Estraveller

Page 1

Eesti reisiajakiri

Talv 2016

17 kohta , kuhu sĂ”ita aastal 2017 Retk LÀÀnePaapua sĂŒdamesse

Silja Luide: “Olen nĂŒĂŒd kruiisifĂ€nn!” Pelgulinn, peidetud puupĂ€rl

Istanbuli kuulsaim hoone

Eesti lahtedel matkauiskudega


REKLAAM

Uhiuus spaahotell ja konverentsikeskus Tartu sĂŒdalinnas LĂ”una-Eestis Tartu kesklinnas avab 2016. aasta detsembris kĂŒlalistele uksed uhiuus hotell nimega V spaa- ja konverentsihotell. Selle koosseisu kuuluvad majutus, Baltimaade ĂŒks suurim spaakompleks, restoran, kohvik ja konverentsiruumid. V spaa- ja konverentsihotellist saab Eesti kĂ”ige uuem spaanaudinguid pakkuv lÔÔgastuskeskus. Tartus ei olnudki varem spaahotelli koos sauna- ja basseinikeskusega, kuid nĂŒĂŒd on see tĂŒhimik esinduslikult tĂ€idetud.

Vitaalsus ja elujÔud

V on konverentsiturismi ja perepuhkuste kohtumispaik, kus saavad kokku veekeskuse elurÔÔm ja mĂ€ngulisus ning Ă€riturismi professionaalsus ja asjalikkus. V-tĂ€ht hotelli nimes tĂ€hendab vitaalsust ja elujĂ”udu ning tĂ€histab Ă”nne juurde viiva teekonna algust. VÀÀrikas spaahotell koondab kokku nii mĂ”nusad puhkamisvĂ”imalused, asjalikud visioonikonverentsid kui ka hea tervise – kĂ”ige, mida on Ă”nneks vaja.

Mugav majutus

Hotelli 79 numbritoa hulgas on nii parimaid puhkamisvĂ”imalusi pakkuvaid superior ja deluxe tube kui ka erilahendusega ruumikaid stuudiotube. Peale selle on valikus kaks luksuslikku sviiti. Hotellitubade varustatuse tase vastab nelja tĂ€rni nĂ”uetele ning tubade ruumikus vĂ”imaldab lisavooditega ööbida kolmel kuni viiel kĂŒlalisel. Koduse hubasuse loovad pĂ”randaid katvad pehmed villavaibad, kuid valida saab ka allergiavaba toa parketiga.

Spaa- ja saunakeskus katusekorrusel

Spaa- ja saunakeskus mahutab samaaegselt 300 inimest ja oodatud on ka kĂŒlalised vĂ€ljastpoolt hotelli. Hotell asub tĂ€pselt sĂŒdalinnas, Kvartali Ă€rikeskuses, seega saavad kliendid astuda hotelliuksest otse vĂ”imalusterohkesse keskkonda. See tĂ€hendab maailma mainekaimate kaubamĂ€rkidega kaubanduskeskust koos kĂ”igi eluks vajalike kaupluste ja mitmekesiste toidukohtadega. Enam lĂ€hemal mugavustele olla ei saa. Justkui kirsiks tordil on kaubanduskeskuse katusekorrusel asuv ainulaadne klaaskatusega spaakeskus koos basseinide, sau-


REKLAAM

nade ja hoolitsusruumidega. Sama rikkalikku ja erinevate vĂ”imalustega tĂ€idetud saunamaailma praegu mujal Eestis polegi. Nimelt on V saunamaailmas 11 erineva niiskustaseme ja temperatuuriga sauna. Spaa muudab eriliseks soolamaailm koos soolabasseini ja -saunadega ning lÔÔgastusmaailm vahupesuga hamam'i, puukĂŒttega sauna, Tai massööri ja karavanitoaga. Muidugi ei puudu ka mullivannid, Jaapani bassein, lastebasseinid ja atraktsioonid ning suur massaaĆŸijugade ja ringvooluga lÔÔgastusbassein. Spaahoolitsuste osakonnas on 11 tuba, mis on sisustatud mugava mööbli ja kaasaegse tehnikaga. Hoolitsuste tegemisel kasutatakse ainult eksklusiivseid kosmeetikabrĂ€nde.

Tipptasemel tehnikaga konverentsikeskus

Hotelli teisel korrusel asuvas moodsas konverentsikeskuses on viis eri suurusega saali, mis mahutavad kokku kuni 700 inimest. Saalid on omavahel ĂŒhendatavad ja annavad vĂ”imaluse koostada just kliendi ĂŒrituse jaoks sobivaima ruumiplaani. KĂ”ik saalid on varustatud tipptasemel helitehnika, projektorite ja ekraanidega. Peale suuremate ja vĂ€iksemate konverentside sobivad ruumid ka messide, vastuvĂ”ttude, kontsertide ja muude rahvarohkete ĂŒrituste korraldamiseks. Konverentsikeskusest pÀÀseb mugavalt liftiga hotelli.

Restoran Joyce pakub rÔÔmu ja rikkalikult maitseid

Hotelli juurde kuulub ka eri maailmajagude köökidest parimaid maitseelamusi pakkuv restoran ning Ă”dusateks kohtumisteks sobiv fuajeebaar. Igas roas on omal kohal nii toorainete vĂ€rskus kui ka maitsete erilisus. Hotelli restoran Joyce pakub oma kĂŒlalistele rÔÔmu, mis tuleb Tartu parimast maitsevalikust. Restoran Joyce’i brĂ€ndivÀÀrtustest kĂ”ige kesksemal kohal on kaks ĂŒlemaailmselt mĂ”istetavat terminit: rÔÔm (joy), mida pakub heas seltskonnas veedetav kvaliteetaeg ning muljetavaldav maitsete valik (choice), mille hulgast leiab iga kĂŒlaline endale midagi meelepĂ€rast. Restoran on kahetasandiline ning mahutab kuni 120 inimest, mis vĂ”imaldab korraldada ka vĂ€iksemaid eriĂŒritusi.

Justkui puhkus soojal maal

Tartu on Eesti uus kuurortlinn. Enam ei pea piirduma Tallinna, Haapsalu, PĂ€rnu vĂ”i Saaremaa mereÀÀrsete spaadega, vaid tĂ”elise soojamaapuhkuse elamuse saad nĂŒĂŒd hoopis Eesti suuruselt teisest linnast. Spaas on isegi ĂŒks vĂ€ga eriline sooja liivapĂ”randaga kaetud osa, mis tĂ€hendab, et kaugele maale sĂ”itmise asemel vĂ”ib varbad sooja liiva sisse lĂŒkata ja vabalt puhata ka Tartus. Kindlasti tasub Tartu V spaa- ja konverentsihotelli kĂŒlastada, sest see on nĂŒĂŒd Eestis puhkusesihtkoht number ĂŒks. Tere tulemast Tartusse!

Riia 2, Tartu ‱ +372 677 6677

www.vspahotel.ee



Profid soovitavad kruiisipuhkust

Eesti reisiajakiri aastast 2000 Ilmub veebruaris, mais, septembris ja novembris. TiraaĆŸ: 10 110 Toimetus: estraveller@estravel.ee Reisisoovid: estravel@estravel.ee VÄLJAANDJA AS Ekspress Meedia PEATOIMETAJA Silvia PĂ€rmann TEGEVTOIMETAJA Margit Aedla TOIMETAJA Janika Ritson KUJUNDAJA Marju Viliberg KEELETOIMETAJA Riina Palmiste REKLAAM KĂ€trin Murumets, katrin.murumets@ekspressmeedia.ee TRÜKK Printall ESIKAANE FOTO Kaupo Kikkas VĂ€ljaandja ei vastuta teenusepakkujate tehtavate muudatuste eest sĂ”iduplaanides, hindades jms. Ajakirjas ilmunud materjalide kasutamiseks tuleb toimetuselt luba kĂŒsida. Loe digiajakirja: www.estravel.ee/estraveller

Kujuta ette, et elad nĂ€dala vĂ”i kauemgi ĂŒhes ilusas, suures ja turvalises luksushotellis merevaatega toas, ainult et see hotell liigub ja viib sind iga pĂ€ev uude ja huvitavasse kohta. Me kĂ”ik vajame puhkust ja vaheldust. Ja just nimelt kruiis pakub seda kĂ”ige efektiivsemal viisil. Olen ise kĂ€inud 16 kruiisil: Kariibi merel, India ookeanis, Aasias, Okeaanias, Vahemerel jne. KĂ”ige vĂ€iksemal kruiisilaeval oli 30 reisijat ja kĂ”ige suuremal laeval ĂŒle 3000. Minu lemmik on juba mitu aastat Euroopa kruiisifirma Silversea Cruises, mis konkureerib selliste firmadega nagu Seabourn, Hapaq Lloyd ja Regent Seven Seas. Aga just Silversea kvaliteedi ja hinna suhe meeldib mulle kĂ”ige rohkem. Detsembris lĂ€hen nendega Kariibi merele seilama ja aastavahetusel olen tillukesel Saint BarthĂ©lemy saarel, kuhu suured kruiisilaevad ligi ei pÀÀse. Silversea kruiisid meeldivad paljudele, olgu selleks kasvĂ”i seekordse Estravelleri kaanel olev ajakirjanik ja toidublogija Silja Luide. Oktoobri lĂ”pul kruiisile minnes oli Silja ĂŒpris ettevaatlik – ta arvas, et vĂ€sib kĂŒmnepĂ€evasest reisist Ă€ra ja seilamine muutub ĂŒhekĂŒlgseks. Tagasi tuli ta vaimustatuna, kusjuures suurima ĂŒllatusena meeldisid talle teenindus laeval, fantastilised meelelahutusvĂ”imalused ning see, kuivĂ”rd lihtne on ĂŒhe reisiga Ă€ra nĂ€ha hulk pĂ”nevaid riike. Pole seega imestada, et kruiisireisijate arvuks prognoositakse tĂ€navu rekordiliselt 25 miljonit, mis on kaks korda rohkem kui kĂŒmme aastat tagasi. Muide, selle numbri sisse ei kuulu regulaarliinilaevadel reisijad, nĂ€iteks kruiisipaketiga Tallinnast Stockholmi sĂ”itjad. Siinkohal kasutaksin vĂ”imalust ka mĂ”ne mĂŒĂŒdi kummutamiseks. Esimese mĂŒĂŒdi jĂ€rgi kĂ€ivad kruiisil ainult Ameerika pensionĂ€rid. Tegelikult on keskmine kruiisireisija ĂŒllatavalt noor. Suurtel kruiisilaevadel on palju seiklejaid ja lastega perekondi. VĂ€iksematel laevadel on tĂ”esti ĂŒlekaalus need, kel lapsed juba tĂ€isealised. Teise mĂŒĂŒdi kohaselt möödub kruiis oma kitsukeses kajutis merehaigust pĂ”dedes. Esiteks on laevadel kĂ”ikumist neutraliseerivad stabilisaatorid. Ja klaustrofoobsete kajutite asemel on uutes laevades avarad sviidid laiade voodite, tugitoolide, mugavate vannitubadega ja soovi korral ka rĂ”duga. Kolmas mĂŒĂŒt on see, et kruiis on nii kallis, et pole mĂ”tet uurima hakatagi. Tegelikkus on lausa vastupidine. Kui arvutame kokku, mis maksab kolm-neli restoranikĂŒlastust pĂ€evas, öö heas hotellis, kultuuriprogramm, liikumine linnade vĂ”i saarte vahel, saame kindlasti kruiisi hinnast suurema numbri. Nii et tegelikult on kruiisil kĂ€imine ĂŒks kokkuhoidlik tegevus. Laevu, millega kruiisida, on maailmas umbes 450. KĂ”ige suuremad kruiisihimulised elavad USA-s, Saksamaal, Suurbritannias ja Austraalias. KĂ”ige rohkem laevu ja reisijaid seilab Kariibi meres, teisel kohal on Vahemeri. Kui esmapilgul tundub kruiis ĂŒks keeruline ettevĂ”tmine olema, siis pĂ€rast esimest katsetust muutub kĂ”ik oluliselt selgemaks. Esimese hirmu vĂ€ltimiseks soovitame nĂ”u pidada meie reisikonsultantidega, kes oskavad selgitada kĂ”ike, alates reisivalikust, lĂ”petades kruiisi lĂ”pppunkti saabumisega. Estraveli Cruise Centre on tĂ€na Baltikumi suurim kruiisifirmade ametlik mĂŒĂŒgiesindaja ning meie portfellis on ligi 30 kruiisifirmat. KĂ”ige soodsamana on mulle meelde jÀÀnud Dubai kruiis (295 €) ja kĂ”ige kallim oli umbes 65 000 € maksev kruiis, mis lĂ€ks Ameerikast Tahiti, Uus-Meremaa ja Austraalia kaudu Aasiasse. Kahe ÀÀrmuse vahele jÀÀb muidugi tuhandeid hĂ€id variante, kust igaĂŒks leiab sobiva. Me peame vĂ€ga oluliseks, et klient valiks endale sobiva piirkonna ja kruiisifima ning lĂ€heks reisile Ă”igete ootustega. ReisinĂ”u leiab ka: www.kruiis.ee. Soovime Sulle head (kruiisi)seikluste kirjut 2017. aastat. AIVO TAKIS Estravel AS-i juhatuse liige ja asutaja-aktsionĂ€r


16

Selles numbris PRAEGU ÕHUS Profid soovitavad kruiisipuhkust

19

5

Uudised

10

Postkaardid

12

PUHKA EESTIS Tallinna peidetud puupĂ€rl – Pelgulinn

16

Matkauisutamine – jahe ja lahe kulgemine karge vee kohal 19

HEA ELU 17 kohta, kuhu sĂ”ita aastal 2017 22 IgaĂŒhest vĂ”ib saada kruiisireisija 32

22

32 6


10

52

SEIKLUSLIK ELU Talvise looduse kĂ”ige vĂ”imsam vaatemĂ€ng 46 Retk LÀÀne-Paapua sĂŒdamesse

52

59

TASUB TEADA UnenÀgu, mis lÀks tÀide

59

Kodu on kindlus – varahoidla on aga kindlusest kindlam

62

Raamat, film, nÀitus

63

MAAILMARÄNDUR 7 kĂŒsimust ehtekunstnik Tanel Veenrele 66

62 46

66 7


PRAEGU ÕHUS

Foto: V SPA Hotel

Siseturismi pakkumised

Detsembris avab Tartus oma uksed uus kauaoodatud spaahotell ja konverentsikeskus V. V toob ĂŒhe katuse alla kokku ka kĂ”ige nĂ”udlikuma puhkuse- vĂ”i Ă€rituristi soovitud teenused. Paketi ostjad saavad saabumispĂ€eval kasutada piiramatult LĂ”una-Eesti suurima spaa- ja saunakeskuse lÔÔgastusmaailma ja jĂ”usaali, lahkumispĂ€eval on see vĂ”imalik kella 12ni. Lisaks piiramatu soolamaailma kasutus! Soolamaailma kuuluvad soolakivisaun, soola-aurusaun, soolabassein ja puhkeala. Kindlasti tasub ka proovida, mida pakub hotelli restoran, sest Ă”htusöögi kĂ”rvale saab paketi ostja ka tasuta pudeli tĂ”eliselt head veini. SeejĂ€rel tasuta ööklubisse Maasikas, kus ootab ka klubipoolne ĂŒllatus! Paketi hind kahele majutusega superior toas neljapĂ€evast pĂŒhapĂ€evani algab 109 eurost. Pakkumine kehtib majutuseks 15.12.2016–17.03.2017 (v.a 30.12.2016–02.01.2017 ja 17.–24.02.2017).

Foto: V SPA Hotel

LÔÔgastavad hetked Tartu uues spaahotellis

Foto: Silver Gutmann

Teatrielamused ja Ă”dusad Ă”htud Tartus Hotellid London ja Pallas kutsuvad talveĂ”htutel nautima linnapuhkust koos teatrielamusega Tartus. MeelepĂ€rase etenduse saad Vanemuise laiast mĂ€ngukava valikust ise valida – olgu siis eelistuseks ballett, muusikal, draama vĂ”i komöödia. Kohe Vanemuise peamaja kĂ”rval asuv hotell Pallas vĂ”lub oma suurepĂ€rase asukoha, modernse klaasfassaadi ning 1920. aastate Pallase koolkonna kunstnike töödest inspireeritud sisekujundusega. Hotell London asub Tartu sĂŒdames, jalakĂ€ijate tĂ€nava ÀÀres Raekoja platsi vahetus lĂ€heduses, ĂŒmbritsetuna linna olulisemate vaatamisvÀÀrtustega. SĂ”nalavastuse teatripaketi hind kahele algab Pallases 123 eurost ja Londonis 141 eurost. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2017

Meresuu Spa & Hotel on heatasemeline wellness-spaahotell, mis asub Eesti ĂŒhes vanimas kuurortlinnas Narva-JĂ”esuus, mis ei vaja tutvustamist. LÔÔgastav atmosfÀÀr, jalutuskĂ€igud mere ÀÀres, merekohin ning mĂ€nnimets loovad perfektse puhkuse atmosfÀÀri aastaringselt. Pakett „Araabia maiustused” sisaldab peale majutuse, vee- ja saunakeskuse piiramatu kasutuse ning hommikusöögi ka soolakambri kĂŒlastust ja kehahoolitsust – kas „Araabia maiustused” vĂ”i „Bali kehahoolitsus” (45 min) omal valikul. Kehahoolitsus „Araabia maiustused” viib otse Idamaisesse muinasjuttu – selles sisaldub kehakoorimine ja aromaatsete Ă”lidega massaaĆŸ. Jiwa Balinese luksuslik hoolitsus algab kogu keha koorimisega aromaatse greibikoorijaga, millele jĂ€rgneb mĂ”nus Bali massaaĆŸ. NĂ€dalasisese (P–N) paketi hind kahele on 99 eurot. Pakkumine kehtib majutuseks ajavahemikus 01.11.–22.12.2016. VĂ”ta ĂŒhendust Estraveli siseturismi osakonnaga tööpĂ€eviti kell 9.00–17.30 telefonil 626 6233 vĂ”i e-posti aadressil siseturism@estravel.ee. Hinnale lisandub teenustasu 8 eurot. Estraveli Kuldkaardi omanikke teenindame ĂŒle 150-eurose ostu puhul tasuta, alla selle on teenustasu 4 eurot.

8

Foto: Aivo Kallas VELVET

Tervislikud „Araabia maiustused” Meresuu spaas


Restoran Kuldmokk Restoran Kuldmokk on vĂ€ike hubane restoran Hirvepargi veerel Falgi teel, kus talvel praksub kaminas tuli ning suvel on terrassil tĂ”elist Vahemere hĂ”ngu tunda. Kuldmokk on lind. Ta on fantaasia, aga just tema maailmas sooviks gurmaan elada. Ta valib hoolega, mida ja kuidas sööb, sest elus peab olema head maitset, stiili ja naudingut. Kuna Eesti kliima ei luba igal aastaajal maitsemeele ergutamiseks meelepĂ€rast leida, vĂ”ib teda tihti kohata tiiba ripsutamas Vahemere-ÀÀrsetes rannikuvetes. Kuldmokk vĂ”ib olla ootamatu, nii et hoia oma meeled avatuna, kui talle kĂŒlla tuled.

PRAEGU ÕHUS

Kuldkaart

Kuldkaardi ja Platinum Club kaardi omanikud saavad kaardi esitamisel kuni kolme kaaslasega Kuldmoka tavamenĂŒĂŒst 10% soodustust. facebook.com/kuldmokk

Lumi looduskosmeetika Isiklikust kogemusest vĂ”rsunud LUMI vĂ€rskeid ideid toetavad ĂŒlemaailmsed teadusuuringud. LUMI usub looduslikku nahahooldusesse, mis on tugevalt seotud uusimate teadussaavutustega. Neid kahte pĂ”himĂ”tet jĂ€rgides pakub LUMI ka kĂ”ige tundlikumale nahale Ă”rna, kuid efektiivset hooldust. Eesti ĂŒlikoolidega koostöös arendatud tooted on toodetud Eestis vaid parimast toorainest, pidades silmas nende toimet ja koosmĂ”ju nahale. Tulemuseks uue generatsiooni unisex looduskosmeetika, mis ei tee kompromisse efektiivsuse arvelt. Kuldkaardi ja Platinum Club kaardi omanikele kehtib soodustus LUMI e-poes kĂ”igilt toodetelt 10%, allahindluse saamiseks kasuta sooduskoodi estravel10. www.luminordic.com

KSA Silmakeskus

Boutique Time & Diamonds

KSA Silmakeskus on juhtiv lasersilmakliinik Eestis, mis on spetsialiseerunud pĂ”hjalikele nĂ€gemisuuringutele ja lĂŒhinĂ€gelikkuse korrigeerimisele laseroperatsioonide abil. TĂ€naseks on KSA Silmakeskus teinud ligi 30 000 laserprotseduuri ja ĂŒle 200 000 uuringu. Protseduure teostab vĂ€ga hinnatud silmakirurg Ants Haavel. KSA Silmakeskuse eesmĂ€rk on tĂ”sta inimeste elukvaliteeti, pakkudes vabadust, mida annab prillidest ja kontaktlÀÀtsedest loobumine.

Alates 1992. aastast on butiik Time & Diamond olnud ametlik edasimĂŒĂŒja enimtuntud brĂ€ndidele, mis on hinnatud, stiilsed, maitsekad ja kĂ”rgekvaliteedilised. Breitling, Piaget, Longines, Chronoswiss, Movado, Mikimoto, Pomellato, S.T. Dupont, Montblanc, LLadro, Pesavento ning paljud teised tuntud kvaliteetjuveelid ja -kellad Euroopa tipptegijatelt. Limiteeritud kogustes kollektsioonid on ÀÀrmiselt atraktiivsed ja ihaldusvÀÀrsed. Meie butiigis on ostlemine kliendile tĂ”eliselt nauditav protsess. Iga ost Time & Diamonds butiigist on kuninglik ja vÀÀrtuslik kingitus nii endale, sĂ”brale kui ka Ă€ripartnerile.

Kuldkaardi ja Platinum Club kaardi omanikele Flow 2.0 nÀgemisuuring 50% soodsamalt!

Kuldkaardi ja Platinum Club kaardi omanikele kehtib soodustus 10% kaupade tavahindadest. www.boutiquetimediamonds.com/ee/estonia

9


PRAEGU ÕHUS

Uudised Suvel saab Tallinnast otse Montenegrosse

Foto: Silvia PĂ€rmann

Rootsi parim tĂ€navatoit vÀÀriks Michelini tĂ€rne Keset Stokholmi Slusseni turuplatsi seisab mittemidagiĂŒtleva vĂ€limusega valge putka, katusel kiri Nystekt Strömming. Putka on seal seisnud ĂŒle 20 aasta ning see on tĂ”eline kultuskoht. Kui Inglismaa tuntud toiduguru A. A. Gill Stockholmi kĂŒlastas, et parimad restoranid vĂ€lja noppida ja neile Michelini tĂ€rne anda, leidis ta kĂ”igi suureks ĂŒllatuseks ka rĂ€imeputka kuulsate tĂ€htede vÀÀrilise olevat. Kahjuks ei saanud ta putkale tĂ€rne anda, sest muud tingimused jĂ€id tĂ€itmata, aga fakt ise lisas kohale veelgi kuulsust. MĂ”istliku raha eest saab sealt lihtsat, aga haruldast rooga – kliendi enda silmade all vĂ”is praetud vĂ€rskeid rĂ€imi. Proovige jĂ€rele jĂ€rgmisel reisil Stockholmi!

Foto: Shutterstock

Estravelist saab osta Eesti reisikorraldajate pakette Tallinnast Tivatisse Montenegros – 117 suurepĂ€rast supelranda ja 294 km pikkune rannariba pole kunagi olnud nii lĂ€hedal. VĂ€ljumiste periood: 17.05.2017– 07.06.2017 ja 04.07.–25.07.2017. Montenegro on mĂ€gedest ĂŒbritsetud suursuguse looduse ja rikkaliku ajaloopĂ€randiga riik. Aadria mere ÀÀres asuv Tivati piirkond pakub meie reisijatele avastamisrÔÔmu - seal saab veeta nii mĂ”nusat ranna- kui ka linnapuhkust. Kohalikud on tuntud oma kĂŒlalislahkuse poolest.

Tallinki Megastar tuleb liinile jaanuari lĂ”pus Esialgsete plaanide kohaselt alustab Megastar Tallinna-Helsingi liinil 29. jaanuaril 2017. Megastaril on praeguste Tallink Shuttle’i kiirete reisilaevadega vĂ”rreldes 62 protsenti enam ruumi. Reisijateala on 40 protsendi vĂ”rra suurem, mahutades 2800 inimest. Laeva autotekile sĂ”idavad autoga reisijad teise tasandi rambi kaudu, kaubikutest ja bussidest eraldi. Laeval asub ka 150 autokohaga garaaĆŸ, kuhu on reisijatel juurdepÀÀs terve reisi vĂ€ltel ning mis on ĂŒhendatud poega Traveller`s Superstore. Kui varem on lounge’id kuulunud Comfort ja Ă€riklassi teenuse juurde, siis Megastaril lisandub standardklassi teenusele samuti oma lounge. TĂ€iesti uue kontseptsiooniga, vaikne ja mugavate tugitoolidega istesalong on avatud kĂ”ikidele reisijatele. Istesalongis on enam kui 300 istekohta ning alale on planeeritud suur hulk seinakontakte telefonide ja teiste elektriseadmete laadimiseks ja kasutamiseks reisi vĂ€ltel. Megastaril saab olema seitse erinevat restorani ja kohvikut, mille hulgas on nii klassikaline buffet-restoran, Ă  la carte-restoran, kiirtoidurestoran ja kohvikud. Laeval asuvad ka pubid ja baarid. Lastega reisijate rÔÔmuks on laeval ka vĂ€rske ja pĂ”hjamaise ilmega laste mĂ€nguala. Megastar saab olema Tallinki suurim kiire reisilaev, olles 212 meetrit pikk ning mahutades korraga 2800 reisijat, mis on samavÀÀrne kruiisilaeva Baltic Queeniga.

Peterburi nimetati Euroopa parimaks reisisihiks Peterburi, mis on tuntud oma suurepĂ€rase ajaloo, ilusate kanalite ja pikkade suvepĂ€evade poolest, nimetati World Travel Awardsi galal Euroopa kĂ”ige vĂ€ljapaistvamaks sihtkohaks. Kuid Peterburi polnud mitte sugugi ainus sihtkoht, mida galal tunnustati. Madeira viis koju Euroopa parima saare sihtkoha tiitli. Portugalile kuuluv Aafrika rannikust loodes asuv saar on tuntud oma lummavate maastike ja mitmekesise taimestikuga. Neile, kes otsivad Euroopas paika lĂŒhikeseks puhkuseks, sobib Lyon, mis nimetati Euroopa parimaks linnapuhkuse paigaks. Prantsusmaa suuruselt kolmas linn on tuntud suure toidukeskuse ja iga-aastase valgusfestivali FĂȘte des LumiĂšres’i poolest.

10


PĂ€rnu Kohvikute NĂ€dalal selgus linna parim kohvik

TAEVASED SÕNUMID

SĂŒgisesel PĂ€rnu Kohvikute NĂ€dalal hindasid sööjad linna parimaks kohaks Cafe XS-i. Kohvikute nĂ€dala kĂŒlalistelt saadud tagasiside pĂ”hjal selgusid kĂŒlaliste lemmikroad. Parimaks eelroaks hindasid kĂŒlalised MUM Cafe mereannihautise. KĂŒlaliste hinnangul oli kohvikute nĂ€dalal serveeritud parim dessert Mon Ami kama-posset.

NORDICA avab 2017. aasta kevadel uue liini Hamburgi. Samuti tihendab Nordica lennugraafikuid BrĂŒsseli, Stockholmi, Viini ja Oslo suunal, suvehooajal lisandub iganĂ€dalaselt kolmas lend Odessasse. „PĂ”hja-Saksa suurimasse linna Hamburgi lendamist oleme juba mĂ”nda aega planeerinud ja kevadel viime selle plaani ellu. Oleme nĂŒĂŒdseks kĂ”ik oma kuus CRJ-tĂŒĂŒpi lennukit tööle rakendanud ja jĂ€rgmisel aastal lisame oma lennuparki veel paar lennukit. See vĂ”imaldabki meil lennusagedusi suurendada ja samm-sammult ka uusi liine avada,” selgitas Nordica juhatuse esimees Jaan Tamm firma lĂ€hituleviku plaane.

Foto: PĂ€rnu Kohvikute NĂ€dal

Reisiportaal selgitas vÀlja eestlaste meelest kÔige romantilisema sihtkoha

Foto: Wikimedia

Korsten – uued armastusega loodud maitsed Tallinnas

Kaks nĂ€dalat kestnud romantilisima reisisihtkoha konkursi esikoha pĂ€lvisid Maldiivid – idĂŒlliline korallisaarestik India ookeanis. Maldiividele jĂ€rgnesid Hawaii saared Vaikses ookeanis, Bali saar Indoneesias ning Santorini saar Kreekas. Romantiliste reisisihtkohtade TOP 7 kujunes jĂ€rgmiseks: 1. Maldiivi saared, Maldiivid – 3219 hÀÀlt 2. Hawaii saared, USA – 2009 hÀÀlt 3. Bali saar, Indoneesia – 1967 hÀÀlt 4. Santorini saar, Kreeka – 1908 hÀÀlt 5. Cinque Terre piirkond, Itaalia – 1606 hÀÀlt 6. Pariis, Prantsusmaa – 921 hÀÀlt 7. Praha, TĆĄehhi – 654 hÀÀlt

Foto: Terje Ugandi

Kalamaja Kultuurikatla poolses otsas oli seni söögikohti napimalt kui mujal asumis, ometigi meelitavad Kalasadam, Kultuurikatla enda sĂŒndmused ning naabermajas tegutsev EKKM just sinna kokku suure seltskonna. Korsten, Armastus & Hea Toit tĂ€idab tĂŒhimiku ja kui esmaspilgul tundub, et nii suurt restorani on ehk isegi pisut palju, siis laua reserveerimisel muutub kĂ”ik. Korsten on alati tĂ€is inimesi, soojust, hĂ€id lĂ”hnu ja suminat. Veel enne menĂŒĂŒ lugema hakkamist tuleb jĂ€tta hetk interjööri imetlemiseks. See on suur saal, mis pakub lĂ”putult mĂ€nguvĂ”imalusi laudadega ja mahutab muretult ka suurema seltskonna. Samas on interjöör mitte lihtsalt kaunis, vaid vĂ€ike akustiline ime. Suures avatud ruumis on tĂ”epoolest vĂ”imalik juttu ajada nii, et kĂ”rvallaudade sama elavad vestlused kedagi ei sega. MenĂŒĂŒ on vaatamata LÀÀnemere lĂ€hedusele pigem vahemereline ja musta leiva asemel asetab ettekandja lauale korvi rosmariinilĂ”hnalise saiaga. Mozzarella, krevetid ja muud mereannid, peoga vĂŒrtse ja sekka mĂ”ni pĂ”hjamaisem ja talvisem roog, nagu veisemaks. MĂ”eldes, kui palju ĂŒritusi detsembrikuine Kultuurikatel toob, alustades kontsertidest ja lĂ”petades Disainikeskuse jĂ”uluturuga, on sinna majja pĂ”hjust minna tihti. Ja loomulikult siis ka juba laud reserveerida! www.facebook.com/Korstenresto

PRAEGU ÕHUS

Uudised

AIRBALTIC avab uue liini Riia ja Odessa vahel 26. mĂ€rtsil 2017. AirBaltic lendab Riiast Odessasse kuni neli korda nĂ€dalas. Liini teenindavad kas Boeing 737 vĂ”i Bombardier Q400NextGen lennukid. Lend kestab kaks tundi ja 30 minutit. FINNAIRIGA saab jĂ€rgmisel suvehooajal lennata Helsingist Reykjavikki, Corfu saarele, Menorcasse ning Ibizale. Samuti suurendab lennufirma lendude arvu Iirimaale, Ühendkuningriikidesse ja Rootsi. Veel tihendab Finnair lennugraafikut Dublini liinil. Alates 27. mĂ€rtsist lendab lennufirma Iirimaa pealinna kuni ĂŒheksa korda nĂ€dalas. FINNAIR avab World Expo ajal liini Astanasse. Lennud Kasahstani pealinna hakkavad toimuma kaks korda nĂ€dalas ajavahemikul 20. juuni kuni 11. august. Samal ajal peetakse Astanas ka 2017. aasta World Expo nĂ€itus. BRITISH AIRWAYS hakkab mĂ€rtsis Londonist Tallinna lendama. Tallinna Lennujaam saab ĂŒhenduse maailma lennujaamade kroonijuveeliks peetava Heathrow lennujaamaga – alates 28. mĂ€rtsist alustab Tallinna-London liinil lendamist British Airways, esialgse sagedusega kaks korda nĂ€dalas. TRANSAVIA tuleb Helsingisse. Air France KLM Groupi odavlennufirma Transavia alustab 27. mĂ€rtsist lende Helsingist MĂŒnchenisse ja 3. aprillist Helsingist Amsterdami.

11


PRAEGU ÕHUS

Reisipostkaart

Heli-skiing Briti Kolumbias, KaljumĂ€estikus Kiljume ja huilgame kogu kĂ”rist ning ei tee eriti vĂ€lja, et Ă€sja mu sĂ”rmedest mĂ”ne sentimeetri kauguselt Ă”hku tĂ”usnud helikopteri tekitatud tuul lennutab jÀÀkristalle hingamisteedesse – kogeme seda ĂŒhe heli-skiing'u pĂ€eva jooksul iga kord, kui meid ĂŒles mĂ€e otsa jĂ€etakse ja all orus taas peale korjatakse. Surume oma suuski, lumelaudu ja seljakotte lumme, et need mĂ€e otsast alla ei lendaks. Mu teises kĂ€es on kaamera, millega pildistan selles kunstlikult tekkinud tuisus umbkaudsesse suunda – olen kĂŒlalistega kogu pĂ€eva fotograafiks kaasas. Ees ootab laskumine lumes, mille kirjeldamiseks kasutatakse vĂ€ljendeid „bottomless pow” ja „champagne powder”. Talve jooksul sajab siinseis mĂ€gedes umbes kĂŒmme meetrit valget kulda, mis on kohev, tuhkkuiv ning puutumata ja pahatihti tuhiseme alla rinnuni lumes. Selline hetk, kus olen pĂ”lvili kuskil Kanada KaljumĂ€gede lumisel mĂ€etipul ja „teen tööd” on vaieldamatult mu reisi- ja tööelamus nr 1! Reisime elukaaslasega kuuendat aastat, kasutades töö - ja puhkeviisasid ning eelmisel suvel sattusime Great Canadian Heli-Skiingusse, mis pakub butiik-heli-ski teenust Briti Columbias, KaljumĂ€estikus. Ja otse loomulikult on ĂŒks talvistest rÔÔmudest vĂ”imalus aegajalt koos kĂŒlalistega koos lumelauatamas kĂ€ia – iga kord on selline tunne, et jess, elu parim pĂ€ev! MAUR MERE Foto: Maur Mere

12


PRAEGU ÕHUS Prekenstolen – Norra karge loodus ja puhas Ă”hk See pilt on tehtud nĂ€dalapikkusel reisil Norrasse, mida armastan vĂ€ga. Olen kĂ€inud Norras kokku neli korda ja see foto sĂŒndis kolmandal reisil, 2013. aasta suvel. Armastan Norra loodust ja fjorde ning seda, et Ă”hk on puhas! HELENA HAAMER

SAADA MEILE REISIL OLLES POSTKAART! Milline on kauneim vĂ”i kummalisim koht, kuhu oled reisides sattunud? Kuhu tahaksid kindlasti tagasi minna vĂ”i mida soovitaksid teistele? Saada oma parim reisifoto ja sellel oleva koha lugu meile aadressile estraveller@estravel.ee. Parimad ilmuvad ja ĂŒks neist saab ka auhinnaks 65-eurose kinkekaardi Estravelilt. Seekord vĂ”itis Estraveli kinkekaardi Helena Haamer Norra mĂ€gedes tehtud fotoga.

13


PRAEGU ÕHUS

Oaxaca botaanika(kaktuse)aed, Mehhiko Olime oma kolmenĂ€dalasel iseseisval Mehhiko reisil jĂ”udnud Oaxacasse, kus kĂ”igi muude vaatamiste ja tegemiste hulgas kĂŒlastasime ka kohalikku kaktuseaeda. Sisse sai vaid tuuriga, mis toimus igal tĂ€istunnil. PiletimĂŒĂŒk seal oli jagatud „omadele” ja „vÔÔrastele”, st hispaaniakeelne tuur oli odavam ja ingliskeelne poole kallim. Meie Ă”nneks oli hispaaniakeelseni jÀÀnud paarkĂŒmmend minutit ja kuna meid eriti kaktuste juurde rÀÀgitav tekst ei huvitanud, valisime selle. Huvitav on ka mĂ€rkida, et kui ĂŒks meie tuurigrupis olnud Kanadast pĂ€rit naine kĂŒsis, et kust me pĂ€rit ja kuuldes, et Eestist, siis lĂ€ks tal nĂ€gu naeru tĂ€is. Nimelt oli ta just paar pĂ€eva enne vaadanud kohalikust televisioonist Eesti filmi „Woman in Paris” („Eestlanna Pariisis”), mis talle ka vĂ€ga meeldis. Aga kaktusi oli aias palju, suuri ja vĂ€ikesi. Foto: Andres Rootsi

ANDRES ROOTSI

Teatris TĂŒrgi moodi Pamukkale ehk tĂŒrgi keeles Puuvillalinn on TĂŒrgi ĂŒks kaunemaid vaatamisvÀÀrsusi. Nimi on tulnud sellest, et lumivalged kaljud oma terrassidega meenutavad puuvillaga ĂŒle puistatud mĂ€gesid. KRISTEL KANGUR

14

Foto: Kristel Kangur



PUHKA HEA EESTIS ELU

Tallinna peidetud puupĂ€rl Pelgulinn Pelgulinn on ĂŒks tĂ€nase Tallinna pĂ”nevamaid eeslinnu, mis on oma lahedate galeriide ja kohvikutega kuulsa ja juba pisut ĂŒlerahvastatud naabri Kalamaja varjust vĂ€lja kihutamas. Kui isegi mitte ette minemas. TEKST JA FOTOD: SILVIA PÄRMANN

16


PARIMATE VÜRTSIDE JA EHTSA RUMMI K ARAKTER

Parim jÀÀ ja viilu sidruniga.

TÕELINE ISELOOM

TÀhelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vÔib kahjustada Teie tervist.

vanatallinn.eu


PUHKA HEA EESTIS ELU

Pelgulinn on Tallinna vana eeslinn, ent mitte ikkagi veel vĂ€ga vana. Veel 150 aasta eest, 1860. aastatel, oli nĂŒĂŒdne Pelgulinna ala metsane ja soine piirkond. Avastusretke Pelgulinna on hea alustada PĂ”hja-Tallinna kĂ”ige kuulsamalt tĂ€navalt, restorane-kohvikuid-vinoteeke tĂ€is Telliskivi tĂ€navalt. Mööblimaja juurest hargneb vĂ€ike Roo tĂ€nav, mille alguses, majas number 3, tegutses kunagi kino. Praegu Roo tĂ€naval filme ei nĂ€e, kĂŒll aga tegutseb mĂ”nikĂŒmmend meetrit edasi fotogalerii Positiiv, kus on alati mĂ”ne Eesti fotograafi huvitav nĂ€itus. Pisike galerii veel kunsti ĂŒledoosi ei tekita, nii et juba varem tasuks teha kĂ”ne Flo Kasearu majamuuseumisse Pebre tĂ€naval (flokasearu.eu) ja leppida kokku kĂŒlaskĂ€ik noore ja vĂ€ga pĂ”nevate ettevĂ”tmistega kunstniku kodumajja. Kunstnik on teile ise giidiks oma kodus ja tĂ€iesti ebamaises aias, mille rajasid sel suvel Korea klassikaliste aedade eeskujul LĂ”una-Koreast kohale sĂ”itnud aednikud. Ent Pelgulinnas on pĂ”nev ka siis, kui te ĂŒhtegi majja sisse astuda ei taha. Suunduge Pebrelt Ristiku tĂ€navale, möödudes armsast Ristikheina kohvikust, keerake sisse Kolde Puiestee lĂŒhikesele jupile, mida mĂ”lemal pool teed palistavad suured puud ja kollased ridamajad. See vĂ€ga mitte-Eestilik tĂ€nav on pĂ€rit otsekui mĂ”nest filmist. Enne Teist maailmasĂ”da kerkinud ehitusĂŒhingu Oma Kolle majaderĂŒhmast on saanud ĂŒks Pelgulinna sĂŒmboleid. 1924. aastal valmi-

Kunstnik Flo Kasearu majamuuseum tema kodumajas on ilmselt ĂŒks Euroopa parimaid majamuuseume.

nud esimesi maju vÔib pidada Eesti esimesteks ridamajadeks. Arhitektuurihuvilisele on tore avastada ka nn Tallinna maju, mille hiilgeaeg jÀÀb 1930. aastatesse. Eenduva kivitrepikojaga kahe- ja kolmekorruselisi puitmaju kerkis erinevate arhitektide projektide jÀrgi igasse Tallinna eeslinna. Pelgulinn on tÀis ka selle

eellasi, lihtsamaid nn Lenderi-tĂŒĂŒpi maju ning esimesi nĂ”ukogudeagseid korterelamuid, vÀÀrikaid kivimaju kĂ”rgete lagedega korteritega. PĂ€ikeselisel pĂ€eval vĂ”ib jalutuskĂ€igu lĂ”petada nĂ€iteks Stroomi rannas, seal iga ilmaga laineid nautivaid surfareid imetledes. VĂ”i siis mĂ”nes mĂ”nusas kohvikus.

KOLM PARIMAT KOHTA KOHVIPAUSIKS Ristikheina kohvik Ristiku ja Timuti tĂ€nava nurgas asus eelmise vabariigi ajal legendaarne Ă”llebaar ja hiljem toidupood. 2015. aastal avas seal uksed hubane Ristikheina kohvik. See on Tallinna ĂŒks tĂ”elisemaid kohvikuid imelise koogiletiga, kuid menĂŒĂŒst leiab ka korralikke suppe, salateid ja praade. ristikheinakohvik.ee Kolm Sibulat Tallinna parimate restoranide hulka kuuluv Kolm Sibulat on palju enamat kui lihtsalt kohvi- ja koogikoht. AtmosfÀÀr on samas mĂ”nus ja vaba – pikalt jalutuskĂ€igult, vahepeal pidulikku kleiti selga panemata, otse gurmee-elamusi saama minna on tĂ€iesti kohane. Telliskivi 2, kolmsibulat.eu

Pelgulinna ĂŒhe armsaima arhitektuuriansambli moodustavad Oma Kolde majaderĂŒhma kĂ”rval Preesi ja Aarde tĂ€nava kaksikmajad, millele avaneb eriti tore vaade Peeteli kiriku tornist.

18

Telliskivi 15 Nagu nimi ĂŒtleb, asub see söögikoht just sellel aadressil, Mööblimaja parkla servas. Kunagi laiutas sellel kohal muuseas Kalinini rajooni kolhoositurg, mille ainsa rajatisena praegune toidukoht alles jÀÀnud on. TĂ€navatoidust inspireeritud menĂŒĂŒ pakub tĂ”elisi ja toitvaid maitseelamusi. www.15.ee


Uisutajad Haapsalu lahel.

Matkauisutamine – jahe ja lahe kulgemine karge vee kohal Kui Norras ja Rootsis on jÀÀ juba nii paks, et peale astudes ei ragise, vĂ”tavad vanad ja noored, sportlikud ja kĂ”hetud oma punastest kuuridest vĂ€lja matkauisud – pĂ”himĂ”tteliselt uisuterad, mis kĂ€ivad klambrite vĂ”i rihmadega saapa kĂŒlge. KĂŒmmekond aastat on matkauisutamine ka Eestis talviti au sees olnud. TEKST JA FOTOD: KAIDO EINAMA Paraku on uisumatk kapriisne ala – ilm peab talvel olema just selline nagu uisk nĂ”uab. Enne suurt lumesadu peab kĂŒlmaks minema ja kui pĂ”llumees vĂ”i suusataja ootavad pakasega kohevat lumevaipa, siis uisutaja jaoks on parim ĂŒldse lume puudumine. Üle 10 cm kohevat lund rikub juba jÀÀmatka Ă€ra. Sula ning hilisem kĂŒlmetamine on aga veel halvem – siis vĂ”ib jÀÀ kuni jĂ€rgmise vĂ€ga suure sulani kĂ”lbmatuks tunnistada. Kuid aina enam on ka meil olnud selliseid sobivaid talvesid, mil veekogusid katab

peegelsile jÀÀ – tavaliselt ilmub kandev jÀÀ (ĂŒle 5–6 cm) rabalaugastele juba novembri lĂ”pust, siis lĂ€heb veel mĂ”ni pakaseline nĂ€dal ja kaane saavad ka jĂ€rved. LĂ”puks, kuskil talve keskel, on jÀÀtunud meri, mille jÀÀ on veelgi kapriissem: lisaks lumetule kĂŒlmumisele on vaja ka tuuletut aega, sest merejÀÀ kipub tuulega jÀÀtuma pankade kaupa ning seal juba pikka uisuliugu ei tee.

Kuhu uisumatkale minna?

Nagu öeldud, rabad pakuvad uisumatkajale sĂ”iduelamust kĂ”ige varem. Üks pa-

remaid laukarabasid on Raplamaal Lelle lĂ€hedal asuv Loosalu raba – seal on ĂŒhed Eesti suuremad rabalaukad. Peale Loosalu on pĂ”nev jÀÀlabĂŒrint ka PĂ”hja-KĂ”rvemaal PaukjĂ€rvest pĂ”hja poole jÀÀvas KĂ”nnu Suursoos. Sinna saab mugavalt ligi mööda laudteed. Muidugi sobib ka suurvee poolest tuttav Soomaa – kui talvine ĂŒleujutus pole metsa all just peegelsiledaks jÀÀtunud, siis rabalaukaid leiab ikka, kas Ingatsi matkarajal vĂ”i Riisa rabas. Tallinna lĂ€hedal on ekstremistid avas-

19


PUHKA HEA EESTIS ELU

tanud Maardu kandis asuvad kunagised fosforiidikarjÀÀri kanalid. Need on nagu looklevad kiiruisutamisrajad mĂ€gede vahel. Kui soovid proovida, kui hĂ€sti libiseb tulevane kraanivesi, siis Soodla veehoidla Piibe maantee ÀÀres pakub pikki siledaid jÀÀvĂ€lju ja saarekesi puhkamiseks. LĂ”una-Eestis vĂ”ib proovida Taevaskojas Saesaare paisjĂ€rve, kuni seda pole veel tĂŒhjaks lastud. Seal on vĂ”imalik uisutada otse liivakivipaljandite ÀÀrde ja piiluda mĂ”nda koopasse, kuhu suvel ei saa. Merega on keerulisem ja see nĂ”uab ka tĂ€psemat planeerimist, samuti ilma jĂ€lgimist. MerejÀÀ kipub liikuma, eriti PĂ”hja-Eesti kandis, kus maamassiivid ei hoia mere poolt jÀÀd kinni. Üsna kindlalt pĂŒsib jÀÀ paigal VĂ€inamere kandis ja Haapsalu lahel. Kui ilmaga veab, vĂ”ib siledalt Ă€ra jÀÀtuda ka Kurkse ja Pakri saarte vaheline ala, ehkki seda ei juhtu just vĂ€ga tihti.

Teine matkauiskude variant on tavalise suusaklambriga uisud. See sobib suusatajale, kellel on niigi suusasaapad olemas – nii saab neid ka uisutamisel mugavalt Ă€ra kasutada. Klambriga uisud on kergemad ja mugavamad, sest matkasaabas pole uisutera peal nii mugav jalanĂ”u kui suusasaabas. Samas on suusasaapaga paha lumes ja maapinnal kĂ”ndida, kui peaks tekkima vajadus uisud alt Ă€ra vĂ”tta.

Kuidas uisumatk turvaliseks teha?

Kuna uisutamine toimub kĂŒlmunud vee peal, siis on alati teoreetiline risk, et vĂ”ib lĂ€bi jÀÀ kukkuda. Selleks et Ă”nnetust ei juhtuks, vĂ”ta kaasa jÀÀtuur vĂ”i mĂ”ni muu teravam löögiriist, millega jÀÀ paksust kontrollida. 5–6 cm on absoluutne miinimum, mis tĂ€hendab, et mĂ”nedes kohtades, nĂ€iteks kĂ”rkjate ÀÀres vĂ”i kalda lĂ€heduses oja

suudmes on paksus veel vĂ€iksem. Merele minnes peaks jÀÀ olema ikka vĂ€hemalt 10 cm vĂ”i enam – et olla kindel, et vahepeal ei tekiks pragusid ja jÀÀlaamad ei lĂ€heks triivima. Hea oleks, kui teataksid piiriÀÀrsele veekogule (meri on niikuinii piiriÀÀrne) minnes oma merele- vĂ”i jĂ€rveleminekust ka piirivalvele. Kaela riputa jÀÀnaasklid – neid saab matka- ja spordipoest. JÀÀnaasklid aitavad end jÀÀaugust vĂ€lja vinnata. 10–15 meetrit nööri samaks otstarbeks kotti panna pole ka paha mĂ”te. Seda saab hĂ€ttasattunule visata, et teda vĂ€lja vinnata. Merele vĂ”iks minna mitmekesi ja laetud telefoniga, mis on veekindlas kotis. Mobiilile vĂ”ta kaasa akupank. Pimedal ajal kindlasti ka taskulamp. Ereda selge talveilmaga aitavad tugevad pĂ€ikeseprillid valgepimeduse vastu. Tagavarariided pane veekindlalt (kile)kotti ja siis seljakotti.

Millega uisutada?

Matkauiske on pĂ”himĂ”tteliselt kahte sorti. Ühed kĂ€ivad rihmadega matkasaapa kĂŒlge – nendega on kĂ”ige lihtsam. Pole vaja muretseda klambrite kuju ega jalanumbri pĂ€rast – pinguta ainult rihma ja sobib. Keppideks sobivad suusakepid, mis vĂ”iksid olla natuke pikemad kui suusatamisel, sest uiskudega tĂ”ugatakse hoogu tagant ja mida pikem kepp, seda pikemalt saab tĂ”ugata. Suusakeppe ei tooda tĂ”ugates uiskudest ettepoole.

Uisumatkajale avanevad maastikud, mis on justkui teiselt planeedilt.

Sellised on matkasaapa kĂŒlge rihmadega kĂ€ivad matkauisud.

20



HEA ELU

17 kohta, kuhu sĂ”ita aastal 2017 TEKST: SILVIA PÄRMANN, ELIINE RANNAJÕE

22


HEA ELU 1. Kanada Kanada tĂ€histab 2017. aastal oma 150. aastapĂ€eva ja miks me ei peaks sellest peost osa saama? Eriti veel arvestades, et juubeli puhul teeb Kanada ise kingituse – kĂ”ik rahvuspargid on selles vaimustava loodusega riigis kogu aasta tasuta avatud. Peale selle ei kĂŒsi jĂ€rgmisel aastal piletiraha ka ajaloolised paigad ega merekaitsealad. Miks mitte teha kanada sĂŒnnipĂ€eva puhul ĂŒks matk vĂ”i Ă”ppida kajakiga sĂ”itma? Ja nagu olemasolevaid matkaradasid oleks veel vĂ€he – juubeliaastal valmib uus matkarada Trans Canada Trail, mille kogupikkuseks peaks kujunema muljetavaldavad 23 921 km, millest ligi 21 000 km on omavahel ĂŒhenduses. 2017. aastal avatav matkarada on mĂ”eldud kasutamiseks kĂ”igile – jalgrattureist ja suusatajatest ratsutajate ja jalgsimatkajateni – ning kujutab endast kĂ”ige pikemat vaba aja veetmise marsruuti maailmas.

Foto: Shutterstock

23


HEA ELU

2. Paphos, KĂŒpros Antiikajal kummardasid mehed jumalanna Aphroditet KĂŒprosele Paphosesse sĂ”ites ja templineiudega seksides. NĂŒĂŒd on paik leidnud teistsugust tunnustust ja meie soovitus sinna sĂ”ita ei ole kuidagi seotud usurituaalidega – 2017. aastal on Paphos Euroopa Kultuuripealinn. Kes oleks uskunud, et see hotellidest koosnev betoondĆŸungel KĂŒprose lÀÀneosas, mis on tĂ€is pubisid, Hiina ja India restorane ning suveniiripoode, saaks endale sellise tiitli? Ent kui kaevata natuke sĂŒgavamale, sĂ”na otseses mĂ”ttes, leiab ka vastuse. Ühe pĂ”ldu kĂŒndnud talupoja tehtud juhuslik avastus 1966. aastal tĂ”i pĂ€evavalgele hiiglasliku Kreeka-Rooma linna, mille tĂ€htsuses KĂŒprose ajaloos pole vĂ€himatki kahtlust. Koos kĂ”igi oma villade, teatrite, paleede, kindluse ja hauakambritega oli see ĂŒks suuremaid vanade roomlaste elupaiku Vahemere ÀÀres. Antiikajal Nea Paphose nime all tuntud linnast jĂ€id alles vaid varemed. 4. sajandi julm maavĂ€rin, mis raputas suuremat osa KĂŒprosest, jĂ€ttis alles vaid kaunid, peaaegu puutumatuna pĂŒsinud mosaiikpĂ”randad. See on Unesco hinnangul piisav pĂ”hjus, et Paphos peab olema maailmapĂ€randi nimistus oma „Antiik-Kreeka mĂŒtoloogiale valgust heitva” mosaiigiga. Need mosaiigid rÀÀgivad Thisbe ja Pyramose, Echo ja Narcissuse, Apollo ja ĂŒldse kogu Pantheoni jumalate lugusid hingematvalt kaunilt. TĂ€naseks on Nea Paphose arheloogiline park avatud kĂŒlastajatele kĂ”ikjalt maailmast. Ent pisut ka kĂ”mulisest ajaloost – kaasaegsed reisijuhid vĂ”ivad ju Paphose riituste kirjeldamisel tagasihoidlikuks jÀÀda, aga Kreeka ajaloolane Herodotus, kes kirjutas KĂŒprosest 5. sajandil eKr, paljastab hĂ€mmastava ajaloo: „BabĂŒloonia kĂ”ige vastikum komme nĂ”uab, et iga naine peab minema Aphrodite templisse ja olema vĂ€hemalt ĂŒhe korra oma elus vĂ”hivÔÔraga vahekorras.” Ajaloolase sĂ”nul kehtis see kĂ”igi naiste kohta, olgu nad rikkad vĂ”i vaesed, ĂŒlemast vĂ”i alamast klassist. „Naine ei saanud rahast keelduda. Kui vÔÔras oli juba kord oma valiku langetanud ja raha tema sĂŒlle heitnud, oli ta kohustatud koos temaga templist vĂ€ljuma ja vahekorda astuma.” Inetud naised pidid vahel ootama aastaid, enne kui keegi neile lĂ€henes, lisas Herodotus ĂŒleannetul toonil. Aga just tĂ€nu Aphroditele, kes lennutas kuurortlinna Unesco pĂ€randi nimistusse ning kultuuripealinnaks, on Paphosel pĂ”hjust uuestisĂŒnni osas optimistlik olla. See ehitaks taas ĂŒles antiikkultuuri, mis on praeguseks moodsa KĂŒprose alla maetud. Seda antiikkultuuri aastale vÀÀriliselt.

Foto: Shutterstock

˚ 3. Arhus, Taani Ehkki ĂŒlikoolilinnad ei ole kunagi elanud ĂŒleliia siivsat elu, kahvatub 2017. aasta teise kultuuripealinna Århusi ajalugu Paphose oma kĂ”rval kindlasti. Kopenhaageni jĂ€rel suuruselt teine linn Taanis on aga kindlasti kĂŒlastamist vÀÀrt. Imekauni vanalinna kirjeldamine muutuks vĂ€ga kliĆĄeederohkeks, ent linnas on rohkematki. Isegi ilusa ilma korral tasub minna Moesgardi muuseumisse, kus nĂ€eb leide kiviajast viikingite ajastuni ning mis on koduks linna kĂ”ige kuulsamale kodanikule, 2000-aastasele Grauballe mehele. Ah jaa, kui teil ei ole vaja mĂ€rkimisvÀÀrselt pagasit kaasa vĂ”tta, siis kasutage unikaalset vĂ”imalust lennata Kopenhaagenist Århusi vesilennukiga! Noore Taani firma Nordic Seaplanes vesilennuk De Havilland C6 Twin Otteri sĂ”idukisse mahub korraga 17 reisijat, pileti hind algab 1800 Taani kroonist (umbes 242 eurot). Reisi kestus on umbes 50 minutit olenevalt tuule tugevusest.

Foto: Shutterstock

Foto: Shutterstock

4. Atacama kĂ”rb, TĆĄiili Keda Eesti Ă”huniiskus juba tĂ€iesti hulluks ajab, ei pettu Atacama kĂ”rbes kohe kindlasti. See on maailma ĂŒks kuivemaid paiku (tegelikult on kuivem vaid Antarktika), kus nĂ€iteks 1964.–2001. aastal sadas vaid 0,5 mm sademeid. KuivĂ”rd Ă”hk on nii kuiv ja valgusreostust ei ole, on see ĂŒks maailma parimaid paiku tĂ€htede vaatamiseks. Keset kĂ”rbe asuv Campanase observatoorium, mis paikneb peaaegu kolme kilomeetri kĂ”rgusel, et nĂ€htavus veel eriti hea oleks, on selleks suurepĂ€rane koht. Linnutee, Saturn ja Jupiter on nĂ€ha sama hĂ€sti kui peopesal. Hea koht tĂ”elistest avastusretkedest unistamiseks, eks ole.

24


peugeot.ee/3008

Uus Peugeot i-CockpitÂź

Head-up digitaalne nÀidikuteplokk

Ökonoomsed mootorid PureTech ja BlueHDi

KUUMAKSE AL

Uue Peugeot 3008 soetamisel kasutusrendi tĂŒĂŒpi autoliisinguga on liisingu kuumakse 195,95 € ja krediidi kulukuse mÀÀr 2,05% aastas jĂ€rgmistel nĂ€idistingimustel (seisuga 07.11.2016): vara hind 19 700 € kĂ€ibemaksuga, sissemakse alates 15%, jÀÀkvÀÀrtus 30 %, aastane intressimÀÀr 1,9% + 3 kuu EURIBOR (07.11.2016 oli 3 kuu euribori mÀÀr -0,3130%), periood 60 kuud, lepingutasu 190 €. Eeltoodud nĂ€idistingimustel on krediidi kogukulu 20 859,34 eurot. Arvutamisel ei ole arvestatud vĂ”imalikke vara registreerimiskulusid, riigilĂ”ive, hindamisakti tasu ning liiklus- ja kaskokindlustuse aastamaksete suurust. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2016. Tegemist on finantsteenusega, liisingu pakkuja on AS SEB Liising. Tutvu tingimustegawww.seb.ee/liising ning vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

UUS PEUGEOT 3008


HEA ELU

Foto: Shutterstock

6. Ruhnu Ruhnu on ilmselt Eesti kĂ”ige raskemini ligipÀÀsetav paik. Sinna pÀÀsemine on aga vĂ€ljakutse, mis tasub kindlasti vastu vĂ”tta – nii et kui avatakse laevapiletite mĂŒĂŒk suveks, proovige olla esimeste hulgas. Augustis toimuv RuhnuRahu festival on muidugi ĂŒks vĂ€ga hea pĂ”hjus, miks sĂ”ita. Aga rahulikud rannad, vana kirik ja aeg mitte midagi tegemiseks, mida saar ohtralt pakub, on ka juba tĂ€iesti piisavad pĂ”hjused. Foto: Shutterstock

5. Dubai uued teemapargid Dubais tundus kĂ”ik juba olemas olevat – ja kĂ”ik on maailma suurim, kĂ”rgem, parim ka juba niikuinii –, aga siiski oli neil puudu veel universumi suurim lĂ”bustuspark. Dubai Parks and Resorts, nagu nimi juba vihjab, on koduks nii teemaparkidele kui ka hotellidele, tĂ€psemalt PolĂŒneesia stiilis peredele mĂ”eldud hotellidele. Sest parkide mastaape vaadates on tĂ€iesti selge, et ĂŒheks pĂ€evaks pole mĂ”tet minna ning ega vĂ€ga hĂ€sti sealt Ă”htul mĂ”nda kaugemasse hotelli ei jaksaksi sĂ”ita. Uues lĂ”bustusmaailmas on nĂŒĂŒd Legoland ja ka Legolandi veepark, ĂŒlimoodne kino Motiongate Dubai ja maailma esimene Bollywoodile pĂŒhandatud teemapark Bollywood Parks – laula, tantsi, söö ja seikle nagu Bollywoodi filmis! Tasakaaluks sellele on kohe sealsamas ka Riverland Dubai – rĂ€nnak ajas, mis lubab kogeda tĂ€navamelu, kultuuri ja maitseid maailma eri paigus erinevatel sajanditel: 17. sajandi Prantsuse kĂŒlas, 1950-ndate USA-s, Briti impeeriumi kaugemates nurkades koloniaalajastu kuldhetkedel. PĂ€rast sellist puhkust vĂ”ite uuesti puhkust vajada. dubaiparksandresorts.com

7. Odessa

Foto: Shutterstock

26

Ukraina sadamalinn Odessa ei vaja tegelikult pikka tutvustamist. KĂ”ik on alati teadnud, et see vĂ€rvikas imedemaa Musta Mere ÀÀres olemas on. Riigi segased suhted Venemaaga pole olnud ehk kĂ”ige julgustavamad – ehkki me praegu tĂ”esti ei tea ĂŒhtegi pĂ”hjust Ukrainasse mitte sĂ”ita – ja on vahepeal ehk varju jĂ€tnud faktid, et Odessasse saab suviti Tallinnast otse lennata – airBaltic avab Riiast otseliini juba mĂ€rtsis –, viisat pole vaja ja seal on odav. Kui te mingil pĂ”hjusel tĂ”esti ei taha lihtsalt rannas vedeleda, hĂ€sti sĂŒĂŒa ja palju naerda, siis Odessa pakub ka kuhjaga kultuuri, eriti seoses maailmakuulsa Ooperiteatri asumisega linnas ja legendidest tuntud Deribassovskaja tĂ€naval jalutamise vĂ”imalusega.


HEA ELU

Foto: Shutterstock

8. Jamaica Kui rahas pole kĂŒsimus, ei pea piirduma rannapuhkusega Odessas vĂ”i Ruhnus. Jamaical ootavad sind lopsakad vihmametsad, lĂ”putud valged liivarannad, sinine taevas, veel sinisem vesi ja kuurordid, mille territorriumid on nii suured, et tegevust jĂ€tkub kauemaks. All inclusive puhkust pakuvad kuurordid Sandals ja Beaches – esimene neist on mĂ”eldud vaid paaridele ja seega populaarne nii

Foto: Shutterstock

mesinĂ€dalate veetmiseks kui ka tĂ”otuste uuendamiseks, teine aga suunatud peredele tĂ”eliselt lĂ”busa puhkuse veetmiseks. Puhka nagu jaksad! Sinu pĂ€ralt on restoranid, basseinid, spaad, rannad. Kui elu muutub ĂŒksluiseks, mine uuri, mis toimub mĂ”nes teises Sandals seitsmest kuurordist. Kui soovid lĂŒhemat paradiisipuhkust Jamaical, on vĂ€ga mugav variant Kariibi mere kruiis, mis peatub saarel pĂ€eva vĂ”i paar.

9. Reykjavik Reykjavik on hetkel kĂ”ige guugeldatum reisisihtkoht maailmas, nii et tegutsege tĂ”esti kiiremini kui kĂ”ik ĂŒlejÀÀnud inimesed ja kĂ€ige Ă€ra! Islandi ebamaine loodus ei vaja ilmselt enam tutvustamist. Selle kĂ”ige ebamaisem osa – virmalised – on pĂ”hjus, miks tasuks trotsida aasta pimedama poole ilmu ja sĂ”ita siis. Ent kes endas sellist vaprust ei leia, ei jÀÀ ka vaatemĂ€ngust pĂ€ris ilma – selle asemel, et loota pilvitule ööle ja magnettormide piisavale tugevusele, vĂ”ib Reykjavikis virmaliste sĂ€hvimist vaadata kĂ”rglahutusega hiigelekraanilt igal ajal. Ei mingit kĂŒlmetamist ootamatult muutuva ilmaga Islandi karmil maastikul. Paar aastat tagasi avatud virmaliste keskus on arusaadavalt populaarne koht, kus lisavÀÀrtusena on ka muuseum, mis selgitab nĂ€htuse tekkimist ning tutvustab Islandi kultuuri.

10. Uzbekistan Miks peaks keegi tahtma sĂ”ita riiki, mille eelmine president olevat inimesi elusalt keetnud, kui need talle ei meeldinud, ja mille uus president polnud ajakirja trĂŒkki mineku ajaks veel valitud? Meie jaoks on pĂ”hjused ilmselged. Lisaks sellele, et Uzbekistani linnad on olnud vĂ€ga olulised paigad Siiditeel ning kĂ”ik kuulsad maailmarĂ€ndurid – Aleksander Suur, Marco Polo, TĆĄingis Khan – Uzbekistani kĂ”rgelt hindasid, on see kindlasti riik, kus ei kohta vĂ€sitavalt palju teisi turiste. See ei tĂ€henda aga, et riik kĂŒlaliste suhtes hoolivust ja tĂ€helepanelikkust ĂŒles ei nĂ€itaks, vastupidi. Samarkand, Bukhara ja Khiva avaldavad oma moĆĄeede ja mausoleumidega praegu sama palju muljet kui sajandite eest.

Foto: Shutterstock

27


HEA ELU

11. Merida, Mehhiko

Foto: Shutterstock

CancĂșnil vĂ”ivad ju olla kaunimad rannad, aga kui teie definitsiooni jĂ€rgi pole kultuur pĂ€ris sama, mis peokultuur, siis on Merida koht, millest olete unistanud. Seitsmel pĂ€eval nĂ€dalas on kusagil kĂ€imas mĂ”ni festival, kontsert vĂ”i tantsuetendus ning restoranimaailma kĂ”ige kuumemad nimed ja toidud leiab samuti Meridast. Loomulikult pole Euroopa ainus, kellel on oma kultuuripealinn(ad) – ka Ameerika valib igal aastal ĂŒhe ja 2017 on Merida aasta. Mis tĂ€hendab lihtsalt veel rohkem ja suuremaid kultuuriĂŒritusi. Kui arvate, et Mehhikos pole ĂŒhtegi turvalist linna, siis ĂŒks ikkagi on – muidugi Merida.

12. Tokyo Turvalisus on reisisihtkoha valikul jĂ€rjest olulisem tegur ja kes on selles kĂŒsimuses eriti paranoiline, vĂ”ib rahuliku sĂŒdamega Ă€ra otsustada, kuhu jĂ€rgmisele reisile minna – Tokyosse. Uuringutest selgub, et Tokyo on kĂ”ige ohutum linn maailmas. Vaatamata sellele, et Tokyo pole looduslikult pĂ€ris turvaline – seal on maavĂ€rina oht –, annavad kĂ”ik muud kategooriad nii kĂ”rged punktid, et see 13 miljoni inimesega linn on kĂ”ige turvalisem paik reisimiseks, elamiseks ja töötamiseks. Peale selle, et Tokyo on ĂŒliturvaline, on see ka ĂŒlipuhas, -pĂ”nev ja -maitsev! Foto: Shutterstock

13. Essen Saksa linn Essen, mida ilmselt paljud kaardilt natuke aega otsima peavad, on lĂ€bi teinud uskumatu metamorfoosi: kunagine Saksamaa kĂ”ige olulisem söe ja terase piirkond, legendaarse perekond Kruppi „mĂ€ngumaa”, kannab 2017. aastal tiitlit Euroopa Roheline Pealinn. Zollvereini tööstuskompleks on jÀÀnud siiski linna suurimaks vaatamisvÀÀrsuseks – ainult et nĂŒĂŒd pole see enam tĂ€is tahmaste nĂ€gudega töölisi, vaid trenditeadlikke turiste, kes Unesco maailmapĂ€randi nimistusse kantud vanas tehases ringi longivad ja uudistavad, muude asjade seas ka nĂ€iteks Red Dot Design Museumi vĂ€ljapanekut. Foto: Shutterstock

14. Austraalia veinimÔisad

Foto: Shutterstock

28

Ütled Austraalia ja igaĂŒks mĂ”tleb erinevale asjale: kĂ€ngurule, Sydney ooperimajale, surfile, seebikatele, aborigeenidele. Meie mĂ”tleme veinile. Austraalia on jube suur ja ringirĂ€ndamine vĂ€sitav. VeinimĂ”is kĂ”lab aga kohana, kus saab rahulikult paigal olla, puhkusest rÔÔmu tunda ja lĂ”ppude lĂ”puks on vein vĂ€ga oluline osa kultuurist. Austraalia veinid teevad maailmas jĂ€rjest rohkem ilma. HĂ€sti sissesĂ”idetud rajad viivad Barossa, Hunteri ja Clare’i orgu, kuid pidage nĂŒĂŒd hoogu, enne kui kĂ”ik Austraalia veinipiirkonnad ĂŒhte puhkusesse tahate mahutada. Austraalia veinimajad laiutavad sama suurel alal, kui Euroopa omadel on katta Kreeta saarest Bordeaux’ni. Nii et vĂ”tke rahulikult – ei kao nende majade veinid kuhugi, kuhu te kohe jĂ€rgmisel aastal ei jĂ”ua. Veinid lĂ€hevadki teid oodates jĂ€rjest paremaks.



HEA ELU

15. Ć okolaadimĂ€ed Sellise suussulava nimega koht peab olema natuke kĂ€ttesaamatu, mistĂ”ttu ei tule ilmselt ĂŒllatusena, et need mĂ€ed asuvad kaugel Filipiinidel, Boholi provintsis. VĂ€ike pettumus, et need umbes 1500 kĂŒngast polegi pĂ€riselt ĆĄokolaadist, hajub kohe seda maagilist vaatepilti nĂ€hes. Kuival ajal pĂ€ikese kĂ€es ĆĄokolaadipruuniks kuivavad mĂ€ed moodustavad lĂ”putu muinasjuturaamatuliku maastiku. Enamik inimesi sĂ”idab Ć okolaadimĂ€gedesse ĂŒheks pĂ€evaks, kuivĂ”rd seal on vaid ĂŒks hotell – kus Ă€rgates nĂ€eb aga voodist tĂ”usmata ilmselt ĂŒhte maailma kĂ”ige ebamaisemat pĂ€ikesetĂ”usu.

Foto: Shutterstock

16. Rwanda

Foto: Shutterstock

Rwanda nimi seondub aastakĂŒmneid hiljemgi veel kĂ”igile peamiselt genotsiidiaga, mis kahjuks jĂ€tab varju asjaolu, et tegelikult on see ĂŒks Aafrika vĂ€iksema kuritegevusega riike. VĂ€he pikanĂ€pumehi ja terroriste, palju armsaid mĂ€gigorillasid, vĂ€rvikaid inimesi ja lopsakat loodust, mille kogemise tipphetkeks on vĂ”imalus ekselda Nyungwes – ĂŒhes maailma kĂ”ige suuremas troopilises metsas. Kui paadunud linnainimesena kohe pikkadeks pĂ€evadeks loodusesse kolida ei taha, vĂ”ib teha lihtsalt pĂ€evase matka dĆŸunglisse. Rwanda peaks kindlasti olema ka huvitavate maitseelamuste jahtijate nimekirjas. Kitseliha kebab on midagi, mida pĂ€ris igas riigis tellida ei Ă”nnestu, kĂŒll aga igas restoranis ja baaris Rwandas.

17. Ć iauliai „Kuhu ma sellega sĂ”idaksin?” kĂŒsis Andrus KivirĂ€hk hiljuti oma Eesti PĂ€evalehes ilmunud artiklis Rail Balticu kohta. KĂŒsis retooriliselt, aga oleks vĂ”inud kĂŒsida meilt, sest me teame vastust – Leetu. Muidugi vĂ”ib Leetu kulgeda ka oma autoga vĂ”i lennata ja rentida see kohapealt, sest Ć iauliaid pole lennujaamaga Ă”nnistatud. Ja niikuinii on maailmakuulus RistimĂ€gi linnast 12 kilomeetrit vĂ€ljas. ÜkskĂ”ik mis usku te olete vĂ”i milliseid religioone totrateks peate – see on muljetavaldav vaatepilt, kuidas rohkem kui kaks miljonit risti ĂŒhe mĂ€e tihedalt katavad. See on rohkem kommunistliku reĆŸiimi vastane paik kui usupaik, suurem osa ristidest viidi mĂ€ele nĂ”ukogude aastatel, kui see oli palju enamat kui oma usu demonstreerimine. Rohkem kunstiinstallatsioon kui ĂŒhe reliogiooni pĂŒhapaik.

30

Foto: Shutterstock



HEA ELU

ogo

estravel blue C100 M40 Y0 K40

IgaĂŒhest vĂ”ib saada kruiisireisija Toiduajakirjanik Silja Luide kĂ€is kĂŒmnepĂ€evasel Vahemere kruiisil ja tĂ”des eneselegi ootamatult, et Silversea laeva pardal vĂ”ib igaĂŒhest saada kruiisifĂ€nn. TEKST: TIIU OGA FOTOD: SILJA LUIDE

32

ocean blue C68 M0 Y22 K0


HEA ELU Kruiisi esimene peatus Kreeta idapoolseimas sadamalinnas Agios Nikolaoses, kus on imeilusad vaated nii otse kesklinna ja promenaadi ÀÀres asuvale jahisadamale kui ka maalilisele jÀrvele ja selle ÀÀres asuvatele kohvikutele.

33



KRUIISI MARSRUUT

HEA ELU

Kruiisist kui mugavast reisiviisist rÀÀgitakse Eestis ĂŒha enam. Ja on ka pĂ”hjust. Maailmas tegutseb ĂŒle poolesaja kruiisifirma, kelle sajad eri suurus- ja mugavusastmes laevad sĂ”idutavad puhkajaid tuhandetesse sadamalinadesse ĂŒle ilma. Kruiisireisijate arvuks prognoositakse tĂ€navu rekordiliselt 25 miljonit. Silversea Cruises on kruiisifirmade hulgas ĂŒks luksuslikumaid, paistes silma vĂ€ga hea hinna ja kvaliteedi suhte poolest. 1994. aastal tegevust alustanud Itaalia pereettevĂ”te tuli esimesena turule kĂ”ik hinnas kruiisidega, millele lisandusid 2008. aastal luksusekspeditsioonid seikluslikuma hingega reisihuvilistele. Silversea laevad meenutavad pigem viietĂ€rnilist butiikhotelli – ruumikates rĂ”duga sviitides on voodi kĂ”rval padjamenĂŒĂŒ ja vannitoas Bvlgari tooted.

Allikas: Silversea Cruises

Oma kruiisipere

Estraveli abil oktoobris Silversea Vahemere kruiisile sĂ”itnud toiduajakirjanik Silja Luide ei osanud esialgu Ă”ieti midagi oodata – esimest korda kruiisil, esimest korda ĂŒksinda reisil. Kodus tagasi, saab elamused kokku vĂ”tta ĂŒheselt: „Hullult meeldis! Ma ei oleks eales

Silversea kĂŒmnepĂ€evane Vahemere kruiis: Piraeus, Kreeka – Kreeta, Kreeka – Antalya, TĂŒrgi – Alanya, TĂŒrgi – Limassol, KĂŒpros – Haifa, Iisrael – Ashdod, Iisrael – pĂ€ev merel – Santorini, Kreeka – Piraeus, Kreeka

SILJA LUIDE, TOIDUAJAKIRJANIK JA -BLOGIJA Silja Luide sulest ja köögist on poelettidele jÔudnud mitmeid kokaraamatuid. Samuti viib ta lÀbi toidukoolitusi ja kÀib aeg-ajalt kokkamas televisioonis. Lehelugejaile tuleb Silja nimi kindlasti tuttav ette eelkÔige Eesti PÀevalehe laupÀevalehe LP veergudelt. Retsepte, restoraniarvutusi ja reisielamusi jagab Silja Luide oma blogis Jagatud RÔÔm (siljafoodparis.blogspot.com), mis sai alguse siis, kui ta Ôppis Pariisis kuulsas Le Cordon Bleu kokakoolis.

35


HEA ELU Kruiisilaev Silver Cloud enne teele minekut Pireause sadamas Ateenas.

arvanud, et minust vĂ”iks saada kruiisifĂ€nn!” KĂŒmnepĂ€evane Vahemere kruiis algas ja lĂ”ppes Kreekas Ateena kĂŒlje all Pireause sadamas. Reisi vĂ€ltel kĂŒlastati Kreetat, seejĂ€rel TĂŒrgis Antalyat ja Alanyat, KĂŒprosel Limassoli, Iisraeli sadamalinnu Haifat ja Ashdodi ning kirsina tordil imekaunist Kreeka saart Santorinit. Neist paikadest oli ta varem kĂ€inud vaid KĂŒprose pealinnas. Suurima elamuse jĂ€ttis aga hoopis kruiisi algus- ja lĂ”pp-punkt Ateena oma rikkaliku ajaloo ja kultuuripĂ€randi ning imehea köögiga. 296 reisijat mahutava Silver Cloudi pardal oli sel hilissĂŒgisesel kruiisil 150 reisijat (kelle pĂ€ralt oli 222 meeskonnaliiget). Pole siis ime, et esimesel Ă”htul korraldatud soolokruiisijate kokteilipeole saabus ei rohkem ega vĂ€hem kui kuus osalist. ÜlejÀÀnud seltskond reisis kaaslasega. SĂ”bralikkusega paistsid silma nii laevameeskond kui ka kaasreisijad. Üsna pea sai Silja endale kruiisipere, kellega ollakse ĂŒhenduses ka pĂ€rast reisi. Kirjusse seltskonda kuuluvad ameeriklannast edukat

36

Muinasjutuline Santorini saar.


“HĂ€sti tasakaalustatud ja kestev aroom ning kĂŒpsete puuviljade ja tamme nĂŒansid loovad tĂ€iusliku maitseelamuse.”


HEA ELU PÀikesetÔus merel on sÔltuvust tekitav vaatepilt. Pole midagi mÔnusamat, kui nautida tuppa toodud kanget hommikukohvi koos tÔusva pÀikesega. TÔeline luksus!

pruutkleidiĂ€ri ajav Judy, terava huumorimeelega ja ĂŒlielegantne austraallane Bryan ning oma töö tĂ”ttu kruiisil viibinud itaallased Vincenzo ja Mario. Itaallastest esimene on raamatupidaja Silversea peakontoris Monacos, teine aga laevaarhitekt, kes aitab Silver Cloudi ĂŒmber kujundada ekspeditsioonilaevaks.

38

Hea elu garantii

HommikusöögimenĂŒĂŒ ootab koos kvaliteetsete ĆĄokolaadidega igal Ă”htul voodi peal. Oma tellimus tuleb sisse anda enne kella kahte öösel.

Mis on kruiisireisi ja meritsi maadeavastamise peamine eelis? „Muresid ei ole,” teatab Silja kiiresti. „Isegi kui peatud heades hotellides, tuleb vaadata, kuidas sa ĂŒhest punkti teise jĂ”uad. Kruiisil aga mĂ”istad, kui mĂ”nus on omada terve reisi jooksul ĂŒht staapi, ilma et peaksid asju kokku-lahti pakkima. Sinu

kasutuses on sviit garderoobi, vannitoa ja rĂ”duga, asjad on oma kĂ€e jĂ€rgi sĂ€titud. Ja muidugi hea toit ja jook – ka 24/7 toateenindus tĂ€hendab korralikku, restoranis valmistatud toitu ning hoolikalt valitud veine. TĂ€iuslik! Ja kui peakski olema halb pĂ€ev, tead sa, et kĂŒlmikus on ĆĄampanja ja kui selle Ă€ra jood, tĂ€iendab ĂŒlemteener su varusid.”



HEA ELU Pastaroog, mis valmib otse sööja silme all. Silvrsea kruiisilt pikalt bufeevalikus hangunud makarone ei leia.

Kella viie tee. Tavalisel pÀeval tuuakse lauda mitmetasandilised vaagnad valikuga, tormise ilmaga saad oma koogivaliku ise taldrikule seada.

Kui Silja mainis, et asju pakkima ei pea, vastab see sĂ”na sĂ”nalt tĂ”ele – see on ĂŒks butler’i ehk ĂŒlemteenri ĂŒlesannetest. Sabakuue ja valgete kinnastega noormehe hoole all oli iga pĂ€ev 12 kajutit. „On tunda, et Silversea personali on kĂ”vasti koolitatud – teenindus on tĂ€helepanelik ja isiklik, teatakse nii su nime kui ka kohvieelistusi.” Laevas viibides tekib peagi oma rutiin. „Jood kohvi, vaatad pĂ€ikesetĂ”usu, unistad 
, kui sa pole just parajasti Iisraeli tööstuslinna sadamas,” naerab Silja. Tema pĂ€ev algas enne kukke ja koitu. PĂ€rast hommikukohvi ja pĂ€ikesetĂ”usu nautimist oli aeg suunduda jĂ”usaali. „Ka 30 minutit stepperil annab pĂ€evaks hea toonuse, eriti kui oled eelmisel pĂ€eval söönud viiekĂ€igulise Ă”htusöögi!” kinnitab Silja. NĂ”ustume! JĂ€rgnes hommikusöök, paar tundi tööd, lĂ”una laevas ja linnatuur. Et Silversea laevad on sobivalt vĂ€ikeste mÔÔtudega, saavad need vĂ”imalusel lausa „treppi sĂ”ita”. Randudes tuleb igas riigis laevale selle esindaja, kes jagab kaarte ja soovitusi neile, kel huvi omal kĂ€el ja omas tempos ringi vaadata. Kes tahab, saab osta koha ekskursioonile, mida on igale maitsele sobiva pikkuse ja programmiga. „Kui mujal saab mugavalt omal kĂ€el ringi kĂ€ia, siis Iisraelis soovitan ma sadamalinnades jalutamise asemel vĂ”tta organiseeritud kĂŒlastuse Petlemma, Jeruusalemma, Naatsareti, Tel Avivi vĂ”i Surnumere ÀÀrde,” pakub Silja vĂ€lja. Et vaadata on Iisraelis tĂ”esti palju, peatus Silver Cloud seal kolm pĂ€eva. Kui pĂ€evaplaani mahtus vahel ka pĂ€evitamine basseini ÀÀres (samal ajal Lonely Planeti reisijuhist jĂ€rgmise sihtkoha kohta lugedes), viiekilomeetrine jooksuring laevatekil, toidukoolitus vĂ”i ĂŒldhariv loeng, oli Silja kruiisipere Ă”htune programm alati ĂŒhtviisi naudisklev. See algas klaasikese ĆĄampanjaga, millele jĂ€rgnes Ă”htusöök ja Silver Cloudi meelelahutusprogramm. „Olin ehk alguses pisut skeptiline, aga iga Ă”htu oli elamus. KĂ”ik show’d olid vĂ€ga hea lavalise liikumise ja muusikaliste seadetega ning ĂŒliandekate esinejatega, kellest ĂŒhe hÀÀleulatus sama suur kui Pavarottil. Ka ooperiarmastajatest itaallased olid vaimustuses,” kirjeldab Silja.

Gurmaani pÀevakava

Halloweeni tĂ€histatakse ka Silversea laeva restoranis. Ükski tĂ€htpĂ€ev ei jÀÀ tĂ€helepanuta.

40

Vahemere piirkonnale omaselt suhtutakse ka laeval toiduvalmistamisse ja söömaaegadesse vĂ€ga suure armastuse ja kirega. Itaalia juurtele kohaselt on Silversea restoranid Itaalia mĂ”jutustega. Silja rÀÀgib elavalt hommikusöögibufee kĂŒpsetest puuviljadest, lĂ”unaks valmistatud vĂ€rskest pastast ning laeva basseinitekil asuvast baarist, mis muutub Ă”htuti grillrestora-


Silversea luksuskruiisid Ajatu elegants, detailideni lihvitud personaalne teenindus, pĂ”nevad marsruudid - lihtsalt lÔÔgastu ning lase end hellitada Silversea „kĂ”ik hinnas“ elustiilil.

Kevadine Vahemere kruiis laeval Silver Cloud

Ekspeditsioon LÔuna-Ameerikas laeval Silver Explorer

Hind alates 2850 eurost reisija kaheses sviidis (8 ööd)

Hind alates 4550 eurost reisija kaheses sviidis (8 ööd)

Kariibi mere kruiis tÀiesti uuel laeval Silver Muse

All inclusive kruiis Okeaanias laeval Silver Discoverer

Hind alates 4250 eurost reisija kaheses sviidis (12 ööd)

Hind alates 4350 eurost reisija kaheses sviidis (7 ööd)

Estravel on Silversea ametlik esindaja Eestis. Lennuagentuur ‱ Hotelliagentuur ‱ ReisibĂŒroo www.estravel.ee/kruiisireis

24/7 reisiabi 6 266 266 estravel@estravel.ee


HEA ELU 42

Lillede, marmori ja purskkaevudega Baha'i aiad Iisraeli suurimas sadamalinnas Haifas, vaadatuna ĂŒlevalt Carmeli mĂ€e otsast. Riigi pĂ”hjaosas asuv Haifa on suuruselt kolmas linn Iisraelis ja see on hea lĂ€htekoht ekskursioonideks erinevatesse ajaloolistesse kohtadesse, nagu Jeesuse sĂŒnnilinna Petlemma ja tema lapsepĂ”lve elukohta Naatsareti, samuti Jeruusalemma ja Tel Avivi.


hea meelega lahti ka kĂŒlaliste erisoovid. Elamusi ja inimesi kogunes reisi peale omajagu: „Kui ma reisi lĂ”pus esimestel pĂ€evadel kirja pandud mĂ€rkmeid vaatasin, olid pĂ”hifaktid kĂŒll meeles, kuid enamik mĂ”tteid kĂ”las tĂ€iesti uuena!” KĂŒmnepĂ€evane kruiis möödus Silja sĂ”nul liigagi kĂ€hku. „Viimasel Ă”htul olime Ă”nnetud, et meie reis saabki kohe lĂ€bi. HĂ€mmastav, kui vĂ€ga kiindud sa lĂŒhikese ajaga nii nendesse inimestesse kui ka sellesse laeva!” jutustab Silja. „Kui uuesti kruiisile lĂ€heksin, otsustaksin ma kindlasti Silversea kasuks. Pealegi alustab 2017. aasta kevadel seilamist Silversea uus ja ĂŒlivinge lipulaev Silver Muse.”

HEA ELU

niks, kus ta sai ise laavakividel meelepĂ€rast veiseliha ja krevette kĂŒpsetada. Enamasti einestas ta oma kruiisiperega aga restoranis La Terrazza, kus vĂ”eti igal Ă”htul ette 5–6 rooga. Kui vĂ€ga palju saia kĂ”rvale ei söö, on portsud jĂ”ukohased, vihjab Ă”bluke Silja meile selgituseks. Viimasel Ă”htul juhtus midagi sellist, mida ta kunagi varem teinud ei ole – tellis enne pearoa saabumist veel kord sama pasta. „Need spinatiravioolid trĂŒhvlikastmes olid lihtsalt to die for!” Ă”hkab Silja veel nĂ€dalaid hiljemgi. Eriti tahab Silja Luide esile tuua Silver Cloudi vĂ€ga hoolikalt koostatud joogivalikut. Iga pĂ€ev valivad sommeljeed toidu juurde sobivad veinid, aga korgivad alati

Ć ampanja ja pĂ€ikeseloojang – just tĂ€pselt nii hea ongi elu 24/7 merevaatega luksulikus sviidis Silversea laeval.

TĂŒrgis saab vĂ€rskelt pressitud apelsini- ja granaatĂ”unamahla igal sammul.

43


HEA ELU

MIDA KRUIISI VALIKUL ARVESSE VÕTTA: Milline regioon pakub mulle huvi? Populaarseimad kruiisipiirkonnad on Vahemeri, Kariibid ja Dubai. Soovitame valida marsruudi, kus on reisikavas ka pĂ€ev merel, et jĂ”uaks avastada laeva ja selle vĂ”imalusi.

Silver Cloudi kapten Michele Macarone Palmieri ja Silja Luide KĂŒprosel Limassoli sadamas.

Kas ma eelistan lihtsalt puhkamisele ekskursioone vĂ”i fĂŒĂŒsilist aktiivsust? Milline on minu eelarve? Millist teenindustaset ma kruiisilt ootan? Pakume nii kĂ”ik hinnas kui ka soodsama hinnaga kruiise. MĂ”nusama elamuse nimel soovitame vĂ€hemalt rĂ”duga kajutit. Kajutid mahutavad alati vĂ€hemalt kahte inimest, enamasti ka rohkem. MĂ”ndade kategooriatega kaasnevad tasuta lisateenused, nagu sissepÀÀs spaasse vĂ”i erirestoranidesse. Milline laev sobiks minu ootustega? Kui kaua ma olen valmis puhkama? Valikut tehes tasub alati kĂŒsida nĂ”u reisikonsultandilt. Kruiisi puhul on tegemist ilmastikust sĂ”ltuva tootega, seepĂ€rast peab olema avatud suhtumisega, kui ilma tĂ”ttu laev mĂ”nda sadamasse ei pÀÀse ning kapten jooksvalt marsruuti otsustab muuta. Mida kruiisi hind sisaldab? Enamasti on kruiisi hinnas majutus valitud kajutikategoorias, toitlustus ja meelelahutus. KĂŒsi alati reisikonsultandilt nĂ”u, mis on hinnas ja mis tasulised lisateenused (jootrahad, joogipaketid, ekskursioonid, sadamamaksud jms). Kruiisi tellides on vajalik arvestada erinevate firmade maksetingimustega, mille kohta saab informatsiooni oma reisikonsultandi kĂ€est. Kruiisi hinna kujundavad: ‱ valitud kruiisi kestvus ‱ valitud kajutikategooria. ‱ kui mitmekesi kui suures kajutis ‱ kruiisi jooksul kĂŒlastatavad sadamad (marsruut) ‱ kruiisifirma teenindusstandardid ‱ laev ‱ kehtivad kampaaniad Kristi Kukk Estraveli Cruise Centre'i juht www.kruiis.ee

44


KÕIGE KAVALAM

KINGITUS

ON PALJU KINKE ÜHEL KAARDIL!

SINA ISE VALID: 0~~KEWXEZ TYLOYW )IWXMQEE OSPQIW IVMMPQIPMWIW WTEELSXIPPMW 8mMYWPMOYH MPYLSSPMXWYWIH NE QEWWEEĂŠMH Lai valik terviseuuringuid, ravipakette ja fĂŒsioteraapia teenuseid / Maitsenaudingud Viimsi BLACK ROSE PUBIS, Kuressaares restoranis ROSE vĂ”i Narva-JĂ”esuus restoranis MELOODIA Filmielamus VIIMSI KINOS / Kvaliteetaeg perega ATLANTIS H2O AQUAPARGIS Privaatne aeg kĂ”ige kallimaga eksklusiivses SPA18+ saunakeskuses

Mugavalt E-poest

www.spatallinn.ee

www.grandrose.ee

www.meresuu.ee


SEIKLUSLIKK HEA ELU

Talvise looduse kĂ”ige vĂ”imsam vaatemĂ€ng Lapimaa talve lĂŒhikesed pĂ€evad pakuvad rÔÔmu suusaradadel, kuid ei tasuks ennast liiga Ă€ra vĂ€sitada, sest kĂ”ige parem osa algab alles öö saabudes – kui taevas löövad helendama virmalised, keerlevad-kĂŒĂŒtlevad rohelised, punased, kollased, roosad, lillad ja valged tuled. TEKST: MARGUS SEPP

46


SEIKLUSLIKK ELU Glamping ehk glamuurne telkimine on seni populaarsust kogunud soojemates kohtades ja safaritel. Ent esimene Euroopa Ăą€œglamping-platsĂą€? pÄ‚ÄŸhjapoolses maailmas avati sel aastal Soomes. Harriniva Hotels & Safaris on korraldanud talveseiklusi ja pakkunud majutust 40 aastat ning nende erilised iglud on perfektsed puhkuseveetmise kohad erilistele inimestele. Foto: Harriniva Hotels & Safaris

47


SEIKLUSLIKK HEA ELU

Foto: Kakslauttanen

Selle omapĂ€rase vikekaarevĂ€rvilise ilmastikunĂ€htuse vaatamiseks sĂ”idetakse Lapimaale kĂ”ikjalt maailmast. Jaapanis, Hiinas ja ka teistes Aasia riikides on palju virmalistega seotud legende ning hea Ă”nne nimel sĂ”idetakse neid vaatama teiselt poolt maakera. Seni pole kuulda olnud, et keegi lendaks Lapimaale sĂŒnnitama. Ehkki ĂŒks levinumaid legende Aasias on seotud sellega, et usutakse siiani, et laps, kes sĂŒnnib n-ö virmaliste all, saab eluks kaasa hea Ă”nne ja kauni vĂ€limuse. Mitte igal pool maailmas ei ole aga virmalised just igas mĂ”ttes positiivse nĂ€htusena kirjas. NĂ€iteks Islandi folkloorist on teada, et kui rase naine silmitseb ĂŒksisilmi virmalisi, sĂŒnnib laps kÔÔrdsilmsena, kuid vĂ€hemalt on sĂŒnnitusvalud tavalisega vĂ”rreldes vĂ€iksemad. Paljud turistid rendivad ööks vĂ”i paariks auto ning sĂ”idavad linnadest vĂ€lja metsikusse loodusesse. Kuna virmalised on pĂ€ikesest miljoneid kordi hĂ€maramad, neid pĂ€evasel ajal ei nĂ€e. Mida enam pĂ”hja poole sĂ”ita, seda pikem on öine aeg ning suureneb virmaliste nĂ€gemise vĂ”imalus. Virmalisi pĂ”hjustavad PĂ€ikeselt lĂ€htuvate laetud osakeste (nn pĂ€ikesetuule) kokkupĂ”rked Maa atmosfÀÀri osakestega. Paraku pole vĂ”imalik virmaliste teket tĂ€pselt ennustada, mistĂ”ttu ĂŒheks Ă”htuks virmaliste vaatamiseks Lapimaale lendamine pole kĂ”ige targem plaan. Kuid neile viitab geomagnetiline aktiivsus, mida mÔÔdetakse Kp indeksiga. Seal, kus see on kĂ”rgem, nĂ€itavad ennast tĂ”enĂ€oliselt ka virmalised. Mida suurem Kp

48

PARIMAD KOHAD EUROOPAS VIRMALISTE JÄLGIMISEKS Kui lĂ€htuda ainult teadusest ja virmaliste ilmumise sagedusest, siis on parim koht nende jĂ€lgimiseks Svalbard ehk TeravmĂ€ed – Norrale kuuluv saarestik JÀÀmeres ja ĂŒhtlasi maailma pĂ”hjapoolseim koht, kuhu tavaline turist pÀÀseb. Kui kusagil Mandri-Euroopas virmalisi ei ole, siis TeravmĂ€gedel ikkagi on, sest see on lihtsalt nii kaugel pĂ”hjas. Aga paraku on see ka TeravmĂ€gede suurim pluss, sest hotelli- ja restoranielu pole seal nii aktiivne kui mujal ja peale selle veel sĂ”iduaeg – see on ju nii kohutavalt kaugel pĂ”hjas! Ent Norra Lapimaal on ekstreemselt pĂ”hjas mĂ”ned lihtsamalt ligipÀÀsetavad kohad: Hammerfest, VardĂž, Alta. Aga kui tahate, et puhkus oleks korraga mĂ”nus ja meeldejÀÀv, siis on Soome Lapimaa parim valik. Island on ka ĂŒks koht, kuhu virmaliste vaatlemiseks sĂ”idetakse.

Foto: Shutterstock

indeks, seda suurem on vĂ”imalus virmalisi kohata. Soome on virmaliste vaatemĂ€ngu jĂ€lgimiseks ĂŒks paremaid paiku maailmas, mitte ainult seetĂ”ttu, et need Lapimaal suhteliselt tihti sĂ€hvivad, vaid ka vaatlus ise on tehtud ĂŒlimĂ”nusaks. Lapimaale on rajatud just virmaliste

vaatluseks mÔeldud luksuslikud iglud ja klaaskatustega hotellisviidid, mis lubavad vÔimast vaatemÀngu jÀlgida mÔnusalt soojas olles ja voodis vedeledes. Kakslauttanen nimetab end maailma kÔige maalilisemaks arktiliseks hotelliks ja ilmselgelt pÔhjusega. Esimestel aastatel pakkusid nad virmaliste jÀlgimiseks klaasist



SEIKLUSLIKK HEA ELU

iglusid. Praeguseks on nutikad Lapimaa arhitektid lisanud traditsioonilistest palkmajadest inispiratsiooni saanud majakestele klaaskupliga „vaatlustoa”, nii et nĂŒĂŒd vĂ”ib virmalisi oodates vahepeal kĂ€ia saunas vĂ”i istuda kamina ÀÀres soojas. Kui voodis tukkudes virmaliste ootamine tundub liiga mugav, siis palju ehedamat kogemust pakub vĂ”imalus magada ehtsas lumest ehitatud iglus. KĂ”ik soojas pĂŒsimiseks – nĂ€iteks magamiskott – ootab kohapeal. Virmaliste vaatamiseks vĂ”ib siis lihtsalt uksest vĂ€lja astuda vĂ”i seigelda parema vaate nimel mĂ”ne kĂŒnka tippu. Ent see ei ole ainus koht. Torassieppi jĂ€rve ÀÀres Harriniva Hotels & Safaris said selleks talveks valmis oma iglukujulised „telgid”, mis keset talvemuinasjuttu mugavalt virmalisi oodata lasevad.

Foto: Harriniva Hotels & Safaris

Kuna talvisel Lapimaal lÀheb vÀga vara pimedaks, siis saab Ôhtusel ajal akna all kamina ees istudes vaatemÀngu jÀlgida, kartmata, et uni peale tuleks.

MIDA TEHA LAPIMAAL, KUI SUUSATAMINE POLE TEIE JAOKS?

Foto: Shutterstock/Sander van der Werf

Soome pĂ”hjaosas asuv piirkond, mis on tuntud ennekĂ”ike oma suusamĂ€gede ja -radade poolest, on arvatust palju maagilisem ja mĂ€ngulisem maa. Peale virmaliste on garanteeritud kelgukoerad, pĂ”hjapĂ”drad, lumemĂŒtsidega puud ja pÔÔsad, pikad kelgurajad. Seega on see peale spordihuviliste suurepĂ€rane koht ka loodusfotograafidele. Loodus on imekaunis – kĂŒĂŒnlasarnased sihvakad kuused sirutuvad taeva poole, paks lumi katab puid, karge kĂŒlm Ă”hk loob sĂ€deluse koos madalal horisondil liikuva pĂ€ikesega. Kui tahate nautida talve, mille osaks

50

pole ilmtingimata suusatamine, siis tasuks aga suunduda PĂ”hja-Lapimaal asuvasse ainult 4000 elanikuga Ivalosse. Ivalo pakub sĂ”itu koera- vĂ”i pĂ”hjapĂ”drarakendiga. Suusarajad ei jÀÀ loomulikult kaugele – kui tahate nautida kĂ”ike, mida Lapimaal pakkuda on. Lumi on ĂŒllatavalt vĂ”imalusterohke ehitusmaterjal ning ka arhitektuurifĂ€nnid suunduvad talvel Lapimaale uute elamuste otsingule. Botnia lahe ÀÀres asuv Kemi linn on nimelt kuulus selle poolest, et igal aastal ehitatakse sinna maailma suurim lumeloss. Veel tasub kĂŒlastada kalliskivimuuseumi, kus saab

imetleda Soome kuninga krooni mudelit, Suurbritannia kuninganna krooni ja Marie Antoinette’i teemantkaelakee koopiaid. Ja loomulikult saab kĂ€ia kĂŒlas jĂ”uluvanal! Ehkki pĂ€ris Ă”ige JĂ”uluvana elab legendi kohaselt Ida-Lapimaal Korvatunturi mĂ€el, on tema ametlikuks kodulinnaks kuulutatud Lapimaa pealinn Rovaniemi. Ja on vale arvata, et jĂ”ulutaat töötab ainult pĂŒhade eel – tema kontorisse saab aasta ringi kestvaid ettevalmistusi vaatama minna loomulikult ĂŒkskĂ”ik mis ajal.


Tutvu tingimustega www.salva.ee vĂ”i kĂŒsi nĂ”u meie spetsialistilt.


SEIKLUSLIKK HEA ELU

Retk LÀÀne-Paapua sĂŒdamesse Kurikuulus ja salapĂ€rane Uus-Guinea saar on oma vĂ€heuuritud looduse ja erilise kultuuriga alati mu rĂ€ndurifantaasia tööle pannud. Möödunud septembris alustasime selle hiigelsaare avastamist saart selgroona lĂ€bivas keskmĂ€estikus, tĂ€psemalt LÀÀne-Paapuas asuvast Baliemi oru piirkonnast. Raske mĂ€gimatka kĂ€igus kĂŒlastasime erilisi Dani ja Yali hĂ”ime, kelle eluolu on veel vĂ€gagi sarnane sajanditetagusele ajale. TEKST JA FOTOD: VAHUR MÄE

ate kĂŒla

MĂ€gipaapu

siooniline nĂ€eb tradit Esmapilgul stkui heihĂŒtt vĂ€lja ju mĂ€gipaapua kĂŒll kaetud ti katus on nasaad. HĂŒ ad on valuhmaga, sein paksu heinap e astudes ust. HĂŒtti siss mistatud puid oodi nagu bes samam lĂ”hnab um redes. See istes suitsuta meie kunag lĂ”kkeaseskel asuvast tuleb hĂŒti ke sĂŒ e ĂŒa ning valmistataks mest, millel lmadel Ă”hojaandja kĂŒ mis on ka so heinaga set ĂŒmbritseb hakse tutel. LĂ”kkea l le te pĂ”rand, mil akse. kaetud muld ja ka magat si u et im to d lda situbasei sest on kuu u ed im p lt ojas, Kusagi emadki on so N t. is m ki h gade rö ol vaheseina. aga teisel po

52

Uus-Guinea


MĂ€gipaapuate pĂ”hitoiduks on erinevad mugulviljad, peamiselt bataat, jamss ja taro. KĂ”ik need meenutavad vĂ€liselt veidi meie kartulit. Kuigi neid juurvilju tarvitatakse palju, ei ole erinevate valmistamisviiside vĂ€ljamĂ”tlemisega kuigi palju vaeva nĂ€htud. Peamiselt neid kas kĂŒpsetatakse lĂ”kke ÀÀres vĂ”i keedetakse ning sĂŒĂŒakse kui Ă”una, ilma mingite lisanditeta. Lisaks mugulatele sĂŒĂŒakse vahel riisi ning oluliste sĂŒndmuste puhul tapetakse siga, mida sĂŒĂŒakse ĂŒhiselt koos kogu kĂŒlaga.

SEIKLUSLIKK ELU

Muguladieet

Yali hĂ”imu pere MĂ€gipaapua mehe traditsiooniliseks rĂ”ivaks on koteka ehk peenisetorbik ning naistel on selleks rohuseelik. Veel kakskĂŒmmend aastat tagasi olid pea kĂ”ik mĂ€gipaapuad pĂ€rimuslikes rĂ”ivastes, kuid tĂ€napĂ€eval on see kĂ”ige traditsioonilisema Yali hĂ”imu juures igapĂ€evariietuseks vaid kuskil viieteistkĂŒmnel protsendil paapualastest. Samuti on nĂŒĂŒd traditsioonilise rahvarĂ”iva kandjaks peamiselt mehed.

Pisikesed teejuhid Enamik neist vĂ€hestest Baliemi oru huvirĂ€nduritest, kes siin kĂ€ivad, kasutavad mĂ€gedes liikumisel teejuhtide abi. Meie otsustasime aga piirkonda eheduse huvides omal kĂ€el avastada. Meid kĂŒll hoiatati vĂ”imaliku teelt eksimise eest, aga kuna alati olid kusagil uudishimulikud, aga abivalmis lapsed, ei juhtunud seda kordagi. Vahel jooksid nad meile koguni kilomeetrite kaupa jĂ€rele, et kindlad olla, kas me ikka leiame Ă”ige raja.

53


SEIKLUSLIKK HEA ELU

LÔputu vihm Baliemi oru elu pÀrisosa juurde kuulub igapÀevane vihm, mis algab kerge tibutamisega lÔuna paiku, jÀtkub tugeva vihmana pÀrastlÔunal ja lÔppeb Àikesega pÀrast pÀikeseloojangut. Kuigi paapuad vihmast suurt vÀlja ei tee, on tugevama vihma eest kaitseks vahva vÀlimusega banaanilehtedest punutud vihmakeep.

Raske teekond Baliemi piirkonna ainuke linn on Wamena, kus kĂ€iakse ĂŒmberkaudsetest kĂŒladest pĂ”llusaaduseid mĂŒĂŒmas ning sealt esmavajalikku hankimas. Pildil olev paar on koos laste ja sugulastega teel oma kodukĂŒlast Wamenasse, mis asub kahe pĂ€eva tee kaugusel. Teel tagasi kohtasime neid uuesti. Kogu seltskonna peale oli neil linnast kaasa vĂ”etud vĂ€ikese veoauto pakiruumi jagu kraami, mis oli mĂ”eldud kogu kĂŒlale. KĂ”ige sellega on vaja ĂŒletada jĂ”gesid ja ojasid, mudaseid mĂ€enĂ”lvasid ning tagatipuks 3900 meetri kĂ”rgune pĂŒstloodis nĂ”lvadega mĂ€gi. Olgugi et koorem ja teekond on rasked, leiavad nad ikka aega ja jĂ”udu naeratamiseks ning sooja kĂ€epigistusega kaasteeliste tervitamiseks.

Uudishimulikud tĂŒdrukud Kuigi Baliemi oru piirkond on huvirĂ€nduri jaoks kĂ”ige lihtsamini ligipÀÀsetav koht siin LÀÀne-Paapua sisemaal, satub kaugematesse kĂŒladesse kĂŒlalisi haruharva. SeetĂ”ttu on kĂŒlalise saabumine elevust tekitav sĂŒndmus. Juba kĂŒlale lĂ€henedes annab vastu jalutav mees joodeldamist meenutava hĂ”iskega alla kĂŒlasse mĂ€rku, et kĂŒlalised on saabumas. Õige pea jookseb keegi mööda jĂ€rsku mĂ€enĂ”lva ĂŒles ja tervitab soojalt. Õhtu jooksul tutvume enamiku kĂŒla elanikega, kes soovivad kĂŒlalisi tervitada ja juttu vesta. Eriti uudishimulikud on lapsed, kes igat meie kĂ€iku ja tegemist pĂ”nevusega jĂ€lgivad.

54


AURA KESKUS / OÜ Tartu Veekeskus Turu 10, Tartu 51014, tel 730 0280 info@aurakeskus.ee | www.aurakeskus.ee | www.facebook.com/AuraKeskus


SEIKLUSLIKK HEA ELU

Paapua meeste ehted Traditsiooniliseks mĂ€gipaapuate meeste ehteks on nina lĂ€bistav seakihv, mida kĂŒll tĂ€napĂ€eval kantakse peamiselt erilistel sĂŒndmustel ja tĂ€htpĂ€evadel. Lisaks sellele kantakse kaela riputatud kaasuari kĂŒĂŒnt ning erinevaid rohust punutud kaela- ja kĂ€evĂ”rusid.

Teel Yalide juurde Olgugi et enamik Baliemi oru piirkonnast asub merepinnast kahe kuni kolme kilomeetri kĂ”rgusel, on siinne loodus tohutult liigirikas ja lopsakas. MĂ€enĂ”lvi ja orgusid katavad „pilvemetsad”, mis koosnevad Uus-Guinea saarele omaselt vĂ€ga haruldastest ja sageli endeemsetest taime- ja puuliikidest. Haruldastest linnuliikidest elab siinsetes metsades erinevaid paradiisilinnu liike ning suur lennuvĂ”imetu lind kaasuar.

Sajandeid vanad pĂ”llulapid PĂŒstloodis mĂ€enĂ”lvasid katavad vahel isegi sadu aastaid vanad pĂ”llulapid, kus mĂ€gipaapuad kasvatavad vanade traditsioonide kombel oma igapĂ€evast toitu. Maalappe ĂŒmbritsevad kivimĂŒĂŒrid, mis tĂ€histavad iga pere pĂ”llulapi piire ning mis kaitseb ka pĂ”ldu erosiooni eest. Peamiselt kasvatatakse bataati, jamssi, tarot ning suhkruroogu.

56


EESTI KAEVANDUSMUUSEUM Mutipere jĂ”ulumaa & Talvekeskus Rikastusvabriku hoone ja virtuaalmaailm / MĂŒstiline jĂ”ulutunnel kaevanduskĂ€ikudes Super safari ja talvetrall tööstusmaastikel / Kaasaegne konverentsikeskus ja peoruumid Kaevuri kohvik ja allmaa restoran / SaunamĂ”nud & postsovjetlik hostel Erinevad seiklus- ja sooduspaketid igale maitsele

m i a v a g ĂŒ s Elu elamus!

Tallinnast ja Tartust kÔigest paari tunni kaugusel

INFO: +372 332 4017 www.kaevandusmuuseum.ee



TASUB TEADA

IKOON

Foto: Shutterstock

1935. aastal otsustas TĂŒrgi Vabariigi looja president Mustafa Kemal AtatĂŒrk moĆĄeed muuseumiks ĂŒmber kujundada. Sellisena on Hagia Sofia tĂ€napĂ€evalgi kĂŒlastajatele avatud.

UnenÀgu, mis lÀks tÀide Reisimine on alati oskus valikuid teha, seda eriti vaatamisvÀÀrsuste rohkes linnas vÔi piirkonnas. Selleks, et turist ei hakkaks pead murdma, on igal paigal aastate vÔi suisa sajandite vÀltel vÀlja kujunenud oma visiitkaart. Reeglina on sel oluline arhitektuuriline, ajalooline ja kultuuriline vÀÀrtus. Selline paik vÔi hoone peab kindlasti rÔhuma piirkonna religioossele alusele vÔi valitsemisviisi olulisusele ja Ôigsusele. Tihtipeale on see kirik vÔi muuseum. Kunagise Konstantinoopoli ehk tÀnapÀeva Istanbuli Hagia Sophia (st Jumala tarkuse) kirik on seda kÔike korraga. TEKST: IVAN LAVRENTJEV

59


TASUB TEADA

Foto: Shutterstock

Hagia Sophia oli Ida-Rooma kÔige mÔjusam ehitis XV sajandi keskpaigani.

Rajatise algusaasta mÀÀramine on keeruline: varem samale kohale ehitatud kirikud on maha pĂ”lenud vĂ”i on vallutajad neid lammutanud, seega peetakse arvestust 537. aastast alates, kui esimene basiilika valmis sai. Legendi jĂ€rgi ilmus see unes mĂ”juka BĂŒtsantsi keisri Justinianuse silme ette. Ehituseks kulus ohtralt ressursse, kuid keiser ei teinud sellest vĂ€lja – ta kutsus oma pealinna Uueks Jeruusalemmaks ning seega ilmselt oli mĂ”ttelises vĂ”istluses Esimese templi ja kuningas Saalomoniga. Ehituses on kasutatud palju materjale, mida toodi mujalt – Justinianuse Ida-Rooma oli oma aja mĂ”jukaim ja suurim riik maailmas ning vajalike marmori ja porfĂŒĂŒri tĂŒĂŒpide leidmine ning kohale toimetamine polnud probleemiks. Sisekujunduse juures on kasutatud kalleid metalle ja kivisid. Esialgne plaan nĂ€gi ette, et mĂ”ned hoone osad kaetakse kullaga ĂŒle. Ehitus polnud mitte ĂŒksnes arhitektuuriliselt keeruline, vaid ka ĂŒlimalt kiire – kirik sai pĂŒsti kĂ”igest viie aastaga (vĂ”rdle kuulsat Sagrada FamĂ­lia kirikut Barcelonas, mis peaks lĂ”plikult valmis saama 2026. aastaks). Kristlaste (1054. aastast alates tĂ€psemalt Ă”igeusklike) peakirikuks ehitatud Hagia Sophia jĂ€i Ida-Rooma kĂ”ige mĂ”jusamaks ehitiseks XV sajandi keskpaigani, kui Konstantinoopoli vallutasid tĂŒrklased, kes tĂ”id kaasa uue religiooni. Kuna varakeskaegne basiilika omas arhitektuuriliselt mĂ€rksa rohkem ĂŒhisjooni moĆĄeega kui seda tegid hilisemad kirikud, siis Hagia Sofia siluett muutus minarettide juurde ehitamisega. KĂ”ige drastilisemad muutused leidsid aga aset seespool: teadagi islamis ei tolereerita keha kujutamist ning seega kiriku seinu kaunistanud rohked mosaiigid maaliti ĂŒmber vĂ”i hĂ€vitati, mĂ”ned killud

60

mĂŒĂŒdi isegi kĂŒlastajatele suveniiride kujul. XIX sajandi keskpaiku tehti ĂŒks suurem restaureerimine, mille kĂ€igus Ă”nnestus ĂŒksjagu freskosid taas nĂ€htavaks teha ja kompleksi mĂ”ned hooned hĂ€vingust pÀÀsta. 1935. aastal otsustas aga TĂŒrgi Vabariigi looja president Mustafa Kemal AtatĂŒrk moĆĄeed muuseumiks ĂŒmber kujundada. Sellisena on Hagia Sofia tĂ€napĂ€evalgi kĂŒlastajatele avatud. Muuseumi tasub kĂŒlastada mĂ”ne asjatundja seltskonnas vĂ”i giidiga, muidu jÀÀvad olulised ja pĂ”nevad asjad mĂ€rkamata, kuna need on amatööri silmade eest peidus selle uskumatult suure pĂŒhamu paljudes vaiksetes nurkades. Kindlasti tasub ilmaga arvestada – kui tavahoones paiknevasse muuseumi minnes ei ole vahet, mis seis tĂ€naval on, siis Hagia Sofia on eriti mĂ”nus pĂ€ikesepaistelise ilmaga, kuna siis mĂ€ngib valgus keerulises galeriide, kuplite, vĂ”lvide ja löövide sĂŒsteemis. Õhtupoo-

le aga tasub seda vaadata eemalt, siis tuleb mĂ€ngu oskuslikult korraldatud valgustus. Samas, sellest ei tunne puudust kogu Istanbulis – Euroopa suurim linn sumiseb 24/7 ega jÀÀ pimedusse. Koht, mille ehitasid oma aja parimad meistrid, kus korraldasid riikliku tĂ€htsusega toiminguid impeeriumite mĂ”jusaimad valitsejad, kus palvetati jumalaid ja tapeti nende eest, on nĂŒĂŒd uudishimulike (vĂ”i mitte niivĂ”rd) turistide valla. Sel sĂŒgisel jĂ”udis kinodesse ka uus Dan Browni samanimelisel raamatul pĂ”hinev film Inferno, kus sĂŒmbolite asjatundjast professorit kehastav Tom Hanks tegutseb lisaks Firenzele just Hagia Sophias. Aga kuna film on kehvavĂ”itu, siis Ă€rge minge kinno, vaid tulge hoopis Istanbuli – saladusi ja mĂŒstikat on selles hiiglaslikus kirikus-moĆĄees-muuseumis kĂŒll ja kĂŒll. Ka siis, kui teie nimi pole Robert Langdon.

LENNUNÕU Turkish Airlinesi otselennud Istanbuli on kĂ”ige mĂ”istlikumad. Hinnas sisaldub 30 kg Ă€raantavat pagasit, vĂ€ga hea pardateenindus (soojad eined ja alkohol) ning vĂ”imalus istekoht reserveerida. Hinnad algavad umbes 220-st eurost edasi-tagasi. MĂ”istlik on muidugi mitte piirduda ĂŒhel lennureisil vaid ĂŒhe sihtkohaga. Ehk makstes 30–70 eurot Istanbuli hinnale juurde, saab samale piletile lisada lennud Istanbulist veel vĂ€ga paljudesse Euroopa linnadesse. KasvĂ”i nii kaugele kui Portugali. VĂ”i lĂ€hemale – Gruusiasse, Kreekasse, Montenegrosse. Sealjuures jÀÀb muidugi vĂ”imalus Istanbulis peatuda. NB! Kui Turkishil juhtub olema Euroopa suunal sooduskampaania, siis vĂ”ib pilet lĂ€bi Istanbuli Euroopasse maksta isegi VÄHEM kui ainult Istanbuliga piirdumine! MAURI SAAREND Estraveli lennundusekspert



TASUB TEADA

Foto: Shutterstock

Kodu pole vÀÀrisesemete hoidmiseks kahjuks kÔige turvalisem paik. Eriti siis, kui olete ise pikaks ajaks reisile lÀinud.

Kodu on kindlus – varahoidla on aga kindlusest kindlam Pikale reisile minnes vĂ”ib rÔÔmu puhkusest hakata varjutama mure samal ajal kodus toimuva pĂ€rast. Kas tagasi jĂ”udes on kĂ”ik kallid – nii rahaliselt kui ka emotsionaalselt – esemed ikka veel alles vĂ”i on kurjategijad vĂ”i kasvĂ”i aknast sisse tuhisenud uusaastarakett neist ilma jĂ€tnud? TEKST: SILVIA PÄRMANN

62


mesele alati mÀÀrav – vÀÀrisesemeteks vĂ”ivad olla ka andmekandjad, isikut tĂ”endavad dokumendid ja muu selline. „Meie varahoidlatesse tuuakse vĂ€ga erinevaid asju: peale ehete ja vÀÀrismetallide ka dokumente, maksumĂ€rke, fototehnikat jms. Aeg-ajalt soovitakse hoiustada ka sularaha ja vĂ€lisriikide valuutat,” rÀÀgib Nappus. NĂ€iteks kui teha mĂ”ni mĂŒĂŒgitehing, mille jaoks on vaja sularaha, ja on teada, et peatselt vajatakse taas suuremat kogust sularaha, on soodsam seda hoiustada varahoidlas, kui panna pangakontole, sest suuremate summade korral on sularahaga arveldamine pangakontoris tasuline. Samuti on vĂ”imalik pĂ€rast vĂ€lisreisi sÀÀsta vĂ€lisriigi valuuta hoiustamisega kursivahe arvelt, kui on teada, et samasse riiki tuleb lĂ€hiajal taas reisida. Tallinnas ja Tartus saab klient vÀÀrisesemed hoiustamiseks ise kohale tuua ja pĂ€rast Ă€ra viia vĂ”i kasutada selleks G4Si veoteenust. Samas on vĂ”imalik kohale tulla ka hoiustamisperioodi jooksul ja teostada hoiulaekas olevate vÀÀrisesemetega vajalikke toiminguid. Kui klient soovib hoiustada oma vÀÀrisesemeid JĂ”hvi hoidlas, tuleb neile jĂ€rele tellida G4Si transport.

MIDA TASUKS VARAHOIDLAS HOIUSTADA: ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱ ‱

vÀÀrismetall raha/valuuta mĂŒndid margid dokumendid andmekogud vĂ€ikesemÔÔdulised arhiivid elektroonilised andmekandjad (varukoopiad) ehted vĂ€ikesemÔÔduline elektroonika – fototehnika jne kĂ€sikirjad joonised mudelid vormid litsentsid vÀÀrtpaberid vĂ”lakirjad tĆĄekid Allikas: G4S Eesti

TASUB TEADA

VÀÀrisesemete hoiustamiseks pole kodu tihti kĂ”ige mĂ”istlikum paik ning seetĂ”ttu on G4S loonud ĂŒliturvatud vÀÀrisesemetele mĂ”eldud varahoidlad, kus igaĂŒks vĂ”ib endale laeka rentida. „Kuni kĂŒmme kilogrammi vÀÀrisesemeid mahutava laeka hind on kĂŒmme eurot kuus. Tavaliselt arvatakse, et see teenus on vĂ€ga kallis, mĂ”eldud vaid neile, kellel on kĂŒmme kilo kulda kodus. Nagu hinnakirjast nĂ€ha, on see tegelikult vĂ€gagi kĂ€ttesaadav igaĂŒhele,” rĂ”hutas G4Si turundusjuht Tarmo PĂ€rjala. Eesti ĂŒhe suurima turvafirma G4Si varahoidlad asuvad Tallinnas, Tartus ja JĂ”hvis ning sinna saab emotsionaalselt vĂ”i materiaalselt kalli eseme hoiule panna. EttevĂ”te pakub peale vÀÀrisesemete hoiustamise ka nende vedamise teenust, mis tĂ€hendab, et klient ei pea ise asjade transpordiga vaeva nĂ€gema. Kui sĂ”na „varahoidla” jĂ€tab mulje millestki vĂ€ga mastaapsest, kuid samas eksklusiivsest ja peenest, siis ĂŒllataval kombel ei ole varahoidla kindlate uste enda taga ainult kuld ja teemandid. G4Si mĂŒĂŒgidirektor Jaan Nappus rÀÀgib, et hoiule tuuakse tihti ka ĂŒsna proosalisi esemeid. Nappuse sĂ”nul ei ole esemete rahaline vÀÀrtus ini-

VÄÄRISESEMETE KODUS HOIUSTAMISE ABC Foto: Shutterstock

Ehted ja sularaha pole ainus, mis hoiustamist vajab. TÀnapÀeval on kullast kallim arvuti kÔvakettal olev info.

Esmalt peaks inimene veenduma, et vÀÀrtuslikud asjad ei vedeleks mööda majapidamist laiali, kust neid on vargal kerge lihtsalt ĂŒles noppida. Tundub naeruvÀÀrselt lihtne printsiip, mis siiski tihti Ă€ra unustatakse. Murdvaras on harilikult ĂŒsna nutikas ja oskab vaadata nii riidekapi pĂ”hjas seisvasse jalatsikarpi, madratsi alla kui ka öökapi esimesse sahtlisse. Kui kodus on paar-kolm hinnalist eset, siis need vĂ”iksid olla tugevast materjalist lukustatud kapis. TĂ€napĂ€eval tĂ€idab paljude inimeste jaoks kodu ka kontori rolli, mistĂ”ttu on rohkem vÀÀrtuslikku, mis vajab hoiustamist. Dokumentide, jooniste, andmekandjate, litsentside, vormide jm olulise talletamiseks on kindlasti vaja seifi. Kui seif on kvaliteetne ja korralik, aga selle kinnituskoht ja -pind nĂ”rgad vĂ”i sobimatud, siis vĂ”ib juhtuda, et varas jalutab piltlikult öeldes koos seifi ja seinaga minema. Seifi kĂ€ttesaamine kĂŒprokseina kĂŒljest pole eriline kunst ning siis ei oma seifi turvaklass ĂŒldse tĂ€htsust. Allikas: G4S Eesti

63


12 ETV ajakirjanikku, kellest nii mĂ”nigi pole varem ĂŒhtegi filmi teinud, sĂ”itsid avastama maailma seda osa, mida meie nimetame arenguriikideks. Sari viib pĂ”nevatesse sihtkohtadesse Myanmarist Palestiinani. Filmid on suuresti inimeste esmamulje nendest kohtadest, ehe ja esimene emotsioon. Aga esimene mulje peakski ju alati Ă”ige olema. ETV eetris kolmapĂ€eviti kell 22.40 vĂ”i vaata jĂ€relvaatamisest.

„TĂ€ielik katastroof”

„PiirilkĂ”nnid”

James Angelos Selleks ajaks, kui enamik meist Kreekasse esimest korda jĂ”uab, on selle maa ajalugu ja igivana arhitektuur ning kĂ”ik tema sĂ”jad ajalootundides nii palju lĂ€bi nĂ€mmutatud, et jÀÀb tunne, nagu oleks Kreeka juba tĂ€itsa selge. Aga selge ei ole mitte midagi. Selge ei ole see riik isegi nende jaoks, kes ennast Kreeka ekspertideks peavad. Nagu vĂ€lis- ja majandusuudistest teame, on Kreekas kĂ”ik totaalselt valesti lĂ€inud. Raamat on pĂ€dev, vaimukas ja paljastav kirjeldus Kreeka suurtest probleemidest otse mĂ€gikĂŒladest, idĂŒllilistelt saartelt ja rahututelt tĂ€navatelt, mis selle riigi praegusel ajal peamiselt defineerivadki. Aga Kreeka probleemid on siiski rahumeelsed, vĂ”rreldes TĂŒrgi vĂ”i Egiptusega selle sama Vahemere ÀÀres, kus Kreeka mĂ”nusalt pĂ€ikese kĂ€es soojeneb.

Louisa Marie Summer ja Camille Laurell Kuni 11.12 Fotomuuseumi galeriis. Prantsuse Instituut Eestis ja Tallinna Goethe Instituut kutsusid Eestisse kaks erinevat fotokunstnikku. Üks Prantsusmaalt, teine Saksamaalt – mĂ”lemad jÀÀdvustasid piire Tallinnas ja Narvas. Projektis ei kĂ€sitleta kĂŒll mitte ainult fĂŒĂŒsilisi, vaid ka nĂ€htamatuid piire eestlaste ja venelaste vahel – ent see on pĂ”nev pildirĂ€nnak nii meile tuttavatesse kui ka samas nii kaugetesse paikadesse.

FILM

Erika Flatland Sovetistani tunneme me mingis osas kĂ”ik ja samas ei tunne ĂŒldse – see on ĂŒhine nimetaja, mille Norra reisikirjanik, noor naine Erika Fatland on andnud endistele NSVL-i vabariikidele Kesk-Aasias. MĂ”nede eranditega on need maailma ĂŒhed kĂ”ige korrumpeerunumad ja diktaatorlikumad riigid, ent samal ajal suudavad need ka olla ĂŒhed vĂ”luvamad, muinasjutulisemad ja soojemaid kohtumisi pakkuvad riigid kunagise Siiditee ÀÀres. Kohustuslik lugemine kĂ”igile, kes Kasahstanis, KĂ”rgĂ”zstanis, TadĆŸikistanis, TĂŒrkmenistanis ja Usbekistanis kunagi kĂ€inud on vĂ”i kes sinna minemisest unistavad. Fatlandi tahe ja oskus jĂ”uda ka kĂ”ige kummalisematesse kĂŒladesse ja seda vaimukalt edasi anda teeb „Sovetistanist” viimaste aastate ĂŒhe parima tĂ”lke-reisiraamatu.

„Meie maailm”

NÄITUS

RAAMAT RAAMAT 64

„Sovetistan”



MAAILMARÄNDUR PRAEGU ÕHUS

7 kĂŒsimust ehtekunstnik Tanel Veenrele Ehtekunstnik Tanel Veenre on jĂ”udnud end ĂŒllatada lasta maitsetel, lĂ”hnadel ja vĂ€rvidel peaaegu igal pool maailmas.

1. Miks on reisimine tÀhtis? Reisimine on unistamine reaalajas.

2. Milline riik on seni kĂ”ige rohkem ĂŒllatanud?

TĂ”enĂ€oliselt ĂŒllatab mind kĂ”ige enam Eestis toimuv. Kuid reisidest oli kĂ”ige enam teistsugusust esimesel Hiina reisil kuue aasta eest – ehmatas inimlikus plaanis suletus ning ideoloogia mĂ”ju inimesele. MĂ€letan rongisĂ”itu Shanghaist Pekingisse, kui jagasin kupeed ĂŒhe Hiina perekonnaga – paralleelmaailmad said eriti nĂ€htavaks.

3. Millise vaatamisvÀÀrsuse ees seistes oled mĂ”ttes imestanud, et kuidas see kĂŒll seitsme maailmaime hulgast vĂ€lja jĂ€i?

See on juhtunud pigem looduses, viimati Iguassu koskede juures Brasiilias. Kaks pÀeva hÔljusin seal kui transis ringi ja ammutasin looduse vÀge.

66

4. Milline hotell on olnud nii hea, et sellest on isegi natuke kahju lahkuda?

Ma ei talu eriti steriilseid ketihotelle – olgu seal kui palju basseine ja portjeesid tahes. Mulle reaalselt meeldivad sellised urulaadsed urkad, kus tunnen end nagu lapsepĂ”lves onni ehitades. KĂ”ige eredam elamus on olnud aga Hudson Inn – Addams Family laadne neogooti lossike USA-s. Elamust rĂ”hutas see, et olin lossis ainuke kĂŒlaline ning ei kohanud kordagi ka kedagi staff`ist. Hommikusöök hiiglasliku ovaalse laua taga dekadentlikus söögisaalis koos hĂ”bekupli all ootava aurava munaga tekitas tunde, et viibin filmis.

5. Millise restorani pÀrast sÔidaksid tagasi kasvÔi maailma teise otsa?

Ma olen tĂ€navatoidu fĂ€nn – parimad kohad on seni olnud Mehhikos, Hiinas, Tais

ja Singapuris. Tegelikult ka vĂ€ikesed tavernid Vahemere ÀÀres on alati Ă€ratanud minus lootusetu romantiku. Grillitud kaheksajalad ja retsina mĂ”nes Kreeka saare rannarestos ei maitse kuskil mujal nĂ”nda kui just seal. Ma ei alahindaks ka mĂ”nusaid tĂ€navabaare – kusagil mujal ei saa nii taevasse tĂ”stvat passion fruit caprinhat kui Rios!

6. Milline rakendus on teinud reisimise lihtsamaks? Google Maps ja Tripadvisor.

7. Kuhu sÔidad jÀrgmisena?

Mind oodatakse Uus-Meremaale loenguid andma. Oluliste elumuutuste pĂ€rast olen reisi peaaegu Ă€ra jĂ€tmas – kuid samas on see n-ö ĂŒks-kord-elus-vĂ”imalus ning pĂŒĂŒan siis Skype`iga kompenseerida koduste igatsust.




Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.