AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
SISEKAITSEAKADEEMIA ARENGUKAVA 2020
Tallinn 2014
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
SISUKORD
Eessõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 3 Missioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 Visioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 Põhiväärtused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 Strateegilised eesmärgid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Eesmärk 1: Sisejulgeolekuvaldkonna vajadus kompetentsete töötajate järele on rahuldatud . . . . . 10 Eesmärk 1.1: erinevate haridustasemete koolitusvajadus on täidetud . . . . . . . . . . . . . . . . 10 Eesmärk 1.2: õppesisu kujundatakse koostöös tööandjate ja partneritega ning süvendatakse teadmussiiret toetavat rahvusvahelistumist . . . . . . . . . . . . . . . 13 Eesmärk 1.3: õppetegevus vastab õppurite ja tööandja ootustele ning vajadustele . . . . . . . 16 Eesmärk 2: Sisekaitseakadeemia on kvaliteetne, jätkusuutlik ja järjepidevalt akrediteerimisnõudeid järgiv kõrgkool . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17 Eesmärk 2.1: õppetegevus vastab õppekava eesmärkidele ja kvaliteedinõuetele . . . . . . . . . 17 Eesmärk 2.2: akadeemias viljeletakse rakendusväärtuslikku teadus-, arendus- ja loometegevust (TAL) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Eesmärk 2.3: akadeemia liikmeskond on sihipäraselt ja tulemuslikult mobiilne . . . . . . . . . . 21 Eesmärk 3: Sisekaitseakadeemia on efektiivselt ja säästlikult toimiv rahvusvaheline organisatsioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 23 Eesmärk 3.1: akadeemia üksuste juhtimiskvaliteet ja töökultuur on kõrge . . . . . . . . . . . . . 23 Eesmärk 3.2: tugiteenus on ökonoomne ja toetab efektiivselt põhitegevust . . . . . . . . . . . . 24 Eesmärk 3.3: töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga, elukestvad õppijad ja motiveeritud . . . . . 24 Eesmärk 3.4: kommunikatsioon ja värbamistegevused on tõhusad . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26 Eesmärk 3.5: õppe- ja töökeskkond ning -vahendid on eesmärgipärased ja kaasaegsed . . . . 27
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 2
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
EESSÕNA
Sisekaitseakadeemia (edaspidi ka akadeemia või akronüümiga SKA) arengukava sõnastab Siseministeeriumi valitsemisala arengukava alusel akadeemia missiooni, visiooni, põhiväärtused, strateegilised eesmärgid visiooni saavutamiseks, eesmärkide põhiindikaatorid ning olulisemad tegevused eesmärkide saavutamiseks. Arengukaval on strateegiline roll akadeemia kui rahvusvahelise mõõtmega siseturvalisuse õppe-, teadus- ja arenduskeskuse juhtimisel. See on aluseks akadeemia iga-aastasele tegevuskavale ja kolledžite, instituudi, keskuste jt struktuuriüksuste tööplaanidele. Arengukavast lähtutakse iga-aastase tegevuskava prioriteetide seadmisel, eelarve ja tööplaanide koostamisel, akadeemia õppurite vastuvõtu plaanimisel, muus plaanimisja arendustegevuses ning igapäevases töös. Sihipärane õppe- ja arendustegevus ning akrediteerimisnõuete pidev täitmine kindlustab akadeemia erialade tööandjate, õppurite, töötajate, sidusgruppide ning ühiskonna ootuste täitmise õppe-, teadus- ja arendustegevuses ning kvaliteedikindlustamises, tagades akadeemiale kindla koha Eesti siseturvalisuse- ja haridusvaldkonnas ka tulevikus.
Arengukava on akadeemia arengus ja strateegilistes eesmärkides huvipooli siduv kokkulepe keskpikas arengu perspektiivis. Vastavalt akadeemia põhimäärusele kiidab arengukava heaks akadeemia nõukogu. Arengukava koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2005. a määrusega nr 302 kinnitatud “Strateegiliste ATUS ARENG arengukavade liigid ning nende koostamise, täiendamise, elluviimise, hindamise ja aruandluse korra” § 9 lg 2 ning akadeemia rektori 4. mai 2009. a käskkiri nr 1.1 2/45 “Sisekaitseakadeemia arengukava, tegevuskava ja asjakohase aruandluse koostamise ja täiendamise juhendi kinnitamine” ning neid muutvad ja täiendavad õigusaktid.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 3
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
MISSIOON: Akadeemia missioon on sisejulgeoleku valdkonna õppe-, teadus- ja arendustegevusega ning ausate ja pädevate riigiametnike kujundamisega aidata kaasa stabiilsuse ning turvalisuse arengule Eesti Vabariigis ja seda mõjutavas rahvusvahelises julgeolekuruumis.
Akadeemia on Siseministeeriumi haldusalas olev riigi rakenduskõrgkool, kus toimub sisejulgeoleku- ja õiguskaitse valdkonna erialadel õpe kutse-, kõrg- ning magistrihariduse tasemel. Akadeemias korraldatakse avaliku teenistuse täiendõpet ning viiakse läbi rakenduslikku teadus- ja arendustegevust riikluse ning siseturvalisuse arenguks olulistes valdkondades. Riigi esmane ülesanne on tagada inimeste ja ühiskonna turvalisus. Õigus saada riigilt kaitset on inimese üks olulisemaid põhiõigusi. Vajadus koolitada ühiskonna turvalisust ja korda tagavaid politseiametnikke oli 1992. aastal akadeemia loomise üks peamisi eesmärke. Arvestades Eesti väiksust, otsustati akadeemia tegevusvaldkonda laiendada ka teiste riigi- ja sisekaitse spetsialistide ning ametnike koolitamisega. Lisaks politsei ja kohtueelse uurimise erialadele avati akadeemias korrektsiooni, päästeteenistuse, tolli, kaitseväeteenistuse ja piirivalve erialad. 1998. aastal avati rahvastikukorralduse eriala ja loodi halduskolledž, kuhu toodi muuhulgas tolli eriala. 1999. aastal otsustas Vabariigi Valitsus lõpetada akadeemias kaitseväeohvitseride koolitamise. Samal aastal avati rahvastikukorralduse eriala asemel halduskorralduse eriala, 2001. aastal kohtunikuabi- ja 2002. aastal maksukorralduse eriala. 2004. aastal liitus akadeemia päästekolledžiga Väike-Maarja Päästekool ja politseikolledžiga Paikuse Politseikool, aasta hiljem alustas akadeemias tegevust Avaliku Teenistuse Arendus- ja Koolituskeskus (ATAK). 2005. aastal toodi akadeemiasse üle vanglaametniku kutseõppe õppekava Tallinna Pedagoogilisest Seminarist. 2006. aasta sügisest liitus akadeemia piirivalvekolledžiga Muraste Piirivalvekool ning lisaks sellele loodi akadeemia struktuuris uue üksusena Teenistuskoerte Koolituskeskus. 2010. aastast tegutseb akadeemia nelja kolledžiga, milleks on Pääste-, Finants-, Justiits- ning Politsei- ja Piirivalveameti formeerimise tulemusena loodud Politsei- ja Piirivalvekolledž. Uute üksustena loodi muuhulgas magistriõpet korraldav Sisejulgeoleku Instituut, Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskus (InHTK) ning Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti baasilt SKA Migratsiooniuuringute Keskus (MUK). Üldainete keskuse baasilt on loodud Õigus- ja Sotsiaalteaduste Keskus (ÕSK), täienduskoolitus on koondatud Täiendõppe Keskusesse (TõK). Turvalisusega seotud teadmuse paremaks jagamiseks ühiskonnaga toimib Avatud Akadeemia. Erinevate sisejulgeoleku erialade ettevalmistamine ühes õppeasutuses aitab kaasa riigiteenistujale vajalike pädevuste ühisosa ja ühiste väärtuste, ametieetika ning koostöökogemuste kujunemisele. See omakorda soodustab koostööd riiklike struktuuride vahel ja aitab kaasa riigi paremale toimimisele. Väikeriigis nagu Eesti on erinevate sisejulgeoleku erialade koondamine ühte õppeasutusse otstarbekas ka majanduslikult. Samuti suudetakse sellega tagada sisejulgeoleku erialade efektiivsem rahvusvahelistumine ning kvaliteedikindlustamine vastavalt tööandja vajadustele.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 4
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Riikluse kiire ülesehitamise algusaastail astus avalikku teenistusse inimesi, kellel puudus vastav erialane ettevalmistus. Erialase ettevalmistuse puudumise tõttu on raskendatud ka nende edasine professionaalne areng. See nõuab akadeemialt lisaks tulevaste riigiteenistujate ettevalmistamisele ka juba teenistuses olevatele ametnikele rakenduskõrghariduse pakkumist kaugõppe vormis. Erialane kaugõpe ning ümberõppe võimalus on samuti oluline erialase kutsekeskhariduse või muu kõrghariduse omandanud teenistujate professionaalseks arenguks ja ametialaseks edasijõudmiseks. Eelnevast tuleneb vajadus integreerida otstarbekalt rakenduskõrghariduse ja kutseõppe õppekavad ning arvestada kõrghariduse omandamisel eelnevaid õpinguid ja töökogemusi. Üha suurenev kogus töötlemist vajavat informatsiooni, üha keerukamad ja kiiremad väljakutsed sisejulgeoleku ning õiguskaitse valdkonnas on loonud paratamatult olukorra, kus suure hulga ametnike jaoks ei ole elementaarne kõrgharidus enam kaugeltki piisav selleks, et oma tööd hästi teha. Seetõttu on Sisekaitseakadeemia koostöös partnerülikoolide ja -ametkondadega käivitanud Euroopas unikaalse sotsiaalteaduste magistriõpingute programmi sisejulgeoleku valdkonnas. Lähiaastatel seisab ees magistriprogrammis spetsialiseeritud erialamoodulite väljaarendamine sisejulgeoleku olulistes valdkondades. Tänapäeval muutuvad töövõtted ja -vahendid kiiresti, esmaväljaõppes omandatud teadmiste ja oskustega ei ole võimalik tööelu lõpuni toime tulla. Õppida tuleb kogu teenistuse vältel, tarvilik on elukestev õpe. Seetõttu tuleb akadeemial pakkuda lisaks tasemeõppele ka ametniku erialast täienduskoolitust. Täiendusõppe eesmärk on nii olemasolevate pädevuste kaasajastamine kui uute pädevuste omandamine sisejulgeoleku ja teistes riigihalduse valdkondades. Akadeemia teadus-, arendus- ja loometegevus (TAL) teenib kahte peaeesmärki. Ühelt poolt on tulemuslik teadus- ja arendustegevus nii tasemeõppe kui täienduskoolituse ajakohasuse, sh õppeprotsessi, õppevahendite ning õppejõudude arengu vältimatu eeldus. Teisalt vajavad sisejulgeoleku ja SKA tegevusvaldkonna teised asutused tegevuse arendamiseks uusi teadmisi, innovaatilisi lahendusi ning neist tulenevaid põhjendatud ettepanekuid. Seetõttu on akadeemia üks oluline tegevussuund viia läbi rakendusuuringuid ning pakkuda ühiskonnale kvaliteetset teadmust siseturvalisuse valdkonnas. Akadeemia TAL-i arengu seisukohalt on lähiaastate kriitiliseks eduteguriks piisava teaduskvalifikatsiooni ja -motivatsiooniga inimeste kaasamine ning arendamine, sh välisressursi tõhus rakendamine siseturvalisuse valdkonna teadmusloomesse. Akadeemia arendab innovatsiooni ja ettevõtlikkust toetavat organisatsioonikultuuri, mida iseloomustavad järgmised üldpõhimõtted: akadeemias on tugev eestvedamine ja teadlik väljapoole suunatud mainekujundus, mida toetab sügav valdkondlik ekspertiis ning mida rakendatakse avatud koostöös ühiskonna teenimise huvides. SKA õppetegevus vastab õppekava eesmärkidele lähtuvalt tööandjate ja üliõpilaste vajadustest, mille tulemusena valmistatakse ette kompetentset tööjõudu sisejulgeoleku valdkonnale. Teadus- ja arendustegevus toimub kvali teetselt ning vastavalt valdkonna vajadustele, põhinedes rakendusuuringutel ja valdkonna projektidel. Akadeemia osaleb riiklikul tasemel hariduspoliitika kujundamises ja õigusloomes, rakendades samal ajal haridus seadustest ning regulatsioonidest tulenevaid võimalusi institutsiooni arendamisel. SKA soovib pakkuda leidlikku ja tööviljakust suurendavat teadmust ning kogemust sisejulgeoleku valdkonnas, sh inimvara arendamiseks, haridustehnoloogiate, õppevahendite ja -meetodite arendamiseks, õppe- ja arendustöö ning tööelu efektiivseks integreerimiseks rahvusvahelisel tasemel.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 5
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Lähiaastatel seisavad akadeemia ees järgmised olulisemad muudatused:
◆◆Kõrg- ja kutseharidusreformist tulenevate uuenduste läbiviimine õppekvaliteedi tagamiseks. ◆◆TAL-strateegia elluviimine, tagades sh teadus- ja arendustegevuseks vajalike välisvahendite ning inimvara efektiivse rakendamise. ◆◆Õppejõude motiveeriva ja töö tulemuslikkust arvestavate töötingimuste juurutamine, tagades tippspetsialistide ning teaduskraadiga akadeemilise personali jätkusuutlikkuse. ◆◆Rahvusvaheliste õppemoodulite arendamine, et tagada siseturvalisuse spetsialistide piiriülene koostöövõime ja parima rahvusvahelise teadmuse siire akadeemiasse ning sisejulgeolekuasutuste tööellu.
Õppetegevuse ja TAL-i puhul lähtub Sisekaitseakadeemia järgmistest kvaliteedijuhtimise põhiprintsiipidest:
◆◆Tulemustele orienteeritus, millega on rahul akadeemia ja olulised huvipooled. ◆◆Õppijakesksus ja pikaajalise väärtuse loomine. ◆◆Eestvedamine ja eesmärgipärasus, millega kaasneb akadeemia arengu ühtsus. ◆◆Protsessidel ja faktidel tuginev juhtimine vastastikku seotud tegurite kaudu. ◆◆Töötajate arendamine ja kaasamine ühise panuse maksimeerimiseks. ◆◆Pidev õppimine, innovatsioon ja arendamine, väljakutsete esitamise ning edasiviivate muutuste ellukutsumise kaudu. ◆◆Partnerluse arendamine ja sotsiaalne vastutus ühiskonna huvipoolte ootuste mõistmise ja neile vastamise kaudu.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 6
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
VISIOON: 2020. aastaks oleme innovaatiline, kvaliteetne, jätkusuutlik ning rahvusvaheliselt tunnustatud sisejulgeoleku valdkonna õppe-, teadus- ning arenduskeskus.
Oleme liikunud akadeemia visiooni teostumise suunas, kui 2020. aastal oleme saavutanud järgmised arengueesmärgid:
1. Sisejulgeoleku valdkonna vajadus kompetentsete töötajate järele on rahuldatud, sealhulgas:
◆◆on täidetud erinevate haridustasemete koolitusvajadus; ◆◆kujundatakse õppesisu koostöös tööandjate ja partneritega ning süvendatakse teadmussiiret toetavat rahvusvahelistumist; ◆◆vastab õppetegevus õppurite ja tööandjate ootustele ning vajadustele.
2. Sisekaitseakadeemia on kvaliteetne, jätkusuutlik ja järjepidevalt akrediteerimisnõudeid järgiv kõrgkool, sealhulgas:
◆◆vastab õppetegevus õppekava eesmärkidele ja kvaliteedinõuetele; ◆◆viljeletakse akadeemias rakendusväärtuslikku teadus-, arendus- ja loometegevust (TAL); ◆◆on akadeemia liikmeskond sihipäraselt ja tulemuslikult mobiilne. 3. Sisekaitseakadeemia on efektiivselt ja säästlikult toimiv rahvusvaheline organisatsioon, s ealhulgas:
◆◆on akadeemia üksuste juhtimiskvaliteet ja töökultuur kõrge; ◆◆on tugiteenus ökonoomne ja toetab efektiivselt põhitegevust; ◆◆on töötajad kõrge kvalifikatsiooniga, elukestvalt õppijad ja motiveeritud; ◆◆on kommunikatsioon ja värbamistegevused tõhusad; ◆◆on õppe- ja töökeskkond ning -vahendid eesmärgipärased ja kaasaegsed. Loetletud eesmärgid on kooskõlas Siseministeeriumi VAAK struktuuris Sisekaitseakadeemiale seatud meetmetega: (1) õppetöö ning (2) teadus- ja arendustegevus. Eesmärkide täitmiseks vajalikud olulisemad tegevused ning neid toetav väärtusruum on üksikasjalikumalt lahti kirjutatud alljärgnevates peatükkides.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 7
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
PÕHIVÄÄRTUSED Sisekaitseakadeemia on saavutanud organisatsioonisisese väärtuskokkuleppe, mida iseloomustab 5A järgmiselt:
AUSUS
◆◆Kui olen eksinud, siis tunnistan seda. ◆◆Pean antud sõna ja hoian mulle usaldatut. ◆◆Ma ei valeta endale ega teistele.
AUSTUS
◆◆Märkan ja aitan, innustan ja toetan. ◆◆Suhtlen sõbralikult ja heatahtlikult. ◆◆Kuulan enda arvamusest erinevaid seisukohti. ◆◆Ükski idee ei ole minu jaoks liiga utoopiline, et seda ei võiks arutada.
ASJATUNDLIKKUS
◆◆Tean, mis toimub. Kui ei tea, siis uurin järele! ◆◆Teen selgeks eesmärgi ja täidan enda rolli. ◆◆Hindan enda ja teiste aega ning planeerin tegevusi. ◆◆Julgen otsustada!
AVATUS
◆◆Olen positiivne. ◆◆Ütlen tere, palun ja aitäh! ◆◆Arvestan teiste seisukohtadega. ◆◆Julgen öelda, põhjendan ja vastutan. ◆◆Ootan tagasisidet ja olen valmis muutuma.
ARENG
◆◆Õpin kogu elu ja jagan saadud teadmisi teistega. ◆◆Julgen katsetada, eksida ja vigadest õppida. ◆◆Otsin võimalusi, mitte vabandusi. AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 8
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
STRATEEGILISED EESMÄRGID Sisekaitseakadeemia strateegilised eesmärgid on vaadeldavad kui meetmed Siseministeeriumi valitsemisala arengukava eesmärgi kaasaegse sisejulgeolekualase õppe-, teadus- ja arenduskeskuse saavutamiseks. Akadeemia arendamiseks seatavad eesmärgid on kooskõlas Siseministeeriumi poolt valitsemisala arendamiseks püstitatud eesmärkide ja kavandatavate meetmetega, sisaldades täiendusi, mis tulenevad akadeemia olukorra, kvaliteedikriteeriumide ning arenguperspektiivide hindamisest. Aastani 2020 püstitab Sisekaitseakadeemia järgmised strateegilised eesmärgid:
Eesmärk 1: Sisejulgeolekuvaldkonna vajadus kompetentsete töötajate järele on rahuldatud Eesmärk 1.1: Erinevate haridustasemete koolitusvajadus on täidetud
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Kaardistatud on adekvaatne vajadus sisekaitseliste erialade lõpetanute järele. ◆◆Õppetegevus kõikidel haridustasemetel areneb pidevalt, on jätkusuutlik ja vastavuses osapoolte vajadustega. ◆◆Riiklik koolitustellimus on täidetud. ◆◆Kõrgharidusastme õppurite osakaal moodustab vähemalt 50% õppurite koguarvust. ◆◆Kolledžite ja instituudi nõukogude hinnang tegevuskavade täitmisele on hea. ◆◆Värbamistegevus on tulemuslik. ◆◆Sisekaitseline eelkoolitus on integreeritud värbamise ja sisekaitselise koolitussüsteemiga. ◆◆Õppetegevus vastab kutsestandarditele, tööandja ja isiksuse tervikliku arengu vajadustele. ◆◆Sisejulgeoleku magistriõpe on rahvusvahelise mõõtmega ja professionaalselt konkurentsivõimeline. ◆◆SKA õppetegevusele antav tagasiside toimib ühtsetel alustel ja on järjepidevalt võrreldav. ◆◆Sisejulgeoleku valdkonna terviklik täienduskoolituse kontseptsioon on välja arendatud ja rakendatud. ◆◆Toetatud on õppurite rahvusvahelisele teadmussiirdele suunatud liikuvus ja elukestev õppimine.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 9
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
Riikliku koolitustellimuse täitmise o sakaal (%) õppurite vastuvõtmisel
>90%
>90%
>90%
>90%
>90%
SKA täienduskoolituste taseme tagasiside kogukeskmine hinne (5-pallisüsteemis)
>4,0
>4,1
>4,2
>4,3
>4,4
>4,0
>4,1
>4,2
>4,3
>4,4
>75%
>77%
>80%
>82%
>85%
>3,3 >3,5
>3,3 >3,5
>3,4 >3,6
>3,4 >3,6
>3,5 >3,7
Kolledži/instituudi nõukogu hinnang kolledži/instituudi tegevusele (5-pallisüsteemis) Riikliku koolitustellimuse täitmise osakaal (%) õppurite lõpetamisel Kolledžite/instituudi lõpueksamite ja/või lõputööde keskmine hinne (5-pallisüsteemis) - kõrgharidusõppes - magistriõppes
Tegevused 1: sisejulgeoleku valdkonna asutuste töötajate ja keskharidusega sihtgrupi värbamine Tagatud on sisejulgeoleku valdkonna vajaduse rahuldamine kompetentsete töötajate järele ja õppe kvaliteedi tõstmine kõrg- ja kutseharidusreformi tulemusena. Värbamisalases koostöös ministeeriumide ja ametkondadega on püstitatud realistliku personaliprognoosiga põhjendatud vajadus sisekaitseliste erialade lõpetanute järele. Sisseastumispõhine koolitustellimus nominaalse õppeaja arvestuses on täidetud 80% ulatuses. Rakenduskõrgharidusõppe sisekaitse ning ärinduse ja halduse õppekavagrupid on läbinud positiivse tulemusega välishindamise; kutseõppe vara- ja isikukaitse õppekavarühm on akrediteeritud. Keskmine konkurss Sisekaitseakadeemiasse on baastasemena vähemalt kolm kandidaati õppekohale. Värbamistegevus suunatakse keskmise konkursi baastaseme ja sisseastumiskvaliteedi tõstmisele, samuti lõpetamise efektiivsusele. Jätkatakse internetiturunduse jt noortele omaste kaasaegsete teavitusmeetmete osakaalu suurendamist kogu SKA turundustegevuses. Sõnumeid edastatakse nendesse kommunikatsioonikanalitesse, mida akadeemia sihtgrupid kõige enam külastavad. Värbamis- ja turundustegevus on pidev, süsteemne ning rahvusvahelise mõõtmega.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 10
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Akadeemiat esindatakse sihtgruppide jaoks olulistel haridusmessidel, sh hoitakse ja arendatakse koostöös ametkondadega SKA ekspositsioone sisukate ning atraktiivsetena. Kolledžid ja Sisejulgeoleku Instituut korraldavad potentsiaalsetele õppuritele ning koostööpartneritele valdkonda tutvustavaid seminare, konverentse, infopäevi jt sihtgrupi värbamiseks olulisi teabeüritusi. Sihipärase turundustegevuse meetmed nähakse ette sellekohase valdkondliku strateegiaga.
Tegevused 2: sisekaitselise eelkoolituse läbiviimine Jätkub sisekaitselise eelkoolituse läbiviimine ja arendamine koostöös ametite ning huvitatud koolidega. Otsitakse akadeemia eelarvele täiendavaid välisrahastuse võimalusi sellekohaste programmide täiendavaks finantseerimiseks. Sisekaitselist eelkoolitust viiakse läbi ja arendatakse koostöös siseturvalisuse ametitega aastani 2020 arvestuslikult kümnes Eesti üldhariduskoolis, sh Vabariigi Valitsuse prioriteedina Ida-Virumaal.
Tegevused 3: õppetöö läbiviimine kutseõppe ja kõrghariduse esimese astme tasemel Kolledžid osalevad regulaarselt ametite kutsestandardite koostamise ja uuendamise protsessis. 2014/2015. õppeaastast käivitatakse Finantskolledžis ühtne kahe spetsialiseerumisharuga – toll ja maksundus − kõrg haridusõppekava. Õppetegevuses laiendatakse integreeritud keeleõpet ja pakutakse õppuritele vabaainetena täiendavaid keelekursuseid. SKA akadeemilised struktuuriüksused panustavad aktiivselt kõrghariduse ja kutsehariduse rahvusvahelistumisse, arendades õppeainete inglise või mõnes muus võõrkeeles läbiviimise võimekust ja rahvusvahelistumist toetavaid õppekorralduslikke meetmeid. SKA igas kolledžis on pidevalt võimalik õppida vähemalt kahte võõrkeelset valikainet. Õppurite teadmiste mitmekesisuse kasvatamiseks pakutakse igal õppeaastal SKA-s vähemalt 30 EAP ulatuses inglise keeles läbitavaid õppeaineid. Aastaks 2020 pakutakse SKA-s kõikide õppekavade peale kokku eesmärgina 60 EAP ulatuses inglise keeles läbitavaid õppeaineid, sh siseturvalisuse ja õiguskaitse valdkonna rahvusvahelise koostöö ainetes. Rahvusvahelistumise eesmärkide täitmiseks nähakse vajadust kaasata välisõppejõude. Õppekvaliteedi tagamise täiendavad arengumeetmed määratletakse valdkondliku õppetegevuse strateegiaga.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 11
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Tegevused 4: sisejulgeoleku valdkonna magistriõppe läbiviimine Magistriõppekava ja selle rakendusdokumente arendatakse järjepidevalt. Vähemalt kord semestris koguneb sisejulgeoleku valdkonna magistriõppe nõukogu (MÕNK). Sisejulgeoleku magistriõppekavas on õppurite teadmiste mitmekesisuse tagamiseks vähemalt 30 EAP mahus inglise keeles läbitavaid õppeaineid. Arendatakse Avatud Akadeemia õpet, et levitada sisejulgeoleku valdkonna teadmust, tutvustada magistriõpet ning toetada SKA-s antava hariduse rahvusvahelistumist ja elukestvat õppimist. Sisejulgeoleku valdkonna teadmuse levitamiseks käivitatakse magistriõppe baasilt 2016. aastast kõrgemate riigikaitsekursustega integreeritud rahvusvahelised kõrgemad sisekaitsekursused. Koostöös CEPOL-i ja FRONTEX-iga arendatakse rahvusvahelisi õppemooduleid, et tagada siseturvalisuse spetsialistide piiriülene koostöövõime ja rahvusvaheline kompetentsisiire akadeemiasse ning tööellu.
Tegevused 5: täienduskoolituse läbiviimine Sisekaitseakadeemias toimib ühtse mudeli ja kvaliteedikriteeriumide alusel töötav sisejulgeoleku valdkonna ning avaliku teenistuse elukestvat õppimist toetav täienduskoolitus asutuste tellitud sisus ja mahus. Sisejulgeoleku valdkonna täienduskoolituse kontseptsiooni ja regulatsiooni on järjepidevalt arendatud, milles on aktiivsed osalised kõik kolledžid, teised SKA akadeemilised struktuuriüksused, tööandjad jt olulised sihtgrupid. SKA Täiendõppe Keskus toimib ühtse mudeli ja kvaliteedikriteeriumide alusel ning toetab sisejulgeoleku valdkonna ning avaliku teenistuse elukestvat õppimist. Jätkub SKA erialade täiendõppe vajaduse ja kvaliteedinõuete järjepidev konsolideerimine ühtselt kvaliteedikindlal tasemel. Eesmärk 1.2: Õppesisu kujundatakse koostöös tööandjate ja partneritega ning süvendatakse teadmussiiret toetavat rahvusvahelistumist
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Tööandjad on aktiivselt kaasatud uute töötajate värbamistegevustesse, praktikakorraldusse, õppuritele karjäärivõimaluste tutvustamisse ja tagasiside andmisse. ◆◆Nii ametkonnasisene kui sisejulgeoleku ametkondade vaheline ümberõpe, õppekavade väljatöötamine ja ametitele pakkumise korraldamine vastab tellijate ootustele. ◆◆Praktikate tagasisidestamise süsteem on ühtne ja vastab tööandjate ootustele. ◆◆Kolledžite õppetöö tulemusi ja kvaliteeti saab ühtselt hinnata ning see vastab tööandjate ootusele. ◆◆Erialaõppejõud roteeruvad SKA-st tööandjate juurde ja vastupidi, sh väärtustatakse rahvusvahelist rotatsiooni.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 12
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
>10%
>10%
>11%
>11%
>12%
>4
>4
>5
>5
>5
Vilistlaste keskmine hinnang SKA õppetegevuse kvaliteedile (5-pallisüsteemis)
Uuringut ei toimu
>4
Uuringut ei toimu
>4,2
Uuringut ei toimu
Tööandjate keskmine hinnang SKA õppetegevuse kvaliteedile (5-pallisüsteemis)
Uuringut ei toimu
>4
Uuringut ei toimu
>4,2
Uuringut ei toimu
Akadeemias ning akadeemiast rotatsioonis ja praktikal oleva akadeemilise personali osakaal (%) Tööandjatega ühiselt läbi viidud värbamisürituste arv
Tegevused 1: sisejulgeoleku valdkonna kavandamises osalemine koostöös tööandjatega Igal aastal vaadatakse üle ning vajaduse korral uuendatakse tööandjate ja SKA vahel arendatavaid tegevusi ja sõlmitavaid koostöölepinguid. Kõik SKA struktuuriüksused panustavad strateegiliste partnerlus sidemete hoidmisele ja arendamisele tööandjate jt akadeemiaväliste huvigruppidega, sh rahvusvahelises keskkonnas. Järjepidevalt rakendatakse kasutajasõbralikke e-süsteeme tööandjate ja vilistlaste rahulolu uurimiseks akadeemias antava hariduse kvaliteedi ning karjääriedenemise kohta. Akadeemia rektoraat tagab kogutud ja analüüsitud tagasiside tulemuste teavituse struktuuriüksustele ning vajalike muudatusmeetmete rakendamise akadeemia tegevuskavas. SKA esindajad osalevad järjepidevalt akadeemia lõpetajate tööandjate ja teiste partnerite juhtimisstruktuuris toimuvates aruteludes ning võimaluse korral ka otsustusprotsessis. SKA püüdleb aktiivse osaluse ja hääle õiguse poole kõikides olulisemates sisejulgeoleku valdkonna hariduse arengut puudutavates otsustusprotsessides. Igal teisel aastal on sisejulgeoleku asutustes korraldatud akadeemia õppetegevuse kvaliteedi rahulolu-uuring, millest lähtuvalt on kolledžite, instituudi ja keskuste tegevuses tehtud parandusi. Koostöös arendatakse ja rakendatakse järjepidevalt tagasisidestamise süsteemi. Akadeemia viib kehalised katsed läbi vastavalt vastuvõtu korras kehtestatud nõuetele ning kindlustab katsete tulemuste säilitamise ametkonna vajaduste tarbeks. Selleks arendatakse katsete tulemuste e-andmebaasi. Ametkondlike nõuete täitmiseks vajalike kehaliste võimete arendamiseks võimaldab akadeemia õppureile tasuta nii SKA spordisaalide kasutamist kui osalemist akadeemia ruumides toimuvates sporditreeningutes.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 13
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Tegevused 2: sisejulgeoleku valdkonna värbamissüsteemi ning karjääri- ja rotatsioonisüsteemi arendamine Tippspetsialiste motiveeritakse töötama SKA-s õppejõuna ning siirduma kraadiõppesse, sh siseturvalisuse valdkonna karjääri- ja rotatsioonisüsteemi toel. Kõrgharidusstandardist tulenevalt on magistri- ja doktori kraadiga põhikohaga õppejõudude osakaal kõrgharidusõppes vähemalt 87%. SKA akadeemilistele ametikohtadele on kehtestatud teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) nõuded, mida arvestatakse õppejõudude valimisel ning perioodilisel atesteerimisel. Õppejõuna eelistatakse paremate TALnäitajatega kandidaati, kelle pedagoogilised tulemused vastavad tööandja ootustele. 2015. aastaks lepitakse akadeemia vilistlaskoguga kokku vilistlaste akadeemia ellu kaasamise põhimõtted ning toetusmeetmed, mida akadeemia vilistlastele pakub. Toimib järjepidev erialaõppejõudude roteerimine SKA-st tööandjate juurde ja vastupidi. Parimate teadmiste ja kogemuste jõudmiseks akadeemia õppesse motiveeritakse tippspetsialiste töötama õppejõuna, siirduma kraadiõppesse ja rahvusvahelisse mobiilsusesse või välismissioonile. SKA-l on ülevaade siseturvalisuse ametites õpetamispotentsiaaliga töötajatest, kes on läbinud õpetamisoskusi arendava koolitusprogrammi. Tööandjaid kaasatakse pidevalt värbamistegevustesse, praktikakorraldusse ja õppuritele karjääri võimaluste tutvustamisse, sh ergutatakse tööandjaid andma järjepidevat tagasisidet akadeemia lõpetanute karjääriedenduse kohta. SKA toetab lõpetajate liikumist erinevate sisejulgeolekuasutuste vahel, tehes järjepidevalt tööd asjakohase õigusruumi kohandamiseks. Eesmärk 1.3: Õppetegevus vastab õppurite ja tööandja ootustele ning vajadustele
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Õppejõudude tagasiside õppuritele on tõhus. ◆◆Õppurite nõustamissüsteem on tõhus. Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
Õppurite keskmine hinnang SKA õppejõududele ja õppesisule (5-pallisüsteemis)
>4,5
>4,5
>4,6
>4,6
>4,7
Õppurite keskmine hinnang SKA nõustamissüsteemile (5-pallisüsteemis)
>4,0
>4,0
>4,2
>4,2
>4,4
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 14
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Tegevused: tagasisidevõimaluste laiendamine ja nõustamissüsteemi arendamine Luuakse täiendavaid elektroonilisi ja sotsiaalseid võimalusi õppejõududele ja õppureile tagasiside andmiseks, et täita paremini vastastikuseid ootuseid õppekvaliteedile. Igal aastal viiakse lõpetajate hulgas läbi õppekava ja -korraldusega seotud rahuloluküsitlus. SKA struktuuri üksused panustavad tagasiside tulemuste rakendamise parandustegevustesse. Arendatakse õppuri ja õppejõu toimetulekut ning nõustamist tagavaid meetmeid mentorluse ja tuutorluse arendamise abil. 2017. aastaks töötatakse välja õppurite nõustamissüsteem, mis on ühtlasi integreeritud õppeprotsessi.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 15
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Eesmärk 2: Sisekaitseakadeemia on kvaliteetne, jätkusuutlik ja järjepidevalt akrediteerimisnõudeid järgiv kõrgkool Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Akadeemia on institutsionaalselt akrediteeritud kõrgkool. ◆◆Sisekaitse õppekavagrupp on saanud positiivse hinnangu ja on jätkusuutlik. ◆◆Rakendatud on õppekavade sisehindamise põhimõtteid. ◆◆Magistriõppekava on atraktiivne, jätkusuutlik ja vastavuses tööandjate vajadustega. ◆◆Magistri- ja doktorikraadiga põhikohaga õppejõudude osakaal kõrgharidusõppes vastab nõuetele ning arenguvajadustele. ◆◆Õppejõududele on tagatud arenemisvõimalused akadeemilise karjääri kõikidel astmetel kuni erialase professuurini. ◆◆Täienduskoolituses õpetavad pädevad ja kogenud õppejõud. ◆◆E-õppe võimalused on avarad ja innovaatilised. Eesmärk 2.1: Õppetegevus vastab õppekava eesmärkidele ja kvaliteedinõuetele Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
+
+
−
+
−
>4,0 >3,6 >3,8
>4,1 >3,6 >3,8
>4,1 >3,7 >3,9
>4,2 >3,7 >3,9
>4,2 >3,8 >4,0
Magistri- ja doktorikraadiga põhikohaga töötajate osakaal kõrgharidusõppes (%)
>87%
>88%
>88%
>90%
>90%
Atesteerimise läbinud korraliste õppejõudude osakaal kõikidest õppejõududest (%)
>90%
>90%
>95%
>95%
>95%
Akrediteerimine või õppe kavagruppide välishindamine Õppurite keskmine hinne - kutsehariduses - kõrghariduse I astmel - magistrantuuris
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 16
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Tegevused 1: õppetöö kvaliteedi kindlustamine ja akadeemia õppekavade arendamine ning välishindamine Vastavalt Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri tegevuskavale viiakse akadeemias perioodiliselt läbi akrediteerimine, millesse panustavad kõik akadeemia struktuuriüksused vastavalt kinnitatud tegevuskavale. Rakenduskõrgharidusõppe sisekaitse õppekavagrupp on positiivsele tulemusele läbinud välishindamise 2016. aastal ning ärinduse ja halduse õppekavagrupp 2017. aastal; kutseõppe vara- ja isikukaitse õppekavarühm on akrediteeritud 2015. aastal. Arendatakse pidevalt õppetegevuse kvaliteedikindlustamise süsteemi ning kaasajastatakse õppekorralduslikke juhendeid ja siseõigust ja muudetakse vastavalt kvaliteedieesmärkidele. Toetatakse järjepidevalt akadeemia töötajate magistri- ja doktoriõpet, mille tulemusena on kõrgharidusõppes vastava kraadiga koosseisuliste õppejõudude osakaal tõusnud 2016. aastaks üle 87%. Toetusvõimalused, sh vastastikused õigused ja kohustused, fikseeritakse töötasustamise jm siseõigusaktides ning nendest teavitatakse töötajat värbamisel. Akadeemias viiakse regulaarselt läbi õppejõudude atesteerimised, mis toetavad õppejõudude arengut ning SKA kvaliteedieesmärkide täitmist. Õppurite tagasiside tulemusi, samuti teadus-, arendus- ja loometegevust ning panustamist organisatsiooni arengusse võetakse järjepidevalt arvesse õppejõudude atesteerimisel ja õppetöö kvaliteedi parandamisel. Akadeemiliste struktuuriüksuste eestvõttel juurutatakse ja tugevdatakse akadeemia õppe-, teadus- ja arendus- ning loometegevuses kaasaegse akadeemilise eetika põhimõtteid ja vastavaid meetmeid. Perioodiliselt vaadatakse üle ja hinnatakse SKA akadeemilise struktuuri ning akadeemiliste ametikohtade, eelkõige professorite, dotsentide, teadurite, lektorite koosseisu. Pikaajaliste lektori- ja koostöölepingute osakaalu SKA täiendusõppes koolitajate baasis suurendatakse vähemalt 60%-ni läbiviidud koolituspäevadest. Vastavalt kutsehariduse reformi tingimustele on aastaks 2016 kõik SKA kutseõppekavad viidud reformi nõuetega vastavusse. 2014. aasta jooksul uuendatakse esimesena päästekolledži asjakohased õppekavad. Õppekavasid arendatakse süsteemselt ja järjepidevalt. Järjekestvalt rakendatakse õppekavade tervikliku sisehindamise põhimõtteid.
Tegevused 2: tegevusefektiivsust tõstvate e-lahenduste väljatöötamine ja arendamine Õppejõududele pakutakse järjepidevalt tuge e-kursuste arendamiseks, väljatöötamiseks ja ellurakendamiseks. 2015. aastaks uuendatakse akadeemia e-õppe terviklik arengukava ja sellele vastav rakenduskava. Jätkub akadeemia InHTK arendamine koostöös teiste kõrgkoolide ja ametkondadega ning haridustehnoloogiliste uuenduste integreerimine tasemeõppesse ja täienduskoolitusse. InHTK baasilt töötatakse välja haridusAUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG tehnoloogiline arendusvõimekus kõikidele akadeemia õppeastmetele ja -kavadele. 17
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Tagatud on üleminek SAP, TUTSE jt juhtimissüsteemidele, vastavalt sellekohastele riiklikele tegevuskavadele. Tagatakse juurdepääs siseturvalisuse valdkonnale vajalikele andmekogudele ning arendatakse valitsemisalade koostöös e-lahenduste kvaliteeti.
Tegevused 3: sisejulgeoleku valdkonna teadmustegevust tutvustavate ürituste korraldamine Akadeemia viib igal aastal läbi avalikkusele suunatud rahvusvahelise sisejulgeolekukonverentsi ja vähemalt kaks korda aastas korraldab avalikkusele suunatud temaatilisi näitusi ning infopäevi SKA õppehoonetes ja raamatukogus. Erasektoriga koostöö edendamiseks ja sisejulgeolekuala tehnosiirde arendamiseks korraldatakse vähemalt kord aastas InHTK eestvõttel SKA innovatsioonipäev. Järjepidevalt arendatakse õppejõudude ja akadeemia töötajate vestlusringi, doktorikoja jm koostöö- ning infovahetuse formaate.
Eesmärk 2.2: Akadeemias viljeletakse rakendusväärtuslikku teadus-, arendus- ja loometegevust (TAL)
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆TAL on süsteemne, koordineeritud ja jätkusuutlik. ◆◆Prioriteetsed valdkonnad ja uurimissuunad on määratletud. ◆◆TAL on piisavalt rakenduslik ning motiveeriv. ◆◆SKA lõpu- ja magistritööde uurimisteemad on aktuaalsed ning vastavad sisejulgeoleku valdkonna arenguvajadustele. ◆◆TAL-i tulemused on esitletud ja publitseeritud ning sobivalt rakendatud, sh SKA õppetöösse. ◆◆TAL-i tugisüsteem on toetav, sh akadeemilised teabeteenused, e-lahendused ja kirjastus toetavad TAL-i tulemuslikkust. ◆◆Arendustegevused toimivad koostöös partneritega, sh rahvusvahelisel tasandil. Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
Siseturvalisuse rakenduslike TAL-tööde produktsioon ETIS arvestuses
>90
>90
>95
>95
>100
sh ETIS 1.1, 1.2, 2.1, 3.1, 4.1, 5.1 või 6.1 kumuleeruv publikatsioonide tase
>20
>20
>25
>25
>25
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 18
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Tegevused: teadustöö korraldamine, kvaliteedi tõstmine ja teavitamine SKA panustab strateegiaperioodil TAL-iga eelkõige järgmistesse Siseministeeriumi kui peamise tööandja jt tööandjate püstitatud siseturvalisuse arengu prioriteetsetesse valdkondadesse: kannatanutega õnnetuste arvu vähendamine; varjatud kuritegude tõhusam avastamine; vabatahtlike jt kogukondade tõhusam kaasamine siseturvalisuse arendamisse; inimeste õnnetustesse sattumise ennetamise suurendamine; illegaalse immigratsiooni tõhusam avastamine ja tõkestamine; reostuse avastamise ja tagajärgede likvideerimise võimekuse arendamine; Schengeni õigusruumi tugevdamine ning Euroopa Liidu ja piiriülesele turvalisuskoostööle vastava keskkonna juurutamine ja arendamine; korduvkuritegevuse vähendamine. Koostöös teiste kõrgkoolide, institutsioonide ja uurimisrühmadega algatatakse jätkuvalt rahvusvahelisi uurimisprojekte ning töörühmi siseturvalisuse prioriteetsetes ja seonduvas haridusvaldkonnas aktuaalsetel teemadel. Erilist tähelepanu pööratakse magistrantide jõukohasele kaasamisele SKA teadus-, arendus- ja loometegevustesse, sh uurimisgruppides. Tagatakse organisatsiooni võimekus võtta efektiivselt kasutusele Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi arendusvahendeid. TAL-i finantsbaas struktureeritakse nii, et riigieelarvelise rahastamisega võrreldes kasvaks akadeemia TAL-i välis- ning erasektori rahastus strateegiaperioodi lõpuks 2014. aastaga võrreldes kuni 1,5 korda. SKA toetab ja arendab eelisjärjekorras seadmeid, laboreid ja tarkvaralisi lahendusi, mis võimaldavad test- ja katsetusteenuste osutamist riigi siseturvalisuse ja avaliku sektori tellijatele, seejuures plaanib SKA suurendada avaliku- ja erasektori partneritega ettevalmistatud ning käivitunud uute TAL-projektide arvu, sh eksperimentaalseid uuringuid. TAL-iga teenitud vahendid reinvesteeritakse TAL-i ja selle taristu arendamisse. Pärast doktorikraadi kaitsmist ja eduka atesteerimise tulemusena on õppejõul võimalik liikuda lihtsustatud ning kiirendatud korras dotsendi või vanemteaduri ametikohale, mis omakorda loob akadeemilise aluse erialaprofessuuri arenemiseks. SKA Nõukogu arutab ning vajaduse korral muudab ja täiendab igal aastal akadeemia teadus-, arendus- ja loometegevuse (TAL) prioriteete ja strateegiat. Riigieelarvelisi vahendeid eraldatakse TAL-iks perioodiliselt avatud taotlusvoorude kaudu. Kõikidele SKA töötajatele on akadeemia eelarveliste vahendite piires tagatud võimalus konkursi korras taotleda töötasustamise korras sätestatud ETIS klassifikaatoriga teadus- ja arendustööde rahastamist. Euroopa rändevõrgustiku Eesti kontaktpunkti (ERV/MUK) eestvedamisel on igal aastal läbi viidud ja publitseeritud vähemalt kaks migratsiooniteemalist uuringut ning avaldatud vastavad uurimisraportid. Innovaatiliste Haridustehnoloogiate Keskusest (InHTK) arendatakse perioodil rahvusvahelise siseturvalisuse innovaatiliste haridustehnoloogiate kompetentsisiirde keskus Läänemere regioonis. Parimate siseturvalisuse valdkonna teadustööde kokkuvõtteartiklid on publitseeritud rahvusvahelise toimetuskolleegiumi ja -levikuga Sisekaitseakadeemia Toimetistes. Aastast 2013/14 on Sisekaitseakadeemia Toimetised ETIS 1.2 klassifitseeritav rahvusvaheline eelretsenseeritud teadusajakiri.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 19
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Akadeemia toetab ja motiveerib akadeemias teistel ametikohtadel töötavaid doktorante, kelle teadustöid on võimalik arvestada ja tasustada lisatööna. Selgitatakse välja rahulolu juhendajate tegevusega uurimistööde läbiviimisel. Saadud tulemusi rakendatakse juhendajate arengu toetamiseks ja juhendamiskvaliteedi tõstmiseks. Jätkatakse SKA raamatukogu õppekirjanduse ja teadusteavikute uuendusprogrammi ning raamatukogu arendamist kaasaegseks sisejulgeoleku teabekeskuseks. Tugevdatakse järjepidevalt akadeemilise eetika põhimõtteid. Loomevargusjuhtumite menetlemisreeglid on sätestatud ÕKE-ga, mille uuendamisvajadust hinnatakse regulaarselt. Akadeemias juurutatakse TAL-i täitmise eesmärgipärast seiresüsteemi ja arendatakse õppejõudude nõustamist TAL-i elluviimiseks. Arengukoostöösse panustamist riiklikult prioriteetsetes valdkondades ja sihtriikides võib arvestada arendustegevuste hulka, kui selle väljundiks on mh õppevahendite või õppematerjalide väljatöötamine, panus mõnda rakendusuuringusse või muu sidusus mõne akadeemiale aktuaalse TAL tellimuse täitmisega.
Eesmärk 2.3: Akadeemia liikmeskond on sihipäraselt ja tulemuslikult mobiilne
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Siseriiklikud ja rahvusvahelised üliõpilaste, õppejõudude ja töötajate mobiilsusvõimalused on toetatud. ◆◆Akadeemia liikmeskond on mobiilne, sh viibib pikaajalises mobiilsuses. ◆◆Akadeemial on rahvusvahelised tudengid ja õppejõud, sh suudetakse olulistesse arendusvaldkondadesse kaasata rahvusvahelist siseturvalisuse tipp-kompetentsi. ◆◆Akadeemia õppejõud suudavad oma ainet ja kompetentse edasi anda ka võõrkeeles. ◆◆Akadeemia ekspordib edukalt oma kompetentsi, sh haridustehnoloogilist innovatsiooni. ◆◆ Tagatakse välisriikide parimate praktikate ja oskusteabe sidusus SKA arengueesmärkide elluviimiseks. Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
Mobiilsete õppurite osakaal (%)
>10%
>10%
>11%
>11%
>12%
Mobiilsete töötajate osakaal (%)
>30%
>30%
>32%
>32%
>35%
>45
>45
>45
>50
>50
SKA töötajatest ekspertide arv, kes panustavad siseturvalisuse valdkonna väliskoostöösse
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 20
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Tegevused: õppurite ja õppejõudude mobiilsuse toetamine Väliskoostöö planeerimine, sh partnerlussidemete koordineerimine on eesmärgipärane ja tulemuslik. Prioriteediks võetakse SKA põhitegevust toetavate pikaajalise mobiilsuse meetmete juurutamine. Toetatakse rahvusvahelist kõrgkoolidevahelist mobiilsust, et tagada aastase kogumobiilsuse stabiilne kasv akadeemia õppurite ja töötajate hulgas, sh süvendav, pikaajaline ja kvaliteetsele mõjule suunatud mobiilsus. Kõiki õppureid ja töötajaid teavitatakse pidevalt välisvahetuse võimalustest ning korraldatakse vastavat teavitust. Strateegiaperioodil on igal õppuril võimalus taotleda õppimisvõimalust mõnes välisriigis rahvusvaheliste programmide vm koostöölepingute toel. Aastaks 2020 saavutatakse akadeemia õppurite ja töötajate pikaajalise välismobiilsuse kogumahuks arvestuslikult 10%. Õppejõududel ja töötajatel on kaks korda aastas võimalik kandideerida vahetusprogrammis osalemiseks mõnes välisriigis rahvusvaheliste programmide vm koostöölepingute toel. SKA õppuritele ja töötajatele luuakse võimaluste piires soodustavaid õppe- või töökorralduslikke tingimusi rahvusvahelistes vahetusprogrammides osalemiseks. Otsitakse pidevalt võimalusi kaasata välisvahendeid üliõpilaste, õppejõudude ja töötajate mobiilsuse suuren damiseks ja võimaluste avardamiseks ning laiendatakse mobiilsust võimaldavate koostöölepingute baasi. Osaletakse jätkuvalt aktiivselt mobiilsusmeetmetes, nagu ERASMUS+, Leonardo da Vinci, CEPOL Exchange Program, FRONTEX-i vahetusprogramm jms. Jätkatakse akadeemia õppekavade, õppekorralduse jm regulatsioonide kaasajastamist õppurite ja töötajate professionaalsele arengule suunatud rahvusvahelist mobiilsust toetavas suunas. Vastava siseõiguse uuendamise vajadus vaadatakse üle vähemalt kord õppeaastas. Mobiilsuse suurendamiseks ja rahvusvahelise suhtlemise intensiivistamiseks luuakse akadeemia töötajatele täiendavaid võimalusi erialaseks võõrkeeleõppeks, peatähelepanuga inglise keele oskuse arendamisel.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 21
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Eesmärk 3: Sisekaitseakadeemia on efektiivselt ja säästlikult toimiv rahvusvaheline organisatsioon Eesmärk 3.1: Akadeemia üksuste juhtimiskvaliteet ja töökultuur on kõrge
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Juhtimissüsteem on efektiivne ja jätkusuutlik. ◆◆Tagasiside juhtimise kohta on järjepidev. ◆◆Arengukava, valdkondlikud strateegiad jt juhtimise alusdokumendid on kaasajastatud. ◆◆Töökeskkond on hooliv ja rahulolutase akadeemia üldjuhtimisega on hea. Indikaator: 2016
2017
2018
2019
2020
Töötajate rahulolu-uuringus osalemine (%)
>70%
>70%
>70%
>70%
>70%
Töötajate rahulolu akadeemia kui tööandjaga (5-pallisüsteemis)
>4,3
>4,3
>4,3
>4,3
>4,3
Töötajate rahulolu SKA üksuste juhtimisega (5-pallisüsteemis)
>4,3
>4,3
>4,3
>4,3
>4,3
Tegevused: juhtimiskvaliteedi tõstmine Akadeemia arengukava uuendatakse perioodiliselt vähemalt igal teisel aastal sellele eelneva riskianalüüsi toel. Juhtkonna eestvedamisel ning koostöös huvigruppidega on koostatud SKA SiM VAAK tegevuskava ja igal aastal struktuuriüksuste tööplaanid akadeemia arengukavast lähtuvalt. Toimib akadeemia töötajatest ja kadettidest koosnev Akadeemia Aukohus, mis hindab akadeemia ja tema liikmete kinnipidamist käesoleva arengukavaga sätestatud põhiväärtustest. Strateegiaperioodil juurutatakse ja täiustatakse SKA-s hindamissüsteemi, mis on alus töötajate tehtud parandusettepanekute kaalumisele ja juhtimistegevuses arvestamisele. Otsitakse ja rakendatakse efektiivseid mooduseid üliõpilasesinduse ja vilistlaskogu liikmete paremaks kaasatuseks akadeemia otsustusprotsessi ning luuakse esindusele täiendavaid võimalusi õppurite huvide esindamisel, sh kohtumised juhtkonnaga, osalemine töörühmades, konkurssidel, kvaliteedihindamises jm eesmärgipärases kaasamistegevuses.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 22
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Rakendatakse ja arendatakse igakuist aruandlust ja otsuste edastamist rektoraadis, mille alusel tehakse kokku võtted laiendatud rektoraadis. Akadeemia olulisematest juhtimisotsustest teavitatakse SKA liikmeskonda järjepidevalt asjakohaseid kommunikatsioonikanaleid kasutades.
Eesmärk 3.2: Tugiteenus on ökonoomne ja toetab efektiivselt põhitegevust
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Akadeemia tugiteenuste funktsioonid on konsolideeritud. ◆◆Kadettide, õppejõudude ja töötajate rahulolu tugiteenustega on hea. ◆◆Eelarvevahendite kasutamine on säästlik ja efektiivne; töö- ja õppevahendeid kasutatakse kuluefektiivselt. Indikaatorid:
Tugiteenustega rahulolu keskmine hinne (5-pallisüsteemis)
2016
2017
2018
2019
2020
>4,2
>4,2
>4,3
>4,3
>4,3
Tegevused: tugiteenuste tulemuslikkuse ja kvaliteedi tõstmine Tugiüksuste protsesse hinnatakse igal aastal rahulolu-uuringu kvaliteediindikaatorite põhjal. Hindamistulemustest lähtuvalt plaanitakse parandustegevused ja uued eesmärgid. Igal aastal osaletakse aktiivselt Siseministeeriumi-ülesel riskide hindamisel, mis on aluseks arengukava ja tööplaanide koostamisel ja korrigeerimisel. Riskide hindamise ja kvaliteedijuhtimise tulemusena on korrastatud tugiteenuste protsessid ja nende eest vastutused.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 23
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Eesmärk 3.3: Töötajad on kõrge kvalifikatsiooniga, elukestvad õppijad ja motiveeritud
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Õppejõud jt akadeemia töötajad osalevad pidevalt täienduskoolitustel. ◆◆Toimib jätkusuutlik motivatsioonisüsteem. ◆◆Tagatakse teaduskraadiga õppejõudude pidev järelkasv ja karjäärivõimalused. ◆◆Tagatakse kõrge kvalifikatsiooniga töötajate pidev järelkasv. ◆◆Seatakse prioriteediks doktorikraadiga põhikohaga töötajate arvu tõstmine. Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
Aasta jooksul koolitustel osalenud õppejõudude osakaal kõigist õppejõududest (%)
>95%
>95%
>96%
>96%
>97%
Aasta jooksul koolitustel osalenud administratiivtöötajate osakaal kõigist administratiivtöötajaist (%)
>85%
>87%
>87%
>90%
>90%
>15
>17
>20
>23
>25
Doktorikraadiga põhikohaga (sh osakoormusega) töötajate arv
Tegevused: töötajate kvalifikatsiooni ja motivatsiooni tõstmine PAO eestvõttel on akadeemias igal aastal üle vaadatud ja kohandatud töötajate motivatsiooni- ja tunnustussüsteem. Sisekaitseakadeemias on juurutatud uue töötaja sisseelamise programm ning käivitatud vastavad tegevused, sh mentorlus. 2017. aastaks on välja töötatud potentsiaalsete lektorite (nn talendipank) koolitusprogramm ja kaks pilootkoolitust on sihtgrupile läbi viidud. Iga-aastane rahulolu-uuring on aasta viimases kvartalis läbiviidud ja tulemused akadeemia liikmeskonnale teada antud ning parandustegevused on üksuste tegevuskavadesse plaanitud.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 24
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Eesmärk 3.4: Kommunikatsioon ja värbamistegevused on tõhusad
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Õppurite ja töötajate rahulolu informatsiooni kättesaadavuse kohta on hea. ◆◆Tagatud on efektiivne sisemine ja välimine kommunikatsioon. Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
Töötajate rahulolu informatsiooni liikumisega (5-pallisüsteemis)
>4,2
>4,2
>4,3
>4,3
>4,4
Õppurite rahulolu õpikeskkonnaga (5-pallisüsteemis)
>4,2
>4,2
>4,3
>4,3
>4,4
Tegevused: info kättesaadavaks tegemine Sisekaitseakadeemia avalikku kodulehekülge arendatakse pidevalt. Kodulehekülje sisu hoitakse aja- ja asjakohane nii eesti- kui võõrkeelsena. Akadeemiasisesed infokandjad arenevad pidevalt, et vastata SKA töötajate ootustele. Akadeemia häälekandja Verbis aut Re arendamiseks tegutseb alaline toimetuskolleegium. Akadeemia kajastab pidevalt enda tegevust ja arenguid olulistes meediakanalites, sh sisejulgeoleku valdkonna kesksetes erialaväljaannetes. Toimub kommunikatsioonistrateegia ning meediaplaanide perioodiline ülevaatus ja vajalike paranduste tegemine. Vilistlasi kaasatakse SKA arengusse erialaõppejõududena ja küsides tagasisidet õppekvaliteedile. Akadeemia TAL-i tulemusi, samuti raamatukogu ja kirjastuse pakutavaid teenuseid turustatakse sihipäraselt organisatsioonist väljapoole.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 25
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
Eesmärk 3.5: Õppe- ja töökeskkond ning -vahendid on eesmärgipärased ja kaasaegsed
Oodatavad põhiväljundid:
◆◆Luuakse pidevalt uusi originaalõppevahendeid. ◆◆Tagatud on vajalike kaasaegsete õppematerjalide kättesaadavus. ◆◆Õppurite ning töötajate rahulolu töö- ja õpikeskkonnaga on hea. ◆◆Õpperuumide ja spordisaalide seisukord on hea. ◆◆Arendatakse SKA õpilinnakut ja keskusi. ◆◆Jätkatakse tudengite elamis- ja vabaaja tingimuste parandamist. Indikaatorid: 2016
2017
2018
2019
2020
Akadeemia kirjastuses välja antud uute õppe- või teadusmaterjalide arv
>10
>10
>15
>15
>20
Töötajate osakaal, kes hindavad töökeskkonna üldist seisukorda heaks või väga heaks (%)
>58%
>60%
>60%
>62%
>62%
Tegevused: töö- ja õpikeskkonna arendamine Arendatakse SKA kaasaegse õpilinnaku projekti. Eraldatakse vahendeid hoonete ja õpperajatiste renoveerimiseks ning amortisatsioonikulude katmiseks, hoidmaks kokku ülalpidamiskulusid. Kõik SKA avalikud publikatsioonid on e-kujul kättesaadavad internetis (Riksweb). Kõigile SKA võrgu kasutajaile võimaldatakse juurdepääs teaduskirjanduse rahvusvahelistele andmebaasidele SAGE, EBSCO vm. Jätkatakse kvaliteetse teaduskirjanduse kättesaadavuse parandamist koostöös kodu- ja välismaiste teabekeskustega. SKA kujundab efektiivse loomevargusjuhtumite (plagiaadi) vältimise ja tõhusa menetluse poliitikat töö- ja õpikeskkonna ning asjakohaste tehnoloogiliste lahenduste arendamise kaudu. Juurutatakse majutusprogrammi „Campus” ning liidetakse ÕIS-i ja finantsprogrammiga, mille tulemusel väheneb tugitegevuste dubleerimine. Õppeedukuse soodustamiseks jätkatakse õppurite stipendiumivõimaluste laiendamist teadmiste või oskuste omandamiseks, võimete arendamiseks ning loomingulise või teadusliku tegevuse soodustamiseks tulevikku suunatult, sh parimate õppurite värbamiseks Ida-Virumaalt. Magistriõppe arendamiseks kuulutatakse igal aastal välja konkurss magistriõppe edukusstipendiumile, sh Vabariigi Valitsuse prioriteedina Ida-Virumaalt.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 26
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG
SKA kõik struktuuriüksused panustavad selle nimel, et akadeemia põhitegevuse elluviimiseks ja arendamiseks leida lisaks riigieelarvelistele ka muid vahendeid. Akadeemia toetab üliõpilaste ja ametkondlikku sporti, SKA kadetid saavad akadeemia spordirajatistes tasuta treenida. SKA on kaasatud ametkondlike kehaliste võimete ja enesekaitse valdkonna nõuete kehtestamise protsessidesse, hoolitsedes, et SKA sisseastumiskatsed ning edaspidised treeningvõimalused toetaksid hilisemat ametkondlike katsete sooritamist. Akadeemia osaleb Eestis politsei ja vanglateenistuse valdkonna ametkondliku ja üliõpilasspordi korraldamises ning arendab võimaluste piires vastavates valdkondades ka rahvusvahelisi suhteid ning peab strateegiaperioodil oluliseks rahvusvahelistel võistlustel osalemist. E-õppe arendused ja InHTK arendusvõimekused sünkroniseeritakse akadeemia arenguvajadusi arvestavalt. Igal aastal on kaardistatud SKA arvutipark jm õppetehniline baas ning koostatud võimalikust amortisatsioonist tulenev õppetehnoloogia uuenduskava. IKT arendustegevused ja vahendite jaotus planeeritakse koos SMIT-iga.
AUSUS AUSTUS ASJATUNDLIKKUS AVATUS ARENG 27