Foorum_1999_okt_

KODA N I K U ÜHIS K ONNA

HÄÄLEKANDJA

1. OKTOOBER 1999

Ilmub Balti-Ameerika Partnerlusfondi toetusel kord kuus

Eesti Ajalehtede Ult: Pärnu mnt 67a, Tallinn Telefon: 6 461 005, Faks: 6 311 210 e·mall: foorum@netexpress.ee

•• •

oo

Uhendustele kukub kell ankeetide esitamiseks Maksusoodustust soovivad mittetulundusühendused peavad hiljemalt täna esitama maksuarnetile koos taotlusega ka täpse ülevaate oma liikmetest, mis paljudele NGO-dele võib üle jõu käia.

Täpseid andmeid nõuab kodanikeühendusteIt valit· suse suvel vastu võetud määrus, mille järgi peab soodustust taotlev ühing koos senise majandustegevuse ülevaatega esitama kõigi liikmete nimed ja isikukoodid.

"Väikestel ühendustel on kindlasti keeruline neid nõudeid täita," ütles Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht LeifKalev. Ta avaldas kartust, et paljud väiksemad üliõpilaskonnad jäävad soodustusest nüüd ilma, sest neil pole võimalik detailseid nimekirju kokku saada. "Liikmeid on palju ja vastavaid tegutsejaid vähe, üliõpilaskondadel pole selliseks tööks piisavalt vahendeid," sedastas ta, lisades, et väiksemad üliõpilaskonnad on samas ka nagunii väiksema käibega.

Eesti Pimedate Liidu esimees Ago Kivilo (pildil) ütles eile, et nende allorganisatsiOOnid on nimekirjade täpsustamisega valmis saamas, kuid see nõudis nädalaid rasket tööd. "Nad said ikka vett ja vilet näha sellega, sest Väga paljud liikmed on aktiivsest tegevusest liidus kõrval," ütles Kivilo. Kokku on näiteks Tallinnas umbes 800 ja Tartus umbes 600 pimedate ühingu liiget.

"Ma ei tea, kuidas on teiste ühendustega, kuid pimedate liit on nii vana ja meil pole oma tulusid-kulusid kuhugi kantida, nii et meie kohta on see nõue küll üleliigne," lisas Kivilo.

Maksuameti otseste maksude talituse juhataja Terje Ludvi sõnul kulgeb Tallinnas taotluste esitamine rahulikult. Ta lisas, et on kuulnud, kuidas mõned maakohtade NGO-d on loobunud taotluse esitamisest, sest neile tuleb Väga vähe annetusi ja suur vaevandmete kogumisel ei tasuks end ära.

Kui dokumentides esineb puudujääke, anname aega neid täiendada, mitte ei ütle kohe, et jääte soodustusest ilma, lausus Ludvi.

Ludvi sõnul võimaldab täpsete andmete nõudmine vältida võimalikke maksupettusi, kui NGO sildi all tegutseb tegelikult muid asju ajav ühing. Samuti teenib avalikustamine ühenduste potentsiaalsete liikmete huve, märkis ta.

"Mina ei näe uutes nõuetes mingit maailmalõppu," ütles rahandusministeeriumi maksupoliitika juhataja Lemmi Oro, kelle sõnul on isikukoodide esitamine maksuametile normaalne. "üllatavon hoopis see, et leidub isikuorganisatsioone, kes ei tea oma liikmetest suurt midagi."

Urmo Kü bar

MAARUS

2

küSimust

Mati Heidmets Pedagoogikaülikooli professor

. , Milline on teie hinnangul Eesti • ülikoolides antava mittetulundussektori alase hariduse hulk ja tase?

Haridus on lünklik ja mahult väike. Tegu on eelkõige kas üksikloengutega mingi üldisema loengukursuse sees või siis Väga üksikute mittetulundussektorit puudutava kursusega. Selle eluvaldkonna suurenevat olulisust arvestades oleks aga mõistlik alustada süstemaatilist õpetust vähemalt paaris Eesti ülikoolis. . , Millised on suuremad probleemid akadeemilise • kolmanda sektori hariduse andmisel?

Keskne küsimus on ülikoolitasemel õpetajate puudumine. Õpetuse käivitamine eeldab kõigepealt õpetajate ettevalmistamist, mida tuleb paratamatult teha välisülikoolides. See maksab. Samas on mittetulundustemaatika praegu õnneks kilbil ning rahaallikaid mitmeid. Siiski, just õpetajate vähesuse tõttu saab tõsisemast akadeemiliselt tegevusest selles valdkonnas rääkida ikkagi alles paari aasta pärast.

Urmo Kübar, lk 3

KoondatudAvatud Eesti Fondi • eeSSelSaV duuedvälj tsed

Filantroop George Soros Avatud Eesti Fondi nõukogu otsusest teha 2/3 toetusrahast ilma jäänUd fondist avatud poliitika instituut

Narvas räägitakse ühistegevusest keskkonnakaitsel. Täna toimub Narvas Eesti-Vene-Taani ühisprojekti "Regiooni areng ja piiriülene koostöö Eesti-Venemaa piirialadel" kolmas ja viimane seminar enne novembris asetleidvat lõppkonverentsi. Seminar käsitleb keskkonnaprobleeme Eesti-Vene piirialadel ja nende lahendamise võimalusi. Eriti pööratakse tähelepanu Narva ja Ivangorodi vee kvaliteediga seonduvale ning keskkonnaalasele ühistegevusele.

Kolmanda sektori esindajad Eestist ja Venemaalt tutvustavad NGO-de tegevust piirkonnas keskkonnahoiu alal. Ühisprojekt käivitus jaanuaris, seda rahastab Taani välisministeerium. Projekti käigus on osavõtjad saanud teoreetilisi teadmisi koostöö, rahastamisallikate ja säästva arengu teemadel ning valmistanud ette konkreetseid ühistöö projekte. Lõppkonverents ehk Peipsi Foorum toimub 11.-12. novembril Tartus.

Angelika Rehema, Peipsi Järve Projekt .

Korteriühistud kogunevad foorumile. Esmaspäeval korraldab Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) Tallinnas Sakala keskuse konverentsisaalis korteriühistute 1lI foorumi, kus jagatakse teavet ühistute juhtimisest ning koostatakse pöördumine riigile, suunamaks tähelepanu eluasemeprobleemidele. Foorum lõpeb diskussiooniga "Erakond ja elamumajandus".

EKÜL kui vahelüli kolmanda sektori organisatsioonidest ühistute ja riigi vahelootab ÜRO poolt rahvusvaheliseks eluaseme päevaks kuulutatud oktoobri esimesel esmaspäeval toimuvale foorumile korteriühistute liikmeid ja omavalitsusjuhte üle Eesti. Samuti osalevad seal Rahvusvahelise Korterjühistute Liidu (lCA-Housing) ning Põhja- ja Baltimaade esindajad.

Foorumile saab registreeruda Tallinna telefonil 6 275 740.

Tea Põldoja, EKÜL

••• • •

·•• ·•

Fondi nõukogu liige Ants Sild hindab muutusi ainuõigeks sammuks Kertu Ruus, fooru rn@netexpress.ee

Eesti sai seni ligi 30 riigi seas, kus George Sorose fondid asuvad, ühe elaniku kohta kõige rohkem toetust.

Kuuldes, et Sorosjätab Avatud Eesti Fondile (AEF) senisest toetusest alles vaid kolmandiku ehk 1,5 miljonit dollarit aastas, reageeris fond otsusega korraldada end ümber avatud poliitika instituudiks. Nüüd seisab fondi ees väljakutse töötada välja uus asi vanu kogemusi kaotamata, ning samas püüda leida Sorose rahade vähenedes alternatiivseid rahastajaid.

Avatud polii~ika instituudi ideejärgi otsustab nõukogu, millistes valdkondades tuleks ühiskonnas kiiresti midagi ette võtta. Sõltumatu uurimisgrupp töötab probleemi läbi ning teeb ettepanekud otsuste ellurakendamiseks, milleks on samuti väike stardikapital. "Pooleteist miljoni dollariga Väga palju ära ei tee," tõdes AEF-i juhataja Mall Hellarn.

"Nüüd tuleb väikesel virtuaalsel kooslusel otsida õigeid suundi globaalsel taustal."

Suurimaks kaotuseks peavad paljud fondi töötajad saadud oskuste ja kogemuste killustumist. "Kui siia jääb tööle vaid paar inimest, ei jõua nad fütisilisplt oskusteavet kasutada," kinnitab AEF-i juhataja abi Katrin Enno. Mall Hellam lisab, et fondijuures on olulisimjust' asjade teistmoodi nägemine, mida on õpitud suheldes nii ida kui läänega.

AEF-i programmijuht Erki Korp nendib, et fond suutis Eestis toimuvat paljuski koordineerida, kuid nüüd jäävad ühendused hajali.

Korbi sõnul kaotab ainuüksi sotsiaalsfääris töö otseselt või kaudselt ligi 1000 inimest.

AEF-i nõukogu lüge, Baltic Computer Systemsi peadirektor Ants Sild hindab muutust siiski ainuõigeks sammuks, mille poole oleks tulnud liikuda rahade vällenemisest hoolimata. "Just see käik annab minu arvates võimaluse kõige paremini säilitada saadud oskusteabe tuuma," leiab Sild. Silla arvates on oskusteave pigem senisel kujul süstemaatili-

,

Muloleks tõsiselt hea meel, kui teiste ' Euroopa Liiduga liitumisjärgus olevate riikide rahvuslikud fondid millegi sarnasega välja tuleksid.

••

Ligi 3 00 m-Ijonit Kümne tegutsemisaasta jooksul on Avatud Eesti Fond jaganud 215 miljoni krooni väärtuses toetust. 36% sellest rahast on kulunud haridusele.

--

1990 1991 1992

toetussumma min kr

1

3

1993 1994 1995 1996 1997 1998

15

9

24

36

36

69

55

1999 2000 2001

60 45 L - _ ...

san

'Avatud Eesti

raamat, $orose Eesti esimene Kaasaegse internetiühendus Kunst: Kesl<us Tallinnas

lasteaedade programm "Hea algus', raamatukogude infosüsteem audiovisuaalse kultUUri keskus Tallinnas,

Avatud Eesti Fondi esimesed aastad

konkurss "Arvuti kasutamine koolis", avalike Internetipunktide loomine fondi tegevuse lõpp aprillis

kampaania "Ära löö last"

2000

Tiigrituur

G. Sorose

visiit Eestisse Allikas: AEF

di toetus mõnedes Ida-Euroopa ~~~~~ 1~97. aasta:I.(mIlIIIJolniltels.krololn.lde.sl)·• •IIfI~ Venemaa 817. .- .- - - - - - - Eesti 55 • F

Soros Ida-Euroopas

Läti LeedU :..--_---- Valgevene

~_____---,<'- - - - - poola

_~_----,.-:~-- \Jkralna Moldova

_~.2.'-:~~~--

59 _ 71 _ food lõpetas valitsuse survel tegevuse

1411&:::~!!

20 ... 1 51.

138~:::::

Rumeenia .~_ _ _~---;-~;---- JugoslaaVla 215 ...:....-:_--,,.:..----- Bulgaaria 198 2

::..:...-:...-'-.,.-..:;.:2:.------

/l.lbaania

KRISTJAN LEPP

,. . J

eeldatav

fondi G. ~orose asutamine VISIIt EesMse

Mall Hellam ja George Soros 1995. aastal.

23

17112• • ••

• 1989. aasta algul kohtus George Soros Moskvas Rahvasaadikute Kongressil Marju Lauristini, Endel Lippmaa, Jaak Leimanni, Ülo Vooglaiu ja Ivar Raigiga. Räägiti mõttest luua Eestisse avatud ühiskonna instituut Budapes- ' tis juba 1984. aastalloodud fondi eeskujul. Eestlased panid ideed paberile.

Aasta lõpul sai AEF-i praegune juhataja Mall Hellam ootamatu kõne New Yorgist, George Sorose assistendilt. Sõnmn olijärgmine: otsekohe tuleb kokku saada.

Järgmisel aastal kogunesid Ida-Euroopa kontaktisikud Horvaatias, eestlastest Hellam ja Raig. Hellam meenutab, et Soros oli nende esimesel kohtumisel üllatavalt vahetu ja tema nägemus ühiskonna arengust oli selgem kui eestlastel endil.

19. aprillil 1989 peeti AEF'-i asutav koosolek. "Seda sammu võis peaaegu hulljulgeks nnnetada." sõnab Hellam. Tema sõnuloli risk suurem küll Sorosi endajaoks. kf'~ ei võinud ette kujutada, mis käärivas nõukogude impeeriumis toimuma hakkab. "Kuid Sorosil oli hea nina nagu alati," sõnab Hellam. "Ta nägi, et õige aeg on käes."

Fond alustas stipendiumitaotluste rahuldamisega, kuid hakkas peagi ise prioriteete välja töötama. "Suunad selginesid," sõnab Hellam.

"Mulle näib, et oleme haakunud globaalsete suundadega, mis ongi meie taotlus olnud."

Alvar Jaakson

selt kasutama jäänud. "Pole arukas vaielda, kas toetada üht või teist projekti, vaid pigem töötada ajutrustina süstemaatiliselt arengusuundi välja."

Sorose toetusel elades pole Avatud Eesti Fond teiste rahastajate otsimisega kuigi aktiivselt tegelnud. Selles eristub AEF-st neljakümne nimelise allfondiga, annetustest 17 miljonit kogunud Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF). ERKF kaotas kultuurkapitali loomisega riigi· toetuse ning läks eraisikute

ja firmade annetuste kogumise teed. Üle-eelmisel aastal sai fond juba esimese päranduse. "See näitab, et suund üksikisikutele oli õige," sõnab ERKF-i tegevdirektor Toivo Toomemets.

Sorose rahade olemasolu korral oli AEF-i prioriteediks raha kõige arukam kasutamine. "AEF-i rahade suurusjärk oli nii SUlli" et lisarahastajal oleks imelik ha· kanud," väidab Toomemets, kelle väitel ERKF-i tegevus moodustab AEF·i tegevusest murdosa, kasvõi juba sel-

lepärast, et kui ERKF rahuldab saadud taotlusi, siis AEF ka algatas projekte.

Toomemets lisab, et ei näegi kedagi, kes võiks Avatud Eesti Fondi hiiglasuure panuse andnud rolli praegu ühiskonnas üle võtta. "Meilegi astub uksest sisse palju neid, kes ütlevad. et AEF neid enam ei toeta," sõnab ta.

Toomemets mõistab ärimeeste kahtlusi. kes eelistaksid anda raha millelegi, mille tulemused on konkreetselt mõõdetavad. "Ka meie küsi· me ehk liiga palju abstrakt-

set toetust eesti kultuurile," kinnitas ta. Samas viitab Toomemets Eesti ärimeeste psühholoogilisele eelistusele anda raha otse küsijale.

Ants Silla kinnitusel toetaksid ärimehed just avaliku poliitika instituuti, sest see võimaldaks neil valida neid huvitava valdkonna. "On palju valdkondi, kus äriringkondadel puudub küll otsene huvi, kuid mis loovad keskkonda ja kahtlemata on äriringkondades huvi analüüsiva tegevuse suhtes." Sild lisab, et äriringkonnad saavad

lisaks rahale aidata ka professionaalsusega, mitte mingil juhul ei tohiks tulevane instituut saada aga endale lobby tegemise kohaks.

Kümne aastat eest loodud AEF oli esimene nii suures ulatuses koondatud SOl-ose fond , kuid sarnane suw1d on võ ehId kõikjal Ida- ja KeskEuroopa riikides. Ühest küljest soovib Soros pöörata tähelepanu arenenud riikide probleemidele, samas suunata raha uutesse kriisikolletesse. Loomisel on näiteks .fond Kosovos.

•

Kodanikualgatuse liit seob Eesti maailmaga Kertu Ruus

Manila Ülemaailmse kodanikualgatuse organisatsiooni CIVICDS maailmaassamblee Filipiinidel näitas eestlastele, et maailm on laiem, kui arvame oma igapäevases suhtIuse s kaasmaalaste, sekka venelaste ja eurooplastega.

Sellest hoolimata saavad filipiinlane, kolumbialane või senegallane suurepäraselt aru, mida tähendavad meile "nõukogude reziim", "üleminekuaja raskused" või "eestlaseks jäämine".

21.-24. septembrini Manilas toimunud CIVICUS-e kolmandale maailmaassambleele tuli kokku ligi 700 delegaati 60 riigist. "Assamblee eesmärk oli luua ühine sfäär mõttevahetuseks, et siis igaüks võiks saadud koge· must omal maal kasutada," kinnitas CIVICUS-e peasekretär Kumi Naidoo.

Temaatiliseit keskendus assamblee koostöövõimalustele kolme sektori vahel. Uut mõtteviisi ärisektoris esindas kõige säravamalt kohalik miljardär, Filipiinide vanima ja rikkaima firma, Ayala Korporatsiooni president Jaime Augusto Zobel.

Zobeli sõnul on ärisektoril aeg mõista, et vaesus, kirjaoskamatus ja keskkonna

Senegali koolitaja Babacar Diop peab muretsema miljonite inimeste kirjaoskuse pärast_ KERTU RUUS

saastatus puudutavad teda sama palju kui ülejäänud ühiskonda.

Nägemusena riigisektorist kanti ette Argentiinas

riigi visiidil viibinud president Joseph Estrada kõne.

Kuigi president andis üritusele oma õnnistuse, rõhutas ta oma kõnes riigi rolli täht-

sust kodanike asjade üle ot· sustamisel ega jätnud mainimata, kui suurepärane liider ta filipiinlastele on.

Lõpuaktusel pidas kõne

1983. aastal mõrvatud Filipiini vabadusvõitleja, senaator Benigno "Ninoy" Aquino lesk Corazon C. Aquino, Filipiini Vabariigi president aastatel 1986-1992.

Kuigi assambleel peetud kõnedes rõhutati globaalse ühisosa leidmist, kerkisid ilusate sõnade kõrval alati üles reaalsed probleemid, tihti sellised, mille kõrval Eesti üleminelmraskused vähemalt oma mastaapides kahvatuvad.

Nii läksid eestlased täiendharidust käsitlevasse töögruppi sooviga rääkida infoühiskonna ja tiigrihüppe probleemidest, kuid leidis eest miljonite kirjaoskamatuse pärast muretsevad aafriklased, kelle külades pole tihti elektrit ega isegi puhast joogivett. Indialannast töögrupi juht, Lalita Ramdas

Rahvusvahelise Täiskasvanukoolituse Nõukogust märkis, et Ida-Euroopa arvutiseerumise taustal puudub tema ~ maal sajal miljonil inimesel jumdepääs elementaarsele haridusele. ': Kongressiõhustikule li- sandus ka ärev poliitiline r taust. Konverents avati päe- :.. val, mil 27 aastat tagasi kehtestas president Marcos Filipiinidel14 aastaks diktatuuri. Avamise päeval toimus ~ Manilas taas protestimarss, sest president Estrada oli teatanud soovist teha kons- '" titutsiooni muudatusi. ..

Tekkis palju ideeringe, mis tulevikus kindlasti jätkuvad. Nendes osaline olla tähendab eestlastele võima- • lust õppida kÕigi maailmajagude kogemustest, mis on meile üllatavalt rakendatavad.

Eesti on koostöövõimaluste otsimisel eesrindlik • Kongressil kogunenud töögruppide seas arutas üks ka võimalusi riigi ja kolmanda sektori suhteid kirjaliku kokkuleppega määratleda. Probleem on Eesti jaoks aktuaalne, sest ka siin soovivad kolmanda sektori esindajad valitsusega koostöö· kontseptsioon välja töötada.

Eestlastest osales töögrupis Tartu Ülikooli avaliku halduse osakonna juhataja Tüna Randma (pildil). "Selgus, et sektorite vaheliste koostöökokkulepete väljatöötamine on kogu maailmas väga populaarne

suund," kinnitas ta.

"Oleme õigel teel."

Kui seni olid eestlased tuttavad vaid Inglise variandiga, siis siin oli võimalik tutvuda ka näiteks Kanada kogemusega. Selgus, et sarnane lepe on olemas Rootsis, Portuga-

lis ning Austraalias on see ettevalmistamisel.

"Tegelikult on väga raske sellist võrdlevat uuringut teha, kuid töögrupis leidsime ühise keele ja suutsime üksteisega kogemusi jagada," väitis Randma. "See on väga kõva sõna ja ainuüksi selle ideevahetusega täitis konve-

-. ....,

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------

•

..,.•

..,.

rents minu jaoks oma eesmärgi."

Kui Eesti võtaks praegu vastu riigi ja mittetulundussektori vahelise koostöökokkuleppe, oleks ta esimene Ida-Euroopa riik ja eesrind- ..: lik kogu maailma, sealhul- · · gas paljude arenenud riikide :., taustal.

ARVAMUS

Eesti Päevaleht, reede, 1. oktoober 1999

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti peadele Eesti kaelad annes Tamjärv on öelnud, et näeb Avatud Eesti Fondi nõukogu liikmena kurja vaeva ärimeeste veenmisega, et isegi sellesse hästitöötavasse süsteemi veidigi kohalikke toetusi süstida. Kui nii edasi, siis kukuvad välistoetuste abilloodud fondid kokku kaelakandmisikka jõudmatagi.

Avatud Eesti Fond on kõnekaim näide Eestis tavalisest skeemist, mille järgi ühenduse d välistoetuse lõppedes äkki ennast augu ääreit leiavad. Ei, ta ei sure välja, sest Soros jättis alles kolmandiku senisest toetusest. Fondi ümber koondunud ajud mängisid võimalused kiiresti ümber: 1,5 miljonit dollarit ju jääb, teeme siis sellega, mis suudame. Kuid põhiküsimuseks on kohaliku toetusinitsiatiivi leidmine. Sorose toetus lõpeb kord ja siis peab fondil olema toetuda millelegi oma külas.

Avatud Eesti Fondi kombel on paljud teised ühenduse d jõudnud senistest välistoetustest parimat võtta. Nad teavad rahvuslikke ja rahvusvahelisi probleeme ja oskavad nende üle arutleda nii Brüsseli kui Tartu ümarlaudade taga_ Algul oli lihtne, sest stabiilsete Ida-Euroopa , Kui Sorose demokraatiate tugevdamine oli aretoetus lõpeb, nenud riikidele Venemaa-hirmus ' olema peab oluline. Kuid nüüd võime end kiire toetuda millelegi arengu pärast peaaegu kiruda, sest oma külas. lääneriikidel toetusepalujaid jagub, püssirohi aga peitub praegu pigem Kosovos kui Baltimaades.

Ilma rahata on raske: sõbrad välismaalt saadavad ju teate, et Pariisis toimub inimõiguste konverents, laske oma häält kuulda! Kuid lennukipiletit ja hotellituba enam ei mainita. Kogutu aga kopitab, kui värsked tuuled sellest enam üle ei käi.

Leidub ka natuke teistsugune näide, riigiraha peal alustanud Eesti Rahvuskultuuri Fond. Kui riik oma raha jaoks Kultuurkapitali lõi, päästis fondi see, et taloli juba tekkinud kümme nimelist allfondi. Sealt mindi tasapisi edasi, kuni allfondide arv neljakordistus_ Kuid see on vaid algus.

Tuleb ärisektoriga maha istuda ja koos selgeks teha, miks peaks üldse kodanikeühendusi toetama. Rääkida arvude põhjal ja liigsete emotsioonideta äriliseks tegevuseks keskkonna loomisest ja seotusest üksteisega. "Milton Friedman on kaotanud," ütles hiljutisel CIVICUS-e maailmakonverentsil Manilas Filipiinide kõige edukam ärimees. Tema toetab üht paljudest kõrgetasemelistest fondidest, mis loob eeldusi ka eduka äritegevuse jätkamiseks.

e.P"IT.

H

Kui Ameerika onu enameiaita

M

inukogemus ütleb, etjuttu mittetulundusühingutest ei võta enamik inimesi kahjuks tõsiselt. Selles nähakse eelkõige vaba aja seltsitegevust. Suhtumine on nagu hobidesse ikka: las nad siis koguvad oma marke vöi käivad pitsikudujate ringis, kui neil just midagi targemat teha pole. Mõnel "kummalisel" võib isegi vedada ja ta pääseb telesaatesse pantomümi tegema.

Jõudmaks arusaamani, et seltsid, ühingud, fondid ja sihtasutused, mis moodustavad kolmanda sektori, võiksid täita olulist ühiskondlikku rolli, läheb veel aega. Aga siin saavad "seltsid" ise kaasa aidata.

Naiste kutsel, kes just läbi ühingute ühiskonnas tähtsa positsiooni võitnud, käisin mõned aastad tagasi Soomes. Elasin Marta hotellis, mis ühele sellisele kooslusele raha teenib, ikka selleks, et seda siis hädaliste peale jälle ära kulutada ..

Mind hämmastas organisatsioonide hulk, mis on mootoriks tohutu hulga inimeste käivitamisel vabatahtlikuks tööks väga erinevates valdkondades. Olgu näiteks naiste organiseeritud üleriigiline kampaania kodumaise leiva toetuseks või need emad, kes käivad kutsealustele noormeestele sõjaväeosades kukleid küpsetamas. Ütlete kindlasti, et mis viga oma jõudeaega igavuse peletamiseks ühistegevuses kulutada, kui pole vaja eluraskustega võidelda. Siiski ei alanud selline massiline naiste vabatahtlik tegevus Soomes üldsegi heaoluajajärgul, vaid siis, kui riigil oli kõige raskem: sõja ajal.

Raha tuleb veelgi arukamalt kulutada Meiegi ühingute tegevust on püütud arendada, tuginedes nii omaaegsele kogemusele kui ka piiri taga nähtule. KÕigele sellele on aastate jooksul toeks olnud ka tõhus välisabi.

Välisdoonorid on aidanud lahendada nii konkreetseid probleeme kui ka arendanud süsteemi ennast.

Täna on mitmed doonorid abi koomale tõmbamas, arvates, et edasi peaksime omal jõul saama.

Mis saab nüüd, kui Ameerika onu enam ei aita? Kogu see abi on olnud suures osas lootuses, et koos oskusega raha kulutada tekib meil ka oskus seda hankida. Ometi poeb enamik potentsiaalseid toetajaid üksikutele algatajatele fllantroopidele vaatamata selle taha, et spondeerimine ja annetamine pole veeljÕukohane.

Meie tänane majandussituatsioon sunnib tõepoolest kõiki raha hoolega lugema ja kokku hoidma. Aga enne, kui raha annetamine muutub nor-

\

miks, peavad ka mittetulundusühingud oma tegevust tõsiselt Katrin revideerima. Ei taha S,ks siinkohal kuidagi rahvastikumikahtluse alla seada nister seni kulutatud raha otstarbekuse, näiteks tohutu panuse, mida on andnud välisabi kultuuri või hariduse edendamisele mittetulundussektori kaudu.

Aga kui projektide kirjutamise oskus on kibekiirelt arenenud, siis nüüd peaks enam mõtlema sellele, et selgemalt väljenduks raha kasutamise tulemuslikkus. Ma ei rõhutaks seda, kui mul poleks isiklikku kogemust projektidega, nii suurepäraste vastutustundeliste projektijuhtidega kui ka nendega, kes arvavad, et projektile eraldatud rahaga võib ringi käia just nagu isikliku pangaarvega. Kontroll doonorrahade kasutamise ja efektiivsuse üle on aasta-aastalt paranenud, aga siiski veelIiiga nõrk ja formaalne.

Toetusega harjunute uued raamid Veelgi olulisem formaalsest kontrollist on koostöö arenemine ja läbi selle usalduse suurenemine riiklike institutsioonide ja mittetulundusühingute vahel. Praegu on veel puudu arusaamast, et ollakse erinevad sektorid, aga siiski ühe ringi omad.

Põhimõtteliselt võiksid riigi asemel paljusid tarvilikke asju teha mittetulundusühingud, seda riigi tellimusel ja riigi raha eest. See omakorda suurendaks töökohtade arvu ja kaasaks vabatahtlike jõu. Arenenud riikides suurenebki töökohtade arv just kolmandas sektoris.

Aga riik teeb sedajuhul, kui ta on veendunud pakutava teenuse kvaliteedi ja hinna soodsas suhtes. Paraku on välisrahadel kosunud ühingud sageli mitte just kõige odavama teenuse osutajad. Välisraha on sageli loetud väljaspool asuvate reeglite järgi. Kopsakad toetussummad on sünnitanud vastutustundetuid küsijaid, kellel raske ennast uutesse raamidesse panna.

Samas võib tuua juba täna terve rea positiivseid näiteid, kus just kolmanda sektori käes on initsiatiiv teatud valdkonnas tegutsemise!. Olgu siin nimetatud näiteks projekte probleemsete laste abistamiseks või integratsiooniprojekte.

Projektide headest algustest on ajakirjanduses palju juttu, aga kuidas on lõppudega? Me peame õppima paremini projekte hindama nende tulemuslikkusest lähtuvalt. Jah, ka mittetulundusühingu puhul on tulu kõige olulisem. Väljendugu see siis isiklikus rahulolus kasulikult veedetud vabast õhtupoolikust või kogu rahvale oluliste ülesannete lahendamisest.

e.

liSA I.

.

VEEl.

pA SEl>.

~

r-~-{,PJ '.

/

,.

(

(

..

)

"fI~ ---------------------

~-I-~~--~-A--A-'---~~E~O

Hirm ärimeeste ees tuleb ületada NGO-de maailmaühenduse juht Kumi Naidoo räägib Lõuna-Aafrika demokraatiateest Kertu Ruus

Manila

E

simest aastat ülemaailmse kodanikeühenduste organisatsiooni CMCUS peasekretär, lõuna-aafriklane Kumi Naidoo on elanud igavese vabadusvõitleja elu. 14-aastaselt läks ta tänavale, apartheidivastase liikumise esiridadesse, millele järgnesid arreteerimised, enda varjamine ja mitmeaastane maapagu. Kui Nelson Mandela 1990. aastal vabastati, naasis ka Naidoo, kellest sai esimestel demokraatlikel valimistel Mandela partei pressisekretär. See tähendas 300 000 inimese ehk enam kui viiendiku eesti rahva koolitamist teleesinejateks ja kõnepidajateks.

Nüüd on 34-aastane Naidoo justkui "päral": CMCUS-e peasekretär sõidab ühelt tippkongressilt teisele, IS-aastaselt võimudele vastu hakkamise pärast koolist välja visatud lõuna-aafriklasel on poliitikateaduste doktorikraad 0. fordi Ülikoolist.

Kuid ministrikohast ära ütlenud Naidoo võttis kõrge koha vastu lihtsas lootuses kasulik olla. Temas pole midagi kauget või kõrget: eestlasel on lihtne ennast samastada mehega, kes ei unusta maailmakodanikuna oma tausta ning kelle naljades leidub hästivarjatud traagikat.

Mis teid liikuma paneb?

Ma ei tea, ma tõesti ei tea. Ma tean, et paljud Eesti aktivistid põlesid läbi sadat asja tehes. Ehk hoiab mind ülal tugev pühendumise tunne.

Manilast sõidan neljaks päevaks Vancouverisse, kus algavad ettevalmistused järgmiseks, 2001. aasta CMCUS-e maailmakongressiks. Sealt sõidan ööpäevaks Washingtoni, siis Bostonisse Caroline Kennedy ühepäevalisele workshopile, kaheks päevaks Rooma ühe Norra arenguabi organisatsiooniga kohtuma, kust lendan Lõuna-Koreasse - olete vist juba tüdinud?

Kas te ei karda kaotada kokkupuudet kohaliku eluga, inimestega oma külas?

Kardan. Ma ei taha kaevelda - elada nagu mina on privileeg. Enne CMCUS-t ei olegi ma tegelikult rahvusvahelisel tasemelolnud. Aastaid olin päris rohujuureinimene. Olen õppinud Yale 'is ja Oxfordis, ja saan nüüd aru, et kõige väärtuslikum kogemus oli just see aeg.

Mida te rohujuureinimesena tegite?

Tegelesin noortega - andsin tunde, panin nad sporti tegema.19-aastaselt sai minust kaheks aastaks vabatahtlik ka· suisa kümnele poisile, kellest üks oli minust vanem - olin ise muide 15, kui

mu ema tegi enesetapu. Õppisin palju selle kohta, mida tähendab sallivus. Ja muide õppisin tundma ka muserdatud inimese võimet naerda! Alati saab luua ringi, mille sees olla õnnelik.

Apartheidi-vastase liikumisega liitusin 14-aastaselt ja see tähendas elu kaalule panemist. Kuid siingi oli palju rõõmu: 1980ndatel, kõige tumedamatel päevadel, laulsid ja tantsisid inimesed protestiaktsioonide, isegi tapetud liidrite matuste ajal. See oli tants iv revolutsioon: välismaalased ei mõistnud, kuidas me saime telekas nii rõõmsad paista.

Ei tule mõelda ainult suurtele asjadele. Kui mu vend arreteeriti, kirjutas ta mulle: "Olen aru saanud, et parem on tagasihoidlik ohverdus paljudelt kui suur ohver mõnelt." Teisisõnu, ei tasu arvata, et vaid liidrid loevad.

Kuidas kohalike inimeste hääl kostab?

Kui töötasin Lõuna-Aafrika ühenduste mittetulundusühenduste katusorganisatsiooni tegevdirektorina, organiseerisime rahvusliku kampaania vaesuse vastu. Korraldasime niinimetatud avalikke vaesuse ülekuulamisi - inimesed tulid ja ütlesid, mis neil öelda. Mandela partei kartis, et tullakse vaid kaebama ja südamepõhjas pelgasin seda isegi.

Kuid 90 protsendil kõnelejatest oli tõelisi ideid selle kohta, kuidas olukorda parandada. Ja nende asjade peale poleks ükski varakam inimene iialgi tulnud!

Teiste seas tuli üks vaene murrakut kõnelev naine ja ütles: "Minu suurim valik elus on: kas anda oma lapsele koolerapisikutega jõevett või üldse mitte vett anda ja kuulata, kuidas ta nutab."

Ma ei taha romantitseerida lihtsaid inimesi, aga meie maailm on nii struk. tureeritud, et selles jätkub liiga vähe kohta tavamõistusele.

CIVICUS on püüdnud haarata ringi ka ärimehed.

Kodanikuühendused peavad minema äriühingutega kompromissile, ületama hirmu, et nad lihtsalt alla neelatakse. Ühendused alahindavad hullu moodi oma jõudu. Kui neil ka pole finantskapitali, on neil tohutu sotsiaalne kapital. See puudutab nii reputatsiooni kui ka suhteid. Nende võimuses on firma hea reputatsiooni hävitamine. Nii et NGOdeloleks aeg ennast julgemalt tundma hakata!

Kas äriÜhingutega sidemete sõlmimises ei peitu ohud?

MUidugi: äriühing ei sõlmi pikaajalisi sidemeid niisama. Ja vanasti levis arusaam, et äriühinguga koostööd teha on

Uutes demokraatiates seisab kodanihalb. Kuid praegu, kus riigiressursid kõikjal vähenevad, tuleb otsida uusi kuühenduste rolli ümbermõtestamise võimalusi. Las siis firma lõpuks või- suur väljakutse selles, kuidas teha riidab, kui vaesus tänu sellele väheneb ja giga koostööd, selmet kogu aeg opositkompromissile ei minda põhimõtetega. sioonis olla, aga Säilitada ometi vajalik Üks minu esimesi NGO-ameteid oli kriitiline vaatenurk.

Tundsime ennast kolm aastat pärast hariduse jagamine. Andsime välja antiapartheidlike vaadetega haridusaja- iseseisvumist süüdlasena, kui nägime kirja, mida jagas tasuta katoliku kiri- vajadust esimest demokraatlikult valiku ajakiri. Nii jõudis see saja tuhande tjld Lõuna-Aafrika valitsust kritiseeriinimeseni. Kuid kommertsajalehe va- da. See paistis tõeliselt antipatriootlik. heloleks see jõudnud kolme miljonini! Olime juba isiklikke suhteid pidi seoJa nii ma tegingi ettepaneku kaaluda, tud, riigivalitsejad olid ju meie kaasmida on meil kaotada ja mida võita. võitlejad ja sõbrad, kes meilt ikka nõu Kui meie eesmärk on jõuda võimali- küsisid.

Kolme aastaga saime siis aru, et antikult suure arvu lugejateni, siis oleks patriootlik on valitsust mitte kritiseesee õige otsus.

Ja nii leppisin ma kokku kohtumise rida. Ja me suutsime ka valitsusele seleraajalehe esindajatega, laenasin üli- gitada, et on normaalne, kui mittetukonna, parkilundussektor teda kritiseesin oma autologu kaheksa rib. kvartalit eeTe ise ei läimale ja läknud valitsussin. Ning ütlese, nagu pal· sin: meil on jud uute deteile äriettepamokraatiate nek. Te peate kodanikutaipama, et ühenduste Lõuna-Aafriliidrid? ka ühiskond muutub ning Kui mind 1993. meil on pakaastal valitsusse kutsuti, pikuda teile neidin otsustama. le muutustele Ma ei usu, et vastav kõrgekvaliteedilivalitsus oleks loomult halb ne toode. See on teie invesja NGO-d looteering, maksmult head. Ma ke selle eest! leidsin, et saan Lõuna-Aafrika vabadusvõitleja st kodanikeväljapool valitSee läks lä- ühenduste maailmaorganisatsiooni liidriks bi. Lehe tege- tõusnud Kumi Naidoo julgustab mittetulunsust viis miljomisel jäid dussektorit riigiressursside vähenemise nit korda kameile endiselt ajal aktiivsemale koostööle ärisektoriga, sulikum olla.

Kodanikualgavabad käed, millest töuseb kasu mõlemale. kuid lugejasLITO C. OCAMPOIFILlPIlNID tusel on suur kond suurevõim.

Meil on vänes 30 korda.

Veel enam, me palusime trükkida oma ga palju vägivalda laste ja naiste suhtes lehti rohkem ning leidsime viisi, kui- - tulen ise töölisringkonnastja tean toidas neid äriühingute abillevitada maa- muvat täpselt. Kui naine vägistati, teapiirkondades, kus lehte ei tellitud. Me dis igaüks, kes seda kellega tegi. Kuid mõtlesime, kes võiks neid laiali viia, ja hoolimata vastu võetus seadusest ei loomulikult oli selleks Coca-Cola auto. võetud midagi ette: kogukonna suhtuFirma tuli meile taas vastu. mine oli, et naine ise oli süüdi.

Neli aastat püüdsime läbi suruda peNiisiis tuleb äriühingutega kokkuleppele minnes endalt küsida: kuidas revägivalla seadust. Lõpuks organiseejõuda kõige paremini eesmärgile? Ja risime Rahvusliku Meeste Marsi, mis kas ma lähen kompromissile mõnes astus välja vägivalla vastu naiste ja laspõhimõtteHses küsimuses? Antud ju- te kallal. Meie loosung oli, et tõelised hul asi ju õigustas ennast, ja ometi oli mehed naiste ja laste kallal ei vägivalmul kõige raskem veenda selles oma latse. See haaras meeste tähelepanu kolleege! ning oli ka meedias terve kuu uudis Meil tuleb riigi, äriringkondade ja number üks! Ütlesime siis justiitsmikolmanda sektori rollid uuesti mõtes- nistrile, et tulgu ja ühinegu, aga kuue tada. Ja uskuge, inimesed, ka ärime- nädalaga peab seadus olema vastu võetud. Jajust nii seejuhtus. hed muutuvad!

Mängureeglid peavad muutuma Rebecca Adamson Esi rahvaste ArenguinstitUUdi asutaja ja president aailma elanikkonna rikkaim viiendik tarbib 80% maailma ressurssidest. Sajastjuhtivast majandusorganisatsioonist on 47 fmnad, mitte enam riigid. Neil on rohkem vara kui 130 riigil, kuid ei mingeid kohustusi sotsiaalprobleeme lahendada, haridust anda ega ühes piirkonnas püsida ja sealseid probleeme lahendada.

Lääne majandusteooria aluseks on arusaam ressursside piiratusest. Ja loomulikult piirame me ressursse, kui rajame majanduse tarbimisele ja ekspansioonile. Kolmandik maakera pin-

M

nast on laastatud, ja see on suures osas pöördumatu protsess. Kõige kurvemas seisus on selles maailmas põlisrahvad.

Ainuüksi USA indiaanlastest on 90% töötudja alkoholism nende seas ületab riigi keskmist 500 korda.

Põlisrahva d õpetavad jätkusuutlikkust Ometi on just põlisrahvaste väärtuseks olnud jätkusuutlikkus_ Nemad on püüdnud korraldada oma elu nii, et võimalikult palju ressursse säästa ja ebavõrdsust vähendada. Nende eelistused - säästlikkus piiratud ressursside asemel. jagamine kogumise asemel, kogukondlikud õigused - on täiesti erinevad euro-ameerika omadest.

Põlisrahvad elavad sügavas usus, et ainult kogukond hoiab üksikinimest elus ning et igaüks on tugevalt seotud oma kodupaigaga. Vabadused ja kohustuste vahel valitseb tasakaal, kon· kurentsi asemel koostöö.

Loodust peetakse õpetajaks, mille

ressursse võib kasutada vaid vajaduse korral - seegi on hoopis midagi muud kui läänelik "keskmise kulutamise" arusaam. Jahirneeste ja kaluritena usuvad põlisrahvaste esindajad, et kõik elus kuulub ühte ökosüsteemi. milles kõik on omavahel seotud.

Põlisrahvaste seas on tootvateks ühikuteks perekonnad ja majandus ei käi mitte turureeglite järgi, vaid põhineb vahetusele. Kes midagi saab, annab midagi vastu. Prestiii sõltub pigem heldusest, mitte vara suurusest. Selle kõrvale võib taas tuua Ameerika, kus kolmele protsendile rahvast kuulub 71 0 '0 ühisvarast. Pole just eriline rahanduslik demokraatia! Majandusteadlased armastavad arvata, et turureeglitel põhinevad lääne majandused on väärtushinnangute vabad. Kuid selle arvamuse ümberlükkamiseks piisab faktist, et näiteks USA kulutab sõdurile 22 000, lapsele aga 322 dollarit aastas.

Ometi on põlisrahvaste väärtused universaalsed. 1968. aastal oli üks fir-

ma, kus kontroll oli koondunud väheste võimukate kätte, kokkukukkumise äärel. Kaotades üle miljoni dollari päevas, pani ellUjäämisvajadus flJ:ma ennast ümber korraldama.

Uus nägemus päästab Seati korraldus: ühikut saab omada, kuid mitte osta ega müüa. Otsustavad kõik liikmed koos. ning vastavalt vajadusele on kõik vaheldumisi omanikud, kliendid, ülemused ja alluvad. Juhtimiskeskus puudub. See firma, VISA, müüb nüüd oma tooteid 274 maal.

Oleme jõudnud ühiskonda, kus me võime tappa kogu inimkonna ühe pommiga, hävitada osooni, lasta lihtsalt maakera õhku. Nüüd peavad mängureeglid muutuma. Enam pole tegemist võit-või-kaotus-tüüpi võimustsenaariumidega. Iidne tarkus, et me kõik üksteisest sõltume, tuletab ennast äkki väga teravalt meelde.

Lühendatult CNlCUS-e maailmaassambleel peetud kõnest

13

F ORU

DUS

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6461005, faks 6 311 210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eesti Päevaleht, reede, 1. oktoober 1999

Väitluskunst annab oma harrastajale uue elu Väitlusselts soovib väitlemise lisamist kooliprogrammi noort, annab teadmisi," li- aga sellest ei piisa," räägisab Aava. vad nad. kuid lubavad rauParlamentaarne väitlus- da edasi taguda. "Kui väitÖeldakse küll, et rääkimine stiil sarnaneb rohkem tõe- Ius- või kõneõpetus on. hõbe - vaikimine kuld. aga lise Ameerika või Inglise keskkooliprogrammi valikometi võib ka rääkimisega parlamendiga - koos valit- ainena sisse kantud, siis kuldmedali saada. Näiteks suse, opositsiooni ja spiik- 'me oleme oma töö teinud," riga. Seetõtväitlemisega tegeldes. sõnatakseo Kuigi mittetulundus- tu on siin Mis saab ühinguna kinnitati Eesti kodutöö ja aga siis, kui • Tudengite väitlusvõistkonnad Väitlusselts alles eelmise tõestusmapraegused koosnevad kahest liikmest Ja aasta maikuus, loodi see te- terjal vätudengiväitkeskkooliõpilaste võistkonnad gelikult juba 1994. aastal hem olulilejad ülikookolmest.

Avatud Eesti Fondi prog- sed - tähtli lõpetavad • Tudengite puhul on pooled jasamad on rammi alusel.

- kas siis tugatud "valitsuseks" ja "OpOSlt· Pikki aastaid igasugusest retoorika1eb vaevaga sioonlks", keskkooliõpilaste puhul "jaatajateks" ning "eitajanormaalsest väitlusest ee- võtted, kätteõpitud teks". mal olnud Eestis polnud veenmisososkused • Osapooled saavad sõna korunustada? traditsioone, mis oleks ai- kus ja iludamööda.

Esialgu Eesdanud väitlusel siin kanda kõne.

• Väitleja ei väljenda isiklikke Lisaks kinnitada. Ometi läks nii, tis täiskasveendumusi. vaid eitab või jaaet salkkond tollase Tallirma eelmainivanud väittab teemat loosi tahtel.

• Väitlemise eesmärgiks on välja 7. Keskkooli noori, kes alles tud väitluslejatele tuua erinevad vaatepunktid teepaar kuud varem emakeele- formaatidevõistlusi ei male. korraldata, tunnis väitlusest esmakord- le harrasta• Väitleia peab olema veendunud selt kuulis, sõitis Budapes- vad väitleka välisselles, et absoluutseid tõdesid ti võistlema - kogemustepa- jad ka kõmaal on el ole olemas ning parema pildi gasis vaid Pedagoogikaüli- nevõistlust neid vähe. saamiseks tuleb iga teema mockpoolt- ja vastuargumendid välja kooli reklaamitudengite ja KatrinAava tuua. ja Katrin tehtud näidisväitluse video- trialiit ehk • Väitiuse võitja otsustab kohtukassetilt õpitud nipid. libakohust.

Viru tunnismk. VÕidab VÕistkond, kes suu"Libakohus tavad, et on dab kaitsta omi argumente ning Oma arvamus ei loe on tõeline seda nii mõvastase argumendid ümber Eesti oli kiire õpilane - ja teater, kus nigi kord telükata. Oma väidete tõestamine kogenud lääneriigid aitasid saab kõvasJa veenmisoskus on väitluses ravalt kaolulisemad relvad. omalt poolt väitluse aren- ti nalja, hetsenud. gule kaasa_ Nii loodi New kuid ka see "Meid diskYorgi Avatud Ühiskonna on tegelikult võistlus, kus rimineeritakse," kaebavad Instituudis Kesk- ja Ida-Eu- parim saab auhinna," sõ- nad naljaga pooleks. Aga teroopa riikidele spetsiaalne, nab Katrin Aava. gelikult on nad rahul. nn. Karl Popperi väitlus"Väitlemisega algas mul programm. Selle program- Taovad rauda teine elu - ma hakkasin mi järgi väitlevad praegu Väitlusseits ei propageeri aru saama, mis siin elus keskkooliõpilased; tuden- ainult väitlemist. "Meie ees- toimub," sõnab Aava. Liiga gid harrastavad parlamen- märk on kriitiline mõtlemi- hea, et olla tõsi? Siiski mittaarset väitlust, milles toi- ne, väljendusoskus, retoori- te - võtmesõnaks on hoopis muvad ka maailmameistri- ka. ka vastase ärakuulami- kriitiline mõtlemine. se oskus," loetleb Aava. Aga võistlused.

Ja mõlemad on veenduKuigi kahel väitlusstiilil mitte ainult - seltsi püha nud, et väitlusest niisama on erinevad reeglid, käib eesmärk on ka väitluskul- lihtsalt lahti ei öelda, nagu mõlema kohta lihtne tõde: tuuri arendamine koolides. ei loobuta ka sellega kaasas "Me peame ise arenema, käivast lõbusast elust. oluline ei ole väitleja isiklik et teisi paremini koolitada. seisukoht.

Sest lõbus on see elu tõesEesti Väitlusseltsi juha- Praegu oleme saavutanud ti - võistlused siin ja välistuse liikmed, tavaelus ema- korraliku harju keskmise maal, naljaturniirid ning keeleõpetajad Katrin Viru taseme, aga see ei rahulda suvelaagrid töö, lõbu, rahja Katrin Aava on kindlad, meid ellam," ütleb Katrin vusvaheliste sõprade ja muet "Popper" sobib suurepä- Viru, kelle sõnul tunneb retute tundidega päikese raselt just algajatele. "See väitlusselts kõige enam käes. Kes suudaks väita, et aitab süsteemi luua," kirmi- puudust ühest ülikooli pro- sellest on midagi veel paretab Viru_ "Tõik, et see for- fessorist. mat? Ainult hea vthtleja, "Praegu oleme meie, õpe- aga temagi süda oleks rasmaat eeldab ka tõestusma.. terjali kogumist, arendab tajad, kõige kõrgem tasand, ke.

Aet Süvarl

aets@jrnl.ut.ee

Väitlemine

Ekstsempion igatseb :,' väitluse järele /(l

EkstSempion tu nneb väitlemisest meeletult puudust

.1

Kolm aastat tagasi oli Tallinna Inglise Kolledii 10. klassi õpilase Margo Loori elus kõrghetk.

Eesti väitlusvõistkond oli Tsehhis üllatuslikult läbiti nud eelringi ja jäänud pida[rl ma veerandfinaali, aga isegi see tähendas neile palju.

Margo, kes teadis, et tal fil olid kõrged punktid ka in,.," dividuaalse väitlejana, kuuI' las tähelepanelikult, kuidas alates kümnendast kohast ülespoole nimesid ette loeti.

"Pärast viiendat oli mulle selge, et ma ei saavutanud siiski midagi," meenutab Margo. Kuid ta eksis.

Mõne minuti pärast rõkkas saal vastsele Kesk- ja IdaEuroopa parimale väitlejaJ.

J

1,

J

,

t

Tartu Ülikooli j uuratudeng, kolm aa stat tagasi väit lemises Kesk- ja IdaEuroopa meistriks tulnud Margo Loor kasutab väitlusvõistlusessaadud oskusi ka argielus.

le, Margo Loorile.

Nüüd on Margo Eesti Väitlusseltsi juhatuse esimees ja õpib Tartu Ülikooli esimesel kursusel õigusteadust. "Mul on päriselus väitlusest TOHUTULT kasu olnud," sõnab ta ja meenutab ülikooli sisseastumiseksameid, kui Paul Varul, kuulnud, et tudengikandidaat on väitlusega tegeldes Euroopa Liidu teemaga läbi ja lõhki tuttav, viiski jutu sellele - tegelikult Margole nii meelepärasele

teemale.

Väitlus on Margole andnud esinemisjulgust ja toonud kuulsustkl. "Tullakse juurde: oo, sina oled ju väitleja, ma olen telekas näinud," märgib Margo. Aga see polegi kÕige olulisem väitlustest saadud kogemused ja teadmised on asendamatud.

Ka advokaadiameti kasuks otsustades mängis väitlus suurt rolli. "Kui avastasin, et kontinentaalEuroopa kohtusüsteemis ei ole kõneosavuse ja veenmisega nii palju tegemist kui USA-s, pettusin natuke .

Aga ahvatlevon see ikkagi," tunnistab Margo.

Praegu on noormees tegelikult aktiivsest väitlusest eemal. "Juhatuse esimehena ei oleks see päris aus, kui ma ka osa võtaksin," nendib ta. "Aga ma tunnen sellest meeletult puudust."

Aet Süvari

ALDO LUUD

Eesti Vabatahtlike Keskuse koordinaator Merle Helbe kodanikuühiskonna arendamise programmi haaratud üliõpilastega - KAP on üks võimalusi, kuidas koolide intellektuaalset kapitali kolmanda sektori teenistusse rakendada, pealegi annab see praegu pahatihti tegelikust elust kõrvale jäävate ja kinniste ülikoolide teadustööle laiema köla pinna ühiskonnas.

KRISTJAN LEPP,M EIE MEEL

••

Ulm olid kodaniku-

·skonna teen· stusse Alma mater piirdub üksikute mittetulundussektori loengutega UrmoKübar urmo@epl.ee

Tartu Ülikooli professor Rein Ruutsoo näeb olulist muutust. "Mul on tunne, et praegu on toimumas suur pööre kolmanda sektori tähtsustamise suunas," ütleb ta, kui arutleb kodanikuühiskonna alase hariduse üle Eesti ülikoolides. See tmme annab professorile veendumuse, et olukord ses vallas on paranemas_ Paranemisruumi on kõvasti. Foorumi vaatlus näitas, et mittetulundussektori alane akadeemiline haridus Eestis piirdub nappide kursustega ning ülevaateloengutega teiste kursuste raames. "Olukord on kindlasti tasakaalust väljas, arvestades, milline on kolmanda sektori potentsiaal ühiskonnas," ütleb Tartu Ülikooli avaliku halduse ja sotsiaalpoliitika osakonna juhataja Tiina Randma.

Tõsi - toimub koolitus NGO praktikutele. Kuid sellistel kursustel pole aga ülikooliharidusele omast süsteemsust ega haaret. Ühiskond ei pruugi lapse-

kingades mittetulundus sektori rolli veel teadvustada, kuid kust mujalt kui rahvuslikku intelligentsi kasvatavatest ülikoolidest peaks see teadvustamine alguse saama, veenab Randma. Üliõpilased näivad ühiskonnaelu muutustjuba teadvustavat. Avaliku halduse valikkursusena viiendat aastat loetav "Mitteriiklikud organisatsioonid" kogub igal õppejlastal täisa1!-ditooriumi ui,n§?;.!leda käiv~d!{UJ+­ lamas ka tudengid teistelt erialadeIt. Ühest kÜljest on selle taga sotsiaalteaduskonna üliõpilaste loomulik huvi ühiskonnaprobleemide vastu, kuid Randma usub, et sellega on seotud ka praktilisemad kaalutlused.

Lapse kasvuraskused Näiteks USA-s läheb kolmandasse sektorisse tööle üle poole avaliku halduse erialal magistrikraadi saanutest. Ka meie lõpetajad suunduvad ühe rohkem sinna tööle, esialgu peamiselt rahvusvaheliste organisatsioonide kohalikesse NGOdega tegelevatesse harudesseo

Samas - kui Ruutsoo luges eelmisel aastal kursust kodanikuühiskonna teooriatest, kogunes seda kuulama hulk tudengeid, ent pärast nõudliku programmiga tutvumist jäid edasi vähesed.

Põhjusi, miks kolmanda sektori alane haridus siin esialgu vaid üksikuid võrseid ajab, on mitu. Esiteks on kadanikuühiskonna temaatika uurimisobjektina maailmaski veel uus, suuresti möödunud künmendi laps. Näiteks teiste Kesk- ja Ida-Euroopa postkommunistlike riikidega võrreldes on Eesti hoopis esirinnas, tõdes ungarlane Miklos Kralik Kesk-Euroopa ülikoolist, kui uuris, milline on kolmanda sektori osa ülikoolide programmides.

Noore ala puhul on loomulik spetsialistide nappus.

Vanematele õppejõududele on mugavam jätkata aastast aastasse õpetatu ettekandmist, selmet sundida end uue temaatikaga kurssi viima, osutab Voldemar Kolga Tallinna Pedagoogikaülikoolist. Lahenduseks on siin noored, kelle pealekasvamine - esialgu peamiselt välismaa ülikoolide kaudu -

Uus algatus Eestis: KAP • Tugevdamaks ülikoolide intellektuaalse kapitali kasutamist kodanikuühiskonna arendamiseks, käivitab Avatud Eesti Fondi rahastatav Eesti Vabatahtlike Keskus kodanikuühiskonna arendamise programmi (!{AP).

KAP-i idee on lihtne: Tallinna Pedagoogikaülikoolis ja Sisekaitse Akadeemias loetava viie aine tudengid hakkavad lisaks auditooriumis konspekteerimisele käima kord nädalas praktikal avaliku ja mittetulundussektori organisatsioonides.

Praktikal saab tudeng ülesandeid nii organisatsioonilt kui ka ülikoolilt. Aasta lõpul tehakse mõlemapoolsed kokkuvõtted: organisatsioon hindab tudengit ja tudeng organisatsiooni.

Tudengile tähendab KAP eelkõige võimalust teoreetiliselt õpitavat tegelikus elus katsetada. "Räägitakse, et ülikooliharidus ei vasta tänapäeva tööturu vajadustele," ütleb vabatahtlike kesl\Use koordinaator Merle Helbe. "Liiga palju on faktiteadmisi, aga teadmiste kasutamisoskus on väike."

Nii praktikandi kui juhend<J.ja poolne kasu seisneb sidemete ja tutvuste loomises.

"NGO-d saavad endale vabatahtlikult tööle haritud noori inimesi oma nägemuste ja ideedega," räägib Helbe.

"Inimesi, kes muidu võibolla kunagi sinna ei läheks. " Praegu tehakse mitmes ülikoolis paljudel erialadel kohustuslikku praktikat väga harva NGO-des, sest need

pole end veel piisavalt tõestanud, märgib Helbe.

KAP-iga on praegu liitunud ligi paarkümmend Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste liidu liiget, kuid nende arvan kasvamas, nagu kasvab loodetavasti ka programmi haaratud ülikoolide hulk. Näiteks teeb Helbele heameelt, et KAP-i vastu ilmutas huvi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskond. "NGO-des on suur puudus majandusharidusega inimestest," teab ta.

Enamasti tegelevad programmiga liitunud NGO-d sotsiaaltöö, hariduse ja kuitum-iga. Tudengitele pakutavad ametid ulatuvad tõlgist loengute ja presentatsioonide organiseerijani.

võtab aga mõne aja.

Kuidas? asemel esmalt miks?

dumist tegelikust elust_ "Kõige hullem, kui kolmandat sektorit hakataks õpetama kui mingit eraldiseisvat imeasja," ütleb Randma. Ülikoolidel on hea võimalus kodanikeühenduste teenistusse rakenduda. "Praegu on nad sama hästi kui unustatud." tõdeb Humanitaarinstituudi rektor Mikko Lagerspetz - ja ülikoolid on hädas vähese ühiskondliku vastukajaga oma teadustööle.

Interdistsiplinaarne kolmas sektor esitab õpetajale mitmeid väljakutseid, et ta oleks suuteline rääkima enamast kui näiteks raha taotlemisest projektidele. Suurem osa erialakirjandusest pärineb USA-st ja Suurbritanniast, kus kolmandat sektorit põhjalikumalt uuritud, ent nende Kolman~ riikide trada sektoditsioon eriri instineb mandri-Euroopa tuut TARTU ÜLIKOOL omast.

Esimese suu"M itteriikl ikud organ isatsioon id", Kasvõi firema sam"Sotsiaaltöö mitteametlikud resnantseerisursid ", "Vabatahtliku sotsiaaltöö muna käivimise pooalused" , "Sotsiaalsuunitlusega tub pedagoofond id", .. Projektij uhtlmine"; lest. gikaülikoolis Erinevast järgmisest TALLINNA PEDAGOOGILINE kogemusest õppeaastast ÜLIKOOL tuleneb ka "Tsiviilühiskonna arengulugu ", ülekooliline "Mittetulunduslik projekt ja selle erinev lisaeriala rahastamine", "Suhtekorraldus". õppemeening etteval"Läbirääkimised ja intervjueerimitod. Näiteks mistamisel ne"; USA-s on mittetuõigustab EESTI lundussektoPÕLLUMAJANDUSÜLIKOOL end keskenri uurimis- ja "Ühistegevuse põhikursus", "Ühisdumine arenduskestute ja liitude juhtimine". "Maamaküsimusele kus. Keskus janduslik ühistegevus"; kuidas? koondaks EESTI kuidas juhpraegu koolis HUMANITAARINSTITUUT tidaNGO-d, eri õppetooli"Sotsiaalsed liikumised". kuidas kodesse jaotuAllikas: ülikoolid. Nimekiri ei guda raha nud potentpretendeeri täielikkusele jne -, sest siaali, millest sealsed initegelikult mesed puutuvad heategevu- enam ülikooli seeski ülevaase ja vabatahtliku tööga kok- det pole, ja hakkaks koordiku maast madalast, ütleb neerima teadustööd.

Randma, kelle endagi teadIdee üks autor Voldemar mised said uue sisu USA-s Kolga näeb. et seejärel käivimagistratuuris õppides, kui tub uuel tasemel siinse kolta käis kohalikest toanaabri- manda sektori uurimine. tega vabatahtlikult abis New praegu ei teata sedagi, mis Yorgi maratonil ja supiköö- NGO-des toimub. kuidas nad kides. Ameerika kultuuri elavad, kui palju neis raha iseloomustab ütlemine, et pi- ja tööjõudu liigub ja mil viigem annetagu miljon ini- sil nad ühiskonda mõjutamest üks dollar kui et üks vad, märgib Kolga. inimene miljon dollarit.

Lisaks üliõpilastele saavad Seevastu teist tüüpi taus- keskuse õppetööst osa ka taga Eestis peab Randma NGO praktikud. Üliõpilased võtmeküsimuseks hoopis - puutuvad nii kokku kolmanmiks? "Miks on kolmas sek- da sektori argiprobleemidetor vajalik, milline roll tal ga, NGO-d saavad tõsisema 011 ... " loetleb ta - ja märgib, õppeasutuse kui juhuslikud et see õpetus peaks algama kursused. Ülikool õpib tundjuba üldkoolides. ma ühiskonda ja saab seeläSee aga ei tähenda võõran- bi talle rohkem pakkuda.

NGO kursusi ülikoolides

J

Eesti ülikoolide juurde loodud silitasutused investeerivad inimestesse

,J'

Eesti ülikoolide sihtasutused on rahapuudusel pidanud leppima vaid stipendiumifondidega ning jaotama raha üliõpilastele ja kraadiõppuritele niigi napist kaukast. Kuid nende põhiülesanne on püsinud: toetada kõrgharidust.

"Kitsamad eesmärgid võivad muutuda, üldeesmärk on sama - panustada inimestesse, mitte kinnisvarasse või aparatuuri," sõnab Tartu Ülikooli Sihtasutuse juha-

11

..

tuse esimees Margus Ots. kelle juhtimisel on sihtasutuse juurde kahel viimasel aastalloodud 25 erinevat stipifondi.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi juhataja Mare Aru ütleb, et siiani on tegeldud peamiselt stipendiumi jagamistega. "Aga me tahame. et see poleks ainult nii - et saaksime toetada ka uurimisprogramme," sõnab ta. Ülikoolil ei ole tegelikult

raske toetajaid leida - seda kinnitavad nii Ots kui ka Aru. Siiani on raha tulnud aga peamiselt annetustena, nii kodu- kui väliseestlastest vilistlastelt. "Mulle meeldib see, et toome vilistlased ülikooli juurde tagasi," sõnab Aru. "Nad pole abiks ainult rahakotiga, vaid ka nõuga."

Kuid muidugi oleks parem, kui Eesti ettevõtjad mõistaksid samuti ülikoolide toetamise vajalikkust.

"Siin on vaja kõvasti tööd te-

,

ha, sest praegu pole seda arusaama tekkinud - arvatakse, et hariduse toetamine on riigi asi," märgib Ots. See ei tähenda. et kõrgharidusel poleks rikaste suurfirmade seas üldse abilisi.

Alles selle nädala alguses sõlmis Tehnikaülikool majandus- ja tehnikaerialase kõrghariduse edendamiseks koostöölepingud Hansapanga ja Eesti Ehitusega.

Nii saavad kõrgharidusega seotud sihtasutused ras-

kustele vaatamata hakkama - ja abistavad veel üksteistkl. Nõnda on Tartu Ülikooli Sihtasutuse juurde loodud eraldi stipendiumifond Eesti Põlhunajandusülikoolile, koostööd tehakse ka Tallinna Tehnikaülikooliga.

"Praegu on see meil infovahetuse tasandil," märgib Ots. "Tahaks aga, et mõned laiemad prOjektid leiaksid lahendamist just koostöös.

Kui ühendada jõud, on asjal kaalu."

Aet Süvari

RUM KOHT Kuidas mittetulundusühendusena ellu jääda?

MarikaParv Varstu Maanaiste SeltsI eSinaine

Kümne aasta jooksul Eestis mittetullmdusühendusena ellu jäämine on õudne! Kuid tõusude ja mõõnadega on võimalik vastu pidada.

Kohati tundub. et seadusandjad teeksid asjadjustkui meie takistamiseks liiga keeruliseks. Tüüpiline näide: küsime juriidilist infot ja meile öeldakse. et sõitke Tartusse. Meie läheme Tartusse ja seal kuuleme: aga selleks on ju Riigi Teataja!

Kandikul ei saa midagi

on levinud arusaam. et oleme liiga rikkad. Üks kord läksid PHARE rahade laekudes meie pangaväljavõtted kogemata valda ja siis oli juttu kui palju, et teil nii palju raha! Nüüd on vallalt juba väga raske midagi saada - kuigi küsime vaid 4000 krooni kütteraha.

Kuid valla omast hullem on kohalike elanike endi suhtumine. Erksamad inimesed on linna läinud. noori siin praktiliselt pole. Harimatus surub alt peale! Kohalikel on alati eelarvamused: miks see sai sinna? Hiljuti konaldatud lastelaagriga oli Just niisamuti: kuulutus seisab seinal, aga keegi ei võta vedu. Palud igaüht eraldi: ole hea, aja ennast Välja. Alles pätast tekib elevus: minu lap, tahaks ka järgmine kord tulla.

Meie aga pole maksu võimelised. See on nagu surnud ring. Ainuüksi selleks. et rahvusvahelisele organisatsioonile pl ujektllaotluS! esitada, on "lja raha, et lasta taotlus inglise Keelde tõlkida. Kõik kolm seadusega Pidevais muutustes nõutavat uut ]Johikirja on Meil hlleb pidevalt ühiskonmulle tuudvadJuristid tasu- n<lS toimuvale reageerida, vaadata, kust king parajasti ta teinud.

Olen 10 elustat seltsi esinai- kõige enam pigistab. Alustane olnud, palgalJsel kohal aga sime käsitööringina, nüüd viimase aasta. Ja ma lihtsalt korraldame vanurite ja laste pidin raamatupidaja palka- ürituSl. reginle 25-le lapsele ma, teisiti t'nam välja ei män- toreda laagri - olid eraldi ginud. Kuid uue~taastastjäl­ spordipäev, kunstipäev, lillele ei tea, m IS palgalistest töö- päev, ruyutipäev, pannkoogikohtadest saab. Mureks on päev. Vald andis bussi ja sööseegi, et kuigi meil on isegi gid. Wejäänu maksime prokorralikud remonditud ruu- jektirahadest.

Seltsidele mid, ei jõua on väga vajanende ef'st lik, et oleks See on nagu kommunaal- " anekdoot, üks kohalik kulusid keskus, kust maksta. ün tõepoolest. olnud helgeVarstu Maanaiste Seltsi infot ja abi maid ja haleSinaine Marika Parv küsida ning toel vemaid aegu mittetulundusühenduse kelle vaheld Wn isi, Jaoks keeruljsek~ aetud edasi minna. aga kandikul aSJaaJamisest Tagasi minna onju alati pole kunagi Väga lihtne. midagi käIte Meil on selliseks keskuseks toodud.

Vm wmm Teabetuba. Lisaks Probleemid peak~ vallas olema ka ametkohalikega nik. kes probleemidega kurPidevalt tuleb elld tõestada. sis ..sest kohaliku seltsi iniKüll tahaks. et vallad ei mene ei hüppa kohe Tallinpeaks meId enam tüütuteks naSSe valitsusse.

Mlttelulundusühendused sipelgatek vaid mõistaksid. et oleme aJmis pakkuma '" kS1U Llksteist ka rohkem teenuseid iJ"Jjn väiksema ra- tuetama. Siin Võrumaallii· ha eest. 1. ;nl. et suhted ~Ul) mfo Väga hästi - ikka ollw\'alit, , lahevad ül- S( 11 Di' ,-t et me teabetoas lJv kiullle Koostöö on kõidiselt tõus <.t~ Joones. Aga tunnustust ne,Ide poolt, et ",e tähtsal11..

Kõigest hoolimata on hea küll te olete tUblid, pole ma Wc halvast. Lisaks kohalikeveel tundnud.

Vallale on raske selgeks le kontaktidele laiendavad teha. mIda tär mdavad pro- sil, li mgi välisreisid. See jektirahad: kr lk käib läbi Oll';; ,( 19" tähtsam - kuulda, hoolika aruanilluse. midagi et ljdl tehti nii. ei tohi ümber jagada. Samas

Toimetaja Kertu Ruus, tel 6 461 005, faks 6 311210, e-mail foorum@netexpress.ee

Eluvõimale

Eesti Päevaleht, reede, 1. oktoober 1999

sest el ruutkilomeetril

NO,ored kipuvad kurtma, et keegi ei tee midagi, seirnet küsida: "Mida ma teha saan?"

Terje Kõlamets Kertu Ruus Lääne-Eesti

Paar aastat tagasi võtsid kolm Tallinna tüdrukut nõuks paar päeva Pranglil telkida. Õhtul ilmus laagripaika kaks saare poissi, viinapudel peos. Kuid inetut stseeni ei järgnenud: viisakas kauguses rääkisid poisid nukrusega, et tahtsid vaid uute nägudega paar sõna vahetada. "Siin saarel pole midagi teha," võtsid nad oma olukorra kokku, ja rüüpasid viina mitte niivõrd joomislõbust, kui sihitusetundest ja igavusest.

Augustis kogunes Vormsile kümmekond 15-19-aastast, et mõelda selgeks oma kodusaarte Kihnu, Vormsi ja Prangli mured. Tartu Ülikooli sotsiaaltöö tudengite Avatud Eesti Fondi abiga korraldatud ettevõtluslaagrist saadud ideed lubavad loota, et Eesti väikesaartele tekib peagi kämpinguid, konverentsipaiku ja kauplusi. "Laagris mõtlesime saarte elu üle järele," ütleb 17aastane Vormsi! sündinud Ahti Allik. "Varem me lihtsalt olime."

Spetsialist jääb nädalaks

küll ja küll. AhU Allik näeb aga, et need, kel saarel töökoht olemas, hoiavad sellest iga hinna eest kinni ning noorel pole just palju lootust tööd saada. Mandrilt tulnud haritlane peab nõnda vastu ehk nädalakese.

"Siis on tal näpud pÕhjas ja tuleb tagasi minna," sõnab Ahti.

Noortel uus pilk silmis Sageli jääb saareelu võimalikkuses kahtlejatel puudu hoopis omaalgatusest. "Mida mina saaksin teha"-ideede asemel tuleb pähe "keegi võiks midagi teha" -mõte.

Nii arvasid korraldajad, et vähemalt noored peab ometi kord tegutsemisele raputama. Vaevalt, et kõik kümme laagris osalenut oma ettevõtte rajavad, kuid seeme on maas.

Kui IS-aastane Ly Kahro pärast nädalast laagrit koju Pranglile naasis, vaatas ta kõike ahne ettevõtUku pilguga: mida kõike peaks siin tegema! "Talvel tööpuudus jääks, aga suvel saaks seda küll turismiga leevendada," hindabLy. Jutuajamises isaga selgus, et vähemalt üks ettevõtja leiduks. Mandril keskkooli lõpetav Ly soovib minna ülikooli - ja talvel ei taha ta väljasurnud saarel passida - kuid suvel millegi korraldamine turistidele ei tundu talle sugugi võimatu.

Laagri lõpus pidid noored äriideega lagedale tulema ja selle teostama. Tüdrukud küpsetasid Prangli J kümmekilo kaerahelbeTAlUtlN küpsiseid, panid kotikestesse ja müüsid suurema osa nenPÄRNU dest ka Vormsi sadamas ma-

135 aastat salakoosolekust: 26. septembril istutas peamiolister Mart Laar koos kaasvõitlejatega tamme Lubjassaal e talu aeda. Grupp ajaloolasi ja poliitikuid tuli kokku et tähistada 135 aasta möödumist Lubjassaare salakoosolekust. Muuhulgas koostati pöördumine emakeele hoidmiseks ning otsustati, I lada Eesti Rahvuskultuuri Fondi Juhann Köleri nin e !Ile allfond, mis premeeriks Eesti kodanikuühiskonna eest ~oitlejaid. ERAKOGU

Eesti kümnel väikesaarel elab kokku We tuhande elaniku. Kuid enamik Kihnu, Ruhnu, Vormsi ja Prangli koolides õppivatest saarlastest - need on kohad, kus üldse kool on - läheb pärast põhikooli lõpetamist mandrile, et seal edasi õppida või tööd leida. Kui ehk kihnlased välja arvata, ei kibele nad pärastseda enam kodusaarele tagasi.

Elu võimalikkus väikesaarel näib noortele küsitav. Linnaahvatlustest peab loobuma.

KWalisi käib vähe, peoõhtu id kutsutakse kokku haruharva, teatrist ja kinost ei tasu unistadagi. Niikuinii ei saa siin sama head arstiabi ja ega ole poodides nii rikkalik kaubavalik kui mandril, teed on viletsad ja end arendada pole kuskiL PrangIil ei kõlbajoogivesigi juua.

Vormsi vallavanem kurdab spetsialistide puuduse üle: et haritud inimestele oleks saarel tööd pakkuda

Oma pank toob maanaised kodust välja

Milliseid sõnu kasutame ja mida nendega ütleme?

Alates mai.kuust käivitunud koostööprojekt Grameen Bank aitab VõnLlnaa aktiivsete maallajste seas arendada ettevõtlust ning toetada laenusaajate Ja nende kodukoha arengut.

Grameell Bill1k'i idee on alguse saanud Bangladeshist, kus majandusprofessor Mohammed Yunus töötas välja majandusmudeli maa vaesema ellmikkonna elatustaseme tõstmiseks. Võrumaal alustas Grruneen Bank koostööprojektina selle aasta mais. "Mõte oli valmis juba varem, eelmisel aastal toetas Võrumaa naisi maanaiste aktiivsuse toetamise projekt," sõnab Grallleen Banki projektijuht Anneli Luisk.

Koostööprojekt Grameen Bank sai 41 500 krooni suurust rahalist toetust rahvusvaheliselt Põhjamaade maanaiste koostöövõrgult. Sellest rahast laenatakse 80° 0 omakorda välja projekti raames asutatud grupi kolmele liikmele, kusjuures laenusaamise tingimuseks on ka ettevõtlusalase koolituse läbimine ja äriplaani omamine. Igas kuus maksavad grupiliikmed koostööprojekti Grameen Pank arvele säästuhoiusena 50 krooni. mida kasutatakse vastastikusel kokkuleppel grupi liikmete täiendõppeks. Koostööprojekti I etapp kestab kolm aastat. Tagasimakstud laenu ressurssi saavad grupiliikmed uuesti kasutada.

Foorum

Kirjuta Foorumile Foorum ootab lugeJateit vastukajasid, kaastöid ja teavet. Et muutuda areeniks, kus kodamkuühendused saakSid sõna, palume ühendustel endil oma plaanidest meile teada anda. Fporum loodab, et inimesed ise tahavad nahtavale tulla ja oma mõtteid Ja arvamust teistele avaldada. See la lendaks ehk ka Eesu tuleVikusuundade ule otsustaJate ringi. Igaühe hääl on Foorumi Jaoks oluline.

Vastukajad, kaastööd ja arvamused on oodatud Eesti Ajalehtede Uidu postiaadressil Tallinn, Pärnu maantee 67a (märksöna Foorum), telefonil 6 461 005, faksil 6 311210 ja e·maiUl foorum@netexpress.ee Foorum

Heli Kask ÜRO Arenguprogrammi programmi· juht

Kirjutis jätkab Mall Hellarni diskussiooni terminoloogia teemadel (Foorum, 23.7.).

Alustaksin kõige laiemast: kuidas viia erinevad tegevusvaldkonnad ühise nimetaja alla? Minu jaoks on see nimetaja ühistegevus, mida võib jagada kaheks: suunatud enese ja pereliikmete heaolule või kogu ühiskonnale. Vahel võivad need piirid Väga hägused olla. "Ühistegevuse ABC" jagab ühistegevuse kolmeks: majanduslik ühistegevusühistud, mille eesmärgiks liikmete majanduslik toetamine, sotsiaalne ühistegevus - erialalUdud, mittetulundusühlngud, kolmas sektor, ja poliitiline ühistege~ vus, mille esindajatena nähakse erakondi (Leetsar, 1999).

Kitinu

J

,~

ha. Poisid

lõid Vormsil püsti infopunkti, kus halva ilmaga küll vähesed autojuhid peatusid.

Nõnda virelevad saared küll siiani mahajäämuses, kuid paigal nad siiski ei seisa. Turiste tuleb juurde, neile pakutakse aina enam, kohalik majandus elavneb.

Igal saarel on käputäis aktiviste, kes kodukoha arengu nimel kõik mängu panevad. Üks Vormsi ettevõtja kinnitas, et on oma tervise seejuures päris nahka pannud.

Siiski otsustavad asja noored. Ahti ei usu, et läheb

Variandid on järgmised: esiteks Prantsusmaalt pärit ja Euroopa Liidus tunnustatav termin "sotsiaalmajandus" (economie sociale).

Kuid see võib segi minna "sotsiaalpoliitikaga", millega põhiliselt tegeleb riik.

"Kolmas sektor" üldnimetajana sai meil tuntuks eelkõige teadlaste ja "põhitegijate" kõnepruugis, nüüd ka meedias. Kuid inimestele tänavalt on tegemist peaaegu tundmatuga. Kas see on rahvatantsuring, supiköök, ametiühing või midagi matemaatilist? Me ainult eelda· me, et kõik mõistavad, millest räägime.

Kas levinuim termin on eksitav?

Küsiksin, kas sõnapaar "kolmas sektor" on hea või viitab see millegi nummerdamisele (esimene = riik, teine = äri ja kolmas = ? kõik muu). Olen kohanud juba "neljandat sektorit", mille all mõeldakse meediat.

Kuigi "tsiviilsektor" tundub samuti lohisev ja lai ning varem kasutuselolnud

Väikesaarte "müümise" pärast pead valutavad noored näevad ühe turismimagnetina ka endisaegsete traditsioonide elustamist_ Mullu juunis esitasid vormsilased rannarootslaste muuseumi avamisel mängupulma, kus eestirootslane Agneta Tomingas paneb peigmehe, muuseumi direktori Alar Schönbergi pilgu all pruudile (Katrin Vomm) pähe tanu kui abielunaise tunnuse.

EGON ERKMANNIlÄÄNE ELU pärast keskkooli lõpetamist tagasi Vormsile, kus elavad peamiselt pensionärid ja töötud. Ta leiab, et kõik ettevõtlusalased plaanid on teostatavad, aga selle jaoks on vaja algkapitali.

"Algkapitali ehk polegi nii raske leida, aga keegi pole veel selle soone peale sattunud'" kinnitab Ahti. Hoolimata mandrile jäämise plaanidest oleks ta valmis midagi välja mõtlema. Aga see ei tule kahe sekundiga.

sõna "ühiskondlik" seostub sovetliku korraga, peaksin neid väljendeid paremaks.

Nõustun Mati Heidmetsaga, et puudub hea sõna, mis iseloomustaks eluvaldkonda, kus inimesed omaalgatuslikult koos tegutsevad. Otsime seda siis koos! Omaalgatuslik koostöösektor on vist liiga pikk ja kohmakas? Üksikorganisatsioonide tasandil räägitakse riiklikest (valitsus·) ja mitteriiklikest ehk valitsusvälistest organisatsioonidest.

Vaidlused teemal, millist sõna kasutada, käivad kogu maailmas - nii näiteks tehakse Ameerika Ühendriikides vahet kahel terminiI, "nonprofit" ja "not-for-profit". Nii näiteks laialt kasutatav termin "nonprofit" viitab selle, et annld organisatsioon ei saa kasumit. kuigi tegelikult teenitakse kasumit ja jagatakse see hiljem heategeval eesmärgil.

Termin "not-for-profit" näitabki, et eesmärgiks ei ole eraisiku kasu saamine, kuigi organisatsioon teenib kasumit.

Väikesaarte võimalused KIHNU

ühelgi saarel pole tunstina võimalik süüa kala (Kihnus on see võimalik ettetellimisel). Samas võiksid traditsioonilised road olla põhiliseks PRANGLI külgetõmbenumbriks.

6km', 151 elanikku Saartel tuleks leida oma niss. reklaaPranglil pole tehtud peaaegu midagi. mides end kas rahuliku puhkepaigaMiinuseks on liivane pinnas ja poolt na või ehedate külasimmanitega. saart kattev mets - seal polegi mida- Loodus on saarte suurimaid ressursgi ära kasutada. Prangli oleks sobiv se, mis praegusel hetkel on suuresti koht loominguliste laagrite korralda- kasutamata. miseks.

VORMSI Suureneva tUristide hulga korral on 93 km', 300 elanikku vajalik infopunkt. Omaette nurgake Vormsiion paar turismitalU, kus leiab KÕiK VÄIKESAARED võiks olla kaSVÕI poes ehk siis sadaVõimalused, mis siiani kasutamata, ööbimiskoha ja saab jalgratta laenumas. Mitteametlikult tOimib see on näiteks metsamarjad, pilliroo tutada. ent pole näiteks bensiinijaama. praegugi. Usaks on info kättesaadav rustamine, ravimtaimede kasvatamiTurg pole kaugeltki täis. Rohkem tunsmitaludes ja telkimisplatsidel. ne, mesilastalud ...

Kurioosne, et VÕiks tähelepanu pöörata seostele 16,4 km', 600 elanikku Kihnlased "müüvad" oma saart kõige edukamalt: tunsmiteenuseid pakUb mitu finnat. Küllap on lisaks kaunile loodusele selle põhjuseks säilinud traditsiooniline elulaad, mida tullakse uudistama. Paljud firmad tulevad oma suvepäevi, seminare Ja laagreid Kihnu pidama.

Lisaks eelpool nimetatutele kasutatakse ka terminit "vabatahtlik organisatsioon või vabatahtlik ühendus", et vältida eitust organisatsioonide nimetamisel "noil-governmental" .

Vale terminoloogia võib olla ohtlik Oleme Eestis selle küsimuse enda jaoks osaliselt vormiliselt lahendanud, kasutades sõnaühend it "valitsusväline", kuid jääme endiselt hätta eitusega "mittetulunduslik". Samal ajal on tähelepanu juhitud ka ohule: kui nimetame endid vabatahUikeks organisatsioonideks, kas see siis välistab kõrge professionaalsuse ja palgatud tööjõu kasutamise? Kaldun siiski ru-vama, et see oht on väike.

Ka rahvusvaheliste teadustööde koostamisel on vaja saavutada kokkulepe uuringuobjekti suhtes. Nii on USA Johns Hopkinsi Ülikooli teadurid valinud uurimisobjektideks organisatsioonid, mis on formaalsed (kas registreeritud juriidili-

rannarootslastega, näiteks tutvustada saare ajalugu, pakkuda vanu traditsioonilisi roog) jms.

se isikuna või pidevalt kooskäi vad). eraõiguslikud (valitsusest sõltumatud, kuid see ei välista riigiloetuse olemasolu), kasumit mitte jagavad (just see eristab neid eraomandis äriettevõtetest), end ise valitsevad ja kontrollivad, vabatahtlikud (mis ei tähenda, et kogu töö peaks olema tehtud vabatahtlike tasustamata tööga, ka juhatuse vabatahtlik panus on piisav); mittereligioossed (st nende põhiülesandeks ei ole usu kuulutamine või religioosne koolitus, küll aga lülitatakse siia gruppi erinevad kirikutega seotud teenuseid pakkuvad organisatsioonid); ja mittepoliitilised (välja jäetakse poliitilised erakonnad).

Samas on toodud ka selgitus, et kaks viimast organisatsioonide gruppi üldiselt kuuluvad kasumitaotluseta organisatSioonide hulka (Salarnon, Anheier, "The Emerging Sector An Overview", The Johns Hopkins University, Institute for Policy Studies, Baltimore,1994).

Lähtudes Eestis kehtivast seadusandlusest saame mittetuluntlusühingute, sihtasutuste ja seltsingute ühise nimetajana kasutada sõnaühendit mittetulundusorganisatsioon, mis tegutseb avalikes või liikmete huvides. tehes vahet eesmärkide, tulude ja ka varade jaotuse alusel. Avalike huvide defineerimine on viimasel ajal muutunud rahvusvaheliste ja kohalike diskussioonide meelis teemaks. mis nõuaks omakorda eraldi käsitamist.

Laiapõhjalise kokkuleppe saavutamisel on ka riigiametnikellihtsarn otsustada maksusoodustuste andmise üle ja tugevneb riiklike ja mitteriiklike institutsioonide koostöö.

Siinjuures kutsun kõiki lugejaid "kodaniku initsiatiivi korras" ehk vabatahtlikult häid ja võib-olla ka ammuunustatud lihtsaid sõnu otsima, mis kajastaksid meie tegevuse iseloomu ja hinge, mida sellesse paneme.