ja praktikal, seda lihtsam tööl

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütleb, et praktikante vajavad nii õpilased, tööandjad kui ka Eesti majandus. Üha rohkem on ettevõttes praktikandina alustanutest kasvanud juhte.

Möödas on ajad, mil praktika oli valdavalt õpilase jaoks tüütu formaalsus ning ettevõtetele odav või tasuta ajutine tööjõud. Kui praktikant teeb teadliku valiku ning ettevõte temasse maksimaalselt panustab, saab sellest kasu kogu ühiskond.

Mida ootavad ettevõtted praktikantidelt ja mida praktikandid ettevõtetelt?

Eestis on tööjõu ja kvalifitseeritud töötajate puudus ning lähiaastatel see paraku ainult süveneb. See tähendab, et võitlus heade töötajate nimel muutub veelgi tugevamaks ning eriti karmiks läheb konkurents noorema põlvkonna pärast, kellest paljud on värsked koolilõpetajad. Just inseneeria-, tehnoloogiaja tööstusvaldkonnas kurdetakse sageli, et noori töötajaid on võimatu leida.

Praktikavõimaluse pakkumine peaks olema tööandjatele heas mõttes kohustus või kavalus, kuidas leida endale head inimesed võimalikult vara ehk enne, kui konkurendid nad ära napsavad. Samuti on see tööandjate panus sellesse, et õppimine ehk haridus ja tööturg käiksid üht sammu.

Kas praktikantidest rääkides räägime vaid noortest?

Praktikandid on klassikaliselt tõesti nooremapoolsed, nii ülikoolide kui ka kutsekoolide õpilased. Tuleb aga arvestada tööjõuturu trende ja muutusi haridusmaastikul, kus inimesed mitu korda elu jooksul eriala vahetavad. Eesti tudengite ja kutsekoolide õpilaste

Väljaandja: Delfi Meedia AS keskmine iga on väga kiirelt kasvanud. Asutakse õppima nii teist kui ka kolmandat korda ning oleks ju väga hea, kui need inimesed ei teeks seda lihtsalt hobi korras, vaid asuksid pärast praktikat sellel alal ka tööle.

Milline on korralduslikus ja sisulises mõttes parim praktika?

Alustaksin praktikandi vaatevinklist – ta peab tegema teadliku valiku. Praktikavõimalusi on palju, aga ei tohiks valida esimest, mis lihtsalt silma jääb. Praktika ei tohiks olla tobe formaalsus või linnuke, mis vaja õpingute jooksul kirja saada. Kui see suhtumine ja eelhoiak on paigas, on edasi juba lihtsam. Seejärel tulebki otsida ettevõte ja praktikakoht, mis ka tegelikult huvi pakub. Kui praktikandi suhtumine on ükskõikne või pealiskaudne, on see nii tema enda, kooli kui ka ettevõtte jaoks aja ja energia raiskamine. Praktikakoht ja selle korraldamine nõuab ju ka tööandjalt pingutust ja kulutusi.

Edukamatel ning suurematel ettevõtetel on aastatega välja kujunenud süsteemid ja mudelid, kuidas praktikantidega ning praktika korraldamisega toime tulla. Näiteks tegeleb praktikandiga süsteemselt juhendaja, kogenud kolleeg, kes oskab õpetada. Õige valiku langetamisele saavad kaasa aidata ka kool ja pereliikmed.

Praktikant ei tohi jääda lihtsalt ettevõttesse omapäi avastama. Praktika peab olema ettevõtte spetsiifikat maksimaalselt arvestav. Samuti liigub maailm sinnapoole, et praktikantidele makstakse ka tasu. Suuremad ettevõtted värbavad igal aastal kümnete kaupa praktikante.

Praktikant ei ole tasuta ajutine tööjõud. Selline mentaliteet on õnneks kadumas, niisuguse suhtumisega kaugele ei purjeta. Praktika ei ole formaalsus, mida kiirelt ja möödaminnes teha. Nii kool, praktikant kui ka tööandja peaksid seda heas mõttes maksimaalselt ja sisuliselt ära kasutama. Samuti õpib juhendaja praktikanti õpetades alati ka ise midagi uut.

Milleks täpsemalt on tööandjate keskliidu konkurss „Praktik Cum Laude“ ellu kutsutud? Konkurss ongi loodud selleks, et kõike praktikaga seonduvat juurutada ja esile tõsta. Nii tööandjad kui ka majandus vajavad praktikante. Sobival töötajal on vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ning praktika ongi see koht, kus need kaks asja kokku viia. See võimaldab õpilastel näha reaalset elu töökohas ning ettevõte saab praktikantidelt värskemaid teadmisi ja uut oskusteavet. Konkursil näeme, et kõige tublimad ja usinamad praktikandid asuvadki pärast ettevõttesse tööle. Mõnest praktikandist on sirgunud kümmekonna aastaga ettevõtte tippjuht. Selliseid edulugusid on Eestis küll ja veel.

Mida veel praktikantidele soovitaksite?

Loodusteaduste, reaalainete ja tehnoloogiasektoris on sobivatest töötaja -

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee test kõige suurem puudus ning kindlasti jätkub seal headele inimestele tööd ja leiba ehk need ametid tagavad kõrge palga ja võimaluse ka rahvusvahelist karjääri teha.

Noortel võib mõnikord olla soov kergema vastupanu teed minna, aga soovitan mõelda sellele, et kui täna rohkem pingutada, tasub see viie või kümne aasta pärast kindlasti ära ja toob ka palju ilusama palganumbri. Mida raskem on õpingutel ja praktikal, seda lihtsam on pärast.

Mis ühendab parima praktikakoha võitnud ettevõtteid? Millega nad silma paistavad?

Reeglina on tegu Eesti suuremate ja edukamate ettevõtetega. Praktikasse panustamine kõneleb ka juhtimiskvaliteedist ja -kultuurist – noorte ja uute töötajatega tegeletakse ning nende koolitamisse panustatakse juba varases etapis. Sellistel ettevõtetel on reeglina ülikoolide ja kutsekoolidega koostöölepingud ning tänu sellele panustavad nad ka hariduse kvaliteedi tõstmisse. Need ettevõtted pole teinud üksikuid sähvatusi, vaid pühendunud praktikantidele aastaid. See kannab vilja, sest konkurents on tööturul andekate inimeste värbamisel väga tihe.

Rõhutaksin ka seda, et tegemist on olulise osaga tööandja brändingust. Praktikasse, haridussüsteemi ja noortesse panustamine lisab neile tööotsijate silmis ihaldus- ja usaldusväärsust.

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-Sõber

Trükk: AS Printall