Kas ohutu päevitus on olemas?

Kas päikese plussid kaaluvad üles selle miinused? Miks minevikus päikese kahjulikkusest ei räägitud ning mida tähendab SPF-i number tegelikult? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab City Tervisekliiniku dermatoveneroloogia resident dr Ingel Soop.

Tekst: Teele Teder / Fotod: Shutterstock

Päikesel on vaieldamatult oma positiivsed mõjud. Päikese UV-kiired võimaldavad meie nahal toota D-vitamiini, mis on oluline luude tugevana hoidmiseks. Samuti aitab UV-kiirgus suruda alla naha põletikulisi reaktsioone, mis on ka põhjus, miks paljulevinud nahahaigused, nagu psoriaas, atoopiline dermatiit või isegi akne, sageli suvel paranevad. Lisaks parandab nahale langev päikesevalgus meie meeleolu, leevendades talvist sesoondepressiooni. Ka kipuvad inimesed just suvel hea ilmaga nautima erinevaid aktiivsemaid tegevusi, nagu matkamine, jalgrattasõit või õuetööd – erinevad füüsilised tegevused, mis parandavad meie üldtervist ning võimekust.

Kahjuks on UV-kiirgusel aga ka negatiivsed mõjud. UV-kiirgus ongi just see –kiirgus, mis kahjustab meie naharakkude DNA-d ning kutsub esile nii esteetiliselt häirivat fotovananemist kui ka palju tõsisemat nahavähki. UV-kiirguse kahjulik mõju meie rakkude DNA-le on ajas kuhjuv, samal ajal kui rakkude võime end parandada meie vananedes järjest langeb. Tulemuseks on mingit liiki nahavähk. Eestis on nahavähk kõigi pahaloomuliste kasvajate seas naistel esimesel kohal ja meestel kolmandal kohal (https://cancer.ee/ statistika-2/).

Eriti oluline on päikesepõletuse eest kaitsta väikelapsi ning heleda nahaga inimesi. Praeguste teadmiste kohaselt on nahavähi puhul eriti ohtlikud just varases eluetapis saadud päikesepõletused. Enim on päikese kahjulikule mõjule vastuvõtlikud heledate juuste ja heledate silmadega inimesed. Nahk, mis kunagi ei päevitu või päevitub esmase tugeva punetusega, vajab kindlasti korrapärast adekvaatset päikesekaitset.

Teadlikkuse kasv

Kui jätame õheneva osoonikihi hetkel kõrvale, siis päike ise kindlasti aja jooksul kahjulikumas muutunud ei ole. Pigem on suurenenud meie teadlikkus päikese mõjust nahale. Viimase saja aastaga on oluliselt muutunud meie harjumused ning ka kultuurilised normid ja iluideaalid –varem oli ilus väga hele nahk ning sünnis oli end kurguni kinni katta, ka ujumisriided olid pikkade käistega. Tänapäeval eelistatakse aga päevitunud nahka (nn

Praeguste teadmiste kohaselt on nahavähi puhul eriti ohtlikud just varases eluetapis saadud päikesepõletused.

„tervislik sära“, millele päevitusest rääkides viidatakse) ning lühikesi vähekatvaid riideid. Selle tõttu suureneb meie eksponeeritus päikesele ning ka päikese kahjulikud mõjud avalduvad üha varem ja järjest rohkematel inimestel.

Ohtlikud eksiarvamused

Osa inimeste seas on levinud ka arvamus, et vähemalt talvel tuleks käia solaariumis, et nahk oleks kevadel päikese eest kaitstud, või et suve alguses tuleks kohe saada päikesepõletus, et „vana nahk“ kooruks maha ning uus tuleks asemele. See on naha tervisele väga ohtlik. Kui nahk läheb päikese tõttu punaseks ning hakkab kooruma, tähendab see, et UV-kiirgus on kahjustanud naharakke nii palju, et kahjustust pole enam võimalik parandada ning rakud surevad ära. Päevitus on meie naha kaitsereaktsioon UV-kiirguse kahjuliku mõju vastu – rakud ümbritsevad oma tuuma (raku aju) pigmendigloobulitega, et UV-kiirgus neelduks nendes, mitte tuumas ja DNA-s endas. Pigmendigloobulite tootmise aktiveerib aga UV-kiirgus. See tähendab, et päevituse süvenedes saab nahk iga kord kahjustada. Seega, kuigi juba olemasolev päevitus võib nahka kaitsta põletuse eest, ei ole ohutut päevitust tegelikult olemas. Füüsilisele ja vaimsele tervisele on värskes õhus perega veedetud aeg aga alati väga oluline. Päikese eest adekvaatset kaitset kasutades on seda võimalik teha mugavalt ning ohutult. Samuti tuleb aru saada, et päike mõjub nahale ka siis, kui teeme aias tööd, istume välikohvikus või kõnnime tänaval – mitte ainult päevitades või rannas. Adekvaatne kaitse on näidustatud kõikjal.

Päike mõjub nahale ka siis, kui teeme aias tööd, istume välikohvikus või kõnnime tänaval – mitte ainult päevitades või rannas.

Parem alternatiiv päevitamisele Rand võiks olla koht, kus ujutakse, mängitakse sõprade või lastega ning nauditakse värsket õhku. Päevitamise aktiivse tegevusena võiksime oma tänapäevaste teadmiste juures päevakavast välja arvata. Pruuni naha eelistamisel on kättesaadavad isepäevitavad kreemid – ohutu alternatiiv, mis annab pruuni naha, kuid ei kahjusta meie naharakkude DNA-d.

Oluline on oma nahka kaitsta päikesekaitsekreemiga ning alahinnata ei tohiks ka mehaanilise kaitse olulisust. Randa võiks kaasa võtta päikesevarju. Nahale peaks kandma piisavas koguses päikesekaitsekreemi, mida tuleks iga 2–3 tunni tagant uuendada, samuti alati pärast ujumas käimist (seejuures ka veekindlat päikesekaitsekreemi). Kipume sageli päikesekaitsevahendeid liiga vähesel määral kasutama. Täiskasvanu naha ühekordseks katmiseks kulub ligikaudu ühe pitsiklaasi jagu kreemi. Väikelapsed võiks riietada katvamate UV-kaitset pakkuvate ujumisriietega, kindlasti võiks kasutada kõrvu ning kukalt varjavat mütsi või kübarat. Kui mütsi ei taha kanda, on oluline meeles pidada, et päikesekaitset tuleks panna ka kuklale, kõrvalestadele ja juukselahule.

Milline vahend valida?

Päikesekaitsevahendit valides soovitan leida endale selline, mille lõhn ja tekstuur on meeldiv. Päikesekaitse ei ole enam ammu see lapsepõlvest meelde jäänud paks rasvane valge mass, mis naha kleepuvaks muutis – apteegis on lai valik salve, kreeme, vedelikke, spreisid ja aerosoole, mis õigesti kasutamisel annavad kõik adekvaatse kaitse UV-kiirte kahjuliku mõju eest.