Talvesündmused (november 2022)

Talvesündmused

Lehe koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Talvist kultuuri nautimas

Talvesündmuste eriväljaandes avaldavad näitlejad Priit Sandberg ja Kärt Tamjärv, milliste kultuuriürituste, ettevõtmiste, kohtumiste ja teatriprojektidega nad algavat talve sisustavad. Leia nende mõtetest inspiratsiooni ning tutvu ka järgmistel lehekülgedel ürituste ja paikadega, mis talvisel ajal avastamist ootavad.

Tekst: Eve Kallaste

Vanemuise teatri draamanäitleja PRIIT STRANDBERG väisab külakirikute kontserte

„Tõde on paraku säärane, et näitleja jõuluaega täida vad proovid ja etendused. Detsembris on mul Vanemui se teatris 11 etendust. Nende hul gas näiteks „Niskamäe naised“, „Vennad lõvisüdamed“, „Romeo ja Julia“, „Nais te kool“ ja „Tõrksa taltsutus“. Detsemb ris alustame proove A. Tšehhovi näidendi ga „Kirsiaed“, mida lavastan. Seega tulge Vanemuise teatrisse!

On palju kohti, kuhu sooviksin ja soovi taksin veel minna. Esimese asjana soovik sin külastada koorikontserte. Kui leidub mõni kodukohakoor, kes jõulude ajal kü

lakirikus kontserti laulab, siis seal on iluelamus garantee ritud. See on ehe värk, kus võib olla kindel, et kellelgi pole kavatsust harrast jõu lumeeleolu ära kasutades oma kukrut täita, vaid laul dakse armastusega. Samuti on koorilaul Eesti kultuuriaja lugu, sh tulevikulugu silmas pida des äärmiselt oluline. Külm kirik, auravad suud ja „Püha öö“ võiks olla peaaegu kohus tuslik detsembriprogramm.

Teiseks väisaksin kindlasti Valter Soosalu 30. sünnipäeva, mille juubilar täi dab vaimustava ja eriilmelise muusikaga: Põhja Konn, Pärnu linnaorkester Kaspar Männi juhatamisel, Tehnikaülikooli aka deemiline meeskoor koos teiste külaliste ga. 17. detsembril saavad Alexela kontser

dimajas kokku suurepärane musikaalsus ja nooruslik energia. Kindel värk.

Kolmandaks, detsembris annab mõ ned kontserdid selle aasta Tartu kuumim ansambel Lonitseera, mille „jaburpoee tilised“ tekstid, ilusad meloodiad ja mait sekas kõla kannavad endas head ootama tust, huumorit ja ilu.“

Vanemuise teatri draamanäitleja KÄRT TAMMJÄRV otsib jõuluajal tasakaalu „Kui viimased aastad on eriti sügistalvisel perioo dil lubanud pigem väikse mas pereringis ja värske õhu saatel ajaveetmist, siis praegu ne töine sügis on tekitanud minus suure igatsuse ammutada uut inspirat siooni ja energiat kõiksugu teatrietendu si, kontserte ja näitusi külastades.

Tihedal tööajal tuleb ette, et enda õh tust õhtusse mängitavad etendused ei luba kolleegide ja sõprade töödele saalist kaasa elada. Kõik kattub. Sel talvel plaa nin teadlikumalt oma vaba aega planeeri da ning ise publikusse jõuda, sest tean, kui palju see võib anda.

Eesti teatrite mängukavad on täis põne vaid lavastusi, muusikud annavad pühendu nult imelise muusikaga täidetud kontser te. Suurelt kinoekraanilt filmi vaatamine on hoopis teistsugune kogemus kui kodus arvutist vaadates ja millal sa viimati mõnd kunstinäitust külastasid? Hoidke silmad lahti, et ümberringi toimuvast enda jaoks parimad palad üles leida.

Kindlasti pean oluliseks sündmuste ja melu virvar ri kõrval osata otsida tasa kaalu, võttes endale vaik seid hetki. Olgu selleks siis üksinda kunstinäitu se külastamine, varahom mikune jalutuskäik kuuma kohviga ümberringi sagiva te inimeste keskel, sõit mere äär de või mis tahes olmelised tegevused, mis muidu rõõmu ei valmista. Kõike seda tehes võiks aga püüda teadlikult oma mõtte käes olevasse hetke kohale tuua, et võtta sellest maksimum ja anda võimalus nautimiseks.

Mind ennast võib sel talvel näha Vane muises nii ooperis „Don Giovanni“ kui ka draamalavastustes „Võrsed“, „Niskamäe naised“ ja aegumatus komöödias „Naiste kool“ – tulge teatrisse!“

Foto: Hele-Mai Alamaa

Foto: Krõõt Tarkmeel

Aktiivselt rahulik talv –Hiiumaa kutsub!

Kristel Üksvärav, Hiiumaa turismiklastri juht

Idas talvine, läänes kevadine Loodus jagab talvise Hiiumaa jäiseks ja vingeks idarannikuks ning kevadiseks Kõpu poolsaareks. Soe, sügav ja jäävaba Läänemeri hoiab Lääne-Hiiumaal kliima nii palju pehmema, et Ristna tipu juures rulluvates suurtes murdlainetes saab surfata aasta ringi. Ka lund on Kalanas ja Hirmustes napimalt kui Hiiumaa teis tes osades, enamasti on talved seal män ni- ja samblakarva rohelised.

Ida pool aga laiutab jää ja kui parv laevad Hari kurgus seda ära ei lõhu, võib mandrilt Hiiumaale saada kogu ni autoga. Jäält saab kala püüda, sile da kaanega merelahtedel käib talviti aga tihe jääpurjetamine ja talisurf. Al gajatel aitavad purjeid seada Jahtklu bi Dago ja Hiiumaa Surfiklubi treene rid, Kärdlas õpetab noori purjetama Eesti värskeim maailmameister jää surfis, Boris Ljubtšenko. Huvilistel ta sub ühendust võtta ja see põnev ala ära

proovida. Jääpurjetamisel kerkivad kii rused üle 100 kilomeetri tunnis ja me rel pole kiirusepiiranguid ega politsei nikke. Traditsiooniline talvine sündmus on ka jääkalapüük.

Hinnaline rahu ja vaikus

Inimtühi loodus, rahu ja vaikus on Hiiu maa olulisim atraktsioon ka suvel. Hiiu maaga umbes sama suurel Gran Canari al elab miljon inimest, Hiiumaal aga alla kümne tuhande, isegi palaval suvepäeval leiab privaatse ranna, kus üksi päevitada ja supelda. Aja maha võtmiseks, omaette olemiseks, mediteerimiseks ja tõeliseks kohtumiseks iseendaga tasub aga Hiiu maale tulla just talvel.

UNESCO biosfääri programmiala reostusvaba keskkond tähendab, et muu hulgas puudub Hiiumaal ka valgus- ja mürareostus. Kui kuu ja tähed ei paista, on pime, ja kui tormituul ei möirga, on vaikne. See on keskkond, mida tiheda ma asustusega riikide turistidel on ras ke taluda ja eks ka eestlaste hulgas ole neid, kellelt seetõttu saarele tulek vap rust nõuab.

Koroona-aastate siseturismilainel avastasid eestlased Hiiumaa puhkema jade kaugtöökohad. Internet levib saa rel hästi ja enamik majutajaid on lisanud oma tubadele ka kontorinurgakese. Nii ongi paljud seadnud oma sõidu saarele juba neljapäeva õhtusse ja teevad ka es maspäevased esimesed tööasjad mere vaatega külaliskontoris. Samuti on Hiiu maa hea koht erinevate seminaride ja meeskonnasündmuste korraldamiseks –ei saa poole pealt ära pageda, meri üm berringi!

Kehale ja kultuurile nii õues kui ka toas Rannad, metsad, Kaibaldi liivik ehk Hiiu maa kõrb ja 234 kilomeetrit hästi tähis tatud RMK matkaradu jäävad saarele ka talveks ning on avatud tasuta kasutami seks. Kui suvehiidlased on talveks tagasi linnadesse läinud, on suur osa saarest nii inimtühi, et saab korraldada kõnnumaal üksinda ellujäämiskursusi ja vastupida vusretki, nagu jaanuaris toimuv 101-ki lomeetrine Taliharja Vanakuri Winter Ultra.

Samas on Hiiumaale kerkinud tun nustatud spordikeskus, mille soojades saalides saab mängida tennist, korv palli ja muid pallimänge, tõsta hantleid ja toonust. Elamusi pakub ka Tuuletorni Baltimaade kõrgeim ronimissein ja vee mõnusid saab nautida Käina ujula soo jas vees.

Kodused glögikohvikud üle

Hiiumaa – 10. detsember! Hiiumaalt alguse saanud kodukohvikute traditsioon aga talveunne ei jää ning il mutab end 10. detsembril glögikohvikute päevana, mida saadab nii käsitöölaat kui ka rida kultuuri- ja meelelahutussünd musi. Kokku avab saare eri nurkades

uksed 24 glögikohvikut, kus pakutak se lisaks traditsioonilistele jõulujooki dele ja küpsetistele ka vürtsikat kõrvit sasuppi, kuuma šokolaadi ja kaneelisaiu – suur osa toitudest on valmistatud ko halikust toorainest. Hiidlased on uhked oma kohalike maitsete üle, mida on pal ju rohkem kui vaid kala-, lamba-, seeneja metsamarjamenüü. Kodukohviku te päevadel suve teises pooles käis Hiiu maitseid mekkimas üle 20 000 inime se. Glögikohvikute hulgas on igapäeva selt tegutsevaid söögikohti, aga ka kodu kohvikuid, pop-up-glögipunkte metsas ja mujal ootamatutes kohtades.

Kontserditalv, Päkapiku jõulurada ja saun

Läbi talve toimuvad Hiiumaal nädalava hetustel kontserdid, on klassikalist muu sikat, džässi, jõululaule ja maailmamuu sikat. Täpsema ülevaate leiab kodulehelt hiiumaa.ee/sündmused.

Kahel talvisel nädalavahetusel on kü lastajatele avatud Kõpu tuletorn, Soera talumuuseumis avaneb Jõulumaa, mille osaks on Päkapiku jõulurada. Pärast jõu luõhtu pidulauda toimub aga juba tradit siooniks saanud matk „Kõhtu ruumi“.

Pea iga Hiiumaa majutuskoha juur de kuulub saun. Saun on hiidlastele nii tähtis asi, et kui nende käest küsida, siis keelaksid nad laupäeviti nii Ott Täna ku sõidud kui ka jalgpalli MMi mängud, et rahus leili võtta ja vihelda. Nuustiku asemel kasutavad hiidlased saunas ka lavõrku, selja sügamiseks võetakse kaa sa seljasügamisköis või -reha ja üks kor ralik hiiu õlu käib ka ikka saunaskäigu juurde.

Ja veel üks põhjus, miks talvel Hiiu maale tulla – parvlaevadel on alati kohti!

Kas kõik head asjad on ümmargused?

Just sellise küsimusega läksid Zuga ühendatud tantsijad koos Eesti Noorsooteatri näitlejatega proovisaali, et ette valmistada kogu perele rõõmu ja mõtteainet pakkuv talvelavastus.

Tõepoolest, kui ringi vaadata, on ju planeedid maail maruumis ja hernekomm ja lumememme pea ja au gud juustu sees ja molekulid ja lihapallid kõik ümmar gused! Sõbra nägu on ka rohkem nagu ümar. Kuid äkki on miski veel hea? Mõni kandiline nurk, pikk sirge kriips või lainete teravad tipud? Aga kui oleme vaielnud ja tülli läinud, siis kas suudame ka ära leppida? Miks meil on vahel nii raske teisest aru saada? Ja miks vahel, siis, kui seda ei ootaks ki, on see lihtsamast lihtsam…

Lustlik ja leidlik lavastus on pallidega ja pallidest ehk lugu sellest, et kuitahes uperpallis asjad ka ei oleks, saab need ala ti teistpidi põrkama panna. Noor sooteatris juba mitu menukat lavas tust teinud Zuga ühendatud tantsijad

panevad liikuma kõik, mis neid ümbritseb, kasuta des mänguks nii näitlejaid kui ka publikut, nii pal le kui ka kõiki teisi ümaraid esemeid. Nurgelisi kah. Rõõmus ja südamlik lavastus loob talveaega tõelise pühademeeleolu.

Esietendub 4. detsembril 2022 Ferdinandi saalis. Ühes vaatuses, kogu perele, lastele alates 5. eluaastast.

Jõuluvana kingikotti kingitused Noorsooteatrist Eesti Noorsooteater pakub kahte sorti kingitu si. Teatri kassas müüakse 5- ja 10-euroseid kinke kaarte, mida saab kasutada Eesti Noorsooteatri ja Nukuteatrimuuseumi piletite või kassas müü davate nukkude, ehete ja teiste meene te ostmiseks.

Teine variant on Eesti Noorsoo teatri kinkepiletid 10, 15 ja 30 euro väärtuses. Neid saab vahetada teatripiletite vastu Piletilevi in ternetipoes, Noorsooteatri kas sas või Piletilevi müügikohtades.

Ja mõistagi on ka kolmas või malus: pista kingikotti pilet konk reetsele etendusele, soeta endale sa masugune ja tulge koos teatrisse!

Teatrinukkude jõulud

Selle aasta detsemb rikuus ootab Nu kuteatrimuuseum 3–5-aastaseid lapsi muuseumimängule „Teatrinukkude jõu lud“. Jõulukuul on Nukuteatrimuuseu mis tavapärasest veel rohkem sala pära ja imesid. Uues muuseumimän gus rännatakse läbi viie nukuteatri jõu lulavastuse, mis on peitnud ennast Nukuteatrimuuseumi ruumidesse.

Mängu käigus kohtume nukkudega lavastustest „Lu mehelbekese kool“, „Jõuluvaimud“, „Lepatriinude jõulud“, „Tühjade susside saladus“ ja „Mis on jõulud?“. Iga teat rinuku juures lahendame põnevaid ülesandeid – mängi me pille, võlume end õhku lendama ja kaunistame jõulu likku mustikakooki. Lisaks otsime üles aknalauale jäetud sussidest kaduma läinud kommid ja mängu lõpuks satu me tõelisesse talvevõlumaailma, kus iga laps saab endale meisterdada päris oma lumememmenuku. Mäng on täis võlumist ja kohtumisi põnevate tegelastega.

Pileteid muuseumimängule on võimalik osta Piletilevist. Gruppidele saab broneeringuid teha aadressil muuseum@eestinoorsooteater.ee

Talve võlumaad

Pühadeaegne minipuhkus kogub üha populaarsust. Kui oled Eesti talviste sündmuste kalendrist enda jaoks juba lemmikud välja valinud, on aeg tutvuda ka Euroopa lühikese talvepuhkuse sihtkohtadega, kus jõuluhärdus hinges ainult kasvab.

Muinasjutuline piparkoogilinn Colmar, Prantsusmaa

Pisike Prantsuse linnake Colmar on juba iseenesest kui üks muinasjutulinn, kus suu rem osa hoonetest näevad välja kui ehtsad piparkoogimajad. Pühadehooajal, kui linn ehib end pärgade ja jõulu kaunistustega ning puud saavad pähe lumemütsid, on raske unistada perfektse mast sihtkohast. Lisavürt si annab linnale jõuluturg, mida on korduvalt premee ritud ka Euroopa parima jõuluturu tiitliga. Kui juba Colmaris jõule tähistada, tasub kindlasti proovida ka Alsace’i jõulutoite. Tee suu magusaks pain d’épices’iga, mis tähendab otsetõlkes vürtsikat leiba, aga meenu tab maitselt piparkooki.

Talvevõlumaa otse postkaardilt

Grindelwald, Šveits

Talvepuhkuse sihtkohana tuntud Grin delwaldi küla erineb teistest omataolis test eeskätt oma unustamatu atmosfää ri poolest. Šveitsi Alpide jalamil laiuvas külakeses, mille maaliline maastik on ol nud ka paljude filmide võttepaik, valit seb tõesti täiesti omaette aura, mis võib mõjuda nii, et täiskasvanugi võib taas jõuluvana uskuma hakata.

Iga aasta jaanuaris toimub seal ka rahvusvaheline lumefestival, kus kunstnikud üle maailma disainivad meetrikõrgustest lumeplokkidest mitmesuguseid figuure ja skulp tuure. Kindlasti tasub lisaks skulptuuride valmimisprotsessile kaasa elamisele minna neid ka pimedas uudistama, sest valminud tööd valgustatakse erivärvilistena ning kadu va kunstina ei püsi nad seal kahjuks igavesti.

Jõuluvanal külas

Lapimaa, Soome

Talvisel ajal on Lapimaast ideaalsemat reisisihtkoh ta raske ette kujutada. Krõbekülm õhk, piiritu avarus, lumme uppunud puud ja põhjapõdrad muudavad pai ga tõelise elu talvemuinasjutuks. Spordientusiastid leiavad sealt neli Soome suurimat suusakuurorti: Levi, Ylläs, Pyhä-Luosto ja Ruka. Adrenaliinirohkeid vaba õhutegevusi jagub Lapimaale veelgi, olgu selleks siis lu mesaanisafari või räätsamatk mööda lumiseid nõlvu.

Kõik lapsed ja lapsemeelsed on loomulikult oodatud jõuluvana koju Rovaniemis. Ha bemiku koduküla on kui omaette miniriik, mida läbistab muide polaarjoon. Selle ületa mise kohta on kohapeal võimalik osta lausa ametlik sertifikaat. Lisaks jõuluvanaga koh tumisele ja tema valdustega tutvumisele kuuluvad kohustuslikku programmi sõit kelgu koerte või põhjapõtradega ning jäälossis lustimine. Selgel õhtul naudi aga virmaliste maa gilist vaatemängu, olles tunnistajaks looduse ehedale ilule.

Tekst: Riina Palmiste Fotod: Shutterstock

Inglaste talvine võlumaa

Winter Wonderland, London

Winter Wonderlandina tuntud üritus on toonud Londonisse jõulumeeleolu juba rohkem kui kümme aastat. Kui algusae gadel oli festival võrdlemisi tagasihoidlik ning kujutas endast peaasjalikult Hyde Parki rajatavat jõuluturgu, siis aastate ga on sellest välja kasvanud märksa suu rejoonelisem üritus, mille juurde kuulu vad nii uisuväljak, mitmesugused show’d, rohkem kui sada atraktsiooni, tänavatoi duputkad, baarid kui ka live-muusika.

Puhkus saamide moodi ehk igluromantika

Jokkmokk, Rootsi

Soov valgest lumevaibast ei pruugi igal aastal täide minna. Kui tahad aga kindla peale kogeda tõelist pakast – palju lund ja kõrvetavaid külmakraade –, tasub ette võtta reis Rootsi Jokkmoki linna. See on koht, kus saad lähedalt näha saami kultuuri. Peale sel le, et kindlasti väärib külastamist saamide muuseum, toimub seal igal talvel meeleolu kas turg, kus kohalikel saamidel on kombeks põhjapõdranahkadega kaubelda. Resto ranides saab proovida traditsioonilisi saami toite: põhjapõdraliha ning Arktika paaliat.

Tõelise elamuse saad siis, kui ööbid iglus. Pealtnäha pi sut hirmutavat ettevõtmist ei tasu liialt karta. Olgugi et tem peratuur langeb öösiti umbes viie külmakraadini, antakse kü lalistele soojad magamiskotid ja põhjapõdranahk. See on kind lasti üks väljakutsuvamaid, aga samal ajal põnevamaid talviseid sihtkohti.

Jõulumuusika paradiis –pühade hümni sünnimaa

Salzburg, Austria Mozarti sünnikohana tuntud Salzburg on oma lumiste mägede, barokkarhitektuuri ja traditsiooniliste jõuluturgudega täiuslik talvine sihtkoht, sest kus mujal jõule tervi tada kui mitte jõuluhümni „Püha öö“ kodus. Jah, just lähedal asuvas Oberndorfi Püha Ni kolause kirikus esitati legendaarset pühade hümni esimest korda – seda 1918. aasta jõu lulaupäeval. Nüüd on võimalik iga aasta jõuluõhtul seda taas kogeda, kui kella viiest õhtul saavad kõik kiriku külalised osa imeilusast originaallaulust. Muidugi ei saa kuidagi üle ega ümber Salzburgi kõige suurejoonelisemast jõuluturust Christkindlmarktist, kus saab pi parkoogi- ja glögilõhna saatel jõulukaunistuste ja puidust nipsasjakeste lettide vahel uudis tada. Veel tasub kindlasti liuelda Mozarti väljakule ehitatud uhkel uisuväljakul.

Vanim jõuluturg ei väsi siiani üllatamast

Dresden, Saksamaa Dresdeni turg oli see esimene ametlik jõuluturg, mis toimus juba 1434. aastal. Tõsi küll, pidustused piirdusid tol korral küll ainult ühe päevaga, kuid juba sellest ajast peale on Dresden alati külaliste südameid võitnud.

Lisaks vanimale jõuluturule on Dresden populaarne stollen’i poolest – arvatakse, et legendaarne Saksa jõulusai on pärit just sealt. Kõigi jõulusaia austajate suureks rõõmuks toimub detsembris seal ka stol len’i-festival. Festivali kõrghetkeks võib pi dada hiiglasliku, mitu tonni kaaluva stol len’i valmistamist, mis lõigatakse lahti just Striezelmarkti jõuluturul. Seda lihtsalt peab oma silmaga nägema – täpselt nii, nagu väärib kindlasti maitsmist Dresdeni originaalretsepti järgi valmistatud jõulusai.

Käes on november –

see õdusaim küünlavalguse kuu.

Pimedad õhtupoolikud lubavad tubaseid toimetusi nautida ning rohkem leidub aega ka isekeskis oma mõtete või sõprade seltsis olla. Anija mõisa ürituste kalender on aasta viimastel kuudel üsna tihe, jõuluaja ootuses pakume elamusi ka kõige erinevamatele maitsetele.

Põnevaid ettevõtmisi jagub nii lastele kui täiskasvanutele – kavas on lastehommikud, erinevad kontserdid, ajaloolised rännakud jpm. Soovi korral koostame ka personaalse pakkumise, kui on tahe oma koosviibimist erilisemaks muuta.

Anija mõisale on saanud ainuomaseks jalutuskäigud küünlavalgel läbi suure põneva häärberi. Teejuhile on neil retkedel abiks tunnustatud kunstiajaloolase Juhan Maiste katkendid raamatust „Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg“. Rännakud toimuvad selgi aastal kahel päeval, 20. novembril ja 18. detsembril, ning lõpevad ühise teejoomisega.

Novembri hallusesse toovad lusti Peeter Kaljumäe ja Artur Raidmets humoorika kupleekavaga energiavaesel ajal „Rikas ja vaene“ 25. novembril ootame teid aga hea toidu ja muheda teatri seltsi, kui etendub Piibe teatri „Mina, Sikenberg“ – osades Arlet Palmiste ja Erik Ruus 26. novembril toimub „Heaolu ja ilu päev“, kus kõigil huvilistel on võimalus osaleda flow pilatese ja näojooga seanssidel.

4. ja 10. detsembril ootame lapsi jõulumaale Anija mõisa ait-sündmuskeskusesse. 17. ja 18. detsembril kutsume aga peresid vahvale lastehommikule „Oswaldi jõuluootus“, kus lapsed saavad mõisamaailma avastada läbi mõisa perepoja Oswaldi silmade. Lapsevanematel on võimalik sel ajal tutvuda Anija mõisa elamusliku püsinäitusega „Mõisa aja lugu“ Jõuluaja kontsertidega alustame juba esimesel advendil, mil astuvad üles Tähe-Lee Liiv ja kammermuusikud

4. detsembril esineb mõisas vaimuliku kavaga Orthodox Singers 14. detsembril on ballisaalis Eesti ühe eredaima noore pianisti Johan Randvere klaverikontsert „Kõlisevad klahvid“ ning ainulaadset elamust pakuvad Kadri Voorand ja Mihkel Mälgand 26. detsembril kontserdiga „Jõuluks koju“

Aasta lõpetavad 29. detsembril Mikk Saar, Jaan Sööt, Pääru Ojaja Allan Vainola kontserdiga „Tänagi öösel, kui muusika mängib“

Lisaks saate osaleda erinevates töötubades ja nautida rikkalikku jõulumenüüd Mõisakohwikus. Kohtume Anija mõisas!

Lisainfot ürituste kohta leiab meie kodulehelt www.anijamois.ee, piletid on müügil Piletilevis.