Töötaja varaline vastutus

Seda artiklit ajendas kirjutama käesoleva aasta alguses ilmnenud olukord, kus EMSA-ni jõudis informatsioon, et Tallinki laevadel nõutakse endiselt töötajatelt puudujääkide kinni maksmist, kusjuures sõlmitud ei ole ei varalise vastutuse kokkulepet ega pole vaevutud tõendama töötaja süüd kahju tekkimises. Seega kordamine on tarkuse ema ja siinkohal annan uuesti ülevaate varalise vastutuse regulatsioonist töölepingu seaduses.

Töötaja vastutuse üldpõhimõte on reguleeritud töölepingu seaduse paragrahvis 72, mis ütleb, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Seega peab tööandja tõendama töötaja süü kahju tekkimises. Juhul, kui süüd tõendada pole võimalik, siis töötaja kahju tekkimise eest ei vastuta.

Kui tööandja on suutnud süü tõestada, siis tuleb hinnata seda, millises määras on kohustatud töötaja tekkinud kahju hüvitama. Alati pole õigustatud tööandja nõue hüvitada kogu tekkinud kahju. Appi tuleb jällegi töölepingu seadus, mille § 84 reguleerib kahju hüvitamise erisusi. Selle paragrahvi kohaselt vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest ainult juhul, kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud. Seega peab kahju hüvitamisel hindama ka töötaja süülisuse astet. Kas tegemist on tahtlikult tekitatud kahjuga või hooletusega.

Kui töötja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks (§ 84 lg 2).

Tööandja võib kahju hüvitamist nõuda kolme aasta jooksul pärast kahju tekkimist, kuid mitte hiljem kui 12 kuud sellest, mil ta kahju tekkimisest teada sai.

• Kokkulepe on sõlmitud kirjalikult

• Kokkulepe on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud

• Töötajale usaldatud varale on ligipääs ainult töötajal või kindlaksmääratud töötajate ringil

• Kokku on lepitud varalise vastutuse rahalises ülempiiris

• Tööandja maksab töötajale vastutuse ülempiiri arvestades mõistlikku hüvitist.

Töölepingu seadus sätestab ka võimaluse, kuidas võib tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist ilma, et oleks töötaja süü kahju tekkimises tõendatud. Selleks peavad tööandja ja töötaja sõlmima varalise vastutuse kokkuleppe. Sellise kokkuleppega võtab töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Selleks, et varalise vastutuse kokkulepe kehtiks peavad täidetud olema viis tingimust:

Kui mõni neist tingimustest pole täidetud, siis varalise vastutuse kokkulepe ei kehti ning lähtuda tuleb üldisest regulatsioonist. Tuleb tõendada nii töötaja süü kui süülisuse aste.

Lisaks veel meeldetuletuse, et tööandja võib oma nõuded tasaarveldada töötasuga, st töötaja töötasust teha kinnipidamisi ainult juhul, kui töötaja on andnud selleks kirjaliku nõusoleku. Kusjuures nõusolek tuleb anda iga juhtumi kohta eraldi. Seda nõusolekut ei saa ennetavalt kokku leppida töölepingus. Ilma nõusolekuta võib tööandja tasaarveldada ainult töötajatele makstud ettemakse ja töölepingu lõppemisel tasu välja töötamata põhipuhkuse eest.

Kaia Vask EMSA peasekretär, LLM