Kaitse Kodu! nr 2 2022. a by Kaitse Kodu!

KaitSe KoDU! KAITSELIIDU AJAKIRI

2/2022

KaitSeLiiDU väLjaÕPPe ProoviKiviD #AASTANAISKODUKAITSES NOT – NOORTE OMAALGATUSE TOETUSEKS

LEIA

KAITSE KODU! INTERNETIST

https://issuu.com/kaitse_kodu

@kaitsekodu

www.facebook.com/kaitsekodu/

www.youtube.com/kaitseliiteesti

toimetaja veerg

KOGEMUSED VIIVAD EDASI

uigi 2022. aasta on juba täie hooga käima läinud, ei saa sellest hoolimata väita, et eelmisele on joon lõplikult alla tõmmatud. Kokkuvõtete tegemine alles käib. Ja kui sellega ühele poole saadakse, küll siis tulevad ka järeldused. Aga ärgem rutakem sündmustest ette. Käesoleva numbri juhatab nii-öelda sisse Järva maleva kaitseliitlane kapral Tõnu Nurk, kes käis möödunud aastal Iraagis. Mitte niisama turismireisil, vaid missioonil. Koos oma relvavendadega Kaitseliidust. Ja nüüd vaatab ta sellele ajale kaugel maal tagasi ning jagab oma teadmisi ka meiega. Eks see olnudki üks põhjustest, miks meie vabatahtlikud riigikaitsjad sinna saadeti – kogemusi saama ja neid pärast jagama.

KARRI KAAS peatoimetaja

Samasugust soovi oma kogemusi edasi jagada kumab läbi ka paljudest teistest selle numbri lugudest. Mis on hea, sest ainult nii areneb organisatsioon edasi!

KAITSELIIT Kaitseliit on kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid.

KAITSELIIDU AJAKIRI

Kaitseliit on 1918. aasta 11. novembril riigikaitseorganisatsioonina loodud Kaitseliidu õigusjärglane.

Väljaandja: Kaitseliit, ilmub kaheksa korda aastas

Kaitseliidu ülesanne on, toetudes vabale tahtele ja omaalgatusele, suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliitu kuulub üle 16 000 liikme. Koos Kaitseliidu struktuuriüksuste Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütardega on Kaitseliidu peres tegev üle 26 000 vabatahtliku.

2/2022

KAITSELIIDU AJAKIRI KAITSE KODU! Asutatud 11. septembril 1925 Peatoimetaja: Karri Kaas Tegevtoimetaja: Asso Puidet Keeletoimetaja: Anu Jõesaar

Kaitseliit

Kujundaja: Matis Karu Reklaam ja levi: kaitsekodu@kaitseliit.ee Toimetus: Sauga vald, Eametsa küla, Lennubaasi kinnistu, Pärnumaa 85001 Toimetuse e-mail: kaitsekodu@kaitseliit.ee

KAITSE KODU! Kaitseliidu ajakirja esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000 eksemplari. Seega kuulub Kaitse Kodu! vanimate seni ilmuvate Eesti ajakirjade hulka.

Kaitse Kodu! internetis http://www.kaitseliit.ee/et/kaitsekodu www.facebook.com/kaitsekodu www.instagram.com/kaitsekodu/ http://www.youtube.com/kaitseliiteesti

Osava reklaami ning väljaande sisu väärtuslikumaks ja välimuse kaunimaks muutmisega kasvas Kaitse Kodu! menu lugejaskonnas ning 1928. aasta lõpus oli see juba Eesti üheks loetavaimaks ajakirjaks. Aastatel 1929–1932 ilmus Kaitse Kodu! senise kahe korra asemel kuus igal nädalal. Ajakirja viimane sõjaeelne number ilmus 20. juunil 1940.

Kaitse Kodu! postkastis Tellimuse saab vormistada veebikeskkonnas https://tellimine.ee/est/kaitsekodu. Kaitse Kodu! aastatellimus 2.99 eurot.

Kaitse Kodu! uus algus oli 1993. aastal, mil ajakiri hakkas taas Kaitseliidu hõlma all ilmuma. 1993–1995 anti välja neli numbrit, 1995. aasta teisest poolest muutus ajakiri perioodiliseks. Praegu ilmub Kaitse Kodu! kaheksa korda aastas tiraažiga 5000 eksemplari.

Toimetusel on õigus kaastöid redigeerida ja lühendada. Toimetus käsikirju ei retsenseeri ega tagasta.

Naiskodukaitse

Noored Kotkad

Trükk: AS Printall

Kaastööde saatmise tähtajad: 3/2022 – 23. veebruar; 4/2022 – 6. aprill; 5/2022 – 25. mai; 6/2022 – 10. august; 7/2022 – 14. september; 8/2022 – 19. oktoober

Kodutütred 2/2022

SiSUKorD

6 KAITSELIIT

Kaitseliidu keskjuhatusest

7 SÜNDMUS

Kaitseliit läheb Kuule!

laskepaik

18 Tunne kamraadi embleemi 20 VÄLJAÕPE Orkaan XV teavitusest ehk Kui metsas puu KAITSELIIT

Foto: MEHIS BORN

8 INIMENE Tõnu Nurga kümne korra pilet. Missioonile! 12 KAITSELIIT Kaitseliidu väljaõppe proovikivid 14 KAITSELIIT Kaitseliidu kinnisvararindel muutustega 16 KOOSTÖÖ Kahna: Kaitseliidu ja -väe ühisel jõul valminud ESIKAANEL: Kaitseliidu väljaõppe proovikivid

lk 12

kukub ja kedagi pole seda kuulmas, kas siis puu kukkumine tekitab heli?

24 ÜKSUS Koera tunned hädas ehk Koerte ülesanded sõdades

28 ÜKSUS Nina metsas ehk Laiapindse riigikaitse üks tahke … 30 SÕJASPORT Utria dessant 2022 – vihm, suusad ja virmalised

„Sõjalise missiooni kogemuse juurde käib see, et alati lähed baasist välja valmisolekus, et midagi võib kohe juhtuma hakata. Iraagis saad aru, et kuigi maa on hiljuti olnud sõjas, ei juhtugi midagi, ei pea kogu aeg käsi püstolil olema ja suudad mõelda ka muule.“ lk 8

Tegelikult ma sain juba eile aru, et täna tuleb põnev päev. Boss sättis oma asju ja pani minu vormi ka valmis. Huvitavaks läks siis, kui mõistsin, et tulemas on üks neist päevadest, kui saan rohkem mängida. lk 24 4

2/2022

autorid „See oli hea vaheldus võrreldes tavavõistlustega – näiteks pidime laagriplatsil oma konkurentidega koostööd tegema. Sai korraks võistlusmomendi kõrvale jätta.“ lk 66

AUTORID JAANUS MEHIKAS Lääne maakaitseringkonna tsiviil-sõjalise koostöö ja teavituse spetsialist Näitleja. Muusik. Mesinik. Põllumees. Kaitseliitlane. Teavituse spetsialist. Aga ka kirjamees. Kui vaja. Ja on vaja! Kõik, mis teeb – teeb hästi. URMAS GLASE vabatahtlik autor Kogenud ajakirjaniku ja meedia suhtluse eksperdina suudab Urmas enda kinnitusel ka lambipirnist haarava loo kirjutada. Seda enam siis Kaitseliitu puudutavatel teemadel.

VASTUPANU 32 VÄGIVALLATU Venemaa elanikkonnakeskne sõjapidamine ja vägivallatu tsiviilvastupanu: riiklik vägivallatu kaitse ja rünnak 2. osa

SÕDUR 40 HARITUD „Keiserlik Kreml“ – lood, millega taastatakse impeeriumit

46 MAAILMAPILK Ukraina. Mitte ainult USA vs Venemaa 48 AJALUGU Andrei Ambros tõi Eesti esimese eriüksuse loo lugeja ette

52 Šestan-Busch: meil on au kaitsta Eesti sõdurite SÕJARAUD

tervist ja elu

56 KURIOOSUM Kiiver minevikust tagasi tulevikku 58 TEST Toidupakk made in USA 60 MEDITSIIN Õnnetus viitab vigastuse iseloomule 62 NAISKODUKAITSE #aastanaiskodukaitses 66 NOORED Kotkatorm: noorte ühiselt korraldatud võistlus 68 NOORED NOT – noorte omaalgatuse toetuseks! 70 MILITAARTURISM Muuseumist rindele ja tagasi 72 FILMIARVUSTUS „Soldat blanc“. Valged alustavad ja kaotavad 74 RAAMATUARVUSTUS Raamat Eesti meeste võitlustest 1940. aasta

KARMEN VESSELOV vabatahtlik autor Karmen on visiooniga naine. Teab, mida tahab. Ja, mis veel olulisem, kuidas seda saavutada. Teab ka, millest kirjutada. Ja kuidas. Ikka nii, et hea oleks lugeda.

TOOMAS ALATALU politoloog Toomas on õppejõud, poliitik, ajakirjanik ja tunnustatud tõvaloog. Kaitse Kodu! veergudel toob ta suures maailmas ja poliitkas toimuva lugejatele lähemale.

TOOMAS PIIRMANN vabatahtlik autor Võrumaa mees Toomas on aktiivne kaitseliitlane ja usin kirjutaja. 2014. aastal pälvis üks tema lugu ka lugejalemmiku austava tiitli

GUNNAR VASEMÄGI vabatahtlik autor Gunnari üheks suureks hobiks ja kireks on joonistamine ja teiseks hobiks filmikunst. Ajakirjas Kaitse Kodu! on ta need kaks lugejate rõõmuks ühendanud.

KAIDO TAMM meditsiinispetsialist Kiirabitöötajana võitleb Kaido meditsiinivaldkonna eesliinil, suutes nii lahinguhaavu tohterdada kui muul moel inimesi elule aidata.

ASSO PUIDET Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

kevadel Norras

2/2022

KaitSeLiit

KaitSeLiiDU KeSKjUHatUSeSt Keskjuhatuse koosolekul 12.01.22 otsustati hoonestusõiguse seadmisest tulenevate võimalike riskide kaardistamiseks, maandamiseks ja selgitamiseks valida advokaadibüroo Sorainen; lubati võõrandada ja selle ebaõnnestumise korral maha kanda Harju maleva seitse sõidukit ja Sakala maleva haagis; kinnitada aastal 2022 korraldatavate riigihangete kava kulujuhtide koostatud projektis esitatud osalises rahalises mahus ja kinnitada medalite andmine. Keskjuhatuse koosolekul 27.01.22 arutati kinnisvaraküsimusi Rapla (Jürna tn 5 kinnistu võõrandamine) ja Tallinna linnas (Toompea tn 8/8b Elering AS-ile side- ja elektrirajatise võimaldamine ning KÜ Kaarli pst 8 prügiveo juurdepääsu võimaldamine) ning Eivere ja Rutja lasketiirude arendust – Metsavana ja Õppeväljaku kinnistute maa-ala raadamine ja metsa raieõiguse võõrandamine. Ühtlasi otsustati viia läbi keskkogu koosolek 19.03.2022. Kaitseliidu keskjuhatus on keskkogu koosolekute vaheajal tema pädevuse piirides Kaitseliidu tegevust korraldav täitevorgan.

FREEPIK

2/2022

PAUL PODERAT

SÜnDmUS

KaitSeLiit

LäHeB KUULe! Kaitseliidu peastaabi korraldatav kaugosalusega kampaania „Kaitseliit läheb Kuule!“ kutsub kõiki Kaitseliidu liikmeid tervisliku liikumisega kaasnevaid rõõme nautides ja head enesetunnet järgides reisile Kuule. Tekst: KAITSE KODU!

ampaania on pühendatud inimese esimesele jalajäljele Kuul – märgilisele sündmusele, millest tänavu möödub 53 aastat. Tõsi, Kaitseliidul veel oma planeetidevahelist soomustransportööri pole. Seetõttu siirdume Kuule suusatades, joostes, kõndides ja jalgrattaga sõites. Kohale jõudmiseks peavad „kosmonaudid“ ühtekokku läbima ei rohkem ega vähem kui 356 410 kilomeetrit. See müstilisena tunduv vahemaa on võimalik läbida vaid Kaitseliidu koondpanusena. Et reis Kuule toimuks organiseeritult, on paika pandud, et veebruaris suusatame, mais jookseme ja kõnnime ning augustis teeme lõpuspurdi jalgratastel. Sealjuures saab igaüks anda oma osa koondpanusest endale sobivas kohas, ajal ja nii palju kordi, kui tahtmist ja jaksu on. Et läbitud kilometraaž kirja läheks, peab Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja noorteorganisatsioonide liige enda läbitud distantsi registreerima elektroonilisel platvormil https://liikuma.kaitseliit.ee, mis on leitav Kaitseliidu kodulehel. Läbitud kilomeetrid summeeritakse elektroonilisel platvormil nii individuaalses kui ka struktuuriüksuse arvestuses. Iga „okas“ loeb, see tähendab, et iga kaitseliitlase panus kilomeetrites parandab tema struktuuriüksuse asetust teiste konkureerivate struktuuriüksuste suhtes. Samas, ärgem unustagem – KUULE jõuame ikka ühise pingutuse ja panusega. Head reisi ning kohtumiseni Kuul!

2/2022

inimene

2/2022

inimene

TÕNU NURGA

KÜMNE KORRA PILET. MISSIOONILE! „Tavaline. Hoopis teistsugune missioon. Afganistanist palju rahulikum. Ühtegi lasku me ei teinud ja pikka püssi autost välja ei võtnud. Selleks polnud vajadust,“ ütleb Paide üksikkompanii kaitseliitlane Tõnu Nurk, kes naasis novembri lõpus Iraagist pooleaastaselt Kaitseliidu missioonilt. Tekst: URMAS GLASE, vabatahtlik autor

Kapral Tõnu Nurka ahvatlesid kuuendale missioonile minema üle kümne aasta tagused kogemused tegevväelasena Scoutspataljonis. „Kui võimalus avanes, tahtsin katsetada. Viis varasemat missiooni teenisin Afganistanis Helmandi provintsis,“ lausus ta. Nurk lisas, et mõtles kunagi käia missioonil kümme korda, praegune on alles kuues. „Mulle sealne kliima meeldib, pigem olen kuumas kui külmas. Esimesel paaril nädalal tekkivad riietele higistamisest soolarandid, kuid organism harjub kuumaga peagi,“ teadis ta vanast kogemusest. Nurk peab ennast kogemustega missioonisõduriks ja ütleb, et nooremad olid missioonile mineku eel rohkem õhinas, aga ehk ka naiivsemad.

OOTAMATUSTEKS VALMIS

Iraagis oli Kaitseliidu rühma tööks turvata riigis tegutsevate välisriikide koalitsiooni tsiviilametnikke ja NATO kõrgeid sõjaväelasi. „Kui meid külastasid kaitseminister ja Kaitseliidu ülem, siis saatsime ka neid,“ täpsustab kapral Nurk. Ta lisab, et nädalas oli neli sõitu. Oli ka sõite, mis kestsid terve päeva. Väljas oli sooja 48–52 kraadi. Enamikus ruumides olid konditsioneerid, samuti autodes, kus muidu poleks võimalik olla. „Tegime sõidu ära ja kõik riided läksid pessu. Niipea kui kuulivesti selga paned, higi jookseb,“ sõnab ta. Kaitseliitlaste tööpäev algas sõidu eel hommikuti varustuse kontrolli ja valmis sättimisega, et kõik vajalik oleks olemas ja omal kohal. Nurk rõhutab, et Iraagis polnud tegu sõjalise missiooniga, kuid sellele vaatamata pidi olema valmis ootamatusteks ja selleks treeniti üksust Eestis pool aastat. „Sõjalise missiooni kogemuse juurde käib see, et alati lähed baasist välja valmisolekus, et midagi võib kohe juhtuma hakata. Iraagis saad aru, et kuigi maa on hiljuti olnud sõjas, ei

juhtugi midagi, ei pea kogu aeg käsi püstolil olema ja suudad mõelda ka muule,“ võrdleb Nurk missioone.

KES TEAB, SEE TEAB

Oma eelmisest viiest Afganistanimissioonist rääkides on Nurk kidakeelne. Jalavägi on jalavägi ja kui käid iga päev patrullis, siis tuleb Nurga selgitusel ette ka teravaid olukordi. „Aastatel 2008–2009 oli Afganistanis päris kuum, aga seejärel jäi kontakte vähemaks ja nende asemel hakkasid tulema isevalmistatud lõhkekehad, ka sellised, mida metalliotsija ei leidnud,“ meenutab ta. Ta soovitab vaadata rängimaid kaotusi kandud Estcoy 8-st valminud filmi. „Neil oli kõige raskem. Estcoy 8 oli meie esimene missiooniüksus, mis jäi paikseks. Afganistanis ei teadnud kunagi, kes tänaval liikujatest on sõbralik, kes vaenlane. Kes tahab paremat pilti ette saada, sel tasub filmi vaadata,“ lausub ta. „Missioonil on ikka asju, mida kodus ei räägita ja millest ei räägitagi. Kodustega on nii, et kellel on võrdlusmoment ja kes on ise käinud, see teab ja mõistab. Ega sõjafilmide põhjal ümber jutusta.“ 2/2022

TÕNU NURK ERAKOGU

aastane Nurk on varem tegevväelasena käinud viiel missioonil jalaväe lahinguüksuse koosseisus Afganistanis, seega on tal võrdlusvõimalusi kuhjaga. Ent turismireisiks ei saa nimetada ka hiljutist Iraagis käiku. Kaitseliitlastel tuli ohu või ründe korral valmis olla kaitsealust ohutusse kohta toimetama nii, nagu tõmbutaks eemale lahingust.

inimene

KISUB TAGASI

Eesti üksuste kaotused ja teenistuse raskus ei pannud kümmekond aastat tagasi tegevteenistuses olnud Nurka sõjaväelase karjäärist loobuma. Tegevväest läks kapral Nurk reservi 2013. aastal pärast kaheksat aastat teenistust.

Tõnu Nurga abikaasa Made-Britt ütleb, et temagi polnud vastu, kui mees aasta tagasi missioonijutuga lagedale tuli. „Ta ei pidanud mind moosima. Mitte et mulle ta Iraaki minek väga meeldinuks, aga ma ei olnud vastu,“ meenutab Made-Britt, kelle sõnul oli seekordne missioon tagasi vaadates kodustele kõige lihtsam. „Eelmised olid hullemad. Mäletan, kui lambil läks pirn läbi, nutsin koos pirniga. Või kui ei saanud kurgipurki lahti.“ Nagu Nurk kinnitab, polnud missioonile minek emotsiooniotsus, vaid pereringis arutatud ja kaalutud. „Sellist asja ei saa üksi otsustada,“ ütleb kolme lapse isa. „Ülemusega oli aastane paus kokku lepitud, aga ega tööandja rõõmus olnud, saime kaubale, et naasen tavatööle aasta lõpus.“ Suure missioonipagasiga mehele hinnaalandust ei tehtud, ta kandideeris üksusesse nagu kõik teisedki. „Ega ma uskunud, et mind Iraaki valitakse,“ meenutab Nurk oma skeptilisust aastataguse konkursi ajal. „Mina jälle arvasin kohe, et ei ole võimalik, et nad sind maha jätavad,“ vaidleb MadeBritt vastu. „Sa ju tahtsid väga minna, ma nägin, kui kõrini sul Soomest juba oli.“ Nurk lisab, et aasta tagasi 16. oktoobril, täpselt tema sünnipäeval, anti kõigile valitutele teada. „Mitte kõik missioonikogemusega kandideerinud mehed ei pääsenud missioonile komplekteeritud rühma. Valikus osalesid meie üksuse juhid ja me pidime valikuvoorus küsimustele vastama,“ selgitas Nurk. „Ega väljaõppel vahet tehtud, kas oled varem missioonil 10

2/2022

HENRIK MÜTT/ EESTI KAITSEVÄGI

Ta suhtub missioonidesse rahulikult. „Ma ei tea, kas äge on just õige sõna, aga selles oli midagi, mis meeldib ja mida tahtsin veelgi tunda ja kogeda. Seetõttu kandideerisin tsiviilelust kaitseliitlasena uuesti, kui avanes võimalus missioonile minna,“ selgitab ta.

käinud või mitte. Rühm hakkab korralikult tööle siis, kui kõik on kohal, eriala pool paigas ja väljaõpe tehtud.“

aastat remonti teinud ja Tõnul oli tingimus, et enne missioonile minekut tuleb ära lõpetada. Pidin selle avariiga siin üksi hakkama saama ja sain ka.“

SAAVAD HAKKAMA

Seekord tundusid kuus missioonikuud Made-Briti meelest kuidagi lühemad kui eelmistel kordadel. „Läks nagu hetkega. Igal õhtul tegime videokõnesid. Afganistanis oli ühenduses olemisega nii, et kui oli pühapäeval kõneaeg kokku lepitud, ei teadnud kunagi, kas saab rääkida või mitte,“ ütleb ta.

Made-Britt ja Tõnu on olnud tuttavad 15 aastat, abielus küll vähem, aga igatahes polnud see esimene kord, kui naine on Tõnu missioonile saatnud. Nagu Made-Britt reipal ilmel kinnitab, polnud praegu aega igatseda või taga nutta, sest pere väikesed lapsed tahtsid kogu aeg tähelepanu. „Ega me kodus istunud, sõitsime ringi, käisime sugulaste juures,“ sõnab ta. Ent olukordi, kus Tõnust suurt puudust tunti, oli nüüdki. „Kaks nädalat pärast Tõnu minekut juhtus meil veeavarii. Kaks naabrit uputasime ära. Omal tuli põrand üles võtta. Korteris sai just remont valmis. Olime viis

„Iraagis olid meil kõnekaardid ja internet kogu aeg olemas. Kui baasist välja läksime, jätsime isikliku telefoni maha, aga õhtuti olin kättesaadav ja sain tagasi helistada,“ täpsustab Nurk. Tavaliselt mahub missiooniaja sisse ka puhkus, kuid sedapuhku jäi missioonisõduritel poole teenistuse pealt

inimene

Soomes teenis Tõnu rohkem,“ sõnab Made-Britt. „Missioonil teed oma tööd. Meeldivaks muudab olemise mõnus seltskond. Kogu meie rühm ja minu jagu olid ägedad,“ ütleb Nurk ja lisab, et rühm oli vanuseliselt väga erinev, nagu Kaitseliidus ikka, ja see on põnev, sest eri olukordadele on erinev vaade. Kui noored tahaksid paugutada, siis vanemad ütlevad, et ootame veel, ja vastupidi. „Meil on inimesi eri elualadelt, on ehitajaid ja keevitajaid. Kui viimastel nädalatel läks sauna ehitamiseks, käis see kähku. Eestlastel on ikka missioonidel saunad olnud ja Iraagis see puudus,“ selgitab ta. „Puitmaterjal oli suur probleem, meil omal polnud Iraagis tagalat ka. Saime taanlastega kaubale, nemad tõid lauad, täpselt ei teagi, kust. Saun sai nagu päris, seda jäävad kasutama Kuido Pettai välja vahetanud staabiohvitser ja taanlased.“

RAHU, AINULT RAHU

„Sa hakkasid seal lauamänge ja kaarte rohkem mängima. Jõusaalis käisid ka, mida sa varem kunagi ei teinud,“ ütleb Made-Britt vahele.

Tagasi kodumaal

kodus käimata. „Puhkus olnuks vajalik ja hea, aga jäi koroonaohu tõttu ära. Koos karantiinidega oleksime muidu poolteist kuud teenistusest väljas olnud. Nüüd puhkame selle tagantjärele,” selgitab Tõnu. „Üle-eelmise aasta märtsis, koroonaaja alguses jäi Tõnu kolmeks kuuks Soome. Päev enne lukkupanekut läks. See aeg oli hoopis hullem kui nüüd pool aastat missiooni. Teadmatust oli siis palju. Olin just rasedaks jäänud. Keskmine laps on meil issikas ja kõik need kuud nuttis issit taga. Ka nüüd uuris ta pidevalt, millal talv ja jõulud tulevad, sest siis tuleb issi koju,“ võrdleb Made-Britt abikaasa Tõnu viimase paari aasta võõrsil olekuid.

SÕDURIKS KASVAMINE

Made-Britt ütleb, et on 2000. aastast Naiskodukaitse liige, tõsi, praegu laste

kõrvalt vähem aktiivne. „Mina Tõnu Kaitseliitu tõin! Mäletan ka, kui Tõnu pidi ajateenistusse minema. Elasime siis juba koos, kui ta kutse sai. Ta ei tahtnud üldse kaitseväkke minna, aga kui ajateenistuses ära käis, tuli jutuga, et läheb Afganistani,“ meenutab ta. „Ma ei olnud ajateenistusega kokku puutunud ega teadnud sellest midagi. Aega teenides hakkas kaitsevägi nii palju meeldima,“ selgitab Nurk oma militaarse soone avastamist. Kaitseliiduga liitumiseks sai Nurk enda sõnul tõuke sellest, et soovis minna Põrgupõhja koormusmatkale, kuid sellest said osa võtta ainult organisatsiooni liikmed. Kui silmapiirile peaks tekkima veel mõni missioonivõimalus, siis Tõnu Nurk kaalub seda kindlasti, aga mitte raha pärast. „Ega pere rahaliselt midagi ei võitnud,

„Pidin hakkama end liigutama, sest söök oli liiga hea. Eelmistel missioonidel tuli ise teha ja kuivtoidupakkide peal olla, nüüd saime osa ameeriklaste köögist,“ põhjendab Nurk muheldes. „Eriti hea oli masinajäätis, millele pääses piiramatult ligi. Meil oli täitsa kriis, kui masin oli katki ja mitu nädalat jäätist ei saanud. Kodus olen kolme nädala jooksul ühe korra jõusaalis käinud, aga mul on kümne korra pilet, plaanin ikka veel minna.“ Kui tihti räägitakse, et missioonid panevad kaitseväelaste närvid proovile ja on murdujaid, siis Made-Britt kinnitab, et tema mees on iga missiooniga läinud kodus rahulikumaks. „Kui tead, mis seal toimub, siis selle kõrval pole kodused asjad ärritumist väärt,“ usub ta. Uuel aastal läks kapral Nurk jälle Soome, ta töötab lammutusettevõttes. „Ülemus helistas juba enne jõule ja kutsus, kas saan tulla varem. Ei saanud. Varustus oli vaja ära anda ja leping kaitseväega kestis jaanuari alguseni,“ selgitas ta. 2/2022

KaitSeLiit

KaitSeLiiDU väLjaÕPPe

ProoviKiviD Kaitseliidu ja kogu ühiskonna võitlus nähtamatu vaenlasega COVID-19 piiras läinud aastal osaliselt ka väljaõppe korraldamist. Kuid Kaitseliidu struktuuriüksused jätkasid siiski väljaõppe läbiviimist, rakendades kehtestatud ohutusmeetmeid. Tekst: kolonelleitnant RENE BRUS, Kaitseliidu väljaõppeosakonna ülem vanemveebel KAINAR KRUUS, Kaitseliidu väljaõppeosakonna staabiallohvitser

2/2022

Alanud aasta tuleb väljaõppe vaates aga mullusest veelgi intensiivsem. Seda just õppuste poolest. Kevadel, maikuus toimub õppus Siil 2022, kus teisejärguliselt, treenitava üksusena osalevad ka Lõuna maakaitseringkonna maakaitse struktuuriüksused. Lääne maakaitseringkonnale on aga sama õppuse raames plaanis koostegutsemine Ameerika Ühendriikide merejalaväebrigaadiga Lääne-Eestis ja suursaartel. Lisaks on lühiajalisele õppekogunemisele kutsutud kõikide maakaitseringkondade struktuuriüksuste pealikud (alates jao/meeskonna pealikust) eesmärgiga läbi viia osalejate lauaõppus. Teine poolaasta on kaetud maakaitseringkondade korraldatavate õppustega. Seega on septembrist kuni detsembri alguseni oodata väga tihedat ja intensiivset väljaõppeperioodi. Oktoobris tuleb Kaitseväe korraldatav õppus Decisive Lancer 2022, kus põhitreenitavateks on maakaitseringkondade juhtimispunktid ja nende sõjaaja isikkoosseis ning sisuks maakaitseülesannete planeerimine ja täitmine. Oma tähelepanekud väljaõppe kvaliteedi, sisu ja puuduste kohta tõi välja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho

Ühtegi eelmise Kaitse Kodu! artiklis „2022 – mõtteid Kaitseliidu arendamisest“. „Tõde on, et eduka hajutatud lahingutegevuse võtmeks on jao ja rühma võitlusoskused, kuid paraku on täna jagu meie üksuste kõige nõrgem osa. Õppused on näidanud, et kui kompanii suudab üsna efektiivselt sõdida ja rühm saab ka kuidagi hakkama, siis jao võimekus on suhteliselt olematu,“ kirjutab Ühtegi. Ilmselge on, et allüksuste, eriti jao väljaõppes esinevad vajakajäämised. 2022. aasta eesmärk on saavutada allüksuste väljaõppetaseme ühtlus maakaitse ülesannete täitmisel.

E-ÕPPE ARENDAMINE

See, et väljaõpe toimub Kaitseliidus peamiselt nädalavahetustel ja üksikutel õppepäevadel ning mõnepäevastel õppustel, ei toeta oma olemuselt süsteemsete teadmiste kinnistumist. Samuti vaheldub erinevatel põhjustel väljaõppel osalev isikkoosseis, kelle teadmised, oskused ja kogemused ei ole alati samal tasemel. Nii kulub iga õppekasvatustöö sündmuse alguses märkimisväärne aeg eelnevate teadmiste meeldetuletamiseks ja ühtlustamiseks. See omakorda pärsib uute teadmiste ja oskuste omandamist. Üheks võimalikuks lahenduseks oleks e-õppe laiem kasutuselevõtt Kaitseliidu väljaõppes. Tsentraalselt koostatud, kontrollitud õppevaral põhinevad eesmärgipärased e-kursused, õppevideod, videoloengud ja muu digitaalne õppevara annaksid kaitseliitlastele eelnevalt võimaluse iseseisvalt ja omas tempos materjalidega tutvuda.

Väga heaks näiteks on siin Naiskodukaitse e-kursused Kaitseväe e-õppekeskkonnas Ilias ning Noorte Kotkaste ja Kodutütarde järguõpe digiõppevara portaalis Opiq. Sellest tulenevalt on Kaitseliidu peastaabi väljaõppeosakond võtnud eesmärgiks koostöös Kaitseliidu kooliga uuendada Kaitseliidu ülema poolt 2015. aastal kinnitatud „Kaitseliidu digiõppe kontseptsiooni“. Kontseptsiooni uuendamise käigus kaardistatakse need valdkonnad, kus e-õppe lahenduste kasutamine on otstarbekas ja võimalik. Samuti alustatakse paralleelse tegevusena uute e-kursuste loomist, mis peaks võimaldama osa kontaktõppest üle viia formaati, kus õppija saab ise reguleerida oma õppimise aega ja kohta.

MITTESÕJALISE OSA VÄLJAÕPE

Lisaks maakaitselistele ülesannetele on esile kerkinud ka Kaitseliidu mittesõjalise osa arendamine – sihtüksused ja võrgustikud, millele Kaitseliidu ülem ajakirja Kaitse Kodu! 2022. aasta esimeses numbris samuti tähelepanu juhtis. Igal arendataval sihtüksusel ja võrgustikul on eesmärk täita oma kindlat ülesannet. Eesmärgi saavutamiseks on tarvis läbi viia väljaõpe. Vastavaid väljaõppekavasid ja -plaane on Kaitseliidu peastaap praegu koostamas. Osaliselt on väljaõppekavad juba olemas ja nende alusel viiakse ka väljaõpet läbi. Käesolev aasta on märgiline sellegi poolest, et vastavalt kästud ülesandele on Kaitseliidu kohustus toetada üldhariduskoolides ja kutseõppeasutustes läbiviidavate riigikaitseõpetuse välilaagrite toetamist ja korraldamist. Ülesanne ei ole Kaitseliidule uudne, sest seda on kaitseliitlased täitnud vabatahtlikult ka varem. Siin on Kaitseliidul ka harukordne võimalus tutvustada oma organisatsiooni ja värvata kooliõpilaste seast uusi liikmeid. Kokkuvõttes tõotab 2022. aasta tulla rikas nii väljaõppesündmuste kui ka proovikivide poolest. TRIINU KÜÜNAL

aakaitseringkondades ja malevates viidi läbi planeeritud harjutused ja õppused. Keskmiselt osales 2021. aastal iga nädal, peamiselt nädalavahetustel, mitmesugustel väljaõppesündmustel tuhatkond kaitseliitlast.

KaitSeLiit

2/2022

KaitSeLiit

KaitSeLiiDU KinniSvararinDeL mUUtUStega Kaitseliidu kinnisvara valdkonnas oli möödunud aasta muutlik ja sündmusterohke. Organisatsioon tegi läbi mitmed muutused, muutus ka turg tervikuna. Alanud aastal on ees uued proovikivid, millele annavad tooni mullu tehtud otsused ja muudatused. Tekst: TOOMAS KUNINGAS, Kaitseliidu kinnisvaraosakonna juhataja

KARRI KAAS

Läinud aasta sügisel kolis Pärnumaa maleva staap linna piirile, augustis kaitseministeeriumilt omandatud Lennubaasi (Eametsa) kinnistule. Lennuvälja tee ringteele said üles viidad Pärnumaa malevasse ja Lääne maakaitseringkonda. Toetuse väejuhatusse suunava liiklusmärgi toimetasid malevapealik kolonelleitnant Tõnu Miil (paremal) ja Lääne maakaitseringkonna veebel vanemveebel Hannes Aus aga Paldiskile lähemale

2/2022

õtame kasvõi sellesama energiakandjate ja ehitusmaksumuse ülisuure kallinemise, mis tingib vajaduse ühelt poolt kohaneda, teisalt aga tegutseda seni tundmatus keskkonnas. Paralleelselt muutustega turul moodustasime uue osakonna – mais 2021 alustas Kaitseliidu peastaabis tööd kinnisvaraosakond ja selle käivitamine on osutunud plaanitust töömahukamaks. Osakonna moodustamisele eelnes korrashoiuvaldkonna struktuurimuudatus, mille sisuks oli (taas)luua maakaitseringkondade põhised haldusjuhtide ametikohad, kuid nüüd juba peastaabi koosseisus. Julgen täna väita, et see muudatus on ennast Kaitseliidu jaoks tervikuna õigustanud. Kuid nagu iga muudatus, vajab seegi aega, et kõik tööd ja tegevused loogiliselt paika loksuksid. Kaitseliidu eeliseks on organisatsiooni paindlikkus, võimalus probleemidele kiiresti jälile saada ning neid ka operatiivselt lahendada.

TAGALAKESKUSTE ARENDAMINE

2021. aasta oli uue etapi algus Pärnumaa malevale, kes sai endale staabi- ja tagalakeskuse. Maleva staap kolis ajaloolisest kesklinna hoonest linna piirile, augustis kaitseministeeriumilt omandatud Lennubaasi (Eametsa) kinnistule. Kinnistu on suur ja vajadusel laiendusvõimalustega, kuid vajab nii remonttöid kui ka juurdeehitusi. Veebruaris lõpeb ligemale aasta väldanud projekteerimisprotsess, mille käigus valmivad ehitusprojektid hoonetele/funktsioonidele, mida Eametsas praegu ei ole või on ebapiisavas mahus – tehnika remonditöökoda, laoruumid, majutus- ja toitlustusruumid väljaõppes osalejatele. Samuti on kompleksi projekteeritud siselasketiir täiskaliibriga relvadele. Taas kord tuleb konstateerida, et ehitushindade suure kallinemise tõttu ei ole meil võimalik 1–2 aasta perspektiivis kõike projekteeritut valmis ehitada – mis konkreetselt ehitusse läheb ja mis jääb ootele, otsustatakse lähiajal. 2021. aasta märkimisväärse töömahuga unikaalne objekt oli Viru maleva uus tagalakeskus. Unikaalseks teeb selle objekti ja lepingu asjaolu, et mitte kunagi varem ei ole Kaitseliit üürinud maleva laoruumideks, tehnika hoolduseks ja remondiks täiesti uut objekti. Investeeringute eelarve ebapiisavuse kompenseerimiseks on Kaitseliit ka varem võtnud objekte üürile, aga mitte sellises mahus.

KaitSeLiit ALLÜKSUSTE KODUD

Kaitseliidu eesmärkide saavutamiseks vajalik ülesanne on võimaldada allüksustele oma kodud. Sel eesmärgil said üürilepingud sõlmitud Tallinna maleva Toompea malevkonna ja Võrumaa maleva RõugeVastseliina üksikkompanii kodudele. Harju maleva Rävala malevkond sai aga endale lausa päris kodu – endise RMK Anija metskonna hoone Piibe mnt alguses. Suurim kinnisvaraosakonna koordineeritud 2021. aastal valminud ehitustöö oli Põlva maleva rivisõidukite plats. Lisaks on nii käesoleva kui ka möödunud aasta märksõnadeks kindlasti (väli)lasketiirud. Valminud on Jõgeva maleva Utsali, Järva maleva Eivere, Viru maleva Rutja, Lääne maleva Piirsalu ja Lääne maleva Hiiumaa malevkonna Kapasto lasketiirude ehitusprojektid. Neist Utsali lasketiiru ehitustööd on praeguseks juba suuremas osas tehtud ning 2022. aasta eesmärkideks on veel Eivere ja Rutja lasketiiru valmimine. Ehitusmaksumuse kallinemise tõttu turul oleme taotlenud kaitseministeeriumist lisarahastust, et rajada ka ülejäänud lasketiirud, mil ehitusprojekt olemas.

UUED KINNISTUD

Kaitseliidu senine kinnisvarastrateegia on olnud eelistada omanikustaatust. Kaitseliidu omandis on 132 kinnistut, millest umbes 30t me ei kasuta ega plaani ka kasutama hakata. Kinnisasjade võõrandamise ja omandamise protsessid vajavad malevate juhatuste algatusi. Seega jätkub Kaitseliidu kinnisvaraportfelli kujundamine Kaitseliidu ülesannetega vastavaks. 2021. aastal võõrandasime 8 kinnistut kokku 130 411 euro eest ja omandasime (tasuta) 9 kinnistut. 2022. aastal on plaanis omandada kaks kinnistut Tartu maleva uue staabi- ja tagalakeskuse ning kaks kinnistut Saaremaa maleva Karujärve ja Alutaguse maleva Aidu lasketiirude tarbeks, samuti jätkuvad kinnisasjade võõrandamised. 2022. aastal on plaanis rajada Tartu maleva rivisõidukite seisuplats ja koostada Saaremaa maleva Karujärve lasketiiru ehitusprojekt. Alustame Viru ja Rapla malevate (S)TK detailplaneeringutega ning reaalne on jõuda koostamisel oleva Järva maleva STK detailplaneeringu kehtestamiseni. Malevate staabid, kus seni veel puudub generaator katkematu elektritoite tagamiseks, saavad samuti 2022. aasta jooksul selle võimelünga likvideeritud.

Oleme alustanud ka Kaitseliidu peastaabi uue hoone ehitusprojekti koostamist. Peastaabi uus hoone on plaanis rajada Tallinnasse aadressile Plangu 5. Hoone saab olema kahekorruseline ja kuni 3000 m² brutopinnaga ehk praegusest peastaabi hoonest umbes neljandiku võrra väiksem. Uue hoone ehitustööde eelduste realiseerimisel (ehitusprojekt on valminud, keskkogu on otsustanud olemasoleva Toompea 8 ning Wismari 3 kinnisasjad võõrandada ja uue hoone eeldatav ehitusmaksumus on võimalik katta Kaitseliidu riigieelarvevälistest vahenditest) valmib uus peastaabi hoone 2023. aasta II poolaastal.

IGAPÄEVANE HALDAMINE

Kui suuremad ehitused puudutavad pigem väheseid malevaid, siis igapäevane korrashoid ning ehitus- ja remonttööd hõlmavad kõiki malevaid. 2021. aastal oli töid palju (sanitaarremondid, elektritööd, piirdeaiad, tänavakivide paigaldus, soojuspumbad, ventilatsioonisüsteem, lõhkamisplats, lasketiiru ohuala tähistus, vihmaveerennid jne). 2022. aasta eelarvelised võimalused on praegu teadmata ja olukorras, kus remonttööd konkureerivad eelarves oluliselt kallinenud kommunaalteenustega, ei ole võimaluste prognoos ülemäära optimistlik. Oleme koostöös struktuuriüksustega kaardistanud vajadused ja koostöös kirjeldame ka prioriteedid – piiratud ressursside tingimustes on äärmiselt oluline teha parimad valikud. Kindlasti on 2022. aasta märksõnaks (ka) rohepööre. Kaitseliidu puhul tähendab see tegevusi kaitseministeeriumi valitsemisala kliima- ja keskkonnapoliitika juurutamisel ning detailsemalt olemasoleva keskkonna jalajälje arvutamine välja töötatud mudeli alusel. Proovime leida võimalusi energiasäästuks ja jäätmete vähendamiseks ning tõhustada jäätmete liigiti kogumist. Valitsemisala kliimaeesmärkide täitmine on mahukas lisaülesanne ja selle konkreetse valdkonna koordineerimiseks Kaitseliidus tööjõuressurss puudub. Kaitseliidus on 2022. aasta lõpuks plaanis koostada ja kinnitada korrashoiukontseptsioon – dokument, mis kirjeldab põhimõtted, kuidas Kaitseliidus korrashoiuvaldkond korraldatud peab olema. Selge see, et dokument inimeste eest tööd ära ei tee ega ressursse automaatselt juurde ei anna, seega nii seni kui ka edaspidi on oluline jagada infot ja parimaid praktikaid, kaasata Kaitseliidu enda parimat kompetentsi ja keskenduda lahendustele. Julgustan kontakteeruma nii probleemide kui ka ettepanekute tekkides kinnisvaraosakonna esindajatega. 2/2022

KooStöö

KaHna: KaitSeLiiDU ja -väe ÜHiSeL jÕUL vaLminUD LaSKePaiK

2. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni reservväelased ulatasid Kaitseliidu Tartu maleva Elva malevkonnale abikäe, et ühiste jõududega Nõo vallas paiknevasse Kahna karjääri korralik laskepaik valmis ehitada. Tekst: TARTU MALEVA ELVA MALEVKOND

lva malevkonna kaitseliitlase Erki Vääna sõnul, kes on ühtlasi ka SRA Tartu juht (SRA, soome k Sovellettu Reserviläisammunta – eesti k reservväelaste praktiline laskmine), kujutas loodud projektiplaan tema ideaalnägemust multifunktsionaalsest laskepaigast. Kui esialgu oli lootus, et õppekogunemisele Okas ’21 saabunud pioneeride abiga saadakse valmis vähemalt pool plaanitust, siis reservväelaste pealehakkamine ületas ootusi ning valmis saadi kõik, mida soovinimekiri sisaldas.

2/2022

Plaan oli ehitada korralikud turvavallid ja kuulipüüdjad. Kuigi viimaseid tegelikult tegema ei pidanud, anti omalt poolt kõik, et laskepaik võimalikult turvaliseks muuta. Praegu võivad mehed oma kätetööd uhkusega vaadata – plaan viidi ellu. Vään ei olnud reservväelaste kiitmisega kitsi. Eelkõige tunnustas ta meeste motiveeritust. Kõik tegutsesid ühtselt eesmärgi nimel. Ja eks neil endilgi oli põnev tehnikat tundma õppida. Selle eest, et Kahnal aga üldse selliseid töid õnnestus teha, kuulub tänu

suuresti ka Elva malevkonna liikmele Imre Krüünvaldile. Tema eestvedamisel alustati ümberkaudsete taludega läbirääkimisi, sõideti mitmed neist läbi ning räägiti Kahna olulisusest Kaitseliidule. On ju kohalikud sageli üsna häiritud, kui nende elukoha lähedal käib kõva paugutamine. Samas tuleb tõdeda, et Eestis on raske leida paika, kus poleks ees kasvõi üht üksikut talu. Õnneks on elanikud vastutulelikud ning reguleeritud laskeharjutused riigikaitse huvides paar-kolm korda aastas ei tekita suuri probleeme.

koostöö

Kahna karjääri muutmine korralikuks ja turvaliseks laskepaigaks oli Tartu malevale oluline samm kaitseliitlaste laskeoskuste edendamisel. Laskepaigad, kus viimistleda ja omandada uusi oskusi ning panna end erinevates olukordades proovile, on kaitseliitlastele väga olulised. Kaitseliidu trumbiks on hajutatud lahingutegevus – tegutsemine ühtse süsteemina, aga hajutatult. Kui laskepaiku pole või neis saab käia ainult paar korda aastas, ei piisa sellest reaalseks väljundiks. Riik investeerib pidevalt, et Kaitseliidu varustus oleks hea ja tänapäevane. Kaitseliit omalt poolt saab teha nii palju kui võimalik, et olla selle kõige vääriline. Oskuslikud inimesed on meie suurim pluss. Mida rohkem inimesi peab Kaitseliitu oma hobiks, seda tugevamad ja motiveeritumad me oleme. Kui tahta midagi hästi teha, ei saa ootama jääda, et ainult riik annaks

ja annaks – tuleb ka ise panustada. Mille muuga aga Kaitseliidus ikka panustada, kui mitte aja ja treenitud oskustega. Erki Vääna sõnul on lahinglaskmised näidanud, et harjutamist vajavad veel kõik võitlejad, aga selleks, et asjad tuleksid hästi välja, peab harjutama teadlikult ja piisava sagedusega. Kui sisetiirus lastes on võimalik end rahulikult koguda, aeglaselt liigutada ja keskendunult sihtida, siis laskepaikades ja lahinglaskmistel luuakse olukorrad, kus tuleb pidevalt mõelda, olla kiire ning dünaamiline.

TREENIDA, TREENIDA, TREENIDA

Vään toob välja, et naistele on laskmine kohati kergem kui meestele – puudub kammitsev ego, mis sunnib end tõestama. Kuigi lastakse relvadega, mis naisterahvastele ei sobi, treenivad naised süsteemselt lihtsalt selleks, et hästi lasta. Laskmistel on ego meie suurim vaenlane – kõigil on halbu päevi, aga sellepärast ei pea pead norgu laskma. Just ebaõnnestu-

mishirmu vastu aitavad treeningud ja võistlused. Seetõttu ongi vaja treenida süstemaatiliselt ning panna end proovile erinevatel väljaõpetel.

SILVER PIK

OLULINE VÄLJAÕPPEKS

Laskepaikade roll peaks seisnema selles, et iga võitleja saaks end individuaalsel tasandil ette valmistada lahinglaskmisteks (lahinguülesande täitmiseks). On väga oluline, et oleksime kõik valmis tegutsema igas olukorras teadlikult, oskuslikult ja ohutult. Ohutusnõuetele vastavatel multifunktsionaalsetel laskepaikadel on ka positiivne sotsiaalne külg: käiakse üha rohkem koos harjutamas. Ühistegevustes innustavad kaitseliitlased üksteist, kinnistavad üksteise teadmisi, toovad uusi oskusi ja loovad sõprussidemeid. Laskmine on kindlasti selline tegevus, mis ühest küljest koondab sõpruskondi, aga teisest küljest panustab kaitseliitlase põhioskuse, laskeoskuse arendamisele. 2/2022

KaitSeLiit

tUnne KamraaDi

emBLeemi Kas sina tead, mida ja miks on kujutatud sinu üksuse embleemil? Või mõne sinu võitluskaaslase omal? Ei tea? Pole lugu, nüüd saad teada. Tekst: MARKUS SAKSATAMM, faleristikahuviline

Õppusi ja võistlusi korraldatakse meie kaitsejõududes palju. Kõiki embleeme, mis seoses nendega tehtud, ei ole siinkohal võimalik kajastada. Piirdugem kõige kuulsama võistluse ja võrdluseks ka ühe väiksema õppusega. Nende kõrval heidame pilgu ka paarile värskenduskuuri läbinud embleemile.

ADMIRAL PITKA LUUREVÕISTLUS on meie kõige tuntum rahvusvaheline sõjalis-sportlik üritus, mille eesmärgiks on panna võimalikult reaalsetes oludes proovile osalejate väljaõpe ja võitlusmoraal. Embleemil olev romb on vastase luureüksuse tingmärk.

Embleem kujundati Harju maleva 2020. aasta rannikukaitseõppuseks, kus Harku rannikukaitse üksikkompanii ülesandeks oli julgestada Naissaare radarimasti ja tuletorni. Embleemil on Naissaare tuletorni tingmärk sellisena, nagu seda kujutatakse merekaartidel. Hele sõõr näitab, et tegu on valge tulega, mille raadiuseks 310 kraadi. Tähed LFl 10s 12M annavad edasi tule täpsema karakteristika: long ﬂash 10 sekundit, mis paistab 12 meremiili kaugusele. Embleemi autor on Rainer Soomaa.

2/2022

KaitSeLiit

VIRU MALEVA KERGEJALAVÄEKOMPANII embleemiks on miniatuurne lahingulipu kujutis. Taustast: kaaren oli Põhjala viikingite ainsal teadaoleval lipul Odini sümboliks. Kuna viikingid ei seostu rahvusega, vaid eelkõige sõjapidamisoskusega, siis otsustas ka Viru KeJaKo selle linnu oma sümboliks valida. Kaarnaga on seotud ka paljud Eesti mütoloogilised leiud ja lood.

VIRU MALEVA TAPA MALEVKONNA embleemil olev harkrist viitab Tapale kui raud- ja maanteede sõlmpunktile; mõõk sümboliseerib kaitsetahet ja kaitsevõimet; tiivulised rattad on kiire reageerimise tähis. Embleemil kasutatud värvidest: punane, mis on ka Tapa linna vapivärv, märgib elujõudu ja julgust, must ohuolukordi ning nende lahendamiseks vajalikke teadmisi ja võimeid. Hõbedane sümboliseerib ustavust ja tarkust.

TALLINNA MALEVA TOOMPEA MALEVKONNA embleemi uuendati: stiliseeriti Toompea linnuse edelatorni Pika Hermanni kujutist ning kilbi kuju viidi vastavusse Kaitseliidu stiiliraamatu soovitustega. Ka embleemi värvi muudeti – see on nüüd must. Rohelist kannavad kõnealuse malevkonna lahingukompanii võitlejad.

KAITSELIIDU VALVETEENISTUSE embleem leidis samuti kaasajastamist. Selle kujundus on tuletatud üksuse kolmnurksest tunnuslipust. Kaitseliidu tunnusvärviks olev valgust, tõde ja edu sümboliseeriv kuldkollane värv tähistab koos Kaitseliidu kotkaga võitu musta värvusega märgistatud pimeduse jõudude üle. Kakskeelsed kirjad on selle üksuse embleemil põhjendatud – tuleb neil ju tegeleda ka väliskülalistega.

2/2022

väljaõpe

ORKAAN XV TEAVITUSEST

MEHIS BORN

EHK KUI METSAS PUU KUKUB JA KEDAGI POLE SEDA KUULMAS, KAS SIIS PUU KUKKUMINE TEKITAB HELI?

2/2022

väLjaÕPe

Suurõppuste eel asuvad Kaitseliidu teavitajad kõigis teadaolevates suundades hõikama õppuste peatsest saabumisest – eks ikka selleks, et saada 10 korda kuulsamaks. Aga enamasti me ei kontrolli, kas meid kuuldi ja kas me ka päriselt kuulsamaks saime. Tekst: JAANUS MEHIKAS, Lääne maakaitseringkonna tsiviil-sõjalise koostöö ja teavituse spetsialist

ääne maakaitseringkonna teavitajad otsustasid Orkaan XV ajal välja selgitada, kas nende sõnumid jõuavad sihtgrupini ja kas nende eesmärgid saavad täidetud.

MIKS ME TEAVITAME?

Me tahame, et kõik Eestis elavad inimesed teaksid Kaitseliidu olemasolust. Teaksid, et Kaitseliit on kogu riiki kattev turvavaip, et kaitseliitlased ühiselt kohalikega loovad turvavõrgustiku, mis aitab meid läbi kriisidest ning et meie eesmärk on kaitsta ja toetada rahvast nii sõjalise kui ka mittesõjalise ohu korral. Lisaks soovime, et kohalikud elanikud toetaksid meie tegevust, lubaksid meil harjutusi läbi viia neile kuuluvatel kinnistutel ning muidugi tahame, et meie ridadesse tuleks uusi kaitseliitlasi. Miks? Ikka selleks, et täita Kaitseliidu eesmärki – suurendada vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Õppuse kontekstis on teavituse eesmärk ka kohalike elanike informeerimine meie tegevusest, et inimene, kes kuuleb pauke või näeb pimedas relvastatud kogusid, teaks, et kõik on korras, käimas on Kaitseliidu õppus ja muretsemiseks pole põhjust. Vastupidi – selle üle võib suisa uhkust tunda.

KUIDAS ME TEAVITAME?

Enese kuuldavaks tegemiseks on erinevaid võimalusi. Võib moodsalt tiktokkida või iganenult feisbuukida, loomu-

2/2022

väljaõpe likult juutuubida või hoopis plakateid kleepida. Saab pildistada ja pilte levitada ning videotega uudistesaate aega mahtuda või loota pressiteatega jõuda kohaliku ajalehe esiküljele. Ei saa öelda, et üks kanal on õige ja teine vale või üks töötab ja teine mitte. Eri kanalitel on erinevad jälgijad ja sellepärast on tähtis teada, kes on meie sihtgrupp ehk kellele me oma sõnumit soovime edastada, mis on tema vanus, kus ta elab jne. Ehk enne, kui asume teavitama, peame teadma, keda me tahame teavitada, ja loomulikult ka seda, mida me tahame talle öelda. Tuleb koostada plaan – nimetagem seda meediaplaaniks. Plaanis kirjeldame oma eesmärke, määrame sihtgrupi, sõnumi ja kanali ning aja, millal me mingi teavitustegevusega alustame ja millal lõpetame. Kui plaan on olemas, saab hakata tootma materjali. Plaanis võib olla kirjas, et ühel ilusal suvekuu päeval kell 3 postitame feisbuuki video, aga keegi peab selle video eelnevalt ka valmis tegema. Või ajakirjanikule pressiteate edastamise eelduseks on pressiteate olemasolu. Ehk sarnaselt õppuse planeerimisega on ka õppuse teavitus pikk protsess, mis algab kuid enne STARTEX-it. Mitte valesti mõista, teavitus ei lõppe STARTEX-iga. Õppuse ajal jätkub kajastamine, kus kasutame jälle kõiki võimalikke kanaleid oma sõnumite edastamiseks. Kui läheb õnneks, siis tuleb ka mõni ajakirjanik kohale, teda saadame just kõige aktiivsematesse ja atraktiivsematesse õppekohtadesse. Teavitus ei lõppe ka ENDEX-i välja hõikamisega, vaid jätkub pärast õppust kokkuvõtete tegemisega.

MIDA ME TEGIME ENNE ÕPPUSE ORKAAN XV ALGUST?

Tavapäraselt oleme alustanud Orkaani teavitusega umbes kuu enne õppuse algust. Vallalehed ilmuvad korra kuus Õppuse piirkond, kus kontakt aset leidis

ja et soovitud numbrisse oma sisend anda, on vaja õigeaegselt saada kontakt lehe toimetajaga ning saavutada kokkulepe informatsiooni avaldamiseks. Selle poolest ei erinenud eelmistest ka järjekorras 15. Orkaan. Malevate kodulehed ja sotsiaalmeediakanalid on head, sest me suudame kontrollida, millal ja mida me seal avaldame, aga ilma raha maksmata me siseringist ehk kaitseliitlastest palju kaugemale ei jõua. Hoolimata sellest on tegemist meie jaoks olulise kanaliga ja sealne informatsioon peab olema ajakohane. Seni ei ole me kasutanud tasulise reklaami võimalust, aga vaadates, kuidas reklaamiettevõtted sotsiaalmeediakanaleid kasutavad, oleks see mõistlik. Traditsiooniks on meil kujunenud plakatite kleepimine õppekohtade lähedusse ja ajakirja Kaitse Kodu! levitamine kohalike toidupoodide kaudu. Selle juurde kuulub ka aktiivne suhtlus ja kohalikele elanikele selgituste jagamine. Inimeselt inimesele liikuv infovoog on hea kanal, eriti edukalt toimib see väiksemates asulates ja maapiirkondades. Aga kõik, kes on kunagi mänginud telefonimängu, teavad, et otsast sisse minev lausejupp võib liini teise otsa jõudes olla drastiliselt muutunud. Uue tegevusena katsetasime seekord otsepostitust. Valisime välja ühe õppuse mõistes aktiivsema piirkonna ning saatsime kõigile elanikele ja ettevõtetele postikasti infolehe õppuse toimumisest. Etteruttavalt tuleb öelda, et see toimis oodatult väga hästi. Otsepostitusega tuleb läbi mõelda aeg. Meie saatsime teavituse postkasti päev enne õppuse algust ja takkajärgi hinnates ei olnud see parim ajastus. Kui õppus algas reedel, siis oleks postitus võinud jõuda kohale hiljemalt esmaspäeval. Põhjus lihtne – paljud inimesed ei külasta postkasti

enam iga päev. Samas ei tohi see jõuda liiga vara, sest siis läheb inimesel informatsioon meelest ära. Vana hea pressikas. Ei ole harvad need korrad, kus eduka teavitustöö tulemust hinnatakse välja saadetud pressiteadete hulga järgi. Pressiteadete kogusest olulisem on vast ikkagi tulem, mis õnnestub saavutada, ehk kas infot avaldatakse soovitud kanalis, kas selle tulemusena tuleb mõni meediakanal kohale ja vast kõige tähtsam – kas pressiteates avaldatud sõnum jõuab sihtgrupini. Aga kindel on, et pressiteade on üks viis ajakirjanikega kontakti saavutada ja võimalus saada laiemat kõlapinda. Ehk… tegime teksti-, pildi- ja videopostitusi malevate sotsiaalmeediakanalites; avaldasime teavitusi malevate kodulehtedel; kleepisime plakateid õppekohtade läheduses asuvatele infotahvlitele; viisime Kaitse Kodu! ajakirju ja plakateid kohalikesse poodidesse; edastasime kohalikele omavalitsustele teate ja plakati kodulehel ja sotsiaalmeedias avaldamiseks; koostöös Omnivaga toimetasime ühe piirkonna elanike ja ettevõtete postkastidesse infolehe ehk tegime otsepostituse; edastasime pressiteate kohalikele ja üleriigilistele ajalehtedele, telekanalitele ja raadiojaamadele.

MIDA ME TEGIME ÕPPUSE AJAL?

Suurõppuste ajal on meil tavaliselt maastikul kaamerameeskonnad, aga seekord otsustasime lisaks neile saata alale ka eriülesandega meeskonnad. Nad pidid õppuse piirkonnas kohalikega suhtlema, et teavitada neid õppuse toimumisest. Lisaks oli nende põhiülesanne uurida, kas inimesed on teadlikud õppuse toimumisest ja kas meie teavitus töötab. Kokku loodi 350

Nägi plakatit

Võttis toidupoest Kaitse Kodu!

Sai postkastist infolehe

Nägi Kaitseliidu või maleva kodulehelt

Nägi Kaitseliidu või maleva sotsiaalmeediast

Nägi KOV kodulehelt

Nägi KOV sotsiaalmeediast

Sindi

Tori

Saarde

otsepostitust ei toimunud

Lääne

otsepostitust ei toimunud

Kokku

2/2022

väLjaÕPe kontakti ja selle tulemusena saime olla kindlad, et vähemalt need 350 inimest teavad õppuse toimumisest, lisaks saime neilt üliolulist informatsiooni oma teavitustöö toimivusest või mittetoimivusest. Küsimus, mis inimestele esitati, oli väga lihtne: kas nad teavad, et toimub Kaitseliidu Lääne maakaitseringkonna õppus Orkaan XV, või ei tea. Kui vastanu oli õppuse toimumisest teadlik, siis küsisime täpsustavalt, kust ta seda kuulnud on. Selle tegevuse tulemusena sündis tabel, mida teile siinkohal tutvustan. Kokku loodi 350 kontakti, kellest 215 ehk üle 60% olid õppuse toimumisest teadlikud. Piirkonniti jäi teadlikkus 54% ja 72% vahele. Kontaktide arv oli eri kohtades erinev, sest näiteks Sindis loodi palju kontakte poe parklas, aga Lääne maleva vastutusalas käis meeskond valdavalt talust talusse ehk ühe kontakti loomiseks kulus märkimisväärselt rohkem aega. Osa inimesi oli õppuse toimumisest kuulnud mitmest allikast, aga oli ka neid, kes küll teadsid õppuse toimumisest, kuid ei suutnud meenutada, kust nad selle info said. Enamik nendest, kel oli tarbitud infokanal meeles, oli lugenud õppuse kohta kohalikust ajalehest. Kokku nimetati kohalikku lehte infokanalina 47 korda ehk 350 kontaktist üle 13% sai info just sealt. Aga siinkohal on oluline märkida, et kõigis piirkondades ei tehtud otsepostitust ja see muudab kokkuvõtete tegemise keerulisemaks. Kui vaadata Sindi ja Tori piirkonda, siis saab järeldada, et kokku loodi nendes piirkondades 210 kontakti, kellest 38 ehk 18% leidsid infolehe oma postkastist ja see protsent on suurem kui kohaliku ajalehe 13%. Need protsendid ei ole päris korrektsed, sest meil on suur hulk inimesi, kes ei tuvastanud infokanalit, suisa 23% ei teadnud kanalit

Luges kohalikust ajaleht

Kuulis kohalikust raadiost

nimetada, aga nemadki jagunevad tegelikult kõikide infokanalite vahel ära. Hoolimata sellest veast ja veel mõningatest lihtsustustest (näiteks ei arvestanud me inimeste vanusega, aga kindel on, et eri vanuses inimesed tarbivad erinevaid infokanaleid), saame aimu, kuidas üks või teine kanal mingis piirkonnas töötab.

20 31

52 37

KAS MEIE HÄÄLT ON KUULDA?

168

Füüsikaliselt on ilmselge, et puu kukkumine tekitab helilaineid hoolimata kuulja kohalolekust. Sama selge on, et meie teavitustegevus väristab õhku ja helendab ekraanil. Aga tänu suhtlusele kohalikega teame, et Kaitseliidu teavitusüksuse häält kuuldakse. Orkaan XV näitel teame, et meie edastatavad sõnumid jõuavad, jah küll osaliselt, aga siiski, sihtgrupini. Võib olla, et me ei jõua kunagi kõigi elanikeni, aga see jääb meie eesmärgiks ja selles suunas liigume iga kord, kui alustame uue õppuse teavitustööd.

Luges üleriigilisest ajalehest

Kuulis üleriigilisest raadiost 3

Loodud kontaktidest ei teadnud õppuse toimumisest, kokku 135

Kas see tulemus on hea või halb, ei oska ma öelda, sest võrdlusvõimalus puudub. Igatahes on meil järgmisel aastal võimalik sama tegevuse käigus oma arengut hinnata. Lisaks saame muuta teavitustegevusi ja vaadata nende mõju. Kokkuvõttes ei ole selles ju midagi uut, et mõju hindamine on teavitustöö juures väga oluline, aga kuidas seda mõõta, on alati keeruline küsimus. Vähemalt meie oleme leidnud ühe võimaliku võtme oma eesmärkide täitmise hindamiseks.

Loodud kontaktidest teadsid õppuse toimumisest, kokku 215

Valimi hulgas läbi viidud küsitluste tulemusel osutusid seekord kõige õnnestunumateks infolevitamise kanaliteks: kohalik ajaleht, otsepostitus, televisioon ja sotsiaalmeedia. Tasub märkida, et pärast õppust võivad need numbrid olla täiesti teistsugused, sest pühapäevaõhtune „Aktuaalse Kaamera“ lõik muudab tabelit kindlasti, meile oli aga oluline mõõdistada just õppuse eelteavituse toimimist.

Piirkonnas loodud kontaktide hulk, kokku 350

Saarde

Lääne

Sindi

Tori

Õppuse piirkond, kus kontakt aset leidis

Nägi televiisorist

Nägi sotsiaalmeediast, aga ei mäleta, kelle kanalilt

Kuulis või nägi, aga ei mäleta, kust

80 2/2022

ÜKSUS

Koera tUnneD HäDaS

eHK Koerte ÜLeSanDeD SÕDaDeS Koerad on juba ammustest aegadest mitmes eluvaldkonnas inimestele asendamatud kolleegid. Kuidas aga on kasutatud inimese parimat sõpra sõjanduses ja kas truul loomal on tehnika tänase arengu juures militaarmaailmas veel kohta? Tekst: KARMEN VESSELOV, vabatahtlik autor

anadel aegadel valiti sõjategevuseks verejanulisemad koeratõud, kes said erilise kasvatuse ega erinenud palju metsikutest kiskjatest. Kavalaid ja nobedaid koletisi näljutati enne tööülesandele saatmist. Loomad said vastasele vaikselt ligi hiilida ja tihti ei jäänud ohvrist suurt midagi alles. Ajaloost on teada, et näiteks Korintose piiramisel ligi 400 a eKr täitsid tunnimeeste ülesandeid just koerad, kes roomlasi võideldes takistasid ja linna kaitsjaile märku andsid. Korintos sai päästetud. Teada on, et koertest moodustati terveid pataljone. Ammustest sõjahaudadest on leitud hulganisti koerte luustikke ja koertele on pühendatud mitmeid mälestusmärke. Näiteks Rooma keisri Marcus Aureliuse monumendi alusel on koos teiste võitlejatega kujutatud lahingut pidamas koeri. Kui relvad arenesid ja tapmine oli võimalik senisest kaugemalt distantsilt, jäi sõjas käsivõitlus harvemaks. Sellega seoses tekkisid ka koertele uued ülesanded.

2/2022

Otsingu-, pommi- ja narkokoertest, samuti pimedate abistajatest on kuulnud paljud. Kangelaskoerad on kuulsaks saanud inimeste päästjatena laviinide alt või näiteks diabeedihaigel veresuhkru ohtliku taseme äratundjatena. Ning igaühel meist on mõni tuttav jahi- või valvekoer. Aga milliseid ülesandeid on truudele neljajalgsetele läbi aegade usaldatud?

MURDJA

Marukoerte üksused olid kasutuses vanematel aegadel, mil käsivõitlusel oli sõjas suurem roll. Murdma treenitud koerad olid teistest sõdalastest kardetumad ning koertepataljoniga kohtumine lõppes vastasele tavaliselt suurte kaotustega.

SANITAR (SAMARIITLANE)

Koer teeb väga varakult vahet surnud ja elava inimese lõhnal. Seetõttu suudavad koerad lahinguväljal eristada abivajajaid neist, keda enam aidata ei saa. Sidemerullide ja joogipudelitega varustatud elupäästjad viisid vajalikud tarbed kannatanuteni või andsid meedikutele märku, keda tuleks aidata.

WIKIPEDIA.ORG

ÜKSUS

2/2022

ÜKSUS

WIKIPEDIA.ORG

VALVUR

Terase kuulmise, hea nägemise ja eelkõige ülitundliku haistmise tõttu märkab koer võõra tulekut inimesest varem. Valvekoer võib olla koolitatud haukuma või murdma, aga võib ka tulijale märkamatuks jäädes anda omadele edasi sõnumi lähenevast võõrast.

LUURAJA

Ka luurekoer kasutab oma kõrvu, silmi ja nina, et selgitada välja vastase asukoht. Tubli jäljekoer võtab lõhna üles ja leiab otsitava, olgu see siis inimene või muu sihtmärk, ning edastab info enda võimalusi kasutades peremehele.

SIDEMEES

Ka kodukoerad õpivad selgeks lihtsad sõnumid, millega kindlatest asjadest märku anda nii, et peremees aru saab. Kuid koerte infovahetuses kasutamise võimalused on laiemad. Koeri kasutati näiteks ka kirjatuvide asemel: nende külge kinnitati sõnumeid, mille nad ühest punktist teise viisid. Koer võib liikuda kahe kindla punkti vahel või siis ühe kindla ja ühe liikuva punkti vahel. Ta saab liikuda raskesti läbitaval maastikul ning võib kergemini jõuda ka vastase poolt äralõigatud üksuse juurde. 26

2/2022

On teada ka koera kasutamisest telefoniühenduse loomisel. Saksa armees olevat olnud üks dobermann, kes vedas talle selga kinnitatud kaablirullist 1,2 km telefonitraati minuti ja 15 sekundiga ühest punktist teise.

POMMIKOER JA GAASIANDUR

Hea nina annab koerale võimaluse õppida hoiatama igasuguste võimalike ohtude eest. Koer võib anda märku lõhkeainest, aga ka lähenevast mürkgaasipilvest või muust silmale nähtamatust. Häid koeri tuli hoida ja näiteks rünnaku puhuks peideti võimalusel ka neljajalgse võitleja koon gaasitorbikusse.

LOGISTIK

Tänapäeval saavad lahinguväljal moona ja muu vajalikuga manööverdada militaarsed pakirobotid, varasematel aegadel saadeti keerulisematesse kohtadesse aga koeri. Need loomad on paindlikud ja väledad ning on madalal liikudes keerulised sihtmärgid, kellest võib olla suurt kasu omade võimekusele.

KOER KUI RELV

Looma otsesesse ohtu seadmine või tapma koolitamine ei ole tänapäeva

ühiskonnas enam vastuvõetav. Varasematel aegadel on aga koeri kasutatud lõhkeaine transportijana tankide, soomukite ja teiste sihtmärkide juurde. On olnud ka aegu, mil marutaudi nakatunud koeri (ja metsloomi) saadeti biorelvana vastase ridadesse, et neid nakatada.

MASKOTT

Paljud koerad on olnud sõjaliste üksuste lahutamatuks osaks, neid on peetud õnnetoojateks ja nad on aidanud hoida sõdurite vaimset tervist. Üks kuulsamaid sõjakoeri on Esimese maailmasõja ajal USA 102. jalaväerügemendi koosseisus 17 lahingus osalenud terjerisarnane koer Stubby. Stubby sai seersandi auastme. Tema arvele on kirjutatud mitmeid teeneid, näiteks andis ta üksusele märku lähenevast gaasirünnakust ja aitas kinni püüda Saksa spiooni. Tema teeneks saab lugeda ka sõdurite lõbustamist, ta õppis ära isegi auandmise. Pärast sõda osales ta paraadidel ja sai mitmeid medaleid. ALLIKAD: Kaitse Kodu! 1929–12/13; 1930–21; 1937–20

ÜKSUS

tavaLine tööPäev KontoriS

egelikult ma sain juba eile aru, et täna tuleb põnev päev. Boss sättis oma asju ja pani minu vormi ka valmis. Huvitavaks läks siis, kui mõistsin, et tulemas on üks neist päevadest, kui saan rohkem mängida.

Hommikul võtsimegi jäljerihma kaasa ja siin ma siis vaikselt loksun Rõuge suunas. Ei mina ega boss tea täpselt, mis meid ees ootab. Tõenäoliselt saab midagi jälle otsida. Mõnikord on vaja leida inimesi, mõnikord asju ja teinekord on üldse nii, et nad ise ka ei tea, mida nad must tahavad. Kaitseliidu omadega õppustel käia on ägedam. Kui on meie oma õppus, siis on sageli samad tegelased oma samade lõhnadega. Huvitav on küll, aga uute nägudega on ikka kuidagi teisiti. Näe, jõudsimegi kohale. Tore. Siin on palju laigulisi mehi, katsun uued välja sirvida ja meelde jätta. Nii, seda olen näinud, seda ka. See on uus tegelane. Hmm, need on kuskil koos olnud eelmisel õhtul, sama suitsusauna lõhn on riietel. Nonii, mul on pilt ees, aga neil läheb veel plaanimisega aega. Küll oleks elu ikka raske, kui ma tunneksin lõhna nii 20 korda vähem ... Mida need vaesed inimesed oma viie miljoni lõhnaretseptoriga siis üldse saavad. Muidugi peavad nad joonistama suuri kaarte ja üritama aimata, kust kadunud asju või inimesi leida. Mul on lihtne, tõmban paar korda ninaga ja ... Oh, jälle autosse ja jälle minek. No ehk on nad oma plaanid ära teinud ja saab hakata otsima. Ega see otsimine tegelikult lihtne ole. Koolitus kestab kaheaastaseks saamiseni, andekamad (no nagu mina) saavad isegi mõned kuud varem esimese atesteerimise tehtud. Ja olemegi kohal. Asun aga otsima. PALUN, ärge minge must nüüd ette, segate head värsked jäljed ära, kui need peaks olema siin. Ah jah, koolitusest pidin rääkima. Mind on õpetatud ikka igasuguseid asju üles leidma. Ja ma olen oma oskusi kasutanud ka. Kõiki mu kangelastegusid ei saa muidugi avaldada. Ja ega ma liigset tähelepanu ei tahakski. Pealegi, paljud mu võidud on seotud ju pahalastega, pole neil vaja teada, kes selle taga on, et nad karistust kannavad. Et ... oot. Siin on midagi. Nii. Nii. Koni! Värske! Nii, poos sisse! Väga hea, leidsin õige asja ja sain krõbinaid! Ja nüüd edasi. Koera sõnumeid polegi nii lihtne lugeda. Inimesed on uhked, kui suudavad oma koertele käsud selgeks õpetada, aga tegelikult on suurem kunst meie sõnumite lugemine. Mul boss saab päris hästi pihta, mis toimub. Kõrvad nii, käpad naa, tal kõik selge, aga kõrvaltvaatajale hullem kui haldjakeel! No mis nüüd, see fotokaga naine leidis mingi poti sambla alt. Tundub, et see leid ei olnud vajalik, sest krõbinaid ei saanud ta isegi nuiamise peale. Aga näe, mul siin jälle koni leitud! Mmm, kõht oligi tühi! Tundub, et siinkandis on vist keegi närviliselt

suitsu teinud ja midagi oodanud. Nagu heas filmis. Oot, proovin korra, nii ... Pagan, ei läinud läbi. Leidsin esimese koni uuesti, aga boss hammustas läbi. Ta on ikka nutikas! Nüüd on vist pausi aeg. Boss võttis oma lennumasina välja ja sätib seda. Mind lasti rihmast lahti. Eks tööd on juba üksjagu tehtud ka, tahaks nüüd vahepeal uurida, kuidas kohalikud rebased ja muud elukad elavad. Seda ära kirja pane, mis ma nüüd teen! Ega see paus mul pikk olnudki, aeg on edasi minna. Ikka otsin ja ikka leian. Otsin ja leian. Tegemist on. Kell kisub ka hiliseks juba. No mis nüüd? Õppuse järel veel tööle? Lahe, saab jälle midagi ägedat korda saata. Päriselu on ikka hoopis teine. Kõik on tõsisemad, aga mina teen ikka oma asja. Minu jaoks on see tavaline päev kontoris! Politseikoer Ahto mõtteid aitas kirja panna Karmen Vesselov. KARMEN VESSELOV

Autor: AHTO

üksus

NINA METSAS

EHK LAIAPINDSE RIIGIKAITSE ÜKS TAHKE ... Vanem põlvkond mäletab filmi „Neli tankisti ja koer“, kus inimese neljajalgne sõber täitis lahinguväljal eriilmelisi üleandeid, motiveeris võitlejaid ja leevendas stressi. Paljud teavad pommikoeri, politseitöös kasutatavaid narko-, jälitus- ja otsingukoeri. Kas meie riigikaitses täna ja homme on kohta koertele?

aastikuotsingutel kasutatakse tänapäeval tihti droone, isegi helikopterit, mõlema pardal on tehnilised seadmed, millega tuvastada elus inimest maastikul. Kopteri lennutund on kallis ja koptereid on meil vähe. Droone on rohkem ja need on odavamad, ometi on nendegi kasutamine keerukas, sest saadud infot tuleb töödelda, ilm ei pruugi lendamist soosida ja meie tihe mets suudab elus inimest väga hästi varjata. Kasutatakse ka maastiku läbikammimist inim ahelikus. Seegi on inimressursimahukas, vähese jõudlusega ja kohmakas otsinguviis. Koeri kasutavad inimeste otsimiseks nii PPA ametnikud kui vabatahtlikud. Maastik koera enamasti ei takista, kuid suurimaks mureks on koerte ja koerajuhtide väljaõppe tase ning koera väsimine. Jah, koolitada tuleb nii koera kui koerajuhti, sest vaid nende oskuslik koostöö annab tulemuse. Eks koeradki spetsialiseeruvad ning mõned neist on ka multifunktsionaalsed. Koeraga otsides tuleb arvesse võtta linnaruumi ja maastiku erinevusi, on vahe, kas otsitav on elus või surnud. Seegi mõjutab tegevust, kas koerale saab tutvustada otsitava inimese lõhna või otsitakse lihtsalt elusat inimest, samuti see, kas saab liikuda mööda otsitava jälgi. Meie, st minu ja minu abikaasa Kaiu Piirmanni koerad (dobermannid Saara ja Arro) on koolitatud leidma elus ini-

2/2022

Tekst: TOOMAS PIIRMAN, vabatahtlik autor

mest maastikul (võimalusel kasutavad ka jäljerada). Koerajuht otsib korraga ühe koeraga, koera väsides võib võtta järgmise koera või jätkab järgmine koerajuht oma koeraga. Samuti võib eri sektorites otsida korraga mitu koera.

Julgestus objekti valves või patrullis on alati olnud efektiivne, sest koer märkab võimalikku vastast tavaliselt varakult ning pakub seega võimaluse teha vastane kahjutuks endale soodsamas olukorras.

Minu roll on tavaliselt kaardilugemine, sest koerajuht peab lugema koera ja suunama tema tegevust, maastikul orienteerumiseks on tal vähem mahti. Kasutatakse ka GPS-seadmeid, üks koera küljes ja teine koerajuhil. Tehnilised abivahendid on läinud üllatavalt mugavaks ja täpseks, aga ikkagi tuleb enne maastikule minekut üle vaadata maa-ameti kaardirakendus, teha sealt väljaprint ning võtta metsa kaasa ka kompass. Lisaks annab varasem pilguheit maastikule aimu, mis ees võib oodata, kuhu võib inimene liikuda ning kas on ohukohti (maanteed, taluõued, tehisobjektid). Tihti saab koerajuht juba enne inimese leidmist aru, et koer on lõhna maastikul leidnud. Koer, leides inimese, annab sellest tema kõrval haukumisega märku.

Võimalike diversantide või vastase võitlejate leidmine maastikul pole vähem tähtis. Koer annab võimaluse leida vastane väiksema ajakulu ja ressursiga. Ka on paremini kaitstud võitlejate elud, sest tulirelvaga vastane peab meie võitlejaid nägema, aga koer võib mõjutada teda juba varem. Õnneks on ka koera tulirelvast tabada päris keeruline ja ei taha mõeldagi, mis võib juhtuda pärast koera vigastamist, sest tema järel tulevad relvastatud võitlejad ning päris „pahane“ koerajuht.

KOERAD RIIGIKAITSE TEENISTUSES

Riigikaitses saab koeri kasutada nii heidutuseks, julgestuseks kui vastase tabamiseks ja seda ka enne sõja algust. Heidutus seisneb teadmises, et me kasutame koeri – see teeb vastasele oluliselt keerulisemaks oma tegevuste ohutu korraldamise ja muudab talle ülesande täitmise raskeks. Oma rolli mängib hirm, sest sind võidakse kohe tabada või ilma silmsidet omamata avastada.

Mitmed riigid õpetavad oma võitlejaid koerte eest põgenema ja sellist õpet on kunagi ammustel aegadel saadud isegi Eestis. Aga eks igale käigule on tavaliselt vastukäik. Selline kassi-hiire mäng pakub õppustel küll palju põnevust, kuid päris elus on põgenejale väga riskantne ning vaimselt ja füüsiliselt koormav.

KUIDAS MEIL SIIS SENI LÄINUD ON? Abikaasa käib mõlema koeraga otsingutreeningutel, enamasti Tartus või selle lähistel. Eelmisest aastast on kaart laienenud ja lisandunud on treeningud Pärnu lähistel. Vabatahtlike otsingukoertega treenijaid pole

ÜKSUS Eestis palju, kuid mõned grupid teevad seda aktiivselt. Oleme käinud inimesi otsimas, kui PPA on abi küsinud. Muide, ühel korral kaitseliitlast, ühel korral kaitseliitlase sõpra ja ühel korral kaitseväelast. Seni me päris otsingutel kedagi leidnud pole ja seda seetõttu, et otsitav ei asunud meie otsinguruumis. Oleme otsinud mitme koeraga korraga, jagades ära otsitavad alad. On õnnestunud otsida ka ebaseaduslikke piiriületajaid – leidsime üles nende tühjad toidupakid, kuid nad ise läksid arvatavasti idanaabri poolele tagasi. Samuti oleme osalenud õppusel, kus ajasime koertega taga varitsuse korraldanud võitlejaid. Õppus toimus Uniküla metsaalal, kus liigub üllatavalt palju muidki inimesi. Pidime koera välja vahetama, sest esimene väsis. Esimese lahingupaari leidsime kuusikust ja eks neil oli üllatus suur, kui nii kiiresti ja täpselt kohale tuldi. Kuna samaaegselt oli olnud teinegi varitsus, üritasime maastikul liikudes leida neidki. Teele juhtus nii rattureid kui hobustega ratsutajaid, aga koerajuhi ja koera hea koostöö tõttu see ei seganud. Ala, kus vastane võis olla, oli suur, sestap me juba väsinud koeraga neid väga leida ei lootnud. Siiski õnnestus mul endal hiilata ebaprofessionaalsusega, sest kutsusin koera just enne õiget kuusetihnikut ära, et otsing lõpetada. Ära sega koerajuhti, oleks siinkohal paslik ääremärkus.

Ka kõrguste vahe pole mureks. Kaiu Piirmann koeraga Narva Kreenholmi territooriumil koerte otsingulaagris ERAKOGU

KUIDAS EDASI?

Plaanis on luua eraldi üksus, mille ülesandeks on nii diversantide püüdmine kui ka objektide ja patrullide julgestamine. Kontseptsiooni peab veel kirja panema ja leidma ka juhtkonna toetuse. Loodame, et leiame teisigi võitlejaid, kes on huvitatud ennast ja oma koera maastikuotsinguteks välja õpetama. Selline üksus pakub ka võimalust õppida koerte eest põgenema, sest meidki võidakse samasuguselt maastikult otsima hakata. Lahingupaariks on siin koerajuht koeraga ja kaardilugeja, neile lisatakse võitlejaid vastavalt ülesandele. Kindlasti tahab eraldi harjutamist kiire liikumine maastikul, hääleta käskluste andmine ja koostöö, et tabada vastast üllatusega. Tähelepanuta ei saa jätta ka suurt hulka kaduma läinud inimesi – võimalus pakkuda PPA-le abi nende leidmisel pole vähetähtis. 2/2022

KRISTJAN PRII

SÕjaSPort

Utria DeSSant 2022

viHm, SUUSaD ja virmaLiSeD Võib öelda, et talvine ilm, raske maastik ja napp puhkeaeg teevad Utria dessandist ühe raskeima militaarsportliku katsumuse Eestis. Katsumuse, mille tänavu sooritas kõige paremini Tallinna maleva Kalevi malevkonna võistkond koosseisus Teet Leppänen, Marko Pikk, Kristjan Peterson ja Margus Ots. Tekst: HEIDI TORMET, Kalevi malevkonna pealik MARGUS OTS, võitjameeskonna liige

2/2022

SÕjaSPort

õit oli kalevlastele esmakordne ja oma muljeid jagab võistkonna kaardilugeja Margus Ots: „Varem oleme saavutanud 2. ja 3. koha. Võistlus oli tasavägine ning edu teise koha võitnud Põhja kompanii ees oli vaid 5,47 punkti, mis kinnistati lõpujooksu võitmisega. Võistluse teevadki põnevaks tugevad konkurendid, esikoha saab saada ainult üks meeskond. Hea meel, et sel aastal soosis meie pingutusi edu.“ Meeskonnakaaslane Marko Pikk lisab: „Rajal külma närvi hoidmine on üks väga oluline pusletükk selles võistluses. Õnn soosib tugevaid ja sellel aastal olime siis meie need tugevaimad.“ Starti sõites sadas veel kerget vihma, kuid kardetuim stsenaarium – vihmaga Utria – õnneks ei realiseerunud. Õhuniiskus oli siiski suur ja seljas olev varustus suuresti kogu võistluse aja niiske, mugav sellega rajal küll polnud. Temperatuur -15° C oleks olnud igati sobilikum. Kui eelmisel võistlusel 2020. aastal (2021. aasta Utria jäi COVIDi tõttu ära) polnud üldse lund ja dessant toimus suuskadeta, siis seekord saadi nautida Utria „täispaketti“ koos suuskade ja maskeerimisülikonnaga. Tepmeratuur oli vähemalt päeval plussis, kuid lumekiht õnneks veel piisavalt paks, et oli võimalik suusatada. Ida-Virumaa maastik pakkus vaheldusrikkust – sai nii suusad õlal võsas kõndida kui ka mööda külmunud kraave ja sihte libiseda. Kuna oli suhteliselt soe (stardis isegi 5 kraadi), pidid mehed juba pärast esimest kilomeetrit moondekitli all kuni alussärgini lahti riietuma. Metsateede rattarööpad muutusid öökülmaga kiilasjääks, kuid neil andis üllatavalt ilusasti suusatada – ühe paaristõukega libises mitukümmend meetrit ja kogu meeskond nõustus, et see oli üks ägedamaid osi. Kuid nõrgemale suusavalitsejale olid need metsateede lõigud ikka parajaks peavaluks, sest rada ees polnud ja suusad läksid sinna, kuhu ise tahtsid. Hiljutine vihm oli pesnud kohati välja killustikku ning öösel pimedas suure hooga

sõites juhtus tihti, et esimene mees lendas uperkuuti, sest ööpimeduses killustikku ei näe. Suusad jäid kinni ja rakendusid füüsikaseadused. Ülesandeid oli seinast seina. Meelde jäi reid vastase laagrisse info hankimiseks ja varitsusele sattumine. Samuti kontrolliti meeskondade ellujäämisoskusi, üldisi teadmisi, mälu, laskeoskust jm. Ülesannetes läks hästi, kalevlaste ainukeseks nõrgaks kohaks osutus püstolilaskmine – mis pani kukalt kratsima, sest mehed olid pidanud seda just enda tugevuseks. Kui hullematel Utriatel ei saa rajal vahepeal üldse puhata, siis seekord võis kiirema tempo arvelt puu all magada. Kõrvalolevale võitlejale külje alla, magamiskott ja termokile peale ning sai korraks ära käia. Rasketel patrullvõistlustel võib isegi paariminutiline uni imesid teha ja kognitiivseid võimeid taastada. Sooja toitu kalevlased tegema ei hakanud, aga nägid teisi meeskondi, kes seda tegid. Eriliseks tegi tänavuse võistluse ka virmaliste nägemine laskmise punktis. Esimese hooga võis mõni väsinud võitleja mõelda, et tegemist oli magamatusest tekkinud hallutsinatsiooniga. Aga kui see juba kaamerasse jäi, siis järelikult oli see olemas ja näha võis ka vaimustunud välisvõistlejaid virmaliste taustal tiimipilte tegemas. Lõpujooks oli oma nime vääriline – ajaloolistesse Sinimägedesse oli seatud üles mitmekilomeetrine takistusriba, mis kõik meeskonnad tõsiselt proovile pani. Esimene tõus võttis korralikult hinge kinni, läks veidi aega, enne kui hingamine tagasi saadi. Ja neid tõuse oli veel palju. Mehed toetasid üksteist nii hästi-halvasti kui oskasid. Lõpus, Sinimägede mälestusmärgi juures, oli tõeliselt ülev hetk, nagu paljudel teistelgi meeskondadel. Raja pikkuseks tuli kalevlastel ca 75 km, mis tuli läbida 36 tunni jooksul. „Ükskõik mitu Utriat läbi oleme teinud, iga lõpetamine on tulemusest hoolimata eriline. Hea meel, et meil on vägev tiim, kellega neid katsumusi läbi teha,“ märgib Ots. Tema sõnade

Lisateave: Luurepatrullide võistluse Vabadussõja edukaima dessantoperatsiooni meenutuseks võitis tänavu Tallinna maleva Kalevi malevkonna meeskond. Teisele kohale platseerus KL Tallinna maleva Põhja kompanii ja kolmandale kohale KL Pärnumaa maleva Vändra võistkond. Kokku läks rajale üheksateist võistkonda, kellest lõpetas kuusteist. Parima välisvõistkonna tiitel läks sel korral Leetu, Kaitseliidu Tallinna maleva Meredivisjoni naiskond finišeeris kuueteistkümnendana. Linnulennult kuuekümnekilomeetrisele trassile üles seatud kaksteist kontrollpunkti pidid võistkonnad läbima suuskadel ja hilinemiseta. Võistlejate kohustuslikus varustuses oli lisaks relvadele ja laskemoonale kõik vajalik karmides talvetingimustes edukaks luure- ja lahingutegevuseks ning ellujäämiseks. Liikuda tuli varjatult, ent pidevas valmisolekus astuda vastasega lahingukontakti. Ajalooline Utria dessant toimus 17.–19. jaanuaril 1919. aastal. Eesti mereväe laevadelt paisati toona punaste rindejoone taha umbes 1000 mehe suurune dessantüksus, mis koosnes peamiselt Soome vabatahtlikest major Martin Ekströmi juhtimisel. Võitlustes Utria, Laagna, Mereküla ja lõpuks Narva vabastamisel osalesid veel Narva kaitseliitlased, Eesti merevägi ja rahvavägi ning Loodearmee ohvitseridest koosnev võitlusgrupp.

kohaselt võidab see meeskond, kelle nõrgem liige on kõige tugevam. Uutele ja vähem kokkutöötanud meeskondadele soovitab ta kiiruse valikul just seda arvestada. „Hea meel, et meil on vägev tiim, kellega neid katsumusi läbi teha. Lisaks tõsistele võistlejatele oleme rajal ägedad kamraadid, kus saab ka nalja, nii et maa tolmab!“ lisab Marko Pikk. Kalevlaste kogenuim liige on osalenud Utriatel 15 aastat, teised 5–11. „Väga oluline roll on toetusmeeskonnal, eriti punktis sooja vee pakkujana – ilma toetajaliikme Indrek Berezjukita meie „suusad nii hästi libisenud poleks“. Kindlasti täname Kalevi malevkonda toetuse eest nii enne võistlust, võistluse ajal kui ka pärast seda,“ lisas Ots. 2/2022

vägivaLLatU vaStUPanU Korrakaitsjate sekka eksinud vanem härrasmees protestil, mis korraldati Moskvas opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi toetuseks MICHAŁ SIERGIEJEVICZ/FLICKR

venemaa eLaniKKonnaKeSKne SÕjaPiDamine ja vägivaLLatU tSiviiLvaStUPanU: riiKLiK vägivaLLatU KaitSe ja rÜnnaK 2. oSa Tsiviilvastupanu on olnud elanikkondade tavapärane strateegia kodumaiste vägivaldsete autoritaarsete võimukandjate vastu1, aga ka siseriikliku (nt sõjalise riigipöördega) põhiseadusevastase võimu anastamise2 takistamiseks. Mõned ühiskonnad on innukalt tuginenud tsiviilvastupanule3 kui meetmele, mille abil tõrjuda välisriigi koloniaalvõimu4, okupatsiooni5 ja agressiooni6. Tekst: dr MACIEJ BARTKOWSKI, Johns Hopkinsi ülikool

2/2022

vägivaLLatU vaStUPanU

jalooline kogemus näitab, et avatud ühiskonnad on suutnud tsiviilvastupanu meetodeid7 kasutada rohujuuretasandilt alates nii kaitse- kui ka ründetegevustes. Ohu tõrjumiseks tsiviilvastupanu kaudu on erinevad ühiskonnad välja töötanud ja kasutusele võtnud riiklikud mittesõjalised kaitse- ja ründemeetmed, mis võimaldasid neil jääda vabaks, kaitsta end välise sekkumise eest, vabastada end ja kaitsta oma suveräänsust välisriigi ikke eest, tehes seda madalaimate võimalike kuludega.

See, kas vägivallatu vastupanu meetodid on ründavad või kaitsvad, sõltub sihtmärgist8. Iseenesest võivad väliste ohtudega tegelemiseks mõeldud vägivallatu vastupanu meetodid olla kas sissepoole suunatud (kaitsvad), eesmärgiga tugevdada rünnaku all oleva tsiviilühiskonna vastupanuvõimet, või väljapoole suunatud (ründavad), et laiendada vägivallatut tegevust väljapoole riigipiire ja sihtmärgistades seda vastase jõustruktuuride, sealhulgas vastase ühiskonna suunas. Tsiviilvastupanu kaitsvad ja ründavad meetmed võivad üksteist vastastikku võimendada, kuna sageli on parimaks rünnakuks hea kaitse, mis tugevdab rünnatava ühiskonna vastupanuvõimet e ühiskonna kerksust. Tõhusat kaitset võimendab omakorda vägivallatu rünnak, mis on suunatud ründaja ühiskondlikele nõrkustele ja õõnestab režiimi legitiimsust, jättes selle ilma toetajate lojaalsusest.

Tsiviilvastupanu eesmärgid riiklikus mittesõjalises strateegias võivad hõlmata järgmist: ühiskonna kaitsmine desinformatsiooni ja propaganda eest; rohujuuretasandil toimivate rühmade ühendamine ja mobiliseerimine; tegevust võimaldava struktuuri rajamine, kaasamine; elanikkonnale tsiviilvastupanu läbiviimise õpetamine; agressorriigi pöördumine ühiskonna poole ja solidaarsuse väljendamine; tsiviilvastupanu poliitika, planeerimise ja teavituse valmisoleku tagamine, kasutades selleks olemasolevaid siseriiklikke ning rahvusvahelisi riiklikke ja valitsustevahelisi struktuure; ründava režiimi mõjutamine järjest suurema arvu vägivallatute tegutsejate kaasamise ja tegevustega. Kaitse ja ründe eesmärkidel teostatavad tsiviilvastupanu meetmed võivad täita ka heidutavat funktsiooni. Igasuguse heidutuse põhieesmärk on hoida ära vastase rünnakut, näidates vastasele, et rünnaku eeldatavad kulud ületavad tõenäoliselt võimaliku kasu. Teisisõnu, elanikkonnakeskse sõja heidutusstrateegia eesmärk on suurendada sellise sõja kulusid: kaitsva tsiviilvastupanu kaudu: tehakse nähtavaks, et hübriidrünnakud, kui neid rakendatakse, ei saavuta seatud eesmärke kodanike mobiliseerumise, aktiivsuse, ühiskondliku ühtekuuluvuse ja rünnatava

2/2022

vägivaLLatU vaStUPanU ühiskonna kodanikuhariduse tõttu. Näiteks otsustas Kreml pärast märkimisväärsete inim- ja finantsressursside kulutamist lõpuks sulgeda oma propagandatelekanalid Põhjamaades, sest neil ei õnnestunud tungida läbi nende rahvaste vastupidavast sotsiaalsest struktuurist, mistõttu kulud kaalusid üles eeldatava kasu; ründava tsiviilvastupanu kaudu: tehakse nähtavaks, et rünnatav ühiskond ei ole mitte ainult piisavalt vastupidav ehk kerkne, et rünnakule vastu seista, vaid sellel on ka märkimisväärne suutlikkus viia ründaja suhtes ellu oma loovaid rohujuure-, riikliku, asutuste- ja valitsustevahelise tasandi tegevusi. Samuti on paigas mõjusad mehhanismid ründaja elanikkonnaga solidaarsussidemete loomiseks, et võita nende poolehoid ja kaastunne. Kuigi loetelu ei ole ammendav, on käesolevas tekstis välja toodud kaitse- ja ründemeetodid, mis tulenevad tsiviilvastupanust ning demokraatiat pooldavatest ja inimõigustele orienteeritud vägivallatutest liikumistest. Need meetodid võivad muuta tsiviilvastupanu võimsaks relvaks, mis on osa tõhusast riiklikust vastusest elanikkonnakesksele sõjapidamisele. Eelkõige just Venemaa hübriidsõjale. Kodumaist ühiskonda tugevdav kaitsev (sissepoole suunatud) tsiviilvastupanu hõlmab tegevusi, mis: edastavad tõepõhiseid praktikaid; tugevdavad ühtsust ja võimaldavad vägivallatut mobilisatsiooni; loovad tsiviilvastupanu struktuuri ja kodanikukaitse kultuuri; edendavad tsiviilvastupanu teemalist haridust. Võimekust suurendav või vastasele otsest survet avaldav ründav (väljapoole suunatud) tsiviilvastupanu hõlmab tegevusi, mis: kaasavad agressorriigi elanikkonda, ohustades sellega režiimi ellujäämist;

Selles analüüsis käsitletakse TSIVIILVASTUPANU võitlusviisina, mis kasutab erinevaid vägivallatuid, tavainimeste juhitud institutsioonideüleseid meetodeid (nt koostööst keeldumine, meeleavaldused, boikotid) ning toetub tsiviilisikute mobiliseerumisele alt üles (isemobiliseerumine) eesmärgiga saavutada võimutasakaal ja konkreetse võitluse poliitilised eesmärgid. Tsiviilvastupanu erinevad vormid rakenduvad vaatamata sellele, milliseid repressiivseid karistusmeetmeid vastane kasutab.

ELANIKKONNAKESKSE SÕJA all mõistetakse sellist tüüpi hübriidsõda, mille käigus kasutatakse laialdaselt mittesõjalisi meetodeid ja vahendeid, mis on suunatud vastase ühiskonnale ja manipuleerivad selle protestipotentsiaaliga. Eesmärk on külvata rahulolematust, laiendada eelarvamusi ja süvendada ühiskondlikke lõhesid. Sageli tuuakse inimesi tänavatele ja tekitatakse proteste erimeelsustele toetuvate probleemide ümber. Sellised ühiskonnale suunatud mittesõjalised ohud ja rünnakud muudavad sõjalised vastumeetmed ebaoluliseks.

2/2022

suurendavad vägivallatute osalejate arvu ja laiendavad tegevusi, millele ründav režiim peab vastu astuma; integreerivad tsiviilvastupanu valmiduse ühiskonda ning sise- ja rahvusvahelistesse poliitika- ja kaitsestruktuuridesse. Järgmistes osades kirjeldatakse tsiviilvastupanu võimet üksikasjalikumalt ja arutletakse, kuidas need võivad elanikkonnakesksele sõjapidamisele vastu seista.

1. TSIVIILVASTUPANULIIKUMISTE TÕEPÕHINE PRAKTIKA

Mis puudub Putini Venemaal, kuid mida saavad kasutada demokraatlikud riigid? Vastus on sõltumatu kodanikuühiskond, mida iseloomustab kõrge vabatahtlik osalus ja aktiivsus. Putin peab oma riigis looma rohujuuretasandi liikumisi natsionalistliku propaganda, desinformatsiooni, vihjete, vandenõuteooriate ja korruptsiooni abil. Valetamine on sageli kõikehõlmav strateegia, mis aitab Vene režiimil hoida suuremat osa oma elanikkonnast lojaalse või vaikivana, võimaldades seeläbi pidada hübriidsõda välismaal. Osana oma mittesõjalisest sõjast läänega on Kreml loonud uue tõejärgse ideoloogia, kus kõik on suhteline ja objektiivset tõde ei eksisteeri. Valetamises pole midagi veidrat ja ebanormaalset, vaid see on poliitilise elu tavaline ja aktsepteeritud osa. Tänapäeval näib Kremli valetamine olevat Orwelli topeltmõtlemise keerukam versioon. Vastupidiselt nõukogude ajale ei püüa Vene režiim olla tõene, see asetaks võimukandja kaitsetusse olukorda. Selle asemel kaitstakse valet ennast – kõik ju valetavad ja Kremli valed ei erine nende vastaste valedest. Järelikult on valed ja silmakirjalikkus üldlevinud ja iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, nagu ka poliitiline ja äriline korruptsioon, õiguste rikkumine ja demokraatlike protsesside kuritarvitamine. Kremli tegutsemises pole midagi erakordset, see on võrreldav lääne käitumisega. Levitades oma valesid riikliku kontrolli all oleva meedia ja globaalsete kaubamärkide kaudu, nagu Sputnik9 või RT10, on Kremli eesmärgiks levitada segadust ja künismi nii oma rahva kui ka demokraatlike ühiskondade seas üle maailma. Selle siht on sisendada kasvavat leppimist sellega, et tõde ei saa kindlaks teha ega fakte otsida ning midagi ei saagi muuta. Sellest tulenevalt on valetamine ainus (mõistlik) tegevus maailmas, mis muutub uueks reaalsuseks. See, kes valetab veenvamalt, korduvalt ja häbenemata, on tõeline poliitiline mõjutaja ja võitja. Sellises tõejärgses maailmas on sõltumatute ühiskondade ülesanne tõrjuda Venemaa moonutatud tõdede ja otseste valede infosõda. Kõige paremas positsioonis Kremli juhitava poliitilise sõjaga silmitsi seismiseks on elujõulised, kaasatud ja isegi mässumeelsed kodanikuühiskonnad, mis sageli võtavad tsiviilvastupanuliikumiste vormi, et kaitsta ja edendada inimõigusi ja sotsiaalset õiglust ning võidelda korruptsiooniga. Sellised ühiskonnad on vaieldamatult palju vastupidavamad hübriidrünnakutele ja ohustavad Putini üldist võimuhaaret rohkem kui nõrgema, organiseerimata, endassetõmbunud ja apaatse elanikkonnaga ühiskonnad.

SIME SIMON/FLICKR

vägivaLLatU vaStUPanU

See on põhjus, miks Putin ja tema lähiringkond on olnud suures mures nende ühiskondade pärast, mis osalevad värvilistes revolutsioonides ja mille eesmärk on paljastada tõde Kremli loodud ja toetatud korrumpeerunud ja repressiivsete režiimide kohta. Seetõttu tajus Putin kahte läänemeelset ülestõusu Ukrainas (riigis, millel on Venemaaga tugevad etnilised, usulised, keelelised ja ajaloolised sidemed) eksistentsiaalse ohuna oma võimu püsimajäämisele, sest Ukraina edusammud demokraatias ja majanduses võivad inspireerida tavalisi venelasi tunnistama tõde oma korrumpeerunud süsteemi kohta. Seetõttu peab Kreml ohuks ka Aleksei Navalnõi korruptsioonivastaseid kampaaniaid, proteste ja meeleavaldusi, mis keskenduvad keskkonnaseisundi halvenemisele, aga ka elanikkonna tervisele ja turvalisusele. Need paljastavad praegust režiimi toetava korruptsiooni ja valed, millele vastatakse kas valitsuse repressioonidega või rahuldatakse need piiratud järeleandmistega. Varasemad edukad demokraatiat ja inimõigusi toetavad liikumised saavutasid oma eesmärgid seepärast, et lisaks füüsilistele repressioonidele talusid need ka võimsate valitsusvastaste osaliste algatatud keerukat infosõda, mis põhines valedel, vandenõuteooriatel, võltsuudistel ja vaenulikul propagandal. Tegelikult olid sellised vägivallatud liikumised, nagu 1980. aastate Poola Solidaarsus või protestantlike kirikute ja kodanikujõudude koalitsioon Ida-Saksamaal sama kümnendi lõpus, jõhkrate ja valelike režiimide vastu edukad just seetõttu, et neist sai usaldusväärse ja tõese teabe kvintessents kommunistlike repressioonide, valitsuse valede ja raudse eesriide taguse elu kohta. Nende hääli peeti tõesteks, sest need pärinesid

väljakujunenud ja usaldusväärsetest allikatest. Pikaajalised poliitilised dissidendid ja inimõiguste kaitsjad võtsid tõe välja rääkimiseks ja kaitsmiseks märkimisväärseid isiklikke riske. Paradoksaalselt olid Ida-Saksamaa kardetud salateenistuse Stasi liikmed Lääne-Saksamaal asuvate sõltumatute raadiojaamade edastatud uudiste kõige pühendunumad kuulajad, kusjuures nende raadiojaamade infoallikateks olid Ida-Saksa dissidendid11. Kremli valede võitmiseks tuleb tõde mobiliseerida. Tsiviilvastupanuliikumised on selleks parim relv. Mitmekülgseid ja vabatahtlikke liikumisi ei saa rajada valedele, eksitavatele väidetele ja deklaratsioonidele ega võltsinfole. Oma võitluses õigluse, demokraatliku õigusriigi ja inimõiguste eest, seistes ise silmitsi repressioonidega, peavad sellised liikumised muutuma tõeotsijateks12 ja faktirääkijateks13, kes uurivad oma liikmete ja elanikkonnaga jagatud teavet kriitiliselt ning kinnitavad selle autentsust. Liikumised võidavad enamiku tavainimeste14 sümpaatia, kui mitte aktiivse poolehoiu, sest nad esitavad ümberlükkamatuid fakte ebaõigluse kohta, saavutades avalikkuse silmis legitiimsuse tõe edastajana. Sedasi omandavad need liikumised oma poliitilise võimu ja liiguvad edasi oma eesmärkide suunas ka kõige karmimates olukordades. Niisiis, edukad on need liikumised, mis suudavad ületada repressioonid, kehtestada end represseeritute tõeliste häälekandjatena ja äratada tegutsemistahte inimestes, kes olid varem harjunud pideva valetamise ja künismiga. Pole juhus, et Vaclav Havel kirjutas nagu Mahatma Gandhigi „tões elamise“ tähtsusest, mis peab repressiivsetele režiimidele vastupanu osutamisel tõrjuma „vales 2/2022

Vabade valimiste toetuseks korraldatud protest Moskvas MICHAŁ SIERGIEJEVICZ/FLICKR

elamise“. Ainult tõde võib inimesed tõeliselt vabastada rõhumise köidikutest. Haveli sõnul võiks tõde praktiseerida igapäevastes tegudes, mis põhinevad „väärtustel nagu usaldus, avatus, vastutus, solidaarsus, armastus“15, sõltumata valetava režiimi lämmatavast reaalsusest. Hübriidsõja kontekstis tähendab tõe sees elamine info kriitilist hindamist, selle allikate ja päritolu kontrollimist, uudistes teabe paigutamise ajendite kaalumist, teabe sihtrühmade ja võimalike eesmärkide analüüsimist, teabe kontrollimist usaldusväärsete partneritega. Selles mõttes tähendab tõe sees elamine kõrgendatud kodanikuvalvsuse säilitamist ja teabe põhjalikku avalikku kontrollimist. See tuleb kombineerida uudse avaliku vastutustundega, mille abil kinnitada fakte, kontrollida väidete usaldusväärsust tõendades nende allikaid ning pärida aru parajasti ringleva konkreetse info põhjuste kohta. Parafraseerides Havelit: kõik, kes sellise tõeotsinguga tegelevad, eitavad Venemaa hübriidsõja arendatud valede süsteemi ning nõuavad selle käigus tagasi omaenda infoteadlikkust ja 36

2/2022

tegutsemisvõimet, et seista vastu desinformatsioonile ja inspireerida teisi sama tegema. Üks näide sellest, kuidas tavalised kodanikud saavad mobiliseeruda tõe nimel ja saada sellest tulenevalt osaks kodanikukampaaniast, on USA akadeemikute grupi algatus16 Pro-Truth Pledge17. See hõlmab nüüdseks ligi 8800 allakirjutanut, 88 organisatsiooni, 640 riigiametnikku ja 880 avaliku elu tegelast, kes on lubanud jagada tõde, austada tõde ja julgustada tõde, praktiseerides 12 konkreetset tegevust, sealhulgas teabe ja allikate kontrollimist; faktide eristamist arvamustest; teabe tagasivõtmist, kui seda ei saa kontrollida; teiste harimist tõe jagamisel ja nende tunnustamist, kes võtavad valeinfo tagasi.

2. TSIVIILVASTUPANU JA ROHUJUURETASANDI MOBILISEERIMISE ÜHENDAV JÕUD

Avatud demokraatlikud ühiskonnad on harva täielikult ühtsed. Enamik neist on pluralistlikud ning nende vaated erinevad ajaloolistes, sotsiaalsetes, majanduslikes, poliitilistes, ideoloogilistes, kultuurilistes, usulistes ja etnilistes

vägivaLLatU vaStUPanU (Pinocheti-vastane vastupanu Tšiilis või monarhiavastane võitlus Nepalis). Nad on muutnud liikumise nõudmised peavooluks, osaks üha vastuvõetavamast käitumisest ja uueks normiks. Demokraatiat ja sotsiaalset õiglust pooldavad korruptsioonivastased ja inimõigustega seotud liikumised oma õiguspõhiste eesmärkidega on oma olemuselt tsentristid. Need integreerivad ja edendavad viisakuse, inimväärikuse ja mittealandava kohtlemise standardeid, mida enamik inimesi peab mõistlikeks või vähemalt ei lükka tagasi. Selles mõttes peavad sellised liikumised olema arukad, utilitaarsed ja pragmaatilised, et kaasata erinevate huvide ja väärtustega inimesi ning kujundada uus enamuse konsensus, sest mõõdukad seisukohad ja mõistlikud, konkreetsed eesmärgid pälvivad suurema osa avalikkuse tähelepanu. Liikumised loovad ühtsuse ühiste valukohtade ja nõudmiste, teisalt positiivses võtmes ka ühiste püüdluste, kaasava identiteedi, põhiliste inimõiguste, väärtuste ja avatud ühiskondadele iseloomulike demokraatlike põhimõtete kaudu. Selline ühtsus võimaldab riikidel olla paremini ette valmistatud hübriidsõja ohtudeks. Kremli jõupingutused USA protestipotentsiaaliga manipuleerimiseks on olnud veebis vaid osaliselt edukad ja kohapeal enamasti ebaõnnestunud. Kremli sekkumine USAs tõestas, et olulist populaarset massilist rahulolematust ei saa tänavatel õhutada ilma autentsete rohujuuretasandi juhtideta. Kui üldse midagi, siis paljastas Kremli sekkumine valed tema enda propagandas, kui see väitis, et vägivallatut vastupanu ja revolutsioone sadade, tuhandete ja miljonite inimestega tänavatel saab toota ja lavastada välismaalt. Allolev kirjavahetus illustreerib, kuivõrd keeruline on kõrvalseisjal algatada protesti tihedalt seotud kogukonnas, mis on ühtne, mobiliseerunud, organiseerunud ja valvas ning osaleb regulaarselt ka rohujuuretasandilt juhitud tsiviilvastupanu tegevustes, arendades välja tõhusad enesekaitsemehhanismid välise sekkumise vastu. küsimustes. Tsiviilvastupanuliikumised tekivad sageli mööda neid murdejooni, et võidelda võrdõiguslikkuse eest ning diskrimineerimise ja rõhumise vastu. Sellised liikumised dramatiseerivad ebaõiglust oma liikmete mobiliseerimiseks ja äratavad seejärel suurema kogukonna, mis võis varem oma rahulolematuse suhtes tuim olla. Võitluse alguses on avalikult tsiviilvastupanuga tegelejad sageli vähemuses. Laiendades vägivallatuid tegevusi, panevad nad proovile olemasolevaid norme ja tavasid ning püüavad olukorda muuta. Pikemas perspektiivis ei ole tsiviilvastupanuliikumiste eesmärk ühiskonda polariseerida, vaid pigem seda ühendada, võttes kasutusele strateegiad, mis loovad vastastikust mõistmist, mitmekesiseid koalitsioone ja ühtekuuluvustunnet. Varem on tsiviilvastupanuliikumised muutnud identiteedipoliitikat (nt USA kodanikuõiguste liikumine) ja ületanud lõhesid, mis on seotud soo (sufražetid ja naiste õiguste liikumine lääneriikides), rassi (apartheidivastane võitlus Lõuna-Aafrikas), klassi (Poola solidaarsusliikumine) ja ideoloogiaga

Osana 2016. aasta USA presidendivalimistele eelnenud mõjuoperatsioonidest üritas Venemaa režiim õhutada oma Interneti-uuringute agentuuri (teisisõnu trollifarmi) kaudu Baltimore'is meeleavaldust, et tähistada Freddie Gray esimest surma-aastapäeva. Venemaa kontrolli all olev Facebooki-leht Blacktivist kutsus üles protestima, kuid Baltimore'i aktivistid muutusid autsaideri suhtes kiiresti kahtlustavaks18. Baltimore'i BLOC – rassilise võrdõiguslikkuse eest võitlev rohujuuretasandi rühmitus – lükkas üleskutse tagasi, postitades vastuse: „Me ei vaja inimesi, kes kasutavad Freddie nime, kuid ei ole pärit Baltimore'ist. Kas töötate siin probleemide lahendamise heaks?“ Vene Twitteri-kampaania, mis viidi läbi @FreddieGrayAnn kasutajanime alt (mis hiljem muudeti @ BlacktivistDave'iks), oli samamoodi ebaõnnestunud katse linnas proteste õhutada. Kirikuõpetaja dr Heber Brown, Põhja-Baltimore'i Pleasant Hope'i baptistikoguduse pastor, muutus kahtlustavaks ja saatis blacktivistide kontole 2/2022

vägivaLLatU vaStUPanU järgmise sõnumi: „Teie suhtumine solvab sügavalt meid, kes me oleme pärit Baltimore'ist ja oleme kogu oma elu siin korraldanud.“ Kui Blacktivist vastas kohmakalt, et „See peab olema tõeliselt vale. Mul on häbi,“ vastas pastor: „Postitage avalik vabandus. Tühistage üritus ja lähtuge kohalike tegutsejate juhistest.“ Vene trollid olid edukamad vähem organiseeritud kogukondades, kuid nende üleskutse protestile puudutas sisuliselt juba toimuvaid sündmusi. Nende võlts-Facebooki lehtede postitused teenisid küll tuhandeid laike, kuid sündmustele ei suudetud siiski avaldada mingit olulist mõju. Näiteks toimus üks suurimaid proteste pärast seda, kui Venemaaga seotud Facebooki-leht BlackMattersUS kutsus 12. novembril 2016 New Yorgis inimesi tänavatele. Tuhanded küll reageerisid sellele, kuid Donald Trumpi üllatava võidu eelõhtul olid protestid juba alanud ja levinud üle riigi. Trumpi-vastaste meeleavalduste laine algas 9. novembril ja 11. novembriks olid meeleavaldused toimunud 25 USA linnas, sealhulgas kolm protestimarssi New Yorgis. Seega on väga tõenäoline, et 12. novembril New Yorgis toimunud meeleavaldus oleks toimunud olenemata sellest, kas venelased seda õhutasid või mitte. Paljud meeleavaldusel osalejad polnud kunagi kuulnud BlackMattersUS-ist19, kuid läksid tänavale, sest nendega haakus meeleavalduse põhjus. Nagu üks New Yorgi meeleavaldaja varasemal protestil kommenteeris: „Tulin siia välja, et lasta lahti suurest osast hirmust, mis tekkis minus kohe, kui tulemusi nägin.“20 See oli vaid üks paljudest loomulikest põhjustest, mis innustasid inimesi tänavale minema, sõltumata Facebooki võltslehe protestiüleskutsetest. Protestide korraldamise katsed kukkusid haledalt läbi, kui kogukonnad ei pidanud Vene agentide tõstatatud probleeme tõeliseteks valupunktideks. Näiteks 21. mail 2016 Texase osariigis Houstonis asuva islami Da'wah keskuse lähedal toimunud Venemaa algatatud kahepoolsed protestid „Peatage Texase islamistumine“ ja „Päästke islami teadmised“ tõid tunnistajate ütluste põhjal välja väga vähe osalejaid: vastavalt 10 ja 5021. See näitab, kui raske on väljastpoolt lavastada massimeeleavaldust, omamata otseseid sidemeid ja ühist ajalugu sihtmärgiks oleva kogukonnaga. Sellisel kujul on autsaideril, kellel pole kohalike inimeste seas kindlat legitiimsust ja kes peidab end Facebooki või Twitteri kontode taha, vaevalt võimalik õhutada midagi, mida Kreml ekslikult arvas, et Lääs tegi Serbias, Gruusias, Ukrainas ja mujal. Kuigi Ameerika ühiskonna lõhed on nõrkuseks, mida Vene režiim püüdis ära kasutada, toimis Ameerika kogukondade ühiskondlik vastupidavus kaitsebarjäärina. Tegelikult oli just Ameerika kogukonnatasandi kodanikuaktiivsus ja kerksus, mille juurteks on kogenud aktivistide ja kaasatud organisatsioonide ulatuslik võrgustik, selleks põhjuseks, mis lükkas ümber Venemaa väited, et välismaalased võivad „elanikkonna protestipotentsiaali“ võltsida, toota ja ära kasutada massiliste, miljoniliste revolutsioonide õhutamiseks. Veel üks näide sellest, kuidas mobiliseeritud kogukond saab end kaitsta Kremli õhutatud provokatsioonide ja sekkumise vastu, pärineb Ukrainast Harkivist. Pärast 38

2/2022

Ukraina presidendi Viktor Janukovõtši kukutamist valdavalt vägivallatu korruptsioonivastase ja Euroopa-meelse revolutsiooni käigus 2014. aasta veebruari lõpus vallutas Venemaa Krimmi ning paigutas oma agendid ja propagandamasina pingete õhutamiseks Ukraina idaterritooriumile. Üks linnadest, mida Kreml soovis vallutada, juhtides seal Venemaa toetatud separatistide tegevust, oli Ukraina suuruselt teine linn Harkiv22 riigi kirdeosas. Harkivis on olnud tugev dissidentluse kultuur, mis ulatub tagasi nõukogude aega. Sealt on saanud alguse näiteks Ukraina üks esimestest inimõigusorganisatsioonidest, Inimõiguste Kaitse Rühm, mis pärineb 1980. aastate lõpust. Seal tegutseb ka inimõigustega tegelev organisatsioon Memoriaal. Harkivi Maidani ühe eestvedaja sõnul on see dissidentlik kultuur mänginud oma rolli Venemaa Euromaidanijärgsete plaanide rööpast välja löömisel23. Varsti pärast Janukovõtši lahkumist ilmusid Harkivi tänavatele Venemeelsed meeleavaldajad, kes nõudsid „föderaliseerimist“, hõivasid ajutiselt Harkivi kohaliku omavalitsuse hooned ning kutsusid Venemaad ja Putinit sekkuma vene vähemuse väidetavasse tagasikiusamissse linnas ja lähiümbruses. Erinevalt Donetski ja Luganski elanikest, kes jäid separatistide lavastatud meeleavalduste suhtes enamjaolt ükskõikseks, reageerisid Harkivi elanikud sellele sündmusele asjakohaselt. Nad läksid tuhandete kaupa tänavatele, et astuda vastu venemeelsetele meeleavaldustele24. Ukraina-meelsete meeleavalduste jätkuv kohalolek Harkivi tänavatel võimaldas linnavõimudel seista vastu Venemaa esindajate survele, pidada läbirääkimisi Kiievi uue valitsusega, stabiliseerida olukorda ja joonduda kindlalt linnas valitseva Ukraina-meelse meeleolu järgi. Lõpuks ebaõnnestusid Venemaa katsed luua Harkivis separatistlik liikumine, sest neile astus vastu Ukraina-meelse kogukonna kiire ja otsustav vastumobilisatsioon.

3. TSIVIILVASTUPANU STRUKTUUR JA LAIENEMINE NING KODANIKUKAITSE KULTUURI EDENDAMINE Ajalooliselt suurendasid võidukad vägivallatud liikumised oma eduvõimalusi, luues struktuuri, mille hulka kuulub: sidus juhtimine ja vägivallatu distsipliin, siseriiklikud ja rahvusvahelised võrgustikud ja liitlased, taktikalise innovatsiooni võime, mis väljendub võitluse erinevates etappides taktika eri vormide loovas rakendamises ja strateegilises järjestamises, kommunikatsioonistrateegiad, mille abil luuakse selgeid ja mõjuvaid sõnumeid ning mis vastavad liikumise eesmärkidele, meetoditele ja mobiliseerimispüüdlustele, paralleelsed tööriistad nagu alternatiivne meedia, haridus ja teenuste osutamine. Hiljutised uuringud25 näitavad, et sellise struktuuri olemasolu suurendab kodumaise mobilisatsiooni tõenäosust repressioonidega silmitsi seistes ligi 85% võrreldes olukordadega, kus see struktuur puudub. See on aluseks iseorganiseeruvale sõltumatule ühiskonnale, mis on läbi põimunud tiheda vastastikuse toetuse ja solidaarsuse, usaldusväärsete teabejagamiskeskuste, kodanike meedia ja alternatiivsete rohujuuretasandi teenuste osutamise süsteemidega. Ainult võimestatud ühiskonnal, mis on teatud määral emantsipeerunud omaenda valitsusest, kuid riigiga võrdne partner julgeolekuprobleemide lahen-

vägivaLLatU vaStUPanU damisel, võib olla piisavalt sisemist jõudu, et moodustada hübriidsõjaohtude vastu tohutu jõud. USA senati välissuhete komitee avaldatud vähemusaruandes Venemaa sekkumise kohta USA presidendivalimistesse26 märgiti, et Põhjamaad (nt Norra, Rootsi, Soome ja Taani) on Venemaa propaganda vastu märkimisväärselt vastupidavad. Aruandes rõhutati sellise vastupanuvõime põhjustena nende riikide haridussüsteemide tähtsust, mis peavad oluliseks kriitilist mõtlemist, ning madalat korruptsioonitaset.

vastastikuse abi ja solidaarsuse ühingutes, naiste kõrges osalusprotsendis avalikus elus, koos juurdepääsuga tasuta avalikule haridusele kõigil tasanditel, soodustab tugevama ja vastupidavama ühiskondliku struktuuri ülesehitamist. Seda tüüpi tsiviildünaamika immuniseerib ühiskondi välise propaganda ja sekkumise vastu ning suurendab vajaduse korral kiiret mobiliseerimisvõimet. ALLIKAD: 1. 2.

Raportist jäeti välja tõsiasi, et nende ühiskondade märkimisväärseks osaks on aastakümneid olnud aktiivne kodanikukaasatus, ühiskondlik osalus ja vägivallatu kogukonna organiseerimine. Mõnes neist riikidest ulatub tsiviilisikute juhitud iseseisva ja organiseeritud vägivallatu tegevuse traditsioon tagasi välisokupatsiooni ja sissetungideni: Soome rahva vastupanu Tsaari-Venemaale27, norralaste vägivallatu organiseerimine õpetajate ametiühingute juhtimisel, mis takistas Quislingi režiimi üles ehitamast korporatiivset fašistlikku riigikorda28 ning Taani vägivallatu vastupanu natside okupatsioonile, mis muude kangelaslike saavutuste seas päästis ka tuhandeid juute.29 Rootsi tsiviilühiskond on üldjoontes organiseeritud keskkonna-, sotsiaalse õigluse, sõjavastaste ja demokraatiat toetavate eesmärkide ümber ning neil on traditsioon aktiivselt toetada vägivallatuid vastupanuliikumisi välismaal, sealhulgas Poola Solidaarsust ja apartheidivastast võitlust Lõuna-Aafrikas. Külma sõja ajal võttis Rootsi kasutusele totaalkaitse strateegia, mis tugines ühiskonna täieliku jõu ärakasutamisele. Erinevalt Soomest, kes säilitas oma totaalkaitse strateegia pärast Nõukogude Liidu lagunemist, loobus Rootsi sellest, et taaselustada kogu ühiskonna kaitsestrateegia kontseptsioon konkreetse eesmärgiga võidelda Venemaa mittesõjalise ja sõjalise agressiooni vastu. Rootsi taaselustatud totaalkaitse strateegia30 tugineb muu hulgas ühiskondlikele oskustele luua alternatiivseid või paralleelseid infrastruktuure kriitiliste teenuste tarbeks, nagu elektritootmine ja -tarne, äritehingud ja sularahavarustus ning tervishoiu- ja hädaabiteenused. Hiljuti töötas Rootsi tsiviilasjade agentuur välja ja levitas teabevoldikut pealkirjaga „Kui tuleb kriis või sõda“31. See sisaldab soovitusi alates valeinfo tuvastamisest ja selle leviku takistamisest kuni totaalkaitse kavandamiseni. Seda brošüüri, mis on esimene omalaadne pärast külma sõja lõppu, on riigis jagatud peaaegu 5 miljonile majapidamisele. Põhjamaad saavutavad V-Dem indeksite järgi32 (nt kaasatud ühiskond, tsiviilühiskonna osaluskeskkond, tsiviilühiskonna osalusindeks ja üldine hüve) lääne demokraatiate seas järjekindlalt väga kõrgeid punkte, mis näitab erakordset ühiskondlikku ühtekuuluvust ja solidaarsust, samuti nende ühiskondade positiivselt meelestatud loomust osaluse ja mobiliseerituse suhtes. Aktiveeritud ühiskond, mis väljendub tsiviilkampaaniates ja -liikumistes, tugevates ametiühingutes, elujõulistes

3. 4. 5.

6. 7. 8. 9. 10. 11. 12. 13.

14. 15. 16. 17.

18. 19. 20. 21. 22. 23. 24. 25.

26.

27. 28. 29. 30. 31. 32.

Erica Chenoweth, Maria J. Stephan. Why Civil Resistance Works. The Strategic Logic of Nonviolent Conflict, Columbia University Press, 2011. Stephen Zunes. Civil Resistance against Coups: A Comparative and Historical Perspective, ICNC Monograph, 2017. Kathleen Gallagher Cunningham. The Efficacy of Nonviolence in Self-Determination Disputes, University of Maryland & PRIO. Maciej Bartkowski. Recovering Nonviolent History: Civil Resistance in Liberation Struggles, Lynne Rienner Publishers, 2013. Maria J. Stephan. Fighting for Statehood: The Role of Civilian- Based Resistance in the East Timorese, Palestinian, and Kosovo Albanian Self-Determination Movements, Fletcher Forum of World Affairs, Volume 30, Issue 2, Tufts University Press, Summer 2006. Gene Sharp. National Security Through Civilian-Based Defense, Association of Transarmament Studies, The Albert Einstein Institution, June 1985. Gene Sharp. 198 Methods of Nonviolent Action in Gene Sharp, The Politics of Nonviolent Action, Part 2, 1973. Peter Ackerman, Christopher Kruegler. Strategic Nonviolent Conflict. The Dynamics of People Power in the Twentieth Century, Praeger, 1994. The Sputnik news agency, https://sputniknews.com/ RT, a Russian international television Network, https://www.rt.com/news/ Esme Nicholson. The Cold War Broadcast That Gave East German Dissidents A Voice, NPR, November 8, 2014. Jack Duval. Civil Resistance and the Language of Power. OpenDemocracy, November 10, 2010. Shaazka Beyerle. Highlights from Five Cases: Bosnia-Herzegovina, Egypt, Kenya, Mexico, Turkey (Chapter 10) in Curtailing Corruption: People Power for Accountability and Justice, Lynne Rienner Publishers, 2014. Stephen Zunes, Jesse Laird.The US Civil Rights Movement (1942-1968). ICNC Conflcit Summary, January 2010. Vaclav Havel. The Power of the Powerless. October, 1978. The Pro-Truth Pledge, https://www.protruthpledge.org/ Gleb Tsipursky, Fabio Votta. Fighting Fake News and Post-Truth Politics with Behavioral Science: The Pro-Truth Pledge. Behavior and Social Issues, Forthcoming. Available at SSRN, March 11, 2018. Alison Knezevich, Justin Fenton. Blacktivist’ account linked to Russia raised suspicion among Baltimore activists. The Baltimore Sun, September 27, 2017. Caroline Haskins. I Unknowingly Went to a Trump Protest Organized by Russian Agents, Vice, November 22, 2017. Protesters Target Trump Buildings in Massive Street Rallies. Gant Daily, November 10, 2016. Mike Glenn. A Houston protest, organized by Russian Trolls. The Houston Chronicle, February 20, 2018. Brian Whitmore, “The Daily Vertical: Glazyev’s Novorossia Fail (Transcript)”, RFL/RL, August 26 2016. Author’s Conversation with an Ukrainian Activist from Kharkiv, Ukraine. July 29, 2018. Lidia Kalinina. Supporters of united Ukraine organized a rally in Kharkiv. Podrobnosti, April 12, 2014. Jonathan Sutton, Charles R Butcher, Isak Svensson. Explaining Political Jiu-Jitsu Institution-building and the Outcomes of Regime Violence against Unarmed Protests. Journal of Peace Research, June 5, 2014. Putin’s Asymmetric Assault on democracy in Russia and Europe: Implications for U.S. National Security. A Minority Staff Report Prepared for the Use of the Committee on Foreign Relations United States Senate. US Senate, January 10, 2018. Finns Resist Russification, End Conscription, Regain Elections, 1898-1905. Global Nonviolent Action Database. Gene Sharp. Tyranny Could not Quell Them. Peace News, Available from Albert Einstein Institution. A Force More Powerful documentary, segment on Denmark, 2000. Resilience: Planning for Sweden’s “Total Defence”.NATO Review Magazine, April 4, 2018. If Crisis or War Comes. Swedish Contingencies Agency, 2018. Varieties of Democracy (V-Dem): Global Standards, Local Knowledge, https:// www.v-dem.net/en/

AUTORIST: Dr Maciej Bartkowski on tsiviilvastupanu ekspert ja dotsent Johns Hopkinsi ülikoolis, kus ta õpetab strateegilist vägivallatut vastupanu. Ta on kirjutanud raamatu „Recovering Nonviolent History. Civil Resistance in Independence Struggles“ (Lynne Rienner, 2013) ja lühiuurimuse „Nonviolent Civilian Defense to Counter Russia Hybrid Warfare“ (Johns Hopkins Kriegeri School, 2015).

2/2022

FREEPIK

haritud sõdur

2/2022

haritud sõdur

„KEISERLIK KREML“

LOOD, MILLEGA TAASTATAKSE IMPEERIUMIT Elame lugude maailmas ja lood on osa meist. Eriti teravalt näeme julgeolekuja mõjumaastike maailmas, kuidas lugusid luuakse ja levitatakse, kuidas end lugude abil püütakse kehtestada. Kremli nõudmistest NATO-le ja Ameerika Ühendriikidele kumab läbi aastaid tagasi sõnastatud narratiiv 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist, mille tagajärgi püüab Putini Venemaa likvideerida.

Tekst: KADRI PAAS, sisejulgeoleku magister

oola kirjanik Bruno Schulzi märgib oma jutustuses „Geniaalne epohh“, et tavalised faktid on ajajoonel justkui nööri otsa aetud. „Neil on seal oma põhjused ja tagajärjed, mis muudkui trügivad, astuvad üksteisele vahet ja pausi pidamata kandadele. Sellel on tähendus ka narratiivile, mille hingeks on järjepidevus ja järgnevus1.

Me elame lugude maailmas. Meie oleme lood ja lood on osa meist. Võidab see, kelle lugu jääb peale ja meelde. Rahvusvaheliste suhete maailmas tuntakse strateegilisi narratiive, mis on keskkonna muutmise ja mõjutamise vahendid, mille kaudu riigid saavad sõnastada oma huvid, väärtused ja püüdlused rahvusvahelistes suhetes. Miskimmon, O’Loughlin ja Roselle2 määratlesid strateegilisi narratiive kui raamistikku, mis võimaldab inimestel liita justkui seosetud nähtused mingi põhjusliku muutuse ümber. Narratiiv koosneb sihtgrupist, sündmustest, süžeest, ajast ja kohast. Mõjus narratiiv ühendab kõik need elemendid süžeeks. Strateegilised narratiivid on eeskätt veenvad sündmuste süžeed. Strateegiliselt ja süstemaatiliselt loodud narratiivide abil saavad riigid täita oma poliitilisi eesmärke, kasutades emotsioone, ajaloolisi analoogiaid ja metafoore. Rahvusvahelistes suhetes tuntakse kolme liiki strateegilisi narratiive. Esiteks kirjeldavad rahvusvahelise süsteemi narratiivid, kuidas maailm on üles ehitatud, kes on peamised osalejad ja kuidas süsteem peaks toimima.

Teiseks, identiteedi narratiivid kujundavad arusaama sellest, mida on riigil asjakohane igas kontekstis teha, viidates osaliste väärtustele ja eesmärkidele. Osaliste süsteemi narratiiviga pakuvad need konteksti poliitikale või toetavad narratiive, mida osaline edendab. Lõpuks visandatakse poliitilistes jutustustes – nn teemanarratiivid –, kuidas osaleja suhtub poliitilise probleemi või kriisi lahendamiseks sobivasse vastusesse ja sõnastab seisukoha, mis põhineb materiaalsel huvil ja/või mis võib olla normatiivselt soovitav tulemus.

MILLAL NARRATIIV TOIMIB?

21. sajandi võrgustunud maailmas konkureerivad poliitilised narratiivid sageli keerulistes mitmepoolsetes kontekstides, kuid õnnestumise korral võivad nad saavutada eri seisukohtade vahel konsensuse. Kõik need narratiivid – süsteem, identiteet ja teema – on omavahel seotud. Sidusus kõigi nende valdkondade vahel võimaldab luua köitva ja mõjuka narratiivi. Strateegiliste narratiivide puhul on keskne küsimus, kuidas võtab auditoorium selliseid sõnumeid ja lugusid vastu. Inimesed sõnastavad need ümber vastavalt oma elukogemustele, lootustele ja hirmudele. Strateegilise narratiivi vastuvõtmine ja tõlgendamine sõltub sotsiaalsest kontekstist. Igal kanalil on erinev infoesitlusviis. Kuna ühiskond on üles ehitatud müütidele, ei suuda ükski strateegiline narratiiv ühendada neid kõiki, narratiivi mõju vähendab olemasolevate müütide paljusus. 2/2022

HaritUD SÕDUr

Kui Suur Isamaasõda ja NSV Liit tähendasid triumfi, siis NSV Liidu kokkuvarisemine kujutas endast tragöödiat. 2007. aastal koostatud vastuoluline õpetaja käsiraamat kordab muu hulgas Putini tõlgendust NSV Liidu kokkuvarisemisest kui 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist HENRYK NIESTRÓJ/ PIXABAY

Narratiivide lahingu võitmine pole lihtne, kuna narratiivid tekitavad vaidlusi. Gow ja Wilkinsoni3 sõnul toimivad narratiivid juhul, kui need toetavad sihtrühma väärtusi, huve ja eelarvamusi. Narratiiv mõjub ja võetakse omaks, kui see kattub sihtrühmas heaks kiidetud poliitiliste müütidega. Schmiti4 hinnangul ei saa vaenulike strateegiliste narratiivide vastu võitlemiseks olla ühesugust lähenemisviisi. Oluline on neile vastu seada strateegiliste narratiivide elemente, mis toetuvad kohalikele ja sidusatele müütidele, sest neil müütidel on kogu ühiskonnas suur vastukaja. Vastenarratiivide meisterdamiseks on vaja, et inimesed tunneksid hästi konkreetsete poliitiliste kogukondade kohalikke müüte ning oskaksid töötada selliste müütide narratiivsete struktuuride ja sisuga. Ajalugu on keskne õppeaine, mille kaudu saab iga riik lastele ja noortele juba põhikoolist alates oma narratiive

HaritUD SÕDUr

tutvustada. Oluline on vaatenurk, sest see kujundab kodanike väärtushinnanguid ja identiteeti, arusaamu selle kohta, mis on toimunud rahva vanemas ja hilisemas ajaloos, miks oli just nii ja mitte teisiti. Ajaloo õppekavadest selgub, milline on täpne lugu, mida riik tahab endast rääkida. Ajalooõpetuse kaudu kujuneb rahva kultuurimälu. Kultuurimälu aitab rahval ennast identifitseerida positiivsel („meie oleme sellised“) või negatiivsel moel („nemad on teistsugused“).

algab „muistse priiusega“, mis eelneb 13. sajandil alanud Saksa-Taani vallutusele, sellele järgneb „700aastane orjaöö“, mille juured ulatuvad 19. sajandi keskpaika, siis uus iseseisvus sõltumatu vabariigina 1918–1940, seejärel Saksa ja Nõukogude okupatsioon, millele tegi lõpu iseseisvuse taastamine 1991. aastal. Tinglikult saab seda narratiivset mustrit nimetada Eesti ajaloo „suureks vabadusvõitluseks“, mille sisuks on sajanditepikkune võitlus vabaduse eest ja sakslaste vastu8.

EESTI OLULISIM LUGU

RIIGI JÄIK NARRATIIV

Kultuurimälu üks kõige olulisemaid kujundajaid ongi narratiiv. Rahvust võib käsitleda „narratiivse kogukonnana“, mille identiteet tugineb „lugudele, mida me elame” ehk narratiivsetele mustritele, mis seovad rahvuse minevikku5. Narratiivne vorm võimaldab rahvusel käsitada ennast järjepidevana, siduda eraldiseisvad sündmused üheks tähenduslikuks tervikuks. Need mustrid on igale kultuurile iseomased struktuurid, mis ajas muutuvad. Narratiivsed mustrid ei kasva välja minevikust, vaid lähtuvad kultuurimälust. Sündmused paigutatakse kultuurimälus teatud mustritesse, mille sees nad omandavad kindla tähenduse6. Eesti rahvusliku mälutöö ajaloos saab eristada kolme olulist hetke. Esimene jääb 1860.–1890. aastatesse, mil toimus nn rahvuslik ärkamine, esimene laulupidu jne. Teiseks pöördelise tähtsusega mälutöö perioodiks Eestis olid iseseisvusaja kaks kümnendit, 1920.–1930. aastad, mil eestlaste ajaloomälu sai lõpliku selgroo. Seda ei suutnud murda ka järgnenud Nõukogude periood. Kolmas võtmemoment jääb Eesti Vabariigi taasiseseisvumise aega 1980. aastate lõpus – 1990. aastate alguses, mida iseloomustas soov naasta sõjaeelsete mälumudelite juurde7. Eesti rahvuslik ajaloonarratiiv on lahutamatult seotud iseseisvuse mõistega. Alates kõige esimestest katsetest Eesti ajalugu liigendada on seda ikka tehtud seoses vabaduse kaotamise ja võitmisega. Eestlaste ajalugu

Berliinis asuva Ida-Euroopa ja rahvusvaheliste uuringute keskuse teadur Félix Krawatzek kirjutab ajakirjas Problems of Post-Communism ilmunud artiklis „Which History Matters? Surveying Russian Youth and Their Understandings of the Past“, et juba pikka aega on Venemaal kesksel kohal olnud noorte isamaaline kasvatus ja selle vaimse ja moraalse vundamendi tugevdamine. Vene haridusministrit (2016–2018) Olga Vassiljevat hinnatakse töö eest Vene õigeusu kiriku ja riigi suhete valdkonnas. Samal ajal jäi ta stalinistlike seisukohtade juurde, väites, et Jossif Stalin oli õnnistuseks, sest taaselustas rahvuse ja selle rahvuskangelaste ühtsuse ning kaitses vene keelt ja kultuuri. Vassiljeva sõnul võttis ta Vene koolide õppekavade sisustamisel šnitti Ameerika Ühendriikide isamaalisest kasvatusest. Vastavad õppe- ja ainekavad on üheselt suunatud noorte vaimsete väärtuste edendamisele nii, nagu Kremlist lähtuvad narratiivid seda ette näevad. Samal ajal olid Vassiljeval tihedad isiklikud sidemed Vene õigeusu kirikuga. Ideoloogiliselt mõjutatud ajalooõpetus on Venemaa hariduse keskne komponent ja sellega kaasnevad suuremad kogu ühiskonda hõlmavad algatused, nagu multimeediapark „Venemaa – minu ajalugu“ või õiguslikud nihked, nagu seadus, mis näeb ette punaarmee rolli „õiget” tõlgendamist Suures Isamaasõjas9,10. Vene koolides annab tooni konservatiivse ajaloolise patriotismi ja religioossuse segu. 2012. aastal jõustus Venemaal uus haridusseadus, mis süstis riigi ajalooõpetusse enneolematut patriotismi. Lisaks töötas rühm ajaloolasi ja poliitikuid 2013. aastal välja uue ajaloo õpetamise kontseptsiooni. Rahvusvaheliselt kritiseeritud kontseptsioon annab ajaloo õpetamisele uue metoodilise lähenemise ja ühtlustab ajaloo õpetamise ideoloogilist raamistikku. See asetab maailma ajaloos kesksele kohale Venemaa ühtsuse ja mõju. Noorte kodanike

HaritUD SÕDUr

muutmine lojaalseteks kaasmaalasteks sai haridussüsteemi ainuambitsiooniks. Õpetus on muutunud ülimalt ideoloogiliseks, meenutades Nõukogude Liidu perioodi, mil just koolid kasvatasid üles põlvkondade kaupa Homo sovieticus’i. Vaatamata ühtsele ajaloonägemusele, mida pedagoogilises materjalis edasi antakse, on klassiruumis reaalselt edastatavas ajaloonarratiivis võtmeroll õpetajate eelistustel. Ajaloolised narratiivid, millega noored kokku puutuvad, on samuti kujundatud Kremli diskursuse ja laiemate kultuuriliste artefaktide poolt.

KEISERLIK KREML

Vahetult pärast NSV Liidu lagunemist ei olnud tsentraliseeritud ega ühtset perspektiivi riigi mineviku käsitlemiseks. Püüti luua järjepidevus uue Vene riigi ja laiema Vene idee vahel, hõlmates nii tsaari- kui Nõukogude Venemaad. Debatt Venemaa kollektiivse identiteedi üle toimus Boriss Jeltsini ajal, kes püüdis luua sidet postsovetliku ja nõukogude-eelse Venemaa vahel (Smith 2002). Varsti pärast NSV Liidu langemist hakkasid ideoloogid Aleksandr Dugin, Aleksandr Prokhanov ja Sergei Kurginjan

propageerima Venemaa keiserlikke ambitsioone. Kuigi sellised ideed piirdusid algselt kitsaste ringkondadega, suurenes nende publik märgatavalt, kui Kreml võttis keiserlikust minevikust kinni ja hakkas keiserliku Venemaa ideed võimendama. Keskaegne keiserlik Moskva on üha enam hakanud struktureerima Venemaa postsovetlikku ajalookäsitlust. 2017. aasta haridusprogrammis „Isamaaline kasvatus Vene Föderatsioonis“ torkab juba teravalt silma soov taaselustada Venemaa keiserlik minevik. Seal rõhutatakse, et praegune Venemaa ulatub sümboolselt ajas tagasi nõukogude-eelsesse aega. Kuigi Venemaa suurriigi staatuse taaselustamisel on olnud osa ka varasemates programmides, mis rõhutasid, et isamaaline kasvatus peaks looma „tingimused Venemaa kui suurriigi rahvuslikuks taaselustamiseks“, on see diskursus Vladimir Putini kolmandal ametiajal saavutanud märgatava nähtavuse ja poliitilise silmapaistvuse. „Keiserlikkus“ on aktuaalne eriti Krimmi puhul alates 2014. aasta annekteerimisest. Erinevalt Lõuna-Osseetiast või Abhaasiast ei peeta poolsaart võõraks, vaid Venemaa võimuam-

HaritUD SÕDUr

bitsioonide edendamise keskuseks. Juri Teper väidab, et Krimm on moodustanud vene identiteedidiskursuse võtmekomponendi ja võimaldanud „rahvuslikku taassündi“11. Venemaa territooriumi laiendamist Krimmi hõlmamiseks tõlgendatakse Venemaa ainulaadse võimalusena olla tõeliselt tema ise. Putin rõhutas keiserlikule ja nõukogude võimule viidates, kui hästi läks Ukrainal Venemaa praeguse ja Nõukogude Liidu võimu ajal. President ütles Kiievi-Vene ristiusustamise 1025. aastapäeva kõnes, et vene ja ukraina rahvas jagavad vaimseid väärtusi ja ühist vaimset pärandit. Putini narratiivis vastandati Venemaaga ühinenud edukat Ukrainat tänapäevasele iseseisvale Ukrainale, mis Putini loos raamistati vaesuses vaevlevaks. Putin rõhutas positiivset muutvat mõju, mida kogesid need territooriumid, mis „naasid“ Venemaale pärast „mõlemate Venemaa osade taasühendamist“. Putin sedastas, et just Venemaa läänepoolsete piirkondade arvelt sai Ukrainast suur Euroopa riik. Samal ajal lõi Vene meedia järjekindlalt sarnaseid sotsiaalajaloolisi sidemeid Venemaa ja Krimmi elanike vahel ja pööras suurt tähelepanu Venemaa sümbolite eksponeerimisele Krimmis12. Muide, Krimmi „taasühendamine“ Venemaaga sai peaaegu revisionistliku hoo, kui Putin väitis Krimmi Vene Föderatsiooniga liitmise ametlikul tseremoonial 2014. aastal, et venelased on maailma suurim lõhestunud rahvas. Ta võrdles Vene-Krimmi ühendamist Saksamaa ühendamisega 1989. aastal ja kutsus üles Saksamaalt toetama „vene maailma ja ajaloolise Venemaa püüdlusi rahvusliku ühtsuse taastamiseks“.

RUSSKII VS ROSSIISKII

Putini diskursust iseloomustab sõna russkii kasutamine, mis on tugevamini laetud termin eelkõige Krimmi, Venemaa ja Ida-Ukraina seostamisel – vastandina riigikesksemale rossiiskii’le. Selline sõnakasutus andis edasi mõtte, et Krimmi omamine lõpetab praeguseks Vene riigi ülesehitamise projekti. Krimmi annekteerimine kinnitas justkui ka Venemaa välist sõltumatust läänest. Selle seose paljastas Putin oma 18. märtsi 2014 kõnes „Sevastopoli ja Krimmi kui Venemaa Föderatsiooni uute subjektide tervitamine“: „Meie läänepartnerid on astunud üle piiri, käitunud jämedalt, vastutustundetult ja ebaprofessionaalselt. […] Ilma Venemaa suveräänsuseta Krimmi üle võivad nii Venemaa kui Ukraina selle kaotada.“ Selline rahvusliku ühtsuse idee on eriti silmapaistev, kuna Ukraina riiki kujutatakse üldiselt oma rahva tegelike huvide suhtes vaenulikuna. See taaselustatud keiserlik tahk andis võimaluse kasvatada Venemaal isamaalisi tundeid ja igatsust rahvusliku ühtekuuluvuse järele, vähemalt lühiajaliselt. Endist Vene haridusministrit Olga Vassiljevat hinnatakse töö eest Vene õigeusu kiriku ja riigi suhete valdkonnas. Samal ajal jäi ta stalinistlike seisukohtade juurde, väites, et Jossif Stalin oli õnnistuseks, sest taaselustas rahvuse ja selle rahvuskangelaste ühtsuse ning kaitses vene keelt ja kultuuri PIXABAY

Tänane Venemaa ja Lääne opositsiooni eliidi raamistik on teravas kontrastis 1990. aastatel valitsenud perspektiiviga, mil rõhk oli Venemaa lõimumisel globaalsesse kogukonda. Sellest vaatenurgast loodeti kaasa aidata üleminekule kommunismist demokraatiale. See peegeldus ka tolleaegsetes õpikutes ja ajalooõpetuses, mille eesmärk oli õpilasi kriitiliseks mõtlemiseks ette valmistada13. Tänapäeval on aga selge vene identiteedi konstitutiivne vastuseis vaenulikule „teisele“14, 15. Putin ise on rõhutanud – eriti oma kolmandal ametiajal – ühepoolsema narratiivi ja patriootilisema tooni vajadust õpikutes. Venemaa praeguses mäludiskursuses on kesksel kohal nõukogude perioodi taastamine, eelkõige Suure Isamaasõja olulisuse rõhutamine. Triumfalistlik sõjamälu annab oma ajaloolises narratiivis ajalise tugipunkti. See narratiiv on aga vaidlustamise suhtes eriti haavatav. Sõja kangelaslikus mälus puudub reﬂeksioon, seetõttu ohustavad alternatiivsed tõlgendused – riigist või väljastpoolt – narratiivi terviklikkust. Vaadates Suure Isamaasõja mälestuste arengut ajas – võrreldes nõukogude ja postsovetliku perioodiga – on võimalik märgata märkimisväärset nihet selles, mida Kreml rõhutab ja millele keskendub. Kui nõukogude perioodil viitas ametlik diskursus, et võit oli võimalik tänu riigi ja kommunistliku partei pingutustele, siis postsovetlikul Venemaal räägitakse võidust, mis saavutati tänu tugevale riigiaparaadile. Putin on rõhutanud, et 9. mail 1945 saavutati võit just tänu tugevale riigile. 2003. aasta pöördumises Föderaalassambleele hoiatas president, et riiki ähvardab lagunemine, kui Kreml ei kindlusta tugevat riiki. Kui riigi terviklikkus on säilinud, saab riiki tervikuna tugevdada. Kui Suur Isamaasõda ja NSV Liit tähendasid triumfi, siis NSV Liidu kokkuvarisemine kujutas endast tragöödiat. 2007. aasta Filippovi koostatud vastuoluline õpetaja käsiraamat kordab muu hulgas Putini tõlgendust NSV Liidu kokkuvarisemisest kui 20. sajandi suurimast geopoliitilisest katastroofist. VIITED: 1 2 3 4

5 6 7 8 9 10 11 12 13

Loomingu Raamatukogu 2019, nr 10–12 Miskimmon, A., O’Loughlin, B. & Roselle, L., 2013. Strategic narratives. Communication power and the New World Order. Abingdon: Routledge. Gow, J. & Wilkinson, B., 2017. The art of creating power. Freedman on strategy. London: Hurst. Schmitt, O., 2018. When are strategic narratives effective? The shaping of political discourse through the interaction between political myths and strategic narratives. Contemporary Security Policy, 39 (4), pp. 487–511. Tamm, M., 2007. Kuidas kirjutatakse ajalugu? Intervjuuraamat. Tallinn: Varrak, lk 8. Samas, lk 9. Samas. Samas, lk 11. Koposov, N., 2017. Memory Laws, Memory Wars: The Politics of the past in Europe and Russia. New York: Cambridge University Press. Soroka, G. & Krawatzek, F., 2019. Nationalism, Democracy, and Memory Laws. Journal of Democracy 30(2), pp. 157–71. Teper, Y., 2016. Official Russian Identity Discourse in Light of the Annexation of Crimea: National or Imperial? Post-Soviet Affairs, 32(4), pp. 387–393. Samas, lk 383. Korostelina, K., 2014. Legitimizing an Authoritarian Regime: Dynamics of History Education in Independent Russia. In (Re)constructing Memory: School Textbooks and the Imagination of the Nation, edited by J. Williams. Rotterdam: Sense Publishers, lk 298. Baranovitch, N., 2010. Others No More: The Changing Representation of Non-Han Peoples in Chinese History Textbooks, 1951–2003. The Journal of Asian Studies, 69(1), pp. 85–122. Janmaat, J. G., 2007. The Ethnic ‘Other’ in Ukrainian History Textbooks: The Case of Russia and the Russians. Compare 37(3), pp. 307–24.

2/2022

maailmapilk

UKRAINA

MITTE AINULT USA VS VENEMAA Ukraina ümber puhkenud ida ja lääne vahelistes jõumängudes näikse kõige kõvemat häält tegevat Venemaa ja USA. Tegelikult on laua taga veel üks, seni suhteliselt märkamatuks jäänud jõud, millega teised mängijad arvestama peavad. Tekst: TOOMAS ALATALU, politoloog

etsembris 2021 pakkus Kreml peavastasele kiire lõppmänguna Vene-USA kahepoolset lepingut – teie tühistate kõik oma viimase 24 aasta edasinihkumised ja meile kuuluvad igavesti alad, kus me oleme, ja mõju seal, mis me tagasi saame.

Kõlab kui muinasjutt – vaid kaks ülisuurt riiki jagavad maailma omavahel, küsimata arvamust üheltki teiselt riigilt, isegi mitte neilt, kes Moskva nõudmiste lehel olid nimeliselt mainitud. Washingtonilt nõuti kirjalikku vastust nii iga relvaliigi kohta, mida taheti vähendada, kui ka iga riigi kohta, mille lõplikku alluvussuhet üritati ette määrata.

Hea vähemalt seegi, et Moskva avalikud nõudmised pidid saama ka avaliku vastuse ehk tegu polnud päris MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) uuspakkumisega – too oli teadu salajane ja püsis säärasena kaua. Aga et Moskva üldse end sääraselt kordama hakkas, on ikka rabav küll.

JÕUDEMONSTRATSIOON KASAHSTANIS

Selguse toojaks nõudmiste poliitikasse said 2. jaanuaril Kasahstanis puhkenud rahutused, mis algasid rahvarevolutsioonina, ent muutusid marodööritsejate mässuks, mille mahasurumise tagas Venemaa juhitud 2500mehelise väeüksuse kohalesaabumine ja kontroll strateegiliste objektide üle. Nagu teada, osutus Kasahstani presidendi palvel toimunud sõjaline okupatsioon ajutiseks (6.–19. jaanuar), ent kogu maailma jahmatanud ürituseks. Mida oli ka president Tokajevi korraldus oma korrakaitsejõududele mässajaid hoiatamata tulistada – erines ju Kasahstan aastakümneid 46

2/2022

teistest Kesk-Aasia riikidest oma stabiilsusega, mis tagas sellegi, et detsembrist 2020 on Euroopa julgeolekuja koostööorganisatsiooni OSCE rahvusvähemuste ülemkomissariks endine Kasahstani välisminister. Esimene moslem ametikohal, kus seni on istunud kristlased, kellest eestlastele on meelde jäänud (1993–2001) hollandlane Max van der Stoel. Detsembris 2021 keelustati Kasahstanis ka surmanuhtlus, kuid kümme päeva hiljem võis tappa ilma kohtuta ja hoiatamata!? Mõistagi muutis Venemaa selgelt edukas sõjaline väisang Kasahstani radikaalselt kõigi lähenemist Moskva Ukrainavastastele sõjamängudele. Õigemini uutele mängudele, sest ühed sõjaväemanöövrid läksid üle Ukraina ründamiseks veebruaris 2014 ja teised sekkumiseks Süürias septembris 2015. 2021 oli vähe neid, kes söandasid öelda, et Kremlil võibolla ei ole tõsi taga. Õnneks andis Vene vägede sunnitud saatmine Kasahstani (liitlane tuli ju päästa!) vajaliku tausta varem kokkulepitud nõudmiste-ultimaatumite arutamiseks 10.–13. jaanuaril Genfis, Brüsselis ja Viinis, kus nii NATO kui Euroopa Liit asusid kindlalt Ukraina selja taha.

USK ON ÜLEVAM

Kuigi ülal sai märku antud, et pole vaja kiirustada euroopalike käitumisreeglite kehtestamisega moslemiriikides, sedastagem siinkohal sedagi, et Ukrainal on rohkem liitlasi kui vaid lääneriigid. Teda toetavad, seejuures silmatorkavalt, ka moslemiriigid. Isegi Kasahstan. Õigemini toetas. Kesk-Aasia autoritaarsed riigijuhid evivad kohati erakordset iseseisvust ja ambitsioonikust, mida lääne liidrid paraku ei oska ära kasutada. Paljus tulenevalt sellest, et neid „sul-

maailmapilk

Nõukogude impeeriumi raame silmas pidades oli 1990. aastatel selleks tšetšeenide iseseisvumise toetamine, mis Moskva jõupoliitika peale jäädes teisenes Kadõrovi klanni toetamiseks. 2014. aastast peale on aga oma Moskva hoiakust erineva poliitika näitamiskohaks kujunenud ka suhtumine Krimmi minekusse Venemaa koosseisu. Rahvusvahelise õiguse kaitsmise kõrval on selles peapõhjuseks mõistagi omaaegsete Krimmi põhiasukate saatus. Nagu teada, läks Krimm 1783. aastal vallutussõja tulemusena Türgi impeeriumi koosseisust Vene impeeriumi koosseisu ja algas senise elanikkonna süstemaatiline väljatõrjumine poolsaarelt. Kuna tegu oli väga magusate elamispaikadega, takistasid Stalini järglased Kremlis krimmitatarlaste põhimassi tagasipöördumist oma kodupaikadesse ja võitlus selle nimel jätkus ka Ukraina iseseisvudes, mille koosseisu Krimm 1954. aastal oli arvatud. Mõistagi tuginesid krimmitatarlased selles võitluses oma rahvus- ja keelekaaslastele ehk siis suurelt öeldes Türgile ja Kesk-Aasia riikidele. Võitluse üks suurkujudest on Kasahstani kauaaegne liider (1984–2019) Nursultan Nazarbajev. Nazarbajev vaikis toona pikalt, ent Kasahstani välisministeerium tegi avalduse, milles öeldi, et „Kasahstan saab aru Venemaa tegevusest.” Ehk siis – näete, kuidas saab öelda,

et „pole nõus”! Hiljem on Nazarbajev lisanud, et Krimmi annekteerimise tunnustamine tähendaks sama lähenemist Lõuna-Osseetiale ja Abhaasiale, kellega Moskva on teatavasti sõlminud riikidevahelised lepingud. Kasõm-Žomart Tokajevi asumine Kasahstani presidendi kohale tõi Moskvale paraja kergenduse, sest detsembris 2019 deklareeris too: „Me ei kutsu seda, mis juhtus Krimmis, annektsiooniks. Juhtus, mis juhtus, aga annektsioon on ränk sõna selle kohta, mis juhtus.” Kavalad mehed, need moslemimaade liidrid.

LAHENDUS TÜRGIST?

Samade meeste teod Türgi Riikide Organisatsioonis (TRO), kuhu kuuluvad Aserbaidžaan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Türgi, Usbekistan, Ungari ja potentsiaalse liitujana Türkmenistan, on aga piisavalt ühemõttelised. 12. jaanuaril 2022 ehk siis ajal, mil Venemaa juhitud võõrväed asusid Kasahstanis, avaldasid TRO välisministrid selle üle muret ja tervitasid hiljem nende lahkumist. TRO parlamentaarne assamblee jõudis teha mitu avaldust enne, kui europarlament 20. jaanuaril Kasahstani asjus suu lahti tegi. Türgi president Erdogan on aga alates detsembrist 2021 end korduvalt pakkunud vahendajaks Ukraina ja Venemaa presidentide kõnelustes, et lõpetada vastasseis ja normaliseerida suhted.

MUHARREM AYDIN/PEXELS

taneid” kujutatakse üksnes Kremli sõltlastena ja Moskva poliitika käepikendusena. Tegelikkus on kohe kõvasti teine niipea, kui kõne all on moslemite toetamine mujal.

Ehk siis – Ukrainal on oma toetusbaas olemas ka lõunas, selle moodustavad Türgi ja temaga seljad kokku pannud Kesk-Aasia riigid, kelle operatiivset tegutsemist oleks aeg märgata. 2/2022

ajaLUgU

Andrei Ambros ütleb, et SOG kogemusest on talle palju kasu olnud ka Iraagis turvalisusspetsialistina teenides ERAKOGU

anDrei amBroS

tÕi eeSti eSimeSe eriÜKSUSe Loo LUgeja ette Raamat „SOG. Eesti eriüksuse lugu“ heidab valgust meie unustusse vajunud eliitüksusele, SASi ja SEALi kodumaisele analoogile, mis alustas tegevust 1990. aastate keskel Kaitseliidu peastaabi alluvuses.

„A

Tekst: ANU JÕESAAR, vabatahtlik autor

inult Hollywoodis käivad erioperatsioonid efektselt ja suure käraga.“ Nii on kirjas taastatud Kaitse Kodu! kõige esimese, oktoobris 1995 ilmunud numbri kaanel. Ajakirjas räägib Kaitseliidu eriüksuse SOG tegevusest mees varjunimega Peeter Mägi. Ähmasel mustvalgel fotol Leopoldi kostüümi meenutavat isetehtud snaipriülikonda kandev mees oli tegelikult praegune reservkapten Andrei Ambros,

2/2022

Eesti legendaarseim eriüksuslane ja SOG liikumapanev jõud. Tema meenutuste põhjal sai üksuse lugu nüüd ka raamatuks.

SOG tegutses aastail 1994–1999. Mis ajendas teid just praegu oma mälestusi raamatusse talletama? Andrei Ambros: „Raamatu mõte oli peas juba ammu, aga ei olnud lihtsalt aega, sest töötasin pikka aega Iraagis. Nüüd juhtus ka see, et sain tuttavaks Markus Saksatam-

ajaLUgU

mega, kes oli valmis aitama. Ma ise ei ole kirjutaja, olen rohkem rääkija. Rääkida oli aga vaja. Meie üksuse ajalugu on olnud unustusse vajunud. Selle jama pärast, mis lõpus juhtus, ei tahtnud keegi teemat üles võtta. (1999. aasta 15. mail osales ajutiselt SOG juhi kohusetäitjaks määratud seersant Indrek Holm relvastatud raharöövikatses, mille käigus sai ise üliraskelt vigastada. Juhtum lõpetas üksuse tegevuse.– A.J.) Kuid ei saa kogu üksusele hinnangut anda ühe teo pärast. Üks inimene oli süüdi, seetõttu kannatas kõigi meie üksuslaste karjäär. Minust sai „selle kurikuulsa SOG“ ülem, kuigi juhtunu ajal olin ise USAs õppimas ja olin kogu juhtimise üle andnud. Ajakirjanikud pommitasid mu peret ja ema. Hiljem on üks neist minu ees isegi vabandanud. Mõte oli rääkida, millise ennastsalgava motivatsiooniga sai see üksus tehtud. Me ei teadnud eriüksustest midagi, meil ei olnud ei finantse ega varustust. Ajad olid keerulised, Vene Föderatsiooni väed olid Eestis sees, maffiasõda lõõmas. Meid paluti ja me tegime avapaugu kaitseväelise eriüksuse loomisele. Tahtsin läbi kirjutada, kuidas seda sai tehtud – läbi raskuste tähtede poole pürgides ja oma vigadest õppides.“

Raamatus on põnevalt ja detailselt juttu eriüksuslaste treeningutest – eelkõige muidugi SOG treeningutest, aga ka teie enda omadest, näiteks SWATi koolitustel. Olete tänapäevani selle valdkonna treener, kui palju need treeningud aja jooksul on muutunud? „Treeningutest saigi kirjutatud nii, et tavaline inimene võiks lugeda ja nautida, ei pea asjas väga sees olema. Tookord me lihtsalt vaatasime filme ja lugesime kirjandust, metoodikast ei teadnud me mitte midagi. Mõtlesime ise, kus mida teha, vahel läksime ka üle piiri. Mõni ei pidanudki vastu. Nüüdseks olen saanud kehakultuuri kõrghariduse, õpin magistriõppes ja tean öelda, et tänapäeval on treeningud viidud metoodilisse raamistikku. Tookord olime noored, motiveeritud, avatud kõigile taktikatele, ei kartnud midagi. Kõik sai läbi proovitud. Vaatasime videost, kuidas venelased üksteise pihta lasevad ja tegime järgi. Tahtsime

teada, kuidas see toimib, mis on hirm. Mis tunne on olla toas, kuhu granaat sisse visatakse. Praegu mõtled küll, et oi-oi-oi. Kõik need laskmised hoonetes sees … Õnneks keegi kõvasti viga ei saanud – viga saadi, aga mitte nii hullusti. Praegu ei saaks niisugust asja teha, regulatsioone on nii palju. Kuid kindlasti kasutan tookord kogetut ka praegu treeninguid läbi viies, kogemuste pagasina on see mul alati kaasas. Eks lõpus hakkasid meil omal ka süsteemid paika loksuma, kuidas eriüksuslasi koolitada, katseid korraldada. Millise piirini võib viia inimese mentaalselt ja füüsiliselt, et sobivaimad mehed välja selekteerida. Mind saadeti esimesena USA „roheliste barettide“ kooli ohvitserina seda kõike õppima, aga noh, tagasi tulles ei olnud enam üksust.“

Lugedes tundus, et kõige emotsionaalsemad leheküljed olid seotud ülesandega otsida merest Kurkse tragöödias hukkunute surnukehasid. Kindlasti ei olnud teil üksust kokku pannes mõttes, et valmistuda tuleb millekski niisuguseks? „Tol ajal ei olnudki peale meie teist üksust, kellele oleks tehtud akvalangistikoolitust. Meil oli see koolitus olemas. Võisime vee alla minna, asju otsida, miine panna, võidelda. Aga meil ei olnud kogemust uppunuid otsida. Sellepärast kaasasime oma treenerid, kes olid allveeujumise maailmameistrid ja kel oli kogemus uppujate otsimisest vee alt. Ilm oli väga külm, nähtavus täitsa null. Inimlikult raske oli valmis olla selleks, et kohe-kohe kerkib su silme ette uppunud tuttava nägu. Teadsime neid mehi hästi, olime nendega koos teeninud. Aga midagi ei olnud parata. Leidsime nädal aega varem uppunud kaluri, teisi mitte. Alles 2–3 päeva pärast, kui õnnetuskohal otsimisest loobuti, hakkas meri hukkunuid kaldale kandma.“

SOG kõmulisemate tegevuste seas oli ka kuulsuste turvamine. Põhjalikumalt on raamatus räägitud paavsti visiidi ettevalmistamisega kaasnenud pealinna puhastamisest. Aga kui palju oli sellist, mis jäi raamatust välja ja mida ei saagi kunagi kirja panna? „Osa kirjapandut vaadati osakondades üle ja raamatusse sai täpselt nii palju, kui sai. Eelkõige puudutab see siiski teatud treeningumeetodeid ja konkreetsete ülesannetega 2/2022

4 X ERAKOGU

ajaLUgU

Eriüksuslased soomukil

Harjutamas pantvangide vabastamist lennukilt

seotud tööasju. Näiteks me turvasime ka NATO inimesi ja USA eriüksused käisid siin, tegime koos trenni … sellised asjad jäid välja.“

Seevastu osa teie tööst oli puhas sõu. Kaitseliidule tegite kõvasti promo palja käega katusekivide virnu purustades ja demoesinemisi korraldades. Raamatust võib siiski välja lugeda, et see osa tegevusest mehi eriti ei motiveerinud? „Sõudega mindi jah liiale. Võib-olla sellel ajal oli hea näidata, et meil on sellised mehed ja üksused olemas. Igasugused kriminaalid ja separatistid ja Vene väelased said näha, et Kaitseliidul on mehed, kes suudavad ja teevad. Aga üksuse moraalile ei mõjunud see hästi. Omalt poolt proovisime korraldada neid vaatemänge treeninguna, tegime pantvangide vabastamisi, helikopterilt tulekuid – et see oleks meile väljaõppeks, saaksime midagigi kasu.“

Esimeses Kaitse Kodu! numbris ütlesite, et teie kiirreageerimisgrupp valmistub olukorraks, mida võib-olla ei tulegi. Näiteks pantvangidraama, mõni uus jäägrikriis, relvastatud väejooksiku tagaajamine. Ega midagi sellist vist ei tulnudki – või siiski? „Meid ikkagi tuldi kontrollima, kas oleksime võimelised opereerima Iraagis Lahesõja ajal ja järel. USA eriüksused tulid vaatasid meid üle. Kert kutsus mind välja, küsis, kas meil on see ja see võime, mina ütlesin, et see on, teist ei ole, aga kui vaja, siis teeme. Kui saime ülesanded täpselt teada, siis koostasime vajaminevate asjade nimekirja, tellisime endale varustuse ja kohandasime oma koolituse täpselt sellele ülesandele. Lõpuks jäi kutse tulemata. Arvatavasti kui üksus oleks olnud alles veel 2001 kaksiktornide ründamise ajal, oleks meil ka minek olnud.“

Üks väga konkreetne teema, mis sai alguse teie üksusest, on linnalahingu metoodika – see oli ju SOG väljatöötatud?

Ambros snaiprivõimete treeningul

2/2022

„Meie hakkasime jah linnalahingu metoodikat juurutama ja õpetama. See algas Kaitseliidus ja jätkus Kaitseväes. Ka pärast üksuse lõppu jäid mõned meie inimesed edasi tegevteenistusse, nii et üle-eestilist linnalahingu väljaõpet

ajaLUgU

SOG pantvangide vabastamist treenimas

jätkasime Vahipataljonis ja ka sõjaväepolitseis. Paljud tellisid meilt seda ja tulid meie kursustele.“

Kuidas te tagantjärele SOGga seotud eluetappi hindate – on see pigem ilus noorusmälestus või rajas kõigele edasisele aluse? „Ikka rajas aluse. See oli väga tähtis etapp, sest kõik juhtus Kaitseliidu algusaastatel. Kaitseliidule oli väga suur argument, et me olemas olime. Me koolitasime kaitseliitlasi, me hoidsime moraali, noored tahtsid meiega liituda. Mulle endale oli see aeg ka väga huvitav, sain väga palju õppida oma vigadest. Mul ei olnud mingit kogemust, kuidas juhtida, teha treeningumetoodikaid, kontrollida turvalisust – sellest kõigest sain praktikat ja elukogemust, mida edaspidises karjääris kasutasin.“

Raamatust saab aimu, et te ei sattunud selle teele juhuslikult, olite juba lapsena väga militaarselt motiveeritud. „Tõsi, mul on sõjaväelase geenid, väiksest peale mängisin kogu aeg relvadega. Omaaegne USA eriüksuslane Viido Polikarpus, samuti „roheline barett“, on minu vanaisa vennapoeg. Meie mõlema vanaisad olid Luftwaffe lendurid. Nii et meil on see veres.“

1990ndad olid aastad, kus kohtas ehedat fanatismi, tõelist patriotismi. Praegu olete koolis õpetaja – kuidas tundub, kas midagi sellist on tunda ka nüüd? „Olime kõik sündinud ja elanud Nõukogude Liidus ja niivõrd tahtsime, et Eesti saaks vabaks, et Eestil oleks oma armee, oma sisekaitse. Praegune Z-generatsioon on ikka täiesti teistsugune. Juba üle 15 aasta tagasi, kui tegelesin ajateenijatega, olid asjad palju muutunud. Eks püüan ka praegu poistele rääkida, nii palju kui suudan. See, et praegune põlvkond ei ole SOGst üldse kuulnudki, oli mulle ka tõukeks mälestused kirja panna. Märk maha jätta. Ma ei tahtnud midagi juurde lisada, kirjutatud on nii, nagu tegelikult oli. Lugege ja nautige.“

Lisateave:

SPetSiaaLSete oPeratSiooniDe grUPP (Sog) Asutati Kaitseliidu Harju maleva eriüksusena 24. augustil 1994. Gruppi kuulus 5–10 võitlejat, lisaks paarikümnest mehest reserv. 1994. aasta lõpus viidi üle Kaitseliidu ülema alluvusse ja SOGst sai Kaitseliidu peastaabi allüksusena tegutsev operatsioonide grupp. 1997. aasta detsembris viidi üle kaitsejõudude peastaabi alla, liikmed teenisid esialgu formaalselt erinevates üksustes. 1999. aasta jaanuaris toodi kõik üksuse liikmed ametlikult teenima üksik-vahipataljoni. Senine juht Andrei Ambros sai kohe seejärel lähetuse Fort Braggi, USA „roheliste barettide“ kursusele, SOG juhiks määrati Ragnar Reitsakas. 15. mail 1999 osales ajutiselt SOG juhi kohusetäitjaks määratud (Ragnar Reitsakas oli lahingukoolis seersandikursustel) seersant Indrek Holm relvastatud raharöövikatses. Temaga koos võtsid kuritööst osa Prantsuse võõrleegionis teeninud Avo Orupõld ja endine politseinik Argo Hoffart, kes kandis sellal tingimisi karistust. Holm sai rüseluses õlga ja pähe raskelt haavata ega olnud hiljem võimeline kohtu ette astuma. Orupõld mõrvati mõned päevad hiljem segastel asjaoludel, Hoffartile mõisteti vanglakaristus. 1. juunil 1999 otsustas valitsus SOG laiali saata. Kuu aega hiljem üksus likvideeriti. Neli endist grupi võitlejat jätkasid üksik-vahipataljonis väljaõppeinstruktoritena. Andrei Ambros määrati pärast USAst õpingutelt naasmist Rahuoperatsioonide Keskuse luuregrupi ülemaks. Ta on võtnud osa Kaitseväe missioonidest Iraagis (2005) ja Afganistanis (2006) ning töötanud aastatel 2006–2020 Iraagis turvalisusspetsialistina. Praegu on ta Tabasalu kooli kehalise kasvatuse õpetaja, õpib pedagoogika magistrantuuris, tegutseb Harju malevas instruktorina ning koolitab kaitseliitlasi ja politseinikke käsivõitluses, laskmises ja eritaktikates. 2/2022

ŠESTAN-BUSCH

SÕjaraUD

ŠeStan-BUSCH:

meiL on aU KaitSta eeSti SÕDUrite terviSt ja eLU 52

2/2022

SÕjaraUD

2020. aastal võitis Horvaatia firma Šestan-Busch, keda esindab Tamrex Ohutuse OÜ, pakkumise Eesti relvajõudude varustamiseks ballistiliste kaitsekiivritega. Mida see Horvaatia ettevõte endast sõjatööstuse maailmas kujutab, milleks on ta võimeline ja kuidas on täitnud Eesti relvajõudude nõudmisi ja kohustusi nende vastu? Siin on Šestan-Buschi lugu. Tekst: GORAN BASARAC, Šestan-Buschi tegevdirektor

relogi linnast pärit pereettevõte Šestan-Busch on keskendunud isikukaitsevahendite, eelkõige kaitsekiivrite tootmisele. Alates asutamisest asutamisest 1995. aastal on ŠestanBusch järginud omanike – perekonnad Šestan Horvaatiast ja Busch Saksamaalt – seatud kvaliteedinõudeid ja põhimõtteid, millega tagatakse kaitsevahendite tootmisel järelevalve ja vastavus maailma rangeimatele standarditele, ettevõtte ühiskondlik vastutus ning parima kvaliteediga tooted, mis kaitsevad lõppkasutajate ja klientide elu ja tervist. Turvalisuse ja kaitse valdkond on äärmiselt nõudlik tootmissektor. Selle niši turul ei lepita vigaste toodete ega ebaprofessionaalsusega. ŠestanBuschi eesmärk on toota kooskõlas uusimate tehnoloogiate ja standarditega ning keskenduda koostööle lõppkasutajatega, et luua optimaalne toode, mis vastab iga kliendi eriomastele vajadustele. Šestan-Buschis jälgivad tootmist pidevalt meie oma insenerid ja eriotstarbelise tootmise väljaõppe saanud eksperdid. Järelevalvet tugevdab ka alaline väliskontroll, mis põhineb ISO ja NATO viimastel AQAPi standarditel.

LAHENDUSTE PAKKUJA

Meil on põhjust uhkust tunda, et oleme tarninud oma Prelogi tehasest üle 2,5 miljoni kaitsekiivri. Oleme välja töötanud üle 35 kiivrimudeli. Üle 70 riigi on valinud oma kaitse- ja julgeolekujõudude, peamiselt sõjaväe ja politsei kaitseks Šestan-Buschi kaitsekiivrid ja -varustuse. Šestan-Busch on kasvanud uue põlvkonna ettevõtteks, mis põhineb viie samba ärimudelil. 1. Uued sihid – oleme valmis silmitsi seisma uutmoodi julgeolekuprobleemide ja -riskidega ning neile reageerima. 2. Konkurentsivõime – rõõmustame üleilmse konkurentsi üle ja seame eesmärgiks valmistada alati kõige kvaliteetsemaid tooteid, mis kaitsevad meie klientide elu ja tervist. 3. Loovus – oleme uusi tooteid ja lahendusi välja töötades loovad ja innovaatilised. 4. Koostöö – edendame koostööd teadusringkondade, äripartnerite ja riigiga. 5. Valikuvõimalus – peame tähtsaks kliendi eelistusi ning seetõttu kohandame ja pakume eritellimusel põhinevaid tooteid ja teenuseid.

Eesti relvajõudude jaoks korraldatud pakkumise juures oli vaja põhjalikult täpsustada tehnilisi spetsifikatsioone. Šestan-Busch ei tööta põhimõttel „üks lahendus sobib kõigile“. Teisisõnu ei ole meil valmis sõjaväekiivrite varu, mida lõppkasutajatele ja ostjatele müüa ja teele panna. Šestan-Busch eelistab olla pigem lahenduse pakkuja. See tähendab, et sobiva kiivritüübi loomine ja tellimuse täitmine on meile ainukordne ettevõtmine. Sama kehtib ka Eesti relvajõudude puhul. Uurime hoolikalt tehnilises spetsifikatsioonis esitatud nõudeid. Töötame välja kliendi vajadustele kõige paremini vastavad lahendused, katsetame neid ning püüame süvitsi mõista koostalitlusvõime nõudeid – teeme kõik selle nimel, et luua täpsed eeldused tõrgeteta seeriatootmiseks. Pärast näidiste valmimist ja nende kontrollimist koos lõppkasutajaga alustame seeriatootmist. Kuna Šestan-Buschi tootmisvõimsus on umbes tuhat kiivrikesta päevas, ei olnud Eesti relvajõudude tellimuse täitmine ega tarnetähtajad hetkekski ohus.

TIPPTASEMEL KIIVER

Nii Šestan-Buschi toodangu kui ka maailma suundumuste mõttes valisid

2/2022

ŠESTAN-BUSCH

SÕjaraUD

Eesti relvajõud tippkvaliteediga kiivrimudeli BK-ACH (advanced combat helmet), mille varustusse kuuluvad kiivripatjade komplekt, BOA-kinnitusega rihm ja öövaatlusseadme kinnituskoht. Kiivreid toodetakse mõõtudes S–XL, värviks valiti roheline. Pärast seeriatootmise lõpetamist testiti juhuslikult valitud näidiseid edukalt Eesti relvajõudude nõuete kohaselt sõltumatutes laborites. Alles pärast seda anti kogu tellimus – umbes 20 000 kiivrit koos ettenähtud varuosadega – Eesti relvajõududele üle.

2/2022

VAATAME HOMSESSE

Oleme Šestan-Buschis veendunud, et see ei tähenda koostöö lõppu Eesti julgeolekuja kaitsejõududega. Pakume oma partneri Tamrex Ohutuse OÜ kaudu juba praegu Eesti eriüksustele ja paljudele tsiviilkaitseüksustele uusi lahendusi ning Šestan-Buschi uusi tooteid. Hiljuti sisenesime tsiviiljulgeoleku turule ning nüüd pakume ka Eesti sisejulgeoleku- ja tsiviilkaitseüksustele uut mitmeotstarbelist kaitse-

kiivrit ja uut taktikalist kaitsvat poolmaski, mida saab kasutada sõjaväes täiskaitsemaskide täiendusena ning tsiviilkaitseüksustes tavavarustuse uue tootena. Samuti on paljud kaitseliitlased leidnud tee ŠestanBuschi esindaja Tamrex Ohutuse OÜ juurde, kes pakub Šestan-Buschi mugavaid ja kvaliteetseid ballistilisi kiivreid. Lisaks sellele soovib Šestan-Busch olla Eesti relvajõududele – ühele osale Euroopa relvajõududest, tulevikus

ŠESTAN-BUSCH

SÕjaraUD

võib-olla ka Euroopa Liidu relvajõududest ning euroliidu ühiste kaitsealgatuste sihtjõududest – valdkondlik partner. Sellega seoses loodame teha aktiivset koostööd Šestan-Buschi innovatsioonilaborites välja töötatava uue põlvkonna kaitsekiivri uurimis- ja arendustegevuses, et valmistada ette Euroopa Kaitsefondi (EDF) toetatavat projekti. Partnerlussuhted Eesti ettevõtetega on võimalikud tulevases projektis, mida võib toetada Euroopa Kaitse-

fond: üks konkreetselt nimetatud ja Euroopa kaitsetööstuse arendamise programmi EDIDP 2019/20. aasta konkursikutse teema oli „Liitreaalsust võimaldav lahingukiiver öövaatluse ja liitlase või vaenlase asukoha kuvamise, sealhulgas tehisaru funktsioonidega“. Šestan-Busch valmistub selles ettevõtmises osalema ja kavatseb valmistada ette projekti Euroopa Kaitsefondi 2022. aasta konkursikutseks „Järgmise põlvkonna lahingukiiver – integree-

ritud kiiver ja kaitsemask koos drooni juhtimise lisafunktsioonidega“. Partnerlus ettevõtetega, kes pakuvad sõduri ümber 360-kraadilist vaadet koos liitreaalsuse või ülimadala latentsusega segareaalsuse reaalajas vooga, on väga mõjus. Oleme juba välja selgitanud Eesti ettevõtted, kes sobivad sellesse partnerlusse, mis on Eesti Kaitsetööstuse Liidu ja Horvaatia kaitsetööstuse klastri (www.eng. hkkoi.hr) hiljutise koostööpartnerluse otsene tulemus.

2/2022

kurioosum

KIIVER MINEVIKUST

TAGASI TULEVIKKU Juba kümmekond aastat nokitsetakse USAs kiivri kallal, mis näeb välja, nagu pärineks see arvutimängust või ulmefilmist. Ja mitte ainult ei näe välja, vaid muudakski sõjapidamise millekski arvutimängu sarnaseks. Tekst: RAIVO TAMMUS, vabatahtlik autor

ujutage ette kiivrit, mis manab silme ette kaardid, objektide kaugused, ruumiplaanid, annab sensorite abil võimaluse vastast avastada ja täpsemini sihtida, suhtleb staabi ja teiste jaoliikmetega. Kiivrit, mis tajub ette plahvatusi ja vastase kuule ning aitab vastavalt reageerida. Millegi sellise kallal ongi Revision Military alates 2013. aastast töötanud. Täpsemalt arendab seda pead ja nägu täielikult kaitsvat modulaarset kiivrit programm HEaDSUP (Helmet Electronics and Display System-Upgradeable Protection). Kuigi kiiver sarnaneb silmatorkavalt populaarses sõjamängus Halo kantava kiivriga, väidavad tarnijad, et see on kokkusattumus. Kokkusattumus, mis on osaliselt tingitud süngest statistikast. Nimelt sai sõjalise uurimisorganisatsiooni BrainLine Military andmetel viimase 12 aasta jooksul traumaatilise ajuvigastuse umbes 266 000 sõjaväelast ja aastatel 2000–2019 oli neid ühtekokku ligi 414 000. Ajutraumad, mida peetakse Iraagi sõja tunnusvigastusteks, olid põhjustatud pähe, näkku või kaela tabanud kuulidest, mürsu- ja granaadikildudest, isevalmistatud lõhkekehade (IED) plahvatustest jm teguritest. Sellest statistikast lähtudes peab järgmise põlvkonna kiiver pakkuma rohkem kaitset ja tarkust. Ei piisa ainult pea

2/2022

kaitsmisest, nagu pakuvad tänapäeval levinud kiivrid, mille kontseptsioon pole esimesest maailmasõjast saati suurt muutunud. Kui nina asemel haigutab suur auk, mille on tekitanud kild või vaenlase kuul, siis on jaol üks võitleja vähem. Seetõttu ei minda kiivri arendamisel ajas mitte ainult edasi, vaid ka sajandeid tagasi – keskaega, mil raudrüütlite kiivrid kaitsesid lisaks peale tervet nägu ja kaela.

KÕRGED NÕUDMISED

HEaDS-UPi süsteem on väliselt võrreldav Revision Military hõlpsasti kättesaadava Batlskini peakaitsesüsteemiga, mis maksab 1400–1800 eurot tükk. See on modulaarne, missiooni vajadusi arvestades hõlpsasti muudetav kiiver. Reaalselt saadi sellise kiivri vajadusest aru pärast aruannete saamist, mis näitasid peatraumade ja -vigastuste arvukust Iraagis ja Afganistanis võidelnud vägedes. Batlskini peakaitsesüsteem loodi spetsiaalselt selleks, et vähendada praegustest konfliktipiirkondadest väljujate näo- ning kaelavigastuste arvu ja ulatust. Süsteemi kaal, inimtegurid ja integreerimine muude seadmetega olid selle süsteemi väljatöötamisel peamised disainiprobleemid. Revisioni HEaDS-UP kiiver on mõeldud vastama järgmistele tingimustele.

kurioosum

Vähendab ajuvigastusi: kiivri sees olevat reguleeritavat õhuvooderdust saab täis pumbata nagu mõnda Nike’i ketsi, et luua sõduri pea ümber turvapadja sarnane polster. See peaks olema kõikidest muudest vooderdustest oluliselt efektiivsem ja mugavam. Elektroonikat täis: HEaDS-UPi kiivril on nutikas (Google'i klaasi sarnane) klaasekraan, millele saab sõduri silme ette kuvada erinevat infot. Näiteks missiooni oleku värskendusi, lahinguvälja kaarte, rühmaülema ja meediku GPSi asukohti. Samuti aitab ekraan sihtida ja jälgib võitleja elutähtsaid signaale. Seega saab võitleja vastu võtta, tarbida, luua ja edastada olulist teavet ilma käsi kasutamata.

KIIVRID PÄHE

Kuhu on HEaDS-UPi kiiver oma arengus jõudnud? Võib öelda, et päris valmis see ulmeline lahendus pole, kuid selle lahjendatud variante kasutatakse sõjavägedes siinja sealpool. Näiteks Taani ja Briti armees on tuhandeid

Revisioni ettevõtte toodetud Baltskin Cobra kiivreid, mis pakuvad samuti kaitset kogu peale – sealhulgas näole, kõrvadele ja kaelale. Vintpüssi kuuli see küll ei peata ja võrgus surfamas ei käi, kuid cool on ikkagi ja võsa vahel saab nägu-silmi kahjustamata ringi joosta. Revisioni kõrval liigub 3D-printimise poole ka kogu ülejäänud kiivrivalmistajate maailm. Selle valdkonna edusammud on juba praegu aidanud USA armee teadlastel luua senisest tõhusamat kiivripolsterdust. Esialgsed testid näitavad, et polster võib vähendada nii lahingu- kui ka vabaajakiivri kandja peavigastuse tõenäosust, toimides 27% paremini kui kõrgeima reitinguga vahtpolstrid. Avatud kambriga disain suurendab veelgi mugavust ja hingavust, hajutades soojust peast eemale. On, mida oodata, ka kaitseliitlastel. Seniks aga kandkem meile praegu laost eraldatud kiivreid. FLICKR/CLAUDIO MARINANGELI

Kaitseb rohkem: kui tavaline armeekiiver peab vastu püstoli kuulile, siis see peaks kinni võtma ka vintpüssi lasu. Kiiver katab alalõua, kaela ja silmad, mis on vaenlase tulele avatud sihtmärgid.

ALLIKAD: • • •

https://www.businessinsider.com/new-military-helmets-based-on-halo-2013-10? https://www.hardheadveterans.com/blogs/reviews/futuristic-smart-helmets-signala-new-era-in-helmet-technology https://www.army-technology.com/news/newsrevision-batlskin-cobra-helmetsdanish-military/

2/2022

ASHLEY POMEROY/WIKIPEDIA

teSt

toiDUPaKK

maDe in USa Sõdur peab sööma. Sellest saadi aru juba USA iseseisvussõja päevil, mil kongressi otsusega kehtestati brittide vastu võitlevatele sõduritele päevamenüü. Koosnes see peamiselt lihast, hernestest ja riisist. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

2/2022

teSt

üüd, veerand tuhat aastat hiljem, kuulub USA armee kiirtoidu (MRE – Meal Ready to Eat) valikusse ligikaudu 70 rooga, kokku 24 erinevas pakis. Nii, et need, kes panevad rõhku kvantiteedile, võivad rahul olla. Rahul võiksid olla ka need, kes kvaliteedile. Võiksid. Aga alati ei ole. Näiteks 2007. aasta kevadel lasi Salt Lake City häälekandja kolmel gurmeekokal hinnata skaalal 1 kuni 10 kaheksateistkümne USA toidupaki sisu. Ükski roogadest ei saanud tippkokkadelt kõrgemat skoori kui 5,7. Kõige kehvemini läks fajita kanaroal, mis sai 1,3 punkti.

LIHAPALLID VÕI MAKARONID

Ei ole teada, kas fajita kanaroog siiani valikus on. Aga näiteks teine kurikuulsalt kehv roog, juurviljaomlett, mis 2005. aastal lisati ratsioonile 4 ja mida sõdurid selle välimuse ja maitseomaduste tõttu vomletiks ehk siis tõlkes oksetiks nimetasid, eemaldati 2009. aastal menüüst. Eks kvaliteedi puudujääkidest kõneleb ka asjaolu, et Afganistani sõja algusaastatel vahetasid USA sõdurid oma toidupakke Prantsusmaa 24 tunni toidupakkide vastu kursiga vähemalt 5 ühe vastu. Öeldut arvestades ei ole ime, et USA MRE on oma pika ajaloo jooksul pälvinud kas teenitult või mitte iroonilisi nimeteisendusi. Nagu näiteks Meals Rejected by Everyone (kõigi poolt põlatud eined) või Meals Rarely Edible (vaevu söödavad eined). Vähese kiudainesisalduse tõttu, mis omakorda põhjustab kõhukinnisust, teatakse neid ka nime all Meals Requiring Enemas (klistiiri nõudvad eined) või Meals Refusing to Exit (väljumast keelduvad eined). Liiguvad ka legendid, et kõhukinnisuse leevendamiseks sisaldavad toidupakis olevad nätsupadjakesed kõhulahtisust ning küpsised seedimist soodustavat taimset massi.

Seda kõike võib ju nimetada laimuks. Ent Kaitse Kodu! poolt läbi viidud USA MRE sõltumatu test näitas, et lihapallid ja makaroniroog on neis pakkides täpselt ühe maitsega. Ning see maitse ei meenuta ei makarone ega lihapalle.

OLULINE ON HOOPIS MUU

See öeldud, on oluline siiski aru saada, et kutse sõjaväkke ei ole kutse restorani. See, kas toit maitseb või kuidas maitseb, on teisejärguline. Olulised on hoopis muud näitajad. Kui palju sisaldab toidukord kaloreid? Kuidas toiduratsioonid on pakitud? Kui kaua ja millistes tingimustes need säilivad? Kuivõrd mugav on neid kaasas kanda? Kui palju vaeva tuleb näha valmistamiseks? Need on küsimused, mis loevad. Ning siin ei ole USA toidupakkide puhul midagi juhuse hooleks jäetud või uisapäisa otsustatud. Kõik on läbi mõeldud ja testitud. Sealhulgas jah, lahinguväljal testitud. Ja need testid on kinnitanud, et tasakaalustatud toiteväärtuse ning kompaktsuse ja kasutusmugavusega tagavad USA MRE-d võitlejatele edu ükskõik millises keskkonnas ja kui tahes tugeva vastase vastu. Näiteks keemiline toidu soojendamise võimalus säästab tuletegemisest või piiritusetablettide kasutamisest, mis on nii tüütu kui ka potentsiaalselt ohtlik tegevus. Ergonoomilised joogisüsteemid aga lasevad võitlejatel end lihtsama vaevaga jookidega turgutada. See kõik muudab toidu manustamise võitlejale lihtsamaks. Kõik USA MRE toiduratsioonid on pakitud tugevasse vaakumpakendisse, mis tagab nende pikaajalise säilivuse. Kuni kolm aastat 27 kraadi juures ja pool aastat 38 kraadi juures. Samuti ei juhtu toidupakkidega midagi lennukilt langevarjuga alla visates. Ega ka näiteks kuni 30meetrise vabalanguse puhul. Jällegi olulised näitajad sõduri varustuses. Ning toiteväärtus – seegi on välja arvutatud ja paika timmitud. Iga toidu-

pakk sisaldab umbkaudu 1300 kalorit. Neist 169 g süsivesikuid, 41 g valke ja 50 g rasva – seda kõike on piisavalt, et ükskõik millise ülesandega silmitsi seista.

VÕITLEJA TAHTEL

Aastakümnete jooksul on USA toidupakke pidevalt arendatud. Näiteks ülalviidatud keemiline, tulevaba toidu soojendamise meetod Flameless Ration Heater (FMR) võeti kasutusele 1993. aastal. Võitlejal pole vaja teha muud, kui lisada 29,6 ml vett koos soojendatava, kotti pakendatud roaga spetsiaalsesse FMR-kotti ja ülejäänu eest kannab hoolt juba keemiline reaktsioon, mis soojendab vee 10–15 minuti jooksul kuni 37,8 kraadini. Või teine näide aastast 2011, mil asendati MREdes seal seni olnud tabasco-pudelike spetsiaalse tabascopasta tuubiga – jällegi, mugavam ja ohutum võimalus toidule maitselisa anda. Igal aastal lisandub valikusse ka uusi menüüsid ning roogasid. Selleks moodustatakse eraldi komisjon, mille liikmed hindavad toite skaalal 1 kuni 9. Et roog jõuaks sõdurite menüüsse, peab see saama vähemalt kuus punkti. Esimesest ekspertkomisjonist läbi pääsenud road lähevad testimisele juba sõduritele, kes neid siis samuti hindavad skaalal 1 kuni 9. Ka siin on vaja vähemalt 6 punkti, et roakandidaat leiaks tee MRE-menüüsse. Samad küsimustikud, mida testijad täidavad, sisaldavad ka küsimusi selle kohta, millised MREdes olevad road võiks sealt välja jätta. Kui tulemused on selgunud, eemaldatakse madalaimad punktid saanud road skaala kõrgemas osas olevate roogadega. See protsess võtab küll aega kolm aastat, nii et täna toimunud hääletuse tulemusi saab maitsta aastal 2025. Küll aga kinnitab see süsteem, et USA MRE on koostatud vastavalt USA sõduri maitsemeelele ja eelistustele. Kellele ei maitse – oma viga. 2/2022

meDitSiin

ÕnnetUS viitaB

vigaStUSe iSeLoomULe Trauma on üks peamisi kuni 40aastaste inimeste surmapõhjusi kogu maailmas. Liiklusõnnetused, plahvatused, kõrgelt kukkumine, laskeja torkeõnnetused tekitavad kannatule sageli tüüpilisi spetsiifilisi traumavigastusi. Tekst: KAIDO TAMM, Pärnu kiirabi õde-brigaadijuht

nnetuse vallandanud ja kannatanule mõjunud väliste jõudude hindamine aitab võimalikke vigastusi oletada juba enne, kui need hakkavad väljenduma kehaliste sümptomitena. Seetõttu ei tohiks sündmuskohal usaldada esmast pilti kannatanu hetkeseisundist, vaid peab oletama õnnetuse liigiga seotud vigastusi ning rakendama vastavat esmaabi ja sellega seotud taktikalisi meetmeid. Traumast tekkinud kudede vigastus sõltub traumat tekitanud jõu suurusest, puutepinnast ja organismi kudede vastupanust. Vigastuse mehhanismide põhiprintsiipide tundmine ja suure energiaga vigastuste tekkemehhanismide mõistmine võimaldab ära tunda varjatud vigastusi ja säästa traumade raviks kuluvat aega. Ehk siis: kui suudate hinnata, mis on kannatanuga juhtunud, saate juba selle põhjal teha oletusi, mis tüüpi vigastustega võib olla tegemist ja millist abi võib kannatanu vajada.

IGAL ÕNNETUSEL OMAD VIGASTUSED

Liiklus- ja kukkumistraumade puhul määrab energia suuruse eelkõige keha 60

2/2022

liikumise kiirus kokkupuutehetkel ja pidurduse äkilisus. Liikumise kineetiline energia absorbeeritakse ja selle energia ülekanne põhjustabki sõidukis viibinud inimestele vigastusi. Liiklusõnnetuse mehhanismi põhjal eeldatavad vigastused on ajutrauma, lülisamba vigastus, erinevad rindkere- ja kõhuõõneorganite ning luu- ja lihaskonna vigastused. Lahtised esemed ja kinnitamata turvavöödega kaassõitjad võivad omakorda põhjustada traumasid. Liiklusõnnetuses kannatanut tohib liigutada ainult äärmisel vajadusel ja ka õnnetuses vigastamata isikuid tuleb käsitleda kui potentsiaalseid abivajajaid. Hoopis teist tüüpi vigastused tekivad näiteks torkeõnnetustes, kiirus ei mängi siin enam rolli. Torkehaavad näevad sageli välja väga väikesed, need veritsevad nõrgalt ja tunduvad esmapilgul ohutud. Esmapilgul. Ent jällegi – teades, et kannatanu on saanud torkevigastuse, ei saa väliselt väikse haava põhjal teha järeldust, et kannatanuga on ilmselt kõik korras. Näiteks kõhupiirkonna torkehaava tagajärjeks võib olla ka rindkerepiirkonna vigastus, millega kaasneb

sisemine verejooks. Igal neljandal läbiva kõhuvigastusega kannatanul on ka rindkerevigastus ning torkevigastus allpool neljandat roidevahemikku võib olla vigastanud kõhuõõne organeid. Vigastuste hindamisel võib kasu olla ka ründaja soo teadmisest. Nimelt hoiavad naised nuga enamasti nii, et väike sõrm on terale kõige lähemal, seetõttu löövad nad sageli ülalt alla. Mehed kasutavad nuga pigem nii, et pöial on tera lähedal, nemad löövad alt ülespoole. Otsene vigastus tekib keha puutepinnal ja see on sügav ja läbistav, kui puutepind on väike. Kui puutepind on suur, tekib tömptrauma, mis väljaspool kokkupuutepinda põhjustab lisaks kaasuvaid kaudseid vigastusi. Tõsisemat ohtu kujutavad endast vigastused rinna- ja kõhupiirkonnas, kus asuvad elutähtsad organid. Ohtlikud on ka vigastused pea-, selja- ja kuklapiirkonnas ning kubemepiirkonnas.

TUNNE ÕIGEID VÕTTEID

Üldised tegevused õnnetuspaigal jagunevad: seisundi hindamine, elutähtsate näitajate kindlakstegemine ja eluohtlike vigastuste tuvastamine, esmaabi andmine ning abi kutsumine.

meDitSiin

Seisundi hindamine algab ohutuse tagamisest: tehakse kindlaks, kas abistajad või kannatanud võivad olla ohus, kas õnnetuspaigale läheneda on turvaline. Kui kannatanu on ohus, tuleb ta enne abistamise alustamist toimetada ohutusse kohta. Teadvuseta kannatanu lohistamiseks on hea teada Rauteki võtet. See Austria võitluskunsti meistri Franz Rauteki leiutatud meetod on märksa lihtsam ja tulemuslikum kui kannatanu lohistamine riietest või kätest tõmmates. Manööver võimaldab teadvuseta inimest ohupiirkonnast ära viia väiksema jõupingutusega ja on eriti abiks, kui abistaja on kannatanust väiksem. Esmalt asetage kannatanu istuvasse asendisse, kui seda seni pole tehtud. Lähenege teadvuseta kannatanule selja tagant, pannes oma mõlemad käed kannatanu kaenla alt läbi. Seejärel haarake mõlema käega kannatanu ühest käsivarrest. Tugevalt käsivarrest haarates sikutage kannatanu püsti ja lohistage ohutusse kohta. Nii on võimalik liigutada ka endast tunduvalt suuremat inimest. Selja- ja lülisambavigastuste kahtluse korral tohib niimoodi kannatanut liigutada ainult äärmisel vajadusel. Näiteks kui läheduses on süttimisohus auto, tulekahju, põlevad vedelikud, vaenlase tuli vmt, nii et kannatanu paigale jätmine võiks teda veelgi enam ohustada.

BAEDR-9439/WIKIPEDIA

Ja veel üks oluline asi – ärge tagurpidi liikudes komistage!

2/2022

naiSKoDUKaitSe

#aaStanaiS 2021. aasta lõpus ja käesoleva alguses kutsus Naiskodukaitse oma liikmeid sotsiaalmeedias jagama eredamaid hetki möödunud aastast. Seda nii organisatsiooni tutvustamiseks kui uute liikmete leidmiseks.

„T

Tekst: JANE KOITLEPP, Sakala ringkonna esinaine

eeme Naiskodukaitses kõik nii vapustavalt ägedaid asju, väiksemaid ja suuremaid. Aga kas me sõbrad sotsiaalmeedias ka teavad seda? Tegime üleskutse just selle eesmärgiga, et kild killu haaval näidata naiskodukaitsjate tutvusringides, millega me tegeleme ja ühtlasi vaikselt suunata neid mõtlema, et ehk nad tahaks ka,“ selgitas Naiskodukaitse arendusspetsialist Elisa Jakson ettevõtmist, kus paluti liikmetel kirja panna oma viimase aasta tegemised Naiskodukaitses, otsida mõned pildid juurde ja teha postitus oma sotsiaalmeedia seinale. Kõige tervikuks sidumiseks paluti kasutada teematrelle #aastanaiskodukaitses – nii leiab samateemalised avalikud postitused kiirelt üles. Alljärgnevalt mõned käsitsi nopitud näited naiste põnevast elust organisatsioonis.

JÄRVA TAIVE SAAR Järva ringkonna Türi jaoskond Kui sa täna liitud naiskodukaitsega, siis saad ka peagi avastada, et su elus on palju olulisi inimesi, keda sa võid sõbraks nimetada ainult tänu sellele, et oled olnud naiskodukaitsja.

ALUTAGUSE LEENA TAMMETS Alutaguse ringkonna Lüganuse jaoskond Tänavu on päris mitmed mu tuttavad küsinud, et mida need naised seal Naiskodukaitses üldse teevad? Ohh, tegevustest võib kirjutada ju raamatuid! Seega, panen siia mõned minu aasta tegevused (üldistatult). Minu 2021. aasta võiks kokku võtta järgmiselt… Meeletul hulgal: Koosolekuid Ajurünnakud Planeerimist Protokolle ja otsuseid. Natukene vähem: Koosviibimisi Motiveerivaid kohtumisi ja õppepäevi Sportimist ja kultuuri Osalemisi võistlustel ja õppustel. Ja lausa üks kord: Osutuda Alutaguse ringkonna 2021 aasta tegijaks (kniks ja kummardus selle usalduse eest!).

2/2022

HARJU KADRI PÕLM Harju ringkonna Kose jaoskond Kose jaoskond on tore ja sõbralik! Kõik uued tulijad on teretulnud! Väike meenutus meie ühisest aastat! Kose jaoskonna aasta algas Matsimäe järve ääres talvematkaga. Veebruar oli kiire kuu. Jaoskonna üldkoosolek, õhtumatk koos Nissi jaoskonna naistega. Vabariigi aastapäeva üritused. Päästeõppus koos Nõmme päästekomandoga jääl ja jääaugus. Juunis osales Kose jaoskonna võistkond Harju ringkonna meditsiinivõistlusel ja saavutas III koha. Lisaks tegime jalgrattamatka Kose valla oluliste eestluse monumentide juurde ning tegime need võidupüha eel ilusti korda. Septembris osalesid meie tublid laskurid Heikki Tuokko nimelisel laskevõistlusel Soomes. Lisaks käisime Türisalu raketibaasis. Novembris käisid Kose jaoskonna naised Imbi Jenseni juhtimisel Paunküla mägede matkarajal Lindjärve kandis. #aastanaiskodukaitses

naiSKoDUKaitSe

KoDUKaitSeS LÄÄNE

PÕLVA

MARET KOLLIN Lääne ringkonna Haapsalu jaoskond

AIKE MEEKLER Põlva ringkonna Kanepi jaoskond

Minu aasta Naiskodukaitses on kindlasti parem kui: läheb kah!

Lõppev aasta on olnud natuke teistsugune kui eelmised, sest paljud üritused toimusid teistsuguses vormis või jäid kahjuks üldse ära, kuid sellele vaatamata toimus nii mõndagi põnevat.

Vabatahtliku aeg on hinnas ja see hind on kõrge. Mul on siiralt hea meel, et kutsuti kampa „Säde & Leegi“ näituse korraldustiimi. See oli nagu hops mõte Svetal ja need hops asjad ongi ägedad. Kevadel pühendusin enda koolitamisele. Seda nii Naiskodukaitses kui ka noortejuhina. Aprill on Anname au! kampaania kuu. Võtsin osa Sinililleseiklusest kodualevis. Minu teine Tihu Kevad, Kärdla Konn taas kord kutsega korraldustiimis, Hiiumaal. Sel aastal sattusin Hiiumaale veel mitmeid kordi: KEAT ja Kohila naistel, oma Tibudel saaretripi eestvedajaks. Meil oli ju ülivahva! Ja kui hästi me kõlasime! Meedikutele küpsetamine, Haapsalu jaoskonna Viperused, Lääne maleva talvine perepäev Kiltsis. Kogu eelnevale, mis kirjas, lisandub veel üüratu aeg noortejuhina noorkotkaste ridades. Mul on nii palju anda! Naiskodukaitses täitus oktoobris seitse aastat. Nende aastate jooksul on minu kaudu leidnud tee organisatsiooni päris mitu naist. Kui sul seda postitust lugedes käis peas ära klõps, et nüüd ... siis võta julgelt ühendust! Värbamine ei ole ainult sinu ja minu asi, vaid meie kõigi südame asi! Tera: Kogemus näitab, et kõige õnnelikum on see, kes on teinud kõige rohkem inimesi õnnelikuks.

Kõige olulisemad märksõnad sel aastal olid KOGUKOND ja KOOSTÖÖ. Koos Kanepi jaoskonnaga sai sel aastal korraldatud Vabariigi matk 24. veebruaril ning suvel kolmest etapist koosnev Kanepi valla rattamatkade sari. Saverna perepäeval tegin ohutushoiu õpituba, Põlvamaa Lasterikaste Perede Ühingu perepäevale panin kokku ohutushoiu teemat puudutava õppematerjali, mida käis tutvustamas Katrin Arulepp Orajõe jaoskonnast. Aitäh sulle, Katrin! Augustis aitasin Kanepi Seltsimajal paika panna taasiseseisvumise 30. aastapäeva ürituse plaani. Aasta lõpupoole aitasin organiseerida abilisi Kanepi Avatud Noortekeskuse korraldatud spordinädalale ja detsembris toimuvatele laternamatkadele. Aasta alguses valiti mind Põlva ringkonna avalike suhete grupi grupijuhiks ning ühtlasi kinnitati ka ringkonna EVAK-rühma avalike suhete meeskonna juhiks. Jaanuaris sai antud panus Naiskodukaitse aastaraamatu koostamisse. Veebruaris kandideerisin vabariikliku sümboolikakomisjoni liikmeks ning osutusin ka valituks. Kuna sel aastal toimus enamik baasväljaõppe mooduleid veebis, otsustasin huvi pärast paar moodulit uuesti läbida. Seda just selleks, et saada seda veebiõppe kogemust. Aprillis tegime minu eestvedamisel jaoskonna naistega talgupäeva, mille raames korrastasime endiste naiskodukaitsjate hauad kahel Kanepi kalmistul. Meie head naabrid Naiskodukaitse Otepää jaoskonnast kutsusid Kanepi jaoskonda osalema Valga ringkonna spordipäevale. See oli väga lõbus. Aitäh, Tiiu Kannes, et meid kutsusid! Kõige põnevam üritus sel aastal minu jaoks oli osalemine Põlva maleva patrullvõistlusel Must Kotkas 2021. Osalesin seal küll lahingupaari esindajana, aga ikkagi oli põnev. Aitäh, Kõrge Kersti ja Ülar Kõrge, et mind kampa kutsusite! Samuti oli põnev novembri alguses osaleda Lõuna maakaitseringkonna õppuse Sibul 2021 raames toimunud evakuatsiooniõppusel Sipelgas 2021, mis andis hea ülevaate EVAK-rühma tööst ja erinevate meeskondade koostööst.

#aastanaiskodukaitses 2/2022

naiSKoDUKaitSe

SAAREMAA

RAPLA MARGIT MOREL Rapla ringkonna Märjamaa jaoskond Aasta hakkab lõppema ja tore on meenutada, mida kõike selle aasta jooksul tehtud sai. Kuigi ma ei elanud Eestis, jõudsin ära lõpetada parameediku kursuse praktika. Laste seikluspäeval ja esmaabikoolitusel üritasime Annekest ellu äratada ja laskevõistlusel sain mõne lasu isegi märgile pihta Järgmine aasta kindlasti juba rohkem tegemisi, põnevaid üritusi, toredaid inimesi ja uusi oskuseid! Ka sinul on võimalus oma elu koos meiega põnevaks elada, liitudes Naiskodukaitsega, meiega juba igav ei hakka.

SAKALA

PIRET PAOMEES Saaremaa ringkonna Pihtla jaoskond Pisike piilumine Naiskodukaitse aastasse 2021. Mida siis hoolimata kõigest tehtud sai? Tähistasime pidulikke tähtpäevi Panin end proovile nii Naiskodukaitse koormusmatkal kui ka laskevõistlusel. Lisaks sai ägeda töökollektiiviga käidud edukalt Kübassaare retkel Osalesime veteraniväljakutsel koos Eve ja Anniga Olin sinilillesaadik Aitasin korraldada Sõrve ja Pitka retke Oli armas võimalus osaleda Lotta Svärd 100 üritustel Koos teiste ringkondade juhtide ja instruktoritega sai võetud aasta kokku ja vaadatud tulevikku. No ja üritusi oli tegelikult veel ja veel, aga las midagi jääb ka saladuseks.

MARI MESIPUU Sakala ringkonna Karksi jaoskond Milline oli minu aasta naiskodukaitses? Ikka päris tegus. Kevadel koos Erlega lõpetasime edukalt Toitlustusmeeskonna juhi kursuse. Mais, koos Ebe Kristiina Karolinaga võistlesime edukalt NKK koormusmatkal. Tõsine eneseületus! Rada oli põnev ning ilm pakkus kõike .... äiksest päikseni. Ja ma nii uhke meie üle. Tänud esindajatele, Elerin ja Evelin! Olgu öeldud, et koormusmatkal käin ma ainult maasikate pärast. Aitäh, Egle! Juunis oli NKK koostööreis Hiiumaale, sealsesse jaoskonda. Hiiumaa on äge. Eriti meeldis militaarmuuseum. Juulis tegime oma jaoskonnaga Karksi-Nuia järve ääres kodukohvikut. Väga populaarne, kõik söödi ära. Juulis jõudsime koos Erle, Kristiina, Liliani ja Pia-Evega Saaremaale NKK spordivõistlusele. Tegime mis suutsime ja nautisime täiega.

TALLINN SIGRID PROOSVELT Tallinna ringkonna Kalevi jaoskond Üsna pea saab minul täis esimene aasta Naiskodukaitses. Mul ei ole küll millegagi võrrelda, aga usun siiralt, et liitudes Kalevi jaoskonnaga tegin ainuõige valiku. Meil on lihtsalt parimad naised ja väga äge esinaine. Minu esimesse aastasse naiskodukaitsjana on mahtunud kõik baasväljaõpped, koormusmatk, üksjagu laskmist ja relvaõpet, enesekaitseinstruktori koolitus ja veel palju muud. Lisaks enese arendamisele riigikaitse teemadel olen leidnud Naiskodukaitsest uued ja uskumatult ägedad sõbrad. Naised, ma tean täiesti veendunult, et järgmisel aastal ootavad meid ees jälle ägedad teod, magamata tunnid, meeldejäävad seiklused ja uued teadmised. Ja mis eriti vahva, minu tütreke ka just liitus Naiskodukaitsega.

Septembris olin jälle ootamatult võistlustel koos Jane, Evelini ja Estaga. Side ja staabi erialavõistlus ... See eriala on mu suur armastus. No ja siin läks meil väga hästi. Esimeseks tulime. Oktoobris avastasin ennast ootamatult instruktori rollis. Sõdurioskuste BVÕ. Oiii mulle meeldib metsas. No ja kirsiks tordil, aasta lõpus ... valiti mind Sakala ringkonna aasta naiskodukaitsjaks!! Mul on au!

#aastanaiskodukaitses 64

2/2022

naiSKoDUKaitSe

TARTU AIMI TEDRESALU Tartu ringkonna Tartu jaoskond Aastale 2021 tagasi mõeldes ei oska muud, kui tänulikkusega vaimustuda kõigist neist toredatest võimalustest, mida Naiskodukaitsesse kuulumine mulle pakkunud on. Ei oleks kunagi ette kujutanud, et saan treenida koos olümpiavõitjaga, aga just seda me mais tervisepäeval tegime. Septembri algul sattusin viimasel hetkel üleriigilise side- ja staabi erialavõistluse võistkonda Tartu ringkonda esindama. Palava ja meeleoluka päeva lõpuks Jõgevamaal tulime koju auhinnalise III koha ja väärtusliku kogemusega. Septembris lõpus korraldas Naiskodukaitse Rutjal üle-eestilise ohutushoiu laagri, et ka Naiskodukaitsesse mittekuuluvad naised saaksid rohkem teada oma igapäevaelu turvalisemaks muutmisest. Oktoobri algul õnnestus mul taas osaleda Naiskodukaitse Tartu ringkonna korraldatud võistlusmatkal Manöövrid, seekord Eesti Naisüliõpilaste Seltsi saatjana. Öös on kõik asjad teistmoodi ja Tartu ringkonna Tamme jaoskonna ööorienteerumine pakub alati adrenaliinilaksu, olgu tegevuseks parajasti pimedast metsast haavatud „võitleja“ otsimine või looduslik aardejaht. Raamatusõltlasena on puhas rõõm kord kuus omasugustega kokku saada ja loetud raamatu üle arutleda ehk meil on Naiskodukaitses ka oma raamatuklubi. Ja see kõik oli vaid murdosa kogu minu aastast Naiskodukaitses. Kui tahad rohkem teada, siis räägin rõõmuga.

VÕRUMAA LAURA JÄRVPÕLD Võru ringkonna Võru jaoskond

VALGA JANIKA KURVITS Valga ringkonna Valga jaoskond 2021 on olnud kirju aasta. Terve aasta keerulisi valikuid ja tõdemist, et teooria võib ju hea olla, aga kõik see praktikasse panna polegi niisama lihtne. Üks meeldejäävamaid tegevusi oli osalemine neljas riigikaitselaagris. Kahes suures, kus oli pea 300 õppurit, ja kahes väiksemas, kus osales alla 100 õppuri. Andsin esmaabitunde ja lisaks valvemeediku roll. Meie tegusasse tiimi kuulusid Maire Brett-Pavel, Krista Roio, Ruth Maadla, Eleri Dräbtsinski. Esimesel advendil kogunes Valga jaoskond kuuse alla, et veeta lõbusalt aega, juua sooja glögi ja arutleda aktuaalsete teemade üle. Sai tõdetud, et palju on muutunud ja tegevusteks tuleb leida uusi võimalusi. Ühtegi üritust ei saa teha üksi, nii et suur kummardus kõigile, kes koos on väljas käinud ja appi tõtanud, kui häda käes olnud. Riina Rääk, Marina Lall jne.

Veel aasta tagasi ei teadnud ma naiskodukaitsest suurt midagi, kuid väike pisik oli mind juba nakatanud. Sügisel 2020 osalesin kodutütrena Naiskodukaitse esmaabi erialavõistlusel, kust noppisime naistega esimese koha. Tänaseks olen ametlikult Naiskodukaitses olnud umbes 10 kuud. Ausalt öeldes tundub, nagu oleks ma siin olnud juba ammu-ammu. Ju on siis õige koht. Minu esimeseks patrullvõistluseks oli Valge Laev. See oli vist esimene pikem distants (umbes 54 km), mida ma „matkanud“ olin. Põnevust ja ärevust oli omajagu – kuid julge nägu pähe, teeskle, et oskad asju ning kõik läheb lõpuks hästi. Jõudes oma suuuurepärase võistkonnaga finišisse, sain kinnitust, et see on asi, mida ma tahan teha. Muuhulgas saime 1. koha kah. Peale selle käisime Reiliga Pitkal vastutegevust tegemas. Jätan siia lihtsalt mõned märksõnad, mis neid 5 päeva iseloomustaks: vähe und, piupiu, maru huvitav, veel piupiu, hea seltskond, tsuttsut vihma, zzz, Musta Kotka võtab hästi kokku: jõgi, maa, jõgi – nii see 3. koht tuli. Vot see oli omaette katsumus. Kohati imestan siiani, kuidas Ruthil oli julgust minusuguse kogenematu noorekesega võistlusele minna (aitäh, et usaldasid, Ruth:)). Ma ei ole tihti enda üle uhke, aga see, et ma NAKi rännaku ette võtsin, on päris äge. Siin ma ei ütle muud, kui et meil oli supertiim ja võimalusel läheks uuesti. Inimesi on palju, kes sõbraks / abiks / niisama muhedaks on olnud, kuid eraldi märkimiseks läheks jutt liiga pikaks – sellegipoolest aitäh teile.

2/2022

nooreD

KotKatorm: noorte ÜHiSeLt KorraLDatUD vÕiStLUS Uue aasta hakul kogunes Hiiumaale Männamaa endisesse rahvamajja hulk noorkotkaid ja kodutütreid, kes olid vastu võtnud Hiiumaa noorkotkaste Kaur Pranno ja Joosep Grahvi väljakutse osaleda rännak-laagris Kotkatorm. Tekst: KAIE PRANNO, vabatahtlik noortejuht

elmist aastat saab Hiiumaal iseloomustada kui noorte omaalgatuste aastat – noored korraldasid üksteisele põnevaid rännakuid üle kogu saare. Kaur Pranno ja Joosep Grahv olid ühed algatajaist, kes korraldasid ise rännakuid ja võtsid neist ka osa. Hea kogemuse ja toetava noorteinstruktori najal tekkis poistel idee asi suuremalt ette võtta ning kutsuda võistlema sõpru ka teistest malevatest. „Kui tuli aeg mõelda võistlusele nimi, siis tahtsime panna midagi, mis oleks ikka võistlust iseloomustav. Meelde tuli nimi Sügistorm ja mõtlesin, et kuna meil on militaarne rännak-laager, siis sobiks Kotkatorm,“ kirjeldab Pranno nime saamislugu. Noorteinst-

2/2022

ruktor Merje Reismaa lisab: „Nimi haakub hästi ka Kaitseliidu noorteorganisatsiooni Noorte Kotkastega ja niiviisi sündiski rännak-laager Kotkatorm.“

MITME MALEVA TOEL

Noorkotkaste soov oli pakkuda võistlejatele proovikive nii füüsiliselt kui vaimselt, arendada meeskonnatöö oskusi ja ühendada ka erinevaid jõustruktuure. Kogu korraldajate meeskonnale oli selline formaat uus. Planeerimise ajal tuli paljude osapooltega suhelda ja uus süsteem luua. Abiks olid sõprussuhted Sakala malevaga. Just nemad kutsuti vastutegevust läbi viima, lisaks toetas meedikuga sündmust Põlva malev. Siit saadi kogemus, kui oluline on teada teiste malevate

ressursse ning millisel alal on kellelgi suurem kompetents – see on hea koostöö aluseks. Vaatamata sellele, et ettevalmistusi tehti viimse hetkeni, tuli Kotkatormi ajal ilmsiks nii mõnigi kitsaskoht, millele ei osatud esialgu mõelda, kuid mis andsid järgmiseks korraks kasulikke teadmisi. Näiteks et on väga oluline võistlusjuhend üle käia ja võrrelda seda reaalse keskkonnaga – kas kõik reeglid on rännakul teostatavad? „Kotkatormi ajal oli vaja tihti kiiresti probleeme lahendada – näiteks jäi ühe võistkonna esindaja buss maastikul kinni ja tuli organiseerida traktor seda välja tõmbama,“ toob Pranno

näiteks ühe paljudest ülesannetest peakorraldajana. Samuti on tähtis, et noortel korraldajatel oleks kindel toetus. Reismaa toob välja, mis aitab noortel saada õnnestumisi ja õppetunde: „Noortele tuleb luua turvaline ja toetav keskkond, milles nad julgevad võtta vastutust ja iseseisvalt tegutseda, samal ajal teades, et täiskasvanud on nõu ja jõuga alati kõrval olemas.“

UUDNE LÄHENEMINE

Nii võistlejad kui ka korraldajate meeskond tõid tagasisides positiivselt esile sündmuse formaadi – militaarne rännak-laager pakkus uudsust ja võimalust end füüsiliselt proovile panna, aga ka õppida (laagriplatsil).

„See oli hea vaheldus võrreldes tavavõistlustega – näiteks pidime laagriplatsil oma konkurentidega koostööd tegema. Sai korraks võistlusmomendi kõrvale jätta,“ sõnasid võistlejad tagasisidekohtumisel. Pranno annab soovitusi ka teistele aktiivsetele noortele: „Kindlasti soovitan korraldada ka oma malevates mitmesuguseid üritusi – plaanige suurelt ja kaasake korraldusmeeskonda palju inimesi, kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid, teisi noorkotkaid ja kodutütreid. Tehke teiste üksuste ja malevatega koostööd – nii loote uusi häid sidemeid ja kõigile tuleb kasuks, kui rakendate eri malevate teadmisi ja oskusi.“

MARKUS SEIN

nooreD

Kotkatormil osales kokku 7 võistkonda – 3 noorkotkaste võistkonda Põlva, Sakala ja Harju malevatest ning 4 kodutütarde võistkonda Sakala, Tallinna, Lääne ja Harju ringkondadest, ühtekokku 27 noort. Noorte Kotkaste arvestuses võitis võistkond Sookotkad Sakala malevast ning Kodutütarde arvestuses Athena Tallinna ringkonnast. Reismaa kutsub noori ja jõustruktuure osalema ka järgmisel aastal: „Suur rõõm oli näha, et nii paljud meeskonnad otsustasid võistlema tulla ka kaugematest Eestimaa nurkadest. Rännakut plaanime ka järgmisel aastal umbes samal ajal ning kindlasti jätkame koostööd teiste malevate ja ringkondadega.“

2/2022

nooreD

not – noorte omaaLgatUSe toetUSeKS!

Kaitseliidu noorteorganisatsioonide Kodutütred ja Noored Kotkad arengukava 2021–2025 sõnastab organisatsioonide ühise missiooni järgmiselt: „Vabatahtlikkust väärtustades pakkuda noortele parimaid eneseteostusvõimalusi isamaalise hariduse kaudu“. Tekst: SILVER TAMM, Noorte Kotkaste peavanem

oorliikmete eneseteostusvõimaluste toetamisel peame oluliseks selliseid põhimõtteid ja tegevusi nagu noorte omaalgatuse toetamine, noorte osaluse suurendamine organisatsioonide juhtimisel, noorte kaasamine väljaõppe planeerimisse ja korraldamisse ning juhipotentsiaaliga noortele juhtrolli pakkumine ja sellega seoses juhikoolituse võimaldamine. Kaasamisena ei käsitle me tulevikus üksnes liikmete osalema kutsumist, vaid oleme juba sedavõrd küpses etapis, et saame rääkida kaasamise hoopis laiemast spektrist: noorliikmete initsiatiivi toetamine, nende suurem teavitamine, plaanide ja otsuste läbirääkimine ja nende arvamuse arvestamine ning otsuste langetamisse kaasamine. Käesoleva aasta jaanuaris toimunud Noorte Kotkaste ja Kodutütarde keskkogude koosolekutel esitlesid Võrumaa, Hiiumaa ja Sakala noortekogude esindajad esmakordselt noorliikmetelt laekunud mõtteid ja rääkisid oma unistuste organisatsioonist. Unistuste organisatsiooni juures rõhutasid noored ideed ühiselt hingavast Kaitseliidust, kus mitmekesine ja atraktiivne

2/2022

tegevus annab neile eluks vajalikke teadmisi ja kaasab neid juhtimisse ning kus noorliikmed vastavalt oma riigikaitseteadlikkuse tõusule liiguvad Kaitseliidu maleva ja Naiskodukaitse ringkondade ridadesse.

TOETUS JULGUSTAB

Keskkogu koosolekutel osalenud noorkotkas Reimo Jürjo, kodutütred Triine Beate Tagamets, Laura Lees ja Riinu Padu näevad ühe eneseteostusvõimalusena ka nooremate liikmete juhendamist. Aga selleks vajavad nad nii koolitusi kui ka toetust, et kogeda eduelamust, kuulda vajalikul hetkel juhtidelt mõne hea ja motiveeriva sõna ning tunda nende hoolivust. Noored ja hakkajad tulevikutegijad peavad tundma iga Kaitseliidu liikme toetust ja kohalolekut – ainult turvalises keskkonnas julgevad nad end proovile panna nii enese arendamises kui ka endast noorematele tegevusi pakkudes. See omakorda tagab uute tegijate pealekasvu ja selles peitubki Kaitseliidu kerksuse saladus. Tegutsedes läbimõeldult ja ühiselt Eesti suurimas vaba tahet suunavas ja ühiskonda si-

duvas organisatsioonis, saab tänasest noorliikmest kord suure tõenäosusega mõni ametikandja valikus võitlejadvõimaldajad-võimendajad. Noorte algatuste toetamiseks algatasid noorkotkaste ja kodutütarde organisatsioonid noorte omaalgatuslike projektide toetusmeetme NOT, mille eesmärk on toetada organisatsiooni arengule suunatud ja noorte endi algatatud ideede väljatöötamist ja elluviimist. Meede annab noorkotkastele ja kodutütardele projekti kirjutamise ja elluviimise, meeskonnatöö ja ajaplaneerimise ning eelarve koostamise, jälgimise ja analüüsi oskusi.

ERIILMELISED ETTEVÕTMISED

Kahes taotlusvoorus on 2021. aasta keskpaigast alates toetatud kokku 29 noorteprojekti. Need kõik on olnud eriilmelised, liikmeid ja kogukonda kaasavad projektid. Näiteks Keila rühma noorkotkad korraldasid orienteerumismängu, et tutvustada noortele oma organisatsiooni ning tervislikku liikuvat eluviisi. Korraldati õppepäev 5. klasside õpilastele, kes said õppida kaardi ja kompassi kasutamist ning tingmärkide lugemist.

nooreD Alutaguse maleva noored seevastu kasutavad NOT projekte Kaitseväe väeosade külastuste organiseerimiseks, et saada põhjalikum ülevaade ajateenistusest ja karjäärivõimalustest Kaitseväes. Esimeses taotlusvoorus sai toetust 1. jalaväebrigaadi Tapa linnaku külastus. Teises taotlusvoorus finantseeritakse Alutaguse ja Jõgeva maleva noorte ühiskülastust Ämari lennubaasi, mis on noortele suurepärane võimalus tutvuda õhuväe ja NATO tegevustega ning annab hoogu kahe maakonna noorte omavahelisele suhtlusele ja koostööle.

NOORTELE HÄÄLEÕIGUS

Noorte osaluse suurendamine väljaõppe planeerimisel ja korraldamisel saab samuti olla senisest tõhusam ning töökultuuri lahutamatu osa!

IIRIS PROSA

Noortekogu esindajate ettekandest selgus, et noorte aktiivsust ja osalusmäära saame hoida ja suurendada, kui varieerime ja ilmestame väljaõpet uute ja ägedate tegevuste või vahenditega, kaotamata seejuures organisatsioonide olemust, ideed ja kvaliteeti. Noortejuhtide lõputute ideede ja mõtete kõrval kostavad samaaegselt noorte endi loovad ja edasiviivad ettepanekud – kaasame, kuulame ja rakendame noorkotkaste-kodutütarde mõtteid ja tegusid! Tänaseni on Kaitseliidu noorteorganisatsioonide otsustuskogudes olnud juhtohjad täiskasvanud noortejuhtide käes, aga olen täiesti veendunud, et aeg on küps tuua kaasa arutlema ja otsustama ka Kaitseliidu noorliikmed ise. Noorteorganisatsioonide liikmetest 90% on noorkotkad ja kodutütred ning nende hääl peab tulevikus kostma enne otsustava haamrilöögi kõlamist. Isiklikult leian, et mitte sõnaõiguse, vaid hääleõiguse kaudu. Kõlaks ju kenasti, kui noorteorganisatsiooni keskjuhatuses või maakondliku juhatuse koosseisus oleks noorte häält edastamas üks noorte poolt valitud esindaja. Tagasiside küsimine, noorte kuulamine ja nende ettepanekutega arvestamine on juba samm edasi, aga noorte kaasamine otsustavatesse kogudesse oleks kindlasti midagi noorteorganisatsioonidele kohast ja uuenduslikku! 2/2022

ASSO PUIDET

militaarturism

MUUSEUMIST RINDELE JA TAGASI Horvaatias Splitis paiknev meremuuseum on ilmekas näide sellest, et tegelikult ei tasu midagi ära visata – mine tea, millal jälle vaja võib minna. Tekst: ASSO PUIDET, Kaitse Kodu! tegevtoimetaja

2/2022

militaarturism

imelt osutusid veriseid võitlusi näinud Gripe kindluse müüride vahele rajatud meremuuseumisse vaatamiseks välja pandud eksponaadid vägagi praktiliseks horvaatide Kodumaa sõja päevil aastatel 1991–1995. Mõistagi mitte kõik eksponaadid. Konfliktisituatsioonis pole suuremat kasu kalade hoiustamiseks valmistatud hiiglaslikust keraamilisest potist, kaluripaadi pehkinud puidust fragmentidest või mereriigi uhkest ajaloost kõnelevatest skulptuuridest, mis on kaunistanud laevaninasid.

Mõnevõrra rohkem kuluvad ehk ära oktant ja sekstant, kui tead, mis need on, ja oled osav kasutama. Needki on selles horvaatide 1000 aasta tagusesse aega vaatavas meremuuseumis näha. Nagu ka kaubalaevakaptenite logiraamatud või lihtsate kalameeste võrgud ja muud püügivahendid, millega leib või vähemalt kala lauale toodi. Jah, nüüd, aastasadade möödudes, on muuseumivitriinidel kõik võrdsed – ei ole enam vahet, kas olid peen mereväeohvitser või lihtne, soolasest meretuulest parkunud nahaga kalur. Oma koht on sul ajaloos. Ja meremuuseumis. Kusagil seal vaskse tuukrikostüümi ja ammu aegunud roostekarva kalakonservide kõrval.

VAJA OLI

Küll aga osutus alamehitatud ja -relvastatud horvaatidele Kodumaa sõjas serblaste tõrjumisel tõhusaks abiks meremuuseumi sõjaajaloo sektsiooni vitriinidesse, seintele ja põrandale paigutatud arsenal. Siin tapvat kraami jagub. Piraadimõõkadest kuulipildujate ja käsigranaatideni välja. Viimaseid, muide, valmistati siinsamas Spliti laevaehitustehastes. Teiste relvade seas leiab muuseumist ka näiteks Teises maailmasõjas tuleristsed saanud kuulipilduja Browning. See oli samuti üks relvadest, mis anti Kodumaa sõja ajal Horvaatia armee kasutusse klausliga: võtke, aga pange pärast tagasi. Võeti, kasutati ja pandigi pärast tagasi.

Pole teada, kas muuseumi hoovil väliekspositsioonis nähtavad Esimese maailmasõja aegsed suurtükid või kahe ilmasõja vahel toodetud õhutõrjerelvad samuti üheksakümnendatel käiku läksid. Igatahes erinevalt brauningust nende kohta üleandmis- ja vastuvõtmisaktid puuduvad. Küll on teada, et osadele muuseumihoovis nähtavatele kaluripaatidele kruviti sõja päevil külge kuulipildujad ja kergemad pardakahurid. Sest oli vaja.

TORPEEDO ISA

Rääkides sõjapidamisest, ei saa mööda minna torpeedodest. Neid on Horvaatia meremuuseumis nagu puid riidas. Pole ka ime, sest kõikide torpeedode isaks võib nimetada Horvaatias sündinud Austria-Ungari mereväeohvitseri Ivan Luppist. Luppise üheks suureks unistuseks oli luua mehitamata, lõhkeainet täis tuubitud alus, mis vastase laeva juurde sõidaks ning siis sellega kokkupuutes lõhkeks. Mõeldud-tehtud. Ja veel kord mõeldud. Esimene Luppise loodud torpeedo oli umbes meetripikkune, klaasist stabilisaatoritega, ja oli juhitav kaldalt köitest sikutades. Või vähemalt oleks pidanud olema. Katsetused siiski näitasid, et selline lahendus päris hästi ei toimi. Kuid Luppis polnud allaandja tüüp. Ta jätkas oma põrgumasina täiendamist ning jõudiski lõpuks seadeldiseni, mis oli juba päris sarnane tänase päevani kasutavatele torpeedodele. Sealt edasi on toimunud sisuliselt vaid iluravi ja täiendamine. Nii ulatubki kollektsioon aastast 1866 pärinevast torpeedopeast kuni kuuekümnendate keskpaigani Horvaatia sadamalinnas, Luppise kodulinnas Rijekas toodetud torpeedodeni. Evolutsioon, mis ilmestab veenvalt selle salakavala relva kujunemislugu läbi aastakümnete ja sõdade. Jääb vaid loota ja soovida, et enam kunagi ei peaks Horvaatia sõjamuuseumisse ladustatud eksponaate sihtotstarbeliselt kasutama. Küll aga tasub neile pilk peale panna. 2/2022

FiLmiarvUStUS

„SoLDat BLanC“

vaLgeD aLUStavaD ja KaotavaD Vahelduse mõttes sattus näppu üks Prantsuse film. Prantsuse filmikunstist on siinkirjutajal peamiselt soojad mälestused. Lapsepõlvest meenuvad kohe näitlejad Louis de Funes, Charles Aznavour ja JeanPaul Belmondo, väheke tänasemast päevast näiteks režissöör Luc Besson. Ühesõnaga – ootused olid vaatamist alustades vägagi olemas. Ja pettuda ei tulnud. Tekst ja illustratsioon: GUNNAR VASEMÄGI, vabatahtlik autor

rantsuse Indohiina. Teine maailmasõda on kirjade järgi justkui läbi saanud. Prantsusmaa on nõuks võtnud, et sõjaeelsed asumaad ilma prantslaste ennastsalgava abita ikka kuidagi toime ei tule. Päris kõigile asumaade elanikele sihuke idee aga mokkamööda pole, niisiis saadab Prantsusmaa oma asumaale Aasias portsu sõjamehi. Sõjameeste ülesandeks jääb kohalikele selgitada, vajadust mööda ka tulistamise abil, et just prantslased on kõige lahedamad tüübid, kellega sõbrustada. Metoodika, millega ühelt poolt prantslased ja teiselt kommunistid oma häädust tsiviilelanikele demonstreerivad, on üksjagu brutaalne ning pole ka ime, et poolte valik pole küsimus mitte ainult

2/2022

kohalikele elanikele, vaid nii mõnelgi juhul ka sõdivate poolte sõduritele. Elasid kord kaks sõpra, Robert ja Andre. Robert oskas sõda mängida, püssiga vehkida ja inimese pihta tulistada, Andre mitte nii väga. Aga kui kodumaa, mis just äsja oli okupatsioonist vabanenud, kutsus, sattusid mõlemad maanurka, mida toona nimetati Prantsuse Indohiinaks. Vahelepõikeks ütlen, et tänapäeval on samas kohas päris mitu iseseisvat riiki. Robert, Andre ja hulk teisi Prantsuse sõjamehi möllavad džunglis, põletavad külasid maha ja tapavad kohalikke, sest jaapanlasi, kelle mahalöömiseks justkui kohale tuldi, nii väga enam polegi. Nende vastasteks on hoopiski Ho Chi Minhi

pooldajad, kes teevad põhimõtteliselt samu asju mis prantslased, ainult toetuvad pisut teisele ideoloogiale. Ja Andre hakkab kahtlema. Kas see, mille nimel prantslased kuskil teises ilma otsas sõda peavad, on ikka õige? Mõistagi ilmuvad välja vastalist poolt hindavad ideoloogiliselt karastunud seltsimehed, kes eksinud hingele uut rada pakuvad. Algus on Prantsuse filmil „Soldat blanc“ (2014) igatahes paljutõotav. Tõele au andes ei ole ka filmi lõpp või keskpaik kuidagiviisi vähem paljutõotavad. Ajaliselt algab film millalgi 1945. aasta lõpus või 1946. alul ja kestab suures plaanis hetkeni, mil prantslased aru saavad, et kaikaga kultuuri toomine on igati läbi kukku-

FiLmiarvUStUS

Küsimusi, nagu mis saab edasi või mida teha, esitavad kaks peategelast endale pidevalt ja selles osas on stsenaarium ikka pagana hea. Alates küsimusest, mis tunne on tappa inimest, kuni küsimuseni, kas ma teen ikka õiget asja. Need küsimused tekivad, kuid lõpplahendus on alati mõneti ootamatu. Või kas just ootamatu, kuid nii Robert kui Andre pannakse korduvalt olukordadesse, kus on võimalik valida mitme suuna ja käitumise vahel. Ja kordagi ei ole päris lõpuni selge, millise suuna see või teine tegelane valib. Ses suhtes väga ja väga huvitav film. Ei maksa ka karta, et film on seetõttu tulvil miskit võsa vahel heietamist ja mediteerimist, ei. Möllu ja aktsiooni on nii et küll saab, saadakse surma ja haavata, lendab verd ja ihuliikmeid. Igaühele midagi. Peamiste osade põhiraskus jääb sedapuhku kahe mehe kanda. Abraham Belaga Robert Tuali rollis ja Emile Berling Andre Cariou’ osas. Head näitlejad mõlemad, nii ühel kui teisel noorusest hoolimata korralik

„SOLDAT BLANC“

Osades: Abraham Belaga, Emile Berling Lavastanud: Érick Zonca 2 tundi ja 25 minutit Hinnang kümnepallisüsteemis: Idee 10 – üks parimaid stsenaariume, mida on õnnestunud näha Teostus 9 – oli väga huvitav, aga ikkagi kaks ja pool tundi pikk ... Näitlejatööd kokku 8 – ei midagi laiduväärset Lavastajale 9 – kurtmisi ei ole, hea töö

kogus rolle portfoolios. Robert Tual on selles loos juba väljakujunenud karakter ja temaga on asi üpris selge. Ta on enda jaoks selgeks teinud, mille eest ta sõdib, mida ta ühest või teisest asjast arvab, ühesõnaga ta omab selget seisukohta kõiges alates hommikusöögist ja lõpetades riigikorraga. Andre Cariou seevastu on sihuke kahtleja tüüp. Pisut ehk ka tundelisem ja kergemini mõjutatav. Selline, kelle korteri- ja telefoninumber on olemas absoluutselt kõikidel teleturu pahna müügimeestel. Cariou on karakterina tükk maad huvitavam tegelane kui Tual, sest filmi alguses kõhklevast-kahtlevast sellist saab loo arenedes mitte milleski kahtlev propagandameister, kel on selgelt silme ees siht helgesse ülehomsesse. Seda arenemist on huvitav vaadata ja isiklikult on väga hea meel, et selline tegelane on filmi sisse kirjutatud. Teised näitlejad, kahtlemata vajalikud ja üldsegi mitte kehvad näitlejad, on rohkem tugigrupp, kes oma tööga teeb kõik selleks, et peategelased saaksid oma asja teha. Stsenaariumi kallal vaeva näinud seltskonda tahan seekord eriti kiita. Stsenaarium meeldis kohe väga. Muidugi, teha algmaterjalist kahe ja peaaegu poole tunnine kooslus kõlab pisut nagu kaks ja pool tundi valutavat tagumikku, aga tasub valutada. Ütleksin, et nii head stsenaariumi, kus sisuliselt viimaste minutiteni ei ole võimalik ette aimata, mis edasi saab, kohtab harva. „Tapa kaikki“ stiilis film võib visuaali ja rahmeldamise poolest olla küll kena vaadata,

WIKIPEDIA

nud. Möllu keskele on istutatud kaks sõdalast – Robert ja Andre. Robert on maailmasõja ajal juba sõdinud, Andre veel mitte. Kuidagiviisi need kaks tegelast sõbrunevad, käivad koos täitmas ülesandeid, mis nii mõnigi kord näevad välja nagu seltsimees Stalini jõulusoov: „Rakas joulupukki! Tapa kaikki. Ja ühet villasukat.“ Juba sealtmaalt on huvitav jälgida kahe erineva karakteri arengut. Robert, kogemustega vabadusvõitleja, on valmis vastamisi minema kõigiga, kes on Prantsusmaa vastased. Andre seevastu on väheke idealistlikum sell. Miskitpidi elavad temas kusagile sisimasse peidetuna Prantsuse revolutsiooni ideed – vabadus, võrdsus, vendlus. Kolmanda huvitava tegelasena võib mainida prantslastega koostööd tegevat kohalikku meest Quoc’i, kes mingil hetkel tunnistab väga ausalt, et temal ei jäänud muud üle kui kaks halba valikut. Kas teha koostööd prantslastega, kelle arvates kohalik rahvas on võrdne elukatega, või teha koostööd kommunistidega, kes ei ole üleliigses vaimustuses kristlastest – aga Quoc on nimelt kristlane. Seega tuli tal valida vähem halb variant, kuigi halvad olid mõlemad valikud.

eriti kui eesmärgiks on veerand tundi enne lõppu magama jääda, aga mõtteainet ei paku kopika eestki. „Soldat blanc“ pakub mõtteainet nii, et jääb teistelegi jagada. Sedakorda jällegi puhtalt „jalaväefilm“. Rauatükkide küla pealt kokku laenamist stsenaarium ette pole näinud. Tankid võsa vahel ei sõida, lennukid küll lendavad, aga väga episoodiliselt ja harva. Tõsi, kahuriga ikka aeg-ajalt pauku tehakse, granaadid ja miinid plahvatavad, aga veoautost turskemat tehnikat väga ei näidata. Seevastu, nagu jalaväefilmides tihtipeale juhtub, on hoolitsetud nende eest, kes kangesti soovivad ekraanil paljast ihu näha. Filmi režissööriks on Eric Zonca, korduvalt nomineeritud ning kõiksugu medalite ja aurahadega pärjatud filmitegija. Näha on, et mehel filmitegemiseks ikka veel kätt jagub, tulemus on kõigiti nauditav. „Soldat blanc“ on saanud tema käe all kahekihilise koostise. Üks kiht on kahe sõjakaaslase sõprus ja hilisem rivaliteet, teine üldisem, laiem pilt. Prantsusmaa soov tagasi saada maailmasõjaeelseid asumaid ja kõik need põhjused, miks väärt plaan ikkagi lootusetult lörri läks. Pikaleveninud mäng, kus valged alustasid ja kaotasid. Euroopa vaataja saab muu hulgas aimu aasia mõttemaailmast, kus pole mingi küsimus iseendal keel otsast hammustada või püstoliga auk pähe lasta. Nagu heas filmis ikka, erinevad kihid täiendavad üksteist ja kokku on saanud igati väärt kompott.

2/2022

raamatUarvUStUS

raamat eeSti meeSte vÕitLUSteSt

1940. aaSta KevaDeL norraS 2021. aasta lõpus ilmus sõjaajaloohuviliste lugemislauale ajaloolase Peep Pillaku raamat „Norrapoisid: Eesti vabatahtlikud Narviki lahingutes 1940. aastal“. Tekst: RANNO SÕNUM, Eesti sõjamuuseumi giid

illaku teos on Eesti sõjaajalookirjanduses märgiline. Varem on ilmunud raamatuid Eesti meeste võitlustest Teises maailmasõjas nii Saksa ja Soome armees kui ka Punaarmees ja nüüd on olemas ka põhjalik teos 12 Eesti vabatahtliku sõjateest Norras 1940. aasta kevadel. Raamatu alguses antakse ülevaade Eesti vabatahtlikest Soome Talvesõjas, kus kõigi hiljem Norra läinud meeste sõjatee alguse sai, nimelt Soome armee väeüksuses Sisu, mis koondas Talvesõtta tulnud välismaalastest vabatahtlikke ja kus ka eestlastest vabatahtlikud väljaõpet said. Samuti tehakse juttu ingerisoomlastest, kes olid Eesti Vabariigi kodanikud ja sõdisid Soomes Talvesõjas 5. sissipataljonis, mis oli moodustatud ingerisoome vabatahtlikest ja Viena ning Aunuse karjalastest. Selle pataljoni koosseisus langes rindel 19. veebruaril 1940 ingerisoomlane Johannes Valtonen, kes on teadaolevalt esimene Teises maailmasõjas langenud Eesti Vabariigi kodanik. Väga põhjalikult on raamatus käsitletud nii sakslaste ettevalmistusi Norra vallutamiseks operatsiooni Weserübung raames kui ka lahinguid Norras ja täpsemalt Narviki ümbruses, mida illustreerivad arvukad fotod ja kaardid. Narviki sadam oli Saksamaale olulise tähtsusega, sest sadama kaudu toodi Rootsist rauamaaki. Narviki all maabusid 14. aprillil 1940 ka liitlaste väed ja koos norrakatega tehti sakslaste vastu mitu edukat

2/2022

vasturünnakut, kuid pärast läänerinde kokkuvarisemist Prantsusmaal viidi liitlaste väed Norrast välja ning riik okupeeriti. Edasi käsitletakse raamatus Eesti meeste teekonda Soomest väeüksusest Sisu Norra. Sinna suundusid nad 25. aprillil 1940, mil oma üksuse väljaõppekohast Laupalt lahkusid. Soome-Norra piir ületati sama aasta 1. mail. Pärast Norra jõudmist määrati eestlased 13. mail 1940 Norra 6. diviisi koosseisu kuulunud Alta pataljoni 1. kompaniisse. Raamatu autor Peep

„NORRAPOISID. EESTI VABATAHTLIKUD NARVIKI LAHINGUTES 1940“ Autor: Peep Pillak 200 lk

Pillak toob välja ka arvatava põhjuse, miks Eesti vabatahtlikud just Alta pataljoni läksid. Nimelt sellepärast, et sinna kuulusid ka Põhja-Norras elava soome keelt kõneleva vähemusrahvuse kveenide esindajad, mistõttu räägiti pataljonis eestlastele arusaadavat keelt. Eesti mehed jõudsid rindele 18. mail 1940. Seal osaleti rünnakus Lillebalaki mäemassiivile, kus prantslaste suurtükitules sai surmavalt haavata Arnold Soinla, kellest sai teadaolevalt esimene Teises maailmasõjas langenud eestlane. Ühtlasi on raamatus olemas foto ka kanderaamist, millega haavatud Soinla Lillebalaki mägedest alla toodi. Seda kanderaami säilitatakse Narviki Sõja ja Rahu keskuses. Veel moodustavad raamatust igaüks eraldi peatüki Arnold Soinla kirjad kodustele ja norrapoisi Gustav Lepiku päevikumärkmed ning August Nirgi käega kirja pandud võitluskaaslase Elmar Gustav Suitsu mälestused Norras sõdimisest. Samuti on raamatust leitavad kõigi 12 Norra armees sõdinud Eesti vabatahtliku elulood, kellest kahel õnnestus ära näha Eesti iseseisvuse taastamine. Käesoleva raamatututvustuse sooviksin kokku võtta raamatu autori lausega: „Eesti vabatahtlike osalemine Narviki lahingutes võib olla väike episood Teise maailmasõja ajaloos, kuid suurepärane tõendus, et need mehed-norrapoisid olid relvaga käes ja elu ohtu seades valmis võitlema mitte ainult kodumaa, vaid ka agressiooni ohvriks langenud naabermaade Soome ja Norra vabaduse eest.“

AASTATELLIMUS ALLA KOLME EURO!

KAITSE KODU! KAITSELIIDU AJAKIRI VAATA LISAINFOT: WWW.FACEBOOK.COM/KAITSEKODU

Kaitse Kodu! nr 2 2022. a

Articles inside

ORKAAN XV TEAVITUSEST EHK KUI METSAS PUU KUKUB JA KEDAGI POLE SEDA KUULMAS, KAS SIIS PUU KUKKUMINE TEKITAB HELI?

„SOLDAT BLANC“ - VALGED ALUSTAVAD JA KAOTAVAD

MUUSEUMIST RINDELE JA TAGASI

NOT - NOORTE OMAALGATUSE TOETUSEKS

KOTKATORM: NOORTE ÜHISELT KORRALDATUD VÕISTLUS

#AASTA NAISKODUKAITSES

ÕNNETUS VIITAB VIGASTUSE ISELOOMULE

TOIDUPAKK MADE IN USA

KIIVER MINEVIKUST TAGASI TULEVIKKU

ŠESTAN-BUSCH: MEIL ON AU KAITSTA EESTI SÕDURITE TERVIST JA ELU

„KEISERLIK KREML“ EHK LOOD, MILLEGA TAASTATAKSE IMPEERIUMIT

UKRAINA - MITTE AINULT USA JA VENEMAA

VENEMAA ELANIKKONNAKESKNE SÕJAPIDAMINE JA VÄGIVALLATU TSIVIILVASTUPANU: RIIKLIK VÄGIVALLATU KAITSE JA RÜNNAK 2. OSA

ANDREI AMBROS TÕI EESTI ESIMESE ERIÜKSUSE LOO LUGEJATE ETTE

UTRIA DESSANT 2022 - VIHM, SUUSAD JA VIRMALISED

NINA METSAS EHK LAIAPINDSE RIIGIKAITSE ÜKS TAHKE...

KOERA TUNNED HÄDAS EHK KOERTE ÜLESANDED SÕDADES

TÕNU NURGA KÜMNE KORRA PILET. MISSIOONILE

KAITSELIIDU VÄLJAÕPPE PROOVIKIVID

KAITSELIIDU KINNISVARARINDEL MUUTUSTEGA

KAHNA: KAITSELIIDU JA -VÄE ÜHISEL JÕUL VALMINUD LASKEPAIK

KAITSELIIT LÄHEB KUULE!