Foorum_2002_02_

Page 1

Ilmub Balti-Ameerika PartnerIusprogrammi toel kord - -kuus - - - - _...

_-_...__

_

.... ........._......................

Nr. 2 (31) Reede 22. veebruar 2002

_._... _...- ._._...-

KOD A N

K U Ü H

SKONNA

HÄÄ L E KAN D J A (Ühistud on demokraatia kooliks, mis on eriti oluline ELi kandidaatriikides.»

Romano Prodi Euroopa Komisjoni president, mittetulundussektori arengust

Korteriühistute Liitkohtus Prodiga Euroopa ühistegelike organisatsioonide konverentsil «Euroopa Liidu poliitika ühistegelikele ettevõtetele» osales ka Eesti Korteriühistute Liit, mida esindas liidu juhatuse liige Marit Otsing. 13 veebruaril 2002 Brüsselis toimunud konverentsi eesmärgiks oli anda hinnang Euroopa Komisjoni töödokumendile «Ühistud Euroopa ettevõtlussektoris», mis kinnitatakse tänavu juunis. Konverentsi peaesinejaks oli Euroopa Komisjoni president Romana Prodi. kes rõhutas oma ettekandes ühistute rolli tähtsust turumajandues ning ühistegevussektori arendamise vajalikkust Eli kandidaatriikides. «Ühistud on demokraatia kooliks, mis on eriti oluline ELi kandidaatriikides,» kinnitas Prodi. Konverentsil tutvustati põhjalikult ka lda- ja KeskEuroopa riikide ühistute hetkeolukorda ning tõsteti korduvalt e 'ile Eesti Kortcriühisrute Liidu arengut positiivse ning järgimist vääriva eeskujuna. (Foorum)

Filantroopia eksperdid Sharon Norrish ja Simon Hebditch usuvad, et kõige enam takistab kolmandale sektorile annetamist ühingute endi vähene pragmaatilisus.

Eesti ühendused istuvad idealismi lõksus KERTU Ruus foorum@netexpress.ee

Kui Eesti mittetulundusOhendused peavad vähese annetamise põhjuseks vaenulikku maksusüsteemi, siis äriühingud mainivad hoopis ühenduste vähest turunduspõhimõtete tundmist, kinnitavad filantroopia eksperdid Sharon Norrish ja Simon Hebditch. Mitme Eesti ärimehega kohtunud Inglismaa ühe suurema ja rikkama heategevusliku organisatsiooni Charities Aid Foundation üks juhte Sharon Norrish kinnitab, et Eesti firmadele on põhiküsimuseks see, kuidas ühingud neilt raha küsivad. Oma eesmärgile pühendunud ühendustele paistab rahaküsimine räpase ülesandena ning nad leiavad, et nende missiooni peaks toetama missiooni enda pärast. Kuid selline suhtumine takistab neil ettevõtetelt annetuste saamist. Fondi poliitikadirektor Simon Hebditch märgib, et oma missioonile pühendunud mittetulunduslikud organisatsioonid unustavad, et äriettevõtetega suheldes peavad nad valima teise nurga, sest ettevõte võib soovida ka midagi rohkemat kui lihtsalt raha anda.

Ettevõte tahab head nime «Ühingud peaksid muutuma idealistidest pragmaatikuteks,» kinnitab Hebditeh. «Praegu langevad nad mõtlemise lõksu, et mõlema poole motivatsioon peab olema moraalne.» Ka KPMS & Partnerid koosuItant Margus Mets on palju

kokku puutunud ühendustega, kes leiavad, et neil on üllas eesmärk ja küsivad siis raha sellelt, kellel seda võiks olla. Kuid Mets kinnitab, et kui rikas üksikisik võib endale huupi altruistlikku annetamist lubada, siis ettevõtted ei anna raha tingimusteta. Kuna enamik ettevõtteid võtab annetustele minevad summad turunduseelarvest, soovib firma vastutasuks enamasti meedia tähelepanu. Kusjuures ettevõte ootab, et projekti avaliku tutvustamisega tegeleb ühing ise. «Turundusteenust suudavad pakkuda vähesed,» märgib Mets, tuues heaks näiteks Eesti Rahvuskultuuri Fondi.

Kolmas sektor ots

tag ·se

«Kolmas sektor peab nüüd ise määratlema, kui palju ta soovib osaleda.»

Aadu LuukaSI Eesti Suurenellõrjare Assotsiat-

siooni aseesimees, ühiskondliku kokkuleppe koostamisest peaks kiiremas korras tagasi pöörduma enne seda kehtinud süsteemi juurde, kui firma tohtis maksuvabalt annetada 10% oma aastakasumist. Ka Riigikogu rahanduskomi joni liige Olev Raju kinnitas jaanuari Foorumis, et praegune palgafondiga seotud piirang pole kõige õnnestunum ning on üldiselt märksa ran-

gem kui varem kehtinud kasunill põhinev piirang. Simon Hebditch lisab, et kaugemas perspektiivis peaks riik maksusüsteemi üle vaatama mittetulundustegevuse toetamise vaatenurgast. Inglismaal muudeti kaks aastat tagasi annetused päris maksuvabaks. «Valitsus ot ustas, et lõpetab ühingutega

kemplemise, mida saab ja mida ei saa lubada, ning leidis, et parem siis juba anda kõik,» üt1eb Hebditch. Nüüd sõltub mittetulundu liku organisatsiooni edukus oskusest leida toetust. «See paneb sektori proovile,» märgib Hebditch. «Valitsus saab öelda, et ärge tulge enam kaeblemaminge ja otsige raha.» Ka Inglismaal kardeti, et uus süsteem soodustab makupettusi. Kuid ekspertide sõnul on see just vastupidiselt mõjunud. Esiteks on tekkinud usaJduse õhkkond, amas on ühenduste eelarved ja finantstegevus palju läbipaistvamad, sest segase tegevuse korraJ ei õnnestuks neil toetust leida.

Konkursid

jagavad miljoneid euroraha

Inglismaa pani proovile Mets selgitab, et kui ettevõte on valmis kasumit jagama, otsib ta ühingut, kelleloleks eelkõige temaga ühine sihtgrupp. Metsa sõnul tuleb ühingutel seega täpselt mõelda, milliste konkreetsete ettevõtete eesmärgiga võiksid nende vajadused kõige enam haakuda ja mida neil vastutasuks pakkudaon. Olulised on ka ettevõttele vastuvõetavorganisatsiooni mudel ja korralik tegevusplaan, samuti korras aruandlus. Selliste partnerite leidmisega jäävad ettevõtted hätta. Ka Margus Mets teeb järelduse, et Eesti maksusüsteemi ülim vaenulikkus on müüt, mille taha mõlemal poolel on hea pugeda. Siiski ei tohi maksuküsimusi alahinnata. Praegu võib ettevõte annetada 3-5% väljamakstud töötasust ehk annetamine on seotud palgafondiga ning HeQditehi ja Norrishi hinnangul

Suurettevõtjad algatavad rahvusliku kokkuleppe Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu külalistena Eestit külastanud suure Inglise heategevusorganisatsiooni Charities Aid Poundationi (CAF) eksperdid Sharon Norrish ja Simon Hebditch tõid ühe külastuse põhijäreldusena välja, et annetamist pidurdab Eestis kokkuleppe puudumine kolme sektori va heI ja arusaamine üksteise rollidest. ühiskondliku Algatus kokkuleppe sõlmimiseks on tulnud Eesti Suurettevõtjare Assotsiatsioonilt, mis loodab esimese variandi paberile saada enne aasta lõppu. Assotsiatsiooni aseesimehe Aadu Lblukase hinnangul peaks kokkulepe koosnema

neljast osast. Esimene osa oleks deklaratiivne osa, mis paneb paika üldised ühised eesmärgid. Teises oleksid kirjas postulaadid, millest osapooled lähtuvad - näiteks milliseks kujuneb maksukoormus. Kolmas, eeldatavasti kõige raskemini koostatav osa sõnastab riigieelarve prioriteedid neljaks-viieks aastaks. Siin oleks muu hulgas määratletud olulisimad investeerimisvaldkonnad. Neljas osa oleks sotsiaalpartnerite vaheline leping, mis määratleks olukorra tööturul, töövõtjate ja tööandjatega seotud küsimused. Luukase spnul oleks ühi kondUku lepingu koostami el

kõige olulisem sõna poliitilistel jõududel, kuid ka kolmas sektor peaks olema kaasatud. SotsiaalpartnerlusIepingus oleksid osapoolteks tööandjad-töövõtjad. (~KoLmas ektor peab nüüd ise ennast määrat1ema' kui palju ta oovib ühiskondliku kokkuleppe väljatöötamises osaleda,» kinnitas Luukas. Eesti Mittetulundusühenduste Ümarlaua (EMÜ) esinduskogu on aprilli alguses toimuvaks kõigile Eesti ühendustele avatud suurkoguks sõnastanud põhilised eesmärgid, mi on olulised kodanikuühiskonna arenguks Eestis. Dokumendi leiab EM 0 koduleheküljelt aad;r ssil www.emy.ee. (Foorum)

I

Sotsiaalministe rium, rahandusministeerium ja Euroopa Komi joni d Iegutsioon E tis kuulutasid välja Phare ACCESS 2000 projektikonkursi mittetulundu ühendustele kogumahus 13,4 miljonit krooni. Programmi sihiks on toetada mittetulundusiihinguid keskkonnakaitse ja sotsiaalse arengu valdkondade , kus ühise Euroopa seadustiku sisuline kohaldamine sõltub paljus valitsusvälistest organisatsioonidest. Sot iaalse arengu valdkonnas oodatakse eelkõige projekte, mis toetavad ühiskondliku dialoogi teket, nagu era- ja mittetulundussektori koostöö kohalike omavalit ustega, töötute toomine töötunde. Konkursil võivad osaleda kõik vabatahtlik Id mittetulundusorgani atsioorud ning sihtasutused, mi ' ei allu at e elt keskvalitsusele. Toetust saab makroprojektidele, mille toetu summad on 780 000 kuni 3,5 miljonit. Samuti saab toetu t rahvusvahelistes koostöövõrgustike 0 alerpisele kuni tJ~ OnOJaooni. (Foorum)


2

22. veebruar 2002

Suhted sulavad? Uus siseminister suhtub mittetulundusühendustesse eelkäijast mõistvamalt

-· A

sja ametisse asunud si eminister Ain Seppiku seisukohad annavad mittetulundussektorile lootust, et riik annab neile senisest enam toetust ning mõistab, et nende tegevus on riigi üldiseks arenguks vajalik. Endi ed Isamaalüdu ministrid Tarmo Loodus ja Mart Laar mainisid korduvalt väiksema ja suurema selgusega, et riik ei pea mittentlunduslikke organisatsioone rahastama, e t nende tegeleb mõni inimene oma isiklike hobidega. Enn vait nendest kinnitab Seppile, et pole olemas vääIikaid ja ebaväärikaid huvisid ning vabatahtlikult mõnes orga i at iooni tegut eele paneb inimene sinna alati oma energiat ja raha. (Riik peab koos eraisikute ja äriühingtltega 0 alelna kolmanda sektori rahastami 'e ,H kinnitab Seppik. uigi si mini t r rõhutab, et raha tarnjse ulatuse ja karTa at u tab vaIitsu ,võib seda pidada ellisel tasemel seni kõige elgelnak toetussänumiks mittetulundusühendu tle. Samuti km id endised võimulolijad välja selge nõudmi e: tulgu mittetulundussektor kokku, vali gu enda east esindaja ning siis räägiIne ja jagame raha. endele olid eri oovide ja arusaamadega ühingud tüütud segajad.

esti mittetulundussektori organisatsioone tegi see seisukoht murelikuks, sest nemad ei näinud kuidagi võimalust ühte suurt e indajat leida või tekitada. eda ei nõuagi siseminister eppik, kes u ub, et 16000 olemasolevat ühendust ei suudaks ühte organisatsiooni koonduda. Tema leiab, et avaliku võimuga läbirääkimiek võiks kohnandal ektoril olla kolm-neli esindusorganisatsjooni, kes läbirääkimistelaua taga karvupidi kokku ei läheks. Kuid Seppik polnud ainuke, kes suhete sulamisest märku andis. Pikka aega parlamendis kinni olnud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon sai esmaspäeval valitsuselt põhimõttelise jah -sõna. Valitsus teatas, et eelnõu tuleb edasi menetleda, sest avaliku võimu ja mittetulundu sektori sotsiaalse partnerluse teemat tuleb edasi arutada. Nüüd tuleb siis kolmandal sektoril teha ornait poolt samn1ja sH ki enam-vähem ühtse sektorina demokraatlikult oma s isukohtadc kokku leppida. Muidu ei saa ta oma huve kaitsta. Kuigi kolmanda sektori kirevus on igapäevases tegevuses selle jõud ja mõte, peavad organisatsioonid liituma, kui nad soovivad riigivõimu esindajatega laua taga istudes näiteks maksuküsimusi lahendada. See on oluline ka ärimaailmaga suhtlemiseks. Eesti Suurettevõtjate A otsiatsioon on algatanud ühiskondliku kokkuleppe väljatöötanlise ning assotsiatsiooni asee im he Aadu Luuka e sõnul võib sektor nüüd ise ot ustada, kui palju ta sealosaleb ja kuidas oma esindllsküsimu e lahendab.

J lINSfP ](..1SUTAM~TA

-r~~'ÕU~EjE~V ID

/j[

E

Rep iik

Klaas aperitiivi

Vajatakse jäätisemüüjaid ja pargikoristajaid ähemalt üks maailma päästmise lootus rajaneb kolmandal sektoril kui uute töökohtade looja!. Ma ei tea, palju Eesti 16000 kodanikuühenduse hulgas on neid, milles tegutsedes mõnigi kodanik ennast ära elarab. Küllap suudavad seda pakkuda peamiseit pealinnas pesitsevad katusorganisatsioonid ja sihtasutused. Provintsis tähendab kolmas sektor ikka valdavalt taidlusseltsi. Küll aga näen Loksa kandis ringi vaadates palju tegemist vajavaid töid. Alates linna kasimis- ja võõpami töödest, parkide hooldarni est ja kuivanud puude mahavõtmisest, ranna haldamisest ja suvisest jäätisekaubandusest kuni noorte slreenualker'i (uulitsail klllgev usaldusisik), sportliku lõhepüügi ning venelastele eesti keele õpetamiseni. eed t gemi cd ei peaks tingimata käima omavalitsuse kulul. Väikese kogukonna eluolu loob ise vajadusi tööde ja teenuste järele, mida kohalikud inimesed üksteisele pakkudes müüksid ja 0 taksid. Eesti perifeeria leidub kohalikku ka utamata või halvastikasutatud tööjõudu. mida just mittetulundllslikllle sfääriJe sobivatele palgalistele tegevustele saaks suunata. Isegi ajutine tööhõive otsiaalgarantiideta on parem kui töötus. liväänu lik on eejuures, et elliste teenuste pakkumisega saaks luua töökohti, mis pööritaksid raha omavalitsuse enda piirides. Kui kohalikel inimestel on võimalik raha kodukoha kulutada, võib seesama raha õige paljudest kohalike t käte t läbi käia ja kasu saavad kõlle Praegu on aga nii, et linn on räämas, inimestel pole tööd ja raha ka ei liigu. Kogu kun t on elles. kuidas kohalikke vajadusi ja kolmanda sektori ka utamata võimaIu i kokku viia. Linnaja vallavalitsu e mis ioon peaks olema ühingu-liikumist oo du tada: pakkuda välja

U

Kirjutage Foorumile aadressil: Eesti Ajalehtede liit, Pärnu mnt 67a, Tallinn, 101 , faks 6 311 210, tel 6 461 005, e-post foorum netexpress.ee TOim j d: K rtu Ruus, Aam Seppel

Omavalitsus peab õhkkonda looma, otsima sädelevaid inimesi. Praegu on inimesed kinni olmes ja toimetulekus. Asi ei liigu, kuni ei teki sõbramehelikku suhtlemist, et näidake, mida teie suudate? Praegu on elline mom ja «võim on meie käes» õhkkond. Väikeses vallas on suguharuvõim.

V

••

Kas Eestis võiks kolmas sektor saada tõökohtade loojaksl

Mihkel Tiks Loksa vallavolikogu liige

võimalikud tööd, otsida initsiatiivikaid liidreid, koolitada ning alguses finantseerida. Praegu võib Loksal valida, kas ränk metallitöö laevatehases või nüri ketramine õmblusvabrikus. Kuid näiteks paar selli võiksid korda teha tormide käes räsida saanud pargi. Mitu kilomeetrit laiuvas Loksa ranna pole ühtegi kohta, kust jäätist või õlut osta saaks. Kui linn võtaks natuke julgustada, et kutsuks kolm koolilast, kes endale sis etulekut teeniksid, saaks asja käima.

as mittetulundusühing on Eestis sobiv vorm teatud tööde ja teenuste tasuliseks osutamiseks? Minu vastus on jah. Kas inimene võiks ühingust oma töö eest palka saada? Jah. Kuidas aga korraldada asjad nii, et sünniksid ühingud, kes seda nii üldsusele kui endile kasulikku palgatööd teeksid? See on kü imus, millele tasuks vastust otsida nü riigis kui vallas-linna . Muidugi, kui me ikka tegelikult ka tahame, et kogu Eesti peab elama.

K

(<< Kuna kolmas sektor ei taotle kasumit, on nende teenused odavamad.»

Reelika Leetmaa Poli itikauuringute Keskuse PRAXIS an alüütik

K

indlasti võiks kolmanda sektori roU töökohtade loomiseloila Eestis suurem kui tä,na, eriti kohalikul tasandil. Kolmanda sektori eeliseks on see, et üldjuhul on tegemist vrukeste ühingutega. Seetõttu suudavad nad paindIikumaJt reageerida toimuvalele muutustele ning pakkuda välja uusi innovatiivseid lahendusi ja teenuseid, mis sobivad teatud kindlale regioonile või sihtgrupile. Kuna kolmas sektor ei taotle kasumit, on nende teenused odavamad. Lisaks aleb nende töös palju vabatahtlikke. ellest tulenevalt on sageli ka töötajate pühendumus oma tööle suurem ning seetõttu ka kvaliteet parem.

°

Kolmas sektor annab tööd

((Töökohtade loomine peab jääma põhiliselt

Seitsmes riigis töötab mittetulundussektoris enam kui viis protsenti töötavast elanikkonnast. Holland

12,4

ette-

11,5 10,5

Iirimaa

Belgia Iisrael

võtjatele,))

9,2 7,8 7,2

USA

Austraalia

Suurbritannia

Vambo Kaal

6,2

Hispaania Austria Jaapan Argentina

3,5 3,2 3,0

Soome

TSehhi

2,8

Peruu Brasiilia Kolumbia

2,4

2,2 2,0 1,3 0,9

Ungari Slovakkia

Riigikogu maaelu komisjoni liige

4,9 14,9 4,5 4,5 Töökohad kolmandas sektoris 4,5 22 riigi keskmine

Prantsusmaa 22 riigi keskmine L Saksamaa

0,4 Rumeenia • 0,3 0%

Ja kultuur

jääma põhiliselt ettevõtjatele.

Haridus

Muu

~u

4

l-)9%

\

yaba aeg

Mehhiko

Alll;as· Johns Hopkinsl ÜlikOOl, 1995

I~~-~l%

olmas sektor on põhiolemuselt mittetulunduslik tegevus. Kolmanda 'ektori puhul võib rääkida töökohtade loomisest juhul. kui riik või kohalik omavalitsus teHivad ning finantscerivad mingit tööd. Ka seHisel juhul jääb kolmas sektor vahendajaks. olgu see pargi korrashoid, hariduse andmine vöi mi iganes. Kolmanda sektori roll peaks olema koos riigi ning kohaliku omavalitsusega ettevõtlusele soodsa pinna loomine. Töökohtade loomine peab

K

S% 6

18% Tervishoid Sotsiaalteenused

8

10

14 Ott Rammo

Üksikutel kohtadel. mida kolmas sektor kasutab oma struktuurides, vajatakse väga haritud ja enna tohverdavaid isik u i.


3 ..

22. veebruar 2002

Seppik: kolmas sektor on sisejulgeoleku küsimus KERTU

Ruus

foorum@netexpress.ee

Siseminister Ain Seppik leiab intervjuus Foorumile, et kolmanda sektori arendamise ja toetamisega paraneb ka Eesti sisejulgeolek, sest ainult politsei tugevdamise võimalus on ammendunud.

Valitsus on teinud siserninisteeriumile ülesandeks korraldada mittetulundusorganisatsioonide rahastamist. Mida ministeerium sel1eksteeb1 Meil on plaanis aasta teises pooles põhimõtted välja töötada. Siseministeeriumis on selleks moodustatud kaks komisjoni. Selgus, et ministeeriumid rahastavad ühendusi väga kaootiliselt, nii et valdkond vajab kindlasti regulatsiooni. Aga seda ei saa reguleerida absoluutselt detailideni. Mul pole selget seisukohta, kas rahastamise põhimõneid peaks korraldama just siseministri määrus. Ehk on see hoopis rahandusministri ülesanne? Olen seda meelt. et riik peab koos eraisikute ja äriühingutega osalema kolmanda sektori rahastamises. Kui suures ulatuses, selle peab otsustama valitsus. Mida tähendab levinud seisukoht, et kolmas sektor kuulub siseministeeriumi haldusalasse1 Tegelikult ei kuulu see kellegi haldusalasse. ~ee kuulub küll siseriiklikuit tähtsate küsimuste hulka. Kodanikuühiskonna areng on erakordselt oluline ja mulle ka isiklikult südamelähedane, sest kuulun juba neljandat aastat sihtasutuse Turvaline Saaremaa nõukogusse. Mida te arvate eelmise siseministri Tarmo Looduse nõudmisest, et kolmas sektor peaks riigiga suhtlemiseks koonduma ühte katusorganisatsiooni? Mina ei jaga seda seisukohta, et peab olema üks katusorganisatsioon. Ma ei usu. et kõik 16 000 ühendust suudaksid ühineda ühte organisatsiooni. Aga see, et me kõigi 16 OOOga suhtleme, ei tule kõne allagi. Võibolla kolm-neli oleks mõistlik. Inimesed suudavad kokku leppidaküll. Kui läbi rääkima tulevad neli organisatsiooni, mis lähevad laua ääres karvupidi kokku, siis tehakse sellega teise osapoole positsioon väga kergeks. Mingid ühtsed seisukohad peavad olema. Samuti peab läbirääkimistel olema valmis kompromissideks. Kui ei ole väljundit valitsusse, ei jõuta seadusandjani.

Praegu on valitsus küll valmis läbi rääkima. Valitsusepoolse partnerina võiks tulla kõne alla siseminister.

Kas olete tuttav praegu Riigikogu põhiseaduskomisjoni menetluses oleva Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooniga1 Ma ei julge öelda, et lausa tuttav, aga olen seda vaadanud. Praegu on see minu jaoks rohkem huvitav luge- ' mismaterjal. Mis on suurim probleem ühenduste ja riigi suhetes1 Kolmanda sektori nõrkus, eelkõige ikka esinduse küsimus. Dialoogi pole eriti toimunud. Me oleme täie hooga ehitanud riiki ja ka edasi liikunud. aga kolmas sektor on rahva teadvusesse jõudnud alles viimase kahe-kolme aastaga. Me alles pöörame sellest nõukogude mõtlemisviisist ära. See on nagu suur laev, mida on raske pöörata. Kas teie ei arva, et kolmas sektor on mõnede inimeste erahobi? Paljud riigitegelased ja ärimehed on küsinud, miks peaks kellegi hobi rahastama. See on rügi ja kodanike läheduse seisukohalt tähtis tegevus. Ärimehed pole vastu golfiklubi rahastamisele, sest see on väärikas hobi. Minu meelest pole olemas väärikaid ja ebaväärikaid hobisid. Ühendustesse pannakse alati oma energiat. tervist, raha. Ja need, kes tegelevad lastega, narkomaanidega - mis hobi see on? Mina nimetaksin seda missiooni toetamiseks. Me oleme ise Saaremaal palju teinud. Kui Kuivastus maale tuled, näed posti otsas autovrakki kirjaga «Sõida aeglaselt!». Oleme teinud lastele rularaja, tahame aidata vanuritel koju suitsuandurit soetada. Sihtasutus Turvaline Saaremaa korraldas raIli, mitte et rallimehed kihutada saaksidmis on muidugi hobi -, vaid et turism areneks ja inimesi tuleks. Turvalisuse ja majandusliku arengu vahel on selge seos. Meie mudeli vastu on tuntud huvi üle Eesti. Ja kunagi pole meid riik rahaliselt aidanud. Aga kas võiks aidata? Mingis mõttes võiks. aga see pole üld e oluline. Küsi ime Pharelt raha noorte naI'koprobleemiga tegelemiseks ja jäime napilt ilma. Aga riik ju rallastab kolmandat ektorit. Riik kindlasti näeb. et see on oluline sisejulgeol ku pärast, turvalisuse pärast. Oleme ammendanud selle võimaluse, et tugevdame ainult politseid.

Siseminister Ain Seppiku hinnangul on riigi ja kolmanda sektori suhetes suurimaks probleemiks sektori nõrkus. EGERT KAMfNI

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit andis eelmise aasta missiooniga inimese tiitli Kaupo HmetiIe Elistvere loomapargi eestvedamise eest. Pildillööb ta tantsu N atalja Loonurmega Avatud Eesti Fondist. Autasustati ka teisi 2001. aasta tublimaid kolmanda sektori aktiviste ja organisatsioone. Parimaks mittetulundusühinguks valiti Vanurite Ene eabi ja Nõustamisühing. sihta utu eks Eestimaa Looduse Fond, sponsorfirmaks AS Falek Balties, annetajaks perekond Pajuste pärandvara, vabatahtlikeks Aime-Mare Suurjaak, En ~ del Suurjaak ning Dan Murumets.

Eesti Metsaseltsi ja Jõgevamaa MetsaseIt i esimees Kaupo Ilmet on Elistvere loomapargi eestvedaja, kes pani alguse Eli tvere linnurajale ja mitmetele loodust ja paikkanda tutvustavatele näitustele. Elistvere loomapark on ühtaegu metsloomade turvakoduk kui ka loodusõppe kesku eks, tutvustades Eesti elavaid ja elanud metsloomi ja linde. Pargis korraldatakse kontserte ning etendusi. Kokku esitati 48 kandidaati, neist 21 mittetulundusühingut. Kohalikud tugikesku ed valisid ka maakondade parimad mittetulundusühendused. annetajad ja vabatahtlikud. (Foorum)

Vanurid aitavad üksi apselapsi kasvatavaid vanavanemaid KERTU

Ruus

kuus suhkrukringlite pakkumist. Ta on juba leidnud ühele noormehele uue kooli. Noormee ei tulnud enam toime, kui talle hakkasid viiendas klassis eri tunde andma ise õpetajad. Lahenduse leidis kia ijuhataja ja sotsiaaltöötaja jutul käinud tugiiSik. <~Mul peab olema ülevaade, muidu ei aa asja selgeks,!> tähendab Suviste. 31 aastat koolidirektoriles olnud Suviste toon ütleb, et hädas murdeealistele kooli otsimine on tugiisikule sama iseene estmõisteta kui kohvi pakkumine.

foorum@netexpress.ee

Kui üksi lapselapsi kasvatavad vanavanemad said kutse kontserdile ja kohvipärastlõunale Kadriorus vanurite keskuses, ei löönud paljud kutsutud esialgu rõõmsalt käsi kokku. Nad mõtlesid viimase minutini, kas ikka minna - aastateks koju jäänud vanainimesed kõhkleid, ka nad enam seltskonda kõlbavad. Just selle arvamusega asusid võitlu se 30 aktiivset vanurit eneseabi- ja nõustamiskeskusest, kui nad selgitasid Tallinna linnaosavalit uste abiga välja 36 vanavanemat, kellele on mingil põhjusel saanud osaks üksinda lapselapsi ka vatada ja hakkasid neile tugiisikuteks. Phare programmi raames käima lükatud ettevõtmise esialgseks mõtteks oli pakkuda nendele vanaemadele-vanai 'adele võimalust kas või kord kuus kodust välja saada ja kellegagi rääkida.

«See on ju torei»

Tugiisik Aino Suviste. EGERT KAMENIK

nad tulid,» kinnitab tugiisik Evi Viirsalu. Projekti eestvedajat Lea Viirest rõõmustas ürituse õnnesUlmine väga. Kuid õige pea tulid kohvilauavestlu te välja ka suured mured. On raskelt haiKasvatamine võitlejaks geid lapsi, kelle kõrvalt vanavaAa ta alguses kogunesid nemad ei saa hetkekski lahkuda. abistajad ja abistatavad esimeOn valusaid mälestusi perekonsele kohtumisele võilcibade ja nas- õnnetused, ene etapud. kohvi juures. Algul päri id kutTugiisiku Aino Suviste sõsutud arglikult uksel, kas neil nul peab noor olema karmis ikka sobib tulla ja küsisid, mi keskkonnas konkurent ivõimeline, aga kodus lapsi hellitavate tass kohvi maksab. Kuid ta' vanavanemate maailmapilt ei kohvi ei maksnud midagi ja asi võttis jumet. pruugi võsukestelt olelusvõitVarsti aruta id tugiisikud ja lust nõuda. Enamik lapsi, keda abi tatavad omavahel, millal vanavanemad kasvatavad, on miIma ek kursioonil NoarootJU t keerulises murdeeas i ning mis õiksid olla ar tide 13-14-aa ta ed. ja psühholoogide loengutee- , Suvistele ei tähenda tugiisikuks olemine paar korda nädamad. «Need inime ed läk id ära hoopi teiste nägudega kui las telefoniga lobi mi t ja kord

Koos kahe kaaslasega citsmeIe vanaemale ja üheksale lapsele tugiisikuk aur ud Evi Viirsalu meele t on kurb, et anad inim s d on kodudesse tõrjutud, ku nad mõtlevad ainult oma rasku tel ja püh 'nduvad las elastelc. Iga kopikas tuleb nende meelest säästa lastele koolitarveteks, ja kui laps koolist tuleb, peab korralikul vanaemal olema lõuna laual. «I3-aastane saab juba ise toidu kätte!) leie b Viir. aIu. Üritusele pan b lootu i a Feodor Meos, ainuke üritu el osalenud vanai a. T ma pak1..11S, et järgmisena võiksid tugiisikud neid ooperisse viia. (Ma mõtlen, et lastega kõlbaks vaadata Straussi <Niini verd)))), arutleb Meos, kelle meele t tuleb nukrut ejad üle raputada. Meo tunni tab, et vanavanematel on ra ke üksi lapsi ka! vatada, e t nad vä ivad ja tüdivad k rgemini. Temaian 13-aa tase ]ap laps Indrekuga õnnek lihtne, e 't Indr k õpib häsi ja m~'ngib ooli kõrvalt tromhaani ning käib arvutikoolis. Samal ajal kui vanaernad

ja üks vanaisa - keskuse kohvipeal tugiisikute ja üksteisega arglikuIt tutvu:-.t aIu tasid, istusid paarkümmend last suure laua taga ja joonistasid graafiku Joel Tambauri juhendamisel oma allkorm el olevaid vanavan maid. ~<Lastega on hu itav, sest nad tulevad uute asjade peale,» tunnustab Joel. Joel ja tema sõber veet id laupäevatunnid la te ga jooni tade ahatahlli ult ja Joel usub, t elli ele üritu ele on mõeldav ka suur kamp üliõpilasi abiks kokku ajada, Joeli tõi omakorda kohale peda kolmanda kursuse sotsiaaltöö tud ng Helen Nairi mägi, ke' on ,abatahtlikult vanuril "ga t gelnud juba aa taid. (S on ju tor !» ei 0 ka kolm live omal inibiatilvil vanadekodu töötanud ja ama Kadrioru kc ku ülikooli- prakti at t inud I f '1 Il vastat küsimus le (en ik Pirita linnaosa alitsuse otiaalhoolekande 0 konna la tekait ept iaJi t Klüle K darik o kab öelda aga eda, mik on entusia mi t tegUlsev mittellllundu iihil g linnal ajati. Kadarik n nni tab, et linn i jõua kõiki vajadusi r huJdada. 'I ugiisikud loodavad. et vähemalt mõni vanavanem aah tihedaks külaliseks nend majas. ku tegutseb ligi pool tuhat liiget ja 40 ringi. Praegu p ab kesku t pohiliselt ülal kahek atoaline külalist >maja, mis kuulubki ke 'ku ·ete. V idi toetab linn - mis andis ke kli ele ka maja 30 aastak rendil -,oa kogun b lii memak ude l, "li maalt ja projektid 't nagu . Juhatu e im es H ÜlO Bank \ /itz mär gib, et 'lli t maja, mida vanu rid ise üleval pea id. pole i 'gi 'andi a vias. j).


4

22. veebruar 2002

••

Nõuanne .L~.,-, ed

lep gud reguleerivad kolmandas sektoris töösuhteOd? 0

öötamist korraldavad ka kodanikualgatuse sfääri erinevad lepingud. Kõige rohkem segadust teki(ab see, et ei tehta vahet töösuhet reguleeriva töölepingu ja varalise iseloomuga tööettevõtulepingu vahel. Inimesel , kes asub tööle, on sotsiaal eit turvalisem tööleping. Siis on tema töötingimused riigi kaitse all. Tööleping (alu eks töölepingu seadus) seab piirangud tööajale, annab garantii puh- Hille Raud ku le, kaitseb palka. Töösuhe on ke (ev ja tabiilne. SA Öigusteenuste Töötajale on üldjuhul kasulikum Büroo juhataja sõlmida tähtajatu tööleping. Siis peab tööandja algatusel (koondamine, usalduse kaotu ) lepingu lõ.petamisel järgitama kindlaid garantiisid. Võimalik on ka tähtajalise, näiteks aastase töölepingu sõlmimine, kuid suurt tähelepanu peab pöörama selle vormistamisele, et ei tekiks asjatuid vaidlusi lepingu lõpetamisega. Töölepingu alusel töötatakse tavaliselt siis, kui inimene teeb nn allutatud tööd, mida heas mõttes dikteerib tööandja. Kindlak on määratud töö teostamise asukoht, töövahendid on tööandja omad, inimene on allutatud teatud tööreziimile. Oluline tunnus on ta urnine regulaar ete maksetena. Tööpakkujad soovivad sõlmida tsiviilõiguslikke (Tsiviilkoodeksi § 355) tööettevõtulepinguid, est tööleasuja on siis lepingupoolena tunduvalt vähem kaitstud. Tööettevõtuleping ei näe muu hulga ette kindlat palka, puhkust ega tööaega. Lepitakse lihtsalt kokku töö või teenuse hulgas ja tähtajas, kvaliteedis ja tasus. Seepärast eeldavadki tööpakkujad, et tööettevõtuleping on liht am ja vähem kohustusi toov. Mittetulundu ühingud ei tea kahjuks tihti, kas nad ühele või tei ele projektitaotlusele raha saavad. Seepärast tuleb teha tähtajalisi töölepinguid. Kui projekti teostamise käigus tuleb ene üllekord eid täiendavaid üritu i, võib sõlmida tööettevõtulepinguido

T

SA Oigusteenllste Büroo ootab kiisimusi: tel 6 130660, e-post: sekretar@otb.ee

~-..

jätab õigusabi ät esaamatuks

KERTU

Ruus

«Mingil ju-

hul ei tohi

foorum@netexpress.ee

Hiigikogu õigu komisjoni menetluses olev õigusteenuse eadu e e Inõu võib küll õigu abi kvaliteeti tõ ta. kuid teha ell' vae emale elanikkonnale veelgi kütte aamatumales. Seaduseelnõu kehte tab tui va ele õigusnõustajale ranged nõudmised. Muu hulga peab õigusnõustaja iga vii a, ta [, gant ek, arni tegema, mi paneb raske e olukorda praegu väikese ta u e t õigu abi andvad bürood. Uue eksami tegemi t ei nõuta i gi advokaadih. Oma tegevuse peak peatama näitek Tallinnas tegutv sihta uttlS Oigusteenuste Büroo, mille kolm töötajat -nõu tavad kuu ligi adat inim st. Büroo juhataja Hille Raud kinnitab, et nende klientuur koosneb uures 0 a inimeste t, kellel pole raha isegi ajaIch e osta. Samu on neil palju probleeme näiteks eluruuelatisnõuetega. midega, maaga. Väli maalt tegevll toetust aav silua utu on väheseid autu i, mis- rahuldab teravat vajadust ta uta või odava õigu abi järele. 1: lnäu vastuvõtmi el ähvardab õigusabi kallineda. ot iaalministeeriumi õiguso akonna juhataja kt Peeter Hivere kinnita, et täiendavate tingimu te ja nõudmi te kehte tamine toob turu] alati aa a hinnatõu U. Ju tiitsministeeriumi e indaja Virgo aarmets märki hiljuti Eesti Oigu k sku e poolt eelnõu rutamiseks kokku kutsutud ümarlaual et õigu a i mu tub e lnõu Va -

(daHi madalale lasta)) põhjusel, et teatud piirkonnas napib kvalifitseeritud juriste,))

Allar Jõks õiguskantsler, õigusabi kätte-

saadavusest tuvõtmisel tõepoolest mõnevõrra kallimaks, kuid ka kvaliteet tÕll eb. Saarrnets nägi positiivsena, et kaovad madalama hinnatasemega tegutsejad, kes on reeglina ka kõige viletsama kvalifikat iooniga. HiIle Raud märkis aga, et eksamitele ja litsentsidele keskendumine ei pruugi õigusabi kvaliteetsemaks muuta, sest paljud organi atioonid annavad spetsiifili t abi, nagu Inimõiguste Teabekeskus ja Ee rt Pagulasabi. Oigu kantsler Allar Jõks pidas oluliseks, et abi kättesaadavus ja kvaliteet oleksid mõisilikus vahekorras. (Mingil juhul ei tohi (<latti madalale lasta>, põhjusel, et teatud piirkonnas napib kvalifit eeritud juriste,>! ütles Jõks. Ta lisas, et riigi õigusabile pole õigus kõigil puudustkannatajatel, kes seda soovivad, vaid neil, kes eda ka tingimata vajavad. Eesti Oiguskeskuse koordinaatori Ülo Siivelti hinnangul tuleks eelnõu sellisel kujul kindlasti tagasi kutsuda. Oiguskeskus on aatnud Riigikogu õiguskomisjonile j.imarl(iu<l (Tluudatusettepan kud.

Uleanne nst telDbnst sündis värvikitev kunstigalerli ANNELI AASMAE anneli.aasmae@postimees.ee

Aastaid kõleda ja tOhjana seisnud kelder Tallinna huvikeskuses Kullo ärkas tänavu ühtäkki ellu ning 240 ruutmeetrit räämas seinapinda on nüüdseks kireva värvikatte alla peidetud. Sündis esimene Eesti grafitigalerii, au tehtu eest kuulub noorterühmitusele RuutKass . Aga tegelikult sai kõik alguse nukumajast. Täpsemalt Kullo filmistuudiost Noorfilm, kus hakati nukufilme väntama ja nende tarbeks tühjadest telerikarpidest miniatuurseid majakesi meisterdama. Kollane ja sinine aerosoolvärv andsid majaseintele tooni, hõbedasest pihustati plekk-katuseid. Ent värvi jäi üle ning paar noort filmitegijat otsustasid grafitiga kätt proovida. Kullo mahajäetud kelder näis katsetuseks ideaalse paigana. «Joorustasime keldriseintele ja lampideLe igasuguseid imelikke asju,» meenutab üks stuudiolastest, RuutKassi eestvedaja Piret Raja. «Muidugi polnud need jooni tused mingi kunst, vaid lihtsalt sodi. Saime Kullo juhtide käe t kõvasti õimata ja pidime lambid elu eest tärpentiniga puhtaks nühkirna.» Ent noorte nukrast kogemusest võrsus suurejooneline idee. Tagantjärele vaagides suisa hullumeeine - kutsuda kokku Eesti parimad grafititegijad ning lasta neil kelder grafitigaleriiks muuta. Näis uskumatu, ent huvikesku e juhtkond jäi plaaniga nõusse. Puudu oli vaid raha.

Parimad grafitimeistrid Onneks ai punapatsiline Raja teleri vahendusel teada, et Tallinnas tegutseb haridusprogrammi ~(Euroopa noored» Eesti büroo, mis aitab omaalgatuslikke projekte ellu viia. Sealsete töötajate abil muutus algne napp idee märksa mahukamaks ning pärast galerii avamist otsustati erinevate ürituste kaudu ka hiphop-kultuuri mitmekülgsust tutvustada. Peale asjalike nõuannete toetas büroo RuutKassi enevõtmist umbes 17 000 krooniga. Ent pool värvide, esinejate, reklaami ja muu vajaliku jaoks kuluvast summa t oli ikka veel puudu ning käigud potentsiaalsete sponsorite juurde lõppesid keeldwnistega. Aga siis tulid appi haridusamet ja trükikoda Printcenter ning ettevõtmine kogus hoogu. RuutKass korraldas grafitikavandite konkursi, kuhu laekunud kolmesajast tööst valiti kolmkümmend parimat. Nende autorid, enamjaolt õpilased, veetsid talvise koolivaheaja Kullo keldris ja pihustasid seintele umbes 600 purki aerosoolvärvi. KaasavõeUld respiraatorid kulu id marjak ära, sest puhuti tekita id värviaurud keldrisse nii tihke udu, et kaaslaste nägemine osutus võimatuks. Kuid määratud päeval säras kelder uues kuues ning maalingutelleidus kõike - sinimustvalgetest värvikombinatsioonidest kanepHehe ja sumupealuuni. Räppar Kaarel Kose ja skandaalne kunstnik Kiwa pidasid kohaletuln ud noortemassile 10 nguid hiphop-kult\mr's , DJ CritikaI keerutas laate ning

EGERT KAMENIK

NoorterOhmituse Ruutkass liikmed Kaja Tark ja Piret Raja tõid vaheajal huvikeskuse Kullo keldrisse 600 purki aerosoolvärvi ning paarkammend grafitikunstnikku: tulemuseks oli varvikirev kunstiteos.

hulk breikareid demonstreeris oma oskusi. RuutKassi kuuel liikmeloli põhjust nina uhkelt taeva poole keerata.

Paratamatud tagasilõõgid Nüüd on neil uus plaan võrseid ajamas - esialgu liialt toore ,et sellest valjuhäälselt teada anda. Aga seda, et praegu on käsil koolidele ja huvikeskustele mõeldud õppefIlmi väntamine, julgevad nad rääkidaküll. «See õppefIlm on mõeldud noortele, kes tahavad mingi projektiga alustada, aga mõtlevad nii. nagu meie alguses: \<1ssan d, jumal, me pole midagi teinud, kuidas küll alustada?),» selgitab Raja. Soovitus number üks kõlab nii: «Mõtle põhjalikult läbi ja kirjuta idee paberile.» Samuti ei tohi kaotada järjekindlust ega visata esimese tagasilöögi tõttu kogu plaani nurka. Ja kui uskuda RuutKassi teist liiget, 19-aa tast Kaja Türki, pole ühtki projekti võimalik probleemivabalt teostada. Kõige kiuste ei kahetse Raja ega Türk karvavõrdki aastapikkust korraldustööd. (Muutusime enesekindlamateks ja iseseisvamateks,» lisab Türk. «Me ei tlmne end enam halli massina, se t teame, et oleme midagi korda saatnud. Tegijad ikkagi.» Ta tõmbab kotist valge paberitüki. Seal, teravate voltide vahel, on kirjas uued ideed.

«Euroopa noored» toetavad häid ideid ANNELI AASMAE anneli.aasmae@postimees.ee

Aktiivsed noored, kel tahtmist mõnele ettevõtmisele ise alus panna, võivad saada nii moraalset kui rahalist abi Euroopa Liidu haridusprogrammist «Euroopa noored». Rohkem kui 30 Euroopa riiki hõlmava programmi peami ed eesmärgid on toetada noorte omaalgatuslikke ja ühiskonna arengule suunatud projekte, mitmesuguseid õppi misvõimalusi, koostööd teiste riikide organisatsioonidega ning noorte rahvusvahelist tegevust. Nutikate projektide rahastamiseks peab esitama oma riigi rahvuslikule büroole vastava taotluse, milliseid võetakse vastu viis korda aastas. «Euroopa noorte» Eesti büroo loodi 1997. aa tal ning sestsaadik on toetatud ligikaudu 3000 noore osalemist eri projektides alates vabatahtlikust tööst mõnes lastelaagris ja lõpetades mahuka koolivägivalla-teemalise lavastuse etendamisega. }:..aekunud taotluste seas on domineerinud noor 00-

vahetused, üldiselt sõltuvad ideede valdkonnad ühiskonna valupunktiks kujunenud sündmustest - kord on enamik projektitaotlustest seotud keskkonnaprobleemidega, kord aid i või narkomaaniaga. Eesti büroo juhataja Reet Kosti sõnul pööravad büroo töötajad kõikidele ideedele maksimaalselt tähelepanu, annavad nõu ja pakuvad ka koolitusvõimalust. «Projektis 0 alemine arendab noori, annab neile väärtuslikke elukogemusi ja kaasab neid aktiivsemalt ühiskonna ellu,» sõnab Kost. Ningjagab näpunäiteid neile, kes oma väärtuslikele mõtetele «Euroopa noorte» vahendusel toetust tahaksid nõutada: ~<Mõelge, millised on teie koolivälised huvid. Kas teil on sarnaste huvidega sõpru? Kas teil on vaba aega? Mida tahaksite üheskoos kas rahvusvahelisel või kohalikul tasandil ene võtta? Ja siis pöörduge esmaste ideede vahetamiseks meie büroo poole.» Järgmine {aotlu e esitamise tähtaeg on 1. aprill.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.