Lõuna-Eesti Aasta Ettevõtlus 2021 by Postimees

3 x Arvo Meeks

LK 2

SELGED LIIDRID JA UUDNE VAADE TULEVIKKU

ETTEVÕTLUSES JÄÄVAD ELLU VAID TUGEVAMAD

SIRLI HOMUHA,

KULDAR LEIS,

peatoimetaja

ettevõtja, Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 juhatuse liige

ee ongi tegelikult karm – kui pidevalt ei uuenda, ajaga kaasas ei käi ega pinguta, võib juhtuda halvim. Selleks et vee peal püsida ning edukalt veel ka toimida, vajab ettevõte häid ja uuendusmeelseid juhte. Oluline on teha õiged otsused õigel ajal ning mõelda suurelt. Ilmselt ei olegi vaja rõhutada, et ettevõtjate elu on teinud keerulisemaks koroonapandeemia, sest see on mõjutanud kõiki. Kuid seda tähtsam on aasta lõpus heita pilk nendele firmadele, kes on hoolimata kõigest hakkama saanud, kasvanud, uute toodetega turule tulnud või on olulised tööandjad. Seega on Lõuna-Eesti Postimees välja andnud juba neljanda Ettevõtluslehe, kus kuulutame välja piirkonna aasta parima ettevõtte ja toote. Valga-, Võru- ja Põlvamaal toimetab olenemata keerukatest aegadest palju tublisid ettevõtteid. Kuna maakondlikud parimad on välja valitud (Põlvamaa annab oma auhinnad üle ilmselt jaanuaris ning Võrumaa ja Valgamaa on seda juba teinud), oleme Lõuna-Eesti Postimehe žüriiga välja valinud võitjad ja nominendid, keda võib üle kolme maakonna esile tõsta. Sel aastal läksid žürii üksmeelsed hääled täielikult Eesti kapitalil põhinevale ettevõttele Wermo, kes on näinud nii paremaid kui ka halvemaid aegu ning nagu žüriitöös märgiti, «oli rabedas seisus ja on sellest välja tulnud» ning kindlasti väärib tunnustust. Žüriis arvestasime lisaks ka ettevõtte käivet, keskmist palka, maksekäitumist ja töötajate arvu ning olulisust kogu piirkonnale. Valikus oli mitu tublit ettevõtet ning osa neist on käesolevas lehenumbris ka nominentidena välja toodud. Samuti valisime aasta toote ning peale selle on lehes ära toodud Creditinfo tabelid, kust saab suuremate ettevõtete kohta taustainfot. Ettevõtlust tuleb märgata ja tunnustada ning seega teeb seda ka Lõuna-Eesti Postimees. Võitjad saavad auhinnad ning aasta toote tiitli võitja pälvib lisaks 5000 euro eest reklaampinda meie väljaannetes. Parima ettevõtte nominent Chaga OÜ saab eriauhinna meie koostööpartnerilt Luminori pangalt. Lisaks on saanud traditsiooniks parimale ettevõttele kinkida eritellimusel valminud graveeringuga mõõk. See on mitmetähenduslik, vana ja väärikas võitlussümbol ja ka tseremoniaalne ese, mis kõneleb selle kandjast. Ettevõtlus on samuti võitlus – iseenda, konkurentide, oma turuosa, müügiedu, käibe, kasumi, sageli ka ettevõtte ellujäämise eest. Seega sümboliseerib auhind võitu, edu, tunnustust. Meie ettevõtlusauhindu võib kohata juba päris mitmes Lõuna-Eesti firmas ning müügilettidel võib tarbija märgata Lõuna-Eesti Postimehe aasta toote märgisega tooteid. Jätkame tunnustamist kindlasti ka edaspidi ning žüriiga otsustasime, et tuleval aastal võtame lisaks eraldi kategooriana tähelepanu alla ka ettevõtted, kes paistavad Lõuna-Eestis silma kui piirkondliku kultuuri toetajad.

Tuleval aastal võtame lisaks eraldi kategooriana tähelepanu alla ka ettevõtted, kes paistavad Lõuna-Eestis silma kui piirkondliku kultuuri toetajad.

Projektijuht MARGUS METS (margus.mets@postimeesgrupp.ee) Peatoimetaja SIRLI HOMUHA (sirli.homuha@lounapostimees.ee) Reklaamimüügi juht LISETT HEIL (lisett.heil@postimeesgrupp.ee) Väljaandja AS Postimees Grupp Trükk AS Kroonpress

ul on väga hea meel kiita tänavusi auhinnatuid. LõunaEesti parim ettevõte Wermo on näinud igasuguseid aegu, tõusud-mõõnad läbi aastakümnete on olnud järsemad kui tüüpilisel Eesti mööblitootjal. Raul Vene on raputanud Wermot ka varem, aga praegu toimuv on õpikunäide eeskujulikust pöördest hea meeskonna, disaini, ekspordi ja pühendumisega. Parima ettevõtte nominent Atria tegutseb ülitihedas lihasektoris, kus edukas olla on võimalik vaid väga pikalt, süsteemselt ja kvaliteetselt oma rada ajades. Atria juht Olle Horm on Eesti lihatööstuse absoluutne tipptegija ning on ülivajalik, et suudame selliseid juhte Kagu-Eestis aastaid motiveerituna hoida. Luminori eriauhind läheb Chagale, mille eestvedaja Siim Kabritsa entusiasm on vilja kandmas. Mustast pässikust ja igasugustest uutest ideedest on küll vahva rääkida, aga algusjärgus osutub tihti kontimurdvaks rahastamine ja müügivõimaluste leidmine. Siim Kabrits on nüüdseks ennast tõestanud ning edasisel ei tundu piire olevat. Ühise joonena saab välja tuua, et kõiki kolme auhinnatud firmat iseloomustab tugeva vedaja selge panus, oma valdkonna tundmine ja pühendumine. Žürii tööd kokku võttes ja tulemusi ülejäänud Eestiga võrreldes tuli tõdemus, et Kagu-Eesti ettevõtlus on väga mitmekesine ja täis põnevaid avastusi. Võib-olla me ise selle sees olles seda nii hästi ei märkagi. Aasta parim toode on aga nii eestimaine, kui üldse olla saab: kohalikust puidust suitsusaun Räpina kandi firma Hobbiton tehtuna. Aastaid on nad palkmaju ekspordiks tootnud, nüüd on rohkem tähelepanu lisandunud eestlasliku traditsiooni kohalikule edendamisele. Mis jäi tänavu veel ettevõtluses kõlama ja mida toob järgmine aasta? Avalikkuse silmis vaikselt, aga samas üha rohkem on käimas põlvkondade vahetus. Üheksakümnendatel alustanud ettevõtjad annavad äri üle lastele või leiavad muid lahendusi. Kui pereringis jätkajaid ei ole, on valik palju

keerulisem ja kindlasti tuleb see teema lähiaastatel jõuliselt esile. Põlva-, Võru- ja Valgamaal valiti aasta algul välja kuus suuremat arengupotentsiaaliga tööstusala, lisaks kaardistati ligikaudu 30 väiksemat. Tööstusalade süsteemne arendamine on väljakutse omavalitsuste, riigi ja ettevõtjate koostööks. Selle töö tulevane edukus on Kagu-Eestis lausa traditsioonilise tööstuse arengu võti. Tööstusalad maandavad ka riske kogukondadega suhtlemisel, sest kodanikud tahavad ju korraliku palgaga töökohti, aga teisalt ei taha korstnaid oma aia taha. Tööstusalad pakuvad mõistlikku lahendust, kuid samas tähendab see aastatepikkust koostööd. Idufirmade edulugudest tuleb uudiseid iga päev, aga need on seotud peamiselt Tallinna ja vahel ka Tartuga. Omavalitsustes on uued juhid paigas, pöörake oma fookus idude meelitamisele siia kanti. Kindlasti on neid, kellel pole mõistlik esimesi müüke proovida suurlinnas, vaid väiksemates asulates. Näiteks EyeVi on kaardistanud uue ökonoomse lahenduse abil paljude valdade teede kvaliteeti ja Arcwood teeb esimese ristkihtpuidust korterelamu just kodukohta Põlvasse. Me tunnetame, et me asume ääremaal ning mõtleme ennast seetõttu väiksemaks ja nõrgemaks, kui on reaalne tegelikkus. Kas aga oleme ära kasutanud kolm lähedal asuvat võimalust? LõunaEesti keskus Tartu on ju lähedal. Tartu ei ole konkurent, vaid seal on väga palju võimalikke partnereid. Ka ülikoolid on lähedal ja ammu koostöövalmis. Ilma koostööta teadusega enam pikka konkurentsieelist ei saa. Pealegi vajavad suured ja edukad firmad partnereid: allhankijaid ja teenusepakkujaid. Isegi kui mõni suur müüakse veel suuremale, nagu näiteks Graanul Invest, siis sealt vabanev kapital loob väga palju uut ja sellest on piirkonnale suur kasu. Kultuurselt lõpetades tuletan ka meelde, et Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 on ukse ees ja seda koos Lõuna-Eesti 19 omavalitsusega. Ettevõtlusel on siit palju võita, sest eesmärgiks võetud miljoni külastaja raha piltlikult öeldes sügeleb. Ka ajakirjandus pöörab järgmisel aastal tähelepanu kultuuri ja ettevõtluse koostööle. Seega olgem valvsad!

Žürii tööd kokku võttes ja tulemusi ülejäänud Eestiga võrreldes tuli tõdemus, et KaguEesti ettevõtlus on väga mitmekesine ja täis põnevaid avastusi. Võib-olla me ise selle sees olles seda nii hästi ei märkagi.

LÕUNA-EESTI PARIMA ETTEVÕTTE JA AASTA TOOTE ŽÜRIISSE KUULUSID:

•

MARGUS METS,

Postimees Grupi maakonnalehtede vastutav väljaandja

•

MARJAN SAVTŠENKO, Luminori ärikliendipanganduse juht

•

SIRLI HOMUHA,

Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja

•

KULDAR LEIS, ettevõtja

•

TOMI SALUVEER,

Lõuna-Eesti Postimehe majandusajakirjanik

SISUTURUNDUS

LK 3

Kliima muutumine puudutab ja mõjutab meid kõiki.

EDUKAS ETTEVÕTE PEAB OLEMA KA VASTUTUSTUNDLIK Uue tehnika abil rohelisemaks Ettevõtted saavad taotleda toetusi näiteks KIKist (Keskkonnainvesteeringute Keskus), et investeerida oma seadmepargi nüüdisajastamisse, mis omakorda aitab kaasa keskkonnajalajälje vähendamisele. Uuenduslik tehnoloogia on reeglina ka keskkonnasäästlikum ja efektiivsem. Näiteks võimaldavad uued põllumajandusmasinad väga täpselt planeerida saagikoristust, põllumaa ettevalmistamist järgmiseks külviks, saagi kvaliteeti hinnata ja paljut muud, mis varem nõudis inimese tähelepanu, teadmisi ja ajamahukat käsitsi tööd.

Marjan Savtšenko Luminori äripanganduse juht

Vastutustundlik tegutsemine ja rohepöördele kaasa aitamine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, kirjutab Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko. Oleme koostöös maakondlike arenduskeskuste ja Postimees Grupi maakonnalehtedega juba mitu aastat tunnustanud maakondade parimaid väikeettevõtteid. Otsime väikeseid tublisid ettevõtteid, mida veavad julged ja ettevõtlikud inimesed ning peame seda oluliseks osaks oma missioonist.

Tänapäeva ettevõtlusmaastiku uus reaalsus on see, et me kõik hakkame mõõtma oma CO₂ jalajälge. Kui Luminor vaatab ettevõtteid regioonides, siis juba sellise pilguga, et millise jalajälje nad endast jätavad, kas nad väärtustavad seda teemat ning tegelevad sellega. Kui ettevõte teeb silmanähtavaid pingutusi oma keskkonnamõju vähendamiseks, siis on see väärt tunnustamist.

Nii nagu jätkusuutlikkus ja kliimaneutraalsuse suunas Ka Luminor pangana peab seda silmas pürgimine on aina olulisemad kõigi ettevõtete jaoks, pidama enda igapäevatöös. Kõik finantpeavad ka sellel konkursil osalejad oma äritegevuses silseerimised, mida Luminor teeb, vaadama paistma jätkusuutlike ideedega takse üle ka sellest seisukohast, kuidas või vähemalt valmidusega haettevõtte tegevus mõjutab keskkonda kata oma tegevust muutja mida ta teeb CO₂ jalajälje vähendama vähem keskkonda miseks. Muidugi mõõdame ka enkahjustavaks. Keskda jalajälge ning tegeleme pideKeskkonnakonnasäästlikumale valt teadlikkuse tõstmisega orsäästlikumale tegutsemisele ei ganisatsiooni sees. Iga projekti tegutsemisele ei suuna ettevõtteid puhul hindame otsuste langesuuna ettevõtteid ainult Euroopa Liidu tamise juures ka keskkonnarisainult Euroopa Liidu regulatsioonid ja ke ehk seda, kuidas see ettevõregulatsioonid ja kliimakokkulepe, te oma senise tegevusega ja kliimakokkulepe, vaid muutunud on ka vaid muutunud on uue investeeringuga, milleks ta tarbijate mõttemaailm. ka tarbijate laenu soovib, keskkonda mõjutab.

mõttemaailm.

Kindlasti mõtleb enamik ettevõtteid juba oma tegevuses keskkonnajalajäljele, aga kui nad võtavad selle ette täiesti teadliku ärisuunana, siis avaldab see nende tulemustele eriti positiivset mõju. Kuigi alguses võib keskkonnateadlikum tegutsemine nõuda investeeringuid, annab see pikemas perspektiivis ettevõttele efektiivsema majandamise läbi vähenevate energiakulude ja ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtu.

Fossiilkütused vahetuvad taastuvenergia vastu Keskkonnateadlikkus on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud ka tarbijate hulgas, seega määrab juba turg ära selle, et ettevõtted ei saa roheteemadest mööda vaadata. Üks hea näide on transpordisektor. Tarbijad valivad täna

teadlikumalt hübriid- või repärane. Näiteks kui elektriautosid, ka paljud trükitööstuses, kus Luminori kliendid mõtkulub palju kemilevad samas suunas, kaale ja vett, Iga tootmine peab näiteks autorendiosatakse seda mõtlema sellele, äris tegutsejad. kõike taaskaet olla võimalikult Nende huvi on sutada. Iga ressursisäästlik ja pakkuda ka rentitootmine tekitada loodusele miseks tarbijatele peab mõtleminimaalset meeldivaid hübma sellele, et kahju. riid- või elektriautoolla võimalisid, teised ettevõtted kult ressursijällegi pakuvad elektrisäästlik ja tekitaautode laadimisvõrgustikda loodusele minike. Juba praegu tavasõidukid maalset kahju. keskkonnasäästlikumate vastu vahetajad näitavad sellega oma tulevikku Rohepööre on uus normaalsus suunatust ja jätkusuutlikkuse tähtsustamist. Ei tasu peljata ka muul viisil panustamist, näiteks istutada puid, et korvata Teine valdkond, mis on viie aastaga oma tegevuse mõju keskkonnale. Täsisuliselt nullist tekkinud, on päikesenapäevane ettevõte peab olema mitpargid. Neid on väga suures mahus te ainult kasumlik, vaid ka vastutusjuba ehitatud ja ka Luminor on nende tundlik isegi siis, kui see nõuab lühiehitamist toetanud. See on puhas roajaliselt veidi kasumis järele andmist. helise energia tootmine, mille puhul Üldjuhul toob keskkonnasäästlik tenäeme trendi, et selle tootjad mõtlegutsemine aga pikas perspektiivis vad ka sellele, kuidas enda vajadusrohkem kasumit sisse. Ettevõtte tegetest üle jäävat energiat salvestada ja vus muutub efektiivsemaks, kulud väedasi müüa. henevad, maine paraneb ja seeläbi saadakse juurde kliente. Uus toore tootmisjääkidest Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ja Kogu ehitussektor on keskkonnateaddigitaliseerimine mõjutab ettevõtete likkuse kasvuga otseselt seotud. Palefektiivset tegutsemist ning aitab korjud ettevõtted ehitavad nii säästva raldada tootmist, logistikat ja müüki energiaklassi hooneid kui ka lisavad nii, et kõik protsessid sujuvad hästi. neile päikesepaneele, et energiakuluSellel, millel varem hoidis silma peal sid pikas perspektiivis veelgi väheninimene, hoiab nüüd tehisintellekt, dada. Lisaks uute ehitamisele annab mis on täpsem, ettenägelikum ja kiivanade hoonete renoveerimine korrarem. Seega aitab uute tehnoloogiate liku energiasäästu. A-energiaklassi kasutuselevõtt muuta ettevõtte veelehk energiasäästlike hoonete järele gi jätkusuutlikumaks. Ka Luminor on nõudlus praegu suur. Ka laenunäeb selliste tehnoloogiate kasutusemarginaalid on A-energiaklassi või levõtus oma rolli rohepöördele kaasa passiivmaja ehitamisele kindlasti maaitamises. dalamad, sest jälgime Luminoris põhimõtet, et roheliste projektide finantKliima muutumine puudutab ja mõjuseerimine oleks soodsam. tab meid kõiki. Kui me sellega ei tegeTeine suur teema energiasäästlikkuse le, siis kõige muu kõrval hakkab see kõrval on ringmajandus. Tööstuses teka ettevõtete äritegevust negatiivselt kivad ikka tootmisprotsessi tulemusemõjutama. See on uus normaalsus, na mingid jäätmed, kui suudetakse millega tuleb arvestada ja millest lähvähemalt osa neist muuta toormeks tuvalt peavad ettevõtted oma tegemillegi uue tootmisel, siis on see suuvust planeerima.

LK 4

Lõuna-Eesti aasta ettevõte AS Wermo on arenev ja edukas disaineritoodete müüja nii Euroopas kui USAs. Ettevõttel on läinud väga hästi ka koroona tingimustes – 2020. aasta kriisiperioodist väljuti suurenenud käibe ja tellimuste mahuga.

AMEERIKLASED SEISAVAD VÕRU TEHASE TOODETE TAGA JÄRJEKORRAS AS Wermo toodab Võrus elukondlikku mööblit ning ekspordib kogu oma toodangu. Pildil ettevõtte juht Raul Vene (vasakul) ning müügi- ja arendusjuht Peeter Kuum.

«Mingil hetkel hakkas nõudlus kasvama ja lumepall läks sealt edasi veerema. Turule toodud uued tootesarjad, eelnevad õiged otsused ja müügitöö hakkasid meile lõpuks tulu tooma.» PEETER KUUM,

Foto: Arvo Meeks

Wermo müügi- ja arendusjuht

TOMI SALUVEER

tomi.saluveer@lounapostimees.ee

õuna-Eesti Postimehe aasta ettevõte on aktsiaselts Wermo. Võru mööblitootja tuli eelmise aasta kriisiperioodist välja pea kahekordistunud käibega. Koostöös Euroopa tuntud disaineritega on piirkonna mööblitööstuse lipulaev toonud välja uued nõutud Skandinaavia stiilis tootesarjad. «Selle aasta edu on tulnud tänu varasematel aastatel tehtud tööle, mis hakkas tänavu vilja kandma,» lausus mööblifirma juht Raul Vene. «Oleme mitu viimast aastat kõike seda ette valmistanud ning nüüd jõudsid tellimused lõpuks majja ja saime sel aastal tootmismahtu oluliselt kasvatada.»

Mullune suvi tõi uue hoo

Vene sõnul tehas veel eelmise aasta aprillis-mais sisuliselt seisis, sest turul pandi koroonakriisi tõttu tellimustele stopp. «Suvel hakkasid tellimused aga vaikselt taastuma ning augustiks-septembriks oli meil ees rekordiline tellimuste maht,» lisas Vene. Wermo müügi- ja arendusjuht Peeter Kuum kinnitas samuti, et kuigi turg kukkus mõneks ajaks ära, olid samas seisus ka teised. «Mingil hetkel hakkas nõudlus kasvama ja lumepall läks sealt edasi veerema,» meenutas Kuum. «Turule toodud uued tootesarjad, eelnevad õiged otsused ja müügitöö hakkasid meile lõpuks tulu tooma.» Kuuma sõnul on pea kõik Wermo tooted uued. «2018. aasta lõpust, mil Wermoga liitusin, on alles jäänud vaid viiendik sel ajal tootevalikus olnud toodetest. Kolme aastaga on toimunud murrangulised muutused ning leitud uued kliendid, 80 protsenti toodetest on uued.» «Toodangu osas on põhilised erinevused disainis, kvaliteedis ja materjalide kasutamises,» vastas Kuum küsimusele, miks uued tooted on varasemast paremad. Wermo tootis vaheetapi aastatel ka eritellimusel ühiskondlikku projektmööblit, sealhulgas hotelli-

dele. «Praegu on meie toodangust sada protsenti elukondlik mööbel.» Wermo viimaste aastate saavutused on arendusjuhi sõnul olnud kogemuste ja aastatepikkuse töö vili. «Olen selles äris olnud paarkümmend aastat, selle ajaga on välja kujunenud partnerid ja oma sõpruskond,» lausus Kuum, kelle sõnul on Skandinaavia disaini suund üle maailma kasvav trend. «Ka Wermo praegune mööbel on tugevate Skandinaavia disaini joontega.» Igas riigis on tema sõnul siiski oma eripärad. «Näiteks Šveitsi klient puhast Skandinaavia stiili ei osta, samas meeldib talle see joon modernses võtmes,» lausus Kuum. «See on kolmepoolne koostöö tootja, disaineri ja kliendiga – igaühel on oma vajadused. Seega kujundame tooted sõltuvalt turu tunnetusest ja vajadustest.» Disainialal on Wermo peamine partner üks Taani tugev disainibüroo. Kahe Taani noore disaineri ümber on nüüdseks välja kujunenud büroo, kus töötab 15 inimest. «Oleme nendega koostööd teinud juba kümme aastat,» ütles Kuum. Ta lisas, et mööblitootja kasutab ka Inglismaa ja Itaalia disainerite abi. Vene sõnul ei müü Wermo tooteid oma kaubamärgi alt, vaid teeb koostööd klientidega. «Kõige lähem klient, kelle käest saab Wermo tooteid osta, on ISKU,» lausus Vene. Ta nimetas kõige tublimaks tellijaks Taanis mööblipoodide ketti ILVA, mis müüb oma kauplustes Skandinaavia stiilis magamistoa-, köögi- ja elutoamööblit.

Suured kliendid välismaal

Kõige suurem turg on Wermo juhi sõnul USA, kuhu Võru mööblitootja müüb ühte oma tootesarja kokku viie tootega. «USA turg moodustab meie tootmismahus praegu 20 protsenti, kuid ilmselt saaksime sinna müüa kogu oma mahu,» lausus Vene. Tema sõnul on USAs nõudlus suur ning tellijad lausa järjekorras. Vene sõnul takistab Wermo edasist kasvu eelkõige kvalifitseeritud tööjõu puudus. «Paneksime hea meelega tööle uusi seadmeid, kui oleks piisavalt töökäsi,» lausus Vene. «Võiksime praegu julgelt igakuist toodangut suurendada 20–30 protsenti, kui leiaksime selleks töötajaid.» Kuum kinnitas samuti, et ettevõtte laienemist takistab eelkõige tööjõupuudus. «Probleemid on globaalselt kõigil, kuid kui on hea

meeskond, on need probleemid ületatavad,» lausus ta. «Eestis on paraku töötajate valikut vähe ning ükskõik millises suunas vaadata, on kaadriprobleem igal pool: mutrivõtme keerajast tehases tippjuhini välja. Võidavad need, kellel on head meeskonnad, kes oskavad riske hinnata ning keerulistest olukordadest välja tulla.»

Materjalide hinnad kihutavad ülespoole

Teine murekoht on Vene sõnul materjal, mille hinnad tõusevad ning kättesaadavus on vähenenud. Hind on mõnel materjalil tõusnud rohkem kui sada protsenti. «Materjaliturul on olukord nagu börsil,» tõdes Vene. «Mõni tarnija on tõstnud ühe nädala jooksul hinda kaks korda. On olnud ka nii, et meile lubatakse küll mingi materjalikogus, aga selle hind öeldakse alles siis, kui see on laevale või veokile laaditud.» «Kliendid on hinnatõusule seni küll vastu tulnud, kuid seda kuni teatud maani,» lausus Kuum. «Lõpuks otsustab ikkagi lõpptarbija, kas ostab toote või peab seda liiga kalliks. Nii võib olla, et tõstad hinda ja kasum näiliselt suureneb, aga samas tootmismaht väheneb, sest tooteid enam nii palju ei osteta. Küsimus on selles, kui ruttu tarbija uue hinnatõusuga harjub.» Vene sõnul peab leidma tasakaalu ning tunnetama turgu ja kliente, et saada aru, mida võib teha ja mida mitte. «Mõne kliendiga lepime kokku, et hinnatõus hakkab kehtima kahe-kolme kuu pärast, teisega võib-olla kuue kuu möödudes,» tõi ta näite. «Mõne kliendiga saab hinda tõsta rohkem, teisega vähem. Peame tunnetama, kus see piir on.» Wermo ei ole jäänud kõrvale ka keskkonnateemadest. «Ameerikasse eksportides on juba pikalt nõue, et vahtplasti ei tohi pakendites olla, selle asemel kasutame kärgpappi,» lausus Vene. «On kliente, kes on öelnud, et kõik uued tooted, mis neile müüme, peavad olema uuest aastast turvatud kärgpapiga. Olenevalt toote suurusest tõuseb selle hind sellega keskmiselt viis-kuus eurot.» Kui varem kasutas tööstus palju lahustipõhiseid värve, siis ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on viimistlusliinidel üha enam kasutusel vesiviimistlus. Märkimisväärselt on rohkem ka toodete naturaalset õlitamist. Ökoloogiliste viimistlusmaterjalide osakaal on praegu 50–60 protsenti ning suureneb järgmisel aastal veelgi.

LK 5

AASTA ETTEVÕTE 2021 NOMINENDID

ELIKSIIR AVAS LÕUNAEESTI KULLASOONE ARVED BREIDAKS

arved.breidaks@lounapostimees.ee

olm meest saevad vuksiga läbi peenikest kasepuud ning saavad selle eest aplausi osaliseks. Ei juhtu just iga päev, et Tõrvas avatakse tehas, pealegi veel selline, kus tehakse ravijooki, millega minnakse maailma vallutama. Viimasena saab oma saehambad läbi kasepuu nüsitud Amer Awadh Salim Al Rawas – Omaani kodanik, kellele kuulub umbes kümnendik vastavatud vabrikust. Võidukalt tõstavad tema kõrval oma kasetüki silmade kõrgusele Tõrva vallavanem Maido Ruusmann ja OÜ Chaga looja, tegevjuht ja põhiomanik Siim Kabrits. On päikesepaisteline 23. august 2019. Omaaegsesse Tõrva linna sauna, hilisemasse leiva- ja kohukesetehasesse on üles seatud tootmisliin, millel tehakse eliksiiri mustast pässikust ehk peenema nimega chaga’st. Liini avamisele on kogunenud põnev seltskond: lisaks kohalikele on esindatud ettevõtte võtmetegelased, investorid, riskikapitalistid. Uudistatakse ringi ja maitstakse tumedat tooni toidulisandit, mis kuulu järgi peaks inimese immuunsüsteemiga ka tegelikult neid imesid korda saatma, mida jogurtireklaamid lubavad.

Foto: Arvo Meeks

Atria lihatööstuse tegevdirektor Olle Horm tõdes, et tootmiskulud aina kasvavad ja lõppu tõusul näha pole. «See on müstiline, kuidas kõik hinnad tõusevad.»

UUS TOOTEPAKEND ANDIS SUURE KOKKUHOIU TIIT LOIM

tiit.loim@lounapostimees.ee veiseliha. Tegeleme värske lihaga, tootearendusega. Oleme sisenenud linnuliha turustusse.» Umbes viiendik firma ligikaudu 280 töötajast on lätlased, aga koroonakriis ei ole nende üle piiri käimist seganud. «On olnud ärevaid hetki, aga takistust tekkinud ei ole, põhimõtteliselt on üle Läti piiri liikumisega kõik korras,» tõdes Horm.

Pilgud Aasial

Siim Kabrits ütleb avamispäeval antud intervjuus, et eelkõige on eliksiiri müügil pilgud pööratud Aasia suurlinnade poole, ning lausub prohvetlikult: «Aasias on inimestel suur probleem tervisega. 60 protsenti põhjaveest on rikutud, õhk rikutud ning selle kandi kosmeetika- ja loodusfarmaatsia tööstus hädas.» Kulub neli kuud ja kaheksa päeva ning Hiina lõhkab uudispommi, teatades uuest, kiiresti levivast viirusest, millega inimese immuunsüsteem ei oska ümber käia. Algab koroonaajastu. «Selle kahe aastaga on juhtunud see, et inimesed saavad aru: ennetamine on odavam kui ravi,» ütleb Siim Kabrits tänavu oktoobris, kui tehases on tööle pandud uus villimisliin. «Inimeste mõtteviis on muutunud. Kui varem rääkisid ennetamisest, siis ega inimene väga kuulanud. Nüüd on ennetamine ja tervise hoidmine loomulik asi. Kahe aastaga on väga suured muutused toimunud ja meil on selle võrra lihtsam, et inimesed on valmis kuulama ja tahavad rohkem teada kõigest, mis puudutab looduslikkust.»

Korralik palk

Tööandjate üks suurimaid muresid on tihtipeale vajaliku tööjõu leidmine. Hormi sõnul on nende firmas selles mõttes olukord stabiilne. «Inimesed küll kurdavad, et nende kodused elektriarved on nii suureks läinud, et nad tahavad palka juurde. Praegu on meil töötajad laias laastus ikkagi olemas.» Firma arvestuslik keskmine brutopalk oli viimatise seisuga umbes 1470 eurot. Hormi sõnul on see üsna täpne hinnang, kuigi ise ta keskmist palka oluliseks näitajaks ei pea. Atria Eesti on suuruselt Tunnustus teine seakasvataja Eestis, mainekal neile kuulub konkursil neli seafarmi: Viljandimaal SaÜlejäänud aspektid võib siiski lahterdada vikotis, Tartumaal OLLE HORM, plusspoolele. Kui toiduliit Teedlas, JõgevaAtria Eesti tegevdirektor kuulutas välja tänavused maal Palamusel ja PõlEesti parimad toiduained, osuvamaal Savernas. Firma pakub oma kolme tus üldvõitjaks Maks & Mooritsa kokaubamärgi – Maks & Moorits, Wõro ja dune hakkliha. See pälvis ka parima lihatooVK (Vastse-Kuuste) – all kokku ligi 300 toote tiitli. Toode jäi hindamiskomisjonile eriliselt silma uuendusliku pakendi poolest, mil- det. VK all on müügis veel üksikud tooted. «Toores grillvorst on suvel legendi lega hoiti eelmisel aastal kokku 59 tonni staatuses, see ei kao kuskile,» kinnitas pakkematerjali. Holm. Ka Horm tõdes, et uus pakend on saaAtria Eesti AS kuulub Atria kontserni. nud palju kiitust. Sarnaseid uuendusi on plaanis tulevikuski, aga selles mahus hüpet Helsingi väärtpaberibörsil noteeritud Atria Oy juured ulatuvad 1903. aastasse, mil asuilmselt lähiajal korrata siiski ei õnnestu. «Ei saa öelda, et sellist teist õuna puu otsas tati ettevõtte vanim omanikuks olev ühisoleks. Tegeleme edasi siiamaani. Aga artu. Atria Eesti ajalugu ulatub 1910. aastasvestades, kui suur on hakkliha müük, siis se, mil rajati Valga lihatööstus ja tapamaja. teist nii suurt lahendust meil pakkuda ei Atria Eesti on ka odaviskaja Magnus Kirdi ole. Meie tugevus on eestimaine sea- ja suursponor.

«Vili on sigade söödas põhikomponent. Hind ei ole kahekordistunud, aga palju puudu ka ei ole.»

Foto: Elmo Riig

aks & Mooritsa ning Wõro kaubamärki omava Atria Eesti lihatööstuse juhi Olle Hormi sõnul läheb tööstusel praegu üldjoontes hästi, ent kasumit ohustavad kõikvõimalikud kerkinud hinnad alates energiast kuni viljani. Lõuna-Eesti Postimehe konkursil aasta ettevõtte nominendiks valitud Atria Eesti on üks suurematest Eesti toiduainekontsernidest. Olle Hormi sõnul läheb firmal praegu üsnagi hästi, aga tootmiskulud on hiljuti järsult tõusnud. «Käive on jäänud põhimõtteliselt samaks. Aga kõik – nii liha, energia, transport kui ka kile, samuti vili, millest tehakse sigadele sööta – on drastiliselt kallinenud. Kõik kallineb maailmas, see ei ole piirangutega seotud, vaid objektiivne paratamatus. Sel aastal oli Eestis tore suvi, aga selle toreda suvega vili ei tahtnud kasvada. Vili on sigade söödas põhikomponent. Hind ei ole kahekordistunud, aga palju puudu ka ei ole. Surve kasumlikkusele on ülisuur, aga iseenesest müügi ja toodetega meil probleeme ei ole,» lausus Horm.

Chaga OÜ ekspordib Tõrvas tehtavat mustapässikueliksiiri 20 riiki Austraaliast Islandini ning äri kasvab. Ettevõtte müügitulu suurenes 2020. aastal 145 protsenti 1,4 miljoni euroni ning kasum enam kui kahekordistus.

Uus liin

See võimaldab vaadata julgelt tulevikku ning suurendada panuseid. Sügisel lülitati käima 100 000 eurot maksnud uus villimisliin, mis paneb eliksiiri mugavatesse väikepakenditesse. Kui pooleliitrist eliksiiripudelit on tülikas reisile kaasa võtta, siis 25-milliliitriseid, umbes üht suutäit mahutavaid väikepakendeid saab mahutada ka väiksemasse (selja)kotti. Pole üllatav, et sellegi idee andsid partnerid Aasiast. Uus liin suudab aastas välja lasta kuni 12 miljonit väikepakki, kuid Aasia suurlinnades elab maksujõulist seltskonda mitu korda rohkem. Mustapässikueliksiiri tootmisele Tõrvas aluse pannud Siim Kabrits on Eesti mahemajanduse üks vedureid. Vestlused temaga jõuavad varem või hiljem välja punkti, kus jäädki uskuma, et elame siin LõunaEestis lausa kullatolmu keskel. Veel puhas, veel väetistest rikkumata maa ning mets ja täis tossutamata õhk on miski, mille pöörast väärtust ei oska siin tähelegi panna. Loodustooted, toidulisandid, tervisetooted on maailmas kasvav äri, kus Eestil on Kabritsa sõnul võimalik püüda oma suurt kala. Meil on miski, mida paljudel enam pole. «Eesti eristub maailmas riigina, kust pärit loodus- ja tervisetooted on valmistatud puhtas looduses kasvanud toorainest,» ütleb ta. Eelkõige on see argument suurtel turgudel nagu Saksamaa ja Austraalia.

Seened buumivad

Eraldi buumib selles äris kõik, mis seotud seentega (ka must pässik on seen). «Kogu teadusmaailm keerleb praegu ümber seente – nii meditsiiniseened kui seened, millest püütakse ravimeid või toidulisandeid teha. See on väga põnev,» lausub Kabrits. «Eks meil kõige suurem mure ongi praegu toorainega. Kuigi meil on Eestis 600 metsaomanikku, kes meile toorainet kasvatavad, ning me ise rendime ja ostame metsi, siis minul on metsaomanikele üleskutse: kellel on kasemets ja kes tahab lisa teenida, siis madalama väärtusega metsades on hea võimalus musta pässikut kasvatada.»

Siim Kabrits on Eesti mahemajanduse üks vedureid.

SISUTURUNDUS

LK 6 Kõikjal Eestis loovad töökohti ja lisandväärtust majandusse ettevõtjad, kes on milleski edukad. Selle taga on tegusad naised ja mehed, kes on näinud mingis konkreetses valdkonnas ja kohapeal pakutavates võimalustes potentsiaali. Neil särasilmsetel ja teotahet täis inimestel on üsna sageli mingit laadi seos paigaga, kus ettevõte toimetab.

Ettevõtte laienemis- ja kasvuplaanid ei tohi jääda teadmatuse taha Kaarel Aus, KredExi ettevõtlusosakonna juht

Paljuski on just nende ettevõtjate tegutsemistahe ning tegevuse laiendamine aidanud hoida ja arendada elu erinevates Eestimaa paikades. Teisalt püstitab maailm me ümber pidevalt uusi väljakutseid, kuidas olla edukas ka homme ja ülehomme – mitte pelgalt viimase pisut enam kui poolteise aasta jooksul, millele on oma pitseri pannud pandeemia ja selle mõjud. Samas potentsiaaliga ärisuundi jagub. Jagub ka ettevõtjaid, kes suudavad plaane ilma lisatoeta ellu viia, kuid on ka neid, kel jääb heade plaanide teoks tegemisest puudu näiteks omavahenditest või tagatistest. Just siin saab toeks tulla KredEx ning piltlikult sellest viimasest künkast üle aidata.

Eesti üks tuntumaid tööstusettevõtteid ja poole toodangust eksportiv Haapsalu Uksetehas püstitas uue tootmishoone (fotol parempoolne) just KredExi tööstuslaenu toel. Foto: Uve-Rain Uusrand

Võtmeküsimus – plaanid ja vajadused KredExi eesmärk riikliku finantsasutusena on luua võimalusi ettevõtluse ja ekspordi arenguks kapitalile ligipääsu parandamise ja riskide maandamise kaudu. Seda siis, kui erasektor finantsteenuseid piisavas mahus tagada ei suuda. Meie eesmärk on aidata kasvada ja areneda ettevõtetel, kes soovivad saada senisest veelgi edukamaks. Just sellest põhimõttest lähtudes pakume ettevõtjatele terviknõustamist, mille eesmärk on selgitada välja tema plaanid, probleemid ja vajadused, et vajadusel KredExi teenuste abil täiendavat arengutuge pakkuda. Olgem ausad, finantsteenused on oma olemuselt spetsiifilised ja seetõttu omajagu keerukad. Ettevõtjale tulebki appi KredEx, et kaardistada terviknõustamise raames tema tulevikuplaanid ja senised probleemkohad, mida ettevõtja ise näeb. Tihtipeale võib välja tulla, et tegelik probleem on hoopis kusagil mujal, kui esmapilgul võib tunduda. Kitsaskohti võib olla erinevaid, näiteks on mõni risk maandamata või pole piisavalt omakapitali lisainvesteeringute tegemiseks. Samuti võib takistada investeeringuid ja seeläbi laienemist piisava tagatise puudus. Võimalik, et tegelikult takistusi ei eksisteerigi, tuleb vaid tegutsema asuda. Loomulikult ei ole kõikide probleemide lahendamine meie võimuses, aga paljudele on lahendus olemas. Leiame just selle, mis on konkreetsele ettevõtjale sobilik. Nõustamise eel juba taustatöö tehtud Selleks, et suudaksime nõustamisprotsessis tagada terviklikkuse, teeme enne füüsilist kohtumist ära vajaliku eeltöö. Haldur küsib nõustamisest huvitatud ettevõtjalt eri materjale (nt majandusaruanded), et end firma käekäiguga kurssi viia, ning lepib seejärel kokku konk-

reetse kohtumisaja. Kohtumisel räägitakse lähemalt, millised on tulevikuplaanid: kas ja millesse on soov investeerida, laieneda välisturgudele või koduturul jne. Selle baasilt tutvustame KredExi pakutavaid lahendusi, kuidas kasvule ja arengule suunatud tulevikuplaane realiseerida. Samas ei koorma me oma ettevõtjast partnerit, rääkides asjadest, mida tal vaja pole või mis talle ei sobi.

KredExi terviknõustamine ettevõtetele • Eesmärk on parandada kapitali kättesaadavust kasvu- ja arengupotentsiaaliga ettevõtetele. • Nõustamise käigus selgitame välja probleemid ja kitsaskohad finantseerimisel ning leiame võimalikud lahendused KredExi teenuste seast. • Võta huvi korral ühendust KredExi halduriga ja saada sooviavaldus terviknõustamisele registreerimiseks aadressil ettevotlus@kredex.ee.

Tootmise laiendamisel toeks – tööstuslaen Kindlasti on igaüks, kes plaanib oma tootmist laiendada ja äri arendada, mõelnud, kas pank selleks ikka laenu annab ja kas laenu saamiseks on piisavalt omafinantseeringut. Kujutame ette olukorda, kus ettevõttel on potentsiaali laiendada tootmist kaks korda – olgu näiteks uus tehasehoone, tootmishooned või protsessi kaks korda efektiivsemaks muutvad robotlahendused. Isegi tellimused või õigemini kokkulepped partneritega tellimuste kasvatamiseks võivad juba olemas olla, aga see nõuab investeeringut. Ka pank annab meelsasti laenu, kuid soovib nt 40% omafinantseeringut. See võibki saada takistuseks: võimalik, et pole seda nõutud määral või siis sooviksid kasutada neid vahen-

deid muudel eesmärkidel. Siin tulebki appi tööstuslaen, mis on KredExi laen ettevõtjale finantseerimisprojekti omafinantseeringu osaliseks katmiseks. Tööstuslaen – finantskeeles allutatud laen – suurendab kaasfinantseerijate silmis ettevõtte omafinantseeringut. Sisuliselt kõik ettevõtted, kes on praeguseks KredExi tööstuslaenu kasutanud, on tagantjärele öelnud, et see on geniaalne toode, mis teeb võimatu võimalikuks. Kui on hea äriplaan, pank on nõus laenu andma, omafinantseering on isegi olemas, aga natukene on puudu, siis anname koostöös pankadega lisatõuke, et kasvu ja lisaväärtust loov tööstusinvesteering ei jääks tegemata.

Tööstuslaenu põhitingimused • Laenu sihtotstarve on investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse, sellega kaasnevad otsesed kulud seoses tegevuse laiendamise, toodangu mitmekesistamise või tootmisprotsessi ümberkorraldamisega. • Laenusumma on maksimaalselt 2 miljonit eurot ja kuni 40% projekti maksumusest. • Laenu põhiosa maksetele kehtib kuni krediidi- või finantseerimisasutusega sõlmitud laenu- või liisingulepingu lõppemiseni maksepuhkus. Vt lähemalt: kredex.ee/tööstuslaen

KUS RAHA END PEIDAB? TURUÜLEVAADE AITAB. USALDA, AGA KONTROLLI!

CREDITINFO.EE

www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401 | Pikk 4, Võru

Alanud on taimede ja istutustööde tellimine 2022. aasta kevadeks Teeme lõppraieid

Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

LK 8

Lõuna-Eesti aasta parima toote tiitli võitis Hobbiton OÜ traditsiooniline suitsusaun. Räpinas asuv osaühing valmistab maakividest vundamendiga suitsusaunu. Sauna seinad on männipalgist, laed pärnast, põrandad lehisest ning katuselaast kuusest.

HOBBITONI SUITSUSAUN HOIAB LÕUNAEESTI TRADITSIOONE

«Lõppkokkuvõttes on see ikka nii, et võime teha kaks täpselt samasugust suitsusauna, aga kõik oleneb inimesest, kuidas ta kütab. Leil võib tulla täiesti erinev.» RAGNER LÕBU,

Foto: Arvo Meeks

Hobbitoni Eesti müügijuht

Käsitööpalkmajade tootja Hobbiton OÜ Eesti müügijuhi Ragner Lõbu sõnul tellitakse neilt suitsusaunu paar tükki aasta jooksul.

ARVED BREIDAKS

arved.breidaks@lounapostimees.ee

äpinas asuvat osaühingut Hobbiton tuntakse peamiselt küll käsitööna valmistatavate palkmajade järgi, kuid elamute kõrval pannakse seal kokku ka Lõuna-Eestile omaseid traditsioonilisi suitsusaunu. Hobbitoni suitsusaun on LõunaEesti Postimehe tootekonkursi tänavune võitja. «Maa-arhitektuuriliselt on suitsusaun ainuke ehitis, mille välimus ja funktsioon on jäänud peaaegu samaks, mis ta oli sada-kakssada aastat tagasi. See teebki selle eriliseks. Suitsusauna traditsioon on LõunaEestis ainukese kohana maailmas elujõuline traditsioon,» ütleb Hobbitoni Eesti müügijuht Ragner Lõbu. Kui Hobbiton ligi veerandsada aastat tagasi palkmajade kokkupanekuga alustas, olidki esimesed Räpinas valminud majad Lõbu sõnul sama suured, kui on praegu valmistatavad suitsusaunad. Kuigi majad on aastatega läinud suuremaks ja keerukamaks, kuulub ettevõtte tootekataloogi ka suitsusaun, mida valmistatakse aastas paar tükki ja müüakse peamiselt Põhja-Eestis.

Lihtsus töötab

«Suitsusauna tegemine on olemuselt lihtne,» räägib Ragner Lõbu. «Materjalid on kõik looduslikud, alustades maakivist, millest saab kas vundament või pannaksegi saun lihtsalt kividele, nagu seda tehti 150–200 aastat tagasi. Palgid, mis metsast saame, laastud katuse katteks, lihtne keris – tegelikult on see saun olemuselt väga lihtne. Ma ausalt öeldes ei kujuta ettegi, et suitsusaunas oleks sees dušš, elekter, kanalisatsioon. Suitsusaun peab olema lihtne – siis see töötab.» Kuigi eritellimusena on võimalik lasta ehitada ükspuha milline suitsusaun, võiks see Lõbu sõnul jääda välja kujunenud mõõtudesse kolm korda viis meetrit, mis tagab leiliruumis kõige parema elamuse. «Turismiettevõtjad, kellel on vaja panna lavale korraga 15–20 inimest, on katsetanud suurte saunadega, suurte keristega, aga tihti pole see head tulemust andnud,» lisab Ragner Lõbu. Leili iseloom sõltub sellest, kuidas saun on köetud ja tuulutatud. Et vastne saunaomanik oskaks need protseduurid õigesti läbida, antakse kaasa ka kasutusjuhend. «Oleme teinud kahe lehekülje pikkuse kasutusjuhendi, mille iga klient kaasa saab. Seal on proovi-

tud kõik nüansid läbi mängida,» selgitab Ragner Lõbu. «Lõppkokkuvõttes on see ikka nii, et võime teha kaks täpselt samasugust suitsusauna, aga kõik oleneb inimesest, kuidas ta kütab. Leil võib tulla täiesti erinev.»

Suitsusaun Tallinna

Suitsusauna ehitamine algab Hobbitonis talvisest puiduvarumisest, mil varjualustesse koondatakse umbes aastane materjalivaru. Edasine töö käib juba koostöös sauna ostjaga. «Kui tellijal endal joonist pole, pakume oma joonised välja,» selgitas Lõbu. «On tuldud väga erinevate joonistega, aga oleme siis proovinud selgitada, et kui tahta päris suitsusauna, on mõistlik hoida traditsioonist kinni.» Hobbitonis on aastate eest valmistatud ka üks erilise arhitektuurilahendusega suitsusaun, mis tuli teha sobivaks Tallinna äärelinna jaoks, kus omavalitsus ja naabrid seda esmalt sugugi näha ei tahtnud. «Seal ei olnud võimalik traditsioonilist sauna ehitada ja pidime disainima suitsusauna, mille leil oleks sama, aga visuaalne pool sobiks majadevahelisse keskkonda,» meenutab Ragner Lõbu. Tellija oli käinud Võrumaal suitsusaunanädalal, istunud elus esimest korda suitsusauna laval ning võtnud siis lausa kinnisideeks, et tema peab endale samuti suitsusauna saama. «Õnnetuseks elab ta Tallinna äärelinnas. Poolteist aastat ajas ta seda asja omavalitsuse, naabritega ja lõpptulemus oli hea – saun töötab siiamaani,» lisab Lõbu. Suitsusauna valmistamiseks kulub plaanist kuni esimese leilini müügijuhi sõnul umbes kolm kuud. Selle sisse mahub nii kohapealne vundamendi ehitus, sauna valmistamine tehases, kohapeal kokkupanek, kerise ehitus.

Parem sisekliima

Palkmajadele, mille valmistamine on Hobbitoni põhitegevus, kulub muidugi rohkem aega ning selles on «süüdi» asjaolu, et Räpina firmas valmivad palkmajad käsitööna. Põhilised ostjad, olgu Norras, Rootsis või Soomes, kuhu Hobbitoni majad valdavalt lähevad, ja ka Eestis, kus turg on kasvav, on Lõbu sõnul lastega pered ning pered, kes soovivad kolida linnast maale. «Nad tahavad sellist elamut, mis sobiks maale, sobiks ka lastele ja oleks tervisele hea,» räägib Ragner Lõbu. «Sisekliima on massiivpuitmajas tänu stabiilsele õhuniiskusele suhteliselt ühesugune. Kui mujal tuleb sisekliimat seadmetega reguleerida, siis käsitööpalkmaja suur eelis on, et väga suur osa sisekliimast on loomulik.» Puitmaja plusspoolele tuleb Lõbu sõnul kanda seegi, et puit on sajanditega läbiproovitud ehitusmaterjal, mis pakub vähe üllatusi.

«Teame, mis juhtub selle materjaliga kümne, viiekümne ja saja aasta pärast – õppematerjal on igal sammul näha. Teame, mis on sajaaastaste majade hädad, saame neile tähelepanu pöörata ja loodetavasti siis need majad, mida nüüd ehitame, kestavad sada aastat kauem. Maja kestab kauem, kui inimene seal sees elab ja seda hooldab.» Sugugi väheoluline pole seegi, et palkmaja ehitamisel loodusesse maha jäetav ökoloogiline jalajälg on tänu lühikesele tarne ahelale suhteliselt väike. «Palk tuleb metsast siia, meie teeme maja valmis ja järgmises kohas pannakse üles. Kasutame praktiliselt ära kogu puidu ja väike jääk, mis tekib, läheb katlasse, millega kütame oma tootmishooneid ja kontorit,» lisab Ragner Lõbu.

KOMMENTAAR LISETT HEIL

maakondade müügiüksuse juht

aailm januneb uute toodete, innovatsiooni ja värskete ideede järele. Targad siiski vaatavad ka ajalukku, võrdlevad esivanemate traditsioone praeguste trendidega ning loovad selle peale väärtuse. Tagasivaatega hoiame kosutavaid rituaale ja traditsioone au sees, mis aitab omakorda põlvkondade pärandit edasi anda. Tänapäeva tarbijaskond tahab saada osa loost, mis on midagi müstilist ja olnud enne meid. Märkimata ei saa jätta ehitustehnikat – mida looduslähedasem, seda südantsoojendavam.

Meil on hea meel anda välja aasta toote auhind just sellisele eelkirjeldatud ettevõttele. Lõuna-Eesti parima toote tiitli võitja saab 5000 euro eest reklaami Postimees Grupi trüki- ja veebiväljaannetes. Auhinnapakett sisaldab ka Postimees Grupi poolset müügi- ja turunduskonsultatsiooni. Hea meelega anname hoogu toote usaldusväärse kaubamärgi loomisele ja püsimisele, sest seeläbi sünnivad edulood, mis julgustavad teisigi. Palju õnne ja kõrget lendu Lõuna-Eesti Postimehe aasta tootele!

LK 9

AASTA TOOTE 2021 NOMINENDID

SPORDIMEKA, MIS AINA UUENEB JA ARENEB

Peapruul meister Janar Karakatš villi misliini taga.

MAARIUS SUVISTE

maarius.suviste@lounapostimees.ee

Peale sportimise ka õpitakse

Kristjan Kari se sõnul are neb Kääriku spordikes kus pidevalt. «Kaugemale vaadates peab meie teenuse tase olema parim ja sobima klientidele,» märkis ta.

Praegu on Eesti spordi treeningukeskuses käsil toitlustus- ja koolitushoone uuenda mine. Tööd hõlmavad peale söögisaali ja köögi täielikule uuendamisele ka konve rentsiosa sisustamist tänapäevase multi meediakeskkonnaga, et tagada keskuse te gemistes targa spordikeskuse eesmärke. «Me mitte ainult ei spordi, vaid ka õpi me ja õpetame sportlasi ja treenereid,» üt les Kääriku spordikeskust haldava sihtasu tuse Tehvandi Spordikeskus juhatuse liige Kristjan Karis. Kõnealuse ehitusetapi valmimise täht aeg on järgmise aasta suve lõpp – siis saab kuulutada keskuse põhiosa valmisolevaks Kääriku spordikeskuse 75. aasta lõpuks. Karise sõnul on keskus olenemata suurtest ehitustegevustest ja koroonaviiru se levikust arenenud ka klientide huvi poo lest. «Eks olukorrad, kus sportlastel oli ras ke välismaal treenida, leiti tee kodumais tesse spordikeskustesse. Kui eelmine aasta oli raskem, nii majanduslikult kui ka piiran gute poolest, siis käesolevat aastat saab kindlasti keskuse ajaloos üheks parimaks nimetada,» märkis spordikeskuse eestve daja. Ööbivate spordiklientide arv on juba tänavu kasvanud üle 30 000. Spordirajatis te kasutajate hulka võib tema hinnangul julgelt kolmekordistada. Võrdluseks: 2012. aastal oli ööbivate klientide arv alla 10 000. Sinna leiavad järjest rohkem tee ka lõu

Foto: Mati Määrits

nanaabrid. «Loodame, et kui viirusepiiran gud kunagi vähenevad, saame uuesti roh kem kliente ka Venemaalt,» lisas ta. Teh vandil toimuvate suusavõistluste ajal on Kääriku ka majutusasutuseks klientidele olenemata lähteriigist.

Pidevalt tööl 30 inimese ringis

Kui pikaks ajaks broneeringuid tehtud on? «Üldiselt me broneeringuid kaugemale kui viis aastat ei tee. Peab tõdema, et järgmiste aastate suved on juba praegu suhteliselt täis broneeritud,» ütles Kristjan Karis. Põhiosas on keskuse tegevus ja klienti de huvi seotud olnud spordiga. «Pööran tähelepanu, et ka matkasport on sport,» märkis ta. «Kui aga rääkida võrdlusest saa vutusspordiga, siis võtame vastu ja teenin dame ka kliente, kes soovivad pigem nau tida suvel Kääriku järve ja meie saunasid või talvel uisuväljal sõbralikult liuelda. On ka järjest rohkem kliente, kes soovivad põ geneda linnamürast ja nautida Lõuna-Eesti kuppelmaastiku rahu ja ilu.» Pidevalt on Kääriku spordikeskuses tööl umbkaudu 32 inimest. Kiirematel ae gadel, eriti suveperioodil võetakse appi piirkonnast noori nii puhastusteenindusse, kööki kui ka spordirajatistele. Suurem vajadus tööjõu järele tuleneb vahetuvatest laagritest: spordikeskus peab sisuliselt kolme tunni jooksul suutma öelda «Jällenägemiseni!» ja «Tere tulemast!» 350 inimesele.

ÕLLEPRUULIJA EI TAHAGI VÄGA SUUREKS SAADA MATI MÄÄRITS

mati.maarits@lounapostimees.ee

õlvamaal Saverna lähedal käsitöö õlut valmistav Käbliku pruulikoda ei plaanigi tootmist oluliselt laiendada, sest sel juhul läheks risk liiga suureks. Peapruulmeister Janar Karakatši tõdemusel kuulutakse Eesti pruulikodade esikümnesse kindlasti. «Me ei ole kõige väiksemad ja ka mitte kõige suuremad. Plaani ülisuureks saada meil ei olegi olnud. Muidu investeerid palju ning risk läheb suureks – sel juhul kas võidad või kaotad palju. Pigem teha rõõmuga,» sõnas ta. Käbliku turismitalus on pruulikoda te gutsenud viis-kuus aastat. «Ettevõte oli küll juba varem, aga siis toimetasime mustlaspruulidena ehk rentisime teiste pruulikodade võimalusi, et õlut teha. Siis vaatasime, et selline asi ei ole jätkusuutlik ning tuli endale pruulikoda ehitada,» mär kis Karakatš. Esialgu pandi püsti kuus fermenterit (bioreaktorit), mõne aja pärast ehitati maja suuremaks ning nüüdseks on mahuteid 11, igaühes 1300 liitrit. Kuus suudetakse pruu lida kõige rohkem 15 000 liitrit.

Maailma parim spordikeskus

Tulevikust rääkides mainis Kristjan Karis, et kaugemale vaadates peab spordimeka teenuse tase olema parim ja sobima klien tidele. «Peame kogu aeg arvestama sellega, et ka meie klientide soovid muutuvad. Viima ne võib-olla nii mugavuse kui ka uute raja tiste poole pealt. Ei saa varjata, et tuleviku visioone oleme juba teinud, aga praegu on kindlasti vara sellest täpsemalt rääkida,» lausus ta. «Igal juhul peame siiski õigustama meie endi pandud nime «Maailma parim spordikeskus». Üldine eesmärk on tihenda da oluliselt tööd teadusasutustega ning võimalike erasektori spordiinnovatsiooni asutustega, et anda sisu nii sporditeadus tele kui ka meie klientidele.»

Spordikeskus peab sisuliselt kolme tunni jooksul suutma öelda «Jällenägemiseni!» ja «Tere tulemast!» 350 inimesele.

Iga õlu sortimenti ei jää

Foto: Sille Annuk

tepää vallas asuv Kääriku spordikes kus ei tõmba ligi ainult tippsportlasi ja harrastajaid. Üha rohkem on neid, kes lähevad sinna nautima LõunaEesti kuppelmaastiku rahu ja ilu. Pidevalt uuenev ja arenev kena ja vaik ne kohake Valgamaal on nüüdisaegne treeningu- ja olümpia ettevalmistuskeskus ning seeläbi ka piirkonna ettevõtluse edendaja, samuti tööandja. Totaalse muutumise läbi teinud spordi mekas on ehitatud juba aastaid. Seal on spordikompleks hotelli, puhkemajade, spordirajatiste (spordihall, kergejõustiku staadion, pallimänguväljakud, väliujula), konverentsi- ja toitlustuskeskuse, järveäär sete saunade, suusastaadioni ning matkaja suusaradadega. Tänavu suvest on taas avatud täielikult uuendatud hotell.

Pruulitud on seni 30 sorti õlut, alles on jää nud 15–17. «Pidevalt on mõned otsas, sest me ei suuda nii palju toota, kui nõutakse. Kui algul mõtlesime, et laagriõlut me pruu lima ei hakka, siis ühel hetkel tegime siiski Kohaliku Lageri ära, mis hakkas millegipä rast maru hästi müüma. Siis tegime ka Pils neri kõrvale. Ja nüüd ongi laagriõlled kõige müüdavamad. Meie enda lemmikõlled need ei ole, aga kui nõudlust on, tooda me,» rääkis peapruulmeister. Kõik ülejäänud õlled valmivad aleehk pinnakääritusmeetodil. «See õlu on lihtsalt võimsam, maitseid ja sisu on roh kem,» ütles Karakatš välja oma eelistuse peapõhjuse. Kõik retseptid on enda välja töötatud. Näiteks Rabarbara on tehtud rabarbrivar test, aga on ka ebaküdooniaõllesid. «Tom Yum Muni õlles on sidrunheina, kahvrilai milehti, tšillit, Himaalaja soola. Välja tuleb hapusoolakas õlu, mis maitseb nagu Tai supp. Oleme teinud ka sellist õlut, mis maitseb nagu Tallinna peenleib,» rääkis meister. Ta lisas, et ale-õlledest on popu laarsemad Absurd, Tuulispask ja Alehop. Toota nii palju, kui nõutakse, pigem ei jõuta. «Võtame vahel ka teisi mustlaspruu le sisse – muidu lähevad päris ära. Suvel

aga ei lase teisi üldse ligi, kuna enda too detel on hea minek. Me ei ole võtnud suunda maailma vallutada, vaid teeme õlut puhtalt lõbu pärast. Nali on iga asja, ka sil tide ja maitsete juures. Kusjuures kõik meie sildid on maalitud, mitte lastud arvutist välja,» mainis tootja.

Euroopa suurim festival

Sel suvel toimus Käbliku talu maadel juba neljandat korda mitmepäevane muusikaja käsitööõlle festival Käbliku Beer Camp & Rock’n’Roll 2021. «Alguse sai see sellest, et meid ei võe tud Intsikurmu festivalile õlut müüma. Meil tookord sellist raha ei olnud, et endale seal koht osta. Mõtlesimegi siis, et teeme pa rem oma festivali ja kutsume siia ka kõik teised pruulikojad,» rääkis Karakatš. Koroonaaja piirangute tõttu muutus Käbliku Beer Camp & Rock’n’Roll lausa Eu roopa suurimaks muusikaja õllefestiva liks, sest mujal olid kõik keelatud. «Aga Eesti lubas 1400 inimest ja meil tõesti ve das, et tekkis selline aken. Tuhat piletit umbes müümegi, sest üle 1400 inimese siia platsi peale lihtsalt ei mahu. Festivali ajal müüme läbi ehk 5000 liitrit õlut ja sel lega saame ilusti hakkama. Siin on ka teis te tegijate õlut – 13 pruulikoda,» sõnas Ja nar Karakatš. Veebruaris avatud Põlva õllekelder oldi sunnitud juba märtsis piirangute tõttu kin ni panema. «Suvel ehitasime kiirelt terrassi, kus teeme ahjus pitsasid, mis olid üsna me nukad. Vaatasime enne kaardilt, kus müüakse kõige vähem käsitööõlut, ja kui selgus, et Põlvas ja Valgas, tegime Põlvas se,» selgitas peapruulmeister. Ettevõtluskonkursi žürii liige Kuldar Leis ütles, et selline pruulikoda on uue aja ettevõtluse näide. «Alustanud käsitööõlledega, on nad edasi liikunud teenusesektorisse. Korralda da Käbliku talus rokifestivali on julge ja tunnustust vääriv samm, fännid hindavad seda. Avanud Põlvas sisuliselt tagahoovis pitsa- ja õllekeldri, on nad selgelt kinnista nud oma brändi,» tõdes ta. Ta lisas, et Käbliku teeb oma õlledele süsteemset turundust ning arvestades kä sitööõllede paljusust Eestis, on see korralik väljakutse. «Minu isiklik lemmik on Pilsner Urukell: Tšehhi sugemed, Põlvamaa teostus,» lisas Leis.

LK 10

Foto: TÜ Tarmere

2 0 2 1 KO N KU R S S

Foto: OÜ Mäe-koda

AASTA TOODE

Lõuna-Eesti Postimehe parima toote konkursile esitati tänavu kuus kandidaati. Need on valminud või täiustatud aastatel 2020–2021. Lisaks kolmele parimale esitati järgmised tooted:

• MAITSEMESI (OÜ MAITSEMESI) Toote põhikomponent on mesi, mis pärit Valgamaalt. Meele lisatakse eri komponente, mis annavad sellele uusi kasutusvõimalusi. Näiteks saab maitsemeest kakaod, jääkohvi ja teed valmistada või sellega liha marineerida. Ka kohvi sisse

saab tavalise mee asemel segada näiteks rummi-šokolaadimett, et sellele mõnusalt šokolaadine rummi maitse juurde anda. Segades aga kuuma piima näiteks piparmündi-šokolaadimeega, saab mõnusa piparmündikakao.

JA TATRAKAMA • KANEPI(TÜ TARMERE) Foto: OÜ Maitsemesi

Erineb teistest kamadest selle poolest, et on toodetud gluteeni mittesisaldavast toor ainest. Koosneb neljast koostisosast: toortatar, hernes, kanep ja põlduba. Retsepti on välja töötanud Eesti maaülikooli teadlased. Toode on mahe ning Uma Meki märgisega.

RÄPINA PABERIVABRIK EHITAS UUE TOOTMIS- JA LAOHOONE Tänaseks on Räpina Paberivabriku AS kasvanud kõige laiema tootevalikuga pakkeprofiilide tootjaks Euroopas ning laiendab oma tegevust veelgi.

nad oma eri profiilidele teha kliendi soovidele vastavalt ka sisselõikeid, auke ja perforatsiooni.

„Esimesed liiniosad uude tootmisse on juba kohal, osa saabuvad veel sel kuul. Mõned seadmed kolime ka oma olemasolevatest ruumidest sinna, nendega loodame paari nädala jooksul uues hoones tootmist alustada,” tutvustas Räpina Paberivabriku AS-i juhataja Mihkel Peedimaa.

Kõige laiema tootevalikuga Tänaseks on Räpina paberivabrik kasvanud kõige laiema tootevalikuga pakkeprofiilide tootjaks Euroopas, paberivabriku toodangut kasutavad hinnanguliselt 70 protsenti Soome, Rootsi ja Taani tootmisettevõtetest. Need kolm riiki kokku annavad ka pea poo-

Uus tootmishoone on vajalik mitmel põhjusel: suurendada toodangumahtusid ja tootlikkust, efektiivsust, paindlikkust ja parandada töötingimusi. „Näiteks aitab investeering oluliselt vähendada tõstukite tühisõite ning laos kaupade ringi tõstmist. Seejuures võimaldab laohoone paremates tingimustes teha laadimisi ja paremini hallata kasvavat tooraine- ja tootevalikut,” tutvustas Mihkel Peedimaa. Töötlevad ka vanapaberit Viimastel aastatel maailmas kasvanud loodushoidlike pakkevahendite kasutus ja paberipõhised materjalid on kahtlemata üks paremaid võimalusi keskkonnasäästu eesmärkide saavutamisel. „Räpina paberivabrikus kasutusele võetud vanapaber aitab metsades säilitada igal aastal umbes 300 000 puud!” teadis Peedimaa. Räpina paberivabriku põhitoodeteks on eri kujudega (I; V; L; U) pakkeprofiilid, mida toodetakse kliendi vajadustest lähtudes. „Kuigi endiselt suurem osa lõpptoodangust läheb komplekteeritud kaubaaluste nurkade kaitsmiseks, siis järjest enam kasutatakse meie profiile ka toodangu lõpp-pakendina, näiteks trükituna mitmevärviliste kasutusjuhendite, logode ja triipkoodidega,” tutvustas Peedimaa. I-profiile kasutavad näiteks puidutööstused, et rohkem kaupa konteinerisse mahutada. U-profiile kasutatakse näiteks paigaldusjuhiste kandjatena ja väga palju lõpp-pakendina. Eri töötlusega väga suuri V-profiile aga näiteks merekonteinerites kaubaaluste fikseerimiseks. Peedimaa sõnul suudavad

le paberivabriku müügikäibest. Lisaks eksporditakse väga suur osa tooteist ka Saksamaale, Hollandisse, Belgiasse, Austriasse, Suurbritanniasse, Lätti ja Leetu. „Teame, et meie tooted jõuavad läbi edasimüüjate näiteks ka Araabia Ühendemiraatidesse ja Ameerika Ühendriikidesse,” rääkis Peedimaa. Ta lisas, et tema jaoks on väga oluline ka koduturg. Siinsete klientidega arendatakse tihti tooteid paremaks. Enamikus riikides on nende klientideks pakendite

• MARJAPABER (MTÜ MÄE-KODA) Suus sulava struktuuriga suhkruvaba maiustus. Mõeldud eelkõige lastele, kuid sobiv vahepala ka täiskasvanutele. Selle tervisliku maiuse koostisained on marjasegu ja mesi.

REKLAAM

edasimüüjad, aga kliendiportfellist leiab ka ühe maailma suurima põrandaplaatide ja OSB-plaadi (Oriented Standard Board) tootja Kaindl/Kronospan grupi. „Lisaks pakkeprofiilidele toodame vahelehti, mida kasutatakse tööstuses kaupade pakkimisel, ja ehituspabereid ning kartongi väikerullides nii tööstustele kui ka lõpptarbijatele ehituskauplustes müümiseks,” lisas Peedimaa. Eelnev jutt peaks tema meelest olema ka hõrguks reklaamiks, et meelitada Räpina paberivabrikusse tööle vahvaid ning usinaid töölisi. Peedimaa sõnul on neil ametis inimesi, kes enne töötasid Soomes ja on nüüd Kalevipoja staatuse lõplikult maha pannud ning kodumaale tagasi pöördunud. Ja kartust, et töö paberivabrikus otsa lõppeks, ei ole. „Pakendi- ja hügieenipaberi tootmine kasvab kõikjal maailmas, samal ajal kui ajalehe-, ajakirjaja raamatupaberi tootmist tõmmatakse koomale,” täheldas Peedimaa.

Kaupmees&Ko, Selver, COOP, Kaubamaja, OG Elektra

LK 12

SISUTURUNDUS

Juba ammu ei tähenda vineer pelgalt lumelabidat ega ajutist katet katkilöödud akna ees. Otepääl tegutseva vineeritehase UPM-Kymmene toodetav kasevineer leiab kasutust laevaehituses ja transporditööstuses, aga ka dekoratiivmaterjalina siseviimistluses.

VALGAMAA SUURIM TÖÖANDJA VORMIB KASEPALGIST VINEERI Nagu nimigi ütleb, on tegemist Soome ettevõttega. Aastast 2000 on praeguses UPM-Kymmene Otepää vineeritehases toodetud spooni ja vineeri, mis kuulub kvaliteettoodete hulka ning on rahvusvahelisel turul väga nõutud – koguni üle 95 protsendi toodangust eksporditakse. Mitte ainult lumelabidad „UPM-Kymmene Otepää tehases toodetakse kasespooni, millest kohapeal liimitakse kokku vineerplaadid,“ tutvustab ettevõtte tegevjuht Silver Rõõmussaar. „Lisaks katame vineerplaate erinevate kattematerjalidega, mis tagavad suurepärase kaitse väliskeskkonnas. Juba ammu ei kujuta vineer endast materjali, mis sobib vaid lumelabidate valmistamiseks. Otepää vineeritehases toodetav kvaliteetne kasevineer leiab kasutust laevaehituses ja autotööstuses, aga aina enam ka interjöörilahendustena. Lõviosa vineeritehase toodangust läheb piiri taha – suurem osa Euroopasse, kuid ka Aasiasse. Otepää näitel võib julgelt öelda, et kaup ei tule ainult Hiinast siia, vaid liigub ka vastupidises suunas. Suur osa vineeritehases valminust leiab rakendust transporditööstuses: autodes, rongides, laevades, kaubikutes, liinibussides jne. Näiteks kasutatakse vineeri sõiduautode pagasiruumi põhjadeks ja tagumiste istmete seljatugedes, rahvusvaheliste vedude autode magamisasemete konstrueerimiseks, kärupõhjades, busside põrandate ja pagasiruumide ehitamiseks. Ka gaasitankerite ehitusel kasutatakse kasevineeri selle sobivate omaduste tõttu. Gaasi transporditakse veeldatud kujul 165 miinuskraadi juures, kus metall muutub rabedaks, kuid puit peab vastu. Veel rakendatakse vineeri näiteks lavade, tellingute või kõlarite puhul, aga Otepääl valminud spooni on kasutatud koguni Estonia klaverites. Oluline on materjali väga hea kvaliteet ning selles osas võib Otepää tehas uhkust tunda. Kvaliteedivigu lubada ei saa, sest vineeri kasutatakse vastupidavust nõudvates kohtades ja iga defekt võib kalliks maksma minna. UPM-Kymmene Otepää vineeritehas on üks suuremaid tööandjaid Valgamaal. Tehas töötab 330 päeva aastas, puhatakse kolm nädalat suvel ning nädal talvel. „Tootmishooneid on umbes 20 000-ruutmeetrisel pinnal, kogu tootmine kasutab suuresti seadmeid, mida võib pidada turul parimateks. Tootmine on automatiseeritud ning operaatorite peamiseks ülesandeks on seadmete töö jälgimine.“ Tervena tööle, tervena koju Tööohutust peetakse ettevõttes väga oluliseks – üheks meie eesmärgiks on „tervena tööle, tervena koju.“ Pidevalt üheskoos töökeskkonda parendades oleme jõudnud heale tasemele. Turvaline töökeskkond on oluline ja õnneks oskavad eestlased seda ka üha enam väärtustada.“ Kohalikele inimestele on UPM-Kymmene Otepää OÜ kahtlemata piirkonna üks olulisemaid tööandjaid. „Meil töötab 250 inimest ning kuna tegemist on tootmisettevõttega, on enamik kolleege hõivatud puidupingitöötajatena,“ märgib Silver Rõõmussaar. „Seadmeid, mida tehases rakendatakse, on palju, need vajavad hooldust ning sellega seoses on tehnilise personali hulk samuti märkimisväärne.“ Otepää vineeritehas pakub stabiilset töökohta ning

Vaade UPM-Kymmene Otepää vineeritehase tootmistsehhi.

inimesed oskavad seda väärtustada. „Ettevõtte mõju ulatub umbes saja kilomeetri raadiusesse – just selliselt alalt ostame suurema osa oma toormaterjalist,“ lisab Rõõmussaar. „Võrgustik, mida toorme varumisel kasutame, annab tööd ja leiba metsaomanikele, metsa ülestöötajatele ja transpordiettevõtetele, kuid suuremas plaanis ka raamatupidajatele, poemüüjatele, tanklatele jne. Iga-aastasel töötajate rahulolu-uuringul küsime nende käest muuhulgas kas seda, mis neile meeldib meil töötamise juures. Tihti märgitakse vahetustega tööd, mis annab võimaluse oma isiklikku aega paindlikumalt juhtida. Kõrgelt hinnatakse meeskonda ja kolleegide tuge. Koos veedetakse ka vaba aega, igal meeskonnal on oma traditsioonid. Tehas on nüüdisaegne ja see on atraktiivne just nooremate töötajate jaoks. Uuringutulemuste põhjal oleme sisse viinud ka muutuseid, oleme avatud ja toetame võimalusel töötajatepoolset initsiatiivi ning parendusettepanekuid. Töö on pingeline ja seepärast oleme tähelepanu pööranud ka tervise hoidmise ja tugevdamise võimalustele. Teeme koostööd eri meditsiinifirmadega, toetame terviseuuringuid. Tähtis on ka meie sotsiaalne vastutustundlikkus. Oleme toetanud materjalidega koole, lasteasutusi, huviringe,

Foto: UPM Kymmene

MTÜ-sid ja rahaliselt toetame noortesporti. Puitu tuleb väärindada Kahtlemata on Eestis nagu kogu maailmaski suur vajadus väärindada puitu ja biomassi uuel tehnoloogilisel tasemel. „UPM-Kymmene Otepää vineeritehases väärindatakse kasepuitu – Eestis laialdaselt kasvavat taastuvat loodusvara,“ on Rõõmussaar uhke. „Mets on taastuv loodusvara, mis on andnud tööd ja leiba, aga ka katnud ja varjanud meie esivanemaid aegade algusest saati. Mets annab Eestimaa äärealadelgi elavatele inimestele võimaluse teha tööd ja saada selle eest tasu, mida ei pea häbenema. Metsamajandamine tekitab mõistagi viimasel ajal emotsioone, kuna fookus on läinud eeskätt sellele, kui palju puid raiutakse ning nõnda jääb vägisi mulje, nagu ei jääks pärast raiet metsa enam midagi. Pahatihti unustatakse, et ühe raiutud puu asemele kasvab neli uut – see on eluring, milles ei ole mitte midagi üllatavat. On tõsi, ühe neljast puust söövad metsloomad või hävitavad haigused ning teine ja kolmas raiutakse eri aegadel valgustus- ja harvendusraiete käigus. Neljas puu aga kasvab sama võimsaks kui see, mille me praegu metsast välja toome ning tooteks väärindame.“

UPM-Kymmene Otepää vineeritehase juht Foto UPM Kymmene Silver Rõõmussaar.

UPM-Kymmene Otepää OÜ omanik: UPM Plywoodi Oy (Soome) asukoht: Otepää, Valgamaa eelmise aasta käive: 44,6 miljonit eurot ettevõtte tootmisvõimsus: 90 000 m³ kasevineeri aastas töötajaid: 250 ekspordi peamised sihtriigid: Kesk-Euroopa ja Aasia

Usalda kogemust, hinda kvaliteeti!

LK 15

eastatud r n o s i l e l Tab Võrumaa a j a g l a Põlva-, V ttevõtted puhasritud e on Credit d registree u t a t u s põhiõhjal. Ka kasumi p dmeid. Arvutused lis i an el. Tabe t e m d info Eest n a esi20. aasta nevad 20 õtteid, kes ei olnud v annet u r a ei ole ette a t s a a 20. tanud 20 briks 2021. 11. oktoo

KASUMI

TOP 50 2020

SUURIMAT KASUMIT TEENIVAD ETTEVÕTTED 1. 2. 3.

BARRUS AS VÕRU VESI AS

Ettevõte

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26

5 011 000 4 417 163 4 047 451

TOFTAN AS

Puhaskasum 2020

Maakond

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ OÜ

3 851 541

Valgamaa

KPG KAUBANDUSE OÜ

2 655 769

Võrumaa

ATRIA EESTI AS

2 626 000

Valgamaa

CRISTELLA VT OÜ

2 422 270

Võrumaa

VALGA PUU OÜ

2 325 996

Valgamaa

PURATOS MALT OÜ

2 115 146

Võrumaa

RÄPINA PABERIVABRIK AS

2 063 801

Põlvamaa

ENGEROS OTEPÄÄ OÜ

1 820 085

Valgamaa

PEETRI PUIT OÜ

1 567 456

Põlvamaa

VALGA VESI AS

1 510 518

Valgamaa

KAGU ELEKTER OÜ

1 224 507

Võrumaa

GRASSOR OÜ

1 161 158

Võrumaa

SAMM METS OÜ

1 113 850

Võrumaa

RAUAMEISTER AS

1 087 269

Võrumaa

VAN DER GYNTH OÜ

1 018 615

Põlvamaa

GREENTIGER OÜ

1 005 633

Valgamaa

VALGA HAIGLA AS

956 365

Valgamaa

COOP PÕLVA TARBIJATE ÜHISTU

937 404

Põlvamaa

TÕRVA VEEJÕUD OÜ

858 625

Valgamaa

KALDA INVEST OÜ

833 690

Põlvamaa

KEIL M.A. OÜ

814 786

Valgamaa

AIGREN OÜ

807 550

Võrumaa

OPTIPRO OÜ

770 650

Võrumaa

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

Võrumaa Võrumaa Võrumaa

VARAVALVUR OÜ

729 620

Valgamaa

LÕUNA-EESTI HAIGLA AS

703 159

Võrumaa

ARKE LIHATÖÖSTUS AS

685 798

Põlvamaa

COMBILINK OÜ

678 957

Võrumaa

ALFORME OÜ

670 985

Valgamaa

STOIK KBM OÜ

662 272

Võrumaa

JAAGUMÄE OÜ

639 005

Võrumaa

GENETRADE WOOD PRODUCTS OÜ

615 097

Põlvamaa

DANPOWER EESTI AS

613 251

Võrumaa

HATIKE OÜ

605 249

Valgamaa

ASTEL EST OÜ

585 099

Põlvamaa

VÄRSKA VESI AS

573 790

Võrumaa

TANI METS OÜ

571 320

Põlvamaa

TOFTANI METSANDUSE OÜ

527 882

Võrumaa

STILMET OÜ

512 467

Valgamaa

HAUGAS TRANSPORT OÜ

508 664

Võrumaa

SAARETU OÜ

484 525

Põlvamaa

KARTULITEHNIKA OÜ

483 641

Võrumaa

HURMI AGRO OÜ

478 751

Põlvamaa

UGANDI CAPITAL OÜ

424 999

Valgamaa

ANTSLA-INNO AS

424 833

Võrumaa

REVALCARGO OÜ

418 484

Valgamaa

FINLAID OÜ

400 110

Valgamaa

KASKA-LUIGA OÜ

385 085

Põlvamaa

LK 16

ja Võrua g l a V , Põlva skmiste e k e t e t õ maa ettev eli koostamisel on ade tab meid. brutopalk editinfo Eesti and a Cr kolmand kasutatud evad 2021. aasta gulise d põhin e s u on hinnan on t u u g v r e T A . l e t v ulemus ötajate ar sse ö t : a g kvartali t a g l brutopa ga ja arve keskmise la kuupäeva seisu arvu. kind ajate määratud tud keskmist tööt ba tulu. ei ole võe estatud maksuva arv alt kolme m e Ka ei ole h ä v s i l tabe Esitame evõtted. t t e a g a j a tööt

K E S K M I S E B R U T O PA L G A

TOP 150 2021

PARIMAD PALGAMAKSJAD 1. 2. 3.

AUTO VÕRU AS PRIMEFUNNEL OÜ

Ettevõte

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26

3 451 3 333 3 271

SKS VÕRU OÜ

Hinnanguline brutopalk

Maakond

PEREARST AGI MÄRDIN OÜ

2 906

Võrumaa

BEAUTIFUL LIFE OÜ

2 816

Valgamaa

PEREARST MEELIS KAUP OÜ

2 815

Põlvamaa

CHIPMILL OÜ

2 799

Valgamaa

KPG AS

2 793

Võrumaa

TASUJAMAA OÜ

2 733

Põlvamaa

PEREARST HELGI LUIK OÜ

2 730

Võrumaa

RAAMPROJEKT OÜ

2 654

Põlvamaa

WESTLAND PROJECT OÜ

2 632

Võrumaa

PÕLVA-TERM OÜ

2 629

Põlvamaa

EDEPOL OÜ

2 612

Võrumaa

PIRMASTU OÜ

2 574

Põlvamaa

ARTFUL OÜ

2 515

Valgamaa

PUIDE TALU OÜ

2 473

Valgamaa

PEREARST MARE TORN OÜ

2 441

Põlvamaa

VÕRU ARST OÜ

2 405

Võrumaa

MARITTA LOOG OÜ

2 343

Põlvamaa

METSAKODA OÜ

2 280

Põlvamaa

VÄRSKA VESI AS

2 276

Võrumaa

ARDCON EHITUS OÜ

2 253

Valgamaa

METSMARK OÜ

2 238

Valgamaa

VERSKA MINERAALVEE OÜ

2 231

Võrumaa

ACINO ESTONIA OÜ

2 194

Põlvamaa

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

Võrumaa Võrumaa Valgamaa

PEREARST VIIVIKA ALLAS OÜ

2 180

Võrumaa

NIITSIKU AGRO OÜ

2 155

Võrumaa

KRISTA REVA OÜ

2 153

Võrumaa

LIIVIMAA LIHASAADUSTE WABRIK OÜ

2 151

Põlvamaa

JAJA FURNITURE OÜ

2 150

Võrumaa

TOFTAN AS

2 134

Võrumaa

MÄE HAMBARAVI OÜ

2 132

Põlvamaa

AAB EKSKAVAATOR OÜ

2 121

Valgamaa

VALGA PUU OÜ

2 114

Valgamaa

LÕUNA-EESTI KLIINIK OÜ

2 094

Võrumaa

BARRUS AS

2 088

Võrumaa

PEREARST MARJE TOOM OÜ

2 070

Võrumaa

PEREARST EVE REBANE OÜ

2 060

Valgamaa

ASTEL EST OÜ

2 058

Põlvamaa

KEIL M.A. OÜ

2 022

Valgamaa

SANBRUNO OÜ

2 004

Põlvamaa

OSULA PEREARSTIKESKUS OÜ

1 992

Võrumaa

VÕRU VESI AS

1 971

Võrumaa

LINDA NEKTAR AS

1 957

Võrumaa

LAADI&KÕRGESAAR OÜ

1 925

Valgamaa

BALTIC VIANCO TRADING OÜ

1 918

Võrumaa

SÄNNA PÕLLUMEES OÜ

1 898

Võrumaa

EKSO FARM OÜ

1 897

Põlvamaa

EKSO CALVES TRADING OÜ

1 854

Põlvamaa

LK 17

51 52 53 54 55 56 57 58 59 60 61 62 63 64 65 66 67 68 69 70 71 72 73 74 75 76 77 78 79 80 81 82 83 84 85 86 87 88 89 90 91 92 93 94 95 96 97 98 99 100

ALFAWELD OÜ

1 850

Valgamaa

PRIVATE PROJECT BUILDING OÜ

1 839

Võrumaa

TUBISTO OÜ

1 834

Valgamaa

ALVIAND EHITUS OÜ

1 827

Võrumaa

COMBIWOOD OÜ

1 825

Valgamaa

FINLAID OÜ

1 805

Valgamaa

PEREARST MERIANA MAIDLA OÜ

1 804

Põlvamaa

PÕLVA VESI AS

1 770

Põlvamaa

VALKAN OÜ

1 764

Põlvamaa

METS&MASIN OÜ

1 755

Võrumaa

NORDMETALLIK OÜ

1 748

Võrumaa

JIB CONSULT OÜ

1 748

Valgamaa

KESKLINNA HAMBAARSTID OÜ

1 742

Võrumaa

WOOLA OÜ

1 729

Võrumaa

KESKÜHISTU ERAMETS

1 724

Põlvamaa

PEETRI TALUTEHNIKA OÜ

1 717

Põlvamaa

RELSIIT HALDUS OÜ

1 714

Võrumaa

AUGUSTINA APTEEK OÜ

1 713

Põlvamaa

CARLENT GRUPP OÜ

1 711

Võrumaa

KELNERI PÕLD OÜ

1 702

Põlvamaa

GRAIN TRANS OÜ

1 681

Põlvamaa

AGRISILOS OÜ

1 681

Valgamaa

SNIKARGLÄDJE I SVERIGE AB EESTI FILIAAL

1 671

Võrumaa

ALOVILI AS

1 664

Valgamaa

TAUTAR OÜ

1 664

Võrumaa

AVRAAL AS

1 659

Põlvamaa

NORDIC PRODUCTION GROUP OÜ

1 657

Võrumaa

P-TECH OÜ

1 656

Valgamaa

KURMIK AS

1 653

Võrumaa

MAJA EHITUS OÜ

1 650

Põlvamaa

TSURA TALU OÜ

1 645

Valgamaa

LAIKUM OÜ

1 643

Võrumaa

SONRECO OÜ

1 642

Valgamaa

SALE OÜ

1 629

Põlvamaa

MARVE STEEL OÜ

1 619

Valgamaa

PERETERVIS OÜ

1 611

Valgamaa

ENGEROS OTEPÄÄ OÜ

1 607

Valgamaa

TULEVIK OÜ

1 603

Valgamaa

PINEST AS

1 590

Põlvamaa

VÕRO APTIIK OÜ

1 585

Võrumaa

RESAND AS

1 582

Põlvamaa

PROFORMEST OÜ

1 572

Valgamaa

CRAVER EHITUS OÜ

1 568

Võrumaa

ALTOR-SAN OÜ

1 565

Võrumaa

MARICO HALDUS OÜ

1 561

Valgamaa

SANGASTE LINNAS AS

1 553

Valgamaa

ESTOFINGROUP OÜ

1 550

Võrumaa

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ OÜ

1 546

Valgamaa

AUTOVEDUR OÜ

1 536

Võrumaa

VALMAP GRUPP AS

1 534

Valgamaa

101 102 103 104 105 106 107 108 109 110 111 112 113 114 115 116 117 118 119 120 121 122 123 124 125 126 127 128 129 130 131 132 133 134 135 136 137 138 139 140 141 142 143 144 145 146 147 148 149 150

LAANEPERA OÜ

1 531

Võrumaa

ECOTIMBERG OÜ

1 530

Põlvamaa

HIIREHERNES OÜ

1 527

Võrumaa

AIGREN OÜ

1 525

Võrumaa

QTH OÜ

1 522

Võrumaa

PÕLVA SOOJUS AS

1 522

Põlvamaa

OFTOP OÜ

1 521

Võrumaa

PEREARST HEPP NIGOL OÜ

1 521

Põlvamaa

AR VEOD OÜ

1 519

Põlvamaa

ÖKOPUNKT OÜ

1 519

Põlvamaa

ORTICARIA GROUP OÜ

1 517

Põlvamaa

HUMMULI AGRO OÜ

1 505

Valgamaa

PEREARST PIRET JÕGI OÜ

1 493

Põlvamaa

VÕRU POLAR OÜ

1 491

Võrumaa

ESTONIAN FOOD PRODUCTS GROUP OÜ

1 489

Võrumaa

RÄPINA PABERIVABRIK AS

1 488

Põlvamaa

ANKO EHITUS OÜ

1 482

Valgamaa

VAN DER KNAAP EESTI OÜ

1 478

Põlvamaa

PÕLVA AGRO OÜ

1 476

Põlvamaa

VÕRU TEATAJA AS

1 472

Võrumaa

KANEPI AIAND OÜ

1 471

Põlvamaa

SILMAND AUTO OÜ

1 470

Põlvamaa

PMA AS

1 470

Võrumaa

BAGO OÜ

1 460

Valgamaa

PEREARST MONIKA HÕIM OÜ

1 459

Põlvamaa

KAGU ELEKTER OÜ

1 456

Võrumaa

RAUAMEISTER AS

1 454

Võrumaa

SUUSAKESKUSTE AS

1 454

Valgamaa

DAMMIX AS

1 446

Valgamaa

ÕENDUSKONTOR OÜ

1 442

Valgamaa

ART ML OÜ

1 441

Võrumaa

ELTAM OÜ

1 440

Põlvamaa

KROOTUSE AGRO AS

1 438

Põlvamaa

RAVITOODE OÜ

1 435

Põlvamaa

ALUWELD OÜ

1 434

Võrumaa

METALLIRAKENTAJAT OÜ

1 432

Võrumaa

BALTIC STEELARC OÜ

1 430

Võrumaa

TÕUSEV KOIT OÜ

1 427

Võrumaa

REFF OÜ

1 424

Valgamaa

VÕHANDU PÕLLUMAJANDUSE OÜ

1 417

Võrumaa

PERI PÕLLUMAJANDUSLIK AS

1 415

Põlvamaa

DIKSOONIA OÜ

1 410

Võrumaa

VÕRU KERRI OÜ

1 406

Võrumaa

PARMET AS

1 405

Valgamaa

VÄIMELA MAJAND OÜ

1 403

Võrumaa

KÜLMSOO OÜ

1 401

Põlvamaa

OTEPÄÄ METALL AS

1 397

Valgamaa

K & M PROJEKTBÜROO OÜ

1 389

Valgamaa

COMBILINK OÜ

1 389

Võrumaa

LOISU-AGRO OÜ

1 386

Valgamaa

LK 18

T Ö Ö A N D J AT E

astatud e r n o s i l Tabe Võrua j a g l a V Põlva-, ttevõte d u t i r e stre maal regi te arvu alusel ja i ted tööta 3. kvartal a t s a a . 1 202 s e i s u ga .

TOP 50 2021

SUURIMAD TÖÖANDJAD 1. 2. 3.

LÕUNA-EESTI HAIGLA AS VALGA HAIGLA AS COOP PÕLVA TARBIJATE ÜHISTU

Ettevõte

4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26

496 366 365

Töötajaid

Maakond

PÕLVA HAIGLA AS

349

Põlvamaa

VÕRU TARBIJATE ÜHISTU

320

Võrumaa

CRISTELLA VT OÜ

285

Võrumaa

ATRIA EESTI AS

280

Valgamaa

BARRUS AS

271

Võrumaa

ANTSLA-INNO AS

245

Võrumaa

UPM-KYMMENE OTEPÄÄ OÜ

241

Valgamaa

KPG KAUBANDUSE OÜ

228

Võrumaa

A1M OÜ

198

Võrumaa

COMBIWOOD OÜ

193

Valgamaa

SARU LAUAVABRIK OÜ

136

Võrumaa

JAAGUMÄE KAUBANDUSE OÜ

134

Võrumaa

TOFTAN AS

125

Võrumaa

RÄPINA PABERIVABRIK AS

119

Põlvamaa

ARKE LIHATÖÖSTUS AS

116

Põlvamaa

TÕRVA TARBIJATE ÜHISTU

112

Valgamaa

SANWOOD AS

109

Valgamaa

RAUAMEISTER AS

106

Võrumaa

GOMAB OÜ

106

Valgamaa

VÄRSKA SANATOORIUM AS

100

Võrumaa

VARAJASE KAASAMISE KESKUS OÜ

Valgamaa

PINEST AS

Põlvamaa

M.A.S.I COMPANY AS

Valgamaa

Võrumaa Valgamaa Põlvamaa

27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50

URSUIT BALTICS AS

Valgamaa

JUMEK AS

Valgamaa

PEETRI PUIT OÜ

Põlvamaa

OPTIPRO OÜ

Võrumaa

JAAGUMÄE OÜ

Võrumaa

PÜHAJÄRVE PUHKEKODU AS

Valgamaa

SKAN HOLZ HELME AS

Valgamaa

ACINO ESTONIA OÜ

Põlvamaa

VÄRSKA VESI AS

Võrumaa

COMBILINK OÜ

Võrumaa

VALGA DEPOO AS

Valgamaa

LÕUNA PAGARID AS

Põlvamaa

ANTSLA TARBIJATE ÜHISTU

Võrumaa

LAATRE PIIM AS

Valgamaa

ACLIMA BALTIC AS

Valgamaa

VALGA PUU OÜ

Valgamaa

PÕLVA AGRO OÜ

Põlvamaa

WERMO AS

Võrumaa

RÄPINA HAIGLA AS

Põlvamaa

PERI PÕLLUMAJANDUSLIK AS

Põlvamaa

OTOLUX AS

Valgamaa

VAROLA OÜ

Põlvamaa

RAAM TRANSPORT OÜ

Võrumaa

VÕRU KINNISVARA OÜ

Võrumaa

DENTALES HAMBARAVI (Tegevusluba L04708 ja L02852)

Tartu Tervisekeskus, Mõisavahe 34c

Eesti esimene järelturule spetsialiseerunud kinnisvaravara büroo Hemden Oleme valinud sellise suuna, sest järelturul on kontrollitud kvaliteediga kinnisvara, laiem valik ja taskukohased hinnad. Pakume inimestele kodutunnet, mis saab tekkida hetkel, kul inimene päriselt oma koju sisse astub. Äratundmine ja rõõm, mis paistab koduostja silmades, kui ta on leidnud õige pesa – see on meie edasiviiv jõud. Meie kinnisvarabüroo nime taha on koondunud 15 aastat kogemusi. Hemdeni meeskonnas on väga erineva taustaga inimesed, kes kõik kokku teevad ühe suure terviku. Hemdeni eesmärk on olla alati oma klientidele parim partner ning olla uutele tulijatele kinnisvaramaastikul eeskujuks ja toeks!

E-post: hemden@hemden.ee Tel: +372 5693 5073 Võru 79, Tartu

Pakutavad teenused: • konsultatsioon ja raviplaan • esmaabi hambavalu korral • täiskasvanute ja laste hambaravi • hammaste juureravi • implantoloogia • hammaste proteesimine • suukirurgia ja hammaste eemaldamine • 3D- ja panoraamröntgen • suuhügienisti vastuvõtt • hammaste valgendamine • hambakivi eemaldamine • pärlipesu ja soodapesu • hambakaariese profülaktika • suuhügieeni toodete müük

Dentalese hambaravi on Eesti Haigekassa lepingupartner, kehtib täiskasvanute hambaravihüvitis, proteesihüvitis, alla 19-a laste hambaravi on tasuta.

Kliinik on avatud E–R kell 9–17. Vastuvõtule registreerumiseks helista 5551 0950 või broneeri aeg www.dentales.ee Meie teiste kliinikute kontaktid: RÄPINA Kooli 5, Räpina Tel 5683 4315

KAMBJA Aia 2, Kambja Tel 5647 6062