Kaitse Kodu! erinumber 2022. a

Page 1

KAITSE KODU! MAGAZINE OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE

KAITSELIIDU AJAKIRI

ЖУPНAЛ КАЙТСЕЛИЙТА C ПEPEВOДOМ НА РУССКИЙ ЯЗЫК

2022

KAITSELIIT – ÜHINE MEEL, KEEL JA TAHE

WOMEN’S VOLUNTARY DEFENCE ORGANISATION: STRONG AND PROUD! ОБЩИЙ ЯЗЫК И ОБЩИЙ НАСТРОЙ МОЛОДЕЖНЫХ ОРГАНИЗАЦИЙ


LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti


IMPRESSUM

KAITSELIIDU AJAKIRI

MAGAZINE OF THE ESTONIAN DEFENCE LEAGUE

ЖУPНAЛ КАЙТСЕЛИЙТА C ПEPEВOДOМ НА РУССКИЙ ЯЗЫК

2022

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet Keeletoimetaja: Anu Jõesaar Kujundaja: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Sauga vald, Eametsa küla, Lennubaasi kinnistu, Pärnumaa 85001 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane. Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka. Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940. Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. 1993–1995 anti välja neli numbrit, 1995. aasta teisest poolest muutus ajakiri perioodiliseks. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 5000 eksemplari.

Kaitseliit

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Kodutütred

Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada veebikeskkonnas https://tellimine.ee/est/kaitsekodu. Kaitse Kodu! aastatellimus 2.99 eurot. Trükk: AS Printall Artiklite tõlked inglise ja vene keelde: A&A Lingua OÜ Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

KAITSELIIT (ESTONIAN DEFENCE LEAGUE) Kaitseliit (the Estonian Defence League) is a part of the Estonian Defence Forces, a voluntary militarily organised national defence organisation operating in the area of the government of the Ministry of Defence. The Estonian Defence League possesses arms, engages in military exercises and fulfills the tasks prescribed by the National Defence League Act. The Estonian Defence League is the legal successor of the Estonian Defence League established on the 11th of November 1918 as a self-defence organisation. The task of the Estonian Defence League is to enhance, by relying on free will and selfinitiative, the nation’s readiness to defend the independence of Estonia and its constitutional order. There are 16,000 members in the Estonian Defence League (EDL). Together with the affiliated organisations Naiskodukaitse (Women’s Voluntary Defence Organisation), Noored Kotkad and Kodutütred, the EDL has more than 26,000 volunteers in action.

MAGAZINE KAITSE KODU! The first issue of the EDL’s magazine Kaitse Kodu! was published on the 14th of October 1925, which makes it one of the oldest still published magazines in Estonia. The first issue had 40 pages and it went into circulation with 18,000 copies. Due to clever marketing, improved content and design, the popularity of the magazine grew and by the end of 1928 it was one of the most read magazines in Estonia. From 1929 to 1932 Kaitse Kodu! was published as weekly. The last issue before the war came out on the 20th of July 1940. The new beginning of Kaitse Kodu! was in 1993, when the magazine was published again under the auspices of the Defence League. During 1993 until 1995 four issues were published, and in the second half of 1995 the magazine became a periodical. Now Kaitse Kodu! is published eight times a year with a circulation of 5000 copies.

КАЙТСЕЛИЙТ Кайтселийт является подконтрольной Министерству обороны добровольной, по-военному организованной, владеющей оружием и занимающейся военными тренировками организацией государственной обороны, которая выполняет возложенные на неё Законом о Кайтселийте и на его основе задачи. Кайтселийт является правоприемником организации Кайтселийт, созданного 11 ноября 1918 г для защиты государства. Задачей Кайтселийта является повышение готовности народа защищать независимость и конституционный порядок Эстонии, опираясь на свободную волю и собственную инициативу. В Кайтселийт входят более 16 000 членов. Вместе со структурными подразделениями Кайтселийта Найскодукайтсе (Naiskodukaitse), Нооред коткад (Noored Kotkad) и Кодутютред (Kodutütred) в семье Кайтселийта действуют свыше 26 000 добровольцев.

KAITSE KODU! Первый номер журнала Кайтселийта вышел в свет 14 октября 1925 года в виде 40-страничного издания тиражом 18 000 экземпляров. Таким образом, Kaitse Kodu! относится к числу старейших выходящих до сих пор журналов. Умелая реклама, а также повышение качества содержания издания и улучшение внешнего вида позволили развить успех Kaitse Kodu! среди читателей, и в конце 1928 года он был уже одним из самых читаемых журналов в Эстонии. В 1929-1932 годы Kaitse Kodu! выходил вместо прежних двух раз в месяц каждую неделю. Последний предвоенный номер журнала появился 20 июня 1940 года. Журнал «Kaitse Kodu!» стали вновь издавать в 1993 году под эгидой Кайтселийта. В 1993-1995 годах вышло четыре номера, а во второй половине 1995 года журнал стал периодическим. Сейчас «Kaitse Kodu!» выходит восемь раз в год тиражом в 5000 экземпляров.

2022

3


SISUKORD ● CONTENTS ● СОДЕРЖАНИЕ

6 INIMENE Ilmar Raag – otsimas eetilist sõdalast. Iseendas

18 KAITSELIIT Kaitseliidu suurtükkide teine tulek 24 ÜKSUS Propastop: viis aastat valede paljastusi 30 KOOSTÖÖ Tartlased draakonit taltsutamas ehk Dragon Demonstrate

36 SÕJARAUD Eesti relvameistrite suurekaliibriline täpsusrelv

HENRY NARITS

48 ÜLEELAMINE Mine metsa! Aga jää terveks ESIKAANE FOTO / FRONT COVER PHOTO / ФОТО ОБЛОЖКИ

Oleme loomas teistsuguse identiteediga ringkondi ja malevkondi, kus on oma osa ka uute võimete loomise initsiatiivil. lk 18 We are currently creating regional units with a different identity, where initiative for creating new capabilities also has its role. lk 20 Сегодня мы создаем округа и подразделения с другой идентич- ностью, в которых играет свою роль инициатива по созданию новых возможностей. стр 22

4

2022

60 NAISKODUKAITSE On uhke olla naiskodukaitsja 70 NOORED Ühine keel ja meel

noorteorganisatsioonidest

76 AJALUGU Metsavennad ja Virumaa


SISUKORD ● CONTENTS ● СОДЕРЖАНИЕ Lõppude lõpuks on vanemate toetus laste alustamisel väga oluline ja mängib sageli otsustavat rolli selles, kas laps liitub Kaitseliidu noortega või mitte. lk 70 At the end of the day, parental support for their children’s participation is very important and often is instrumental in whether their child joins the Defence League’s youth organizations. lk 72 В конце концов, поддержка родителей в начинаниях ребенка зачастую определяет, всту- пит ребенок или нет в молодежную организацию Кайтселийта. стр 74

10 PERSON Ilmar Raag – searching for the ethical warrior within

DEFENCE LEAGUE 20 ESTONIAN The second coming of artillery in the Defence League

26 UNIT Propastop: five years of exposing falsehoods

32 COOPERATION Taming the dragon in Tartu: Dragon Demonstrate

40 EQUIPMENT A high-calibre marksman’s rifle designed by Estonian gunsmiths

52 SURVIVAL Hit the forest! (But stay healthy) VOLUNTARY DEFENCE 63 WOMEN’S ORGANISATION NAISKODUKAITSE Women’s Voluntary Defence Organisation: strong and proud!

14 ЧЕЛОВЕК Ильмар Рааг – в поисках этичного воина в самом себе

22 КАЙТСЕЛИЙТ Второе «пришествие»

артиллерийских орудий в Кайтселийт

28 ЕДИНИЦА Propastop: пять лет разоблачений лжи

34 СОТРУДНИЧЕСТВО Тартуская дружина укрощает

дракона или Dragon Demonstrate

ТЕХНИКА 44 ВОЕННАЯ Крупнокалиберная снайперская винтовка от эстонских оружейников

56 ВЫЖИВАНИЕ Иди-ка лесом и будь здоров! 66 НАЙСКОДУКАЙТСЕ Званием «защитницы Родины» можно гордиться

72 YOUTH Common language and mindset in Defence

74 МОЛОДЕЖЬ Общий язык и общий настрой

78 The anti-Soviet resistance in Virumaa

80 ИСТОРИЯ Лесные братья и Вирумаа

League youth organizations

HISTORY

молодежных организаций

2022

5


ILMAR RAAG

OTSIMAS EETILIST SõDALAST. ISEENDAS Kaitseliit ei koosne üksnes sõjarditest, kes muud ei soovigi kui metsa all roomata ja püssi paugutada. On ka neid. Aga on ka teisi. Läbilõige ühiskonnast, nagu märgib Toompea malevkonna endine pealik Ilmar Raag.

ARON URB

Tekst: ELINA ASLETT, vabatahtlik autor

6

2022


INIMENE

E

ks Ilmar isegi on ju üks neist kaitseliitlastest, keda paljud seostavad pigem kultuuri ja loominguga kui sõjaväelise tegevusega. Just temaga ma ühel aprillihommikul juttu ajasingi ning avastasin enda jaoks taas kord ühe põneva ja värvika organisatsioonikaaslase. On reede, 9. aprill. Ajavaimule kohaselt leiab meie jutuajamine aset interneti vahendusel, täpsemalt Zoomi videokõne vormis. Mina istun Raplamaal oma vana talumaja köögis, Ilmar on aga Tallinnas. Küsin, kas ta ei olegi möödunud aasta jooksul koroona eest kuhugi maakohta peitu pugenud. Tema ütleb, et ei ole, sest tööasjad on teda pealinnas hoidnud. Aga ta elutempo olevat küll tunduvalt aeglasemaks muutunud. Ta tunnistab, et võimaluse avanedes ostaks ta ehk järgmise asjana endale maja kusagil paksu metsa sees.

ELUST FASSAADI TAGA

Uurin Ilmarilt, kui kaua ta juba kaitseliitlane on. Selgub, et alates aastast 2005. Mina kuulun Naiskodukaitsesse aastast 2002. Seega oleme mõlemad päris staažikad liikmed. Kuna minu silmis on Ilmar Raag seniajani olnud eelkõige filmi „Klass“ (2007) stsenarist ja režissöör, siis ei suuda ma vastu panna kiusatusele küsida temalt, kust tal tuli mõte selline äge ja vajalik film teha. Ilmar räägib siis, et ta sai filmiks tõuke Ameerika Ühendriikides õppides, kus samal ajal toimus üks esimesi suurimaid koolitulistamisi, nimelt Columbine’is (1999). Tragöödia peategelasteks olnud kahte noormeest demoniseeriti Ameerika meedias, ehkki nende kodulinnas teati, et lugu oli alguse saanud nende poiste tõrjutusest.

„Seejärel see asi hakkas minu sees vaikselt nagu ketrama,“ pajatab Ilmar. Ta selgitab, et tema sooviks oli uurida, millised võisid olla selle loo tagamaad, mis viisid välja niisuguse kulminatsioonini. „Minu esialgne mõte oli teha suhteliselt põrandaalune film – väga lihtsa kaameraga ja võib-olla ainult internetis näidata just nagu päriselust filmitud reality’t, mis tegelikult oma süžeekäikudega peaks siis tekitama sellise vau-efekti.“ Ent noored näitlejad panustasid nii palju, et film hakkas Ilmari tahtest sõltumatult omasoodu kasvama. Olles otsustanud, et see film on vaja ära teha, kutsus ta endale kooliteatrite festivalilt appi 15–16 noort, palus neil jutustada tõestisündinud lugusid enda või oma tuttavate elust ning niiviisi koos temaga stsenaariumi kirjutada. „Umbes 90% sellest filmist on maha kirjutatud päriselust,“ ütleb Ilmar. Ta täiendab seda veel meenutusega, et koolivägivald eksisteeris ka tema kooliajal, ent tema ei astunud paaris sellises olukorras vahele ja see jäi talle hinge. Hiljem tegi ta läbi sõjaväeteenistuse Nõukogude armees – täpsemalt Valgevenes Borisovi linnas asunud näidisväeosas –, kus nägi pealt sarnaseid asju. „Selle filmi esimene pealkiri oli „Omavahel“ ehk need asjad, mida me õpetajatele ei räägi, täiskasvanutele ei räägi. Noored ju usuvad, et on asju, mida peab jätma omavahele – teiste peale kaevata ei ole ju ilus. Sündmused juhtuvad tihti väga väikese hulga inimeste vahel, aga suhteliselt suur hulk koolist või klassist teab seda, näeb seda pealt, kuid ei reageeri.“

KULTUURILINE PÖÖRE

Nii nagu filmikunst on osa kultuurist, on seda ka Kaitseliit ja kõik see, kuidas me elame. See aga, kuidas me kultuuri näeme ja mõistame, on muutuv.

Ning Kaitseliidus, nagu Ilmar nendib, ongi parasjagu toimumas kultuuriline pööre. Pidades silmas seda, et seoses Kaitseliidu juhi hiljutise vahetumisega püütakse kaitseliitlaste rolli nii kriisides kui tavaelus taas veidi ümber defineerida. Ilmarit kuulates joonistub minu jaoks välja kaks peamist „kultuurilist probleemi“, mida ta praegu Kaitseliidus näeb. Üks neist on see, et liiga vähe pööratakse tähelepanu jätkusuutlikkusele – sellele, „et oleks tugev tagala, et me jääksime ellu, suudaksime ülesannet täita ja vastupanu osutada kauem kui ainult üks lahing. Aga see tagala ei tähenda, et me loodame kõiges kogu aeg Kaitseväe toetusele.“ Ta annab au Ukraina emadele, kes 2014. aastal puhkenud sõjalise konflikti ajal hankisid kuuliveste ja kiivreid ning saatsid neid oma rindel olevatele poegadele, kes kuulusid vabatahtlike pataljonidesse. Teine suur kitsaskoht on Ilmari hinnangul see, et seni tüüpiliste ühepäevaste või ühe nädalavahetuse pikkuste õppustega harjutavad kaitseliitlased endale lihasmällu, et sõda kestab 2,5 päeva. Üksikutel pikematel õppustel on märgata olnud, et sellest pikema pingutuse korral tekivad nii mõnelgi probleemid. Sellega haakuvaks lisamureks on õppuste ajal tekkivad valed refleksid. Õppuste käigus on inimesed ära harjunud, et neid toidetakse piisavalt ja õigeaegselt ning varustatakse jooksvalt laskemoonaga. Teiste sõnadega on stress viidud miinimumini ja meie võitlejad võivad šoki saada kõikidest nendest teemadest, mida me õppustel läbi ei mängi. Ilmar mõtiskleb, et seetõttu vajab Kaitseliit kultuurimuutust: „Senikaua, kuni mõtleme, et riik tagab või keegi kusagilt ülevaltpoolt organiseerib, tegeleme me enesepettusega.“ Ilmar 2022

7


on veendunud, et toetus Kaitseliidule peab tuginema laiapõhjalisele võrgustikule, mida me ehitame rahuajal. Ehk vajabki kultuurimuutust tegelikult kogu Eesti ühiskond? Mis puutub Kaitseliidu-sisesesse kultuuripöördesse, siis pole seda – kõik algab sellest, mida harjutada. , mida seni pole oluliseks peetud. Olgu selle näiteks miini mõju arvestamine õppuste formaadis, et võitlejatel oleks ka tegelik motivatsioon mõjutada vastast miinidega. Ka kogu meditsiiniketti võiks sagedamini läbi mängida ning kannatanutega tegelemisel võiks arvesse võtta Covid-19-ga seoses fookusesse tõusnud intensiivravikohtade arvu Eesti haiglates. Samas tuletab ta meelde, et kõigis eelmise sajandi suurtes sõja lõpptulemust mitte lahinguväljal, vaid otsustavaks sai tagala tugevus. Seega ületähtsustatakse praegu tema hinnangul kaitseliitlaste laskeoskust. Ja ometigi on Ilmar ise, nagu ta ütleb, muutunud fanaatiliseks laskesportlaseks ning on ka Tallinna Reservväelaste Laskespordiklubi liige. Ta on seda meelt, et inimene peab oma – sestatistika näitab ju, et edetabeli tippu jõuavad ikka need, kes osalevad laskevõistlustel isikliku relvaga. Laskesport on Ilmari jaoks siiski eeskätt hobi, mis teda innustab ja sõpradega ühendab. Samas tunnistab midusega kuigipalju seost olla. Tegelikult peaks iga kaitseliitlane eelkõige olema pioneer, tulejuht, tankitõrjuja või snaiper. Ja muidugi peaks ta olema oma sotsiaalse kogukonna hooliv liige. Ainult nii võib loota, et kriisi ajal .

UUDISHIMUST ELUSTIILIKS

Ilmar jutustab mulle, et liitus Kaitseliiduga omal ajal sellepärast, et tahtis Erna-sarnastest võistlustest ja näha, Missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis (2014) ERAKOGU


INIMENE

kuidas loominguvallast tulnud inimesed seal hakkama saavad. Esimese võistluse eest anti neile naljaga pooleks stiilipunktid, ent edetabelis jäid nad siiski üsna lõppu. Kui ma aga uurin, miks ta on nii kauaks Kaitseliitu jäänud, siis toob ta peamiseks põhjuseks kohusetunde. Ent kaasvõitlejatest on saanud ka tema sõpruskond ja tegutsemisest Kaitse– eetilise sõdalase otsimine iseendas. Ta räägib mulle, et Leo Kunnase talle väga, kuidas Kunnase alter ego – , saad aru, et sinu sees on muuhulgas peidus koletis, aga sa tegeled selle kinnihoidmisega. Kontrollimisega. . Ilmar ütleb ka, et olles sõdalase enda sees üles leidnud, jääb põhiküsimuseks, kuidas saavutada, et see sõdalane oleks ühiskonnale või kaaslastele . püüan iseenda relvahuvi kuidagi ratsionaliseerida, siis ma arvan, et see algab ikkagi aukartusest elu ees. Oleme seda ju ajaloost näinud, et vanad rüütliideaalid või samuraikoodeks tegelesid sellega, et mul on küll jõudu, aga ma kasutan seda ainult , .

MISSIOONI ÕPPETUNNID

Tean, et Ilmar on osalenud tõlgina mitmetel välismissioonidel ning on meedias maininud, et ta on nende käigus näinud, kuidas (sõjalised) alla hõõguma. See huvitab mind, sest mina olen palju kogenud seda, kuidas hõõguvad kaua tuha all, teiseks aga leian, et Eesti jaoks ei lõppenud Teine maailmasõda 1945. aastal. Küsin Ilmarilt, kas neis paikades, kus ta missioonidel osales, toimus samuti pikaajaline varjatud vastupanu nagu Eestis Nõukogude ajal. Tema vastuse põhjal saan aru, et neis piirkondades, – – guse temperamendiga kui Eestis ning nende vastupanu ei olnud seetõttu mitte varjatud, vaid aktiivselt agressiivne.

Ilmari sõnul sai ta seal olla tunnistajaks sellele, et inimene on olemuselt irratsionaalne. See avaldus näiteks selles, et isegi kui mingi rahvusgrupp nägi, et vastase arvuline ülekaal on neljakordne, võitles ta ikkagi vihaselt ja kompromissitult, ehkki pidanuks mõistma, et kuna võiduvõimalus puudub, toob ta sellega kaasa iseenda hävingu. Irratsionaalsuse teiseks näiteks on Ilmari sõnul dramaatilisi sündmusi vallandavad päästiksündmused, mis , peale jääb üle vaid käsi laiutada. Mind huvitab, mis on Ilmarit ajendanud missioonidel osalema. Ta toob välja kolm põhjust: uudishimu, soov ennast proovile panna ja inimeste kaitsmine (eetilise sõdalase vaimus). Teda on lausa hämmastanud, kui palju on missioonisõdurite hulgas huma. tunde, et see on hästi konkreetne asi, mida sa maailma paremaks tegemisel – , , . Ilmar mõistab neid, kes kibelevad tagasi missioonidele ja on muutunud , ekstreemsetes olukordades, kus kaalul on elud, tunneb inimene end kuidagi väga elusana. Pärast sellist kogemust päevaelu paista enam sama nauditav kui varem. Temagi on tundnud, et tavaelus. Praegu tegeleb Ilmar oma Kesk-Aafrika missiooni päeviku põhjal raamatu kirjutamisega. Missioonidel tehtud piltidest on ta koostanud ka fotonäitusi, sest on näinud seal midagi erakordset, mida on tahtnud teistega jagada. Talle ei meeldi, kui pildistatakse arutult palju, asendades piltidega otsekui oma mälu, ning tema ise püüab iga enda tehtavat fotot mõtestada, leida selles mingit ilu või sõnumit. Ilmar pildistab küll ka eraelus ja enamasti just ilusaid asju, näiteks päikeseloojanguid, et jäädvustada iseenda jaoks oma elamust, isegi kui ta teab, et internetist leiaks tuhandeid väga sarnaseid imeilusaid pilte.

Ta tunnistab, et loomingu vallas tahakski ta tegeleda iluga. See ei ole muidugi üllatav, sest Ilmar on õppinud nii Tartu Ülikoolis kui Prantsusmaa ja USA ülikoolides mitmetel kunsti ja loomingulise eneseväljendusega seotud erialadel ning oli paari aasta eest Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

LOEB ÜHISOSA

Missioonid on õpetanud Ilmarile sedagi, et ideaalolukorda esineb elus väga harva. Oleks naiivne loota, et kogu rahvas asub koheselt nagu üks mees vastase vastu võitlema, ning seepärast on ülimalt oluline leida ja hoida liitlasi, rõhutab ta. , , pead saama endale kogu aeg rohkem – , ta. Ilmar leiab ka, et sama mõttetu on unistada ideaalsetest liitlastest. Mõnikord tuleb endale tunnistada, et , on. Kui me ei õpi nendega koostööd , . Viskan õhku mind huvitava teema: kas Kaitseliidu liikmed suudavad olla üle oma sisepoliitilistest erinimel tegutseda? Naiskodukaitse liikmena on mulle jäänud mulje, et me suudame. ,

, . mulle, et Toompea malevkonda kuulub nii sotse kui ekrelasi, samuti muude erakondade esindajaid, ning et nad suudavad õppustel sõbralikult külg külje kõrval tegutseda. Ilmar on nimelt olnud 570-pealise Toompea malevkonna pealik ja malevkonnas on selge reegel: õppustel poliitikast ei räägita. Teemat edasi arendades leiab Ilmar, et poliitika toomine Kaitseliitu, võimetus üle olla väga ohtlik. Ta toob näite Ukraina 2014. aasta sündmustest, mil samal ajal, kui kaks vastandlikku sisepoliitilist jõudu omavahel piike murdsid, sai selles , destruktiivne jõud. 2022

9


PERSON

ILMAR RAAG

SEARCHING FOR THE ETHICAL WARRIOR WITHIN The Defence League isn’t made up of war buffs who only want to be doing a camo crawl in the underbrush or go shooting. Some are that way. But there are other kinds, too. A cross-section of society, as former Toompea sub-district commander Ilmar Raag says. Text: ELINA ASLETT, volunteer contributor

I

lmar is one of several Defence League members who in the public

. morning in April and once again discovered a fascinating and colourful fellow organization member. ,9 . , our conversation is virtual, on a Zoom . , is in Tallinn. I ask him whether at

.

.

house in some deep forest.

LIFE BEHIND THE FACADES

I inquire how long Ilmar has been a member of the Defence League. From 2005, . Defence Organization since 2002, making us both rather senior members. Since I know Ilmar best as the screen-

2022

shootings of the current era took – 1999 . teenage shooters were demonized in the American media, although in their hometown, the roots of their actions were attributed to social ostracism.

-

But life has slowed down consider, .

10

Class (Klass, 2007), I can’t resist the temptation to ask him how he got the idea to make such an hard-hitting, .

, . he wanted to examine what might it culminated in that sort of violence. – , , where the plot developments themselves would create a wow effect.”

a life of its own. Having decided that , 15-1 tival, asking them to tell true stories from their own lives or friends’ expe-

.

90 ,

.

He adds that school violence existed , . to intervene in a few of these situa. – , – . Omavahel (Just Between Us), meaning the things we don’t tell teachers or grown-ups. Kids believe there are things that should , – tattle on someone, after all. Events number of people, but a much larger number of people in school or a class , , .

CULTURAL TRANSFORMATION

Just as cinema is part of culture, so is . ture and what we make of it changes, though. And in the Defence League, Ilmar , ing place. Due to the recent change of commanders of the Defence League, the role of Defence League volunteers


PERSON cises have revealed that some people have a tough time making an exertion for a longer period. A related concern is that exercises breed the wrong . , . , and our warriors could get a shock from all of the aspects not simulated at exercises.

As for the cultural transformation within the Defence League, it

Defence Forces support in all aspects.” He praises the Ukrainian mothers who 2014 to their sons on the front serving in volunteer battalions.

, Defence League needs a change in

The whole medical operational chain

The other problem area Ilmar sees is exercises instil in Defence Leaguers’

League has to be based on a comprehensive network that we build during .

,

. – be strong logistical support, ensuring , ments and hold out for longer than .

2.5

.

-

up will arrange it, we’re engaged in .

in culture?

, – to practise. The exercise format can accommodate new things that haven’t been considered important in the past. For example, taking into consideration the impact of mines in the exercise format so that combatants .

and dealing casualties could also take into account the number of intensive care places in Estonian hospitals, something that is in the focus because of Covid-19. At the same time, he points out, in none of the major 20 was the end result decided on the – was of determining importance. Ilmar believes that marksmanship is one asamong Defence Leaguers. , fanatical sport shooter and a member of the Tallinn Reservist Sport Shoot. . be the ones who compete with their .

Ilmar, something that inspires him and allows him to bond with friends. connected to actual crisis readiness. ,

TAUNO TÕHK/WIKIPEDIA

.


PERSON Virtual meeting with Ilmar Raag on 9 April 2021 (screenshot) ELINA ASLETT

should above all be a combat engineer, forward observer, anti-tank spe. could be a caring member of their .

co-competitors are now his friends and his involvement in the Defence – warrior within himself.

LESSONS FROM FOREIGN MISSIONS

.

MAKING CURIOSITY A LIFESTYLE

Ilmar tells me that he joined the Defence League because he wanted to take part with his cinema friends in an Erna-like recon challenge and see how people from the creative endurance event.

Kunnas, David and Goliath, was how Kunnas’s alter ego talked about the – realize there’s also a monster hiding , to keep it restrained. Controlling it. That’s important.”

the warrior within, the main question is how to make that warrior neces-

.

.

12

2022

Of course, I know that Ilmar has served as an interpreter on several foreign missions and in the media he has talked about how embers of

for a long time. It’s something I have – experiencing how interpersonal con. And it’s also clear that for Estonia, the Second World War didn’t end in 1945. I ask Ilmar whether the places he has

,

, -

, . shown us how old chivalrous ideals or the samurai code are aimed at making sure whatever power I have is used .

.

tacit resistance as in Estonia dur-


PERSON

himself to the test, and a desire to protect others (in the spirit of the . there were among mission soldiers.

– know it won’t change all that much in the big picture.”

.

COMMON GROUND COUNTS

Missions have taught Ilmar that . one will spring to action against an . and keep allies. ,

who hanker to return to a mission in situations with lives on the line make people feel alive. After such an , ,

, . it’s just as pointless to dream of ideal .

. experienced that effect, as if he was

have there. If we don’t learn to work together with them, we won’t have allies at all.”

.

CAR mission. He has also put together photo exhibitions from the pictures he took while on missions, as he felt what he saw is something extraor-

ing the Soviet era. In the regions he – – , ,

, ,

.

, ,

would be self-destructive. More evidence of humans’ irrational nature: rather banal incidents. I ask what spurred Ilmar to participate on the missions. He cites three ,

I toss up a topic of interest to me: can Defence League members overcome their differences on domestic politics and act as one in the name of a national cause? As a member of the Women’s , have the impression that we can. ,

others.

Ilmar said that he witnessed that . example, even if an ethnic group saw

,

. tions.” He tells me that the members of Toompea sub-district include both social democrats and right-populist national conservatives, as well as , ,

message in it.

exercises.

Ilmar also takes photographs in , things, such as sunsets, to capture the experience for himself, though of sands of similar images can be found online.

He was the commander of the 570-strong sub-district, and the structural unit has a clear rule: no talking about politics at exercises. Taking the topic further, Ilmar opines that politicizing the Defence League and

He admits that in his creative work,

ous.

engaged in. Not surprising, because Ilmar has studied a number of art and -

He gives the example of the 2014 events in Ukraine, when two opposing political forces were at loggerheads. That head-butting allowed a third, .

and American universities and was a

-

2022

13


ЧЕЛОВЕК

ИЛЬМАР РААГ

В ПОИСКАХ ЭТИЧНОГО ВОИНА В САМОМ СЕБЕ Кайтселийт состоит не только из вояк, которым ничего не нужно, кроме как ползать в лесу по-пластунски и стрелять из винтовки. Хотя есть и такие. Но есть и другие. Кайтселийт – это срез общества, – отмечает бывший командир Тоомпеаской дружины Ильмар Рааг. СИЛЛЕРКИИЛ/WИКИПЕДИА

Текст: ЭЛИНА АСЛЕТТ, со

тор и о о т р


И

льмар – один из тех кайтселийтчиков, которых многие связывают, скорее, с культурой и творчеством, а не с военной подготовкой. разговаривала с льмаром одним апрельским утром и вновь обнаружила для себя интересного и яркого коллегу по организации. Пятница, 9 апреля. В полном соответствии с духом времени наш разговор происходит посредством интернета, точнее, в орме видеозвонка . сижу на кухне своего старого хуторского дома в апламаа, а льмар находится в Таллинне. спрашиваю, не скрывался ли он в течение прошлого года от коронавируса где-нибудь в деревне. Он отвечает, что нет, так как в столице его держала работа. Но его темп жизни значительно замедлился. Он признает, что, если представится такая возможность, он будет не прочь купить себе дом где-нибудь посреди леса.

О ЖИЗНИ ЗА ФАСАДОМ

спрашиваю льмара, сколько лет он уже в Кайтселийте. Оказывается, с 2005 года. же являюсь членом Найскодукайтсе с 2002 года. Так что у нас обоих довольно внушительный стаж. Поскольку в моих глазах льмар ааг до сих пор был в первую очередь сценаристом и режиссером ильма Класс 200 , я не могу удержаться от соблазна и не спросить его, как у него возникла идея снять такой крутой и нужный ильм. льмар поясняет, что толчок к созданию ильма он получил во время учебы в Соединенных татах, где в то время произошел один из первых случаев массового убийства в школе Колумбайн 1999 . Два молодых человека – главные действующие лица этой трагедии – были демонизированы в американских СМ , хотя в их родном городе знали, что начало этой истории положила отверженность этих двух пацанов.

ЧЕЛОВЕК Затем все это стало во мне как бы понемногу прокручиваться , – рассказывает льмар и поясняет, что хотел исследовать предысторию этой трагедии, приведшей к такой кульминации. Моя изначальная идея заключалась в том, чтобы сделать относительно андерграундный ильм – с простой камерой и, возможно, выложить его только в интернете, чтобы показать его, как , снятую в реальной жизни, которая в силу своих сюжетных ходов должна была создать эдакий вау-э ект .

дит культурный поворот. Принимая при этом во внимание, что в связи с недавней сменой командующего Кайтселийтом пытаются пересмотреть роль этой организации как в кризисной ситуации, так и в повседневной жизни.

Однако молодые актеры столь много привнесли в ильм, что он стал развиваться уже по-своему и независимо от воли льмара. ешив, что ильм нужно снять, он пригласил к себе 15–1 молодых людей с естиваля школьных театров, попросил их рассказать реальные истории из своей жизни или из жизни своих знакомых и, таким образом, написать сценарий вместе с ними. Около 90 этого ильма взято из реальной жизни , – говорит льмар.

Слушая льмара, передо мной вырисовываются две основные культурные проблемы , которые он в настоящее время видит в Кайтселийте. Одна из них заключается в том, что слишком мало внимания уделяется жизнеспособности организации, т.е. тому, чтобы у нас был сильный тыл, чтобы мы могли выжить, могли выполнять свою задачу и оказывать сопротивление дольше, чем в одном бою . Но иметь сильный тыл не означает, что мы рассчитываем всегда и во всем на поддержку Сил обороны . Он воздает должное украинским матерям, которые во время военного кон ликта, разразившегося в 2014 году, смогли добыть бронежилеты и каски и отправить их на ронт своим сыновьям – членам добровольческих батальонов.

Он дополняет это воспоминаниями о том, что насилие существовало в школе и в его школьные годы, но тогда он не вмешался в ситуацию в паре подобных случаев, что оставило след в его душе. Затем он служил в Советской Армии, – в образцовой воинской части в городе орисов, в елоруссии, где он был свидетелем подобных вещей. Первым названием этого ильма было Между нами , что подразумевало вещи, о которых не рассказывают ни учителям, ни взрослым. Ведь молодежь считает, что есть вещи, которые должны оставаться известными только в их среде, – ведь жаловаться на других нехорошо. События зачастую происходят в очень ограниченном кругу лиц, но относительно большое число учеников класса или школы о них знает и наблюдает, но не вмешивается .

По оценке льмара, еще одним существенным узким местом является то, что во время типичных однодневных или недельных упражнений кайтселийтчики тренируют свою мышечную память, которой хватает лишь на два с половиной дня. На отдельных, более длительных учениях было замечено, что в случае долговременных усилий возникают некоторые проблемы. ще одной вытекающей из этого проблемой являются ормирующиеся в ходе учений ложные ре лексы. Во время учений люди привыкают к достаточному и своевременному питанию, к бесперебойному снабжению боеприпасами. ными словами, стресс сводится к минимуму, и наши бойцы могут быть шокированы реальными ситуациями, которые на учениях не прорабатываются.

КУЛЬТУРНЫЙ ПОВОРОТ

льмар считает, что именно поэтому Кайтселийт нуждается в переменах в плане культуры Пока мы думаем, что государство нас обеспечит, или кто-то откуда-то сверху все организует, мы занимаемся самообманом . льмар убежден, что поддержка Кайтсели-

Как киноискусство является частью культуры, так и Кайтселийт, и весь наш образ жизни. Но наше видение и понимание культуры меняется. В Кайтселийте, как отмечает льмар, в настоящий момент происхо-

2022

15


ЧЕЛОВЕК йту должна опираться на широкую сеть, которую мы создаем в мирное время. Может быть, все эстонское общество нуждается в изменениях в с ере культуры Что касается культурного поворота в Кайтселийте, то, по мнению льмара, совершить его будет несложно – все начинается с практических упражнений. В ормат учений можно добавить вещи, до сих пор считавшиеся неважными. Взять, к примеру, учет воздействия мин в ормате учений, чтобы у бойцов была реальная мотивация воздействовать на своего противника минами. Также можно чаще развертывать всю медицинскую цепочку и при приеме раненых учитывать количество мест в отделениях интенсивной терапии в больницах Эстонии, ставших центром внимания в связи с -19. В то же время льмар напоминает, что во всех крупных военных кон ликтах прошлого века окончательный исход войны решался не на поле боя, а в тылу. Таким образом, по его мнению, в настоящее время переоценивается роль стрелкового мастерства кайтселийтчиков. , несмотря на это, льмар сам, по его словам, стал анатом стрельбы, а также является членом таллиннского клуба резервистов по спортивной стрельбе. Он считает, что боец должен хорошо знать свое оружие – статистика соревнований показывает, что на вершину рейтинговой таблицы поднимаются те, кто на соревнованиях по стрельбе пользуется личным оружием. Однако стрельба для льмара остается в первую очередь хобби, которое его вдохновляет и связывает с друзьями. В то же время он признает Возможно, умение стрелять не слишком связано с реальной готовностью к кризису. актически каждый член Кайтселийта в первую очередь должен быть сапером, наводчиком огня, борцом с танками или снайпером. , конечно же, он должен проявлять заботу о своем социальном сообществе. Только в этом случае можно будет надеяться, что во время кризиса сосед принесет тебе молоко . 16

2022

ОТ ЛЮБОПЫТСТВА – К СТИЛЮ ЖИЗНИ

льмар рассказал мне, что в свое время стал членом Кайтселийта, так как хотел вместе со своими кинолюбителями принять участие в соревнованиях, подобных Эрна , и посмотреть, как пришедшие из творческой с еры люди смогут на них выступить. На первых соревнованиях им шутки ради присуждали оценки за артистизм, но все равно они остались в конце рейтинговой таблицы. Когда же я спросила, почему он столь долго остается в Кайтселийте, в качестве основной причины льмар назвал чувство долга. го соратники стали кругом его друзей, а деятельность в Кайтселийте – стилем жизни; льмар заинтригован поиском в себе тичного воина. Он рассказывает мне о том, что в книге Лео Куннаса Давид и Голиа ему очень понравилось, как альтер-эго Куннаса говорило о чудовище в себе Ты понимаешь, что внутри тебя скрывается чудовище, но держишь его взаперти. Контролируешь. Вот что важно . льмар также говорит, что после того, как нашел в себе воина, главным вопросом стал вопрос о том, как сделать так, чтобы этот воин стал в какой-то момент необходим для общества или своих товарищей. сли я попытаюсь как-то об яснить свой интерес к оружию, то думаю, что он берет начало в уважении к жизни. Мы наблюдали это в истории, когда рыцарские идеалы или кодекс самурая предписывали использовать силу только с благой целью , – рассуждает льмар.

УРОКИ МИССИИ

знаю, что льмар принимал участие в ряде зарубежных миссий в качестве переводчика и упоминал в средствах массовой ин ормации, что мог наблюдать, как военные кон ликты остаются зачастую тлеть под пеплом на протяжении долгого времени. Меня это интересует, поскольку я много раз была свидетелем тому, сколь долго тлеют под пеплом кон ликты между людьми в частной жизни , а во-вторых, я считаю, что Вторая

мировая война не закончилась для Эстонии в 1945 году. Спрашиваю у льмара, оказывалось ли там, где ему довелось участвовать в миссиях, длительное и скрытое сопротивление, как в Эстонии в советское время. з его ответа я понимаю, что в регионах, где он был, – в Мали и ентральноа риканской еспублике – темперамент у людей другой, не такой как в Эстонии, и поэтому их сопротивление было не скрытым, а открытым и агрессивным. По словам льмара, он был там свидетелем иррациональной природы человека. Это проявлялось, например, в том, что даже если какая-нибудь группа людей видела, что противник имеет четырехкратное численное превосходство, они все равно сражались яростно и бескомпромиссно, хотя эти люди должны были понимать, что при отсутствии шансов на победу сопротивление приведет к собственному уничтожению. ще одним примером иррациональности, по словам льмара, являются события, служащие спусковым крючком для дальнейшей трагической развязки, которые зачастую столь незначительны, что на них поначалу можно просто махнуть рукой. Меня интересует, что побудило льмара участвовать в миссиях. Он приводит три причины любопытство, желание себя испытать и стремление защитить людей в духе этичного воина . Он был поражен количеством гуманистов среди участвующих в миссии солдат. Это оставило хорошее ощущение от того, что ты делаешь что-то конкретное, что должно изменить мир к лучшему, при этом осознавая, что в целом это его не сильно изменит , – рассказывает льмар. льмар понимает тех, кому не терпится вернуться на миссию, кто стал в некоторой степени зависим от войны, поскольку в экстремальных ситуациях, когда на карту поставлена жизнь, человек по-особому остро ощущает себя живым. После такого опыта спокойная – нормальная – повседневная жизнь может перестать казаться столь приятной, как раньше. Он


ТС ПРОДУЦТИОНС/ЛАУРЕНТ ТХУРИН НАЛ

ЧЕЛОВЕК

также чувствовал, что во время миссии теснее, чем в мирной жизни, соприкасался с настоящей жизнью . Сейчас льмар пишет книгу на основе своих дневниковых записей, сделанных во время миссии в ентральной А рике. Он также составил отовыставки из снятых во время миссий отогра ий, потому что видел там что-то необычное, чем хотел поделиться с другими. му не нравится, когда снимают безумно много, словно заменяя отогра иями свою память, поэтому старается осмыслить каждый свой снимок, найти в нем или красоту, или послание. льмар занимается отогра ией также в своей частной жизни и отогра ирует в основном красивые вещи, например, закаты, чтобы запечатлеть для себя собственные переживания, даже если знает, что в нтернете выложены многие тысячи похожих, чудесно красивых отогра ий. льмар признается, что в своем творчестве хотел бы заниматься красотой, и это вовсе неудивительно, потому что он учился в

Тартуском университете, а также в университетах ранции и С А по нескольким специальностям, связанным с искусством и творческим самовыражением, а пару лет назад был про ессором свободных искусств в Тартуском университете.

ВАЖНО ТО, ЧТО НАС ОБЪЕДИНЯЕТ

Миссии научили льмара тому, что идеальные ситуации встречаются в жизни очень редко. ыло бы наивно надеяться, что весь народ в едином порыве, как один человек, начнет сражаться с противником, и поэтому крайне важно найти и сохранить союзников , – подчеркивает он. Вообще говоря, ключ к успеху заключается в том, чтобы постоянно иметь как можно больше союзников – быть храбрым в одиночку не имеет никакого смысла , – говорит он. льмар также считает, что бессмысленно мечтать об идеальных союзниках. ногда приходится признать, что они единственные союзники, которые у нас там есть. сли мы не научимся работать с ними, то у нас не будет союзников . поднимаю интересующую меня тему способны ли члены Кайтселийта преодолеть свои внутриполити-

ческие разногласия и действовать на благо Эстонии сообща меня, как члена Найскодукайтсе, сложилось впечатление, что мы на это способны. Очень хороший вопрос, – признает льмар, – причем один из самых важных вопросов . Он говорит мне о том, что в Тоомпеаской дружине есть как соцдемы, так и члены , а также представители других партий, и что они дружно – бок о бок – взаимодействуют друг с другом на учениях. льмар был командиром Тоомпеаской дружины в составе 5 0 человек, и в его дружине действует четкое правило во время учений о политике не говорят. азвивая тему, льмар считает, что привнесение в Кайтселийт политики, неспособность быть выше будничных ссор было бы очень опасно. Он приводит в качестве примера события на краине в 2014 году, когда в то время, когда две противостоящие внутриполитические силы ломали в схватке копья, третья, в высшей степени разрушительная сила смогла поднять голову в этой безголовой ситуации. 2022

17


KAITSELIIT

KAITSELIIDU SUURTÜKKIDE TEINE TULEK

Kaitseliidu Kirde maakaitseringkond on loomas suurtükiväe eksperimentaalüksust. Üksust, mis tegelikult sai oma tuleristsed juba mullusel suurõppusel Kevadtorm. Tõsi, suurtükid ei ole Viru malevale ajaloolises perspektiivis midagi uut.

KARRI KAAS

Tekst: INDREK JURTŠENKO, Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist


S

uurtükipatareid prooviti Kaitseliidu Viru maleva Rakvere malevkonnas asutada juba esimese vabariigi päevil, 1920ndate lõpul. Toona jooksis plaan majanduslikel põhjustel liiva. Siiski, pärast pikki arutelusid, asutati 7. augustil 1932 Kaitseliidu Viru maleva suurtükiväepatarei I divisjon. Suurtükiväe tolleaegse ülema kolonel Georg Leetsi algatusel ja Viru maleva pealiku kolonel Georg Vaheri loal 0 reservsuurtükiväelast. Hädavajalik varustus, milleks oli kaks kolmetollist suurtükki, vastav arv hobuseid, side-, laske-, mõõte- ja vaatlusvarustus, saadi kaitseväe 2. suurtükiväegrupist. Alaliseks instruk. , kellest sai algse patarei kasvades Kaitseliidu Viru maleva suurtükiväe divisjoni pealik. Esimestel aastatel tehti aktiivselt laskeharjutusi ja oldi õppustel väga

KAITSELIIT edukad. Ajapikku divisjon kasvas, 10. mail 1933 loodi divisjoni juurde naiskodukaitse jaoskond, kes tegeles peamiselt toitlustusteemadega. 1935. aasta lõpuks oli divisjonis juba 120 mees- ja naisliiget. Divisjon koosnes mitmest patareist, juurde loodi ka vastavad staabi-, sideja mõõdukomandod, samuti motoriseeriti jõudumööda suurtükkide transport ja uuendati pidevalt olmevarustust, sealhulgas vormiriideid. Võimepidevuse hoidmiseks koolitati ka maleva teiste väeosade liikmeid, et vajadusel oleks inimressurss kohe olemas. Lisaks peamistele tegevustele arendas divisjon ratsutamisvõimet, loodi juurde jahiring, suheldi aktiivselt Kaitseliidu teiste suurtükiväeüksustega üle Eesti ja korraldati lisasissetuleku saamiseks pidusid ja balle, mis olid omal ajal väga populaarsed. Ja siis tulid teised ajad.

TEINE TULEMINE

Suurõppuse Kevadtorm raames, milles osalesid peamiselt kaitseväelased ja liitlased, oli Kirde maakaitseringkonnal 22.– 1. tükkide kasutamise väljaõppest. Pärast õppusi moodustatakse maakaitseringkonnas uus eksperimentaalne väeük. ringkonna tänasesse vastutusalasse.

identiteediga ringkondi ja malevkondi, kus on oma osa ka uute võimete , ülem kindral Riho Ühtegi eksperimentaalüksuse loomisvajadust kommen. Kaitseliidu ja Kirde MKRi jaoks, kus lisaks territoriaalsuse põhimõtetele tuleb omaks võtta ka uusi identiteete, ühendada kõiki neid gruppe ja ühen-

Loodav võime annab moraalse ja füüsilise kindluse seista jalad maas ja hoida võtmemaastikku. Samas, kui vaja, saame vastasele anda „pikema terekäe“.

dusi, kes tahavad Eesti eest seista ja . Uue üksuse loomise algatus tuli Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealikult Jaanus Ainsalult, Kaitseliidu peastaap omalt poolt alustas uue võime ettevalmistamist, et see realiseeruks. Nagu Ainsalu selgitas, on tegemist eksperimentaalüksusega, millest kasvab välja maakaitseringkonna orgaaniline lahingutoetusüksus. Panustavad kõik ringkonna malevad (Alutaguse, Jõgeva, Järva, Viru), juurde on oodatud kõik reservväelased, kes on läbinud selle relvasüsteemi . ta on kergejalaväel väga raske täita erinevaid lahinguülesandeid. Loodav võime annab moraalse ja füüsilise kindluse seista jalad maas ja hoida võtmemaastikku. Samas, kui vaja, saa, ütles ringkonna pealik Jaanus Ainsalu.

LAHINGUVÄLJAL NÄEME

Eksperimentaalüksus saab endale välihaubitsad 2A18 D-30 M-1, Soome112 -1. lihaubits D-30 on töökindel ja lihtne suurtükirelv, mis on kasutusel kuuekümnes maailma riigis ning osalenud . Välihaubitsaga on võimalik lasta nii alumises kui ülemises tõstenurgas. Kolmehaarne lafett võimaldab tulistada ringselt. Eksperimentaalüksusega seotud isikkooseis sai ristsed nii teoreetilises plaanis, seda 1. jalaväebrigaadi territooriumil Tapa sõjaväelinnakus, kui ka esimesel laskeharjutusel välialal, Kaitseväe keskpolügoonil. Kümnepäevase õppe jooksul said koolituse nii tulerühma liikmed kui kõik, kes on seotud tehnika ja selle hooldusega, side- ja mõõdistustee. sugused taktikalised ülesanded, mis aitasid leida välihaubitsa parimat asetust õppe(lahingu)väljakul ja tema maksimaalset kasutegurit erinevate lahinguolukordade lahendamisel. Koos õppelaskmisega sooritati ligi 30 erinevat eriala-, meeskonna- ja koostegevusõpet. Pärast välihaubitsa õpet suurõppusel Kevadtorm 21 sai eksperimentaalüksus järgmised kogemused novembrikuus õppusel Põhjakonn. 2022

19


ASSO PUIDET

THE SECOND COMING

OF ARTILLERY IN THE DEFENCE LEAGUE The Defence League’s North-East regional command is developing an experimental artillery unit. It’s a unit that actually got its baptism of fire at last year’s Kevadtorm exercise. Artillery guns aren’t anything new for the Viru Defence League district, though, historically speaking. Text: INDREK JURTŠENKO, Northeast regional command, information specialist for the Viru Defence League district

20

2022


ESTONIAN DEFENCE LEAGUE

A

n attempt was made to

at the Rakvere defence subdistrict during the interwar era of independence, in the late 1920s. The plan foundered that . , discussions, the 1st division of the Viru Defence League district’s artil19 2. force, Colonel Georg Leets initiated, with permission of the commander of Viru Defence League district, Col. , 0 -

was founded, there was active interaction with the Defence League’s other – . But then times changed.

THE SECOND COMING

During Kevadtorm, the biggest annual exercise, in which Defence League members and allies were the main participants, the North-East regional

22

1

As Ainsalu explained, it is an experimental unit that will evolve into an organic combat support unit for the North-East regional command. All of the districts within the regional command (Alutaguse, Jõgeva, Järva, Viru) will contribute, and all reservists who have undergone . , combat missions. The new capabil-

. ,

.

,

formed within the regional command. League district’s staff. The essential equipment needed – , corresponding number of horses, and , , – from the Defence Forces’ 2nd artil. . appointed the permanent instructor, , became the commander of the Dedivision. , , successful at the exercises. Over time, , 10 19 , defence organization sub-unit was established to serve the division, . the end of 1935, the division had 120 male and female members. The division consisted of several batteries, and corresponding staff, communication and measurement teams were established, and gradu, , artilleries was motorized and noncombat equipment such as uniforms . , members of other units in the district were also trained so that the human resources could be put in place as soon as needed. Besides its core activities, the division also developed horse-riding abilities, a hunting club

under the Defence League’s NorthEast regional command.

, initiative for creating new capabilities also has its role,” said the Defence League’s commander, General Riho . , Defence League and the North-East regional command, where in addi, new identities have to be embraced, connecting all of the groups and connections with a will to defend Estonia and our homeland.” The initiative for creating the new unit came from the commander of the North-East regional command and the Viru district, Jaanus Ainsalu, and the general staff of the Defence League for its part started preparing realized.

The new capability provides moral and physical support to solidify the capability to retain key terrain. At the same time, if needed we can “say hi” to the adversary from a longer distance.

, said Ainsalu.

SEE YOU ON THE BATTLEFIELD The experimental unit will be 2 18 - 0 , 112 -1. - 0

-

-1 -

.

lower and upper elevation angle. The 0- . to the experimental unit got their exercise at the Defence Force central . -

; -

and maintenance, communication ing. Various tactical assignments were also included in the training pro, position for the howitzer on the mock combat situations. , 0

,

tackled. After the howitzer training at Kevadtorm, the experimental unit gained its next experience at the November exercise Põhjakonn. 2022

21


КАЙТСЕЛИЙТ

ВТОРОЕ «ПРИШЕСТВИЕ»

АРТИЛЛЕРИЙСКИХ ОРУДИЙ В КАЙТСЕЛИЙТ Северо-восточный оборонительный округ Кайтселийта занимается формированием экспериментального артиллерийского подразделения. Подразделение получило свое боевое крещение на прошлогодних крупных учениях «Весенний шторм». Правда, в исторической перспективе пушки для Вируской дружины не являются чем-то новым.

ИНДРЕК ЮРЧЕНКО

Текст: ИНДРЕК ЮРЧЕНКО,

П

опытки придать артиллерийские батареи акверескому подразделению Вируской дружины Кайтселийта были предприняты еще во времена первой республики, – в конце 1920-х годов. Однако в то время план не был реализован по экономическим причинам.

ро осто

о оро ит р и

окр

с

Затем, после долгих обсуждений, августа 19 2 года был учрежден 1-й дивизион артиллерийской батареи Вируской дружины Кайтселийта. По инициативе тогдашнего командующего артиллерией полковника Георга Леэтса и с согласия командира Вируской дружины полковника Георга Вахера в штаб

и

ист о и

ор

ии ир ско

Вируской дружины были вызваны 0 артиллеристов из числа резервистов. езусловно необходимое снаряжение в составе двух трехдюймовых пушек, соответствующего количества лошадей, средств связи, стрелковых, измерительных и наблюда-


КАЙТСЕЛИЙТ тельных средств было получено от 2-й артиллерийской группы Сил обороны. Постоянным инструктором был назначен капитан . Черницкий, который впоследствии стал командиром артиллерийского дивизиона Вируской дружины Кайтселийта, в который была преобразована первоначальная батарея. В первые годы активно проводились – и очень успешно – упражнения по стрельбе. С течением времени дивизион разрастался, и 10 мая 19 года при нем был с ормирован отдел Найскодукайтсе, занимавшийся в основном питанием. К концу 19 5 года личный состав дивизиона уже насчитывал 120 мужчин и женщин. Дивизион состоял из нескольких батарей; при дивизионе были также с ормированы штаб, отряды связи и измерения; кроме того, транспортировка пушек была постепенно моторизована; постоянно обновлялось бытовое оснащение и, в том числе обмундирование. Для поддержания постоянной боеготовности велось обучение бойцов других подразделений дружины, чтобы дивизион в случае необходимости не испытывал недостатка в личном составе. Помимо основной своей деятельности дивизион занимался совершенствованием навыков верховой езды; при дивизионе был также организован охотничий клуб, поддерживалось активное общение с другими артиллерийскими подразделениями Кайтселийта по всей Эстонии, а также – с целью получения дополнительных доходов – проводились праздники и балы, пользовавшиеся в то время большой популярностью.

это можно назвать вторым пришествием артиллерии в нынешнюю зону ответственности Северо-Восточного оборонительного округа Кайтселийта. Сегодня мы создаем округа и подразделения с другой идентичностью, в которых играет свою роль инициатива по созданию новых возможностей , – сказал командующий Кайтселийтом генерал ихо Юхтеги, комментируя необходимость создания экспериментального подразделения. Это новый и большой шаг для Кайтселийта и Северо-восточного оборонительного округа, в рамках которого, в дополнение к принципам территориальности, следует адаптироваться к новой идентичности, об единить все группы и союзы, желающие встать на защиту Эстонии и защитить нашу страну . нициатива по ормированию нового подразделения исходила от командира Вируской дружины Северо-восточного оборонительного округа ануса Айнсалу; генеральный штаб Кайтселийта со своей стороны приступил к подготовке к реализации нового оборонительного потенциала. Как пояснил Айнсалу, речь идет об экспериментальном подразделении, из которого вырастет подразделение боевого обеспечения оборонительного округа, и в которое внесут свой вклад все дружины округа Алутагузеская, ыгеваская, рваская и Вируская ; также мы ждем участия всех резервистов, прошедших обучение этой системе оружия. ез огневой

Затем наступили другие времена.

ВТОРОЕ «ПРИШЕСТВИЕ»

В рамках учений Весенний шторм , в которых участвовали в основном Силы обороны и союзники, Северо-Восточный оборонительный округ имел возможность участвовать в проводившихся с 22 по 1 мая практических артиллерийских курсах. После учений в оборонительном округе было с ормировано новое экспериментальное войсковое подразделение. Все

Новое формирование обеспечит моральную и физическую стойкость и удержание территорий, имеющих решающее значение. В то же время, при необходимости мы можем дать сопернику прикурить также с дальних дистанций».

поддержки с закрытых позиций не оснащенной тяжелым вооружением пехоте очень сложно выполнять различные боевые задачи. Новое ормирование обеспечит моральную и изическую стойкость и удержание территорий, имеющих решающее значение. В то же время, при необходимости мы можем дать сопернику прикурить также с дальних дистанций , – сказал командующий округом анус Айнсалу.

ПОСМОТРИМ НА ПОЛЕ БОЯ

Экспериментальное подразделение получит полевые гаубицы 2А18 Д- 0 М-1 инское обозначение типа 112 Н, М-1 . Полевая гаубица - 0 – простое и надежное артиллерийское орудие, используемое в шестидесяти странах мира и участвовавшее в ряде вооруженных кон ликтов. з полевой гаубицы можно стрелять как на малых, так и на больших углах возвышения ствола. Ла ет из трех станин позволяет вести круговой обстрел. Личный состав экспериментального подразделения получил боевое крещение также в теоретическом плане, – как в военном городке Тапа, на территории 1-й пехотной бригады, так и во время первых учебных стрельб на центральном полигоне Сил обороны. В течение десятидневных учений прошел обучение не только расчет орудия, но и весь личный состав, занимающийся обслуживанием техники, системами связи и измерения. Обучение также включало в себя различные тактические задания по поиску оптимального положения гаубицы на учебном боевом поле и максимальной э ективности стрельбы в различных боевых условиях. Наряду с учебными стрельбами было выполнено около 0 различных упражнений по специальности, действиям расчетов и взаимодействию. После обучения применению полевой гаубицы во время весенних учений Весенний шторм 21 экспериментальное подразделение получило следующий практический опыт в ноябре, на учениях Пыхьяконн . 2022

23


ÜKSUS

PROPASTOP:

VIIS AASTAT VALEDE PALJASTUSI Propastopil täitus veebruari lõpus viis aastat esimesest avalikust postitusest. Viis aastat on ühelt poolt lühike aeg, teisalt on Propastopi vabatahtlikud nii Kaitseliidust kui ka väljastpoolt teinud selle ajaga ühest anonüümsest blogist olulise ühiskonnas kaasarääkija ja teemade algataja ning saanud tunnustust läänest ja kriitikat idast. Tekst: PROPASTOP

B

logi on aastatega kasvanud algsest ideest tunduvalt suuremaks ning panustab täna oma sisu ja energiaga märksa laiemal maastikul kui propaganda tuvastamine ja sellele tähelepanu juhtimine. Nii nagu on ajas muutunud mõjutuskanalid, oleme ka meie liikunud nende muutuste järel.

INFO ÕIGSUS JA SELGUS

2018. aastal oli Propastopi toimetus see, kes avastas Narvast levima pandud valeuudise, lükkas selle ümber ja ajas edasi jälgi, mis viisid Facebooki grupini Estoners. Teemat Postimehe uuriva toimetusega vaheldumisi analüüsides ja paljastades õnnestus päevavalgele tuua üle kümne koordineeritud libakonto tegevus valede ja kahtlase info levitamisel. Tänaseks on grupp likvideeritud ning valekontod suletud. Avalikest allikatest info otsimise oskus on tänapäeval hädavajalik igale inimesele. Seda selleks, et kontrollida mõne fakti või faili ehtsust, kinnitada sotsiaalmeedias tegutseva isiku reaalset olemasolu, tuvastada pildistatava asukoht vmt. Avalikest allikatest info otsimise võimaluste tutvustamine on Propastopi jaoks väga oluline tegevus. Parimate praktikate Eestisse toomiseks on meil selle valdkonna eest-

24

2022

vedajate Bellingcati ja DFRLab’i nõusolek nende artiklite tõlkimiseks ja avaldamiseks. Lisaks avaldame praktilisi ülesandeid ning hiljem ka võimalikke lahenduskäike.

PROPAGANDA POLE KUHUGI KADUNUD

Propastop on siinse regiooni üks tuntumaid Venemaa propaganda paljastajaid. 2018. aastal käivitasime avaliku monitooringutööriista Propamon (propamon.org), mis aitab kiirelt märgata Eesti suunas käivitatud propagandarünnakuid. Vaenuliku propaganda paljastamise tegevusega oleme tunnustust pälvinud mitmelt rahvusvaheliselt mõttekojalt, ekspertidelt ja meediaväljaannetelt. Samuti oleme korduvalt pälvinud tähelepanu ja kriitikat Venemaa suunalt. Meie tähelepanu idanaabri mõjutustegevustele ei piirdu ainult Venemaa meedias või ühismeediaplatvormidel toimuvaga, vaid me hoiame silma peal . 2018. aasta suvel avaldasime postituste seeria Eestis Venemaa huvides tegutsevatest aktivistidest ja nendega seotud ühingutest. 2019. aastal võtsime aktiivsemalt ette Eestis tegutsenud Venemaa propagandameedia üksuste sulgemise teema. Selleteemalise aruteluga tuli kaasa ka


Eesti laiem avalikkus, kuid probleem pole tänaseks veel lõplikult kadunud. Eraldi murekohaks on nt Google’i reklaamivõrgustiku kaudu Venemaa propagandameedias ilmuvad Eestis , (ja muidugi ka Google’i) taskusse. Propastopi Venemaa kanalite must nimekiri, mis võiks olla ettevõttele reklaami ostmisel välistatavate kanalite aluseks, on saanud elavat tähelepanu ka idanaabri meedias.

ISIKLIK VASTUPANU ON PARIM

Ei Propastopi toimetus ega ükski riigistruktuur suuda olla igapäevaselt iga üksikisiku kõrval ja teda valeinfo või mõjutustegevuse eest kaitsta, seetõttu on üks meile olulistest teemadest ka meediapädevuse edendamine.

Mitte pesta

Mitte valgendada

Mitte triikida

Aastate jooksul oleme avaldanud kümneid artikleid manipuleerimistehnikatest ja -võimalustest. Oleme kirjutanud , ning igakuine meediaülevaade toob tähelepanu alla Eesti meedias ilmunud artiklid, mida tasub üle lugeda. Need materjalid pole abiks mitte ainult kogenud propagandavõitlejale, vaid leiavad kasutust ka põhikooli ja gümnaasiumi astme meediapädevuse ja ühiskonnaõpetuse tundides. Propastop on olnud aktiivseks kaasamõtlejaks kõigil Eestis toimunud meediapädevuse nädalatel ning andnud oma panuse nende õnnestumisse.

PANUS ÜHISKONDA

Propastop on leidnud oma rolli Eesti ühiskonna psühholoogilises kaitses välise mõjutustegevuse eest. Tunneme oma vastutust Venemaa mõjutustegevusel silma peal hoidjana ja inimeste meediateadlikkuse suurendajana. , loonud põhiliste Venemaa levitatavate propagandavalede kohta materjale lisaks eesti keelele ka inglise ja vene keeles. Teemadeks on näiteks Eesti väidetav vabatahtlik liitumine Nõukogude Liiduga, venekeelsete elanike kiusamine Eestis või ka vale Tallinna vabastamise kohta 1944. aastal. Oma panuse Eesti ühiskonna vastupanuvõime suurendamisse andis Propastop ka selle aasta märtsis avatud õppematerjali desinfotest.ee sisu koostamisel.

ME KÕIK VÕIME OLLA OSA PROPASTOPIST

Kirjeldatu on vaid osa sellest, millega Propastop tegeleb, ning kindlasti ei ole see kõik, millega Propastop saaks tegeleda. On veelgi teemasid ja tegevusi, millele oleks vaja tähelepanu pöörata, kuid vabatahtlike piiratud (aja) ressursi tõttu ei ole nendeni jõutud. Häid ja energilisi inimesi pole kunagi Propastopi juures liiga palju. Kui eelnev sinu mõtted liikuma pani ja soovid selles kaasa lüüa, anna meile sellest märku Propastopi veebilehe propastop.org või meie Facebooki-lehe kaudu.

Lisajuhised oma aju eest hoolitsemiseks leiad propastop.org


UNIT

PROPASTOP:

FIVE YEARS OF EXPOSING FALSEHOODS In late February, Propastop marked five years since its first public post. In that short time, Propastop’s volunteers from the Defence League have turned an undistinguished blog into a significant voice in society and conversation starter, drawing praise from the West and criticism from the East. Text: PROPASTOP

O

,

-

than just exposing and highlighting propaganda. Just as the channels for information operations , .

FACT-CHECKING

In 2018, Propastop’s editors discovered fake news planted in Narva and traced it back to a Facebook group called Estoners. Digging into the case with investigative journalists at Postimees, we managed to expose over 10 coordinated fake accounts that spread lies and suspect . shut down and the accounts have been closed.

Estonia, two of the leaders in investigative fact-checking, Bellingcat and DFRLab, let us translate and publish their articles. We also post practical exercises and, later, an .

PROPAGANDA IS EVER-PRESENT

Propastop is one of the region’s best-known sites devoted to exposing Russian Federation propaganda. In 2018, we launched a public tool for monitoring propaganda, Propamon (propamon.org), da attacks targeting Estonia. We have received acclaim from a number of international think tanks, experts and media outlets. We have also been on the radar for the Kremlin, having drawn criticism from Russia.

, our eastern neighbour is not limited public sources is an essential skill for – , , taken, and countless other applications. Propastop makes a special point of educating people on online research techniques. To bring best practices to

26

2022

– -

.

In summer 2018, we ran a series of posts on Estonia-based activists who serve Russian interests and the organiza. 2019, tackling the topic of closure of Russian propaganda media


UNIT

units in Estonia. The Estonian public also followed dis. The fact that Google Ads promotes Estonia-based companies on Russian propaganda sites and that advertising dists (and of course Google itself) is a concern in its own right. Propastop’s blacklist of Russian channels for use of

Do not wash

media in Russia.

Do not bleach

IDEALLY, EVERYONE DOES THEIR PART ence ops. Neither can government agencies. Thus, it is important for all of us to become better, more skilled media consumers.

Do not iron

, techniques used to manipulate people. We have written , . media overview focuses on articles from the Estonian press that are worth rereading.

in countering propaganda but also can be used in media . Estonia, helping to make them a success.

SERVICE TO SOCIETY

.

people’s awareness. – ,

– .

, alleged discrimination against Russian-speakers in Esto, 1944. Propastop also helped in compiling the content of desin. , .

EVERYONE CAN BE A PART OF PROPASTOP

The above is just some of what Propastop does, and it is could do. There are other topics and activities that should be tackled, but volunteers have limited time.

. , propastop.org or through our Facebook page.

-

Additional instructions for taking care of your brain propastop.org.


ЕДИНИЦА

PROPASTOP:

ПЯТЬ ЛЕТ РАЗОБЛАЧЕНИЙ ЛЖИ В конце февраля исполнилось пять лет с момента первого публичного поста в Propastop. Пять лет – это, с одной стороны, короткий срок, но с другой стороны, волонтеры Propastop – как из Кайтселийта, так и вне его – за это время смогли сделать из анонимного блога важный для общества рупор для обсуждения злободневных тем, удостоившийся как признания Запада, так и критических нападок с востока. Текст: PROPASTOP

З

а прошедшие годы блог значительно разросся, и благодаря своему содержанию и энергии ныне занимается значительно большим количеством тем, чем текущим распознаванием пропаганды и привлечением к ней внимания. Наш блог изменялся вместе с изменяющимися с течением времени каналами влияния.

ПРАВО НА ИНФОРМАЦИЮ И ЕЕ ПРОЗРАЧНОСТЬ

В 2018 году редакция обнаружила, как сейчас говорят, ейковую новость, распространяемую из Нарвы, опровергла ее и отследила ее следы, приведшие к группе в . Поочередно анализируя и разоблачая вместе с редакцией , занимающейся данной проблемой, нам удалось вывести на чистую воду более десяти аккаунтов, занимавшихся по указке распространением ложной и сомнительной ин ормации. На сегодня группа ликвидирована, а ее аккаунты закрыты. мение искать ин ормацию в публичных источниках сегодня необходимо каждому. Это необходимо для проверки подлинности акта или айла, подтверждения реальности действующих в социальных медиа лиц, установления местонахождения запечатленного на отогра ии или видео об екта и т.д. Ознакомление с возможностями поиска ин ормации в публичных источниках является важным направлением деятельности . Для того, чтобы донести до Эстонии передовой опыт, мы заручились разрешением и – лидеров в этой области – на перевод и публикацию их статей. Кроме того, мы публикуем практические задания, а затем возможные их решения.

ПРОПАГАНДА НИКУДА НЕ ИСЧЕЗЛА

– один из самых известных в нашем регионе

28

2022

разоблачителей российской пропаганды. В 2018 году мы запустили инструмент общественного мониторинга . , помогающий быстро выявить нацеленные на Эстонию пропагандистские атаки. За нашу деятельность по разоблачению враждебной пропаганды мы удостоились признания ряда международных аналитических центров, экспертов и средств массовой ин ормации. Мы также неоднократно были об ектом внимания и критики со стороны оссии. Наша нацеленность на деятельность восточного соседа не ограничивается только происходящим в российских СМ или на общих медиа-плат ормах, мы также следим за раздуваемым в Эстонии российским делом . Летом 2018 года мы опубликовали в Эстонии серию постов о действующих в интересах оссии активистах и связанных с ними обществах. В 2019 году мы стали активнее заниматься вопросом закрытия действующих в Эстонии российских пропагандистских СМ , к обсуждению которого присоединилась также широкая общественность Эстонии, – но эта проблема до сих пор не решена окончательно. Особое беспокойство вызывает, например, то, что посредством рекламной сети в российских пропагандистских СМ появляется интернет-реклама действующих в Эстонии ирм, в результате чего рекламные деньги местных ирм перетекают в карманы нападающих на нас пропагандистских СМ и, конечно же, в карман . Ведущийся черный список российских каналов, который может при покупке рекламы для предприятия послужить


ЕДИНИЦА основанием для исключения каналов, также получил широкое освещение в СМ восточного соседа.

ЛИЧНОЕ СОПРОТИВЛЕНИЕ – САМОЕ НАДЕЖНОЕ

Ни редакция , ни какая-либо государственная структура не может ежедневно быть рядом и защищать каждого человека от дезин ормации или влияния, поэтому одним из важных вопросов для нас является продвижение медиаграмотности. За эти годы мы опубликовали десятки статей о методах и возможностях манипулирования общественным мнением. Мы писали о различных приемах демагогии в рубрике Словарь пропаганды , в котором дается краткое об яснение наиболее значимых тактических приемов по оказанию влияния, а в ежемесячном обзоре СМ обращается внимание на те опубликованные в эстонских СМ статьи, которые стоит прочитать. Эти материалы полезны не только для опытных борцов с пропагандой, но также используются на уроках по медиаграмотности и обществоведению в основных школах и гимназиях. был активным участником всех прошедших в Эстонии недель медиаграмотности и внес свой вклад в их успешное проведение.

Не стирать

Не отбеливать

Не гладить

ВКЛАД В ОБЩЕСТВО

видит свое назначение в области психологической защиты эстонского общества от внешнего влияния. Мы чувствуем свою ответственность за отслеживание влияния оссии и повышение медиаграмотности людей. В качестве примера можно привести рубрику азрушитель ми ов , в которой собраны материалы не только на эстонском, но также на английском и русском языке о распространяемой оссией основной пропагандистской лжи. Среди представленных в этих материалах тем есть, к примеру, такие, как якобы добровольное присоединение Эстонии к Советскому Союзу, травля русскоязычных жителей в Эстонии или ложь об освобождении Таллина в 1944 году. также внес свой вклад в повышение устойчивости эстонского общества, составив учебный материал . , опубликованный в марте этого года.

МЫ ВСЕ МОЖЕМ СТАТЬ УЧАСТНИКАМИ PROPASTOP

Описанное выше является лишь частью деятельности и, конечно, это далеко не вс , чем он мог бы заниматься. Существуют и другие темы и направления деятельности, на которые следует обратить внимание, но из-за ограниченных ресурсов свободного времени волонтеров они пока еще ждут своей разработки. всегда рад пополнить свои ряды хорошими и энергичными людьми. сли этот материал заставил Вас задуматься, и Вы желаете внести свой вклад в деятельность , дайте нам об этом знать через домашнюю страницу . или нашу страницу в .

Дополнительные инструкции по уходу за своим мозгом можно найти на сайте propastop.org.


KOOSTÖÖ

TARTLASED DRAAKONIT TALTSUTAMAS EHK

DRAGON DEMONSTRATE

Kaitseliitlastel avaneb järjest rohkem võimalusi kaasa lüüa koostööõppustel koos kaitseväe ja liitlasüksustega. Sellised õppused on suurepärane võimalus liitlaste võimeid ja taktikat paremini tundma õppida ning kogeda praktikas ühistegutsemist siinsetes oludes. Tekst: JANEK HAAR,

N

ii sai Kaitseliidu Tartu malev kutse osaleda Tapal baseeruva NATO lahingugrupi ühisõppusel, mille raames testiti liitlaste rasketehnika liigutamist pikkadel distantsidel ja lühikese etteteatamisega.

Õppuse legend rääkis sellest, et kohaliku pisiasula olid hõivanud teadmata vaenulikud jõud ning asula vabastamiseks ja olukorra kontrolli alla saamiseks tuli rakendada eFP lahingugruppi. Tartu malevale ei olnud sellises ühisõppuses osalemine sugugi esmakordne. Ka varem on Eestis roteeruvad liitlasüksused aktiivselt kasutanud võimalusi meie kaitseliitlastega koos harjutada. Nimelt on Kaitseliidu Tartu maleva Põhja-Tartumaa malevkonna kasutuses vabatahtlike algatusel taastatud Nõukogude päritolu soomustransportöörid BTR-80. Need masinad sobivad sellise stsenaariumiga õppuste konteksti suurepäraselt ning loovad potentsiaalsest vastasest väga reaalse pildi. Iga kord on liitlassõdurid saanud võimaluse lähemalt tutvuda ka nende masinate eripäraga ning õppida lahingu planeerimisel vastumeetmeid kohandama.

LAHING KOJU KÄTTE

Õppus Dragon Demonstrate leidis aset Ida-Viru maakonnas Sirgala külas, kus mahajäetud suured elamukompleksid andsid nii kaitsjatele kui ründajatele võimalusi plaanida tegevusi hoonestatud alal, kasutades rohkesti lahinguteh30

2022

nikat ja matkevahendeid. Ehkki Sirgala küla on valdavalt mahajäetud, kogunes toimunut uudistama arvestatav hulk ümbruskonna kohalikke elanikke nii autode, jalgrataste kui liinibussidega. Vaikse ja väljasurnud piirkonna omapärane idüll muutus hetkega. Lahingutehnika ja vaatemängulised stseenid tekitasid kohalike seas palju elevust ja pakkusid kindlasti veel kauaks kõneainet. Küla kaitsetegevuses osalesid britid ja Kaitseliidu Tartu maleva üksus. Ründavaks pooleks oli prantslaste ja brittide koondüksus koos rasketehnikaga, sealhulgas tankidega Leclerc ning soomukitega VCBI ja Warrior. Kokku osales õppusel üle 200 võitleja ning enam kui 50 ühikut tehnikat. Et õppusel osalevaid vaenupooli eristada, kasutasid tartlastega koos kaitses tegutsenud britid riietusena töötunkesid.

SOOMUKITE PROOVIKIVI

Sirgala kaitse plaanimist ja ülesehitust alustati juba eelmisel päeval. Selle tarbeks rajati võimalikele rünnakusuundadele erinevaid jalaväe- ja soomukitõkkeid ning tulepositsioone ja kindlustusi. Tartu maleva soomukite ülesanne oli pakkuda kaitses olevale jalaväele eri suundadest toetust vastase üksuste läbimurde korral ning vajadusel mõjutada vastast tulega pikematelt distantsidelt.


KOOSTÖÖ

NAGU PÄRIS

Kaitseliitlastel oli kahtlemata huvitav näha liitlasüksuse taktikalist liikumist linnalahingus: kuidas teostati hoonetele lähenemist ja perimeetrite kontrolli alla võtmist, kuidas tekitati lõhkematerjali abil hoonetesse sisenemisavad ning vastase väljatõrjumiseks neisse lõpuks ka üksuste kaupa sisse tungiti. Samuti oli põnev jälgida, milliseid tehnilisi vahendeid üksused seejuures kasutasid, kuidas toimusid sideprotseduurid ja milliseid juhtimismeetmeid rakendati. Loomulikult kaasnes rünnakutega kaitsjate tugev vastupanu, mille käigus toimusid intensiivsed tulevahetused ja plahvatused, kõlasid käsklused, ettekanded ja haavatute valjud karjed. Kõik osapooled täitsid oma rolli äärmiselt kirglikult ja püüdsid väljenduda võimalikult realistlikult, mis andis lahingule efektiivse omapära. Õppuse korraldajate ja hindajate sõnul oli lahing oodatust raskem. Kaitse pidas hästi ning hoonete puhastamine ja ala kontrolli alla saamine osutusid väga ressursimahukaks ja mõlemale osapoolele kaotusterohkeks. Selle käigus

mängiti maha ka kannatanute käitlemine ja evakuatsioon ning lahinguteenindus. Intensiivsele lahingutegevusele eelnesid aga luureoperatsioonid, kus ründav osapool kasutas Sirgala küla kaitseplaanide monitoorimiseks erinevaid meetodeid, sealhulgas elektroonilisi luurevahendeid ja droone. Kaitse oli sellega loomulikult arvestanud, aga täpsemalt kuulsime kõigest hiljem, sest hea luure ju endast vastaspoolele märku ei anna.

ÕPIKOHT KÕIGILE

Ehkki raskete lahingute käigus hävitati ühismängus lõpuks ka Kaitseliidu soomukid, võib õppuste tulemusega vägagi rahule jääda. On tunda, et varasemate aastate teatavaid suhtlemis- ja koordineerimisraskusi liitlasüksustega on jäänud tunduvalt vähemaks. Tekkinud on laiapindsed kogemused, me suudame järjest paremini ühise eesmärgi nimel ühildada erinevate üksuste taktikalisi ja administratiivseid oskusi. NATO lahingugrupi tehniline ressurss ja tulejõud on muljetavaldavad, aga kindlasti oskavad liitlasüksused lahinguoperatsioone plaanides üha paremini hinnata kaitseliitlaste head „koduväljaku tunnetust“ ja siinse keskkonna tundmist. Seda enam siis, kui roteeruvad üksused saabuvad siia absoluutselt teistsugusest kliimast ja keskkonnast ning neil pole varem olnud võimalusi siinsetega sarnastes tingimustes tegutseda. Ühel hetkel võib selline oskusteave olla suurim väärtus, mida saame edukate soorituste heaks oma partneritele pakkuda.

JANEK HAAR

Soomukijuhtidele oli see keeruline, aga väga õpetlik ülesanne. Liikuda tuli ülimalt operatiivselt, et mitte jääda vastase raskerelvade tuleulatusse kauemaks, kui soomuki tuvastamine, sihtimine ja lasu sooritamine ehk hävitamine aega võtaksid. Sageli piiras vaatevälja ja omakorda manöövrit tihe suitsukate, mis hooned, tehnika ja võitlejad enda alla mattis ning omade ja vastaste eristamise peaaegu võimatuks muutis.

2022

31


COOpERATION

TAMING THE DRAGON IN TARTU:

DRAGON DEMONSTRATE Defence League members are getting more and more opportunities for interoperability exercises with the Defence Forces and allied units. Such exercises are a great way to become better acquainted with allied capabilities and tactics and to experience interoperability in practice in local conditions. Text: JANEK HAAR, information officer with Northern Tartu County sub-district

T

he Defence League’s Tartu district received an invitation to participate in a joint exercise of the Tapa-based NATO battle group, which tested the allies’ movement of heavy equipment over long distances and short lead times.

The scenario at the exercise: a small settlement has been occupied by hostile forces and the Enhanced Forward Presence (eFP) battle group had to be deployed to free the village and get the situation under control. For the Tartu district, it was not the first time at such a joint exercise – far from it. In the past, the rotations of NATO troops in Estonia have actively made use of opportunities to train with our Defence League members. To wit, the Northern Tartu County sub-district uses BTR-80 armoured transport vehicles, Soviet in origin, restored as a volunteer initiative. These vehicles are very well suited for the context of this scenario and yield a very realistic simulation of the potential adversary. Each time, the allied troops have had the possibility to become acquainted with the particularities of these vehicles and learn to apply countermeasures for battle planning.

COMBAT, HOME-DELIVERED

Dragon Demonstrate took place in the village of Sirgala in IdaViru County, where abandoned residential complexes gave both the attackers and defenders a way of planning activities in a built-up environment, using combat machines and simulation tools. Although Sirgala is mainly abandoned, quite a number of local residents came out by car, bicycle and buses as spectators. The sleepy and quiet area came to life in an instant. The materiel and spectacular scenes were exciting to witness for the locals and a hot topic for conversation afterwards. 32

2022

The defenders were played by British troops and a unit from the Defence League’s Tartu district. The attackers were played by a French-British combined unit with armour, including Leclerc tanks and VCBI and Warrior armoured transport vehicles. In total, over 200 personnel and 50 units of military equipment took part. To distinguish the sides, the volunteers of Tartu distric and the British wore work overalls.

A STERN TEST FOR THE ARMOURED VEHICLES

The planning and structure of the defence of Sirgala was started the day before. Various infantry and armour barriers were set up, as well as firing emplacements and fortifications. The task of the Tartu district’s armoured vehicles was to provide support from different directions for the infantry in case the opposing units broke through and, if possible, pressure the adversary with longer-range fire. It was a challenging but very instructive assignment for the armoured vehicle operators. Movements had to be efficient and agile to be able to identify, target and fire – i.e., destroy – the armoured vehicles as quickly as possible to minimize exposure to enemy fire. The field of vision and manoeuvring was often curtailed by smoke, which obscured buildings, vehicles and personnel and made it almost impossible to distinguish friends from the enemy.

VERY REALISTIC

For Defence League members, it was undoubtedly of interest to see the tactics used by allied units in an urban warfare: how they would approach buildings and take control of perimeters, blast-


JANEK HAAR

COOpERATION

The intense combat was preceded by reconnaissance, where the attacking side used the various methods to monitor the defence plans in Sirgala, including electronic intelligence gathering and drones. The defence had taken this into account, of course, but we heard about the details only later, because after all, good recce should be invisible for the other side.

VALUABLE LESSON FOR EVERYONE

ing openings in buildings and ultimately bursting into them, a unit at the time, to chase out the adversary. It was also fascinating to see what technical means the units used, how the communication procedures worked and what sorts of command measures were applied. Naturally, the attacks met with stiff resistance from the defenders, replete with intense exchanges of fire and explosions, with barked orders, urgently delivered sitreps and the cries of the wounded ringing out. All participants fulfilled their roles extremely passionately and tried to come across as realistically as possible, giving the combat a characteristic look. The organizers and umpires all said that the combat was more strenuous than expected. The defence stood up well and mopping up the area proved very resource-intensive with a heavy toll for both sides. The treatment and evacuation of casualties and battle service were also enacted.

Although the joint exercise ultimately witnessed the destruction of the Defence League’s armoured vehicles in heavy battle, the end results were very satisfactory. It seems that some of the specific difficulties encountered in years past in terms of communication and coordination with NATO units have eased. Broad-based experience has been created, we are more capable of interoperation of tactical and administrative skills in the service of a common goal. The technical resources and firepower of the NATO battle group are impressive but the allied units are also certainly increasingly appreciative of the good “home court advantage” of the Defence League members and knowledge of the local environment. Especially when the units often rotate in from a completely different climate and environment and have not previously had the chance to operate in similar conditions. Know-how like this could at some point prove the greatest asset that we can offer our partners when it comes to performing successfully in the field. 2022

33


СОТРУДНИЧЕСТВО

ТАРТУСКАЯ ДРУЖИНА УКРОЩАЕТ ДРАКОНА ИЛИ

DRAGON DEMONSTRATE

У членов Кайтселийта появляется все больше возможностей для участия вместе с Силами обороны и подразделениями союзников в учениях по отработке взаимодействия. Такие учения предоставляют хорошую возможность для того, чтобы лучше узнать потенциал и тактику союзников, а также поупражняться во взаимодействии в местных условиях. Текст: ЯНЕК ХААР, начальник службы оповещения подразделения Пыхья-Тартумаа

Т

артуская дружина Кайтселийта была приглашена участвовать в совместных учениях с базирующейся в Тапа боевой группой НАТО, в рамках которых проверялось передвижение тяжелой техники союзников в короткие сроки на большие дистанции. Согласно сценарию учений, небольшой местный населенный пункт был захвачен противником, и для освобождения населенного пункта и установления над ним контроля следовало задействовать боевую группу eFP. Тартуская дружина участвовала в подобных совместных учениях не в первый раз. Ранее сменяющие друг друга подразделения союзников в Эстонии также активно использовали возможность совместных тренировок с Кайтселийтом. В частности, по инициативе волонтеров подразделения Пыхья-Тартумаа Тартуской дружины Кайтселийта были восстановлены советские бронетранспортеры БТР-80. Эти машины идеально вписывались в контекст такого сценария учений и создавали достаточно реалистичный образ потенциального противника. Всякий раз солдаты союзников имели возможность ближе ознакомиться с особенностями этих бронетранспортеров и предусмотреть соответствующие меры при планировании боевого столкновения.

БОЙ У СЕБЯ ДОМА

Учения «Dragon Demonstrate» прошли в деревне Сиргала Ида-Вируского уезда, где заброшенные крупные 34

2022

жилые комплексы предоставили как защитникам, так и нападавшим возможность планировать действия на застроенной территории с массированным применением боевой техники и средств виртуальной реальности и имитационного моделирования. Хотя деревня Сиргала в основном заброшена, посмотреть на учения собралось довольно большое число местных жителей, съехавшихся сюда как на автомобилях, так на велосипедах и автобусах. Своеобразная идиллия тихого и оставленного жителями края была нарушена в одно мгновение. Боевая техника и зрелищные сцены вызвали у местных большое оживление и, безусловно, надолго предоставили им повод для разговоров. Обороняли деревню британцы и подразделение Тартуской дружины Кайтселийта. Атакующей стороной было сводное французско-британское подразделение, оснащенное тяжелой техникой, включая танки Leclerc и боевые машины пехоты VCBI и Warrior. Всего в учениях приняли участие более 200 бойцов и более 50 единиц техники. Чтобы различать участвующих в учении противников, оборонявшиеся вместе с тартусцами британцы были одеты в рабочие полукомбинезоны.

ПРОБНЫЙ КАМЕНЬ ДЛЯ БТР

Планирование и строительство обороны Сиргала началось накануне. Для этого на вероятных направлениях атаки были установлены различные пехотные и


СОТРУДНИЧЕСТВО

Задача БТР Тартуской дружины заключалась в оказании поддержки оборонявшейся пехоте с различных направлений в случае прорыва противника и, при необходимости, в ведении обстрела противника с больших дистанций. Это была трудная, но очень полезная задача для водителей бронетранспортеров. Им приходилось сменять позиции как можно быстрее, чтобы не остаться в зоне досягаемости тяжелого вооружения противника дольше, чем требуется для обнаружения, прицеливания и производства выстрела, что означало бы уничтожение БТР. Зачастую поле зрения и, в свою очередь, зона для маневра была покрыта плотной дымовой завесой, скрывавшей здания, технику и бойцов, вследствие чего отличить своих от противника было почти невозможно.

БОЙ, ПРИБЛИЖЕННЫЙ К РЕАЛЬНОМУ

Бойцам Кайтселийта, конечно, было поучительно наблюдать за тактическими передвижениями союзных подразделений в условиях городского боя и, в частности, за тем, как осуществляется подход к зданиям, взятие их под контроль по периметру, как с помощью взрывчатки проделываются бреши в зданиях и как через них просачиваются подразделения с целью вытеснения противника из зданий. Также было интересно наблюдать, какие технические средства используются при этом подразделения, как поддерживается связь и какие методы управления применяются. Конечно, обороняющиеся оказывали атакующим подразделениям упорное сопротивление, в ходе которого велась интенсивная перестрелка, гремели взрывы, отдавались приказы, доставлялись донесения, раздавались громкие крики раненых. Обе стороны играли свою роль чрезвычайно убедительно и максимально реалистично, что придавало зрелищности боевому столкновению.

По словам организаторов учений и оценивающих их результаты командиров бой оказался сложнее, чем предполагалось. Обороняющиеся держались хорошо; зачистка зданий и взятие их под контроль потребовали значительных сил и ресурсов и обернулись значительными потерями для обеих сторон. В ходе учений были также отработаны такие вопросы, как оказание помощи раненым и их эвакуация, а также боевое обеспечение. Интенсивным боевым действиям предшествовали разведка, в ходе которой атакующая сторона использовала различные методы мониторинга планов обороны деревни Сиргала, включая средства электронной разведки и дроны. Обороняющаяся сторона, конечно, это учла, но конкретные сведения обо всем мы получили впоследствии, т.к. хорошая разведка ничем не выдает себя противнику.

УЧЕБНЫЙ ПОЛИГОН ДЛЯ ВСЕХ

Хотя в ходе тяжелого учебного боя были уничтожены бронетранспортеры Кайтселийта, результатами учений можно быть довольным. Чувствовалось, что имевшие место ранее определенные трудности общения и взаимодействия с войсками союзников значительно сгладились. Нами был накоплен разнообразный опыт; все мы отныне можем лучше объединять тактические и административные навыки различных подразделений во имя достижения общей цели. Технические ресурсы и огневая мощь боевой группы НАТО впечатляют, но при планировании боевых операций союзники, безусловно, стали более реалистично оценивать «чувство родины» бойцов Кайтселийта и их знание местности. Тем более, что прибывающие сюда на замену подразделения прибывают из стран с другим климатом и с другой средой, где они не имели возможности работать в условиях, подобных местным. В какой-то момент такое «ноу-хау» может оказаться самой большой ценностью, которую мы можем предложить нашим партнерам, чтобы добиться совместного успеха.

ЯНЕК ХААР

противотанковые заграждения, а также оборудованы огневые позиции и укрепления.

2022

35


KARRI KAAS

sõjaraud NA 338 on üks väheseid poolautomaatseid täpsuspüsse kaliibriga 338 Lapua Magnum. Relv kaalub natuke üle 5 kilo, koos optilise sihiku ja 10-lasulise padrunisalvega ligi 7 kilo ehk sama palju kui tavaline snaipripüss kaliibriga 7,62 x 51

EESTI RELVAMEISTRITE SUUREKALIIBRILINE TÄPSUSRELV

36

2022


sõjaraud

Eesti laskesportlaste Margus Riso ja Madis Reieri relvatöökojast Nord Arms on pärit ka suurekaliibriline täpsusrelv NA 338, mille kaliiber on 338 Lapua Magnum. Sama padrun on meetermõõdustikus 8,6 x 70 mm, millest esimene number tähendab kuuli läbimõõtu ja teine padrunikesta pikkust. Tekst: HEIKKI KIROTAR

2022

37


SÕJARAUD

Muidugi kaasneb sellise ehitusega ka püssirohugaaside sattumist relva luku sisse, mis pikemal kasutamisel tahmab relva ja nõuab hoolikat puhastamist. Kui AR 15 ja sellel 1 teada juhtumeid, kus halva kvaliteediga püssirohu ja vähese puhastamise tõttu on relvad tõrkunud, siis AR 10 ja ka magnumite puhul ei ole see nii kriitiline, sest neid kasutatakse peamiselt täpsusrelvadena, seega on laskemoon suhteliselt kvaliteetne ja relva kasutajatelt eeldatakse keskmise jalaväelase omast oluliselt paremat suhtumist.

SUHTELISELT VÄHE POOLAUTOMAATSEID MAGNUMEID

NA 338 on 59 cm pikkuse rauaga, millel on 1:10 vindisamm, relva enda pikkus on 117 cm ja kaal ilma sihikuta ja padrunisalveta 5,3 kilo. See on päris hea tulemus nii suure kaliibriga poolautomaatsete relvade hulgas, kus kanti. Kindlasti aitavad relva kaalu alandada ka alumiiniumisulamist lukuraam ja titaanist osad, mis on tugevad, kuid kergemad kui tavapärased relvaterasest osad. Kui 338 LM kaliibriga poltlukuga täpsusrelvade valmistajaid on hulgaliselt, siis sama kaliibriga poolautomaatseid relvi valmistavad mõned üksikud, peamiselt USA-s asuvad ettevõtted. Kaliiber 338 LM on Eestis suhteliselt vähe levinud, Kaitsejõududes on enamasti kaadrikaitseväelaste kasutuses väike kogus 2007. aastal Sakolt ostetud relvasüsteeme TRG 42. Enamik Eesti kaitsejõudude täpsusrelvi on 1988–2012 38

2022

Vasakult paremale 5,56 ja 7,62 NATO, seejärel USA-s levinud jahipadrun 300 Winchester Magnum, 300 Norma Magnum ja 338 Lapua Magnum

ERAKOGU

T

ehniliselt on tegemist Eugene Stoneri klassikalise AR 10 edasiarendusega. Relva ümberlaadimiseks kasutatakse otsegaasi ehk püssirohugaaside juhtimist mööda peenikest terasest toru otse rauast relvalukuni, mistõttu ümberlaadimisel on liikuvate relvaluku osade mass võimalikult väike. Koos luku ja relvarauaga samal joonel asuva kabaga tähendab see, et tagasilöök tuleb otse õlga, mis vähendab ka relva lasujärgset üleshüppamist, võimaldades kiiremini teha järgmist sihitud lasku. Relva liikumist saab hinnata selle järgi, kas pärast lasku on laskuril võimalik läbi relva sihiku näha kuuli tabamust sihtmärgis.

sel olnud NM149 poltlukuga püssid , 2 51, suurema relvahanke raames kasutatuna Eestisse osteti. Tehniliselt päris head relvad on oma laskekauguselt ja löögijõult piisavad jalaväejao või 00 gusele, kuid mitte kompanii või pataljoni snaiprile. Praeguseks on selline kaliiber snaiprirelvana vananenud.

MAGNUMID VÕETI KASUTUSELE, KUI KAITSEVAHENDID PARANESID

Aastakümneid, kuni külma sõja lõpuni, oli lääneriikide peamine , 2 51, oli heades ilmaoludes tõhus kuni 800 m kaugusele ja suutis läbistada ka sel ajal levinud teraskiivreid ja killuveste 00 . ümberehitatud poltlukuga vintpüssidega, kus lasketäpsuse parandamiseks asendati relva raud paksema täpsusrauaga, parandati päästikut ja kinnitati relvale optiline sihik. Selline relv kaalus umbes 5 kg, koos optika, tugijala ja laetud padrunisalvega kuni 7 kg. Laskemoonaks oli tavaliselt täpsuskuul 308 Win või selle , 2 51 . 11–12 500– 00 . Selline kuul suutis läbistada 3 mm terasplaati ehk teraskiivri kuni 500 m

kaugusel, karastatud terassüdamikuga 1 tamisel tõusis soomustläbistavus 500 m kaugusel 5 millimeetrini, kuid AP kuuliga laetud padrunid olid tavaliselt kuulipildujatele ja neid kasutades muutus tabamuste hajuvus oluliselt suuremaks. Alates 1990ndatest, seoses kõvade kaitseplaatidega kaitsevestide laiema levikuga, hakkas olukord muutuma ja asuti aktiivselt otsima uusi kaliibreid kaugemale laskmiseks. Esimesena tulid muidugi meelde täpsusrelvad kaliibriga 50 BMG ehk 12,7 x 99 mm, näiteks PGM Hecate II, mida Prantsuse armee kasutab alates 1993. aastast ja mida ka Eesti kaitsejõud on väikeses koguses ostnud. Teine tuntum pooletolline täpsusrelv on jänkide 82 , mis on USA armees ja merejalaväes kasutusel alates 1990. aastast. Prantsuse armee tavaline täpsusrelv 2, , 2 51 ga vintpüss ja oma 8 x suurendava optilise sihikuga sobiv laskmiseks kuni 800 m kaugusele, samas kui PGM Hecate sihikuline laskekaugus oli kuni 1500 m. Vahemärkusena, FR F2-te tuli kümmekond relvasüsteemi ka Eestisse, küll lihtsama ja vanema sihikuga.


SÕJARAUD Sarnane olukord tekkis ameeriklastel. Pooletollise relva suureks problee– kaalus kuni 7, siis pooletolline kuni 14 kilo, lisaks märgatavalt raskema laskemoona kaal. Seda oli lihtsalt liiga palju. Teine probleem oli laskemoona võim– sihtmärkide tulistamiseks mõeldud relv suutis soomustläbistava 45grammise kuuliga läbistada 500 m kaugusel kuni 19 mm soomusplaati, mis oli täiesti piisav tavaliste soomusautode ja ka jalaväe lahingumasinate küljesoomuse vastu, sest energialt ületas , 2 . Kuid kaitsevestis inimest tabades kuul mitte ainult ei läbistanud kaitsevarustust, vaid tekitas ka väga suure vigastuse, mis tekitas sõjaväejuristides õigustatud küsimuse, kas selline laskemoon on ikkagi mõistlik inimese laskmiseks. Sellel põhjusel nimetatakse paljudes armeedes raskeid täpsusrelvi pigem tehnikavastasteks relvadeks. Lisaks ei ole tavalise 50 BMG kuuli , kui kergesti läbib kuul õhumasse, eriti hea. Seega oli vaja leida laskemoon, millega oleks võimalik inimest tabada kuni 1500 m kaugusele relvasüsteemist, mille kaal ei ületa oluliselt seni kasutusel olnud täpsusrelvi.

AAFRIKA JAHIMEESTELT PIKAMAA TÄPSUSKALIIBRIKS

Kõige tuntum pikamaa täpsuslaskmise kaliiber paljude riikide armeedes on 1989. aastal kasutusele võetud 338 Lapua Magnum, mis valmis USA ja Soome Lapua koostöös. Teine, vähemlevinud on 300 Winchester Magnum , 2 , 19 . USA-s ja on seal jätkuvalt populaarne jahirelvade kaliiber. 338 Lapua Magnum loodi mitmeaastase uurimistöö tulemusena. 1983. aastal alustas USA ettevõte RAI ehk Research Armament Industries tootearendust pikamaa täpsuspadruni leidmiseks, mis suudaks lennutada 250 1 ,2 8, umbes 3000 jalga sekundis (914 m/s) ja mille kuuli löögijõust piisaks viiekihilise kaitsevesti läbistamiseks 1000

m kaugusel. Arendustegevuse aluseks võeti Aafrikas suurte ja ohtlike ulukite (lõvi, elevant, leopard, ninasarvik ja kahvripühvel) jahtimiseks kasuta41 41 10, . 2 00– 0 00– 900 , 2 51 .

250graanise Lock Base’i täpsuskuuli algkiirus on umbes 900 m/s ja löögi500 . 500 00 , 2 kuulil relva suudmes, 1000 m kaugusel on energiat üle 1700 J ehk sama 5,5 , 1500 m kaugusel on magnumil löögi840 , 5,5 NATO padrunil 300 m kaugusel.

Jahipidamiseks sobilike tömpide kuulide löögijõud oli küll piisav ka kõige suuremate loomade tapmiseks,

Uuema raske 338 LM 300graanise ehk 19,4grammise kuuli lennukiirus ja sellega seotud praktiline laskekaugus püsib üle helikiiruse kuni 1500 meetrini, kusjuures kuulil on sellisel kaugusel löögijõudu üle 1000 J. Raske 19,4grammine AP kuul läbistab kuni 12 mm 500 HB kõvadusega soomus00 , kuul suudab sama 500 m kaugusele. Seega ei saa isegi õhema seinaga soomusmasinas ennast täiesti turvaliselt tunda, kui vastasel on kasutuses sellised relvad ja laskemoon. AP ja API-kuulidega padrunite lennukaared on sarnased sama kaalu Lock Base’iga, seega saab laskur kasutada ühte ja sama ballistiliste paranduste tabelit, mis on suurematele vahemaadele tabamiseks väga oluline. Võrdluseks samuti väga hea 170graanine ehk 11 , 2 täpsuskuul, mille algkiirus on 840 m/s ja suudmeenegia eeskujulik 3900 J on 500 m kaugusel säilitanud sellest 1750 J ja 800 m kaugusel 1000 J, sellest kaugemale muutub tabamise tõenäosus väga väikeseks, kuid lihtsalt matemaatilisest huvist lähtudes võib märkida, et 1000 m kaugusel on löögi50 1500 4 0 .

oli liiga madal kaugemale laskmiseks. Arvutuslikult pidi saama parima kuuli, kui kuuli pikkus on läbimõõdust 5–5,5 , 8, meetrini.

asus USA mereväe tellimusel ehitama kaliibrile sobivat vintpüssi. Kahjuks projekt lõpetati ajutiselt RAI majandusraskuste tõttu. Teine probleem tekkis, kui padrunikestade valmistaja 41 , oma ehituse tõttu ei pidanud suurenenud püssirohulaengule vastu ja tihtipeale purunesid laskmisel ning vähendatud püssirohulaeng ei olnud piisav kuulilt nõutava läbivuse saavutamiseks. Sobiva padrunikesta väljatöötamiseks pöörduti Soome tuntud laskemoonatehase Lapua poole, kus valmistati piisavalt tugev ja sitke padrunikest. , 2 , 8, 1 ,2 408 Base’i tinasüdamikuga täismantelkuuli. Sellega laetud 338 LM on tänaseni paljudes armeedes tavaline täpsuspadrun, mis suudab 100 m kaugusel läbistada kuni 8 mm pehmet terast või kuni 1000 m kaugusel kaitsekiivri ja killuvesti. Soome relvatehas Sako valmistasid ka sobivad relvad, näiteks 41. ehk 1989. aastaks ideest olemasoleva relvasüsteemini.

SOOME EESKUJU

Hiljem on läbistavuse suurendamiseks võetud kasutusele veel volframist südamikuga AP ja API ehk soomustläbistav ja soomustläbistav süüte. 1 ,2

Oma relvahangetes väga konservatiivne Soome kaitsevägi kasutab juba aastast 2000 peamise snaipripüssiga Sako TRG mudelit 42 kaliibriga 338 Lapua Magnum ja kui see kunagi ümber vahetatakse, siis kindlasti uue magnumi vastu. Vanem ja 1985. aastast tänapäevani teise liini üksustele määratud täpsusrelv Tkiv 85 (tähendab Täpsus85 , 2 5 1 1 , 00 setes tingimustes 800 meetrini, kuid selle kuuli läbistusvõime kaitsevarustuse vastu on keskpärane, sellepärast otsustati pärast vaid 15 kasutusaastat üle minna kodumaise TRG 42 ja 338 LM peale. Seda eeskuju võiksid järgida ka eestlased.

2022

39


Equipment

The NA 338 is one of the few semi-automatic sniper rifles with a calibre of 338 Lapua Magnum. The weapon weighs a little over 6 kg, and together with optical scope and 10-round magazine it is about 7 kg – the same as a conventional sniper rifle with a calibre of 7.62 x 51 KARRI KAAS

40

2022


EqUIpMENT

A HIGH-CALIBRE MARKSMAN’S RIFLE DESIGNED

BY ESTONIAN GUNSMITHS Nord Arms, run by Estonian sport shooters Margus Riso and Madis Reier, also produces the NA 338 high-calibre marksman’s rifle, which has a calibre of .338 Lapua Magnum. In the metric system, the cartridge it uses is designated 8.6x70 mm – the first number refers to the bullet’s diameter and the second, the length of the shell casing. Text: HEIKKI KIROTAR

2022

41


EQUIPMENT

T

1988 2012 and were then purchased as used for Estonia in a major procurement. , power that make them adequate for

, further development on Eugene Stoner’s classic AR-10. It uses the direct impinge, meaning that combustion gases are a thin steel tube to the bolt, so the mass of the moving parts of the bolt carrier is kept to a minimum. With the stock being aligned with the bolt and the barrel, it means that the recoil goes straight back into the shooter’s shoulder, reducing muzzle rise, and allowing for a more stable subsequent . be evaluated based on whether the shooter can monitor target reaction through the sights. Of course, this design also means that the combustion gases wind up inside the receiver, which over long use creates soot deposits and requires careful cleaning. There are cases where the -15 -1 have stopped cooperating because of , such a critical problem in the case of the AR-10 and also magnums because . users will treat the gun better than an .

RELATIVELY FEW SEMI-AUTOMATIC MAGNUMS

00

,

. calibre is now considered obsolete for sniper weapons.

MAGNUMS WERE INTRODUCED AS DEFENCE EQUIPMENT GOT BETTER –

. 2 51, which in good weather was effective up to 800 m and was able to penetrate 00 -

5 500

;

;

chine guns, and shot scatter increased . From the 1990s, in connection with the more widespread bulletproof vests with hard plates, the situation started changing and an active search was mounted for new calibres for . 50 – 12. 99 – such as the PGM Hecate II, which the 199 , which the EDF have also purchased in . .50 82 .

.

, barrel and a better trigger and scope. 5 , up to 7 kg with the scope, stand and full magazine. The ammunition used . 08 . 2 51 . 11-12 500- 00 . was capable of piercing a 3mm steel plate (steel helmet) from a distance of up to 500 m, and when the armour1 bullet was used, its armour piercing

1990.

2, . 2 51 ; 8x scope made it suitable for targets 800 , Hecate had a range of up to 1500 m. , 10 2 also wound up in Estonia, but with , . Americans had a similar situation. .50 – ,

Left to right, 5.56 and 7.62 NATO, then the 300 Winchester Magnum hunting cartridge common in the US, 300 Norma Magnum and 338 Lapua Magnum

The NA 338 has a 59 cm long bar, 1 10 ; the entire weapon is 117 cm and the weight without scope and magazine 5. . for a high-calibre semi-automatic , .

. 8 in Estonia. In the Estonian Defence Forces (EDF), the professional units -42 200 . 149 . 2 51, 42

2022

-

,

PRIVATE COLLECTION

components help bring down the – than conventional steel. While there . 8 , semi-automatics in the same calibre , based manufacturers.


EQUIPMENT the .50 could top out at 14 kg, plus . just too much. Another problem was the ammo’s – light armour targets was capable, with a 45 g armour piercing bullet, of penetrating plating of up to 19 mm from a distance of 500 m, which

900 500 . 500 , 00 remains about as much as the muzzle . 2 . 1000 , 1 00 – 5.5 . tance of 1500 m, the magnum has a 840 , 5.5. of 300 m.

10. – in Africa (lion, elephant, leopard, . 2 , 00- 0 , 00 900 – . 2 51 . bagging even the largest game, but

, . 2

for longer-range use. Calculations showed that the optimum bullet had a length that was 5 to 5.5 times larger ; , decided to reduce the diameter of the 8. .

. , ,

The new bullets were ordered from ,

circles as to whether such ammunition was a wise choice for anti. ,

.

anti-materiel precision weapons in . .50

-

– ,

.

,

targets at a distance of up to 1500 weight was not much more than the .

FROM AFRICAN BIG-GAME HUNTERS TO LONG-DISTANCE PRECISION CALIBRE The best-known long-range sniper

.338 Lapua Magnum, introduced in 1989, and developed in cooperation between the US and Finnish Lapua. Another, less common one is 300 – . 2 – 19 the US and continues to be a popular . Years of research went into the .338 . 198 , RAI (Research Armament Industries) long-range sniper cartridge capable 250 1 .2 8. of about 3000 feet per second (914 of panel at a distance of 1000 m. The 41 – .41

, .

Another problem emerged when the 41 shell, which due to its structure did not withstand increased propellant charges and often fragmented ; enough to achieve the desired pierc. To develop a suitable shell, the wellknown Finnish ammunition maker Lapua was contacted to manufacture . . 2 , 8. , 1 .2 408 Lock Base full metal jacket bullet .. 8

armies. It is able to penetrate up to 8 mm of soft steel from a distance of 100 jacket from a distance of up to 1000 . made suitable weapons, such as the 41. , for the idea to travel to the current , in 1989.

THE FINNISH EXAMPLE

Later, to increase penetrating capac, (API) shells were introduced. The 1 .2 (250 gr) Lock Base precision bullet

338 LM 300 gr, 19.4 g bullet and the practical range is supersonic at a dis1500 ; 1000 . 19.4 can penetrate up to 12 mm of 500 HB grade armour from a distance of up 00 , the same from a distance of up to 500 m. Thus, even an armoured vehicle with a thinner wall is not guaranteed to withstand such weapons and ammunition. The arcs of the bullets in the AP and API cartridges are similar to that of Lock Base bullets of the same weight: Therefore, the shooter can use the same ballistic correction , ting targets at greater distances. For , 1 0 , 11 . 2 840 900 1 50 a distance of 500 m and 1000 J of it at 800 m. The likelihood of hitting the distances, but it should be noted out of mathematical interest that it does 50 1000 4 0 1500 m. , servative in its arms procurements, has been using .338 Lapua Magnum with its main sniper Sako TRG and if it is replaced at some point, it will . 85 , and assigned to second-line units 1985, . 2 5 1 1 00 in ideal conditions, up to 800 m. , against protective gear is mediocre 15 use to switch to the domestic TRG 42 and 338 LM. Estonia would do well to follow this example. 2022

43


ВОЕННАЯ ТЕХНИКА

NA 338 – одна из немногих полуавтоматических снайперских винтовок калибра 338 Lapua Magnum. Винтовка весит немногим более 5 кг; вместе с оптическим прицелом и снаряженным магазином на 10 патронов – около 7 кг, т.е. столько же, сколько обычная снайперская винтовка калибра 7,62 x 51. КАРРИ КААС

КРУПНОКАЛИБЕРНАЯ СНАЙПЕРСКАЯ ВИНТОВКА

ОТ ЭСТОНСКИХ ОРУЖЕЙНИКОВ

Крупнокалиберная снайперская винтовка NA 338 калибра 338 Lapua Magnum эстонских стрелков Маргуса Рисо и Мадиса Рейера также производится оружейной мастерской Nord Arms. Тот же патрон в метрическом обозначении – 8,6 x 70 мм (первое число обозначает диаметр пули, второе – длину гильзы). Текст: ХЕЙККИ КИРОТАР

44

2022


ВОЕННАЯ ТЕХНИКА

В

техническом плане речь идет о дальнейшей модернизации классической винтовки AR 10 Юджина Стоунера. Для перезарядки используется давление сгорающих пороховых газов, направленных по тонкой стальной трубке непосредственно от ствола к затвору, вследствие чего при перезарядке масса движущихся частей затвора снижена до минимума. С учетом приклада, расположенного на одной линии с затвором и стволом, отдача направлена прямо в плечо, что уменьшает подпрыгивание винтовки вверх после выстрела и позволяет быстрее произвести следующий прицельный выстрел. Движение винтовки можно оценить по тому, может ли стрелок после выстрела наблюдать через прицел попадание пули в мишень. Разумеется, такая конструкция предполагает попадание пороховых газов в затвор, что при длительном использовании пачкает его сажей и требует тщательной чистки. Хотя в истории AR 15 и разработанной на ее основе боевой автоматической винтовки M 16 есть случаи, когда

оружие давало осечки из-за некачественного пороха и недостаточной чистки, для AR 10, а также магнумов этот недостаток не столь критичен, поскольку они используются в основном в качестве снайперского оружия, вследствие чего боеприпасы имеют относительно высокое качество, а от стрелка требуется значительно более ответственное отношение к своему оружию, чем от обычного пехотинца.

ОТНОСИТЕЛЬНО НЕМНОГО ПОЛУАВТОМАТИЧЕСКИХ МАГНУМОВ

Ствол NA 338 имеет длину 59 см с шагом винтовой нарезки 1:10; собственная длина винтовки равна 117 см и вес – 5,3 кг без прицела и магазина. Это довольно хороший результат для полуавтоматического оружия столь большого калибра, в линейке которого большинство винтовок весит около 6 кг. Снизить вес винтовки помогают затворная рама из алюминиевого сплава и титановые детали, – прочные и имеющие меньший вес, чем стальные. Хотя существует большое количество производителей снайперских винтовок 338 LM с продольно-скользящим поворотным затвором, полуавтома-

тическое оружие того же калибра производится лишь некоторыми компаниями, в основном в Соединенных Штатах. Калибр 338 LM мало распространен в Эстонии; в Силах обороны используется – в основном, кадровыми военнослужащими – небольшое количество закупленных в 2007 г. у финской оружейной компании Sako снайперские винтовки TRG 42. Большая часть высокоточного оружия Сил обороны Эстонии использовалась норвежской армией с 1988 по 2012 год, в частности: винтовки NM149 калибра 7,62 x 51 с продольно-скользящим поворотным затвором, которые затем – в качестве бывшего в употреблении оружия – были закуплены Эстонией в рамках одного крупного оружейного тендера. Оружие, находящееся в хорошем техническом состоянии в плане дальности стрельбы и поражающей силы, вполне подходит для оказания огневой поддержки пехотным подразделениям и отрядам на расстоянии до 600 м, но уже не соответствует требованиям ротных или батальонных снайперов. На сегодня этот калибр в качестве оружия снайпера уже устарел. 2022

45


ВОЕННАЯ ТЕХНИКА МАГНУМЫ СТАЛИ ИСПОЛЬЗОВАТЬ ПОСЛЕ ТОГО, КАК БЫЛИ УЛУЧШЕНЫ СРЕДСТВА ЗАЩИТЫ

На протяжении десятилетий, вплоть до конца холодной войны, в странах Запада основным калибром высокоточного оружия оставался калибр , 2 51; при хороших погодных условиях он был э ективен на дальностях до 800 м и способен пробивать распространенные в то время стальные каски и бронежилеты на расстоянии в 00 м. Зачастую это была винтовка с продольно-скользящим поворотным затвором, в котором для повышения точности стрельбы штатный ствол был заменен на более толстый прецизионный; также был улучшен спусковой крючок и придан оптический прицел. Такая винтовка весила около 5 кг; вместе с оптикой, опорной сошкой и заряженным магазином – до кг. В качестве боеприпаса применялась высокоточная пуля 08 или использующийся в ВС ее аналог – , 2 51 мм. Энергия тяжелой цельнометаллической пули весом 11-12 грамм составляла в среднем 500- 00 Дж. Такая пуля пробивала -миллиметровую стальную пластину или стальную каску с расстояния до 500 м; при использовании в 1 бронебойной пули с закаленным стальным сердечником перед ней на расстоянии 500 м уже не могла устоять броня толщиной 5 мм, но патроны с пулей обычно предназначались для пулеметов, а при стрельбе из них значительно ухудшалась кучность стрельбы. Начиная с 1990-х годов, с распространением бронежилетов с твердыми пластинами, ситуация начала меняться, – начался поиск новых калибров для достижения большей дальности стрельбы. Конечно, в первую очередь можно назвать крупнокалиберные патроны 50 , т.е. 12, 99 мм, крупнокалиберную снайперскую винтовку , находящуюся на вооружении ранцузской армии с 199 года, которую также в небольшом количестве закупили Силы обороны Эстонии. ще одной широко известной снайперской крупнокалиберной с калибром в полдюйма винтовкой является американская 82 и ее моди икации, 46

2022

которые находятся на вооружении армии и морской пехоты С А с 1990 года. Стандартным высокоточным оружием ранцузской армии была снайперская винтовка 2 калибра , 2 51 с продольно-скользящим поворотным затвором и 8-кратным оптическим прицелом, удовлетворяющим требованиям стрельбы с дистанции до 800 м, в то время как дальность стрельбы достигала 1500 м. Следует заметить, что в Эстонию было поставлено порядка десяти винтовок 2, правда, с более простым старым прицелом. Похожая ситуация возникла у американцев. ольшой проблемой для оружия с полудюймовым калибром был его вес если стандартная снайперская винтовка весила до кг, то с полудюймовым калибром – уже до 14; кроме того, боеприпас также был значительно тяжелее. Такой вес был уже слишком большим. Второй проблемой стала мощность боеприпасов – оружие, предназначенное в первую очередь для стрельбы по легкобронированным целям, было способно пробить своей бронебойной 45-граммовой пулей броню толщиной до 19 мм на дистанции 500 м, что было вполне достаточно для применения против обычных бронемашин, а также боковой брони боевых машин пехоты, поскольку энергия такой пули превышала энергию обычной пули калибра , 2 мм в шесть раз. При попадании в человека в бронежилете пуля не только пробивала защитное снаряжение, но причиняла тяжелейшие ранения, что вызвало у военных юристов закономерный вопрос, следует ли использовать такие боеприпасы для стрельбы по живой силе противника. По этой причине во многих армиях такие тяжелые высокоточные винтовки относят к оружию, предназначенному для борьбы с бронетехникой. Кроме того, баллистический коэ ициент обычной пули 50 , показывающий, сколь легко пуля проходит сквозь воздух, не совсем хороший. Таким образом, было необходимо изобрести как боепри-

пас, способный поражать живую силу на дистанции до 1500 м, так и винтовку, вес которой не сильно бы превышал вес снайперских винтовок, стоящих на вооружении.

ОТ АФРИКАНСКИХ ОХОТНИКОВ – ДО ВЫСОКОТОЧНОГО И ДАЛЬНОБОЙНОГО ПАТРОНА

Самым известным патроном для высокоточной стрельбы на дальние дистанции в армиях многих стран является использующийся с 1989 года 8 , разработанный в сотрудничестве между С А и инской компанией . Вторым, менее распространенным патроном является 00 , 2 мм , представленный в 19 году на оружейном заводе в С А и продолжающий оставаться популярным калибром охотничьего оружия. Патрон 8 был создан в результате многолетних исследований. В 198 году американская компания приступила к поиску высокоточного патрона большой дальности, способного выстреливать пулю весом 250 гран 1 ,2 грамма калибра 8, мм с начальной скоростью около 000 утов в секунду 914 м с , ударной силы которой было бы достаточно, чтобы пробить пятислойный бронежилет на дистанции 1000 м. В основе разработки лежал патрон 41 калибром 41 тысячных дюйма 10, мм , использовавшийся для охоты на крупных животных лев, слон, леопард, носорог и буйвол в А рике. Обычно ударная сила 2 -граммовых пуль – в зависимости от начальной скорости в 00– 0 м сек – составляет 00– 900 Дж, что практически вдвое больше, чем у пули , 2 51. Охотничьих пуль с тупым концом было достаточно, чтобы убить самых крупных животных, но их баллистический коэ ициент был слишком низким для стрельбы на большие расстояния. Согласно расчетам, наилучшего результата можно было достичь с пулей, длина которой была бы в 5–5,5 раз больше ее диаметра; таким образом, было решено уменьшить диаметр пули до 8, мм.


ВОЕННАЯ ТЕХНИКА

ЧАСТНОЕ СОБРАНИЕ

Cлева направо: 5.56 и 7.62 NATO, затем 300 распространенный в США патрон Winchester Magnum, 300 Norma Magnum и 338 Lapua Magnum

Новые пули были заказаны у компании , и по заказу морской пехоты С А приступила к разработке подходящей для такого калибра винтовки. К сожалению, проект был временно приостановлен из-за инансовых трудностей . Другая проблема возникла, когда производитель гильз скопировал гильзу 41 , которая из-за своей конструкции не выдерживала увеличенного порохового заряда и зачастую ломалась при стрельбе, а уменьшенного порохового заряда было недостаточно для достижения необходимой пробивной способности пули. Для разработки подходящей гильзы обратились к известному инскому патронному заводу , который производил достаточно прочные гильзы. изготовил пулю калибра , 2 мм , также увеличил пулю 408 калибра 8, мм и весом 1 ,2 г. со свинцовым сердечником, сделав ее цельной. Таким образом, снаряженный ею 8 до сего времени служит обычным высокоточным патроном во многих армиях, и способен пробивать до 8 мм мягкой стали на

расстоянии 100 м или защитную каску и бронежилет на расстоянии до 1000 м. инский патронный завод и английский также произвели соответствующее оружие, такое как 41. Таким образом, за лет – к 1989 году – был пройден путь от идеи до оружия.

ФИНСКИЙ ПРИМЕР

Впоследствии для увеличения пробивной способности стали использовать А и с воль рамовым сердечником, т.е. бронебойный и зажигательный патрон соответственно. Классическая высокоточная пуля весом 1 ,2-грамм 250 гран обладает начальной скоростью около 900 м с и ударной силой в 500 Дж. На расстоянии 500 м ударная сила составляет 00 Дж, т.е. столько же, сколько у пули калибра , 2 на выходе из ствола; на расстоянии 1000 м энергия пули равна 1 00 Дж, т.е. столько же, сколько у пули калибра 5,5 НАТО на выходе из ствола; на расстоянии 1500 м ударная сила магнума достигает 840 Дж, что больше, чем у пули 5,5 НАТО на расстоянии 00 м.

Скорость полета новой тяжелой пули 8 весом 00 гран 19,4 грамма и соответствующая практическая дальность стрельбы превышает скорость звука на дистанции до 1500 м; при этом ударная сила пули на таком расстоянии превышает 1000 Дж. Тяжелая пуля А весом 19,4 г. пробивает лист брони толщиной 12 мм и твердостью 500 НВ на расстоянии до 00 м, тогда как старая – до 500 м. Таким образом, даже в бронетранспортере с более тонкими стенками нельзя чувствовать себя в полной безопасности, если противник использует такое оружие и боеприпасы. Траектории полета пуль для патронов и аналогичны того же веса, благодаря чему стрелок может использовать ту же таблицу баллистической коррекции, что очень важно для дальнего поражения целей. Для сравнения, очень хорошая пуля , 2 мм высокоточного боеприпаса весом 1 0 гран 11 грамм с начальной скоростью 840 м с и энергией на выходе из ствола в 900 Дж на расстоянии 500 м сохраняет уже 1 50 Дж от этой энергии, и 1000 Дж на расстоянии 800 м, т.е. на больших расстояниях вероятность поражения цели становится очень небольшой, хотя из чисто математического интереса можно отметить, что ее ударная сила составит 50 Дж на 1000 м и 4 0 Дж на 1500 м. Очень консервативные при закупке оружия Силы обороны инляндии используют с 2000 года винтовку 8 -42 в качестве основной снайперской винтовки, и если когда-нибудь ее заменят, то обязательно на новый магнум. Старая снайперская винтовка 85 калибра , 5 5 , использующаяся в подразделениях второй линии с 1985 года, со своей тяжелой 1 -граммовой пулей 1 обеспечивает высокую точность стрельбы на расстоянии до 00 метров в идеальных условиях до 800 метров , но проникающая способность пули в отношении защитного оснащения довольно посредственная, поэтому лишь после 15 лет использования этого оружия было принято решение перейти на отечественные 42 и 8 . Этому примеру могли бы последовать и эстонцы.

2022

47


üleelamine

MINE METSA!

AGA JÄÄ TERVEKS MAREK PIWNICKI / UNSPLASH

Suvi on metsamatkade ja seikluste aeg. Ent kuidas matkaks ette valmistada, mida kaasa võtta ja mida mitte? Sellest ja teistest matkatarkustest kõnelevad Naiskodukaitse Sakala ringkonna naised, kel kõigil aastatega enam kui seljakotitäis matkatarkusi kogunenud.

48

2022


üleelamine

MIRJAM TRALMANN: TEA, KUHU JA MIKS LÄHED Enne metsa minekut on vaja läbi mõtestada, kui kaua sa seal oled ja miks sa seal oled. Kogemustega kasvab ka tarkus ja mets on ise väga hea õpetaja. Kui tarkust ei ole, ei tasu metsa minna või tasub targem sõber kaasa kutsuda. Isiklikust tarkusest, mis on saadud nii ilusate kui ka valusate kogemustega, soovitan: ära hinda oma võimeid üle, kuid ära ennast ka alahinda. Kui mingi element on puudu, siis on see puudu – usu, saab ka ilma selleta. Võib-olla tuleb see värskest õhust, linnulaulust või lihtsalt ellujäämisinstinktist, kuid su aju tagumised sopid hakkavad tööle ja sa muutud päris leidlikuks. Ühesõnaga, kui metsa mineku eesmärk on selge, siis selle põhjal paki kaasa hädavajalik. Just nimelt häda-

vajalik. Mitu korda on juhtunud, et kaasa võetud ,,mugavusvarustus“ jääb kasutamata ja on lihtsalt koormaks seljas. Kui on selge, et tuleb maastikul viibida mitu päeva, on mul kindlasti kaasas niisked salvrätikud. Hädapärast saab nendega puhastada ka kaenlaalused ja varbavahed. Siis on palju mõnusam puhas sokk või särk selga tõmmata, sest mitte miski ei riku tuju paremini kui higist kõvaks tõmmanud pesu. Nagu öeldud, olgu kaasas ka puhas sokipaar ja särk. Või kaks, oleneb aastaajast. Sokkidest ja muust pesust rääkides: olen aru saanud, et pesu valik on ülioluline. Aluspüksid peavad olema mugavad. Väga häiriv on, kui pikemal matkal kipub miski pidevalt kannikate vahele ronima. Naisterahvad peavad arvestama ka rinnahoidjaga. Pitspesu jäta jumala eest koju. Allavajuvad õlapaelad ja pigistav

korvitraat ei ole metsas sinu sõbrad. Korralik spordikas, mis istub seljas kui teine nahk, päästab päeva. Suvel on metsas palju mitteheatahtlike kavatsustega faunat, kellele meeldib sul lihtsalt kõrva ääres piniseda või sügelevaid kuplaid tekitada. Kuna mina ei ole keemiafänn, siis on teepuuõli see, mis aitab mul leevendada vereimejate pealetungi. Isegi puuki ei ole saanud. Olenemata aastaajast on ka üks kindapaar tasku visatud, kasvõi ilusad aiakindad, sest on ette tulnud olukordi, kus paljad käed saavad mõnes rägastikus lihtsalt lintšida. Kõik on tegelikult praktilisuses kinni. Juba Sherlock ütles: ,,Elementaarne, Watson!“ Võta kaasa elementaarne varustus ja sinna juurde meelepärane snäkk, sest pole midagi hullemat kui näljast vinguv matkakaaslane, kes pealegi on unustanud kannaplaastrid panna. Metsa mine hea tujuga, sealt väljatulek sõltub sinust endast. 2022

49


ÜLEELAMINE KAROLINA PUGAL: MULTIFUNKTSIONAALSUS ON EDU VÕTI Matkavarustuse pakkimist võiks alustada vähemalt nädal enne selle kasutamist. Tasub laotada kogu varustus laiali ning vaadata, mida just selleks matkaks on vaja kaasa võtta, ühtlasi endale visuaalselt kuvades, mis vajalikest asjadest veel puudub. Lahti pakkimise ja ka lahti hoidmise hea külg on see, et kui enne matka tekib võimalus soetada mõni uus, praktilisem ese, siis saab vana asja välja vahetada ja lisada ehk midagi vajalikumat. Peamine, et kogu varustus olgu võimalikult universaalne ja kerge. Matkaks valmistudes on väga tähtis riietuse valik. Alustagem jalgadest. Kõige olulisemad on sokid. Võta kaasa mitu paari sokke, et niiskunud sokid esimesel võimalusel vahetada, sest niiskus ja hõõrdumine tekitavad ville. Kindlasti tasub kaasa võtta paar villaseid sokke, need on abiks külmaga, kuid koguvad endasse ka niiskust ja aitavad hoida niiskust nahast eemal. Loomulikult on villased sokid head ka sammu pehmendamiseks.

NAISKODUKAITSE SAKALA RINGKOND

Riietuse tähtsamaid osi on soe pesu, soovituslikult pikk, sest see on universaalne, toimib nii külma kui ka

Jalgade eest hoolt kandmine on matkal kriitilise tähtsusega

soojema ilmaga. Jahedamal ajal ning kindlasti ka öösel on igal juhul soovituslik kanda sooja pesu. See hoiab külma ja niiskuse eemal. Vahetuspesu on samuti oluline, sest nii kuiva (higistamine) kui ka märja (vihm) ilmaga võib pesu niiskuda. Mugavam on edasi liikuda vahetatud pesuga. Kaasa võetud aluspesu peaks olema võimalikult väike ja seega kerge. Kaasa võta vähemalt üks varusärk, mida niiskeks muutunud särgi vastu vahetada. Kurgu kaitseks kaasa kindlasti sall, veel parem puhv, mis on nii salli kui vajadusel ka mütsi eest. Loomulikult on väga vajalik peakate. Sobib nokamüts või, asjade võimalikult vähest mahtu silmas pidades, ka peapael. Kerge õhuke peapael kaitseb kenasti kõrvu tuule eest. Väike praktiline soovitus: kui minna metsa väikeste esemetega, võiksid – kesed esemed kipuvad ära kaduma, ja nad kipuvad, leiab erkrohelise või -punase eseme rohust kergemini üles kui musta või rohelise. Kindlasti kaasa kindad. Neid võib matkates vaja minna ja mitte ai-

nult käte soojendamiseks, vaid ka määrdunud esemete puhastamiseks. Külmema ilmaga kindlasti soojemad kindad, kuid igaks juhuks ka õhemad. Kui tempo sees, hakkab soe, aga kui puhkepaus teha, võib külm hakata ja siis saabki paksemad kindad kätte pista. Kõik need ülalnimetatud asjad tuleks mahutada võimalikult mugavasse seljakotti. See, milline seljakott on mugav, selgub katsetamise käigus. Küll soovitan pigem vähema arvu taskutega kotte, et vähendada soovi ja võimalust võimalikult palju kaasa võt– , on vaja kaasa võtta. Isiklik eelistus on kuni nelja taskuga seljakott. Suurde , või kampsun jahedamateks hetkedeks. Väiksematesse küljetaskutesse esemed, millele vaja kiirelt ligi pääseda. Ühes söök, teises jook ja kolmandas esmaabivahendid. Esmaabivahenditest tasuks kaasas olla jalgadele mõeldes villiplaastrid ja sidemed, isiklikud ravimid, allergiarohi (mesilaste/herilaste või muu allergeeniga kokkupuute tagajärgede leevendamiseks). Soovitan kaasa võtta ka magneesiumipulbrit suu kaudu manustamiseks. Pikematel matkadel võivad koormuse tõttu


ÜLEELAMINE

Joogiks võta kaasa tavaline puhas joogivesi, mida saab kasutada nii janu kustutamiseks, söögi tegemiseks kui ka esmaabi andmiseks (haava puhastamiseks). Magustatud jookidele tasuks eelistada mineraalvett, mis aitab keha soolavarusid täiendada. Toidust paki kaasa pigem väikesi ja mugavalt tarbitavad näkse. Näiteks õllesigarid, juustupulgad. Kerged ja energiat andvad on ka riisigaletid. Väike nipp: tee kaasa soe toit NATO paki varudest. Ehk vahetult enne väljumist kalla kuum vesi pakki ja siis pane pakk seljakotti. Ka viie tunni möödudes on toit veel soe ja annab vajaliku energiakoguse. Hea toiteväärtusega on ka jogurtid. Vähemalt soojal ajal tuleks neid tarbida pigem matka alguses, et mitte kõhuhäda külge saada. Kuid külmema ilmaga säilivad ka need kotis kenasti ja tekitavad metsas kodusema tunde. Magusavajaduse rahuldamiseks ja energia üles saamiseks soovitan kaasa võtta veidi šokolaadi. Aga ainult paar ampsu, just kiireks energialisaks. Suured kogused võivad tekitada kehas pigem raskustunnet. Kaasa võib haarata lutsukomme, need ei sula ka soojaga ära. Pikemaks ajaks matkama minnes tasub pikutamiseks, istumisaluseks või ka vihmakaitseks kaasa võtta tuule- ja veekindel termokile. See on kerge ning aitab ka sooja hoida. Saab panna istumise alla, vihmahoogude ajal kasutada vihmakeebina ning pikemal peatusel ka varjualusena. Läbi tuleks mõelda ka alusmati kaasavõtt, kas ja millist on vaja. Kui võtta, siis võimalikult kerge. Loomulikult tuleb kaasa võtta ka WC-paber – ning hea, kui see on alati omal kaasas.

vähem asju kaasa võtta. Teine kriiti– eelista kergemaid lahendusi.

MARI MESIPUU: SOKKE POLE KUNAGI LIIGA PALJU

näiteks jalanõud. Mul on selgelt meeles Kotkalend 2019, kus sõdurisaabastega poleks midagi teinud. Kummikud olid need kõige õigemad jalanõud.

Võta kaasa nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Sest ega üleliigseid asju ju üldjuhul keset matka maha jätta ei saa. Ainuke, mida aina vähem peab kaasas vedama, on söök. Aga kui näiteks on selge, et sooja sööki teha ei saa või ei jõua, pole mingit põhjust priimust kaasa vedada.

Jalad ongi põhilised, mille eest hoolitseda. See algab juba kodus, enne matka jalgu koorides. Loomulikult plaasterda. Saapad viksi korralikult. Ja kuivade sokkide jalgatõmbamine matkal … seda tunnet ei suuda ületada miski. Kuivi sokke pole matkal kunagi liiga palju. Sama käib ka t-särkide kohta.

Alati vaata enne matkale minekut ilmaprognoosi. Selle põhjal saab komplekteerida riietuse. Samas pimesi ilmateadet uskuda kah ei tasu. Ilm kipub üllatama.

Muidugi tulevad matkal lisaks varustusele kasuks ka teadmised topograakompassi lugeda.

Samuti vii ennast võimalikult detailselt kurssi maastikuga, mida pead läbima. Vastavalt sellele saad valida

– matkal on matkakaaslased – tuleb hoolikalt valida. Mõnusat matkamist!

MEELESPEA: Tea, kuhu, kauaks ja mis eesmärgil lähed. Ära hinda oma võimeid üle, aga ära end ka alahinda. Paki kaasa nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Varustus olgu võimalikult kerge ja multifunktsionaalne. Vii end eelnevalt maastikuga kurssi. Tutvu ilmaprognoosiga. MIDA KAASA VÕTTA Seljakott Niisked salvrätikud Puhas sokipaar

Vahetussärk Vahetuspesu Kindad Sall Peakate Putukatõrjevahendid Kompass Toit: nii kiireks energiasüstiks kui korralikuks kõhutäieks Jook Ravimid: plaastritest kannaplaastrite ja allergiarohtudeni. Tualettpaber Termokile Alusmatt Toidu tegemis- ja tarbimisvarustus Magamisvarustus Matkakaaslased

KAROLINA PUGAL

tekkida krambid, mida on võimalik leevendada magneesiumiga, looduses matkates on pulber selleks kõige kiirem variant.

Veel kord, matkavarustuse komplekteerimisel tasub püüelda universaal– , mitmeks eesmärgiks ja erinevates oludes. See võimaldab kokkuvõttes 2022

51


IIRIS PROSA

SURVIVAL

HIT THE FOREST!

(BUT STAY HEALTHY) Summer is a time for hiking and adventures in the great outdoors. But how to prepare for outdoor activities, what do you take with you and what do you leave behind? The women of the Sakala district of the Women’s Voluntary Defence Organization talk about this and give other outdoors advice.

52

2022


survival

MIRJAM TRALMANN: KNOW WHERE YOU’RE GOING AND WHY Before heading off into the woods, think about how long you will be there and why you’re there. Experience breeds wisdom and the forest itself is a very good teacher. If you don’t have wisdom, there’s no point in setting off, or it’s worth inviting a friend to come with you.

In short, once you know what your goal is for being in the woods, you can pack the essentials. And exactly that – just the essentials. A number of times, creature comforts in the rucksack go unused and just contribute extra weight.

As far as personal wisdom gained through memorable experiences and painful lessons, I’d recommend the following: don’t overestimate your

If I know that I will be spending several days in open country, I always bring wet wipes. In a pinch, you can even use them to clean your armpits and between your toes. It makes it much nicer to change into clean socks or shirt, because nothing spoils your mood faster than clothing that is stiff with sweat.

If there’s an element missing, well, it’s missing – but you can still get by without it, trust me. Maybe it will come from the fresh air, birdsong or survival instinct, but the recesses of your brain activate and you will become quite resourceful.

Also have a clean pair of socks and shirt. Or two, depending on the season. As for socks and other underwear, I have realized that it’s critical. Underwear should be comfortable. It’s annoying if underwear bunches up on a longer outing. Women should also think about a bra. For the love of God, leave lace items at home. Bra straps

abilities. But also don’t underestimate yourself.

2022

53


SURVIVAL

Clothing, including a change of cloth-

that slide down the shoulder and a friends in the woods. A decent sports bra that sits like a second skin is a game-saver. Summers mean a lot of fauna with ill , bumps. Since I’m not a fan of toxic chemicals, tea tree oil helps ease the onslaught of the blood-sucking in. , . , have a pair of gloves , gloves, because there are situations where bare hands get a mauling in some patch of brush.

. , provide some cushioning. One of the most important components of clothing is a warm base layer, , is universal and works in cold and warmer weather. It is recommended to wear thermals in cooler weather , and damp. A change of clothing is also impor, from both wet weather and perspiration. It is more comfortable to set out in a fresh change of clothing. Underwear should be as light as possible .

. ,

main one becomes damp.

,

and a snack , there’s nothing worse than a companion on a trek who has forgotten their heel blister moleskin and is complain. hit the forests, go in a good mood, woods.

KAROLINA PUGAL: MULTIFUNCTIONALITY IS THE KEY TO SUCCESS Start packing your hiking gear at least a week before you plan on using it. It’s a good idea to spread it all out on

missing. The advantage of unpacking

the trip to acquire a new, more practical item, the older piece of gear can be swapped out and something more useful added. The main thing is that

as universal and lightweight as possible. -

. Start from the feet. Socks are the most . can change out of damp socks (which tend to cause blisters) as soon as possible. Also be sure to take a few pairs , 54

2022

Headgear

. billed cap is suitable, or a headband if . light, thin headband shields the ears from wind.

moleskin (for blisters) and bandages, medicines, anti-allergy medication (for bee and wasp stings or other exposure . magnesium powder for oral administration. On longer expeditions, it is good for preventing cramps, and the . , drinking water that can be used to , (cleaning wounds). Prefer mineral water over sweetened beverages. Mineral water helps replenish salts lost. As for food, pack smaller snacks . Sausage and cheese sticks. Puffed rice cakes are lightweight and provide . A little tip: prepare a hot meal from

bring could be neon-coloured if at – getting lost and a bright green or red

setting out. Pour hot water over the contents of the package, seal it up and .

black or dark green.

,

,

, scarf or even better, a buff, which can double as a hat.

weather, goes into the main compartment. The smaller side pockets take . One should contain food, the second, hydration, and the third, first aid kit.

.

Also be sure to bring gloves. You ,

Yoghurt also has good nutritional value. At least in warm weather, consume

. for colder weather but a pair of thin . , , ,

as not to risk stomach problems. But

home in the woods. I recommend packing a little chocolate

thicker gloves.

into a rucksack that is as comfortable as possible. What’s comfortable? That ones. I recommend one with fewer pouches to discourage the tempta– . rucksack with up to four pockets.

. , a quick pick-me-up. Larger quantities . also do well to grab some hard candy, which doesn’t melt in hot weather like chocolate.

it’s worth bringing a space blanket , , or keep the rain off. It is lightweight

,


KAROLINA PUGAL

SURVIVAL

REMEMBER: Know where you’re going, for what purpose and for how long. Don’t overestimate your abilities. But also don’t underestimate yourself. Pack as much as necessary and as little as possible. Your gear should be as lightweight and multifunctional as possible. Study maps of the area before you set out. Check the weather forecast. WHAT TO PACK Rucksack Wet wipes Pair of clean socks, extra shirt

. as a seat, use it as a cape during rain showers and even as a tarp during a longer rest break. You should also think about bringing a foam pad – . take one, it should be as lightweight as possible.

toilet paper –

,

Change of underwear Gloves Scarf Head covering Insect repellent Compass Food: both quick energy and proper meals Hydration Medications: bandages, moleskin for heel blisters and antihistamine. Toilet paper Space blanket Foam pad Cookware and utensils Sleeping gear Companions

MARI MESIPUU: YOU CAN NEVER HAVE TOO MANY SOCKS and as little as possible. You can’t . that becomes lighter is food. But if ,

camping stove.

. before setting out. That will allow , – be used for more than one purpose and in different conditions. That will . – possible, favour lighter options.

. , forecast with a pinch of salt. It tends to surprise.

.

. 2019 , where combat boots would have been pointless. Rubber boots were the right choice there. Foot care is essential. It starts at home, scraping the feet before the hike. Be sure to use moleskin to pre. . And nothing beats the feeling of being . . The same goes for T-shirts. , and compass

.

– companions are one of the most important – a great time! 2022

55


ВЫЖИВАНИЕ

ИДИ-КА ЛЕСОМ

ИИРИС ПРОСА

И БУДЬ ЗДОРОВ!

56

Лето – пора лесных походов и приключений. Но как подготовиться к походу, что взять с собой, а что нет? Об этом, а также о прочих туристических премудростях рассказывают женщины из округа Сакала Найскодукатсе, у которых за прошедшие годы этих премудростей накопилось столько, что их хватит не на один рюкзак.

2022


ВЫЖИВАНИЕ

МИРЬЯМ ТРАЛЬМАНН: НАДО ЗНАТЬ, КУДА И ЗАЧЕМ ИДЕШЬ Перед тем как отправиться в лес, нужно хорошо уяснить, насколько и для чего вы туда идете. С опытом прирастают знания, да и сам лес – отличный учитель. Без соответствующих знаний в лес идти не стоит, или стоит позвать с собой более опытного друга. Исходя из личного – как приятного, так и не очень – опыта я рекомендую как не переоценивать, так и не недооценивать свои способности. Если чего-то в походе не достает, то так тому и быть, а найти выход можно и без него, только не следует терять уверенность. Может быть, все удается благодаря свежему

воздуху, пению птиц или инстинкту выживания, но ваши древние отделы мозга подключаются к работе, и вы становитесь по-настоящему изобретательным. Словом, если цель похода ясна, то, исходя из нее, возьмите с собой все необходимое, т.е. совершенно необходимое. Много раз было так, что взятое для «комфорта» снаряжение не находило применения, и просто было лишним грузом за спиной. Если под открытым небом придется провести несколько дней, я всегда беру с собой влажные салфетки. При необходимости ими можно вытереть подмышки и пальцы ног, после чего будет намного приятнее надеть футболку или чистый носок, ведь ничто так не портит настроение, как заскорузлое от пота белье.

Как уже было сказано, имейте при себе чистую пару носков и футболку (или две пары, в зависимости от времени года). Кстати, говоря о носках и прочем нижнем белье: я понимаю, что выбор нижнего белья очень и очень важен. Трусы должны быть удобными. Очень раздражает, когда во время долгого похода они все время норовят залезть между ягодицами. Женщины также должны позаботиться о бюстгальтере. Ради бога, оставьте кружевное белье дома. Сползающие лямки и жмущая проволока чашечек бюстгальтера – в лесу ваши враги. Хорошее спортивное белье, облегающее вас как вторая кожа – вот что нужно. Летом в лесу много надоедливых и зловредных насекомых, которые постоянно зудят у вас над ухом и 2022

57


ВЫЖИВАНИЕ так и норовят укусить, оставляя в месте укуса зудящие волдыри. Поскольку я не анатка всякой химии, я спасаюсь от натиска кровососов маслом чайного дерева, отпугивающим даже клещей. Независимо от времени года, я всегда держу в кармане пару перчаток, например, красивых садовых перчаток, потому что бывали ситуации, когда голые руки были исцарапаны в кровь в каких-нибудь непроходимых зарослях. На самом деле всегда и везде на помощь приходит обычные здравый смысл и практичность. Как говорил ерлок олмс Элементарно, Ватсон Так что берите с собой элементарное снаряжение, а к нему любимый бутерброд в придачу, потому что ничего нет хуже ноющего от голода товарища, который, к тому же, забыл наклеить на пятки мозольный лейкопластырь. Отправляйтесь в лес с хорошим настроением, потому что возвращение из него будет зависеть только от вас.

КАРОЛИНА ПУГАЛ: МУЛЬТИФУНКЦИОНАЛЬНОСТЬ – ЗАЛОГ УСПЕХА Упаковкой туристического снаряжения можно заняться как минимум за неделю до похода. Следует разложить все снаряжение и решить, что потребуется именно для данного похода, а также понять, чего не хватает. Преимущество такого приема заключается в том, что, если у вас появится возможность приобрести какое-нибудь новое и более практичное снаряжение, старую вещь можно будет заменить, а также добавить кое-что нужное. Главное, чтобы все снаряжение было по возможности универсальным и легким. При подготовке к походу очень важен правильный подбор одежды. Начнем с ног самое главное – носки. Возьмите с собой несколько пар носков, чтобы можно было при первой возможности поменять влажные носки на сухие, поскольку из-за влаги и трения на ногах образуются мозоли. Обязательно стоит взять с собой и шерстяные носки, они защитят от холода, а также впитают в себя влагу и защитят от нее кожу. Кроме того, шерстяные носки обеспечат упругость походки. 58

2022

Одним из важнейших предметов одежды является теплое белье, желательно длинное, потому что оно универсальное и хорошо работает как в холодную, так и в теплую погоду. В любом случае, при прохладной погоде, а также в ночное время рекомендуется носить термобелье. Оно защищает от холода и влаги. Смена белья также важна, поскольку как в сухую погоду потение , так и в сырую дождь белье может намокнуть. Так что продолжить поход будет всегда удобнее, переодевшись в сухое белье. Взятое с собой нижнее белье должно быть по возможности небольшим и, следовательно, легким. Возьмите с собой хотя бы одну запасную утболку, чтобы было чем заменить намокшую. Чтобы защитить горло, обязательно возьмите с собой шарф, а еще лучше – шар -трубу, который может послужить как шар ом, так и – при необходимости – головным убором. Конечно, обязательно нужен головной убор. Также подойдет кепка или, с учетом минимально об ема вещей, – повязка на голову, хорошо защищающая уши от ветра. Небольшая практическая рекомендация если вы берете с собой в лес какие-то мелкие предметы, то пусть они по возможности будут в ярких неоновых тонах, – если упадут, то найти в траве ярко-зеленый или красный предмет будет легче, чем черный или зеленый. Не забудьте взять с собой перчатки, которые могут понадобиться в походе не только для того, чтобы держать руки в тепле, но также и для того, чтобы очистить ими испачканные вещи. В холодную погоду потребуются перчатки потеплее, но на всякий случай будут нужны и перчатки потоньше. При бодром темпе ходьбы хорошо разогреваешься, но во время привала может стать холодно, и тогда можно будет надеть более толстые и теплые перчатки. Все перечисленные выше вещи должны быть упакованы в удобный рюкзак. Какой рюкзак является удобным, можно определить путем тестирования. рекомендую сумки

с меньшим количеством карманов, чтобы избежать соблазна заполнить их большим количеством нужных и не очень вещей, – не забывайте хорошенько подумать о том, что вам понадобится, а что нет. Лично я предпочитаю рюкзак с не более чем четырьмя карманами большой карман для белья, одежды на смену, а также лиса или свитера на случай низких температур; боковые карманы – для вещей, которые при необходимости можно будет быстро оттуда достать. В одном – еда, в другом – питье, и в третьем – аптечка. В аптечке должны быть мозольные пластыри и бинты, личные лекарства, лекарства от аллергии для облегчения последствий от укусов пчел ос или контактов с прочими аллергенами . Также рекомендую иметь при себе порошок сульфата магния для приема внутрь. Во время продолжительных походов из-за нагрузок могут возникнуть судороги, которые можно снять с помощью суль ата магния; так что в походах этот порошок будет самым доступным, быстрым и действенным средством. Возьмите с собой также питьевую воду, которой можно будет использовать как для утоления жажды и приготовления пищи, так и для оказания первой помощи чистка ран . з прочих напитков следует отдавать предпочтение минеральной воде, которая способствует восполнению запасов соли в организме. з еды возьмите с собой маленькие и удобные для употребления закуски. Например, колбаски к пиву, сырные палочки. исовые галеты также легкие и заряжают энергией. Небольшой совет возьмите с собой паек НАТО в качестве горячего блюда непосредственно перед походом налейте в пакет с пайком кипяток и положите его в рюкзак. Даже через пять часов паек будет теплым и обеспечит вас необходимой энергией. орошей пищевой ценностью обладают также йогурты. По крайней мере, в теплую погоду их лучше с есть в начале похода, чтобы не


ВЫЖИВАНИЕ заполучить расстройство желудка. Однако в холодную погоду они хорошо хранятся в рюкзаке и обеспечат в лесу определенный ком орт.

Отправляясь в продолжительный поход, стоит взять с собой ветрозащитную и водонепроницаемую термопленку, на которой можно сидеть и лежать, и под которой можно укрыться от дождя. Эта пленка не только легкая, – она также помогает согреться. Кроме того, ее можно использовать в качестве укрытия во время длительных привалов. Также следует подумать о том, чтобы взять с собой туристический коврик и, если он необходим, решить, какой коврик понадобится, и, если брать, то брать как можно более легкий. Конечно, с собой нужно взять также туалетную бумагу, которая может понадобиться в любом случае, и хорошо, если она всегда будет с вами. Повторю еще раз при комплектации походного снаряжения следует стремиться к универсальности хорошо, если одна вещь выполняет несколько задач при различных обстоятельствах, – что позволит брать с собой как можно меньше вещей. ще одним важным актором является вес – по возможности отдавайте предпочтение более легкому снаряжению.

МАРИ МЕСИПУУ: НОСКОВ МНОГО НЕ БЫВАЕТ ерите с собой столько, сколько нужно, но по возможности как можно меньше, – ведь лишние вещи во время похода не выбросишь. динственное, чего нужно как можно меньше тащить на себе, так это еды. Но если, например, очевидно, что вы не сможете или не успеете приготовить горячее

КАРОЛИНА ПУГАЛ

Для удовлетворения потребности в сладком, а также для восполнения запасов энергии рекомендую взять с собой шоколад. Но есть его нужно небольшими порциями, что обеспечит быстрый прилив сил. Поедание его в больших количествах может стать причиной чувства тяжести в теле. Подойдут также леденцы, которые не растают также в тепле.

ПАМЯТКА: Знайте, куда, насколько и с какой целью вы идете в поход. Не переоценивайте свои способности, но и не недооценивайте их. Берите с собой столько, сколько нужно, но по возможности как можно меньше. Снаряжение должно быть по возможности легким и многофункциональным. Заранее ознакомьтесь с местностью. Посмотрите прогноз погоды. ЧТО ВЗЯТЬ С СОБОЙ: Рюкзак Влажные салфетки Чистая пара носков

блюдо, то нет смысла брать с собой примус. Перед походом всегда смотрите прогноз погоды, исходя из которого можно укомплектовать одежду. При этом слепо доверять прогнозу также не следует. Погода всегда может удивить. Кроме того, как можно подробнее ознакомьтесь с местностью, по которой вам предстоит пройти, и соответственно подберите обувь. хорошо помню 2019, где с солдатскими ботинками нечего было делать, а вот резиновые сапоги были тем, что нужно. Ноги – главное, о чем следует

Футболка на смену Белье на смену Перчатки Шарф Головной убор Средство от комаров Компас Еда: как для быстрого пополнения запасов энергии, так и для полноценного приема пищи Питье Лекарства: от простого лейкопластыря до мозольного и лекарства от аллергии. Туалетная бумага Термопленка Туристический коврик Снаряжение для приготовления и использования пищи Постельные принадлежности Товарищи

заботиться. Эта забота начинается с приведения ног в порядок еще дома, накануне похода. Не забывайте наклеить лейкопластырь. орошо почистите и смажьте сапоги. А что значит надеть в походе сухие носки – Это чувство не забудется уже никогда. В походе сухих носков слишком много не бывает. То же самое касается и утболок. Конечно, помимо снаряжения в походе пригодятся также знания топогра ии, и умение пользоваться компасом. еще один из важнейших акторов в походе – это товарищи, и их нужно тщательно выбирать. Приятного похода 2022

59


KÄTLIN VERBU

NAISKODUKAITSE

ON UHKE OLLA

NAISKODUKAITSJA Naiskodukaitse liikmeskonna uuring, milles osalesid ligi pooled naiskodukaitsjad, näitas, et liikmed on motiveeritud organisatsiooni arendamises kaasa mõtlema. Tekst: EVELI NÕGU, Naiskodukaitse Saaremaa ringkond 60

2022


NAISKODUKAITSE Liikmed, kel eelnevalt ei olnud tuttavaid Naiskodukaitse, Kaitseliidu ega noorteorganisatsioonide ridades, mainisid infoallikana rohkem televisiooni ja Naiskodukaitse kodulehte.

ja astuda, aga olen mõtisklenud küll, et lihtsalt „tiksuda“ ei taha ja pole mõtet. Aga tundub, et läheb huvitavamaks ja asi saab selgemaks. Ja hea väljend „ise peab ka nõel olema“ kehtib igal pool!“

Analüüsisime, kuidas erinevad infokanalid on seotud vastaja vanusega. Näiteks selgus, et alla 20aastastele oli peamiseks infokanaliks Facebook, nemad jälgivad ka teistest vanusegruppidest rohkem teisi sotsiaalmeediakanaleid (Instagram, blogid). Tuleb meeles pidada, et noored kasutavad palju ka selliseid sotsiaalmeediakanaleid, mida ei olnud küsitluses mainitud, sest ametlikult Naiskodukaitse seal ei postita.

INFO LIIKUMINE

Raadiokuulamise piir jookseb 40. eluaasta ümbruses – vanemad kui 40 kuulsid Naiskodukaitsest ka sealtkaudu, nooremad vähem. Kinnitust sai trend, et kuni 20aastased vastajad on suuremad kodulehe kaudu pakutava info tarbijad. Ka ajakirja Kaitse Kodu! on suurem osa neist lugenud, erinevalt teistest vanusegruppidest. Huvitav on tähelepanek, et kuigi üldarvestuses on televisioon infoallikana teisel kohal, on see kuni 20aastaste vanusegrupis alles 7. kohal (kõikidel teistel vanusegruppidel on televisioon esimese kolme infoallika seas). Messide-laatade puhul torkab silma vanusegrupp 21–30 eluaastat, kellel on see lausa järgmiseks infoallikaks pärast tuttavaid.

LIITUMINE JA LAHKUMINE

K

üsimused olid jaotatud viide plokki, millest esimene puudutas liikmeks astumise tagamaid. Vastasid need, kes olid liitunud Naiskodukaitsega viimase kolme aasta jooksul. Küsisime, kust nad said infot Naiskodukaitse kohta. Selgus, et peamiselt pereliikmelt, sõbralt, tuttavalt – mis on ka mõistetav, sest suurel osal liitunutest olid tuttavad organisatsioonis ees. Järgnesid televisioon ja Facebook. Neljandal kohal olid messid-laadad ja maakaitsepäevad, viiendal paberajalehed ning ligikaudu samal positsioonil veebiajalehed ja NKK koduleht.

Loetlesime vastajatele Naiskodukaitsega liitumise põhjusi ja palusime hinnata neid väiteid 5 palli süsteemis. Kõrgeima hinde (4,4 palli) sai praktiliste teadmiste omandamine, järgnesid eneseteostus (4,2), panustamine elanikkonna valdkonda (4,0), looduses viibimine (3,9), füüsiliselt aktiivse tegevuse leidmine (3,7), patriotism (3,6), tutvusringkonna suurendamine (3,5). Küsisime ka, kas ja miks on kaalutud organisatsioonist lahkumist. Põhjuseks toodi enamasti ajapuudust ja sellest tulenevaid süümepiinu, et organisatsiooni ootused on kõrgemad, kui liige panustada suudab. Samuti ollakse kimpus oma rolli leidmisega: „Ei ole just õige väita, et olen soovinud väl-

Teises küsimuste plokis analüüsisime info liikumist organisatsioonis. Info liikumise kiirus sai 5 punkti skaalal hindeks 4,2 ja info sisuline pool 4,3. Esitati ka palju ettepanekuid infoliikumise parendamiseks, näiteks vormistada kirju nii, et juba pealkiri oleks võimalikult informatiivne, kergendamaks orienteerumist kirjade tulvas. Samuti toodi välja infoliikumise aeglust ja kohmakust Kaitseliiduga .

MÕNED VASTAJATE SOOVITUSED KIRJADE VORMISTAMISEKS.

Mida varem, seda parem. Liikmed soovivad võimalikult varakult saada infot tulevate ürituste kohta, et seda mahutada oma . fot soovitakse 2–6 kuud varem. töötajatele, kuid tegusamatel inimestel on lausa 6 kuud ette planeeritud, samas soovitakse hoida NKK tegevust prioriteetsena. Viimase hetke ajamuudatused ei ole teretulnud. Kui info on meililisti saadetud mitu kuud varem, siis unustamise vältimiseks soovitakse meeldetuletusi. Tänapäeva infomüra on suur ja olulisel on kerge kaduma minema. Soovitakse rohkem üldist ja taustainfot – mida teevad teised jaoskonnad või ringkonnad ja Kaitseliit. Vormistuslikult paluti alati üle korrata koht, kellaaeg (algus ja lõpp), kuupäev, kontaktisiku telefon/e-post. Pealkiri ja esimene lause peaksid olema võimalikult informatiivsed, et sihtgrupp saaks aru, et kiri on neile. Paljud otsustavad kirja lugeda või lugemata jätta pealkirja põhjal ja umbmäärase pealkirjaga kirjad lükatakse kõrvale. Oluline info peab sisalduma kirja põhitekstis, mitte lisatud failides, sest neid nutiseadmetes ei avata. Kirja koostades soovitati mõelda värsketele liikmetele, kelle jaoks tuleb kirja panna ka elementaarne info. 2022

61


NAISKODUKAITSE Sõnastuses paluti vältida sunniviisilist väljenduslaadi.

„Ole valmis!“ äppi; evakuatsiooni ja ohutushoiu/kodanikukaitse valdkonna arendamist; seda, et BVÕ-de kvaliteet on tõusnud, kiideti ka e-õppe võimalust; arenguid ringkonna või jaoskonna tasemel, koostööd Kaitseliiduga; noorte liitumist.

RAHULOLU

Kolmandas plokis analüüsisime liikmete rahulolu. Selgus, et kuigi Naiskodukaitse põhieesmärgid on liikmetel hästi selged, hindavad nad enda arengueesmärke kõige madalamalt. Paremini teatakse oma rolli organisatsioonis.

mis on ka ootuspärane, sest tegijad on ikka enda vastu kriitilisemad.

Samuti palusime hinnata, kuivõrd ollakse nõus rahulolu puudutavate väidetega. Selles sektsioonis sai madalaima skoori väide: „Ma tunnen, et saan kaasa rääkida organisatsiooni arengusuundade osas” kõrgeima aga „Ma tunnen uhkust, et kuulun Naiskodukaitsesse” . kodukaitse poolt pakutavate materiaalsete hüvedega (vorm, tagamine õppustel, sõidukompensatsioon kitsaskohti kui ka segadusi kompensatsioonide maksmisel. Laekus ka uudseid ettepanekuid, näiteks, et Naiskodukaitse vabatahtlik töö võiks kajastuda ka pensionile jäädes või et ka puugivaktsiini tegemine oleks kompenseeritud.

VÄLJAÕPE JA TEGEVUS

Neljandas plokis analüüsisime rahulolu väljaõppega. Naiskodukaitse baasväljaõppe taset hinnati 4,2 . 0,3 punkti kõrgemaks kui instruktorid, MONIKA RISTISAAR

Positiivses võtmes toodi viimaste aastate arengutest esile:

Kirgi küttis värskelt juurutatud e-õpe, mis leidis nii pooldajaid kui kriitikuid: „Hetkel nõuab veel e-õpe harjumist, instruktoritel tuleb järgida, et ei kordaks teemasid. Aga e-õpe on väga hea variant tänases kiires elutempos.“ , millega peaks Naiskodukaitse Sinu laekus enim ettepanekuid elanikkonnakaitse, kriisiolukordade ja ohutushoiuga seotud teemadel. Vastajad näevad selles suunas arenguid ja on nõus, et neid suundi peaks edasi arendama. Peetakse oluliseks, et NKK oleks kohalike elanike silmis usaldusväärne partner kriisiolukorras. Järgnesid ettepanekud noorte vald– tegema, et oleks järelkasvu. Samuti selleks, et järeltulev põlvkond oleks isamaaliselt meelestatud. Oluliseks peetakse ka tööd liikmetega, et nad oleksid motiveeritud. Märksõnad olid liikmete väärtustamine,

juhtide koolitamine ja toetamine, arenguvestlused, omavaheliste suhete hoidmine. Toodi esile ka keskkonnakaitset, eriti just ühekordsete nõude kasutamist õppustel ja üleüldist soovi prügisorteerimist parendada. Ühekordseid nõusid heideti ette ka teistes vabas vormis vastustes.

JUHTIDE TAGASISIDE

Viienda ploki küsimustele vastasid 299 juhti erinevatelt juhtimistasemetelt. Nende peamisteks murekohtadeks olid ajapuudus, läbipõlemine, liikmete passiivsus, juhtide järelkasvu puudumine, bürokraatia, suhted, info liikumine. Juhid ootavad tuge ja mentorlust: „Toe puudumine juhatuse liikme rolli saamisel – kuidas seda rolli peaks täitma, parimad praktikad jne. See on igati uus olukord ja oskused juhatuse liikmeks olla on enamasti olematud. Kui oled asunud rolli täitma passiivselt, on selles tihti põhjuseks ajapuudusele lisaks suunamise puudumine. Abiks oleks viisakas märguanne, mida saaks paremini teha, kaasamine, isiklik sõbralik suhtlus ja korrapärane infovahetus.“


WOMEN’S VOLUNTARY DEFENCE ORGANISATION NAISKODUKAITSE

A survey of close to half of the members of Estonia’s Women’s Voluntary Defence Organisation (WVDO) showed that the members feel motivated to have a say in the organization’s development.

T

Text: EVELI NÕGU, WVDO Saaremaa regional unit

he questions were arranged . -

about reasons for joining. The respondents were people who had joined WVDO in the last three . about WVDO. It turned out that the – , new members knew people inside the organization. Television and Facebook were the next most common sources cited. Fairs and exhibitions and other public events came fourth. Fifth was paper newspapers, tied with online periodicals and the WVDO website.

acquaintances in the WVDO, Dementioned television and the WVDO website the most.

Kaitse Kodu!, unlike other age groups. , , came in 7th in the under-20 age group (TV is in the top three sources for all other groups). For fairs and exhibitions, the 21-30 age group stands out. This was the second most popular information source for them after friends/acquaintances.

mation channels were related to the ages of the respondents. For instance, it turned out that the main information source for those under 20 was , followed other social media channels , .

JOINING AND LEAVING THE ORGANIZATION

post there.

self-actualization (4.2), contributing 4.0 , .9 , . , . , new people (3.5).

The age cut-off for radio listening is 40 – 40 often heard of WVDO there, while . The trend of under-20 respondents being the biggest consumers of information from the website was con. group had also read the magazine

KRISTIN RAUDSEPP

WOMEN’S VOLUNTARY DEFENCE ORGANISATION: STRONG AND PROUD!

We listed reasons for joining WVDO and asked respondents to rate state5. 4.4 -

We also asked whether respondents had ever considered quitting the , , . -

expectations being higher than one’s .

2022

63


WOMEN’S VOLUNTARY DEFENCE ORGANISATION NAISKODUKAITSE role: “It wouldn’t be right to say that I have wanted to quit, but my thoughts have revolved around the fact that there’s no point in going through the motions, nor do I want to do that. But it seems that things are becoming more interesting and clearer. And the old saying ‘Put in your own two cents’ applies everywhere!”

FLOW OF INFORMATION

In the second section of questions, in the organization. The speed of information was rated 4.2 out of 5 and 4. . – . . sages so the heading is as informative as possible to make it easier to . The slow pace and cumbersomeness of the movement of information in dealings with the Defence League was .

SOME OF THE RESPONDENTS’ SUGGESTIONS FOR COMPOSING MESSAGES.

The earlier the better. Members want to get information about

.

-

2. period is the minimum for those members who work in shifts, but , but still want to keep WVDO . changes are not welcomed. Where information was sent out in a mailing list several months earlier, reminders are needed so that people don’t forget. There

. There is a desire for more general – what other precincts or districts and the Defence League are doing. As to formatting, respondents asked that the place, time (beginning and end), date and contact person’s telephone number be . sentence should be as informative as possible so that the target group understands that the message is . not to read the message based on the heading, a letter with a vague headline is not read. Important information must be included in

the main text of the message, not added as attachments, because opened on devices. When composing the message, think about new members for must be included in the message. to”.

SATISFACTION

, members’ satisfaction. It turned out that although the EVDO’s main goals , lowest assessment of their own devel. of their role in the organization. We also asked respondents to rate ments on satisfaction. In this section, the statement “I feel that I can have a say on the organization’s development directions” got the lowest score and the statement “I am proud of belonging to the WVDO” got the highest score.


WOMEN’S VOLUNTARY DEFENCE ORGANISATION NAISKODUKAITSE

There were also novel suggestions – encephalitis vaccinations.

TRAINING AND ACTIVITIES

, members’ satisfaction with training. The level of WVDO basic training was rated an average of 4.2 points. The BT rating from participants was 0.3 points higher than instructors’ ratings, which is to be expected, because self-criticism is common.

established e-training, which had supporters and critics. “At the moment, e-training still takes getting used to, instructors should make sure that they don’t repeat topics. But e-training is a very good option for today’s rapid pace of life.”

Developments mentioned in a positive light in the recent years were: The Be Prepared app; development of evacuation and safety culture, civil protection field; quality of BT has risen, e-training option praised as well; developments at district or precinct level, cooperation with Defence League; enrolment of youth.

feel WVDO should deal with more than it has done?” drew the most suggestions on topics like civil protection, . progress being made in this direction and agree that development in these . it is important that WVDO be seen as a inhabitants in a crisis situation.

– of new members. Efforts should also be made to make sure that the rising . Work to ensure that members are motivated is also considered important. bers, training and supporting leaders, performance reviews and maintaining mutual relations. Environmental protection was also mentioned – cups and plates at exercises and the general desire to improve sort-

ing of waste. Disposable plates was also criticized in other short-answer format responses.

FEEDBACK FROM LEADERS

A total of 299 leaders at different leadership levels responded to the . main concerns for the respondents , , of members, lack of new potential crop of leaders, red tape, relations, . Leaders expect support and mentorship.”The lack of support upon stepping into the role of leadership council – how this role should be , , . totally new situation and skills for being a council member are for the most part non-existent. If you have started , aside from lack of time, is often the lack of guidance. What would help here would be a polite reminder, which could be done better, involvement, personal friendly communication and regular exchange of information.”

TAIVE SAAR

WVDO (uniform, support at exercises, compensation for travel etc.)?”, respondents mentioned some problems sation.


НАЙСКОДУКАЙТСЕ

ЗВАНИЕМ «ЗАЩИТНИЦЫ РОДИНЫ» МОЖНО ГОРДИТЬСЯ Проведенное в Найскодукайтсе анкетирование, в котором участвовала почти половина ее членов, показало, что «защитницы Родины» мотивированы подумать сообща о развитии организации. Автор: ЭВЕЛИ НЫГУ,

р

В

опросы были поделены на пять блоков, первый из которых касался мотивов вступления в организацию. Отвечали те, кто присоединился к Найскодукайтсе НКК в течение последних трех лет. ыл задан вопрос об источниках получения ин ормации о Найскодукайтсе. Выяснилось, что ин ормация была получена в основном от членов семьи, друзей и знакомых, – что и понятно, поскольку у большинства присоединившихся к организации были уже участвующие в ней знакомые. На втором и третьем месте было телевидение и . На четвертом – выставки-ярмарки и т.н. территориальные дни обороны, на пятом – издаваемые на бумаге газеты, и примерно на том же месте интернет-газеты и домашняя страница Найскодукайтсе. Члены, у которых не было знакомых в рядах Найскодукайтсе, Кайтселийта или молодежных организаций, называли источником телевидение и домашнюю страницу Найскодукайтсе.

66

2022

ски окр

ско

к

тс

Мы проанализировали, как различные ин ормационные каналы связаны с возрастом респондентов. В частности, для лиц до 20 лет основным ин ормационным каналом был ; они также больше, чем в других возрастных группах, следили за прочими каналами социальных медиа , блоги . Следует также учесть, что молодежь часто пользуется такими каналами, которые не были упомянуты в опросе, поскольку Найскодукайтсе не размещает в них свои посты о ициально. Для радио как источника инормации граница проходит по возрастной группе 40-летних те, кто старше 40, слышали о Найскодукайтсе также по радио; те, кто помоложе – реже. Подтвердилась также следующая тенденция респонденты от 20 лет и младше являются самыми крупными потребителями ин ормации, предоставляемой через домашнюю страницу. ольшая их часть также читала журнал в отличие от других возрастных групп.

нтересно отметить, что, хотя телевидение занимает второе место в общем рейтинге источников ин ормации, в возрастной группе до 20 лет ему отводится лишь -е место во всех остальных возрастных группах телевидение входит в первую тройку . Относительно выставок-ярмарок выделяется возрастная группа 21– 0 лет, для которой этот источник ин ормации следует сразу за друзьями и знакомыми.

ВСТУПЛЕНИЕ В ОРГАНИЗАЦИЮ И ВЫХОД ИЗ НЕЕ

Мы предоставили респондентам список причин вступления в Найскодукайтсе и попросили их оценить по 5-балльной системе. Наивысший балл 4,4 получило приобретение навыков, за которым следуют самореализация 4,2 , участие в жизни общества 4,0 , пребывание на природе ,9 , изическая


НАЙСКОДУКАЙТСЕ

Также был задан вопрос о том, рассматривался ли вопрос возможного выхода из организации и, если рассматривался, то по каким причинам. В качестве причины приводили в основном нехватку времени и, как следствие, угрызения совести оттого, что ожидания организации превышают возможности ее члена. Причиной также были трудности поиска своего места « ыло бы не совсем правильно утвер дать, что я хотела уйти, хотя, конечно, понимала, что не имеет смысла просто числиться. о со временем появился и интерес, и понимание. К тому е послови а « де ум, там и толк отлично работает

ДВИЖЕНИЕ ИНФОРМАЦИИ

Во втором блоке вопросов анализировался поток ин ормации в организации. Скорость потока

составила 4,2 по 5-балльной шкале, и 4, в плане содержания. ыло также внесено много предложений по совершенствованию ин ормационного потока, например, путем о ормления писем таким образом, чтобы заголовок был как можно более ин ормативным и облегчал навигацию в рубрике писем. Также была отмечена медлительность и невнятность ин ормационного потока при общении с Кайтселийтом.

НЕКОТОРЫЕ ПРЕДЛОЖЕНИЯ РЕСПОНДЕНТОВ ПО ОФОРМЛЕНИЮ ПИСЕМ

Чем раньше, тем лучше. Члены организации хотят как можно раньше – за 2- месяцев – получать ин ормацию о предстоящих мероприятиях, чтобы найти для них окно в своем плотном гра ике. месяца – минимальный срок для работающих по гра ику, при этом наиболее занятые вынуждены

планировать уже за месяцев, при этом хотят, чтобы деятельность НКК оставалась в приоритете. Переносы мероприятий в последний момент не приветствуются. сли ин ормация была отправлена по электронной почте за несколько месяцев, то рекомендовано отсылать также напоминания. В настоящее время ин ормационный поток настолько большой, что даже важная ин ормация может в нем легко затеряться. екомендовано рассылать больше ин ормации о деятельности других подразделений и округов Найскодукайтсе, а также Кайтселийта. В плане о ормления ин ормации рекомендовано всегда приводить такие данные, как место, время проведения начало и окончание , дата, номер теле она и адрес электрон-

МАРЕТ КОММЕР

активность , , патриотизм , , расширение круга знакомых .5 .

2022

67


НАЙСКОДУКАЙТСЕ

ной почты контактного лица. Название и первое предложение должны быть как можно более ин ормативными, чтобы целевая группа понимала, что письмо адресовано им. Многие решают – читать или не читать письмо – по его заголовку и, если заголовок невнятный, письмо не читают. Важная ин ормация должна содержаться в основном тексте письма, а не во вложенных айлах, поскольку их в смарт-устройствах не открывают. При написании письма рекомендовано подумать о новых членах, для которых в письме должна содержаться также элементарная ин ормация. В ормулировках рекомендовано избегать выражений в повелительном наклонении.

УДОВЛЕТВОРЕННОСТЬ

В третьем блоке мы проанализировали степень удовлетворенности участниц опроса. Выяснилось, что, хотя основные цели Найскодукайтсе ясны для членов, цели в плане развития получили самую низкую оценку, тогда как собственная роль в организации осознается лучше. Мы также попросили оценить согласие с утверждениями, касающимися степени удовлетворенности. В этом разделе низшую оценку получило следующее утверждение « чувству , что могу сказать свое слово в плане развития организаии , а высшую – утверждение « гор усь тем, что явля сь членом айскодукайтсе . В ответах на вопрос Насколько Вы удовлетворены материальными благами, предоставляемыми Найскодукайтсе орма, обеспечение во время учений, компенсация поездок и т.д. были названы упущения, касающиеся как получения ормы, так и выплаты компенсаций. Поступили также новые предложения, например, о том, что волонтерская работа в Найскодукайтсе могла бы учитываться при уходе на пенсию, или что расходы на вакцинацию от укусов клещей также могли бы возмещаться. 68

2022

С положительной стороны были отмечены следующие достижения последних лет: приложение «Ole valmis!/Будь готов!»; развитие в сфере эвакуации и обеспечения безопасности/ гражданской обороны; рост качества начальной подготовки и возможность электронного обучения; развитие на уровне округа и подразделений, сотрудничество с Кайтселийтом; вступление в организацию молодежи.

ОБУЧЕНИЕ И ДЕЯТЕЛЬНОСТЬ

В четвертом блоке мы проанализировали удовлетворенность обучением. ровень начальной подготовки членов Найскодукайтсе был оценен в 4,2 балла. частницы опроса оценили уровень начальной подготовки на 0, балла выше, чем инструкторы, чего и следовало ожидать, поскольку более критично люди всегда относятся к своей работе. Страсти разгорелись относительно недавно внедренного электронного обучения, которое обрело как своих сторонников, так и критиков «В настоя ее время лектронное обучение все е е требует адапта ии, инструкторы дол ны следить за тем, чтобы темы не повторялись. о лектронное обучение отличный вариант для нынешнего быстрого темпа изни . На вопрос сть ли область, которой, по Вашему мнению, Найскодукайтсе следует уделять больше внимания, чем прежде было получено больше всего предложений, касающихся гражданской обороны, кризисных ситуаций и обеспечения безопасности. еспонденты видят подвижки в этих направлениях и согласны с тем, что их необходимо продолжить развивать и считают важным, чтобы в глазах местного населения Найскодукайтсе выглядела надежным партнером в кризисной ситуации. Далее следовали предложения, касающиеся молодежи среди которой, по мнению респондентов, следует шире вести работу, чтобы воспитать себе смену, а также обеспечить патриотическое воспитание подрастающего поколения .

Важной считается также работа с членами организации, призванная поддерживать их мотивацию. Ключевыми словами были не забывать о том, что главная ценность организации – ее члены, обучение и поддержка руководителей, собеседования на тему развития, поддержание отношений между членами. ыла также подчеркнута защита окружающей среды, в частности, использование разовой посуды во время учений и общее желание улучшить сортировку мусора. В использовании одноразовой посуды упрекали также в других ответах, представленных в свободной орме.

ОБРАТНАЯ СВЯЗЬ СО СТОРОНЫ РУКОВОДИТЕЛЕЙ

На вопросы пятого блока ответили 299 руководителей различных уровней. Основными проблемами они назвали нехватку времени, выгорание, пассивность членов, отсутствие молодой смены руководителей, забюрократизированность, отношения, поток ин ормации. уководители ждут поддержки и наставничества « тсутствие поддер ки после вступления в дол ность руководителя, т.е. как исполнять ту дол ность, передовой опыт и т.д. то совершенно новая ситуа ия, и навыки руководства практически отсутству т. сли руководитель пассивен, то зачасту причиной того, кроме нехватки времени, является отсутствие направля ей помо и старших и опытных товари ей. В том плане могли бы помочь ве ливые замечания о том, что мо но было бы сделать лучше, привлечение к участи , личное дру еское об ение и регулярный обмен ин орма ией .



VLADISLAV EGLET

NOORED

ÜHINE KEEL JA MEEL

NOORTEORGANISATSIOONIDEST Ida-Viru maakonna valdavalt venekeelse elanikkonna tõttu on organisatsioonides Noored Kotkad ja Kodutütred noorte inimeste osakaal, kelle emakeel on vene keel, suurem kui mujal riigis. Tänu sellele on organisatsioonide tegevuses omad eripärad.

K

Tekst: VLADISLAV EGLET, Alutaguse maleva Narva piirkonna noorteinstruktor

una me kõik liigume järgukatsete süsteemi ja erinevate märkide toel samas suunas, ei ole venekeelsete ja eestikeelsete noorte tegevuses nii palju erinevusi. Peamine erinevus on see, et kogu teave järgukatsete, reeglite ja muu sarnase kohta tuleb eesti keelest vene keelde tõlkida. Meie tegevuse alguses tekitas see üsna palju ebamugavusi, kuid aja jooksul tõlgiti kõik vajalikud mater-

70

2022

jalid, et venekeelsed noored neid paremini mõistaksid ja liituksid kiiresti meie ridadega. Ühistes tegevustes teiste malevate noortega kasutavad lapsed võimalust praktiseerida koolis omandatud eesti keele oskust elavas suhtluses.

vad keeli läbisegi, lähevad üle inglise keelele ja kui vaja, selgitavad oma mõtet viipekeeles. Väga oluline on nende poiste roll, kes tegutsevad vabatahtlikult tõlkijatena ja edastavad infot neile, kes veel ei räägi vajalikul määral vene või eesti keelt.

Võiks arvata, et erineva emakeelega noored ei saa edukalt suhelda, kuid praktika on näidanud vastupidist. Noored leiavad väga kiiresti ühise keele ja suhtlemisvõimaluse. Kasuta-

UUS MAAILM

Venekeelsete noorte jaoks tähendab Kaitseliidu noorteorganisatsioonidega liitumine millegi täiesti uue avastamist, millegi enamaga liitumist, oma


NOORED

on vanemate toetus laste alustamisel väga oluline ja mängib sageli otsustavat rolli selles, kas laps liitub Kaitseliidu noortega või mitte. Olulist rolli piirkonna vanemate arvamuse kujundamisel Kaitseliidu ja selle organisatsioonide tegevusest on mänginud Venemaa meedia. Ja seda pigem negatiivse tooniga Kaitseliidu suhtes tervikuna. Pikka aega ei olnud sellele ka vastukaalu, kuid nüüd, osaledes aktiivselt linna üritustel, suheldes elanikkonnaga, osaledes COVID-19 vastase võitlusega seotud tegevustes, näitab Kaitseliit, kes tegelikult ollakse, hävitades stereotüüpe ning meelitades aina rohkem ja rohkem uusi liikmeid Kaitseliidu ja selle noorteorganisatsioonide ridadesse. Nüüd edastatakse ühelt vanemalt teisele teavet, et organisatsioon võib pakkuda noortele palju uut ja huvitavat. Praegu on organisatsioonide kohta venekeelsed voldikud juba ette valmistatud ja see on alles algus pikale teekonnale, mille jooksul avada noortele, olenemata nende keelest, juurdepääs organisatsioonidesse.

TAHE TÄHENDAB kätega oma seikluse loomist. Järgmiselt reisilt naastes toovad noored justkui teises maailmas käinud ränduritena kaasa lugusid ja legende, mida nad oma eakaaslastega jagavad ja veel paljude aastate pärast mäletavad. Matkamine, erinevad kursused, laagrid, samuti uus suhtlusringkond – , organisatsiooniga liituda. Just selliste kogemuste puudumine tegelikus elus, iha seikluste ja uute avastuste järele meelitab noori inimesi meie organisatsioonidesse ja me omalt poolt anname endast parima, et nende potentsiaali realiseerida. Selles osas ei näe ma ka suuri erinevusi eesti- ja venekeelse noore vahel. Noortejuhte on keerulisem leida kui aktiivseid noori, kuid ka selleks sobivad inimesed on olemas.

KUMMUTAME VALE

Sama oluline kui noortega töötamine on töö vanematega. Lõppude lõpuks

Viie aasta pärast võiks Ida-Virumaal olla Kaitseliidu noorteorganisatsioonides, nii noorkotkaste kui kodutütarde seas, juba laialdaselt esindatud vene keelt rääkiv noorus. Selle eelduseks on piisavalt hõlpsasti kättesaadav venekeelne teave meie tegevuse kohta, samuti suur meeskond noorsootöö spetsialiste, kes räägivad kahte keelt. Järgmine samm sealt edasi võiks olla noorkotkaste ja kodutütarde Narva malevkonna moodustamine oma juhatusega. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja suurendada meie riigi noorte ja täiskasvanute teadlikkust, et meelitada uusi liikmeid nii noorte kui ka juhtide hulka, sest ilma piisava arvu juhtideta pole tööprotsessi loomine võimalik. Tuleb teha palju tööd. Kuid kõige – soov kaasata noori oma tegemistesse, olenemata nende emakeelest, ja see tähendab juba palju.

Kommentaarid:

OLULINE ON MEESKONNATÖÖ VLADISLAV ARŽANTSEV, Veles Alfa rühma noorkotkas

Omandasin kolme aasta jooksul noorkotkaste organisatsioonis suure hulga oskusi. Laagrites ja matkadel sain aru, et minu jaoks on selles organisatsioonis kõige olulisem meeskonnatöö ja distsipliin. Laagrites õppisin telke püstitama, tuld tegema, kompassi ja kaardi abil navigeerima. Lisaks laagritele ja matkadele on meil ka orienteerumis- ja laskevõistlused ja saalihoki, mis on päris lahe! Orienteerumisvõistlus arendab vastupidavust ja meeskonnatööd mitmesuguste ülesannete täitmisel. Samuti on meil klassiruumis teoreetilised tunnid. Soovitan kõigil poistel meie organisatsiooniga liituda, sest siin saate palju õppida ja leiate endale palju toredaid sõpru.

ÕPPIMISE KOHT ALISA SINIJÄRV, Narva kodutütarde rühm

Olen organisatsioonis olnud üsna pikka aega. Siin õppisin, kuidas maastikul liikuda, telki püsti panna, korralikult asju pakkida, et pikkadele matkadele minna. Samuti omandasin selliseid kasulikke oskusi nagu meeskonnatöö ja esmaabi ning õppisin, kuidas looduses ellu jääda. Soovitan meie organisatsiooniga liituda neil, kes soovivad ennast proovile panna ja omandada uusi oskusi, õppida iseseisvalt raskustest üle saama, leida uusi tutvusi ja mitmekesistada oma vaba aega aktiivsete tegevustega. Ootame kõiki meie ridadesse! 2022

71


YOUTH

COMMON LANGUAGE AND MINDSET IN DEFENCE LEAGUE YOUTH ORGANIZATIONS Because of the demographics in Ida-Viru County, the Defence League’s youth organizations Noored Kotkad and Kodutütred have a greater share of native Russian-speakers than elsewhere in the country. As such, the organizations’ activity has several special characteristics. VLADISLAV EGLET

Text: VLADISLAV EGLET,


YOUTH

S

COUNTERING MISINFORMATION

ince we are all moving in the same direction in terms of rising through the ranks and earning various badges, there

is outreach with parents. At the end of , -

between Russian-speaking and Estoni. difference is that all of the information on earning ranks, rules and other such aspects has to be translated from Estonian into Russian.

and often is instrumental in whether their child joins the Defence League’s .

It meant quite a lot of inconvenience , all of the materials were translated so that the Russian-speakers would underorganizations. In joint activities with , tional situations. ent native languages wouldn’t be able ,

Comments:

.

. and switch over to English, and when

,

.

a command of one or the other language .

and more new members into its ranks as . Information is now sent from one parent to another about the new and inter-

now. Hiking, courses, camps, and new people to meet and socialize with are just some of the reasons for joining the organizations. It is the lack of such experiences , ventures and new discoveries that draws , we do our best to realize their potential. In this regard, I don’t see big differences between Estonian- and Russian-speak. leaders than active participants but suitable candidates do exist.

-

zations have been produced and that is opening up access to these organiza, .

COMMITMENT MATTERS ,

-

A NEW WORLD organizations means discovering some, of something bigger, and crafting their own adventure with their own hands. Upon returning from their next trip, the participants bring back stories and

VLADISLAV ARŽANTSEV, Defence League’s boys organization Veles Alfa unit

an important role in shaping parental opinions about the Estonian Defence league and its organizations. It tends to instil a negative tone about the Defence League in general. For a long time, there age, but now, through active participat, population, participating in activities in -19, , -

.

,

TEAMWORK IS IMPORTANT

.

Russian-language information on our , languages. The next step would be to form a Narva organizations, with its own leadership. Achieving those goals will require and adults to draw new members at the participants and leader level. Without , possible to create a work process. We have our work cut out for us. But – , their native language, and that means a lot.

Over three years, I picked up many skills in the Defence League’s boys organization organization. In camps and on outings, I realized that teamwork and discipline were the most important things in this organization. The camps taught me to pitch tents, build a campfire, and navigate with map and compass. Besides camps and hikes, we also have orienteering and sport shooting competitions and floor hockey – all pretty cool! Orienteering gives you stamina and develops teamwork in problem-solving. We also have theoretical classroom lessons. I urge all boys to join our organization, as there’s great learning opportunities and you will make many friends.

A PLACE FOR LEARNING ALISA SINIJÄRV, Defence League’s girls organization Narva district

I have been with the organization for a pretty long time. I learned how to navigate terrain, pitch a tent, and pre-hike packing skills. I also acquire useful skills such as teamwork, first aid and survival skills. I recommend joining the organization or anyone who wants to challenge themselves, learn to overcome hardship on their own, make new friends and spend their free time in an active manner. Welcome, one and all! 2022

73


ВЛАДИСЛАВ ЭГЛЕТ

МОЛОДЕЖЬ

ОБЩИЙ ЯЗЫК И ОБЩИЙ НАСТРОЙ

МОЛОДЕЖНЫХ ОРГАНИЗАЦИЙ Ввиду преобладания в Ида-Вируском уезде русскоязычного населения, в организациях Нооред Коткад и Кодутютред доля молодых людей, для которых русский язык является родным, больше, чем где-либо еще в Эстонии. По этой причине деятельность организаций имеет свои особенности.

П

Текст: ВЛАДИСЛАВ ЭГЛЕТ, о о

оскольку мы все движемся в одном направлении с помощью системы поэтапного тестирования, в деятельности русскоязычной и эстоноязычной молодежи не так уж много различий. Основное различие состоит в том,

74

2022

и стр ктор

т

ско

что всю ин ормацию о поэтапных тестах, правилах и т.п. необходимо переводить с эстонского языка на русский. В начале нашей деятельности это доставляло довольно много неудобств, но со временем все необхо-

р

и

р ско о р

о

димые материалы были переведены, чтобы русскоязычные молодые люди могли их лучше понять и быстрее присоединиться к нашим рядам. Во время проведения совместных мероприятий с ребятами из других дружин дети пользуются возможностью применить на деле


МОЛОДЕЖЬ знания эстонского языка, полученные ими в школе. Казалось бы, разноязыкие молодые люди не могут успешно общаться, но практика доказала обратное они очень быстро находят общий язык и возможность пообщаться; смешивают языки, переходят на английский и, если необходимо, поясняют свою мысль жестами. Очень важную роль играют мальчики, добровольно выступающие в качестве переводчиков и передающие ин ормацию тем, кто еще не владеет на должном уровне русским или эстонским языком.

НОВЫЙ МИР

Для русскоязычной молодежи участие в молодежных организациях Кайтселийта означает открытие для себя чего-то совершенно нового и большого, возможность стать активным участником приключений. Возвращаясь из очередных походов и поездок, молодые люди – словно путешественники, побывавшие в каком-то другом мире, – полны всяких историй, которыми они делятся со своими сверстниками и которые будут вспоминать еще долгие годы. Походы, различные курсы, лагеря, а также новый круг общения – вот лишь некоторые из причин для присоединения к организации. менно отсутствие в реальной жизни такого опыта, стремление к приключениям и новым открытиям привлекает молодых людей в наши организации, и мы, со своей стороны, делаем все возможное, чтобы реализовать их потенциал. В этом отношении я не вижу больших различий между эстоноязычной и русскоязычной молодежью. Молодежных руководителей найти сложнее, чем активных молодых людей, но подходящие люди есть и для этой роли.

ОПРОВЕРГАЕМ ЛОЖЬ

абота с родителями так же важна, как и с молодежью. В конце концов, поддержка родителей в начинаниях ребенка зачастую определяет, вступит ребенок или нет в молодежную организацию Кайтселийта. В ормировании в этом регионе мнения родителей о деятельности

Кайтселийта и его организаций большую роль сыграли российские СМ , взявшие негативный тон в отношении к Кайтселийту в целом. Долгое время никакого противодействия этому не было, но теперь, по мере активного участия в городских мероприятиях, общения с населением, участия в мероприятиях по борьбе с -19, Кайтселийт открывает свое истинное лицо, разрушает стереотипы и привлекает все больше новых членов в свои ряды и в ряды своих молодежных организаций. Отныне от одного родителя к другому передается ин ормация о том, что организация может предложить молодым людям много нового и интересного. В настоящее время уже подготовлены брошюры об организациях на русском языке, и это лишь начало долгого пути для открытия доступа к организациям для молодых людей, независимо от их языка.

ВОЛЯ ИМЕЕТ ЗНАЧЕНИЕ

Через пять лет в да-Вирумаа русскоязычная молодежь может быть широко представлена в молодежных организациях Кайтселийта, т.е. в Нооред Коткад и Кодутютред. Предпосылкой для этого должен стать легкий доступ к ин ормации о нашей деятельности на русском языке, а также наличие большой команды специалистов в с ере молодежной работы, говорящих на двух языках. Следующим шагом может стать ормирование Нарвской дружины Нооред Коткад и Кодутютред со своим командованием. Для достижения этой цели необходимо повышать осведомленность молодежи и взрослых в нашей стране, чтобы привлекать как новых рядовых членов, так и молодежных руководителей, поскольку без достаточного количества последних обеспечить нормальную работу организации невозможно. аботы предстоит много. Но самое главное, что у нас уже есть, так это воля и желание вовлекать молодых людей в свою деятельность, независимо от их родного языка, – а это уже много значит.

Комментарии:

ВАЖНА КОМАНДНАЯ РАБОТА ВЛАДИСЛАВ АРЖАНЦЕВ, член отряда Нооред Коткад «Велес Альфа»

За три года я приобрел много навыков в организации Нооред Коткад. В лагерях и походах я понял, что в этой организации для меня важ- нее всего командная работа и дисциплина. В лагерях я научился ставить палатки, разводить костер, ориентироваться по компасу и карте. Помимо лагерей и походов, мы участвовали в соревнованиях по ориентированию и стрельбе, а также хоккею в зале, – что просто круто! Соревнования по ориентированию развивают выносливость и командную работу при выполнении различных заданий. Для нас также проводились теоретические занятия в классе. Я рекомендую всем мальчикам присоединиться к нашей организации, потому что в ней можно многому научиться и найти много хороших друзей.

МЕСТО УЧЕБЫ АЛИСА СИНИЯРВ, Нарвский отряд Кодутютред

Я являюсь членом организации уже довольно долго. Здесь я научилась передвигаться по местности, ставить палатку, правильно упаковывать вещи, чтобы отправиться в длительные походы. Я также приобрела такие полезные навыки, как работа в команде и оказание первой помощи, а также научилась выживать на природе. Рекомендую присоединиться к нашей организации тем, кто хочет проверить себя, приобрести новые навыки, научиться самостоятельно преодолевать трудности, завести новые знакомства и разнообразить свободное время активной деятельностью. Мы приглашаем всех в наши ряды! 2022

75


AJALUGU

METSAVENNAD JA VIRUMAA 2020. aasta sügisel Lebavere metsas avatud Martin Tamme punkri rekonstruktsioon on jällegi üks sammuke lähemale sellele, et igas Eestimaa paigas, kuhu suvine (või miks mitte ka talvine) rändaja satub, on tal lisaks kohalikule kultuuriloole võimalik eraldi kohtuda kohalike metsavendade pärimusega. Tekst: MARTIN ANDRELLER, ajaloolane

M

HEILI TAMMUS

etsavendi Virumaal käsitles üks kunagine artikkel sellesama ajakirja veergudel, kus sai põgusalt tähelepanu pööratud ka Kaljo ja Martin Tammele ja nende punkrile, mille rekonstruktsioon küll järgnenud aastate jooksul loodusega üheks sai. Eks iga maa-alust punkrit ootas juba 1940ndatel sama saatus ja tõsi on seegi, et kui pidevalt sees ei elata, siis on lagunemine kiire tulema. Mis seisab, see kulub – või

kuidas see vanarahva tarkus täpsemalt ütlebki. Vahest võib isegi öelda, et vastuseis nõukogude võimule ja vennad Tammed käisid kokku nagu värskelt uuesti avatud punker ja Lebavere mets. Tegelikult toimus üks suurem relvastatud kokkupõrge punaväelaste ja kohalike meeste vahel juba 1941. aastal ning selles sai surmavalt haavata hilisemate vastupanu organiseerijate Martini ja Kaljo isa Juhan,

kes 14. septembril 1941 manalasse varises. Küllap oli sellelgi oma roll vendade edasises nõukogudevastases tegevuses. Kui teine maailmasõda Eesti jaoks otsa sai, jätkusid relvastatud kokkupõrked juba Eesti metsavendade ja võõra väe esindajate vahel. Raske on tänaste teadmiste põhjal hinnata metsavendade statistilist aktiivsust või protsenti populatsioonist, kui palju ühes või teises maakonnas


AJALUGU

jätta muljet, et nad mõne sellise peale sattunud on. Lisaks tuleb meeles pidada, et ülekuulamistel kasutatud metoodikas ei olnud nii füüsiline kui psühholoogiline ähvardamine ja kannatuste põhjustamine teps mitte harvad juhud, millest lähtuvalt tuleb suhtuda ülekuulamisprotokollidesse ja kokkuvõtetesse tähelepanelikult ja allikakriitiliselt.

metsavendi oli, kuid kahtlemata saab öelda, et Virumaa metsavendadest räägiti tollal ja räägitakse tänagi siinja sealpool Eestis.

1948. aasta suvel rajas Martin Tamm koos vend Kaljo ja õemees August Poomiga punkri Männisalu metsa. Toiduga varustamine oli perekonna õlul ning selles osales noorem vend Kaljogi. Talvisel ajal veeti mitme nädala tagant toidumoona metsa hobureega. Oma perekonna ja lähimate abistajate toetamiseks tegi Tamm mitmesugust näputööd, punus korve ja käis abiks isegi puude vaigutamisel, pikkadel sügis- ja talveõhtutel armastas ta aga joonistada. Samal ajal otsisid teda taga okupatsioonivõimud, kes rakendasid erinevaid meetmeid tema asukoha tuvastamiseks. „1951. aastal tehti kindlaks, et tagaotsitava vend TAMM, Kaljo Juhani p, sündinud 1934. aastal ENSVs VäikeMaarja rajoonis Kiltsi külanõukogus, metskonnatööline, eestlane, lõpetamata keskharidusega, elab Eesti NSVs VäikeMaarja rajoonis, ja alustati tema suhtes agentuurset tööd. Selle töö käigus saadi agentuurandmeid, et K. TAMM on meelestatud nõukogudevastaselt, ning tehti kindlaks, et ta peab Eesti NSVst väljasaadetud isikutega kirjavahetust,

milles kutsub neid üles võitlema Nõukogude võimu vastu.“

, neisse peidetud relvad ja kinni võtta Kaljo Tamm, saadeti Väike-Maarja rajooni rühm riikliku julgeolekukomitee töötajaid. Pärast kinnivõtmist kuulati ta üle, otsiti üles tema peidikud . järgi leiti sealt relvad, laskemoon, lõhkeaine, nõukogudevastased kirjutised, kombainidelt pärinevad ketid ning kirjavahetuse koodid ja šifrid. Kaljo Tamm tunnistas ülekuulamistel üles ka noorte vastupanuorganisatsiooni loomise ja juhtimise, kuigi see laialdase aktiivse tegevuseni ei jõudnud.

Jälgimise tulemusena jõuti järeldusele, et Kaljo Tamm käib oma vennale Martinile süüa viimas. Valiti välja sobiv agent, kes jahipidamise katte all asus selle piirkonna metsi läbi kammima. Tänu metskonna töötajale, , Martin Tamme punker 2. detsembril üles.

fakt, et Martin Tamm oli aastatel 195 –1954 ühiskondlikele organisatsioonidele ja . Tamme karistati 25-aastase kinnipidamisega laagris ning ta vabanes 1971. aastal. Vend Kaljole mõisteti 10 aastat, 195 . .

3. XII 1954. aastal peeti kinni ja arreteeriti tagaotsitav Tamm, Martin Juhani p, sündinud 1912. aastal Eesti NSVs endises Viru maakonnas Küti vallas, eestlane, keskharidusega.

Kuigi esialgsed punkrid on hävinenud ning sammal on katnud punkrikohtades ja lahingupaikades maastikule tekkinud armid, on hea meel tõdeda, et mälestust metsavendadest hoitakse. Taas saab soovitada võimalust külastada Lebavere metsas olevat punkrit ning loomulikult Väike-Maarjat ja sealset muuseumi, kus ilusasti küsides kuuleb kõigest kindlasti rohkemgi. Samuti soovitan tutvuda Väike-Maarja muuseumi koduleheküljega, kus vendadest Tammedest, nende tegevusest ja teistest Virumaa metsavendadest on palju pikemalt kirjutatud, kui siia artiklisse tähemärke mahub. Mine tea, ehk kohtute isegi Kaljo Tamme endaga!

KALJO TAMME ERAKOGU

Üks nende seast oli Martin Tamm. Sündinud 1912. aastal, oli ta koos perega kolinud Lebaverre ja käinud koolis nii Eipris kui Väike-Maarjas. Pärast ajateenistust asus ta tööle piirivalvesse ning teises maailmasõjas oli sunnitud osalema Saksa poolel. Sõja lõpul aga suundus ta koos kaaslastega metsa ja, jõudes tagasi kodukanti, asus ennast varjama. Esimese talve elas ta koos oma venna ja õemehega Taaraorgu rajatud punkris. Kevadeks 1945 lisandus nendele veel paarkümmend meest, kes olid hakanud ennast Nõukogude mobilisatsiooni eest varjama. Viimased suundusid küll järgmisel sügisel oma kodudesse tagasi ja kolm meest rajasid uue punkri Arukülla, selle punkri lähedusse, millest oleme 2014. aasta teises numbris pikemalt kirjutanud. Pärast seda aga varjas Martin Tamm ennast kaks aastat hilisema Kadila baasi territooriumil, kust leidis mahajäetud punkri ja võttis selle kasutusele.

Eesti Vabariigi ajal töötas Martin Tamm piirivalvurina

Punkrit, milles Martin Tamm kinni võeti, piiras kolme meetri pikkustest lattidest ja okastraadist tara. keeris: kaks kuulipildujat, kaheksa vintpüssi, püstoli, kaks granaati, viis miini ja suure koguse laskemoona ning nõukogudevastaseid märkmeid, šablooni šifreeritud kirjavahetuse pidamiseks ja relvapeidikute skeemi. Peidikute skeemi kohta seletusi andes tunnistas Martin Tamm, et see kuulub tema vennale Kaljole, kes on nõukogudevastase organisatsiooni juht. Siinkohal tuleb muidugi silmas pidada, et eriti meeldis julgeolekutöötajatele otsida ja leida vastupanuorganisatsioone või vähemalt üritada

Eraldi soovib autor tänada Heili ja Edgar Tammust ning Eesti Endiste Metsavendade Liitu ja Heiki Magnust selle eest, et kõnealune punker uuesti uudistajatele taastatud sai. 2022

77


HISTORY

THE ANTI-SOVIET RESISTANCE IN VIRUMAA

The reconstruction of Martin Tamm’s bunker in Lebavere forest is one small step closer to every corner of the country having at least one tourist site connected to the Forest Brothers resistance.

T

he Forest Brothers in Virumaa (northern and northeastern Estonia) were covered by a previous article in this magazine that also mentioned Kaljo and Martin Tamm and their bunker, which was reclaimed by reconstructed. Every underground bunker had the same fate in store already in the 1940s. It is true that if not continuously inhabited, such underground facilities deteriorate quickly. All structures are subject to wear and tear.

HEILI TAMMUS

One might say that the Tamm brothers and resistance to the Soviet

Text: MARTIN ANDRELLER, historian

regime went hand in hand like the newly reopened bunker and Lebavere Forest. One of the earliest skirmishes between Red Army and local men took place in 1941, which is where, on 14 September 1941, the father of the later resistance organizers Martin and Kaljo, Juhan, was killed. It must have later anti-Soviet resistance activity. When the Second World War ended , ued between Forest Brothers and the invaders. It is hard to appraise the statistical activity of the resistance or their percentage of the population in ,

Brothers undoubtedly were and are legendary. One of them was Martin Tamm. He was born in 1912, and had moved to Lebavere with his family, attending schools in Eipri and Väike-Maarja. After Estonian military service, he worked for the border guard and in , Nazi Germany. At the end of the war, he and his compatriots took to the forests, and arriving back in the Lepavere area, he continued to shelter there. with his brother and brother-in-law built in Taaraorg. In spring 1945, they were joined by several dozen more


HISTORY men, who were avoiding the Soviet mobilization. While the men returned to their homes the next autumn, the three of them built a new bunker in Aruküla. After that, Martin Tamm took Kadila base, where he found an abandoned bunker and started using it.

. “In 1951, it was determined that the fugitive’s brother TAMM, Kaljo son of Juhan, born in 1934 in the Kiltsi village council of the Väike-Maarja region of the ESSR, a forestry worker, an Esto, ing, was living in the Väike-Maarja region of the Estonian SSR. A KGB operation was commenced in this regard. In the course of the operation, data was obtained showing that K. TAMM held anti-Soviet views, and it was determined that he was corresponding with persons who had been expelled from the

Kaljo Tamm in prison

PRIVATE COL LECT ION OF

. winter, food supplies were delivered into the forest on horse and sleigh . , engaged in various crafts, wove wicker baskets and even helped sapping trees, on long fall and winter nights he loved to draw. At the same time, he was ,

KAL JO TAM M

In the summer of 1948, Martin Tamm and his brother Kaljo and brother-inlaw August Poom established a bunker .

camp in 1956

3-metre-long poles and barbed wire. The operational group found and con,

,

,

-

, -

,

. map was his brother’s, who was the leader of an anti-Soviet organization. It should be remembered that the

organizations or at least leaving the such organizations. It should also be noted that the techniques used at the -

the Soviet regime.” Surveillance operations established his brother Martin. A suitable agent was selected to start combing the forests in the area, disguised as a hunter. , , Martin Tamm was found in the bunker on 2 December. On 3 December 1954, the fugitive Tamm, Martin son of Juhan born 1912 in Küti Municipality in the former Viru County in Estonian SSR, Estonian, secondary education, was arrested. The bunker in which Tamm was ar-

enter an active phase. In addition, the questioning established the fact 195 –1954

,

in a source-critical manner. , weapons secreted there and appre, committee personnel were dispatched to Väike-Maarja region. After Kaljo was arrested, he was interrogated, the caches were located and the contents seized. The list includes weapons, ammunition, explosives, anti-Soviet literature, chains from grain harvest. Under questioning, Kaljo Tamm admitted that he had founded and ,

anti-Soviet content” to various social organizations and individuals in the ESSR. Martin Tamm was sentenced to 25 19 1. 10 195 . Although the original bunkers are no longer extant and the scars on the landscape are now moss-covered, it of the brave forest brothers is kept alive. Once again, a visit to the bunker , Väike-Maarja and the museum there, can be recommended. Those who want to learn more are welcome to ask the staff questions. A visit to the Väike-Maarja Museum website is also ; , their activities and other resistance treated at much greater length than we have room for in this article. And , even run into Kaljo Tamm himself! I would like to thank Heili and Edgar Tammus, the Former Estonian Forest Brothers Association and Heiki Magnus for restoration of the bunker discussed in this article. 2022

79


ИСТОРИЯ

ЛЕСНЫЕ БРАТЬЯ И ВИРУМАА Реконструкция бункера Мартина Тамма, открывшаяся oсенью 2020 года в лесу Лебавере, является еще одним шагом к тому, чтобы в любом уголке Эстонии, где может оказаться летом (а также и зимой) путник или турист, можно было бы ознакомиться не только с местной культурой, но также с наследием местных лесных братьев. Текст: МАРТИН АНДРЕЛЛЕР, историк

Наверное, можно сказать, что противостояние советских властей и братьев Тамм такое же неделимое понятие, как недавно вновь открывшийся бункер и лес в Лебавере. Одно из крупных вооруженных столкновений между красноармейцами и местными мужчинами произошло еще в 1941 году, в ходе которого был смертельно ранен Юхан – отец последующих организаторов сопротивления Мартина и Кальо – и отправился в мир иной 14 сентября 1941 года. Вероятно, это сыграло определенную роль в дальнейшей антисоветской деятельности братьев. Несмотря на то, что для Эстонии Вторая мировая война закончилась, вооруженные столкновения между эстонскими лесными братьями и представителями иностранных войск продолжались. Основываясь на сегодняшних знаниях, сложно статистически оценить активность 80

2022

лесных братьев, их процент от населения, их количество в том или ином уезде, но можно без сомнения сказать, что о вирумааских лесных братьях говорили тогда и говорят до сих пор в разных уголках Эстонии. Одним из лесных братьев был Мартин Тамм. Он родился в 1912 году; вместе с семьей переехал в Лебавере и учился в школе как в Эйпри, так и в Вяйке-Маарья. После срочной службы в армии он служил пограничником и был вынужден принять участие во Второй мировой войне на стороне Германии. По окончании войны он ушел в лес вместе с детьми, а когда добрался

ЧАСТНОЕ СОБРАНИЕ КАЛЬО ТАММА

Б

ункер Мартина Тамма однажды уже был реконструирован, но за последующие годы полностью слился с окружающей его природой. Та же судьба ожидала каждый подземный бункер уже в 1940-х годах, – ведь если человек не живет в доме постоянно, такой дом быстро приходит в запустение и разрушается. Движение – это жизнь, а его отсутствие – смерть, –– или как там точнее говорит народная мудрость.

За помощь брату был также наказан Кальо Тамм.

до родных мест, стал скрываться. Первую зиму провел с братом и мужем сестры в бункере, построенном в долине Таара. К весне 1945 года к ним присоединилось еще около двадцати мужчин, скрывавшихся от советской мобилизации. Они вернулись в свои дома следующей осенью, а трое мужчин построили новый бункер в Арукюла. После этого Мартин Тамм скрывался еще два года на территории, где впоследствии была построена база Кадила; там он обнаружил заброшенный бункер и воспользовался им. Летом 1948 года Мартин Тамм, его брат Кальо и зять Август Поом построили бункер в лесу Мяннисалу. Снабжением продовольствием занималась семья, и в этом участвовал младший брат Кальо. Зимой продовольствие каждые несколько недель возили на дровнях. Чтобы поддержать семью и ближайших помощников, Тамм плел корзины и даже помогал подсачивать деревья, а долгими осенними и зимними вечерами любил рисовать. В то же время его разыскивали оккупационные власти, предпринимавшие различные меры, чтобы установить его местонахождение. «В 1951 г. было установлено, что брат разыскиваемого Кальо ТАММ, сын Юхана, родившийся в 1934 г. в поселковом совете Кильтси района Вяйке-Маарья, рабочий лесничества,


ИСТОРИЯ

В результате следственных действий был сделан вывод о том, что Кальо Тамм носит еду своему брату Мартину. ыл подобран подходящий агент, который под видом охоты начал прочесывать местные леса. лагодаря сотруднику лесничества под псевдонимом Охотник 2 декабря был найден бункер Мартина Тамма. 3. В 1954 г. был задер ан и арестован разыскиваемый Мартин ТАММ, сын Юхана, родившийся в 191 г. в бывшей волости К ти Вируского уезда стонской , стоне , образование среднее. ункер, в котором был взят Мартин Тамм, был огражден трехметровым забором, построенным из реек и колючей проволоки. Оперативная группа обнаружила и кон исковала два пулемета, восемь винтовок, пистолет, две гранаты, пять мин, большое количество боеприпасов, а также антисоветские записи, ша-

блон для заши рованной переписки и схему схронов оружия. Давая пояснения относительно схемы схронов, Мартин Тамм признал, что схема принадлежит его брату Кальо, который возглавляет антисоветскую организацию. При этом, конечно, следует иметь в виду, что сотрудникам службы безопасности особенно нравилось искать и находить организации сопротивления или, по крайней мере, пытаться создать впечатление, что они таковые обнаружили. Кроме того, необходимо учесть, что в методах ведения допросов нередко использовалось изическое и психологическое запугивание и пытки, исходя из чего к протоколам допросов и выводам следует относиться с особым вниманием и критично. Чтобы найти тайники, кон исковать спрятанное в них оружие и арестовать Кальо Тамма, в район Вяйке-Маарья была отправлена группа сотрудников Комитета государственной безопасности. После ареста его допросили, обыскали тайники и кон исковали их содержимое. Согласно списку, там были найдены оружие, боеприпасы, взрывчатка, антисоветские записи, цепи от комбайнов, а также коды и ши ры переписки. Во время допросов Кальо Тамм также признался в создании и руководстве молодежной организацией сопротивления, хотя до широкой активной деятельности дело в этой организации не

дошло. Кроме того, на допросах был за иксирован тот акт, что в 195 –1954 годах Мартин Тамм отправлял злобные письма антисоветского содержания различным общественным организациям Эстонской СС и отдельным лицам. Мартин Тамм был приговорен к 25 годам лагерей и освободился в 19 1 году. рата Кальо приговорили к 10 годам заключения, но освободился он уже в 195 году. отя настоящие бункеры разрушились и мох покрыл нанесенные земле шрамы на месте бункеров и на полях сражений, все же приятно констатировать, что память о лесных братьях сохранилась. ще раз рекомендую посетить бункер в лесу Лебавере и, конечно же, Вяйке-Маарья и местный музей, где можно задать соответствующие вопросы и узнать обо всем намного больше. Также рекомендую посетить домашнюю страницу музея в Вяйке-Маарья, где о братьях Тамм, их деятельности и других вирумааских лесных братьях написано гораздо больше, чем в этой статье. Поди знай, может быть, вам удастся встретиться с самим Кальо Таммом Автор выражает отдельную благодарность ейли и Эдгару Таммус, Эстонскому союзу бывших лесных братьев и ейки Магнусу за то, что этот бункер был вновь восстановлен и открыт для посетителей.

ХЕЙЛИ ТАММУС

стоне , образование незаконченное среднее, про ивает в районе Вяйке-Маарья стонской в отношении него проводится агентурная работа, в ходе которой были получены агентурные данные о том, что К. ТАММ настроен антисоветски так е было установлено, что он ведет переписку с депортированными из стонской ли ами, призывая их к борьбе с советскими властями .


AUTORID ● AUTHORS ● АВТОРЫ

82

ELINA ASLETT vabatahtlik autor Tallinna Ülikooli cum laude lõpetanud Elina valdab keelt kõrgemal tasemel. Ta mitte ainult ei oska lugeda vaid ka kirjutada. Hästi ja ilusasti. Nautigem.

ELINA ASLETT volunteer contributor A cum laude graduate of Tallinn University; she is a master at language arts – not only a good reader; she can write a beautiful sentence – let’s enjoy!

ЭЛИНА АСЛЕТТ соавтор-волонтер Элина, с отличием окончившая Таллиннский университет, владеет языком на высшем уровне, а также обладает красивым стилем письма и устной речи. Так что давайте читать и наслаждаться.

INDREK JURTŠENKO Kirde maakaitseringkond, Viru maleva teabespetsialist Mees nagu multitööriist. Laulja, pedagoog ja kultuurikorraldaja. Aga mitte ainult. Ka teabespetsialist, kes valdab ühtviisi võimsalt nii kaamerat kui klaviatuuri.

INDREK JURTŠENKO Northeast regional command, Viru defence district information specialist A man like a multitool. Singer, educator and culture manager – and an information specialist on top of it, adept at both camera and keyboard.

ИНДРЕК ЮРЧЕНКО Северо-Восточный округ территориальной обороны, специалист по информации Вируской дружины Индрек Юрченко – словно человек-оркестр: он и певец, и педагог, и организатор культурных мероприятий. Но и это еще не все, – он также специалист по информации, столь же хорошо владеющий как камерой, так и клавиатурой.

JANEK HAAR Põhja-Tartumaa malevkonna teavituspealik Avatud silmade, külma närvi ning suurepärase jutustamisoskusega Janek haarab oma kirjutistes nii suurt pilti kui märkab tillukesi detaile.

JANEK HAAR Northern Tartu County defence sub-district, information officer Open mind, nerves of steel and a great storyteller, Janek’s writing has an eye for the big picture and small details.

ЯНЕК ХААР Начальник информационного отдела дружины Пыхья-Тартумаа Янек держит глаза открытыми, а нервы в кулаке; он также прекрасный рассказчик и умеет нарисовать как широкую картину, так и изобразить на ней мельчайшие детали.

HEIKKI KIROTAR vabatahtlik autor Heikki teab kõike laskemoonast ja relvadest. Ta mitte ainult ei tea, vaid oskab ka kasutada. Ning neist kirjutada. Põhjalikult. Ja snaipri täpsusega.

HEIKKI KIROTAR volunteer contributor Heikki is an expert on all things ammunition- and weapons-related, not only in theory but on the user level. And he writes about them with sniper accuracy.

ХЕЙККИ КИРОТАР соавтор-волонтер Хейкки знает все о боеприпасах и оружии. Причем не только знает, но умеет ими пользоваться. А также о них писать – основательно и со снайперской точностью.

EVELI NÕGU vabatahtlik autor Ei ole palju neid inimesi, kes suudavad endas ühendada boheemlasliku loovuse ja tehnilise täpsuse. Aga Eveli suudab. Ning see paistab kenasti välja tema tekstideski.

EVELI NÕGU volunteer contributor There aren’t many people with Bohemian creativity and technical precision rolled into one, but Eveli does, as her writing demonstrates.

ЭВЕЛИ НЫГУ соавтор-волонтер Немного найдется тех, кто способен соединить в себе богемность в творчестве и техническую точность. Но Эвели это умеет. И это хорошо проявляется в ее текстах.

KAROLINA PUGAL vabatahtlik autor Karolinaga võib luurele minna. Või matkale. Aga võidu joosta temaga ei maksa. Tõenäoliselt kaotad. Küll aga tasub tema kirjutatut lugeda. Kindlasti võidad.

KAROLINA PUGAL volunteer contributor You’ll find Karolina doing recon or a trek. Just don’t expect to be able to keep up with her, you’ll lose. But do read her, as it’s your gain.

КАРОЛИНА ПУГАЛ соавтор-волонтер С Каролиной можно пойти в разведку. Или отправиться в поход. Но наперегонки с ней лучше не бегать: вероятнее всего – не догоните. Но написанное ею лучше прочитать, – от этого вы только выиграете.

VLADISLAV EGLET Alutaguse maleva Narva piirkonna noorteinstruktor Kui on vaja pilti teha, siis Vladislav teeb. Kui on vaja kirjutada, siis Vladislav kirjutab. Kõike selleks, et noorte elu saaks parem ja põnevam.

VLADISLAV EGLET Alutaguse defence district Narva regional unit youth instructor When a picture is needed, Vladislav provides one, and if something needs writing, he’ll do that too – all for the purpose of making young life better and more exciting.

ВЛАДИСЛАВ ЭГЛЕТ Молодежный инструктор Алутагузеской дружины Нарвского района Если нужны фотографии – Владислав их сделает. Если надо написать – Владислав напишет. Владислав сделает все для того, чтобы жизнь молодых людей стала лучше и увлекательнее.

MARTIN ANDRELLER ajaloolane Metsavendluse uurimisele pühendunud lähiajaloolane, kes tunneb end ühtviisi hästi nii punkreid otsides kui soomukiga sõites.

MARTIN ANDRELLER Historian Local and regional historian specializing in research into the Forest Brothers, and at home both looking for bunkers and riding an armoured vehicle.

МАРТИН АНДРЕЛЛЕР Историк Историк нового времени, посвятивший себя исследованиям лесных братьев, одинаково хорошо чувствующий себя как при поисках бункеров, так и за рулем бронетранспортера.

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

ASSO PUIDET Executive Editor of magazine Kaitse Kodu!

АССО ПУЙДЕТ Исполнительный редактор журнала «Kaitse Kodu!»

KARRI KAAS Kaitse Kodu! peatoimetaja

KARRI KAAS Editor in Chief of magazine Kaitse Kodu!

КАРРИ КААС Главный редактор журнала «Kaitse Kodu!»

2022


AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU



Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.