3 minute read

ei sünni tõsiseltvõetavat lepet

Tänaseks on paigas uus Vabariigi Valitsus ja teada on ka koalitsioonileppesse sisse kirjutatud jama, mida enne valimisi ei lubanud sisuliselt mitte ükski erakond. Kavas on tõsta nii tulu- kui käibemaksu 2%. Kaob maksuküür ehk siis suund on taas vaesemate suuremale maksustamisele. Lisaks veel kehtestada automaks. Ära soovitakse kaotada tulumaksuvabastused kodulaenu intressidelt ja laste pealt.

Seega siit moraal ametiühingutele – ei saa jääda suuresti kõrvaltvaatajaks poliitikute tegemiste osas, sest see maksab valusalt kätte. Selle asemel, et maksustada luksust ja neid, kelle kätte on akumuleerunud suured ressursid, maksustatakse ikka ja jälle tavainimest.

Advertisement

Eelmine sügis kuni jaanuarini oli tavapäraselt kollektiivläbirääkimiste päralt. Olid keerulised läbirääkimised kuna 2021.aastal jätsime kriisiolukorra tõttu COVIDiga palgatõusu vahele. Aga elukallidus jätkas kasvamist ja keskmine brutopalk riigis samuti. Suurima tööandja Tallink Grupi puhul ei jäänud muud üle, kui kasutada viimast meedet – aktsioone. Õnnestunult korraldasime tunnise hoiatuse kolmel alusel, andes loa merel ainult teenindavale personalile ja kai ääres kogu laevaperele. Hoiatusstreigiks osalemise loa saanud töötajatest streikisid pooled.

See aitas ja näitas töötajaskonna üksmeelt. Aktsiooni tulemusena lisandus

+3,6% seni lauas olnud 9,9%-lisele palgatõusule teenindajatel ja 12,5% tehnilisel personalil. Lisaks nelja aastane lepe koos palgavalemiga, mis seob

Tallinki laevaperede töötasud kindlalt keskmise palga muutusega vabariigis. Madalaim töötasu tõusis 1400 eurost üle.

Tallinki aluste puhul tuli sügisel tegeleda ka kollektiivlepingu mehituslisas toodud minimaalse laevapere arvuga seotud rikkumistega pardal. Seda nii ml Baltic

Queenil kui ka Euroopasse ujuvhotellideks saadetud ml Victorial ja ml Silja Europal. Nõudsime välja puuduvate töötajate töötasud Baltic Queenil.

AS Eesti Loots puhul läks veidi lihtsamalt, kuna eelarves olid soovitud palgatõusu vahendid olemas. Protsent, mille võrra töötasud tõusid, oli oluliselt madalam, aga palgatõus rahas samaväärne suurima laevafima töötasude kasvuga.

Kehv olukord sai detsembris selgeks meie liikmete teise suurema tööandjaga, ml Viking XPRS mehitusettevõtte Eurowork OÜ-ga. Nimelt otsustas emafirma, et viib hiljemalt 2023.a. märtsiks laeva tagasi Soome lipu alla ja kõik eestimaised töökohad koondatakse. Nii ka läks –175 töökohta koondati 3. märtsil.

Õnneks sai suur osa meie tehnilisest meeskonnast tööd Soome poolel Viking Line AB-s, aga teenindajatest pääsesid sinna tööle vaid üksikud. Loomulikult kaotasime taas liikmeid ja ühe juhatuse liikme, Meelis Naaberi.

Ja nüüd, vahetult enne Munadepühi, saime teate ml Star meeskonnata välja prahtimisest, seega jälle töökohtade kadu. Kui palju, selgub lähpäevil.

Rahvusvahelise koostöö osas oleme viinud sisse regulaarsed töökoosolekud meie lähimate kolleegidega Soomes ja Rootsis. Ühel korral oleme virtuaalkeskkonna kaudu nõu pidanud ja infot vahetanud ka Läti ja Leedu meremeeste esindajatega.

Novembris käisime Lätis pikendamas kollektiivlepingut Norra Laevaomanike Assotsiatsiooniga Norra meremehi esindavate ametiühingute osavõtul. Ka seal saime ohvitseridele palgalisa eelseisvaks aastaks saja dollari ulatuses.

Riigi merenduse korralduse osas jätkame osalemist merenduse ümarlaudadel ja nn. Merenduse Valge raamatu teemadel. Ees seisab teatavasti uue riigiasutuse Riigilaevastiku loomine, kuhu peaksid tööle siirduma nii meie lootsid kui ka kaatrimehed AS Eesti Loots, mis kava kohaselt likvideeritakse. Oleme seda kava tõsiselt ja töiselt kritiseerinud ning kirjutanud ka artikleid avalikkusele, kuid seni tulutult.

Eks siis saame näha, mis hakkab toimuma 1. juulist alates, kui uus struktuur peaks täies mahus tööle hakkama.

14. märtsil,emakeele päeval, nägi ilmavalgust Eesti Merenduse Ajaloo koguteose I köide, millesse on koondatud meie merega seotud ajalugu muinasajast kuni 6. juunini 1940. EMSA oli antud teose välja töötamise sponsoriks ja paljuski ka igapäevase asjaajamise abimeheks.

Oleme välja saatnud hoiatusstreigi teate neljale kohalikule omavalitsusele ja tööandjale AS Baltic Restaurants Estonia (AS BRE), kelle territooriumil asuvad saartevaheliste parvlaevadega seotud sadamad.

2021.a. novembrist venivad läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks ei ole töötajaid ja ka meid EMSA-s rahuldava tulemuseni viinud. Ka Riiklikust Lepitajast polnud kasu.

Võitlus jätkub. Loodame, et AS BRE inimestele saame +8% palgatõusu käesolevaks aastaks, samuti loodetavasti ka kollektiivlepingu.

Riikliku Lepitaja juures on veel ka habemega lugu HHLA TK Eesti AS töötüli osas. Tööandja keeldub põikpäiselt läbirääkimistesse astumisest väites, et neil mingit töötüli ettevõttes pole ja töötajate usaldusisik, kellega on sõlmitud kollektiivleping, ajab asja ära küll. Meie EMSA-s sama meelt ei ole. 4% palgatõus, mis nüüd aprillis peaks aset leidma

SISUKORD:

Ilma võitluseta ei sünni ühtki tõsiseltvõetavat lepet

Hansaliini peausaldusisiku mõtteid

HT Laevateeninduse peausaldusisiku mõtteid

Annela Kütt uus usaldusisik

Ametiühing saab tugevamaks ainult oma liikmete toel. Fakt.

Kadri Jürgenson uus usaldusisik

ITF avaldab toetust prantsuse ametiühingutele nende võitluses president Macroni antidemokraatliku surve vastu tõsta pensioniiga

Kaks Ukraina meremeest leitud surnuna laeva pardalt

Itaalia sadamatöötajad koos teiste sektorite ametiühinguliikmetega seisavad vastu imperialistlikeks sõdadeks mõeldud relvade ja laskemoona vedamisele Itaalia sadamate ja lennuväljade kaudu ja sedagi tänu meie survele kirjvahetuse kaudu, ei rahulda arusaadavalt mitte kedagi peale asutuse juhi ja tõenäoliselt ka omanike.

Ametiühingu võimekuse osas algab kõik suuresti liikmete julgusest ja hakkamisest oma huvide eest seista ja viimaste puudumisel kõik ka takerdub.

Positiivne on, et vähemasti eestikeelses töökeskkonnas on see julgus kasvnud. Võitleme edasi!

Jüri Lember, EMSA esimees

9.aprill 2023

Soome sadamatööliste streik

400 000 Ukraina transporditöölist, kelle õlul lasub oma maa liikvel hoidmine, väärivad rahu

Appikutse ITF-ile India laevalt

Sajad 'kummitustankerid' Soome lahel ohustavad laevaliiklust

Covid aegsed piirangud merel ei ole ikka veel kadunud

Peaaegu aasta pärast Venemaa agressioonisõja algust on Saksa Laevaomanike Liidu (VDR) andmetel Ukrainas endiselt lõksus 62 rahvusvahelist merelaeva

Laev kaldus Šotimaa kuivdokis kummuli, tosinad töölised said viga

Töötaja varaline vastutus

EMSA suvepäevad 2023

EMSA toetused! Nalja nabani :)

This article is from: