Imelised Jõulud (detsember 2022)

Imelised Jõulud

Väljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Nippe ja nõuandeid enese ehtimiseks

Aastalõpp läheneb meeletu kiirusega ja see tähendab, et kohe-kohe algavad kõiksugused peod ja tähistamised. Muidugi tahab iga naine peol särada ja end tõelise staarina tunda. Seega uurisime Goldtime’i brändijuhilt Aveli Kipparilt, millised moesuunad ehtemaailmas praegu laineid löövad ja mida peaks ehteid valides silmas pidama.

Millised on praegu ehtemaailma üldised trendid?

Nii nagu rõivamoes, vahelduvad trendid ka ehetemaailmas, kuid aeglasema ja jätkusuutlikuma tempoga. Üldiselt võib selle maailma kaheks jagada. Esiteks ajatu klassika, mis on alati moes ja on seetõttu pärandväärtusega investeering. Ja teiseks trendid, mis kestavad mitu hooaega järjest.

Viimastel aastatel on näiteks ilma teinud jõulised geomeetrilised vormid ja ketid. Maailma suurimad juveeli majad, nagu Cartier ja Tiffany & Co., näitavad siin suunda. Pole ka ime, jõulised väljavenitatud vormid panevad päid pöörama ja neid kette saab kanda nii üksiku statement’ina kui ka kihtides.

Veel on nüüdsete sügistalviste ehte kollektsioonide ja moelavade lemmikud maksimalistlikud kõrvarõngad, värvi lised vääriskivid ja eri suuruses pärlid. Olukorras, kus maailm on viimastel

aastatel saanud raputada, otsivad inimesed teistmoodi emotsioone ja tähenduslikkust. Endiselt on tõusuteel ka sümboolsed ja tähendusega ehted, mis iseloomustavad kandja väärtushin nanguid, talle armsaid sümboleid ja ka uskumusi. Nii saab näiteks puumotiiviga austada oma juuri ja fööniksiga tähis tada uusi algusi või võite.

Millised vääriskivid on praegu kõige popimad?

Sügisperioodil näeme palju nii klassikat kui ka hetkemoe mõjutusi. Näiteks on sügavad rohelised toonid kollase kullaga elegantne kooslus, mis sobib vala tult sügisesse ja talve. Teemant on aga vääriskivi, mis on stiiliklassika ega lähe kunagi moest. Tema igavikuline sära, valgusepeegeldus, tugevus ja haruldus on just see põhjus, miks see on üks maailma kallimaid materjale. Mängida saab erinevate lihvide ja vormidega. Aga

kõige olulisem on jääda iseendaks. Minu kogemuses leiab igaüks kaupluses ehteid proovides selle oma vääriskivi, mis paneb teda tundma erilise ja väärtuslikuna.

Mida riietust ja ehteid kokku sobitades meeles pidada?

Esmalt vali oma komplekti staar! Ma ei soovita tekitada ehete ja riietuse vahel konkurentsi, vaid need peaksid teine teist täiendama. Tihtipeale sõltub see kandja meeleolust, sündmuse iseloo must ja ka personaalsest stiilist.

Sirged vormid riietes tahavad ka konkreetsema disainiga ehteid. Vastu kaaluks: naiselikud volangid sobivad kokku voolujoonelisuse ja romantilisu sega. Kui kannad suuri kõrvarõngaid, siis ei tasu kaela lisada jõulisi ehteid. Sellises olukorras mängi sõrmuste ja käeehetega. Kui aga kaelaehe on fookuses, siis kõrva rõngad võiksid olla tagasihoidlikumad. Tasakaal on siin märksõnaks.

Tähenduslikud ehted on alati ajatud ja erilise väärtusega. Lähtuda tasuks kingisaaja stiilist, tema kandmishar jumustest ja sõnumist, mida soovid kingitusega anda. Soovitan alati kinkida kullast või hõbedast ehteid nende ajatuse ja pärandväärtuse tõttu. Näiteks võib pärlikee olla nii ajatult klassikaline kui ka viimaste trendide järgi valitud.

Ja kindlasti ei tohiks unustada iseend ja iseenda premeerimist! Olen veendunud, et ehted toovad igas vanuses ja staatuses naisele rõõmu, eriti kui need on hoolikalt valitud kingitus lähedastelt. Miks mitte luua oma peres traditsioone, mis kestavad põlvest põlve, ja läbi tähenduslike ehete ka sidemeid ning hoida hinges sooje positiivseid emotsioone, mis eri põlvkondi seovad.

Millised ehted kõige paremini kingituseks sobivad?

Sif Jakobs

Thomas Sabo

Thomas Sabo

Sif Jakobs

Saadaval parimates juuksurisalongides , Tallinna ja Tar tu Kaubamajas , Stockmanni kaubamajas , I L U. ja Tradehouse kauplustes üle Eesti Komplek tid saadaval ka e poodides: www kaubamaja ee; www ilu ee ja www tradehouse ee

Meeleolukaid JÕULE!

Jõulud on küll rahu aeg, aga rahu ei pea ju alati vaikselt toas istumist tähendama. Pärast mitut aastat, kus olime sunnitud eraldatuna kodudes istuma, võiksime sel aastal pühad meeleolukamalt mööda saata.

Kindlasti võiksime kõik üle vaadata oma jõulutraditsioonid ning sinna midagi uut ja põnevat lisada. Näiteks võiks alustada see aasta traditsiooniga igal jõululaupäeval ette võtta väike talvine matk. Värske õhk teeb meile kõigile head ja talvine loodus on ju lausa hingematvalt kaunis. Muidugi võib tõeliselt halva ilma korral matka millegi tubasemaga asendada, kuid sõbrad ja sugulased ei tohiks kindlasti võrrandist välja jääda. Inimene on seltskondlik loom ja kuidagi tuleb ju see eemal oldud aeg tasa teha! Ka reisimine on midagi, mis möödunud aastatel väheke keerulisem on olnud. Miks siis mitte see aasta võimalusest kinni haarata ja jõulud hoopis välismaal veeta. Enne lennupi letite ostu peab vaid langetama ühe meeletult keerulise otsuse: kas veeta jõulud soojal või külmal maal. Ühest vastust sellele küsimusele kindlasti ei ole, eks igaüks peab plussid ja miinused omas peas kokku arvestama.

Kui otsustad siiski jõule koduseinte vahel tähistada, on meil veel mõned vahvad ideed jõulude meeleolukamaks muutmiseks välja pakkuda. Näiteks võiksime see aasta kõik ostu hullusest üle olla ja endale koju ise jõuluilu luua. Käsitööprojektid on mõnus meelelahutus nii lastele, nende vanematele kui ka tervetele sõpruskondadele, mistõttu võiksid kõik end vähemalt korra proovile panna ja vaadata, mis välja tuleb. Veel põikame läbi välisriikidest ja vaatame, kuidas seal jõule tähistatakse. Loomulikult räägime maitsvatest toitudest ja jookidest ning mõtiskleme lõpetuseks ka uusaastalubaduste teemal.

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: Helina Koldek, helina.koldek@delfi.ee

Trükk: AS Printall

Rikkalikkus jõululaual teeb Eestile au

Siiaäkine

Allikas: Maaleht Koostisosad

“ 1 värske siig “ 1 tl meresoola “ 1 tl sidrunimahla “ pool keskmist sibulat

Valmistamine

Haki sibul võimalikult peeneks ja sega vee randi teelusikatäie meresoolaga. Filee ri siig ja eemalda sel lelt ka nahk. Lõika fileed väiksemateks kuu bikuteks, lisa sidrunimahl, ülejäänud sool ja soolaga maitsestatud sibulatükid. Lase pool tundi maitsestuda ning serveeri rukki leiva ja värske hakitud tilliga.

Saaremaa pannileib

Allikas: Maaleht Koostisosad

Raskematel aegadel on inimesed ikka paremini, rikkalikumalt söönud ja joonud. Tõenäoliselt lootuses unustada selleks üheks hetkeks mured ja pidevalt kuhjuvad nõudmised elult, ühiskonnalt. Praegused raskused on paljuski näilised, kuid jõulud võiksid ikka olla rikkalikud, lookas laua ja mitmekesiste plaanidega.

TEKST: Martin Hanson

Kuidas üldse jõule peetakse? Usun, et sellele küsimusele pole kerge vastata, kuna sama palju, kui on inimesi, pere kondi, on ka jõulutraditsioone. On neid, kellel on kuusk toas, on neid, kellel õues. On inimesi, kes söövad kokku nõutud kümmekond korda, et halb õnn ei tuleks kodu laastama. Samas on neidki, kes ei lahkugi lauast, vaid istuvad kogu õhtu end täites ja selle vahele vedelamat kraami valades.

Samas ei pea jõule pidama alati nii, nagu tegid seda meie vanaisad, vanavanaemad ja muud eellased, kellele kristlus oli selle püha pähe pistnud. Ka praegu võib läheneda jõuludele hoopis teiste nurkade alt,

kui seda on meie täistraditsiooni line mürgel. Ja pange tähele, nende alternatiivide juures ei kao kuskile kena jõulusalm, mõnusad köögilõhnad, naps ja nali ning kingikotiga tuppa tuiskav jõulumees. Mis veelgi olulisem, see tunne südames, mida kutsutakse jõulumeeleoluks.

Linnuliha või kaheksajalaga jõulud

Miks mitte jätta seakael järgmiseks korraks? Paneme aga lauale ühe mõnusa linnu või mereanni. Kauneid hanesid ja parte, kalkunit ja faasanit on söödud pühadeks ning pidustus teks aastasadu. Linnuliha on esiteks kergem, tervislikum ja mekib teist moodi. Lisaks saab linnud seest head ja paremat täis toppida – see ülendab

toidu olemust veelgi. Ehk siis part rosinate ja õuntega ahju. Või ... miks mitte muretseda kogu perekonnale üks suursugune Vahemere kaheksa jalg, smoorida see koos maitsetaime dega ning grillida enne lauale aseta mist kiirelt. Jääb pikaks ajaks meelde ja käib kõhust kiiremini läbi. Mõelge sellele!

Lisaks on neidki jõuluroogi, mis on päriselt meie omad, mitte ladestunud siia mõne võõrvõimuga. Rannarahvas on ikka söönud kala, saartel polnud niikuinii midagi eriti saada ja tuli mõelda välja oma lahen dused. Ka need põnevad road võiks panna lauale, anname paar retsepti, et seda teha. Kuid kui aus olla, siis on jõulud ikka see aeg, kui tahaks klassikat ja seda, mida ka lapsepõlves kuuse tuppa toomise ajal söödi.

“ 500 g kooritud kartuleid “ 150 g läbikasvanud sealiha või ribiliha “ 100 g sibulat “ 30 g nisujahu “ soola “ võid määrimiseks

Valmistamine

Tükelda liha väikesteks kuubikuteks, koori ja haki sibul. Prae lihakuubikud koos hakitud sibulaga. Riivi kooritud kartulid või aja need läbi hakklihamasina. Pressi kartulitest vede lik välja, vee alla valgunud tärklis lisa kartuli massile. Sega kõik koostisained omavahel ja maitsesta soolaga. Vala tainas võiga määri tud pannile ja küpseta ahjus 180 kraadi juu res 45–60 minutit. Serveeri kuumalt koos pohlamoosiga.

Foto: Dagris Punder

Sibula ja porgandiga

marineeritud heeringas

Autor: Tuuli Mathisen

Koostisosad

“ 200 g heeringafileed “ 1 punane sibul “ 1 porgand “ mädarõigas

Marinaad

“ 2 loorberilehte “ 2 dl vett “ 2,5 sl suhkrut “ 10 vürtsitera “ 10 musta pipra tera “ 5 nelgitera “ 2 sl äädikat “ 30% soola

Valmistamine

Lõika heeringafilee 2 cm paksusteks viiludeks. Kee da marinaad veest, suhkrust, mustast piprast, vürt sist ja loorberist. Kui kasutad nelki, lisa ka nelgite rad. Lase marinaadiained keema tõusta, lisa äädi kas ja jahuta marinaad. Soovi korral lisa veidi soo la. Jahuta. Lao purki kihiti sibul, porgand ja heerin gas. Kui kasutad mädarõigast, poeta ka seda pur ki koos sibula ja porgandiga. Kalla peale jahutatud marinaad. Sulge purk ja tõsta üheks-kaheks päe vaks külmkappi maitsestuma. Sellisel moel valmis tatud heeringas säilib külmas paar nädalat. Kui soo vid jõulusemat maitset, siis lisa 5 nelgitera. Sibula ja porgandi võid koos vürtsidega ka marinaadi tõsta ja need seal siis korraks läbi keeta.

Jõulukook pähklite ja jõhvikatega

Autor: Mari-Liis Ilover

Koostisosad

“ 150 g täisteranisujahu

“ 100 g kaerahelbeid

“ 60 g kookossuhkrut

“ 0,5 tl söögisoodat

“ 1 tl kaneeli “ sool “ 120 g sulatatud võid “ 2 sl sidrunimahla

Kate

“ 100 g pekanipähkleid “ 75 g kuivatatud jõhvikaid “ 300 g Kreeka jogurtit “ 30 g kookossuhkrut “ 1 sl maisitärklist “ 0,5 sidruni koor

Valmistamine

Põhjaks sega omavahel jahu, kaerahelbed, suhkur, sooda, kaneel ja sool. Vala hulka sulatatud või ja sidrunimahl. Sega ühtla seks tainaks. Kata u 20 x 25 cm ahjuvor mi põhi küpsetuspaberiga. Suru tainas ti hedalt põhjale. Sega omavahel kõik katte ained ja vala tainale. Lao peale veel 6–7 pekanipähklit. Küpseta 175 kraadi juures u 40 minutit. Lase koogil vormis täielikult jahtuda. Lõika ruutudeks.

NB! Kookossuhkru võid soovi korral asendada samavõrd karamellise mekiga muscovado suhkruga.

Jõululeib

Aurot: Lia Virkus Koostisosad

“ 1 l apelsinimahla “ 100 g pärmi “ 3 dl tumedat siirupit “ 3 dl kaerakliisid “ 3 dl rukkijahu “ 3 dl maltoosat “ 1 sl meresoola “ 10 dl nisujahu “ õli

Valmistamine

Leota pärm käesoojas mahlas ja sega hästi. Lisa kõik ained ja sega. Tainas peaks jääma nii pehme, et saad seda puu lusikaga segada. Kata rätiga ja jäta 40 minutiks kerkima. Määri 3–4 leivavormi rasvai nega, täida need poolenis ti tainaga ja kata rätiga. Lase veel pool tundi kerkida. Küp seta leibu 175 kraadi juu res 30 minutit, määri siiru pi-veeseguga ja küpseta veel pool tunnikest või kuni leivad on küpsed. Lase hetk vormi des jahtuda, kummuta resti le ja jäta sinna lõplikult jahtu ma. Leiba on hea ka sügav külmutada.

Hapendatud lillkapsas

Autor: Piret Hanson

Koostisosad

“ 1 lillkapsas “ 1 porgand “ 1 sibul “ 1 l vett “ 1 sl meresoola “ 1,5 tl kurkumit

Valmistamine

Jaga lillkapsas õisikuteks, riivi porgand ja haki sibul. Kuumuta vesi keemiseni, lisa sool, hakitud sibul, riivi tud porgand ja kurkum. Lao lillkapsaõisikud purki ja kalla kuum soolvesi peale. Jäta purk avatuks ja säti lill kapsaõisikutele raskus, nii et need oleksid üleni vede likuga kaetud. Hoia purki toatemperatuuril ja kontrol li paari päeva pärast maitset. Lillkapsas vajab pisut pi kemat hapnemisaega. Kuum vesi aitab seda protsessi veidi lühendada, õige hapukus saabub olenevalt toa temperatuurist paari-kolme päeva pärast.

Sealihast jõulurull praekapsa ja suitsupeekoniga

Aurot: Britt Paju

Koostisosad

“ 650 g sea sisefileed “ 2 sl apelsinimoosi “ 150 g praekapsast “ 80 g kuivatatud jõhvikaid “ 10 viilu toorsuitsupeekonit “ 1 sl rosmariini “ sool “ pipar

Valmistamine

Puhasta umbes 650 g sea sisefileed kelmetest ja lõika filee keskelt pikkupidi peaaegu poo leks, kuid jää 2 cm enne lõppu pidama. Lük ka fileeliblikas lahti ja tambi lihahaamriga üht laseks, nii 1 cm paksuseks pinnaks, mida mää ri 2 sl apelsinimoosiga. Tõsta siiluna peale 150 g praekapsast. Puista kapsas üle 80 g kuiva tatud jõhvikatega ja lisa 1 sl hakitud rosmarii ni. Maitsesta kogu pind kergelt soola-pipraga ja keera tihedaks rulliks. Keera rulli ümber um bes 10 toorsuitsupeekoni viilu, nii et kogu rull oleks kaetud, ja küpseta, ühenduskoht allpool, 240kraadises ahjus 20–25 minutit, kuni pee kon on kuldpruun. Serveeri koos ahjuköögivil jade ja jõhvika- või pohlamoosiga.

Jõuluvürtsidega rullbiskviit

Autor: Lia Virkus Koostisosad

“ 2 muna “ 2 dl suhkrut “ 100 g võid “ 2 dl nisujahu “ 2 tl kaneeli “ 1 tl kardemoni “ 1 tl vanillisuhkrut “ 1 tl küpsetuspulbrit “ 1 tl söögisoodat “ 200 g riivitud porgandit

Täidis 1

“ 2 dl vahukoort “ 3 dl kohupiimapastat “ 2 sl suhkrut

“ 1 tl vanillisuhkrut

“ 2 sl vanillikastmepulbrit “ 2 sl Vana Tallinna likööri

Täidis 2

“ 400 g maitsestamata toorjuustu “ 100 g võid

“ 3 dl tuhksuhkrut

Valmistamine

Biskviidi jaoks vahusta munad suhkruga kohe vaks vahuks, lisa sulatatud või. Mõõda kuivained ja sõelu vahu hulka. Sega ettevaatlikult. Viimasena lisa riivitud porgand. Laota tainas õliga määritud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures 10–12 minutit, lase paberil jahtuda.

Täidis 1. Vahusta koor suhkrute, kastmepulbri ja kohupiimaga. Lisa liköör, sega ja laota jah tunud täidis põhjale. Keera tihedalt rulli, see järel küpsetuspaberisse ja jäta paariks tunniks külma maitsestuma. Nii on maitsed ühtlustu nud ja rulli on kergem lahti lõigata.

Täidis 2. Vahusta toasoe või toorjuustu ja suhkruga, laota täidis jahtunud põhjale. Kee ra tihedalt rulli, seejärel küpsetuspaberisse ja tõsta paariks tunniks külma maitsestuma.

Foto: Tuuli Mathisen

Foto: Piret Hanson

Foto: Britt Paju

Foto: Mari-Liis Ilover

Foto: Jaan Heinmaa

Foto: Daisy Lappard

Käsitöökokteilid

JÕULUIMED Eesti joogimeistritelt

2022. aasta on olnud äärmiselt viljakas Eesti joogimeistritele, kelle aina kosuvatest keldritest saab ka nendel jõuludel panna lauale palju põnevat. On kasvanud nii veinimajade sortiment kui ka turule tulnud täiesti uusi kategooriaid, mis võiksid vabalt leida tee sellesse valikusse, millega oma jõulurõõmsaid pereliikmeid ja sõpru üllatada.

TEKST: Martin Hanson

Vaid paari aastaga oleme Eestis jõudnud seisu, kus toidu iga õhtusöögija juubelilaual ning suurema peo menüüs saab ilma probleemita laulatada kokku Eestis valmistatud veiniga. Ning mitte ainult marja- või puuviljaveinidega, vaid virretega, mis kääritatud meil kasvanud viinamarjadest.

Ka jõule ei pea võtma vastu koos veini dega mitme maa ja mere tagant.

Kui panna veinikeldritele juurde kõik Eesti siidrimajad, siis hakkab nende arv ületama juba kahte kümmet. Igas Eesti otsas valmistab keegi midagi mõnusat just kohalikust õunast, pirnist või nüüd ka viinamarjast. Ning tase on enamiku veinikeldrite ajaloo pikkust arvesse võttes võimas. Pärleid leiab kõikjalt, kuid

tuleb tunda jookide hingeelu, et saaks parima kokkupuute toiduga.

Ebaküdoonia on uus rabarber

Lõuna-Eesti „mägede“ vahele Truuta külla on seadnud end sisse Murimäe Veinikelder, mille erineva test aedadest pärit marjadest valmis tatud veinid rõõmustavad enamikku tõsisemaid veinientusiaste. Üks, mis aga võiks sobida igat jõulupüha alus tama, on veinikeldri valmistatud pool kuiv ebaküdooniavahuvein Cydonia. Vähe kasutatud, kuid võimas mari, mis vahuseks veiniks muutudes üllatab oma värskuse, kerge magususe, kuid mis peamine – ebaküdooniamaitsega, mida harva mekkida on saanud. Kui enamasti tunneme ebaküdooniat pigem maitseai

nena, siis siin on antud marjale esimese viiuli tool ja ebaküdoonia kannab selle koorma auga välja. Tõsine kandidaat Eesti šampanja tiitlile!

Kui juba vahustest jookidest juttu tuleb, siis ei saa mööda kaeda ka Jaanihanso Siidrivabriku kahest konk reetsest pudelist, nimelt nende Perry (brut nature) siidrist ja HQ (brut) nime kandvast meega õunavahuveinist. Kui esimene on mänglev ja elegantne vaade sellele, mida on võimalik valmistada Eesti pirnist, siis teine jook läheb võit lusse Eesti šampanja tiitlile. Tradit sioonilisel meetodil valmistatud vein on mõeldud tähistamiseks ega jää ühestki otsast alla neile, mis tulevad Kesk-Euroopast. Lisaks aroomidele ja maitsetele, mida annab traditsiooni

Veinivilla perenaine Tiina Kuuler oma orange wine’iga. Foto: Veinivilla

line valmistusmeetod, on vahuveinis tunda tugevalt seda, kust vein pärit on – tugev põhjamaine iseloom, kargus, kuid lähemal tutvumisel ka sõbralikkus. Samas leiab äärmiselt põneva aperi tiivse alternatiivi Veinimäe nimeliselt tootjalt, kes juba paar aastat paneb pudelisse pakase toimel valmistatud jääsiidrit, mille kerge magusus, kuid mõnus särtsakus lööb otseses mõttes peo käima. Variant on minna ka vähe friigimaks, eestlaste mõttes, servee rides õhtusöögi ette paari jääkuubikuga Eesti vermutit. Nimelt sai Uue-Saaluse Veinitalu just pudelisse oma üheksanda retsepti vermutit, mis üllatab oma värskuse, kuid ürdisusega absoluutselt igaühte. Mõnusalt jõhvikane, kirsine ja soojade vürtsidega mõruvein on ka kuldne algus jõulupeole.

Kellelt tuleks punane?

Punase veiniga on Eestis keeruline, kuid mitte võimatu. On väga põnevaid näiteid, kuid esile võiks tõsta hetkel kahte. Esiteks Pärnus veini tootva Mamm&Frukti veinimaja Family Reserve mustasõstraveini arooniaga ja teiseks Järiste Veinitalu nelja marja – maasika, kirsi, aroonia ja musta sõstra – oskus likul kombineerimisel valmistatud veini Duende. Viimane võitis omas kategoo rias – punased veinid – Eesti Joogifesti

valil välja antud Eesti parima joogi võist lusel hõbemärgise.

Mamm&Frukti Family Reserve on klassikaline punane vein, mis sobib ilusti soolasema ja lihalikuma jõulumenüü juurde. Kuna tegemist on 2016. aasta veiniga, siis pudelis toimunud muutused annavad sellele vägagi klassikalise marjaveini iseloomu. Selles on lopsa kust, kuid ka tanniine, hapet ja värs kust. Duende aga hoiab kerget magusat alatooni, nelja marja kombinatsioon on üsna tugevalt kaldus magustoiduks sobiliku veinistiili poole. Sobib pipar kookide ja šokolaadikookidega, millele

juurde serveeritud samad marjad, mis veinis.

Jõuluks mõeldud orange wine

Kui sõita Lahemaale, siis Valgejõe teeristi jääb Veinivilla, kus veinimeister Tiina Kuuler pakub tänavusele jõulu lauale Eesti esimese orange wine ’i. Tegemist on heledast „Solarise“ viina marjast – Eestis kasvanud viinamarjast – punase veini valmistamise meetodil fermenteeritud unikaalse veiniga. See tähendab, et enne käärimist on lastud

virdel koos marjakestadega mõni tund seista, et saada veinile tugevam värvus, aroom ja loomulikult ka maitse. Äärmi selt levinud taktika näiteks Gruusia valgete veinide tootmisel.

Kergelt äädikane, tanniinne ja jõuline orange wine on aga äärmiselt gastro noomne ning sobib suurepäraselt erine vate soolaste toitude kaaslaseks. Jõulu laual saab selle panna kokku hapukapsa ja end sinepise kastme all peitva seapraega. Äärmiselt omanäoline vein võib alguses hirmutada, kuid kui jõululaual võiks olla üks põnev ja üllatust pakkuv jook, siis olgu see hea Eesti vein.

Murimäe Veinikeldri vahuvein Cydonia Jaanihanso Perry Aperitivo Corsaro

Foto: Murimäe Veinikelder

Punch! Club

Pindi Veinitalu

Foto: Liviko

Talvepuhkus lumes või liivas?

Kuidas otsustada, kas puhata sel sügistalvel kuumavas suves või karges lumes? Kui rannapuhkus ja suusapuhkus on sinu pere jaoks võrdse kaaluga, siis on see lugu valiku tegemisel abiks.

TEKST: Eve Kallaste FOTOD: Shutterstock

Suusapuhkuse suurimad plussid

Lumeklubi koondab inimesi, kes armastavad Euroopa parimaid suusa- ja lumelauamägesid ning käivad üheskoos vingetel suusareisidel. Klubi on avatud igale suusasõbrale, olenemata eelnevast sõidukogemusest. Lumeklubi juhataja Margus Ülper toob välja suusapuhkuse suurimad plussid.

Valged jõulud just nagu vanasti Seoses kliimamuutustega on Eesti talv võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga umbes ühe kuu võrra lühenenud. Selle tulemusena on aastavahetus teinekord sama niiske ja sombune kui halloween Euroopa kõrgmägedes on aga endi selt võimalik kogeda jõulumaagiat kogu selle võlus: mägilinnakeste kesk platsidel on jõululaadad ja kuum vein; lumesajus säravad poodide vaateaknad; perekonnad on tänavatel poodlemas ja katedraalide kellalaulu kuulamas.

Tegevusi jagub kogu perele – ka ilma suuskadeta

Alpiturism on viimaste aastakümnete jooksul oluliselt mitmekesistunud. Mitmed tippkuurordid eelkõige Šveitsis pakuvad laiakülgset meelelahutust, nagu räätsamatkad, lumesaanisõit, curling , uisutamine ja spaaelamused. Tihti peale on võimalik külastada kohaliku piirkonna ajalugu tutvustavaid alpinis mimuuseume ja nautida mitmekülg

seid kulinaariaelamusi kebabilettidest peenete Michelini restoranideni välja.

Après-ski ja live-muusika

Après-ski on laialt levinud prantsus keelne termin, mis viitab suusaradade sulgemisele (kella 16.30 paiku) järg nevale sotsiaalsele ajaviitele ja peoolustikule. Levinud eelkõige Austria ja mõningates Prantsuse suusakeskustes, hakkab suusapäevale järgnev sotsiali seerumine esimesena pihta mäejalamil olevatel terrassidel ning sohvabaarides ja jätkub öötundideni kuurortkeskuse ööklubides.

Muinasjutulised loodusvaated

Mitmed Euroopa populaarsed suusakes kused asuvad rahvusparkides või lausa looduskaitsealadel, pakkudes seega hingematvaid vaateid, nii et pildista misele võib teinekord kuluda rohkemgi aega kui suusatamisele. Mõned valitud piirkonnad, nagu Dolomiitide mäeahelik Itaalia Alpides, on kantud isegi UNESCO looduspärandi nimistusse, mis muudab sealse suusakogemuse väga eriliseks.

Rõõm,

naer ja adrenaliin

Värske õhk, vaba loodus ja kerge füüsi line koormus kosutavad nii keha kui ka hinge. Suusamäel saab iga entusiast ise valida, kas libiseda rahulikult mööda kergeid siniseid radu või minna mustale mäele kiirlaskumist praktiseerima. YouTube’i või sõprade abiga on mäesuu

satamine täiel määral iseõpitav ning võib pakkuda rõõmu ja naudinguhetki, mida veel aastaidki hiljem meenutada.

Rannapuhkuse suurimad plussid

Egiptus, Maroko, Dubai ja Tenerife on lähimad talvised päikesepüüdmise kohad. Coral Traveli reisiesindaja ja Kroonika reporter-toimetaja Greta Kaupmees ütleb, et pole paremat turgu tajat kui rannateraapia.

Side looduse ja iseendaga

Rand on parim koht loodusega ühen duse loomiseks. Pikad jalutuskäigud paljajalu rannaliival taastavad kontakti maaga, päikeseloojangu või -tõusu vaatamine mõjub rahustavalt, väikese merekarbi uurimine või lõputu ookeani avaruse kogemine on midagi, mis võib panna ennast tundma looduse osana. Selle asemel, et surfata internetis, saad seda teha soojas merevees ja tunda end õnnelikuna.

Värske õhk, vitamiinid ja tervis Saad kasvõi terve päeva väljas veeta –vedeleda rannatoolil, kuulates laisalt lainete loksumist, või veeta aktiivselt aega rannavõrkpalli mängides või mõne veespordialaga tegeledes. Talisupluse harrastajana võin kinnitada, et jääaugus on samuti mõnus ujuda, kuid soojas veekogus saab pikemalt aega veeta ja veemõnusid nautida.

D-vitamiin on oluline hea üldise tervise ja immuunsuse jaoks. Päikese käes aja veetmine teeb rõõmsaks ning annab jõudu vastu panna pimedale ja külmale talvele. Lõunamaades on väga rikkalik ja tervislik toiduvalik. Alati on saadaval värskelt pressitud mahlad ja kohalikud vitamiinidest pakatavad puuviljad.

Stress kaob

Hinga sisse soolast mereõhku, naudi avanevat vaadet ja tunneta, kuidas pulss langeb ning stress kaob. Need, kes on üle töötanud, teavad, kuidas isegi üks lühike rannapuhkus võib lausa teraa piana mõjuda. Võrkkiiges vedeledes raamatut lugeda ja kokteili limpsida saad vaid soojal maal. Päikesepai või massaaž otse rannas on midagi, mida suvitaja võib puhkuse ajal endale lubada.

Grill ja chill

Lõunamaades on võimalik vaadata kauneid loojanguid välirestoranis einestades. Rannaäärsetes sadamares toranides saad tellida võrratuid värs kelt püütud mereande või minna ise kalale ja jahiga sõitma. Samuti saad nautida vabaõhuetendusi. Näiteks kireva ajalooga Euroopa ja Aasia piiril asuv Türgi on Euroopast tulijale eksoo tiline idamaa – veidi lärmakas ja kaoo tiline, kohati pealetükkiv, kuid siiski puhas ja külalislahke.

Kingi rahu, vaikust ja soojust

Olgu tegemist sinu kõige kallimaga, hea sõbra või pereliikmega, vahetevahel on pea kingimõtetest lihtsalt tühi. Jõulude ajal tahame ju kõik oma lähedastele näidata, kui väga neist hoolime, kuid mõnikord on keeruline selle jaoks õigeid vahendeid leida. Sellistel puhkudel võiksid endale kalleid inimesi üllatada lõõgastava puhkusega.

Aasta lõppu peaksid ühelt poolt saatma rõõm ja rahu, sel ajal veede takse palju aega oma lähedastega, süüakse head toitu ja peetakse kõiksugu pidusid. Teisalt on jõulu pühad paljude jaoks hoopis aasta kiireim aeg, sest lõppeva aasta tegemised tuleb kõik enne uut algust ära teha ja ega jõuluette valmistused samuti ise valmis saa. Jõulude-eelne aeg on alati sagimist täis ja pärast seda kulub üks rahulik puhkus meile kõigile marjaks ära.

Lõõgastavad spaapuhkused Eesti kaunimates paikades

Kuigi tihtipeale tulevad sõnaga puhkus esimese asjana pähe pikad lennusõidud ja välismaised rannad, siis käivad sedasorti puhkustega kaasas ka suured kulud. Õnneks on ka Eesti piires võimalik end väga luksuslikult välja puhata, sest kaunitest spaahotellidest meil puudust ei ole.

Just praegu ongi kõige parem aeg spaapuhkuste broneerimiseks, sest Spa Toursil on käimas suur kinkekaardikampaania, mille raames saab eriti hea hinnaga soetada Viimsi SPA, Grand Rose SPA, Meresuu SPA ning uue RING Spaa & Saunakeskuse lõõgastavaid tooteid ja teenuseid. Need on kohad, kus saab puhata nii keha kui ka vaim ja hea enesetunne on garanteeritud.

Kindlasti tead kedagi, keda rõõmustaks näiteks eksootiline kehahoolitsus Bali massaažiga, romantiline õhtusöök White Guide’i soovitatud restoranis Rose või hoopis

spaapääse, millega saab saunatada vabalt valitud spaahotellis. Vali parim kingitus endale või oma lähedastele välja e-poest spaahotellid.ee.

Viimsi SPA

Kõigest 10 km kaugusel Tallinna südalinnast, looduskaunil Viimsi poolsaarel asuv Tallinn Viimsi SPA on suurima teenusevalikuga spaa hotell Eestis.

Meresuu SPA & Hotel

Meresuu SPA & Hotel asub Eesti pikimal liivarannal Narva-Jõesuus, kus saad nautida värsket õhku ja männimetsa rahulikku kohinat.

Grand Rose SPA

Kuressaare vanalinna peatänaval asuv Grand Rose SPA on eksooti line pelgupaik eemal linnakärast. Saarele pääseb nii lennuki (30 min), bussi kui ka autoga.

RING Spaa & Saunakeskus

Äsja avatud Ring Spaast leiab igaüks endale oma. Õismäe südames asuvas spaas mõnuled lausa kümnes erinevas saunas ja lustimist jagub küllaga ka pere väiksematele.

Eesti suurimas spaahotellide e-poes spaahotellid.ee vormistatakse kõik kingid kiirelt, nii et need jõuavad sinuni vaid mõne hetkega. Lisaks on kinkekaarte võimalik soetada ka mugavalt hotellidest kohapealt.

Kingi soojust!

Võtame ette talvise matka

Tihti juhtub, et laseme talvistel külmakraadidel end hirmutada ega käi seetõttu talvel palju looduses. Kui see teekond kord aga ette võtta, mõistad, et tegelikult ei ole kauni talvepäeva veetmiseks paremat viisi kui nautida looduse ilu. Siit leiad paar soovitust, kuhu pühade ajal perega, sõpradega või ka üksipäini minna.

TEKST: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock

Valaste juga

Jäätunud joad

Keila juga

Keila juga on suurepärane paik, kuhu talvel perega jalutama minna. Joa lähe duses kulgeb Keila-Joa pargi loodusrada, mis saab alguse parklast, kulgeb esialgu mööda jõe kallast, joa juurest mööda ning edasi pargi merepoolsemasse nurka ja jälle tagasi parklasse. Kokku annab see mõnusa paari-kolmetunnise jalutuskäigu omapärases parkmetsas. Juga ise on kuue meetri kõrgune ja ligi mitmekümne meetri laiune.

Jägala juga

Jägala juga asub Jägala jõe alamjooksul, ligi 4 kilomeetrit enne Soome lahte suubumist. Joa kõrgus on ligi 8 meetrit ja laius üle 50 meetri, mis teeb sellest kõige laiema loodusliku joa Eestis. Talviti saab juga eriti omanäolise ilme, kui veemass miinuskraadidega tardub. Siis saab joast suurte jääpurikatega sillerdav jääsein. Kui talveilmadega veab, moodustub joa servast alla rippuva jää ja joaseina vahele mõlemalt poolt jääga piiratud tunnelkäik.

Ontika pankrannikul asuv Valaste juga on oma üle 30-meetrise veeseinaga Eesti kõrgeim. Valaste joa trepistikult ja matkarajalt avaneb hea vaade maakera 400 miljoni aasta jooksul tekkinud kihtidele. Valaste juga pakub vaate mängu küll aasta läbi, aga eriti maali lised vaated avanevad Valastes siiski just talvel. Talviti ilmuvad joa lähistel asuva tele puudele võrratud jääskulptuurid, mida inimkäed valmistada ei suudaks. Nende skulptuuride autorid on hoopis merelt puhuvad põhjatuuled, mis koos joast lenduvate veepritsmetega loovad tõelise muinasjutumetsa. Joa juurest saab mööda treppe laskuda mere äärde ja ette võtta ka klindimetsas kulgeva 1,3 kilomeetri pikkuse matkaraja.

Raba- ja matkarajad

Mukri raba

Eidapere lähedal asuv Mukri raba on tekkinud järve soostumisel umbes 10 000 – 9000 aastat tagasi ja seda peetakse Eesti üheks vanemaks sooks. Raba läbival matkarajal asub 18 meetri kõrgune vaate torn, kus saab imelise vaate kogu rabale ja 2,2 hektari suurusele Mukri järvele. Matkaraja pikkus on suurepärane ka lastega läbimiseks.

Viru raba

Viru raba on üks parima ligipääsuga sooradasid Eestis. Sinna on mugav pääseda nii auto kui ka ühistrans pordiga ja kuni vaatetornini rajatud laudtee sobib kasutamiseks ka ratas tooli või lapsevankriga liikujatele. Rada tutvustab Lahemaale omast rabataimes tikku, endiseid liivaluiteid, vallseljakut ja nõmmemetsa. Raja pikkus on 3,5 kilo meetrit, ringi pikkus 6 kilomeetrit.

Kakerdaja raba

Kakerdaja raba on Kõrvemaa üks suure maid rabasid. Rabamassiivi suurus on umbes 1000 hektarit. Rohkete laugas tega maalilise kõrgraba omapäraks on raba kaheastmelisus ehk kahel erineval kõrgusel paiknev laukavöö. Raba lähistel ja läbi selle lookleb Kakerdaja loodus rada, mille kogupikkusest (7 kilomeetrit) on laudteega kaetud 4 kilomeetrit.

Allikad: puhkaeestis.ee, loodusegakoos.ee

Nõuandeid talvise matka õnnestumiseks

“ Planeeri matk päeva esimes se poolde. Talvekuudel on meil päevavalgust õige vähe ja lumes sumpamine võtab enamasti roh kem aega, kui arvata oskame. Sel leks et matk ööpimeduses lõppe ma ei peaks, on tark üsna vara kult teele asuda.

“ Riietu targasti. Riietus on edu ka matka juures üks kõige oluli semaid asju. Liiga paksult ei tasu ennast riidesse toppida, nii hak kad algul higistama ja pärast kül metama. Matkale sobib ikka kõi ge paremini kihiline riietus: alla soe pesu, peale kergem jope või fliis ja välimiseks kihiks midagi vihma- ja tuulekindlat.

“ Vali korralikud jalanõud. Matkaja lanõu peab hoidma sooja, laskma jalal hingata ja hoidma sind libe dal rajal püsti. Eelistada võiks hea haardevõimega matkasaapaid või muretseda matkapoest libisemis vastased naastud või nagad.

“ Tee sobivas kohas väike lõke. Elav tuli loob hubase pühademeele olu ja annab suurepärase võima luse veidi keha kosutada. Tuld tee ainult selleks ettenähtud kohas, näiteks RMK lõkkeplatsil.

Keila juga

Mukri raba

Jägala juga

Viru raba

Kakerdaja raba

Valaste juga

Erakordselt

RING spaa & saunad –täiuslik nauding liikumisest ja lõõgastusest

Tähtpäevad ja sündmused Ring spaa & sport keskuses

TEKST: Eve Kallaste

Puuküttega sauna laval istuvad pisut punetavate, ent õndsate nägudega saunatajad. Kui leili ja vihtlemist ning ühislaulu on juba küllalt, saavad nad saunameistrilt loa õuekargesse basseini sulpsata. Et peagi end järgmisel sauna rituaalil juba mee- ja soolaseguga sisse hõõruda. Sellest lihtsalt peab osa saama!

Hõljuv, langev, voolav ja pahisev vesi

Meie spaaseltskond koosneb kahest täiskasvanust ja kahest teismelisest. Meie mehega oleme uue Õismäel paik neva spaaga tutvuma minnes enim huvitatud uute saunade avastami sest, tüdrukud eelkõige basseinidest. Kui peres oleks väiksemaid lapsi, siis siia ma nad tooksin, mõtlen esimese asjana, kui hubasele basseinialale siseneme. Vahvate atraktsioo nidega lastealal lõbutsevad nii päris pisikesed kui ka nende vanemad ja vette sulpsavad meiegi tüdrukud. Kiirelt teevad nad endale selgeks, kus on ringlev veevool, kus joad ja kosed, kus pulbit seva veega mõnulemisalad. Seejärel katsetavad, missu

gune on mullivanni temperatuur sise ruumis ja õues ning kekslevad mööda värsket lund kikivarvul sisse tagasi. Tellivad kohvikust hiiglaslikud kokteili joogid ja on igati rahul. „Nii mõnus, kui saab jääkuubikutega kokteili soojendu sega lamamistoolis nautida!“

Lõdvestavad saunad

Minu spaakülastuse peaeesmärgiks on muidugi erinevad saunad ning RING spaa & saunad pakub väga mitmeke sist saunatamiste valikut. Pilkupüüdva haludekooriga värske puiduhõnguline kasesaun tekitab illusiooni varasuvisest metsatukast, lõhnav kadakasaun viib aga mõtted Muhumaale. Et keset linnakesk konda on olemas ka rahvalik suitsusaun, on paras üllatus. Hamam ’is on mõnus niisama lamamas käia ja soojendusega aurusauna keraamiliste plaati dega kaetud lavatsil lebades niisket veeudu nautides kipub aeg täiesti käest kaduma.

On saunahunte, keda kõrged tempe ratuurid ei heiduta ja kes võiks ka hõõguva kerise kaissu võtta, aga mulle sobib pigem mahe ja

“ Rannavolle, rannatennise või -jalkamatš soojendatud liivaga väljakul

“ Pidu privaatsel teise korruse 18+ lõõgastusalal kuni 50 sõbrale

“ Luksuslik spaa-lounge koos lei lisauna ja mullivanniga ja tuba katoaga

“ Laste sünnipäevatuba otse bas seinide kõrval

“ Spaa-baaris suussulavad pitsad ja maitsvad jätsikokteilid

niiskepoolne saun ning kuni kuueküm nekraadisest merevaigusaunast kuju nebki minu lemmik. Ehtsast oonüksist kollakas sein helendab hubaselt ja pisut maagiliselt, ruumi sisenejate jutuvada muutub intuitiivselt sosinaks. Kuidagi pühalik on see ruum.

Jõustavad rituaalid

Õues asuva puuküttega sauna leiliruum on väga avar, ent sellegipoolet rahvast täis – oleme sattunud keset hoogsat saunarituaali. Saunameister on vara kult halud ahju ajanud ja keris särtsub lõhnavat veejuga vastu võttes teravalt. Vastupanuvõimele vastavalt on sauna tajad end kolmel kõrgusel asuvatele pingiridadele istuma seadnud ja võtavad hõisetega vastu uusi leilipahvakuid,

saunaviha sahmakaid ja saunameistri pangest lennutatud jahedat vett. Sauna meister hoiab tuju ja temperatuuri kõrgel. Hämmastav, kui kiiresti tekib saunalaval ühtsustunne. Sama seltskond kohtub mõne aja pärast juba soolasaunas end mee- ja soolaseguga sisse määrides ning hingamisharjutusi tehes. Saunari tuaalidest saab nüüd minu uus hobi.

Võtame õhetavate nägudega külmad kohvijoogid, maandume lõõgastusalal. Keskuse disain on viimseni läbi mõelnud – rahulikes toonides ja puhta joonega ruumilahendus on avatud ja sopiline ühekorraga ning erinevate tegevuste alad hubasust loovalt tsoneeritud. Erinevad istumise ja pikutamise alad sobivad nii kahekesi lõõgastumiseks kui ka väiksema seltskonnaga mõnusaks ajaveetmiseks. Liigsed helid sumbuvad iseenesest. Ehkki on alles reede õhtu, tundub, et töönädal on juba väga kaugele jäänud. Hea rahulik on olla.

Ring kohvik on avatud E–P 12.00–22.30 Esmaspäevast reedeni head päevapakkumised facebook.com/RINGsportsaunad instagram.com/ringkeskus

RING spaa & saunad AVATUD IGA PÄEV 11.00–22.30

Õismäe tee 130 ringspa.ee

äge spordi- ja spaakeskus, kus on kümne saunaga spaa, Ring kohvik, Eesti moodsaim korvpallikompleks, soojendatud liivaga rannavolle- ja jalkaväljakud ning 24/7 avatud jõusaal Gym!

Vuhh! Kuumaiil tuhiseb leiliruumis istuvate saunaliste vahelt hooga läbi ja sumbub hooga sahmivas kasevihas. RING spaa & saunad saunakeskuse välisauna saunameister on temperatuuri ja saunatajate tuju üles küttes täies hoos.

Avastage OPI värvikirev maailm koos jõuluootusega!

Loe pühadeni jäävaid päevi üheskoos stiilsete ja värvikate küüntega. OPI advendikalendrist 2022 leiate 25 säravat üllatust!

Erakordse koostise, moekate värvitoonide ja ikooniliste nimedega OPI tugevalt pigmenteeritud küünelakid on rikkalikud, kauapüsivad ja kriimukindlad.

Advendikalendrist leiate 22 OPI Nail Lacqueri (3,75 ml) pigmendirikast küünelakki laias värvivalikus ning hooldavad küünelakid Mini RapiDry Top Coat (3,75 ml), Mini Bubble Bath Nail Envy (3,75 ml) ja Mini Original Start to Finish FFF (3,75 ml).

Jälgi OPI värvikaid tegemisi Instagramis ja

OPI säravad küünelakid

ilukaubamajades üle Eesti.

Käsitöö loob kodusoojuse

Facebookis: @OPI.Estonia

on saadaval salongides, suuremates ilupoodides ja

Too koju ise tehtud jõulurõõmu

Enda tehtud jõulukaunistused on unikaalsed ja tegija nägu. Kui soov sellistega oma kodu kaunistada, pole muud kui kõik laua äärde ja käed käima.

Klassikaline jõulupärg valmib tunniga

Töö käik

Keera pajuokstest või tugevamast traa dist 20–30 cm läbimõõduga rõngas ja kinnita traadiga. Väiksemat pärga on veidi ebamugav teha, suuremat aga lihtsam.

Oksad kinnita rõngale puntidena –kolm kuni viis oksakest korraga – ning tee traadiga paar kinnitustiiru ümber okste ja pärjaaluse.

Iga järgnev punt peab katma eelmise kinnitusosa ja ulatuma sellest ka mõni sentimeeter üle.

Kui otsustad kasutada oma pärjas ka käbisid, siis nende kinnitamiseks suru traat ümberringi soomuste vahele ja tee keerd peale. Jäta kaks umbes 15 cm pikkust otsa, seo ümber pärja ja keeruta tagant kokku.

Kõige mugavam on kinnitada kaunis tusi liimipüstoliga, kuid saab ka traadiga. Riputa pärg seinale-uksele, toeta seina vastu või pane lauale ja rõõmusta!

Töö käik

Joonista kuuli peale piirjooned. Kõige lihtsam on pall jaotada neljaks võrdseks osaks.

Kui jooned olemas, võta terava otsaga nuga, näiteks vaibanuga, ning lõika piirjooni mööda umbes 5 mm sügavused vaod. Järgneb lõike võtmine palli mustri järgi – jäta 5 mm varu.

kui neid kuivatada, võib neist valmistada ka erksaid ja lõhnavaid kaunistusi.

Töö käik

Kuivatamiseks lõika apelsin või sidrun umbes sõrmejämedusteks viiludeks ja kuivata paberrätikuga lõikekohtadelt mahlajäägid. Aseta viilud ahjuplaadile ja keera kuumus 200 kraadi peale. Kettad ahju. Jälgi kuivatusprotsessi pidevalt, et ehted kõrbema ei hakkaks, ja vajadusel alanda temperatuuri. Kuivatamine võib võtta kuni neli tundi.

Kui tsitruselõigud näivad kenad ja kuivad, võta need ahjust välja ning jäta jahtuma, soovitatavalt üle öö. Hommi kuks peaksid kettad olema kõvaks kuivanud.

Lisakaunistuste valmistamiseks vajad sobivat looduslikust materjalist vms dekoratiivset nööri, nõela, nuga ja kääre. Tsitrusekettaid võib varjutada ka sätendava värvispreiga.

Jõulupärja tegemise võib ette võtta koos lastega, kes kipuvad pärga küll üle kaunistama, kuid on õhinaga asja juures. Kui kuivatatud marju, kaneeli torukesi, pärlikesi ja muid vidinaid on liiga palju, siis kaob võlu ning üldmulje on kirju.

Pärjategu nõuab okaspuuoksi, oksakääre, pehmet traati, lõiketange ja karkassi tarvis pajuoksi või tugevamat traati. Isegi värskest kuusest tehtud pärg hakkab toas üsna ruttu pudisema, kuid jõulud peab kenasti vastu. Kauem püsivad kenad ja kohevad jugapuust, nulust, ebatsuugast, sabiina ja teistest kadakatest meisterdatud kodukaunis tused.

Mundris jõulukuulid

Kuulide riietamiseks on tarvis kangaid. Doonorina võib kasutada vanu rõivaid või kangajääke, kui kodus leidub. Kaunistada võib kuule paelte, pärlite, litrite jms. Kena valiku leiab kangapoest, aga enne sinna tõttamist tasub üle vaadata kodused sahtlid ja karbikesed, kuhu tõenäoliselt on kogunenud paras ports vidinaid, mida saab kasutada.

Veel on tarvis vahtplastist kuulide toorikuid, kinnituskonkse, väikesi nõelu paelte ja litrite kinnitamiseks, väikest teravat nuga, varrast vms peent eset kanga palli sisse vajutamiseks, kääre, pliiatsit või markerit.

Kui neli sektorit on kangast välja lõigatud, võta üks ja kinnita tippu dest nööpnõeltega palli külge. Seejärel suru servad vardaga sisselõikesse. Kui kangast ülearu, lõika maha. Põhiline, et kangas saaks siledalt palli sektori peale.

Kui see valmis, kinnita nõnda ka ülejäänud kolm sektorit. Järgmiseks peida vahekohad ilupaela või pärlikeega. Lisada võib veel litrikesi, pitsi ja lehve. Kõiki neid on mugav kinnitada nõel tega. Viimaseks jääb kinnitus palli sisse torgata, ja jõuluehe ongi valmis.

Aromaatsed kuuseehted

Tsitrused ja nende vürtsikas lõhn kuulub jõulutraditsioonide juurde, aga

Võta apelsini- või sidrunilõigud ja aja neist nöör läbi. Nendega võib peale kuuse kaunistada jõuluseadeid ja kaunistada ruume, tuues sinna vürtsikat jõululõhna.

TOIMETAS: Sven Sula FOTOD: Shutterstock

Parim kink on...

Jõulud on küll aasta ilusaim aeg ning õhus hõljub headust, lootust ja rõõmu, aga see ei tähenda, et pühadestressi olemas ei oleks. Jõuludeks valmistumine ja kingituste ostmine ei ole lihtne ülesanne. Siin on viis nõuannet, mis loodetavasti aitavad jõuda õige kingini.



Kingi kogemus. Asju on kõigil juba niigi palju. Elamuskingitusega saad lähedasele kinkida erakordse mälestuse või kogemuse, mida ta niipea ei unusta. Elamusi on seinast seina, nii et enne ostmist mõtle hoolega, mille jaoks kingisaajal aega on ja mis talle meeldida võiks.

Kingi midagi kasulikku. Üks parimaid kingitusi on midagi, mida kingisaaja vajab, aga ei ole siiani veel raatsinud või jõudnud osta. Jälgi oma lähedasi ja sõpru hoolikalt, kindlasti tuleb igaühe kohta pähe miski, mida neil võiks vaja minna. Näiteks kallimale, kes veedab palju aega arvuti taga, võid kinkida mugava ergonoomilise arvuti hiire. Või kui oled märganud, et isa uus suur nutitelefon ei mahu talle enam taskusse, üllata teda vööle käiva telefonikotiga.

Kuula tähelepanelikult. Kui jõulude eel kelleltki küsida „Mida sa jõuludeks tahad?“, on vastuseks enamasti „Ma ei tea“ või „Mul ei ole midagi vaja“. Kahjuks ei aita sellised vastused meid kingiotsingutel kuidagi edasi. Niisiis tuleb soove ridade vahelt välja lugema hakata. Kui hoolikalt kuulata, väljen

davad inimesed üsna tihti igasuguseid soove. Poes olles võime märgata, kuidas silmarõõm kõrvarõngaid imetleb, kuid ei osta. Siis tuleks endale salaja nende kohta kohe märge teha, nii et hiljem saab need kuuse alla poetada.

Panusta ka pakkimisele. Kingituse avamise rõõmu ei tasu alahinnata. Ilus esitlus tekitab kingisaajas suuremat elevust ja näitab, et oled tõesti pingutanud. Lastena saime sageli ilusasse paberisse pakitud kingitusi, kuid mida suuremaks saame, seda tihemini antakse kingitus üle suurema tseremooniata. Pakkepaberi puruks rebi mine ja selle alt kingituse paljastamine on ühtmoodi nauditav tegevus nii suurtele kui ka väikestele.

Mõtle hoolikalt kingisaajale. Kui peas tõesti ühtegi kingiideed ei ole, proovi teha kiire ajurünnak. Pane kahe minuti jooksul kirja kõik hobid, huvialad ja muud teadmised, mis sul kingisaaja kohta on, ning proovi siis igale kirja pandud faktile juurde mõelda üks kingitus. Nimekiri ei pea olema realistlik, aga paneb tõenäoliselt mõtte õigele poole tööle.

TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTO: Shutterstock

Hoolitseme jõulupidude ajal koduloomade eest

Pühad lähenevad! Seega plaanitakse suuri pidustusi ja perekonnakogunemisi, mis võivad meile tunduda lõbusad, ent inimese parimale sõbrale – koerale – tekitada stressi. Suure hulga inimeste saabumine võib ka kõige sotsiaalsema koera endast välja ajada ja seetõttu tuleks koeraomanikel paarile punktile tähelepanu pöörata.

Tutvusta külalisi rahulikult

Kuigi mõned koerad ei jõua ära oodata, millal saaks uute inimeste nägusid lakkuda, võib teistes võõraste inimeste saabumine jällegi stressi tekitada. Kui suur kamp korraga saabub, oleks targem uusi nägusid koerale ühekaupa tutvus tada. Siinjuures peab jälgima, et ülimalt sõbralik koer kõigile peale ei hüppaks ega ülimalt sõbralikud külalised ujedamat koera ära ei hirmutaks.

Tasub mainida, et üldjuhul on koerad meestega ette vaatlikumad – madalam hääl hirmutab rohkem kui naiselik pehme toon. Samuti meel divad neljajalgsetele sõpradele pigem täiskasvanud, sest väikeste laste kilju mine ja ootamatud paitused-kallid teevad looma närviliseks.

Tekita koerale vaikne nurgake

Suur hulk inimesi ja pidev suhtlemine võivad koera väsitada ning selle tarvis võiks loomal olla oma vaikne nurgake, kus teda keegi ei sega.

Isegi kõige sotsiaalsemad koerad

vajavad natuke puhkust ja rahu – kohta, kus neid pidevalt ei katsuta ega hellitata. Kui koer teab oma kohta, on tal iga hetk võimalik kaootilisest seltskonnast põge neda. Samuti võib halvasti mõjuda see, kui koer pidevalt pidulaua juures toitu nurub – kõik tahavad kurbade silmadega kutsi muidugi toita, ent mõned valikud on koerale ebasobilikud või lausa ohtlikud ja külalised ei pruugi seda teada.

Ära unusta oma parimat sõpra

Külaliste võõrustamine ja nende vajaduste eest hoolitsemine väsitab igaüht. Kuigi tähele panust koeral kind lasti puudu ei tule, ootab ta seda enim ikkagi omanikult.

Pööra oma koerale pidutsemise käigus aeg-ajalt tähelepanu: kiida teda hea käitumise eest, süga kõrvade tagant või paku lemmikmaiust. Koer tunneb end tihtipeale nii nagu pere meeski – kui omanik on hajevil ja närvis, mõjub see tallegi. Kui omanik pakub koerale tähelepanu ja rahustab mõne kõhusilitusega, tunneb loom end hoopis mugavamalt.

Allikas: hillspet.com

TOIMETAS: Taavet Kase FOTOD: Shutterstock

Suur hulk inimesi ja pidev suhtlemine võivad koera väsitada ning selle tarvis võiks loomal olla oma vaikne nurgake, kus teda keegi ei sega.

Üllatavad jõulutraditsioonid teistes riikides

Mujal maades tähistatakse jõule pisut teistmoodi kui Eestis. Aga kuidas? Koos lastega välismaale kolinud eesti peredel on jõulude paiku kõvasti imestamist.

TEKST: Teele Teder FOTOD: Shutterstock

Elin Kanadast

Kanadas on küll üks aspekt, mis tekitab eesti lastele suurt arusaama tust. Nimelt elab jõuluvana kanada laste meelest hoopis Põhjanabal, mis asub Kanadas. Olen siin päris mitme inimesega vaielnud, sest meie jõulu vana elab Soomes. Ega nad ei usu ikka küll! Jõuluvana sihtnumber on HOH OHO – siin ongi selline sihtnumbri kombinatsioon – 3 ja 3 numbrite ja tähtedega. Sellele aadressile saab jõuluvanale kirju saata ja saab jõuluva nalt ka vastuse.

Jõuluvana aadress, kuhu kirjutada, on selline:

Santa Claus North Pole Canada

HOH OHO

Ei suutnud ma neile selgeks teha, et tegelikult elab jõuluvana Soomes, sest siin on vist tõesti ka üks vanake, kes kirjadele vastab ja elab koos Mrs Clau siga. Sellist küla nagu Soome jõuluvanal neil siiski ei ole.

Vancouver on muidugi teistmoodi kui ülejäänud Kanada. See on nagu

Kanada oma Los Angeles, kuna siin on nii palju kultuure segunenud. Tradit sioonid on sarnased USA omadega ehk kingid ilmuvad kuuse alla 25. detsembri hommikul ja lapsed ei pea nende kättesaamiseks midagi tegema. Samas avatakse mõnes provintsis kingid juba 24. detsembril nagu Eestis. Kui laps on olnud paha, siis pannakse talle kamina küljes rippuva soki sisse söetükk. Nüüd tehakse niimoodi nalja, et lastele pannakse soki sisse petukaks söetükki meenutav šokolaad.

Veidi häirib asjaolu, et lapsed saavad

siin liiga palju kinke. Eestis ei kujutaks sellist olukorda ettegi, aga ühe koha liku tuttava juures on lastel veel mõni eelmistel jõuludel saadud kingitus lahti pakkimata, kui käes on juba uued jõulu pühad. Televisioonis on lastele ja täis kasvanutele suunatud reklaamid stiilis „What did you get?“. See on väga tahtis, mida ja kui palju keegi kingiks saab.

24. detsember on veel tööpäev ja 26. detsembril toimub poodlemishullus ehk boxing day – inimesed tagastavad kinke ning ostavad uusi asju, sealhulgas järg misteks jõuludeks. Siin on populaarsed eesti lastele tundmatud cracker ’id Christmas cracker’id on suured kommid, mida peavad kaks inimest tõmbama, et käiks pauk. See on brittide komme, kanadalased tahavad üldse väga brittide moodi olla.

Triin Türgist

Türgis arvatakse, et jõulud tähenda vadki aastavahetust. Tegelikult keelab islamiusk neil jõulukaunistusi koju tuua, kuid enamik teeb seda ikkagi.

Kohalikud pühad tekitavad Eestist siia kolinud laste jaoks muidugi imestust. Kõik pereliikmed ja sugulased lähevad hommikul vara kõige vanema pere liikme juurde – meie peres on selleks minu äi. Selga pannakse parimad riided ja minnakse vanemate inimeste vastu austust näitama. Selleks suudeldakse vanema inimese kätt ja pannakse see oma laubale. On inimesi, kes arvavad,

et suudlemine on liiast, ja hoiavad kätt tugevalt paigal. Leidub ka neid, kes võtavad seda enesestmõistetavalt ja suruvad käe kohe ise noorte näo ette. Lastele antakse pärast käesuudlust mõnikord kommi, kuid enamasti raha. Sellega õpetatakse juba lapsepõlves, et kasvõi näilise lugupidamise väljenduse eest antakse raha.

Kui kõik on üksteisele häid pühi soovinud ja endast vanemate käed ära suudelnud (või vähemalt üritanud seda teha), siis hakkavad naised lõunasööki või lausa hommikusööki valmistama –oleneb, kui vara külla minnakse. Pühade ajal valmistatakse tavaliselt keerulise maid toite, söömine ja sellest ainuüksi rääkimine on väga tähtis. Külas ollakse tavaliselt kaua, hommikul minnakse ja alles õhtul jõutakse tagasi koju. Vahe peal võib ka teisi vanemaid sugulasi külastada. Ohvripühade ajal süüakse palju liha ja pärast ramadaani on suhk rupühad, kui lapsed söövad kõhud maiustustest punni.

Kohalikud kristlased tähistavad jõule kirikus ja kinke toob jõuluvana – kõik on üsna sarnane Eesti kommetega.

Linnet Hispaaniast

Päkapikud siin üldiselt ei käi, aga meil siiski käivad, kuna lapsele jäi see ootus Eestist külge ja kuidas seletada lapsele,

et siia nad ei tule. Oma klassist on ta ainuke, kellel päkapikud käivad. Ühel päeval viis ta päkapiku toodud maiustuse kooli ja rääkis klassikaaslastele, et päka pikk tõi. Teised jäid suu ammuli vaatama ja imestasid, sest neile küll päkapikud miskit ei too. Minu tütar soovitas neile seepeale suss aknale panna, et siis peaks päkapikk kindlasti midagi tooma – ilma sussita ei ole kuskile tuua. Ei tea, mis sellest sai, kas nad proovisid järele või mitte. Ilmselt kujunes olukord nalja kaks ja veidraks, kui lapsed läksid sellest hiljem vanematele rääkima.

Kuuse ehtimine ja jõuluehete ripu tamine ei ole hispaanlaste kodudes eriti moes, vaid mõnes kohas riputa takse kuusele ehted. Hispaanlaste seas on hästi populaarne aga Beléni ehk Petlemma linnakese miniatuuri meister damine. Igal aastal lähevad koolilapsed seda linnavalitsusse vaatama ja paljudel on see koduski olemas. Kirikus käimine on pühade ajal hispaania perede seas väga populaarne.

Lapsed saavad kingitusi aga tihtipeale isegi topelt. Esimesed kingitused saavad nad 25. detsembri hommikul ärgates ja põhilised kingitused 6. jaanuaril ehk kolmekuningapäeval, mis on hispaan laste jaoks kõige tähtsam päev. Suure maid kingisoovegi ei kirjutata jõuluva nale, vaid kolmele kuningale. Detsembris külastavad kuningad suuremaid kauban

duskeskusi ja lapsed ootavad järjekorras, et nendega pilti teha.

Jõuludel istutakse ikka perega koos nagu Eestiski. Süüakse ka verivorsti, mida tuntakse morchilla nime all ja mis sarnaneb tõepoolest väga Eesti verivorstiga. Samuti on hispaanlastel olemas sült, kuigi kohalikud ei pea sellest väga lugu. Süüakse lambaliha, värsket salatit ja mereande.

Jõulude üks tähtsam sündmus on jõululoterii, mis on Hispaanias pühade sissejuhatust tähendanud juba 19. sajandi algusest.

Kätlin Norrast

Norra jõulud on laste jaoks küll pisut teistsugused kui meil. Näiteks ei too kinke jõuluvana, vaid need ilmuvad ise kuuse alla ja neid on seal palju. Lapsed ei pea luuletusi pähe õppima, vaid pakid harutatakse niisama lahti.

Lasteaedades peetakse pudrupidu ehk grøtfest’i. Kõigil on päkapikuriided või miskit punast seljas, põsed punaseks joonistatud ja tedretäpid näos. Lõunaks keedetakse riisiputru, mida süüakse moosi, kaneeli, suhkru või võiga. Pudru potti peidetakse üks mandel – kes selle oma taldrikust leiab, saab kingituseks martsipanipõrsa.

Teine suur pidu on Luciafest –laule ja jõulunäidendit harjutatakse

kaua. Peopäeval on kõigil seljas pikad valged Lucia-särgid, peas on sädelevad pärjad ja käes küünlad. Pärast etendust süüakse safranisaiakesi, mida nimeta takse lussekatter’iteks, ja juuakse glögi.

Merit USAst

Jõuluaeg algab siin maal pärast tänu pühi. Black Friday on üks suurem kingi tuste ostmise päev. Samuti tuuakse sellel nädalavahetusel tuppa kuusk ja ehitakse kodu. Võõras traditsioon on kindlasti see, kui paljudele on kombeks teha jõulu kingitusi. Kõik vähegi tuttavad peavad kingi saama – mail man , garbage guy , nanny, treenerid, õpetajad, koristajad Lapsed aitavad tihti kaarte joonistada ja jõuluküpsiseid küpsetada. Samuti on see suur annetuste ja heategevuse aeg. Püüame perega vähemalt paarist sellisest üritusest osa võtta. Veel aitavad meie lapsed toidupoes annetuseks toiduained valida ja mänguasjapoest ostab kumbki oma raha eest ühe kingituse lastele, kelle perel ei ole võimalik seda endale lubada.

Paljudes peredes on kombeks teha perepilt koos jõulutervitusega ja saata see nii sõpradele kui ka sugulastele. Päkapikud siin lastel külas ei käi, vaid nad on jõuluvana abilised, kes aitavad kingitusi pakkida.

Paljud pered ostavad päkapiku ( Elf on the Shelf), kes istub riiulis ja vaatab,

kuidas lapsed käituvad, ning räägib nähtust siis jõuluvanale. Emadele ja isadele on see rõõmus aeg, kuna kõik lapsed kardavad Elf on the Shelf’i.

24. detsembril umbes kella 16 paiku sureb riik täielikult välja – poed, baarid ja restoranid suletakse ning liiklus on peaaegu olematu. Seda juhtub ainult üks kord aastas. Suurem osa amee riklasi veedab Christmas Eve ’i perega. Korraldatakse suur õhtusöök, mida ei saa Eesti pidulauaga siiski võrrelda. Sel õhtul käiakse veel kirikus, vaadatakse koos perega filmi või mängitakse mõnd lauamängu. Enne magamaminekut pannakse klaas piima ja paar küpsist jõuluvanale kamina peale.

Sellel ööl tuleb jõuluvana. Ta tuleb korstna kaudu tuppa, paneb kingid kuuse alla, puhkab jalgu ning sööb küpsised ja joob piima.

25. detsember on samuti tähtis päev ja kogu USA on peaaegu välja surnud. See on kõigi laste absoluutne lemmik päev. Kuuse all on alati palju kingitusi – need on väga suured ja lapsed on nendega justkui üle kuhjatud.

Eva Iirimaalt

Minu meelest ei ole siin jõulud laste jaoks pooltki nii toredad kui Eestis. Mina järgin siingi muidugi Eesti kombeid – päkapikud toovad sussi sisse kommi ja kingipaki

kättesaamiseks tuleb lugeda luuletust jne. Mis on siis iiri laste jaoks jõulud? Esimese advendi ajal vaatavad nad RTE telekanalist „Late Late Toy Show’d“. See eriti popu laarne saade on tegelikult lihtsalt uute ja põnevate mänguasjade esitlus.

Jõuluvana reeglina koju ei tule, vaid toob kingid jõululaupäeva öösel kuuse alla. Näiteks jäetakse sel ööl jõuluvanale kandikule küpsiseid, porgandeid ja jooki ning lapsed panevad suupistete kõrvale jõuluvanale kirjutatud tänukirja.

Jõululaupäeva õhtul on lastel kombeks käia vannis, panna selga uus pidžaama, jätta rippuma sokk ja enne vara magama minekut tahavad lapsed kindlasti vaadata RTE kella kuuestest uudistest, kuidas jõuluvana põhjapooluselt teele asub.

Jõuluhommikul avatakse kingitusi ja minnakse sugulastele külla. Loomulikult vaadatakse palju televiisorit ja mängi takse videomänge. Need on muidugi viimasel ajal lisandunud jõulukombed.

Koolides korraldatakse Iirimaal jõulukontserte küll ja sinna tuleb mõni kord ka jõuluvana, kuid siiski väga harva. Kuna jõuluvana üldiselt kodudes lastele kinke toomas ei käi, kohtuvad iiri lapsed jõuluvanaga kaubanduskeskustes ja hotellides. Seal saavad lapsed jõuluva nale sülle istuda, temaga pilti teha ja temalt ka väikese kingituse.

Allikas: Pere ja Kodu

Merit Raju: enda käsilevõtmiseks ei pea tingimata 1. jaanuarini ootama

Kirjaniku ja festivalikorraldaja Merit Raju sõnul on eesmärkide seadmine populaarne just aasta lõpus ja uue aasta alguses, sest koos teistega on seda mugavam teha – kõigil on justkui hoog sees. Ent eesmärkide seadmine ei peaks piirduma ainult selle ajaga ning oluline on lühemate ja pikemate sihtide koosmõju.

Miks on meil kombeks just aasta lõpus või aasta esimestel päevadel uusi eesmärke seada? Kas äkki oleks mõistlikum seda hoopis kogu aeg ja ehk isegi juhuslikult teha?

Sellega on nii ja naa. Kui tekib tunne, et peaks mingi muudatuse käsile võtma, pole muidugi vaja 1. jaanuarini oodata. Vahepeal mässasin ka ise selle vastu, et ei peaks eesmärkide seadmisega aasta alguses või lõpus tegelema. Aga ma tundsin, et kuna nii paljud inimesed mõtlevad just siis oma elu ja eesmärkide peale ning teevad kokkuvõtteid, on sel ajal n-ö energia õhus ja teistel ka hoog sees. Tänu sellele tuleb ka endale hoog sisse. See on kuidagi toetav, et kõik teevad seda mingi kujul sel ajal. Aasta ongi üks sümboolne ring, kus kõik saab täis. Sünnipäev on samuti selline aeg, kus üks aastaring saab täis ja mõeldakse oma saavutustele ja soovidele. Sama moodi võiks teha kokkuvõtteid iga õhtu ja mõelda oma järgmise päeva peale. Seda ma ka teen.

Et ise fookust hoida, on iga päev oluline märgata, mis mulle tegelikult tähtis on. Siis hakkame märkama ka endale asjakohaseid võima lusi: raamatuid, artik leid, kursusi, isegi reklaame. Lisaks peaksid meie ümber olema toetavad ja inspireerivad inimesed.

näiteks soovitakse iga päev kaks tundi trenni teha. Aga kui sa enne pole seda teinud, ei tundu see kehale reaalne ja sul on endiselt 24 tundi ööpäevas. Okei, sa võid ühel või kahel päeval need kaks tundi leida, aga see ei pruugi tulla jätku suutlik. Välja arvatud muidugi siis, kui selleks on tõesti hästi oluline põhjus, mitte lihtsalt nii, et lugesin kusagilt ja tundus tore mõte. Paraku ei muuda kõik inimesed ka pärast infarkti oma toitu mist ja elustiili, kuigi peaksid.

Sageli võetakse korraga liiga palju eesmärke, eriti uuel aastal ... suhted, tervis, raha, meelerahu jne ehk erinevad valdkonnad koos. Pigem võiks läheneda ühele asjale korraga.

Kas pigem lühiajalised või pikaajalised eesmärgid? Kas pigem konkreetsed või üldisemad?

võib öelda, et talle sobib vehklemine, kuigi alguses tundus, et hoopis kerge jõustik või ujumine.

Tuleb leida oma stiil. Võib-olla sulle sobib jalutamine ja sinu naabrimees käib jõusaalis?

Mis on eesmärkideni jõudmise peamine takistus?

Muidugi tahame me julgeid ja uhkeid eesmärke ning siis tuleb selleks vajalik teekond ka ette võtta. Mõni kord võetakse asi suure hurraaga ette,

Kuidas realistlikke eesmärke seada? Inimesed on erinevad, ja mis ühele on realistlik, on teisele ju ebareaalne. See on tunnetuse ja arendamise küsimus. Olen pikalt olnud joogaõpe taja. Meenub olukord, kus kõik osalejad olid umbes 30-aastased, ainult üks oli 60. Ta ütles, et ei saa kõiki harjutusi kaasa teha. Ütlesin seepeale, et ehk ikka mingil määral saad, see on ju nagu skaala nullist kümneni, mitte on/off , võib-olla saad kasvõi skaalal number ühe teha. Tema ikka ütles, et ei, tal ongi on/off ... Vahel on vaja, et inimene mõistaks mingi asja puhul, et ta tõesti hetkel ei saa seda teha. Aga tunnetust on võimalik arendada ja kasvõi natukene oma eesmärgi poole liikuda. Tuleb leida oma stiil. Võib-olla sulle sobib jaluta mine ja sinu naabrimees käib jõusaalis? See on okei.

Minul on selline põhimõte, et mul on 1–3 eesmärki igaks perioodiks. Kõige pikema perioodiga eesmärk on tervis, järgmised on umbes kolme aasta perspek tiivis. Seejärel on 1–3 eesmärki ühe aasta peale ja samuti kvartali perspektiivis 1–3 eesmärki. Need kõik tulenevad üksteisest, mitte ei ole eri suunda dega eesmärgid. Kui mul on pikemaajaline eesmärk tervis ning vaimne ja füüsiline heaolu, siis sellest tulenevalt on mul ka lühemad eesmärgid kuni päevaeesmärgini välja, et ma magaksin iga päev korralikult välja.

Kuidas tulla toime eesmärkideni liikudes ette tulevate tagasilöökidega?

Kui tulevad raskused ja eesmärk võtab aega või nõuab kannat likkust ja raha, ongi oluline teada, mille pärast ma selle poole püüdlen.

Pigem vaadata tagasi, sest siis kasvab enesekindlus.

Kui tihti juhtub, et inimene lihtsalt ei tea, mida muuta ja saavutada tahab? Seda juhtub tõesti sageli. See võib neil tulla kooliajast, kus ei rõhutud inimese tugevusele, vaid kõiges keskmiselt hea olemisele. Meid on pandud tahtma kõike, sest muidu saame halva hinde ja tunneme ennast ebapiisavana. Sel juhul võib inimesel olla pikem maa enese mõist miseni ning oma tugevuste ja lemmikte gevuste teadmiseni minna. Seda saabki parandada aeg ja tuleb endaga tegeleda.

Üks põhjus võib olla, et neil on liht salt olnud vähe aega mõtiskleda, mida nad tegelikult tahavad. Võib-olla on neil tekkinud virvarr sellest, kui nähakse, et teistel on eesmärgid ja teadmised endast paigas.

Väga palju saab enda kohta teada täiesti uude valdkonda sisenedes ja kursuseid võttes. Nii saab selgeks, kas ja mis inimesele sobib, just nagu last pannakse erinevatesse trennidesse. Ta

See aitab kaasa, et iga takistuse peale käega ei lööks. Peab olema eneseusku, aga see võib lüüa kõikuma, kui tule musi kohe esimesel päeval, nädalal või kuul ei tule. Minul on suuremate eesmärkide puhul tehtud kirjalik analüüs, et saaksin neid uuesti lugeda ja mõelda, et ma päriselt tahan seda. Samuti on oluline mitte võrrelda enda ja eesmärgi vahemaad, vaid seda vahemaad, kust sa alustasid ja kus praegu oled. Pigem vaadata tagasi, sest siis kasvab enesekindlus.

Öeldakse ka, et mingi maani saab liikuda teatud vahenditega, aga sealt edasi peab juba midagi muutma. Vahel tekivad seisakud ja motivatsiooni langus, nagu näiteks matkates – kui läheb mägi semaks, on vaja korralikumaid saapaid, korralikumat varustust jne. Ka eluteel tuleb aru saada, millal peaks n-ö ratsut vahetama, et edasi liikuda.

Koostöö mentori või life-coach ’iga on samuti väga hea, sest mentor on sama teekonna varem läbi teinud ning coach valdab erinevaid eesmärgista mise ja elluviimise meetodeid. Siis tekib inimesel ka endal heas mõttes kohustus, et peab oma eesmärkidega tegelema ega saa nädala pärast kohtumisel õlgu kehitada, et midagi pole tehtud.

TEKST: Uku Adrian Ilves FOTO: Triin Maasik