Noorte Ekspress (november 2022)

JAAN ARU: IGAVUS ON LOOVUSE VÄETIS

LOORA: KODU PEAKS OLEMA OMANIKU STIILI PEEGELDUS

ALIKA MILOVA TEEKOND MUUSIKAMAAILMA TIPPU

LOOMEKONKURSI “MINA OLEN MUUTUS” VÕITJAD

Noorte Ekspress Noorte Ekspress valmis Delfi Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

NOVEMBER 2022

Kasutada mustvalgel kujundus

Mitte kasutada värvilisel või mitm

SISSEJUHATUS

Hea lugeja

Foto: erakogu

Sisukord

Loodame, et said suvel puhates ka piisavalt oma akusid laadida, et minna uutele väljakutsetele vastu, ja oled energiast tulvil, et õppeaasta kulgeks edukalt!

Hoiad käes Noorte Ekspressi novembrikuu väljaannet, mis sel korral keskendub loovuse ja enesearengu teemadele. See pole aga juhuslik! Üle-eestilise noorsootöö nädala tähistamine toimub sel aastal 12. korda ja leiab aset 7.–13. novembrini 2022, võttes fookusesse just need teemad.

Kuna loovus ongi mitmesuguste noortele oluliste teemavaldkondade arendamisel ja probleemide lahendamisel käivitavaks jõuks, toetab see nõnda enesearengut, uute kogemuste saamist ja kogetu enda kasuks tööle panemist. Seega toimubki noorsootöö nädala raames erinevaid mainitud teemadele suunatud tegevusi ja ettevõtmisi, mis omakorda aitavad kaasa ka noorsootöö ja noortevaldkonna esiletoomisele ning üle Eesti pakutavate noorsootöö võimaluste ja noorsootöötaja ameti tutvustamisele. Peale selle pakutakse noorsootöö nädalal noortele hulganisti uusi arendavaid kogemusi, luues koos noorte endi ja noorsootöötajatega mitteformaalse õpikeskkonna!

Noorte kaasamine noorsootöö nädala planeerimisel ja elluviimisel edendab ka kodanikuaktiivsust ning toob esile noorte mõtted ja ideed. Novembrikuu väljaandest on sul aga võimalus lugeda, mida arvavad noored ja asjatundjad loovusest eri valdkondades, näiteks teaduses, spordis, kokanduses ja näitlemises – vahet pole, kuna loovus on kõikjal meie ümber! Kui aga sooviksid teada saada, kuidas muuta stress enesearengu tööriistaks, lahendada raamatute BINGO või ammutada innustust lugudest, mille keskpunktis on noortele huvipakkuvad teemad, alustades muusikamaailmas tippu jõudmise teekonnast ja lõpetades tänapäevase poeesiaga, siis alusta kohe lugemist!

Aga oota, oota hetk veel! Kas teadsid, et selgusid noorte loomekonkursi „Mina olen muutus“ võitjad?

Noorteinfoportaali Teeviit välja kuulutatud loomekonkurss toimus 14.03.–31.08.22 Euroopa noorte aasta raames ja selle eesmärk oli pakkuda noortele võimalust eneseväljenduseks, oma arvamuse avaldamiseks ja kaasarääkimiseks meid ümbritseva kohta ning selle kõrval ka jagada oma ideid ja mõtteid teiste noortega üle Eesti ja Euroopa!

Konkursil oli kokku neli kategooriat, töid esitati nii eesti kui ka vene keeles ning järgmistes vanuserühmades: 7–12 aastat, 13–18 aastat ja 19–26 aastat. Saime tohutult palju häid töid ja nendest parimad valis välja hindamiskomisjon.

Just seetõttu kiirustame sind rõõmustama ja sulle teatama, et konkursi parimatele oli üheks auhinnaks ka üliäge võimalus avaldada oma konkursitöö Noorte Ekspressis, seega novembrikuu väljaandes leidub ka palju inspireerivaid ning päris siiraid arvamus- ja kogemuslugusid, vapustavaid luuletusi ja võluvat proosat.

Ammuta innustust ja ole loov!

Tõhusat lugemist ja hulganisti loovust!

Noorte Ekspressi koostasid peatoimetaja Daria Dmitrijeva ja noorteinfoportaal Teeviit koosseisus Karola Lee Aasavelt, Kärt Sihver, Lisette Tarto, Astrid Kaelep, Liis Enson, Maria Schotter, Hanna-Maria Johanson, Mia Britt Williams, Laura-Liisa Tõldsepp, Anastassia Surgutšova.

Noorte Ekspress valmis Delfi Meedia, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: Taavet Kase, taavet.kase@delfi.ee Projektijuht: Jaanika Kivvit, jaanika.kivvit@delfi.ee

4 Häbeneda pole aega, elu on liiga lühike!

6 Tähtis on leida oma huvid!

7 Näitlemine pole töö, vaid sõpradega hullamine!

7 5 NIPPI, kuidas stress enda heaks tööle panna 8 Harjumused, mis tapavad su loovuse 9 Teekond muusikamaailma tippu 10 Kõigil on päevas 24 tundi 11 Juko-Mart Kõlar: üheksa soovitust, kuidas oma ideid edukalt ellu viia 12 Luues koos seda maailma, kus elame, saab see palju enam meie endi nägu 13 Eneserefleksiooni eri mudelid ja nende rakendamine reaalelus 14 Lugemisbingo 15 Lihtne poisiklutt, kellele meeldivad makaronid 16 Sport on loominguline tegevus!

17 Eluratas, mis aitab enesearengu kasu lahti mõtestada 17 Loora sisekujundamisest: kodu peaks olema omaniku stiili peegeldus 18 Teekond luulest endani 19 Loovus poeesia universumis 19 Meditatiivse luuletamise kunst 20 Selgusid noorte loomekonkursi „Mina olen muutus“ võitjad!

21 Muutused 22 Luuletused 22 Kuni hommik saabus 23 Mingi suvalise kooliplika arvamus maailmast 23 Luuletused 24 Mina olen muutus 25 „Isegi kõige tagasihoidlikum inimene mõjutab mingil määral ühiskonda“ – Henry Ward Beecher 25 Luuletused 26 Infovaikusest ja sipelgatest 27 TEST 28 Luuletused

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee Esikaanefoto: Kiur Kaasik Trükk: Printall

9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 3

KAANELUGU

Häbeneda pole aega, elu on liiga lühike!

Sam Schmidt (21) ehk säm on muusik, räppar ja eelkõige lüürik. Üldiselt aga inimene nagu iga teinegi – käib koolis, teeb trenni ja tänavapildis teda kergelt ei eristagi. Küll aga eristub Sam oma loominguga. Kuidas täpsemalt, sellest noore räppariga rääkisimegi.

KÜSIS TAAVET KASE FOTOD: GLÄNEL TIRRAND

Keskkoolis astusin esimest korda ka lavale.

Päris üksi. Lavalt ära tulles olin higist läbimärg.

4

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

KAANELUGU Kuidas jõudsid räpini ja muusikani üldisemalt?

Luuletuste kirjutamine meeldis mulle juba väiksena – eriti kirjutasin neid jõuludeks. Vanaemale meeldis. Õele ka. Kui koolis pidi loovtööd tegema, kippusin samuti alati luuletama.

Põhikooli lõpus kirjutasin valmis oma esimese loo. Imalad, absoluutselt sisuta sõnad. Rohkem sõprade jaoks. Nii see tegelikult alguse saigi.

Alguses rohkem sõprade ringis kirjutatud lood jõudsid mingi aja pärast ka SoundCloudi ja kahe aasta pärast hakkasid inimesed mu loomingut juba märkama. Esimese nii-öelda tõsisema projekti tegingi 11. klassis, kui läksin Tallinna 32. keskkooli – ilmus kaheksa looga kogumik.

Keskkoolis astusin esimest korda ka lavale. Päris üksi. Lavalt ära tulles olin higist läbimärg. Aga selle esimese kogemusega sain kuidagi lavanärvist lahti. Pärast seda ei tundunud asi enam nii hirmus.

Võib öelda, et kaitsevägi tõi mu sellest kriisist välja.

Seal tuli tohutult ideid ja tekkis kindlam arusaam, kuhu tahan liikuda.

Kes on sinu muusikalised eeskujud?

Äsja käisin Stockholmis Kendrick Lamari ja Baby Keemi kuulamas.

Just Keemi pean viimasel ajal enda eeskujuks – noor tüüp nagu minagi, aga muusikamaailmas juba suuri samme astunud.

Eestist pean ära mainima Reketi, Põhja-Korea ja KiROTi. Nemad on mulle silma jäänud erinevatel põhjustel: Reket on sisukas, Põhjal on hea flow ja KiROT eristub puhta diktsiooniga.

Laulja, räppar või artist? Kuidas need mõisted sinu jaoks erinevad?

See on hea küsimus. Ma ütleks, et lauljal on lauluhääl. Muusikaline taust polegi siinkohal nii oluline, aga just see hääl, mida saab nimetada tööriistaks. Räppari ampluaa on muidugi sõnamaailm – tekst, osavus, riimimine. Artist on midagi suuremat, võib-olla kahest eelmisest kokku pandud. Artistil on välja kujunenud imago.

Loomeinimesed räägivad tihti l o o m e k r i i s i d e st. K u i d a s s u l nendega on? Ja kust kogud inspiratsiooni?

Võiks öelda, et enne kaitseväkke minekut oli mul kriis küll. Olin

toona Made in Balticsi all ja mul oli kolme singli leping. Kaks oli valmis, ent kolmas nii kergelt ei tulnud.

Tundsin, et mu stiil on siia-sinna laiali – oli sügavamat, oli poppi, oli funk’i. Otsisingi oma teed. Ja võib öelda, et kaitsevägi tõi mu sellest kriisist välja. Seal tuli tohutult ideid ja tekkis kindlam arusaam, kuhu tahan liikuda.

Inspiratsiooniga on see lugu, et kui otsida, siis pole teda kusagil. Ja vastupidi – kui otseselt ei otsi, siis tuleb järsku igalt poolt. Aga üldiselt inspiratsioon tuleb siis, kui tuleb – tänaval liikudes, bussiga sõites, sõpradega rääkides, kontsertidel käies.

Milline näeb välja sinu tavaline päev?

Päevad varieeruvad mul üsna palju, aga kui proovin oma tavalised tegevused kuidagi kokku võtta, siis ...

Olen pigem hommikuinimene, ärkan umbes kaheksa ajal. Muusikule on see väga varajane hommik.

Käin täiskoormusega ülikoolis ning oma aja võtab seegi. Samuti teen intensiivselt trenni – kuskil viis-kuus korda nädalas leiab mind jõusaalist.

Ja loomulikult suurema osa minu ajast võtab muusikaga tegelemine, kuna mässan sellega peaasjalikult täiesti ise – turundus, lindistamine, kirjutamine jne. Kui vaba aega üle jääb, meeldib mulle raamatuid lugeda.

Vaadates tulevikku – kus näed end kümne aasta pärast?

Tahaks end ikkagi muusikuna näha.

Vähemalt teen praegu kõik selle jaoks, et see nii ka oleks.

Aga kindlasti on plaanis ka mõne muu asjaga tegeleda. Ma ütleks, et pool minust on loominguline, teine pool ratsionaalne. Numbrid kõnetavad, finants ja majandus. Ja teades ennast, siis ma ei suuda kogu elu ainult ühe asjaga tegeleda. Seepärast võikski tegeleda näiteks riideäriga.

Usun, et mul on piisavalt hakkamist ja töötahet, et mitme valdkonnaga tegeleda.

Millist nõu annaksid noorele loomeinimesele, kes joonistab, kirjutab või räpib sahtlisse?

Häbeneda pole aega, elu on liiga lühike! Nii et laske oma mussi välja või näidake oma loomingut teistele. Tuleb olla avatud ja ka tagasisidet vastu võtta. Seepärast ongi mul vedanud inimestega, kes mind ümbritsevad. Sõbrad on toetavad, aga yes-mehi mul enda ümber tarvis pole. Konstruktiivne kriitika viib edasi. See on vana tõde, et end tasub vähemalt sama edukate või veel edukamate inimestega ümbritseda. Katsetage julgelt ja näidake inimestele!

9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 5

INTERVJUU

Tähtis on leida oma

huvid!

Foto: erakogu

Ajuteadlane Jaan Aru arutleb loovuse üle ja annab nõuandeid selle arendamiseks.

Mis teeb inimese targaks?

Tarkust on erinevat. Kõik teavad raamatutarkust ja koolitarkust, aga ka muusik või kunstnik või ettevõtja võivad oma valdkonnas targad olla.

Tarkus tähendab, et inimesel on mingis valdkonnas teadmised või oskused, mis ületavad kaasinimeste oma. Kui sa tead klassikaaslastest rohkem robootika või söögitegemise või looduse kohta, siis oledki neist selles valdkonnas targem.

Ja vahet pole, kui mõnes aines või valdkonnas on keegi teine targem.

Tähtis on leida oma huvid!

Kas loovus on kaasasündinud?

Meie kõigi ajudes on loovus. Lihtsalt mõned (muusikud, näitlejad, aga ka ettevõtjad) on seda loovust rohkem kasutanud – nad on seda võimet, mis kõigil olemas on, kannatlikumalt rakendanud. Kõik saavad olla loovad, kui nad lihtsalt võtavad endale aega ja üritavad välja tulla uute lahendustega. Kahjuks paljud noored ei arva, et nad on loovad, ja nad ei proovigi.

Kuidas loovust soodustada ja toetada?

Kõige tähtsam eeltingimus loovuse jaoks on see, et meil on vastavas valdkonnas palju teadmisi. Seega esimene samm loovuse suunas on õppida selle valdkonna kohta, kus tahetakse loov olla. Tahate läbi lüüa muusikuna? Esiteks tundke muusikat ja õppige hittlugude kohta – miks just see lugu, miks just see viis, miks just need sõnad on läbi löönud? Tahate olla leiutaja? Tundke leiutisi, uurige masinaid ja nende tööd. Ükskõik mis teema meie jaoks parajasti tähtis on, selle kohta tasub uurida ja juurde õppida, alles siis saab loovus võimalikuks.

6

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Foto: Shutterstock

Kuidas tulevad uued ideed ja kuidas nende saabumist soodustada?

Kui meil on teadmised olemas, siis peame ka aktiivselt üritama neid kombineerida. Näiteks kui tahan olla ettevõtja, siis mu peas peaks kogu aeg käima mõte, kuidas ma saan välja pakkuda uue toote või teenuse. Kui kirjutan või teen kunsti, peaksin kogu aeg üritama ka midagi uudset luua. Me tahame oma teadmisi uutmoodi kokku panna.

Kõik saavad olla loovad, kui nad lihtsalt võtavad endale aega ja üritavad välja tulla uute lahendustega.

Kuidas lahti saada mõtlemise ja loovuse raamidest?

Otsige mõtteid ja sisendit, mis on teistmoodi. See võib tulla mõnest teistmoodi raamatust, filmist või mõne „imeliku“ inimesega rääkimisest. Kui tundub, et teil on sisendit piisavalt, siis lülitage end sisendist täiesti välja! Vaadake pilvi, jalutage, tehke sporti.

Millest tekib igavus? Kuidas teie sellega tegelete?

Igavust ei pea kartma! Igavus on loovuse väetis. Kui mul on tunne, et on igav, siis pooltel kordadel ma vahetan teemat, millega hetkel tegelen. Teistel pooltel kordadel heidan pikali või lähen jalutama – olen meelega igavuse sees, et sundida aju mõne ägeda idee peale tulema!

Mida teevad loovusega meedia, nutiseadmed ja infoajastu?

Sotsiaalmeedia, mängud ja mitmed muud rakendused on loodud nii, et nad kasutajat võimalikult kaua oma ahelates hoiaksid. Kes on vahel end leidnud niisama TikTokis rullimas, teab, kui võimsad need rakendused on. Aga mida kauem on inimene sotsiaalmeedias, seda vähem on tal aega oma aju kasutada ja loovate ideede peale tulla! Mida rohkem aju januneb TikToki järele, seda vähem on ta võimeline ise uute ideede peale tulema.

Muidug i võib nutiseade ka loovust soodustada. Näiteks kui muusik otsib inspiratsiooni uue loo jaoks või ettevõtja kasutab sotsiaalmeediat oma toote levita-

Ükskõik mis teema meie jaoks parajasti tähtis on, selle kohta tasub uurida ja juurde õppida, alles siis saab loovus võimalikuks. miseks. Aga suures osas nutiseadmete rakendused lihtsalt piiravad noorte ajude potentsiaali.

Mis on teie soovitused noortele?

Ärge laske nutimaailmal end kontrollida. Otsige, mis teid huvitab. Õppige selle teema kohta, üritage uute lahenduste peale tulla. Kui tundub, et sõpruskond justkui sunnib teid kogu aeg nutiseadmes olema, siis pakkuge välja, et teete ühiselt iga õhtu mingi kell (nt kell 19.00–20.30) nutiseadmest pausi, et uute ja ägedate ideede peale tulla.

Teie aju on võimas – seda tasub arendada, mitte aheldada.

Intervjuu tegid noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlikud Mia Britt Williams ja Maria Schotter

NIPP

Näitlemine pole töö,

vaid sõpradega hullamine!

Kes sa oled ja millega tegeled?

Mina olen Getter Meresmaa, Eesti Noorsooteatri näitleja – see ongi minu põhitöö. Töö kõrvalt olen ma ka teist aastat uuesti üliõpilane.

Täiendan end Tallinna Ülikoolis sotsiaaltöö erialal. Tõuke kooli minemiseks andis osalemine lavastuses „Teises toas“ ja sealt edasi on need õpingud mind seoses viimase lavastusega ka väga palju aidanud, sest nii „Hommikuvalgus“ kui ka nüüd „Kõik ägedad asjad“ on olnud seotud erinevate aspektidega sotsiaalvaldkonnast.

Kuidas näitlemine sind inspireerib?

Näitlemise juures inspireerib mind enim see töövorm, milleks on mäng. Oma parimatel päevadel ei meenuta näitlemine tööd, vaid lihtsalt sõpradega hullamist. Kui tegemist on mõne keerulisema lavastusega, siis on väga inspireeriv mingisse teemasse süvitsi sisse minna. Näiteks praegune lavastus

„Kõik ägedad asjad“ tegeleb vaimse tervise teemadega. Selleks puhuks olen otsinud ja leidnud palju kirjandust, mida juurde lugeda, ning proovides on äärmiselt huvitav lavastaja ja kolleeg idega neil teemadel vestelda ning oma kogemusi jagada ja teiste omi kuulata.

Miks sa valisid näitlemise?

Olin keskkooli lõpuks käinud kaks aastat NUKU teatri noortestuudios.

Olin juba teatrile sõrme andnud ja tundus ainult loogiline, et ma ka teatrikooli proovin, ent ma ei saanud selle peale 100% loota, seega andsin avalduse sisse ka TTÜ (nüüd TalTech) informaatika erialale. See, et mind Viljandisse vastu võeti, oli väga tore.

Getter Meresmaa

Kuidas näeb välja sinu tavaline tööpäev?

Näitlejate tööpäevad on tavaliselt järgmised: kell 11–15 proovis ja siis kas kell 17–21 proovis või õhtul kell 19 etendusel. Meie teatris lisan-

5 NIPPI,

kuidas stress enda heaks tööle panna

1.

Leia negatiivses olukorras positiivset

Produktiivsuse võti on negatiivse positiivseks muutmine.

Stressi tekitavatesse olukordadesse tuleks suhtuda nagu proovikividesse, mitte kui ebameeldivatesse olukordadesse. Stressist väljumiseks tuleb alustuseks stressi üldse tunnetama õppida. Kui oled enne võistlust või esinemist pinges, aitab stress su kehal endast maksimumi anda. Seega

Foto: Sven Meresmaa

duvad sinna ka hommikused etendused, mis tähendab, et teinekord võib minu tööpäev alata juba kell 9 grimmitoolis.

Miks soovitaksid noortele näitlemishuvilistele seda ametit?

Seda ametit võib-olla romantiseeritakse liialt üle, seega ma tegelikult ei tunne, et ma tohiks seda kellelegi soovitada. Mina usun, et ükskõik mis ameti keegi lõpuks valib, peaasi

ei ole mõtet ennast enne rahustada, sest keha saab aru, et midagi on viltu. Sel juhul võtab stressi mahasurumine palju energ iat, mida võiks kasutada hoopis etteaste heaks sooritamiseks.

2.

Ürita mõelda asjadest eri nurga alt

Tavaliselt muudab see, kuidas inimesele asja kirjeldatakse, tema suhtumise olukorra vastu hoopis teistsuguseks. Alustuseks ei ole vaja isegi veendumust, et kõik läheb hästi, piisab veendumusest, et kõik ei ole ilmtingimata halvasti.

Kõik hea ei ole sugugi juhuslik.

3.

Vaidlusta oma mõtteid

Kui leiad end olukorrast negatiivselt mõtlemast, küsi endalt: „Kuidas saaksin seda olukorda teisi ti vaadata?“ või „Milline oleks realistlikum viis seda olukorda analüüsida?“ Kuna see võib alguses raske olla, võiks sul olla toetav lähedane, tuttav või sõber, kellega saad sel teekonnal koos katsumustele vastu astuda.

4.

Foto: Shutterstock

Lõpeta enda süüdistamine

Tihtipeale ei ole meiega juhtuval süüdlast. Selliste olukordade puhul tasuks enese süüdista-

et talle see meeldiks. Kui selleks on näitlemine, siis muidugi! Andku minna! Ent alati tuleb meeles pidada, et ükskõik mis ameti keegi valib, olgu see näitleja või treipingi insener – töö ei ole kõige tähtsam.

Palju olulisem on iseenda ja oma lähedaste hoidmine, elust rõõmu tundmine!

Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Astrid Kaelep

mise asemel leida võimalus, kuidas sina saad olukorda positiivsemaks muuta. Kui keegi sind süüdistab, ära hakka end kohe trotslikult õigustama, vaid kuula inimese mõtted ära, analüüsi neid ja mõtle, mida saad järgmine kord teisiti teha.

5.

Mõtle headest olukordadest kui kestvatest

Optimistlikule inimesele on kõik halvad asjad ühekordsed ja head asjad kest vad. Pessimistil on hoopis vastupidi. Proovi head hetked fookusse seada. Optimistlikud inimesed peavad end edu põhjustajaks ja saavad niimoodi iga korraga enesekindlust juurde.

Pe s s i m i s t l i k u d i n i m e s ed a g a arvavad, et kui nad korra läbi kukuvad, saadab neid terve elu ebaõnnestumine.

Positiivne mõtlemine vajab harjutamist nagu iga teinegi oskus.

Seega ei maksa võimalike tagasilöökide tõttu pettuda. Proovi lihtsalt uuesti!

Artikli koostas noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Astrid Kaelep alarojastu.com allika põhjal 9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 7

NIPP

Harjumused, mis tapavad su loovuse Elame väga kiirel infoajastul, kus püüame rohkem ajaga kaasas püsida kui seda väärtuslikult nautida. Selleks et halli massi sulandumist ära hoida ning oma loovust ja nutikust säilitada, tuleks aju pidevalt töös hoida. Loomingulised mõtlejad on tavaliselt valmis proovima uusi asju, et omandada rohkem kogemusi erinevates valdkondades. Seda võiksid kõik noored teha, muuta elu lihtsamaks ja mugavamaks, luua uuenduslikke lahendusi, olla julged ning jääda oma ideedele kindlaks.

Siin on mõned nipid loovuse arendamiseks.

1. Tee oletusi

Universaalseid innovatsiooniretsepte pole olemas ja iga inimene peaks välja töötama oma lähenemise sõltuvalt erialast, huvist, mõtteviisist või isegi meeskonna tüübist, mille tegemistes ta osaleb.

2. Harjuta unistamist

Suur paradoks on see, et loov mõtlemine ei pruugi olla kõrge IQ või õuna pähe kukkumise tulemus.

Tuleb regulaarselt treenida oma kujutlusvõimet, arendada oma 8

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

vaatlusvõimet ja unistada, olgu unistus siis suur või väike. See kõlab lihtsalt, kuid ometi on praegusel teabe ülekülluse ja linnaelu ajastul see oluline element meie igapäevaelust puudu. See aitab sind ega sea piire, et ideed on imelikud ja sobimatud.

3. Leia oma mõtete vahel seoseid

Iga loovuse õpik kinnitab, kui oluline on eraldada selgelt määratletud aeg loovaks mõtlemiseks ja innovatsiooniks. Loova mõtlemise järgmine reegel on lihtne: võta aega – näiteks üks tund päevas

Foto: Shutterstock

Loo loov mõtlemine kolme „kui“ ümber 1. Mis juhtuks, kui ma seda (objekti, süsteemi, sotsiaalset suhet jne) muudan?

2. Mida muudaksin või parandaksin selle objekti juures, kui sooviksin seda kümne aasta pärast kasutada?

3. Mida teeksin, kui mul oleks selle parandamiseks ühe miljoni dollari suurune investeering?

Need küsimused võivad saada võimsateks tööriistadeks. Oluline on neid oskusi rakendada, kasutades korduvalt „kolme kui“ valemit (või koostades oma küsimuste komplekti) igasuguste asjade kohta. Nii tekib palju uusi ideid.

või nädalas –, mille jooksul millegi konkreetse üle mõelda.

Mõtle, kuidas kaks või enam teemat on omavahel seotud. See aitab luua seoseid erinevate ideede vahel, mis võivad olla juhiseks lahenduse väljatöötamisel. Loo kombineeritud ideedest eraldi loend. Lähene sarnastele ideedele eri vaatenurkadest ja viska kõrvale need, mis ei ole omavahel seotud.

4. Õpi oma ideid tutvustama

Imelisest ideest on vähe kasu, kui ei oska seda nii väljendada, et köita inimeste tähelepanu või aidata teistel uuenduse või projekti olemusest aru saada.

On ütlus: „Kui sa ei suuda oma ideed kolme lausega väljendada, siis sul pole ideed!“ Üks olulisemaid innovatsioonioskusi on oskus esitada lühike ja selge kirjeldus uuest ideest

(kaks-kolm lauset – nagu hüüaksid neid lifti sulguvate uste vahelt) ning teha lühike esitlus (kaks-kolm minutit – nimetatakse liftikõneks).

Nagu iga teinegi oskus, vajab see palju harjutamist. Katseta oma lahendusi ja mõtle täiendavatele ideedele.

Lahenduste ja ideede testimine aitab sul kindlaks teha, milliseid mõtteprotsessi aspekte saab parandada ning milliseid osi saab erinevalt rakendada. Kasuta seda tüüpi testimist mõtteprotsesside edendamiseks.

5. Põrgata oma ideid teistele

Isegi suurepärane uuendaja vajab enda ümber inimesi, kes arutleks uute loominguliste ideede ja uuenduste üle ning aitaks ideid põrgatada. Kõik edukad firmad (Facebook, Google) on loodud inimeste poolt, kes koos ideid välja mõtlesid, oma uuenduslikke projekte kavandasid, investorite ja avalikkuse ette viisid ning mis kõige tähtsam, korraldasid ühiselt ajurünnakuid, põrgatades ideid, küsimusi ja täiustusi lõpuni välja.

Seetõttu on viimane oluline omadus, mida täiendada, olla väärtuslik meeskonnamäng ija, kes suudab ideid järgmisele tasemele viia. Mõne noore jaoks on see väga loomulik, samas mõnel ei tule meeskonnatöö nii lihtsalt. Kuid kunagi pole liiga hilja end selles treenida.

K a s u t a n e i d i d e i d , et e n d igapäevaselt arendada. Need on sulle abiks kõikjal, nii koolis luuletusi kirjutades kui ka hommikul riidesse panemisel.

Artikli koostas noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Maria Schotter topuniversities.com allika põhjal

KOGEMUSLUGU

TEEKOND muusikamaailma tippu Alika Milova on 20-aastane Narvast pärit noor, kes võitis saate „Eesti otsib superstaari“ kaheksanda hooaja. Ta on muusikaga tegelenud juba nelja-aastasest saadik ja loodab sellega jätkata kuni elu lõpuni.

Kuidas leidsid tee laulmiseni?

Selleni aitasid mind minu vanemad, kes said juba siis, kui ma väike olin, aru, et minust saab laulja, ja viisid mind lauluõpetaja juurde. 2015. aastal, kui osalesin „Laulukarusselli“ saates, kohtusin laulja Ithaka Mariaga. Sellest hetkest alates hakkas meie omavaheline koostöö.

Tänu tema ja vanemate soovitusele kolisin Tallinnasse, sest ta rääkis mulle, et Tallinnas on palju rohkem võimalusi.

Kuidas jõudsid saatesse „Eesti otsib superstaari“? „Eesti otsib superstaari“ saatega olin ma tuttav juba väiksena, sest kui ma päris väike olin, siis osales seal ka mu vanem õde. Kui kaheksanda hooaja osalejate otsimise reklaam tuli, siis Ithaka Maria teatas mulle, et selline võimalus on, ja soovitas ka mul proovida. Kogu protsess oli minu jaoks väga suur väljakutse ja natuke oli mul isegi kahju, et ma sain otse finaali ega saanud veel kord ennast proovile panna. Saate katsetele minnes ma ei oodanud, et ma üldse nii kaugele jõuan ja kohtunikele ning rahvale meeldima hakkan, sest mu emakeel ei ole ju eesti keel.

Mida tundsid pärast superstaarisaate võitu?

See oli minu jaoks ootamatu.

Muidugi, top kolme jõudes olin ma valmis, et võin võita, aga ma ei olnud selles viimase sekundini kindel. Pärast superstaarisaate võitu teadsin kohe, et nüüd hakkab see raske töö pihta. Tuleb

Alika Milova hakata lugusid välja laskma, intervjuusid andma ning kontsertidel esinema.

Kust ja kuidas alustada laulu kirjutamist?

Igaühel on oma meetod. Mina näiteks lähen klaveri juurde ja proovin seal midagi teha. Kui sa aga ei oska mõnda pilli mängida, siis alati on võimalus näiteks ümiseda või kasutada näiteks kehapilli, et saada midagi kirja. Muidugi võib alustada ka sõnadest – kui see on lihtsam viis laulude kirjutamist alustada, siis on ka see võimalus olemas.

Pärast superstaarisaate võitu teadsin kohe, et nüüd hakkab see raske töö pihta.

Kes oli sinu kõige suurem eeskuju väiksena? Kes praegu?

Mulle eriti ei meeldi sõna „eeskuju“, sest ma arvan, et me ei peaks valima endale inimest, kellega me tahame sarnased olla, sest igaüks on omamoodi. Ma ütleksin pigem lemmikartist ja selleks on mul lauljanna Zemfira, kes tegeleb rokkmuusikaga ja on müünud nüüdseks üle kolme miljoni plaadi.

Foto: Silver Mikiver

Kas lauljaks õpitakse või sünnitakse? Miks nii arvad?

Ühe saavutuse peal ei saa elada elu lõpuni.

Ma arvan, et artistiks sünnitakse, aga lauljaks õpitakse, sest oma häält on võimalik alati treenida, aga artistlikkus tuleb üldjuhul juba sünniga kaasa. Ei ole aga sellist asja, et keegi ei või saada kunagi artistiks.

saavutada. Superstaarisaate võit oli saavutus, aga see ei olnud piir.

Kuidas sinu lähedased on aidanud ja toeks olnud?

Kas sul on enda lauludest ka mõni lemmik? Kui jah, siis milline?

Nad on olnud väga toetavad. Alati enne uue loo väljaandmist lasen oma vanematel laulu kriitilise pilguga kuulata. Vanematega saan alati kindel olla, et nad annavad ausat tagasisidet, sest nad on sarnaselt minuga kriitilise iseloomuga ja ütlevad alati välja, kui neile midagi ei meeldi.

Kuhu edasi?

Muidugi tegelen ma ka edaspidi laulmisega. Plaanis on ka mõned koostööd, mis hetkel veel saladuses.

Mida ütleksid hater’itele (vihkajatele)?

Ega midagi väga ei ütlekski. Kui ma midagi ütleks, siis see annaks neile energiat juurde. Parem on lasta neil lihtsalt olla.

Mis on sinu suurim saavutus?

Ühe saavutuse peal ei saa elada elu lõpuni. Proovin pigem rohkem

Selleks on üks minu veel avaldamata lauludest, mille plaanin tulevikus kindlasti ka välja lasta.

See ootab lihtsalt oma aega. Mis lemmiklaul see oleks, kui ma seda välja ei annaks?

Nüüd on uus singel väljas. Millised on tunded ja kuidas läks salvestamine?

Tunne on muidugi väga hea. Tegu on valdavalt eestikeelse lauluga, kuid pealkiri ja refrään on prantsuse keeles, pealkiri on eesti keelde tõlgituna „See on elu“. Filmimisega oli nii, et olin seal see, kes ma olen.

Laul räägib enda maailmas olemisest, kuidas ma näen oma silmadega seda maailma, neid inimesi ja kuidas ma ennast tunnen.

Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Hanna-Maria Johanson 9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 9

INTERVJUU Baltimaade esimeste päikeseautode valmimisse annavad Solaride’is oma panuse paljud aktiivsed noored, kes jõuavad tegeleda mitme asjaga. Üks neist on elektroonikatiimi liige Joosep Ress, kes õpib Tartu Jaan Poska gümnaasiumi 12. klassis. Sel aastal osales ta ETV saates „Rakett 69“ ning vabal ajal tegeleb omanäolise ja huvitava hobiga – slackline’imisega.

Foto: erakogu

Joosep Ress koos Solaride’i tiimi noortega

Kõigil on päevas 24 tundi Kelleks end sisimas pead?

Olen hästi uudishimulik ja suure teotahtega. Kui mind miski huvitab, võin seda palju ja intensiivselt teha.

Miks tegid oma valiku just inseneeria ja teaduse poole?

Minu jaoks oli see justkui loogiline valik, sest on mulle juba väiksest saadik huvi pakkunud. Ma pole muid asju nii tõsiselt kaalunud.

Keerasin kruvikeerajatega asju lahti ja kinni, eks sealt see tuligi. Vanaisa oli elektrik, võib-olla väike pisik on sealt. Ei oska öelda. Valik on suhteliselt kerge olnud.

Millega täpsemalt iga päev tegeled?

Tegelen põhiliselt gümnaasiumi lõpetamisega ja ülejäänud aeg läheb Solaride’i tegemiste alla. Kui aega jääb üle, teen trenni ja olen koos sõpradega.

Mis viib sind elus edasi?

Asjade tegemine, mis mulle meeldivad ja korda lähevad. Solaride’i tiimi ülesanded ja eesmärgid. Eriti ehitus ja mudelite loomine.

Kuidas sattusid Solaride’i tiimi?

Paar tuttavat olid juba tiimis, hiljem nägin sotsiaalmeedia kaudu postitust, et otsitakse uusi insenere.

Mõtlesin, et proovimine ei võta mult midagi ära, ja kandideerisin.

Siin ma nüüd olen.

10

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Millega Solaride’is tegeletakse?

Väiksem eesmärk on päikeseauto ehitus, millega Austraaliasse võistlema minnakse. Suurem aga Eesti tööturule uute inseneride juurdekoolitamine. Seal on nii koolitusi kui ka materjalide jagamist. Lisaks inseneeria õppimisele on valikuna olemas turundus ja finants.

Iga inimene täidab peamiselt enda tööülesandeid, ent samas on igaühel võimalik kokku puutuda ka teiste valdkondade esindajatega erinevatel üritusel osaledes.

Aega ei jää lihtsalt üle, et oma n-ö suunast väljaspool tegutseda.

Kindlat ajakava meil ei ole. Igaüks saab otsustada, kui palju teeb ja ajaliselt jõuab. Kui ülesanded on täidetud, on kõik korras, siis võid isegi lisategevusi saada.

Väiksematele lastele on kindlasti kasulikud robootikaringid, kust saab kogemusi eri valdkondades: elektroonika, mehaanika, programmeerimine.

Mis võimalused on noortele inseneerias?

Väiksematele lastele on kindlasti kasulikud robootikaringid, kust saab kogemusi eri valdkondades: elektroonika, mehaanika, prog-

rammeerimine. Üliõpilastele oleks kasulik liituda Solaride’i tiimiga, see on väärtuslik kogemus, kui oled valmis aega ära andma. Teen väikest promo ka ikka. (naerab)

Sain väga hea kogemuse pinge all töötamisest ja tiimitöö tähtsusest.

Huvitav oli teada saada, kuidas telesaadete tegemine tegelikult toimub.

Kindlasti suurenes esinemisjulgus.

Kas koolisüsteem aitab inse neri mõtlemisviisi kujundamisele kaasa? Kui mitte, siis kuidas saaks paremini?

Sul on väga huvitav hobi: slackline’imine. Mida see endast kujutab?

Veidike ikka aitab, nt füüsika- ja matemaatikatunnid. Saan aina rohkem aru, miks koolitunnis õpitud asju on vaja teada. Igasugused valemid on väga kasulikud.

Koolihariduse nõrk pool ongi see, et see on väga teoreetiline, praktilist kogemust saadakse väga vähe. See jätkub ka ülikoolis. Enamik tudengeid ei tea, kuidas tootmine käib, sest ei ole seda protsessi ise läbi teinud. Selle tõttu ei olda kursis, mida on üldse võimalik toota ja mida mitte. Lihtsalt räägitakse klassiruumis mingeid asju. Siin aitavadki sellised projektid nagu Solaride ja Tudengi Vormel. Saad kogemuse, kui ise detaili valmis teed ja näed, kuidas on seda valmistada.

Võib-olla on miljon viga, mida näed, et ei tasu teha. Koolis võid õppida teoreetilist poolt, kuid praktika oleks ka ideaalne koolisüsteemi osa.

Kuidas mõjus sulle „Rakett 69-s“ osalemine? „Rakett 69“ saade andis mulle uusi väärtuslikke kontakte ja tutvusi.

See on tasakaalusport, mis on kehale kasulik ja annab võimaluse taevalaotusel kõndida. Põhimõtteliselt tänapäeva köielkõndimine, kus on sellised kitsad 2–5 cm lindid, mis on spetsiaalselt venivamaks tehtud. Väga paljude Eesti koolide õues on need tegelikult olemas. Kogenumatega käime enda varustusega kõrgemale pikemaid liine panemas. Selles mõttes lihtne: kui tahad trenni teha, paned ise üles ja teedki.

Mis on sinu siiani suurim saavutus?

„Rakett 69“ saates käimine oli hea ja ka Solaride’i tiimi saamine – minu jaoks olulised asjad. Eks näis, mis veel tuleb.

Mida sooviksid endavanustega jagada?

Kõigil on päevas 24 tundi, erinev on ainult see, mida inimesed nende tundidega ette võtavad. See on miski, millele mõelda, et oma aega efektiivsemalt kulutada.

Intervjuu tegi Meriliis Kivimägi

INTERVJUU

Juko-Mart Kõlar:

üheksa soovitust, kuidas oma ideid edukalt ellu viia saada ja kohe lõppkasutajateni viia.

Esimene versioon ei pea olema täiuslik, sellest olulisem on koguda võimalikult kiiresti tagasisidet ja vastavalt tagasisidele toodet täiustada. Liiga palju aega, energiat ja raha kulutatakse sellele, et arendada tooteid ja teenuseid, mida tegelikult ei taheta ega vajata. Õppimine praktilise katsetamise kaudu on kõige tõhusam.

Kuna üle-eestilise noorsootöö nädala raames keskendume enesearengu ja loovusega seotud teemadele, on oluline arendada ka oskust ettevõtlikult asjade peale mõelda, genereerida hulganisti ideid ning teada saada, kuidas oma mõtteid ka päriselus teoks teha. See artikkel on valminud koostöös Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia direktori Juko-Mart Kõlariga, kes jagab lugejatega oma soovitusi, kuidas oma ideid tõhusalt ellu viia.

1. Leia enda ümber üks-kaks sõpra, kes suhtuvad ideesse samasuguse kirega nagu sina. „Kui tahad kiiresti minna, mine üksi, kui tahad kaugele jõuda, mine koos,“ ütleb Hiina vanasõna. Üksinda oled liialt sõltuv isiklikest tujudest ja on oht esimeste raskuste korral kergemini alla anda. Koos saate üksteist innustada ja toetada, ülesandeid jagada.

2. Kutsu enda tiimi inimesed, kes on sisemiselt motiveeritud.

Motivatsioonil on suures plaanis kaks suunda – sisemine ja väline: esimene tuleneb huvist tegevuse enda vastu, teine on seotud väliste faktoritega (raha, staatus, auhinnad, karistused).

Vä l i s t e f a k t o r i t e m õ j u o n sageli lühiajaline, pikaajaliselt ei ole inimest võimalik motiveerida näiteks palga tõstmisega. Seega tuleks tiimi kutsuda inimesed, keda huvitab sisuliselt mingi probleemi lahendamine, millegi uue õppimine, idee elluviimine või teatud muudatuse esilekutsumine ühiskonnas.

3. Kaasa tiimi erinevate oskuste ja teadmistega inimesi.

Inimlikult on meil kalduvus lävida omasugustega, kes näevad maailma nii nagu meie, kel on n-ö sarnane perspektiiv elule. Tegelikult peak-

Foto: erakogu

sime teadlikult kaasama just nimelt erinevate oskuste, isikuomaduste ja kogemusega inimesi, kes avardaksid meie perspektiivi, ning panema need inimesed ühiselt pingutama. Mõnikord räägitakse minimaalse elujõulise tiimi puhul kolmest H-st: hipster (tiimi liider, visionäär), hacker (tehnilise taibuga realist, kes suudab midagi päriselt valmis ehitada) ja hustler (keegi, kes suudab idee maha müüa).

4. Võta rahulikult aega visiooni ja eesmärkide formuleerimiseks.

Visioon annab kogu tiimile kompassi ja hästi sõnastatud eesmärgid annavad konkreetsed suunised igapäevasteks tegevusteks. Hästi sõnastatud eesmärgid lähtuvad SMART-mudelist ehk need on spetsiifilised (specific), mõõdetavad (measurable), saavutatavad (achievable), realistlikud (realistic) ja ajaliselt määratletud (timely). Kui visioon ja eesmärgid on ühiselt läbi arutatud ja selgelt kommunikeeritud, on nende saavutamine palju tõenäolisem.

5. Eeldamine on kõigi vigade ema.

Idee elluviimisel ei tohiks praktiliselt midagi eeldada, vaid kõiki eeldusi tuleks tegelikkuses kontrollida. See on sarnane teaduslike

hüpoteeside kontrollimisega – meil on teatud oletused maailma kohta ja nüüd on vaja välja selgitada, kas need ka paika peavad. Sama kehtib ideede elluviimisel – see, et meie midagi arvame, ei tähenda, et asjad päriselt nii on. Peaksime kavandama sellised testid, mille abil saaksime võimalikult kiiresti ja odavalt teada, kas meie eeldused peavad tegelikkuses paika.

6. Räägi enda ideest võimalikult paljudele.

Mida rohkemate inimestega räägid, seda rohkem saad tagasisidet ja seda rohkem on võimalik õppida, aga ka nõuandjaid, poolehoidjaid ja toetajaid leida. Sa ei tea kunagi, kes võib sulle idee elluviimisel abiks olla. Võimalik, et jutt sinu ideest jõuab oluliste investorite või potentsiaalsete partneriteni. Mõnikord kardetakse, et keegi teine võib „idee ära varastada“.

Mina seda ei kardaks – ideid võib olla igaühel, lõpuks on küsimus selles, kes idee päriselt ellu viib.

7. Vii prototüüp võimalikult kiiresti turule, isegi kui see on toores.

Selle asemel, et lõputult lihvida „täiuslikku“ toodet, proovi prototüüp võimalikult kiiresti valmis

8. Ära anna alla. Mitte kunagi.

Kui ajakirjanik küsis Thomas Edisonilt läbikukkumise kohta, olevat ta vastanud: „Ma leidsin lihtsalt 1000 moodust, kuidas asi ei tööta“, enne kui ta elektrihõõglambi leiutas. Kõik edukad ettevõtjad on korduvalt kukkunud, kuid sellest hoolimata püsti tõusnud ja teekonda jätkanud.

Eksimused võiks ümber mõtestada ja näha neid mitte lõpliku läbikukkumise, vaid arengu osana. Need, kes pole kordagi kaotusekibedust tundnud, pole tõenäoliselt ka midagi eriti olulist saavutanud.

Ole nagu jonnipunn, see mänguasi, mida ei saa ümber lükata.

9. Ole uudishimulik ja avatud meelega, otsi võimalusi, mitte vabandusi.

Uudishimu on üks olulisemaid omadusi, mis soodustab ideede arendamist ja elluviimist. Huvi selle vastu, kuidas asjad töötavad ja kuidas maailm tervikuna toimib.

Hoidu kinnisideedest ja stampmõtlemisest, mis pärsivad loovat mõtlemist. Ole alati avatud meelega, küsi „miks?“ ja „kuidas?“.

Sihtkohta jõudmiseks on alati mitu teed, mida sa ei pruugi veel teada. Küsi ja uuri, millised need teed on ja millist võiks just selles olukorras kasutada. Mis peamine, ära otsi vabandusi ja põhjendusi, miks midagi teha ei saa, vaid mõtle, kuidas saab. Ära süüdista olukordi ja inimesi enda ümber, vaid võta vastutus ja mõtle, mis on parim, mida sa teha saaksid.

Artikli koostas Maris Praats, toimetasid noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlikud Helerin Leemets ja Daria Dmitrijeva 9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 11

PERSOONILUGU

Luues koos seda maailma, kus elame,

saab see palju enam meie endi nägu

uut süsteemi, mis vastab rohkem kõigi osapoolte ootustele ja vajadustele.

Maria Rahamägi on Edumuse juht ja asutaja. Lisaks on ta vedanud mitmete algatuste, näiteks EdTech Estonia, „Igale koolilapsele arvuti“ ja Shkola Nadii sündi. Uurisime Marialt ettevõtlikkuse, loovuse ja tema kogemuste kohta selles vallas.

Millised oleksid teie nõuanded ettevõtlikule noorele või noorele, kes tahab olla ettevõtlikum, aga pole kindel, kust oma ideede realiseerimist alustada?

Noor tele ma soovi taks kõige rohkem lihtsalt katsetada erinevaid võimalusi. Minge vabatahtlikuks, osalege noortevahetustes ja käige praktikatel. Kui kahtled, kas minna või mitte, siis kindlalt mine. See on see aeg, mida sa kunagi tagasi ei saa, aga need kogemused ja teadmised jäävad. Laia silmaringi põhjal saavad tekkida väga huvitavad uued ideed ja lahendused ning sealt võib tulla välja sinu järgmine võimalus või miks mitte pikaajalisem karjäär.

Mis on teie jaoks ettevõtlikkus?

Miks see on oluline?

Ettevõtlikkus tähendab minu jaoks millegi ette võtmist ja ärategemist.

Eesti keeles on natukene naljakas, et sõnad ettevõtlus ja ettevõtlikkus on väga lähedalt seotud. Selleks aga, et olla ettevõtlik, ei pea tingimata alustama oma ettevõtet, ettevõtte loomine on administratiivne tegevus, mis iseenesest väärtust ei loo.

Ma leian, et iga noor ja miks mitte ka täiskasvanu peaks vaatama elu just sellise pilguga, et mida saaks tema ette võtta selleks, et elu – kas siis tema elu või üldiselt elu tema ümber – läheks paremaks. Niimoodi, luues koos seda maailma, kus elame, saab see palju enam meie endi nägu ning seeläbi ka meile parem.

Nüüdseks on Edumus tegutsenud juba neli aastat. Mida on need aastad teile õpetanud, kuidas teid arendanud?

Ma ütleks, et peamine asi, mida Edumusega toimetamine on mulle õpetanud, on vastupidavus.

Lisaks olen õppinud enam õppima ja delegeerima ning oma tööd väga efektiivseks tegema. Päris kindlasti ei saa väita, et nendes asjades olen super hea, see skaala ja teekond on palju pikemad, kui võibolla oleks osanud arvata.

Olen samuti omal nahal kogenud ja veendunud, et algaja naiivsus on mõnikord vägagi positiivne. Kui seda ei oleks olnud ja ma oleks kohe ette teadnud, et mingid kohad saavad olema nii rasked ja nii suured väljakutsed, siis võib-olla ma polekski seda teed alustanud.

Kuidas tulete toime keerulisemate aegade ja väljakutsetega?

Keerulisematel hetkedel võtan üks päev või isegi üks tund korraga, üritan sellest midagi kasulikku teha 12

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Maria Rahamägi

ja nii saavad raskused ületatud.

Selline lühike perspektiiv on aidanud üle saada raskematest momentidest.

Aga teisalt on pikk perspektiiv see, mis mind pikaajaliselt motiveerib ja on nagu Põhjatäht minu teel ja aitab ikka edasi sammuda.

Kuigi tuleb ette ootamatuid takistusi, siis enam tuleb ette ikka õnnestumisi ja uusi põnevaid võimalusi. Start-up’ide maailmas lihtsalt liigub kõik justkui gaas põhjas, mistõttu õnnestumised on väga suured, aga läbikukkumised on samuti väga valusad. Niisiis ma näengi, et see valdkond õpetab enim just vastupidavust.

Keerulisematel hetkedel võtan üks päev või isegi üks tund korraga.

Kuidas loovus on teil aidanud jõuda sinna, kus praegu olete?

Ma näen, et loovus on mänginud väga suurt rolli minu elus ja töös.

Kuigi ma ise ei näe ennast väga loova inimesena, siis kui ma räägin teistega, eriti mõnest konservatiivsemast valdkonnast, siis ma saan aru, et ma vist olen seal loovam kui mõni teine.

Foto: Jakob Meier

Minu hinnangul on mu loovust aidanud kasvatada just lai silmaring eri valdkondades. Lisaks olen ka päris palju raamatuid lugenud, vaadanud YouTube’ist väga harivaid videoid ja kuulanud podcast’e.

Need teadmised aitavad mul luua valdkondade vahel paralleele ja neid rakendada, näiteks võiks sõidujagamisäppides, nagu Boltis, toimivat efektiivsust hariduses rakendada ja voilà – Edumus School.

Teie südameasjaks võib pidada haridussüsteemi arendamist ja õppijakesksemaks muutmist. Mis motiveerib teid tegutsema ja olema ettevõtlik?

Haridussüsteem ei ole arenenud teiste valdkondadega päris samas tempos, niisiis on väga palju potentsiaali muutuda efektiivsemaks, õppijakesksemaks, õpetajatele meeldivamaks töökeskkonnaks – ja seda kõike korraga.

Teiselt poolt, vaadates tänast ühiskonda, näen ma kiiret vajadust juba neid muutusi ellu viia. Meie ühiskond on vananev ja samas väga mitmekesiste vajadustega tuleviku tööjõule. Standardiseeritud haridussüsteem ei vasta nendele vajadustele ega õppijate ootustele.

Näen, et oleme tänase haridussüsteemi eluea lõppu jõudnud ja niisiis on see meie võimalus luua

Läbi kogemuste õppimine on palju mõjusam kui koolis teooria kuulamine või lugemine.

Uute kogemuste ja teadmiste arendamist saab alustada juba koolis valikainetega, mis on suurepärane võimalus avardada oma silmaringi ja saada baasteadmised erinevatest valdkondadest. Edumus Schoolis oli sügisel pakkumisel juba 40 erinevat teemat ning jaanuaris on neid veelgi rohkem. Läbi kogemuste õppimine on palju mõjusam kui koolis teooria kuulamine või lugemine.

Mis või kes teid inspireerib?

Ma ütleks, et mind inspireerivad teised inimesed. Mulle meeldib näha, kuidas nad õnnestuvad, kuidas nad teevad midagi, mida nad muidu ei oleks teinud, ja rikastavad enda ja teiste elu. Edumus on igatpidi olnud õppimise ja õppiv organisatsioon, seda nii õpetajate, õpilaste kui ka meie endi kontekstis. Ja ma näen, et selline suurema potentsiaali realiseerimine ja see meeletu võimalus, mis meil täna maailma kontekstis on, ongi see, mis mind kõige rohkem inspireerib.

Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Laura-Liisa Tõldsepp

PRAKTIKA

Foto: Shutterstock

Eneserefleksiooni eri mudelid ja nende rakendamine reaalelus Kas sooviksid ennast paremini mõista ja osata suunata oma energiat unistuste elu loomisele? Või siis oma mõtlemis- ja käitumisviise ise kujundada ning sellest protsessist maksimumi võtta? Sel juhul on eneserefleksioon sulle abiks!

Aga enne eri mudelite katsetamist ja ellurakendamist uurime, mida tähendab mõiste „reflektsioon“.

Ref leksiooni defineeritakse kui aktiivset teadvustatud indiviidi tegevuse või tegevuse aluseks olevate väärtuste, uskumuste või arusaamade isiklikku või toetatud analüüsiprotsessi. Selle protsessi tulemusel toimubki indiviidi seni kasutatud lahenduste, strateegiate ja toimimise muutmine või säilitamine tuleviku arengut silmas pidades; kujunevad uued teadmised, toimub pidev õppimine ja käitumise muutumine. Refleksioonist võib rääkida ka kui tagasivaatamisest, kusjuures tagasivaatamine võib toimuda nii asetleidva situatsiooni ajal kui ka pärast seda.

Mis on aga ref leksiooni eesmärk? Eesmärk ongi analüüsi käigus muuta seni kasutatud probleemseid strateegiaid ja toimimismustreid kvalitatiivselt paremini toimivateks, isiklikku arengut soodustavaks.

1. MUDEL: Gibbsi refleksiooniring

 Tegevuse, situatsiooni või objekti kirjeldus – vastatakse küsimusele mis toimus? Lihtne ja objektiivne kirjeldus. Siin ei anta hinnanguid ega tehta järeldusi. Näiteks kirjeldatakse, kus toimus; kes seal veel olid; miks seal oldi; mida tehti; milline oli tegevuse kontekst; mis toimus; milline oli minu osa selles; milline roll oli teistel; milline oli tulemus.

 Tunnete kirjeldus – vastatakse küsimusele millised olid tunded? Meenutatakse ja mõeldakse selle üle, millised tunded olid kogemuse saamise ajal ja pärast seda. Sellel tasemel veel ei analüüsita. Näiteks räägitakse kogemuse-eelsetest tunnetest; mida tunti kogemuse saamise ajal; kuidas teised end tundsid; mida tuntakse pärast kogemuse saamist; mida tuntakse praegu.

Väljendatakse põhiemotsioone: rõõmu, viha, üllatust, vastikust, hirmu, kurbust.  Hinnangu andmine – vastatakse küsimusele mida oli selles kogemuses head ja halba?

Hinnatakse saadud kogemust või tehakse selle kohta otsuseid. Näiteks arutletakse, mida oli selles kogemuses head ja mida halba; mis läks hästi; mis ei läinud nii hästi.  Analüüsimine – vastatakse küsimusele mis oli selle situatsiooni mõte? Mängu tuuakse ideid väljastpoolt saadud kogemust, mis aitavad selle üle arutleda.

Kogemus jagatakse osadeks ja osi analüüsitakse eraldi. Vaadeldakse olukorda mitmest aspektist. Analüüsitakse enda tugevusi ja nõrkusi, võimalusi jms. Näiteks analüüsitakse, mis ja miks läks hästi; mida ja miks tehti hästi; mida teised tegid hästi; miks läks halvasti; mis aitas ja mis ei aidanud.

 Järelduste tegemine – vastatakse küsimusele mida veel teha saab? Kogemusest ja selle analüüsimisest tehakse nii üldiseid kui ka isiklikke järeldusi. Antakse ülevaade enda ja teiste inimeste käitumise panusest tegevuse tulemustesse ning sellesse, mida oleks saanud teha teistmoodi. Näiteks arutletakse alternatiivsete tegevuste ja lähenemiste üle; mida saaks teha teisiti (isegi kui kõik läks hästi); kas negatiivseid tegevusi saab vältida; kas positiivseid tegevusi saab teha efektiivsemaks; räägitakse järeldatud teadmistest, kuid mitte konkreetselt teadmise rakendamisest, kasutamisest.  Tegevusplaani koostamine – vastatakse küsimusele kui see situatsioon toimuks uuesti, mida ma teeksin? Arutletakse sama situatsiooni kordumise üle ja plaanitakse, mida siis tehakse – kas tegutsetakse teistmoodi või samamoodi. Näiteks: mida tuleb tulevikus teha, et suurendada tõenäosust saada sarnaseid positiivseid tulemusi või vähendada tõenäosust saada negatiivseid tulemusi; mida on vaja õppida; kuidas võiks seda õppida; räägitakse konkreetselt millegi rakendamisest, kasutamisest edaspidi, tulevikus.

See mudel toetab praktilist ref leksiooni ehk analüüsitakse konkreetseid kogemusi ja saavu9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 13

PRAKTIKA praktilise kogemuse hindamine ja analüüsi tulemusel uute tegevussammude loomine. Kasuta seda mudelit näiteks koolitustel praktiliste tegevuste või kooli õpiprojektide analüüsimiseks!

3. MUDEL: „SIBULA“-mudel refleksiooni tasemete iseloomustamiseks

Foto: Shutterstock

tatud tulemusi ning seejärel otsitakse alternatiivseid tõhusamaid lahendusi järgmiseks korraks, kui satutakse sarnasesse situatsiooni.

2. MUDEL: Korthageni ALACT-mudel refleksiooni struktureeritud protsessi kirjeldamiseks

Selle lähenemise puhul ref leksioonile on oluline tasakaalustatud fookus mõtlemisele, tund-

misele, tahtmisele ja tegevusele (thinking, feeling, wanting, acting).

ALACT-mudel kirjeldab refleksiooniprotsessi üldist struktuuri (erinevaid järgnevaid etappe), kuid ei kirjelda ref leksiooni SISU. ALACT-mudel sobib päris hästi algajale refleksiooni tegijale, kuna mudel on struktureeritud üpris lihtsalt ja arusaadavalt. Peamised eesmärgid on siin

Seda mudelit tasuks kasutada ref leksiooni sügavuse ja kvaliteedi hindamiseks. Joonis selgitab, millised on erinevad refleksiooni tasandid. Kirjeldavad ref leksioonid hõlmavad ainult keskkonna ja käitumise tasandeid.

Tehnilises refleksioonis analüüsitakse ka pädevusi ja oskuseid ning selle põhjal seatakse praktilisi uusi (õpi)eesmärke või leitakse konkreetsetele probleemidele lahendusi. Sügava ja kriitilise refleksiooni puhul käsitletakse ka tõekspidamiste, identiteedi ja missiooni tasandeid ning seeläbi kujuneb välja kõrgem teadvusaste ja antakse tõuge transformatiivseks muutuseks.

Artikli koostas Noorte Ekspressi peatoimetaja Daria Dmitrijeva minnaise265167892. wordpress.com allika põhjal

 etapp => TEGEVUS (A – action) – toimub reaalne tegevus või saadakse reaalne kogemus.  etapp => TAGASIVAADE TEGEVUSELE (L – looking back on the action) – pärast tegevust või ka selle kestel mõeldakse tagasi esimesele etapile. Eriti toimub see juhul, kui midagi läks teisiti, kui planeeriti, miski ei õnnestunud vms. Minnakse edasi järgmise etapi juurde.  etapp => TEADLIKKUS OLULISTEST ASPEKTIDEST (A – awareness of essential aspects) – siin saavad kindlad aspektid kindla tähenduse, otsitakse seoseid.

Saadakse näiteks aru, mis põhjustas ebaedu esimeses faasis.  etapp => ALTERNATIIVSETE TEGEVUSMUDELITE LEIDMINE (C – creating alternative methods of action) – valitakse teistsugune lähenemine või käitumisviis.  etapp => UUE TEGEVUSE PROOVIMINE, KATSETAMINE (T – trial) – see on juba uus tegutsemine ja seega uue ringi algus.

KESKKOND — Millega ma kohtusin? Millega end sidusin?

See tasand viitab kõigele sellele, mida inimene kohtab väljaspool iseennast KÄITUMINE — Mida ma teen? Refleksioonis keskendutakse nii efektiivsetele kui ka ebaefektiivsetele käitumismudelitele PÄDEVUS, OSKUSED — Milles olen pädev, hea?

TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED — Mida ma usun? See tasand viitab ümbritsevale maailmale, mis on sageli tundmatu.

IDENTITEET — Kes ma olen (oma töö/õppimisega seoses)?

Arutletakse teemadel, kuidas me ennast ja oma enesekontseptsiooni kogeme.

MISSIOON — Mis mind inspireerib? Mis on minu üldisem olemus? Mis annab tähenduse ja olulisuse minu tööle ja elule?

Lugemisbingo Bingo on koostatud üle 25 noore lemmikraamatutest.

“ON LOVE”, Stendhal

“21 KIRJA ELUST JA SELLE VÄLJAKUTSETEST”, Charles Handy

“THE PICTURE OF DORIAN GRAY”, Oscar Wilde

“MÕTLESIN SU VÄLJA”, Francesca Zappia

“EMMA”, Jane Austen

“MAAILMA OTSAS. PILDIKESI HEADE INIMESTE ELUST”, Andrus Kivirähk

“MIND POWER”, John Kehoe

“THE SECRET“, Rhonda Byrne

“EUGENE ONEGIN“, Alexander Pushkin

“TERASPOISS”, Jüri Parijõgi

“1984”, George Orwell

“KAKLUSKLUBI”, Chuck Palahniuk

“SADIE”, Courtney Summers

“HIIRTEST JA INIMESTEST”, John Steinbeck

“EMAPIIM”, Nora Ikstena

“TEENIJANNA LUGU”, Margaret Atwood

“SINA MINU KÕRVAL JA MAAILM MEIE VAHEL”, Nicola Yoon

“MAETUD HIIGLANE”, Kazuo Ishiguro

“VALGE NAGU LUMI”, Salla Simukka

“MINU GENIAALNE SÕBRANNA”, Elena Ferrante

“KUS LAULAVAD LANGUSTID”, Delia Owens

“KUIDAS VÕITA SÕPRU JA MÕJUTADA INIMESI”, Dale Carnegie

“AATOMHARJUMUSED”, James Clear

“MEIE”, Jevgeni Zamjatin

“ZEN AND THE ART OF HAPPINESS”, Chris Prentiss

“VIIMANE KUSTUTAB TULE”, Bethany Clift

“VARJUL POOL”, Brit Bennett

“CRIME AND PUNISHMENT“, Fyodor Dostoevsky

“LOOVUSEST JA LOGELEMISEST”, Jaan Aru “THE METAMORPHOSIS”, Franz Kafka

Lugemisbingo koostasid noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlikud Lisette Tarto ja Anastassia Surgutšova.

KOGEMUSLUGU

Lihtne poisiklutt,

kellele meeldivad makaronid pastafarismi usku. See on loonud palju kontakte ja toonud hästi palju võimalusi.

Kokanduse vallas tegutsev Alex Aus (20) on Tartu noor, kes lõpetas kaks aastat tagasi Hugo Treffneri gümnaasiumi ja tegeleb nüüd ettevõtlusega.

Kust alustada?

Peab täpselt teadma, mida tahetakse: peavad olema kindlad unistused ja eesmärgid ja alles siis saab hakata nende poole liikuma. Mulle on see edu juurde toonud, et ma olen sotsiaalmeedia mahtu vähendanud ja kui keegi ütleb mõne hea mõtte, siis see jõuab mulle päriselt kohale. Oluline on valida endale kindlad sisuloojad, kes viivad edasi selle eesmärgini, kuhu jõuda tahan.

Kes sa oled ja millega sa tegeled?

Minu põhiline loosung on see, et olen lihtne poisiklutt Tartu külje alt, kellele meeldivad makaronid.

Niimoodi paljud mind teavad. Ma ei pea ennast niivõrd kokaks, vaid pigem ettevõtjaks. Kokandus on see, millest kõik algas, ja see on kõige suurem kirg, mida ma olen oma elu jooksul palju esile toonud, olles sellele kõige rohkem rõhku pannud. Projekte on teisigi ja lõppkokkuvõttes mulle lihtsalt meeldib ehitada. Väiksena ütlesin, et tahan saada leiutajaks, ja hiljem tulevikus hakkasin mõtlema, et ma ju olengi leiutaja, sest tegelikult ettevõtjana on mul vabad käed ja võin ehitada ükskõik mida.

Kuidas leidsid tee TikToki?

Kui alustasin kokandusega, siis umbes samal ajal algas ka mu ettevõtluse teekond. Ühel päeval tõi isa mulle raamatu (Jaak Roosaare „Rikkaks saamise õpik“) laua peale ja ütles, et kui ma selle läbi loen, siis saan 50 eurot. Hakkasin lugema ja mõte avanes. Pärast seda võtsin juba järgmise raamatu (Robert T. Kiyosaki „Rikas isa, vaene isa“) ja siis hakkasin oma nina aina rohkem ettevõtluse maailma sisse pistma ja seejärel vaatasin sellest videoid. Toona oli mulle kõige suurem eeskuju Gary Vaynerchuk, kes soovitas kõigile, et minge TikToki. Nalja pärast mõtlesin teha TikToki kokandusvideo, milleks oli video veganlasanjest, ja see sai väga populaarseks, isegi soomlased vaatasid. Siis ma postitasin veel paar videot ja ka nendel läks hästi.

Vahepeal tuli langus (ei postitanud ning tegin muid asju) ja TikToki tagasi tulles olid mul mu TikToki numbrid meelest ära läinud ja mulle ei mahtunud pähe, et 7000 inimest on minu postitust laikinud. Pärast seda sain aru, et TikTok on ikka hea koht ettevõtluseks, ja hakkasin seejärel rohkem postitama.

Kui saaksid noortele midagi öelda, siis mis see oleks (mõttetera, soovitus)?

Olge ägedad, nagu te olete!

Kas sul on mingi salametoodika või nipid, mis ideede arengule kaasa aitavad?

Loovus on treenitav, aga mingis mõttes tuleb ka sünniga kaasa.

Hästi loovust treenivad on arvutimängud ja fantaasiafilmid, nii et soovitan nendega tegeleda.

Alex Aus

Kust saad inspiratsiooni uute TikToki videote ja retseptide jaoks?

Retsept ei ole ühegi koka oma, see ei saa olla võimalik, et inimesed ütlevad, et see on nende välja mõeldud retsept. Samamoodi on kunsti ja spordiga, sest alati on keegi midagi teinud. Oleme väga palju mõjutatud ümbritsevast keskkonnast. Vaadates kokandusvideoid, hakkavad teatud asjad külge. Ma julgustan noori vaatama videoid, kui

Peab täpselt teadma, mida tahetakse: peavad olema kindlad unistused ja eesmärgid ja alles siis saab hakata nende poole liikuma. neid hakkab midagi huvitama, sest ka mina olin see, kes neid vaatas, ja tänu nendele sai kõik alguse. Ma ei ole ulmeliselt originaalne, ma ei ole kokaks õppinud ning mul pole restoranis töötamise kogemust. Kui ma leian mõne huvitava retsepti, mis meeldib, siis salvestan selle ja lisan enda niši juurde.

Foto: erakogu

Kust ja kuidas tuli mõte teha oma restoranibuss?

Tegin sõbraga pastaõhtu ja seal tuli ka pastabussi idee. Värsket pastat tegevaid busse siiamaani väga ei ole (USAs on mõned, näiteks Los Angeleses). Hakata food truck’is pastat tegema on tunduvalt raskem kui teha samas kohas burgerit. Kui ei võeta esimest sammu ette, siis see jääb soiku. Ma utsitan noori iga mõttega alustama, sest igat asja on võimalik lõpetada.

Kuidas on Pastal jano su elu muutnud?

Mul on oma äri, mis tegelikult toimib. Kahe aastaga olen saanud selle jooksma nii, et mul on oma sissetulek ja ma ei pea kusagil palgatööl käima. Aga kuna see on suveäri, siis tervet aastat sellega ära ei ela, tuleb teha kõrvalt asju, mis minu jaoks on koka-show. Mulle meeldib see, et üle Eesti on pastafanaatikuid.

Pastaljano hakkas promoma pastafarismi, mis on pastausk ja reaalne usk, mis maailmas levib. Kui klient tuleb pastat sööma, siis paneme talle sõela pähe, võtame vahukulbi ja ristime ta

Kes on sinu suurimad motivaatorid ja kuidas nad sind toetavad?

Suurimad motivaatorid on sõbrad, kes on minuga samal lainepikkusel.

Nad mõtlevad minuga sarnaselt, on ettevõtlikud ja näevad lahendusi.

Kes vähegi minuga samastub, siis võib alati kirjutada ja suhelda.

Mis on hea pasta saladus?

Keetke pastat rohke soolaga. Teine reegel on see, et vähem on parem.

See on itaallaste reegel.

Kuidas valmis Pastaljano menüü?

See tuli hästi jooksvalt, sest mul ei olnud aega seda ülispetsiifiliselt läbi mõelda. Küll aga tegime ülihea tootearenduse, sest mul oli väga tugev motivatsioon. Katsetasime läbi vist isegi 150 retsepti ja märkisime üles, mida lisada ja mida vähemaks võtta. Menüü tuli kokku loovuse, tunnetuse ja kõhutunde järgi. Nimede puhul oli üks mõte see, et kõige lihakam pasta saaks nimeks Chuck Norris.

Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Hanna-Maria Johanson 9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 15

KOGEMUSLUGU

Sport on loominguline tegevus!

Riko Tammepuu on noor jalgrattasportlane, kellele meeldib tegeleda ka erinevate pallimängude, ujumise ja suusatamisega. Samuti armastab ta sõpradega koos aega veeta.

Just sõbrad kirjeldaksidki teda kui väga sportlikku, kohusetundlikku, tarka ja lõbusat inimest. „Need omadused peavadki ühel heal sportlasel olema,“ on Riko nõus.

Lisaks nendele iseloomujoontele tuleb sportlasel olla ka loov. Nimelt arvab Riko, et ka sport on loominguline tegevus. „Näiteks just rattasõit on väga loominguline, kuna trennides on vaja ise välja mõelda rada, kus trenni teed. Kui maastikul trenni teen, siis et end ratta peal kodusemalt tunda ja seda paremini käsitseda, teen endale okstest takistusi, kust ma pean üle hüppama, hüppan kivide peal, teen niisama väikese hoo pealt ümberpöördeid ja harjutan tagumise ratta peal sõitmist,“ räägib ta.

Rattaspordis on tegelikult palju erinevaid distsipliine ehk alasid, millest Riko Tammepuu tegelebki peamiselt kolmega: maanteel sõitmine, maastikul sõitmine ja cyclocross.

Cyclocross tähendab eesti keeles lihtsalt öeldes maanteerattaga maastikul sõitmist. Et seda ala tulemuslikult sõita, on vaja head ratta tunnetamist.

Foto: erakogu

16

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Foto: erakogu

Riko Tammepuu

Maastikusõidul on rajad tavaliselt väga tõusuderohked, keerulised ja kitsad. Seal on palju pöördeid, juurikaid ja kive. Tõusud ja langused on järsud. „Et seda distsipliini edukalt sõita, peab ratast hästi valdama,“ arvab noor rattasportlane ise.

Cyclocross tähendab eesti keeles lihtsalt öeldes maanteerattaga maastikul sõitmist. „Et seda ala tulemuslikult sõita, on vaja samuti head ratta tunnetamist, sest selle ala teeb raskeks see, et sõidud toimuvad tavaliselt sügisel või talvel, kui on märg ja mudane.

Rattal on ka kitsamad kummid, mis teeb sõidu muda ja liiva sees raskeks. Samuti on palju kurvitamist,“ teab Riko kogemuste põhjal.

Rattaspordiga hakkas ta tegelema juba 6-aastaselt. „Mu isa käis ise jalgrattavõistlustel ja soovitas minulgi seda ala proovida ning pani mind trenni,“ räägib Riko.

Nüüdseks treenib ta väga kõrgel tasemel, mistõttu hõivab rattasõit suure osa noore sportlase ajast.

Sellegipoolest oskab ta aega jaotada spordi, õppimise ja muude harrastuste vahel. „Käin koolis, pärast kooli käin aga trennis ja õhtul teen koduseid töid ning nädalavahetustel käin võistlustel. Mõnel päeval ei jäägi aega niisama olemiseks,“ ütleb Riko. Muude spordialadega tegeleb ta juhuslikult, näiteks kehalise kasvatuse tunnis või üritustel.

Kuid Riko leiab aega ka pere ja sõprade jaoks. „Perega käimegi koos võistlustel ja seal saan olla ka

„Minu suurim saavutus on eelmise aasta 12. koht Euroopa meistrivõistlustel väljalangemissõidus. See on oluline, sest seal võistlesid Euroopa parimad sõitjad ning ma tulin kõrgele kohale.“ sõpradega, sest koolipäevadel mul pole enamasti aega nendega koos välja minna,“ lausub ta.

Põhirõhk on sportlase elus ikkagi trennil. Trenninädal näeb Rikol alati välja pisut erinev. Iga võistlus on erineva raskuse ja pikkusega, sellest sõltuvad tema trennide intensiivsus ja pikkus. „Iga nädala alguses räägin treeneriga ja koos temaga paneme mu nädala plaani paika,“ selgitab ta.

Suur töö on ka vilja kandnud.

Riko arvab: „Minu suurim saavutus on eelmise aasta 12. koht Euroopa meistrivõistlustel väljalangemissõidus. See on oluline, sest seal võistlesid Euroopa parimad sõitjad ning ma tulin kõrgele kohale. Nägin, et mul on rattaspordiga päriselt võimalik kaugele jõuda.“ Samuti on suur saavutus Tartu rattamaratoni 40 kilomeetri distantsi üldvõit. See on tema jaoks tähtis, sest ta oli juba

üheksa aastat Tartu rattamaratonil seda sama distantsi sõitnud, enne kui lõpuks võitis.

Kuid vägevate tulemuste kõrval on Rikol tulnud taluda ka tagasilööke. „Ma arvan, et väljakutsetest on mu suurim olnud selle aasta Euroopa meistrivõistlused olümpiakrossis, kuna siis oli väljas tohutult soe, umbes 35 kraadi, ja kuiv.

Vastased olid Euroopa tugevaimad ja ratas ka ei töötanud korralikult.

Samuti ei saanud ma väga head tulemust, olin umbes viiekümnes,“ meenutab ta. „See oli raske väljakutse, aga ma sain selle sõiduga palju kogemusi,“ möönab ta samas.

Ta arvab, et tegelikult on kõik kukkumised ja kaotused õppetunniks, sest see tähendab, et ta tegi midagi valesti. Riko aga üritab alati selle asja leida, mis ta valesti tegi, ja järgmine kord paremini teha.

Sellistel puhkudel on hea meelde tuletada oma sihte. Nimelt unistab Riko maailmameistriks saamisest, vahet pole, millises distsipliinis. Samuti tahaks ta saavutada Tour de France’i üldvõidu. „Need oleksid just need kõige väärtuslikumad võidud, sest nendest pole võimalik enam kõrgemale jõuda,“ arvab noor sportlane. Eesmärkideni viib teda aga enda sõnul võidutahe.

Ta ütleb: „Ma tahan, et mu unistused täituksid!“ Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Lisette Tarto

PRAKTIKA 

Eluratas, mis aitab enesearengu kasu lahti mõtestada

Kas tunned huvi enesearengu vastu? Siis need ülesanded on just sulle, sest nende abil saab mõtestada, mis see eneseareng siis ikkagi on ja kuidas selle kaudu oma elu paremaks muuta. Sellelt lehelt leiad ka küsimused, mille eesmärk on panna sind oma kogemuse üle reflekteerima.

Aga eelkõige: mis on eneseareng?

Selle all mõistetakse teadlikult oma elu eri valdkondadele tähelepanu suunamist, et iseennast paremini mõista ja oma elu soovitud suunas liikuma panna. Sellise teadliku tähelepanu suunamise kaudu suurendatakse oma mõistmist isiklikest väärtustest, puudujääkidest, motivaatoritest, takistustest, uskumustest, inimsuhetest, psühholoogilistest mehhanismidest ja paljudest muudest teguritest, mis moodustavad inimkogemuse ja määravad meie elukvaliteedi.

Tänu suurenenud teadlikkusele on inimesel võimalik teha mõtestatud otsuseid ja neist lähtuvaid konkreetseid tegusid, et parandada oma elujärge ja elada õnnelikumat elu.

Aga kui sa tahad oma elu paremaks muuta, siis selleks on tõhusaim teadlikult ja järjepidevalt keskenduda mitmekülgsele enesearengule. Pakume ühe pragmaatilise harjutuse.

Kõrval on „eluratas“, kus on esile toodud kaheksa suuremat eluvald-

konda. Teljed on märgitud skaalaga 1–10, kus 1 tähendab „üldse mitte rahul“ ja 10 ideaalset olukorda. Kui sa selle lehe prindituna või arvutis ära täidad, siis saad endale väikse kaardi, mis näitab, kuidas sa oma elu tajud ja millistele valdkondadele oleks kasulik tähelepanu pöörata.

Olles tuvastanud kohad, kus sul on suuremad puudujäägid või mis sind eriliselt kõnetavad, saad luua endale mõne kindla väikese eesmärgi ja välja mõelda sammud selle poole liikumiseks. Suur osa selle harjutuse kasust seisneb selles, et sa pead kõik need eluvaldkonnad läbi mõtlema ja igaühele neist oma tähelepanu suunama. Juba see iseenesest on väga kasulik ja võib tuua uusi taipamisi. Kuid muidugi peab selleks vaeva nägema ja sügavalt endasse vaatama, mis ei pruugi emotsionaalselt kerge olla.

Kui oled selle harjutuse ära täitnud, siis siin on mõned küsimused, mis võivad aidata sul seda paremini lahti mõtestada.

 Kuidas kõige halvemas seisus valdkond mõjutab teisi valdkondi?  Milline oleks ideaalne olukord igas valdkonnas?  Millist valdkonda sina kõige rohkem tahaks paremaks muuta?  Mis oleks esimene praktiline samm, mida sa saaksid astuda, et välja valitud valdkonda enda elus paremaks muuta?

Jäta meelde, et möödaminnes enesearengule mõeldes ja vanu mustreid tallates ei kipu meie elus midagi muutuma, seega pühenda piisavalt aega enda enesearengut toetavatele tegevustele ja seda ergutava mõtteviisi arendamisele. Unistuste elu loomine on kunst, mida ei saa teha pintsliga suvaliselt soperdades. Midagi sa kindlasti nii maalid, kuid kas see on pilt, mida sa elu aeg vaadata tahad?

Artikli koostas Noorte Ekspressi peatoimetaja Daria Dmitrijeva endastkaugemale.ee allika põhjal

Loora sisekujundamisest:

kodu peaks olema omaniku stiili peegeldus Kas teadsid, et sinu kodu ja toa kujundus võib mõjutada sinu tuju ja isegi loovust? Eesti sisulooja Laura Liisa Leosk räägib oma inspireeriva sisekujunduse loomise kogemusest.

Sisulooja Loorat, tuntud ka kui @looraxo, teatakse põhiliselt tema esteetiliste TikToki videote ja Instagrami põhjal, kuid nii mõnelegi võib tuttav olla hoopis tema teine Instagrami konto @loorahome. Sel teisel kontol kajastab suunamudija enda minimaalse kodu kujundamise teekonda.

Enne oma korteri sisustamist polnud Looral siseruumi kujundusega palju kogemust. Tema vanemate kodus oli enamjaolt vaid tumepruun mööbel, seegi innustas teda tegema midagi täiesti teistsugust – heledamat ja põnevamat!

Foto: erakogu

Praegu võib tema kodu näha just sellisena: isikupärase ja minimalistlikuna. Minimalistlik disain annab sisuloojale rahu, sest pole pudi-padi, mis tema olekut koormaks ja tekitaks tunnet, nagu oleks vaja koristada. Loorale meeldivad ka värvilised kodud, kuid üldjuhul sellised, kus on vähem mööblit.

Foto: erakogu

Lihtsakoelises kodus võib aga olla keeruline isikupära säilitada. Sisulooja soovitab kaunistada kodu kunsti ja unikaalse mööbliga. Loora kodus on seintel näha maitsekaid maale ja seina ääres asetseb põnev šerpariidest valge tugitool. Samuti annab iseloomu vana ja uue lõimimine, näiteks leiab Loora elutoast üpris vana klaveri.

Inspiratsiooni ja loovuse leidmine on sisekujunduses võtmetegur, kuid kust saab seda Loora? Instagramis jälgib ta näiteks kasutajaid @liistaras ja @homebykristinrodin. Hiljuti tekitas vau-tunde Emma Chamberlaini kodu tuur. Kuid Loora arvab, et loovust on võimalik ammutada kõikjalt: sotsiaalmeediast, reisidelt, isegi riietusstiilidest. Kodu peaks ikkagi peegeldama omaniku stiili ning on vaja katsetada ja eksida, et enda eelistustest paremini aru saada.

Ehk soovid samasugust kodu nagu Looral? Siin on sulle nõuanne just temalt: „Vähem on rohkem. Hoia kodusisustus tagasihoidlik, aga aksessuaaridega ole julge. Neid on lihtne välja vahetada, kui maitse muutub. Näiteks hele diivan ja värvilised padjad.“ Kuid mis on kõige tähtsam: pane enda loovus tööle!

Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Karola Lee Aasavelt 9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 17

ARVAMUSLUGU

Teekond luulest endani tanud. Hiljuti olen lugenud väga palju Indrek Hirve, Anna Haavat, Jaan Kaplinskit. Algusajal lugesin hoopis sellist luuletajat nagu R. H. Sin, kes sarnaneb rohkem just Rupi Kauri stiiliga, ja ma näen ka neid mõjutusi enda varasemates töödes. Mind on mõjutanud väga palju ka näiteks Tõnu Õnnepalu, kuid mitte luuletajana, vaid lihtsalt enda kirjastiiliga.

Gerda Laura Liiv on luuletaja, kelle kirjandusmuljeid on võimalik jälgida tema Instagrami kontol @gerdalaura.

Praeguseks on ta välja andnud ühe luulekogumiku: „Enne“.

Kui palju peab üks luuletaja ennast oma tekstidesse ohverdama?

Ma arvan, et igasugune kunst on endast millegi ära andmine. Sa justkui võtad midagi, mis on sinu sees, ja paned selle mingisse vormi – olgu see siis luuletus, muusika, mingi pilt või isegi lihtsalt vestlus.

Kas see on ohvriandmine, ei oska ma öelda. Võib-olla sõltub temaatikast. Üks asi on kirjutamine, hoopis teine asi on selle teksti teistega jagamine. Kui sa enda teksti jagad, siis on küll selline tunne, nagu see tekst poleks enam sinu enda oma. Sellest hetkest kuulub see tekst juba teistele: ta kuulub nendele, kes seda loevad ja kes kujutavad seda ette juba täiesti enda moodi. Alguses sa tood selle teksti endast välja ja teine etapp on selle endast lahti laskmine. Enda luule jagamine on väga intiimne.

Sa avad end inimestele täiesti teisel moel. Sellepärast võib negatiivne tagasiside luuletajat piltlikult lõigata: tihtipeale ei kritiseerita sind inimesena, vaid ikkagi sinu teksti, kuid sinu jaoks on see kõik lõimunud.

Milline on sinu suhe luulega?

Esimene kokkupuude oli koolis, kuid siis see eriti ei huvitanud.

Esimesi katsetusi kirjutamisega tegingi juhuslikult, vist siis, kui olin 17- või 18-aastane. Siis tekkis mul ka suurem armastus ja see õige tunne, mis pani kirjutama. Sel perioodil kirjutasin pikalt inglise keeles. Kui see suhe katki läks, oli mu ema väga hea suunaja. Tema luges hästi palju kirjandust ja luulet ning jagas mulle tekste, mis teda elus väga aidanud olid. Siis mul tekkiski esimest korda selline arusaam, et luule pole ainult Eesti, sõda ja loodus, vaid võib olla ka tunnete sügavus. See esimene arusaam tuli siis, kui olin umbes 19- või 20-aastane. Võib-olla oli see emotsionaalne kasv, mis seda kõike innustas. Kui ma olin 22-aastane ja juba pikemalt välismaal elanud, sai mu eesti keel kahjustada. Selle hoidmiseks ja parandamiseks hakkasin luulet lugema ning see innustas mind ka ise luulet kirjutama. Sellel oli praktiline eesmärk eesti keelt jälle paremini osata.

Hiljem hakkas see kuidagi loomulikult tulema. Eesti keeles olen kirjutanud umbes viis-kuus aastat.

Võib-olla oli asi selles, et minuni oli jõudnud ainult ühte tüüpi luule.

Ma ei olnud ehk ka emotsionaalselt piisavalt küps, et seda vastu võtta, see sügavus tekkis ikkagi hiljem. See tunne, et siin elus on veel midagi.

Mis on sinu eesmärk luuletajana pikemas perspektiivis?

Soovin kirjutamisega edasi liikuda.

Mind paeluvad praegu väga novellid ja lühijutud, sooviksin kuidagi seda katsetada. Varem kirjutasin luulet väga minakeskselt – see oli viis, kuidas enda tundeid tundsin. Kuid nüüd ma näen, kuidas see on ka viis, mille abil lugusid rääkida, ja võib kohati meelelahutuslik olla.

18

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Foto: erakogu

Mul mingeid kindlaid eesmärke pole, sest ma ei taha end kirjutama survestada. Praegu on mul olnud pikem periood, kus ma ei kirjuta mitte midagi. Kui ma varem muretsesin, et kõik mu oskused on kadunud, siis nüüd sihin selle poole, et see kõik tuleks kuidagi loomulikult. Need sunnitud tekstid on liiga pingestatud.

Ma arvan, et igasugune kunst on endast millegi ära andmine.

Milline teema ja luuletaja on sulle kõige inspireerivam?

Teemad on aja jooksul muutunud.

Kunagi olid need küll armastus ja armuvalu, kuid nüüd, sest ma

kirjutan kuidagi teisest kohast, tunnen, et kirjutan rohkem empaatia pealt. Kui räägin kellegagi või kuulen mingit lugu, siis see tohutult mõjutab mind. Ma olen hakanud kirjutama just rohkem teiste inimeste emotsioonide pealt. Üks emotsioon, mis minuni alati jõuab, on igatsus – ükskõik kas inimese, koha või kasvõi ilma järele.

See enda eri vormides väga kõnetab mind.

Mul on Doris Kareva koostatud luulekogu „Sina ja mina“, kus on väga palju Eesti luuletajaid, näi teks Anna Haava ja Indrek Hirv. Selle olen umbes viis või kuus korda otsast lõpuni lugenud. See luuletajate kombinatsioon on mind väga palju mõju-

Mis on luuletaja olemise kõige keerulisem osa?

K i r j u t a m i n e o n ü k s l uu l et a j a olemise etappe, kuid teine osa sellest on enda luule toimetamine.

Sa hakkad kihistama ja kritiseerima enda tekste. Sellepärast ei tohiks neid teha koos – kui sa kirjutad, siis sa ei tohi kohe toimetada, sest see on hoopis teine pool sinust, mis tuleb välja. Toimetaja minus endas on väga kriitiline ja vaatab enda loodud tekste hoopis teise pilguga. See vist ongi kõige keerulisem. Väga paljud tekstid ongi mul jäänud katki just selle karmi toimetamise tõttu.

Intervjuu tegi Teeviit noorteinfoportaali vabatahtlik Karola Lee Aasavelt

KOGEMUSLUGU Kust tekkis mõte kirjanikuks hakata? Ja kuidas ilmus su esimene raamat?

Mulle tundub, et kirjanikuamet tuleb igayhele vähemal või rohkemal määral juba lapsepõlves ja õnnelikumad meist leiavad selle mingil hetkel yles. Mulle on kirjutamine minu emotsioonide ja kogemuste dokumenteerimine. Ja kuigi mu esimeses raamatus, milleks oli minu koostatud eesti- ja soomekeelne luulekogumik „Sinisild/Sinisilta“, ei olnud mu enda tekste, oli see ikkagi mu viis näidata oma läbielatut.

Foto: erakogu

Loovus poeesia

universumis

Ma olen kirjanik, ytleksin esimese asjana. Aga peale selle on mul huvi ka urbanismi, arhitektuuri, kunsti, teatri, sotsioloogia ja veel muude asjade vastu. Ma proovin end mitte kindlalt määratleda (kuigi ma juba tegin seda, määratledes oma minaolemist ainult ametite kaudu), vaid hoida oma uudishimu valla.

Kas oled nõus, et kunagi pole hilja kirjutama õppida? Miks?

Kindlasti annab juba lapsepõlves kirjutamisega tegelemine vanemaks saades teatud eelise (mida nimetatakse ka andeks), sest kõige lihtsamad vead on juba ära õpitud. See aga ei tähenda, et inimene ei võiks hiljem kirjutamist ära õppida: nii mitmedki kirjanikud on oma kirjakutsumuse leidnud alles pärast pensionileminekut.

Kas erinevad olukorrad sinu elust ja omandatud positiivsed/negatiivsed kogemused mõjutavad su loovust?

Muidug i! Igasugused äärmused inspireerivad ja tõstavad kirjutatu kohe uuele tasandile. Väga raske on kirjutada, kui suhted on korras, tervis stabiilne ja kylmkapis toitu nädalaks. Aga lahkumineku või armumise ajal võivad isegi kõige suvalisemad kritseldused omandada teatud sele-

tamatut sygavust, mida võib vaid kirjanduses kohata.

Mida luule sulle tähendab? Kirg, elu, hobi, võime oma maailmavaadet teistele edastada?

Luule on minu jaoks viis maailma nägemiseks. Kui ma lähen oma hambaarstist sõbraga synnipäevapeole, näeb tema maailma läbi synnipäevalapse suuhygieeni.

Mina aga märkan õues raagus puude otsas istuvaid vareseid, hingan kopsudesse suitsust peoõhku ja jätan meelde mõne suvalise silmside.

Kas oled märganud, kui palju ja kuidas sinu loomingulised impulsid aja jooksul muutuvad?

Minu loominguimpulsid pole väga muutunud, aga muutunud on vorm ja rytm, millega sõnu paberile laon. Tegelikult kirjutan viimasel ajal rohkem telefonis ja see on muutnud minu tekstid tabavamaks, hetkelisemaks ja sujuvamaks.

Mida soovitaksid noorele, kes tunneb huvi poeesia ja kirjanikutöö vastu?

Tee seda enda pärast. „Päris“ luuletamine hakkab siis, kui sa ei tunne survet seda luuletust kuskil avaldada või kellelegi näidata. Aga muidu soovin ainult julgust oma tegemistes!

Intervjuu tegi noorteinfoportaali Teeviit vabatahtlik Anastassija Surgutšova

Meditatiivse luuletamise kunst Arvad, et värsse luua on jõukohane ainult neile, kelles juba on mõned luuletajaeosed? Või oled veendunud, et luuletamine ei saa sind pingelistest olukordadest päästa? Need on kaks laialt levinud eksiarvamust, mille lükkame ümber!

Ennekõike pea meeles, et sa ei pea luuletuste kirjutamiseks läbima pikka õpet, läbi lugema meeletu palju luuleraamatuid ega võistlema pärast koolipäeva kirjanduseõpetajaga kõnekunstis – lihtsalt kirjuta paberile, mis paneb su südame kripeldama!

Kõigepealt leia endale luuletamiseks sobiv koht – see võib olla nii hubane kohvik, kus taustal mängib rahulik levimuusika, kui ka sinu enda tuba, kus valitseb täielik korralagedus. Peaasi et tunned end võimalikult mõnusalt. Enne kirjutama hakka-

mist veendu, et sa ei kardaks luuletada. Luule on oma olemuselt üsna mänguline – selle saab ka siis, kui võtta üks sõna või fraas ja hakata seda igapidi väänama ja pöörama. Nii on teinud näiteks Paul-Eerik Rummo: […]

TIDIRIDI PAH TIDIRIDI HUP TIDIRIDI PII TIDIRIDI DII LÄHEN PAHUPIDI DII LÄHEN PAHUPIDI DII KOHE LÄHEN PAHUPIDI KOHE LÄHEN PAHUPIDI …………….

Proovi sina ka!

Kui sul suurt inspiratsioonipuhangut pole ja esimese harjutusega oled juba tutvunud, proovi ka järgmist. Loodetavasti on sul peas keskne idee, millest kirjutada soovid – kas armastus, kodukoht, kassipojad vms. Nüüd püüa valida spetsiifiline vaatenurk. Näiteks kui tead, et tahad kirjutada kodukohast, siis vali, kas soovid luuletada kodukoha

Foto: Shutterstock

loodusest, inimestest või hoopis sellest, mis kodukoha koduseks teeb.

Võid teha väikese ajurünnaku: kirjuta üles kõik esemed, olendid, tunded, meenutused, mis sul kodukohaga seostuvad, ning seejärel vali nende hulgast endale armsamad ja tähenduslikumad.

Katsu minna luuletuse sisse. Vali kirjutamiseks oma teemaga seotud olukord, milles oled tundnud mõnda suurt tunnet – rõõmu, kurbust, üllatust, kirge jne. Mis sinus seda tunnet tekitas? Kuidas sa ennast tundsid? Oli see tunne kehaline või vaimne? Mida sa veel enda ümber nägid? Kuulsid?

Tundsid? Maitsesid? Kas enne või

pärast sündmust oli juhtunud midagi tähenduslikku? Kirjuta vastused üles – nende põhjal saad hakata juba luuletust looma.

Kui küsid, mis kasu sellest on, siis eneseanalüüsioskuse parandamise ja eri vaatenurkadest enda elu käsitlemise kõrval ei lase need metoodilised luuletamisviisid masendusel hinge pugeda, vabastavad negatiivsest mõtlemisest, arendavad elufilosoofiat ja muudavad maailma teistsuguseks. Proovi ja sa ei kahetse!

Artikli koostas Noorte Ekspressi peatoimetaja Daria Dmitrijeva toimetaja.eu allika põhjal 9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 19

LOOMEKONKURSI VÕITJAD 

Selgusid noorte loomekonkursi „Mina olen muutus“ võitjad!

Foto: erakogu

Teeviit Noorteinfoportaali poolt välja kuulutatud loomekonkurss toimus 14.03.22–31.08.22 Euroopa noorte aasta raames ning selle tingimuste kohaselt avaldatakse parimad tööd Noorte Ekspressi novembrikuu väljaandes!

Nora Eelmaa

TEKST: NORA EELMAA

Kuidas ma selle riigi korda teeksin

Arvamuslugu: 7–12-aastaste vanusegrupis tõsteti esile Nora Eelmaa (I koht).

13–18-aastaste vanusegrupis: I koht Elisa Marleen Trummal II koht Carmen Sofia Kivi III koht Jane Mustrik 19–26-aastaste vanusegrupis tõsteti esile Kerttu Kuku (I koht).

Tere! Mina olen Nora. Ma olen 8-aastane. Varsti saan üheksa. Kui mu emme mulle sellest võistlusest rääkis, siis minu esimene mõte oli, et ma olen ju alles kaheksa, ma ei saa midagi veel muuta. Aga emme ütles, et iga inimene saab midagi muuta.

Ta julgustas mind mõtlema. Ja siis mina hakkasingi mõtlema, et mida mina meie riigis muudaks, et siin veel parem elada oleks. Koostasin ka nimekirja, et mis kõik oleks vaja ära teha. Nii püsib paremini meeles.

Kogemuslugu: 7–12-aastaste vanusegrupis tõsteti esile Emili Teesalu (I koht).

Proosa- või luuletekst: 7–12-aastaste vanusegrupis: I koht Eliise Lohk II koht Maritte Mallas III koht Rosali Lehtsalu 13–18-aastaste vanusegrupis: I koht Katrin Kõuts II koht Elisabeth Sirel III koht Kadri Rätsepp 19–26-aastaste vanusegrupis tõsteti esile Sanna Kruusmaa (I koht).

Eriauhind: Kairit Kolk – žürii lemmiku auhind tekstile, kus kohtuvad kirjutamisoskus ja -lust.

Ke r t u K ä n d l a – e r i a u h i n d mõtlema paneva luule eest.

Täiendavalt tõstab žürii esile 3 proosateksti autorit, kes valitsevad hästi pikka proosa vormi: Linda Kiritšenko teosega „Не спеша вперед и бегом обратно“ Marileen Laagus teosega „Elu kristallkuulis“ Maria Arbusova teosega „БОЯТЬСЯ НЕ СТРАШНО“ 20 NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Foto: Shutterstock

 Esiteks oleks vaja emmedele-issidele rohkem vabasid päevi, et oleks ikka aega puhata ja mängida. Mängida siis ikka oma lastega, puhata võivad nad aga täiesti ise.  Teiseks oleks vaja linna rohkem loodust tuua. Peamiselt siis puid ja põõsaid. Mina elan näiteks Tartu linnas ja suurem osa linnast on kaetud majade ja autoteedega. Need mõned pargid, mis meil siin on, on sageli puudest nii hõredad, et isegi peitust ei saa pargis mängida.  Koolis tuleb õpetada päriselt kasulikke asju. Nagu näiteks õmblemist ja asjade parandamist ja esmaabi ja raha säästmist ja investeerimist ja looduses ellujäämist. Lisaks võiks koolis olla ka kujutlusvõimetund, et saaksime mängida ja mõelda ja luua enda valitud asju.  Lapsed ja täiskasvanud ei tohi enam pool päeva nutiseadmetes istuda. Alla 4-aastased ei tohi üldse nutiseadmeid kasutada. Ja suuremad lapsed tohivad alles siis, kui on koolitööd tehtud ja tuba korras ja piisavalt aega perega koos veetnud. Sama kehtib ka täiskasvanutele. Ja

neid inimesi, kes üle kahe tunni nutitelefonis passivad, võib vabalt veega pritsima hakata.  Iga päev peab pool tundi õues veetma. Ja pereliikmeid, kes seda reeglit rikuvad, võib ka vabalt veega pritsima hakata.  Lapsi kaasatakse ka tähtsate asjade otsustamisse, eriti kui otsustatakse lastega seotud asju.

Ja nende nõu võetakse ka kuulda.

Välja arvatud siis, kui lapsed päris lolluseid soovitavad. Minu arust on üldse arusaamatu, miks ainult täiskasvanud kõike otsustavad ja valitsevad. Ega ka nemad ei tea alati kõiki õigeid vastuseid. Üldse, täiskasvanud võiksid lapsi rohkem kuulata. Meil on alati palju öelda.  Marjad oleksid lastele tasuta.

Need on liiga head, et lastelt selle eest raha küsida.  Hommikuvõimlemine kohustuslikuks! Selleks võib isegi tööle natuke hilineda. Veel parem, kui kooli- ja tööpäeva algus edasi lükatakse, aga peamine, et kõik võimlevad.  Lombis hüppamine muutub kohustuslikuks. Ka täiskasvanutele. Lombis hüppamine on raudselt tervislik, sest see sisaldab liikumist ja on üks kõige lõbusamaid tegevusi maailmas.

Hüpata tuleb vähemalt kord kuus. Politsei hakkab kontrollima ja laisad saavad trahvi.  Igal vanemal on kohustus lugeda oma lapsele vähemalt viis lehekülge muinasjuttu igal õhtul. Ainult haigena võib vahele jätta ja siis peab laps ise vanematele lugema.  Ja pahad lapsed saadame lehti riisuma ja puid istutama. Siis nad on meile vähemalt kasulikud, kuniks nad uuesti heaks hakkavad.

Need oleks siis esialgsed muudatused. Tegelikult tahan ma saada hoopis ämmaemandaks. Aga kuna reegleid teeb peaminister, siis peaksin ma vahepeal vist mõnda aega ka peaminister olema. Aga sellest pole midagi, sest mul on plaan olemas ja ma võin natuke aega ka peaminister olla. Muidugi, kui keegi need asjad varem korda teeb, siis ei pea ma üldse peaministriks hakkama. Ja see meeldiks mulle isegi veel rohkem.

 LOOMEKONKURSI VÕITJAD

MUUTUSED TEKST: EMILI TEESALU Kui ma alles pisike lasteaialaps olin, arvasin, et olen kõigi ja kõige valitseja. Ma kamandasin kõiki alalõpmata, ma ei kuulanud kedagi ning trampisin jalgu. Ma ei tahtnud kunagi halba, selline lihtsalt oli minu iseloom. Ja sealt see kõik algas.

Va n e m a d j u t u s t ava d i k k a , kuidas ma juba pisikese titena sõna ei tahtnud kuulata ja ajasin ikka oma joru. Lasteaias käitusin nagu printsess, sõbrad olid justkui alamad. Tagantjärele mõeldes oli see ikka üsna tobe, kuid ega ma siis ju aru ei saanud. Imestan veel praegugi, et need lasteaiakaaslased minuga nii hästi läbi said, nad oleksid võinud minu nii-öelda võimu ümber lükata, aga nad olid truud ega teinud seda.

Siis saabus 2017. aasta sügis ja ma läksin kooli. Millegipärast kadus tükike jonni minu iseloomust. Ma arvan, et kool on uhkem ja väärikam koht, mul tekkis justkui aukartus õpetajate ja kooli ees. Ma muutusin üsna vaikseks ega julgenud enam end nii palju avada. Vahetundides püsis nina ikka raamatus või mängisin rahulikult teistega koos.

Esimesed kaks klassi ei tundnud

Foto: erakogu

Emili Teesalu

ma just suurt huvi õppimise vastu, pigem tekitasid huvi raamatud. Jah, raamatud olid need, mis tundusid olulistena. Need pakkusid huvi juba lasteaias, kuigi ega ma siis veel väga hästi lugeda ei osanud ja pigem kuulasin etteloetut.

Suvevaheaeg on õpilase jaoks parim aeg aastas, esimesel suvevaheajal muutuski palju. Ma lugesin, lugesin ja lugesin, mu silmaring ja sõnavara muutusid

suuremaks. Kolmanda klassi alguseks ma ei kartnud enam nii väga. Sain lähedasemaks klassikaaslastega ning leidsin ala, mis kõike muutis – etlemine. Ma armastasin ja armastan ka praegu jutte vesta, lugusid ja luuletusi kirjutada. Ma olin alati vabatahtlik, et esineda ja arvamust jagada. Ainult et mulle ikkag i õppeainetena eesti keel ja matemaatika ei sobinud. No ei tulnud need mul lihtsalt nii välja, nagu tahaks. Olen alati olnud maksimalist ja teadagi, see on vägagi raske. Tihti nukrutsesin hinde pärast, mis polnud viis.

Enne neljandat klassi muretsesin pikalt. Millised õpetajad ma saan? Kas ülesanded tulevad väga rasked? Kas ma üldse hakkama saan? Tagantjärele mõeldes – miks ma üldse nõnda pabistasin?

Kõik läks väga hästi! Mu õpetajad on imelised! Tänu nendele sain kõik ained, mis varem võimatuna tundusid, selgeks. Ma olen saanud uusi sõpru juurde ja juhtus see, mida ma ei oodanud. Midagi, mis muutis mind jällegi: ma lõpetasin kogu aasta viitega, sain kiituskirja ja preemia „Parim õppur“.

Küllap see hea tunne muutis ja kujundaski selle, milline ma täna

Foto: Shutterstock

olen, see tunnustus andis mulle võitlusvaimu ja enesesse usku juurde. „Ma pean saama veel paremini!“ mõtlesin ma nii rõõmsalt kui ka võidukalt ja see oli üks suuremaid muutusi üldse. Suvevaheajal ma lugesin, et olla viiendas klassis superhea. Kui 4. klassis juhtus see kogemata, siis 5. klass peab minema perfektselt kui pärl.

Ma arvan, et olen terve selle aasta suurt vaeva näinud, see hõlmas nii higi kui ka pisaraid sõna otseses mõttes, ma nägin korralikult vaeva.

Ma proovisin viia lugemisarmastust uuele tasemele, käisin heameelega konkurssidel, lugesin veelgi rohkem, kirjutasin luuletusi ja lugusid. See õnnestus! Sain koolilt palju tunnustust ja olen enda üle uhke.

Olen praegu 5. klassi lõpetamas, aastahinded kõik viied ja olen väga rahul. Proovin järgmisel aastal mõnuga õppida, kindlasti tahan jätkata heade tulemustega, osaleda erinevatel etluskonkurssidel ja kirjanduslikel võistlustel.

Selline oligi minu lugu suurest muutumisest ja muutustest minus.

See on lugu sellest, et kui sa tahad midagi väga, on kõik võimalik!

9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 21

 LOOMEKONKURSI VÕITJAD

d e s u t e l u Lu ROSALI LEHTSALU

Suvi ELIISE LOHK

Muutus ja ego Tõega kriipides hingel’ teen valu, poetan end silmi kui tulijää.

Inimkond tulevat enam ei talu – on hirm, et armastus pimedaks jääb.

Kui kõik on selge, siis milleks veel vaja valetada, sajatada, lubada?

Mõttetust lootusest kindluse rajan, muutus’murega ehin tuba ma.

Käes on meil suvi, sealt näeb tuvi, selle vastu on meil huvi.

Suvi, suvi, suvi!

Tuli, tuli, tuli meile külla kauaks ajaks.

Saame ujuda sinisel merel.

Saame päevitada kollasel liival.

Saame puhata looduses, matkata samuti.

Mõnuleda, lihtsalt.

Niisama, suve moodi.

MARITTE MALLAS

Mina olen muutus Oli kord hetk, kus murdusin ma.

Vaja ette võtta suur retk, et sellest välja saada.

Sõbrad kõik tõrjusid mind, rääkida ei tahtnud keegi.

Mõtle ise, kuidas nad vaatavad sind ja irvitavad ümberringi.

Oleksin olnud nagu neetud, rohkem isegi, kui vaja.

Miks mind supi sees pikalt peetud ja keegi mind ei taha?

Oli nii kestnud kuu, kaks, hakkasid asjad lahenema, ei olnud õhk enam paks, suhted hakkasid tahenema.

Lõpuks kõik korda sai, sõbrad oleme taas, see hingele mõnus pai – oleme üksteisele õhk ja maa.

Kuni hommik saabus TEKST: KADRI RÄTSEPP Olin end pikalt siin maailmas üksikult tundnud ja tollal olin veendunud, et just sina oled see õige. See õige, kes mind mõistaks, minust hooliks ja oleks olemas. Seal sa olid, lihtsalt olemas keset raamatupoodi. Tegid sisseoste poes, kus seisis riiulitel 7,7 miljardit raamatut, aga sa valisid just minu. Minu, kes oli kõige tagumise riiuli kõige tagumine raamat.

Olin sellest soovistki juba üdini liigutatud, kui mind lugeda tahtsid.

Lükkaksin sinu asemel oma paksu tolmu all olevad kaaned lahti – ma olin täiesti avatud raamat. Raamat just sulle lugemiseks. Te ju teate seda lõhna, mida uue raamatu avades tunnete? Sellisel juhul ma lõhnasin ka samamoodi. Lubasin sul end lugeda, sest usaldasin sind.

Ma polnud kedagi kunagi varem niimoodi usaldanud. Kui aga trükk mu lehtedelt kuluma hakkas ja liim enam kaantest kindlalt kinni ei hoidnud, siis tundsin, et olen rumal olnud, et endal sind usaldada lasin.

J ub a päras t es i m e s i p ä ev i viskasid mind oma räpasesse selja22 NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Foto: erakogu

kotti, kus kössitasin koos vesipiibu ja mõne tühja õllepurgiga paar nädalat. Päevavalgust ma nendel nädalatel ei näinudki ning väljapääsu ei leidnud ka kuskilt. Abi palumine tundus võimatu, sest võtsid minult kõik – ka minu hääle.

Aja möödudes muutusin sinu jaoks vist kasutuks. Ma täpselt ei tea, mis sulle ei sobinud, tean vaid seda, et leidsin end üksi keset parkimisplatsi oleva prügikasti kõrvalt hommikuvalgust ootamast. Kuid ei tulnud hommik, tuli hoopis hulkuv koer, kes mind arglikult nuuskis. Teate küll, kuidas need uued raamatud lõhnavad, aga mina enam nii ei lõhnanud.

Mu kaaned olid räsitud, lehed välja rebitud ja määrdunud ning mis kõige õudsem – pealkiri oli maha kraabitud.

Ma ei teadnud enam, kes ma olen.

Koer viskas end kõhuli maha, pani käpad risti ning koonu minu kaanele. Seal me siis olime, koos, aga samas tundsime end ikkagi üksikuna. Nutsime hääletult, kuni hommik saabus.

Hommik viis ära kõleda öö ja tõi kaasa lootustandva valguse.

Valguse, mida ma hädasti vajasin.

 LOOMEKONKURSI VÕITJAD

Mingi suvalise kooliplika

arvamus maailmast TEKST: ELISA MARLEEN TRUMMAL Ma nutsin täna. Jälle. Ma nutsin vihast, hirmust, kaastundest ja tülgastusest. Ma nutsin nii palju, et pisarad said otsa. Aga miks teid peaks mingi suvalise kooliplika nutmine üldse huvitama? Ega tegelikult ei peagi. Teid peaks huvitama see, mis Ukrainas toimub. Sealne sõda on kestnud rohkem kui kuu aega. Kas te olete hiljuti mõnda Ukraina presidendi pilti näinud? Juhuks, kui ei ole, ma kirjeldan seda võimast meest teile. Ta näol on väsimus, kurbus ning viha. Ta on vähem kui kahe kuuga aastaid vanemaks jäänud.

Ma ei suuda mõista, mida nemad seal tunnevad, ja ma siiralt loodan, et ma ei saagi kunagi mõistma. Teate, mis selle lootmise juures kõige hirmsam on? Ma ei peaks seda üldse lootma, sest 21. sajandil ei peaks sõda toimumagi. Loodan, et mitte

Foto: Shutterstock

ükski eestlane praegu ei naudi seda olukorda, ent ma ei taha rääkida kõigi inimeste ega kõigi noorte eest, sest ma ei tea, milline on nende maailm.

Minu oma on viimasel ajal sinikollaseks värvunud. Minu maailm on viimasel ajal ärev ja kurb.

d e s u t e l u u L

See on midagi jubedat ja julma, mis maailmaga praegu toimub. Kas mina saan maailma korda teha? See on see koht, kus te minult revolutsioonilisi ideid ootate, aga mul ei ole neid. Mina ei saa teha midagi, et sõda lõppeks, ent ma saan anda endast

ELISABETH SIREL

KATRIN KÕUTS

Foto: Shutterstock

kõik, et info selle kohta leviks; ma saan siin olevaid ukrainlasi toetada.

Maailma paremaks muutmiseks on tohutult võimalusi ja me peame neid kasutama. Mina pean neid kasutama.

Muuta meie maailmas oleks vaja palju – kõik sood, rassid, seksuaalsed orientatsioonid ja muu meid eristav peaks seljataha jääma. Meie maailmast peaks viha ära kaduma, et keegi ei peaks eluspüsimiseks teise riiki põgenema. Mina harin ennast täna, et ma saaksin homme muutus olla. Mina nutan täna, et ma saaks homme tugevam olla. Mina olen see, kes saab tulevikus midagi teisiti, paremini, teha.

Tulles nüüd tagasi minu peamise küsimuse juurde – miks teid peaks mingi suvalise kooliplika nutmine üldse huvitama? Sellepärast, et meie, tänased suvalised kooliplikad, oleme muutus.

Mina olen muutus.

Tants

tants on see, kuidas mu hing armatseb. ta eksib nootidesse ja tunneb erutust, kui varbad katsuvad kylma põrandat. mu hing on kiimas tyhja tantsusaali pärast mu hing ihkab lendlevaid käsi ja kergelt kekslevaid jalgu mu hing tahab katsuda higiseid peegleid mu hing soovib uppuda meeldivasse yksindusse ja vaikuseta ruumi mu hing soovib tantsida, kuni ma suren kuni ma ei tunne enam midagi kuni ainuke asi mis mind vaevab kummitab kutsub huvitab on tants.

Seks Miks? Seks.

Selle jaoks.

See järgneb meile nagu vari.

Nagu vari õhtu eel, need viled, need žestid, need sõnad.

Ta keeras autoakna lahti, et minu poole vilistada, ta järgnes mulle, kuni sai aru, et lähen kaubanduskeskusesse. Koolis oli loeng soorollidest, naist usutakse, kui ta ütleb, et mees vägistas teda, selleni jõudis jutt, karjusin nende peale, kes seda ütlesid.

See järgneb nagu vari.

Kaheksa-aastane ei peaks arvama, et leopardi prindiga kleit on miski, mis kantav vaid hooramajas, ei peaks arvama, et see, kuidas ta riietub, mõjutab inimeste arvamust temast. Kaheksa-aastase keha ei pea olema seksikas.

Kolmeteistaastase keha ei pea olema seksikas. Ükski tüdruk üheski vanusegrupis ei peaks kandma kleiti, meiki, kui ta ei taha.

See järgneb nagu vari, on seda alati teinud.

Järgneb nagu vari.

Seks järgneb nagu vari.

Ja mina soovin vaid päikest, mis paistaks lagipähe.

9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 23

 LOOMEKONKURSI VÕITJAD

Foto: Shutterstock

Mina olen muutus TEKST: CARMEN SOFIA KIVI

Põhjus, miks otsustasin seda lugu kirjutada, on see, et soovin lihtsalt ennast teistele arusaadavamaks teha. Selles mõttes, et mina olen teiste arvates teistsugune, teistest erinev. Tegelikult leian, et olen eriline täiesti omamoodi. Aga nii palju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid mõtteid, nii et alustame algusest.

Mina olen sünnist saadik olnud liikumispuudega laps. Ma ei saa joosta, hüpata ega palli mängida nii, nagu teised lapsed seda teha saavad. Kuid see ei tähenda, et ma ei oskaks mitte midagi – ma oskan hästi ennast kirjutades väljendada.

Minu peas on miljon mõtet, dimensiooni ja maailma.

Olen sageli näinud, kuidas vanemad inimesed jäävad mind tänaval väikese lapse kombel vaatama, nagu oleks ma kaheksas maailmaime. Ning kui olen juba neist möödunud, keeravad nad end ümber, et mulle järele vaadata. Väikeste laste puhul on see arusaadav, kuna nemad veel ei tea, et on olemas ka teistsuguseid inimesi. Võib-olla pole nad lihtsalt oma elus sellises olukorras varem veel olnud. Kuid vanem generatsioon – nad kas ei tea, et see pole 24 NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Foto: erakogu

Carmen Sofia Kivi

viisakas, või on selle taga midagi muud. Ma ei tea. Ma ise arvan, et mõlemat natukene. Kuna minu ema on rääkinud mulle, et vanasti ehk siis, kui tema veel laps oli, ei tohtinud puudega inimesed tänaval käia – see tähendab, et nad elasid aiaga ümbritsetud majas, kust neid välja ei lastud. Ühiskonna jaoks polnud neid lihtsalt olemaski. See oli aeg veel enne seda, kui Eesti vabaks sai. Vanemad inimesed on elanud sellel ajal ja nende jaoks on harjumatu, et tänapäeval käivadki puudega inimesed kõikjal ning nad pole enam aiaga ümbritsetud majas luku taga. Ehk siis – kuna vanasti

olid teistsugused inimesed muust maailmast eraldatud, siis ei teatud ka nende olemasolust.

Minu jaoks on see, kui mulle tänaval järele vaadatakse ja jõllitama jäädakse, ebameeldiv. Keegi ei tunneks end ju sellises olukorras mugavalt.

Aga kui nüüd tänapäeva tagasi tulla, siis ma ei arva enda meelest, et mu elu oleks õnnetu ja halb. Ütleme nii, et kibestunud inimesed ei meeldi mitte kellelegi, kaasa arvatud mulle.

Seega, kuna ma ei soovi olla üks nendest, siis näen elu üpris positiivselt. Jah, mul on raske ja mõnikord tundub mulle trenni minek mõttetu, sest ma olen seda teinud alates nelja-aastasest saadik ja midagi pole minu jaoks muutunud.

Tahaks kohe joosta või hüpata.

Reaalsus on aga see, et kõnnin iseseisvalt ja saan oma igapäevaste asjadega enamjaolt iseseisvalt hakkama.

Aga te an, et raskused on ületamiseks – võtame näiteks mägironijad. Nad alustavad kõige alt. Mägironimine on füüsiliselt koormav ja aeganõudev tegevus.

Aga ükski asi ei ole igavene – kunagi nad ikka selle mäe tipu ära vallutavad. Nii ka minuga – jah, ma ei hakka ehk kõndima ühe päevaga, aga kunagi ikka, see võtab

lihtsalt aega ja igaühel on edasi minekuks oma tempo, minul on ka.

Tuleb lihtsalt endale sobiv tempo valida ja mitte rapsida. Hoida positiivset joont elus edasi minnes.

Võib-olla nooremana ma lihtsalt tahtsin kõike kohe ega saanud aru, et päris nii asjad ei käi. Olen siiani kannatamatu.

Veel üks asi, mida ma tahaks sisse tuua, on see, et alati ei pea sa ka oma eesmärke üksi täitma – leia keegi, kellega koos edasi liikuda. Koos on ju lõbusam. Mina olen selleks inimeseks valinud enda kõrvale oma hea sõbra Ingridi – me teeme neljapäeviti ja teisipäeviti koos trenni ja meil on alati väga tore.

Ma arvan, et kokkuvõtteks võib öelda, et mina olengi mingil määral muutus. Uskuge või mitte, aga enne minu sündi oli minu ema täiesti teistsugune inimene. Ma arvan, et kui mu ema täna peeglisse vaataks ja näeks naist, kes ta oli näiteks 2006. aastal ehk aasta enne minu sündi, siis ta lihtsalt ei tunneks end ära. Minu sünd muutis mu ema selliseks, nagu ta on täna – hooliv, armastav, eesmärgikindel ja tugev naine. Mul on selle üle ainult hea meel. See on innustav ja eeskuju andev. Olen muutnud teiste elu ja minu elu on pidevas muutumises paremuse poole.

 LOOMEKONKURSI VÕITJAD

„Isegi kõige tagasihoidlikum inimene mõjutab mingil määral ühiskonda“ –

Henry Ward Beecher Inimesi on ühiskonnas väga palju, miljoneid ja miljoneid. Minust ei olene ju midagi, mina olen vaid üks persoon. Kuidas peaksin mina saama end ümbritsevat keskkonda muuta?

Mul on ainult kaks kätt ja kaks jalga, üks pisike pea ja veel väiksem aju.

TEKST: JANE MUSTRIK Kõik mõtlevad nii. Või vähemalt enamik. „Kui ainult mina kommipaberi maha viskan, siis ei sure ju ükski loom. Ma ei raiska oma aega hääle andmisele, sest keegi ei poolda niikuinii minu arvamust.

Minu väike rahasumma ei aita veel kedagi paremale elujärjele.“ Sellise mõtteviisiga ei saagi planeet, kus elame, paremaks paigaks muutuda.

Enda jaoks tuleks lahti mõtestada oma väärtused ja pidada end tähtsaks, mitte väärtusetuks. Kui üks inimene otsustab hakata prügi sorteerima, siis juba nädala jagu erinevate jäätmete kogumist õigetesse konteineritesse aitab väga suurel määral keskkonda hoida.

Mõeldes vaid päevasele tarbimisele, siis tekib hommikust kuni magamaminekuni tohutul hulgal jäätmeid, enamik neist pakendid, mitte biolagunevad tooted. Viies pakendid suurtesse pakenditele mõeldud prügikastidesse ning vanapaberi ja papi selleks ette nähtud konteineritesse, annab see võimaluse taaskasutatavate materjalide tootmiseks.

Niiviisi hoiame planeeti, sest kõik läheb taas ringlusesse.

Tihtipeale vingutakse ja nurisetakse oma riigi valitsuse üle, ise aga ei nähta sugugi vaeva, et seda muuta.

Mõned arvavad, et nende maailmavaadetega inimesi napib niikuinii,

Luuletused

SANNA KRUUSMAA

Tuuleveski

Juuli muru kõlab karskena Sinitaevas maitseb värskena ja nõlva peal seisab tuulik Ojad sillerdavad päikse all Tuule häält kuuleb kaugemal ning ta laulab kui laulik Tuuleveski minu ees tiivad keerlevad Miski ei tundu õige Kivid suruvad sees Sõrmeotstest veidi väriseb südames kergelt heliseb Suud kinni tema hoiab Liblikad kõhus küll liiguvad Hinge nad ka siirduvad kuid tõde nad ei leia Aga kui saaksin lennata üle põllu avara Püüda tähti pessa ja õiget tunda Siis ma enne ei lasku kui torm ei saabu Ma enne ei naase kui veski ei vaibu

Pääsküla raba

Sääsed on suvel liiga tüütud, seega ma panen terve raba põlema.

Kõik su kuriteod on siin süütud, isegi kui männimetsad on hõredad.

Ma pritsin verd valgetele kaskedele ja hõõrun seda vastu sammalt.

Naabrile pole vaja öelda tere, kui ta sulle kirvest kätte annab.

Kui näed Pääsküla raba, on meel ainult vaba, sa ei pääse enam siit välja.

Kui oled Pääsküla rabas, on inimene su taga, kuid ta ei näe enam selline välja.

Mehed karjuvad täiest kõrist, sest keegi astus vanale miinile.

Muidu pole seal midagi tõsist, see on vaatamisväärsus siilile.

Rabas kõik vaikselt sureb ära, aga laibad ei kao kuskile ära.

Mudaplekid tulevad varsti ära, aga hais jääb ikka ninna kinni.

seega miks üldse aega oma lemmikpoliitiku valimisele raisata ja tema poolt hääletada. Teised aga leiavad, et kõik mõtlevad valimistel häält andes nendega ühtemoodi, ega pühenda aega, et anda ka oma panus. Mõlemal juhul võib inimesi tabada pettumus, sest kui suurem osa elanikke sellist mõttekäiku järgib, siis jääbki ühiskond valede arvamuste pinnale ja headus ning teadlikkus ei suuda maailma mõjutada. Ühiskonda aitab palju ka teiste toetamine ja abistamine. Ka vähene rahasumma võib aidata kellegi elujärge parandada. Siiski tundub isegi paari euro annetamine mõnele üüratu väljaminekuna. Samal ajal aga ei märgatagi, et ise tehakse tohutul hulgal mõttetuid kulutusi. Kas siis on tarvis osta kümmet erinevat kehakreemi ja šampooni, kui vaja oleks vaid ühte? Kas tänaseks õhtuks on vaja poest kaasa osta sooja kartulit, kui mul on

Jane Mustrik

FOTO: ERAKOGU

veel kodus külmkapis eilne pastaroog, mida soojendada? Teadlikult vähem kulutusi tehes ja rohkem raha kõrvale pannes on ka laialdasemalt võimalusi annetamiseks ja teiste toetamiseks.

Kuig i inimesed ei pea end sageli oluliseks ja on ümbritseva suhtes tagasihoidlikud, siis tegelikult mängib iga inimene ühiskonnas suurt rolli. Ka ühe isiku mõtted ja teod muudavad maailma, iga otsus muudab inimest ümbritsevat elu ning niiviisi on planeet meie ümber pidevas muutuses. Ei tohi olla laisk ja pidada end mõttetuks, sest kõigi ettevõtmised muudavad ühiskonda ning kui kõik näevad selle nimel vaeva, siis saab maailm muutuda ainult paremaks paigaks.

Olen kalana sündinud Ma olen kalana sündinud kui kai pealt tulevad maha et maad ja merd lahutab piir ja teadnud ainult merd Oleks ma vaid inimkerega pole kunagi näinud Ei ole ma kunagi kõndinud saaksin näha seitsme maa sealt kerkivat koidukiirt ega näinud inimverd taha Harjumuslikku taevast Õhku mul annavad lõpused Nii et leping tumeda merega kogesin esimest korda mu saba mind edasi viib ei tundu enam nii paha Hoolimata kala vaevast Soomustega on kaetud mu Meri seega andis mulle jalad on midagi taga hoida põsed ja võttis endale mu hääle Selja taha jääb mulle saba ja mu uim on mu tiib Kurvalt vaatasid teised kalad ja lõpused kaunistavad kaela Vahel vaatan pinna poole et mind enam nende seas ei Ma võib-olla kunagi ei kõnni olen näinud elu väljaspool näe nii kergelt nagu teised vett Pistes pea veest välja Ja hingetõmbeks läheb Inimene vaatab mere poole tunnen õhus kuiva kuumust mul alati rohkem vaeva tal kannad ei puuduta vett Nüüd näen peale rannavälja Kuid tuul andis mulle hoogu Õhku tal annavad kopsud ka terve maapinna suurust sest sündisime kõik jalad teda edasi viivad Päike ei halasta kehale maakoorest Põsed on punased ja paksud mida enam ei kaitse soomus Ei olnud ma selliseks loodud ning sõrmeotsad on ta tiivad Jäsemed ei oska midagi teha kuid eksisteerin Kui ta annaks mulle oma käe kui neil vastuoluline loomus sellegipoolest kui mul tahtmist pinnale Hingata on liiga palju õhku Võrreldes teiste jalgsetega jaguks sammud edenevad tasa on mul nii palju veel käia Ega minu hõbedane pea Edutust päevast sai õhtu maha ei muutuks rannal kui põselt voolas alla pisar aga võrreldes algsega merevahuks?

Ma pole siiski loodud siia on mul neist palju rohkem Kuid miks peaksin kõndima aga kui juba jalad saanud selja taga kui oskan juba niigi ujuda ei teeks mulle eriti liiga Olen kalana sündinud Olen kalana sündinud seada panga poole sammud aga tean nii maad kui merd ja merre saan kuuluda Suurt keharaskust vinnasin nii ujuda kui ka kõndida Vahel mind aga öösiti vaevab uute kätega end tõmbasin ja niiviisi jagan pooleldi mis laiub mägede taga kuni kõrgelt kaldalt vaatasin inimverd Kuhu kaovad inimesed vaatepilti, mis lummas mind laevalt Pole kunagi teadnud 9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 25

 LOOMEKONKURSI VÕITJAD

Foto: Shutterstock

Infovaikusest ja sipelgatest TEKST: KERTTU KUKU Pean kohe alguses tegema ülestunnistuse. Ketran sotsiaalmeedia ja uudisteportaalide infovoos iga päev mitmeid-mitmeid tunde. Ei taha ega julge tihtipeale vaadatagi, milline on mu ametlik ekraaniaja statistika, mida telefon salvestab.

Postimehest Delfini, New York Timesist The Guardianini, sealt edasi Facebook, Instagram, Twitter, Tumblr – nimekiri sellest, mida ühes päevas jõuab läbi uurida, saab minna veel edasi.

Miks ma seda teen? Teadmatus teeb mu rahutuks. Pikalt vaikuses olemine paneb aju sügelema ja kihelema. Nagu terve padajaa sipelgaid oleks mu peakolus ringi jooksma hakanud. Momendist, kui esimestest infovooludest on dopamiinilaks verre jõudnud, kaovad sipelgad. Pole vahet, kas see on mõni uus vaimukas TikToki trend, hea säuts või uudis järgmisest valitsuskriisist. Veidi meenutab Pavlovi ref leksi – uus info, rahulik aju.

Toimib peaaegu nagu kellavärk.

Ma tean, et see ei ole hea näitaja. See ei mõju hästi koolitööde kulgemisele ega veebiväliste hobidega tegelemisele.

Vahel leian end midagi taas klõpsamas, isegi mitte teadvustades, et plaanin just seda keskkonda kasutada. Mu näpud mõtlevad aeg-ajalt minu eest. Ma ei naudi seda. Juba mõnda aega mitte. Naudin seda õnnetunnet, mis mul tuleb vaikusest ja rahust. Rahust, mis pesitseb 26

NOORTE EKSPRESS 9. november 2022

Kerttu Kuku

Foto: erakogu

väikestes momentides, kus sipelgad on vaikselt ning tunned, et maailm pöörleb endiselt, ilma et teaksid kõigest kõike. See on nii rahulik ja püsiv. Nii vajalik. Ja ometi olen ma paari tunni pärast uut artiklit läbi ketramas.

Omajagu irooniline on infobuum üleüldiselt. Kui me teame rohkem, siis peaksime ju olema õnnelikumad. Kui teame, mis on valesti, saame astuda samme paremuse suunas. Sorteerida rohkem prügi, protestida, allkirjastada petitsioone või lihtsalt mitte enam segada kokku mitut sorti kodu-

keemiat, et mürgist auru vältida.

Kui teame rohkem, oleme huvitavamad inimesed, kellega tahetakse suhelda maast ja ilmast. Keda ikka pimeduses olemine ja teadmatus aitavad? Kõik on nii kättesaadav, tee vaid oma telefoni lockscreen lahti või pane arvutis Windows tööle. Mis takistab? Takistab see, et see tava ei ole mulle mõeldud.

Mitte ühelegi inimajule. Neuroteadlaste Andreas Keili ja Sabine Heimi kokkuvõtvas artiklis, mis käsitleb eri teadusuuringuid infotarbimisest, tuleb välja jahmatav avastus – keskmine inimene töötab päevas läbi kuni 74 GB informatsiooni, mis on sama, kui ühes päevas vaadata järjest 16 filmi.

500 aastat tagasi töötles kõrgelt haritud inimene samas mahus andmeid terve eluaja jooksul. On ikka omajagu erinevust küll.

Maailmas on kaks kurja – liiga palju ja liiga vähe. Kui teame liiga vähe, siis on raske teha kaalukaid otsuseid ning manipulatsiooni oht on suurem. Liiga suur teadmiste kogum aga väsitab. Tuimestab. Üha raskem on reageerida tugevalt ja tundega. Isegi neile sündmustele, mis päriselt tähelepanu vajavad.

Energiat on piiratud koguses. Kooli füüsikatundides on omajagu juttu energiast. Keegi aga ei raatsi jagada juhtnööre, kuidas ümber käia tähelepanuenergiaga.

Ku i h a r i d u s s ü s t e e m i s s e e õppetund kohale ei jõudnud, siis elus saab seda ikka ja jälle õppida, läbi kukkuda ja korrata. Parem on

püüelda väikeste rahumomentide suunas kui pidevalt maadelda ja torkida peas sumisevat või müdisevad putukapesa. Kõigest ei pea kõike teadma. Olen elus omajagu sellesse ämbrisse astunud. Piitsutanud end mälu- ja mõtteaukude pärast. Vaadanud veidi kõõrdi, kui keegi seltskonnas julgelt ütleb, et pole õrna aimugi, mis ühel või teisel pool maailmas toimub. Tähelepanu, hoolt ja mõttejõudu on piiratud koguses. Seda tasub hoida asjade jaoks, mis seda päriselt nõuavad.

Kõike ei pea nägema, kuulma, teadma, kogema. Ajaga loksuvad vajalikud pusletükid paika.

Teadlikkust on vaja. Aga selleks ei pea kõigest kõike teadma.

Võimalik, et sinna läheb omajagu aega. Aga ma ei jõua ära oodata päeva, kui sipelgapesa jääb rahulikuks. Mõnikord liiguvad sipelgad veidi ärevamalt, kuid jooksu panemise asemel ootavad hetke või paar.

Ning tegutsevad oma pesas edasi.

Kinnitan ka, et pärast selle artikli kirjutamist läheb autor ja teeb ühe toreda uinaku. Kuskilt peab ju alustama.

Kasutatud allikas Heim, Sabine; Keil Andreas, 2017.

Too Much Information, Too Little Time: How the Brain Separates Important from Unimportant Things in Our Fast-Paced Media World https://kids.frontiersin. org/articles/10.3389/ frym.2017.00023#ref1

TEST

TEST 1. Kelleks tahtis Alex Aus lapsena saada?

10. Kus Getter Meresmaa intervjuu andmise ajal õppis?

2. Mis toitu valmistas Alex oma esimeses kokandusvideos?

11. Millisele erialale Getter pärast keskkooli veel kandideeris?

3. Mis on pastafarism?

12. Mida arvab Jaan Aru loovusest?

a. Kokk b. Ettevõtja c. Leiutaja d. Suunamudija

a. Pannkoogid b. Veganlasanje c. Caesari salat d. Kanapasta

a. Dieet b. Geneetiline haigus c. Usk d. Alexi müüdav toode

4. Milline Alika Milova pereliige osales enne Alikat superstaarisaates? a. Tädi b. Ema c. Vanem õde d. Onu

a. Tartu Ülikool b. Tallinna Ülikool c. Tallinna Tehnikaülikool d. Viljandi Kultuuriakadeemia

a. Majandus b. Õigusteadus c. Informaatika d. Matemaatika

a. Kõik ei saagi loovad olla b. Loovust pole võimalik arendada c. Loovuse arendamine nõuab aega d. Loovus on tähtis vaid kunstivaldkonnas

13. Mis on Jaani arvates loovuse kõige tähtsam eeltingimus?

a. Palju teadmisi kindlas valdkonnas b. Igavus c. Palju vaba aega d. Oskus internetist infot leida

5. Kes on Alika lemmikartist? a. Zemfira b. Koit Toome c. Ithaka Maria d. Terminaator

14. Mida arvab Jaan nutiseadmete kohta?

6. Mis keeles on singli „See on elu“ pealkiri ja refrään? a. Eesti b. Vene c. Itaalia d. Prantsuse

7. Mis keeles kirjutas Gerda Laura Liiv 17–18-aastaselt kõige rohkem? a. Eesti b. Vene c. Inglise d. Prantsuse

8. Miks hakkas Gerda luulet lugema? a. Eesti keele oskuse parandamiseks b. Uute riimide leidmiseks c. Inspiratsiooni saamiseks d. Raskest ajast ülesaamiseks

9. Mis on luuletamise puhul Gerdale kõige raskem? a. Riimide väljamõtlemine b. Enda luule toimetamine c. Luuletusele pealkirja mõtlemine d. Luuletuste teistega jagamine

a. Nutiseadmed tulevad loovusele alati kasuks b. Loovuse arendamiseks tuleks rohkem sotsiaalmeediat kasutada c. Nutiseadmed annavad juurde aega huvitavate asjadega tegelemiseks d. Nutimaailm on loovust aheldav

15. Millise alaga Joosep Ress Solaride’i tiimis tegeleb? a. Mehaanika b. Programmeerimine c. Turundus d. Elektroonika

16. Millega Solaride tegeleb?

a. Päikesepaneelide paigaldamine b. Sõidujagamisteenuse pakkumine c. Päikese jõul sõitva auto ehitus d. Tudengivormeli ehitus

17. Mis on Joosepi arvates koolihariduse suur nõrkus?

a. Õpitakse liiga palju b. Praktiline kogemus jääb minimaalseks c. Ei räägita piisavalt teooriast d. Õpetajad ja õppejõud on igavad

Foto: Shutterstock

18. Mida kajastab Laura Liisa Leosk ehk Loora ühel oma sotsiaalmeediakontodest?

a. Kokkamisõpetused b. Päikeseauto ehitus c. Minimalistliku kodu kujundamine d. Keeleõpe

19. Milline on Loora peamine nõuanne kodu kujundamiseks? a. Vähem on rohkem b. Koju pole kunstiteoseid vaja c. Kodus ei tohiks olla liiga palju tühja ruumi d. Pudi-padi aitab luua kodutunnet

20. Kust algas Maria Rahamäe teekond ettevõtlikkuseni? a. Algkool b. EBS c. Õpilasfirma programm d. Välismaal õppimine

21. Millega tegeleb Edumus?

a. Veebilehtede arendus b. Välismaiste õpingute toetamine c. Spetsialistide kooliharidusse kaasamine d. Finantstarkuse jagamine

22. Mis on Maria arvates parim õppimisviis? a. Koolis teooria kuulamine b. Lugemine c. Videote vaatamine d. Kogemuste kaudu

23. Mis spordiga Riko Tammepuu ei tegele? a. Pallimängud b. Suusatamine c. Uisutamine d. Jalgrattasport

24. Mida tähendab cyclocross?

a. Maanteel rattaga sõitmine b. Maanteerattaga maastikul sõitmine c. Rattaga orienteerumine d. Maastikurattaga maanteel sõitmine

25. Mida peab Riko oma suurimaks saavutuseks?

a. Kõrge koht Euroopa meistrivõistlustel väljalangemissõidus b. Tartu Rattamaratoni 40 km distantsi üldvõit c. Kõrge koht Euroopa meistrivõistlustel olümpiakrossis d. Tour de France’i üldvõit

Lahenda test ja saada õiged vastused: teeviitkonkurss@harno.ee hiljemalt 30. novembriks 2022.

Kõigi õigesti vastanute vahel läheb 1. detsembril 2022 loosi üks äge Teeviit meenekott ja earbuds´id!

9. november 2022 NOORTE EKSPRESS 27

 LOOMEKONKURSI VÕITJAD

d e s u t e Luul

Kertu Kändla

Teekond paremuse poole Sääsed on suvel liiga tüütud, seega ma panen terve raba põlema.

Kõik su kuriteod on siin süütud, isegi kui männimetsad on hõredad.

Ma pritsin verd valgetele kaskedele ja hõõrun seda vastu sammalt.

Naabrile pole vaja öelda tere, kui ta sulle kirvest kätte annab.

Kui näed Pääsküla raba, on meel ainult vaba, sa ei pääse enam siit välja.

Kui oled Pääsküla rabas, on inimene su taga, kuid ta ei näe enam selline välja.

Mehed karjuvad täiest kõrist, sest keegi astus vanale miinile.

Muidu pole seal midagi tõsist, see on vaatamisväärsus siilile.

Rabas kõik vaikselt sureb ära, aga laibad ei kao kuskile ära.

Mudaplekid tulevad varsti ära, aga hais jääb ikka ninna kinni.

Foto: Shutterstock

Kairit Kolk

Mina olen muutus Muutus on hetk.

Muutus on hetk, mis ühendab millegi võimatu võimalikuga, kuigi võimatus on inimkonna suur ebapädevus. Mina olen muutus kõigele. Mina olen muld, kellest saaks sündida leegitsev taevatäht, elutsev mikroorganism, ja kui vaja, ka laudaaken. Mina lendan, mina ei kõnni, ma hõljun. Mina tõestan, et must on valge, kapiuks on sipelgasiil ja on alati olnud.

Aga selles loos pole vaid vastandid, näiteks heleoranž võib olla veel heledam oranž, kui tahan.

Olen ka kõik muu, mis tähendab lõpmatus ja koht, kus lõpmatus hakkab lõppema.

Mina tean, kuulen, hõiskan, et on nii.

Ehkki vaid siis, kui sulg puudutab pärgamenti, olen ma muutus.