4 minute read

Lastega seiklema – matkaradadel saab ronida, joosta ja uurida sipelgapesi

Silja j oon

Kõige kindlam viis Eesti looduses matkamiseks on tähistatud ja hooldatud matkarajad – need on turvalised, pole vaja karta äraeksimist ning võib oletada, et ka puugioht on sellistel radadel kulgedes väiksem, kui pole tarvis kõrge rohu sisse astuda.

Advertisement

Eestis on sellisele matkarajale lihtne minna – tee toob kõndija turvaliselt matkaraja algusesse tagasi. Ei ole muret, et tee viib kusagile padrikusse ning hiljem ei leia üles autot või kärmemaid pereliikmeid.

Lastele sobivad hästi paari kilomeetri pikkused rajad. Hea mõte on võtta kaasa piknikukorv – mõte toredast einest looduses paneb silmad särama nii suurtel kui väikestel, pealegi läheb värskes õhus liikudes kõht kiiremini tühjaks.

Märgistatud matkateid leiab iga linna külje all – mõne matkaraja algusse jõuab poole tunniga.

Põhja-Eestis tasub üles otsida Keila-Joa pargi loodusrada. Selleks tuleb sõita Tallinnast Lohusalu poole, kuni viit osutab Keila-Joale. Park mõjub muinasjutuliselt – seal leidub veejugasid, mõisatreppe ja rippsildu. Võite seal tabada pruutpaari pildistamas või Mati Karmini südamete skulptuuri külge pulmalukku kinnitamas. Keila juga pole ohtlik – lastega saab minna seda päris lähedalt uurima. Tegu on puhtalt loodusliku vaatamisväärsusega –joa kõrgus on 6,1 meetrit. Vaba ja vahutav vesi pakub toredat vaatemängu. Alates päikeseloojangust kuni südaööni valgustatakse juga igal täis- ja pooltunnil mõned minutid. Tasub aga teada, et 16. maist – 31. juulini joavalgust ei kasutata, sest see segab nahkhiirte pesitsust.

Soomaa Rahvuspark ühendab nagu riik riigis Pärnumaad ja Viljandimaad. Tallinna, Pärnu ja Tori suunalt saabuvad matkasellid võivad sõita Tori asulasse ning keerata sealt Soomaa rahvusparki suunduvale teele. Tartu ja Viljandi suunalt tulles tuleb sõita Kõpu asulani ning võtta sihiks Raudna jõe sild, ning sealt edasi algabki Soomaa.

Viienda aastaaja uputust tuleb minna küll kindlatel kevadistel kuupäevadel kaema – ent siis on seal ka uudistajaid murdu.

Aastaringselt on avatud jalutajatele ja uudistajatele Riisa ja Ingatsi õpperajad. Oma asukoha tõttu on need ühed hinnatumad Soomaal – autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures.

Jõesuu-Tõramaa tee ääres asub viit, mis kutsub 4,8 km pikkusele laudteele ümber maalilise Riisa raba. Riisa õpperada on mõnus teekond igal aastaajal ning pakub imelisi rabavaateid. Puidust jalgtee on nii lai, et seda mööda saab matkata kasvõi lapsevankri või ratastooliga. Vaatetornist avaneb lummav panoraam ning sambla seest võib leida jõhvikaid ja ka põdrapabulaid.

Liikudes esmalt mööda rabaavarusi, põikab rada vahepeal põgusalt metsa alla, kus näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi – kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele.

Karuskosele suunava viida juurest edasi sõites viib tee teisegi lastele sobiva rajani –see on 4,3 km pikkune Ingatsi õpperada. Raja esimene pool viib läbi lodumetsa. Seejärel tõusete mööda kõrget rabarinnakut üles Kuresoole. Rabarinnakule on püstitatud vaatetorn. Edasi viib laudtee teid laugaste vahele. Rajale on ehitatud mitmeid puhkekohti kaunite vaadetega Kuresoole.

Kui liikuda Läänemaa suunas, tasub üles otsida rabarada, mis pakub vaateid Eesti noorimale soostikule. Oidrema-Tuhu soostik on Lääne-Eesti üks suuremaid ja paikneb merest 10 km kaugusel. Idapoolset osa nimetatakse Tuhu madalsooks, läänepoolset Tuudi rabaks. Sõjajärgselt püüti küll sood kuivendada, kuid õnneks jäi siiski suurem osa inimtegevusest puutumatuks. Raja alguses asub koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga valminud unikaalne vaatetorn «Trepp». Matkarada on 950 meetrit pikk ning liikumine toimub laudteel, mis võib märja ilmaga olla libe. Raja läbib tunni ajaga.

Eestimaa loodus on uskumatult vaheldusrikas, mida saab kogeda Läänemaalt Lõuna-Eestisse sõites.

Lõuna-Eestis ootavad matkajaid metsikud jõesängid, liivakivipaljandid ning maalilised järvekesed. Lastele jõukohane ja täiskasvanute jaoks maagilisi vaateid pakkuvaks matkateekonnaks on Taevaskoja matkarada. Ahja jõe ürgoru kohal kõrguvad kollasest liivakivist kaldad, täis seinte külge klammerduvaid kõverikke männijuurikad. Veepiiril võib näha laste fantaasiale ohtralt ainest pakuvaid põnevaid koopaid.

Saarte loodusrajad on veelgi äkilisemad. Näiteks Orjaku õpperada viib kõndijad piki laudteed läbi imelise Käina lahe kaldaroostiku ja tutvustab sealseid sulelisi elanikke. Matkarada viib üle märja maa, vee ja raba sinna, kuhu muidu ei pääse.

Kunagine saarlaste kuningas Suur Tõll on kohalike seas au sees veel praegugi. Saaremaal Salme jõe kaldale on rajatud Suure Tõllu raiesmaa, kus lühikesel tervislikul matkarajal (0,9 km) saab oma jõudu ja osavust proovida erinevate vägilasega seotud takistuste juures. Sellelt ranna äärde rajatud mõnesaja meetri pikkuselt terviserajalt leiad legenditahvlitega varustatud punktid kiikumiseks, tasakaaluharjutusteks ja jõukatsumiseks.

Kui soovite näha maastikku, mis nägi välja samasu gune ka tuhandeid aastaid tagasi, siis võtke suund Rapla maakonda, kus Eidapere lähe dal asub Mukri raba. Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Rabasse viib laudtee ning matkaraja pik kus sobib laste legi läbimiseks.

Rabas asuv Mukri järv on saarekeste ja vesiroosidega veesilm. Kes tumedat vett ei pelga, saab siin ujuda. Rabamätastelt saab võib Sibulatee alguspunktiks lugeda Emajõe suudmes asuvat Varnjat ja selle lõpuks Kodavere kandi põlisküla Sääritsat –teekond on 30 km pikk. Läbi tasub astuda Kolkjas paiknevast Peipsimaa külastuskeskusest, kus tutvustatakse vene vanausuliste traditsioonilisi eluviise ja käsitöökultuuri. Selles piirkonnas leiab mitmeid lühemaid kuni 3,5 km matkaradu, näiteks Emajõe õpperada (3 km), Padakõrve (3,6 km), Järvselja Ürgmetsa loodusõpperada (3,5 km), Tammeluha matkarada (3 km). Tublimatele matkasellidele sobivad rajad on Selisoo matkarada (4 km), Meenikunno matkarada (5,8 km) ja Poruni matkarada (5 km). marju korjata. Raja peal asub ka uhke vaatetorn, kus saab nautida vaadet kogu rabale.

Lastele sobivad matkarajad asuvad veel näiteks Tartumaal Tartu-Jõgeva puhkealal, kus leiate eest Palumägede matkaraja (1 km). See mitmete tõusude-langustega matkarada algab Palumägede teise parkla juurest.

Liikudes Peipsi järve kaldale, satute põnevasse kanti, kus samuti jagub mitmeid lühemaid matkaradu. 17. sajandil koondusid sinna Venemaalt pagenud vanausulised, kes sõbrunesid kohaliku põlisrahvaga ja asusid kasvatama sibulaid. Lõunast lähenedes

Tehvandi jooksu- ja kepikõnni matkarada (5,5, km) algab Tehvandi Spordikeskuse peahoone kõrvalt staadioni poolt ja kulgeb kaunil vahelduva reljeefiga maastikul Kunimäe, Ansomäe, Kasemetsa, Kuusemetsa, Savimäe, Tehvandi mäe, Tehvandi soo, Lättemäe ja Linnamäe ümbruses. Rajalt avaneb hea vaade ka uuele Tehvandi K90 hüppemäele. Rada on looduses hästi tähistatud ning suhteliselt raske ja huvitava maastikuprofiiliga, kaetud osaliselt saepurukattega ja tähistatud punase-valge kilelindiga. Vapramäe looduse õpperajal (3,5 km) saab mõnusa füüsilise koormuse vallseljakul kõndides, sekka saab lugeda legende Kalevipojast ning uudistada Põlismändi, Kuninga pärna ja Kerikmäge. Rada saab alguse Vapramäe peatusest. Vapramäe loodusmaja juures võib matkata veelgi edasi ja külastada Tartu observatooriumit.

Põlvamaal Kiidjärve-Kooraste puhkealal asuval umbes ühe kilomeetri pikkusel rajal võib matkaja tunda end hiiglasena imetillukeste kuklaste maailmas. 20 hektaril paikneb 200 kuklaste pesa, neist suurim 1,7 m kõrgune; samas võib imetleda rekordkõrget kuuske (42 m). Rada on varustatud viitade, infotahvlite ja sipelgate kiirteid ületavate sillakestega.

MATKA ABC. Matkamine on paljude suvine lemmiktegevus, kuid mida jalgsimatkale kaasa võtta ja millega enne teele asumist arvestada? Siin on mõned nõuanded, kui oled iseendale matkakorraldaja.

This article is from: