Estraveller 2 2015

Page 1

Eesti reisiajakiri ‱ 2/2015 ‱ hind 3€ ‱ ilmub kuus korda aastas

k u r d ĂŒ t e g l a v e VĂ€ik

S A N GHA

MOBIILNE INTERNET ka vÔÔrsil LÕUNA-PRANTSUSMAA kĂŒmme pĂ”hjust minna TAI SAARTEL kannatlikkust Ă”ppimas KIIEVI kĂŒmme soovitust SARDIINA otselennuga Tallinnast TENERIFE salaranda otsimas SULAWESI matusepidustused INGLISMAA lĂ€bi fotosilma NYCi toidusoovitused BRÜSSELI kuninglikud kasvuhooned


MUUSIKA TEIE KÕRVADELE HÜBRIIDAJAMI HINNAVÕIT 3 710 €−12 400 €

Mitte ainult kevad ei pane sĂŒdant kiiremini lööma ega too laulu huulile. Lexuse hĂŒbriidide hulgast leiab igaĂŒks just enda maitsele ja energiale vastava. Olgu selleks kompaktne CT, disainiauhindadega pĂ€rjatud sportlik IS, elegantselt vĂ”imas GS vĂ”i hĂŒbriidmaasturite klassi rajaja RX. Igal autol on kĂŒll ainuomane iseloom, aga ĂŒhendab neid hĂŒbriidtehnoloogia innovatiivne kooskĂ”la ning Lexuse vÀÀrt kevadpakkumine. Leidke oma hĂŒbriid proovisĂ”idul

LEXUS.EE Lexus Eesti

CT 200h Comfort Plus Special Edition HINNAVÕIT ALATES 3 710 € HIND ALATES 30 970 €

GS 300h HINNAVÕIT ALATES 5 900 € HIND ALATES 45 350 €

KĂ€esolevas kampaanias vĂ€lja toodud hĂŒbriidajami soodustuse mĂ”iste tĂ€hendab mudelite CT 200h Comfort Plus Special Edition, IS 300h, GS 300h, GS 450h ja RX 450h Sports Executive 2015 Special Edition hinnasoodustust arvutatuna soovituslikust jaemĂŒĂŒgihinnast. Kuna edasimĂŒĂŒjad on vabad rakendama nimetatud mudelitele erinevaid jaemĂŒĂŒgihindu, vĂ”ib tegelik hinnasoodustus erineda eeltoodust. Lisaks sĂ”ltub tĂ€psem hinnasoodustuse suurus konkreetse mudeli varustustasemest ja kliendi poolt valitud lisavarustusest. Mudelite soovituslik jaemĂŒĂŒgihind ei sisalda metallikvĂ€rvi. Kampaania kehtib tellimustele, mis on vormistatud vahemikus 20. aprill–20. juuli 2015. Samaaegselt kehtivate kampaaniate ja sooduspakkumiste puhul kehtib korraga ainult ĂŒks pakkumine ja soodustused ei summeeru. Kampaania korraldaja jĂ€tab enesele Ă”iguse muuta kampaania kestuse jooksul kampaania tingimusi vĂ”i lĂ”petada see etteteatamata ja ennetĂ€htaegselt. TĂ€psemate kampaaniatingimuste osas informatsiooni saamiseks palume kontakteeruda Lexuse edasimĂŒĂŒjaga. Kombineeritud kĂŒtusekulu on 3,6–6,3 l/100 km. Kombineeritud CO2 emissioon on 82–145 g/km.


NAGU NAGU HÜBRIID HÜBRIID Lexuse Lexuse bensiinibensiinija elektrimootori ja elektrimootori duettduett ĂŒhendab ĂŒhendab klassikalise klassikalise lĂ€henemise lĂ€henemise uue uue tehnoloogiaga. tehnoloogiaga. Just nagu Just nagu parim parim dirigent dirigent orkestreerib orkestreerib Lexuse Lexuse hĂŒbriid hĂŒbriid ajamajam kahekahe energiaallika energiaallika omavahelist omavahelist kooskĂ”la, kooskĂ”la, luuesluues automaailma automaailma tĂ€napĂ€evamuusika. tĂ€napĂ€evamuusika. See See on on puhas puhas sĂŒnergia, sĂŒnergia, midamida mĂ€rgib mĂ€rgib ĂŒks tĂ€ht. ĂŒks tĂ€ht.

RX RX 450h 450h Sports Sports Executive Executive 2015 2015 Special Special Edition Edition HINNAVÕIT HINNAVÕIT ALATES ALATES 12 300 12 300 € € HIND HIND ALATES ALATES 68 360 68 360 € €

REGISTREERUGE REGISTREERUGE PROOVISÕIDULE PROOVISÕIDULE TEL +372 TEL +372 619 0010 619 0010 LEXUS LEXUS TALLINN, TALLINN, PETERBURI PETERBURI TEE 1,TEE 11415 1, 11415 TALLINN, TALLINN, INFO@UNELMAUTO.EE INFO@UNELMAUTO.EE

IS 300h IS 300h HINNAVÕIT HINNAVÕIT ALATES ALATES 4 550 4 550 € € HIND HIND ALATES ALATES 37 990 37 990 € €



Millest seekord?

16

16 LĂ”una-Prantsusmaa 10 pĂ”hjust Silvia PĂ€rmanni 10 pĂ”hjust sĂ”ita mĂ”ne nĂ€dalaga Itaalia piiri ÀÀrest Nice’ist peaaegu Hispaaniasse ehk Bayonne’ini, isegi kui on vastupandamatu kiusatus selle raha eest Aasias vĂ”i Aafrikas kolm kuud puhata.

14 Nutitelefon reisil – andmeside pole enam luksus

RĂ€ndlust julgustab nutikalt kasutama Kristina Samra Eesti Telekomist.

24 Ükski reisikindlustus ei kaitse sind purjus ơoti mehe suudluse eest

Rene Satsi reisib Laosest öörongiga Bangkokki, sealt ĂŒhele saarele, siis teisele saarele, jookseb ja kukub rannas, kohtub ootamatult tuttavatega ja pidutseb teiste turistidega.

32 VĂ€ike valge tĂŒdruk Aafrikas

17aastane YFU vabatahtlik Laura Toomlaid sai Ghanast kultuuriĆĄoki, aga ka hindamatu kogemuse.

38 Kiiev

SĂ”dadest ja revolutsioonidest hoolimata sĂ€ilitab Kiiev oma ilu ja pakub kĂŒlastajale endiselt vĂ€ga palju huvitavat. Ivan Lavrentjevi kĂŒmme soovitust.


Millest seekord? 44 Mart Normeti lemmikkohta otsimas

46 Tallinnast otse Sardiiniasse

50 Maailm enne My Little Pony’t

52 Inglismaa

Alari Rammo kĂ€is otsimas Mart Normeti raamatus “Minu Tenerife” autori ĂŒheks lemmikpaigaks nimetatud ligipÀÀsmatut hipiranda. Leidis aga kĂ”ike muud.

Silvia PĂ€rmann uudistab maailma, kus mĂ€nguasjad on mĂ€rksa orgaanilisemad kui vĂ€iksel JĂŒril ja Maril.

Aurinko korraldab tÀnavu esimest korda kaks tellimuslendu Tallinnast valgete liivarandadega Sardiinia saarele. Lenna Lumi kiire spikker.

Kaupo Kikkas ei lepi sellega, et keskmise eestlase jaoks on Inglismaa nimeks London. Tee viib Inglismaa pÔhjaaladele Northumberlandi.

56 Kurja kuninga kasvuhooned

BrĂŒsselis vaid paariks nĂ€dalaks aastas avatavais Laekeni palee kasvuhooneis saab aimu, mis juhtub, kui ĂŒks kuningas nĂ€pud mulda tahab ajada. Natuke soovitab Alari Rammo muidugi juurde lugeda, aga sellest loo teises, vĂ€hem Ă”itsvas pooles.

60 Foodie tuuril New Yorgis

Milline oleks reis New Yorki, maitsmata parimat ramenit, seismata cronut’i jĂ€rjekorras vĂ”i söömata klassikalist burgerit ja friikaid? Pooltki mitte nii vÀÀrtuslik, ĂŒtleb Anu Lill.

6


Pension Nordeast. Ilma naljata. Kui Sul on pension Nordeas, on Sinu tulevikuga kÔik hÀsti, sest meie pensionifondid kuuluvad kÔige usaldusvÀÀrsemate hulka terves Eestis. Uuri pensionite kohta lÀhemalt meie kodulehelt nordea.ee ja tule pangakontorisse.

Koos loome uusi vÔimalusi

Tule tutvu fondide, nende tingimuste ja prospektidega Nordea Panga kontorites, pidades nÔu pangatöötajaga, vÔi aadressil nordea.ee/pension. Lisainfo erakliendi infotelefonil 1772. Fonde haldab Nordea Pensions Estonia AS.


Kolumn

TĂ€navatoit ja kodukohafestivalid Suve pole vaja oodata. Juba praegu toimub pĂ”nevaid festivale, laatu ja pĂ€evi, mis nĂ€dalavahetusteks (ja mitte ainult) tegevust pakuvad. Uuemat sorti ĂŒritused on kodu lĂ€hedal, algatajateks enamasti punt sĂ”pru vĂ”i naabreid, kes said “Teeme Ă€ra!” kogemusest kinnitust, et koos jĂ”uab rohkem ja on ka mĂ”nusam toimetada. Nimetagem seda kodanikualgatuseks, rohujuuretasandiks vĂ”i kuidagi muudmoodi. Uue Maailma Seltsi algatatud ja filmigi talletatud Uue Maailma festival tegi otsa lahti. JĂ€rele tulid Kalamaja, Kassisaba, Pelgulinna, Supilinna ja teisedki pĂ€evad. Aga lahedaid ĂŒritusi ei toimu mitte ainult hipsterite linnaosades. NĂ€iteks Viimsi on alati tugeva kogukonna ja edukate projektidega silma paistnud ja see ei tĂ€henda mitte ainult seda, et Viimsis kohapeal kĂ”ik alates kaubandusest spaa ja kinoni vĂ€lja olemas on. See tĂ€hendab lisaks ka rannarahva pĂ€evi, kala- vĂ”i keraamikalaatu ja paljut muudki. Olen sealkandis jalutades mĂ”tisklenud, et kui just töö kesklinna poole ummikusse ei sunni, siis vĂ”ib viimsilane pĂ€evi ja pĂ€evi veeta kodukĂŒlas, kus kĂ”ik vajalik kĂ€e ja jala juures. NĂ”mmelgi toimub: nĂ€iteks Roheliste VĂ€ravate TĂ€nava kogukonna pidu vĂ”i Sireli tĂ€nava laat. Ka uuselamutes leidub aktiivseid kodanikke ja toredaid ĂŒritusi – Peetri kohvikute pĂ€ev vĂ”i rattaretk ĂŒmber Ülemiste jĂ€rve on ĂŒhed eesrindlikumad nĂ€ited. VÀÀrt festivali vĂ”i laada lahutamatuks osaks on toit. Uuema aja ĂŒritustel ei lepita friikartuli ja grillvorstiga, mille puhul nagu polnudki vahet, millisest telgist seda tĂ€pselt tellida. KĂ”hu sai pungil tĂ€is, rÀÀsunud rasvamaitse suhu ja ebatervislikkusest pakatava enesetunde pealekauba. NĂŒĂŒd on valik suurem, toit peenem ja hind kopsakam. TĂ€navatoit on au sees. Latt on kĂ”rgele seatud ja sellest hĂŒpatakse kĂ”rge kaarega ĂŒle. No olgem ausad, Uulitsa-poiste leegil grillitud veiselihaburgerid omatehtud majoneesi vĂ”i veinise sibulamoosiga viivad keele alla. PĂ€risburgereid saab ka Estonian Burger Factoryst, Dereku juurest, Dinerist ja mujaltki. EttevĂ”tlikud kodanikud saavad matsuvatest suudest ja kliendikiitusest indu juurde, renoveerivad mĂ”ne omaaegse hipibussi liikuvaks köögiks ja vĂ”idki armsaks saanud sööki igalt suviselt laadalt bussiaknast kaasa osta. Nii jĂ”uab hea toidu- ja kĂ€sitöökraam igale poole. Harjumaalt vĂ€ljaspool pole ju ĂŒritustekalender vĂ€hem kirju. Schilling ei too Kilingi-NĂ”mmele mitte ainult ilusa muusika, vaid ka hirveliha, koduĂ”lle ja vabariigi trendikaimad inimesed. Kodukohvikute pĂ€evil vĂ”tavad keele alla viimises mÔÔtu PĂ€rnu ja KĂ€rdla, aga ka TĂ”rva, VĂ”ru, Saue ja Keila perenaised ja -mehed. Paide, mis pĂ€rast tegevuskunsti festivali Aeg Ruum Liikumine lĂ”petamist vaid vaikselt haigutas, sai Arvamusfestivaliga tĂ€iesti uue hingamise. Viljandi hansapĂ€evad on seekord aga suisa rahvusvahelised. Muidugi toimub nendel ĂŒritustel ka palju muud – tehakse Ă”pitube ja ragistatakse ajusid kodukoha arenguks, meisterdatakse lastega, mĂ€ngitakse head muusikat ja mida kĂ”ike veel. Eks igal ĂŒritusel on oma koha nĂ€gu, kuid kindel on see, et hea vĂ€rske ja mahe toit tuuakse neil pĂ€evil samuti koju kĂ€tte. Ja kuna tĂ€navatoit on moes, siis Telliskivi loomelinnakus toimub ju ka vastavanimeline festival. Pilt lĂ€ks kirjuks ja kĂ”ht tĂŒhjaks? Kes kodukohas veel plakatit nĂ€inud ei ole, vĂ”ib piiluda Facebookist, mida naabrid rÀÀgivad. Vahelduseks kodumaistele hĂ”rgutavatele ĂŒritustele on praegu parim aeg ka lĂŒhikeseks linnapuhkuseks. Euroopas on elu juba Ă”ue kolinud – tĂ€navakohvikud ja mĂŒĂŒgiletid on valla iga ilmaga. NĂ€iteks Berliini Mauerparkis toimub igal pĂŒhapĂ€eval kirbuturg kohalike disainerite laada, hea toidu ja kontsertidega. IganĂ€dalane ĂŒritus ongi meie mĂ”istes festivali mÔÔtu ja annab nĂ€dalalĂ”pureisile ja kohalikega sotsialiseerumisele hoopis mĂ”nusama fiilingu. JANIKA RITSON Estravel

8

KAANEFOTO LAURA TOOMLAID 140 lapse peale oli lastekodus vaid ĂŒks nukk. Kui keegi krabas selle endale, toodi see meie tuppa hoiule, et kaitsta nukku teiste mĂ€nguhuviliste laste eest. Meie sĂŒdamed olid aga liiga pehmed, et lasta sellel niisama meie toa voodil lamada.

Eesti rei­si­­aja­ki­ri aastast 2000. Il­mub veebruaris, aprillis, juunis, augustis, oktoobris ja detsembris. VÄLJAANDJA Critera VMG OÜ SISU Alari Rammo, alari@critera.ee VORM Karl-Kristjan Nigesen KEEL Katrin Kern KAARDID Helle-Mai Rudnik RISTSÕNA GH Press TRÜKK Uniprint REKLAAM Nordicom, 5666 7770 reklaam@nordicom.ee WWW.TELLIMINE.EE/AJAKIRJAD/ ESTRAVELLER 12 kuud – 17 eurot 6 kuud – 8,60 eurot otsekorraldusega – 2,9 eurot Estraveller ei jĂ”ua postkasti? Kojukannet teostab Express Post, 617 7717, tellimine@expresspost.ee. VĂ€lja­andja ei vastuta teenuse­­­pak­kujate teh­ tavate muudatuste eest sĂ”idu­­plaanides, hin­da­ des jms. Ajakirjas ilmunud ma­terjalide kasu­ta­ mi­ne on luba­tud ainult tĂ€ie­liku viitega allikale.

Estraveller Internetis: www.issuu.com/estraveller



Uudised

Estraveli 170 000 klienti kĂŒlastas mullu 176 riiki

Eesti mahukaim reisiportaal www.estravel.ee uuenes www.estravel.ee on saanud uue kuue ning annab pĂ”hjuse uudistama tulla nii parimate reisipakkumiste jĂ€lgijaile kui ka neile, kes reisiinspiratsiooni vĂ”i infot otsivad. Keskkond on vĂ€rske ja fotokĂŒllane ning lisaks atraktiivsele esmamuljele ja reisiisu tekitamisele ka varasemast mugavam kasutada, esitleb reisipakkumisi paremini ja koondab kasulikku infot. Veebi pĂ”hitĂ€helepanu on koondatud standardiseeritud reisipakkumistele, kus hinnainfo ja sihtkohaga seonduv on kiirelt haaratav. Uudisena on reisipakkumiste hinnatabelites nĂŒĂŒd nĂ€htaval ka boonuspunktid, mida Estraveli kliendikaardi omanikud reisiostude eest punktikontole teenida vĂ”ivad. Samuti on esil jĂ€relmaksuga toodete ostmise vĂ”imalused. Kiirust ja iseseisvat online’is plaanimist vĂ”i ostmist armastavate veebikĂŒlastajate jaoks on lehe vasakmenĂŒĂŒsse toodud teenuste ikoonide kiirlingid (lennupiletite ostmine, majutuse, laevapiletite, reisikindlustuse online-broneerimine, reisipaketid, viimase hetke reisid ja siseturismi pakkumised, lisaks viited pĂŒsikliendi soodustustele, jĂ€relmaksu- ja viisainfole). Ideede otsijatele pakub uus lehekĂŒlg oma pildikĂŒllusega nii inspiratsiooni reisile minekuks kui ka emotsioone ning mĂ”tte tekkimisel on alati lihtne reisi vormistamisel reisikonsultandilt nĂ”u ja abi kĂŒsida. ReisipĂ€ringu vĂ”i tellimuse tegemine on vĂ€ga mugavaks muutunud – kontakti vĂ”tmise vĂ”imalusi leiab portaalis lĂ€bivalt. Reisiinfo otsijad saavad menĂŒĂŒ “Teenused” kaudu lĂ€hemalt lugeda Estraveli reisitoodete kohta ja vaadata seonduvaid pakkumisi. VĂ”i miks mitte nĂ€iteks lugeda, mis on ise broneerimise vĂ”i reisikonsultandi kaudu ostmise eelised. Uues veebis on eraldi profiil ka Ă€rikliendile, kuhu on koondatud vajalik info Estraveli eeliste ja Ă€rikliendi pakkumiste kohta. Liikumine Ă€rikliendi töökeskkondadesse (ExtraNet ja Ă€rikliendi e-pood) on seotud kiirmenĂŒĂŒdega ning kontakti vĂ”tmine klienditeenindusega kiirelt ja mugavalt leitav. Veeb tĂ€ieneb lĂ€hikuudel veelgi. Lisandub nĂ€iteks mahukas sihtkohtade rubriik ning vĂ”imalus logida sisse oma kliendikontosse. Viimaseid reisiuudiseid ja parimaid pakkumisi saab jĂ€tkuvalt lugeda ka Estraveli uudiskirja vahendusel.

10

Kokku kĂŒlastasid Estraveli kliendid maailmas 176 riiki, neist popimaiks nii era- kui ka Ă€rireisijate seas oli endiselt Soome, seda pea 35 000 inimese jaoks. JĂ€rgnesid Rootsi, Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Venemaa, Hispaania, Itaalia, Suurbritannia ja TĂŒrgi. KĂ”ige eksootilisemateks Eesti reisijate sihtkohtadeks osutusid mullu Bhutan, Bots­ wana, Gröönimaa, Grenada, Guam, Niger, Norfolki saar, Paraguay, Svaasimaa ja Sambia. Aastat turismisektoris mĂ”jutas Estraveli tegevdirektori Anne Samliku sĂ”nul lennupiletite odavnenud kĂŒtusest ja konkurentsi tihenemisest tingitud hinnalangus. Kui aasta varem oli Estravelis mĂŒĂŒdud lennu keskmiseks hinnaks 405 eurot, siis mullu langes see 8,5% 370 euroni. Odavamad reisivĂ”imalused peegelduvad ka Estraveli kliendiarvu kasvus: 2014. aasta jooksul reisis ettevĂ”tte kaudu keskmiselt 465 inimest pĂ€evas, mis on 13 reisijat rohkem kui eelneval aastal. Hinnalangusest vĂ€henes samas vahendatud teenuste hindu sisaldav tehniline mĂŒĂŒgikĂ€ive kĂŒmnendiku vĂ”rra 61 miljoni euroni, ent klientide arv kasvas jĂ€lle 5000 vĂ”rra 170 000ni. BĂŒroo mĂŒĂŒs mullu 87 000 lennureisi, 10 500 valmisreisi ja 72 500 laevapiletit.

Estonian Airi peagu-WiFi Estonian Air kĂ€ivitas pardateenuse nimega AirFi, mis pakub ligipÀÀsu teatud teenustele, aga mitte pĂ€risinternetile. Viimane oleks satelliit­ ĂŒhenduse tĂ”ttu ikka veel sigakallis, paigaldatavad seadmed vananeks kiiresti ega tasuks kokkuvĂ”ttes end lendude lĂŒhiduse tĂ”ttu eladeski Ă€ra. Uus teenus laseb lugeda mitut kohalikku ja vĂ€lismaist ajalehte-ajakirja ning pardaajakirja reisija enda seadmest. KĂ”ik uudised pole kĂŒll kĂ”ige vĂ€rskemad, sest valik paistab uuenema korra ööpĂ€evas. Midagi selleks kĂ”igeks alla ei pea laadima ning teenus on tasuta. Tutvuda saab ka pardapoe valiku ja sihtkohainfoga. Edaspidi on kavas pakkuda ka filme, sarju, e- ja audioraamatuid, samuti muukeelseid vĂ€ljaandeid. Kui mitte muud, Ă”petab uuendus eestlase ehk kultuurilehti lugema. Kui Vikerkaar vĂ”i Looming Ă”nnestub tĂ”esti enne kohalejĂ”udmist lĂ€bi saada, pakutakse ka mĂ€nge ja kaasreisijatega chat’i vĂ”imalust. Kuidas see tĂ€pselt kĂ€ib, proovige ise. Teenus peaks toimima juba mitu kuud kĂ”ikides lennukites.


Uudised

Taevased sÔnumid

Finnair

FINNAIR lubab lisaks uutele A350 lennukitele Wi-Fi paigaldada ka A330 peale, millalgi jĂ€rgmise paari aasta jooksul. AEGEAN AIRLINES, kes alustab Tallinna-Ateena lende enne jaanipĂ€eva, pikendas perioodi suure huvi tĂ”ttu 3. oktoobrini. Lennud vĂ€ljuvad Tallinnast laupĂ€eva varahommikul ja Ateenast reedel enne sĂŒdaööd. FINNAIR hakkab maist lendama iga pĂ€ev Tartu ja Helsingi vahet, juunis lisandub lennuplaani kolm korda nĂ€dalas Chicago, seda muidugi mitte Tartust. Muidu on suveplaanis 11 uut sihtkohta, enamik soojad.

Finnairi uute lennukite piletid mĂŒĂŒgis Finnair alustas piletimĂŒĂŒki pikamaalendude uuele lipulaevale, laia kerega uue pĂ”lvkonna mudelile Airbus A350 XWB. 25. oktoobrist algavad sellega lennud Shanghaisse ning kuu hiljem Pekingisse. Bangkokki hakatakse lendama detsembri algusest, Hongkongi veebruarist ja aasta pĂ€rast mais Singapuri. Uute Airbuside ost on Finnairi 92aastase ajaloo suurim investeering, Euroopas on firma nende lennukite esimene ostja, maailmas kolmas. Kokku lisandub flotilli 19 uut, esimesed neli loodetavasti tĂ€navu, viimased kaheksa aastaks 2023. Oktoobris vĂ”ib katse- ja koolituslendudel nĂ€ha uusi A350 ka Euroopa marsruutidel. TĂ€pse ĂŒlevaate leiab a350.finnair.com. Uus on lisaks numbrile tipptasemel tehnoloogia, innovatiivsed lahendused salongi Ă”hu vahetamisel, lai kabiin, suured panoraamaknad, dĂŒnaamiline, ajatsoonidele kohanev LED-valgustus ja traadita internet. Lisaks pakub tark disain veerandi vĂ”rra kĂŒtusesÀÀstu ehk vĂ€hendab reisimise ökoloogilist jalajĂ€lge. Äriklassi 46 kohta kĂ€ivad tĂ€ismÔÔdus voodiks ja igaĂŒhel on 16tolline puutetundlik ekraan, samuti pistikupesad. Turistiklassi istmed on Ă”hukesed, esiosas mugavama peatoe ja enama jalaruumiga. Ekraan on seal 11tolline.

LUFTHANSA teatas, et sĂŒgisest tuleb kogu grupis (sh Austrian, Swiss ja Germanwings) uus hinnaskeem. Peamiselt lĂŒĂŒakse senised kaks klassi kolmeks, soodsaim Light lĂ€heb sutsu odavamaks, Classic ja Flex pakuvad ka pagasit ja muutmisvĂ”imalusi. Ära ei kao ka kĂ”rgem turistiklass Premium Economy. Ka Finnair tĂ”i kevadel vĂ€lja Light-pileti kĂ€sipagasiga reisijale Baltikumis ja Skandinaavias. Kui kompse siiski koguneb, saab paar tundi enne vĂ€ljalendu selle eest veebis tĂŒhised 10 € lisaks maksta. EMIRATES loobub detsembrist Dubai-Kopenhaageni lendudel esimesest klassist, saavutades sellega A380 pardal istekohtade maailmarekordi – 615. Neist 58 on Ă€riklassis ehk jĂ€tkuvalt voodiks kĂ€ivad istmed. Senine suurim vĂ”imalik reisijate hulk A380 pardal oli Air France’i 538. Neile lisandub 20–30 töötajat.

Part of the Thomas Cook Group

11


Ravi- vÔi lÔÔgastuspakett hotell Wasas

Hotell Wasa

Hotell Wasa pakub lĂŒhemat ja pikemat lÔÔgastavat puhkust kevadiselt tĂ€rkavas PĂ€rnus. Valida saab kolme erineva soodushinnaga paketi vahel kaheks, viieks vĂ”i seitsmeks ööks. Ravipaketile saab lisaks eripakkumise “SĂ”ber” kuni 40% soodsamalt! Hinnad kehtivad majutuseks kaheses toas ja sisaldavad kolm korda pĂ€evas toitlustust, alates 77 eurost kaheks ööks, maikuust 94 eurot. Viis ööd maksab vastavalt 220 ja 260 eurot ning nĂ€dal 308 ja 364 eurot. Kaaslasele maksab kĂ”ik 30–50% vĂ€hem! Kahe pĂ€eva hinnas on veel kolm hoolitsust, saun ja tasuta sissepÀÀs PĂ€rnu Kuursaali vĂ”i ööklubisse Sugar; viiepĂ€evasel arsti konsultatsioon, ravikava koostamine ja 12 protseduuri; nĂ€dalasel kokku 18 protseduuri, lisaks kolme tunni pilet Tervise spaa- ja saunakeskusse vĂ”i Tervise Paradiisi. PĂ€rnu rannarajoonis asuv taastusravikeskus ja hotell Wasa on vÀÀrikate traditsioonidega mitmekĂŒlgne majutus- ja terviseasutus. Wasa toetava taastusravi vĂ”imalused, tervise parandamist soodustavad protseduurid ning lÔÔgastavad hoolitsused seob kompaktseks tervikuks hubane majutus suurepĂ€rases asukohas. Paketid kehtivad majutuseks kuni 21.06.2015.

Ammende Villa

Puhka Eestis!

Kultuurielamus PĂ€rnus majutusega luksuslikus Ammende Villas PĂ€rnu kĂ”ige luksuslikum hotell ja restoran, maalilises Rannapargis asuv ainulaadne juugendiajastu pĂ€rl Ammende Villa pakub ajastuhĂ”ngulist elegantsi, hubast privaatsust ja kĂ”rgetasemelist teenindust. Estravelist saad osta Ammende Villa kultuuripaketi, milles sisaldub lisaks majutusele ka kaks pÀÀset 30.04 etendusele “Helene, Marion ja Felix” vĂ”i 24.05 Klaudia Taevi mĂ€lestusĂ”htule. Kultuuripaketi hind kahele sĂ”ltub majutuse tasemest, alates 120 eurost Deluxe toas (tavahind 212 €) ja lĂ”petades 295 euroga Ammende sviidis (tavahind 462 €). Saabumisel ootavad toas vahuvein ja kĂ€sitsi valmistatud trĂŒhvlid, N–L saab tasuta ööklubisse Sugar. Ammende Villas on kokku 18 tuba, mis kĂ”ik on sisustatud antiikmööbliga. Valida saad saunaga vĂ”i saunata Deluxe-tubade ning luksuslike sviitide vahel. Siidsiledate Egiptuse puuvillast linade vahel on hea uni garanteeritud! Vannitubades hommikumantlid ja sussid, sviitides Bvlgari vannikosmeetika. Ammende Villa Ă  la carte-restorani hĂ”rgutavat menĂŒĂŒd saab soovi korral nautida kaminatule paistel. Pakkumine kehtib kuni 31.05.2015.

Kaunis loodus, vĂ”rratu mĂ€nnimetsaĂ”hk, hubased toad ja kodune kohalikust toorainest valmistatud toit, lÔÔgastavad protseduurid ja veemĂ”nud Eesti ainsas mineraalvee baasil töötavas veekeskuses – sind ootab kosutav spaapuhkus VĂ€rska Sanatooriumis. Spaapakett kahele maksab 170 eurot (tavahind 214 €) ja sisaldab kaht ööd majutust, hommiku- ning Ă”htusööki, piiramatut veekeskuse, saunakompleksi ja jĂ”usaali kasutust ning mĂ”lemale kĂŒlalisele kaht lÔÔgastavat protseduuri: pĂ€rlivann loodusliku mineraalveega ja lÔÔgastav massaaĆŸitooli seanss (15 min). VĂ€rskas on palju sellist, mis teeb selle paiga ainulaadseks. Sanatooriumi kĂŒlastajad on pea alati lummatud imekaunist Setumaa loodusest, mida saab imetleda hubaste tubade akendest. VĂ”rratu mĂ€nnimetsaĂ”hk ja nauditavad jalutuskĂ€igud metsas vĂ”i jĂ€rve ÀÀres garanteerivad hea isu ja kosutava une. Pakkumine kehtib majutumiseks ja broneeringuteks kuni 19.06.2015.

VĂ€rska Sanatoorium

Kosutav puhkus VĂ€rskas

VĂ”ta ĂŒhendust Estraveli siseturismi osakonnaga tööpĂ€eviti kella 9.00–17.30 telefonil 626 6233 vĂ”i e-posti aadressil siseturism@estravel.ee. Hinnale lisandub teenustasu kaheksa eurot. Estraveli Kuldkaardi omanikke teenindame ĂŒle 150eurose ostu puhul tasuta, alla selle on teenustasu neli eurot.

12



Antonio Guillem | Dreamstime.com

NÔuanne

Tekst KRISTINA SAMRA, Eesti Telekom

Nutitelefon reisil andmeside pole enam luksus Nutitelefon koos mobiilse internetiga on inimĂ”igusena taskus pooltel eestimaalastest, ent vÔÔral maal otsib silm ikka lĂ”unapausi vĂ”i Ă”htusöögi ajaks kohvikut-restorani sildiga “Free Wi-Fi”. Üha enam asjata, julgustab rĂ€ndlust nutikalt kasutama Kristina Samra Eesti Telekomist.

E

hkki viimase kolme-nelja aastaga on ka vana Euroopa edusamme teinud ja enam ei pea avaliku Wi-Fi kasutamiseks end registreerima, ajapiirangut taluma vĂ”i lausa maksma, siis vĂ”rguĂŒhenduse kvaliteet ja kiirus jÀÀvad sageli valgusaastate kaugusele sellest, millega kodus aastaid harjunud oleme. Veelgi enam, just reisil on ju esmane emotsioon kogetust-nĂ€htust kĂ”ige vĂ€rvikam, seda ennekĂ”ike just mĂ”nda pĂ”neva arhitektuuriga linna vĂ”i kauni maastikuga veinipiirkonda vĂ€isates. KĂ”ike sooviks ju kohe jagada – Facebook, Instagram vĂ”i Twitter tahavad nĂ€ppude all auto-

14

maatselt avaneda. VĂ”i siis tahaks Wikitraveli vĂ”i Lonely Planeti kĂ€ivitada niipea, kui oled jalutanud mĂ”nda superĂ€gedasse kvartalisse, mille olemuse ja elanike kohta tahaks kohe-kohe lisainfot saada. NĂŒĂŒd, kus ka vana Euroopa on omaks vĂ”tnud interneti kui inimĂ”iguse, on mobiilse interneti rĂ€ndlus muutunud reisisellile mĂ”istlikuks alternatiiviks, mida Wi-Fi puudumisel kasutada. Mobiilse interneti kasutamisel on mÔÔtesammuks 1 MB andmemahtu ning EMT klientidel on kokku 69 riigis – kĂ”ikjal Euroopa Liidus, teistes Euroopa riikides ja meie idapoolsete naabrite juures, PĂ”hja-Ameerikas, Hiinas, Tais ja mitmel pool mujal maailmas – kehtestatud andmemahu kasutamise kontrolli hĂ”lbustav pĂ€evalagi 100 MB. Kui kasutusmaht hakkab limiidile lĂ€henema, annab sellest mĂ€rku SMS – arvesta limiidi tĂ€itumisega vĂ”i soeta veel 100 MB. Nii on kulud kontrolli all ning soovimatuid ja kogemata tehtud internetiarveid ei teki.


NÔuanne

Palju kulub andmesidemahtu Delfi, Postimehe vms avaleht......................................................................1 MB Tund surfamist internetis................................................................... 15–20 MB E-kiri ilma manuses olevate dokumentide-piltideta......... 0,015–0,030 MB Tunniajaline muusika striimimine.........................................................~ 85 MB 30 minutit YouTube’i standardkvaliteediga videot......................... ~ 180 MB Navigatsiooniteenus (keskmine vĂ”i lĂŒhem teekond)........................~ 15 MB Piirangud ja hinnad EMT pĂ€evalagi...........................................................................................100 MB Skandinaavia ja Baltimaad.......................................................................... 2,94 € EL, Ć veits, Island ja ĂŒlemerepiirkonnad................................................... 5,75 € Muud Euroopa ja kaugemad riigid............................................... 9,95–14,95€

>

kasutajatena harjunud sellega, et m-interneti vahendusel oleme vĂ”rgus 24/7 ja kĂ”ikjal. Kirjakastid uuenevad automaatselt ja push-teavitused tulevad nii meilidest, sĂ”prade-tuttavate sotsiaalvĂ”rgustike postitustest kui ka erinevatelt uudistekanalitelt. Reisil olles tasub pidev vĂ”rgus olemine siiski minimaalseks viia ja automaatne andmekasutus enamiku rakenduste puhul vĂ€lja lĂŒlitada. Targalt m-internetti kasutades ei tohiks olla muret andmemahu liigkiire tĂ€itumisega. NĂ€iteks e-kirju on mĂ”istlik alla laadida korra-paar pĂ€evas. Seda eriti juhul, kui postkasti tulevad mĂ”ne uudisvoo vĂ”i -listi kirjad. Ajutiselt tasub vĂ€lja lĂŒlitada fotode-videote automaatne sĂŒnkroniseerimine pilveteenusega ja nii selleks otstarbeks kui ka videote vaatamiseks siiski mĂ”ni WiFi-vĂ”rk otsida. Fotosid on ĂŒle andmesidevĂ”rgu mĂ”istlik jagada vĂ€ikeses formaadis. Neid nĂ€punĂ€iteid jĂ€rgides saab sĂ”pradega suhtlemiseks vĂ”i kasuliku info otsimiseks andmeside koduselt omaseks ka vĂ€lisreisil. Lisaks pÀÀseb EMT Travel Ă€pi abil nii Androidi kui ka iOSiga alati ligi vajalikule turismiinfole ka internetiĂŒhenduseta, kui oled sihtriiki puudutava info enne alla laadinud. Äpis saab ka kasutada valuutakonverterit, jĂ€lgida oma mobiilse interneti kasutust ja tellida juurde interneti pĂ€evalae mahtu.

Flydragonfly | Dreamstime.com

M-INTERNET NUTIKALT. Kodus oleme nutiseadmete


Prantsusmaa

LÔuna-Prantsusmaa

10 pĂ”hjust Silvia PĂ€rmanni 10 pĂ”hjust sĂ”ita mĂ”ne nĂ€dalaga Itaalia piiri ÀÀrest Nice’ist peaaegu Hispaaniasse ehk Bayonne’ini, isegi kui on vastupandamatu kiusatus selle raha eest Aasias vĂ”i Aafrikas kolm kuud puhata. Tekst ja pildid SILVIA PÄRMANN, Diivan

16


Prantsusmaa

1. Nice ja Cannes Ma ei tea, kas on nii, et kui meie vaatame praegu sada aastat vanu fotosid, kus ilusad autod pargivad ilusate majade ees palmide varjus – nagu nĂ€iteks Carltoni hotelli ees Cannes’i rannapromenaadi ÀÀres –, ja vaimustume sellest vaatest, siis saja aasta pĂ€rast vaatab keegi meie pilte samast kohast ja mĂ”tleb: nendel Jaapani turistidel olid ikka tĂ€iesti pööraselt lahedad ja stiilsed suured bussid! Nice’is ja Cannes’is ei ole elu pĂ€ris

selline nagu need linnad ikooni staatusesse tĂ”stnud fotodel. Aga talutavama koguse uue raha ja glamuuri ning inimestega Cannes’is on siiski imeline rand, suurepĂ€rased kaupluste vaateaknad, armsad lilleĂ”itesse uppunud fassaadid ja filmifestivali aura aasta ringi. Ja isegi kui teil on Itaalia piirist ja merest jĂ€rjest kaugemale sĂ”ites vĂ€ike kurbus hinges, siis teie krediitkaardil ei ole seda kohe kindlasti mitte.

17


Prantsusmaa 2. Maailma kĂ”ige kaunim surnuaed LĂ”una-Prantsusmaa kirjeldamiseks pole paremat sĂ”na kui “idĂŒlliline”. Kes vajab selle sĂ”na definitsiooni, peaks sĂ”naraamatu asemel vĂ”tma kaardi ning Nice’i ja Cannes’i ĂŒmbruses vĂ€ikese tiiru tegema. Depressiivsete Eesti vĂ€ikelinnade atmosfÀÀri pole Prantsusmaa kĂŒlaelu uurima minnes mĂ”tet karta. Inimesed, nende naeratused, nende majad, nende linnad – kĂ”ik on lihtsalt piltpostkaardilikult kaunis. TĂ€iesti mĂ”eldamatu oleks sellises maailmas koledalt surra vĂ”i mĂ”nele tavalisele surnuaiale maetud saada. Surnuaedade iludusvĂ”istluse vĂ”idab kahtlemata Saint-Paul de Vence’i oma. Suurem osa inimesi arvab ekslikult, et see linn on kuulus hoopis hulga seal elanud kunstnike pĂ€rast. VĂ€ga paljud on veel elus ikka ka, nii et pooled majad linnas on kunstigaleriid ja igale nurgale on sĂ€titud mĂ”ni skulptuur. Suur hulk inimesi sĂ”idab sinna just nende elusate kunstnike juurde, vĂ€iksem osa aga ennekĂ”ike linnakese servas paikneva kalmistu pĂ€rast, mis on suurem kunstiteos kui enamik linna galeriides rippuvaid pilte. Maastikuarhitektuuri meistriteos peidab endas kunsti nii maa peal kui ka maa all – seal puhkab nĂ€iteks Marc Chagall. Ja ehkki kalmistu teede ÀÀres on vĂ€hem kohvikuid kui linnas, on see jalutamiseks siiski ĂŒtlemata meeldiv paik.

3. VerdĂłni kanjon 25 kilomeetrit pikk ja rohkem kui 700 meetrit sĂŒgav – need on numbrid, millega Euroopa vĂ€idetavalt kĂ”ige kaunimat kanjonit kirjeldada on pĂ€ris raske. Üks suur sĂŒgav org peab pĂ€ris tĂ”siselt pingutama, et mulle muljet avaldada, VerdĂłni kanjon sai sellega hakkama. Ehkki oma osa selle pĂ€eva meeldejÀÀmises mĂ€ngisid kindlasti lĂ€heneva Ă€ikese ootuses eriti sĂŒngeks tĂ”mbunud taevas ja fantastiline kitsas pimedaid kurve ja korraga-ĂŒks-auto-tunneleid tĂ€is tee nii kanjonini kui ka tagasi – parem kui ĂŒkskĂ”ik milline rallimĂ€ng, mida ma kunagi olen nĂ€gema juhtunud. Aga nagu rallimĂ€ngudeski on sel teel Ă€ge ainult roolis olijal, kĂ”ik teised tahaks unustada, et selline pĂ€ev kunagi ĂŒldse olnud on.

18


Prantsusmaa Rubriik 4. Motivatsioon Ă”ppida prantsuse keelt Hiljemalt Avignonis, kuulsa teatrifestivali kodulinnas, tekib tunne, et keelt Ă”ppima hakata ei ole ikkagi kunagi liiga hilja. TĂ”uge ei tule festivali mĂ€ngukava uurides ega saalis laval toimuva suhtes totaalses teadmatuses viibides. See saabub ilmselt mĂ”nes juhuslikult valitud restoranis, mille uksest olete sisse astunud pimedas usus, et kĂ”ik maailma söögikohad alustades bistroodest ja brasseriidest ja lĂ”petades kohvikute ja kreperiidega leiutanud prantslased oskavad igal pool ja alati hĂ€sti sĂŒĂŒa teha. Üks mu sage reisikaaslane, kellega meil juba aastaid tagasi oli kokkulepe, et mina Ă”pin Ă€ra hispaania ja tema prantsuse keele, ei olnud ennast selle hetkeni suutnud kokku vĂ”tta. Isegi sellel Nice’ist alanud teekonnal olin mina teinud mĂ€rkimisvÀÀrsemalt suuremaid edusamme. Avignon, millest me teel lĂ€bi idĂŒlliliste maakohtade (kitsed ja karjused, lavendlivĂ€ljad, iga kĂŒnka otsas

mĂ”ni muinasjuturaamatu illustratsiooni meenutav linn) Arles’i poole lĂ€bi sĂ”itsime, seda just teatrifestivali pĂ€rast, mĂ”jus talle aga ĂŒllatavalt hĂ€sti. Huvi prantsuse keele taasĂ”ppimise vastu tuli tagasi kohe, kui ta oli lĂ”una ajal maitsnud esimese suutĂ€ie oma lasanjet. “See lasanje ei olnud eriti maitsev,” oli esimene tĂ€ispikk lause, mille ta prantsuse keeles vĂ€lja ĂŒtles. Õppida vĂ”ib muidugi ka positiivsete kogemuste toel. NĂ€iteks istudes baaripukile mĂ”nes nurgapealses kohvikus ĂŒkskĂ”ik millises linnas vĂ”i kĂŒlas, mille kĂ”ik aknad ja uksed on suvesoojuses avali, tellida igasuguste pettumuste vĂ€ltimiseks juustu ja foie gras’d ning alustada vestlust mĂ”ne kohalikuga, kes alustuseks kinnitab optimistlikult, et ta oskab inglise keelt. Selleks ajaks, kui selgub, et tegelikult ikka ei oska, on jutt lĂ€inud juba liiga pĂ”nevaks, et viisakalt naeratades taanduda.


Prantsusmaa 5. Vincent, kĂ”rvaga ja kĂ”rvata Arles on koht, kus muidu Prantsusmaad virilalt igavaks ja kalliks nimetavad inimesed murduvad ja tunnistavad, et neile tegelikult seal ĂŒlivĂ€ga meeldib. See pole nii kohutavalt nunnu ja lavendli­­ lĂ”hnaline, kui kogu LĂ”una-Prantsusmaa Nice’ist kuni sinnamaani on (Pariisi ÀÀrelinnad ei jÀÀ ju sellisele teekonnale mitte kuidagi), ja mĂ”ned majad isegi lagunevad natuke. VĂ€rvid ja valgus on vĂ€ga ilusad ning kitsad tĂ€navad viivad ise uutele ja veel ilusamatele ja veel kitsamatele tĂ€navatele. See on lihtne linn, kus olla ja uidata, inimestega juttu ajades mĂ€rkamatult pĂ€evi kaotada. Tutvusin ĂŒhe Vietnami kunstniku, ĂŒhe restoraniomaniku ja ĂŒhe Tuneesiast pĂ€rit koduperenaisega ning see kĂ”ik ei vĂ”tnud poolt pĂ€evagi. Arles on alati kĂ”igile meeldinud. 6. sajandil eKr kreeklaste asutatud linna vĂ”tsid kiirelt ĂŒle roomlased, kelle kohalolekut tĂ€histavad (tĂ€naseks varemetes) amfiteater ja Rooma teater, sĂ”ja- ja kaubaretked olid tulusad ja elu Ă”itses. Kiirelt mitu sajandit edasi hĂŒpates avaneb juba teistsugune Arles, vaoshoitud ja pisut unus-

tatudki, mille tĂ€navad lummasid siiski ĂŒhte kunstnikku nii, et ta sinna paigale jĂ€i ja kokku 300 töö ringis maalis, autoportree seotud kĂ”rvaga nende hulgas. Pole just palju kohti, kus sama suure legendi jĂ€lgedes liikumine nii hĂ€sti kaardistatud on. KĂ€ia samadel tĂ€navatel, kus Vincent van Gogh, istuda samades kohvikutes, vaadata jĂ”ge samas kohas seistes, osta oma baguette samast pagariĂ€rist 
 Ehkki Arles’i Ă”hkkond lubab vĂ€ga lihtsalt

ligi pugeda tundel, et vĂ”id ka kogeda sedasama, elada paariks pĂ€evaks sama elu, mida van Gogh, on maailm tema aastatest saadik siiski pĂ€ris palju muutunud ja iga tema sammu korrata ei maksa. Isegi kui Arles’i vĂ€ljanĂ€gemine seda ei kinnita, on kadunud palju, kardetavasti ka Ă€ralĂ”igatud kĂ”rvade ravimise kompetents kohalikus haiglas. Abiks Vincent van Goghi maalitud Arles’i vaadete leidmisel on lehekĂŒlg www.vangogh­­ gallery.com/in_his_steps/arles.html

ses tĂ€iesti roosaks vĂ€rvuv terrakotatellistest linn Garonne’i jĂ”e ja Canal du Midi maalilises kohtumispunktis, tĂ€is kunstimuuseume, galeriisid ja Kosmosemuuseumi trepil tunglevaid inimesi. La Ville Rose, Roosa Linn, on ilmselt turistide silmis kĂ”ige alahinnatum Prantsuse linn.

Kohalikud ise on elu ĂŒle Ă”nnelikud, rahul nii linna kui ka enda iluga. VĂ”ib juhtuda, et inimesed osutuvad nii köitvaks, et hiljem pilte lĂ€bi vaadates ei leia sealt midagi Unesco maailmapĂ€randi nimistusse kuuluvast ega midagi roosat – seda ehk mĂ”nelt kohvikufotolt pokaale uurides –, kĂŒll aga hulga muid vĂ€rve.

6. Toulouse’i vĂ€rvid Prantsusmaa suuruselt neljas linn ei tule reisisihtkohana ilmselt enne pĂ€he, kui lihtsalt fĂŒĂŒsiliselt teele ette jÀÀb. 1,3 miljonit inimest, Airbusi lennukitehas, meri alles 150 kilomeetri kaugusel – selle kirjelduse peale on ootused linna sisse sĂ”ites ikka vĂ€ga madalad. Kohe kindlasti ei mahu nende raamesse Ă”htupĂ€ike-

20


Prantsusmaa 7. D’Artagnan oli siin D’Artagnan oli pĂ€riselt olemas. Lihtsalt pĂ€riselt ei olnud tema nimi d’Artagnan, vaid Charles de Batz de Castlemore, kes elas Lupiaci nime kandva kĂŒla lĂ€histel, mis ei ole mitte millegi muu poolest maailmas tuntud kui d’Artagnani muuseum ja nĂŒĂŒdseks ilmselt ka kĂŒla keskvĂ€ljakul kĂ”rguv hobusega ausammas, mille avamisest juba möödunud aastal hiiglaslike plakatitega teatati. Castelmore’i elukĂ€ik oli ĂŒksjagu sarnane d’Artagnani omaga, milles pole ka midagi kummalist, kuivĂ”rd Dumas selle osalt tema eluloost laenas. Dumas oli LĂ”una-Prantsusmaal, ilmselt ĂŒsna piinarikkalt igaval puhkusel, sest rohkem kui baarides nĂ€hti teda kohalikus raamatukogus. JĂ€rjekordselt midagi lugemiskĂ”lblikku otsides pakkus raamatukoguhoidja talle Ă€sja omandatud hĂ€rra Castelmore’i memuaare, mis kirja pandud rohkem kui 100 aastat varem. Dumas laenas raamatu – ja esimeste lehekĂŒlgede jĂ€rel otsustas selle tagastamise asemel kohvrisse pakkida ja kiirelt Pariisi kirjutuslaua taha naasta. Castelmore’i loss on tegelikult Lupiacist mĂ”ni kilomeeter vĂ€ljas, aga turistid pole seal teretulnud. TĂ”tt-öelda on seal elaval perekonnal vĂ€ga kĂ”rini sellest, et vĂ€lismaalased nende köögiaknast pidevalt sisse vaatama hiilivad. Aga muuseum ja unine kĂŒla on palju lahkemad.

NautimisvÀÀrsed saunamÔnud Hellitavad hoolitsused Suussulavad suutÀied Mugav majutus

Lavendel Spa Hotel

Peidetud paradiis Viimsi sĂŒdames!

LÔÔgastavate kohtumisteni! Vaata: www.spahotellavendel.ee Kirjuta: info@spahotellavendel.ee Helista: 603 5900 g

Lavendel Spa Hotel SÔpruse tee 9 Haabneeme, Viimsi


Prantsusmaa

8. Homme sööme vĂ€hem Gascogne on vĂ€idetavalt Prantsusmaa kĂ”ige vaesem maanurk, ehkki lainetavad viljapĂ”llud, viinamarjavĂ€ljad ja selge sinine taevas nende kohal ei pane kohalike heaolu pĂ€rast just tĂ”siselt muret tundma. Croissant’id ja vein ei tohiks vaatepildi jĂ€rgi otsustades laualt kunagi puudu olla. Ehkki mingi mĂ€rk see kindlasti on, et Gas­ cogne oli teekonna esimene piirkond, kus

prantslasi pĂ€riselt pĂ”llul töötamas nĂ€gime. Seni kogetu pĂ”hjal oli selge, et selleks saab sundida ainult viimane hĂ€davajadus. Aga see farmis tööd rĂŒhmates veedetud aeg tasub ennast taevalikult. Gascogne on meie laiuskraadidel kuulus kĂŒll ĂŒhe musketĂ€ri tĂ”ttu, kuid muidu ĂŒlistatud oma foie gras’ eest. Ja kĂ”ige muu söödava. See maanurk on tĂ€is vĂ€ikeseid

turismitalusid-restorane, mis vĂ”iks ohtralt saada Michelini tĂ€rne, kui ainult tĂ€rne jagav komisjon suudaks kĂŒngaste vahel ĂŒles leida Ă”iged teeotsad, mis nendeni viivad. Aga te leiate need kindlasti, istute lauda, tellite kĂ”ike ja tĂ”usete tunde hiljem tĂ€nutunde ja lubadusega: homme sööme vĂ€hem. Mida aga kindlasti ei ole vĂ”imalik tĂ€ita enne Gascogne’ist lahkumist.

9. MĂ”tte, tĂ€henduse ja eesmĂ€rgi tĂŒhisus Baskimaale jĂ”udmine tĂ€hendab taas mere ÀÀrde jĂ”udmist. Kuulsaim kuurort Biarritz Biskaia lahe ÀÀres pakub kĂ”ike seda, millest Cannes’ist alates puudu on olnud – selles nimekirjas on esimesel kohal rand ja suurt muud vist tegelikult polegi. Lihtsalt lebad seal liival ega vaeva ennast sellega, et pĂ€eval peaks olema mingi mĂ”te, jutuajamistel tĂ€hendus ja tegevusel eesmĂ€rk.

22


Prantsusmaa

10. Bayonne’i tĂ€navad Prantsuse Baskimaa keskus elab suvel tĂ€navatel, elab singist, ĆĄokolaadist ja mereandidest, muusikast ja kummalisest spordialast nimega pelota. Seal vĂ”ib lĂ”putult jalutada, ekselda nĂ€dalavahetuse turul lillede ja linnutopiste vahel, uurida aknamustreid, ĆĄokolaadipoode ja inimesi. Bayonne on merest eemal, mis tĂ€hendab vĂ€hem vĂ”imalusi puhata poolpaljalt pĂ€ikese kĂ€es ja rohkem vĂ”imalusi puhata sinakasvalge nahaga briti turistide seltskonnast. Baskimaa Hispaaniale kuuluvatel aladel kĂ€inud ei leia siit eest sama iseloomu ja eneseteadlikkust, see pool Baskimaast hingab ja mĂ”tleb ĂŒhes rĂŒtmis Pariisiga, mitte oma teisel pool piiri asuva poolega, vĂ”i Ă”igemini kahe kolmandikuga. Muretult elu nautiv linn on kĂŒll koduks kĂ”ige paremale baskide elu ja lugu tutvustavale muuseumile, ehkki peab hoiatama, et muuseumi viiest korrusest kaks on pĂŒhendatud pelota’le.

LennunĂ”u Nice ehk Nizza on selle regiooni tĂ€htsaim lennujaam, kuhu suvel pÀÀseb Tallinnast Estonian Airi hooajalise otselennuga. KĂ”ige tihedamad ĂŒhendused on aga aasta ringi Lufthansaga Frankfurdi kaudu. Saksa lennufirmaga saab lennata veel Toulouse’i ja Marseille’sse, mis tĂ€hendab, et LĂ”una-Prantsusmaale saabumisel ja sealt Ă€ralennul on vĂ”imalik kasutada eri lennujaamu (ehk kohapeal mööda maismaad liikudes vĂ”ib pÀÀseda vĂ€hema sĂ”itmisega). Nice’i lende pakuvad ka Air Baltic Riia ning Finnair Helsingi kaudu, hinnatase on kĂ”igil ĂŒsna sarnane ja jÀÀb pikalt ette ostes 250 euro kanti vĂ”i veidi alla selle. Olulise tegurina valiku tegemisel vĂ”iks ka vaadata, mida hind sisaldab – Air Balticul tuleb eraldi maksta nii pagasi kui ka pardateeninduse eest. Finnairil ja Estonian Airil on pagas hinnas, ent pardateenindus tasuline. Otselend koos eestikeelsete ajalehtede ja teenindusega annab rahvuslikule lennufirmale teatud emotsionaalse eelise. Lufthansa veab tasuta pagasit ja pakub sĂŒĂŒa-juua (sh veini ja Ă”lut). MAURI SAAREND, Estravel

23


Tai Rene Satsi reisib Laosest ööreisiga Bangkokki, sealt ĂŒhele saarele, siis teisele saarele, jookseb ja kukub rannas, kohtub ootamatult tuttavatega ja pidutseb teiste turistidega. See on lĂŒhikokkuvĂ”te. Tegelikult oli kĂ”ik vĂ€ga naljakas avatuse ja kannatlikkuse Ă”ppetund.

Ükski reisikindlustus

R

ei purjus kaitse sind ĆĄoti mehe suudluse eest

ongid on vahvad. Rongides juhtub pĂ”nevaid asju ja seal kohtab pĂ”nevaid inimesi. Rongis on ruumi rÀÀkida ja ringi kĂ€ia. Rong loksub mĂ”nusalt – parajalt palju, et tekiks eriline tunne, aga piisavalt vĂ€he, et mitte merehaigeks jÀÀda. LĂ€hed Ă”htul rongi, teed inimestega tutvust, siis tuleb reisisaatja, pakub sulle teed ja teeb sinu toolist voodi. TĂ”mbad lina voodi ette ja Ă€rkad hommikul seitsesada kilomeetrit magamaminekukohast eemal. Mugav. Aasias ilmselt ka ohutum kui need ööbussid, mida seal juhivad puhtakujulised maniakid. PAKIME ASJU LAHTI JA SUMISEME LÕBUSALT. Ameeriklane Daniel saab esime-

sena valmis ja kaob restoranvagunisse. Viibib seal neli minutit, tuleb siis suure jooksuga tagasi, hĂŒĂŒab mu nime juba eemalt ning tirib mind kĂ€ttpidi endaga kaasa. Daniel osutab uhkelt restoranivaguni nurgalauas konutavale kössis kogule: “NĂ€e! Venelane!” Ta on rÔÔmus nagu koer, kes on kivi alt sinna peidetud konservi ĂŒles leidnud. Oh neetud, mulle tuleb meelde, et olin talle ennist meie bussisĂ”idu ajal pihtinud, et oskan natuke vene keelt. Ta

tahab seda nĂŒĂŒd kuulda. Olin talle ka maininud, et ma kohe ĂŒldse ei taha seda rÀÀkida. Seda enam tahab ta seda kuulda. Istume maha. Pursin mĂ”ned venekeelsed laused. Nendest vĂ”ib nii ja naa aru saada. Ohkan sĂŒdamest. Daniel mĂ”nuleb. Venelane tutvustab ennast Igorina, kes elab Bangkokis. Tema ees laual on hunnik röstitud konni ja pudel viina. LĂ€heb joomaks? No miks ka mitte. Puhkus ju. OODAKE KORRA – VÕTAN ÜHE KONNA ja

jooksen padinal teise vagunisse oma poolatarist kaasa Justyna juurde. Ta on taimetotlane ja nĂŒĂŒd ta alles saab hirmutatud! “Siin! See on röstitud konn! Söö see Ă€ra!” hĂ”iskan eriti Ă”hinal ja valmistun debatiks selle ĂŒle, kas konni on ilus sĂŒĂŒa vĂ”i mitte. Minu kohutavaks nördimuseks vĂ”tab kaasa konnakoiva ja pistab selle pintslisse. “Ah, mis see konn ikka muud on kui ĂŒks ujuv taim,” ĂŒtleb ta lakooniliselt. KĂ”mbin löödult teise vagunisse tagasi. Venelasel on pudel kĂ€rakat peaaegu otsas, ta on purupurjus ja rĂ€uskab, tutvustades ennast jĂ€rjekordselt: “Minu nimi on Igor. SĂ”brad kutsuvad Grigoriks.” Ilmselt on Igor tubli mees, aga armastab lihtsalt liiga palju viina juua. Ta

rÀÀgib pehme keelega, et venelasi on Bangkokis palju. Nii mĂ”nedki töötavad temaga koos. “Kellena sa töötad, Grigori?” uurin. “Kellena ma töötan?” Grigori luksub ja vahib purjus pilgul ringi. “Kellena ma töötan?” kĂŒsib ta siis juba minu kĂ€est. “Kellena ma kurat töötan?!” röögatab ta rusikaga lauale pĂ”rutades vĂ€ikese vietnamlase suunas, kes joob kĂ”rvallauas rohelist teed. Vietnamlane teeb nagu keravĂ€lk vagunist vehkat. Meil saab samuti sellest seltskonnast villand ja seame sammud tagasi oma konkude suunas. Tuikuv ameeriklane ees ja mina jĂ€rel, nagu maailmas ikka asjad kĂ€ivad. Bangkokini oli jÀÀnud kuus tundi. ILUSA UNE KATKESTAB KÕVA VILISTAMINE

ja minu meelest natuke bipolaarne reisisaatja hakkab kĂ”ikidel pahaaimamatutel reisijatel kardinaid voodite eest Ă€ra kiskuma ja hĂŒĂŒdma: “Bangkok, Bangkok, ise kahetsete!” Samal sekundil, kui oma kokkupandavast voodist unesegaselt lĂ€bi hĂ€da minema saad, lĂ€heb reisisaatja kĂ”va vandumise saatel sellele kallale ja murrab voodi raami nagu hullunud mustkunstnik toore jĂ”uga tooliks tagasi. Vagunis kĂ”lavad tugevad raksud ja plaksud, plast-

Tekst RENE SATSI, pildid JUSTYNA SENIUTA

24


Tai

Antonio Guillem | Dreamstime.com

massitĂŒkke lendab lĂ€bi Ă”hu. Ma armastan Bangkokki. Olen siia mĂ”ned korrad sattunud, satun kohe jĂ€lle ja kunagi ei saa mul sellest linnast villand. Bangkok on ĂŒks maailma soojemaid linnu. See kuumus, mis siin linnas lebab nagu suur laisk pehme karvaga loom, arhitektuur, suurejooneline ajalugu, laiad ja kitsad tĂ€navad, inimesed, lĂ€rm, sagimine, lĂ”hnad – see kĂ”ik ajab heas mĂ”ttes hulluks, ja ilmselt mitte ainult mind. KĂ”ik siin linnas nĂ€ivad olevat natuke hullud. RONGIJAAMAST LÄHEME OTSE BUSSIJAAMA, et sealt meie sihtpunkti Koh Changi

saarele sĂ”ita. Kogenud reisijad teevad selle peale nĂ€gusid ja ĂŒtlevad, et Tais on palju ilusamaid ja huvitavamaid saari. Aga see on hea sihtpunkt, kui aega on vĂ€he ja oled parasjagu Bangkokis. Pealinna inimesed kĂ€ivad seal nĂ€dalavahetuseti, nagu Tallinna residendid sĂ”idavad PĂ€rnusse pĂ€evitama. Palun neli piletit Koh Changi bussile! Aga palun. Kop khun krub! Viimane siis tĂ€hendab “tĂ€nan”. Naised ja mehed tĂ€navad erinevalt, sĂ”nalĂ”pp on teistsugune. Kui ma oleks naine, siis peaksin ĂŒtlema kop khun kha ja seda viimast kha’d eriti pehmelt ja pikalt venitama, nagu aitaks vanainimesel suusamĂŒtsi peast Ă€ra vĂ”tta. Üks pilet saarele maksab viie euro ringis. Saame sĂ”ita kolmsada viiskĂŒmmend kilomeetrit ja sĂ”idu sisse mahub korralik kĂ”hutĂ€is vahepeatuses pluss snĂ€kid, mis maitsevad ja nĂ€evad vĂ€lja, nagu oleksid need pĂ€rit keemiatehase prĂŒgikastist. SnĂ€kid teevad mu olemise sĂ”idu ajal ĂŒsna sandiks, aga kui sadamasse kohale jĂ”uame ja ma nĂ€en seda sinist sillerdavat vett ja kaugel silmapiiril paistmas meie valgete randadega saart, lĂ€heb paha ĂŒle. TUNNIKE PRAAMISÕITU KÕRVETAVA PÄIKESEGA ja astume jĂ€lle maale. Kohal.

NelikĂŒmmend kaheksa tundi sĂ”itu rongide, busside, taksode ja laevaga.

25


Tai Taksod ootavad praamilt tulijaid. TavapĂ€rane ulmesumma kĂŒsimine – eks sa mine otsi teine takso, see on saar, ei lĂ€he sa, turist, kuskile mujale, pead mulle maksma – ja sĂ”idame kalli raha eest White Sandi randa. Sealset vÔÔrastemaja soovitasid meile kaks PĂ”hja-Tais matkanud Hollandi noort. Perenaine pidada olema taanlanna, hinnad eriti taskukohased ja rand teistest natuke vaiksem. LEIAMEGI ÖÖMAJA JA SAAME TEADA, ET TSUNAMIST JÄI SEE SAAR PUUTUMATA, aga

mĂ”nikord tuleb muda aeglaselt mĂ€gedest alla, rannal asuvate hotellide peale. Lunastame endale kaheksa euro eest toa, viskame sisaliku sealt vĂ€lja ja lĂ€heme magama. Hommikusöögiks ilmume rĂ”dule, mis ulatub ĂŒle sinise veepiiri. RĂ”du kĂŒlge on kinnitatud pisike paat. Me ei söö tavalist tai hommikusööki – suppi vĂ”i nuudleid, vaid vana kooli praemuna. RĂ”dul, mille kĂŒlge on kinnitatud paat! Kell on kaheksa, temperatuur kakskĂŒmmend viis kraadi. Silmitsen valget randa, kus kasvavad kookospalmid ja pole veel ĂŒhtegi hingelist. Vesi loksub vaikselt. Muusika ei mĂ€ngi. PĂ€ike kogub end. Õhk on vĂ€rskemast vĂ€rskem. KĂ”rvallauda istub vananeva Rambo vĂ€limusega ameeriklane. Puhkan iga keharakuga. Ja siis teeme turistile sobivaid asju. KĂ€ime rannal aeglaselt edasi-tagasi, teeme nalja, vahepeal tolgendame poes ja ostame Ă”lut. Ei poes ega poe ĂŒmber tĂ€navatel ei silma me aga harjumuspĂ€raselt munki, kes Tais muidu kĂ€ivad söögi alla ja söögi peale. MÖÖDUME ÜHEST JÄRJEKORDSEST RANNABAARIST, kui meid hĂ”igub kĂŒllaltki

sĂŒmpaatse vĂ€limusega tai mehike, et ta tahab vĂ€ga olla meie sĂ”ber. Annab oma visiitkaardi ja seletab, et kui meiega peaks Ă”nnetus juhtuma, siis tuleb talle helistada, ta organiseerib siin saarel pÀÀstetöid. Lisaks on meil vedanud, sest tĂ€itsa juhuslikult on tal pakkuda homsele snorgeldamisretkele neli vĂ€ga soodsat piletit. Kuna ma olen oma elu jooksul snorgeldamisest alati pÀÀsenud ja nĂŒĂŒd vĂ”iks seda ju tĂ€itsa proovida, ei hakka ma iroonitsema ja me lunastame oma piletid. Laev vĂ€ljub hommikul kell kaheksa ja kĂŒlastab pĂ€eva jooksul veel nelja ĂŒmberkaudset saart. Nii vĂ€idab meie uus sĂ”ber ja nĂ”uab, et me teeksime kĂ”ik nĂŒĂŒd koos ĂŒhe ilusa grupipildi. Pildi peale jÀÀb ogaralt rÔÔmsa nĂ€oga sĂ”ber ja meie neli tĂ”siste nĂ€gudega tema ĂŒmber. Igaks juhuks jĂ€tan ta numbri alles –

26

Temperatuur kaks­­ kĂŒmmend viis kraadi. Silmitsen valget randa, kus kasvavad kookospalmid ja pole veel ĂŒhtegi hingelist. kui peaks Ă”nnetus juhtuma. Hotelli poole tagasi jalutades kĂŒsin pikalt Aasias reisinud Danielilt: “Mis sa arvad, kas mĂ”ne kohalikuga on ĂŒldse selline asi vĂ”imalik nagu pĂ€ris sĂ”prus?” Ta ĂŒtleb selle peale kuldsed sĂ”nad: “Muidugi on. Nad vĂ”ivad pĂ€riselt ka kurvad olla, kui sa neile ei kirjuta, kui olete aadresse vahetanud, nad tahavad teada, kuidas sul lĂ€heb, ja neil on hea meel, kui sul lĂ€heb hĂ€sti ja su ema tervis on tipp-topp. Aga kĂ”ike alles pĂ€rast seda, kui nad on sinu kĂ€est kĂ€tte saanud kĂŒmme dollarit. See on selline kultuuriline asi.” HOTELLI TAGASI JÕUDES KAOVAD MEIE KAASLASED privaatsust otsima ja meie

jÀÀme silmitsema-kuulatama ĂŒhte teist

paarikest, kes puuoksal istudes reisikitarri tinistavad ja laulavad. Teeme juttu ja kiidame nende ilusate inimeste ilusaid hÀÀli. SĂ”prus on sĂ”lmitud – vĂ”tame turult head ja paremat ning istume kĂ”ik vee ÀÀrde maha. RÀÀgime Ă€ra oma elulood ja mĂ”tiskleme pikalt selle ĂŒle, kui iseenesestmĂ”istetav see tundub, et me kĂ”ik suudame suhelda ĂŒhes keeles ja lennata siia maailma eri paikadest tehnikaimega, mida kutsutakse lennukiks. MĂ”nda aega oleme tĂ€nutundest vait. Hea vaikne on ka ĂŒmberringi. HĂ€marduma on hakanud. Ja siis hakkab keegi röökima ja trummi lööma, rannale jooksevad poolpaljad poisid ning kukuvad tuld sĂŒlitama ja tulerattaid keerutama. Oleme ju ikkagi turistitsoonis. Tuli meenutab mulle Ă”nnetust, Ă”nnetus meenutab mulle meie uut sĂ”pra ja teen Kanadast pĂ€rit paarile ettepaneku meiega homme mere peale tulla. Peaksime jooksma meie sĂ”bra juurde, enne kui too baar kinni pannakse, kus ta asjatas! Kanada tĂŒdruk teatab, et tema just tahabki joosta. Jookseme siis koos lokke lehvitava ja sĂŒmpaatiat kiirgava tĂŒdrukuga pimedas rannas. MĂ”tlen korra kelmikalt, et see on omamoodi ilus hetk.


Saadaval MATKaSPORT kauplustes / matkasport.ee


Tai

28


Tai Siis mĂ”tlen, et jĂ€tsin just enda kallima koos eriti sĂŒmpaatse poisiga kuskile kiige peale istuma. Siis mĂ”tlen, et ossa raks, unusta Ă€ra, me jookseme nagu kuskil filmis, ookean kumiseb, soe tuul paitab Ă”lgu ja mu varvas takerdub mingisugusesse auku. See on auk, mille krabid on uuristanud. Ma kĂ€in kukerpalli pikali ja ongi lool lĂ”pp. Istun ja oigan ja hoian jalga kinni ja uurin neid auke, mis filmilĂ”igu lĂ”petasid. SIIN LIIKLEVAD SAJAD PISIKESED KRABID,

kes uuristavad endale kĂ€ike, sest nad on liiga tagasihoidlikud, et liikuda maa peal. Nad kaevuvad liiva all edasi ja ajavad pea vĂ€lja iga poole meetri tagant, et veenduda, et nad, jah, on ikka veel sealsamas rannas, ja kaevavad siis edasi. Kogu plaaĆŸ on nende puurauke tĂ€is. Edaspidi leian end mitmel Ă”htul lebamas, nina vastu mĂ”nda urgu ja ootamas, kuni elanik vĂ€lja ilmub. Neil on lihtsalt nii lahe molu. Lonkan edasi. Leiame oma sĂ”bra, kes on natukene ĂŒllatunud, et me vĂ€lja ilmusime, ja mĂŒĂŒb meile veel kaks odavat piletit homsele laevareisile. Ta hakkab kohe ka Kanada tĂŒdruku sĂ”braks ja tahab pilti teha, aga ma ĂŒtlen, et pilti me enam ei tee. ÜkskĂ”ik kui palju ma ka ei tahaks kirjutada, et ma sain jĂ€lle tĂ”mmata, ei leia ma kuskilt odavamat varianti ja arvan, et see abivalmis, igavesti meie sĂ”ber ja esmaabimees tĂ”esti sahkerdas meile odavaima vĂ”imaluse minna mere peale trullerdama. JÄRJEKORDNE HOMMIK TAIS hakkab sel-

lega, et ahv viskab meid hotelli katuselt kiviga. Ja siis teise kiviga. Mina saan muidugi pihta. Õlg tulitab. “Nii armas!” arvab Justyna loomakest vaimustunult jĂ€lgides. Ma arvan selle lojuse kohta midagi muud. Ahv vaatab meid pĂ”lglikult, haigutab ja teeb vehkat. Ahvid mulle ei istu. Minu meelest on nad igas kontekstis end korduvalt meelelagedate jĂ”hkarditena tĂ”estanud. LĂ€heme kogunemiskohta, kust lahtise kastiga auto inimesed peale vĂ”tab ja sadamasse viib. Kanada paarike jÀÀb hirmus palju hiljaks ja autojuht lĂ€heb hirmus palju nĂ€rvi. Teen temaga rahustavat juttu ja me rÀÀgime rasketest liiklusĂ”nnetustest. Neid pidi siin saarel turistidega tihti juhtuma. Juhil ripub kaelas ĂŒksteist Buddha kuju. Need kolisevad iga tema liigutuse juures. “Üksteist Buddhat on ikka kindlam kui ĂŒks,” ĂŒtleb ta, “need on kĂ”ik vanast hĂ”bedast, seega kaitse on kindel.”

Siis mĂ”tlen, et ossa raks, unusta Ă€ra, me jookseme nagu kuskil filmis, ookean kumiseb, soe tuul paitab Ă”lgu ... Sadam koosneb vee peale ehitatud puust onnidest, kus mĂŒĂŒakse kala, kookosĂ”li ja muud head lĂ€bisegi. Laevu on mitu ja nad lahkuvad enam-vĂ€hem samal ajal. Laeval antakse meile toru, millega vee all hingata, ja prillid, millega vee all nĂ€ha. Tunni aja pĂ€rast jĂ”uame esimese saare juurde ja kĂ”ik turistid lĂŒkatakse ĂŒle parda veealuse maailmaga tutvuma. Toru laseb vett lĂ€bi ja prillid tĂ€ituvad samuti Ă”ige kĂ€hku tulisoolase veega. VAHET EI OLE, SUKELDUN ja passin niisa-

ma natukene aega hinge kinni hoides vee all. Kalad, tĂ”epoolest igavene hunnik vĂ€rvilisi kalu ja ĂŒlevalpool mĂ”nikĂŒmmend jalapaari aeglaselt siputamas nagu mĂ”nes hai-filmis. Ronin laeva tagasi. Snorgeldamine – tehtud. Leian laeva kĂŒljest kanuu, vĂ”tan Kanada poisi kampa, laseme aluse kĂ”va plaksuga vette ja aerutame kaugele minema. JĂ”uame nii kaugele, et meie laev muutub pisikeseks tĂ€piks ja voolus hakkab meid aeglaselt avamere poole tĂ”mbama. Siis tuleb pĂ€he, et oleks vĂ”ib-olla olnud kena kellelegi öelda, et me lahkume. Ütlen, et mina olen nĂŒĂŒd vĂ”ib-olla viimane inimene, keda ta kunagi ĂŒldse enam nĂ€eb, ja tema ĂŒtleb vastu, et talle hirmsasti meeldib eesti huumor.

Kanadalased on kĂ”ik nii toredad, et ma tahaks neid kĂ”iki lausa kallistada. VĂ€lja arvatud Justin Bieberit, kes, tuleb vĂ€lja, on ka Kanadast pĂ€rit. Pool tundi hirmsat hingeldamist, oleme laeval tagasi ja vĂ”tame pĂ€ikest, nagu poleks midagi olnud. Õnneks oli katkise varustusega sukeldumispeatus pĂ€ris pikk. JĂ€rgmine saar ja jĂ€rgmine vĂ€ikene sadam, kuhu on jĂ”udnud ka teised laevad. KĂ”ik vĂ”tavad ennast kenasti kĂŒljestikku kokku ja ronime ĂŒle laevade maale. Tai poisid ĂŒritavad meiega vene keeles rÀÀkida ning Justyna karjub neile vene keeles vastu, et ta ei ole venelane. “Justyna?” tĂ”stab keegi kĂ”rvallaevast pea. See on meie sĂ”ber Michal, kes oli pool aastat tagasi Dublinis töölt koondatud ning kes seejĂ€rel kopsaka koondamisraha toel otsustas minna Aasiasse meelerahu ja iseennast otsima. Maailm on vĂ€ike paik. ÕHTU. ISTUME PUU ALL, ÜMBER KUJUTELDAVA LÕKKE. Kanada paarike lÔÔritab

kitarri saatel ilusaid laule ja publik laseb usinalt oma nutitelefonidel videoĂŒlesvĂ”tteid tehes ringi lennelda, et see imeline moment ikka jumala pĂ€rast ka ĂŒheksakĂŒmne kuue aastaselt meeles pĂŒsiks. Mind ajab see massiline telefonide ÔÔtsutamine natuke tusaseks, aga enne kui jĂ”uan plĂ€risema hakata, juhtub midagi, mis mind pĂ€ris pööraselt marru ajab. Enne olid end meie kontserdi publikuks sahkerdanud kaks noort purjus ĆĄoti tĂŒdrukut ja soomlane Jukka, kes kĂ€rakat ei vĂ”tnud, kandis peas villast suusamĂŒtsi ja oli rannavĂ”rkpalli entusiast. “KĂ”ik on siin nii laisad, keegi ei taha hommikul vĂ”rku mĂ€ngima tulla.

29


Tai

Nii laisad!” kurtis ta mulle. “Mis kell sa mĂ€ngu tahad alustada?” “Kell pool seitse.” Ja siis lĂ€heb ebameeldivus lahti. “Ah siin sa siis oled! Joome!” saabub ĂŒhe ĆĄoti tĂŒdruku isa ja vĂ”tab istet. Ei, mitte ei vĂ”ta istet, vaid kukub minu kĂ”rvale liivale. Selline vahva isa – maikasĂ€rgiga, ĂŒleliia musklis, tĂ€toveeringuid ja kahtlasi arme tĂ€is rĂ€uskav purupurjus perekonnapea. JĂ€rgmine tund on sisustatud sellega, et Ă”hkkond on pingeline, lihasehunnik nĂ”uab agressiivsete sĂ”navalingute saatel laule, mida keegi ei tea, ja arvab, et on tĂ€helepanu keskpunktis, kus ta ju tegelikult on ka, ainult et mitte heas mĂ”ttes. “Million Dollars in Pennies”, mis on Kanada paari esinejanimi, jĂ€tkab segadusest hoolimata pĂŒĂŒdlikult oma laulude esitamist ja kĂ”ik teevad halva mĂ€ngu juures head nĂ€gu. Kuni see tegelane mind jĂ€rsku musitama kukub. Otsustan 30

Igal öösel juhtub see, et kui leban vees, joonistuvad minu keha ĂŒmber vĂ€ikestest mullidest helendavad kontuurid. talle kaikaga pĂ€he lĂŒĂŒa. Aga ma pole mingi kaikaga lööja, otsustan siis ruttu ĂŒmber ja kaigast ka nagu ei ole. HÄDAABI PLAAN NUMBER KAKS – kavalus.

Teatan, et tema toas on ju pudel viskit, kas ta ei taha siis viskit, seda head ĆĄoti viskit, mis tal vere asemel nagunii soontes voolab? StereotĂŒĂŒp töötab. Ć otlane krapsab pĂŒsti ja taarub krabi kombel oma öömajja, tĂŒtar ja tĂŒtre sĂ”branna jĂ€rel. Ilmselt panin selle viskiga pihta, sest tagasi, Buddha olgu tĂ€natud, nad ei tule.

JĂ€lle kord mĂ”tlen, et viin on tarkade inimeste jook. Neli pĂ€eva ei tee me nĂŒĂŒd mitte midagi. Oleme, loeme, vestleme sĂ”pradega ja teeme tulevikuplaane. Igal öösel kĂ€in ma ujumas ja igal öösel juhtub see, et kui leban vees, joonistuvad minu keha ĂŒmber vĂ€ikestest mullidest helendavad kontuurid. JUSTYNA EI USU MIND. Ütleb, et ma ei

tohiks purjus peaga ujuda. Tirin ta ĂŒhel öösel kell neli tĂŒhja ookeani. Lebame seal alasti ja meie kehasid ĂŒmbritsevad heledad valguskontuurid, mis hajuvad, kui end liigutada. Seega me mĂ”ni aeg ei liiguta. JĂ€lle ĂŒks mĂ”tteline postkaart, mida kellelegi saata ei ole vĂ”imalik, aga see on seal, ajus, riiulil, igavesti olemas. Guugeldan seda fenomeni ja leian, et mĂ”ned veel on seda Tai rannaga seoses kirjeldanud, aga pĂ”hjuseks peetakse kĂŒll


Tai vetikaid, kĂŒll mingeid vĂ€ikesi kalu vĂ”i kuuvalgust vĂ”i ufosid. Ühel pĂ€eval kuuleme, et ĂŒhel Dublinist pĂ€rit inimesel, kes siin meie sĂ”braga koos oli, juhtus rolleriĂ”nnetus. Just nagu lubati. Ja siis on aeg minna. JĂ€tame maha Danieli ja korealasest Duree, kes liiguvad siit mĂ”ne pĂ€eva pĂ€rast Javale edasi. Kanada paarike jÀÀb samuti saarele kauemaks. Lubame kĂ”ik ĂŒhendust hoida ja edaspidigi asju koos ette vĂ”tta. Seda lubadust me ka peame. ÕHTUKS OLEME TAGASI BANGKOKIS, aega

on veel mĂ”ni tund, et koju Dublinisse lennata. Leiame juhuslikult Flapping Ducki nimelise vÔÔrastemaja, mille Ă”u meid miskipĂ€rast niimoodi tĂ”mbab, et oleme lausa sunnitud sinna sisse astuma ja seal teed jooma. Soovitan igaĂŒhel, kes Bangkokki satub ja sealt kuskile poole reisib, sedasama teha. Flapping Duck on paik, kus kohtuvad kĂ”ik tĂ”elised rĂ€ndurid ja kus igast vestlusest ammutad huvitavat informatsiooni odavaimate reisimisvĂ”imaluste ja huvitavaimate sihtpunktide kohta. Ükski reisijuht pole nii pĂ”hjalik ja nii sĂŒgav,

LennunĂ”u TĂ€nu igipĂ”listele Finnairi otselendudele Helsingist on Tai pealinn Eesti reisijate hulgas konkurentsitult populaarseim vĂ€rav Kagu-Aasia regiooni sisenemiseks. Finnairi lennud nii Tallinnast kui Tartust sujuva ĂŒmberistumisega Helsingis ongi kindlasti kiireim ja otseseim viis kohale jĂ”uda, aga tĂ€napĂ€eval sageli mitte enam kĂ”ige odavam. Madalhooaja hinnad algavad Soome lennufirmal umbes 700 eurost (kampaaniate kĂ€igus veidi odavamalt), ent soodsamatesse broneerimisklassidesse kohtade leidmine vĂ”ib olla keeruline. Estonian Air/KLM Amsterdami ja Turkish Airlines Istanbuli kaudu vĂ”ivad pakkuda veidi soodsamat hinda ning paremat kohtade saadavust. Kui aga tuua sisse veel ĂŒks ĂŒmberistumine ja alustada reisi Helsingist (nt Cathay Pacificuga lĂ€bi Londoni ja Hongkongi), vĂ”ib edasi-tagasilennud leida vaid veidi enam kui 500 euro eest. Sealjuures on sama raha eest pakkuda ka muud Tai sihtkohad peale Bangkoki. Aeg-ajalt on Taisse pĂ€ris hĂ€id pakkumisi ka PĂ€rsia lahe ÀÀrsetel lennufirmadel, eelkĂ”ige Qataril vĂ”i Emiratesil (mille boonuseks muidugi Dubais peatumise vĂ”imalus). MAURI SAAREND, Estravel

kui on need inimesed, kes seal kĂ”ik peatuvad, et jĂ€lle edasi minna. Meie lĂ€heme ka edasi. JĂ€rele jÀÀb lehvitama tĂŒtarlaps, kellele on maailmakaart seljale tĂ€toveeritud. Rong vurab lennujaama suunas. Möödume suurest hulgast inimestest, kes vehivad nĂ”udlikult plakatitega ja

hÀÀlitsevad protestimeelselt. Möödume politseinikest, kes, kumminuiad kÀes, on suuna vÔtnud plakatitega inimeste poole. TÀnavanurga tagant hiilivad ettevaatlikult vÀlja kaks kurja nÀoga soomusautot. Bangkok sÀtib ennast tasahilju valmis jÀrjekordseks riigipöördeks.


Ghana

Koolis tegelesime kÔige muu kui Ôppimisega. Iga vahetund tekkis meie juurde rivi Ôpilastest, kes tahtsid meiega niisama juttu puhuda, abieluettepanekut vÔi hoopis selfisid teha.

VĂ€ike valge tĂŒdruk

Aafrikas

Tekst KRISTI MÄRK, pildid LAURA TOOMLAID

L

aura Toomlaid (17) on Tallinna Reaalkooli 11. klassi Ă”pilane, kes jĂ”uab kooli kĂ”rvalt tegeleda veel mĂ€lumĂ€ngu, fotograafia ja filmindusega ning kĂ€ia Nukuteatri noortestuudios. “Maailmas ringi reisides Ă”pin ma nii palju uut, mida rakendan mĂ€lumĂ€ngus, ning nĂ€htu inspireerib mind seda jÀÀdvustama fotodel vĂ”i filmis. NĂ€itlemine Ă”petab mind ennast paremini vĂ€ljendama, mida ma omakorda kasutan uute ja huvitavate inimestega kohtumisel. Mul ei ole ĂŒhte lemmikhu-

32

Ekstreemsed olukorrad, kultuuriĆĄokk, ĂŒksinda kaugel maal emotsioonide ning elukorraldusega toimetulek. Aafrika nĂ”uab pikka meelt ning avatust muutustele, kuid pakub hindamatu ja unustamatu kogemuse.

vi, sest kĂ”ige nauditavamad on need koos,” vĂ”tab Laura ise selle nimekirja lihtsalt ja loogiliselt kokku. Eelmisel kevadel kandideeris ta YFU Ghana suveprogrammi tĂ€isstipendiumile, mille olid vĂ€lja pannud Estravel ja YFU Eesti, ning osutus valituks. LÀÀne-Aafrika on ĂŒks maailma vaesemaid piirkondi. See oli Laural ammu enne kandideerimist teada ning ĂŒks pĂ”hjusi, miks Aafrika oma ekstreemsuses ning teistsugususes teda justkui kutsus. Lisaks jĂ€i talle kohe alguses silma, et kui

tavaliselt tĂ€hendab YFU ĂŒht aastat teises kultuuriruumis elamist ja vĂ€lismaal Ă”ppimist, siis suveprogrammis pakutakse ka kohalikus lastekodus vabatahtlikuna panustamise vĂ”imalust. SEE, KUHU TA PÄRISELT TEEL ON, jĂ”udis

Laurale lĂ”plikult kohale alles siis, kui ta astus koos teise YFU suveprogrammi Ă”pilasega Amsterdamist Accrasse suunduvale lennukile, kus nad olid peaaegu et ainsad valged inimesed pardal. “Eks stjuardessid vaatasid ka kĂŒsivalt, kui-


Ghana

MĂ€ng “Kelleks tahad saada?” lastekodus, kus 50 last kirjutasid ĂŒles oma soovid ja unistused.

das nĂŒĂŒd need kaks vĂ€ikest tĂŒdrukut kahekesi Aafrikasse lĂ€hevad,” on tal see vaatepilt selgelt meeles. Geograafiahuvilisena teadis Laura sellest piirkonnast vĂ”rdlemisi palju ning pĂ€ris pea ees vette hĂŒppamine see kindlasti polnud. KĂ”ige realistlikum ettekujutus eesootavast oli kindlasti ĂŒks pĂ”hjusi, miks just tema selle stipendiumi sai. Ometi oli tegelikkus LĂ”una-Ghana vĂ€ikekĂŒlas Badwijases, kus ta poolteist kuud elas, ĂŒksjagu ĆĄokeeriv: “MĂ”tlesin, et kuna see kestab ainult kuus nĂ€dalat,

vĂ”in riskida. Tahtsin ise kogeda oma lemmikfilmi “RentslimiljonĂ€r” Aafrika versiooni. Natukene lausa tahtsin slummis elada, aga ĂŒks asi on sellest mĂ”elda, hoopis teine asi on seda kogeda.” TÜDRUK, KELLE ÜKS KIRGI ON FOTOGRAAFIA ja kes nĂ€eb maailma lĂ€bi objektiivi,

kallutades tĂ€naval nii mĂ”nigi kord pead, et kujutada ette, millise pildi sealt saaks, ei teinud oma esimesest Ghana kodust ega selle ĂŒmbrusest ometi ĂŒhtegi pilti: “Mulle meeletult meeldib pildistada, aga

esimesel nĂ€dalal ma ei vĂ”tnud kaamerat kĂ€ttegi, sest avanev vaatepilt oli ikka pĂ€ris valus. Oli tunne, nagu oleksin prĂŒgimĂ€ele elama sattunud.” Esimesel nĂ€dalal Laura mĂ”tleski, et tuleb kohe koju Ă€ra. Ta pidas kĂŒll lĂ”puni vastu, aga ei pea seda kogemust kindlasti kĂ”igile sobivaks. Siiski saabus enamasti alati rahu ja kui ta olukordi kainelt vaatas, polnudki asi vĂ€ga hull. Ka Laura vanemate jaoks – kellelt ta ei lootnud alguses ĂŒldse luba saada – oli tegemist ĂŒhe raskeima suvega, sest vĂ”patasid nad ju

33


Ghana Kayayo’d on uurimistöö teema. Jamssi tĂ€is pang kaalus vĂ€hemalt 15 kg ning iga pĂ€ev oma pea peal sellist raskust kanda 
 selline vaatepilt tekitab igas inimeses soovi midagi siin maailmas paremaks muuta.

34


Ghana iga telefonihelina peale. Ometi olid nad oma tĂŒtre ĂŒle uhked ja usaldasid Laurat ning tema tehtud valikut. Kindlust lisas ka teadmine, et seljatagust kindlustab organisatsioon, mis ongi loodud selleks, et noortele maailmakogemust vahendada. VANEMATE KURSIS HOIDMISE KOHTA ÜTLEB LAURA lihtsalt: “Kui ma tundsin, et saan

olukorraga kuidagi ise hakkama, siis ma ei hakanud neid vĂ€ga informeerima ohtudest, mis oleks vĂ”inud olla. Vanematel on ju omadus asju kĂŒmme korda hullemaks mĂ”elda.” Samas pole tĂŒdruk ka kiidusĂ”nadega kitsi, tunnustades vanemaid, kes aitasid tal rasketel hetkedel meelde tuletada seda algset pĂ”hjust, miks ta ĂŒldse Aafrikasse lĂ€ks, ja olid nii tasakaalustavaks jĂ”uks. MiskipĂ€rast kartis Laura kĂ”ige rohkem kokkupuudet kerjavate lastega, kuid just neid oli tĂ€navapildis kĂ”ige vĂ€hem. Üldjuhul proovisid kĂ”ik ikka midagi mĂŒĂŒa vĂ”i kuidagi moodi raha teenida, aga mitte kerjata. Kauplemine on valdkond, millega eesti tĂŒdrukul tuli pĂ€ris palju kokku puutuda, sest asjadel puudusid hinnad. “Eks paaril esimesel korral lĂŒpsti meid kĂŒll, kuid nĂŒĂŒd vĂ”iksin avaldada raamatu “Kuidas Aafrika turgudel edukalt kaubelda”. Oli ikka uhke tunne, kui kĂ€evĂ”ru hinna kolm korda vĂ€iksemaks sain rÀÀgitud.” Kauplemine Aafrika moodi kĂ”netab Laurat siiani ning sellest ja soovist maailma parandada valis ta oma uurimistöö teemaks “Kayayo’d Ghana ĂŒhiskonnas”, kus ta uurib pĂ”hikooliealiste tĂŒdrukute rĂ€nnet töö eesmĂ€rgil. Kayayo’d on need naised, mehed ja lapsed, kes kannavad pea peal suuri kandameid. TĂ€naval poode polnud, nende asemel olid putkad ning jalutasid ringi inimesed, kes kandsid pea peal suuri tĂŒnne, Laura hinnangul vĂ€hemalt kĂŒmnekiloseid. “PĂ”hjaosast tulevad need noored tĂŒdrukud LĂ”una-Ghanasse n-ö parema elu peale, kuid paremat elu seal vĂ€ga ei ole. Ma suhtlesin keskkoolitĂŒdrukutega, kes tahavadki saada kayayo’deks.” KĂŒsitluse, mille lĂ€bivaks teemaks on inim- ja laste Ă”igused, saatis Laura detsembri alguses ĂŒhe Mondo vabatahtliku abil PĂ”hja-Ghanas asuvasse Kongo kĂŒlla. “Aafrikale kohaselt saan ma selle kes teab millal tagasi, sest seal kĂ€ivad asjad ikka vĂ€ga aeglaselt!” naerab neiu. Uurimuse teooriaosa pĂ”hineb UNICEFi varasemal uuringul. TÜDRUKUTE SAABUMISE AJAKS OLI EBOLA PUHANG JUST ALANUD. Seega pidid nad

end teemaga kursis hoidma, juhuks kui

Ebola peaks ka Ghanasse jĂ”udma, et vajadusel tegutseda osata. Ebolaga Laura Ă”nneks siiski kokku puutuma ei pidanud, tema tervisehĂ€dad piirdusid kergemate hĂ€iretega. “Eks ĂŒks peamine tee, mis selgeks sai, oligi haiglasse. Isegi hiljem, kui vaim hakkas kohanema, siis seedesĂŒsteemil oli – kohati on siiani – raskusi. Seega iga asja ei tasuks sĂŒĂŒa. Kui ĂŒldjuhul arvatakse, et tĂ€naval on see kĂ”ige hullem toit, siis tihti oli see vastupidi. Just kĂ”ige kallimad ja lÀÀnelikumad kohad olid kĂ”ige suurema kĂŒsimĂ€rgiga,” on Laura targem. LASTEKODUS, KUS TA VABATAHTLIKUNA TÖÖTAS, sai ta natukene teist toitu kui

lapsed, kes sĂ”id pĂ€evast pĂ€eva riisi. Nii nĂ€iteks pakuti Laurale seal pĂ€ris palju nuudleid: “Kohalikku toitu proovisime ka, kuid see oli nii vĂŒrtsikas, et ma mĂ”tlesin, et lĂ€mbun sinnasamasse Ă€ra. Rahvustoidud olid kĂ”ik vĂ€ga venivad ja nĂ€tsked ning ĂŒtleme viisakalt, omapĂ€rase maitsega.” Milline oli aga Laura argipĂ€ev Ghanas? “Me kĂ€isime koolis, kuid vĂ€hem Ă”ppijana, pigem Ă”petasime ise Ă”petajaid.” Ghana Ă”ppesĂŒsteem on pisut teistsugune kui meil, sest seal on Ă”ppeaasta jagatud perioodideks ja pĂ€rast iga perioodi on kaks nĂ€dalat puhkust. Riigis, mis asub ekvaatoril ja kus on kogu aeg soe, pole ju suve kui sellist olemas. Kohe kooli kĂ”rval asuvas lastekodus, kus tĂŒdrukud vabatahtlikeks kĂ€isid, olid nad Ă”petajaks ja eeskujuks 140 lapsele, kelle vanus, nagu ta ise ĂŒtleb, oli 0–21. “Ma ei saa öelda, et ma muutsin maail-

ma mingi suure sammuga, aga kindlasti jĂ€tsin lastele mĂ€lestusi ja kindlasti jĂ€i mingi jĂ€lg,” hindab Laura saavutatut. KUNA USUL ON GHANAS TÄHTIS ROLL, kuu-

lusid igapĂ€evaelu juurde mitmetunnised kirikus kĂ€imised. Mis sest, et need nii-öelda kirikud asusid tavaliselt pooleliolevates majades ning nĂ€gid vĂ€lja nagu ehitusplatsid. “KĂ”ige pikem aeg, mis me lastega koos kirikus viibisime, oli seitse tundi, ja see oli pisut nagu meie laulupidu, sest teenistuse ajal enamasti tantsiti ja lauldi,” meenutab Laura. Veel meenub talle naljakas komme endale kirikus toiduĂ”li pĂ€he kallata. KĂŒsimusele, kas nad on usklikud, Ă”ppisid eesti tĂŒdrukud Ă”ige pea “jah” ĂŒtlema, sest algne vastus “ei” vĂ”rdus kohalike jaoks ateismiga ning juba jĂ€rgmisel vahetunnil tuli piibliga tĂŒdruk, kes hakkas neile seda ette lugema, et mingi aja pĂ€rast kontrollida, kas loetu jĂ€i ka meelde. “Peale seda ĂŒtlesime kĂ”igile, et jah, me oleme usklikud, sest see oli lihtsalt nii oluline ning vastus “ei” tĂ”i vĂ€ga palju jama kaasa,” vĂ”tab Laura teema lĂŒhidalt kokku. Ta ise ei ole usklik, kuid huvitub kĂ”igest. Seega olid mitmetunnised kirikukĂŒlastused justkui Ă”ppekĂ€igud, mis taas avasid silmad uuele. OLLES VÄIKE VALGE TÜDRUK KÜLAS, KUHU VALGEID PÕHIMÕTTELISELT EI SATTUNUD,

koges Laura nii mÔndagi, kaasa arvatud seda, kuidas teineteisele toeks olla. Ta on tÀnulik oma reisikaaslasele Riki-Brigitale,

35


Ghana

LÔke savionnis ehk lastekodu köök. Pildi tegemise ajal tulime lastele pÀrastlÔunaks mune keetma, aga parasjagu kraapisid seal kaks poisikest potist viimaseid peo­­tÀisi riisi vÀlja. Kuna salaja söömine oli keelatud, leppisime poistega kokku, et me ei rÀÀgi Àra, kui nad lubavad pilti teha.

Mis on YFU? Youth for Understanding (YFU) on rahvusvaheline mittetulunduslik 64aastase kogemusega organisatsioon, mis pakub haridusliku eesmĂ€rgiga kultuurivahetusprogramme ligi 60 riigis. Igal aastal osaleb YFU vahetusprogrammides umbes 5000 Ă”pilast vanuses 15–18. YFU Eesti saadab igal aastal Eestist vĂ€lismaale Ă”ppima keskmiselt sada ja vĂ”tab vastu umbes 40 Ă”pilast. Lisaks terve Ă”ppeaasta kestvatele Ă”pilasvahetustele pakub YFU ka lĂŒhemaid suveprogramme. Kuna tegu on ennekĂ”ike erinevate riikide Ă”pilaste vahetusega, siis peredel tegelikku vahetuse kohustust pole, vaid nad saavad valida, kas olla saatev vĂ”i vastuvĂ”ttev pere. Samas, olukord, kus ĂŒks pere on otsustanud vĂ”tta mĂ”lemad rollid, on igati tervitatav ning mĂ”ned pered seda vĂ”imalust ka kasutavad. YFU tegevust toetades vĂ”i stipendiume vĂ€lja pannes saavad ka teised organisatsioonid ja ettevĂ”tted noorte haridusele ja iseseisvumisele ning kultuuridevahelisele lĂ”imumisele kaasa aidata. Lisainfo: www.yfu.ee

36

kes nendes rasketes olukordades tubli oli ja tallegi tuge pakkus ning kellest on tĂ€naseks saanud tema hea sĂ”branna. “Ega seal muretsemiseks aega ei jĂ€tkunud, tuli ratsionaalselt kĂ€ituda. TagantjĂ€rele ikka mĂ”tlen, et ohtlikke olukordi oli oi kui palju, kuid kui oleks pabistama hakanud, siis ega kaua seal vastu pidanud ei oleks,” ĂŒtleb praeguseks oma jĂ€reldused teinud Laura. Samas tunnistab ta, et eks natukene nutmist laseb pinged vĂ€lja, sest enda sisse pole neid mĂ”tet koguda. “KliĆĄee on nii öelda, aga inimesena olen tĂ”esti kasvanud. Ja kuigi kĂ”rvaltvaatajad ei pruugi seda nii suurel mÀÀral nĂ€ha, tunnen end ise seesmiselt ikka kĂ”vasti teistsugusena. Ja eks see ongi kĂ”ige tĂ€htsam.” LISAKS ELUKOGEMUSELE ja sellele, kuidas

vÔÔras keskkonnas iseseisvalt hakkama saada, aitas Aafrika-elu omal nahal kogemine Laura jaoks paika loksutada nii mĂ”negi vÀÀrtushinnangu ja arusaama. “Ghanas mĂ”tlesin, et hakkan hullult hindama seda, kui kraanist vett tuleb. Siiani ei vingu ma selle ĂŒle, et kraanivesi

on liiga halva maitsega,” ĂŒtleb ta. Ja kuigi vahepeal ei meeldi talle koolis kĂ€ia, vÀÀrtustab ta tegelikult asjaolu, et kool on tasuta ning et tal on Ă”petajad, keda ei takista kooli tulemast nĂ€iteks kohustus enne lambad Ă€ra sööta. “On luksus, et ma saan hariduse ega pea muretsema selle pĂ€rast, kas mu pere saab toidu lauale vĂ”i tuleb mul seepĂ€rast Ă€kki kool pooleli jĂ€tta.” Lisaks andis see kogemus tĂŒdrukule indu nĂ€ha veel rohkem seda, mis laias ilmas toimub. Plaan vĂ”tta pĂ€rast gĂŒmnaasiumi seljakott ning maailma avastama minna sai sellest suveprogrammist ainult jĂ”udu juurde. TĂ€pselt sama palju rĂ”hutab Laura aga seda, et hindab Eesti elu: “Arvan, et siin on hĂ€sti hea elada. Seda meelsust pĂŒĂŒan ma ka teistesse sĂŒstida.” Kui paluda Laural tema YFU Ghana suveprogrammi kogemus paari lausega kokku vĂ”tta, mĂ”tleb ta hetke ja ĂŒtleb: “Aafrika ei ole Pariis vĂ”i London, millesse armutakse silmapilgust. Aafrika on justkui suhe, mis nĂ”uab aega, kannatust ja avatust muutuste suhtes ning annab vastu hindamatu kogemuse, mis ei unune iial.”


Reisi kohe! Maksa hiljem. Estravelist saad vÀga soodsatel tingimustel jÀrelmaksu. Lepingutasu ei ole ning palgatÔendit esitada pole vaja!

Korfu paketid

Bahama saarte kruiis

Hind ĂŒhele al 509 eurost. JĂ€relmaks al 46 eurost/kuus.

Hind ĂŒhele kaheses kajutis al 276 eurost. JĂ€relmaks al 25 eurost/kuus.

Tai reisipaketid

Ida-Vahemere kruiis

Hind ĂŒhele al 1060 eurost. JĂ€relmaks al 96 eurost/kuus.

Hind ĂŒhele kaheses kajutis al 659 eurost. JĂ€relmaks al 60 eurost/kuus.

Vaata tingimusi ja taotle jÀrelmaksu aadressil www.estravel.ee/jarelmaks vÔi mobiilis estravel.ee. JÀrelmaksu periood on 12 kuud, intress 16% ja krediidi kulukuse mÀÀr 17,31%.

Mustmiljon tÀidetud reisiunistust 24/7 tasuta reisiabi 6 266 266, estravel@estravel.ee


Ukraina

Kiiev 5. sajandil asutatud Kiiev on olnud Vana-Vene riigi, Vene Ă”igeusu kiriku ja hiljem veel mitme riigi keskus. XX sajandil elas Kiiev ĂŒle kaks maailmasĂ”da ja mitu revolutsiooni, praegugi toimub maailma ajalugu just seal. Sellest hoolimata sĂ€ilitab Kiiev oma ilu ja pakub kĂŒlastajale endiselt vĂ€ga palju huvitavat. Ivan Lavrentjevi kĂŒmme soovitust. Tekst IVAN LAVRENTJEV

38


Klatzstudio | Dreamstime.com

Sergeyussr | Dreamstime.com

Dmitry Zamorin | Dreamstime.com

Ukraina Rubriik

Lavra ja koopad Kiievi-PetĆĄerski lavra ehk Ă”igeusklik suur­ klooster ilutseb Dnepri jĂ”e parema kalda peal. Kloostri ajalugu algas sellest, et mĂ”ned keskaegsed mungad soovisid omaette olla – niisiis tegid nad endale metsa koopad. Kuna munkade arv suurenes, ehitati ka kirik ja mitu abihoonet valmis ja nii ta kasvaski. Nagu keskajale omane, tehti lavra ĂŒmber ka kaitserajatisi, mis ĂŒhes jumala tahtega kaitsesid mehi korduvalt vÔÔrvĂ€gede eest. Lisaks klerikaalsele arhitektuurile pakub lavra ka pĂ”nevaid muuseume, seal on Uk-

raina ajalooliste aarete, raamatu- ja trĂŒkining kunstimuuseum. Muide, ka bĂ”liinade kangelase Ilja Murometsi ĂŒks prototĂŒĂŒpe veetis elu lĂ”pu siin ja tema sĂ€ilmeid nĂ€idatakse aeg-ajalt kĂŒlastajatele. 1980ndatel lĂ€biviidud kolju ja kere uuringutest selgus, et mees oli keskaja mĂ”istes pikka kasvu (177 cm) ning suri piigi- vĂ”i mÔÔgalöögi tagajĂ€rjel, olles enne – ilmselt sĂ”jategevuses – palju traumasid saanud. E–P 9–18. (Lavrska (ЛаĐČрсьĐșĐ°) 15) www.lavra.ua

39


Ukraina

Ekaterina Shustrova | Dreamstime.com

HreĆĄtĆĄatĂ”k takse sisse osavalt tehtud valgustus ja majad nĂ€evad vĂ€lja, justkui oleks nad kullaga kaetud. NĂ€dalavahetusel ja pĂŒhade ajal on HreĆĄtĆĄatĂ”k jalakĂ€ijate pĂ€ralt. Kui kavatsete Kiievis olles ostlema minna, siis sel tĂ€naval on pĂ€ris palju kuulsate kaubamĂ€rkide esinduspoode.

Evgeniy Fesenko | Dreamstime.com

Linna peatĂ€nav HreĆĄtĆĄatĂ”k hĂ€vis II maailmasĂ”jas tĂ€ielikult ja ehitati ĂŒles stalinistliku ampiiri stiilis. Nii on tegu parima selle arhitektuurilise voolu ansambliga maailmas, sest tĂ€nav plaaniti tĂ€iesti tĂŒhjale kohale ja ehitati valmis nullist peale. Eriti ilus on kĂ”ik Ă”htusel ajal, kui lĂŒli-

40

Turg Linna pĂ”nevaimad lood rÀÀgitakse ikka turul, sealt saab ka parimaid ja vĂ€rskemaid toiduaineid. Kiievi parim on kahtlemata Bessaraabia turg. Esiteks on ta huvitav arhitektuuriliselt, kuna Ida-Euroopas pole just palju ĂŒle sajandi tegutsenud kaetud turge – Bessaraabia turu hoone sai valmis 1912. aastal ja on eheda juugendstiili meisterlik teostus. MĂŒĂŒakse seda, mis turul ikka – puu- ja juurvilju, kala ja liha. Maiustuste valik pole just parim, aga osta tuleb Ukraina puuvilju ja nendest tehtud oivalist moosi. Hinnad on pĂ€ris kopsakad, aga alati annab tingida. E–P 10–18. (Bessarabska ploĆĄtĆĄa (Đ‘Đ”ŃŃĐ°Ń€Đ°Đ±ŃŃŒĐșĐ° ĐżĐ»ĐŸŃ‰Đ°))


Ukraina

Transport Kiievi metroo peatused pole nii lummavad kui mĂ”ned Moskva vĂ”i Peterburi omad, sest viimased ehitati Kiievi omadest varem ja 1960ndatel muutus kujundus lihtsamaks. Kiievis paikneb ka kĂ”ige sĂŒgavamal maailmas – 105,5 meetrit maa all – asuv peatus, nimeks Zoloti vorota (Đ—ĐŸĐ»ĐŸŃ‚i ĐČĐŸŃ€ĐŸŃ‚Đ°, ukr k ‘KuldvĂ€ravad’). Kellele tavapĂ€rased transpordiviisid liiga igavad tunduvad, vĂ”ib proovida ka funikulööri. Viimane viib teid alumisest linnast (Podil/ĐŸĐŸĐŽŃ–Đ») ĂŒlemisse, mida nimetatakse ka Vanalinnaks (Stare misto / ХтарД ĐŒŃ–ŃŃ‚ĐŸ). MĂ”lemaga on sĂ”it ĂŒlimalt odav – vastavalt neli ja kolm grivnat (u 0,13 ja 0,10 eurot).

Nagu olete juba aru saanud, siis Kiiev on jalutamiseks vĂ€ga sobiv koht ja arhitektuurihuvilistele on sel vĂ€ga palju pakkuda. TĂ”elise laksu saamiseks minge alumist ja ĂŒlemist linna ĂŒhendavale tĂ€navale nimega AndrijivskĂ”i uzviz (ĐĐœĐŽŃ€Ń–Ń—ĐČсьĐșĐžĐč узĐČŃ–Đ·) – see on koht, kus elas palju kunstnikke, teadlasi ja teisi loomeinimesi, mĂ”ned elavad siiamaani ja mĂŒĂŒvad oma maale kĂ”rvuti kasutute suveniiridega. Olete Pariisis Montmartre’il vĂ”i Moskvas Arbatil kĂ€inud? See on midagi taolist – elav muuseum, kust leiab selle linna tĂ”elist hĂ”ngu. TĂ€nava ĂŒlemises osas ootab teid ka tĂ”eline baroki pĂ€rl – arhitekt Bartolomeo Rastrelli ehitatud PĂŒha Andrease kirik (AndrijivskĂ”i uzviz 23). Rastrelli kĂ€e all valmisid Peterburis ja selle ĂŒmbruses maailmakuulsad keisripaleed. Suveniiri ja kunsti mĂŒĂŒakse tĂ€naval ĂŒldjuhul kella 18ni.

Mike_kiev | Dreamstime.com

Alexander Verkhovtsev | Dreamstime.com

Parim tÀnav

41


Ukraina Õitsev Kiiev

Ksya | Dreamstime.com

Kiievi puiesteedele ja tĂ€navatele on hulgaliselt istutatud puid ja pÔÔsaid. Eriti ilusad on muidugi sirelid ja legendaarsed Kiievi kastanid. SeepĂ€rast on mĂ”istlik linna kĂŒlastada just kevadel – kui kogu ilu Ă”itsema hakkab (allergilistele muidugi rangelt keelatud). Kui olete linnamĂŒrast vĂ€sinud, minge jalutama botaanikaaeda, kus kĂŒlastajaid ootab Euraasia floora suurimaid kollektsioone. Botaanikaaed E–P 8.30–21, kasvuhooned E–R 10–16, L–P 11–17. www.nbg.kiev.ua

Moodne kunst keskus ja muuseum. Keskuses korraldatakse lootustandvate Ukraina kunstnike nĂ€itusi ja ĂŒritusi, samuti nĂ€idatakse maailma paremikku kuuluvaid elavaid klassikuid (nt Hirst, Koons, vennad Chapmanid jt).

Mikhail Markovskiy | Dreamstime.com

MĂ”stetskĂ”i arsenal (ĐœĐžŃŃ‚Đ”Ń†ŃŒĐșĐžĐč ĐŃ€ŃĐ”ĐœĐ°Đ») on endine relvatehas, mis on viimase kĂŒmnendiga kujunenud linna boheemlaste populaarsemaks ajaveetmiskohaks – kĂŒlastajate pĂ€ralt on kunstinĂ€itused, pidevalt toimuvad loengud, kontserdid, raamatumessid ja teised ĂŒritused. Samuti korraldatakse oksjoneid ja salonge, kust saab meelepĂ€rast kunsti ka osta. NĂ€ituste valik on lai, klassikast kontseptualismini vĂ€lja. SĂŒgisel toimub ka jĂ€rjekordne biennaal ART-KYIV Contemporary. PinchukArtCentre on Ukraina suurĂ€rimehe Viktor PintĆĄuki asutatud tĂ€napĂ€eva kunsti

www.artarsenal.in.ua E–P 11–20, nĂ€itustel vĂ”ivad olla eraldi lahtiolekuajad. (Lavrska (ЛаĐČрсьĐșĐ°) 10-12) www.pinchukartcentre.org T–P 12–21. (VelĂ”ka VasĂ”lkivska/Baseina (ВДлОĐșĐ° Đ’Đ°ŃĐžĐ»ŃŒĐșіĐČсьĐșĐ°/БасДĐčĐœĐ°) 1/3-2)

Ukraina köök Scvoart | Dreamstime.com

MĂ”neks ajaks tuleb dieet Ă€ra unustada – ukraina rahvustoidud on vĂ€ga kaloririkkad. KĂ€ia Ukrainas ja jĂ€tta kohalik borĆĄ proovimata oleks ilmselgelt patt. Lisaks pakutakse siin hĂ€id kotlette (ja mitte ĂŒksnes Kiievi omi) ning teisi liharoogi. Koju kaasa peab ostma kuulsat pekki – mĂ”nus niisama kui ka suupistena alkoholi kĂ”rvale. Samuti on vĂ€ga populaarsed kĂ”ikvĂ”imalikud tainatooted: pirukad (nii magusad kui ka soolased), pliinid, pannkoogid, sĂ”rnikud, vareenikud (samuti erineva tĂ€idisega), draanikud jne. Head toitu pakutakse nii keskmise kui ka ĂŒpris kĂ”rge hinnaklassiga kohtades. NĂ€ljaseks ei jÀÀ te igatahes isegi kĂ”ige tagasihoidlikuma eelarvega.

42


Ukraina

Enne Moskvasse kolimist elas XX sajandi suurimaid vene kirjanikke Mihhail Bulgakov Kiievis. Seal on ta sĂŒndinud, ĂŒlikooli lĂ”petanud ja arstina töötanud. Muuseumimajas toimub ka Bulgakovi esimese romaani “Valge kaardivĂ€gi” ja nĂ€idendi “Turbinite pĂ€evad” tegevus, seepĂ€rast ongi muuseumi nimeks peategelaste jĂ€rgi Turbinite maja. Sees ootab rĂ€nnak korraga lĂ€bi eelnimetatud romaani ja kogu Bulgakovi Kiievi perioodi. Samuti saab kĂŒlastaja palju uut teada ka Kiievi elu kohta revolutsioonile jĂ€rgnenud aastatel (1917–1920 vahetus vĂ”im tosinkond korda, kuna Kiievit hĂ”ivasid pidevalt uued punaste, valgete, ukrainlaste, poolakate vĂ”i sakslaste vĂ€ed). E–P v.a K, 10–17, ekskursioonid vene/ inglise keeles. (AndrijivskĂ”i uzviz 13)

Serguei S. Dukachev

Mihhail Bulgakovi majamuuseum

Magusat Kohustuslik maiustus endale ja kodustele kaasaostmiseks on Kiievi tort – vĂ”ikreemi ja arahhisega beseetort sĂŒndis kondiitri vea tulemusel, kui viimane unustas munavalge kĂŒlmikusse panna. Sama retsepti jĂ€rgi tehakse seda siiani. Osta saab suurematest toidupoodidest vĂ”i Rosheni kommivabriku esin-

duspoest (suurim asub HreƥtƥatÔk 29/1). Kellele tordid ei maitse, neil soovitan proovida Lvivi ƥokolaadikoja meistrite tööd. Kohvikust-poest saab ƥokolaadi kÔikvÔimalike pÀhklite-puuviljade glasuuri, tahvlite ja kuuma joogi kujul (AndrijivskÔi uzviz 2B).

KÔigele vaatamata on Kiievis rahulik ja turistile soodne. Samuti on Eesti ja ELi kodanikele Ukrainasse reisimine viisavaba. Estonian Air lendab Kiievisse neli korda nÀdalas, samuti saab kohale Air Balticuga Riia ja Aeroflotiga Moskva kaudu. VÀlisministeerium soovitab ohutuse eesmÀrgil vÀltida uudistest tuntud piirkondi ja kÔiki meeleavaldusi ning rahvakogunemisi. Vajadusel jÀrgige ametivÔimude korraldusi, kohalikke uudiseid ja Eesti saatkonna soovitusi. Samuti tasub enda Ukrainas viibimine registreerida VÀlisministeeriumi kodulehel www.vm.ee.

Ryhor Bruyeu | Dreamstime.com

Sinna ja seal

43


Tenerife

Mart Normeti lemmikkohta otsimas Alari Rammo kĂ€is otsimas Mart Normeti raamatus “Minu Tenerife” autori ĂŒheks lemmikpaigaks nimetatud ligipÀÀsmatut hipiranda. Leidis aga kĂ”ike muud. Tekst ja pildid ALARI RAMMO

E

nd Eestis segi töötanud ja siis pooleks aastaks perega Tenerifele kolinud avalik-Ă”iguslik meelelahutaja Mart Normet kirjutas “Minu”-sarjas ilmunud noore pensionĂ€ri pĂ€evikus, et ĂŒheks tema lemmikkohaks saarel oli El Puertito, hipihĂ”nguline rannake kĂ€iguteedest eemal. Seal olla koopaelanikud (sh meite jÀÀgrikomandör Jaak Mosin), rannapromenaadike, lastevĂ€ljak ja puhvet. Teame, et ĂŒhistransport sinna ei vii. Autotee on kĂŒll olemas, aga otsustame ronida ĂŒle kergemate kaljude lĂ€hedalasuvast La Caletast. Viimane on Normeti meelest muide romantilisim kalurikĂŒla

44

Tenerifel, mis tĂ€hendab, et ta peab kalureiks saksa pensionĂ€re ja romantikaks ulmehindu. VĂ”i vastupidi. Igatahes pidi El Puertito asuma kilomeetri-poolteisese matka kaugusel El Caletast. TUNDUB LÜHIKE JA MÄED POLE KÕRGED,

kuigi LĂ”una-Tenerife maastik on paras Mordor: kĂ”ik selle on ehitanud vulkaanid, siledat (vĂ€hemalt horisontaalset) pinda looduses naljalt ei leia. KĂŒll aga kulgevad kĂ”ikjal rannikul mĂ€rgatavad rajad, mis iga natukse tagant tĂ”usevad ja langevad. Vahel trepist, vahel nagu juhub, nii et jalge ette tuleb kogu aeg vahtida, sest niisama ninuli lendami-

ne on veel lihtne – koperdada saab ka kuristikku vĂ”i kole pikkade asteldega viigikaktustesse. Ületame esimese mĂ€ekese reipal sammul ja jĂ€rgmises lahesopis nĂ€emegi mitukĂŒmmet telki, veepiirilt kuni mĂ€ekĂŒljeni. Hipid mis hipid. VĂ”i siis lihtsalt telkijad. Osa neist on ehitanud pĂ”hjalikumad onnid, tunduvadki siin suisa elavat. MĂ€ngitakse kitarri, tegutseb baar ja ĂŒks tĂŒĂŒp mĂŒĂŒb selle ees ehteid. Mida aga napib, on promenaad, mĂ€nguvĂ€ljak ja autotee. Ranna olemasolu on samuti pisut kĂŒsitav, pigem selline basaltplatvorm. Otsustame kiigata siis jĂ€rgmisse lahte, milleks tuleb jĂ€lle ĂŒletada vĂ€ike mĂ€eke. Ja ongi siin avaram valge (sageli on ta siin must) vulkaanilise liivaga rand, leidub samuti telke ja hĂŒtte, ainult inimestel kipub riideid vĂ€he seljas olema. HĂŒva, hipid ei armastanud ka riideid ĂŒlemÀÀra ja paljaste kehaosade otsa vĂ”id siin igas rannas koperdada. Õieti pole viisakaski rannas mingi ime alasti pĂ€evitamine vĂ”i teiste ees riiete vahetamine. Olime isegi


Tenerife

just hommikujooksul La Tejita rannas kohanud ihualasti vanapaari, kes meie vahelt suplema sĂ€ttis. Jumalast okei, ei pea ju vahtima. TELEFONIS NÄRVILISELT KÄIMATÕMMATUD KAARDI PEALT TUNDUB, et oleme alles

poolel teel sel neetud kaitsealusel kaktusevĂ€lul, El Puertito nime kandev kĂŒlake redutab alles ĂŒlejĂ€rgmises lahesopis. Normet! Kakoi poolteist kilomeetrit?! Poolteist tundi Ă€kki? Egas midagi, veel ĂŒks mĂ€eke ĂŒletada. Ja selle taga teinegi, mis mĂ”jus kui mĂ”ni Vesuuvi-lĂ€hedane vĂ€ljakaevatud linnake, ent tegelikult oli vist jĂ€rjekordse banaaniistanduse mĂŒĂŒride ehitus pooleli jÀÀnud. Sadade meetrite kaupa mĂŒĂŒri lameda mĂ€e tipus. Vaated siit, paarikĂŒmnekordse maja kĂ”rguselt merepinnast, on aga rahustavad – vahelduvad mitut vĂ€rvi vulkaanilised kivimid, jĂ€rsumad ja siledamad, koledamad ja kaunimate mustritega. Pealt tund pĂ€rast starti nĂ€emegi lĂ”puks koobaste asemel pĂ€ris majadega

kĂŒlakest. MĂ€e otsast alla aga ronitavat otseteed ei lĂ€he, hĂŒpata saaks esimese maja katusele, aga nii koduselt me end veel ei tunne. Ronime siiski lĂ€bi ĂŒhe hoovi, sest pĂ€ristee tundub kaugel. Ja ongi El Puertito – promenaadike, söögikoht, paksult turiste tĂ€is. Keda pole, on hipid. Tellime vĂ€sinult Ă”lled, mĂ”eldes, kas leida takso, kĂ”mpida oma auto juurde La Caletas seitse kilti mööda siledat maanteed vĂ”i ronida sama teed tagasi, lootes enne pimedat kohale jĂ”uda. Rasvane kala taignas (churros de pescado) polnud ka hea mĂ”te, tahaks vaid magada ja higi maha ujuda. Jaak Mosina koobas unub ĂŒldse ĂŒles otsida. Kus see neist mitmest lahest ka ei asunud. OTSUSTAME SIISKI RONIMISE KASUKS, kuigi

hommikul pahaaimamatult sandaali jÀÀnud jalg libiseb juba esimestel sammudel kiviklibu peal pÀris ohtlikult ja kaktused tunduvad eriti Àhvardavad. Aga Endomondo hinnangul vaid kolmveerand tundi ja kolm kilomeetrit hiljem oleme

viisakas rikaste turistide kĂŒlakeses tagasi. Polnudki nii hull, ehkki sĂ€rk on selga kleepunud, sest kuigi kaaslane Paavo nendib ĂŒlalt nudistide rannast möödudes, et tegelikult on see pĂ€ris tore, siis ujuma minekust ta keeldub. Ei tahtvat nĂ€ha keskealisi mehi, schlong ripakil. JĂ€tan ĂŒtlemata, et ta on ise ka varsti selline. PÄRAST SELGUB, et nudistliku plaaĆŸi nimi

oli Playa Diego HernĂĄndez vĂ”i lihtsamalt Playa Blanca (valge, mitte paljas, vist). Telklaagri rand osutus aga hoopis Los Morterose nimeliseks. Nii et ma tĂ”esti ei tea, kus mu kallis kursavend Normet kĂ€is ja mida tegelikult soovitas, aga ehk oligi Ă”ppinud ajakirjaniku eesmĂ€rk lugeja vaid segadusse ajada, sest nentis ta raamatuski vastumeelsust, et kĂ”ik eestlased tema salarannas kampade kaupa kĂ€ima hakkaksid. Teekond sinna – no kuhugi sinna – ja tagasi oli aga tore jĂ”ukohane minimatkake (ka Saksa pensionĂ€rile, keda jagub Tenerifel kĂ”ikjale).

45


Sardiinia

Tallinnast otse

Sardiiniasse Aurinko korraldab tÀnavu esimest korda kaks tellimuslendu Tallinnast valgete liivarandadega Sardiinia saarele. Suvepikenduseks pakutakse reise 21. ning 28. septembril. Kiire spikker.

S

ardiinia on poole Eesti suurune saar: 271 km pikk ja 144 km lai. Elanikke on seal aga 1,7 miljonit ehk 2,5 korda vĂ€hem kui Vahemere suurimal saarel Sitsiilias. Kohalikud rÀÀgivad, et saarel on lambaid rohkem kui inimesi, kuigi eriti palju me loomi ei nĂ€inudki. Kohalik giid muigas, et lammaste arv tĂ”usebki alati hĂŒppeliselt enne kasvatuseks antavate eurotoetuste jagamist ... Sardiinialt pĂ€rinevat sarda tĂ”ugu kasvatatakse piimatootmise eesmĂ€rgil nĂŒĂŒd ĂŒle kogu Itaalia ning ka teistes Vahemere riikides. Saar kuulub aga siiski Itaalia suurimate lambapiima tootjate hulka ning sellest valmistatakse kuulsamate kĂ”-

46

Tekst LENNA LUMI, Aurinko

vajuustude hulka kuuluvat pecorino’t. Saare keskosas kasvatatakse hobuseid ning lĂ”unaosas ĂŒsna isoleeritud piirkonnas leidub ka ĂŒks endeemne metsiku hobuse tĂ”ug giara. PROOVIDA TASUB kuulsatest Vermentino viinamar-

jadest valmistatud veine, enamiku selle viinapuu istandustest leiame just Sardiiniast. Iselise-nimelist peetakse hinna ja kvaliteedi suhtelt saare parimate hulka kuuluvaks. Kuigi veinis on tunda ananassi ning banaani nĂŒansse, ei ole tegemist magusa veiniga, see on maitselt meeldivalt puuviljane ja kerge. Sardiinia tammedelt pĂ€rinevad paljude parimate veinide korgid, kuigi kasvatajate hulk muud-


Sardiinia

kui kahanevat, sest nĂŒĂŒdisaja inimesed pole enam sedavĂ”rd maa kĂŒlge kinnistatud, et jĂ”uaks 40 aastat puu kasvamist Ă€ra oodata. Sardiinia on ka suur durumjahu ja safrani tootja. Laialdaselt tegeldakse tomatisortide aretamise ning kirsstomatite kasvatusega. SURFARITE RÕÕMUKS leidub saarel arvukalt tuu-

liseid rannikuid, populaarne on ka sukeldumine veealustes koobastes, teise ilmasĂ”ja laevavrakkide ja Alghero ranniku punaste korallide juurde. Sardiinia ja Korsika vaheliste saarte ĂŒmbruses kĂ€iakse uudistamas looduskaitsealuseid kiviahvenlasi. Need on poole kuni meetri pikkused paksude

47


Sardiinia

huultega kalad, kes vĂ”ivad kaaluda kuni 40 kilo. Sardiinia kultuuriliseks eripĂ€raks on eelajaloolised nuraghe’d, mis pĂ€rinevad u 1600 e Kr. Neid suuri ĂŒmmargusi ja ĂŒlalt kitsenevaid elamuks vĂ”i kindlustuseks kasutatud kiviehitisi on saarel pea 7000. Nuraghe keskel paiknesid altar ja tulease, hoones oli kindlasti ka koosolemise tuba ning eraldi ruumid koduloomade jaoks. ALGHEROS TASUB KINDLASTI KÜLASTADA lĂ€hiĂŒmb-

ruse maalilisi vĂ€ikelinnu Castelsardot, Stintinot ja Bosat. 150 km pĂ”hja pool asub Santa Teresa di Gallura linnake, kust saab laevaga sĂ”ita Prantsusmaale kuuluvale maalilisele Korsika saarele. Aurinko ekskursioonivalikus on lÔÔgastavad merepĂ€evad, dĆŸiibisafarid ning kohalike veinide ja Ă”lide degusteerimine. Algherost u 165 km kaugusele jÀÀb kuulus Costa Smeralda ehk Smaragdrannik, kus armastavad puhata rikkad ja ilusad ĂŒle kogu maailma. Aurinko ekskursiooniga saab ka seda piirkonda uudistama sĂ”ita. Sardiinia saare turismindus tekkiski alles 60 aastat tagasi just Costa Smeraldas. KĂŒlastades saare pĂ”hjaosas paiknevat Smaragdrannikut, kuulsime pĂ”nevaid lugusid turistide soovidest. Kohaliku turismifirma esindaja rÀÀkis oma klientuurist, kelle reisieelarve ja ootused meie jaoks ulmelised tundusid. Ta mainis, et korraldab saarel tihti sĂŒnnipĂ€evi jm pidusid vĂ€iksemale seltskonnale, mille ettevalmistused hĂ”lmavad rahvusvaheliselt

48

tuntud itaalia artistide etteasteid, Michelini tĂ€rnidega kokkasid jms. Paar suve on Aurinko liinilendudega grupireisid kĂ€inud Olbia lennujaama kaudu, tĂ€navused maanduvad aga saare looderanniku kompaktses kuurordis Algheros. Aurinko hotellid paiknevad lennujaamast mugavalt vaid 10 km kaugusel, transfeer esimesse kestab 20 minutit. Algheros on puhkamiseks kĂ”ik vajalik olemas: viiekilomeetrine liivarand, kaunis promenaad, restoranid-baarid, kauplused ja muidugi hotellid. PEREKONDLIKU TÄHTPÄEVA PIDAMISEKS on esitatud

palve kogu lahesopp vÔi isegi terve saar broneerida. KuivÔrd aga rannad kuuluvad riigile, siis pole ka kÔige paksema rahakoti omaniku soovidele vÔimalik vastu tulla. Hea tasu teeb aga leidlikuks ning kui pole vÔimalik randa sulgeda, saab ometigi saab nÀiteks paatidega lahe mÔneks ajaks blokeerida. Porto Cervos on ööklubisid, kuhu sissepÀÀsuks on tarvis mÔnd klubiliikme staatuses soovitajat ning vaid laua broneerimine maksab u 1400 eurot. Seal vÔib suvisel kÔrghooajal tÔepoolest kohata maailma rikkaimaid inimesi, filminÀitlejaid ja kroonitud pÀid. Kes otsustab omal kÀel rendiautoga saart avastada, vÔib sÔita ka saare lÔunaossa pealinna Cagliarisse. Seal vÔib nÀha nÀiteks roosa veega soolajÀrvesid, mis pakuvad elupaika ja toidulauda kaunitele flamingodele, kes toituvad jÀrvedes elutsevatest krevettidest ja vetikatest.


KAS OLED VÄSINUD rannapuhkusest?

SARDIINIA RINGREIS 28.09–05.10.2015 VÀÀrikas kultuuripĂ€rand ja lummav loodus! .

1099 €/reisija

KREEKA RINGREIS 15.–21.09.2015 / 22.–28.09.2015

Tutvu antiik-Kreeka saladusliku aardelaekaga! .

759 €/reisija

Ringreiside hinnas: lennupiletid ja transfeerid, majutus 3–4* hotellides hommiku- ja Ă”htusöökidega, eestikeelse reisiesindaja teenus, sissepÀÀsud vaatamisvÀÀrsuste juurde. d

www.aurinko.ee, kirjuta: info@aurinko.ee, helista: 666 7630


Kurioosum


Kurioosum

Maailm enne My Little Pony’t

I

ndoneesias Sulawesi saarel elavad torajalased on endale mĂ”nevĂ”rra nime teinud oma kodukandi kauni looduse ja kĂŒladega, rohkem aga ĂŒlimalt omapĂ€raste matusepidustustega. Ehkki ka kristlased, matavad torajalased oma kadunukesi ĂŒksjagu teismoodi, kui seda ka meie suhteliselt kristlikus kultuuriruumis tehakse. Matused pole ĂŒks suur nutt ja hala, need on mitmepĂ€evased suured peod, kuhu tulevad kohale kĂ”ik, kes lahkunut kunagi kohanud on. Tseremoonia peamine eesmĂ€rk on kadunuke vĂ”imalikult kiiresti puya’sse ehk paradiisi aidata ning torajalased usuvad, et selleks on tal vaja palju-palju pĂŒhvleid – ehkki sobivad ka kitsed, hobused ja kĂ”ik muud loomad. MĂ”istagi ei saa nad seda tööd teha elavana, loomad tuleb ohverdada. Kui siis loomade hinged suunduvad kadunukest paradiisi poole kandma, on maa peale jÀÀnud inimestel teha veel hulk tööd, et ohverdatute maised jÀÀnused saaks maitsvaks roaks ja hinnatud nahkadeks muudetud. VĂ€hesega lĂ€bi ajama Ă”ppinud inimestena ei lase torajalased loomadest raisku minna mitte ĂŒhtegi osa ega unusta mitte kedagi, kes on tulnud kadunukesele austust avaldama – söömiseks kĂ”lbmatutest osadest, nĂ€iteks kapjadest, valmivad kiiresti populaarsed mĂ€nguasjad. VĂ”idavad kĂ”ik peale lÀÀne mĂ€nguasjatööstuse: kadunuke saab kiirelt paradiisi, matuseliste kĂ”ht on tĂ€is, lapsed on Ă”nnelikud ning loomakaitsjatel ja taimetoitlastel on, mille vastu protesteerides oma pĂ€evi tĂ€ita. SILVIA PÄRMANN

51


Foto

Tekst ja pildid KAUPO KIKKAS

PÔhjala rannikul,

Northumberland

K

ui öeldakse Inglismaa, siis enamasti mĂ”eldakse London, aga vaid paari rongisĂ”idu tunni kaugusel metropolist asub Northumberland – maakond dramaatilise ranniku, viikingi ajaloo ja linnusaartega. Kuigi siinne loodus on pigem kultuurmaastik, on siin sellegipoolest palju avastamist, nagu rannavallidel paiknevad vanad kindlused vĂ”i sisemaa pool

52

algavad voored ja mĂ€ed, mis Ă”igupoolest on ajaloolised ĆĄoti klannide maad. VĂ€ikeste kalurikĂŒlade sadamatest asuvad hommikuti teele kaluri­­paadid, et heitlikust merest vĂ€rsked annid vĂ€lja tuua, nii saab siin kohalikes kĂŒlapubides Inglismaa parimaid merande. Kes vĂ€ikest lainetust ei pelga, vĂ”tab kindlasti ette retke linnusaartele, kus saab lunnikoloonias aega veeta ja hĂŒljestega koos loiba sirutada.


Foto

Kalapaadid on traditsioonilised ja vÀrvilised. Meri on siin ÀÀrmiselt heitlik, tuleb arvestada Àkiliselt pöörduva ilmaga, suure tÔusu ja mÔÔnaga ning kiiresti ja ootamatult saabuva uduga, mille puhul kÀrtsudes vÀrvides paadid pisutki paremini silma paistavad.

HĂŒljestest on siin esindatud nii hall- kui ka randalhĂŒlged ja parim viis nende vaatlemiseks on ette vĂ”tta vĂ€ike paadiretk Farne saartele. Ühendkooride proov ei suju. LĂ”unatirkude kolooniast on sirgumas uus lootusandev dirigent. Sabakuub seljas ja prillid ninal, aga liigikaaslased ei pea teda veel piisavalt autoriteetseks.

VĂ€rsked mereannid saabuvad otse su silme all ja esimene saak lĂ€heb kohalikesse pubidesse, mille krabi- ja krevetikokteilid on kuulsad ĂŒle kogu maa. Tihti kajastub see paraku ka roogade hindades, mis sarnanevad Londoni omadega.

53


Foto

Kindlused ja lossid on Northumberlandi eriline uhkus, need katsid vĂ”rgustikuna kogu rannikut. Kindluses viibides on eelmine ja jĂ€rgmine alati silmapiiril nĂ€ha. Pildil uhke Bamburgi kindlus, mis on ĂŒks vĂ”imsamaid. Siit ca 10km edasi paikneb kuulus Holy Island Lindisfarne’i kindlusega, mis on mÔÔna ajal mandriga ĂŒhendatud, tĂ”usu ajal aga ĂŒksik saar. Muide, just siit rannikult algas viikingite pealetung Inglismaale. Lindisfarne’is aset leidnud esimesest rĂŒĂŒsteretkest ja sellele jĂ€rgnevast rÀÀgitakse ka TV6s linastuvas telesarjas “Viikingid”.

Kumb on monumentaalsem, kas kindlus vÔi kivid rannal? MÔÔn paljastab hulga mere poolt vormitud maad ja eksponeerib kauneid avaraid vaateid. PÔhjalunnid, kes kannavad inglise keeles tabavat nime puffin, pakuvad naljakate pooside ja ilmetega vaatajatele terveid etendusi. Mina olen kÔige ilusam, mÔtleb pÔhjalunn ning poseerib fotograafile.

54

Loe lĂ€hemalt ja kĂŒsi oma unistuse pakkumist www.estravel.ee/pulmad


Imelised pulmapeod ja mesinĂ€dalad Muinasjutuline tseremoonia rannaliival vĂ”i mesinĂ€dalad ĂŒksikul saarel? Aitame Sinu unistuse ellu viia.

PĂ€ikeseline tseremoonia SeiĆĄellidel

Pulmad romantilisel Santorinil

Pakett alates 265 €

Pakett alates 1490 €

Unistuste pulmad Hawaii saarel

Tseremoonia Tai kuumal rannaliival

Pakett alates 985 €

Pakett alates 1300 €

Loe lĂ€hemalt ja kĂŒsi oma unistuse pakkumist www.estravel.ee/pulmad Mustmiljon tĂ€idetud reisiunistust 24/7 tasuta reisiabi 6 266 266, estravel@estravel.ee


Belgia BrĂŒsselis vaid paariks nĂ€dalaks aastas avatavais Laekeni palee kasvuhooneis saab aimu, mis juhtub, kui ĂŒks kuningas nĂ€pud mulda tahab ajada. Natuke soovitab Alari Rammo muidugi juurde lugeda, aga sellest loo teises, vĂ€hem Ă”itsvas pooles.

Kurja kuninga kasvuhooned Tekst ja pildid ALARI RAMMO

K

ui lilleaeda kaasaveetud mees mĂŒhataks ehk, et palme ja kaktuseid on ta poes ka nĂ€inud, suudab vahest temagi hinnata 19. sajandi lĂ”pus 30 aasta vĂ€ltel tĂ€iustatud kĂŒmnest eri suuruse ja kujuga klaashoonest koosnevat ehitusimet. Eriliseks teeb kĂŒlastuse ka fakt, et klaaspaleed asuvad Belgia kuningapere pĂ€rislossi juures, mis on avalikkusele muidu suletud. Vaid nii kolmel nĂ€dalal kevadĂ”ite aegu pannakse pĂŒsti vĂ€ikesed piletiputkad ja suveniiripood ning puude taha asuvad korravalvurid. LAEKENI LOSSIAIAS viib kĂŒlaliste teekond sĂ”na

otseses mĂ”ttes nööri mööda ja kaugemalt justkui hunniku seebimullidena tunduvat vaatepilti tuleb imetleda internetist. Raske on soovitada, kas valida minekuks pĂ€evane vahemik vĂ”i Ă”htul kaheksast kĂŒmneni, sest valges nĂ€eb parki natuke paremini ja saab vĂ€ljast kenamaid fotosid, Ă”htul on jĂ€lle sees palju

56

maagilisem. Kui lĂ€hetegi hiljem, Ă€rge siis alguses vĂ€ga jorutama jÀÀge ja pange padavai ĂŒmber majade tiikideni. Pidurdama vĂ”ib hakata, kui paremat kĂ€tt jÀÀb nĂ€iteks ĂŒks korraga valgete ja roosade Ă”itega puu, vĂ”i vasemale klaasikuhja vahel kössitav meie rookatust meenutav asjandus. See pole talurahvamuuseumi iidne annetus, vaid alles teise ilmasĂ”ja eel kuninganna Elisabethile pĂŒstitatud keraamikatoake. Sama vĂ€he tundub 19. sajandi Euroopas loodud ansamblisse kĂ”lama sobivat paremal ĂŒle tiigi paistev punane Jaapani templitorn. See pagood pole vĂ€hemalt kĂŒlaskĂ€igul pihta pandud, nagu Euroopa riikidel see inetu harjumus kippus olema, vaid nĂ€ide 1865. aastal troonile saanud Leopold II monumentaalsest mĂ”ttemaailmast. PĂ€ris Ă”iges stiilis seda 1900. aasta Pariisi maailmanĂ€ituseks valminud jurakat ei ehitatud, aga kĂ€tte paistab ta ka kuningliku mĂŒĂŒri tagant.


Belgia

KUI KIRSIÕIED, TIIGID JA JAAPANI TORN PILDISTATUD,

pÀÀseb lĂ”puks 1868 nurgakivi saanud kasvuhoonetesse sisse. KĂŒlalisi on palju, aga kitsuke rada vĂ€ga tungelda ei lase ja viisakalt antakse ĂŒksteisele ruumi piltegi teha. Triiphoonesse sisenemisel tabab kĂŒll esimene ehmatus, kas kuningal oli juba 100 aasta eest tĂ€napĂ€evase uusrikka maitse. Nii vĂ”ltsid tunduvad sammaldatud trepid ja seinad ning seintele kinnitatud pakud paari orhideekesega. Tiimari-tunne lĂ€heb peatselt ĂŒle, need olid tĂ”esti vist ĂŒksnes trepikaunistused. Kuigi Leopold olla ka ise reisidelt taimi kaasa tassinud, palkas ta ikkagi parimad botaanikud ja aednikud, et see erakordne ehitis sama vÀÀrikalt sisustada. KĂ”ik alati ei Ă”nnestunud, sest Belgia osutus veidi liiga kĂŒlmaks ja pimedaks kohaks. PÄIKESELOOJANGU JÄREL SÜTTIVAD KLAASIDE ALL AGA TULED ja matk kulgeb justkui valgustatud

dĆŸunglis. Vahepeal kodusemad pelargoonid ja

57


Belgia

fuksiad, siis mitme inimese kĂ”rgused sĂ”najalad, Avatari meenutavad Ă”hus rippuvad suured potid ja sada muud liiki, mida tavamĂ”istus kutsub sama koduselt palmideks. VĂ€ga kaunis ja turvaline, kusagilt vÀÀtide vahelt ei piilu kollased maod ega rĂŒnda moskiitod. Ehmatada saab vaid kaasturisti rumal vĂ€lklamp. ROOSA ASALEAMERI, RODODENDRONID, GERAANIUMID, KAMEELIAD ... ei, siin saavad botaanikatead-

mised otsa. TĂŒri lillelaadal sellist kraami ei mĂŒĂŒdud, vĂ€lja arvatud ehk oja vĂ”i tubast purskkaevu imiteerivaid seadeldisi, mida leiab siingi. Vahepeal saab ka sisse kiigata leses­­tunud kuningannale ehitatud keraamika­­töökotta, mis on algsena sĂ€ilinud, ning kĂŒllap emanda enda voolitud savipĂ€id nĂ€eb klaasi tagant pĂ€ris lĂ€hedalt. Teekond lĂ”peb peent oranĆŸerii nime kandvas ehitises, mis pole ka midagi muud kui kasvuhoone, kus tomatite-kurkide asemel ikka siniverelistele tsitruselisi ja muid eksootilisi vilju kasvatada pĂŒĂŒti. Tolle hoone tellis parasjagu pukis olnud Hollandi kuningas Willem I juba 19. sajandi alguses. VĂ”imsaim ja Instagrami jĂ€rgi pildistatuim koht on kindlasti 1880. aastal Leopold II rajatud talveaia nime kandev klaaskupliga suurim hoone, mille keskel asuvale platsidele suurte sammaste vahelt miskipĂ€rast ei lastagi, ehkki seal ei kasva libletki. Kupli otsas lösutab suur kuningakroon.

58


Belgia

Vaid Kongo kasvuhoone oli tĂ€navu remondiks suletud. VĂ”i siis ettevaatlikkusest, sest lĂ”puks hakatakse ajaloost ka tĂ”esemalt rÀÀkima – Belgia ja tema kunagise asumaa suhted on umbes sama head kui meie eelmisel ja praegusel haridusministril. Leopold II jĂ”ukus pĂ€rines nimelt ĂŒsna otse Kongo aastakĂŒmneid kestnud jĂ”hkrast orjastamisest. Belgiast ligi 30 korda suuremat Aafrika riiki ei kutsunud isand isegi kolooniaks, vaid enda eraomandiks. Euroopa kolleegidele kirjeldas ta olukorda ĂŒldse heategevusmissioonina. Nood muidugi uskusid kĂ”ike nagu tĂ€napĂ€eval Kreekaga. Kongo Vaba Riigi nime kandnud tapatalguist sai 20. sajandi alguse piinlikumaid episoode rahvusvahelisele kogukonnale ja mis seal tĂ€pselt toimus ning kas surma sai kokku viis, kĂŒmme vĂ”i viisteist miljonit inimest, arutatakse siiamaani. Igatahes oli seda toonasest Kongo rahvastikust kuni pool ja terve Aafrika omast umbes kĂŒmnendik. Leopold tĂ”estas end veel ka tĂ”husa kaugtöötajana – ise ei tĂ”stnud ta Kongosse jalgagi, vaid arendas voolava kautĆĄukirahaga muu hulgas sedasama aiandust. ÜHENA VIIMASTEST KOMPLEKSI OSADEST valmis

teatrimaja, autoriks samuti Leopold II tellitud Juubelipargi triumfikaare loonud Charles Girault. TĂ€napĂ€eval talvituvad seal loorberid. Sama tandem lĂ”i BrĂŒsselisse ettenĂ€gelikult ka Kesk-Aafrika muuseumi, kes suutis suure unustamise

poliitikat edukalt hoida pea sajandi. 2004. aastal nĂŒsisid aktivistid muuseumis ĂŒhe kuju kĂŒljest kĂ€e Ă€ra – just nagu kuninga vĂ€ed tegid tuhandete vastuhakanud kongolastega. Leopold suri 74aastaselt sĂŒmboolselt oma kasvuhoonepalmi all 1909. aastal, viis pĂ€eva pĂ€rast abiellumist. Sugulased nĂ€gid pĂ€rast kurja vaeva, et suure varanduse pĂ€rinud, end 16aastasest lĂ”butĂŒdrukust parunessiks kurameerinud “Kongo kuninganna” kĂ€est midagigi tagasi saada. JÀÀgu need pildid sinna palmimajja, mida kĂŒlastajad samuti tĂ€na ei nĂ€e. NUUSUTAGE PAREM KUNINGLIKKE LILLI ja mĂ”elge

ilusatele asjadele. Palju sest ilust tuleb siiani kusagilt vĂ€ga vaesest riigist vĂ€ga paksu verekorra alt. Sellele kĂ”igele saab muidugi ka lihtsalt mitte mĂ”elda. KĂŒllap on tĂ€naseni veel belglasi, kes mĂ”tlevad siiralt, nagu hulk venelasi vĂ”i jaapanlasigi, et omal ajal oli tegelikult ikka parem, sest me olime ju maailma valitsejad. Mis hinnaga, pole vahet. VĂ€hemalt kĂŒsib Belgia tĂ€nane kuningas Filip oma aia vaatamise eest vaid 2,5 eurot, tobedat turvakontrolli ei ole ning hulk viisakaid politseinikke aitab ĂŒle tee Ă”itsvate magnooliate all parkimiskoha leida. Enne öhe kadumist saab imetleda mĂ€e otsas justkui kirikuta jÀÀnud kĂ”rget neogooti torni, mis pole siiski maa-alune katedraal, vaid tagasihoidlik katusealune Leopold I monumendile.

Kuninglike aedade ja kasvuhoonete kĂŒlastamine Kuningapere privaatvaldus on kĂŒlastajatele avatud kahenĂ€dalase perioodi vĂ€ltel aprilli lĂ”pus ja mai alguses, mil Ă”ite ilu on saavutanud oma tĂ€iuse. Info avamisaegade kohta leiab mĂ”ningase otsimise jĂ€rel kuninglikult kodulehekĂŒljelt kohalikes keeltes.

59


NYC

Foodie tuuril

New Yorgis Milline oleks reis New Yorki, maitsmata parimat ramenit, seismata cronut’i jĂ€rjekorras vĂ”i söömata klassikalist burgerit ja friikaid? Pooltki mitte nii vÀÀr­­ tuslik, ĂŒtleb Anu Lill. Tekst ANU LILL Pildid ANU LILL, SIIRI LIND

60


NYC

S

eda lookest kirjutades olen ammuilma Eestis tagasi ja ĂŒsna Ă”nnelik siinset musta leiba ja tatraputru sĂŒĂŒes. Samas meenub, kuidas elu New Yorgis keerles ĂŒmber toidu ning kuidas kĂŒsimuste peale, mida sĂŒĂŒa, kus sĂŒĂŒa, mis isu mul tĂ€na on, oh mina nisu ei söö, aga no ĂŒhe cupcake’i ikka vĂ”ib ju vĂ”tta, kulus seal elades tohutu aeg ning energia. TĂŒĂŒpiline newyorklane haarab tavaliselt lĂ”unaks deli’st vĂ”ileiva ja pugib seda poolt liitrit kohvi kĂ”rvale rĂŒĂŒbates arvuti taga, kuid ei pea paljuks Ă”htul teise linna otsa (meie jaoks PĂ€rnusse) sĂ”ita, et Ă”htustada oma lemmikkreeklaste juures Astorias vĂ”i hipsterite poodkohvikus Brooklynis. New York on toidufĂ€nnide – nii lihtsalt söömist armastajate kui ka tĂ”eliste gurmaanide – Meka ning toidukohtade ĂŒleslugemine oleks ebaĂ”iglane. Seega pĂŒĂŒan jagada soovitusi, milliseid asju ĂŒldse maitsa vĂ”iks.

RAMEN on jaapanipÀrane nuudlisupp,

mis koosneb nisunuudlitest liha- vĂ”i kalaleemes, mida on maitsestatud soja vĂ”i misoga, lisanditeks liha, muna, vetikad jms. Ramen on traditsiooniliselt olnud ĂŒliĂ”pilaste ja töölisklassi söök (toitev ja odav), kuid nĂŒĂŒdseks on sellest saanud trendiroog ning ramenibaarikesi on linnas sadu. BAGEL. Ah et mis asi on bagel? Kindlasti

newyorklaste rahvustoit, lihtne ĂŒmmargune keskelt auguga sai, mis lĂ”igatakse pooleks ning mille vahele mÀÀritakse toorjuustu. Ei tundu eriline, aga tegelikult on see nĂ€htus, mis defineerib elu New Yorgis. Bagelipagareid on linnas tuhandeid ning see on kiire, toitev ja soodne hommikusöök. Bagel on tĂŒĂŒpsöögiks muutunud tĂ€nu poolakatest immigrantidele, kes saia sellisel kujul ĂŒle ookeani tĂ”id. Bagelit saab tĂ€napĂ€eval tumedast jahust, sepikulise, teradega,

seemnetega ja veel sajal kujul. Sisust soovitan proovida toorjuustu-lĂ”hekreemi, mis on tĂŒĂŒpiline juudi kogukonna toit. NĂ€hes Brooklyn Bagel & Coffee silti, vĂ”id julgelt sisse astuda. DOUGHNUT on sÔÔrik, ainult et Ameeri-

kas tehakse seda sadade erinevate katete ja sisudega. Dunkin’ Donutsi kett on ilmselt ĂŒle riigi kĂ”ige enam levinud, kuid soovitan sisse astuda pisematesse baaridesse, nĂ€iteks Doughnut Planti, kel on New Yorgis vaid mĂ”ned kohvikud, see-eest orgastiliselt heade sÔÔrikutega. CRONUT. Kui panna kokku prantsuse-

pĂ€rane sarvesai croissant ja doughnut, saame cronut’i. Loogiline, eks! New Yorgi elanikud, kel on iga pĂ€ev vĂ”imalik valida kĂ”igi rahvuste toitude ning tuhandete kohvikute-restoranide vahel, armastavad uudsusi. Dominique Ansel leiutas ning patenteeris cronut’i ning

61


NYC teeb tuttav nĂ€gu meele rÔÔmsaks. Isegi kui oled seal vaid mĂ”neks pĂ€evaks kĂŒlas. IT’S MARGARITA O’CLOCK. New Yorgis on

see peaaegu alati. Kuna mehhiklasi elab linna eri piirkondades vĂ€ga palju, on rohkelt ka mehhiklaste söögikohti. Enamasti pakuvad need toitvat, maitsvat ja soodsat sööki ning taevalikke kĂŒlmutatud Margaritasid. WHOLE FOODS. See on poekett, kus ĆĄop-

pavad ka Angelina Jolie ja Taylor Swift. KĂ”ik on mahetoodang, ilusti pakendatud ja hĂ€sti kallis. Asjata ei öelda, et Whole Foods on “whole paycheck”. Nende valmistoidulett on imeline ning soovitan proovida vĂ€rskelt valmistatud mandlivĂ”id, mida saab osta kaaluga. GLUTEENIVABADUSE EEST VÕITLEJATELE!

temanimeline Dominique Ansel Bakery neid ka pakub. Ole valmis jĂ€rjekorras seisma, kuigi minnes sinna 7.30 hommikul, ei pruugi sa isegi kell 9, kui nad uksed avavad, oma rikkalikku maiust saada. Samas on selline teiste fĂ€nnidega jĂ€rjekorras seismine ĂŒks neist unustamatutest New Yorgi kogemustest.

just Ameerika filmidest, mille tegevus on toimunud New Yorgis. Kohvi kaasa pakutakse igas kohvikus, deli’s ja tuntud kohvikukettide poekestes, kuid soovitan soojalt Starbucksist eemale hoida ning omanĂ€olistes kohvi- ja espressobaarides kohalike baristade meistriteoseid maitsta ning ilusaid hipstereid jĂ€lgida.

HAMBURGER. Usun, et ĂŒks korralik reis

CHIPOTLE. TĂ€iesti geniaalne kiirtoidukett,

maailma pealinna ei möödu ĂŒhe korraliku burgeri ja friikartuliteta. Isegi kui sa pole suurem burksifĂ€nn (mina nĂ€iteks ei ole), vĂ”iksid nĂ€iteks proovida taimetoitlaste burgerit ning maguskartuli­ friikaid sellises kohas nagu Bareburger. NĂŒĂŒdseks juba mitme filiaaliga restoran avas esimese neist Queensi linnaosas Astorias, mis on samuti ĂŒks toidunautijate meelispiirkondi. Bareburger kasutab ainult mahekomponente ning pakub ka taevalikult hĂ€id salateid. DIM SUM on Hiina pelmeen, natuke pee-

nem variant kui meie omad. Eriliseks teeb dim sum’i söömise kultuuri aga see, et mĂ”ned söögikohad pakuvad neid jĂ€rgmiselt: hiina tĂ€di kĂ€ib kĂ€ruga ringi, sina nĂ€itad nĂ€puga, millise sisuga pelmeene sa tahad, ning tema tĂ”stab sobiva eine su lauale. Hiinalinnas on kindlasti lai valik, aga ka Queensis Flushingu linnaosas on palju kvaliteetseid hiina söögikohti, kus dim sum’i degusteerida. KOHV KAASA! Mul on kuri kahtlus, et

glamuurse, kontsakingadel ja kohvitops kÀes ruttava Àrinaise kujutis on tulnud

62

mis tegutseb peale USA ka Suurbritannias, Kanadas, Saksamaal ja Prantsusmaal ning pakub mehhikopĂ€rast toitu: taco’sid, burrito’sid ja riisiroogi, mille lisandid saad ise endale valida. Nad vÀÀrtustavad mahekoostisaineid ning nende guacamole on absoluutselt ĂŒle prahi. Chipotle’i silti nĂ€hes ei tasu sisenemata jĂ€tta. BRUNCH. Ameeriklased armastavad vĂ€ga

brunch’ida ehk hakata kell 12 Mimosasid jooma ja suurtes kogustes muna sööma. Sul on enamasti vĂ”imalik valida bottomless brunch ehk pakkumine, mis sisaldab hommikueinet ja piiramatus koguses kokteile. FALAFEL. New Yorgis kehtib deviis “Leia

endale oma falafeli-mees” ehk putka, kust ikka ja jĂ€lle kikerhernestest ja pĂ”ldubadest friteeritud pallikesi osta. KĂ€rusid, kus araabiapĂ€rase vĂ€limusega mees ööpĂ€ev lĂ€bi falafeleid mĂŒĂŒb ning sulle muuseas tasuta koola annab ning telefoninumbrit kĂŒsib, leidub igal pool, aga kui leiad sellise, kus parim falafel ja pita, tasub naasta. New Yorgis, kus kohtad iga pĂ€ev uusi inimesi ning masside liikumine on meeletu,

Nojah, mina nende hulka ei kuulu, aga kui sina kuulud, siis oled paradiisis. Gluteenivabadus valitseb toidupoodides, restoranides, pagariĂ€rides ja keegi ei vaata sind imelikult, kui sa ei soovi saia pugida. Loomulikult on see osa trendist ning gluteenivabade produktide eest maksad ka pisut kopsakamat hinda, kuid see on siiski pigem sealne elustiil kui ekstravagantsus. Spinati ja lehtkapsa (kale) smuutisid soovitan aga kĂŒll juua, need on seal imemaitsvad ning samuti igas deli’s ja tĂ€navaputkas saadaval. PITSA. Ma olen ka Itaalias elanud, aga au-

sĂ”na, pitsa ei maitsenud kunagi nii hĂ€sti kui New Yorgis (vĂ”ib-olla sellepĂ€rast, et see sööming toimus enamasti öösiti pĂ€rast pidu ja siis maitseb see saia ja juustu sulam eriti hĂ€sti, aga mĂ€lestused sealsest pitsast on unustamatud). Parim soovitus on haarata paaridollarilisi lĂ”ike tĂ€navalt, Artichoke’i-nimelist ketti vĂ”ib samuti usaldada.

Mine kindlasti! CHELSEA MARKET. Trendikas Meat­ packingu piirkonnas asuv gurmaanidele mĂ”eldud siseturg – leiad sealt vĂ€ikesed poed ja kohvikud, vĂ€rske juustu, kvaliteetkohvi ja veinid. www.chelseamarket.com SMORGASBURG. Brooklynis Williamsburgis ning Prospect Parkis peetav vĂ€liturg, kus pakutakse kohalike tootjate valmistatud sööke-jooke. www.smorgasburg.com


MEIE ARUSAAM LUKSUSEST TÄIESTI UUS VOLVO XC90

Info-Auto

CO2 heide: 152-179 g/km; Keskmine kĂŒtusekulu: 5,8-7,7 l/100 km

infoauto.ee


Reklaam

923 3 Mar 6963 i Ka 2611 sk 970 3 12/1

6

Kuldkaart ‱ Soodustused Estraveli reisiteenuste tellimisel ‱ Kingitused kogutud boonuspunktide eest ‱ Eripakkumised ja soodustused rohkem kui 150 koostööpartnerilt

Ilusalong Maribell Ilusalong Maribell tegutseb 2001. aastast Tallinna tuiksoonel ehk Viru keskuses. Salong on inimestele, kes hindavad mugavust, teenuse kĂ”rget kvaliteeti ja professionaalseid teenindajaid. Kasutatakse vaid parimaid tooteid ja kosmeetikavahendeid, mida saab ka kaasa osta. Elus on ilu! PĂŒsisoodustus Kuldkaardi omanikele 10% kĂ”ikidest ilusalongis Maribell pakutavatest teenustest. www.maribell.ee

Kuldkaardiga kogutud boonuspunktide seisu saate kontrollida Estraveli veebilehel "Minu konto" sĂŒsteemis http://www.estravel.ee/kuldkaart. Boonuspunktid kehtivad kaks aastat alates kontole laekumise kuupĂ€evast.

Uus kohvik ENZO ENZO on uus kohvik ja restoran Tallinna sadamas, mis asub vaid mĂ”ne sammu kaugusel vanalinnast. Teid ootavad hubane atmosfÀÀr, kĂŒlalislahke vastuvĂ”tt ja rikkalik valik roogi klassikalisest Euroopa köögist. Kombinatsioon elegantsist, lihtsusest ja mugavusest muudab ENZO sobivaks nii romantilisteks kohtumisteks, Ă€rilĂ”unateks kui ka suursĂŒndmusteks. Peakokk Arthur OvtĆĄinnikov suudab meeldivalt ĂŒllatada ka kĂ”ige nĂ”udlikumaid kliente. PĂŒsisoodustus Kuldkaardiga 5% kĂ”igist tavahindadest. www.enzocafe.ee

Argentiina restoran Zebra Cafe Zebra Cafe ja restoran tervitab moodsa sisekujunduse ning hubase ja romantilise Ă”hkkonnaga. Restorani uhkuseks on Ă  la carte menĂŒĂŒs pakutavad parimad palad Vahemere maade köögist. Samuti pakutakse vĂ€ga laia valikut erinevaid hĂ”rgutisi Jaapani köögist, kĂŒlalise silme all valmivad nii sushi kui ka sashimi. Suvel on avatud terrass. PĂŒsisoodustus Kuldkaardiga 10% kĂ”igist tavahindadest. www.zebracafe.ee

64

Eesti grilliparadiisiks kutsutud Argentiina restoran on lihasĂ”prade meeli LĂ”unaAmeerika maitsetega rÔÔmustanud juba seitseteist aastat. Peakokk Kostja Kisseljov on koostööd teinud maailma tuntud kokkadega ja kĂ€inud eri riikides vĂ”istlemas. HÔÔguvatel sĂŒtel ei valmistata ĂŒksnes hĂ”rku liha, vaid ka mereande. Privaatses 50kohalises saalis saab korraldada ka kĂ”ikvĂ”imalikke sĂŒndmusi. PĂŒsisoodustus Kuldkaardiga 10% kĂ”ikidest tavahindadest. Soodustuse alla ei kuulu lĂ”una- ja eripakkumised. www.argentiina.ee


Villapuhkus Vahemere ÀÀres

Sitsiilia, Prantsuse Riviera, Hispaania pĂ€ikeserannik... Villarent lubab Sul tunda end osakesena kohalikust elust ja kultuurist. Pakume laia valikut rendivillasid 26 Euroopa riigis — Kreeta valgetest treppidest ning TĂŒrgi vĂŒrtsilĂ”hnalistest tĂ€navatest Horvaatia tuletornide ja Sitsiilia oliivisaludeni.

Apartement pĂ€ikesekĂŒllases Sitsiilias

Apartement elegantses Cote D’Azuris

Rendihind nÀdalaks alates 269 eurost

Rendihind nÀdalaks alates 389 eurost

Kauni vaatega villa Spliti lÀhistel

MÀgivilla pÀikeselises Costa Bravas

Rendihind nÀdalaks alates 390 eurost

Rendihind nÀdalaks alates 389 eurost

www.estravel.ee/villapuhkus Hinnad kehtivad majutuseks maist juunini. Hind kehtib kogu apartemendi/maja rendiks laupĂ€evast laupĂ€evani ehk perioodiks 7 ööd ja 8 pĂ€eva. KĂŒsi meilt ka personaalset villapakkumist vastavalt Sinu eelarvele, inimeste arvule vĂ”i piirkonnale, kus sooviksid puhata!

Mustmiljon tÀidetud reisiunistust 24/7 tasuta reisiabi 6 266 266, estravel@estravel.ee


Pavel Yuryev | Dreamstime.com

Alari Rammo

RistsÔna

SAADA 66

Ă”ige vastus 10. juuniks 2015 rs@critera.ee ja osaled loosimises, kus auhinnaks on 65-eurone Estraveli kinketĆĄekk. Eelmise numbri ristsĂ”na Ă”igesti lahendanute seast sai Estraveli kinketĆĄeki Helin LillevĂ€li. Palju Ă”nne! Me vĂ”tame ise ĂŒhendust.



Unista tegudes:

Tallinnast suurlinna suminasse vìȜi soojadesse merelainetesse! Suvepuhkusele jìȜuad kodust vaid paari tunniga:

Berliin, Milano, MìČŽnchen, Nice, Pariis, Split ja Viin.

www.estonianair.ee


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.