Tudengiteatmik 2015 2016

TUDENGITEATMIK 2015/2016

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

–

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

KATRI RAIK rektor

ANDRES PUNG õppeprorektor

MAREK LINK arendusprorektor

AIVO VIILOL haldusdirektor

TIINA KARU õppeosakonna juhataja

UNO SILBERG finantskolledži direktor

ERKKI OSOLAINEN justiitskolledži direktor

PRIIT HEINSOO politsei- ja piirivalvekolledži direktor

AIN KARAFIN päästekolledži direktor

KÜLLI SALUSTE magistriprogrammi juht

ELEN LAANEMAA keelekeskuse juhataja

EPP JALAKAS spordikeskuse juhataja

ANNE VALK õigus- ja sotsiaalteaduste keskuse juhataja

RAILE REIGO raamatukogu juhataja

KATRIN PIHL välissuhete vanemspetsialist, Erasmuse koordinaator

Nimi

Kolledž

Telefon

E-post

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

2015/2016

KALENDER

ELUOLU AKADEEMIAS

TUDENGITEATMIK

Õpperühm

MINU AKADEEMIA

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU

SISUKORD REKTORI TERVITUS ................................................................................... 3 ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS ................................................................ 4 MINU AKADEEMIA .................................................................................... 5

OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU......................................................... 7

HUVITAVAID FAKTE.............................................................................. 8 TRADITSIOONID................................................................................... 9 KOLLEDŽID........................................................................................... 10 Finantskolledž ............................................................................ 10 Justiitskolledž ............................................................................. 10

Politsei- ja piirivalvekolledž ...................................................... 12 Päästekolledž ............................................................................. 13 Sisejulgeoleku instituut ............................................................. 14

VEEL OLULISI KONTAKTE ..................................................................... 15 ELUOLU AKADEEMIAS ............................................................................... 16

Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleks ................................. 17

Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes.............................................. 19

Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel ............................................... 20

Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas ....................................... 22 ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS......................................................... 24

Õppimine ja praktika välismaal ....................................................... 29 Nõustamine ....................................................................................... 30 Stipendiumid ..................................................................................... 31 RAAMATUKOGU ........................................................................................ 32 KASULIK TEADA ........................................................................................ 34 TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED ........................................................ 36 TUDENGIELU .............................................................................................. 39 VABA AEG ................................................................................................. 44 EESTI VABARIIGI HÜMN ........................................................................... 46

KALENDER

GAUDEAMUS ............................................................................................. 47 Magistriõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender........ 50 Rakenduskõrgharidusõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender.................................................................................................... 51 Kutseharidusõppe 2015/2016 õppeaasta akadeemiline kalender 52 S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Katri Raik Rektor KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Tere tulemast Sisekaitseakadeemiasse! Nende inimeste ringis, kes akadeemiat paremini teavad on kombeks öelda SKAsse, uusi õppureid tervitatakse aga parimate sekka tulemise ja edaspidi kuulumise puhul!

Ma õnnitlen Teid väärika elukutse valiku ja sisseastumiskatsete eduka läbimise puhul. Teatavasti ei pääse Sisekaitseakadeemiasse õppima niisama lihtsalt. Tuleb olla hea füüsilise ettevalmistusega, nutikas ja terava meelega, osata hästi riigikeelt ning lisaks peab olema seaduskuulekas riigikodanik.

Nõudmisi ei ole just vähe, ent Teie olete kõige sellega hästi hakkama saanud ja jõudnud kooli, kus omandate austusväärse ameti.

Õppimine akadeemias ei ole naljamäng, seda kõikide erialade puhul.

Akadeemia ja meie õppejõudude ülesanne on Teid toetada ning juhendada, seda nii klassiruumis, õppepolügoonil kui lasketiirus. Anname endast parima, et õppimine oleks Teie jaoks meie kooli kohaselt hästi praktiline ja põnev ning soovime, et õppetöö pakuks Teile rõõmu nii esimesel kui ka viimasel koolipäeval. Me loodame, et omalt poolt vastate pühendumusega ja jälgite ka meie üsna ranget sisekorda.

Olen kindel, et akadeemias leiate uusi sõpru pikaks ajaks ja mitte ainult oma rühmakaaslaste hulgast. Ka õppetööväline aeg saab olema põnev, loodetavasti põrkate sagedasti sisse spordisaali ja osalete kõigis akadeemia ühistes ettevõtmistes.

Asudes õppima Sisekaitseakadeemiasse, liitute suure tõenäosusega Eesti siseturvalisuse eestseisjate ridadega, kas siis politseiniku, piirivalvuri, tolliametniku, maksuametniku, päästja või vanglatöötajana. Need kõik on väga väärikad elukutsed ja Eesti Vabariigi kodanikuna tunnen mina end kindlalt just koos Teiega, teie kõigiga, parima Eesti eest seistes.

Olulised on nii Teie teadmised ja oskused kui ka hoiakud. Sisekaitseakadeemias kuulete kindlasti viiest A-st – ausus, austus, asjatundlikkus, avatus ja areng. Need on märksõnad, mis saadavad meie igapäevaseid tegevusi ja põhiväärtused, mida kannavad endas nii kadetid kui töötajad.

Hea kadett ja magistrant! Sisekaitseakadeemia õppejõud ning töötajad on Sinu jaoks alati olemas nii Tallinnas, Murastes, Paikusel kui VäikeMaarjas. Ma luban, et anname endast parima Teie õpingute õnnestumiseks ja olen kindel, et Teie vastate samaga!

Töökat ja rõõmsat uut akadeemilist aastat kogu akadeemilisele perele!

TUDENGIELU

Hea Sisekaitseakadeemia õppur!

KALENDER

REKTORI TERVITUS

3

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Tere tulemast Sisekaitseakadeemiasse, Sina, kes tahad kuuluda parimate sekka. Üliõpilasesindus soovib Sulle pakkuda tuge sel teekonnal.

Sisekaitseakadeemias on aktiivne õppetöö nii auditooriumis, kui praktikal tulevase tööandja juures. Üliõpilasesindus kutsub Sind osa võtma akadeemia üritustest, mis annavad Sulle võimaluse tutvuda tulevaste riigiametnikega.

Akadeemia kasvatab Sinust väärika sisejulgeolekuametniku, kelle igapäeva tööd väärtustatakse. Akadeemias on võimalik aktiivselt tegeleda spordi ja muusikaga ning olla innovaatiline. Selle kõrvalt ei tohi unustada õppimist, mis teeb Sinust väärika sisejulgeoleku esindaja. Üliõpilasesindus soovib Sulle edukaid õpinguid ning ausust enda ja teiste vastu, austust arvamustes, asjatundlikkust otsustes, avatust mõtlemises ja arengut nii koolis kui karjääriredelil. Sisekaitseakadeemia tunnustab parimaid ja kiidab säravaid!

Head algavat uut õppeaastat!

Ilona Peterson Sisekaitseakadeemia üliõpilasesinduse juhatuse esimees

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ÜLIÕPILASESINDUSE TERVITUS

4

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MINU AKADEEMIA

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A – KO O L , K U S Õ P I VA D PA R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU

MINU AKADEEMIA SEE ON KOOL, KUS ÕPIVAD PARIMAD! Sisekaitseakadeemia on ainus õppeasutus Eestis, kust sirguvad sisejulgeoleku valdkonna spetsialistid. Erialase ettevalmistuse saavad akadeemiast nii politsei- ja piirivalve-, pääste-, maksu- ja tolli- kui ka vanglaametnikud.

Sõltuvalt erialadest toimub õpe kutse-, kõrgharidus- ja magistriõppe tasemel.

Ainsa kõrgkoolina kuulub Sisekaitseakadeemia Siseministeeriumi haldusalasse, täites sealjuures haridus- ja teadusministeeriumi poolt õppetööle ja -kvaliteedile kehtestatud norme. Kõik õppekavad, mida akadeemias õpetatakse, on saanud Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuurilt ka kõrgema riikliku kvaliteedikinnituse.

Heatasemelise õppe kindlustavad kogemustega professorid, välismaal ja Eestis teaduskraadi omandanud õppejõud ning praktiseerivad tippametnikud. Mitmed õppejõud osalevad seaduste ettevalmistamisel ja teiste Eesti ühiskonda oluliselt mõjutavate otsuste langetamisel. Samuti õpetavad akadeemias õppejõud välismaa partnerõppeasutustest.

Lisaks korraldatakse akadeemias avaliku teenistuse täiendõpet ning tehakse teadus- ja arendustegevust meie riigi arenguks.

AKADEEMIA MISSIOON Sisejulgeoleku õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning ausate ja pädevate riigiametnike koolitamise kaudu riigi stabiilsuse ning turvalisuse suurendamine.

MEIE VISIOON Aastaks 2020 on meie visioon olla innovaatiline ning rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeoleku õpi-, teadus- ja arenduskeskus.

PÕHIVÄÄRTUSED Meie missiooni täitmist ja visiooni teostamist toetavad järgnevad põhiväärtused – meie viis A’d:

KALENDER

n

6

n

n

n

n

Ausus Austus Asjatundlikkus Avatus Areng

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

1993. aastal avati päästeteenistuse eriala

n

1998. aastal lõpetati sõjaväeliste erialade õpetamine ja kool sai nimeks Sisekaitseakadeemia

n

2001. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased avaliku juhtimise eriala magistriõppesse. Õpe toimus koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga

n

2003. aasta sügisel loodi finantskolledž, kus õpetatakse maksunduse ja tolli eriala

n

2004. aastal liitus akadeemia politseikolledžiga Paikuse Politseikool

n

2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool

n

2005. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise magistriõppesse. Õpe toimub koostöös Tartu Ülikooliga

n

2005. aastal alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus ja Koolituskeskus (ATAK)

n

2005. aastal alustas akadeemia koosseisus tööd piirivalvekolledž

n

2006. aastal ühendati akadeemiaga Muraste Piirivalvekool

n

2009. aasta sügisel avati uue erialana sisejulgeoleku magistriõpe

n

2010. aasta 1. veebruaril ühendati piirivalvekolledž ja politseikolledž politsei- ja piirivalvekolledži nime all. Politseikooli nimeks sai politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kool, piirivalvekolledži nimeks politsei- ja piirivalvekolledži Muraste kool

MINU AKADEEMIA

1993. aastal nimetati akadeemia ümber Eesti Riigikaitse Akadeemiaks

n

ELUOLU AKADEEMIAS

1992. aasta 15. aprillil asutas Eesti Vabariigi valitsus Eesti Sisekaitse Akadeemia. Õppetöö algas 12. oktoobril ning politsei, uurimise, tolli, korrektsiooni, kaitseväe ja piirivalve erialale võeti vastu 180 üliõpilast

n

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

OLULISTE SÜNDMUSTE AJALUGU

2011. aastal lõpetas esimene sisejulgeoleku magistriõppe lend

KALENDER

n

TUDENGIELU

n

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

7

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Mis on akadeemia sümboolika?

1992. aastal kinnitas Eesti Sisekaitse Akadeemia nõukogu akadeemia sümboolika ja selle statuudi. Sümboolika hulka kuuluvad akadeemia lipp, embleem, deviis, rektori ametiraha, kolledžite lipud ja embleemid. Akadeemia sümboolika on loodud heraldikakunstniku Priit Herodese juhtimisel.

Mida väljendab akadeemia deviis?

Akadeemia deviis ehk juhtlause “Verbis aut Re” (ld `sõna või teoga´) tähistab mõtet, et akadeemia ja sellega seotud isikute peamiseks tegevuseks on Eesti riigi hoidmine ja kaitsmine sõna või teoga. Deviisi pakkus välja akadeemia esimene rektor õigusteaduste doktor professor Eduard Raska ning see leidis üldise heakskiidu. “Verbis aut Re” nime kannab ka iga kuu väljaantav akadeemia ajaleht.

Mida on kujutatud Sisekaitseakadeemia logol?

Logol on kujutatud must sildrist kolme kuldse kiirega igal risti harul. Must värv sümboliseerib teadmisi, kolm kuldset kiirt valgust, haridust ja haritust.

Risti keskel on kujutatud Eesti väike riigivapp. Risti taga on kaks ristuvat hõbedast mõõka, mis sümboliseerivad nii riigi kui ka ristil kujutatud aadete kaitset. Seega tähendab deviis embleemil kujutatud aadete – Eesti riigi, valguse, teadmiste, hariduse ja harituse – kaitsmist sõna või teoga. Akadeemia logo kinnitati Riigikantselei riigisümboolika osakonnas 20. juulil 1992.

Kes on Siim?

Skulptor Jaak Soans tegi säilinud fotode järgi kuju Vabadussõja ausamba taastamiseks Põltsamaale. Oma algse, patenteeritud kipskuju kinkis ta 1993. aastal akadeemiale. Õppurid võtsid kuju kohe omaks ja andsid talle hellitava hüüdnime “Siim”. Siim asub Tallinnas A-hoone I korruse fuajees ning tema juures korraldatakse mitmeid akadeemiale olulisi üritusi. 2012. aasta kevadel sai Siim endale ka Sisekaitseakadeemia tekli.

KALENDER

TUDENGIELU

HUVITAVAID FAKTE

8

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Igas asutuses kujunevad välja omad traditsioonid ja sündmused, mida lisaks ametlikele riigipühadele pidulikult tähistatakse. Akadeemias kui õppeasutuses on nendeks kindlasti ka õppeaasta algus ja lõpp. Traditsiooniliselt algab õppeaasta piduliku rivistuse ehk avaaktusega akadeemia lipuväljakul ning lõpeb tamme istutamise tseremoonia ning lõpuaktusega.

Akadeemia avaaktus. Vaatamata sellele, et esimene avaaktus peeti halva ilma tõttu Siimu juures, on õppurid traditsiooniliselt rivistatud üles akadeemia Kase tänava lipuväljakule. Uusi akadeemia õppureid tervitavad siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Pidulikkust lisab aktusele politsei- ja piirivalveorkestri esinemine.

Akadeemia sünnipäev. Iga aasta 15. aprillil tähistame akadeemia sünnipäeva, milleks on asutamisdokumendi, Vabariigi Valitsuse määruse allakirjutamise kuupäev. Asutamisaastapäeva tähistatakse tavakohaselt mitut laadi üritustega: aktuste, spordivõistluste, ballide ja konverentsidega.

Eesti Vabariigi aastapäev. Igal aastal tähistame piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva, millest võtavad osa ka siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid. Aktusel annavad ametid üle eristipendiumid kõigi erialade parimatele õppuritele, kaalukaim neist on siseministeeriumi määratav Kaarel Eenpalu nimeline stipendium.

Tammede istutamine. Esimene tammepuu istutati akadeemia õppehoone ette 12. oktoobril 1992 akadeemia õppetöö alguse puhul. Igaaastane tamme istutamise traditsioon sai alguse aga 1996. aastal, kui akadeemia lõpetas selle esimene lend. Sellest ajast alates on oma puu istutanud Kase tänava pikale tammealleele iga lõpetav lend. Samal päeval tunnustatakse Siimu juures ka akadeemia parimaid sportlasõppureid.

Doonorlus. Tavakohaselt on akadeemia üliõpilased ja töötajad olnud tublid doonorid. 1993. aastal, akadeemia esimesel tegutsemisaastal, pälvisime Eesti Verekeskuse tänukirja edukalt korraldatud doonoripäeva eest.

Akadeemiast käis tol korral verd loovutamas 102 õppurit. Tihe koostöö verekeskusega jätkub ka tänasel päeval. Mitu korda aastas korraldab verekeskus akadeemias doonoripäevi ning loovutatud vere kogust võib mõõta sadades liitrites.

Eduard Raska haua külastamine. Iga aasta 15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja õppuritega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul, et mälestada lahkunut ja meenutada akadeemia ajalugu. Traditsioon sai alguse 2012. aasta kevadel.

Sisekonverents. Igal aastal toimub akadeemiasisene konverents, et ühiselt kõigile olulistel teemadel mõtteid vahetada. Oluline osa on selle konverentsi puhul ka õppuritel, kes saavad üritusest osa võtta, et teha kõlavaks õppurite arvamused ja mõtted.

Lõpuaktus. Õppeaasta lõpetab pidulik aktus, kus siseminister, justiitsminister ja ametite peadirektorid annavad tublidele, peagi ametisse tööle asuvatele, lõpetajatele üle diplomid.

MINU AKADEEMIA

TRADITSIOONID

n

n

n

n

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

n

TUDENGIELU

n

KALENDER

n

ELUOLU AKADEEMIAS

n

9

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 10

KOLLEDŽID Sisekaitseakadeemia koosseisu kuulub neli kolledžit: finantskolledž, justiitskolledž, päästekolledž ning politsei- ja piirivalvekolledž. Viiendaks kolledžiks võib lugeda sisejulgeoleku instituuti, kus toimub sisejulgeoleku magistriõppe.

FINANTSKOLLEDŽ Tolli eriala on Sisekaitseakadeemias õpetatud asutamisest peale. Finantskolledži nime all on akadeemias tegutsetud alates 2003. aastast.

Tolli ja maksunduse eriala õppeprogramm on koostatud koostöös Maksu- ja Tolliametiga, et tagada lõpetajate eduks ja arenguks vajalikud teoreetilised teadmised ning praktilised oskused nii avaliku kui ka erasektori finantsvaldkonnas. Tolli ja maksunduse eriala lõpetanu saab finantskolledžist kaasa universaalsed ja laialdased teadmised, et asuda tööle ametnikuna finantsvaldkonnas nii avalikus kui ka erasektoris, kus rakendust leiavad omandatud teadmised ning abiks on õppetöö jooksul sooritatud praktika.

Eriala lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia magistrantuuris – sisejulgeoleku magistriõppes.

Direktor: majandusteaduse doktor Uno Silberg Asukoht ja õppetegevus: õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrus.

E RIALA

Tolli- ja maksunduse täiskoormusega õppe vormis (kõrgharidusõpe) Õppekorralduse spetsialistid: Ulvi Lahe Jessy Kirsipuu Asukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-401 Ruum: B-406 Telefon: 696 5470 Telefon: 696 5531 E-post: ulvi.lahe@sisekaitse.ee E-post: jessy.kirsipuu@sisekaitse.ee

JUSTIITSKOLLEDŽ Justiitskolledž (kuni 2004. aastani korrektsioonikolledž) kuulub akadeemia koosseisu 1992. aastast. Justiitskolledžis pakutakse vanglaametniku ja korrektsiooni alase hariduse omandamise võimalust. Täiendusõppes korraldatakse erinevaid koolitusi vanglateenistujatele.

Justiitskolledži lõpetaja leiab töö vanglateenistuses, Tartu, Viru, Tallinna või Harku ja Murru vanglas. Eduka teenistuskäiguga on kolledži lõpetanute seast sirgunud palju hinnatud erialaspetsialiste, mitmeid tippjuhte, sealhulgas mitu vangladirektorit. Kolledži peamiseks kootööpartneriks on JustiitsminisS I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Rakenduskõrgharidusõpe ehk korrektsiooni eriala. Õpingute jooksul saab üliõpilane põhjalikud teadmised õigusest, kinnipeetava taasühiskonnastamisega seonduvast (riskihindamine, karistusaja planeerimine), korrektsioonilisest sotsiaaltööst, psühholoogiast, vanglatöö taktikast ja paljudest teistest erialastest valdkondadest. Praktiliste oskustena harjutatakse ka enesekaitset, erivahendite kasutamist ja esmaabi andmist. Korrektsiooni eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne vanemametnik. Õppeaeg on kolm aastat. Korrektsiooni eriala läbinul on võimalik töö kõrvalt jätkata õpinguid Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

Korrektsiooni erialal õppides toetab Justiitsministeerium üliõpilast motiveeriva stipendiumiga, mis koos riikliku stipendiumiga on maksimaalselt 400 eurot kuus. Vanglaametniku eriala päevaõppesse väljastpoolt vanglateenistust õppima asujale makstakse stipendiumit alates 250 eurost kuus ja kindlustatakse tasuta toitlustamine ning majutus.

Asukoht ja õppetegevus: Õppekompleks Tallinnas, B-hoone IV korrus Direktor: Erkki Osolainen Õppekorralduse spetsialistid: Liis Vihmar Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-417 Telefon: 696 5417 E-post: triin.voodla@sisekaitse.ee KO O L ,

K U S

Maarja Ojassalu Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-417 Telefon: 696 5417 E-post: maarja.ojassalu@sisekaitse.ee

Õ P I VA D

PA R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Kutseõpe ehk vanglaametniku eriala. Vanglaametniku erialal kestab õpe ühe aasta, mille käigus omandatakse kutseharidus. Õpingute jooksul saab õpilane ülevaate vangistusseadusest, õigusalastest ainetest, psühholoogiast, kriminoloogiast, tulirelvade ja erivahendite kasutamisest, enesekaitsest ning muudest vanglatöös vajalikest oskustest ja teadmistest. Vanglaametniku eriala lõpetanu on hea ettevalmistusega professionaalne nooremametnik.

Lõpetaja leiab töökoha vanglasüsteemis valvuri või vanemvalvurina. Kutsekeskhariduse omandanul on võimalus jätkata õpinguid rakendusliku kõrghariduse omandamiseks korrektsiooni erialal. Võimalik on kutseõppes läbitud osa ainete ja praktika ülekandmine. Vanglaametniku eriala päevaõppevormis õppijale kindlustatakse tasuta toitlustus ja majutus, vajadusel pakutakse ka sõidukompensatsiooni. Kõigile lõpetajatele kindlustatakse töökoht vanglateenistuses.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

vanglaametniku eriala päevaõppe vormis (kutseõpe)

TUDENGIELU

E RIALAD

korrektsiooni eriala päevaõppe vormis (kõrgharidusõpe)

KALENDER

teerium ja selle haldusalasse kuuluvad vanglad. Lõpetajal on võimalik jätkata teenistust ka kriminaalhooldusametnikuna.

11

MINU AKADEEMIA

Praktikate kuraator: Hannes Liivak Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-414a Telefon: 696 5416 E-post: hannes.liivak@sisekaitse.ee

ELUOLU AKADEEMIAS

Kõrghariduse omandanutel on võimalik õpinguid jätkata Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

KALENDER

TUDENGIELU

1. jaanuaril 2010 alustas tööd Politsei- ja Piirivalveamet ning sellega seoses ühendati sama aasta veebruaris politseikolledž ja piirivalvekolledž. Politseija piirivalvekolledž on akadeemia suurim õppeüksus.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ

12

Kolledžis on võimalik omandada nii kõrgharidust (politseiteenistuse eriala õppekava) kui ka kutseharidust (politseiametniku ja piirivalvuri õppekavad).

Politseiteenistuse eriala õppekavas on kolm süvaõppesuunda: korrakaitsepolitsei, kriminaalpolitsei ja piirivalve. Avaliku konkursi kaudu vastuvõetud üliõpilastel on võimalik õppida korrakaitse suunal, ametkonna poolt suunatud üliõpilased saavad valida õppesuuna vastavalt oma soovile, arvestades tööandja vajadusi.

Kutseharidus on võimalik omandada õppides politseiametniku või piirivalvuri õppekaval. Õppeaeg on 45 nädalat.

E RIALAD

politseiteenistuse eriala (kõrgharidusõpe) patrullpolitseiniku eriala (kutseõpe) piirivalvuri eriala (kutseõpe) Direktor: politseimajor Priit Heinsoo Asetäitjad: politseikolonelleitnant Merle Kutser,

politseikolonelleitnant Maiko Martsik Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Murastes ja Paikusel. Õppetegevus toimub nii Murastes kui Paikuse õppekompleksis Õppekorralduse spetsialistid: Maarja Bachmann Heli Enns Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Asukoht: Paikuse kool Telefon: 670 7430 Telefon: 447 6752 E-post: maarja.bachmann@sisekaitse.ee E-post: heli.enns@sisekaitse.ee Marika Laan Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Telefon: 670 7434 E-post: marika.laan@sisekaitse.ee S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Päästekolledži ja Väike-Maarjas tegutseva Päästekooli esimesed lennud alustasid oma kooliteed 1. septembril 1993. Päästekolledž ja Päästekool ühendati akadeemia ühtseks kolledžiks 1. septembril 2004. aastal.

Päästekolledž pakub ainulaadset võimalust saada mitmekülgseid teadmisi ja huvitav töö Päästeameti või Häirekeskuse kiirelt arenevas organisatsioonis.

Heade kutseoskustega lõpetajad on ühiskonna turvatunde tagajateks ja hinnatud abikäed nii hädaabikutsete menetlemisel, ennetustöös kui ka päästesündmuste lahendamisel.

Päästekolledž annab tulevastele päästeteenistujatele põhjaliku ettevalmistuse nii kutse- kui kõrghariduse õppesuundadel.

Kolledžis omandatud erialad annavad võimaluse olla abistajaks ja päästjaks nii Eestis kui ka rahvusvahelistel päästeoperatsioonidel.

Päästekolledži koostööpartneriteks on lisaks Päästeametile ja Häirekeskusele ka kiirabiteenuse pakkujad, päästega seotud koolitusasutused välisriikides ning eraettevõtted.

Kolledži lõpetajail on võimalus edasi õppida näiteks Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku magistriõppes.

E RIALAD

Päästeteenistuse eriala päeva- ja kaugõppe vormis (kõrgharidusõpe)

MINU AKADEEMIA

PÄÄSTEKOLLEDŽ

ELUOLU AKADEEMIAS

Eva Alliksoo Asukoht: Paikuse kool Telefon: 447 6763 E-post: eva.alliksoo@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Praktikate kuraatorid: Tõnis Kaasik Asukoht: Muraste PPK õppekompleks Telefon: 670 7459 E-post: tonis.kaasik@sisekaitse.ee

Asukoht ja õppetegevus: Kolledž asub Tallinna õppekompleksis, B-hoone I korrusel. Õppetegevus toimub nii Tallinnas kui ka Väike-Maarja päästekoolis.

Praktikad: Päästekolledži õppetöös on praktika olulisel kohal. Selleks, et harjuda kasutama kaitsevarustust ja päästma inimesi kiirelt ja turvaliselt ning menetleda õigesti hädaabikutseid, lahendatakse õnnetusjuhtumeid juba koolis. Õppeaasta kõrghetkeks on rahvusvaheline lõpuharjutus „Sireen“, kus õppijad saavad iseseisvalt näidata oma kutseoskusi.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

KALENDER

Direktor: Ain Karafin

TUDENGIELU

Päästemeeskonna juhi eriala (kutseõpe) Päästja eriala (kutseõpe) / Päästekorraldaja eriala (kutseõpe)

13

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 14

Päästekolledži õppekorralduse spetsialistid: Karin Liivaleht Siret Hobolainen (päästekool) Asukoht: Tallinna õppekompleks Asukoht: Väike-Maarja õppekompleks Ruum: B-119 Telefon: 322 8455 Telefon: 696 5459 E-post: siret.hobolainen@sisekaitse.ee E-post: karin.liivaleht@sisekaitse.ee Praktikate kuraator: Kairi Pruul Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-123 Telefon: 696 544 E-post: kairi.pruuli@sisekaitse.ee

SISEJULGEOLEKU INSTITUUT Esimene lend sisejulgeoleku magistrante alustas rahvusvahelise õppekava järgi õppetööd 2009. aasta sügisel.

Kaheaastane magistriprogramm annab globaalse ülevaate sisejulgeoleku süsteemist, kuidas see on korraldatud Eestis ja Euroopas ning kuidas toimib erinevate valdkondade koostöö.

Sisejulgeoleku magistriõppe aluseks on praktilise suunitlusega osaliselt rahvusvaheline õppekava. Selleks, et tagada peamiselt Eesti sisejulgeoleku valdkonna sihtgrupile sobiv õppetase, oleme oma meeskonda koondanud tippspetsialistid Eestist ning partnerkõrgkoolidest ja -asutustest, et võimaldada teemade käsitlemist Euroopa ning kogu maailma praktikast tulenevalt. Õppekava on üles ehitatud nii, et see pakub teadustöö kirjutamist toetavaid ka valdkonnaüleseid juhtimis- ja sisekaitselisi üldaineid. Lisaks on võimalik oma õppekava kujundada, valides endale meelepäraseid valik- ja vabaaineid vastavalt sellele, kas soovitakse end arendada erialaspetsiifiliselt või valdkondadeüleselt. Õppetöö toimub nii eesti kui inglise keeles. Pärast sisejulgeoleku magistriõppe lõpetamist on lõpetajail võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.

E RIALA

Sisejulgeoleku magistriõpe Asukoht ja õppetegevus: Tallinna õppekompleks Ruum: B-201 Telefon: 696 5493; 524 0829 Magistriõppe programmijuht: Õppekorralduse spetsialist: Külli Saluste Diana Lüütsepp E-post: kylli.saluste@sisekaitse.ee E-post: diana.lyytsepp@sisekaitse.ee S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MINU AKADEEMIA

ÕPPEOSAKOND Tallinna õppekompleks Ruum: A-218 Telefon: 696 5487 E-post: tiina.karu@sisekaitse.ee HARIDUSTEHNOLOOG (ÕIS) Tallinna õppekompleks Ruum: A-214 Telefon: 696 5437 E-post: vaiko.mae@sisekaitse.ee RAAMATUKOGU Telefon: Tallinnas 696 Murastes 670 Paikusel 447 Väike-Maarjas 322

E-post: riksweb@sisekaitse.ee ppraamatukogu@sisekaitse.ee ylle.loopre@sisekaitse.ee maire.udekyll@sisekaitse.ee

5324 7438 6753 8469

ERASMUS Tallinna õppekompleks Ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: katrin.pihl@sisekaitse.ee TURUNDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIOSAKOND Tallinna õppekompleks Ruum: A-117, A-118, A-119 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

KALENDER

JURIST Tallinna õppekompleks Ruum: A-221 Telefon: 696 5407 E-post: sirje.asu@sisekaitse.ee FINANTSDIREKTOR Tallinna õppekompleks Ruum: A-115 Telefon: 696 5313 E-post: ain.sari@sisekaitse.ee KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

ELUOLU AKADEEMIAS

ÜLIÕPILASESINDUS Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ÜLDOSAKOND Tallinna õppekompleks Üldtelefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee

TUDENGIELU

VEEL OLULISI KONTAKTE

PA R I M A D

15

ELUOLU AKADEEMIAS PEAHOONE TALLINNAS

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSEL

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES

PÄÄSTEKOLLEDŽ VÄIKE-MAARJAS

ELUOLU AKADEEMIAS

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

n

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE Iga õppur pääseb Sisekaitseakadeemia Kase tänava territooriumile jalgsi või autoga, kasutades akadeemia ID-kaarti. Ühiselamu kasutajatele väljastavad kaarte majutusadministraatorid, teistele vastava kolledži õppekorralduse spetsialist. Kõik kaardid avavad spordikeskuse jõusaali ukse ja pallisaali välisukse, lisaks avab ühiselamu kaart veel ainult oma ühiselamu välisukse. Õhtusel ja öisel ajal (19.00-07.00) avavad need kaardid veel jalgsipääsla ukse (sissepääs Pähkli tänavalt) ja peapääsla sisemise ukse.

Autoga territooriumile sõitmise ja seal parkimise õiguse saamiseks tuleb pärast akadeemia ID-kaardi omandamist täita peapääsla turvatöötaja juures vormikohane avaldus ja jätta see pääslasse ID-kaardi toime aktiveerimiseks.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

A- ja B-hoone Uuel õppuril on orienteerumine Kase tänava õppekompleksis alati natuke aega võtnud. Peaasi on säilitada rahu, sest pärast mõningaid eksirännakuid jõuad ikka õigesse kohta. Kui jääd hätta, aitavad akadeemia töötajad ja õppurid rõõmuga sul õige ruumi üles leida.

A-hoone (administratiivhoones) on: B-hoone (õppehoones) on: Juhtkond Kolledžid Õppeosakond Raamatukogu Üldosakond Söökla Personaliarendusosakond Keelekeskus Rahandusosakond Loenguruumid Turundus- ja kommunikatsiooni- Innovaatiliste Haridus osakond tehnoloogiate Keskus ERASMUS programmi koordinaatorid Sisejulgeoleku instituut Majandus- ja remondiosakond Õigus- ja sotsiaalteaduste Täiendusõppekeskus keskus

TUDENGIELU

Näiteks: päästekolledži direktor asub ruumis B-113 ehk õppehoone (B-hoone) esimesel korrusel. Õppeosakond asub ruumides A-215, A-216, A-217 ja A-218, ehk administratiivhoone (A-hoone) teisel korrusel.

KALENDER

KUIDAS TALLINNA ÕPPEKOMPLEKSIS ORIENTEERUDA? Suurem osa õppetegevusest on koondunud akadeemia (Kase 61, Tallinn) B-hoonesse. Juhtkond ja tugipersonal asuvad Kase tänava A-hoones. Neid kahte hoonet ühendab galerii, mis tähise osas kuulub A-hoone alla. Akadeemia ruumide tähistamise süsteem on lihtne – ruumid on tähistatud hoone tähise ning korruse ja toa numbriga, kus kolmekohalise arvu esimene number näitab ära korruse numbri.

ELUOLU AKADEEMIAS

SISEKAITSEAKADEEMIA TALLINNA ÕPPEKOMPLEKS

17

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ELUOLU AKADEEMIAS

Akadeemia territoorium on tähistatud liiklusmärgiga „Õueala“, mis lubab parkida vaid selleks ette nähtud kohtades ja piirab sõidukite liikumiskiirust (20 km/h). Õppurid võivad oma autot parkida ainult suurel (lippudetagusel) platsil. Hoonete ümbrused ja neile lähemad sõiduteed on päästeautode ligipääsu tagamiseks tähistatud parkimise keelualadena. Territooriumil kehtestatud liiklus- ja parkimiskorra rikkumise korral võib turvatöötaja annulleerida Teie õiguse tõkkepuu iseseisvaks avamiseks akadeemia ID-kaardiga.

18

Õppehoone (B-hoone) mõlemad välisuksed ja haldushoone (A-hoone) välisuks lukustuvad ööseks automaatselt kell 19.00 ja 18.00 ja avanevad kell 07.00. Pühapäevadel ja riiklikel pühadel on need välisuksed ööpäevaringselt lukustatud, samuti A-hoone välisuks laupäevadel. Spordikeskuse ja pallisaali välisuksed lukustatakse tööpäeviti kell 22.00 ja nädalavahetustel ja riigipühadel on spordikeskuste välisuksed üldjuhul samuti suletud.

Kui õppuril on põhjendatud vajadus õppetöövälisel ajal arvutiklassi (B-327) iseseisvalt kasutada (19.00-21.00), avavad peapääsla turvatöötajad tööpäevadel ja laupäevadel õppehoonesse sisenemiseks selle välisukse ja arvutiklassi ukse. Puhkepäevadel tuleb spordikeskustesse sisenemiseks samuti pöörduda peapääsla turvatöötaja poole, esitades talle oma üliõpilaspileti või ühiselamu kaardi.

MAJUTUS Õppuritel on võimalus elada ühiselamus. Kase tänaval on ühiselamuid kolm ning kõigis neis on kahe- ja kolmekohalised toad. Ühiselamutes on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus. Arvuti või wifi tugijaama muretseb iga õppur endale ise.

Kontakt: Majutusadministraator Katrin Salumets Asukoht: III ühiselamu Telefon: 696 5339 E-post: katrin.salumets@sisekaitse.ee Majutusadministraatori tööruum on III ühiselamus esimesel korrusel, tööaeg on 8.30-17.00. Ühiselamu tuba on võimalik saada nii üheks ööks kui ka pikemaks perioodiks. Pikemaks perioodiks toa üürimisel tuleb sõlmida üürileping. Täiendava informatsiooni saamiseks ja lepingu sõlmimiseks pöördu majutusadministraatori poole.

TOITLUSTAMINE Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksis on võimalik süüa sööklas või valmistada ise toitu ühiselamu köögis (Ettevaatust! – kõrbemalastud toit aktiveerib suitsuanduri, kohale tuleb päästeauto). Sööklas saab tasuda nii S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

sularahas kui pangakaardiga. Lähim toidupood on Pirita Selver, mis asub akadeemiast läbi männisalu mere suunas jalutuskäigu kaugusel.

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ MURASTES KUIDAS MURASTES ORIENTEERUDA? Muraste õppekompleks koosneb kahest osast: Õppekompleksi I osa on õppehoone, mis sisaldab õppekorpust, aulat ja sööklat. Õppekompleksi II osa on administratiiv- ja majutushoone, mis on jaotatud nelja korpusesse:

n n n n n

administratiivkorpus ja TKKK (A) majutuskorpus (B) bassein ja meditsiiniline teenindus (B) raamatukogu (C) majutuskorpus (D)

Koolis orienteerumisel abistavad suunaviidad.

Eraldi hoonetena on Muraste territooriumil veel teenistuskoerte koolituskeskus (TKKK) ja õppetreeningbaas, kus asuvad täismõõtmetes spordi-, mati- ja jõusaal ning õppelaboratoorium.

Sissepääs ja parkimine Kooli territooriumile pääseb auto- või jalgvärava kaudu. Juhul kui värav on suletud, saab tõkkepuu- ja jalgvärava juures asuvate fonolukkude abil korrapidajaga ühendust võtta. Auto on võimalik parkida ühiselamu kõrval asuvasse parklasse. Kõik pikema perioodi jooksul territooriumil asuvad transpordivahendid peavad olema korrapidaja juures fikseeritud.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Sisekaitseakadeemia (Tallinna õppekompleksi) kontaktid: Aadress: Kase 61, 12012 Tallinn Telefon: 696 5644 E-post: info@sisekaitse.ee

TUDENGIELU

Kui teillte ajalehed või ajakirjad SKA aadressile, tuleb sellest üldosakonnale ette teatada (vt „Veel olulisi kontakte“). Vastasel juhul ei pruugi tellimus kohale jõuda.

KALENDER

Õppuritele saabuv isiklik post võetakse vastu üldosakonnas ja jagatakse kolledžite kaupa peapääslas olevatesse sahtlitesse. Sealt saab kätte ka ühiselamute aadressil Saabunud kirjad. Tähitult saabunud saadetised edastatakse õppekorralduse spetsialistidele, kes need õppuritele edastavad.

ELUOLU AKADEEMIAS

POSTI TELLIMINE

19

Majutus Majutusega tegeleb majutusadministraator. Toad on enamasti kahe- ja kolmekohalised. Igal korrusel asub kööginurk ja puhkeruum, kus on võimalik toitu valmistada ja telerit vaadata.

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ELUOLU AKADEEMIAS

Ühiselamu kontakt: Majutusadministraator Tiina Lendre Telefon: 670 7414

20

Toitlustamine Süüa on võimalik kooli sööklas eelneva registreerimise alusel (registreerida tuleb vähemalt 24 t enne söömist). Tasemeõppele on toitlustus tasuta, teised tasuvad hinnakirja järgi. Tasuda saab nii sularahas kui pangakaardiga.

Lähim toidupood ja toitlustusettevõte on Tabasalus 6 kilomeetri kaugusel. Ühiselamutes on igal korrusel kööginurk, kus on võimalus toitu valmistada.

Korrapidaja telefon on 670 7400, mobiil 5343 5735 ning lühinumber 79400.

Muraste politsei- ja piirivalvekolledži kontaktid: Aadress: Tilgu tee 55C, Muraste, 76905 Harjumaa Telefon: 670 7402 E-post: info@_muraste@list.sisekaitse.ee

POLITSEI- JA PIIRIVALVEKOLLEDŽ PAIKUSEL KUIDAS PAIKUSEL ORIENTEERUDA? Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli õppekompleks koosneb eraldi asuvatest hoonetest. Territooriumile sissekäigu juures paikneb väiksem kolmekorruseline administratiivhoone, kus asuvad kooli juhtkond, tugipersonal ja e-õppe spetsialist. Vasakut kätt jääb kolmekorruseline õppehoone, kus asub korrapidaja, kellelt saab alati kogu vajaliku informatsiooni. Õppehoones toimub peamine õppetöö ning seal paiknevad: Esimesel korrusel Korrapidamine, relvastuse klass, raamatukogu, suur auditoorium, spordisaalid, jõusaal, pääs ühiselamusse.

Teisel korrusel Õppeklassid, arvutiklass, videokonverentsiseadmega konverentsiruum, kooli muuseum, õppedistsipliini vanemspetsialistide tööruum, õpetajate kabinetid, õppepolügoon. Klaasist fuajee kaudu pääseb söögisaali.

Kolmandal korrusel Õppeklassid Õppehoonega on kokku ehitatud kahekorruseline söökla, kuhu pääseb hoone teiselt korruselt. Esimesel korrusel on köök ja söökla juhataja kabinet, S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

teisel korrusel söögisaal. Õppehoonega on ühendatud ka kahekorruseline ühiselamu, mille esimesel korrusel on komandandi kabinet ja pesuvahetuse ruum.

Administratiivhoone taga on kahekorruseline õppehoone, kus paiknevad:

Eraldi hoonetena on õppetööks veel taktikamaja, välilasketiir ja auto-moto õppeväljak koos õppeklassiga.

Taktikamajas lihvivad ja kinnistavad õppurid ning politseinikud enda turvataktikalisi oskusi ja teadmisi. Taktikamajas on klassiruum; õppekorter, kus harjutatakse väljakutsete teenindamist; kinnipidamiskamber; moodulseinadega harjutuspaigad, et treenida ruumides liikumist, sisenemist ja sunni rakendamist. Taktikamajas on tänapäevane õppe- ja videotehnika. Õppurite parkla kõrval asub kahekorruseline IV ühiselamu.

Türgi oja ääres paiknevad abihoonetena veel kooli saun, puhkemaja, töökojad ja garaažid.

Kõikide töötajate telefoninumbrid ja e-posti aadressid on Sisekaitseakadeemia kodulehel ja Paikuse kooli korrapidajal. Küsimuste või probleemide korral tuleb pöörduda esmajärjekorras õppedistsipliini vanemspetsialistide poole, kes suunab vajadusel õigesse kohta või inimese juurde edasi.

Küsimuste lahendamisel saad kindlasti abi ka korrapidaja telefonil 447 6710 või 447 6711.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Teisel korrusel Siselasketiir ja ühiselamutoad.

ELUOLU AKADEEMIAS

Esimesel korrusel Kriminalistika labor, õppeklassid, õpetajate kabinetid, meditsiinipunkt, duširuumid.

KODUKORD Politsei- ja piirivalvekolledži kodukorra eesmärk on tagada üliõpilaste, õpilaste ja täienduskoolitusel osalevate isikute edukas ja plaanipärane õppetegevus ning õppurite ja kolledži töötajate nõuetekohane käitumine kooli territooriumil. Kodukorrast leiate õppuri päevaplaani.

Arvutiklassi, jõusaali ja ühiselamu tubade võtmed saab korrapidamisest, KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

KALENDER

Kooli territooriumile pääseb nii jalgsi kui autoga. Parklana kasutavad õppurid ainult ühiselamu kõrval asuvat parkimisplatsi. Kõigile väljastatakse plastikust uksekiibid, mille abil pääseb ühiselamusse, õppehoonetesse ja saab avada tõkkepuud.

TUDENGIELU

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE

21

registreerides ennast kasutajaks. Öörahu on 23.00-07.00, mil kõik peavad olema oma tubades.

MAJUTUS

ELUOLU AKADEEMIAS

Toitlustus on kooli sööklas viis korda nädalas ja kolm korda päevas kodukorras ettenähtud aegadel. Tasuda saab sularahas ja pangakaardiga.

TUDENGIELU

Ühiselamutes on võimalik pesu pesta. Söögitegemise võimalus on ainult IV ühiselamu keldrikorruse söögitoas. Igas toas on tasuta internetiühendus.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppijatel on võimalik elada ühiselamus. Ühiselamuid on kolm ning kõigis on kahe-, kolme- ja neljakohalised toad. Igas ühiselamus on puhketuba, TV, külmkapp.

Ühiselamu kontakt: Majutusadministraator Maimu Soosalu Asukoht: Ühiselamu 1. korrusel Tööaeg: 8.00–16.30 Telefon: 447 6716 või 5346 2716 E-post: maimu.soosalu@sisekaitse.ee TOITLUSTAMINE

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli kontaktid: Aadress: Kooli tee 12, Paikuse alev, 86602 Pärnumaa Telefon: 447 6700 E-post: info_paikuse@list.sisekaitse.ee

PÄÄSTEKOLLEDŽI PÄÄSTEKOOL VÄIKE-MAARJAS KUIDAS VÄIKE-MAARJA PÄÄSTEKOOLIS ORIENTEERUDA? Päästekooli õppetegevus toimub õppekompleksis Väike-Maarjas, aadressil Jakob Liivi 4 ja 6, ning õppeväljakul, mis asub Vao külas, mõne kilomeetri kaugusel Väike-Maarjast. Õppekompleks koosneb: Õppehoonest; A-õppedepoost; B-õppedepoost; Ühiselamust; Söökla-aulast n n n

KALENDER

n

22

n

Õppehoone on eraldiseisev kahekorruseline hoone, kust leiad õppeklassid, õppekorralduse spetsialisti ja õppejõudude tööruumid.

A-õppedepoos asub päästeautode garaaž, hingamisaparaatide hooldus- ja hoiuruum, kustutusriiete hoiuruum, õppurite riietusruum ning saun.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

B-õppedepoos asub päästeautode garaaž, päästevarustuse hooldus- ja hoiuruum ning õppurite riietusruum. Ühiselamu on neljakorruseline hoone, milles lisaks ühiselamu tubadele asub esimesel korrusel ka raamatukogu.

Päästekooli territooriumile jalgsi või autoga pääsemiseks ID-kaarti vaja ei ole. Õppurid saavad oma auto parkida päästekooli peaukse ette ning õppehoone kõrval asuvatele parkimiskohtadele. Õppehoone välisuks suletakse üldjuhul kell 18.00. Õppeklassidesse pääsemiseks hilisemal ajal tuleb pöörduda valvuri poole. Päästekooli peauks ning pääs ühiselamusse on avatud ööpäevaringselt.

MAJUTUS Päästekoolis on kõigil õppuritel võimalik elada ühiselamus. Ühiselamus on renoveeritud kolmekohalised toad, kus kahe toa peale on ka üks duši- ja tualettruum ning esik. Ühiselamus on võimalik nii süüa teha kui ka pesu pesta. Igas toas on tasuta internetiühendus.

Kutseõppe õppuritele on majutamine tasuta, rakenduskõrghariduse päevaja kaugõpperühmadele tasuline.

TOITLUSTAMINE Süüa on võimalik päästekooli sööklas kolm korda päevas. Sööklas saab tasuda nii sularahas kui pangakaardiga. Kutseõppe ja rakenduskõrghariduse päevaõppe õppuritele on toitlustamine tasuta, kaugõpperühmadele tasuline. Ühiselamu köökides on võimalik süüa teha.

KALENDER

Päästekolledži päästekooli kontaktid: Aadress: Jakob Liivi 6, Väike-Maarja, 46202 Lääne-Virumaa Telefon: 322 8450 E-post: paastekool@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

SISSEPÄÄS JA PARKIMINE

TUDENGIELU

Päästekooli õppeväljak on 26,8 ha suurusel territooriumil ja seal toimuvad praktilised õppetunnid.

ELUOLU AKADEEMIAS

Söökla-aula hoonest leiad fuajee, kus asub päästekooli valvur, administratiivruumid, söökla ning aula koos jõusaaliga.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

23

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

24

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

ÕPPIMINE SISEKAITSEAKADEEMIAS KUIDAS TOIMUB ÕPPETÖÖ?

Kõiki Sisekaitseakadeemia üliõpilasi ja õpilasi nimetatakse õpilasteks ja üliõpilasteks. Õppetöö toimub tunniplaani alusel, mis tähendab, et täiskoormusõppes õppiv õppur peab alustama kõikide ainete õppimist selleks ettenähtud ajal. Kõrgharidusõppes tuleb õppuril tasuta õppe jaoks sooritada positiivselt 100% semestris ette nähtud ainetest ehk 30 EAP semestris. Sisejulgeoleku magistriõppes on võimalik õppida ka osakoormusõppes. Osakoormusõpe on tasuline ja semestris tuleb aineid sooritada vähemalt 15 EAP ulatuses. Kutseõppes õppimine on tasuta.

Kohustuslik aine on õppeaine, mis tuleb õppekava täitmiseks tingimata omandada Valikaine on õppuri valitud õppeaine õppekavas määratud valikainete moodulist Vabaaine on õppuri valitud õppeaine akadeemiast või mõnest muust kõrgkoolist Vaba- ja valikaineid on lubatud õppida õppekava ületavas mahus õppeteenustasu maksmata kuni 6 EAP ulatuses. Õppekava ületamise eest üle 6 EAP tuleb tasuda õppeteenustasu akadeemia nõukogu poolt kinnitatud tasumäärade järgi. Registreerumine üleakadeemialistesse vabaainetesse toimub septembris ja jaanuaris õppeinfosüsteemis. Registreerumist korraldab õppeosakond.

Valik- ja vabaainesse registreerumine tähendab kohustust sooritada selles aines eksam või arvestus. Ainetes osalemisest pärast registreerumist enam loobuda ei saa. Üks osa õppetöö kvaliteedisüsteemist on õppurite arvamusküsitlused õppetöö korralduse, läbitud ainete, õppejõudude õpetamisoskuse jms kohta.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

TUDENGIELU

Õppeained jagunevad kohustuslikeks aineteks ning valik- ja vabaaineteks.

KALENDER

Õppeaine mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides. Ühele Euroopa ainepunktile (EAP kõrgharidusõppes ja EKAP kutseõppes) vastab 26 tundi kontaktõppes või iseseisvalt tehtud tööd. Õppekava maht ühe nominaalse õppeaasta kohta on 60 EAP/EKAP.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Kui kõrgharidusõppes täiskoormusega õppival õppuril on järgmise semestri alguses eelmistest semestritest võlgnevusi ja ette nähtud ained ei ole 100% läbitud, tuleb sooritamata ainepunktide eest tasuda. Ühe EAP hind on 30 eurot. Tasu maksmata jätmisel õppur eksmatrikuleeritakse.

25

Selleks, et õppurite õpi- ja olmetingimusi paremaks muuta, avalda alati oma arvamust küsitlustele vastates!

Palju vajalikku infot jõuab õppurini ka e-posti vahendusel, mistõttu on oluline järjepidevalt lugeda akadeemia e-posti. E-posti aadress on eesnimi. perekonnanimi@kad.sisekaitse.ee, meiliaadressi ja parooli saab õppur oma õppekorralduse spetsialistilt.

E-ÕPE JA ÕPPEINFOSÜSTEEM (ÕIS) Õppeaine sooritamiseks vajaliku informatsiooni leiab õppur veebipõhisest õppeinfosüsteemist (ÕIS). ÕISi esitab õppejõud aine läbimiseks vajalikud materjalid (esitlused, juhendid, konspektid, lisalugemine jms) ja kalenderplaani, kus on esitatud õppeaine toimumise kava, teemad, kohustuslik ja soovituslikud allikad ning hindamise kirjeldus. Lisaks ÕISile on võimalus kasutada SKA e-raamatukogu, kust on võimalik õppematerjalide faile õppimise eesmärgil salvestada või välja printida. Õppematerjalide levitamine on keelatud!

KALENDER

TUDENGIELU

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ÕIS-i aadress: htpp://sisekaitse.ois.ee

26

ÕIS sisaldab avalikke ja personaalseid andmeid, millele ligipääsuks on vaja kasutaja enne autentida ID-kaardiga. Õppeinfosüsteem sisaldab õppuri tunniplaani, hindeid, õppekava täidetust ning õppematerjale, samuti on võimalik leida õppejõudude konsultatsiooniajad. Õppejõud võib õppetöös kasutada ka e-õppekeskkonda Moodle, kus õppetöö toimub osaliselt veebipõhiselt (e-kursus). Veebikeskkonnas saab esitada kodutöid, rühmatöid, osaleda foorumites, sooritada enesekontrolli ja hindelisi teste või harjutusi. E-õppe keskkonna kasutamisel lisab õppejõud sinna ka õppematerjalid ning korralduslikud dokumendid. Õppematerjalidena on kasutusel õpiobjektid, mis on iseseisvalt läbitavad veebipõhised õppematerjalid.

Sisekaitseakadeemias loodud õppematerjalidega saab tutvuda kodulehel: www.sisekaitse.ee/opiobjektid Küsimuste ja probleemide korral saab ÕIS-i ja e-õppe keskkondade alast abi haridustehnoloog Vaiko Mäelt aadressil vaiko.mae@sisekaitse.ee. ÕPPERÜHMA KOOD Ühel kursusel õppivad õppurid moodustavad õpperühma, iga õpperühm tähistatakse koodiga. Kood koosneb eriala tähisest, õppevormi tähisest ja kolmekohalisest numbrist.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Erialade tähised: F – K – MSI – Pp – PMJ – PK –

toll ja maksundus korrektsioon sisejulgeoleku magistriõpe patrullpolitseinik päästemeeskonna juht päästekorraldaja

Pt – Pv – R – P – V –

politseiteenistus piirivalvur päästeteenistus päästja vanglaametnik

Õppevormi tähised: S – avaliku konkursi kaudu vastu võetud või statsionaarses õppes õppivad õppurid K – ametkonna poolt suunatud või mittestatsionaarses õppes õppivad õppurid

Õppetöö eesmärk on õppekava täitmine. Õppetöö toimub kontakttundidena, iseseisva töö ja praktikana.

Kontakttund on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi, praktilise töö, e-õppe või muus aineprogrammis määratud vormis. Kontakttundide maht on kõrgharidusõppes üldjuhul 12–14 akadeemilist tundi ühe EAP kohta, magistriõppes 6–8 akadeemilist tundi ühe EAP kohta. Kutseõppes on kontakttunde maksimaalselt 20–22 tundi ühe EKAP-i kohta.

Praktika on töökeskkonnas juhendaja suunamisel toimuv õppimine praktilise tegevuse kaudu.

Iseseisev töö hõlmab õppuri iseseisvat teadmiste omandamist ning rakendamist, probleemide käsitlemist, ettekannete ettevalmistamist, erialase kirjanduse lugemist, kirjalike tööde (referaat, essee, ainetöö, kursusetöö, uurimistöö) koostamist ja eksamiks/arvestuseks ettevalmistamist. Olulisemad iseseisvad tööd on kursusetöö ja lõputöö.

Erinevalt gümnaasiumist toimub suur osa õppetööst iseseisvalt. See nõuab enesedistsipliini ja õpi- ning ajaplaneerimisoskusi, et kõikide ülesannetega tähtajaks ja nõutaval tasemel toime tulla.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

TUDENGIELU

ÕPPETÖÖ VORMID

KALENDER

Igal õpperühmal on õppurite valitud rühmavanem, kelle põhiülesanne on olla oma õpperühma esindaja, koordinaator, infovahendaja ja nõustaja.

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Kolmekohalised numbrid: kaks esimest numbrikohta tähistavad õppurite akadeemiasse astumise aasta kahte viimast numbrit. Kolmas numbrikoht on „0“. Kui ühel aastal erialale vastuvõetud õppurid jaotatakse rohkem kui üheks õpperühmaks, siis on kolmandaks numbriks õpperühma järjekorranumber.

27

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 28

HINDAMISSÜSTEEM Hindamine toimub kindlate hindamiskriteeriumite alusel vastavalt õppekavas kirjeldatud õpiväljunditele. Õpiväljundid on kirjeldatud miinimumtasemel ja positiivse hinde saamiseks peab õppur olema omandanud kõik õpiväljundid.

Hindamine on kas eristav (õppeaine lõpeb eksamiga) või mitteeristav (õppeaine lõpeb arvestusega).

Eristava hindamise puhul hinnatakse kõrgharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: „A“ “suurepärane” – silmapaistev ja eriti laiapõhjaline õpiväljundite saavutamise tase, mida iseloomustab väga head taset ületav teadmiste ja oskuste vaba ning loov kasutamine; „B“ “väga hea” – väga heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane ja loov kasutamine.

Spetsiifilisemate ja detailsemate teadmiste ja oskuste osas võivad ilmneda mittesisulised ja mittepõhimõttelised eksimused; „C“ “hea” – heal tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste eesmärgipärane kasutamine. Spetsiifilisemate teadmiste ja oskuste osas avaldub ebakindlus ja ebatäpsus; „D“ “rahuldav” – piisaval tasemel õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine harjumuspärases olukorras, kuid erandlikes olukordades avalduvad puudujäägid ja ebakindlus. Rahuldav hinne on piisav õppeprotsessi jätkamiseks; „E“ “kasin” – minimaalselt lubataval tasemel olulisemate õpiväljundite saavutamine, mida iseloomustab teadmiste ja oskuste kasutamine tüüpolukordades piiratud viisidel, kuid erandlikes olukordades avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Kasin hinne on õpingute jätkamiseks või õppe lõpetamiseks piisav, kui nii on õppekavas sätestatud; „F“ “puudulik” – õppija on omandanud teadmised ja oskused miinimumtasemest madalamal tasemel.

Eristava hindamise puhul hinnatakse kutseharidusõppes õpiväljundite saavutatuse taset järgmise skaala alusel: Hinne „5” – „väga hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite iseseisev, eesmärgipärane ja loov kasutamine; Hinne „4” – „hea” – õpilane on saavutanud õpiväljundid lävendit ületaval tasemel, mida iseloomustab väljundite eesmärgipärane kasutamine; Hinne „3” – „rahuldav” – õpilane on saavutanud kõik õpiväljundid lävendi tasemel; S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Akadeemia võib arvestada teistes kõrgkoolides ning muudes õppe- ja koolitusasutustes läbitud taseme- ning täiendusõpet vastuvõtutingimuste ja õppekava täitmise osana. Samuti on võimalik arvestada töökogemuse ning igapäevase tegevuse ja vaba aja raames toimunud iseseisvat õpet. Varasemate õpingute ja töökogemuse hindamisel ei võeta arvesse vaba- ja valikaineid, lõputööd ega lõpueksamit.

VÕTA rakendamisel ei nõuta õppurilt aines uut hindamist (eksamit või arvestust) teiste õppuritega samadel tingimustel. VÕTA rakendamisel on õppuril võimalik arvestatud õppeainete asemel valida vabaaineid kõigi akadeemias pakutavate õppeainete hulgast.

VÕTA taotlemine toimub ÕIS-is kahe nädala jooksul sügissemestri algusest ning kahe nädala jooksul jaanuari algusest vastavalt akadeemilisele kalendrile. Taotluse vormistamisel saab nõu vastava kolledži õppekorralduse spetsialistilt, erialaspetsiifiliste õpingute ja töökogemuse arvestamisega seotud küsimustes nõustab vastava kolledži direktor või tema poolt nimetatud isik. Üldise info saamiseks või probleemide korral aitab õppurit õppeosakond.

Rohkem infot VÕTA taotlemise kohta leiad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/vota

ÕPPIMINE JA PRAKTIKA VÄLISMAAL Õppuritel on võimalik õppida välismaal: rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina; üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel; isiklikul algatusel, leides vajadusel rahastamisvõimalused. n

n

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

VARASEMATE ÕPINGUTE JA TÖÖKOGEMUSTE ARVESTAMINE (VÕTA)

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Mitteeristava hindamise puhul rakendatakse kaheastmelist skaalat. Sellel sätestatakse tase, millele vastavalt või mida ületaval õpiväljundite saavutamisel hinnatakse tulemus piisavaks sõnaga “arvestatud” ning millest madalamal tasemel tulemus hinnatakse ebapiisavaks sõnaga “mittearvestatud”.

TUDENGIELU

Hinne „2” – „puudulik” – õpilane ei ole saavutanud kõiki õpiväljundeid lävendi tasemel.

ERASMUS + PROGRAMM ERASMUS+ programmiga on võimalik välismaal nii õppida kui töötada. Õpingute kestus võib olla kolmest kuust kuni ühe aastani, praktika kestus kahest kuuks kuni ühe aastani. Pärast õpingute lõppu on ühe aasta jooksul pärast lõpetamist õigus osaleda äsjalõpetanute praktikal.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

KALENDER

n

29

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU KALENDER 30

Kandideerimiseks esitab õppur ERASMUS + koordinaatorile järgmised dokumendid: avaldus motivatsioonikiri (1–2 lk vabas vormis koos põhjendusega, miks on soov välismaal ja valitud ülikoolis õppida); väljavõte õpingukaardist; tõend võõrkeeleoskuse kohta (keel, milles õppur soovib välisülikoolis õppida). n n

n n

Kandideerimise tähtaeg kevadsemestriks on jooksva õppeaasta november ja järgnevaks õppeaastaks eelmise õppeaasta maikuu. Erasmus+ koordinaator kuulutab vajadusel välja lisakonkursid.

Erasmuse programmi raames saab välismaal õppida ja praktikat teha kokku kuni 12 kuud.

Täiendav informatsioon Erasmuse programmi kohta www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine Sisekaitseakadeemia ERASMUS + programmi koordinaator: Katrin Pihl Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: A-211 Telefon: 696 5402 E-post: katrin.pihl@sisekaitse.ee

NÕUSTAMINE Akadeemias õppimise käigus võib õppuril tekkida küsimusi ja probleeme, millele ei osata iseseisvalt lahendust leida. Selliste olukordade lahendamiseks on õppuril võimalus pöörduda rühmavanema, kolledži direktori, õppetoolide juhatajate, õppejõudude, õppekorralduse spetsialistide ning õppeosakonna töötajate ja välissuhete spetsialisti poole.

Rühmavanem on kaasõppur, kes esindab õpperühma ning aitab lahendada või edastab tekkinud probleemid kolledži töötajatele. Õppekorralduse spetsialist nõustab tööpäeval õppurit õppekorralduse, õppekava, tunniplaani, stipendiumiarvestuse, õppejõudude, õpingutulemuste hindamise, varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise ning õppeteenustasu küsimustes. Õppekorralduse spetsialist väljastab õppuri soovil väljavõtte õpingukaardist. Küsimustes, mis puudutavad õppuri õigusi ja kohustusi ning õppekava, nõustavad õppurit kolledži direktor või tema asetäitjad. Õppejõud nõustab õppurit õppeaine läbimise ja arvestuste ning eksamite sooritamise küsimustes õppeaine kalenderplaanis määratud konsultatsiooni aegadel, õppejõu vastuvõtuaegadel või õppejõu ja õppuri vastastikusel kokkuleppel määratud aegadel.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Välissuhete spetsialist nõustab välisüliõpilasi ning üliõpilasvahetuses osaleda soovivaid õppureid õppimisvõimalustest välismaal.

Turundus- ja kommunikatsiooniosakond aitab ja koordineerib üliõpilasesinduse tegevusi. Organiseerib üritusi/messe, toetab üliõpilasi, korraldab turundust, kommunikatsiooni, kodulehekülge, sotsiaalmeediat, meeneid ja palju muud.

STIPENDIUMID Sisekaitseakadeemias õppivale õppurile makstavaid stipendiume on kahte tüüpi – põhistipendium ja lisastipendium.

Põhistipendiumi makstakse täiskoormusõppes avaliku konkursi kaudu õppima pääsenud õppurile. Põhistipendiumi makstakse alates õppeaasta algusest kuni õppeaasta lõpuni õppetööl viibitud aja eest. Stipendium laekub õppuri arvelduskontole järgneva kuu 20. kuupäevaks. Põhistipendiumi määr on kuni 150 eurot kuus. Õppetöölt puudutud aja eest vähendatakse põhistipendiumi ulatuses, mis vastab puudutud osale. Põhistipendiumi ei vähendata mõjuvatel põhjustel puudumise korral. Mõjuvateks põhjusteks on üliõpilase haigestumine, Sisekaitseakadeemia esindamine või avaliku võimu poolt seatud kohustuste täitmine.

Lisastipendiumi makstakse ühekordselt õppurile, kes on eriliselt silma paistnud õppetöös, esindanud Sisekaitseakadeemiat või aidanud muul viisil edukalt kaasa Sisekaitseakadeemia tegevusele. Lisaks makstakse igakuist stipendiumi näiteks rühmavanematele ja ühiselamuvanematele.

Lisaks on võimalik taotleda Ida-Virumaa stipendiumit ja spordistipendiumit.

Täpsemat infot stipendiumite ja taotluste esitamise kohta leiab akadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/stipendiumi-maksmine KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

Merle Tammela Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: A-212 Telefon: 523 4289 E-post: merle.tammela@sisekaitse.ee

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

Õppurite arengut ja toimetulekut toetab ja nõustamissüsteemi väljatöötamisega tegeleb õppeosakonna arendusjuht Merle Tammela.

TUDENGIELU

Õppeosakonna töötajad väljastavad tõendeid õppuri õppimise kohta akadeemias, nõustavad õppurit vastuvõtu ja õppekorralduse küsimustes.

KALENDER

Õppetooli juhatajalt võib nõu küsida tema õppetooli alla käivate ainete ja õppejõudude kohta.

31

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS TUDENGIELU

RAAMATUKOGU Raamatukogu kodulehekülg: www.sisekaitse.ee/raamatukogu Sisekaitseakadeemia raamatukogu on erialaraamatukogu, mis teenindab akadeemia õppureid ning tagab õppe- ja teadustööks vajalike raamatute ning inforessursside kättesaadavuse. Raamatukogus on Internetiühendusega arvutitöökohad, Wi-Fi leviala ning head võimalused printimiseks, paljundamiseks, skaneerimiseks ja köitmiseks.

Raamatukogus on müügil kirjastuse väljaanded ja SKA meened. Maksta saab sularahas või pangakaardiga.

KUIDAS SAADA LUGEJAKS? Lugejaks registreeritakse isikut tõendava dokumendi ja akadeemiaga õiguslikku suhet tõendava dokumendi alusel. Lugejakaardina kehtib IDkaart või raamatukogu magnetkaart, mis tuleb iga kord raamatukogu kasutamisel esitada.

LAHTIOLEKUAJAD Tallinna õppekompleksi raamatukogu Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni Suveperioodil 1. juuli–31. august

E – K 8.00–17.00 E – R 8.00–16.00

N – R 8.00–18.00

L 9.00–15.00 n

n

Politsei- ja piirivalvekolledži raamatukogu Murastes Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni Suveperioodil 1. juuli–31. august

T – R 8.30–17.00 E – R 8.00–16.00 L 9.00–15.00

n

n

Politsei- ja piirivalvekolledži Paikuse kooli raamatukogu Õppeperioodil 1. september–30. juuni

paarisnädal paaritu nädal

E – K 8.00–16.30 E – K 8.00–16.30

N 8.00–18.00 N 8.00–18.00

R 8.00–13.30 R 8.00–16.30 n

Suveperioodil 1. juuli – 31. august E – R 8.00–16.00

KALENDER

n

32

Päästekolledži Väike-Maarja päästekooli raamatukogu Õppeperioodil 1. sept.–30. juuni Suveperioodil 1. juuli–31. august

E – N 12.00–20.00 E – R 8.00–16.00

R 8.00–15.00

n

n

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

n n

E-KATALOOG RIKSWEB E-kataloogist on võimalik: otsida raamatukogus olevaid raamatuid, ajakirju ja lõputöid pealkirja, autori, märksõna jms alusel saada ülevaadet kohalolevatest ja väljalaenutatud raamatutest vaadata oma laenutusi, tähtaegu ja viiviseid ning pikendada laenutustähtaegu; vaadata uudiskirjanduse nimekirja e-kataloogist leitud KOHAVIIDA järgi saab raamatu ise riiulist leida

MINU AKADEEMIA

LUGEJA VASTUTUS 0,05 eurot päevas iga laenutähtaja ületanud raamatu või ajakirja eest kaotatud või rikutud raamat tuleb asendada samaväärsega või hüvitada

n

E-kataloog Rikswebi aadress: riksweb.sisekaitse.ee m-RIKS m-RIKS on nutitelefoni rakendus, mis on mõeldud Windows Phone telefonidele. Rakendus võimaldab sirvida käesolevaid laenutusi, laenutuste ajalugu, raamatukogu uudiskirjanduse nimekirja ning teha otsinguid raamatukogu fondist, reserveerida teavikuid otsingutulemustest ning laenutusi pikendada, kui see on raamatukogu poolt lubatud. Sisse saab logida samade tunnuste ja salasõnadega nagu RIKSWEB-s.

Rakendus on allalaetav telefoni Marketplace või interneti kaudu tiny.cc/m-riks E-RAAMATUD E-raamatukogus on võimalik Sisekaitseakadeemia kirjastuse väljaanded e-raamatutena tasuta lugeda ja endale salvestada.

E-raamatuid vaata: www.sisekaitse.ee/e-raamatud JUURDEPÄÄS INFOLE Õppuritel on võimalik kasutada EBSCOhost Web ning SAGE Journals Online e-ajakirjade täistekstandmebaase.

Kasutajakoolituse materjalid leiad www.sisekaitse.ee/kasutajakoolitus

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

n

TUDENGIELU

n

KALENDER

n

ELUOLU AKADEEMIAS

n

33

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

KASULIK TEADA Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe. Õppe maht on 180 EAP-d, millest vähemalt 15 protsenti moodustab praktika. Praktika suurem osakaal on peamine rakenduskõrghariduse erinevus bakalaureuseõppest. Samas tagavad mõlemad ligipääsu kõrghariduse teisele astmele ehk magistriõppele. Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille maht on 120 EAP-d.

Sisekaitseakadeemias toimub sisejulgeolekualane magistriõpe ja magistriõpe koostöös partnerkõrgkoolidega.

Diplom kiitusega (cum laude) antakse rakenduskõrghariduse ja magistriõppe lõpetanule: kes on täitnud õppekava täies mahus; kes kaitseb lõputöö või sooritab lõpueksami hindele “5” või “A”; kelle kaalutud keskmine hinne õpingute lõppedes on „4,60“ või kõrgem. n

n

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

n

Arvesse võetakse kõiki akadeemilisele õiendile kantud hindeid.

Kutseõppes antakse tunnistus kiituskirjaga õpilasele: kes läbis õppekava täies mahus (sooritas õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika); kes sooritas kõik eksamid hinnetele „4“ või „5“; sooritas lõpueksami hindele „5“ või mitteeristava hindamisega eksami puhul on eksamikomisjoni protokollis märge eriti silmapaistva soorituse kohta; kelle kaalutud keskmine hinne õpingute vältel oli „4,50“ või kõrgem, kusjuures arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktika ja lõpu- või kutseeksami hindeid. n

n

n

KALENDER

TUDENGIELU

n

34

Akadeemiline puhkus on õppuri vabastamine õppetöö kohustustest. Akadeemilist puhkust võimaldatakse õppuri omal soovil üks kord kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul. Üldjuhul antakse akadeemilist puhkust semestri lõpust kuni sama semestri lõpuni järgmisel kalendriaastal. Õppuril on õigus saada täiendavat akadeemilist puhkust: tervislikel põhjustel kuni kaks aastat; aja- või asendusteenistusse astumisel kuni üks aasta; lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal ei ole lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid, välja arvatud seadusest tulenevatel erijuhtudel.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

ÕKE dokumendid on kättesaadavad Sisekaitseakadeemia kodulehelt www.sisekaitse.ee/oppetegevus

TUDENGI ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

MINU AKADEEMIA

Õppekorralduse eeskiri (ÕKE) on põhidokument, mis reguleerib õppetööd ja õppetööalaseid suhteid Sisekaitseakadeemias. Selle dokumendiga on sätestatud õppekorralduse üldnõuded ning töötajate, õppejõudude ning õppurite õppetööga seonduvad õigused ja kohustused. Sisekaitseakadeemia õppekorraldust reguleerivad veel ka mitmed teised korrad ja juhendid, millega soovitame tutvuda meie kodulehel.

ELUOLU AKADEEMIAS

Eksmatrikuleerimine on õppuri nimekirjast väljaarvamine. Eksmatrikuleerimine toob kaasa õppekulude hüvitamise nõude, mis on sätestatud „Rakenduskõrgkooli seaduse“ paragrahvis 273.

kasutada õppetegevuseks auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogu, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt akadeemias kehtestatud korrale; saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras; valida oma esindajaid ja olla valitud Sisekaitseakadeemia üliõpilasesindusse; saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust; saada nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, aja- või asendusteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni; esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid; esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks; saada õppelaenu vastavate õigusaktidega sätestatud tingimustel ning korras; saada akadeemialt õppekorraldusalast teavet (sh isikut puudutavatest käskkirjadest teavitamine, näiteks immatrikuleerimine, reimmatrikuleerimine, eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus jms) vastavalt akadeemias kehtestatud korrale; vaidlustada akadeemiast eksmatrikuleerimise otsuse 30 päeva jooksul pärast otsuse teatavakstegemist; saada eduka õppimise korral stipendiumi sise- või justiitsministri määrusega kehtestatud tingimustel ja korras; mitte hüvitada peale Sisekaitseakadeemia lõpetamist õppekava täitmise

n

n n n n

n

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

ÕIGUSED:

n

n

n

n

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

KALENDER

n

TUDENGIELU

n

35

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS ÕPPIMINE AKADEEMIAS

tõttu riigi poolt õpetamiseks tehtud kulutusi riigile järgmistel tingimustel kui: – politsei või pääste valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Politsei- ja Piirivalveametis, Päästeametis, Siseministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat – maksunduse ja tolli valdkonna õppekava lõpetanud isik on pärast kooli lõpetamist olnud tööl või teenistuses Maksu- ja Tolliametis, Rahandusministeeriumis või selle valitsemisala asutuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga, kuid kõige vähem kolm aastat; – ettevalmistusteenistuse lõppemist õppekava täitmisega on isik olnud teenistuses vanglaametnikuna või teenistuses Justiitsministeeriumis vähemalt kolm aastat; – lõpetanu on omal algatusel vabastatud töölt või teenistusest seoses püsiva töövõimetuse või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajaduse tõttu; – lõpetanu on teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis vabastatud omal algatusel seoses püsiva töövõimetuse või püsivalt töövõimetu perekonnaliikme hooldamise vajadusega; – politsei- või päästeametnik on nimetatud või määratud muule ametikohale ja tema avaliku võimu teostamise õigus on peatunud politsei ja piirivalve seaduse kuni 2011. aasta 31. detsembrini kehtinud § 66 alusel või alates 2012. aasta 1. jaanuarist kehtiva 5. peatüki 4 prim 1. jao alusel või päästeteenistuse seaduse § 10 prim 1 alusel; – lõpetanu on jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli muul sisejulgeoleku valdkonna õppekaval. loobuda stipendiumist esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile; loobuda tasuta majutusteenuse pakkumisest Sisekaitseakadeemia ühiselamutes, esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile; loobuda õppeajal tasuta toitlustamisest või toitlustamise kulude hüvitamisest rahas, esitades sellekohase kirjaliku avalduse rektorile; kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi. n n

n

KALENDER

TUDENGIELU

n

KOHUSTUSED: järgida rakenduskõrgkooli seaduse, akadeemia põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise eest; teavitada akadeemiat oma kontaktandmete muutusest; hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui üliõpilane: – katkestab mõjuva põhjuseta õpingud; – eksmatrikuleeritakse ebarahuldava õppeedukuse tõttu; – eksmatrikuleeritakse distsiplinaarsüüteo tõttu. hüvitada riigi poolt tehtud õppekulud, kui Sisekaitseakadeemia lõpetanu:

n

n n

n

36

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

n

n

MINU AKADEEMIA ELUOLU AKADEEMIAS

– ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul tööle või teenistusse Politsei- ja Piirivalveametisse, Päästeametisse, Siseministeeriumisse või selle valitsemisala asutusse, välja arvatud, kui talle ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töö- või ametikohta; – vabastati avalikust teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; – vabastati avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo või teo eest, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu; – vabastati avalikust teenistusest, omal algatusel mõjuva põhjuseta; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis oma algatusel mõjuva põhjuseta; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel; – vabastati teenistusest vanglaametnikuna või teenistusest Justiitsministeeriumis distsiplinaarsüüteo eest. järgida ametnike eetikakoodeksit ning eriala valdkonna eest vastutavas valitsusasutuses kehtivad põhimõtteid, kohustusi ja eetikakoodekseid; järgida õppetöö toimumiskoha kolledži kodukordadega ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi; anda tagasisidet ainekursustele ja vastata küsimustikele; täita rühmavanema ja teiste õigusaktidega volitatud isikute antud korraldusi.

Akadeemias tagab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) toe Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus ehk SMIT. IKT-toe tagamiseks kasutatakse kõnekeskust, kaughaldust ja kohapealseid tehnikuid.

IKT-toe saamiseks pöördu SMIT IT-abi poole: 1. Helista SMIT IT-abi kõnekeskusesse telefonil 612 3333 2. Kirjuta SMIT IT-abi e-posti aadressile itabi@smit.ee Kiireloomuliste küsimuste korral on soovitatav helistada, muudel juhtudel on eelistatud suhtlus e-maili teel.

Kui kiireloomulist muret ei ole võimalik telefonitsi lahendada, teavitab kõnekeskus kohe kohapealset tehnikut ja saadab ta abi andma.

Mõlemad abikanalid on avatud ööpäev läbi ning igal nädalapäeval. Sealjuures on õhtusel ja öisel ajal ning puhkepäevadel IT-abi mehitatus väiksem.

Seetõttu on ka reageerimine aeglasem, kuid ükski kriitiline probleem tähelepanuta ei jää.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

TUDENGIELU

IT TUGI

KALENDER

n

ÕPPIMINE AKADEEMIAS

n

37

TUDENGIELU

TUDENGIELU Üliõpilaste huve kaitseb ja tudengielu juhib akadeemia üliõpilasesindus.

Esindusse on alati valitud tublimaid üliõpilasi, mitmest endisest üliõpilasesindusejuhist on saanud akadeemia õppejõud. Paljud akadeemia vilistlased on esindusest kaasa saanud toredaid mälestusi ja väärtuslikke organiseerimiskogemusi. Üks üliõpilasesindusele oluline tegevusvaldkond on õppurite vaba aja sisustamine. Paljud üliõpilasesinduse liikmed on olnud kaasatud Tallinna tudengite kevad- ja sügispäevade korraldamisse.

Akadeemia õppurid osalevad juba õpingute ajal ühiskonna turvalisuse tagamises. Päästeõppurid on vajaduse korral osalenud metsatulekahjude ja merereostuse likvideerimisel, politseiõppurid turvanud suurüritusi. Vajalikku abi on meie õppuritelt saadud nii suusatamise MK etapi, Tartu maratoni kui USA presidendi Barack Obama turvamisel ja muude suurürituste korraldajad.

ÜLIÕPILASESINDUS Kõik akadeemia kõrgharidusõppe õppurid moodustavad kokku Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna. Õppurid on esindatud kolmel tasandil – kursusevanem, üliõpilasesindus (ÜE) ja selle juhatus. Kokku moodustub süsteem, mille kaudu õppurite soovid ja mured jõuavad vajalike lahendusteni.

Üliõpilasesinduse juhatuse esimees on Ilona Peterson finantskolledžist.

Juhatuse aseesimees kultuuri- ja spordivaldkonnas on Kristjan Kosemäe finantskolledžist. Aseesimees turunduse- ja kommunikatsiooni valdkonnas on Heleri Pärmik finantskolledžist. Üliõpilasesinduse liikmed on: Finantskolledž – Ilona Peterson, Kristjan Kosemäe, Heleri Pärmik, Anastasija Mironova, Anna Haritonova, Sandra Siilbek Politsei- ja piirivalvekolledž – Jane Ilves, Marite Einland Justiitskolledž – Ardo Õiglane, Matis Pedak Päästekolledž – Renne Merilo KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

KALENDER

Akadeemia üliõpilaskonnal on täidesaatev kogu, mille moodustab kolmekuni seitsmeliikmeline juhatus. Juhatuse valib ÜE igal aastal. Juhatuse peamine ülesanne on üliõpilaskonna huvide ja õiguste kaitsmine ning esindamine nii Sisekaitseakadeemias kui väljaspool seda. Juhatuse liikmete ülesanneteks on koordineerida oma vastutusvaldkonda kuuluvate toimkondade tööd ning tegeleda küsimuste ja ülesannetega, mis on seotud nende tegevusvaldkonnaga. ÜE esindus väljastab ka üliõpilaspileteid ja tekleid.

TUDENGIELU

Sisekaitseakadeemia üliõpilaskonna huve esindab ja kaitseb ÜE juhatus nii akadeemia kui riigi tasandil. Juhatuse tegevuse aluseks on õppurkonna põhikiri, millega on sätestatud üliõpilasesinduse õigused ja kohustused.

39

Nii juhatusse kui ka üliõpilasesindusse on võimalus kandideerida kõikidel kõrgharidusõppe õppuritel, kes õpivad kandideerimise ajal Sisekaitseakadeemias. Valimised toimuvad iga aasta märtsikuus. Tule astu julgelt läbi ja anna oma panus tudengiellu!

Kontakt: Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee Koduleht: www.sisekaitse.ee/tudengid

AKTIIV Sisekaitseakadeemia aktiiv on keskmisest kõrgema aktiivsusega õppureid ühendav list, kuhu ÜE püüab edastada võimalikult palju asjalikku infot, et õppureid akadeemias toimuvate sündmustega kursis hoida. Samuti ootab Üliõpilasesindus aktiivi e-postile ettepanekuid, arvamusi, kriitikat ning vastukaja erinevate teemade kohta.

Aktiiv annab kõikidele õppuritele võimaluse anda oma panus SKA tudengielu korraldamisesse, ilma et nad kuuluksid Üliõpilasesindusse. Näiteks on oodatud kõik arvamuslood ja ettepanekud teemadeks iga kuu ilmuva Verbis aut Re tudengileheküljele.

E-post: aktiiv@list.sisekaitse.ee

KUIDAS TÕENDADA OMA ÕPILAS- VÕI ÜLIÕPILASSTAATUST?

TUDENGIELU

Õppuri staatust tõendavad Eesti Üliõpilaspilet ja Eesti õpilaspilet või ISIC-üliõpilaskaart ja ISIC-õpilaskaart (ISIC Student).

Eesti üliõpilaspilet ja Eesti õpilaspilet tõendavad õppuri staatust ja annavad soodustusi vaid Eesti siseselt. ISIC-õpilas- ja üliõpilaskaart on rahvusvaheline õppuri staatust tõendav dokument, millega saab õppuri staatust tõendada ja soodustusi üle Euroopa. ISIC on lühend sõnast International Student Identity Card.

ISIC-piletit on kahte tüüpi: a) ISIC-tavakaart b) ISIC-liitkaart, millel on lisaks õppuri staatuse tõendamise funktsioonile ka pangakaardi funktsioon.

KALENDER

Täpsem info ISIC-kaardi soodustuste kohta aadressil www.isic.ee

40

KUIDAS ÕPILAS- VÕI ÜLIÕPILASPILETIT SAADA? Eesti õpilas- või üliõpilaspiletit on võimalik taotleda koolist oma õppekorraldusspetsialistilt infot küsides. Vajalik on tuua dokumendifoto.

Rahvusvahelist ISIC-kaarti on võimalik taotleda veebipõhiselt Minu Kool S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

kaardihaldussüsteemis (www.minukool.ee). Kaarte väljastab Eesti Üliõpilaskondade Liit.

Kui õppur soovib ISIC-tavakaarti, saab taotluse esitada elektrooniliselt. Kui ISIC-pangakaarti, siis tuleb pöörduda vastava panga poole.

ISIC-kaardi taotlemiseks on vajalik ID-kaardi või pangaparoolide abil siseneda Minu Kool kaardihaldussüsteemi aadressil www.minukool.ee, kust leiab vastavad juhendid. Vajadusel saab abi ja juhendamist ka Sisekaitseakadeemia Üliõpilasesindusest vastuvõtuaegadel.

Taotluse täitma asumisel tuleb arvestada, et taotlusele tuleb lisada foto failina jpg-formaadis. ISIC-kaart maksab 6.4 eurot, millest 2,1 eurot maksab kool.

Elektroonilise taotluse vaatab üle ja kinnitab akadeemia töötaja, kes kontrollib andmete korrektsust ning õigust piletit taotleda E-posti aadressile, mis on taotlusesse märgitud, saadetakse teavitusi kaardi menetlemisest (kui taotlust on vajalik täiendada, kui kaart on saabunud kooli jms).

Pärast taotluse kinnitamist saabub seitsme kuni kümne tööpäeva jooksul tellitud kaart akadeemiasse. ISIC-kaarte väljastatakse teisipäeviti ja reedeti kell 12.00-13.00 Sisekaitseakadeemia Tallinna õppekompleksi Üliõpilasesinduse ruumis B-314.

n

n

n

n

n

n

Kontakt: Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-314 E-post: esindus@sisekaitse.ee

SISEKAITSEAKADEEMIA TEKKEL

Tekli kandmise korra sätestab Sisekaitseakadeemia tekli statuut, mis antakse iga tekliga kaasa.

Tekli tellimine käib ÜE kodulehe kaudu. Enne tellimist saab kõikides SKA raamatukogudes leida näidiste seast endale kõige paremini sobiv tekkel.

Tekleid väljastatakse kord kvartalis tellimuse alusel.

Tekli statuut, tellimisvorm ja muu info on üleval esinduse kodulehel www.sisekaitse.ee/tudengid/meened/tekli-tellimine KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

KALENDER

Sisekaitseakadeemia tekkel on mustast sametist põhjaga, kahe hõbedase randi ja kirja „Sisekaitseakadeemia“ ning Sisekaitseakadeemia embleemiga madal nahknokamüts.

TUDENGIELU

2010. aasta sügisel kuulutas ÜE akadeemia õppurite ja töötajate seas välja tekli kavandi ideekonkursi, mille tulemusena sündis 2011. aasta alguseks Sisekaitseakadeemia tekkel.

41

SISEKAITSEAKADEEMIA MASKOTT Akadeemia maskotiks on kotkas, kes sümboliseerib julgust, vaprust, jõudu ja teotahtelisust meie õppurite seas. Kotka nimeks on Kadett Kotkas.

TUDENGILEHT Tudengileht on iga kuu ilmuva SKA ajalehe „Verbis aut Re“ üks osa, mille sisu üle otsustab Üliõpilasesindus. Leheküljel ilmuvad tudengite arvamuslood päevakajalistel teemadel, artiklid õppurite tegemistest, info eesootavate ürituste kohta ning palju muud põnevat. Üliõpilasesindus ootab kõikidele tudengite ettepanekuid, et tudengilehte veelgi paremaks ja sisukamaks muuta. Oodatud on ka kõigi kirjutised ning joonistused.

ÜRITUSED TUTVUMISPIDU ESMAKURSUSLASTELE – septembris Tutvumispidu on suurepärane võimalus esmakursuslastele ning vanemate kursuste õppuritele üksteisega tuttavaks saada ning koos lõbusalt aega veeta.

REBASTE RISTIMINE – septembris Tegemist on traditsioonilise esmakursuslaste sissepühitsemisega. Üritust korraldavad vanemate kursuste õppurid koostöös Üliõpilasesindusega.

KALENDER

TUDENGIELU

TUDENGITE SÜGIS- JA KEVADPÄEVAD Need on pika traditsiooniga ülelinnalised tudengifestivalid, mille eesmärk on väärtustada üliõpilaselu. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) eestvedamisel toimub arvukalt põnevaid ettevõtmisi ja üritusi.

42

TUDENGITE JÕULUPIDU – detsembris Detsembrikuus toimub tudengite jõulupidu, mille organiseerivad Üliõpilasesinduse eestvedamisel õppurid ise. Jõulupidu toimub igal aastal erinevas akadeemia õppekompleksis.

SÕBRAPÄEVAPIDU – veebruaris Veebruaris korraldab Üliõpilasesindus kõigile õppuritele vahva sõbrapäevapeo, kus toredad seltskondlikud mängud tujul langeda ei lase.

KEVADBALL – aprillis Üheks ilusaimaks traditsiooniks on akadeemia iga-aastane tudengite kevadball, mis toimub aprilli keskel, akadeemia sünnipäeva paiku. Ürituseks valivad tudengid enda seast balli peremehe ja perenaise, kelle ülesandeks on õhtu juhtimine ning jooksvate küsimuste lahendamine. Balli korraldab akadeemia üliõpilasesindus.

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

EDUARD RASKA HAUA KÜLASTAMINE – aprillis 15. aprillil, akadeemia sünnipäeval, külastab Üliõpilasesindus koos kooli juhtkonna ja õppuritega kooli asutaja ning esimese rektori härra Eduard Raska hauda Metsakalmistul.

GRILLIPIDU – mais Enne õppeaasta ametlikku lõppu on akadeemia õppuritel komme pidada koos maha väike grillpidu. Lisaks grillimisele lõbustatakse õppureid erinevate meeskonnamängudega ning võimalik on ka jalga keerutada. Üritust korraldab akadeemia üliõpilasesindus. Grillipidu toimub igal aastal erinevas akadeemia asukohas.

TAMME ISTUTAMISE TSEREMOONIA – juunis Enne lõpuaktust on akadeemial kombeks korraldada üritus, mida kutsutakse tamme istutamise tseremooniaks. Tegemist on õppeaasta lõpuüritusega, mille raames tunnustatakse parimaid lõpetavaid sportlasi. Tseremoonia lõpus istutatakse akadeemia territooriumi äärde tamm, mis iseloomustab lõpetava lennu tugevust ja sitkust ning meenutab järgmistele lendudele kõiki eelnevaid lende.

KONKURSID Igal aastal kuulutab ÜE välja põnevaid ja huvitavaid konkursse, millest võib osa võtta igaüks. Traditsiooniks on saanud hubaseima ühikatoa konkurss, mis toimub novembris. Korraldatud on ka akadeemia tekli ja maskoti ideekonkursse ning akadeemia 20. aastapäeva filmikonkurss.

KALENDER

TUDENGIELU

LISAKS PALJU MUID TOREDAID ÜRITUSI JA ETTEVÕTMISI!

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

43

VABA AEG SPORT Sisekaitseakadeemia spordivaldkonda koordineerib spordikeskus. Akadeemia kõikides asukohtades on oma spordiõpetajad, kes kehalise ettevalmistuse tunde ja sporditegevusi korraldavad. Kõigi erialade ja õppetasemete õppurid saavad kasutusgraafikute alusel treenida akadeemia spordirajatistes ning võistelda akadeemiasisestel ja Eesti Akadeemilise Spordiliidu võistlustel, toetatakse ka osalemist üliõpilaste suvemängudel, Tudengipallil ja SELLi mängudel. Tugevamad sportlased võivad kandideerida üliõpilaste EM, MM või universiaadikoondistesse. Lisaks saavad oma ametkondlikel võistlustel osaleda nii justiitskolledži, politsei- ja piirivalvekolledži kui päästekolledži õppurid. On kavas üleakadeemialine spordipäev, traditsioonilised vastlapäevavõistlused, sportimiskampaaniad elektroonilistes keskkondades ning iga kahe aasta tagant moodustatakse õppurite ja töötajate ühendvõistkonnad jõustruktuuride spordimängudel osalemiseks. Heade sporditulemustega õppurid saavad kandideerida semestri spordistipendiumitele.

SKA kolledžitevahelisi meistrivõistlusi korraldab õppuritest spordiaktiiv, kuhu oodatakse kõigi kursuste esindajaid. Spordivõistluste korraldamise ettepanekutega tuleks pöörduda spordikeskusesse või spordiõpetajate poole. Spordiprojektideks saab toetustaotlusi koostada SKA spordiklubi kaudu.

Spordikeskuse juhataja: Epp Jalakas Kontakt: Epp Jalakas Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 696 5481 E-post: epp.jalakas@sisekaitse.ee Lisaks annavad vajalikku spordiinfot ka Leho Tummeleht (Muraste), Rein Mõnnakmäe (Paikuse) ja Ants Rikberg (Väike-Maarja).

KEELEÕPE

KALENDER

TUDENGIELU

Spordiinfot edastatakse kodulehel www.sisekaitse.ee/spordikeskus, samuti e-kirjadega ja kuulutustega teadetetahvlitel. Õppurite kehaline aktiivsus on väga tähtis, sest see aitab saavutada või säilitada ametkondlikeks katseteks vajalikku kehalist vormi ja hästi lõõgastuda pingelisest õppetööst! Ole aktiivne, jälgi infot! Huvi või küsimuste korral võta kindlasti ühendust.

Keelekeskuses on võimalik esimesel kursusel õppida vabaainena inglise keele grammatikat, eesti ametikeelt ja eesti keelt venekeelse kooli lõpetanutele, samuti inglise ja vene keelt, et omandada erialakeele kursuste läbimiseks vajalik üldkeeleoskus. Teisel ja kolmandal kursusel on õppekavajärgsed inglise ja vene erialakeele kursused. Olulisel kohal on keeleõppe ja erialaainete lõimimine.

44

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Õpetajad loovad pingevaba ja loova õhkkonna, on toetavad ja julgustavad ning samas ka tähelepanelikud õppijate individuaalsete vajaduste suhtes.

Uute kursuste kavandamise aluseks on üliõpilaste tagasiside ja tegelik vajadus.

Keelekeskuse juhataja-lektor: Elen Laanemaa Kontakt: Elen Laanemaa Asukoht: Tallinna õppekompleks Ruum: B-224 Telefon: 696 5444 E-post: elen.laanemaa@sisekaitse.ee

AJALEHT Sisekaitseakadeemial on oma ajaleht „Verbis aut Re“, mis ilmub kord kuus ja on õppuritele tasuta saadaval nii raamatukogus kui ühiselamutes. Tudengitelehekülje eest vastutab akadeemia üliõpilasesindus.

Kontakt: Ene Puhm Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 696 5529 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

LAULUKOOR

Kontakt: Ene Puhm Asukoht: Tallinna õppekompleks Telefon: 696 5529 E-post: ene.puhm@sisekaitse.ee

TUDENGIKORPUS Tallinna tudengikorpuse saali kasutamiseks broneerib aegu majutusadministraator Katrin Salumets.

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

KALENDER

Kontakt: Katrin Salumets Asukoht: Tallinna ühiselamu Telefon: 696 5339 E-post: katrin.salumets@sisekaitse.ee

TUDENGIELU

Akadeemias tegutseb ka laulukoor. Huvilised saavad oma soovist koori astuda teada anda juba tutvumisnädala käigus.

PA R I M A D

45

Eesti Vabariigi hümn muusika: Fredrik Pacius sõnad: Johann Voldemar Jannsen

Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!

Ei leia mina iial teal see suure, laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka, kui sa, mu isamaa!

Su üle Jumal valvaku, mu armas isamaa!

Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkest õnnista, mis iial ette võtad sa, mu kallis isamaa!

KALENDER

TUDENGIELU

Sa oled mind ju sünnitand ja üles kasvatand; sind tänan mina alati ja jään sull’ truuiks surmani, mul kõige armsam oled sa, mu kallis isamaa!

46

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Gaudeamus

Olgem rõõmsad kuni oleme noored.

Pärast rõõmsat noorusaega pärast rusuvat vanadust pärib meid muld.

Vivat academia, vivant professores, vivat membrum quodlibet, vivat membra quaelibet, semper sint in fl ore!

Elagu ülikool, elagu õppejõud, elagu iga ülikoolipere liige, elagu kõik akadeemia liikmed õitsegu nad igavesti.

Vivat et respublica et qui illam regit vivat nostra civitas, maecenatum caritas, quae nos hic protegit!

Elagu meie vabariik ja need, kes seda juhivad!

Elagu meie linn, Metseenide heldus, kes meid kaitsevad.

Vivat nostra brevis est brevi finietur venit mors velociter rapit nos atrociter nemini parcetur.

Meie elu on lühike, Ta lõpeb ruttu.

Surm tuleb kiiresti, haarates meid halastamatult, kedagi säästmata.

Vivant omnes virgines faciles, formosae vivant et mulieres tenerae, amabiles atque laboriosae!

Elagu kõik neiud, meeldivad ja kaunid elagu me naised õrnad, armsad ja töökad.

PA R I M A D

47

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

TUDENGIELU

Gaudeamus igitur Juvenes dum sumus; Post jucundam juventutem, Post molestam senectutem Nos habebit humus!

KALENDER

Gaudeamus on 1287. aastal loodud ladinakeelne üliõpilaslaul, millele nüüdse kuju andis 1781. aastal Saksa rändlaulik C. W. Kindleben.

2015 JAANUAR E

5 12 19 26

T

VEEBRUAR P

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 5 11 12 18 19 25 26

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

6 13 20 27

APRILL E

6 13 20 27

6 13 20 27

KALENDER 48

5 12 19 26

T

6 13 20 27

2 3 9 10 16 17 23 24

E

MÄRTS R

L

P

K

N

4 11 18 25

1 5 6 7 8 12 13 14 15 19 20 21 22 26 27 28

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 3 9 10 16 17 23 24 30 31

4 11 18 25

E

N

R

L

7 14 21 28

1 2 8 9 15 16 22 23 29 30

3 10 17 24 31

5 12 19 26

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

6 13 20 27

P

T

4 11 18 25

E

2 9 16 23 30

T

K

N

R

L

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

1 7 8 14 15 21 22 28 29

K

N

R

L

4 11 18 25

5 12 19 26

6 7 13 14 20 21 27 28

4 11 18 25

T

3 10 17 24

E

T

1 2 3 8 9 10 15 16 17 22 23 24 29 30

P

SEPTEMBER K

5 12 19 26

6 13 20 27

P

NOVEMBER P

P

E

JUUNI T

AUGUST

OKTOOBER E

T

MAI

JUULI E

E

K

4 11 18 25

P

E

T

K

N

R

L

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24

4 11 18 25

5 6 12 13 19 20 26 27

DETSEMBER N

5 12 19 26

6 13 20 27

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

E

T

K

N

R

L

P

7 14 21 28

1 8 15 22 29

2 9 16 23 30

3 10 17 24 31

4 11 18 25

5 12 19 26

6 13 20 27

2016 JAANUAR E

T

K

VEEBRUAR N

R

P

L

E

1 2 3

T

K

MÄRTS N

R

L

P

E

T

1 2 3 4 5 6 7

K

N

R

L

P

1 2 3 4 5 6

4 5 6 7 8 9 10

8 9 10 11 12 13 14

7 8 9 10 11 12 13

11 12 13 14 15 16 17

15 16 17 18 19 20 21

14 15 16 17 18 19 20

18 19 20 21 22 23 24

22 23 24 25 26 27 28

21 22 23 24 25 26 27

25 26 27 28 29 30 31

29

28 29 30 31

APRILL E

T

MAI K

N

R

P

L

E

JUUNI T

K

N

R

L

1 2 3

P

E

T

1

K

N

R

L

P

1 2 3 4 5

4 5 6 7 8 9 10

2 3 4 5 6 7 8

6 7 8 9 10 11 12

11 12 13 14 15 16 17

9 10 11 12 13 14 15

13 14 15 16 17 18 19

18 19 20 21 22 23 24

16 17 18 19 20 21 22

20 21 22 23 24 25 26

25 26 27 28 29 30

23 24 25 26 27 28 29

27 28 29 30

30 31

E

T

AUGUST K

N

R

L

P

E

1 2 3

T

SEPTEMBER K

N

R

L

P

E

T

K

N

1 2 3 4 5 6 7

R

L

P

1 2 3 4

4 5 6 7 8 9 10

8 9 10 11 12 13 14

5 6 7 8 9 10 11

11 12 13 14 15 16 17

15 16 17 18 19 20 21

12 13 14 15 16 17 18

18 19 20 21 22 23 24

22 23 24 25 26 27 28

19 20 21 22 23 24 25

25 26 27 28 29 30 31

29 30 31

26 27 28 29 30

OKTOOBER E

T

K

NOVEMBER N

R

L

P

E

T

1 2

K

DETSEMBER N

R

L

P

E

T

1 2 3 4 5 6

K

N

R

L

P

1 2 3 4

3 4 5 6 7 8 9

7 8 9 10 11 12 13

5 6 7 8 9 10 11

10 11 12 13 14 15 16

14 15 16 17 18 19 20

12 13 14 15 16 17 18

17 18 19 20 21 22 23

21 22 23 24 25 26 27

19 20 21 22 23 24 25

24 25 26 27 28 29 30

28 29 30

26 27 28 29 30 31

KALENDER

JUULI

31 KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

49

KALENDER

MAGISTRIÕPPE 2015/2016 ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER

50

15.06.–02.07.15

Dokumentide vastuvõtt sisejulgeoleku magistriõppe õppekavale

30.06. ja 02.07.15

Magistriõppe kanditaatide inglise keele taseme testimine

13.–17.07.15

Sisseastumisvestlused

03.–06.08.15

Täiendav vastuvõtt: dokumentide esitamine

13.–14.08.15

Täiendav vastuvõtt: testimine ja vestlused

20.08.15

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

01.09.15

Avaaktus

03.09.15

Infotund MSI150 magistrantidele

03.09.15

Sügissemestri õppetöö algus

10.09.15

Lõpeb valik- ja vabaainete deklareerimine (k.a üleakadeemialised) (MSI140, MSI150)

11.09.15

Üleakadeemialine spordipäev

17.09.15

Lõpeb VÕTA taotluste esitamine

16.11.15

Magistritööde esitamine talvisele eelkaitsmisele

01.12.15

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

01.–03.12.15

Talvised magistritööde eelkaitsmised

21.12.2015 – 03.01.2016

Jõuluvaheaeg

04.01.16

Köidetud magistritööde esitamine talvisele kaitsmisele

21.01.16

Lõpeb VÕTA taotluste esitamine

27.–29.01.16

Talvised magistritööde kaitsmised

25.–31.01.16

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

28.01.16

Lõpeb kevadsemestri vabaainete deklareerimine (MSI150)

29.01.16

Magistritöö valdkonna muutmiseks uue laiendatud kava esitamine

31.01.16

Sügissemestri lõpp

04.02.16

Kevadsemestri õppetöö algus

19.02.16

Magistritööde teemade ja juhendajate kinnitamine (MSI150)

06.04.16

Magistritööde esitamine eelkaitsmisele (MSI140)

08.04.16

Magistritööde eelkaitsmise seminar (MSI140)

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

25.–29.04.16

Magistritööde eelkaitsmine (MSI140)

16.05.16

Köidetud magistritööde esitamine sisejulgeoleku instituuti (MSI140)

21.05.16

Lõpeb sügissemestri valikainete deklareerimine (MSI150)

06.–10.06.16

Magistritööde kaitsmised (MSI140)

13.–19.06.16

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

17.06.16

Lõpuaktus

19.06.16

Kevadsemestri lõpp

25.06.–02.07.15

Dokumentide vastuvõtt rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele

06.–23.07.15

Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused

03.–06.08.15

Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt

10.–14.08.15

Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused

20.08.15

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

24.08.15

Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

24.–25.08.15

Tutvumispäevad esmakursuslastele politsei- ja piirivalvekolledžis

31.08.–02.09.15

Tutvumispäevad esmakursuslastele (Tallinn)

01.09.15

Avaaktus

02.09.15

Sügissemestri õppetöö algus

10.09.15

Sügissemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg

11.09.15

Üleakadeemialine spordipäev

14.09.15

Lõputööde teemade ja juhendajate väljapakkumine

15.09.15

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

15.11.15

Lõputööde teemade ja juhendajate kinnitamise tähtaeg

01.12.15

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine üliõpilastele

21.12.2015 – 03.01.2016

Jõuluvaheaeg

18.01.16

Kevadsemestri valik- ja vabaainete deklareerimise tähtaeg

18.01.16

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

KALENDER

RAKENDUSKÕRGHARIDUSÕPPE 2015/2016. ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER

KO O L ,

51

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

25.–31.01.16

Sügissemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

31.01.16

Lõputööde seminari toimumise lõpptähtaeg

31.01.16

Sügissemestri lõpp

01.02.16

Kevadsemestri õppetöö algus

25.04.16

Lõputööde eelkaitsmise lõpptähtaeg ja üliõpilaste lõpueksamile lubamine

17.05.16

Köidetud lõputööde esitamise tähtaeg kolledžisse

18.05.–08.06.16

Lõputööde kaitsmised ja lõpueksamite sooritamised

27.05.16

Korrektsiooni eriala üliõpilaste lõpueksamile lubamise tähtaeg

13.–19.06.16

Kevadsemestri õppevõlgnevuste likvideerimise nädal

17.06.16

Lõpuaktus

19.06.16

Kevadsemestri lõpp

KALENDER

KUTSEHARIDUSÕPPE 2015/2016 ÕPPEAASTA AKADEEMILINE KALENDER

52

25.06.–02.07.15

Dokumentide vastuvõtt kutseõppe õppekavadele

06.–23.07.15

Vastuvõtukatsed, testimine ning kutsesobivusvestlused

03.–06.08.15

Täiendava vastuvõtu dokumentide vastuvõtt

10.–14.08.15

Täiendava vastuvõtu katsed, testimine ja vestlused

20.08.15

Sügissemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele

24.08.15

Õppetöö algus politsei- ja piirivalvekolledžis

24.08.15

Tutvumispäev esmakursuslastele politsei- ja piirivalvekolledžis

31.08.15

Õppetöö algus päästekolledži õpperühmadele P40, P41, PMJ17, PK10

31.08.–02.09.15

Tutvumispäevad esmakursuslastele (Tallinn)

01.09.15

Avaaktus

02.09.15

Sügissemestri õppetöö algus

11.09.15

Üleakadeemialine spordipäev

15.09.15

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

01.12.15

Kevadsemestri tunniplaanide avalikustamine õpilastele

21.12.2015 – 03.01.2016

Jõuluvaheaeg

18.01.16

VÕTA taotluste esitamise tähtaeg

29.01.16

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (P39, PMJ17) S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Sügissemestri lõpp

01.02.16

Kevadsemestri õppetöö algus

01.02.16

Õppetöö algus päästekolledži kutseõpperühmadele P42, P43, PMJ18

06.–10.06.16

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpueksamiperiood

15.06.15

Justiitskolledži kutseharidusõppe lõpuaktus

16.06.15

Päästekolledži kutseharidusõppe lõpuaktus (P40, P41, PMJ18, PK10)

19.06.16

Kevadsemestri lõpp

20.06.–24.07.16

Suvevaheaeg kutseharidusõppele politsei- ja piirivalvekolledžis

25.07.2016

III semestri algus kutseharidusõppele politsei- ja piirivalvekolledžis

15.12.2016

Kutseharidusõppe lõpuaktus politsei- ja piirivalvekolledžis

KALENDER

31.01.16

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

53

VIII

JUULI / AUGUST

31. n채dal

27 E

Marta, Marve, Marvi

28 T

Maasika, Vaarika

29 K

Olev, Olav, Olavi, Olaf

30 N

Kerman, Kermo, Ronald

31 R

Ave, Meevi

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

1/2 L/P

1. juuli Maira, Maire, Mairi, Maris 2. juuli Helger, Helgo, Holger, Olger

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

AUGUST

32. nädal 3 E

VIII

Kalju, Kaljo

IX

X

4 T

Veera, Veroonika, Veronika

XI

XII

5 K

Salme, Salmi

I

II

6 N

Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laivi

III

IV

7 R

Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljo

V

VI

8. aug. Silvia, Silvi, Silva, Silve 9. aug. Deboora, Imma, Melita, Mesike

8/9 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

AUGUST

33. n채dal

10 E

Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar

11 T

Susanna, Suuru, Sanna, Sanne

12 K

Klaara, Klaarika

13 N

Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu

14 R

Gisela, Svea

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

15/16 L/P

15. aug. Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna 16. aug. Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

AUGUST

34. nädal 17 E

VIII

Saamuel, Saamo, Saamu

IX

X Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

18 T

XI

XII

19 K

Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

I

II

20 N Taasiseseisvumispäev

Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno

III

IV

21 R

Sven, Sveno

V

VI 22. aug. Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo 23. aug. Signe, Singe

22/23 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

AUGUST

35. nädal

24 E

Pärtel, Pärt, Albert, Berta

25 T

Tauno, Tunne

26 K

Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

IX

X

XI

XII

I

II

III

27 N

Maimu, Maime, Maimi, Maimo

IV

V

28 R

August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

VI

VII

VIII

29/30 L/P

29. aug. Õnne, Õnnela 30. aug. Emil, Mello, Meljo, Miljo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

AUGUST / SEPTEMBER

36. nädal 31 | E

VIII

Arved, Arvid, Arvi

IX

X

1 T

Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

XI

XII

2 K

Maive, Maivi, Taive, Taivi

I

II

3 N

Solveig, Veegi

III

IV

4 R

Priidika, Priida, Priide

V

VI

5. sept. Preedik, Reedik, Vidrik, Priidik, Priit, Priido, Priidu 6. sept. Ingel, Angela, Angelika, Aiki

5/6 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

SEPTEMBER

37. n채dal

7 E

Regiina, Reina

8 T

Mariann, Marianna, Marianne

9 K

Taima, Taimi, Taidi

IX

X

XI

XII

I

II

III

10 N

Lembe, Lembi, Lemme, Lemmi

11 R

Aleksander, Aleks, Allo, Sander, Sanno, Sass

IV

V

VI

VII

VIII

12/13 L/P

12. sept. Melanie, Meeli, Meelike, Meila, Meili, Mella, Melli 13. sept. Ervin, Ervi, Ervo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

SEPTEMBER

38. nädal 14 E

VIII

Raimund, Raimond, Raimo, Raimu, Reimo, Reimu

IX

X

15 T

Kulmo, Kulno, Kurmo, Kuulo

XI

XII

16 K

Alice, Aliise, Aila, Aile, Aili

I

II

17 N

Hildegard, Hilda, Hille, Hilli, Ille, Illi

III

IV

18 R

Tiidrik, Tiit, Tiido, Tiidu

V

VI

19. sept. Erna, Marna 20. sept. Kaupo, Kaubi

19/20 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

SEPTEMBER

39. nädal

21 E

Lembitu, Lembit, Lembo, Lemmo, Lemmik, Lemmert

22 T

Maurits, Mauri, Maur, Marvo

23 K

Tekla, Diana, Dolores

24 N

Alvar, Alver, Alvo

25 R

Ako, Ago, Agu, Agur, Koit, Koido

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

26/27 L/P

26. sept. Valve, Valvi, Velve, Vilve, Vilvi 27. sept. Elo, Loone, Õrne

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

SEPTEMBER / OKTOOBER

40. nädal 28 E

VIII

Leonhard, Lennart, Linnart, Linnar, Lenno

IX

X

29 T

Miikael, Mihkel, Mikk, Miko, Miku

XI

XII

30 K

Kaur, Kauri, Tauri

I

II

1 N

Reinhard, Rainer, Rain, Raino, Ragnar, Rauno

III

IV

2 R

Leelo, Leela, Leeli

V

VI 3. okt. Evald, Eevald, Eevo, Evert 4. okt. Randolf, Randel, Rando, Ranno

3/4 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

OKTOOBER

41. n채dal

5 E

Ingeborg, Inger, Ingrid, Inga, Inge, Ingi

6 T

Bruno, Edmund

7 K

Atso, Ats, Asso, Hasso

8 N

Hilja, Hilje, Hilju

9 R

Riin, Riina, Riine, Mariina

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

10/11 L/P

10. okt. Karmo, Varmo, V천so 11. okt. Heldur, Eldur, Haldur, Haldo, Aldur, Aldo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

OKTOOBER

42. nädal 12 E

VIII

Aare, Aaro, Are

IX

X

13 T

Ebba, Ebe, Epp

XI

XII

14 K

Kai, Kaia, Kaie, Kaidi, Kaili, Kaisa

I

II

15 N

Hedvig, Heda, Hedi, Hädi, Eda, Ede, Heidi, Heivi, Häidi

III

IV

16 R

Sirje, Sirja, Siret

V

VI

17. okt. Vesta, Veste 18. okt. Luukas, Ludvig, Lui

17/18 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

OKTOOBER

43. n채dal

19 E

T채hte, T채hti, Stella

20 T

Kaspar, Kasper, Jasper

21 K

Ursula, Ulla, Ulrika

22 N

Ihan, Ihanus, Jaanus, Jaano, Hannus, Hanno, Annus, Anno

23 R

Liivia, Liivi, Liivika, Leevi

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

24/25 L/P

24. okt. Ermo, Rasmus, Asmus, Asmo 25. okt. Raivo, Riivo, Viivo, Veevo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

OKTOOBER / NOVEMBER

44. nädal 26 E

VIII

Amanda, Manda, Aime, Aii, Ami

IX

X

27 T

Eila, Eili, Heili, Häili, Hälli

XI

XII

28 K

Siimon, Simun, Siimo, Siimu, Siim, Simmo, Simmu

I

II

29 N

Alfred, Alf, Fred, Fredi

III

IV

30 R

Urmas, Urmo, Urmet

V

VI

31. okt. Artur, Ardo, Ardu, Arti, Arto 1. nov. Tiia, Tiiu

31/1 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

NOVEMBER

45. n채dal

2 E

Hinge, Hingi

3 T

Kaido, Kaidu, Kairo, Kaivo, Kaimo, Kaimar

4 K

Herta, Erla, Erle

5 N

Vahur, Vaho, Vahto

6 R

Adolf, Ado, Aadi, Aado, Aadu

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

7. nov. Kiira, Kiiri, Kirke 8. nov. Nele, Nelli, Nella

7/8 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

NOVEMBER

46. nädal 9 E

VIII

Teo, Teodor, Tuudur

IX

X

10 T

Martin, Mart, Mardi, Madro, Märten, Märt

XI

XII

11 K

Alev, Elev, Elvo

I

II

12 N

Konrad, Kuno, Kuuno

III

IV

13 R

Kristjan, Krister, Kristo, Risto

V

VI

14. nov. Alviine, Alvi, Alve 15. nov. Vaike, Vaige, Vaigi, Vaiki

14/15 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

NOVEMBER

47. n채dal

16 E

Arnold, Arno, Arne, Aarne

17 T

Heinar, Einar, Ainari, Aino, Egon, Egil

18 K

Ilo, Ilu

19 N

Eliisabet, Eliise, Elis, Els, Elsa, Else, Liis, Liisa, Liisi, Liisu, Ilse, Betti

20 R

Helmar, Helmer, Helmo, Helmu, Helmur, Helmut

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

21/22 L/P

21. nov. Pilvi, Pilve 22. nov. Cecilia, S채sil, Silja, Silje, Sille

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

NOVEMBER

48. nädal 23 E

VIII

Kleemet, Leemet, Leemo

IX

X

24 T

Ustav, Ustus

XI

XII Katariina, Katrin, Katre, Katri, Kadrin, Kari, Kadi, Kati, Kaarin, Karin, Triin, Triina, Triinu

25 K

I

II

26 N

Dagmar, Tamaara, Maara, Maare

III

IV

27 R

Asta, Astra, Astrid

V

VI

28. nov. Laima, Raima, Niina 29. nov. Edgar, Egert

28/29 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

NOVEMBER / DETSEMBER 30 E

49. n채dal

Andreas, Andres, Andrus, Andre, Andro, Ando, Andu, Andi, Anti

IX

X

1 T

Oskar, Osmar, Oss

2 K

Aira, Aire, Airi

3 N

Leiger, Leino

4 R

Barbara, Barba, Parba, Varve, Varje, Varju

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

5/6 L/P

5. dets. Selma, Selme 6. dets. Nigulas, Nigul, Nikolai, Niilas, Niilo, Nils, Klaus, Laas, Laus

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

DETSEMBER

50. nädal 7 E

VIII

Sabiine, Piine

IX

X

8 T

Külli, Küllike, Külliki, Külve, Külvi

XI

XII

9 K

Raido, Raidu, Raigo, Raiko, Raid, Raik, Rait

I

II

10 N

Juudit, Juta

III

IV

11 R

Daaniel, Taaniel, Tanel, Tani, Taano, Tanno

V

VI

12. dets. Aivar, Aiver, Aivo 13. dets. Lucia, Hele, Ele, Ere, Loviise, Luise, Viise

12/13 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

DETSEMBER

51. n채dal

14 E

Eho, Hengo, Hingo

15 T

Kalli, Kelli, Kulla, Killu

16 K

Adelheid, Adeele, Ethel, Aade, Aale, Teele, Haide, Aliide, Liide

17 N

Rahel, Raili

18 R

Neeme, Neemo

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

19. dets. Maarius, Mario, Mairo 20. dets. P채rja, P채rje

19/20 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

DETSEMBER

52. nädal 21 E

VIII

Toomas, Toom, Tom, Tommi

IX

X

22 T

Vambola, Vambo

XI

XII

23 K

Eugenia, Senna, SennI

I

II Aadam, Tammo, Tamur, Eeva, Eevi, Eva, Eve, Evi, Ivi, Iivi, Iivika, Eveli, Evelin

24 N Jõululaupäev

III

IV

25 R 1. jõulupüha

Natalie, Neida, Taale, Taali

V

VI

26/27 L/P 2. jõulupüha

KO O L ,

K U S

26. dets. Taban, Tehvan, Tahvo, Tehvo, Teho, Sten 27. dets. Sulve, Sulvi, Sula

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

DETSEMBER / JAANUAR

53. n채dal

28 E

Piia, Piiu

29 T

Merle, Merli, Merili, Mirle

30 K

Taavet, Taave, Taavi, Taavo, Tavo

31 N

Silvester, Silvar, Silver, Silvo

1 R Uusaasta

Algo, Alo, Esmo, Uno, Uuno

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

2/3 L/P

2. jaan. Algi, Esme, Esmi 3. jaan. Gerhard, Gert, Keerdo, Kert

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

JAANUAR

1. nädal 4 E

VIII

Ruth, Rutt

IX

X

5 T

Lea, Leana, Liia

XI

XII

6 K

Aabel, Aabi, Aabo, Aapo, Aap

I

II

7 N

Kanut, Nuut, Susi, Hirvo

III

IV

8 R

Gunnar, Kunnar, Kunder

V

VI

9. jaan. Veli, Veljo, Vello, Velvo, Veigo, Veiko, Väiko, Venda, Vendo, Venno 10. jaan. Talva, Talve, Talvi

9/10 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

JAANUAR

2. nädal

11 E

Osvald, Ove

12 T

Antonia Ande, Tooni

13 K

Hillar, Hillo, Illar, Illart, Illo

14 N

Feliks, Õnneleid

15 R

Salve, Salvi, Sõlmi

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

16/17 L/P

16. jaan. Ilmar, Ilmo, Illimar 17. jaan. Anton, Anto, Antu, Hando, Tõnis, Tõnu, Tõnn, Tõnno

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

JAANUAR

3. nädal 18 E

VIII

Laura, Lauli

IX

X

19 T

Hendrik, Henrik, Henri, Heino, Henn, Henno, Enn, Enno, Eno, Heik, Heiki, Heiko, Heigo

XI

XII

20 K

Hendrika, Henna, Henni, Henriette, Jete

I

II

21 N

Agnes, Agneta, Agne, Age, Agi, Aune, Auni, Ines, Neta

III

IV

22 R

Luule, Luuli

V

VI

23. jaan. Rene, Reeno, Räni 24. jaan. Naima, Naimi

23/24 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

JAANUAR

4. n채dal

25 E

Paul, Paavel, Paavo, Paap

26 T

Ulve, Ulvi

27 K

Vilja, Vilje

28 N

Kaarel, Karel, Karl, Karli, Kaarli, Kaaro, Karro, Kalle

29 R

Valter, Valmo

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

30/31 L/P

30. jaan. Irja, Irje, J체rja, J체rje 31. jaan. Meelitu, Meelit, Meelis, Meelik, Meelo, Meelu, Meeland

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

VEEBRUAR

5. nädal

1 E

VIII

Brigitta, Birgit, Pireta, Piret, Pirja, Pirje, Gita

IX

X

2 T

Säde, Leegi

XI

XII

3 K

Hubert, Hugo, Huko

I

II

4 N

Armiida, Arma, Armi, Miida, Meida

III

IV

5 R

Agaate, Aet, Aita, Ita, Iti

V

VI

6. veebr. Dorotea, Doora, Doris, Tea, Thea 7. veebr. Richard, Riho, Riko, Riku

6/7 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

VEEBRUAR

6. n채dal

8 E

Taalo, Tali, Talis, Talvo

9 T

Mehis, Mehto

IX

X

XI

XII

I

10 K

Ella, Elle, Elli, Ellu, Ellen

11 N

Teri, Terje

12 R

Alma, Alme, Elma, Elme, Elmi

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

13/14 L/P

13. veebr. Eke, Ike, Iko 14. veebr. Valentin, Valle, Vallo, Vallot, Vallut, Valjo, Valju

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

VEEBRUAR

7. nädal 15 E

VIII

Tiina, Neidi

IX

X

16 T

Miranda, Miralda, Alda, Aldi, Valda, Velda

XI

XII

17 K

Väino, Väinu, Salmo

I

II

18 N

Karme, Karmen, Karita, Rita

III

IV

19 R

Ülla, Ülle, Ülli, Ülve, Ülvi

V

VI

20. veebr. Meinhard, Meino, Ardi, Hardi, Hardo, Kardo 21. veebr. Aavo, Auvo, Avo

20/21 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

VEEBRUAR

8. n채dal

22 E

Hela, Heli, Helin, Helina, Helis, H채li

23 T

Leho, Lehto, Lehar

IX

X

XI

XII

I

24 K Iseseisvusp채ev

Mattias, Madis, Madi, Matis, Mati, Matti, Mats, Mait, Maido, Maidu, M채ido

II

III

25 N

Tuule, Tuuli, Tuulike, Tormi

26 R

Ingmar, Ingvar, Ingo, Selmar

IV

V

VI

VII

VIII

27/28 L/P

27. veebr. Helbe, Helve, Helvi 28. veebr. Vilmar, Vilmer, Vilmo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

VEEBRUAR / MÄRTS

9. nädal 29 | E

VIII

Une, Ulmi

IX

X

1 T

Albo, Albin, Alvin, Armin

XI

XII

2 K

Virve, Virvi, Virge, Virgi, Virma, Virme

I

II

3 N

Egle, Haili, Halliki, Helliki

III

IV

4 R

Eimar, Elmar, Elmer, Elmet, Elmo, Almar

V

VI

5. märts Laila, Laili, Leila, Leili 6. märts Tarmo, Tarmu

5/6 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

MÄRTS

10. nädal

7 E

Rudolf, Ruudi, Ruut, Ralf, Rolf, Raul

8 T

Viilup, Viilo, Vilbo, Lepo

9 K

Edvin, Heido, Heivo

10 N

Helda, Helde, Heldi

11 R

Ain, Ainar, Aigar, Innar, Inno

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

12/13 L/P

12. märts Rego, Reio 13. märts Ernst, Ernits, Erni, Erno

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MÄRTS

11. nädal 14 E

VIII

Matilde, Malde, Maldi, Milda, Milde, Meta, Tilde

IX

X

15 T

Valev, Valvo, Valvik

XI

XII

16 K

Herbert, Herbi, Heero

I

II Gertrud, Gerda, Kertu, Kert, Kärdi, Kerli, Truude, Truuta, Ruuta, Ruta

17 N

III

IV

18 R

Eduard, Edi, Eedi, Eedo, Eedu

V

VI

19. märts Joosep, Joosu 20. märts Malviine, Malvi, Malve

19/20 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

MÄRTS

12. nädal

21 E

Pent, Pendo, Küllo, Külvo

22 T

Viktor, Viktoria

23 K

Aksel, Ailo

24 N

Albina, Albi, Albe

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

25 R Suur reede

Maria, Marie, Maarja, Marja, Marje, Marjo, Marju, Mari, Marili, Marika, Maari, Maarika, Manni

VI

VII

26/27 L/P

26. märts Immo, Imand, Imant 27. märts Leida, Leidi, Leia, Laide, Laidi

27. märts - Ülestõusmispühade 1. püha VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MÄRTS / APRILL

13. nädal 28 E

VIII

Armas, Armo, Arm, Kallis

IX

X

29 T

Joonas, Joakim, Kimmo

XI

XII

30 K

Pille, Sibülle

I

II

31 N

Irmgard, Irma, Irmi, Hermi, Härmi

III

IV

1 R

Harald, Herald, Harri, Harro

V

VI

2. apr. Ene, Eneken, Enel, Eneli, Enelin 3. apr. Uku, Uko

2/3 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

APRILL

14. n채dal

4 E

Ambrus, Arbo, Arp, Arpo

5 T

Irene, Ireene, Reene, Reena, Rena, Renate

6 K

Villem, Villi, Villo, Villu

7 N

Allan, Allo

8 R

Julia, Juuli, Juulika, Lia, Liana, Liane

9/10 L/P

9. apr. Kaira, Kaire, Kairi, Iiris 10. apr. Hindrek, Indrek, Ints, Imre

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

APRILL

15. nädal 11 E

VIII

Hurme, Hurmi, Urmi

IX

X

12 T

Julius, Ulrik, Ullo, Udo, Uudo

XI

XII

13 K

Tarvo, Tarvi

I

II

14 N

Lehe, Lehte, Lehti

III

IV

15 R

Verner, Verni, Uljas, Uljo

V

VI

16. apr. Olivia, Olvi, Olve 17. apr. Ege, Eike, Hiie

16/17 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

APRILL

16. nädal

18 E

Valdemar, Voldemar, Valdek, Valdeko, Valdo, Valdu, Valdur, Valmar, Valmer, Volmer, Volli

19 T

Aleksandra, Alli, Aalike, Alli, Andra, Sandra

20 K

Urva, Urve, Urvi, Orvi, Urbe

21 N

Aimar, Aimer, Aimur, Aimo

22 R

Meeri, Meri, Merje, Merike

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

23/24 L/P

23. apr. Georg, Jürgen, Jürgo, Jüri, Jürjo, Jürnas, Jüts, Ürjo 24. apr. Vanda, Vaida, Aada, Iida

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

APRILL / MAI

17. nädal 25 E

VIII

Markus, Margus, Margo, Marko, Marek, Mark

IX

X

26 T

Tereese, Teesi, Teisi, Reesi, Eesi

XI

XII

27 K

Haldi, Haldja, Halja

I

II

28 N

Lagle, Luige

III

IV

29 R

Kalmer, Kalmo

V

VI

30/1 L/P 1. mai - Kevadpüha

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

30. apr. Mirjam, Mirja, Mirje, Miia 1. mai Volber, Valba, Valbe, Valli

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

MAI

18. n채dal

2 E

Mai, Maia, Maie, Maiu, Maaja

3 T

Endel, Endo

4 K

Rosalie, Roosi, Saali, Saale, Sale

5 N

Loit, Loomet

6 R

Aasa, Aase, Asse

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

7/8 L/P

7. mai Helme, Helmi, Helma, Helmeles 8. mai Timmo, Timmu, Timo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MAI

19. nädal 9 E

VIII

Otto, Ott, Kahru

IX

X

10 T

Aino, Aina, Aini, Ainu, Ainike

XI

XII

11 K

Liivar, Liivo, Leevo

I

II

12 N

Vootele, Võitur, Tapper, Rünno

III

IV

13 R

Õie, Õile, Õili, Õilme

V

VI

14/15 L/P 15. mai - nelipühade 1. püha

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

14. mai Edith, Eedit, Eede 15. mai Sofia, Viia, Viiu

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

MAI

20. n채dal

16 E

Ester, Esta, Este, Esti

17 T

Taimo, Taimar, Taidur, Taido, Taivo

18 K

Eerik, Erik, Erich, Eeri, Eero, Ergo, Ergi, Erko, Erki

19 N

Emilie, Emma, Miili, Milja, Milla, Milli

20 R

Liilia, Lilian, Liili, Lille, Lilli, Lilja

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

21/22 L/P

21. mai Konstantin, Kostel, Tiino, Kindel 22. mai Oliver, Leivo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

MAI

21. nädal 23 E

VIII

Lydia, Liidia, Liidi, Lii, Ly

IX

X

24 T

Alar, Alari, Allar, Aller

XI

XII

25 K

Urban, Urbo, Urves, Urve

I

II

26 N

Vilma, Vilme, Valme, Valmi, Vella, Velli, Miina, Minna

III

IV

27 R

Kalvi, Klaudia

V

VI

28. mai Roman, Roomet, Roome, Roomo 29. mai Laido, Leido, Leidur, Luulik

28/29 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

MAI / JUUNI

22. nädal

30 E

Argo, Arro

31 T

Helga, Helge, Helgi, Helja, Helje, Heljo, Helju, Elga, Olga, Olli

IX

X

XI

XII

I

1 K

Sirle, Sirli, Sireli, Sirelin

2 N

Viivia, Vivian, Viiva, Viive, Viivi, Viivika, Veevi

3 R

Kanni, Kannike, Viola, Jolanta

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

4/5 L/P

4. juuni Toivo, Tõivo, Tõivu, Tõivot, Tõivotu 5. juuni Viljar, Viljer, Viljo, Vilju, Vilimo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

JUUNI

23. nädal 6 E

VIII

Piibe, Pärle

IX

X

7 T

Robert, Robi

XI

XII

8 K

Enda, Endla, Enna, Enne

I

II

9 N

Haljand, Hallar, Hellar, Helar, Helari, Elar

III

IV

10 R

Amalie, Maali, Maila, Maile, Maili, Mailis

V

VI

11. juuni Imbi, Imme 12. juuni Eskel, Esko

11/12 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

JUUNI

24. n채dal

13 E

Mooni, Moonika, Monika

14 T

Leina, Leine, Leini

15 K

Viit, Viido, Guido, Kuido

16 N

P채ive, P채ivi, Heelia

17 R

Eugen, Kenno

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

18/19 L/P

18. juuni Aurelia, Auri, Auli, Reili, Reeli, Reelika 19. juuni Sigrid, Siiri, Siivi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

JUUNI

25. nädal 20 E

VIII

Karola, Karoliine, Karolin, Kaari, Karlotte, Lota

IX

X

21 T

Aht, Ahto

XI

XII

22 K

Paula, Pauliine, Liina, Liine

I

II

23 N Võidupüha

Kalev, Malev, Malvo

III

IV Johannes, Johan, Juhan, Juho, Jaan, Jan, Janek, Janno, Jukk, Juss, Hannes, Annes, Hans, Ants

24 R Jaanipäev

V

VI

25. juuni Linda, Lenna, Inna 26. juuni Manivald, Vanevald, Vane, Vaane, Vaano, Vaino

25/26 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

JUUNI / JUULI

26. n채dal

27 E

Elviira, Elva, Elve, Elvi, Viire, Elfriide, Elfi

28 T

Leo, Leopold

29 K

Peeter, Peet, Peedo, Peedu, Peep

30 N

P채ivo, P채ivu, Helend

1 R

Eha, Ehala, H채marik

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

2. juuli Milvi, Milve 3. juuli Arvo, Aulik

2/3 L/P

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

JUULI

27. nädal 4 E

VIII

Virgo, Virmo, Virvo

IX

X

5 T

Kaja, Kajar

XI

XII

6 K

Sulev, Sulo

I

II

7 N

Koidu, Koidula

III

IV

8 R

Ellinor, Eleonoora, Leonoora, Loora, Loore, Noora, Nora

V

VI

9. juuli Aive, Aivi 10. juuli Saima, Saime, Saimi

9/10 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

JUULI

28. n채dal

11 E

Asko, Askur

12 T

Hermann, Herman, Armand, Hermo, H채rmo, Hrm, H채rmel

13 K

Margareeta, Margit, Mareta, Maret, Marita, Marge, Mare, Meeta, Greta, Grete, Kreet, Kreeta, Reet, Reeda

14 N

Joel, Joosua

15 R

Ragne, Raina, Raine, Raini

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

16/17 L/P

16. juuli Reinhold, Rinaldo, Rein, Reino, Reinu, Reinut, Ronald 17. juuli Meeme, Meemo

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

29. nädal

JUULI

18 E

Eerika, Erika

VIII

IX

X

19 T

Saara, Saare, Saari, Salli

XI

XII

20 K

Elias, Liias, Erland

I

II

21 N

Tambet, Tulev

III

IV Magdaleena, Magda, Made, Madli, Malle, Mall, Leen, Leena, Leeni

22 R

V

VI

23/24 L/P

23. juuli Senta, Saida, Seida, Siina 24. juuli Kristiina, Kristina, Kristin, Krista, Kristi, Kristel, Kirsti, Kersti, Kerstin, Rista, Riste

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

JUULI

30. n채dal

25 E

Jakob, Jaagup, Jaak, Jaako, Jako, Jaap, Jass

26 T

Ann, Anna, Anne, Anni, Anu, Anete, Anita, Anneli, Annika

27 K

Marta, Marve, Marvi

28 N

Maasika, Vaarika

29 R

Olev, Olav, Olavi, Olaf

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

30/31 L/P

30. juuli Kerman, Kermo, Ronald 31. juuli Ave, Meevi

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

AUGUST

31. nädal 1 E

VIII

Maira, Maire, Mairi, Maris

IX

X

2 T

Helger, Helgo, Holger, Olger

XI

XII

3 K

Kalju, Kaljo

I

II

4 N

Veera, Veroonika, Veronika

III

IV

5 R

Salme, Salmi

V

VI

6. aug. Laine, Laina, Lainela, Laini, Laive, Laiv 7. aug. Vaido, Vaigo, Vaiko, Hiljar, Hiljoi

6/7 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

AUGUST

32. n채dal

8 E

Silvia, Silvi, Silva, Silve

9 T

Deboora, Imma, Melita, Mesike

IX

X

XI

XII

I

10 K

Laurits, Lauri, Lauro, Laur, Laar

11 N

Susanna, Suuru, Sanna, Sanne

12 R

Klaara, Klaarika

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

13/14 L/P

13. aug. Teetlev, Teet, Teeto, Teedo, Teedu 14. aug. Gisela, Svea

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

AUGUST

33. nädal 15 E

VIII

Johanna, Hanna, Jaana, Jaanika, Jana, Janika, Janne, Jenny, Nanna

IX

X

16 T

Aurel, Aulis, Kuldar, Kullar

XI

XII

17 K

Saamuel, Saamo, Saamu

I

II

18 N

Heleene, Helene, Helena, Elina, Ilona, Helen, Hell, Hella, Helle, Hellen, Helli

III

IV

19 R

Magnus, Maanus, Maano, Mango, Mauno

V

VI

20. aug. Bernhard, Benno, Pearn, Pearu, Päärn, Pääro, Pärn, Pärno 21. aug. Sven, Sveno

20/21 L/P 20. august - Taassiseseisvumispäev KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

VIII

AUGUST

34. n채dal

22 E

Iivo, Ivo, Ivar, Ivari, Ivalo

23 T

Signe, Singe

24 K

P채rtel, P채rt, Albert, Berta

25 N

Tauno, Tunne

26 R

Ilmatar, Ilma, Ilme, Ilmi, Hilma

IX

X

XI

XII

I

II

III

IV

V

VI

VII

VIII

27/28 L/P

27. aug. Maimu, Maime, Maimi, Maimo 28. aug. August, Gustav, Kustav, Kustas, Kusti, Kusto

S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

AUGUST / SEPTEMBER

35. nädal 29 E

VIII

Õnne, Õnnela

IX

X

30 T

Emil, Mello, Meljo, Miljo

XI

XII

31 K

Arved, Arvid, Arvi

I

II

1 N

Ülo, Ülev, Ülar, Ülari, Üllar, Üllart, Üllas, Üllo

III

IV

2 R

Maive, Maivi, Taive, Taivi

V

VI

3. sept. Solveig, Veeg 4. sept. Priidika, Priida, Priidei

3/4 L/P

KO O L ,

K U S

Õ P I VA D

PA R I M A D

VII

VIII

JĂ„LGI MEIE TEGEMISI! Koduleht www.sisekaitse.ee Facebook www.facebook.com/sisekaitseakadeemia, www.facebook.com/sisekaitse Twitter www.twitter.com/sisekaitse Yo u t u b e www.youtube.com/sisekaitseakadeemia S I S E K A I T S E A K A D E E M I A

Muraste TALLINN NARVA

RAKVERE KÄRDLA

Väike-Maarja

HAAPSALU PAIDE

KURESSAARE

PÄRNU

Paikuse

VILJANDI

TARTU

VÕRU

SKA õppehoonete kompleks Tallinnas Politsei- ja piirivalvekolledž Murastes Politsei- ja piirivalvekolledž Paikusel Päästekolledži päästekool Väike-Maarjas

AVARDA MAAILMA! Hea SKA kadett! Kasuta v천imalust ja mine v채lismaale 천ppima ning praktikale!

Vaata kohe www.sisekaitse.ee/valismaal-oppimine