• Rektori veerg •l
Nr. 10 (200)
SISEKAITSEAKADEEMIA ajalehe noorte infomesside ERIVÄLJAANNE
2010–2011
Sisekaitseakadeemia tutvustamiseks vastavad akadeemiaa vilistlased järgmistele kü k simustele: 1. Kuivõ v rd Sisekaitseakadeemias õpitud eriala on teie praeguse töö t kä käigus vasta2. 3. 4.
nud varasemale ettekujutusele sellest ametist? Millised on teie erialal võ v imalused karjääriredelil ä liikumiseks? Kuidas teie riigiametis hoolitsetakse ttöötajate ttöötingimuste, tervise ja vaba aja veetmise eest, kuidas teie ttöö on tasustatud? Milline on teie ametkonna osakaal ja tähtsus ä Eesti ühiskonnas?
... jaa 1. kursuse kadetid neile kü k simustele: 1. Miks valisite Sisekaitseakadeemias just selle eriala? Mis teid selles erialas paelub?
2. Paljud õppurikandidaadid on kü k sinud, kuidas kutsesobivusvestlus toimub? Kuidas teil see möödus?
3. Milline on sisseastumisel raskeim test vvõi katse ja kuidas selleks valmistuda? 4. Kuidas te tehtud erialavalikuga rahul olete? Finantskolledžž koolitab rakenduslikus kõrgharidusõppes maksunduse ja tolli eriala spetsialiste nii päeva- kui kaugõppes
Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna II kontrollitalituse revident Sirle Orav: 1. Lõpetasin 2010. aastal maksunduse ja tolli eriala. Enne õppima asumist ei teadnud ma sellest erialast just palju. Teadsin, et makse tuleb maksta, aga mida ja kuhu ja milleks, sellest oli vähem räägitud. Nüüdseks saan aru, kuivõrd laiapõhjalise, huvitava, aga ka raske valdkonnaga on tegemist. Maksunduse ja tolli valdkond areneb pidevalt ning kursis tuleb olla ka teiste seadustega. Ennast tuleb erialaselt pidevalt arendada ja muudatustega kursis olla, sest ilma nendeta oleks töötamine võimatu. Sisekaitseakadeemias õppides valmistutakse põhjalikult tulevaseks tööks. Erialaseid loenguid peavad õppejõud, kes töötavad või on töötanud Maksu- ja Tolliametis, seega toovad nad palju näiteid praktikast ning koos saab lahendada reaalsest elust võetud ülesandeid. Lisaks loengutele tuli läbida kaks praktikat Maksu- ja Tolliametis, kus juhendaja abil süüvitakse tulevasse töösse. Loengute ja praktikate tulemu-
sena oli mul kooli lõpetades erialast põhjalik ettekujutus. 2. Pärast lõpetamist asusin tööle Maksu- ja Tolliametisse, mille laiast valdkonnast saab leida just endale sobiva ala, kas maksude sissenõudmise, maksunõustamise, kontrolli vm ala. Kindlasti on esmamulje ekslik, kui arvata, et maksuametnikud tegelevad üksnes igava paberitööga. Minu igapäevatöö tähendab pidevat suhtlust maksumaksjatega ja aeg-ajalt ka väljas vaatlustel käimist, seega on töö vaheldusrikas. Selle eriala lõpetanul on võimalus suunduda soovi korral ka eraettevõttesse, näiteks maksukonsultandiks. Kui aga arendad ennast ja paistad silma, on võimalik ses riigiametis karjääriredelil tõusta, kõik sõltub iseendast ja pealehakkamisest. 3. Maksu- ja Tolliametis on meeldiv töökeskkond. Kõik mu kolleegid on sõbralikud ja abivalmid, kehtib põhimõte, et murega üksi jääda ei tohi. Ka töötajate tervise ja sportimisvõimaluste eest hoolitsetakse – ameti
oma spordiklubi pakub võimalust osaleda spordiüritustel, käia aeroobika, jalgpalli, võrkpalli ja teiste spordialade treeningutes. Kuna olen varem tegelenud tantsuga, siis liitusin aeroobika treeningutega. Trennid on hea vaheldus ja algavad sobival ajal kohe pärast tööpäeva lõppu. Ametis korraldatakse ka ühisüritusi ja motivatsioonipäevi. 4. Maksu- ja Tolliameti tähtsus ja ühtlasi minu töö tähtsus on Eesti ühiskonnas kahtlemata suur, sest kui poleks makse, siis ei toimiks ka Eesti riik tervikuna. See tähendab, et maksuametnikud tagavad maksutulude laekumise, millest sõltub näiteks riigikaitse, tervishoiu- ja haridussüsteemi toimimine. Sageli kurdetakse, et päästjad ja kiirabi ei jõua nii kiiresti kohale kui vaja või politsei ei leia vargaid üles ning küsitakse, mille eest ma makse maksan. Igapäevaselt ei mõelda aga selle peale, et mis saaks siis, kui poleks üldse
visin saada laialdast ülevaadet nii õigusest, maksudest kui ka tollist. Eriala pole senimaani mind pannud mõtlema, et oleksin teinud vale valiku. Algul soovisin küll minna Tallinna Majanduskooli pangandust või raamatupidamist õppima, kuid selle paari kuuga olen õnnelik, et otsustasin Sisekaitseakadeemia kasuks. Eriala on kõike muud kui üksluine. Igas loengus saab teada midagi uut ja huvitavat. Kuna õpin riigieelarvevälisel (REV) õppekohal, siis saan pärast kooli lõpetamist valida, kas hakata tööle raamatupidajana või minna tolli või maksuametisse. Valik on lai, ei pea muretsema selle pärast, kas kooli lõpetamise järel on riigil mulle pakkuda tööd või ei. 2. Kutsesobivusvestluses pole midagi hirmuäratavat, kuigi algul kartsin seda ka ise, arvates, et küsitakse hästi spetsiifilisi küsimusi. Kuid eksisin, karta polnud vaja midagi, natuke aimu sellest, mis toimub maksunduses ja tol-
lis, tuleb ainult kasuks. Näiteks minult küsiti, miks ma valisin selle kooli ja just selle eriala ning millega tegeleb maksu- ja tolliamet? Ka seda, et kui ma ei pääse riigieelarvelisele õppekohale, kas siis valiksin ka REVi koha või kust ma leidsin infot Sisekaitseakadeemia kohta? Niisiis mitte midagi ülejõukäivat. Ma lähtun tõdemusest, et kooli tulengi ma selleks, et saada vastavat haridust mingi eriala kohta ja täiendada oma seniseid teadmisi. 3. Maksunduse ja tolli erialale kandideerija peaks kindlasti keskkoolis läbima eesti keele, matemaatika ja võõrkeele eksami suhteliselt headele tulemustele, seda kergem on sisse saada ja saadud algteadmistelt edasi pürgida. Kasuks tuleb ka vene keele oskus algtasemel, kuigi Sisekaitseakadeemia pakub ka enda poolt algajatele keelekursusi, aga endal on kergem, kui mingi os-
Tere tulemast parimate sekka! reitingud viinud kõrgustesse, millest enamus Euroopa riike võivad vaid unistada. Just Sisekaitseakadeemias õpetataõ vad erialad – politseinik, piirivalvur, päästja, vanglatöö t taja ning maksu- ja tolliametnik – on need, mis moodustavad Eesti riigi sisejulgeolekuasutuste tuumiku. Võ V i siis teisisõnu – Eesti usaldusväärseimate ametite esiviisiku. Kui 1992. aastal Eesti taasiseseisvumise järgselt alustanud Sisekaitseakadeemia oli vaid üks kõrgkool paljude seas, siis ttänaseks oleme kujunenud erinevate sisejulgeolekuteemade kohtumispaigaks, kus lisaks kutse-, kõrg- ja magistrihariduse omandamisele on võimalik osaleda Euroopa ja maailma tipptegijate aruteludes ja mõttevahetustes sisejulgeoleku ning sellega seonduvates teemades. Samuti on Sisekaitseakadeemia partnerlussidemetes enam kui 30 Euroopa kõrgkooliga, mis hea meelega võõrustavad ka meie tudengeid ja jagavad meiega oma häid õppej õ õudusid. Seda kõike selleks, et akadeemia katuse all saadav haridus oleks võimalikult mitmekesine ja teadmised sisejulgeolekust oluliselt laiemad, kui seda väikese Eesti enda võimalused lubaksid. Sisekaitseakadeemia 3. lennu vilistlasena võin kinnitada, et akadeemias õõppides kehtib kindlalt põhimõte „raske õõppustel, kergem lahingus“. Kõik see, mis sageli tundub nii enesestmõistetav põnevusfilmist vaadatuna, on meie lõpeõ tajate igapäevane raske ttöö Eesti elu turvalisemaks muutmisel. Seepärast võib üsna sageli tunduda ttõsine väljakutse saada tehtud akadeemia sisseastumiskatsed. Samas on just katsed need, mis annavad Eesti riigile veendumuse, et Sisekaitseakadeemia lõpetanu õ on juba praktika ajal valmis kandma suurt hulka vastutust, mis talle esimesest praktikapäevast alates osaks saab. Koolis õõpitu vaheldumine praktikaga tegelikus töö t keskkonnas politseis, päästes, maksuhalduri juures või vanglasüsteemis annab tulevasele sisejulgeolekuametnikule, ükskõik, millises neist ametkondadest ta teenistusse asub, nii head teoreetilised teadmised oma ttöövaldkonnast kui ka valmisoleku ja oskused kohe pärast kooli asuda teenistusse. Seepärast ei pea Sisekaitseakadeemiasse õõppima asudes kadetistaatust kandma hakkav noor inimene kartma, et kõik koolis veedetud aastad vaid klassiruumis mööduvad. Nii kutse-, kõrgharidus- kui ka sisejulgeoleku magistriõppes õ vahelduvad põnevad loengud meie ümber toimuvast praktiliste harjutustega, kus kõik osalised saavad kuuldut oma käega järele katsetada. Just nii saavad akadeemias parima hariduse Eesti usaldusväärseimate ametite esindajad! Lauri Tabur, Sisekaitseakadeemia rektor
Justiitskollež annab rakenduskõrghariduse korrektsiooni erialal päevaõppes ning kutsehariduse vanglaametniku erialal päeva- ja kaugõppes
Tallinna vangla järelevalveosakonna juhataja Rando Kalmus:
Kadett Agnes Ploom: 1. Valisin selle eriala, kuna soo-
päästjaid, kiirabitöötajaid või politseinikke, kes meile appi ruttaksid. Sisuliselt tuleks ehitada maja ümber kõrge tara ning palgata ööpäevaringne valve majale ja endale, et keegi su vara laiali ei tassiks, põlema ei paneks või su elu kallale ei tungiks. Selleks, et meil oleks riik, kus on rahulik elada, on vaja raha, raha on võimalik saada aga maksudest, seega maksud on riigi toimimise alus.
„Tere tulemast parimate sekka!“ – nii võiks kõlada Sisekaitseakadeemia kaasaegne lipukiri kõrvuti ttänasel lipul uhkelt ilutseva üleskutsega Verbis aut Re (sõna või teoga). Just parimad on need, kes meie akadeemia lõpetaõ nutena on Eesti sisejulgeolekuasutuste avaliku usalduse
1. Minu akadeemiasse astumi-
kus juba olemas. Kevadsemestril alustatakse juba erialase vene keele õppimist. 4. Hetkeseisuga olen vägagi rahul. Kuigi alguses painas mind mõte, kas see ikka on päris minu jaoks. Praeguseks on juba 3 kuud möödas, kui alustasin õpinguid Sisekaitseakadeemias ja nüüdseks olen vägagi rahul sellega, mida õpin ja milline on üliõpilaselu nii väljaspool kooli kui ka ühiselamus. Siinsed õppejõud ja ka teised kadetid on alati vastutulelikud – abivajajat aidatakse alati.
sest on märkamatult möödunud juba üle 12 ja kooli lõpetamisest üle 8 aasta. Kui mina õppisin, oli praktika osakaal praegusest märksa väiksem ja ka erialaaineid oli õppekavas vähem. Vahepeal on nii kooli õppekorraldus kui ka vanglateenistus tervikuna muutunud tublisti tänapäevasemaks. Praegu moodustab praktika õppekavast kuni kolmandiku ja see võimaldab õppuritel saada igati adekvaatse pildi vanglas toimuvast. Vanglatöö ise on väga mitmekülgne: vaja on tunda õigusküsimusi, psühholoogiat, teada mõndagi julgeolekust ja sotsiaaltööst. Töö vanglas annab suure suhtlemiskogemuse, samuti õpetab keeruliste olukordadega toime tulema. Väsitavat rutiini igatahes pole. 2. Kindlasti on võimalik vanglateenistuses karjäärirede-
lil tõusta. Aastatepikkune kogemus on näidanud, et ametnikul, kes teeb oma tööd kogu hingest ja kel on isikuomadusi, mis soosivad inimeste ja tööprotsesside juhtimist, on kõik võimalused tõusta vanglateenistuses kõrgele ametikohale. 3. Töötingimused on tänapäevased ning palju tähelepanu pööratakse ka ametnike sportimise ja vaba aja veetmise võimalustele. Tähtsaks peetakse töötajate head füüsilist vormi ja tervislikke eluviise. Ka ametnike töökeskkonna turvalisuse suurendamiseks on tehtud palju pingutusi. Töötasu poolest on vanglateenistus võrreldav teiste sisejulgeolekuasutustega. 4. Vanglad koos kriminaalhooldusega moodustavad territoriaalse organisatsiooni, mis
tegutseb kõikjal üle Eesti. Vanglateenistuse tähtsus Eesti ühiskonnas on pidevalt kasvanud, moodustades märkimisväärse osa riigi sisejulgeolekust. Tihti aitavad vanglatöötajad uurimisasutustel kuritegusid avastada ja vanglate relvastatud üksus annab vajadusel politseile ametiabi. Tuleb ka meeles pidada, et nüüdisvangla ei ole pelgalt kurjategija kinnihoidmise koht, sest vähemalt sama tähtis on suunata vang õiguskuulekale teele. (Järg kolledžile 2. lk)
2
SISEKAITSEAKADEEMIA ajalehe noorte infomesside ERIVÄLJAANNE
Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna valvebüroo saatkondade valveteenistuse patrullpolitseinik Ken Vaher: 1. Minu varasemad ettekujutused politseitööst põhinesid peamiselt tuttavatelt politseinikelt kuuldud juttudel ja televiisorist nähtud saadetel. Ettekujutus oli veidi teistsugune kui reaalne töö tegelikult on. Näiteks ei kujutanud ma ette nii mahukat paberimajandust. Ega asjata öelda, et politsei relvaks on pastakas. Samuti arvasin algul, et enamus reegleid on politseinikele ette kirjutatud või annavad ülemused konkreetseid käske, kuid tegelikkuses tuleb päris palju otsuseid iseseisvalt vastu võtta. 2. Minu ametis on karjääriredelil tõusmiseks mitmeid võimalusi. Niipalju kui on ametnikul endal tahtmist ja pealehakkamist, on ka võimalusi edasi liikuda. Isiklikult leian, et tuleks jõuda valdkonnani, kus meeldib töötada ja siis sellel ametikohal ennast arendada. Muidugi, meie ameti puhul ei saa alati ise valikuid teha, sest süsteem loksutab sind paika, aga eks endal on võimalus neid loksutusi mõjutada. Vahest tuleb täita ka ebameel-
divaid ülesandeid või olla tööl just siis, kui amet sind vajab, kuigi endal on ehk hoopis teised plaanid ja soovid. 3. Töötingimuste eest hoolitsetakse meil hästi. Kõik vajalik on olemas. Ülemused, kellega olen kokku puutunud, on mõistlikud ja vastutulelikud. On olemas tingimused, et saaks trenni teha ja vajadusel ka lõõgastuda. Iga kolme aasta tagant tuleb läbida tervisekontroll. Määruses on kirjas politseiametnikule kehtestatud tervisenõuded. Nii ei anta võimalustki enda tervist ega kehalist vormi käest lasta! Minu töö on hetkel tasutud nii nagu seadus ette näeb. Aga, kui päris aus olla, siis töötasu on väiksevõitu, sest iseseisvat elu alustades tuleb ju kõike muretseda. Samas ei ole ma veel katseaega läbinud ega ole mul ka tööstaaži. Ühesõnaga, tuleb rahul olla ja jääda lootma parematele aegadele.
päevaõppes nii politseikui piirivalveametnikke
Kadett Lauri Raitšuk: 1. Sisekaitseakadeemias on mit-
meid huvitavaid ja kasulikke erialasi, kuid mulle on just politsei eriala alati huvi pakkunud. Nähes mõnda politseiametnikku tegutsemas, olen tundnud väikest aukartust ja teinekord isegi kujutanud end tema rollis. Politseitöö nõuab pühendumist õiglusele ja inimeste turvalisusele, luues väljakutseid, mis omakorda tekitavad põnevust ja välistavad rutiinse töökeskkon-
4. Ma töötan politseiüksuses, mis tegeleb Eesti Vabariigi valitsuse määratud objektide, Eesti Vabariigis asuvate välisriikide suursaatkondade, suursaadikute elukohtade ning diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste valvega. Samas anname omapoolse panuse erinevate välisriikide diplomaatiliste külaliste visiitidele Eestis. Isiklikult usun, et selline töö on igati vajalik ja tähtis. Meie oleme esimesed mundrimehed, keda diplomaadid Eesti Vabariigi pinnal näevad. Seetõttu kujundame just meie nende silmis Eesti politsei
Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna peaspetsialist Tagne Tähe ja juhtivspetsialist Martin Lambing: 1. Töö tuleohutusjärelevalves on palju mitmekülgsem, kui algul ette kujutasime. Esiteks on töö üllatavalt vaheldusrikas, mida kontoritööst varem võib-olla nii väga ei oleks osanud oodata, ja teiseks palju väljakutsuvam, kui kooliajal esialgu arvasime. Sisekaitseakadeemiast on võimalik saada vajalikud baasteadmised, aga mõistagi tuleb antud valdkonnas ennast pidevalt täiendada, mis omakorda väldib paigalseisu tekkimist. 2. Karjäärivõimalused päästeteenistuses on erinevad. Päästesüsteemi sees võib leida rakendust kuues eri tegevusvaldkonnas – päästetööd, kriisireguleerimine, demineerimine, tuleohutusjärelevalve, ennetustöö ja õnnetusteade-
te menetlemine. Igas valdkonnas on erinevaid ametikohti, mis teeb töö ja karjäärivõimalused mitmekülgseks. Näiteks päästetööde poolel saab töötada päästjast kuni teenistuse juhini ehk on võimalus valida operatiiv- ja administratiivtöö vahel. Sarnaseid võimalusi on ka teistes tegevusvaldkondades. Kuna valdkonnad on erinevad, siis saab igaüks leida endale just talle sobiva ametikoha. Kellele näiteks meeldib rohkem tulekahjudele reageerimine ja operatiivne pool, siis see võiks vaadata päästetööde poole. Kellele jälle meeldib rohkem õigusala, see võiks liikuda tuleohutusjärelevalve poole. Alati saab ju päästeteenistuse siseselt valdkonda vahetada. Omandatav
(Kolledži algus 1. lk)
Kadett Taavi Veelmaa: aasta jooksul erinevates vanglates. 1. Mulle meeldib inimestega su-
helda ja kui selle eest veel makstakse, siis on ju ideaalne olukord. Üsna vähetõenäoline tundub ka see, et töö rutiiniks muutub – kindlasti tuleb ette ekstreemseid olukordi, mis vere keema löövad. Valikus mängis olulist rolli ka kolledži asukoht, sest mul oli kindel tahtmine tulla Tallinna. Kuna mulle meeldib praktiline tegevus, siis tutvudes õppekavaga avastasin, et praktikat on üllatavalt palju: enesekaitse, järelevalvetoimingu loengud õppekambrites ja 5 praktikat kolme
Tean, et akadeemia lõpetades on mul kindel töökoht olemas ja ka palk on Eesti keskmisega arvestades kõrge. 2. Pärast kehalisi ja vaimseid katseid määrati kuupäev, millal tuleb tulla vestlusele. See kutsesobivusvestlus oligi akadeemiasse sisseastumisel kõige huvitavam. Algul olin üsna pinges, kui istusin komisjoni ette, kuhu kuulus kuus inimest, kes ainult pommisid mind küsimustega, aga ühel hetkel sain aru, et olukorda tuleb suhtuda
na. Tänaseks on politseiga ühendatud ka piirivalve, nii et avastamist jätkub küllaga. Oluline on ka võimalus tulevikus karjääriredelil edasi liikuda, tõstes sedasi oma auastet.
Politsei- ja piirivalvekolledžž koolitab
Politseiteenistuse eriala valisingi eelkõige sellepärast, et tööle asudes teenida elatist ametiga, mis on väljakutsuv ja kus saan anda oma panuse meid ümbritseva elukeskkonna turvalisemaks muutmisele. Sisekaitseakadeemia soodsad sportimis- ja õppimistingimused vaid kindlustavad seda, et kadettidest saaksid väärikad politseiametnikud. 2. Kutsesobivusvestluse üheks põhikriteeriumiks on selgitada, kas õppurikandidaat sobib valitud erialale. Selleks hindab pea tosinaliikmeline komisjon teie kõnelemisoskust ja põhjendusi, miks just teie sobite seda ametit esindama ja mida te üldse selleks tööks ette kujutate. Reeglina testitakse ka võõrkeel(t)e oskust. Minul möödus kutsesobivusvestlus suhteliselt hästi. Kasuks tuli väike ettevalmistus, nimelt mõtlesin endamisi, mida politseitöö minu jaoks tähendab ja mis on
Päästekolledžž annab rakenduskõrghariduse päästeteenistuse erialal ning kutsehariduse päästekorraldaja, päästespetsialisti ja päästja erialal
eriala annab eelduse töötada igas eelnimetatud valdkonnas. Töökoha valikul on karjäärivõimalustena võimalik töötada kas regionaalses päästekeskuses, Päästeametis, Siseministeeriumis või Sisekaitseakadeemias. 3. Töötingimusi nii Päästeametis kui päästekeskustes võib pidada väga headeks, nii administratiivse kui operatiivpoole pealt. Näiteks päästekomandode käsutuses on nüüdisaegne päästetehnika ja varustus, mis võimaldab rakendada oma oskusi parimal tasemel. Üldiselt on igas päästekomandos olemas võimalused ennast füüsiliselt heas vormis hoida. Selle eelduse saab juba tudengi staatusest alates, kuna Sisekaitseakadeemias on
vabalt. Olin varem uurinud Internetist ühte-teist vangla töö kohta, kuid selliseid küsimusi ei esitatudki. Vestluse aegu tuleb lihtsalt jääda iseendaks – rääkida nii nagu asjad on ja vastata konkreetselt küsimusele, mitte hakata keerutama. Ega ma nüüd kõige teravam pliiats seal komisjoni ees olnud, aga ma rääkisin nii, nagu mina küsimusest aru saan, ja ju see toimis. 3. Füüsilised katsed on kõige raskemad. Kuna ma tegelen aktiivselt spordiga, siis mulle need probleeme ei valmistanud, aga üldiselt põrus ikka enamus kandidaate just selles esimeses keha-
sportimisvõimalused tõesti üliheal tasemel. Päästeala organisatsioon tervikuna on eriliselt kokkuhoidev, mistõttu saab ka väljaspool tööaega kolleegidega ühistegevust leida. Siinkohal tasub märkida, et ka päästekolledži kursuserühmad on läbi aegade olnud ühtehoidvad nii kooliajal kui hilisemas tööelus. Seega on kursusekaaslastega palju omavahel läbikäimist. 4. Päästeteenistuse osakaal ja tähtsus Eesti ühiskonnas on ülimalt suur, sest päästeteenistus peab operatiivselt ja professionaalselt reageerima mistahes õnnetusjuhtumile. On ju päästeasutuste ülesanne ohtude ennetamine ja turvalise elukeskkonna kujundamine. Seega on päästeasutuse tegevus suunatud inimelu, vara ja ka keskkonna kaitseks. Päästeteenistuse eriala on ühiskonnas kõrgelt hinnatud. Kui soovite panustada ühiskonna turvalisuse suurendamisse, siis päästekolledži valimine on selleks kindlasti õige tee.
Päästeteenistuse eriala kadett Martin Kreek:
liste katsete voorus. Kui ma ei eksi, siis oli meid algul 42 kandidaati, kuid kooli pääses 19. Tean ainult ühte inimest, kes kutsesobivusvestlusel põrus, nii et see ei ole eriline probleem. Vaimsed
katsed olid väga kerged, lihtsalt kirjutamise rõõm ehk mõtlema pidi väga vähe. 4. Mina olen küll väga rahul, kõik on lihtsalt perfektne! Põhimõtteliselt hüppasin ma nagu tundmatusse kohta – mul puudusid teadmised õpitava eriala kohta, kuid paari nädalaga sain juba aru, mis mind tulevikus ees ootab. Õppeained on huvitavad ning õppejõud abivalmis ja mõistvad. Kui teisel koolinädalal Tallinna vanglas praktikal käisin, siis veendusin, et minu tulevane töö on tõepoolest mitmekülgne. TÖÖD JÄTKUB AASTATEKS!
1. Mina valisin päästeteenistuse eriala, sest tundsin, et see on mulle õige. Olen inimene, kel
2010–2011 minu eesmärk selles ametis. Tulevastele kanditaatidele soovitan julgelt ja enesekindlalt komisjonile vastu minna, olla vestluses aktiivne, siis on ka edasipääs kindlustatud. 3. Et üldse kutsesobivusvestlusele pääseda, tuleb läbida nii vaimne test kui ka füüsilised katsed. Keeruline on öelda, kumb on raskem. Eks see sõltub kandidaadist endast, milles ta pädevam on. Suur eelis on neil, kes on tugev nii vaimselt kui füüsiliselt. Valmistumisest niipalju, et mida kauem on regulaarsete treeningutega tegeletud, seda lihtsam on ka akadeemias hakkama saada. Napilt füüsilised katsed läbinutel ei ole kerge, sest koolis nõutakse juba pea kaks korda võimekamaid tulemusi. Vaimseks testiks tuleks korrata varem õpitud reaalaineid, kasuks tuleb loogiline mõtlemine. 4. Mina olen tehtud erialavalikuga väga rahul. Teooriat õigusainete näol on veidi rohkem kui ette kujutasin, kuid nii mõnigi kord on see reaalses elus juba kasulikuks osutunud. Sportimisvõimalused on suurepärased ja õppejõud on oma ametis pädevad. Tunnid on sisukad, põnevust tekitavad rohked elulised faktid. Ootan seda aega, mil saan õpitut praktikas järele proovida.
on tahe aidata ja hoolida teistest enda ümber. Päästealal on palju erinevaid suundi ja võimalusi tagada turvalisem keskkond meie ümber. Just see teadmine ja teotahe mind päästealale toonud ongi. Päästekolledži päästeteenistuse eriala annab tugevad teadmised päästeala erinevates valdkondades töötamiseks. 2. Kutsesobivusvestlus peab selgitama, kas kandidaat sobib päästesüsteemi. Vestlusel saad võimaluse anda endast teada, et tahad päästealal ennast panustada. Minul möödus kutsesobivusvestlus väga edukalt. Kui sa tead, mida sa tahad ja oled piisavalt motiveeritud, siis läheb vestlus ka edukalt. 3. Sisseastumisel tuleb läbida kehalised katsed ja kutsesobivusvestlus. Kehalisi katseid on mitu. Juba enne sisseastumiskatseid korrapäraselt trenni teinult saab kehalised katsed ka edukalt tehtud. Kutsesobivusvestluseks eraldi valmistuda ei saa. Kui tunned endas tahet päästealal töötamiseks ja näitad seda motivatsiooni ka vestlusel üles, siis oledki teinud kõik selleks, et oleksid sobiv kandidaat. 4. Eriala valikuga olen väga rahul ja tunnen, et olen õiges kohas. Päästekolledžis oldud aeg on andnud vaid tahet juurde. Nii kolledži kui ka kogu akadeemia töötajad, õppejõud ja kadetid on sõbralikud ja kokkuhoidvad. Õpingute aegu saab juurde uusi tutvusi ja kaasa lüüa erinevatel kooliüritustel. Päästeala on tõsine ja töine ala. Kui tunned, et tahad pingutada teiste turvalisuse ja heaolu nimel, siis võid kindel olla, et sinagi jääd rahule, kui valid päästealal töötamise!
SISEKAITSEAKADEEMIA ON JULGETELE JA TEOTAHTELISTELE INIMESTELE!