Foorum_2003_05_

Page 1

Kodaniku체hiskonna h채채lekandja


Uus minister, vana v·ga nne kui uus valitsus kokku tuli, tegi vana siseministeeriumile ülesandeks kutsuda kokku valitsuse ja kodanjkuühenduste ühiskomisjon. Praegune regionaalminister Jaan Ounapuu tahab seda teha järgmiselt: iga ministeerium nimetab komisjoni oma esindaja ja lisaks oma kõige parema partneri (loe: suurima sõbra) mittetulundussektorist. Foorumi arvates on see lähenemine vale, sest kolmas sektor peaks ise saama ühiskomisjoni oma esindajad valida. Tegu on kahe võrdse osapoole läbirääkimistega. Kas pole siis kummaline, kui üks osapool määrab, keda teine peab oma esindajaks saatma? Praegune variant, kus iga ministeerium nimetab oma esindajad, ei lubaks ühiskomisjoni otsuseid tõsiselt võtta, sest selle liikmetel puuduks vajalik mandaat. Esiteks saab iga ministeerium praegu esitada endale kõige meeldivamaid ühendusi, kelle «sõltumatu» arvamusega neil mingit muret pole. Teiseks jäävad nii paratamatult välja suured ja olulised ühendused, kes pole ühegi ministeeriumi tähtsaimad partnerid. Samas võivad tervet sektorit esindama sattuda väga väiksed ühendused. Näiteks kaitseministeerium, mis puutub kodanikuühendustega kokku kõige vähem, on varem oma partneritena välja käinud Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Eesti Reservohvitseride Kogu. Soovimata kuidagi tublisid organisatsioone alahinnata, on ju siiski selge, et nende liikmeskond on tunduvalt piiratum kui laiemal pinnal tegutsevatel ühendustel.

E

iiati võiksid siseministeeriumi töötajad ometi uuele ministrile öelda, et tema eelkäijad on juba sama reha otsa astunud. Tarmo Loodus unistas ühest suurest katusorganisatsioonist, millega riik saaks läbirääkimisi pidada. Foorum kirjutas sellest juba kaks aastat tagasi juhtkirja pealkirja all «Ühe suure ihaius». Ain Seppiku ajal aga moodustati täpselt samadel alustel juba üks siseministeeriumi nõustav kogu, mis Foorumi teada pole kunagi tööle hakanud. Samuti tekitas tollase siseministri jutt «kõik ju laua taha ei mahu» juba siis pahameeletormi kõrvalejääjates. Seejuures pole õige oelda, et «niikuinii on neid, kes hiljem küsivad, miks neid ei ole kaasatud», kui neile tõepoolest pole võimalust antud. Tegelikult on Eesti kolmandal sektoril esinduslik platvorm olemas ja selleks on Eesti Mittetulundusuhenduste Ümarlaud. See pole mitte üks katusorganisatsioon Tarmo Looduse mõttes, vaid kolmanda sektori demokraatlikult valitud esindus, mis tegeleb kõige üldisemate sektorit puudutavate küsimustega. EMÜ kasuks räägib see, et ainsana kõikidest Iiitudest on ta kõigile avatud, kuid samas on tal siiski kindel struktuur ja tegevusreeglid. Selles mõttes võiks seda nimetada kodanikuühenduste Riigikoguks. Seejuures ei peaks siseministeerium EMÜlt esindust paludes selle ümarlauaga piirnema. Praegu ütleb siseminister, et las ministeeriumid saadavad oma vastused ära ja siis vaatame. Heakene küll, las nad siis saadavad. Kuid Foorum paneb minister Õunapuule ja tema meeskonnale südamele, et nende nimekirjade laekumisega ei kinnitataks lõplikku komisjoni koosseisu, mis hakkab arutama riigi ja kolmanda sektori suhteid Eestis. Komisjon, mille on kokku pannud ministeeriumid, ei kõlba esindama kodanikuühendusi.

L

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi toel kord kuus Ki~utage

Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit, Pamu mnt 67a, Tallinn 10134, faks (0) 6311210, tel (0) 6461005, e-post foorum netexpress.ee. Toimetajad: Kertu Ruus, Aarne Seppel

2

ui sihtasutus Eesti Välispoliitika Instituut ligi kolme aasta eest ellu kutsuti, polnud Eestis ühtegi teist valitsusvälist organisatsiooni, mis oleks tegelnud välispoliitikaga. Jalad pani instituudile alla esimene rahasüst valitsuselt. Ja ka saatkonnad olid tänu meie seotusele välisministeeriumiga abivalmis: briti d andsid arvutid, sakslased raamatud, hollandlased tasusid kodulehekülje eest. Nii võib öelda, et räägime küll välispoliitikaga tegelevast kolmandast sektorist, kuid tegelikult pole me päriselt sõltumatu valitsusväline ühendus. Instituudi nõukogu esimees on ametijärgselt välisminister ja ka teised nõukogu liikmed on kõrged poliitikud ja ametnikud. Olen kogu aeg meie instituudi iseseisvuse pärast mures.

K

Isiklik arvamus lubatud Esitada püüan muidugi oma arvamusi ja keegi pole seni ütelnud, et seda või teist ei tohiks öelda. Kuid siiani on minu isiklik arvamus olnud õnneks laias laastus kooskõlas Eesti ametliku välispoliitikaga. Aga kui mul peaks radikaalne lahkarvamine tekkima - kui ma oleksin näiteks olnud väga suur Iraagi sõja vastane või usuksin, et Euroopa Liit toob eesti rahvale hukatust? Siis oleksin keerulises olukorras.

Sellegipoolest erineb välispoliitika instituut teistest Eesti välispoliitika organisatsioonidest, nagu mittetulundusühingud Eesti NATO Ühing ja Eesti Euroopa Liikumine. Ka need ühendused tekkisid samal ajal valitsuse algatusel. Kuid kui instituut on uurimisasutus, siis need on propagandaorganisatsioonid, mille ülesandeks on konkreetselt Eesti valitsuse sihtide populariseerimine. Ma ei mõtle seda sugugi halvustavalt, aga just see on nende tegevuse peamine sisu. Siiski oleks raske nõuda, et sellised organisatsioonid ja instituudid valitsuseta ära elaksid, sest ka välismaal sõltuvad sellised valitsusvälised asutused rahaliselt valitsusest. USA on kuulus oma võimsate mõttekodade ehk think tank'ide poolest, mis mängivad välispoliitikas väga suurt rolli. Kuid ka enamik Ameerika mõttekodadest on seotud vabariiklaste või demokraatidega ja kuulsaimad neist, näiteks Rand (orporation, saab oma raha USA Kongressilt. Ka Euroopa riikides saavad tugevad välispoliitilised instituudid suure osa oma rahast valitsuselt, näiteks Soome Välispoliitika Instituut. Muidu edukas Eesti oli ainus, kellel veel hiljuti sellist asutust polnud. Balti riikides on ainsana edukas, mõjukas ning tõeliselt sõltumatu Välispoliitika instituut Läti/, mis sai


Sõnal sabast Eesti Välispoliitika Instituudi direktor ANDRES KASEKAMP selgitab, miks Eesti ühendused on välispoliitika tegemisel nõrgukesed.

apib sõltumatut arvamust

estison valitsusel rahvahääletuse kampaanias kindlasti väiksem roll kui Leedus, sest meil on kodanikuühendused tugevamad.

E

Euroopa Liidu infosekretariaadi nõunik Paavo Palk, SLO,73. mai 2003

iin on ikka huvitavam kui koolis, kuigi täna oleksime varem koju saanud, sest on lühendatud päev.

S

Väätsa põhikooli 7. klassi õpilane Kadi SookDei teeäärte puhastamisest, PM, 2. mai 2003

«Mittetulunduslike ühenduste roll Eesti välispoliitika kujundamisel on nullilähedane, kuigi välisministeerium ja ajakirjanikud vajaksid sõltumatuid eksperte.» varakult jalad alla tänu Rootsi valitsuse abile. Vajadus sõltumatute arvamusavalduste järele välispoliitika kohta on Eestis ülisuur. Eestit külastavad välismaa ajakirjanikud ja teadlased on harjunud, et ametnike kõrvaian olemas ka sõltumatud eksperdid, kelle poole pöörduda. Pean pidevalt kommenteerima meedias kõige erinevamaid teemasid, sest meil pole kahjuks piisavalt pädevaid inimesi.

Tarvis sõltumatuid eksperte Võib öelda, et välispoliitika instituudil on arvamusliidri roll välismaal juba päris tugev ja Eestis samuti kujunemas. Erinevalt teistest Eesti valitsusvälistest organisatsioo-

nidest on suur osa meie tööst välismaal, kus esineme ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel. Nii anname riigile tuge, esinedes seal, kus muidu poleks Eestil ühtegi esindajat. Meie roll on nii tähtis just seepärast, et meie välispoliitikaringkondades napib sõltumatuid inimesi, kellelt arvamust küsida. Kes on näiteks Kuku raadio «Välismääraja» saate külalised? Ikka Raul Mälk, Jüri Luik, Margus Laidre - Eesti välisministeeriumi kõrged ametnikud. Mõnes lääneriigis oleks see väga imelik, et vaid ametnikud oma mõtteid avaldavad. Meil küsivad ajakirjanikud teiste ajakirjanike arvamust, sest pole kolmanda sek-

Koalitsioonilepe: rohkem toetust ühendustele Välisministeeriumile jääb kandev roll välispoliitika kujundamisel, kuid senisest enam pöörame tähelepanu teiste tugistruktuuride kaasamisele välispoliitiliste seisukohtade kujundamisel. leiame võimalused suurendada rahaeraldisi kolmanda sektori asutustele, et teostada Eestile olulisi välispoliitilisi uuringuid. Allikas: koalitsioonileping

tori inimesi, kes võiksid kommentaare anda. Liiati lähevad Eestis parimad ajakirjanikud ja sõltumatud eksperdid tihtipeale riigitööle, sest inimesi ei jätku. Näiteks Harri Tiido ja Tiina Maiberg on nüüd välisministeeriumi ametnikud. Balti Venemaa Uurimise Keskust juhatanud Marko Mihkelson ja Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete õp'pejõud Eiki Berg on väga head värsked näited. Samas sellist asja, et ministeeriumi ametnikud tuleksid kolmanda sektori juurde nõu küsima, Eestis pole. Neillihtsalt pole sellist harjumust. Välispoliitika instituut tegi näiteks eurointegratsiooni büroole raporti Eesti kohast Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas, kuid ma kahtlen sügavalt, kas keegi on jõudnud seda 70-leheküljelist uurimust lugeda. Lõpetuseks tuleb tunnistada, et kuigi Eestis peaks sõltumatute ekspertide mõju kindlasti suurem olema, tehakse Välispoliitikat siiski kõikjal kitsas ringis. See on diplomaatia omapära, et võrreldes mõne teise valdkonnnaga ei jõua väga palju avalikkuse ette. Välispoliitika on valdkond, kus instituut saab uuringuid teha pikaajaliste mõjude kohta, aga ministeeriumi igapäevane töö on rahvusvahelisel areenll tekkinud jooksvad küsimused, mis vajavad juba homseks vastust.

iinagu Aino Järvesoo suutis olla arvestatav survegrupp poliitikutele, tahab seda suuta ka tema nime ja ideed edasi kandev fond.

N

Aino JäNesoo Fondi algatusrühma projektijuht Inga Raitar, PM 12. mai2003

ee oli ka esialgne kokkulepe, et lahkun sellest ametist, kui lähen üle ettevõtlusse. Ega see mittetulunduse valdkond pole kellelegi õnnelik.

S

Endine Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Tiit Laja oma ametist lahkumise kohta, Ap, 78. märts 2003

äästeameti üheks töösuunaks on kaasata vabataht ikke organisatsioone ja ergutada kodanikke tegutsema ise tuleohutuse tagamisel ja õnnetusjuhtumite ennetamisel. Päästeameti peadirektor Mati

P

Raidma, EMSLi info/eht, mai 2003

3


Kui palju heategevuseks annetatud rahast läheb abivajajale ja kui palju koguja taskusse, uurib KERTU RUUS

ea egev se aar aastat tagasi seisis ühes Tallinna hotellis korjanduskarp, kuhu hotellikülalistel paluti heategevuseks raha poetada. Iga natukese aja tagant tühjenes karp kenasti. Hotellitöötajad ei pööranud asjale tähelepanu, kuni ühel päeval avastas üks neist, et karpi tühjendas hotelli koristaja. Kas see legendina tunduv näide on erand või reegel? Kanada ühenduste käitumist uurides võib öelda, et heausklike annetajate heldusest toitub suur hulk röövellikke rahakogujaid. Eesti fondid uhkustavad oma Kanada kolleegide ees hoopis ausama tegevusega. Kanada ajaleht Toronto Star uuris eelmisel aastal enam kui 70 000 Kanadas registreeritud heategevusliku organisatsiooni (charity) andmeid ja leidis, et 17 protsenti neist annab kogutud rahast heategevuseks vaid alla poole. 7 protsenti annab aga igast neile usaldatud dollarist heategevuseks vähem kui küme senti. Suurem osa rahast kulub rahakogujate ehk professionaalsete fundraiset'ite paIgaks ja organisatsioonide endi ülalpidamiseks.

P

Heategevus või äri Heategevuseks raha kogumine on Kanadas ja teistes lääneriikides suur äri. Näiteks Kanadas tegutseb hulgaliselt elukutselisi rahakogujaid, kes võtavad oma teenuste eest igalt kogutud dollarilt 80 senti või isegi rohkem. Ennast Kanada rahakogujate kuningaks nimetav George Parker näiteks tunnistab, et on ka oma fondidest kliente kolleegidele «edasi müünud» - näiteks «müüs» ta ühe kadunud laste otsimisele pühendunud organisatsooni nimega (hildCyberSearch teisele rahakogu4

••

snag

sevad selle eest, et kallid üritused ei sööks ära lastele mõeldud raha. «Suurte kuludega üritus on • Enne annetamist oleks hea raha palutäiesti välistatud,» ütleb kliinikumi va organisatsiooniga veidi tutvuda. fondi juhataja Merike Kaunissaare. • Tulumaksusoodustusega organisatEelmisel aastal kulus fondil üritusteks sioonid, mille seas on suurem osa tõsivaid 13 000 krooni. «Üritustel on seltvõetavaid avalikes huvides teguthästi paljud asjad sponsorite antud,» sevaid Eesti organisatsioone, peavad selgitab ta madalaid kulusid. sellest aastast andma maksuametile Tallinna Lastehaigla Toetusiga-aastase aruande saadud annetuste fond on korraldanud igal aastal ja kingituste kohta. galaõhtu Maardu mõisas. Kuid Inna • Aruanded on avalikud, maksuamet looKramer märgib, et suuremat raha dab need varsti panna ka internetti. makstakse tavaliselt vaid ansambli • Annetaja saab aruande põhjal otsustaeest. da, kas toetuse küsija tema annetust Selle aasta jaanuaris peetud väärib. toetusfondi 10. aastapäeva ürituse eest Kadrioru lossis ei maksnud aparaate ning remontinud ruume. jale umbes 50 000 krooni eest. fond peaaegu midagi. Kadrioru lassi Kulutused fondi ülalpidamiseks rent oli tasuta, toidulaua kattis Lisaks elukutseliste rahakogujate kasutamisele ajavad kulud üles on paari aasta tagusega mõnevõrra (atering Service tasuta, ansambel uhked kontorid ja töötajate kõrged kasvanud, peamiselt seepärast, et Kuldsed Lindid esines tasuta. Ka palgad, samuti kallid üritused. fond võttis peale juhataja tööle veel vein sadakonna külalise klaasides Neljakäigulised gourmet-õhtusöö- ühe inimese. Kuid fondi juhataja tuli sponsoritelt. gid peentes lossides ei tasu end ära, Inna Kramer viitab, et sissetulekuid ' Seejuures õnnestus Lastehaigla sest hiigelkulude juures jäävad vaadates võib aru saada, miks. Toetusfondil samal õhtul haigla annetused nigelaks. jaoks kopsakas summa raha kogu«Raske öelda, kui paljud Tulud kasvanud hüppeliselt da. Esiteks palus fond külalistel Kanada 12 OOOst allapoole nõutud «Kui üle-eelmise aastaga võr- mitte lilli tuua, vaid pigem võimapiiri jäävast heategevuslikust orga- reldes on meie kulud suurenenud 5 luste kohaselt fondi abistada. nisatsioonist on petised ja kui pal- protsenti, siis sissetulek on samal Õhtu jooksullaekus annetustejud on heade kavatsustega, kuid ajal kasvanud 200 protsenti,» ütleb na 40 000 krooni ehk ühe külalise kehvasti juhitud,» kirjutab eelmise Kramer. «Nii et teatud määral on isiklikust taskust keskmiselt 400 aasta novembrikuu Toronto Star. see kulutuste kasv õigustatud.» krooni. Samuti peeti loterii, mille Foorumiga rääkinud Eesti hea- 2002. aastal kogus fond annetuste- auhinnad panid välja firmad. tegevuslike fondide juhatajad ülla- na kokku 3,3 miljonit krooni. Kulude poolele kandis fond tuvad Kanada arvusid kuuldes Tartu Ülikooli Kliinikumi Laste- sponsorite tänukirjade raamimise ja seal peetakse veel vastuvõetavaks, fond kogus eelmisel aastal 886 000 kunstnikult tellitud kujukesed aasta kui heategevusse läheb tagasi 60% krooni, fondi kulutused palkadele, sponsoritele. Inna Kramer arvab, et kogutud rahast. kontorile ja üritustele olid aga aastapäevaüritus jäi vähemalt 50 Üks Eesti edukamaid heatege- kokku 157000 krooni ehk ligi 18% protsendiga plussi. vusfonde, Tallinna Lastehaigla eelarvest. Fondil, mis praegu käiMaardu mõisa üritus aga jääb Toetusfond kulutab palkadele ja masoleva kampaaniaga «Aita lapsel sel aastal ära. «Sai juba pidutsetud rahakogumisele umbes 16 protsen- hingata» loodab osta ligi pool miljo- ja külalisi kutsutud, läheks liialt ti eelarvest. See tähendab, et 84 nit maksva hingamisaparaadi, on uhkeldamiseks,» nendib Kramer. Ka senti igalt nende kogutud kroonilt üks töötaja, juhataja Merike pidu Kadrioru lossis oleks ära jääaitab otseselt Tallinna Lastehaiglat Kaunissaare. nud, kui fond oleks pidanud üüri - fond on ostnud haiglale mitmeid Mõlemad toetusfondid hoolit- eest tasuma, kinnitab ta.

Abiks annetajale


Põhimõtet, et kogu kampaaniatega kogutud raha läheb heategevuseks ning võimalikult palju aitavad sponsorid, jagab ka UNICEF Eesti Rahvuskomitee. UNICEF korraldab näiteks osta.ee veebilehel internetioksjone.

Sponsorid aitavad «Kui tasuta keskkonda poleks, siis me seda rahakogumisviisi ka ei kasutaks,}) kinnitab projektijuht Piret Susi. UNICEFil on tööl üks professionaalne fondijuht, kuid organisatsiooni aitavad Susi kinnitusel ka kümned vabatahtlikud. Kanada võimudele teeb muret ka see, et inimeste koduustel kogutud või korjanduskarpidesse laekunud rahast on raske ülevaadet saada. Eestis on näiteks Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondil väljas kümme korjanduskarpi: üheksa Tallinnas ja üks Tartus. Merike Kaunissaare kinnitusel koguneb nendesse kuus keskmiselt 10 000 krooni. Fondi aruandes on

märgitud, et fond kogus eelmisel aastal nii 112 000 krooni ehk kogu sissetulekust umbes kaheksandiku. Kanadaga sarnaseid kokkuvõtteid kõikidest heategevuslikest ühendustest pole Eestis hetkel veel võimalik teha. Selle aasta veebruaris pidid tulumaksusoodustusega ühingud ja sihtasutused esimest korda esitama maksuametile aruande saadud annetuste ja kingituste kohta. Kuid kuigi tähtaeg aruande esitamiseks oli 1. veebruar, on aruande esitanud tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirjas olevast enam kui 1200 ühendusest vaid ligi 300.

Pool mingu heategevuseks Maksuameti otseste maksude talituse peaspetsialist Terje Ludvi kinnitab, et laekunud aruannete põhjal pole veel mõtet analüüsi teha. Kuna aruandeid peavad esitama vaid tulumaksusoodustusega ühendused, siis ülejäänute kohta ei laeku ka tulevikus vajalikke andmeid. Eesti maksuameti hinnangul

peaks korralikulorganisatsioonil minema oma missiooni täitmiseks pool saadud annetustest, klassikalistei heategevuslikel fondidel rohkem. Terje Ludvi ütleb, et maksuamet on vaadanud raha kasutamist tulumaksusoodustuse andmisel. «Kui ikka kogu sissetulek läheb organisatsiooni ülalpidamiseks, oleme taotluse tagasi lükanud,» sõnab ta. Tulevikus on Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi eesmärgiks kulutada igalt kogutud kroonilt fondi tööks vähem kui kümme senti. Merike Kaunissaare usub, et selleks tuleks haarata kaasa rohkem vabatahtlikke ja tulla välja veel paremate ideedega. Kuid päris tasuta pole siiski võimalik heategevuseks raha koguda, kinnitavad fondid. «Kui raha on Tallinnas, siis ma ei lähe ju sinna jala,» viitab Kaunissaare. Inna Kramer toetab teda: «Päris põlve otsas ei saa füüsiliselt enam asju teha. Aga sa võid kulud hästi madalal hoida.»

Maksuamet ootab aruandeid Kõik tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kantud mittetulundusühingud ja sihtasutused pidid 1. veebruariks esitama maksuameti/e aruande saadud annetuste ja kingituste ning nende kasutamise kohta. Mai keskpaigaks oli nõutud vormi esitanud vaid neljandik enam kui 1200 nimekirja kuuluvast ühendusest. «Praegu teeme meeldetuletusi,» kinnitas maksuameti otseste maksude talituse peaspetsialist Terje Ludvi. Maksuamet palub kõikidel kohustatud organisatsioonidel aruanne esitada. Kui tulumaksusoodustusega ühendus aruannet ei esita, võib maksuamet ta nimekirjast välja arvata.

5


Kuidas siseministeerium kavatseb kolmandat sektorit arendada, küsib regionaalminister JAAN ÕUNAPUULT Kertu Ruus

.. Inlster Ounapuu: .".

••

kki teeme s aduse?

illise kolmanda sektori organisatsiooniga olete ise kõige tugevamalt seotud? Olen juba kümme aastat olnud Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi juhatuse esimees. See 1000liikmeline selts on hea näide hästitoimivast kolmanda sektori organisatsioonist. Korraldame üritusi nii Eestis kui Venemaal - meiloli just Peterburis kuu aega üleval eesti ehete näitus. Rahastamine on meil puhtalt projektipõhine, oleme saanud toetust nii kultuurkapitaliit kohalikult omavalitsuseit, maavalitsuselt kui eraettevõtjatelt. Siseministeeriumi eesmärkides seisab, et ministeerium peab tegelema kodanikuühiskonna õigusliku regulatsiooni ja rahastamise korrastamisega. Mis plaanid teil sellega on? Selle kuu jooksul on ministeeriumis seda teemat palju arutatud. Olen kohtunud kodanikuühenduste esindajatega ja rääkinud oma töötajatega, kes on valdkonnaga kursis. Et siseministeeriumis on selle valdkonnaga tegeldud vaid lühikest aega - 2001. aastast - on väga tähtis, et on kuhugi välja jõutud. Mõtlen eelmise aasta lõpul parlamendis vastu võetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAKt mis annab konkreetsed tegevussuunad nii ministeeriumidele kui kodanikuühendustele. Siseministeerium on kodanikuühendustega seoses kavandanud neli konkreetset tegevust. Esiteks on Tartu Ülikooliit tellitud kodanikuühendusi puudutava seadusandluse analüüs. Vaatame, mis on olemas ja kas on probleeme. 6

Meie peamine soovon praegu saada pädev juriidiline hinnang. Kui selgub, et on vaja hakata muudatusi tegema, ei lähe me loomulikult mööda nendest, keda muudatused puudutavad. Teine valdkond on kogu kodanikuühenduste pildi kaardistami-

Killustatus on sektoris küllaltki suur. Seda hilisemat avastamist, et miks mind komisjonis pole, on ikka oodata. Aga kõiki ei saa ju kaasata. Kokku peaks tulema mingi hulk mõjujõuga ja ühiskonnas aktsepteeritud ühendusi ja huvigruppe.

neo

Kuidas siiski tagada, et olulised ühendused, kes pole ministeeriumide sõbrad, ei jääks kõrvale? Miski pole võimatu. Las nüüd ministeeriumid saadavad oma vastused, siis vaatame.

Kolmas mõte on ette valmistada kodanikuühiskonna seadus, kui seda peetakse vajalikuks. See oleks praegustest seadustest laiem ja suurema kandepinnaga ning annaks ühendustele suurema kaalu. Selle seaduse vajalikkuse üle peaks arutama valitsuse ja kodanikuühenduste ühiskomisJon, mille loomise näeb ette EKAK. Neljandaks ülesandeks on rahastamise aluste väljatöötamine: kuidas rahastamine peaks välja nägema, kui palju oleks baasfinantseerimist, kui palju läheks läbi tugiprogrammide. See teema vajab ka rahandusministeeriumiga koos kõlastamist. Millistel alustel pannakse kokku valitsuse ja ühenduste ühiskomisjon? Siseministeerium on palunud teistel ministeeriumidel määrata sinna oma esindajaid ja samas palunud neil nimetada organisatsioonid, kes on nende kõige olulisemad koostööpa rtnerid. Kuid see jätab kõrvale organisatsioonid' mida ükski ministeerium ei pea oma partneriks, samas võivad komisjoni sattuda laiemas plaanis kõrvalised ühendused. Loogiline oleks, et erinevad grupid suudaksid kokku leppida.

Kas kolmandal sektoril peaks olema üks katusorganisatsioon? Üks organisatsioon on liialt tahetud. Selleks on ühenduste tegevusvaldkonnad ja huvid liialt erinevad. Ka linnadel on oma ja valdadel oma liit. Kuid erinevate tegevusvaldkondade organisatsioonid peaksid küll koostööd tegema ja neil võiks olla ühine platvorm. Ma pole siiski sinisilmne ja usun, et ühiskomisjonis tekivad pärast paari kokkusaamist samuti probleemid. Asjade paikasaamine võtab oma aja, huvid on lihtsalt nii erinevad. Milliseid tugisüsteeme võiks riik kolmandale sektorile pakkuda? Üheks tugisüsteemiks peaks olema kohaliku omaalgatuse programm (KOP), mille eelarve on praegu tegelikult väga väike. Hetkel on järel veel vaid 56 000 krooni. Need summad tuleb üle vaadata ja seda programmi tuleb hoida Eesti riigi prioriteetide seas. Oluliseks saavad ka Euroopa Liidu struktuurifondide miljardid. Samuti loomiselolevad maakondli-

kud arengukeskused (MAKid), mis peaksid suutma pakkuda nõustamist struktuurifondide kohta. Ka kohalike omavalitsuste teadlikkust tuleb veel enam tõsta selles osas, et kohalikku demokraatiat toetavad kodanikuühendused on vajalikud. Suurem osa saab sellest küll aru tean seda ajast, kui olin Tartumaa maavanem. Millisena näete teie kodanikuühenduste rolli ühiskonnas? Kuna tulen Väljastpoolt Tallinna, olen näinud nende tegevust valdades ja külades. Saan seda initsiatiivi ainult positiivselt hinnata. See nõuab väga suurt tahet, et organiseeruda, koos midagi välja mõelda ja hakata siis raha taotlema, mida võib alguses nimetada poolkerjamiseks. Aga kui kõik on õnnestunud, võib näha oma töö tulemust. Müts maha nende inimeste ees, kes tahavad ja suudavad seda teha. Ja viimastel aastatel on see aktiivsus oluliselt suurenenud: mida kaugemal suurtest linnadest, seda enam. Veel üks tähelepanek: kui mõne aasta eest käisid koos rohkem naised, siis nüüd olen täheldanud, et ühistegevusse on natuke rohkem mehi kaasatud. Ühenduste tegevusel on esiteks regionaalpoliitiline aspekt: kui inimesel on kodukohaga tugev side, ei lähe ta sealt ära. Teiseks on sel oluline ühiskonda siduv roll.


Endiste siseministrite mõtteid kodanikuühiskonnast Tarmo Loodus

i pea olema nii, et keegi iga tegevuse jaoks kohe raha annab.

Foorum, 26. oktoober 200 1

vatud ja detsentraliseeritud riik, mis baseerub koostööl ühiskonna kõigi tasandite vahel. Erakonnad on kodanikuuhiskonna juhtivosa, mille kaudu kujundatakse ühiskonna saatust. Kodanikuühendused teevad valdkonniti koostööd ja vastutavad piiratud vahendite ratsionaalse kasutamise eest. Riigiasutustele jääks tugev koordineeriv, reguleeriv ja korraldav funktsioon. Foorum, 28. september 200 I,

A

ministri nägemus Eesti kodanikuühiskonna arengust

Ain Seppik len seda meelt, et riik peab koos eraisikute ja äriühingutega osalema kolmanda sektori rahastamises. Kui suures ulatuses, selle peab otsustama valitsus. Foorum, 22. veebruar 2002

O

a mis puutub maffiasse, ~.iis soovitaksin lugeda URO arenguprogrammi, kus on viidatud sellele, et kolmanda sektori kaudu ehk ka mittetulundus- ja muude ühingute kaudu võivad sellised struktuurid imbuda legaalsesse tegevusse. Seetõttu me juhtisime loomulikult tähelepanu nendele riskidele, see on minu kui siseministri kohus seda ka täna korrata. Kui me vaatame Eesti tegelikkust, siis ma meenutan, et hiljuti ühe valla juhtkond püLidis tervet hulka mereäärset maad sihtasutuse kaudu minema viia.

J

Riigikogu infotunni 5tenogramm, 25. september 2002

7


Uudis Aastaaruandeid oodatakse 1. juulil

KERTU RUUS sai teada, kuidas ühendused euroliidu fondide kasutamist harjutasid

••

••

Uhendused harjutasid eurora a küsimist igi 40 inimest õppis mai algul Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutama simulatsioonikoolituse abil. Mängu üheks peamiseks eesmärgiks oli panna valitsusvälised organisatsioonid ja valitsusasutused fondidest raha saamisel koos töötama.

Kuhu läheb euroraha? Euroopa Liidu struktuurifondid jagavad kokku 5,3 miljardit krooni.

inimressursi arendamine Euroopa Sotsiaalfond

ettevõtlus ja konkurentsivõime Euroopa Regionaalarengu Fond

Anti v~lja ajalehte Viis päeva kestnud simulatsioonimänguks, mille töötas välja ja viis läbi Saksa konsultatsioonifirma SBJ, jagasid koolitajad osavõtjad viide gruppi. Üks grupp oli mängult fonde koordineeriv ministeerium, kaks gruppi esindasid regioone (ldaVirumaa ja Kagu-Eesti), üks grupp kujutas endast haridus- ja koolitusprogrammide pakkujaid ning viimane grupp oli mängu It valitsusasutusi ja ühendusi koondav järelevalvekomitee. Igal grupil olid oma ülesanded, näiteks ministeeriumi grupp kuulutas lõpuks välja projektikonkursi, kuhu teised kandideerisid. Grupid suhtlesid omavahel kirja teel, mängu ajal anti välja ka ajalehte. Kuigi praegu pole struktuurifondid Eestile veel avanenud, mängiti simulatsiooni käigus, nagu oleks fonde juba võimalik kasutada. Neljast struktuurifondist kasutati koolitusel Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi. Koolitusel osalenud Kagu-Eesti ühenduste tugikeskuse koordinaator Helgi Kapp ütles, et viiepäevane koolitus kujutas endast osavõtjate tundmatus kohas vette viskamist. «Inimesed said aimu süsteemist, kuidas projektid tegelikult käivituvad,» sõnas ta. S

Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfond ja Kalanduse Arengufond

maaeluja põllumajandus

Puudulik ettevalmistus Kapp kinnitas, et struktuurifondide kasutamine on Eesti ühendusteie kindlasti käegakatsutav ja ta ise sooviks algatada projekti tööhõive valdkonnas. «Julgust on lihtsalt tarvis,» märkis ta. Ka teine koolitusel osalenu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskonsultant Jüri Varik Põlvamaalt sooviks jõuda oma projekti esitamiseni. Varik, kes juhatab ka karateklubi Sun Dome, sooviks näiteks näha Põlvas ja mujal Eestis suuri spordi-

Heategevusprogramm õpetab hambapesu Eesti Stomatoloogia Selts ja Colgate-Palmolive korraldavad sel kevadel Eesti koolides heategevusliku suuhügieeni projekti «Särav naeratus, särav tulevik», mis õpetab lastele õiget hambapesu. Projekti on kaasatud neljanda klassi õpetajad ning õpilased 400 Eesti koolist, kokku loodetakse uusi teadmisi pakkuda 15 000 Eesti lapsele. (Foorum)

Ühenduste raamatupidaminemuutub Euroopa Regionaalarengu Fond

infrastruktuur ja kohalik areng Allikas: rahandusministeerium

Kapp lisas, et tal on nüüd kergem kohalikele ühendustele struktuurifonde tutvustavaid infopäevi korraldada. «Eli projektid ja koolitused tekitavad inimestes tavaliselt hirmutunnet, aga see koolitus tõi süsteemi lähemale,» märkis ta.

Maksuamet palub kõikidel mittetulunduslikel organisatsioonidel esitada 1. juuliks oma aastaaruanded. Aruande esitamine on kohustuslik kõikidele ühendustele. Eelmistel aastatel on aastaaruandeid esitanud vaid ligi kolmandik ühendustest. Lisateave: www.ma.ee. (0) 6267 590 (Foorum)

hooneid, kus noored saaksid tegelda väga erinevate spordialadega, nagu kickboxing ja võistlustants. Partneritena näeb Varik eelkõige Ida-Virumaa ühendusi ja Põlva linna. Varik lisas, et koolitus õpetas tundma europrojektide läbiviimiseks vajalikku bürokraatiamasinat. Struktuurifondide kasutuselevõtu osas on Varik pessimistlikum. «Kohalikelomavalitsustel on ettevalmistustöö täiesti tegemata,» märkis ta. «Kui struktuurifondid 1. mail 2004 avanevad, siis Kagu-Eestisse raha enne 2006. aastat ei jõua.)} Simulatsioonimängus osalesid Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti omavalitsusliitude, linnavalitsuste, maavalitsuste ja mittetulundussektori esindajad. Koolituse korraldasid Avatud Eesti Fond ja rahandusministeerium, toetas Budapesti Avatud Ühiskonna Instituut.

Raamatupidamise Toimkond on avaldanud oma veebilehei (www.easb.ee) kommenteerimiseks uue juhendi RTJ 17 «Mittetulundusühingud ja sihtasutused» eelnõu. Uus juhend toob mitmeid olulisi muudatusi, kinnitas toimkond. Juhend reguleerib sihtasutuste ja mittetulundusühingute raamatupidamist ja aruandlust. Juhend kirjeldab spetsiifilisi valdkondi, nagu toetused ja annetused. (Foorum)

Maistoimub keskkonnafestival Eestimaa Looduse Fond ja TELE2 korraldavad 30. maist 1. juunini Rõuge Ööbikuorus keskkonnafestivali. Teist korda toimuva festivali teemaks on sel aastal mets. Festivalil toimuvad muu hulgas väitlused ja Hea Teo metsaistutamine, saab osaleda Lilleoru higistamistelgirituaalis, kuulata kontserte ja võtta osa käsitöölaadast. Lisateave: www.elfond.ee/ festival, 055577 787. (Foorum)


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.