ettepanek on igati loogiline, seda enam, et mõne aasta eest vahetasime välja eelnevalt kasutusel olnud tarkvara KRATT uue URKUND-i vastu. Küll ei saa päriselt aru hindamisekspertide väitest, et selles osas ei ole alati ühist arusaama SKA töötajate ja partnerametite töötajate vahel. Ei puutu ju partnerametite tavatöötajad plagiaadituvastustarkvara või laiemalt ka akadeemilise eetikaga vähimalgi määral kokku. Kui aga hindamiseksperdid pidasid silmas ametnikest praktikajuhendajaid, lõputööde juhendajaid või külalisõppejõude, siis selles rollis on nad juba „akadeemia teenistuses“ ning loomulikult laienevad ka nendele kõik akadeemilised, sh akadeemilise eetika nõuded.

Eksperdid soovitavad kasutada ka mõnda teist plagiaadi tuvastamise tarkvara, et tagada üliõpilaste tööde laialdasem kontroll erinevates keeltes (nt Google'i otsetõlke tuvastamiseks). Uurides teiste Eesti kõrgkoolide sellealast praktikat, ei ole meil veel õnnestunud tuvastada selle olemasolu Eestis. Kui leiame mõne toimiva süsteemi ja tarkvara, siis kaalume kindlasti selle kasutuselevõtuvõimalusi akadeemias.

Rahvusvahelistumine Rahvusvahelistumise kohta märgitakse akrediteerimise otsuses tunnustavalt, et SKA on loonud laia rahvusvahelise võrgustiku, kaasates oma kolledžid asjakohastesse assotsiatsioonide ja ametite tegevustesse. Sellega saab üksnes nõustuda. Esimese parendusvajadusena märgitakse, et vaatamata seatud ambitsioonikale eesmärgile saada Euroopa juhtivaks oma valdkonna õppeasutuseks, ei ole

selge, kuidas eesmärk peaks realiseeruma ja milliseid rahvusvahelisi võrdlusi kasutatakse eesmärgi saavutamise hindamiseks. Hindamiskomisjoni hinnangul ei ole tulemusnäitajate sihtväärtused eriti ambitsioonikad ega ka põhjendatud. Välja tuleb töötada rahvusvahelise strateegilise partnerluse poliitika, pidades silmas visiooni SKA-st kui valdkonna liidrist Euroopas. Väljatoodud probleem seostub SKA lennuka visiooniga – saada parimaks Euroopas aastaks 2025. See on praegu suhteliselt deklaratiivne loosung ning ei ole konkreetsete tunnustega sisustatud. Ilmselt tuleb hakata kasutama teisigi võrdlusnäitajaid teiste kõrgkoolidega – siis oleks võimalik võrrelda õppekavu ja tegevusi/tulemusi teiste partnerakadeemiatega juba kindlamal metoodilisel alusel. Mis puudutab komisjoni ettepanekut töötada välja rahvusvahelise strateegilise partnerluse poliitika, siis selles osas on tõepoolest vaja luua uus raamistik, mis seaks paika ka selged fookused – näiteks mis on akadeemia rahvusvahelistumise prioriteedid või milliste tunnuste järgi valime partnereid rahvusvaheliseks koostööks.

Multikultuurse õppekeskkonna pakkumine on akadeemia oluliseks eesmärgiks. Ei ole aga selge, kuidas seda saavutada tingimustes, kus välisüliõpilaste ja -õppejõudude arv on väike, takistab keelebarjäär ning ingliskeelseid ainekursusi on vähe. Akadeemia peaks tegema rohkem jõupingutusi, et stimuleerida välismobiilsust ning luua võimalusi rahvusvahelistumiseks „kodus“ (mis peaks olema õppekavade kohustuslikuks komponendiks). Multikultuursust peetakse eranditult pedagoogiliseks küsimuseks, kuid seda tuleks käsitleda laiemalt, nt ka üliõpilaste kultuuriliste ja usuliste vajaduste seisukohast. Kõiki neid multikultuurse õppekeskkonna pakkumise ettepanekuid tuleb kaaluda ning välja töötada meie spetsiifikale sobivad süsteemsed lahendused.

Kõige teostatavam ja kiirem moodus on muidugi alustada „koduse rahvusvahelistumisega“, tuues õppekavadesse sisse palju ulatuslikumalt rahvusvahelist kogemust ja võrdlusmaterjali. Multikultuursuse laiem kui üksnes pedagoogiline käsitlus, mis haaraks ka õppijate kultuurilisi ja usulisi vajadusi, on samuti teema, mis vajab analüüsi, kuigi praegu Eesti kontekstis meie spetsiifikaga kõrgkoolis ei ole see veel eriliselt aktualiseerunud.

AKTUAALNE 13

SKA-s toimub rohkelt rahvusvahelisi ettevõtmisi, näiteks see CEPOL-i narkokaubanduse koolitus 17. septembril 2019

Pikemaajalises välismobiilsuses osalenud üliõpilaste osakaal oli 2017/18. õppeaastal kõigest 0,6%. Inglise keele oskuse puudumine ja inglise keeles õpetatavate kursuste vähesus on suur takistus mobiilsuse suurendamisele mõlemas suunas. Inglise keeles õpetatavate ainekursuste arvu tuleks suurendada ning mitte ainult valikainete, vaid võimalusel ka kohustuslike ainete näol. SKA võiks kaaluda mobiilsusakende rakendamist õppekavades. Toetada tuleks nii töötajate kui üliõpilaste võõrkeeleõpet.

Pikemaajalisem välismobiilsus on meie spetsiifikaga akadeemias muidugi omaette teema. Mobiilsusakende rakendamise võimalikkus tuleb läbi töötada. Võõrkeeleõppeks on juba praegu akadeemias loodud praktiliselt maksimaalsed võimalused, nüüd tuleb analüüsida nende kasutamise efektiivsust. Mis puudutab aga ettepanekut suurendada ingliskeelsete kursuste või teemade arvu kohustuslikes moodulites, siis praegu peetava kõrghariduse keelepoliitika alase debati kontekstis on see isegi natuke problemaatiline. Üldse on vaja rakendada kompleksseid meetmeid, et rahvusvaheline kogemus ja teadmus

jõuaks palju rohkemate õppuriteni, et vastav hinnang ka vilistlaste ja tööandjate küsitlustes paraneks. Kasutada tuleks ka virtuaalmobiilsust ja muu tavapärase õppetöö aspektide rahvusvahelistamist. Rahvusvahelistel missioonidel või organisatsioonides töötanud spetsialiste võiks samuti palju rohkem kaasata õppetöösse akadeemias – saaksime tööle nii hea võõrkeeleoskuse kui ka värskeima rahvusvahelise teadmuse ja kogemusega õppejõude.

Õppejõud Õppejõudude puhul rõhutati tugevustena tõhusat koostööd sidusrühmadega, häid enesetäiendamise ja arendamise võimalusi ning erialapraktikute laialdast kasutamist õppetöös. Samas märgiti, et 2018. aastal oli akadeemias ainult viis doktorikraadiga õppejõudu. Suurendada tuleks doktorikraadiga akadeemiliste töötajate arvu ja edendada nende TAL-tegevusi. Doktorikraadiga õppejõudude vähesuse tõime ka ise oma eneseanalüüsi aruandes mitmes kohas välja. Tõepoolest, me pole

14 VERBIS AUT RE 3/2019

suutnud seda viimaste aastate jooksul suurendada, doktorikraadiga õppejõudude arv on hoopis vähenenud. Täiendavaks ohuteguriks on seejuures fakt, et meil viimastel, aga ka eelseisvatel aastatel, suureneb objektiivsetel põhjustel kutseõppurite arv, mis eeldab pigem õpetaja ja assistendi kvalifikatsiooniga õppejõudude arvu kasvu võrreldes senisega. Kui aga SKA tahab olla rakenduskõrgkool, kus toimub ka magistriõpe ning tehakse rakendusuuringuid, on vaja hoopis suurendada kõrgema kvalifikatsiooniga õppejõudude hulka. Rektoraadi arutelul juunis 2019. a Mäetagusel jõudsime järeldusele, et küsimus ei ole kitsalt ainult doktorikraadiga õppejõudude suuremas hulgas, vaid õppejõudude üldises kvalifikatsioonis – see on võtmeküsimus, millega tuleb lähiaastatel tegeleda. Kuigi hindamiseksperdid pigem kiitsid meie akadeemilise personali enesetäiendamise ja arendamise süsteemi, tuleb selle fokuseeritumaks ja efektiivsemaks muutmisega veel hoolikalt tegeleda. Siin võiks edaspidi kujuneda oluliseks õppimine kolleegide parimatest praktikatest, samuti kolleegidevaheline aktiivsem koostöö (vajadusel koostöös

metoodilise juhendajaga) õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel, seda enam, kui soovime üha suuremat koostööd ka õppetoolide ja kolledžite vahel. Üle võiks vaadata ka värbamismeetodid ja palju rohkem tuleks teha sihitud pakkumisi vajaliku valdkonna parimatele Eesti (ja vajadusel ka teiste riikide) spetsialistidele, samuti üle vaadata töötavate õppejõudude toetusmehhanismid doktori­tööde tegemisel, et loodavad võimalused ning sellega kaasnev vastutus oleksid paremas kooskõlas. Vajalik oleks, et kõige olulisemates akadeemia õppe- ja uurimissuundades tekiksid juhtivad õppejõud, kes kujuneksid oma suuna liidriteks ning kes võtaksid vedada oma suuna kõige olulisemad arendused. Siis saaksid selle liidri või liidrite tuumiku ümber hakata moodustuma õppejõudude grupid, kes tegeleksid koordineeritult ka ühise uurimistööga. Sellised grupid ei pea üldse olema ühe kolledži, instituudi või veel vähem õppetooli põhised, paljud teemavaldkonnad ületavad eri siseturvalisuse valdkondade piire. Selline areng oleks kooskõlas ka ekspertide teise soovitusega tugevdada SKA

SKA õppejõud ja tugiüksuste töötajad suveakadeemias Paikusel 22. augustil 2019

AKTUAALNE 15

instituutide ja kolledžite omavahelist koostööd mitte ainult õppe­kavade, vaid ka TAL-tegevuste valdkondades. Õppejõudude puhul rõhutasid hindamiseksperdid oma aruandes veel seda, et endiselt tuleb tähelepanu pöörata õppejõudude juhendamisoskuste arendamisele – kui õppejõudude professionaalsust ja õpetamisoskusi hinnatakse hindega 4,77, siis lõpu- ja magistritööde juhendamist hindega 4,52.

Õppekava SKA õppekavad on ekspertide hinnangul tunnustust väärt. See ei tähenda, et valdkond ei vaja arendamist. Küll ei plaani me lähiaastatel keskselt algatada suuremat õppekavade reformi, uued moodulipõhised õppekavad tuleb alles korralikult sisse töötada ja läbi õpetada. Väiksemaid muudatusi teeme õppekavade sisulise täiendamise vajadusest tulenevalt või partnerameti vajadustest lähtuvalt. Üliõpilasi tuleks rohkem kaasata õppekavade arendusse – see on ekspertidel asjakohane märkus. Oleme sellega juba üha enam arvestamas ning kõigis eelneval õppeaastal töötanud õppekava muutmise töörühmades oli ka juba üliõpilasesindaja. Ka edaspidi arvestame töörühmade kokkupanemisel, et oleks esindatud ka õppurid.

Kolledžite vahelise kommunikatsiooni ja koostöö suurendamise vajadusest oli juba eelnevalt juttu, siinkohal õppekavade puhul rõhutasid eksperdid lisaks ka suurema koostöö olulisust õppetöö korraldamisel. Oleme sellega siseturvalisuse integreeritud haridusmudeli rakendamisel arvestanud ja tähtsustame ning süvendame seda teemat kindlasti ka edaspidi.

Õppimine ja õpetamine Ka seda valdkonda lugesid eksperdid akadeemias hästi arendatuks, tuues välja lausa 5 tugevust. Samas esimese soovitusena märgiti, et üle tuleks vaadata üliõpilaste värbamisstrateegia, et laiendada võimalike kandidaatide ringi, eriti vanemaealiste potentsiaalsete üliõpilaste osas. Kuna mõningatel erialadel ei suudeta täita kõiki õppekohti, siis oleme

juba mitmel viimasel aastal kaasanud vastuvõttu palju enam küpsemaid sisseastujaid, luues neile ka paindlikumaid õppevõimalusi. Väljalangevust saaks mõningatel juhtudel samuti vähendada paindlikuma õppekorraldusega, näiteks „mittetraditsiooniliste” (nt lapsevanema kohustustega) üliõpilaste puhul. Üksikute õppurite puhul on erandeid raskem teha, kuna akadeemias domineerib kursusepõhine õppesüsteem. Küll on olemas suurem paindlikkus magistriõppes, samuti oleme loonud eraldi õpperühmi erinevatele sihtrühmadele, kelle jaoks oleme rakendanud või kohandanud just neile sobilikke õppevorme. Aga ka selles osas saame veelgi edasi liikuda.

Lõputööde vajalikkuse ja selle kirjutamisest saadava kasu (kas või järgnevate magistriõpingute aspektist) selgitamist peeti väga vajalikuks. See kehtib eelkõige nende erialade kohta, kus on lõpetamisel valida lõputöö ja lõpueksami vahel (praegu politseiteenistuse, edaspidi ka päästeteenistuse õppekaval). Üliõpilaste kirjaliku analüüsi- ja väljendusoskuse arendamine on kindlasti üks suuremaid väljakutseid kõigil siseturvalisuse erialadel.

Eksperdid said vestlustel mõningaid signaale ka selle kohta, et magistritööde teemasid valitakse liialt vara – neid tuleb esitleda juba sisseastumisel, mil magistrantuuri püüdlejatel puudub selleks veel piisav vajalik teadmine. Samas on akadeemial juba siis vaja hinnata nende valmisolekut magistri­ õpinguteks, samuti välja selgitada ja hinnata nende huvisfääris olevaid teemavaldkondi, millesse tahetakse süüvida tulevastes magistritöödes.

Eksperdid tõid välja ka aspekti, et kuigi õppemetoodiline tase ja mitmekesisus on akadeemias õppurite hinnangul enam-vähem nõutaval tasemel, on see siiski mõnevõrra madalam teistest hinnatavatest õpetamise/õppimise aspektidest. Ilmselt on siin tegemist teatava ebaühtlusega erinevate õppejõudude puhul, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata õppejõudude metoodikaalasele koolitamisele.

Üliõpilaste hindamine Üliõpilaste hindamissüsteem loeti üldiselt tasakaalus olevaks, sidusaks ja õiglaseks. Parendusvaldkonnana toodi välja, et külalisõppejõududele tuleks pakkuda rohkem koolitust hindamis- ja

16 VERBIS AUT RE 3/2019

õpetamismetoodika osas. Eksperdid märkisid oma aruandes, et kuigi külalisõppejõud on kinnitanud intervjuudel, et neid koolitatakse teataval määral ka hindamise osas, võiks see olla põhjalikum, eriti alustavatele õppejõududele. Spetsialistid, kes ei ole varem pedagoogilise tööga kokku puutunud, ei pruugi teada kõiki kaasaegse hindamise aspekte ja meetodeid. Sama puudutab ka kaasaegseid õppemeetodeid, mida ei pruukinud veel kasutuses olla näiteks 10–20 aastat tagasi, siis kui alustavad õppejõud ise kõrgkoolis õppisid.

Õppimise tugisüsteemid Õppe tugisüsteemid (sh akadeemiline-, psühholoogiline- ja karjäärinõustamine) on hästi välja arendatud ning laialdaselt kasutusel, märgiti akrediteerimisotsuses. Ainsa ettepanekuna toodi välja, et rakendada tuleks järjepidevat testimist, et teha kindlaks üliõpilaste varjatud õpiraskused. Laiendada tuleks akadeemia töötajate teadmisi õpiraskustega üliõpilaste õppimisvõimaluste kohta.

Eksperdid rõhutasid oma aruandes, et õpiraskused võivad olla esialgu küllaltki varjatud.

Nendega hakatakse enamasti tegelema alles pärast seda, kui arvestustel/eksamitel esimest korda ebaõnnestutakse. Tuleks aga olla ennetav ning materjali omandamist testida jooksvalt, et saaks juba varakult sekkuda ja ennetada õpiraskusi vajalike toetusmeetmetega. Ka selles osas võiks õppejõude koolitada. Kindlasti oleks võimalikult varane sekkumine õpiraskuste ilmnemisel üks vajalik tegevus ka väljalangevuse ennetamiseks ja vähendamiseks.

eksperdid. Teadustöö kultuur akadeemias vajab laiendamist ning teadustöö ei tohiks põhiosas piirduda vaid õppematerjalide loomisega. Viimasena mainitud tegevust hinnati aga tunnustavalt, nagu akadeemia toimetisigi.

Sugugi mitte kõik TAI kohustusega õppejõud ei panusta sellesse piisavalt. Vajalik on TAI kohustusega akadeemiliste töötajate selgem suunitlemine vajalike uuringute tegemisele. Samas on vaja „kasvatada“ ka teadlikku tellijat (ministeeriumide ja partnerametite näol) formuleerima selgelt esitatavaid tellimusi ja lähteülesandeid. Riik ja ametkonnad vajavad siseturvalisuse valdkonna uuringuid targemate valikute ja otsuste tegemiseks, ressursside planeerimiseks jm eesmärkideks. SKA peaks välja arendama vastava uurimisvõimekuse kokkulepitud siseturvalisuse teemavaldkondades, kontsentreerudes kõige vajalikumatele suundadele. Selleks läheb vaja ka kõige kõrgema kvalifikatsiooniga õppejõude-uurijaid, kes oleksid võimelised vastavaid uuringuid kavandama, juhtima ja läbi viima. Siit ka ekspertide veelkord korratud ettepanek, et akadeemilisi töötajaid tuleb julgustada doktoriõpingute ettevõtmiseks. Ka ekspertide tõstatatud lõputööde teema haakub eelöelduga, sest mida rohkem lõpetajaid neid kirjutab, seda suurem on potentsiaalne võimekus teha tulevikus uurimistöid. Ka palju suurema arvu magistritööde kaitsmiseni jõudmine, võrreldes praegusega, teeniks jõudsalt sama eesmärki.

Uuringutest ja teaduskirjandusest saadud uus informatsioon võiks palju operatiivsemalt ja tõhusamalt jõuda ka õppekavadesse ja seeläbi õppuriteni. Õppematerjalide (eriti digitaalsete) pidev uuendamine uue teadusinfoga on samuti tähelepanu ja teostamist vajav teema.

Teadus-, arendus- ja/või muu loometegevus

Ühiskonna teenimine

Eksperdid märkisid oma aruandes tunnustavalt, et SKA-s on rakendunud TAI projektisüsteem, mis motiveerib (ka rahaliselt) akadeemilisi töötajaid algatama uuringuid, võtma ette mahukamate õppematerjalide loomist ja viima läbi teisi TAI projekte.

Samas on süsteem jäänud liiga paljus õpikute ja muude õppematerjalide keskseks. Akadeemias läbiviidud teadusprojektide arv on väike, leidsid

Koostöö erinevate sidusrühmadega sisejulgeoleku valdkonnas on süstemaatiline, läbimõeldud ja sihipärane ning teenib hästi ühiskonda, leidsid eksperdid. Samas soovitasid nad aidata laialdasemalt kaasa Eesti ühiskonna harimisele julgeoleku valdkonnas (nt kriisiolukorras toimetulek), inimeste teadlikkuse ja oskuste parandamisele ning seeläbi nende riskikäitumise vähendamisele.

AKTUAALNE 17

Tõepoolest, akadeemia saaks oluliselt rohkem avalikkusega suhelda. Lisaks sellele, et akadeemia parimad õppejõud jt töötajad võiksid rohkem esineda oma valdkonna ekspertide ja arvamusliidritena, saab akadeemia rohkem panustada ka laiema avalikkuse harimisse. Muidugi on ka siin vajalik konkreetsem ühiskondlik tellimus, mis võiks tulla eelkõige ministeeriumide vm riiklike või omavalitsuse struktuuride kaudu, aga akadeemia saab ka ise seejuures olla proaktiivsem ning kujundada tellimust. Akadeemia on üha enam panustamas vabatahtlike koolitamisse, kuid ka selles osas tuleb suhelda rohkem nii PPA kui PÄA-ga, kuna akadeemial on selleks rohkem võimekust kui seda praegu ära kasutatakse.

Enamik meie õppejõude, praktikajuhendajaid jt koostööpartnereid partnerametites on akadeemia vilistlased, mistõttu aktiivne suhtlus selle vilistlassegmendiga on juba niikuinii käimas.

Küll aga võiks suurendada teiste vilistlaste kaasatust, kes ei puutu akadeemiaga kokku iga päev.

Vilistlaskogusse tuleks püüda koopteerida aktiivsemaid vilistlasi, kes selle juhatuse liikmetena või ka lihtliikmetena oleksid rohkem motiveeritud panustama akadeemia üldüritustesse, aga ka spetsiaalsetesse vilistlasüritustesse. Tuleb püüda

leida kaasaegsemaid motiveerivamaid koostööformaate. Siis saaks täita ka viimase ettepaneku SKA akrediteerimise otsuses – kaasata vilistlasi oma valdkonna parimate ekspertide ja praktikutena aktiivsemalt ja süstemaatilisemalt SKA arendamisse.

Lõpetuseks Igasugune väline pilk organisatsioonile ja selle toimimisele on kasulik. Eriti kasulik on see veel siis, kui selline vaade tuleb kolleegidelt, kes tunnevad asja.

Tark on nende ekspertiisi suhtuda suure tähelepanuga ning see põhjalikult läbi analüüsida. See kirjutis on vaid üks katse seda teha. Loodan väga, et ka paljud kolleegid seda teevad ning et sellise süvenemise ja järgnevate arutelude tulemusena tekib meil akadeemias ühine tunnetus ja arusaam, mida peame tegema, et oma strateegilisel arengukavas sätestatud kursil edasi liikuda. Siht on ju selge, aga nii mõningaidki vajakajäämisi tuleb endale teadvustada ning nii mõningaidki tegevusi tuleb korrigeerida või kavandada ja ellu viia lausa uusi. Arvan, et kui suudame seda konsensuslikult teha, siis saame ka maksimaalse kasu sellest äsja läbitud

Tulevased ühiskonna teenijad ametivannet andmas 27. septembril 2019. Foto: Karlis Padar

18 VERBIS AUT RE 3/2019

Uuel õppeaastal üle 1000 õppuri Sisekaitseakadeemias alustas 30. augustil piduliku aktuse ja rivistusega uut õppeaastat ligi tuhat õppurit, 414 nendest on verivärsked esmakursuslased. „Tänased sisseastujad hakkavad õppima kõrgkoolis, mis kuulub oma tasemelt ja ka õpikeskkonna poolest Euroopa sisekaitsevaldkonna õppeasutuste eliiti. Selle tõenduseks sai akadeemia värskelt seitsmeaastase akrediteeringu, samuti avasime veebruaris uue tänapäevase õppekompleksi Tallinnas,“ sõnas Sisekaitseakadeemia rektor Marek Link tulevasi Eesti sisejulgeoleku loojaid avaaktusel tervitades.

Sisekaitseakadeemia õppeosakonna juhataja Tiina Karu möönis, et arvestades demograafilist kõverat, mille järgi on gümnaasiumilõpetajate arv rahvastikust väga väike, on avalduste arv Sisekaitseakadeemiasse õppima tulemiseks muljetavaldav. Erialadest on jätkuvalt kõige populaarsem toll ja maksundus, sellele järgnevad politseiteenistuse ning politseiametniku erialad. 2019.–2020. õppeaastal alustavad õppimist 414 uut õppurit, 231 neist võeti vastu avalikul konkursil ning 183 tulid akadeemiasse ametkondliku suunamisega. Avalikul konkursil esitati Sisekaitseakadeemia erialadele kokku 871 sisseastumisavaldust.

Avaaktuse järgne traditsiooniline tordisöömine akadeemia ees 30. augustil 2019 ▼

Sügissemestril akadeemias 23 välisüliõpilast Tänavuse õppeaasta sügissemestril õpib Sisekaitseakadeemias 23 välisüliõpilast seitsmest riigist – Soomest, Saksamaalt, Poolast, Tšehhist, Bulgaariast, Slovakkiast ja Kosovost. „Välisüliõpilased on juba aastaid olnud Sisekaitseakadeemia lahutamatu osa. Oluline on sealjuures, et välis- ja Eesti sisejulgeoleku valdkonna üliõpilased õpivad üksteiselt. Teadmiste ja oskuste vahetus ongi Erasmus-programmi üks peamine eesmärk,“ ütles Sisekaitseakadeemia väliskoostöö koordinaator Kaisa Kägu.

Sel sügisel pannakse suuremat rõhku Sisekaitseakadeemia üliõpilaste ja välisüliõpilaste integreerimisele nii klassiruumis kui ka vabal ajal. Kõigil välisüliõpilastel on oma tuutor ja koos üliõpilasesindusega on pandud paika suur hulk ühiseid üritusi.

UUDISED 19

Priit Männiku stipendium drooniuuringule Sisekaitseakadeemia lõpuaktusel 21. juunil andis rektor emeeritus Priit Männik üle omanimelise stipendiumi Marek Matiisenile, kelle magistritöö teema oli „Mehitamata lennuvahenditega seotud siseturvalisuse alased ohud ja nende maandamine muutuvas keskkonnas“.

Marek Matiiseni magistritöö jäi pinnale teema uudsuse, elulisuse ja olulisuse tõttu. „Me kõik puutume kokku mehitamata lennuvahenditega nii jaanitulel kui rannas, piiril ja laulupeol.

Samas on need teemad olulised ka erinevatele sisejulgeolekuasutustele. Ja tundub, et iga päeva ja nädalaga üha rohkem,“ sõnas Männik stipendiumit üle andes. „Usun ja loodan, et Mareki magistritöö on abiks kogu riigis nendele teemadele lahenduste otsimisel ning leidmisel,“ sõnas endine rektor. Aastatel 2005– 2010 Sisekaitseakadeemia rektori ametis olnud Priit Männik asutas ametist lahkudes omanimelise stipendiumi parima praktikas rakendatava magistritöö autorile.

Koolitati Frontexi teenistuskoerte instruktoreid 9.–14. septembrini toimus meie teenistuskoerte koolituskeskuses Frontexi teenistuskoerte instruktorite kursus. Koolitusel osalesid tulevased teenistuskoerte instruktorid 12 riigist, muuhulgas Maltalt, Kreekast ja Portugalist kuni Soome ning Rootsini välja, kokku 31 osalejat. Eestist võttis osa üks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri koerajuht, instruktorina osales ka Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse peaspetsialist Rene Radala. Instruktorite koolitus hõlmas inimese lõhnakoolitust – jälje ajamist, inimese ja inimese lõhnaliste esemete otsimist maastikult – ning jõukasutuskoolitust. Instruktori koolituse läbinud ja atesteeritud uued instruktorid asuvad omakorda oma koduriigis koolitama teenistuskoerte juhte ja teenistuskoeri, kelle teenistusülesanneteks on sisejulgeoleku tagamine ning Euroopa Liidu välispiiri valvamine.

Uus arendusprorektor Triinu Kaldoja 1. oktoobrist astus ametisse akadeemia uus arendusprorektor Triinu Kaldoja. See ametikoht jäi vabaks hetkest, kui Marek Link valiti akadeemia rektoriks. Triinu ei ole meie akadeemias tundmatu.

Varem juhtis ta justiitskolledžit. „Kuus aastat tagasi, kui ma akadeemias justiitskolledži lektorina alustasin, ei osanud ma unistadagi sellest, et minust võiks kunagi saada prorektor,“ ütles Triinu Kaldoja.

Elul olid aga temaga teised plaanid, peagi sai temast õppetooli juht ja seejärel asus ta täitma kolledži direktori ülesandeid. Triinu alustas uuel ametikohal valdkonna põhjaliku tundmaõppimisega ja enese ettevalmistamisega. „Akadeemial läheb hästi. Me oleme olnud väga tublid, aga maailm meie ümber muutub iga päevaga, üha keerulisem on senistele tegevussuundadele ja vanadele harjumustele toetudes tulevikuga võidu joosta. Tulevikus on ebakindlust ja ebamäärasust rohkem kui eelnevatel aastatel,“ märkis Triinu ametisse astudes. Konkurentsis püsimiseks tuleb tema hinnangul olla nutikam kui kunagi varem. „Maailmas toimuv nõuab muutusi ka akadeemia juhtimiskultuuris, organisatsioon ei arene iseenesest, see eeldab inimeste arendamist, seetõttu on täiendkoolitused ja inimestesse panustamine üliolulised,“ lausus arendusprorektor.

20 VERBIS AUT RE 3/2019

MERLE TAMMELA TEGUDEROHKED AKADEEMIA-AASTAD Meie õppeosakonna arendusjuhil täitus jaanuaris 40 aastat õpetajastaaži, sellest 20 aastat on ta töötanud üldharidus- ja teise poole rakenduskõrgkoolis – Sisekaitseakadeemias. Tähistame seekordset tööjuubelit – ametlikult täitub 20 akadeemia-aastat 1. novembril – koos Verbis aut Re lugejatega.

Merle ja tema tööelu heade kaaslaste mõtteid aitas koondada EPP JALAKAS.

2015. aastal Riias kevadet tervitamas. Foto: erakogu

PERSOON 21

Kui Merle Akadeemiasse jõudis, oli õppeaasta alanud…

Uulu kooli õppealajuhataja ja vene keele õpetajana oli Merlel elu paigas ja tegemist palju, aga hing ihkas midagi enamat. „Kui oled muutusteks valmis, hakkavad asjad juhtuma – õemees märkas ajalehes kuulutust, et Sisekaitseakadeemia otsib vene keele õpetajat ja keelekeskuse juhatajat,“ meenutab Merle.

Suvises dokumendivoorus öeldi talle vaid aitäh osalemise eest, kuid augustis helistati ja kutsuti vestlusele. Tollased otsustajad olid õppeprorektor Harry Roots, personalijuht Kristel Ainsalu ja rektor Heiki Loot. Merlel on see hästi meeles: „Vestlusärevust ikka oli ja mõneks küsimuseks ei olnud ma valmis. Näiteks küsimuseks, palju ma palka tahan.

Nii, et iga päev saaksin endale osta ühe Tupla šokolaadi, oli minu pakkumine.“ Akadeemias alustas Merle oma tööd kaks kuud pärast õppeaasta algust, sest vanas koolis oli vaja kõik üle anda. Ta tunnistab, et neljakümne ühe aastaselt väikelinna sisseharjunud elu juurest ära tulla oli paras julgustükk, aga ta on õnnelik, et sellest võimalusest kinni haaras.

Algus kõledas keelekeskuses koos toetavate kolleegidega „Pilt keelekeskusest, kus tööd alustasin, on mul siiani selgelt silme ees. Väikesed pimedad klassid, seintelt koorus värvi. Keelekeskuse juhataja ja enamik õppejõude olid asunud tööle Kaitsejõudude Ühendatud Õppeasutusse. Leida võis keeleõppeks kasutatud tehnikat, mis kahjuks ei olnud enam töökorras, ja inglise keele õppematerjale,“ meenutab Merle. „Minu suureks rõõmuks ootasid mind aga ees sõbralikud ja toetavad kolleegid, nende seas oli ka Külli Saluste, kes praegu töötab sisejulgeoleku instituudis.“ Enne akadeemiasse tööle asumist polnud Merle arvutiga tööd teinud, kuid õnneks ei olnud ka uues kohas esimestel nädalatel arvutit ja nii avanes vastsel keelekeskuse juhatajal võimalus rakendada oma suhtlemisoskust – suhelda inimestega teistest struktuuriüksustest silmast silma või telefoniga. Lisaväärtuseks oli võimalus tutvuda

Merle Tammela Sünniaeg: 09.08.1958 Haridus: Tahkuranna 8-klassiline kool 1965–1973 Lydia Koidula nim. Pärnu II Keskkool 1973– 1976: matemaatika ja füüsika kallakuga klass Tallinna Pedagoogiline Instituut 1976–1982: vene keele õpetaja Tallinna Ülikooli magistriõpe hariduse juhtimise erialal 2004–2006 Amet: Sisekaitseakadeemia arendusjuht alates 2013 Tunnustused: SKA teenetemedal I klass – Kuldrist 2011

kolleegidega ja saada teada, kes ja kus ruumis asub, millised on klassiruumid, palju õppijaid nad mahutavad. See teadmine aitas hiljem suuresti keelekeskuse juhataja töös. „Suurepärane uudis oli see, et anti kaks kuud aega sisse elada, et vene keele kursust justiitskolledži õppuritele ette valmistada. Üsna kiiresti sain aru, et vanglas tööalaseks toimetulekuks vajaliku vene keele kursuse ettevalmistamiseks mul teadmisi ja oskusi nappis, oli ainult suur tahe teha asja omamoodi ja huvitavalt,“ kirjeldab Merle algusaega, mil ta istus õhtuti väga pikalt tööl. „Ühel õhtul tuli keelekeskusesse korrektsioonikolledži õppejõud Raivo Allika. Tänutundega meenutan meie arutelusid: mida, mis eesmärgil kursusel käsitleda, st millist keelt on vaja toimetulekuks vanglas, ja kuidas seda koos noortega õppida. Uhkustundega südames võin Raivot nimetada n-ö tugiisikuks, mentoriks – inimeseks, kes mind toetas sõnavaraga ja aitas aru saada erialast, nii et mul oli oluliselt kindlam tunne minna oma esimesse loengusse.

Mõnus on tagasi mõelda esimese vene keele kursuse õpilastele, kellest paljud töötavad praegu vanglates juhtivatel kohtadel – aitäh neile toetuse eest!”

Keelekeskuse juhatajaks Varsti pärast tööle asumist hakkas Merle tegema tunniplaane, see töö oli talle tuttav – õppeprorektor

22 VERBIS AUT RE 3/2019

Keelekeskus võõrustas 2011. aastal külalist Bratislavast. Ülevalt vasakult Külli Saluste, Epp Leibur, Jelena Trahtman, alt vasakult Kai Veispak-Rawling, külaline Dagmar Kralovičová ja MerleTammela. Foto: erakogu

Harry Roots tegi ettepaneku määrata Merle keelekeskuse juhataja kohusetäitjaks, hiljem ka juhatajaks. Aastaid oli Merle arendanud ainult vene keele oskust, nüüd oli aeg inglise keelega tegeleda ja nii läkski ta inglise keele kursustele, kus õpetajaks oli Elen Laanemaa, kellest peagi sai kolleeg ja tänaseks keelekeskuse juhataja.

Koos kolleegidega seisis Merlel ees keeleõppesüsteemi loomine. Rektor Heiki Loot teadis, et Euroopas rakendatakse 9-astmelist keeleoskuse hindamise süsteemi, ja soovis sellist ka akadeemiasse. TTÜ keelekeskuse õppejõud olid lahkesti nõus jagama oma kogemust, koos osaleti SoomeEesti kõrgkoolide õppejõudude keelealastes töötubades, täiendati oma teadmisi ja oskusi võõrkeelte õpetamisel. Oluline arendus oli eesti keele testide kasutuselevõtt sisseastumisel.

Aastal 2003 avanes võimalus renoveerida keelekeskus. Külli Saluste eestvedamisel, rakendades tema sisekujundaja oskusi, alustati uuel õppeaastal tööd valgusküllastes ja hubastes ruumides, sh Briti Nõukogu toel avati ka iseseisev õppeklass (SAC – Self Assessment Centre).

Briti Nõukogu kaudu õnnestus viieks aastaks keeleõppesüsteemi arendamisse kaasata native speaker Robert Bucmaster ja meil avanes võimalus koolitada keelekeskuse kõiki õpetajaid erialakeele õpetamise metoodika osas. Tulemuslikud olid koostööprojektid Tallinna Tehnikaülikooli ja Läti politseiakadeemia keeleõpetajatega, näiteks töötati välja erialakeele hindamise spetsifikatsioonid, koostati esimesed erialakeele õppematerjalid, õpikud. „Minu eriline tänu kuulub vene keele lektoritele Natalja Netšunajevale ja Jelena Trahtmanile, kellega koos õpetasime, õppisime ja tegime teadustööd vene keele kui erialakeele õpetamisel,“ ütleb Merle.

Kui ta 2004. aastal Tallinna Ülikooli magistriõppes oma teadmisi hariduse valdkonnas täiendada otsustas, sai ta kinnitust, et on suur vahe, kas õpetada üldhariduskoolis või kõrgkoolis.

Oma sõnutsi mõistis ta siis vajadust omandada teadmisi ja oskusi tulemuslikuks koosõppimiseks täiskasvanud õppijaga, omandas oskuse arvestada erinevate huvipoolte vajaduste ja ootustega

PERSOON 23

arendustegevuste planeerimisel ning tekkis tööriistakast huvitavate õppemeetoditega.

Merle on õpetanud vene keelt kõikides kolledžites ja väga erinevate erialade õppuritele, on viinud läbi kursusi SKA ja ametite töötajatele. „Korrektsiooni ja vanglaametniku eriala vene keele omandamiseks käisin töövarjuna Tallinna ja Viru vanglates, misjärel minu aktsiad õppurite silmis kasvasid silmnähtavalt,“ ütleb Merle uhkusega ja lisab, et suurim väljakutse on tema jaoks olnud anda päästekorraldajatele erialakeele kursust. „See oli tõeline koos õppimine. Tundide ettevalmistamiseks istusin tundide kaupa Häirekeskuses, kuulasin kõnesid, et aru saada, millist keelt kõnede menetlemisel kasutatakse.“ Keelekeskuses töötasid ja töötavad pühendunud õppejõud, kes on osanud kinni haarata võimalustest ise areneda ja arendada keeleõppesüsteemi akadeemias.

Keelekeskuse juhatajana on Merle oluliseks pidanud õppejõudude potentsiaali ja võimekuse eesmärgipärast rakendamist, avatud suhtlemist ja sisulist koostööd.

Elen Laanemaa ja Triin Kibar, kolleegid keelekeskusest: „Merle üks paljudest omadustest on positiivsus – ükski olukord pole lootusetu, alati leidub lahendus.“

Uued väljakutsed arendusjuhina „Juhtimisgurude arvates on 6–7 aastat juhina ühel kohal hetk uue väljakutse otsimiseks või vastu võtmiseks,“ teab Merle. „Olin olnud keelekeskuse juhataja juba 12 aastat, kui keelekeskuse juhtimise Elen Laanemaale üle andsin ja aasta jagu mõtteid mõlgutasin, kuidas edasi. Uusi väljakutseid otsides oli mu salasoov keelekeskusest edasi liikuda, aga jääda akadeemiasse.“ Merle uitmõtted lõpetas 2013. aasta alguses tulnud pakkumine asuda tööle õppeosakonda arendusjuhina. Pakkumine oli ootamatu, aga rõõmustav – see tähendas võimalust jääda SKAsse ja kasutada oma juhtimise- ja haridusalaseid teadmisi ja oskusi õppureid, vilistlasi, kolleege ning

koostööpartnereid toetavate arendustegevuste planeerimisel ja elluviimisel. „Minu esimene tööülesanne oli õppurite arengut ja toimetulekut toetava tugisüsteemi loomine, kus seekord olid abiks kolleegid Tallinna Ülikooli karjääri- ja nõustamiskeskusest, jagades lahkelt oma kogemust. Aitäh sulle, Krista Haak, võimaluse eest arendusjuhina SKAs jätkata!“ tänab Merle.

Krista Haak, õppeprorektor aastail 2006–2015: „Kui Merle ruumi astus, olid kõik kohad energiat täis. Tema lõputu motivatsioon ja tahe inspireeris ka teisi tema ümber. Pikkade koos töötatud aastate jooksul on Merle särast saanud osa nii tudengid, õppejõud kui ka kolleegid, ennekõike õppeosakonnast ja keelekeskusest. Raugematut jõudu sulle maailma paremaks muutmisel!“ Tööd oli palju ja see oli põnev. „Õppuri arengut ja toimetulekut toetava tugisüsteemi ja õppeprotsessi arengut toetava tagasisidesüsteemi loomisel kirjeldasime kõigepealt hetkeseisu (mis toimib ja mida ning mis eesmärgil on vaja arendada), õppisime parimatest praktikatest, kaardistasime loodava süsteemi osapooled (õppijad, kolleegid, vilistlased, tööandjad, koostööpartnerid), kuulasime ära nende arvamused ja ettepanekud. Töörühmadesse, aruteludesse kaasamisel järgisime vabatahtlikkuse printsiipi,“ loetleb Merle. „Koostöös arutelude ja vestluste ning küsitluste toel sünnivad parimad süsteemid, võtame arendustegevuste planeerimisel arvesse õppija soove ja kogutud tagasisidet. Tore on see, et õppijad tahavad kaasa rääkida ja elu akadeemias paremaks muuta, ning loodud süsteemid ei ole kivisse raiutud, on vajaduspõhised, muudatustele avatud.“

Lauri Tabur, rektor aastail 2010–2015: „Olin just jõudnud akadeemia õppehoone kohvikus kiireks lõunaks maha istuda, kui vaid talle omasel sõbralikul moel lehvitas mulle uksest sisenenud Merle. „Tead, mul on kolm ideed. Sa ei pea hetkel midagi ütlema, lihtsalt kuula mind ära ja ütle, mis Sa arvad,” alustas

24 VERBIS AUT RE 3/2019

ta ilma pikema sissejuhatuseta jutulõnga, mis kujunes väga põnevaks keskusteluks sellest, kuidas akadeemiat veel paremaks teha ning akadeemia juurde veelgi enam häid sõpru tuua. Merlel on alati vähemalt kolm ideed.

Tavaliselt on neid isegi rohkem, kuid paljud ideed on osutunud omast ajast ees olevaks, nagu ajalugu on näidanud. Samas, paljude heade realiseerunud ideede eest on akadeemia tänulik just Merlele, et ta on julgenud oma mõtteid välja öelda ja võtnud enda kanda ka riski see esimene kõige kriitilisem samm ära teha. Mis seal salata, edukad ei ole maailmas mitte need organisatsioonid, kus on üksikute põhjalikult läbi kaalutud ideede realiseerimiseks mingi salavalem, vaid, nii huvitav, kui see ka pole, just need organisatsioonid, kus genereeritakse kõige rohkem põnevaid ideid. Usun,

et ka akadeemial on vedanud, et tal on selline ideevedur nagu Merle, kelle ideedele on paljud andnud nii kirjutatud kui ka kirjutamata kvaliteedimärke. Endise rektorina olen mina selle eest Merlele siiralt tänulik.“ Merle töid ja tegemisi iseloomustavad märksõnad nagu sisuline ja väärtustav koostöö, oskus delegeerida vastutust, arengut toetav tagasiside, paindlikkus, SKA põhiväärtused – 5A-d. Olulisemad teetähised arendustegevustes on koostöö üliõpilasesinduse, vilistlaste ja teiste kõrgkoolidega, psühholoogiline nõustamine, karjäärinõustamine, uute õppejõudude toetamine, õppejõudude vestlusringid, praktikakuraatorite koostöövõrgustik, SVEPS ja SVEPPP projektid praktikasüsteemi arendamiseks, ERASMUSe rahvusvahelise mooduli arendamine, sisekaitselise õppe pilootprojekt IdaVirumaal, paljud keeleprojektid, sh riigiametnikele suunatud keeleprojektid koostöös Integratsiooni Sihtasutusega.

Shvea Järvet, teadus- ja arendusdirektor aastail 2007–2010, SVEPS ja SVEPPP praktikaprojektide baaskoolituste lektor: „Põnev ja arendav on kõrvalt jälgida, kuidas Merle oma isikliku eeskuju, väärtuste ja hoiakutega mõjutab ning innustab praktikate juhendajaid. Ta oskab juba enne koolitust osalejaid häälestada väga lihtsa ja samas mõjusa võttega – olla inimlik ja soe. Kuigi projektijuhi roll seda ei eelda, osaleb ta isiklikult kõikidel koolitustel, et suhelda praktika juhendajatega, siira huviga kuulab nende muresid ja häid ettepanekuid, et leida lahendusi ja pakkuda ideid.”

Õppeosakond välismaal viibinud õppeprorektor Krista Haagile sünnipäevatervitust saatmas 2015. aastal. Tagareas vasakult Merle Tammela, Tiina Karu, ees vasakult Lia Toro, Marit Rahe. Foto: erakogu

Merle hindab traditsioone ning on õnnelik, et SKA 25. aastapäeva tähistamiseks algatatud aastapäevaretk koostöös Ellujäämisakadeemiaga (eestvedajaks SKA vilistlane Martin Kreek) ja teatri ühiskülastus „Akadeemia läheb teatrisse“ aastast aastasse populaarsust koguvad, akadeemiaperet ühendavad. „Me küsime vilistlastelt tagasisidet, meil on vilistlaskogu, uues majas on palju täienduskoolitusi, kus osalevad meie vilistlased – mulle tundub, et majas võiks olla inimene, kes tegeleks just selle konkreetse sihtrühmaga süsteemselt ja sisuliselt,

PERSOON 25

Keelekeskuse õppejõud külas kolleegidel Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledžis 2011. aastal. Foto: erakogu

et vilistlased oleksid siia majja oodatud oma teadmisi ja kogemusi jagama, ühisprojektidesse kaasatud,“ arvab Merle.

Maarja-Liisa Maasik, vilistlaskogu esimees: „Merle on täna see maagiline ühendav jõud vilistlaskogu ja akadeemia vahel, kes on alati kohal ja hoolib. Olemata ise ametlikult SKA vilistlane, hoiab ta meid, vilistlasi, oma südames täpselt niiviisi, nagu ta oleks vilistlane ka diplomi järgi. Merlel on palju iseloomuomadusi, mida imetlen ning eeskujuks võtan.

Imestan ikka ja jälle, kuidas ta suudab igale projektile ja valdkonnale, mille vedamise ta enda kanda võtab, pühenduda 100% ja ilmselt natuke rohkemgi.“ Merle on tänulik võimaluse eest arendada ja areneda, et teda on usaldatud, talle on delegeeritud tööülesanded koos vastutusega. Akadeemias pakutakse töötajatele nende professionaalset arengut toetavaid koolitusi. Tema valikuteks on erinevad juhtimise-, juhendamise- ja nõustamisalased koolitused (koostöökultuuri arendamine, erinevate põlvkondade koos töötamine ja koos õppimine, coaching, mentorlus, supervisioon,

kovisioon, õpetamine kõrgkoolis jne). Õppimiskohaks on olnud võimalus osaleda keeleõppe projektitaotluste hindamisel koostöös Integratsiooni Sihtasutusega ja praktikasüsteemide hindamisel koostöös Innovega. „Koolituste ja hindamiste käigus omandan teadmisi ja oskusi, mida teistega jagada, tekivad uued ja huvitavad mõtted, ideed arendustegevusteks, mida Akadeemias ellu viia,“ ütleb Merle entusiastlikult.

Pere keskel akusid laadimas Merle saab enda sõnul energiat inimestega suhtlemisest, lähedastega koostegemistest, nädalavahetustest Lahemaa maakodus, päikesest, saunast ja jalutuskäikudest seenemetsas. „Minu suurim tugi ja energiaallikas on minu lähedased, minu pere: tütar Triin perega, elukaaslane Ülo, tema tütar Katrin perega ja poeg Kristo, minu kolm õde – Merike, Terje ja Raili oma peredega. Meil on piisavalt aega koosolemiseks ja koos tegutsemiseks. Näiteks augustis käisime õdedega surfamist õppimas.

Naudin vanaemaks olemist, sest lapselapsed Mirtel, Pärtel ja Elisabeth oskavad mind tagasi viia lapsepõlvemaailma. Saan lugeda

26 VERBIS AUT RE 3/2019

muinasjuturaamatuid, vaadata lastefilme, joosta ja mängida jalgpalli, joonistada ja meisterdada, piknikul käia, lõkke ääres vorsti grillida, kelgutada, ehitada lumelossi või jälgida lindude tegutsemist linnumajas.

Kui eelmisel aastal üliõpilasesindus mind oma sõbraks valis, siis tütar Triin kommenteeris Facebooki lehel „Minu ema. Kui palju noori on tema käe all õppinud vene keelt. Lugematu arv.

Tervitan siinkohal kõiki Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi, Uulu Põhikooli ja Sisekaitseakadeemia õpilasi ja üliõpilasi. Aitäh sulle! Olen küll bioloogiliselt ainuke laps, kuid samas kaudselt oman palju õdesid-vendi, kes hindavad sind sama palju kui mina!“ Ju lähedased tunnetavad, et akadeemia on minu teine pere,” ütleb Merle liigutatult.

Merle juured on Pärnumaal, Tahkurannas, kohas, mis teatud ja tuntud kui kurgikasvatajate kants. „Tean, mida tähendab korjata perega ühe päevaga tonn kurke ja see kaup Tallinna, Riia või tollase Leningradi turul maha müüa. Sellest ajast on minuga kaasas mõttetõetera, et kõigepealt töö ja siis lõbu – tolleaegne töökasvatus oli tulemuslik!“ leiab ta.

Nädala sees elab ja töötab Merle Tallinnas, aga nädalavahetusel on maakodus, kus mereni ja metsani kiviga visata. Kus on super seene- ja marja­metsad, mõnikord näitavad end uudishimulikud metsaelanikud – kitsed, põdrad, rebased,

karud. Eru rannas on mõnus päikest võtta ja puhtas vees ujuda. „Mulle meeldib kalal käia, nii talvel kui suvel.

Ma ise ka ei saa hästi aru, kuidas ma, oma loomult kärsitus kuubis, võin mitu tundi jääaugu ääres kükitada ja väikest kalakest saades õnnelik olla,“ imestab Merle isegi.

Täna vaatab ta tänutundega tagasi oma valikutele, tegemistele ja toimetustele, mis on vorminud teda just selliseks, nagu ta on. „Igaühel meist on juba hommikul võimalus valida, kas minna otse, keerata vasakule või paremale – usaldage oma intuitsiooni ja mõelge sellele, et täna tuleb imeline päev!“ lausub Merle.

Paindlik, kuid murdumatu Merle südameasjaks on toetada kadettide arengut ning ta tegutseb ikka samasuguse innuga kui 20 aastat tagasi tööd alustades. „Olen õnnelik, et saan noortega koos õppida, areneda,“ selgitab ta.

Merle õpilased teavad, et ta on paindlik, aga ei murdu: mõistab ja arvestab õppijatega, aga kokkulepitud nõudmistes järele ei anna. Tema kohta liiguvad õpilaste seas ütlused „Minu naeratus lõpeb seal, kus teie vastutustunne” ning „Loogika ei tohi teid hetkekski maha jätta!“.

Lastelastega Lahemaal seenemetsas 2017. aastal. Vasakult Pärtel, Mirtel ja Elisabeth. Foto: erakogu

PERSOON 27

Koos tütar Triinuga 2016. aastal. Foto: Stina Kase

Liikvel on nali, et kui Merle panna Exceli tabeliga ühte ruumi, siis lahkub sealt tabel. Ta teab kindlalt, et kõik inimesed ei peagi kõike oskama, vaja on teada oma nõrku ja tugevaid külgi.

Tugevaid külgi tuleb aktiivselt rakendada, sh teiste abistamisel, ning tegeleda arendamist vajavate külgedega. Kiire ja ühekordse ülesande täitmiseks on mõistlik leida inimene, kellega koos täitmist vajav ülesanne tulemuslikult lahendada, noored aitavad meelsasti.

Grete Rüütli, üliõpilasesinduse liige „Merle on tõeline ideedelabor! Ta on õpetanud meile, kuidas toime tulla ootamatutes olukordades, ja sisendanud, et igale olukorrale on lahendus. Tema suurim tugevus on julgus rääkida ja tahtmine aidata!“ Merle jaoks on väga olulised akadeemia viis A-d ja moto Verbis aut re – igaühe eeskuju sõna või teoga. „Me ei mõtle iga päev sellele, aga me mõjutame üksteist oma suhtumise, hoiakute ja väärtustega – õppijad, õppejõud, akadeemia kõik töötajad, vilistlased, tööandjad, koostööpartnerid.

Akadeemia lõpetaja on SKA saadik, riigiametnikuna Eesti vabariigi visiitkaart. Võime palju raha

investeerida reklaamidesse, aga iga vääritu tegu või mõtlematult öeldud lause võib reklaamikulud nullida,“ on ta kindel.

Merle arengut akadeemias on võimalik võrrelda lumepalliga: millegi uue alguses veeredes kasvav; kui ühed arendused on ellu viidud, siis sulav, ja uute ideede elluviimisel uuesti suurust koguv. „Mul peab igal õppeaastal olema põhitöö kõrval mingi arendustegevus, nn präänik, mis paneb mu silmad särama – mõni uus projekt,“ tunnistab Merle ja rõõmustab, et selliseid präänikuid on jätkunud.

Marek Link, rektor: „Merle on inimeste inimene. Vana Hiina tarkus ütleb, et sa saad seda, mida sa küsid, ja leiad seda, mida sa otsid. Merle otsib inimestes head ning teda inspireerivad mõtlevad inimesed ning just seda ta ka tihti oma töös leiab. Võiks öelda, et ta on justkui heade mõtete kollektsionäär, kes ei hoia midagi endale, vaid jagab alati teistega.

Meil on väga vedanud, et ta on meiega, ja loodan, et temast kumavat sära ja valgust jätkub meile veel pikaks ajaks. Õnne väärika töö­juubeli puhul!”

28 VERBIS AUT RE 3/2019

VALIKUD JA OTSUSED MEIE ELUS Väidetakse, et täiskasvanu teeb keskmiselt 35 000 otsust või teadlikku valikut ööpäevas (Krockow, 2018). Ilmselgelt ei tee keegi meist ärkvel olles iga kahe sekundi tagant valikuid või otsuseid, mis muudaksid meie endi või teiste elu.

Ometi tuleb politseinikel, päästjatel, vangivalvuritel ja teistel sisejulgeoleku töötajatel vahel teha otsuseid, mis muudavad inimeste elusid. Kuidas teha elumuutvaid otsuseid ja kuidas treenida oluliste otsuste tegemist, selgitab tuleohutuse ja kriisireguleerimise õppetooli lektor STELLA POLIKARPUS.

O

tsustamiseks ja valikute tegemiseks on väga palju võimalusi ja strateegiaid. Mõistmaks otsustamise protsessi ja õppimaks otsustamist, on loodud palju otsustamise mudeleid.

Nimetan siinkohal kuus mudelit inglise keeles: SPAR, FORDEC, DESIDE, FADCM või OODA ja DOODA*. Me kõik oskame kasutada teadlikult või alateadlikult mitut otsustamise strateegiat, mis aitavad iga päev tulla toime elu, õppimise ja tööga. Näiteks kui oleme juba plaaninud söökla järjekorda asuda, ei kuluta me palju aega selleks, et mõelda välja, mida me lõunaks sööme. Uues õppehoones tekitas järjekorra maksmisprotseduur, mitte sööjate suutmatus otsustada kumba salatit ja kui palju endale taldrikule tõsta. Me suudame teha salativaliku kiiresti, sest valikutest visuaalselt infot kogudes saame kohe olukorrast aru. Me oleme harjunud selliseid otsuseid vastu võtma. Meie otsustamist toetavad varasemad kogemused ja nn sisemised reeglid. Juba enne järjekorda asumist oleme vastanud järgmistele küsimustele: kas köögiviljade tarbimine on oluline või mitte, millised on minu maitseharjumused, * SPAR (Situational Awareness, Plan, Action, Review) (Launder, 2012); FORDEC (Facts, Options, Risks & Benefits, Decision, Execution, Check) ja DESIDE (Detect, Estimate, Set safety objectives, Identify, Do, Evaluate) (Li et al., 2014); FADCM (Factfinding, Analysis, Decision making, Communication, Monitoring) (Groenendaal, 2015) või OODA (Observe, Orient, Decide and Act) ja DOODA (Dynamic OODA)

kas see salat meeldis mulle eelmisel korral jms.

Ometi kui analüüsida, siis sellel näiliselt tühisel (salati)valikul ehk otsusel on tervisliku toitumise seisukohalt meie elule pikas perspektiivis mõju.

Miks me ei pea seda siis elumuutvaks valikuks?

Kahesüsteemne mõtlemine Kahneman (2013) kirjeldab oma raamatus „Kiire ja aeglane mõtlemine“ meie aju kahte osatäitjat ning nimetab neid Süsteem 1 (S1) ja Süsteem 2 (S2). S1 on intuitiivne. Valikute tegemisel tugineb S1 oma meeltele, kogemustele, sisse tallatud mõttekäikudele ehk stereotüüpidele. Salativaliku näite juurde tagasi tulles aitab S1 meid salati välimuse ning lõhna ja koguse põhjal kohe otsustada, mida teha, ilma et me tegelikult sellele mõtleksime. Toimime S1 kasutades automaatselt. S2 nõuaks meilt aga teadlikku pingutust ja enamasti me oleme liiga laisad, et oma aju pingutada salatit valides. Me ei hakka järjekorras viima läbi analüüsi, kui palju suhkrut või õli on salatisse lisatud, kui palju köögivilju oleme juba sel päeval söönud ja kui palju plaanime veel süüa jne. S2 mõtlemine aga just sellist analüüsi eeldaks (vt joonis 1).

Uute asjade õppimiseks, harjumuste loomiseks ja keerukate probleemide lahendamiseks peame kasutama S2 mõtlemist. Olukorra tegelikuks mõistmiseks ei piisa vaid kiirest pilgust valikutele.

TEADUS 29

Adekvaatne olukorrateadlikkus on otsustamise vältimatu osa ja heade otsuste tegemiseks peab meil olema hea ülevaade olukorrast.

Viimastel aastatel oleme Päästekolledžis treeninud ja hinnanud ajakriitilises ja kõrge riskiga olukorras otsustamist. Järjekorrast tingitud sotsiaalne surve võib teha meie salativaliku ajakriitiliseks (otsustame S1 kasutades), kuid see ühekordne otsus ei kujuta suurt riski meie tervisele.

Treenime simulatsioonikeskuses ja harjutusväljakul olukordadeks, kus päästemeeskonna juhi otsustest ja valikutest sõltuvad nii päästjate, kodanike kui teiste esmareageerijate elu, tervis, vara ja keskkond. Kuna need on ajakriitilised olukorrad, ei ole aega pikalt kaaluda, milline oleks parim, ohutuim, odavaim, kvaliteetseim või asjatundlikem lahendus olukorrale. See, kui hea otsuse suudab päästemeeskonna juht või ükskõik kes teine sellises olukorras teha, sõltub selle inimese olukorrateadlikkusest. Ajakriitilised ja kõrge riskiga on olukorrad, kus politseinik kasutab rahvarohkes kohas noaga ründaja vastu tulirelva; päästemeeskonna juht saadab päästjad köögi tulekahju kustutama, kui tules on gaasiballoon; vangivalvur avab kambri, kus

kinnipeetavad kaklevad jne. Otsustamaks ajakriitilises ja kõrge riskiga olukorras, peaks S1 leidma ajust mustri, mis teeb olukorra paremaks, mitte halvemaks. Olukorda tuleb osata õigesti hinnata.

FireFronti projekt

FireFronti projektis jagatakse olukorrateadlikkus kolmeks tasemeks: olukorra kohta informatsiooni kogumine, hetkeolukorra mõistmine ning tuleviku olukorra prognoosimine (Endsley, 2015). Need kolm oskust – infokogumisoskus, infost tervikpildi kokku panemise oskus ja prognoosivõime – on ühtlasi igasuguse probleemilahenduse aluseks ja seda nii ajakriitilises kui ka mitte ajakriitilises olukorras. FireFront projektis keskendutakse aga eelkõige ajakriitilistele olukordadele, kus inimaju on erilise pinge all, et leida probleemile lahendus (kipume kasutama S1). Sellist pingeolukorras otsustamist tuleb treenida, kuna loogilist ja ratsionaalset otsustamist (S2) häirivad nüüd ajus emotsioonid ja hormoonid (nt adrenaliin).

FireFronti projekti eesmärk on töötada välja töövahend päästetöötajate olukorrateadlikkuse hindamiseks. Töövahendit peaks saama kasutada erinevate simulatsioonitehnoloogiatega ning olukordi ehk sündmusi saab õppejõud ise juurde SÜSTEEM 1 luua. FireFronti projektis loodava töövahendiga Intuitiivne või emotsionaalne mõtlemine; pingutuse püütakse hinnata kolme asja: tegelikku vaba; kiire; alateadlik; olukorrateadlikkust; tajutud olukorrateadotsib mustreid (varasemaid kogemusi); aitab teha likkust ning nende kahe vahet ehk kalluSÜSTEEM 2 igapäevaseid otsuseid. tatust (inglise keeles bias). Stsenaariumi Kaalutletud mõtlemine; nõuab pingutust; aeglane; kohta koostatakse väited ja lepitakse kokku, teadlik; loogiline ja analüüsiv; kas need on tõesed või väärad. Mil määral aitab lahendada keerukaid vastaja arvamus ühtib väidete koostajate probleeme. arvamusega, seda saadakse teada matemaatilise arvutuse teel. Tajutud olukorrateadlikkust mõõdetakse lihtsalt küsimusega, kui kindel on vastaja enda antud vastuses.

Kui tegeliku olukorrateadlikkuse ja tajutud olukorrateadlikkuse vahe (loe kallutatus ehk bias) on suur, võib see sündmuse lahendamisel saada saatuslikuks, sest otsustaja ei mõista ise, et ta tegelikult ei saa olukorrast õigesti aru.

Projekti juhtivad Suurbritannia teadlased on leidnud varasemate uuringute käigus, et inimese individuaalne kallutatus ei ole erinevates Joonis 1. Kahnemani väljamõeldud tegelased Süsteem 1 ja Süsteem 2 meie ajus (autori koostatud) olukordades alati ühesugune, küll aga kipub see

30 VERBIS AUT RE 3/2019

Sisekaitseakadeemia Kase tn õppekompleksi simulatsioonikeskus

pingeolukorras olema ühetaoline. See viitab sellele, et peame õppima ajakriitilises ja kõrge riskiga keskkonnas enda otsustamisel tehtavaid vigu ära tundma, et saaksime võtta kasutusele meetmed, mis aitavad meil neid vigu vähendada.

Kiire otsustamise abilised – SOP Oleks uskumatu, et keegi meist teeks otsuse, milline eriala valida, kuhu tööle minna, kellega abielluda või muu seda liiki valiku, mis muudab meie elu kulgu, kasutades S1. Sellisteks otsusteks võtame aega, kaalume plusse ja miinuseid, arutleme enda jaoks oluliste inimestega ja kasutame valiku tegemiseks S2. Vajame head olukorrateadlikkust elumuutvaks otsuseks. Kuid ajakriitilises olukorras, kus inimeste elud, tervis, vara ja keskkond on kaalul, puudub aeg, et pikalt kaalutleda. Koolis harjutame tihti reeglitele tuginevat otsustamist ehk õpime kasutama standardtegevusjuhiseid (inglise keeles standard ope­rational procedures ehk SOP). SOP-d on väga head, et luua meie ajju kogemusi ehk mustreid, mis hilisemas töös aitavad ajakriitilises olukorras teha rahuldavaid otsuseid. Kuid üksnes SOP-de ära õppimisest ei piisa. Harjutada tuleb ka seda, et pingeolukorras need meelde tuleks. Küllap oleme kõik kogenud, et rahuolekus on õpitu selge, oskame küsimustele vastata. Eksamipinge teeb aga aju otsekui tühjaks. Õppimiseks, sh seoste loomiseks, kasutasime S2 ja ka eksamil on meil vaja kasutada seda.

Kui aga pingeolukord tekitab meis reaktsiooni „võitle või põgene“, suudame kasutada vaid S1. Seega ainus võimalus pingeolukorras otsustamist harjutada on

teha seda ajakriitilisi ja realistlikke simulatsioone kasutades.

Päästekolledžis kasutame tihti virtuaalsimulatsioone (vt joonis 2), kus päästemeeskonna juhid saavad harjutada nii S1 kui S2 kasutamist pidevalt muutuvas olukorras. Keegi meist ei taha sattuda olukorda, kus meie otsusest sõltub kellegi teise elu, tervis või vara ja meil pole aimugi mida teha. Nii kutsungi üles meid kõiki sisejulgeoleku tagamiseks harjutama elumuutvate otsuste tegemist nii rahulikus keskkonnas kui ka ajakriitilistes olukordades. 

Viidatud kirjandus

Endsley, M. R. (2015) ‘Situation Awareness Misconceptions and Misunderstandings’, Journal of Cognitive Engineering and Decision Making, 9(1), pp.

4–32. doi: 10.1177/1555343415572631.

Groenendaal, J. (2015) Frontline Command. The Hague: Eleven International Publishing.

Kahneman, D. (2013) Kiire ja aeglane mõtlemine.

Tallinn: Jana Linnart ja Tänapäev.

Krockow, E. M. (2018) How Many Decisions Do We Make Each Day? | Psychology Today. Available at: https://www.psychologytoday.com/intl/blog/stretching-theory/201809/how-many-decisions-dowe-make-each-day (Accessed: 18 September 2019).

Launder, D. (2012) How do incident managers make decisions in urban fire settings ? An in-depth analysis (dissertation). Australian Institute of Business.

Li, W.-C. et al. (2014) ‘Aeronautical Decision-making Support Systems in Cockpit The Application of Aeronautical Decision-making Support Systems for Improving Pilots’ Performance in Flight Operations’, Journal of Aeronautics, Astronautics and Aviation, 46(2), pp. 114–123. doi: 10.6125/14-0324-789.

DIGI 31

LENDAVAD ABILISED SISEJULGEOLEKU TEENISTUSES

Sisekaitseakadeemia droonikeskuse juhataja ANDRES MUMMA selgitab kaugseire olemust, tutvustab keskuse tegevust ja käsil olevaid projekte.

K

eskus sai loodud täpselt aasta tagasi septembri lõpus, otsus selle moodustamiseks tehti 2018. aasta alguses. Põhjuseks kiiresti arenev valdkond ning vajadus selle integreerimiseks ennekõike just meie õppeprotsessi siseturvalisuse haridusvaldkonnas. Meie kooli seinte vahelt ametitesse suunduvad õpilased peaksid olema võimelised antud tehnoloogiast tulenevaid võimalusi ära kasutama oma töös ning vajadusel ka valdkonda edasi arendama. Lisaks hariduslikule eesmärgile on keskuse teine ülesanne olla toeks ametitele nii täiendkoolituse pakkujana kui ka arenduste toetajana ning teemakohaste käimasolevate tööprotsesside juures.

Keskuse tegevusfookus Kuigi keskuse ametlik nimetus on droonikeskus, siis selle tegevusfookus on laiem, hõlmates kaugseire valdkonda tervikuna. Kaugseire on andmete kogumine meid ümbritsevast keskkonnast seda otseselt puudutamata. Selleks kasutatakse erinevaid sensoreid ja neid kandvaid vahendeid. Kõige levinumad sensorid on tava päevavalguskaamerad, soojusinfrapuna kaamerad, lidarid ja laserskännerid ning multispektraalkaamerad. Kõige tavapärasemad sensori kandurid on droonid, lennukid ja satelliidid. Kõige enam on keskus fokuseeritud just droonidele ja nendel asetsevatele päevavalgus- ja

32 VERBIS AUT RE 3/2019

Satelliit

Atmosfäär

Lennuk

Pilved Droon

Joonis 1. Kaugseire põhimõtteline skeem

soojusinfrapuna kaamerate andmestikele, samuti hakkame üha rohkem pöörama tähelepanu ka satelliidi multispektraalkaamera andmestikele ning lennukitel asetsevate lidari andmestikele.

Kogu elektromagnetilisest spektrist kasutatakse kaugseires sensoreid, mis töötavad infrapuna ja optilisel (silmaga nähtaval) lainepikkusel (märgitud punase raamiga joonisel 2).

Lisaks silmaga nähtavale (tava päevavalguskaamerad) on antud lainepikkustel töötavate sensoritega võimalik näha veel nt keskkonna soojusjälge (soojusinfrapuna ehk pikklaine infrapuna), keskkonnas leiduvat taimestiku niiskust ja kuivust

või põlevat ja varem põlenud taimestikku (lähisja lühilaine infrapuna). Lidariga on võimalik luua täpne kolmemõõtmeline keskkonna mudel. Neid võimalusi saab rakendada siseturvalisuses nt kadunud või ennast varjavate inimeste otsimisel, samuti ka inimmassidega seotud sündmustel või isikute varjatud jälgimisel (tava päevavalguskaamera, soojusinfrapuna kaamera). Lähis- ja lühilaine infrapuna (multispektraalkaamera) saab kasutada nii loodustulekahjude geograafiliste asukohtade ennustamiseks kui ka hetkel põleva või juba põlenud tulekahju geograafilise asukoha ja ulatuse määramiseks. Keskkonna kolmemõõtmeline mudel võimaldab sündmuste planeerimise faasis, sündmuste ajal ja ka sündmuste järel mõista selle nüansse ja geograafilist konteksti ning tõsta juhtide olukorrateadlikkust (lidar, tava päevavalguskaamera, soojusinfrapuna kaamera).

Keskuse uurimisprojektid I projekt: „Structure from Motion“ Hetkel käimasolevas projektis, mida rahastatakse Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuse (TAI) meetmest, tehakse tihedat koostööd Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti ja Päästeametiga.

Projektis „Structure from Motion“ (SfM) hinnatakse

Joonis 2. Kaugseire sensorites kasutatavate lainepikkuste skeem. Allikas: Philip Ronan, English Wikipedia

DIGI 33

fotogrammeetria metoodika sobivust ning töötatakse välja vajalikud töövood liiklusavariide ja jäätmeladustamise sündmuskohtadelt andmekogumiseks ja hilisemaks menetlemiseks. SfM fotogrammeetria metoodika võimaldab suhteliselt lihtsalt ja odavalt luua ümbritsevast keskkonnast kolmemõõtmelisi mudeleid, mis on nii georefereeritud kui ka skaleeritud, võttes arvesse reaalelulist geograafilist keskkonda. Andmekogumiseks on vaja laiatarbe drooni ja drooni päevavalguskaamerat, andmete töötlemiseks kasutatakse arvuti- ja pilvetöötlustarkvarasid. See omakorda annab võimaluse siseturvalisuse valdkonnas teatud asutuste tõendite kogumist ja menetlemist lihtsustada, kiirendada, täpsemaks ja vähem ressursimahukamaks muuta, samuti ka märkimisväärselt tõsta olukorrateadlikkust.

Otsesed kasusaajad on Politsei- ja Piirivalveamet, Keskkonnainspektsioon ja Päästeamet.

Politsei- ja Piirivalveamet Liiklusõnnetuse sündmustele reageerimine, sündmustel viibitud aeg tõendite kogumisel ja sellele järgnev menetlus kontoris on politseiametnike jaoks märkimisväärne ajakulu, mille vähendamine tööprotsesside kaasajastamisel annaks võimaluse kokkuhoitud tööaega kasutada suuremat lisandväärtust loovateks korrakaitsetegevusteks. USA-s tehtud uuringud on leidnud, et droonikaameraga saab andmeid koguda u 3,5 korda kiiremini kui laser­skanneriga (vastavalt 25 min vs 1 h 51 min).1 Ajaline faktor on oluline lisaks politseinike efektiivsemale ajakasutusele korrakaitsetegevuste läbiviimisel ka nende rahaliste kahjude vähendamisel, mis on põhjustatud andmete (tõendite) kogumise ajal liikluse sulgemisest tekkivatest ummikutest.

USA-s läbiviidud uuringu kohaselt on need u 28 miljardit USD, mis moodustab u 12% liiklusõnnetuste kogukahjust.2 Teiseks tähtsaks teemaks liiklusõnnetuse sündmuskohal tõendite korjamisel ja nende hilisemal menetlemisel on nende täpsus geograafilises keskkonnas hilisemate mõõtmiste tegemisel. Tänapäeva droonikaameraga kogutud ja SfM tarkvaraga Division of Aviation | UAS Program Office N.C. Department of Transportation 2017, “COLLISION SCENE RECONSTRUCTION & INVESTIGATION USING UNMANNED AIRCRAFT SYSTEMS” 2 NHTSA 2015, “The Economic and Societal Impact Of Motor Vehicle Crashes, 2010 (Revised)” 1

Näited kaugseire kasutamisest siseturvalisuse valdkonnas (1) Reaalajalise olukorrateadlikkuse loomine sündmuse juhtidele, kasutades selleks nii tavakui ka soojus­infrapuna kaamerat (kadunud inimeste otsing, pimedal ajal toimuvad õnnetused, rahvamassidega seotud sündmused). Vaata lähemalt ka PowerPointi illustratsioone (ava slaidi all ka märkmete aken) Link: https://bit.ly/2lZejJT Sündmuste planeerimiseks või nende hilisemaks uurimiseks ja menetlemiseks loodavad kolmemõõtmelised mudelid drooniga kogutud andmete baasil, kasutades tava päevavalguskaamerat. Vaata lähemalt ka PowerPointi illustratsioone (ava slaidi all ka märkmete aken) Link: https://bit.ly/2kxktRa Loodustulekahju täpse asukoha ja kuumkohtade leidmine ning GIS-rakenduses visualiseerimine, kasutades drooni soojusinfrapuna sensoriga kogutud andmeid, mis on töödeldud erinevate koodide ja fotogrammeetria tarkvaraga. Vaata lähemalt ka PowerPointi illustratsioone (ava slaidi all ka märkmete aken) Link: https://bit.ly/2kWwX4Q Droonivideo georefereerimine, mis võimaldab videoga samaaegselt kuvada selle geograafilist ja kellaajalist konteksti. Kasutusvaldkonnaks olukorrateadlikkuse loomine sündmuse juhtimisel või sündmuse hilisem uurimine ja menetlemine.

Vaata lähemalt ka PowerPointi illustratsioone (ava slaidi all ka märkmete aken) https://bit.ly/2kNV31V

34 VERBIS AUT RE 3/2019

Näited kaugseire kasutamisest siseturvalisuse valdkonnas (2) Drooni termosensoriga kogutud termofotod, mis georefereeritakse, kasutades koodi, ja seejärl asetatakse GIS-rakendusse, et luua võimalikult kiire olukorrateadlikkus sündmusest. Kasutusvaldkond nt loodustulekahju geograafilise asukoha kiireks määramiseks. Vaata lähemalt ka PowerPointi illustratsioone (ava slaidi all ka märkmete aken) Link: https://bit.ly/2kX3F6g Satelliidi multispektraalkaameraga kogutud ja erinevate GIS-rakendustega töödeldud andmestikud, mida saab kasutada loodustulekahjude asukohtade prognoosimiseks ja käimasolevate või juba aset leidnud tulekahjude ulatuse määramiseks.

Vaata lähemalt ka PowerPointi illustratsioone (ava slaidi all ka märkmete aken) Link: https://bit.ly/2kuihKd

protsessitud kolmemõõtmelised mudelid (tõendid) on võimalik üsna täpselt geograafilises keskkonnas paika panna selliselt, et hilisemad mõõtmised vastaksid ka tegelikkusele.

Kolmas tähtis teema on liiklusõnnetuse sündmuskoha visualiseerimine kolmemõõtmelisena, mis annab võimaluse menetlemisel olukorda oluliselt laiemalt mõista, kuna kolmemõõtmeline mudel suudab paremini taasluua õnnetuse hetkel valitsenud geograafilist konteksti kui tavaline tasapinnaline eskiis. Samuti on sündmuskoha kolmemõõtmelised mudelid lihtsasti jagatavad kõikide asjassepuutuvate osapooltega ja vajadusel ka väljaprinditavad 3D-printeriga.

Keskkonnainspektsioon Ebaseaduslike jäätmeladustamise sündmuskohtade monitoorimine ja jäätmemahtude arvestamine on inspektoritele väga aeganõudev tegevus ning täpsete ladustamismahtude arvestamine,

millega juba alustada menetlust, on veelgi komplitseeritum. Droonikaameraga tihe andmetekogumine ja kolmemõõtmeliste mudelite genereerimine jäätmete ladustamiskohtadest annab Keskkonnainspektsioonile parema ülevaate paikadest, kus ladustamismahud hakkavad alles jõudma lubatava künniseni. See võimaldab oluliselt kiiremini reageerida ja ennetada võimaliku kahju tekkimist keskkonnale.

Menetluse alustamine on lihtsam ka juba lubatud künniskoguse ületanud ladustamispaikades, kuna suudetakse arvestada täpselt välja künnise ületanud ladustamismaht ja see ka ametlikult dokumenteerida rikkujale.

Päästeamet Jäätmeladustamise sündmuskohtade monitoorimine ning jäätmekuhjadest ja neid ümbritsevast keskkonnast ülevaate saamine kolmemõõtmeliste mudelite näol on hädavajalik nii Päästeameti reageerivale kui ka menetlevale personalile, kuna võimaldab tuvastada ohtlikud piirkonnad juba enne, kui seal võib tulekahju puhkeda, samuti ka tulekahjujärgsel menetlusel annab parema ülevaate toimunust.

Projekti eesmärk on hinnata eelpoolkirjeldatud sündmuskohtadel droonikaameraga kogutud andmete ja nende andmete põhjal erinevate SfM tarkvaradega protsessitud kolmemõõtmeliste mudelite võimet peegeldada võimalikult täpselt tegelikkust. Samuti hinnatakse andmekogumiseks ja protsessimiseks kuluvat aega ning on väljatöötatud töövood SfM rakendamiseks ning tehtud vastavasisulised ettepanekud eelpoolmainitud kasusaavatele asutustele.

II projekt: „Kratt kotkas“ – looduses eksinute leidmine tehisintellekti abil Projekt on keskendunud sündmuskohalt kogutava video- ja fotomaterjali rikastava tehisintellekti loomisele ning loodame sellega alustada juba hilissügisel. Projekti rahastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi prototüübi loomise meetmest.

Projekti „Kratt kotkas“ raames tehakse väga tihedat koostööd kahe Eesti tarkvaraarendajaga, kes tegutsevad tehisintellekti arendamise valdkonnas. Projekti fookuses on asjaolu, et Eestis kipuvad inimesed metsa ja rabasse eksima. Nende

DIGI 35

2017. aasta California metsatulekahju hävitustööst ülevaate saamiseks kasutati drooni georefereeritud videot, millele ehitati peale tehisintellekti komponent, mis suutis tuvastada põlenud ja mittepõlenud hooneid ning põlenud ja mittepõlenud sõidukeid. Illustratsioonil on näha kokkuvõttev geograafilist konteksti omav fail, mida kasutati kindlustuskahjude kiiremaks menetlemiseks.

Videolõiku tehisintellekti kasutamisest droonivideo peal saab näha siit: https://bit.ly/2l0LM6D

leidmine on tihti ajakriitiline ja ressursimahukas.

Kadunud inimeste otsimiseks on viimastel aastatel laialdaselt kasutusele võetud droonid, mis võimaldavad otsingupiirkonda laiendada ning otsimistegevust kiirendada. Droonioperaator jälgib droonilt tulevat videopilti ning püüab tuvastada märke inimesest. Sisuliselt tähendab see operaatorile tihti tundide kaupa ekraani jälgimist. Inimsilm võib selle aja jooksul väsida, tähelepanu hajuda. Samuti on droonioperaatoril keeruline määrata tuvastatud kadunud inimese geograafilist asukohta ainult videopildi põhjal.

Projekti eesmärk on muuta maastikuotsingud kiiremaks ja efektiivsemaks, pannes tehisintellekti ehk krati droonil olevate sensorite abil inimesi avastama. Alguses juhtima operaatori tähelepanu võimalikele märkidele inimestest, vähendades nii väsimusest ja tähelepanu hajumisest tingitud eksimusi. See on alus, et muuta otsingud tulevikus täisautomaatseks – see tähendaks, et otsingudroonide arv ei ole enam piiratud kvalifitseeritud operaatorite arvuga, katta saab märksa suuremaid piirkondi oluliselt kiiremini ja vähemate inimeste kasutamisega.

Pilootprojekti lõpuks valmiv prototüüp koosneb AI-mudelist ning sellele integreeritud kasutajaliidesest, mis kuvab • tuvastatud inimestega videovoogu; • tuvastatud inimestega fotosid; • salvestab leidude kohta metaandmeid, nt GPS koordinaadid, shp- ja kml-punktfailina

GIS-rakendusse kandmiseks, väljalõige pildist ja lähima otsingumeeskonna asukoht.

Tuleviku püüdlused Need võib jagada kolme kategooriasse, milleks on a) semi- või täisautonoomsete missioonide läbiviimine droonidega, et andmekogumiseks lõpuks taandada kogu ahelast ära üks piloot ühe drooni kohta ja hakata arendama droonide operatsioonikeskuseid, kus missiooni planeeritakse, viiakse läbi ja vajadusel ka analüüsitakse andmeid nii, et üks operaator jälgib samal ajal mitut drooni; b) tehisintellekti laialdasem kasutamine drooniandmete analüüsimisel, mis toob välja ja juhib inimese tähelepanu huvipakkuvatele asjaoludele (nt kadunud inimene, tulekahju kolle) ning abistab inimest otsustusprotsessis; c) satelliidiinfo laialdasem kasutamine erinevate ülesannete täitmiseks ennekõike just seireks ja selle käigus varajaseks avastamiseks (nt loodustulekahjude avastamine), mis samuti kasutab tehisintellekti võimalusi huvipakkuva info esiletoomiseks kogu tohutust infomürast. 

Kontakt Kõik, keda kaugseire teemad huvitavad, kes soovivad neid õppida ja/või kirjutada lõpu- ja magistritöid antud teemal ning kes soovivad panustada selle valdkonna arendamisse, võivad julgelt võtta ühendust e-posti aadressil andres.mumma@sisekaitse.ee või tel 501 0296 ja 524 3794‬.

36 VERBIS AUT RE 3/2019

ÕPPEKAVADE

DIGITALISEERIMINE Sisekaitseakadeemia õppekavad lähevad järk-järgult üle täielikule digitaalsele toele. Ülevaate sellest protsessist moodulite/õppeainete lõikes annavad haridustehnoloogid VAIKO MÄE ja ALINA GAVRIJAŠEVA.

S

isekaitseakadeemia (SKA) üks strateegiline suund õppetegevuse ja elukestva õppe kategoorias on õppurile paindlikuma ja praktilisema õppekorralduse pakkumine. Sellega seoses oleme seadnud eesmärgiks SKA õppekavade üleviimise täielikult digitaalsele toele. Kui kutseõppes on vaja keskenduda veel vaid üksikutele puudujääkidele, siis kõrghariduse õppekavad digitaliseeritakse vastavalt õppekava ainete toimumisele 2022. aastaks.

Digitaliseerimise all mõeldakse õppeprotsessi terviklikku käsitlemist e-õppe keskkonnas Moodle, kus on kõik õppematerjalid ja kuhu lisatakse ka kursuse iseseisva õppetööga seotud tegevused. Õpikeskkonnas on hulk tööriistu nii tänapäevaste õppematerjalide loomiseks kui ka iseseisva õppetöö korraldamiseks.

Lihtsus ja mugavus eelkõige Arendusosakonnas oleme võtnud südameasjaks, et see protsess oleks nii õppejõu kui ka õppija vaates võimalikult mugav, ilma et kasutajad peaksid tegema üleliigseid liigutusi. Õppeaasta alguseks oleme ette valmistanud õppekava vastavad ainete/ moodulite pesad, lisanud seotud õppejõud ning võimalusel importinud juba varem õppeainega seotud sisu. Õppeained/moodulid on õpikeskkonnas leitavad nüüdseks õppekavade lõikes, mis tähendab, et õppijad saavad õpikeskkonnas terviklikult näha kõiki enda õpperühmaga seotud õppeaineid ühest kohast. Muutunud on ka õppurite registreerimise protsess, mis võimaldab õppejõul lisada

kursusele kogu õpperühma korraga. Varem tuli igal kasutajal kursustele ise registreeruda.

Alates 2005. aastast on SKA e-õppe alast tegevust kaardistatud ja analüüsitud. See võimaldab süsteemselt jälgida õppekavade arengut. Analüüsi keskmes on e-kursuste kasutamine õppekava ainetes. Hetkel on analüüs kvantitatiivne ning me ei analüüsi kursuste sisest tegevust, kuid pärast õppekavade terviklikku esmast digitaliseerimist saame edasi liikuda ja keskenduda juba kursuste sisule ning panustada iga kursuse sisusse veel põhjalikumalt.

Viljad küpsevad järk-järgult Esimest etappi loeme edukaks, kui kõik õppeained sisaldavad vajalikke õppematerjale ning süsteemis on korraldatud õppurite iseseisev töö ja antud tagasisidet. Terviklikult saab õppekavasid hinnata pärast õppetöö lõppemist. 2018. aastal alustatud protsessi esimesed viljad üheaastases kutseõppes on juba küpsed.

Kutseõpe on siiani olnud e-õppe valdkonnas SKA kriitiline kitsaskoht. Vaatamata praktilisele õppele on vaja pakkuda õppeprotsessile tugimaterjale, mis võimaldaks õppe sisu paremini omandada.

Digitaliseerimisprotsess on käivitunud kutseõppes äärmiselt edukalt, sest varem kutseõppes e-tuge peaaegu polnudki. Vanglaametniku õppekavas 2018. aasta sügissemestril alustanud õpperühmal jäi 23 õppekava ainest e-toeta vaid 4, kuid juba järgmise õpperühma õppeprotsess oli terviklikult e-õppe keskkonnas. Päästekorraldajate õppekavas jäi e-toeta vaid kolm õppeainet

DIGI 37

Joonised 1–3: Kutseõpe. E-toeta ainete osakaal.

1. Päästekorraldaja eriala e-õppe osakaal 2019. aasta septembris

2. Teabe- ja uurimisametniku eriala e-õppe osakaal 2019. aasta septembris

3. Vanglaametniku eriala e-õppe osakaal 2019. aasta septembris

ained. Kõige suurem e-õppe osakaal on kõrghariduse esimese õppeaasta ainetest maksunduse ja tolli erialal, kus vaid üks õppeaine pole saanud e-kursuse tuge.

Aktiivselt on e-õppe tuge rakendatud ka politseiteenistuse õppekavas, kus 27 õppeainet on saanud e-kursuse toe ja vaid 3 õppeainet on jäänud e-kursuseta. Suurim väljakutse on magistriõpe – sisejulgeoleku õpe.

Joonis 4. Kõrghariduse 1. õppeaasta ainete e-õppe osakaal 2019. aasta kevadel. FS – maksundus ja toll, FK – toll ja maksundus; Pt – politseiteenistus; R – päästeteenistus / S – statsionaar; K – kaugõpe

neljateistkümnest. Teabe- ja uurimisametniku õppekava oli kaetud e-kursustega 80% ulatuses.

Maksunduse ja tolli eriala esirinnas Kõrghariduses on e-kursuste loomine kasvav trend. Õppekavade digitaliseerimine on toetanud süsteemsemat ja terviklikumat lähenemist. Kõrghariduses ei ole praegu võimalik hinnata tervikpilti ning aluseks tuleks võtta esimese õppeaasta

Õppejõud – julgust juurde!

Täname arendusosakonna meeskonda, kes on toetanud õppeprotsessi ettevalmistamist. Lisaks täname kõiki õppejõude, kes on uuendustega edukalt kaasa tulnud. Eriti tunnustame neid, kellel on ambitsioone ja jaksu panustada tehniliselt keerukamate lahenduste loomisesse ja kes ei ole jäänud toppama õppekavade digitaliseerimise miinimumprogrammi.

Julgustame kõiki õppejõude aktiivsemalt kasutama uues õppehoones ja õpikeskkonnas olevaid võimalusi: nutiklassi, loengute salvestamist, erilaboreid ja simulatsioonikeskust. 

38 VERBIS AUT RE 3/2019

Kadetid andsid ametivande 27. septembril andis Sisekaitseakadeemia Kase tänava õppehoone esisel väljakul traditsioonilise ametivande 155 uut politseija piirivalvekadetti. Rektor Marek Link sõnas tervituses, et vanne, mille kadetid täna andsid, on tegelikult meie kantavate ühiste väärtuste tunnustamine ja kindel sõna, et nendele väärtustele ka truuks jäädakse. „Olgu see päev teile selleks hetkeks, kus oma peas, kätes ja südames alati neid väärtusi kannate, sest pea – see on mõtlemine, käed – need on teie teod ja süda on alati see, mis näitab kätte õige suuna ja tagab teie südametunnistuse puhtuse,“ sõnas rektor kadette tervitades.

Kadetid annavad ametivande enne esimest õppepraktikat. Antud vandes tõotavad kadetid truudust Eesti põhiseaduslikule korrale ning lubavad rakendada neile vande järel antavaid õigusi ja kohustusi õiglaselt ning erapooletult.

Siseminister Mart Helme tervituskõnet pidamas

Ametivande andmise järel kinnitati uuele välivormile esimese õppeaasta kadeti tunnused. Fotod: Karlis Padar

UUDISED 39

Häkaton 2019 9. oktoobril toimus Sisekaitseakadeemias häkaton, mille eesmärk oli luua innovaatilisi õppeülesandeid ja harjutusi, mis toetaks Sisekaitseakadeemias õppimist. Häkatonil osalesid nii akadeemia kadetid kui ka töötajad. Partneritest oli esindatud Politseija Piirivalveamet, kes tegeles turvalise linnaruumi probleemiga. Ettevõte Hypester oli tulnud häkatonile oma tehnoloogiapargiga, mis võimaldas luua virtuaalseid olukordi (nt liiklusõnnetuse sündmuskoht, ummikus ristmik, tollikontroll piiripunktis), mille lahendamist saaks õpilane hiljem iseseisvalt harjutada. Selle baasil loodud harjutus „HOT.Ai“ kujunes publiku lemmikuks. Häkatoni üldvõitjaks tuli harjutus „Virtuaalvangla Alcatraz“, mis annab võimaluse tutvuda erilise mobiilse seadme abil vangla igapäevaolukordadega videokaasuste, näidisharjutuste ja õpiülesannete abil. Kõikide harjutustega minnakse järgmisse faasi – harjutusi hakatakse koostama – ning loodetavasti saab nende projektidega tutvuda juba kevadel innovatsioonipäeval.

Narkokaubanduse telgitaguseid avav koolitus Sisekaitseakadeemia ning Maksu- ja Tolliameti eestvedamisel toimus 17.–19. septembrini Tallinnas Euroopa Liidu Õiguskaitsekoolituse Ameti (CEPOL) koolitus posti teel toimuvast narkokaubandusest.

CEPOL-i narkokaubanduse koolitusel käsitleti põhjalikumalt posti teel toimuva narkokaubanduse trende ning meetodeid selle üha kasvava kuriteoliigi vastu võitlemisel, sealhulgas riskiprofiilide koostamist ning elektrooniliste tõendite kogumist.

Koolitusel osalesid Euroopa Liidu liikmesriikide ning Albaania politsei- ja tolliametnikud, kokku 25 osalejat. Lisaks Maksu- ja Tolliameti ekspertidele olid oma teadmisi tulnud jagama koolitajad Europolist, Ameerika Ühendriikidest, Austriast, Belgiast, Hollandist, Saksamaalt, Soomest ja Ühendkuningriigist.

Harjutusega „Virtuaalvangla Alcatraz“ häkatoni üldvõitjad. Foto: Kristel Härm

Moldova hädaolukordade spetsialistid meil väljaõppel Sisekaitseakadeemia viis 3.–6. septembrini koostöös InterFire OÜga läbi Moldova hädaolukordade peainspektoraadi haldusteenistuse spetsialistidele mõeldud Interspiro hingamisaparaatide hooldustehnikute kursuse. Välisministeeriumi arengukoostööprojekti „Hingamisaparaadi maskide ja reduktorite testimise, hingamisaparaatide hoolduse ja täitmise süsteemi parendamise läbi elupäästevõimekuse suurendamine Moldova hädaolukordade peainspektoraadile“ viimases etapis koolitatakse 14 Moldova hädaolukordade peainspektoraadi haldusteenistuse spetsialisti.

TULEKUL 5.–6. novembrini toimub Tallinnas, Kase 61 SKA rahvusvaheline konverents „Piiri peal“. Konverentsil esinevad teiste hulgas Catherine de Bolle (EUROPOLi juht) ja Berndt Koerner (Frontexi asejuht).

21. novembril toimub finantskolledži aastakonverents „Rahast nii ja teisiti“.

40 VERBIS AUT RE 3/2019

SUVEÜLIKOOLIST, RÕHUASETUSEGA KOOSTÖÖL

Augustis korraldas Sisekaitseakadeemia esimest korda rahvusvahelise suveülikooli, kus osales 19 üliõpilast 7 Euroopa kõrgkoolist, et lisaks igapäevastele õpingutele koduriigis tegeleda turvalisuse ja julgeoleku teemadega ka suvel.

Väliskoostöö koordinaator KAISA KÄGU, personalispetsialist TRIIN KRAVETS ja õppeosakonna juhataja TIINA KARU kiidavad abilisi.

K

okkuvõttes võib öelda, et suveülikool läks hästi korda, tagasiside oli väga positiivne ning kõik osalejad lubasid soovitada suveülikooli oma kodukõrgkoolis ka teistele. Kahtlemata oli tegu sündmusega, mida võiks järgnevatel aastatel korrata ning võimalik, et lausa traditsiooniks muuta. Aga mitte suveülikooli õnnestumise fakt ise ei ajendanud seda artiklit kirjutama, vaid hoopis üks kaasnev nähtus, mis tõi eriti palju rõõmu ja rahulolu. See oli rõõm ja tänutunne koostööst.

Tõeline dream team ja ettevõtmise algus Suveülikooli esialgne korraldustiim oli väike – vaid meie, Kaisa Kägu, Triin Kravets ja Tiina Karu, kolm naist kolmest osakonnast. Põhitiim sama väikseks jäigi, kuid kokku õnnestus nii ettevalmistuse, põhitegevuse kui ka jätkutegevuste ajal kaasata üle 20 inimese nii Sisekaitseakadeemiast kui ka väljastpoolt.

Omavahel arutasime mitu korda, et tänu enda kogemustele tekkis tõeline sisu mõistele dream team, sest meil kolmel klappis koostöö tõesti väga hästi ning see ei jäänud märkamata ka osalejatel ning partneritel. Kõik need vastutuse võtmised, poolelt sõnalt üksteise mõistmised, toetamised ja naljategemised – nagu õpikust! Oleme selle kogemuse eest väga tänulikud!

Aga kui algusest alustada, siis kõigepealt tuli ettevalmistus ehk vaja oli plaani. Siinkohal saime esimese tõuke ning häid näpunäiteid Kristjan Otsmani projektijuhtimise koolituselt. Suveülikooli

korraldamiseks kogusime mõtteid, kohtudes ametite inimestega, uurides teiste ülikoolide suveülikoolide infot ja eelkõige rääkides ja arutades oma maja inimestega. Plaan sai meie arvates hea, sest sisaldas aktiivset tegevust suitsusukeldumisest ning metsas ellujäämisest küberkaitse loengu ning simulatsiooniõppuseni, lisaks sai pakett lisaväärtuse taasiseseisvumispäeva tähistamise ja rahvusvahelise õhtusöögiga.

Hindamatud abilised 14. augustil avas rektor Marek Link suveülikooli ning kuni 21. augustini oli nii Tallinna õppehoones, teletorni ümbruses, Väike-Maarja harjutusväljakul kui ka selle lähedal asuvates metsades tegevust palju.

Kõikide töötubade, sündmuste ja tegevuste õnnestumisele panid õla alla meie oma õppejõud (Kristjan Sepp, Ivo Kitsing, Tõnis Naarits, Taavi Aruvainu, Jan Trakman) ja tugipersonal, samuti välispartnerid (Tallinna Kiirabist, Politsei- ja Piirivalveametist). Ülivõrdes tagasiside sai metsas toimunud kahepäevane ellujäämislaager, mida vedasid partneritena kolm väsimatut Kaitseliidu instruktorit.

Kommunikatsiooniosakond saatis suveülikooli kohta välja pressiteate ning meie sündmust kajastati lausa mitmes kohas. Nii sai Kaisa Kägu koos paari välisüliõpilasest osalejaga võimaluse esineda telekaamera ees, õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela tuli hea kolleegina appi ning päästis probleemist, kes suudab anda raadiole venekeelse intervjuu. Ootamatuid appitulekuid oli veel. Näiteks

ÕPPIMINE 41

puhkuse ajal korraks majja tulnud õppedistsipliini vanemspetsialist Kristjan Haljasoks oli lahkesti nõus näitama lasketiiru ning demonstreerima meie laskmise ja relvastusega seotud võimalusi.

Samuti tuli oma teiste tegevuste juurest appi haridustehnoloog Vaiko Mäe, kui selgus, et meie ühes esindusauditooriumis on keegi absoluutselt kõik juhtmed lahti ühendanud.

Suveülikooli toimumise ajal oli suureks toeks halduspersonal. Haldusosakonna juhataja Mati Mätliku ja haldusspetsialist Enn Valgu ning koristajate abiga saime kõik tööks vajalikud ruumid korda ning ka rahvusvahelise õhtusöögi korraldatud.

Muide, osalejad võtsid rahvusvahelist õhtusööki väga tõsiselt – saime osa värskelt valminud rahvustoitudest. Maitsvate söökide eest hoolitsesid VäikeMaarja söökla töötajad ning Meie Maitse tegevjuht Urmas Veermets koos oma meeskonnaga, ööbimist aitasid sujuvalt korraldada ühiselamu majutusadministraatorid. Transpordiga läks ka kõik suurepäraselt ning logistik Anders Kalve ning autojuht Mihhail Kotov ei teinud teist nägugi, kui pühapäeva õhtul saabus Tallinnasse tagasi kolm väga tolmust kruusateedel kilomeetreid mõõtnud bussi.

Ka rahandusosakond on protsessi algusest lõpuni toetanud, alates osalustasude kogumisest kuni arvete ning lõplike kokkuvõtete tegemiseni, seal oli meile suureks abiks vanemraamatupidaja Laura Tomker. Suveülikooli lõppedes said osalejad väga põhjaliku infoga kaunid tunnistused ja seda tänu täiendusõppe keskusele.

Eraldi tuleb lausuda tänusõnad meie endi üliõpilastele. Neid jätkus nii töötubadesse tegevuste juurde kui ka taustajõududeks, näiteks toomaks saabujaid lennujaamast, aidates neil leida teletorni vms. See on suurepärane näide, kuidas on võimalik ka oma kodukoolis saada rahvusvahelist kogemust. See oli ka meie töötajatele hea kogemus, mõistmaks, kui palju tuge ja värvi võib sündmus tänu üliõpilastele juurde saada.

Augusti lõpus toimus koostöö teemal töötajate suveakadeemia. Kes seal osales, see mõistab, et igas koostöös on ka röövikuid. Meile sattus suveülikooli planeerides ja läbi viies neid röövikuid väga vähe, küll aga ohtralt liblikaid ja vilju. Aitäh teile, armsad üliõpilased, õppejõud/instruktorid, tugipersonal! 

Väike-Maarja harjutusväljakul suitsusukeldumise eel 16. augustil 2019

42 VERBIS AUT RE 3/2019

HEADE EESKUJUDEGA SPORTLIKULT SÜGISESSE Sisekaitseakadeemia spordisuvi on olnud sündmuste- ja tulemusterohke, hoogsalt on alanud ka käesolev õppeaasta. Spordijuht EPP JALAKAS teeb ülevaate.

E

elmises Verbis aut Re numbris hõiskasin välja Sisekaitseakadeemia kõrge kolmanda positsiooni Eesti kõrgkoolide võistlustulemuste edetabelis. Suvega lisandus meie sportlastelt rahvusvaheliste üliõpilasvõistluste medaleid. Esiteks juulis Tartus korraldatud üliõpilaste klassikalise jõutõstmise maailma karikavõistlustelt Helena Veelmaa pronksmedalid kükkimises ja kolme ala kokkuvõttes. Seejärel septembri alguses Rootsis üliõpilaste Euroopa meistrivõistlustel sõudmises Liisu Miti ja Kärolyn Mäesaare kuld paarisaerusel

kahepaadil. Ehkki elektroonilistes kanalites on need tulemused juba kajastunud, peatun mõnel momendil uuesti. Võib-olla on mõnikord lihtsam treeninguteed ette võtta, kui tead, et kõrval on palju teisi tugevalt pingutajaid, kes allaandmist ei salli.

Vägevad jõutõstjad Tartu jõutõstmise üliõpilaste jõuproovil oli esindatud 70 kõrgkooli kokku 20 riigist. Eestlasi oli

Üliõpilaste EMi Sisekaitseakadeemia kuldne paarisaeru kahepaat – Liisu Mitt ja Kärolyn Mäesaar.

Foto: Priit Purge

SPORT 43

kodusel võistlusel stardis vähe: 4 Tallinna Tehnikaülikooli meest, kellest Siim Salin võitis üksikaladelt 2 hõbedat ja 1 pronksi ning oli kolme ala kokkuvõttes teine, siis veel meie kaks naist ja üks naisvõistleja Eesti Kunstiakadeemiast. Akadeemia teine esindaja oli finantskolledži vilistlane Katri Karindi, kes sai 19 osaleja seas 11. koha. Võistlusteks valmistunud Allan Rasval polnud vigastuse tõttu võimalik startida.

Jõutõstmises on palju juba enne võistlust paika pandud – pingerida tekib algraskuste järgi ja võistlejate ülesandeks on korrektsete sooritustega raskuspiire edasi nihutada. Ka sellel võistlusel tehti palju isiklikke rekordeid ning Helena sai samuti sellega hakkama. Tema rekordid on praegu 72 kg kategoorias kükis 165 kg (Eesti rekord), lamades surumises 92,5 kg (Eesti rekord), jõutõmbes 170 kg ja kogusummas 427,5 kg (Eesti rekord). Võistlustel tuli ette ka reeglite rikkumist – nii kõrvaldati pärast esimest ala üks India naisvõistleja, kes oli kasutanud võistlusriiete all toestavat tugitrikood. Puhtalt sportimise kindlustamiseks võeti ka dopinguproove.

Helena Veelmaa jõutõmme üliõpilaste MK-l. Foto: International Powerlifting Federation Facebooki leht

Ilm sõudjate taktika teenistuses Kui Helenale sain Tartu Ülikooli spordihoones kohapeal kaasa elada ning ka ta ise tunnistas, et kodusest õhkkonnast ja teda abistavast toetustiimist oli palju tuge, siis sõudevõistlus jõudis paljude Eesti toetajateni otsepildis läbi arvutiekraani.

Väljas toimuvatel aladel on üheks muutuvaks teguriks alati ilm. Kui 7. septembril, mil Euroopa kõrgkoolide paremad sõudjad Jönköpingis omavahel pingerida selgitasid, oli distantsi esimene osa vaiksem ja lõpuosas tekkis lainetus, siis järgmisel päeval olevat olnud vesi peegelsile.

Võistelda tuli aga keerulistes oludes. Tagantjärele sai selgust, miks meie naiskond stardist alates juhtis ja lõpus vaid väga napilt ungarlaste eest kulla napsas. See oligi taktikaliselt paika pandud – kasutada maksimaalselt ära lainetuseta vee osa, kus saab rakendada paremat tehnikat, ja lõpuosa võitluses püüda vastu pidada.

Kui kahepaat oli eelsõidu järel medalifavoriit, siis Liisu Miti võistlus ühepaadil läks korralikult tõusvas joones – eelsõidust neljas koht, vahesõidus kolmas, poolfinaalis teine. Juba pääs

SKA spordipäeval demonstreeriti seekord kendot – jaapani traditsioonilist mõõgavõitlust.

Foto: Jan Markus Lindmäe

A-finaali oli selles tasavägises konkurentsis väga hea saavutus. Finaalis sõudis Liisu medalivõitjatega võrdselt – 2.–5. kohad selgitati sekundite heitluses ning seekord oli tema neljas. Teistest Eesti paatidest võitis TTÜ kergekaalu meeste paar (Kermo Randmäe, Ander Koppel) kulla ning Tartu ülikooli esindanud roolijata kahesega saadi pronksmedal.

Rahulolu rahvusvahelistest võistlustest Tänu universiaadil võidetud vibulaskmise segapaari – Lisell Jäätma (Tartu Tervishoiukõrgkool) ja Robin Jäätma (Türi Ühisgümnaasium) kuldmedalile, iluvõimlemise pronksile (Viktoria Bogdanova, TLÜ) ja MK ning EM kirjeldatud medalitele

44 VERBIS AUT RE 3/2019

Spordipäeva kiirkõndijad Pirita metsaradadel. Foto: Jan Markus Lindmäe

on Eesti Akadeemilisel Spordiliidul põhjust aastat rahvus­vaheliste spordisaavutuste osas kordaläinuks pidada. Kui akadeemia medalivõitjatele lisada veel Mihkel Hozmanni 8. koht universiaadi kümnevõistluselt, mis osutus Eesti kergejõustiklaste parimaks, võib kinnitada, et meie panus sellesse kordaminekusse oli märkimisväärne.

Aktiivne spordisügis Uus õppeaastagi on spordis aktiivselt alanud. Üliõpilasesinduse aseesimehe Grete Rüütli ja spordiaktiivi eestvedamisel korraldati 20. septembril, rahvusvahelisel üliõpilasspordi päeval, akadeemias palju sportlikke tegevusi, milles oli kokku sadu osalejaid.

Metsaradu vallutas näiteks peaaegu 200 jooksjatkõndijat. Meeste 3 km raja läbimise esikoha pidime ära andma akadeemiat külastanud ning krossil osalenud välistudengile (Denis Kretzschmar), aga kohalikud kolm paremat olid seekord Erti Paalberg päästekolledžist, Sven Uue justiitskolledžist ja Oleg Gromov PPKst. Naistest kordas eelmise aasta esikohta päästekolledži töötaja Mirjam Vint, teiseks tuli Elnora Arik (PPK) ja kolmandaks Sigrid Turja (JK).

Kui spordipäeva lõpus viimastel aladel – teatevõistlustes ja jõusaali ergomeetrivõistlustes

Maskotid Kotkas Kaarel ja Lõvi Leo innustasid spordipäeval hommikust alates kõiki sporditegevustes kaasa lööma. Foto: Jan Markus Lindmäe

– osalejate emotsioonide kohta uurisin, siis need olid valdavalt positiivsed, ning arvati, et meie suunitlusega õppeasutuses, kus paljudel erialadel on enda füüsilise vormi hoidmine lausa kohustuslik, võiks selliseid ühissportimise päevi tihedamaltki olla. Tegelikult tulebki võistlusi juba kohe sügisel päris palju, nende rahvarohkuse ja kordamineku eest vastutame kõik ühiselt. 

AJALUGU 45

KAKS PUMPPÜSSI NOORELE AKADEEMIALE

Sisekaitseakadeemiat on aegade jooksul külastanud palju põnevaid ja värvikaid isikuid, kes on meie kooli arengule kaasa aidanud nii nõu kui ka jõuga. Iseäranis palju oli selliseid külastusi päris alguses, kus igasugune abi uue riigikaitse süsteemi ehitamiseks oli kuldaväärt tähtsusega. Selle artikliga alustame sarja neist erilistest külalistest, kes on siia oma jälje jätnud. Kirjastaja LAURI VANAMÖLDER tutvustab esimesena kirjanikust Kanada politseinikku ja ajakirjanikku Arvi Tinitsat.

A

rvi Tintis oli äärmiselt kirju ja põneva elukäiguga mees. Ta sündis 2. detsembril 1927. aastal Harjumaal Peningi vallas. Tema isa Julius oli kohalik konstaabel ja kaitseliitlane, ema Linda algkooli juhataja.

Gümnaasiumis käis Arvi Tinits Tallinnas, kuid haridustee katkestas Teine maailmasõda, kus ta 1944. aastal mobiliseeriti Saksa lennuväe abiteenistusse. Koos taanduvate Saksa vägedega õnnestus tal jõuda Saksamaale, kus pärast sõda lõpetas 1946. aastal Lübecki eesti gümnaasiumi. Edasi jätkas Tinits haridusteed Müncheni DP (displaced presons) ülikoolis ja siirdununa Rootsi õppis 1948– 1949 Stockholmi ülikoolis filoloogiat. Rootsist liikus ta Kanadasse, kus õppis Toronto Ryersoni tehnikainstituudis metallurgiat.

Arvi Tinits oli kasvult silmapaistvalt suur mees ja jõudis nooruses muu hulgas töötada meremehena, metallitöölisena, kivipuurijana ning teenida Kanada sõjaväes kindralkuberneri ratsakaardiväe rügemendis, tõustes kapteni auastmeni. Aastail 1958–1984 oli ta Torontos politseinik ja õpetas ka sealses politseikolledžis. Pärast erruminekut töötas paar aastat Ameerika Hääles ja aastast 1986 kuni elu lõpuni oli ajalehe Vaba Eestlane tegevtoimetaja Torontos. Tema suurim hobi oli (tuli)relvade kogumine ning ta oli ka Kanada laskemeister. Arvi Tinits suri Torontos 1. aprillil 1997. aastal.

äsja loodud Eesti Sisekaitseakadeemiat. Akadeemia tollane kantsler, emeriitprofessor Feliks Angelstok meenutab: „Arvi Tinits viibis meie akadeemias kahel korral – 1992. ja 1993. aasta sügisel, kummalgi kuu aega. Tema lähetajaks oli Kanada abiorganisatsioon CESO (Canadian Executive Service Organization), kes soovis abistada meid sisekaitseteenistuste koolituse käivitamisel. Selle organisatsiooni vahendusel käis meid nõustamas mitu väliseestlastest korrakaitsespetsialisti, nagu Peeter Kivilo, Ingrid Pruuli jt. Tinits rääkis meie kadettidele oma pikaajalisest tööst Kanada politseis – kuidas valida erinevate sündmuste lahendamise taktikat, kuidas komplekteerida politseipatrulle jm. Ta kinkis akadeemiale

Sisekaitseakadeemial külas, pumppüssid kaasas 1992. aastal külastas korrakaitsjate ja sõjaväelaste väljaõppe korraldamisest huvitatud Tinits ka

Arvi Tinits, seljas Kanada sõjaväeohvitseri munder, akadeemia auditooriumis

46 VERBIS AUT RE 3/2019

Külalisel oli kadettidele palju jutustada oma värvikast elust ja teenistusest Kanada politseis

kaks pumppüssi, mida Kanada politsei kasutas, ja käis koos meie kadettidega Viimsi lasketiirus neist laskmas. A. Tinits rääkis värvikalt, kuidas ta pumppüssi abil kõrtsikaklusi vaigistas. Selleks ei olnud vaja muud kui teha kõrtsis püssi laadimisliigutus. Et tegu oli haavlipüssi ja õhkrelvaga, siis kaasnes laadimisega iseloomulik heli, mis vaigistas ka kõige tulipäisemad kaklejad. Kõigile kohalolijatele oli relva efektiivsus hästi teada.

Hea jutustaja ja suhtlejana oli ta meie kadettide seas hinnatud ja populaarne lektor.“

„Teekond tagasi” Pärast 1993. aasta külastust avaldas Arvi Tinits ajalehes Vaba Eestlane läbi mitme numbri järjejutus „Teekond tagasi“ oma elamused ja muljed Eestis viibimisest. Sõna on autoril endal.* Nende ridade kirjutaja veetis terve käesoleva aasta septembrikuu Eestis ja 6. septembrist kuni 1. oktoobrini oli lektoriks Eesti Riigikaitse­ akadeemia juures. See kõrgem õppeasutus * Vaba Eestlane, nr 77–82, 21. oktoober – 9.11.1993

asub Lasnamäel, endise Maarjamõisa piirkonnas – kaunis lähedal 1944. a sügisel kasutusel olevale Pirita-Kose sõjaväelaagrile, kus 16–17-aastased Lennuväe Abiteenistuse poisid pärast 2. augusti 1944. välja kuulutatud mobilisatsiooni kokku koguti, kottide, riiete ja saabastega varustati ja üle Eesti asuvatesse õhutõrjeüksustesse laiali jagati.

Päike paistis, taevas oli sügavsinine ja teispool pikkamööda avanevat väravat lehvis sini-must-valge Eesti rahvuslipp! Istusin bussi esiistmel juhi kõrval ja minu taga asus umbes 30 relvastatud E. V. ohvitserikadetti, riietatud uutesse laigulistesse (camoulfage) Eesti Vabariigi sõjavormidesse. Olime just teel tagasi endise Kirovi näidiskolhoosi, kalurikolhoosi, piirides asuvalt lasketiirult ja meil oli kaasas, peale 22-kaliibriste õppepüstolite, veel minu poolt Kanadast toodud kaks 12-kaliibrilist „Mossberg“ tüüpi pump-püssi, mida ma sealsetele politsei- ja sõjaväekadettidele tahtsin tutvustada.

Kanadas ja USA-s kantakse selliseid lühikesi haavlipüsse politseiautodes kaasas – juhuks kui 38-kaliibrisest kuuelasulisest revolvrist ei peaks jätkuma. Eestis kannavad nii politseinikud kui

AJALUGU 47

sõjaväelased 9 mm (lühike padrun) Makarovi tüüpi 8-lasulist poolautomaati, mis on läbilöögijõult veidi nõrgem kui Kanada ja USA politsei 38-Special. Makarov on Walther-püstoli koopia, mida Saksa ohvitserid II maailmasõja ajal kandsid. Sellele lisaks kantakse politseiautodes lühikeseraualisi Kalashnikov-automaate, mis oskamatute meeste käes palju pahandust võivad teha – automaadituld on raske kontrollida, kuulid lähevad sihtmärgist mööda ja tabavad süütuid möödaminejaid. [---] Sõitsime väravast sisse, tunnimees tervitas, tõmbasime bussiga „dormitooriumi“ (nagu siin kasarmuhooneid nimetati) ette, poisid võtsid püssid ja andsid need kolmandal korrusel asuvale relvurile üle. Siis võeti rivitult ja sööma.

Mina küll kasarmuköögist süüa ei saanud, kirjalikule kokkuleppele vaatamata – mulle teatati, et Akadeemia ei saa raha- ja ruumipuudusel instruktoreile söögisaalis midagi serveerida. Uus söökla oli veel väljaehitamisel ning vanas söögisaalis pidid kohalolevad umbes 400 kadetti kolmes vahetuses söömas käima.

Ka pidi söök olema möödunudaastasest viletsam – siis sain minagi seda maitsta ja minu meelest oli see küllaldane. Umbes kümne krooni eest said kapsasuppi, sealiha hapukapsastega, haput leiba, kefiiri (hapupiima) ja kui soovisid, haput jõhvikakisselli peale. Mõni ime, et kaks kohalolevat ameeriklasest keele-instruktorit mult küsisid, kustkohast saaks kõhutablette osta, nende seedimine ei pidavat kõigele sellele hapendusele vastu. Hiljem olevat nad ära harjunud – ehk käinud mitte väga kaugel asuvas Pirita kloostrivaremete lähedal kerkinud „Lembitu“ kohvikus „hamburgereid“ söömas.

Läksin läbi eesukse, kus endise Lenini kuju asemel nüüd Kalevipoeg seisab, sisse administratiivhoonesse, küsisin korrapidajalt oma toa võtme ja ronisin trepist üles teisele korrusele.

Peahoone on nüüd peaaegu täielikult restaureeritud. Lenini pildid on kabinettidest maha võetud, minu omas oli see möödunud aastal veel alles, telefonid töötama pandud ja isegi „kempsud“ (siin ei saa neid millegiks muuks nimetada, sest Eesti oludes ei ole nad vannitoad ega ka toaletid) ei haisenud enam nii hullusti kui varem. Põrandaküürijad olid ikkagi veel

Arvi Tinits Viimsi lasketiirus pumppüssiga ümber­käimist tutvustamas

vene naised, kuid suurem osa neist oli õppinud mõned sõnad eesti keelt ja nad ei tulnud ilma koputamata sisse, kui parajasti pükse juhtusid vahetama. Ka olid toolid ja lauad enamvähem viisakad, nagid seintel ja aknad käisid kinni-lahti.

[---] Nagu ma mainisin, seekord ma Akadeemiast süüa ei saanud, aga korteri sain viisakas tuliuues kortermajas Mustamäel, sealsamas lähedal, kus koolipoisiajal suusatamas käsin. Hoone asus Sõpruse puiesteel Eduard Vilde tänava nurgal ja oli veel ehitamisel, kuid suurem osa kortereid oli juba välja üüritud. Paistab, et akadeemial oli terve 5. majakorrus kinni pandud – seal elas veel mitmeid kõrgemaid politsei ametiisikuid – ka Akadeemia rektor Eduard Raska, kelle ametiautoga ma mõned hommikud sain „tööle“ kaasa sõita. Kui mitte (näiteks mul olid hilisemad loengud), siis pidin busside ja trollidega terve tunni logistama, et Pirita-Kosele jõuda. Alguses nr. 2 troll Vabadusplatsi lähedale Estonia

48 VERBIS AUT RE 3/2019

kolmes osas“ (romaan, 1968) • „Relvalood: sõjasulaste seiklusi mitmel mandril“ (romaan, endiste sõjaväelaste meenutused, 1971) • „Sulid ja võmmid: kriminaallood tõsielust“ (kriminaalromaan, 1973) • „Röövlijahil“ (kriminaalromaan, 1976) Oma kodanikunime all koostas ta mahuka koguteose „Välgumärgi kasvandikud“ (1982) lennuväepoiste mälestustest Teises maailmasõjas.

„Sulid ja võmmid“

Arvi Tinitsale pakkus lasketiirus huvi Makarovi püstol, mida ta ka proovida sai. Keskel laskeasjanduse õppejõud Endel Kirsimägi, paremal rektori abi Ants Laas

puiesteele, siis sealt nr. 5 buss Lasnamäele. Kui ilus ilm oli, siis polnud sõidul vigagi, eriti mööda Pirita teed, kus pargipuud kõik veel rohelised olid ja „Russalka“ oma risti Soome lahe poole lehvitas. Ka võis mõnikord näha Soome ja Eesti vahel ristlevaid parvlaevu (mida Eestis praamideks nimetatakse) sadamasse sisse sõitvat. [---] (Arvi Tinits „Teekond tagasi“. Vaba Eestlane nr 77, 21. okt 1993 ja nr 78, 26. okt 1993)

Viljakas kirjanik Juba noorena hakkas Arvi Tinits kirjutama. Kirjanikunime Arvi Kork alt ilmus kokku seitse raamatut, valdavalt kriminaalromaani: • „Neli musketäri“ (biograafiline romaan, 1957) • „Tänavakuningad“ (kriminaalromaan, 1963) • „Tammiraiujad“ (biograafiline romaan eesti pagulaste elust Kanadas metsatöödel, 1966) • „Armud läinud, armud jäänud: elukooli kursus

Kirjanik Arvi Korgi teosed on kirjutatud kaasahaaravalt, neis on kiire tempo ja värvikad tegelased. Palju kasutab autor kõnekeelt, mis kodueesti lugejale on seda põnevam, et selles leidub üpriski palju Lääne action-filmidest pärit sõnavara, mida eesti kirjakeeles selliselt ei tarvitata.

Romaani „Sulid ja võmmid“ peategelane on suurlinna patrullpolitseinik Arvi „Harvey“ Kork ise, kes satub ühel tavapärasel patrullsõidul olles peale nn rohupoe ropsule – esmatarbekaupade poe röövile. Sellest aga arenevad tormilised sündmused ja hargnevad niidid kurjategijate võrgustikuni, mille ulatust keegi ei aima...

Rohupood oli Cornforthi peal, mõned kümned meetrid Maini ristumiskohast lääne poole.

Poe ees ei paistnud kedagi näha olevat. Tegin parema pöörde Maini peale, siis vasaku pimedasse alleesse, mis Cornforthiga paralleelselt poodide tagant läbi jooksis. Seal oligi tagauks ripakil lahti ja valgusjuga paistis pimedusse.

Rohupoe tagauks!

Ma kargasin patrullautost välja, käega revolvrikabuuri järele kobades. Me kanname oma revolvreid vasakul poolel, vana briti traditsiooni järgi, kuigi minu arvamist mööda oleks see paremalt poolt paremakäelisel mehel kergemini kättesaadav. Aga meie linnas ei tehta politseile midagi kergeks – mille eest siis maksumaksjad talle dollareid taovad, eks ole? Igaks

AJALUGU 49

Ants Laas Viimsi lasketiirus pumppüssiga sihtimist proovimas

juhuks tõmbasin kabuuriklapi lahti, kuigi ma relva välja ei tõmmanud – seegi on meie linnas keelatud. Konstaabel võib relva tõmmata ainult enda või kellegi teise kodaniku elu päästmiseks. Aga politseikomisjoni liikmed ei paistnud arvavat, et konstaabli elu eriti hädaohus oli, kui ta kahe murdvarga järele pimedas hoovis ringi nuhkis. Murdvargad, nagu teada, ei olnud harilikult relvastatud. Aga mis siis, kui need siin on ebaharilikud murdvargad ja kannavad kaenlas lühikeseks saetud rauaga haavlipüssi, hirvehaav­ litega laetud padrun rauas ja kukk vinnas? Jah, aga ka sel juhul võivad nad veel meelt muuta ja ilma tulistamata alla anda, seda on küllalt juhtunud. Alles siis, kui nad on mõne laraka või teise su poole teele saatnud, võid sa, vaene politseimees, oma 38-kaliibrise Colti tõmmata ja vastu paugutama hakata. Niisiis. Aga loodetavasti ei lase sa siiski mitte neile pihta, vaid hirmutad neid ainult, sest kui nad juhtuvad kuidagimoodi vigastada saama, siis kaebavad kas nemad ise, nende sugulased, nutvad naised või isegi girl-friendid sinu kohtusse koos politseiülema, politseikomisjoni liikmete, linnapea ja tema asetäitjaga. Sulipoiss, kes vigastada või isegi, Issand hoidku, surma sai, oleks oma eluaja

jooksul sugulastele-tuttavatele nii ja nii palju sissetulekut toonud, ükskõik siis kas linnaabiraha peal olles või edukaid sissemurde tehes.

Nüüd on aga ta vigane, pool teenimisvõimet on kaduma läinud, ei saa enam kiiresti joosta või järsku eest ära põigelda – see on kõik raha väärt ja selle kavatseb ta naisevend, vallaslaps või vaene vanaemakene linnavalitsuse ja nende toorete võmmide käest sisse kasseerida.

Elatakse ometi vabal maal, kas pole?

Need või umbes sellised mõtted käisid mul peast läbi, kui, käsi relvapäral, tagaukse valgusruudu poole ruttasin. [---] Arvi Kork „Sulid ja võmmid“, lk 10-11, Eesti Kirjanike Kooperatiiv, Lund: 1973

Arvi Tinitsa mahukast relvakollektsioonist tegi režissöör Tiina Mägi-Vets 1990. aastal dokumentaalsaate „Ühe mehe harrastus”, mis on nähtav ERRi kodulehel aadressil https://arhiiv.err.ee/vaata/188377

IV VERBIS AUT RE 1/2017

TULE ÕPPIMA SISEKAITSEAKADEEMIASSE! Vaata infot: www.sisekaitse.ee/et/sisseastuja