Teadlik kodanik (november 2022)

TEADLIK KODANIK

Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Kristi Talving: milliseid oskusi läheb meil vaja, et keerulisest ajast läbi tulla?

Möödumas on taas üks sündmusterohke aasta. Turbulentseks muutunud majandus- ja julgeolekuolukord külvab ühiskonnas ärevust, kuid muudab meid kõiki tugevamaks ja targemaks, kui oskame keerulistes olukordades õppetunde näha. Ühine pingutus on olulisem kui kunagi varem – olgu selle näiteks säästlikum energiatarbimine või sõjalise agressiooni ohvriks langenute abistamine.

Moodsa aja hädavajalikud kirjaoskused

Et oskaksime sellest kõigest õppida ja olla tulevikuks paremini valmis, on oluline igaühe panus enese arenda misel. Kuid mitte ainult! Aidata tuleb ka sõpru ja lähedasi. Lugeda oskame kõik, kuid tänapäeval on tekkinud uudsed kirjaoskused, mille tähtsus on just uute kriiside keskmes eriti esile kerkinud.

Kevadel keelustasime paljud Vene telekanalid ja veebilehed, infosõja relvad, mille eesmärk oli ja on vaenu õhutada ja viha külvata. TTJA tegutseb Eestis sõltumatu meediaregulaatorina ülesandega tagada Eesti inforuumi vastavus seadustele, meie eesmärk on kaitsta Eestis viibivaid inimesi viha õhutamise ja sõjapropaganda eest. Selleks et igaüks meist oskaks eristada usaldusväärseid infoalli kaid, peame arendama meediakirja oskust iseenda, oma sõprade ja lähe daste meediatarbimisel. (Allika)kriiti line meel peab säilima igas olukorras, nii ajalehest uudiseid lugedes, inter

netist infot otsides kui ka sotsiaal meedias sõbra kirjutatud postitust jagades

Süveneval majanduslikul ebakind lusel ja energiakriisil on ka positiivset mõju – inimesed on aina rohkem hakanud lepingute sisule tähelepanu pöörama. Finantskirjaoskus hõlmab endas rahakasutamise kaalutletud otsuseid, mis on kasvava inflatsiooni tingimustes võtmeküsimus, et keeru lisemast ajast läbi tulla – seda samuti erinevaid lepinguid sõlmides, alus tades elektrist ja lõpetades interne tiostudega. Nii nagu peab iga inves teerimisotsuse hoolikalt läbi kaaluma, tuleb kriitilist meelt hoida ka soodus kampaaniate puhul – kas hind on päri selt madal, on mul seda asja tõesti vaja? Ametis oleme eriti rõhku pannud kaubanduses allahindluste reeglite täitmisele, et kampaaniates ja klien dikaardiga lubatud allahindlustes oleksid soodushinnad tegelikud, mitte näilised.

Internetis levivate ohtude, pettuste ja lepingulõksude kohta

teadlikkuse suurendamisest on ajendatud TTJA novembrikuine kampaania “Ära kliki endale liigseid kohustusi!”. Kampaaniaga tahame juhtida tähelepanu internetikäitumi sele ja sellele, kui lihtne on tegelikult meil kõigil pettuse ohvriks langeda. Enne mõtle, siis kliki!

Ohutusega seotud kirjaoskus tagab parema valmisoleku Et meie igapäevaelu oleks ohutu, saame ise palju ära teha. Alustades seadmete kasutusjuhendite lugemi sest ja lõpetades ohusümbolite tund maõppimisega. Ohutusjuhised käivad kaasas nii küünalde, akupankade, külmkappide kui ka tuhandete teiste toodetega – aga ka teenustega, näiteks mängutoad ja suusakeskused. Nagu elu on näidanud, võib nende eira mine põhjustada raskete tagajärge dega õnnetusi.

Karmid õnnetused on juhtunud sel aastal ka raudteedel, mistõttu vajab ikka ja jälle meeldetuletamist, et raud teed ületades peab olema eriti tähele panelik, sest rongil on alati eesõigus, rongi kiirus üldjuhul suur ja pidur dusmaa pikk. Pole vahet, kas osaleme liikluses sõidukijuhina, jalakäijana, tõuke- või jalgratturina, õnnetuses jääb kahjuks võitjaks alati rong

Toimivad lahendused parema tuleviku nimel Kriiside keskmes omavahelise suhtluse tagamiseks ja elutähtsate teenuste toimimiseks on vaja püsivaid sidela hendusi. Sõda meist vähem kui 1000

kilomeetri kaugusel on sundinud Eestit tegema kriisiplaane, seal hulgas veenduma side toimepide vuses. Sel aastal oleme TTJA-s pannud erilist rõhku sellele, et tugevdada riigi valmisolekut võimalike sidehäiretega toimetulekul.

Samal ajal ei tasu unustada, et igapäevaelus muudab asjaajamise mugavamaks kiire internet, eriti ajastul, kus hübriidtöö on elu igapäe vaosa. Hea meel on tõdeda, et jõud sime sel aastal esimeste 5G sagedus lubade väljastamiseni, tänu millele saavad sideettevõtted luua eeldused meie digitaalse elu veelgi kiiremaks arenguks. Teeme esimesi samme igapäevatöö tõhustamiseks tehisin tellektiga: hea näide on riiklik jutu robot Bürokratt, mis annab klien tide küsimustele automaatselt kiired vastused. Võtsime TTJA-s Bürokrati kasutusele esimese riigiasutusena eelmise aasta lõpus ja seda arenda takse pidevalt.

Energiakriisi lahendamisel tasub silmas pidada pikka vaadet. Taastu vate energiaallikate kasutuselevõtuks võimaluste loomine on täies hoos, arutelud meretuuleparkide rajamist kiirendavate lahenduste ümber aktiiv selt käimas ja uuel aastal alustame esimeste meretuuleparkide hoones tuslubade enampakkumisi. Praegu on aga eeskätt oluline, et annaksime kõik oma panuse, pöörates tähelepanu energiasäästlikule ja -tõhusale tarbi misele nii üksikisikute kui ka ettevõ tete tasandil.

Koos saame alati hakkama!

Esimese asutusena Eestis võttis TTJA 2021. aasta lõpus kasutusele Bürokrati – tehisintellektil põhineva juturoboti. Bürokratile võid esitada kõiki samu küsimusi, millega muidu pöörduksid TTJA poole kas telefoni või e-posti teel. Kui Bürokratt oskab, vastab ta ise, kuid keerulisemate küsimustega tuleb appi TTJA nõustaja.

Mõlemal juhul saad oma küsimusele vastuse kiiremini kui e-kirja saates.

Vestlusrobot Bürokratt on leitav www.ttja.ee lehel tööpäeviti kell 10–15. Lähitulevikus liituvad Bürokratiga järgmisedki riigiasutused eesmärgiga pakkuda kodanikele avalikke teenuseid mugavalt ühe kanali kaudu.

Kristi Talving, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti peadirektor

Lõbus mängimine vs. ohutus mängutubades ja batuudikeskustes

TTJA kontrollis 2022. aastal 17 laste mängutuba ja batuudikeskust üle Eesti.

Jana Baljutis-Kütt, TTJA tooteohutuse talituse juhataja

Lapsed alles õpivad ümbritsevat maailma tundma ja arendavad oma oskuseid, kuid piiratud elukogemuse tõttu ei ole nad teadlikud võimalikest ohtudest, mis võivad neid ümbritsevas keskkonnas saata. Peavigastused, luumurrud, kinnijäämine – mängi mise ajal võib kõike juhtuda. Selleks et neid ei juhtuks, peavad mängutubades ja batuudikeskustes olevad seadmed ja atraktsioonid olema ohutud.

Milline on tegelikkus Eesti mängutubades ja batuudikeskustes?

Kahjuks peame tõdema, et mitte kõik teenusepakkujad ei järgi alati sead mete ja atraktsioonide paigaldus- ja kasutusjuhiseid. Samuti võib leida kasutuselt seadmeid, mis on kulunud ja vajavad parandamist, või ei ole kasu tajaid teavitatud (ohutus)reeglitest.

TTJA selleaastane kontroll 17 mängutoas ja batuudikeskuses üle Eesti näitas, et neist 16-s esines puudusi 25 aspektis. Kontrollimise käigus keskenduti mängutoa seadmete ja atraktsioonide ohutusele ning kasu tajatele antavale teabele.

Kuigi tulemusi hinnates on näha, et puudusi tuvastati rohkesti, ei saa nende põhjal kõikide sektoris tegutse vate teenusepakkujate kohta üldistusi teha, sest kontrollobjektid valiti eeltöö põhjal. Võrreldes 2018. aastal toimunud kontrolliga, võib tõdeda, et olukord on parem, ettevõtjad on nõuetest teadli kumad ja raskemaid tagajärgi põhjus tada võivaid rikkumisi esines vähem.

Millised tõsisemad ohud võivad varitseda mängutoas?

Poomisoht – see on üks raskemaid ohte, mis võib realiseeruda. See võib tekkida, kui konstruktsioonis on sellise suuruse ja kujuga avad, millest on võimalik jalad ees läbi liikuda/kukkuda, kuid ava suuruse tõttu pea takerdub.

PEA MEELES!

 Tutvu reeglite ja piirangutega ning selgita neid lapsele.

 Järgi reegleid ja pea piirangu test kinni.

 Kui vaja, tuleta lapsele reegleid meelde.

 Laste puhul lasub reeglite ja pii rangute järgimise kohustus nen de järelevaatajatel.

 Käitu varaga heaperemehelikult.

 Ära saada last mängima atrakt sioonile, mis ei ole sinu lapsele eakohane.

 Jälgi mängutoas oma lapse te gevust, et vajaduse korral saak sid kiiresti reageerida.

 Kui märkad mängutoas ohtlikku käitumist, sekku või teavita sel lest teenindajat.

 Kui märkad katkist atraktsiooni või muud ohtu, anna sellest tee nusepakkujale teada.

 Kui juhtub õnnetus, teavita ka teenusepakkujat.

Või kui ava on sellisel kõrgusel, kus püsti seistes või liikudes on võimalik pea läbi pista, kuid jalgade toetuspind on ebastabiilne ja võib alt ära minna. Kui jalgadel ei ole toetuspinda, jääb laps rippuma ja tekib poomisoht. Kinni võib jääda ka atraktsioonil kasutatud nööri desse/köitesse/võrkudesse, mis aset sevad liikumistrajektooril pea kõrgusel.

Kõrgelt kukkumine – samuti üks raskemate tagajärgedega ohte, mis võib kaasa tuua tõsiseid vigastusi. Seejuures tuleb teada, et näiteks kuni 60 cm kõrguselt kukkumist ei peeta ohtlikuks, aga üle 3 m kõrguselt kukkumine peab igal juhul välistatud olema. Kukku mise ja vigastuste tekkimise vältimi seks kasutatakse barjääre ja piirdeid (oleneb mängijate vanusest) koos lööki pehmendava aluspinnakattega. Oluline on ka see, et kukkumisruum oleks vaba kõrvalistest esemetest.

Tuvastatud puudused

Riiete/juuste ja jäsemete takerdu mine – riiete takerdumine toob üldjuhul kaasa ainult majandusliku kahju. Aga riiete/juuste takerdumine seadmete või atraktsioonide pöörlevate osade jms vahele võib tekitada tõsisemaid vigas tusi ja lõppeda isegi surmaga. Olukorras, kus mängutoas on laps sundliikumises (kiikumine, liu laskmine vms), võib sõrmede ja jalgade takerdumine kaasa tuua nihestusi ja luumurde.

Ohutus loeb

Teenusepakkuja antav teave mängutoa ja seadmete kasutamise ja reeglite kohta on ohutuse tagamiseks hädavajalik. Samuti on ohutuse tagamiseks üliolu line kehtestatud reegleid ja piiranguid ka järgida. Kui teenuse kasutajad on lapsed, siis vastutavad reeglite ja piiran gute järgimise eest nende järelevaatajad.

Paigast nihkunud liumägi (sõrmede takerdumise oht sundliikumisel)

Kohver katsekehadega

Mängutoa avauste katsetamine

Tööküsimustes aitab Tööinspektsioon

Kas tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest? Kas lehepuhurit kasutades tuleb kanda kõrvaklappe? Kuidas on reguleeritud ületunnitöö tegemine? Kas töötervishoiuarst peab tulema kohapeale töökeskkonda vaatama? Need on vaid üksikud näited teemadest, mida Tööinspektsiooni käest uuritakse.

Tööohutuse ja -keskkonna teema dega tuleb tegeleda järjepidevalt. Kui tihti tundub, et tööohutus peitub ehitusplatsil kiivri ja kukkumiskait sevahendite kandmises, siis tegeli kult hõlmab see palju enamat. Järjest rohkem tuleb tähelepanu pöörata ka vaimsele tervisele, kaugtöö korraldu sele ja paljule muule, mida tööandja saaks töötaja üldise heaolu jaoks teha.

Hea töökeskkond on oluline motivaator Töökeskkond on tänapäeva tööturul muutunud ka töötajatele üha oluli semaks – loomulikult tahab inimene töötada pigem ettevõttes, kus ta tunneb, et tema vaimsele ja füüsilisele tervisele ja heaolule pööratakse tähe lepanu ning töökeskkonna parenda misega tegeletakse süstemaatiliselt. Tööinspektsiooni missioon on anda kõikidele osapooltele töösuhetes kind lustunne ja ennetada tööõnnetusi. Meie soov on, et Eestis oleksid töösuhted selged ning töökeskkond ohutu ja tervist säästev. Samuti soovime, et nii töötajad kui ka tööandjad oleksid tead likud võimalikest ohtudest ja oskaksid neid ennetada.

Juba kaheksa aastat tunnustatakse ettevõtteid hea töökeskkonna arenda mise eest. Auhinnaga „Hea töökesk kond“ soovib Tööinspektsioon tõsta esile ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökesk konda ja ohutut töötamist. Tunnustuse saanud ettevõtetes on tööandjad riski dest teadlikud, töötajate tervist mõju tavaid ohte hinnatakse pidevalt ning maandatakse kiiresti ja tulemuslikult. Sel aastal pälvisid suurettevõtete kate goorias auhinna Interconnect Product Assembly AS ja väikeettevõtete kate goorias Bondora Group AS. Lisaks

anti esmakordselt välja eriauhind AS Hanza Mechanics Tartu töökeskkon naspetsialistile Olesja Kuusikule, kes teeb oma tööd südamega ja panustab iga päev sellesse, et ettevõtte töökesk kond oleks ohutu ja tervist hoidev. Ka järgmisel aastal ootame ettevõtteid auhinnale kandideerima.

Küsi julgelt tasuta nõu Tööinspektsiooni nõustamisjuristid ja töökeskkonna konsultandid annavad neljas keeles (eesti, inglise, vene ja ukraina) tasuta nõu töölepinguid, töö- ja puhkeaega, puhkust, töötasu, töökeskkonna ohutust ja töötervis hoidu puudutavates küsimustes. Lisaks leiavad nii töötajad kui ka tööandjad kasulikke näpunäiteid ja uudiseid Tööelu portaalist (www.tooelu.ee).

Tööinspektsioon pakub ka võima lust kutsuda ettevõttesse konsul tant, kes aitab töökeskkonna vaja kajäämisi välja selgitada. Konsultat siooni eesmärk on pakkuda tööandja tele personaalsemat tuge ja nõu ning aidata tööandjatel luua ohutut ja tervist säästvat töökeskkonda. Eriti kasulik on konsultatsioon väikestele, keskmise suurusega ja alustavatele ettevõte tele, mille juhid puutuvad igapäevatöös kokku paljude valdkondadega – müük, turundus, raamatupidamine, toot mine, klientide pretensioonid, perso nalitöö jne. Igapäevategemiste kõrvalt võivad tööohutust puudutavad teemad

jääda pahaaimamatult tagaplaanile, aga tööõnnetuste korral võib see kurjasti kätte maksta. Konsultant aitab näha üldpilti ning annab nõu, mida peab jälgima ja tegema, et töökeskkond oleks ohutu ja tervist säästev.

Mugav iseteeninduskeskkond aitab vähendada ettevõtete halduskoormust

Hea töökeskkonna loomisel toetab tööandjat ka Tööelu infosüsteem ehk TEIS. TEISi mõte on lihtne: lihtsustada Tööinspektsiooni ja tööandjate omava helist suhtlust ning vähendada asjaaja mise ja dokumendivahetusega seotud ajakulu, sest vajalik info on igal hetkel süsteemis kättesaadav ja hallatav. TEIS annab ülevaate, mida riik tööandjalt ootab. Iseteeninduses saab esitada vajalikku informatsiooni töötajate ja töökeskkonna kohta, planeerida tege vusi töökeskkonna riskide maanda miseks ning suhelda järelevalveme

netluse käigus tööinspektoriga kiirelt, mugavalt ja paberivabalt.

Blogi „Ukrainlanna Eestis”

Tööelu portaalist leiab muudki põnevat. Tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Myroslava Kononenko peab blogi sellest, kuidas ta kevadel Eestisse saabus ning kuidas on läinud koha nemine uue kultuuri, töö ja eluoluga, sekka häid näpunäiteid Eesti töökul tuuri kohta oma kaasmaalastele ja teistele. Blogi „Ukrainlanna Eestis” on kaasahaarav ja humoorikas lugemine ka eestlastele sellest, kuidas välismaalane kohalikke näeb ja mõistab.

Kasulikud lingid: www.ti.ee www.tööelu.ee

TEIS https://iseteenindus.ti.ee/ Blogi „Ukrainlanna Eestis” https://www.tooelu.ee/et/652/ ukrainlanna-eestis

Fotol Töötervishoiupäeva vestlusring. Vasakult – moderaator Mart Soonik; Sotsiaalministeeriumi töökeskkonna üksuse juht Seili Suder; Tööinspektsiooni peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu; töötervishoiuarst ning Qvalitas Arstikeskus AS peaarst dr. Toomas Põld. Foto: Tiit Mõtus

Mall Vendel: abielulahutusega kaasneb varade jagamine

pärijad, kellel on samasugune õigus ühisvaraks olevale varale.

Millised on siis võimalikud lahen dused? Abiellumisel või abieluvara lepinguga on võimalik valida kolme varasuhte vahel: varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varala husus

Varaühisuse varasuhte puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ja abikaasade muud varalised õigused, v.a abikaasade lahusvara, milleks on kummagi abikaasa isiklikud tarbeesemed, enne abiellumist oman datud esemed või abielu kestel tasuta saadud esemed (näiteks kingitused või pärand), kohustusliku pensionifondi osak. Kuigi pärimise või kinke teel omandatud kinnisvara ei kuulu abikaa sade ühisvara hulka, võib abikaasa perekonna või teise abikaasa eluase mena kasutatava (alates 2015. aastast omandatud) kinnisvaraga teha tehin guid, näiteks müüa või panga kasuks hüpoteegiga koormata, ainult teise abikaasa nõusolekul.

Varalahususe varasuhte puhul ei teki abikaasadel ühisvara, varalistes suhetes käsitatakse abikaasasid isiku tena, kes ei ole teineteisega abielus.

Sarnaselt varalahususe varasuh tega ei teki ka kolmanda varasuhte, vara juurdekasvu tasaarvestuse puhul abikaasadel ühisvara, kuid näiteks ühe abikaasa lahusvaraks oleva perekonna või teise abikaasa eluasemena kasuta tava kinnisvaraga tehingute tegemisel on siiski vajalik teise abikaasa nõus olek sarnaselt varaühisuse varasuh tega.

kui tehingu ulatus ei ületa abikaa sade elutingimuste kohast mõist likku määra. Abikaasad ei või sellest omavahelise kokkuleppega võlausal daja kahjuks kõrvale kalduda. Samuti vastutab abikaasa teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada.

Abikaasad jagavad omavahel ühisvara varaühisuse varasuhte lõppemisel, st kas pärast abielu lahu tamist või valides abieluvaralepin guga varalahususe varasuhte. Ühis vara hulka kuuluvad esemed jagatakse omavahelise kokkuleppe alusel. Kui näiteks soovitakse, et senine ühine kodu jääb edaspidi ühele abikaasale, on võimalik vara jagamisel kokku leppida, et üks abikaasa maksab teisele enamsaadu arvelt kompen satsiooni. Kompensatsiooni tasu mises lepitakse kokku samas ühis vara jagamise lepingus. Kompensat sioonina makstava raha tasumist on võimalik tagada näiteks hüpoteegiga teise abikaasa kasuks või kanda raha enne tehingut notari deposiitkontole, misjärel notar edastab raha pärast tehingut või muude kokkulepitud tingimuste saabumist teisele abikaa sale. Sel viisil on mõlemale poolele tagatud, et vara saab soovi kohaselt jagatud ja raha tasutud.

Kui abikaasad plaanivad abielu lahu tada, on oluline ka nendevahelised varalised suhted läbi mõelda ja regu leerida. Tihti arvatakse, et kelle nimele on vara (näiteks kinnisvara, sõiduk või väärtpaberid) registrisse kantud, see on ka selle omanik, kuid alati see nii ei ole. Näiteks 90ndatel märgiti korterite erastamisega omandajaks üks abikaasa, kuid üldjuhul loetakse see vara abikaasade ühisvara hulka. Kui vahepeal on toimunud abielula hutus ja hiljem soovib kinnistusraa matusse omanikuna kantud (endine)

abikaasa korterit müüa, kuulub see vara endiselt (endiste) abikaasade ühisvara hulka, seega saavad nad seda vaid ühiselt müüa. Või kui üks abikaasa on enne abielu sõlmimist omandanud maatüki ja abielu kestel ehitatakse sinna ühiselt perele kodu, ei muuda kinnistule maja ehitamine maatükki abikaasade ühisvaraks. Kui vara on jäänud abielu lahutamisel korrekt selt jagamata, siis aastaid hiljem võib sellest teadasaamine tulla halva ülla tusena. Praktika näitab, et veel keeru lisemaks muudavad olukorra abikaasa

Nii varaühisuse kui ka vara juurde kasvu tasaarvestuse varasuhte puhul võivad abikaasad abieluvaralepinguga ette näha, et abikaasa lahusvaraks oleva perekonna või teise abikaasa eluasemena kasutatava kinnisvaraga tehingute tegemisel käsutuspiirangud ei kehti ja abikaasa nõusolekut tehin guteks vaja ei ole.

Üldised õiguslikud tagajärjed abikaasadele Abielu üldised õiguslikud tagajärjed kehtivad kõigi varasuhete puhul. Tehingust, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise või laste huvides või perekonna muude tava päraste vajaduste katmiseks, tekib abikaasade solidaarkohustus juhul,

Ühisvara jagamisel ei tohiks unustada kohustusi. Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisel tuleb arvestada sellega, et kohustus loetakse võlausaldaja suhtes üle läinuks üksnes tingimusel, et võlausaldaja (näiteks pank) sellega nõustub.

Parima tulemuse pooltele tagab see, kui reguleerida kõik kooselu lõpe tamist puudutav korraga, st lahutada abielu, jagada vara ja sõlmida muud seonduvad kokkulepped.

Abikaasadel, kes on sõlminud abieluvaralepingu enne kehtiva pere konnaseaduse jõustumist (01.07.2010), oleks hea vaadata lepingu sisu üle ja vajadusel seda kaasajastada, sest nende lepingute puhul on eelduseks, et abikaasade vahel kehtib jätkuvalt varaühisuse varasuhe, ainult nende erisustega, mis on abieluvaralepingus

kokku lepitud.

Tallinna notar Mall Vendel kirjeldab erinevaid olukordi seoses abikaasade varaliste suhete iseärasuste ja reguleerimisega abielulahutuse korral. Kui vara on jäänud abielu lahutamisel korrektselt jagamata, võib see tulevikus segadust ja halbu üllatusi tuua.

Foto: Martin Dremljuga

Testament –

mitte ainult vanadele ja varakatele

Levinud arvamuse kohaselt puudutavad testamendiga seotud teemad eakaid või raskelt haigeid inimesi, kes tunnevad muret selle pärast, kes saab nende vara omanikuks, kui neid enam ei ole. Aga üha keerukamaks muutuvate peremudelite valguses peaksid oma pärijate peale mõtlema ka nooremad inimesed, näiteks vabaabielus elukaaslased, kärgperede vanemad ja paarid, kellel (veel) ei ole lapsi.

Triin Tein, Tartu notar

Seadus vs. testament

Kui inimesel ei ole testamenti, paneb pärimisseadus paika, kes on tema pärijad. Esimeses järjekorras pärivad võrdsetes osades lapsed, teises järje korras vanemad ja kolmandas järje korras vanavanemad. Järgmise järje korra pärijatel tekib õigus varale siis, kui eelmise järjekorra pärijaid ei ole või nad loobuvad pärandist. Abikaasa pärib esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist, ja teise järjekorra päri jate kõrval poole pärandist. Kui ei ole sugulasi esimesest ega teisest järje korrast, pärib abikaasa kogu pärandi.

Näiteks sureb 80-aastane mees, kellel on üks poeg. Siitilmast lahku mise ajal tal rohkem lapsi ega abikaasat ei ole. Tema pärija on poeg, ja kui see talle sobib, siis testamenti tegema ei pea. Kui aga sureb 40-aastane mees, kellel on esimesest abielust alaealine laps, kuid uus elukaaslane, kellega on koos ostetud kodu ja lapsi pole, läheb testamendi puudumise korral kogu tema vara tema lapsele. See hõlmab kinnisvara, raha, sääste, autosid, pangalaenu ja kõike muud, mis inimesel tema surma hetkel on. Sellises olukorras saab elukaaslasega kahepeale ostetud kodu kaasomani kuks eelmisest kooselust sündinud laps, kelle eest tegutseb tema ema. Kodu müügi vm tehingute puhul tuleb siis eksabikaasal ja uuel naisel

omavahel kokkuleppele jõuda. Lisaks on alaealise vara müügiks vaja kohtu luba. Selline olukord ei ole enamasti kellegi jaoks mõistlik. Kuid seda saab ennetada, kui varakult läbi mõelda, kes on minu pärija, ja seda vajaduse korral testamendiga muuta.

Keerulisse olukorda võivad ilma testamendita sattuda ka abikaasad, kellel ei ole lapsi. Kuna pärimisseaduse kohaselt pärib abikaasa enamasti sugu laste kõrval, on ta ühise kodu ainus pärija ainult juhul, kui varem lahkunud abikaasal ei ole lapsi, tema vanemad on surnud ja õdesid ega vendi kadunu kesel ei ole. Näiteks sureb 50-aastane abielus naine, kelle vanemad on meie hulgast juba varem lahkunud, kuid kel on vend. Naise pärijaks on peale abikaasa ka vend. Kui selline olukord tundub ebamõistlik, on seda võimalik vältida notari juures tehtud abikaasade vastastikuse testamendiga.

Kuidas teha testamenti?

Testamendi saab kirjutada kodus algu sest lõpuni oma käega või allkirjastada kellegi teise kirjutatud testamendi tunnistajate juuresolekul. Kodune testament kehtib ainult kuus kuud. Notari juures tehtud testamendil ei ole kehtivuspiirangut, seda saab alati muuta või tühistada ja see maksab u 40 eurot. Notar registreerib testa mendi pärimisregistris ja inimese surma korral on tagatud, et testaatori viimane soov saab täidetud.

Kõiki tulevikus tekkivaid olukordi ette näha on keeruline, kui mitte võimatu. Seetõttu on mõistlik teha testament hetkeolukorda arvestades ja asjaolude muutumise korral seda muuta. Näiteks kui eelkirjeldatud olukorras on elukaaslaste varaks ainult ühine kodu ning sooviks tagada kauem elanud elukaaslasele selle omandi õigus, saab teha testamendi, millega elukaaslane määratakse ainupäri jaks. Alaealise lapse puhul tekib temal küll sundosa saamise õigus (rahaline nõue poolele sellest, mida ta oleks ilma testamendita saanud). Seda ei saa välistada muul viisil, kui näiteks lapsele säästudest või muust varast teatud osa määramisega. Kui laps saab täisealiseks, sünnib ühiseid lapsi, inimese vara koosseis muutub (näiteks saab pärandi oma vanematelt) vms, saab uuesti mõelda, notariga konsul teerida ja vajaduse korral testamenti muuta.

Kes on sinu pärija?

Seadusega määratud pärijate ringi läheb vaja üksnes siis, kui inimene ei ole ise läbi mõelnud, kes on tema pärija, ja vajaduse korral seda testa mendiga korrigeerinud. Testament ei takista eluajal oma varaga tehin gute tegemist ega tähenda seda, et peaks hakkama surmale mõtlema. See annab võimaluse reguleerida oma varasuhteid, nii nagu me teeme seda igas muus eluvaldkonnas. Samuti ei ole testament mõeldud üksnes inimestele, kellel on palju vara jagada. Hoopis olulisem võib see olla nende jaoks, kellele kuulub vaid n-ö elutähtis vara – kodu, auto, säästud – ja kes soovivad kaitsta oma lähe dasi, kui peaks juhtuma kõige halvem. Seetõttu peaks igaüks olenemata vanusest, perekonnaseisust ja vara hulgast mõtlema: kes on minu pärijad ja kas seaduse pakutud lahendus sobib mulle?

Notariaalsed toimingud mugavalt kas kodust või välisriigist

Paide Notar Eve Põtter kirjeldab juba pea kolm aastat toimivat mugavat ja uuenduslikku võimalust, mis Eesti e-riigi kuvandiga igati kokku käib – notariaalsete toimingute tegemiseks pole enam tingimata vaja notaribüroo uksi kulutada. Nii sel kui ka eelmisel aastal tehti muljet avaldav arv notariaalseid tehinguid just kaugtõestamise teel.

Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on pannud ülesan deks sõltumatu ametiisikuna tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi. Vahel võib notariaalne toiming olla niivõrd oluline, et seda edasi lükata ei ole võimalik. Seetõttu pidi olema notariteenus lakkamatult kättesaadav ka koroonapandeemia ajal ja õnneks oligi. Kaugtõestamine võimaldab inimesel volikirjata digi taalselt notariaalsetes tehingutes osaleda.

Juba ligi kolm aastat on nota riaalsed toimingud võimalikud lisaks tavapärasele notariga kohtumisele ka kaugtõestamise teel. Tegu on lahen dusega, mille puhul kohtub klient notariga videosilla vahendusel ehk sõltumata tema asukohast. Klient võib olla Eestis oma kodus või isegi välisriigis.

2023. aasta veebruaris täitub kaugtõestamise võimaluse käivitumi sest juba kolmas aasta. Sellise mugava teenuse realiseerimiseks tegi Nota rite Koda aastaid tööd. Muudeti mitut seadust ja töötati välja tehnilisi lahen dusi, mille arendamisega tegeletakse siianigi. Seadusemuudatused jõus tusid 1. veebruaril 2020. Kaugtõesta mise algus napilt enne koroonapan deemiat oli juhus ja nüüd võib öelda, et õnnelik juhus. 2021. aastal tegid Eesti notarid kaugtõestamise teel kokku 32 315 tehingut ja 2022. aasta kolmandaks kvartaliks juba 34 362.

Peale kaugtõestamise on võimalik tehingut teha ka hübriidtõesta mise teel. Sellisel juhul on vähemalt üks klient notaribüroos notariga ja teine osaleb toimingus kaugtões tamise teel. Büroos osaleva ja digi taalselt kaugtõestamise teel osaleva kliendi suhtlemine toimub notari büroos e-notari programmi kaudu. Kaugtõestamine toimub spetsiaalselt e-notari keskkonnas. Hübriidtões tamise puhul jagab notar videosilla ekraani ka büroos osalevale kliendile, et eemalt osaleva kliendiga suhelda.

Spetsiaalne ja turvaline keskkond Notariaaltoiming toimub selleks spetsiaalselt loodud e-notari kesk konnas , mitte muudes harjumuspä rastes suhtluskanalites, nagu Skype, Meet, Zoom vms. Selleks, et kaug tõestamise teel toimingut teha, peab kliendil olema võimalik digitaal selt allkirjastada dokumenti Eesti

ID-kaardi, digi-ID või mobiil-ID-ga. Laialt levinud Smart-ID-d e-notari programm tehingu allkirjastamiseks ei toeta.

Peale digitaalse allkirja andmise võimaluse peavad olema kliendil videokohtumiseks tavapärased vahendid ehk kaamera ja mikrofo niga varustatud internetiühendusega arvuti ning nende elementaarne kasu tamise oskus. Kaugtõestamise puhul ei piisa dokumendi digitaalsest allkirjas tamisest, notarile e-kirja saatmisest või telefoni teel rääkimisest. E-no tarisse on loodud ka testkeskkond, mis võimaldab enne kohtumist arvuti valmisolekut kontrollida. Kaugtõesta mise teel saab teha kõiki toiminguid peale abielu sõlmimise ja lahutamise, mille tarbeks tuleb osalejatel notariga ikka isiklikult kohtuda.

Kõik peale distantsi jääb samaks

Kaugtõestamise teel tehtava ameti toimingu ainus erinevus tavapärasest notaribüroos tehtud toimingust on see, et notar ja osaleja ei viibi samas ruumis. Kaugtõestamise teel tehingu tegemine on võimalus, kuid mitte kohustus ei notarile ega ka kliendile. Kaugtõestamise ja hübriidtõesta mise võimalikkuse üle otsustab notar, lähtudes notari ametipidamise põhi mõtetest. Notariaaltoimingu kaug tõestamise või hübriidtõestamise teel tegemiseks tuleb selles notariga enne kokku leppida juba kohtumise aega broneerides kas telefoni või e-posti teel. Kliendil on võimalik broneerida notariga kohtumiseks aeg ka e-no tari iseteeninduskeskkonnas, mis võimaldab muu hulgas valida notarit ning edastada tehingu tegemise soovi ja tehinguks vajalikke andmeid.

Endiselt arenduses

E-notari programm on siiani püsi valt arenduses, et nii teenuseosu taja kui ka tarbija kasutajakogemus võimalikult mugavaks muuta. Isetee ninduskeskkonnas näeb notari juures käinud inimene oma notariaalakte, need jäävad talle sinna alles. Ja ta saab sealtkaudu ise saata notarile soovi, et tahaks tulla tehingut tegema ja broneerida notari aega. Iseteenin duskeskkonnas on ka testkeskkond, kus inimene saab kontrollida, kas tema arvuti on kaugtõestamiseks valmis, ja kui seda tehes tekib mingeid küsimusi, võiks ta need notaribüroole esitada.

Vaidluste ennetamine ja lahendamine –kuidas seda edukalt teha?

Enamasti läheb ostudega ja teenuste tellimisega kõik ootuspäraselt. Paraku tekib aeg-ajalt kliendi ja kaupleja vahel vaidlusi nii kvaliteedi, tarneaja, müüja vastutuse kui ka tarbija õiguste üle. Millised on tarbija peamised õigused ja kuidas kaebust edukalt lahendada, tutvustab Kristina Tammaru TTJA-st.

Kristina Tammaru

TTJA tarbijate ja ettevõtjate nõustamise osakonna juhataja

Tarbija on eraisik ja kaupleja on ettevõtja Enne ostu sooritamist tuleb kindlaks teha, kas müüja on ettevõte või eraisik. Kui osta kaupluses kohapeal, ei teki selles kahtlust, kuid internetis tehin guid tehes on oluline sellele tähele panu pöörata. Näiteks ostes kaupu või teenuseid sellistelt veebiplatvormi delt nagu osta.ee, Facebook Market place, Booking.com jne, võib müüja olla ka eraisik. Eraisikust müüja puhul ei laiene ostule ega teenuse tellimi sele seadusest tulenevad tarbijat kaitsvad sätted ja tarbijaõigused. Näiteks pretensiooni esitamise õigus tootel esinevate puuduste kohta või 14-päevane taganemisõigus interne tiostude puhul. Eraisikult ostes ei saa tarbija pöörduda probleemide korral kaebuse lahendamiseks tarbijavaid luste komisjoni poole.

Näiteks kui osta automüüjalt kasu tatud sõiduk ning jätta tähelepanuta, et müügilepingus on müüjaks märgitud eraisik ja ostusumma paluti üle kanda eraisiku pangakontole, saab autol ilmnevate puuduste korral abi saami seks pöörduda ainult kohtu poole.

nimekirjas?

Kauplustes ja kaubanduskeskustes kohapeal oste sooritades on tavaliselt selge, kes on müüja ja kuidas temaga probleemide korral kontakti saab. Siiski tasub enne suuremate ostude tegemist vaadata, ega kaupleja ei ole kantud tarbijavaidluste komisjoni otsu seid mittetäitvate ettevõtete nime kirja. Kauplejate „must nimekiri“ on avaldatud aadressil www.komisjon.ee ja sisaldab loetelu kauplejatest, kes ei täida tarbija kasuks tehtud otsuseid.

TASUB TEADA!

 Puudusega toote korral on tar bijal õigus esitada pretensioon kahe aasta jooksul.

 Pretensiooni esitamise õigus kehtib ka kasutatud asjadele, kuid peab arvestama toote ta vapärasest kasutamisest tule neva kulumisega, mis ei pruugi tähendada lepingule mittevas tavust ehk puudust.

 Seaduse järgi on tarbijal eelkõi ge õigus nõuda asja paranda mist või asendamist, teatud juh tudel ka raha tagastamist või müügihinna alandamist.

 Kui müüja asendab puudusega asja uue tootega, algab kahe aastane pretensiooni esitamise aeg tarbija jaoks uuesti.

 Kaupleja vabaneb asja paran damise või asendamise kohus tusest, kui puudus on tekkinud tarbija tegevuse tõttu.

Näiteks leiab mustast nimekir jast mööblimüüjaid, kes on võtnud tarbijalt mööbli tellimisel täies ulatuses ettemaksu, kuid ei ole kaupa tarninud ja eiravad tarbijavaidluste komisjoni otsust tarbijale raha tagasi maksta.

Uuri alati müüja tausta!

Internetipoest ostes tuleb alati enne ostu sooritamist ja raha maksmist teha kindlaks kaupleja isik, sh tema ärinimi ja kontaktandmed. Tuleb vaadata, kas e-pood on registree ritud Eestis või mõnes muus riigis ja mis andmeid müüja enda kohta avaldab. Euroopa Liidus registreeritud e-poodidele on seadusega ette nähtud andmete avaldamine, mis võimaldab neid tuvastada: ärinimi, tegutsemis koha aadress, e-postiaadress jms. Nende andmete puudumise korral ei ole tegemist seaduskuuleka kauple jaga. Ainult koduleheaadress ei anna aimu kaupleja taustast, sest näiteks tippdomeeni .ee taga ei pruugi olla Eesti ettevõte.

Väljaspool Euroopa Liitu regist reeritud ettevõtetega, nagu näiteks suured platvormid AliExpress, Alibaba ja Wish, tehtud tehingutele ja vaidlus tele Eestis kehtivad tarbijaõigused ei laiene, mistõttu ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ega ameti juures tegutseval Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskusel pädevust tarbijat nõustada või abistada.

Näiteks kui osta kaupu veebiplatvor milt kaup24.ee, tuleb enne raha maks mist vaadata, kes on müüja. Antud plat vormil tegutseb palju ka Leedu kauple jaid, kellelt ostes teeb tarbija rahvusva helise tehingu. Kui teisest riigist ostetud kaubal ilmnevad puudused või tekivad probleemid kauba tarnega, ei saa vaid luse lahendamiseks pöörduda tarbija vaidluste komisjoni poole.

Õigus esitada kaebus

Kui ostetud kauba või tellitud teenu sega tekivad probleemid, näiteks ilmneb tootel puudus või defekt, asi ei tööta ootuspäraselt või on osutatud teenus ebakvaliteetne, on esime seks sammuks esitada kauplejale pretensioon. Kui suuliselt ei õnnestu tekkinud olukorrale lahendust leida, tuleb kaebus esitada kirjalikult, näiteks e-kirja teel. Kaebuses tuleb selgelt esile tuua tekkinud probleem ja see, mida tarbija kauplejalt ootab. Kui kaebus ei lahene ja tarbija arvab, et tema õigusi on rikutud, saab vaid luse lahendamiseks pöörduda tarbija vaidluste komisjoni. Komisjoni menet luse edukus sõltub muu hulgas sellest, kas ja kuidas tarbija esitab tõendeid tekkinud olukorra ja vaidluse kohta.

Näiteks kui tellitud köögimööbel paigaldatakse vigadega ja töö on ebakvaliteetne, peab tarbija esmalt esitama kirjaliku kaebuse kauple jale, kellelt mööbel ja paigaldus telliti. Kaebuses tuleb ära märkida soovitud lahendus. Kui kaupleja 15 päeva jooksul ei vasta või pakutud lahendus rikub tarbija õigusi, saab alles siis pöör duda vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole.

Foto: Shutterstock

Ega kaupleja ei ole mustas

Kas usaldad pigem teaduspõhise haridusega arsti ja apteekrit või osavat reklaami?

Viimasel ajal on aina enam tarbijate pöördumisi selle kohta, et tooteid reklaamitakse lubadusega tervendada mõnest kroonilisest haigusest või omistatakse tootele muid uskumatuid omadusi. TTJA soovitab kõigil suhtuda imetoodetesse ettevaatusega, sest enamasti ei anna need lubatud tulemust.

Selliste reklaamide lõksu langevad sageli just vanemaealised ja mõjutata vamad inimesed, kes loodavad tootest lubatud kasu eelkõige oma tervisele. Näiteks lubatakse müügiks paku tava preparaadi abiga vabanemist pikka aega kestnud liigese- ja põlve valust või kuulmisvõime taastamist.

Reklaamitakse ka toidulisandeid, mis lubavad näiteks kerge vaevaga kiiret kaalukaotust ja treenitud keha. Esitatud reklaami sisust jääb tarbija tele mulje, et tegemist on justkui ravi miga, kuid infolehel on kirjas, et see ei ole toidulisand ega ravim.

Levinumad eksitavad väited on

„

põletikuvastane“, „tervendav“, „raviv“, „leevendav“ ja „raviomadustega“.

Kui toode pole ravim, ei ole lubatud sellele omistada ühtegi haiguse ravile viitavat omadust. Ravi meid, mille omadused on tõendatud, müüakse ainult apteegis. Toode, millele omistatakse imelisi omadusi, võib olla iseenesest ohutu, aga tegelik oht peitub selles, kui inimene jääb lootma toote ravivatele ja leeven davatele omadustele ega lähe õigel ajal arsti juurde või katkestab arsti määratud ravi. See võib halvemal juhul kaasa tuua pöördumatu tervisekahju.

TTJA paneb inimestele südamele, et nad suhtuksid kriitiliselt ja realist likult sotsiaalmeedia kanalites, inter netilehtedel, paberajalehtedes ja mujal reklaamitavatesse imetoodetesse.

Mõtlematu laenamine võib viia laenulõksu

Krediidilepingule, mille üheks pooleks on tarbija, kohalduvad tavalisest rangemad reeglid. Näiteks tuleb enne laenu andmist esitada tarbijale dokument, mis sisaldab olulisi andmeid pakutava laenu ja sellega seotud kulude kohta. Samuti tuleb hinnata tarbija maksevõimet veendumaks, kas inimene suudab võetud laenu koos kuludega ka tagasi maksta. ei nõustu, saab pöörduda kohtusse. Laenumaksetega viivitusse sattu mine võib muuta laenu veelgi kalli maks, sest KKM-i ei ole arvestatud laenulepingu rikkumisega kaasne vaid tasusid (viivised, leppetrahvid, võla sissenõudmise kulud jms). Need kulud võivad moodustada hiljem veel suurema osakaalu laenu maksumu sest.

Lisaks laenusummale peab tarbija tavaliselt maksma võetud laenult kas intressi, lepingutasu või muid kulusid. Seda, kui palju läheb laen tarbijale ühe aasta jooksul maksma, näitab krediidi kulukuse määr (KKM). Praegu on Eestis maksimaalne lubatud KKM 48,9% (seisuga 31.05.2022). Kui tarbija avastab, et tema võetud laenu KKM on suurem kui 48,9%, võiks ta esmalt laenuandja poole pöörduda, sest selline laenutehing on tühine. Kui laenuandja tarbija argumentidega

Laenuvõimaluste poole vaada takse sageli rohkem siis, kui oota matuteks väljaminekuteks pole

säästetud. Mõistlikuks ei saa pidada kõrge intressiga laenude võtmist näiteks uue televiisori ostuks. Ka jõulukinkide eest mitmes osas tasudes võib tekkida ülelaenamise oht, sest rahaline kohustus on raske mini tajutav.

Inimesel võiks olla selge ülevaade oma tuludest ja kuludest. Laena mise asemel tasuks kasvõi väikene osa oma sissetulekust panna oota matuteks väljaminekuteks säästu desse. Kui laenuvõtmine näib ainsa valikuna, tasuks koostada kuueel arve, kuhu pannakse kirja kõik püsi kulud, ja vaadata, kas laenu tagasimak seteks raha jätkub või saab ühekord sest probleemist hoopis pikaajaline probleem. Kui laenu ei suudeta tagasi maksta, võib see lõppeda näiteks kodu sundmüügiga.

Iga laenuotsus tuleks põhjalikult läbi mõelda – nii tegelik laenuva jadus kui ka suutlikkus seda tagasi maksta.

NÕUANDEID TARBIJALE

 Otsi internetist toote kohta rohkem infot.

 Selgita välja, kes on kauba müüja ja milliseid andmeid tema kohta leidub.

 Ära lange lõksu „Soodushind ainult täna!“.

 Säilita kaine mõistus ja suhtu toote lubatud imetoimesse kriitiliselt.

 Suhtu kriitiliselt ka tarbijate edulugudesse ning inimestest enne ja pärast toote kasutamist tehtud fotodesse, sest tegemist võib olla fototöötlusega.

 Kui sul ei õnnestu toote müü jat tuvastada või kui leitud tea ve müüja kohta ja ka vigane tooteinfo äratab kahtlusi, jäta kaup pigem ostmata.

 Küsi toote kohta arvamust arstilt või apteekrilt.

Allahindlus kui jackpot?!

Hellika Teder, TTJA ettevõtluse osakonna jurist-valdkonnajuht

 Ahvatlevate kampaaniate, nagu e-smaspäev ja must reede, ning muude selliste pakku miste puhul mõtle järele, mida tegelikult vajad. Võrdle pakku misi ja osta seda, mida päri selt vajad!

 Koosta endale täpne eelarve, mille ulatuses oste sooritad.

 Ära lase sooduskampaaniate „palavikul“ ennast nakatada! Ostle teadlikult ja vastutus tundlikult!

 Pea meeles, et 14-päevane tagastusõigus kehtib üksnes veebiostudele.

 Veendu , kes on kaupleja ja kas tema kontaktandmed on leitavad.

 Ära kiirusta! Ostu sooritades võta endale aega, et tutvuda toote kirjeldusega ja veenduda, et valitud toode sobib sulle.

Kristin Truus, TTJA ettevõtluse osakonna jurist

Liilia Laks, TTJA ettevõtluse osakonna peaspetsialist

KINNISVARA MÜÜMINE ÜÜRIMINE OSTMINE

Energiasääst ja energiatõhusus

Viimase aasta jooksul on energiahind olnud üks päevakajalisemaid küsimusi. Energiahinnaralli avaldab mõju kõigis eluvaldkondades ja rahakottides. Kuidas kasutada energiat teadlikumalt ja efektiivsemalt?

Energia on abstraktne mõiste – me ei saa seda otseselt käega katsuda, sel pole maitset ega lõhna, aga see on kõige mootor. Energia iseloomustab võimet teha tööd. Energiat, mis kulub mingi töö tegemiseks, mõõdetakse vattides (W), arvetel kajastatakse aga kilovatte (1 kW = 1000 W).

Kodumajapidamistes teevad peamiselt tööd elektriseadmed , mis tagavad meile sobiliku elukeskkonna (nt valgustus, õhuvahetus) ja katavad esmased vajadused (soe tarbevesi). Lisaks seadmed, mis teevad meie elu mugavamaks (pesumasinad, veekeetjad jne), ja kütteseadmed toatemperatuuri hoidmiseks

Iga seade kasutab elektriener giat erinevalt. Tabelis 1 on toodud levinumad elektriseadmed ja nende tööaeg 1 kW elektri kulutamiseks / aeg, kaua seade 1 kW elektrikogu sega järjest töötab (tabelis on kuvatud näidisseadme võimsused, mistõttu kodus oleva seadme võimsus ja seeläbi energiakulu võib veidike erineda). Konkreetse seadme tarbimise saab kätte, kui kasutada selleks elektrikulu mõõturit. Eriti kasulik on see suurte seadmete puhul (nt vanem külmkapp).

Energiasääst

Energiasääst ei ole raketiteadus, vaid pigem vanaemade-vanaisade näpu näited, mis ei kõla ehk uudselt, kuid tasub siiski meelde tuletada.

Elektrienergia säästmine

 Kustuta tuli, kui sa ruumis ei viibi. Kui võimalik, asenda hõõglambid LED-lampidega

 Ka ooterežiimis seadmed tarbivad elektrienergiat (nt digiboksid, wifi-ruuterid, telerid, kohvimasinad jms), eemalda seadmed võrgust, kui sa neid ei kasuta. Kui seda on raske teha, kasuta näiteks lülitiga piken dusjuhtmeid, nii saad korraga kõik seadmed välja lülitada.

 Eemalda vooluvõrgust kasutuseta laadijad ja väldi üleöö laadimist.

 Nõudepesumasina ja pesumasina puhul eelista madalama tempera tuuriga pesuprogrammi ja väldi nende pooltühjana kasutamist. Ka veekeetjaga keeda täpselt nii palju vett, kui vajad.

Kütteenergia säästmine

 Ruumi õhutemperatuuri kraadi võrra alla keerates säästad kütte kuludelt 5–10%.

 Küttekeha soojusväljastuse maksi maalseks kasutamiseks eemalda küttekeha juurest paksud kardinad ja mööbel, nii pääseb soe õhk liikuma.

 Kodu tuulutamiseks ava lühe maks ajaks kõik aknad korraga, nii vahetub õhk ruttu, aga seina pinnad ei jõua maha jahtuda.

 Päikeselistel päevadel kasuta maksimaalselt päikese vabasoo just – nii valguseks kui ka sooju seks, eemaldades kardinad ja rulood. Eriti on sellest kasu alates veebruarist, kui päike käib taas kõrgemalt.

 Vaata üle ka soojaveeboileri seadistused – piisab ka 55-kraa disest temperatuurist. Seejuures väheneb katlakivi teke. Võimaluse korral ajasta veeboileri töö ajale, kui elekter on odavam.

Energiatõhusus

Kui loetletud soovitused olid eelkõige kiired lahendused, mida on võimalik kõigil kohe ellu viia, siis järgmiseks mõned soovitused pikaajaliste plaa nide tegemiseks.

 Pööra tähelepanu energiamärgi sele, seda nii seadmete puhul kui ka kinnisvara ostes ja üürides, aga ka autot soetades. Olemas olevatele hoonetele väljastatakse energiamärgis tarbimisandmete põhjal ja see kehtib kümme aastat. Energiamärgise infot tuleb näidata kinnisvarakuulutuses. Korteriühis tutes korraldab energiamärgise tellimise ühistu juhatus.

Föön 25 min Veekeetja 27 min Küpsetusahi 30 min Induktsioonpliit 41 min Blender 43 min Mikrolaineahi 1 tund 20 minutit Nõudepesumasin 4 tundi ja 14 minutit Pesumasin 4 tundi ja 42 minutit Lauaarvuti 5 tundi ja 33 minutit Mängukonsool 5 tundi ja 53 minutit Hõõglamp 10 tundi ja 00 minutit 50-tolline LED telekas 15 tundi ja 52 minutit 14-tollise ekraaniga sülearvuti 26 tundi ja 40 minutit 24-tolline arvuti monitor 52 tundi ja 38 minutit Nutitelefoni laadija 66 tundi ja 40 minutit Wifi ruuter 128 tundi ja 12 minutit

LED-lambipirn

142 tundi ja 51 minutit

*Elektritarbimist mõõdetakse kilovatt-tundides ja näiteks LED-lamp töötab 1 kWh elektriga peaaegu 6 päeva, kuid ahi vaid 30 minutit.

*Mida rohkem elektrit seade tarbib, seda suuremat säästu annab selle väljalülitamine ajaks, mil seda ei kasuta.

 Hoolda kütteseadmeid korrapära selt, sedasi tagad nii energiasäästu kui ka ohutuse, eriti ahikütte (korstnapühkimine) ja gaasiboile rite puhul.

 Kõige olulisem on kodu energia tõhusaks renoveerimine , kaasa selleks eksperte ja kasuta toetus meetmete võimalusi.

Energiasääst ja energiatõhusus ei ole ainult selle talve küsimus. Need lihtsad kokkuhoiutegevused peavad saama meie igapäevase käitumise osaks. Kõige odavam energia on see, mida me ei kasuta.

Rohkem infot leiab ka Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt hoiamekokku.info.

Riina Tamm, TTJA energiatõhususe peaspetsialist

Kui kaua kulub seadmetel 1 kWh elektri tarbimiseks?

Foto: Shutterstock

Hoiame koos side toimivana!

Sügis on tuulte ja tormide aeg, mis võivad tihtipeale elektri ära viia. Ilma elektrita kõne- ja internetiside kaua ei tööta. Lisaks looduse mõjudele on viimasel ajal maailm märksa ärevamaks muutunud. Euroopa pinnal on olnud ründeid elutähtsa taristu vastu. Sellised ründed võivad levida rohkem ka side- ja elektrivõrkudele ning neid kahjustada. See paneb mõtlema, mida saaksin ma ise ära teha, et rahuldada uudistenälga ja pidada ühendust lähedastega, kui mõni sideliik ei tööta või puhkenud on suurem kriis.

Alustame kõige lihtsamast: vana hea FM-raadio on kindel sidevahend Raadioringhääling sai alguse üle saja aasta tagasi ja on endiselt väga oluline info edastamise vahend. Meediatee nuste seadus kohustab nii raadiojaamu kui ka telekanaleid edastama krii siolukorras vabariigi valitsuse teateid. Seepärast on oluline, et igas kodus oleks olemas ka mõni patareitoitega raadio, just selleks et olla võimeline võtma vastu riigilt hädaohuteateid ka siis, kui elektrit ei ole. Eestis on üle 30 raadioprogrammi, kuid TTJA soovitaks häälestada raadio kriisiolukorras just mõnele rahvusringhäälingu raadioka

nalile, näiteks Vikerraadio või Raadio 4. Rahvusringhääling on panustanud päris palju sellesse, et saadete tootmine ja eetrisseandmine oleks tagatud ka krii siolukorras. Olemas on varustuudiod, tagavarasaatjad, elektrigeneraatorid jne.

Mobiilside

on oluline

Mobiiltelefonist on saanud meile käepärane sidevahend, millega saab praktiliselt kõike teha: helis tada, sõnumeid saata, e-kirju lugeda, raadio voogedastust kuulata, telekanaleid vaadata jne. Me ei kujuta ette elu ilma telefonita. Kriiside korral on SMS-sõnum hädaohuteadete edasta miseks maailmas laialt kasutusel.

Eesti 5G lävel

Mäletame veel, kuidas 1990-ndatel algas mobiilside GSM-i (2G) võidukäik ja toimus tehnoloogiline hüpe, kus telefoni sai hakata kaasas kandma. Järgnes 2000. aastatel 3G tutvustamine, millega kaasnes andmeside laiem kasutus. Alates 2010. aastast tuli 4G tehnoloogia näol uus generatsioon, mis tõi kaasa andmeedastuskiiruste kümnekordse kasvu. Nüüd oleme taas järgmise mobiilsidegeneratsiooni ehk 5G ootuses.

Erko Kulu, TTJA sagedushalduse talituse juhataja

Mida uus tehnoloogia meile seekord kaasa toob?

Kindlasti toob 5G kaasa taas andmeedastuskiiruste hüppelise kasvu –räägitakse kiirustest suurusjärgus 1 Gbps. Andmeedastuskiiruste kasv ei ole aga siiski ainuke, mis 5G tulekuga kaasneb. Oma olemuselt võimaldab 5G kasutusele võtta palju uusi teenu seid, mida senised mobiilsidevõrgud ei võimalda. Suuremate kiiruste kõrval on 5G märksõnadeks veel madal viiteaeg ( low latency ), asjade internet ( IoT ) ja masinatevaheline side ( M2M ). Kõige selle kaasabil saavad tark maja ja tark linn hoopis teise mõõtme ja tähenduse,

kui ühendada võrguga nii meie kodused kui ka tänavapildis olevad seadmed. Madal viiteaeg annab võimaluse juhtida drooni, autot või kirurgilisi seadmeid praktiliselt ilma viivituseta, isegi siis, kui inimene ise asub teisel pool maakera. Samuti võimaldab see isesõitvate autode edasist arendamist, sest liikluses osalev sõiduk peab tegema otsuseid millisekundite jooksul, mida varasemad mobiilsidetehnoloogiad ei võimaldanud. Suuri lootusi on pandud 5G-le ka virtuaalreaalsuse arengus.

Kuidas see kõik meieni jõuab? 2022. aasta juulis jõudis lõpule 3410–

Seda juhtub küll harva, aga mobiil side võib halveneda või lakata tööta mast ka elektrikatkestuse korral või siis, kui teenusepakkuja võrgus juhtub mõni rike. Mida sellisel juhul teha? Püüa liikuda ruumidest välja ja kõrge male, nii võid tabada mõne kaugema ja töökorras oleva tugijaama levi, mida toa seinad muidu summutaks. Vahel aitab ka mobiiltelefoni taaskäivitus, sest siis teeb telefon värske võrguot singu ja side võib taastuda.

Üks hea nipp veel: Eestis on kasu tusel kolm paralleelset mobiilsidevõrku. Mõnes mõttes on side tagatud justkui kolmekordselt. Küll aga kasutame (ehk oleme liitunud) tavaliselt ainult ühte teenusepakkujat. TTJA soovitus on, et tasuks varuda valmis ka mõne teise teenusepakkuja SIM-kaart, mille saab hädaolukorras telefoni panna, et lülituda teise teenusepakkuja võrku. Selleks sobib täiesti mõni kõnekaardi stardikomplekti

oma. Need maksavad vaid mõne euro ja võiksid kodus kapis valmis olla. Jaga nende kaartide numbreid ka lähedas tega. Ja ära unusta akupanka!

Ka kodused sideteenused sõltuvad elektrist

Elektrikatkestuse korral võib juhtuda, et sideettevõtja sidevõrk küll töötab tagavaratoite pealt, kuid sidet ei saa kodus just sellepärast, et kodune seade, näiteks ruuter, jääb elektrivoo luta. Selliseks puhuks võiks soovitada kasutada UPS-i, vooluvõrgu tagavara toiteallikat.

Aga kui soovin olla kõigest sõltumatu ja pidada sidet?

Jaa, ka see on võimalik. Mõnesaja meetri raadiuses side pidamiseks võib täiesti sagedusloata kasutada näiteks PMR446 MHz raadiosaatjaid, mis maksavad poes alates mõnekümnest eurost. Ja pike mate vahemaade jaoks võib kasutada CB 27 MHz lühilainesaatjaid. Kindlama side pidamiseks on vaja juba võimsa maid raadiosaatjaid ja ka sagedusluba.

Võib valida endale põneva raadioamatööri hobi ja koduse raadiosaat jaga pidada sidet teiste amatööridega kasvõi üle kogu maakera!

Hoiame koos side toimivana!

3800 MHz sagedusala enampakkumine, mille tulemusena väljastas TTJA kolm 5G sagedusluba. Seda sagedusala peetakse 5G tuumiksagedusalaks. Juba 14.07.2022 allkirjastas ettevõtlus- ja infotehnoloo giaminister Andres Sutt järgmise 5G sagedusala konkursi määruse, mille järgi lähevad enampakkumisele järgmised kuus sagedusluba, seekord sagedusalas 700 MHz. Nendime siinkohal, et ka see pole veel kõik ja 2023. aastal on oodata, et minister suunab konkursile veel kuus 5G luba, sedapuhku sagedusalas 26 GHz.

Siinkohal võib tekkida küsimus, et kui palju neid 5G sageduslube veel tuleb ja milleks neid nii palju vaja on. Selle mõistmiseks võtame appi füüsika.

Iseenesest saab 5G tehnoloogiat edastada mistahes mobiilside sage dusalades, aga kuna need sagedused on praegu hõivatud 4G ja vanemate tehnoloogiatega, räägitakse maail mapildis esmajärgus kolmest uuest 5G sagedusalast: 700 MHz, 3,6 GHz ja 26 GHz. Igal sagedusalal on oma roll täis väärtusliku 5G-võrgu ehitamises ning sagedusala eelise ja otstarbe määravad selle füüsikalised leviomadused.

700 MHz sagedusala on tuntud oma heade levitingimuste poolest. Madalam sagedus levib kaugele ja sobib 5G levi tekitamiseks eelkõige maapiirkondades, kus asustustihedus

on väiksem. Madalamad sagedused tagavad küll kaugele levi, kuid saavu tatavad kiirused on siiski madalamad.

3,6 GHz sagedusala on nimetatud 5G tuumiksagedusalaks. Kõrged sage dused ja laiad kasutatavad ribalaiused tagavad väga hea katvuse ja suured kiirused linnatingimustes.

26 GHz sagedusala on kõige lühema lainepikkusega ehk sageduse poolest kõige kõrgem. Nii kõrged sagedused ei levi kaugele, üldjuhul mõned sajad meetrid ja soodsates tingimustes ka kilomeeter. Kuna leviala on üsna väike, tuleb tugijaamu paigaldada tihedamalt. Samas kõrgemate sageduste kasu tamine võimaldab laia ribalaiust, mis omakorda võimaldab ülikiireid andmeedastuskiiruseid. 26 GHz sagedusalas tehtud katsetes on saavutatud kiiru seid, mis ületavad 4 Gbps. Selle sage dusala suured kiirused ja madal viiteaeg on teerajajaks nii isesõitvatele autodele kui ka reaalajas toimivatele teenustele.

Oliver Gailan, TTJA sideosakonna juhataja

Nõuandeid küünalde ohutuks kasutamiseks

Küünalt ostes lähtu sellest, milleks sul küünalt vaja on: kas ruumis sees või hoopis õues põletamiseks? Tea, et väljas põleta miseks mõeldud küünalt ei tohi kasutada siseruumides.

 Tutvu küünla pakendil olevate ohutus juhistega.

 Kui sul tekib esitatud juhiste kohta küsimusi, pöördu müüja poole. Müüja on kohustatud märgistusel olevat teavet vajaduse korral selgitama.

Ühtlasi pea meeles!

 Ära jäta põlevat küünalt järelevalveta.

 Hoia küünal lastele ja loomadele kätte saamatult.

 Hoia küünal eemal süttivatest eseme test. Jälgi, et küünla läheduses, selle ümber ega sees ei oleks kergesti sütti vaid materjale (riie, taimed, paelad jms). Eriti tähelepanelik tuleks olla käsitöö küünaldega, sest nende kaunistamiseks kasutatakse sageli dekoratiivelemente.

 Enne küünla põlema panemist lõika vajaduse korral taht lühemaks, et küünal ei põleks liiga suure leegiga ega tekitaks tahma.

Akupankade süttimisest ja kuidas seda vältida Akupangad sisaldavad üldjuhul liitiumakusid, mille süttimise põhjus on tihtilugu akude vigastumine kasu tamise käigus. Sellised akud ei talu kukkumist, lööke, väänamist jms. Vigas tuse tõttu võib seadmes tekkida lühis, mille tõttu võib akupank süttida. Samuti tuleb selliseid akusid laadides jälgida, et laadimine ei toimuks liiga külmas ega kuumas.

Liitiumakut külmas laadides võib kahjustuda seadme sisemine struktuur ja see võib tekitada süttimisohu. Külmade liitiumakude puhul on kindlasti oluline, et need soojeneksid enne laadimise alus tamist toatemperatuurile. Samuti on oluline jälgida, et laadimise käigus oleks akude jahutus tagatud.

Akud ei tohi olla kinni kaetud, nt padja all, kinnises kotis vms. Prob leeme võib põhjustada ka akule sobi matu laadija kasutamine, mistõttu tuleks alati kasutada aku parameetritele sobivat laadijat ja järgida seadet kasu tades toote kasutusjuhendit. Kokku võttes: püüa vältida akupanga vigastu mist ja külmaga laadimist ning kasuta akule sobivat laadijat.

Külmkapi ohutuse nõuanded Tulekahju ja muude ohtude vähen damiseks järgige külmkappi kasu tades ja paigaldades järgmisi ette vaatusabinõusid.

 Külmkappi kasutades tuleb järgida seadme kasutusjuhendis kirjeldatud paigaldus- ja hool dusjuhiseid.

 Järgida tuleb juhendis nime tatud minimaalset seadme ja seina vahelist soovitatavat kaugust, nii et nende vahel ei oleks takistusi (nt tuleohtlik materjal, tolm, paber), mis võivad õhuvoolu piirata.

 Ühendage külmkapp pikendusjuhtme asemel otse seina.

 Kui külmik hakkab tegema imelikku häält, ärge jätke seda tähele panuta. Eemaldage seade vooluvõrgust ja võtke ühendust müüjaga või kvalifitseeritud remonditehnikuga.

 Olge ettevaatlik külmaainega. Külmaainet kasutatakse külmikutes ja sügavkülmikutes seadmest soojuse eraldamiseks. Uuemates seadmetes kasutatakse seda väikestes kogustes, kuid kuna see on väga tuleohtlik, tuleb sellega hoolikalt ümber käia. Seda silmas pidades olge külmikut transportides ettevaatlik ja ärge ühendage seda vooluvõrku, kui see tundub kahjustatud.

Autojuht, märka raudteeülesõidukohta!

Aastatel 2018–2020 oli Eesti raudteeülesõidukohtadel toimunud õnnetusjuhtumite näitaja poolest Euroopa esimene . Käesoleval aastal on ülesõidukohtadel juhtunud juba kümme rongi ja sõiduki kokkupõrget.

Ideaalmaailmas ei tohiks olla raudteeülesõidukohtadel õnne tusi. Ideaalmaailmas võiks olla eritasandilised sõidutee ristumised raudteega. Kahjuks ei ole me veel ideaalses maailmas. Seni saame sõidukijuhtidena olukorda parandada, täites liiklusseadust, mis annab juhised, kuidas jõuda ohutult punktist A punkti B, ka raud teed ületades.

Liiklusseaduse järgi on sõidukijuht kohustatud olema raudteed ületades eriti tähelepanelik! Nähes või kuuldes lähenevat raudteesõi dukit, tuleb sellele alati teed anda. Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk enne raudteed sujuvalt seisma jätta. Mitte ainult talvel!

Peale rongile teed andmise kohustuse ei tohi raudteeülesõidu kohal möödasõitu teha, seisma jääda, tagurdada ega tagasipööret teha.

Ohutut liiklemist!

Mari Kasemets, TTJA raudteetalituse ekspert

Foto: Shutterstock