Mari-Liis Jääger:

Teatavasti oli kõige õigem aeg investeerimisega alustada eile. Aga kui sa seda veel teinud ei ole, siis miks oleks hea alustada nüüd? Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger räägib, mida peab teadma enne investeerimisega alustamist, missugused on levinumad investeerimisega seotud hirmud ning millised trendid praegu selles vallas valitsevad.

Mari-Liis Jääger, miks tuleks investeerimisega alustada nüüd ja praegu?

Kõige olulisem on teada, et kui raha lihtsalt seisab pangaarvel, siis inflatsioon vähendab pidevalt selle väärtust. Teine põhjus, miks tuleks investeerida, on soov jõuda finantsvabaduse ja passiivse sissetulekuni. See omakorda annab rohkem võimalusi ja valikuvabadust ning kindlustab muretu vanaduspõlve ja on seeläbi kingitus ka järeltulijatele. Eduka investeerimise järel saad valida, kas ja mis koormusega tööl käia ning on rohkem aega tegeleda hobide ja muude asjadega, mis sind huvitavad. Või siis võid lihtsalt maailmas ringi vaadata.

Samuti annab investeerimisega tegelemine võimaluse end harida ning leida uusi sarnase maailmavaatega mõttekaaslasi.

Mida investeerimise juures enim kardetakse?

Inimestel on hirm seesuguste suurte asjade ja tegevuste ees, millest nad päris täpselt aru ei saa ning mis tunduvad keerulised ja vajavad süvenemist. Loomulikult kardetakse kaotada suure vaevaga teenitud raha. Aga seejuures tuleks mõelda, et kui sa kogu teenitud raha ära kulutad, siis ongi ju kõik raha kadunud ning pole lootustki paremale elujärjele. Kui investeeringud on hajutatud – see tähendab, et investeerid eri varaklassidesse, regioonidesse ja sektoritesse –, siis turgude languse mõju ei ole nii suur ning raha saab võimaluse kasvada.

Väga oluline on aru saada ka investeerimisega seotud riskidest. Kui pakutakse investeerimisvõimalust, kus on kõrge tootlus, siis peaks kohe küsima, mis on riskid.

Kust saab kõige lihtsamini nõu investeerimisega alustamiseks?

Kuna üha enam inimesi tegeleb investeerimisega väga aktiivselt, saad kõige lihtsamini ja kiiremini baasteadmised mõnelt asjatundlikult sõbralt või tuttavalt, kes on juba edukalt sel alal tegutsenud. Alati võib helistada panka ja leppida kokku kohtumise nõustajaga, kes aitab investeerimise põhitõed selgeks saada, vastab küsimustele, räägib hirmudest ja riskidest ning annab nõu edasiste võimaluste kohta.

Väga palju infot leiab ka taskuhäälingutest, ajakirjadest, raamatutest, näiteks Jaak Roosaare «Rikkaks saamise õpikust» ja muudest sarnastest teostest. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus jagab samuti kasulikku infot, näiteks saab vaadata Swedbanki investeerimiskooli videoid või tutvuda Swedbanki kodulehel alustavale investorile mõeldud infoga. Mis tuleks enda jaoks enne investeerimisega alustamist selgeks teha?

Esimese asjana tuleks mõelda lühi- ja pikaajalistele eesmärkidele, miks üldse soovitakse investeerimisega alustada. Kuhu sa tahad jõuda, mida saavutada? Pane paika oma investeerimisstrateegia, mis aitab pikal teekonnal järjel püsida.

Seejärel mõtle, kui pikal perioodil soovid investeerida. Kui tahad investeeritud raha uuesti kasutusele võtta juba aasta pärast, siis sellel ei ole mõtet. Investeerimine on pikaajaline tegevus, mis eeldab kannatlikkust ja pingetaluvust.

Tee endale selgeks, kui suurt riski oled valmis võtma. Kui soovid kõrgemat tootlust, siis on loomulik, et ka riskid on palju suuremad. Seetõttu pead olema valmis enam kaotama.

UKRAINA SÕDA AVAS SAKSAMAA SILMAD

VENEMAA ENERGIASÕLTUVUSE OSAS NING

LÕPUKS VÕIME ÖELDA, ET ROHEPÖÖRE

TEEB EUROOPAS ESIMEST TÕSISEMAT

LÄBIMURDEAASTAT, MILLEST VÕIB

VÄLJA KASVADA PIKAAJALINE TREND.

Mari-Liis Jääger, Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht

Mõtle läbi ka see, kui palju aega oled valmis investeerimisele panustama. Kui sa pigem eisoovi pidevalt turgude infot jälgida, siis oleks parem valida mõni fond, kus investeeringute juhtimisega tegeleb fondijuht, või siis globaalne indeksfond, kus investeeringud on rohkem hajutatud. Kui aga sind paeluvad numbrid, tunned investeerimise valla vastu huvi ja soovid end arendada, siis on mõistlik tutvuda erinevate ettevõtetega, nende finantsidega, lugeda blogisid ja osta üksikaktsiaid.

Veel kord, soovitan kindlasti enne investeerimisega alustamist otsida juurde lisamaterjali ning end selles vallas põhjalikult harida.

Rahaasjade kordaseadmist tuleks alustada oma pensioni ülevaatamisest – kas vastab tõele?

Jah. Enne teadliku investeerimisega alustamist tuleb alati vaadata, milliseid investeeringuid riik soodustab. Eestis on selleks teine ja kolmas pensionisammas, näiteks aasta jooksul kolmandasse sambasse paigutatud raha pealt saab igal aastal tagasi tulumaksu. Kui riiklikud maksusoodustused kasutatud, siis tasub vaadata muude investeeringute poole.

Milline on olnud seni investeerimiskäitumine Eesti inimeste seas?

Eesti inimeste investeerimiskäitumine läheb iga aastaga üha paremaks, kuid palju tööd on veel teha. Kui rääkida aktsiaturgudest, siis enam eimüüda esimese paanikaga nii lihtsalt oma positsioone ära ning uuritakse, mis on aktsiahindade liikumise taga. Üha enam tehakse pikaajalisi investeerimisplaane ning paljudel on isiklik investeerimisstrateegia, millest nad kinni peavad.

Mündi teisele poole jäävad inimesed, kes võtsid raha pensionikontolt välja ja maksid sellelt tulumaksu, kuid kogu raha seisab nüüd lihtsalt kontol edasi tingimustes, kus Eesti inflatsioon ületab 20protsenti. See eiole nutikas finantsplaneerimine. Millised on 2022. aasta pikaajalised ja lühiajalised investeerimistrendid?

Lühiajaliselt oli aasta alguses trend müüa kasvuaktsiaid ja osta dividendiaktsiaid. Viimastel nädalatel on taas enam kasvuaktsiaid vaatama asutud, sest on lootust, et inflatsioonitempo USA-s pidurdub ning USA keskpank on intresside tõstmise tempot pidurdamas.

2022. aasta esimene pool oli suurepärane fossiilkütuste tootjatele ja kaitsetööstuse ettevõtetele, halvemini läks tehnoloogiafirmadel, eriti neil, kes kasumit eiteeni. Ukraina sõda avas Saksamaa silmad Venemaa energiasõltuvuse osas ning lõpuks võime öelda, et rohepööre teeb Euroopas esimest tõsisemat läbimurdeaastat, millest võib välja kasvada pikaajaline trend. Viimasel ajal muutub üha teravamaks roheküsimus. Kas roheinvesteering on mõistlik ja võiks pikas plaanis olla kõige tasuvam?

Kõik sõltub hinnatasemetest. Kindlasti eisaa öelda, et roheinvesteering on alati kõige tasuvam, kuid kui ettevõte keskkonna eest hea eiseisa, on tal üha keerulisem konkurentsis püsida. Kas ja kuidas roheline mõtteviis praegu investeerimistrendides kajastub?

USA senatis on läbi minemas demokraatide 369miljardi dollari suurune roheenergeetika toetuseelnõu, mis on juunikuust alates antud sektoris paljude aktsiate hindu üle 30 protsendi ülespoole viinud. Haruldased pole ka 60-protsendised kuised kasvunumbrid. Lühiajaliselt võib siit tulla investorite poolt kasumite võtmist ja lühiajalist korrektsiooni, aga suures plaanis puhub rohesektorile lähiaastatel pärituul.

Kas soovitaksite roheinvesteeringut tavainimesele, eriti arvestades praeguseid energiahindu?

Kindlasti, aga alati on küsimus hinnas ja alternatiivides. Praegu muutub roheinvesteeringute tasuvusaeg üha lühemaks ning seetõttu on ka nutikas nende investeeringute poole vaadata.

JA INVESTEERIMISEST

1. Säästa suudavad vaid väga suure sissetulekuga ja rikkad inimesed. Tegelikult piisab säästmisega alustamiseks vähesest –kümnest-paarikümnest eurost kuus –, millest koguneb aastaga juba täiesti arvestatav summa. Kõige tähtsam on järjekindlus.

2. Ma eisaa endale säästmist lubada. Küsi parem endalt, kas suudad kulutada 10protsenti mõistlikumalt. Leia kokkuhoiukohad ja suuna see raha hoopis säästude suurendamisse.

3. Raha pole mõtet säästa, sest inflatsioon sööb selle ära. Kui su perel tekib ootamatu väljaminek, siis kas kasutate pigem sääste, mida on inflatsioon veidi purenud, või võtate kõrge intressiga tarbimislaenu?

4. Ma olen liiga noor, et säästa. Mida nooremalt säästmist ja investeerimist alustada, seda rohkem jõuad raha koguda. Liitintress teeb aja jooksul oma töö.

5. Ma olen liiga vana, et säästma või investeerima hakata. Kunagi pole liiga hilja alustada. Mõtle, mis ajal sa investeeritud raha kasutada tahad. Kui soovid raha kasutada juba järgmisel aastal, siis on mõistlik säästa ja otsida sissetuleku suurendamise võimalusi. Mida rohkem on aega, seda julgemalt võib eri investeerimisvõimalustele mõelda.

6. Ma kulutan raha, sest olen selle ära teeninud. Muidugi on oluline ka enda premeerimine. Et aga uitostud eimuutuks domineerivaks, tõmba oma tahtmiste ja vajaduste vahele piir. Et otsused oleksid paremini läbi mõeldud, arvuta enne iga suuremat ostu, mitu tundi tööd sa oled pidanud selle nimel tegema.

7. Raha säästmine tähendab loobumist väikestest rõõmupakkuvatest asjadest. Kuigi ka väikestest rõõmudest tuleb aja jooksul kokku suur summa, eitohiks nendest päriselt loobuda. Suurema kasu saamiseks vaata üle suur kolmik: toit, eluase ja transport. Võib-olla saad hoopis nende pealt kokku hoida. Allikas: Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus