Arvutimaailm 11/11

Page 1

Gunnar Peipman päästab surnud Sharepointe

Sony Ericsson Xperia Active sukeldus edukalt Kuidas Adwordsis mõõdikuid jälgides edukas olla iPadiga saab täiesti hästi kontoritööd teha

Kas nokia tuli tagasi? Kas esimesed Windowsi-telefonid ja tugev positsioon arenevates riikides kuulutab Nokiale helesinist tulevikku?

Hind € 2,79 / 43.65 Nr 11 (186), november 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures testis proovisime WiFi-võrkude turvalisust ja otsisime lahendusi



november 2011 fookus

LABOR 34 Gigabyte’i emaplaadil sea­

dis end sisse välkmäluketas 36 HP lihtsa sahtliga kontori­

Foto: Kalev Lilleorg

Mis saab Nokiast?

kombain 38 Samsung pani kuvari, 3D-

ekraani ja nutiteleri ühte 40 N9 – Nokia parim telefon

Uurime ekspertide abiga, kas meie põhjanaabrite tehno­ loogiline uhkus Nokia on lõpuks ometi tagasi õigel teel.

41 Sony Ericsson

Xperia Active sukeldus edukalt

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: kas lauaarvutite ajastu on läbi? 7 Eksperdid hindavad: Estonian-air.ee 8 Miks on TTÜ-l vaja Silicon Valley esindust?

42 Suures testis käisime linnas ja

testisime WiFit. Veljo Haamer ja Alvar Ristikivi pakkusid lisaks probleemidele ka lahendusi.

UUDISED 10 Piirkonna suurim serverikeskus

alustas Peterburis 14 Uus ja vanad: Nokia WindowsPhone’i

maailmas FIRMA 22 GrabCAD – Eesti edukas idufirma

vahendab CAD-jooniseid R E P O R TA A Ž 28 Digifest – mänguhullude

kohtumispaik LAHENDUSED 48 Adwords – kuidas oma edu mõõta ja

vähem raha kulutada? 50 iPadiga saab kontoritööd teha 52 Kärmed meetodid ehk kuidas agaralt

programmeerida 54 Avatud andmed – kellele ja milleks? 55 Lihtne lahendus: Siri või Iris

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud, Twitter, blogid ja

foorumid 58 DHL – suurim logistiline infosüsteem 60 Gunnar Peipmann, Arendajate Tiimist 66 Minu arvutimaailm: Tiit Tammiste

Foto: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 3


toimetuse lehekülg

Elu pilvedes Ühel kenal sügisesel päeval helistas FBI kella 35-aastase Florida mehe koduukse taga. Käed väänati kohe selja taha ja ta viidi politseijaoskonda, kus esitati süüdistus paarikümne avaliku elu tegelase saladus­ te varastamises. Teda ootas ees 120 aastat vanglakaristust. Kuidas üks lihtne arvutinohik maailma­ kuulsate näitlejate, lauljate ja ärimeeste kõige salajasematele fotodele ja muudele isiklikele dokumentidele ligi pääses? Oli ta murdvaras? Kaugel sellest. Ilmselt polnud väga palju häkkida vaja. Prominendid, nii nagu ka lihtsad inimesed, elavad ju nüüd pilvedes. Nende tahvelarvutid, telefonid, laua- ja sülearvutid sünkronisee­ rivad oma sisu pilveteenustega. Pole põhjust karta – kõik see käib turvaliselt ja krüp­ teeritult, pilveteenuseid Apple’i ja Google’i serverites ka lahti ei häkitud. Kogu meie elu aga ripub pilvedes peene niidi – paroolide abil. Kui on palju sead­ meid, pannakse neile mugavusest peale üks lihtne ja meeldejääv parool. Seda lihtsat ja meeldejäävat parooli proovides võib ükskõik kust maailma otsast üle veebi kogu salaelu pilvedest alla laadida ja maha müüa. Lahendus – see on ilmsel­ ge. Korralikud paroolid.

KAIDO eINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaa­ ilm


TomTom โ alati รตigel teel

Kordumatud funktsioonid ja eelised: t 'MVJE 5PVDI FLSBBO t ,JJSVTLBBNFSBE o Tร ร TULF SBIB รถLTFFSJUVE LBBNFSBUF IPJBUVTUFHB t 4JTVLBNBE KB EFUBJMTFNBE LBBSEJE LVJ LVOBHJ WBSFN t .BHOFULJOOJUVT MJIUTBLT EPLLJNJTFLT t .BSTSVVU QMBOFFSJUBLTF WBJE TFLVOEJUFHB t ,ร FE WBCBE IFMJTUBNJOF t 5BTVUB LBBSUJ SPILFN LVJ BBTUBLT

bajtel

Navigate to success

TomTom seadmed saadaval meie partnerite kauplustes


arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas lauaarvutite ajastu on läbi saamas?

JAH

d ja

o

CC

) De

nnis M

o

Tahvelarvutid on nüüd kõigil mobiilioperaatoritel n-ö paketina – kasutaja ei pea kallist riista välja ostma, vaid maksab ligi mõnekümneeurost kuu­tasu. Viimasena hakkas iPadi ja teisi (Androidiga) tahvleid kuutasulise andmesidepaketiga pakkuma ka Tele2, Elisa ja EMT tegid seda juba varem.

(

Tuumikvõrgu-ämbrit kolistas seekord Elisa Eesti, mille mobiilse parkimise ja SMSkeskuse tööhäire põhjustas 26. oktoobril tulemüüri uuenduse käigus tekkinud süsteemne rike. See mõjutas lisaks m-parkimisele ka ühendusi SMS-keskusega, kliendid ei saanud SMSteavitusi.

EI

KERSTI ORDLIK

KRISTJAN PORT

„PC-de aeg on ümber,” ütleb IBMi teadlane Mark Dean Targema Planeedi blogis. Tal on see õigus, sest olles ise olnud toote sünni juures, võib ta ka selle lõppemist kuulutada.

Miks lauaarvuti püsib? Sellepärast, et tööd peab ka tegema. Lauaarvutite ajastule lõppu kuulutavatest seadmetest (sülearvutid, tahvlid, nutitelefonid jmt) enamik on tarbimise või šabloonse sisu loomise vahendid.

IBM Eesti turundusjuht

ERR-i portaali autor

Isiklikult leian, et seda teemat on mõistTöötaja arsenal avardub nende uute lik ettevaatlikult käsitleda, sest kodu- ja seadmetega, aga see on külaliste lisandumiärikasutaja vajadused on erinevad. Lahkne, mitte arvutiseerimise peo muutumine arvamusi on ka PC mõiste suhtes – kas see lauakaaslase matusteks. Elujõu motiive on tähendab IBMi loodud PC-arhitektuuri või kolm. Esimene on raha eest saadav jõudlus. personaalarvuteid laiemalt? Teiseks on laua taga Laiema käsitluse alla mugavam töötada. saaks mahutada ka muud Kolmandaks pole seadmed, näiteks tahvel­ ORDLIK: Võib öelda paljud tööandjad kojuarvutid ja nutitelefonid. küll, et PC on oma võetavast arvutist huviSelles suhtes esitas Artatud. vutimaailm tänuväärse toote elutsükli Tõsisem töö eeldab täpsustuse – räägime langusfaasis. arvutilt jätkuvalt kasvalauaarvutite tulevikust. vat jõudlust ja ergonooLauaarvutite kasutamimilisi liideseid (kuvar, ne on aasta-aastalt väklaviatuur, hiir vmt). henenud. Langus algas PORT: See on Seda pakuvad rüpejuba sülearvutite masskülaliste seadmed koos kaalu, rünnakuga kümmekond ja hinna kasaastat tagasi. Nõudlikud lisandumine, mitte gabariitide vuga. profid, kes vajavad tööks arvutiseerimise Kas pideva võrgutoivõimsust, täismõõdus tega massiivne „süleklaviatuuri ning suuri peo muutumine arvuti” pole mitte juba kuvareid, ei kao niipea. lauakaaslase huvitava disainiga laua­ Samas on selge, et tavaarvuti? Nimetus ega pelk kasutajale pole PC enam matusteks. kaasaskantavus ju sisu ei lahe vidin. Siit võiks teha muuda. kokkuvõtte: info tarbiVõikski siis juba kokmiseks on lauaarvutile ku leppida, et see arvuti, mida kohvikus mitu alternatiivi, kuid info loomiseks eriti oma kotist välja ei võeta, on kaasaskantav mitte. Võib öelda küll, et PC on oma toote lauaarvuti. elutsükli langusfaasis.

6 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011


ku u t sita at

Eesti riik leiab ikka veel kokkuhoidu IT investeeringuid vähendades.” Jaak Ennuste Facebookis riigi IT-kulutuste vähenemist kommenteerides, kusjuures vähenemine on eelkõige IT-teenuste kui tarkvara ja riistvara osas.

ek s p erd id h in davad

Rahvuslik lennukompanii Estonian Air uuendas veebi, kuid ekspertide arvates oleks võinud see veel puhtamaks ja veel lakoonilisemaks minna. Nii on kasutajatele parem.

Lend puhtama veebiga Estonian-air.ee sai hiljuti uue välimuse. Lennufirma on oma kodulehte uuendanud peaaegu iga paari aasta tagant, kuid ikkagi arvavad eksperdid, et uus sai pisut vanamoodne ja oleks võinud olla veelgi julgem.

HeGLE SARAPUU

TAJO OJA

Trinidad Consultingi konsultant

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Lehele jõudmisel on esimene reaktsioon ostu soosiv, leht täidab müümise eesmärki hästi. Lennuplaani lehel tekitavad segadust numbrid ühest seitsmeni. Nädalapäevade äratundmisele jõudsin tänu numbrite kuus ja seitse punasele värvile. Tellida ei saa vaid klaviatuuri kasutades; mobiilis ei õnnestunud mul sihtkohaks Amsterdami valida.

Suured lennufirmad on kurikuulsad oma visuaalselt ülekoormatud veebide poolest. Estonian Airil oli võimalus väikese tegijana teha revolutsioon (eeskujuks nt Hipmunk.com), kuid tundub, et valiti juba sissetallatud, korrektne rada. Tõrvatilgaks mõni kukalt kratsima ajav mõistatus (nädalapäevade asemel numbrid?) ja mobiiliversiooni puudumine.

Müüv ja üsna minimalistlik kodulehekülg.

4-

Kõik on olemas, aga õhku veel ei tõuse.

4

KO OD JA SEO

Broneerimissüsteem vajaks kasutajamugavuse osas pisut täiendusi, siis oleks asi lausa väga hea! SEO osas soovitaksin kindlasti tegeleda kontekstuaalsete asjadega: ristviitamised on ette võetud, ent sõltuvalt keelest kõigub tegevuste maht ja tase. Meta­ info on staatiline ja korduv. Tekstimassiivide liigendus on puudulik jm.

Tehniliselt paistab kõik korras olevat.

4

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 7


arvamus

Miks on vaja TTÜ uut kodu Silicon Valleys Õppida tuleb parimatelt ning koostööd teha rikkaimatega. Seda peavad oluliseks nii lapsevanemad, firmad kui ka riigiasutused. Seega peame olema seal, kus neid unistusi on lähem ellu viia.

Alar Kolk

TTÜ innovatsiooni ja rahvus­ vaheliste suhete prorektor

Lennureis Tallinn–Frankfurt–San Francisco kestab kokku umbes 20 tundi ning olemegi TTÜ uues kodus maailma IT-pealinnas Silicon Valleys. Siin on naabriteks maailma tuntuimad tehnoloogiafirmad: Microsoft, Google, Apple, Facebook, Yahoo, IBM, Intel jt. Siin saab kokku tippteadus, maailma edukamad tehnoloogiafirmad, riskiraha ning tohutu suur turg. California osariik riigina oleks maailmas SKP suuruselt seitsmes. See on maailma edukaim stardiettevõtete kasvukoht, nende rahastamine siin põhineb maailma suurimatel riskikapitalistide investeeringutel.

Kuulsaimate sünnikodus Silicon Valleys ehk Räniorus on Fortune 500 ettevõtete peakontorite käive ca 900 miljardit dollarit. Samuti on Silicon Valley kõige kuulsamate ettevõtete sünnikodu. Nende firmade elu on alguse saanud Stanfordi ja Berkeley ülikoolist tulnud töötajatest ja asutajatest, erinevatel andmetel on nimetatud asutused maailma parimad teadusasutused. Nende koolide professorite seas on enim Nobeli preemia laureaate. Meie ülikooli teadus- ja õppe-

Kohtumine Guzik Test & Measurementi direktori Lauri Viitasega.

Siin on naabriteks maailma kõige tuntumad tehno­ loogia­firmad.» töö kvaliteedi arendamiseks on vaja olla paigas, kus saavad alguse uusimad teadusideed, tehnoloogiad ja rakendused. Praegu on maailma ITpealinnaks Silicon Valley. TTÜ on rahvusvaheline ülikool ega saa loota rahvusvahelistumisele vaid Mustamäel tegutsedes. Peame olema kättesaadavad oma partnerülikoolide ja ettevõtete kõrval, kus maailma tippettevõtjad oma tehnoloogiaid arendavad ning koos riskikapitalistidega rahastavad.

8 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

Väga suureks abiks on sealjuures olnud EAS-i esindus kohapeal, mis alates 2005. aastast on siia loonud väga hea koostöövõrgustiku. Samuti toetab TTÜ tegevusi Euroopa Komisjoni otsus tugevdada uutes raamprogrammides koostööd USA-ga.

Eesmärgid unistuste täitmiseks TTÜ eesmärgid Silicon Valleys on järgmised. Esiteks tuleb andekaid TTÜ üliõpilasi hakata koolitama ka Räniorus. Teiseks saab kohapealse esinduse kaudu teha ühiseid teadusuuringuid maailma tippülikoolidega. Kolmandaks aitab esindus paremini koostööd teha ettevõtetega arendustegevuse ning üliõpilaspraktika osas. Ning viimaseks – TTÜ spin-off-ettevõtteid saab Räniorus nii paremini rahastada ja nende kiirele kasvule kaasa


KALENDER

SIIN- JA SEALPOOL OOKEANI Kuidas innovatsioon Räniorust Eesti novembriöödesse jõuab 7. november: Stanfordi pro­ fessor Etzkovits, Triple Helixi asutaja, peab aulaloengu inno­ vatsioonist 19. november: innovaatilised XBOX Kinecti olümpiamängud TTÜ aulas 1. detsember: Silicon Valley Night TTÜ aulas 19. jaanuar: Stratos Futurise konverents, kus selgub, kes sõidab Silicon Valleysse kooli­ tusele

TTÜ delegatsioon TTÜ Silicon Valley esinduse asukoha – Plug and Play Tech Centeri ees. aidata. TTÜ peamised tegevussuunad Silicon Valleys on paika pandud ja need näevad ette koostööd kohalike tippteaduse asutustega. TTÜ arendab näiteks õppekavasid koos Stanfordi ja Berkeley ülikooliga. TTÜ jaoks on see oluline, sest soovime, et meie õppe­ kavad oleksid nii oma sisult kui ka õppemeetoditelt sama arenenud. Sisu osas tahame jõuda olukorrani, kus pole vahet, kas õppida TTÜ-s või Stanfordis.

Startup-võimalused kohapeal Selleks, et õppekavade ühisarendus oleks aktiivne, on aga vaja suurendada akadeemilise personali mobiilsust. Juba sellel sügisel on mitu Stanfordi professorit juba TTÜ-s loenguid pidamas. Kevadel tuleb näiteks pikemaks ajaks meie üliõpilasi koolitama dr Lisa Harper Berkeley ülikoolist.

Uus Euroopa teadusrahastamine aastaks 2014 ja sealt edasi paneb rõhu koostööle USA-ga ning rahastamisskeemid toetavad hästi sellist koostööd. Uue õppekava raames seotakse IT- ja majandusteaduskonna tudengid ühisteks meeskondadeks, kellest kõige andekamad saavad startup-võimaluse katsetamiseks Silicon Valleys. TTÜ üliõpilased ja teadlased ongi juba aktiivselt arendamas uusi spinoff-ettevõtteid, mille jaoks aitab TTÜ uus kontor kiirelt startivatele ettevõtetele leida riskikapitali investeeringuid ning kohalikke nõunikke USA turul kasvamiseks.

Koostöö maailma edukamatega Sealsed ettevõtted oskavad üliõpilasi hästi kaasata ning nende arendustöö on kõige eesrindlikum. Silicon Valley

ettevõtted otsivad pidevalt tudengipraktikante ning TTÜ üliõpilastele ja teadlastele tekib seega nüüd parem võimalus praktikale minna näiteks Nokia, Microsofti, IBM-i, Inteli ja teiste firmade esindustesse või peakorteritesse. Tehnikaülikooli USA esindus asub Silicon Valleys aadressil 440 N. Wolfe Rd. Sunnyvale, California 94085. Esindusega samas majas alustas muuseas oma edukat teekonda ka maailmakuulus Google. TTÜ esindust saavad kasutada ka TTÜ linnakus olevad ligi 200 ettevõtet, kes igapäevaselt ülikooliga koostööd tegemas on. Praegu on TTÜ-s ligi 800 välistudengit 65 riigist, kes õpivad 16 ingliskeelse õppekava järgi. Käesolev lugu valmis aga rongisõidul Qingdaost Shanghaisse. Sellest, mis on TTÜ plaanid Hiinas, kuuleb juba õige pea.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 9


uudised ÜLE 500 000

Eelmisel kuul ületas Google’i loodud Androidi raken­ dustepoes Android Market kõigi rakenduste arv poole miljoni piiri. Septembris oli ka uute rakenduste lisan­ dumise rekord – 42 000 uut app’i meie telefonidele. Samas on ligi kolmandik rakendustest juba mitteak­ tiivsed. Kolmandik rakendustest on Android Marketis tasulised, keskmiseks hinnaks on neil kujunenud 2,27 eurot. Praegu suureneb tasuta rakenduste osa, eelmisel kuul oli tasulisi lisandunud vaid 26%.

50 PROTSENTI

Uuringufirma Gartner ennustab oma värskes uuringus, et aastal 2015 teenivad firmad elektroonilisest müügist 50 protsenti tänu suhtlusmeediale ja mobiilirakendus­ tele. Mobiilide võidukäigu e-kaubanduses tagab see, et neid on 2015. aastal kaugelt rohkem kui arvuteid. Mobii­ lioste tehakse sellepärast, et kliendid ei jõua ära oodata mõne arvuti juurde sattumist, osta soovitakse kohe. Ostma sunnivad nii sõprade soovitused suhtlusvõrkudes kui ka asukoha- ja kontekstipõhised mobiilireklaamid.

Peterburis avati piirko Cherry.ee omab 49% Baltimaade päevapakkumiste turust Arcticstartupi blogi andmetel on Baltimaade päevapakkumis­ te turust haaranud pea poole ehk 49 protsenti Eesti päritolu Cherry Media Group (firmalu­ gu ilmus juuni AM-is), mis on ka üks vanemaid tegutsejaid sellelaadsete teenustega turul. Cherry aastatulu oli 15 miljonit eurot ja kasv septembris 22 protsenti.

Meie naabrite juurde hakkavad järjest koonduma suured andmekeskused – Peterburis avati just Linxdatacenteri piirkonna suurim serverikeskus. Linxdatacenteri 9000-ruutmeetrine serverikeskus asub tööstusrajoonis Peterburi äärelinnas, kus keset Kopli-sarnast miljööd on hästiturvatud, moodne ja hiiglaslik tööstushoone, mille enamik saale seisid veel avamise ajal, kui Arvutimaailm Peterburis käis, tühjalt. Kuid ilmselt mitte kauaks. Hollandi päritolu ettevõte on oma andmekeskused rajanud Tallinna, Moskvasse ja Varssavisse, neljas aga on neist kõigist tunduvalt suurem ja ootab klientideks rahvusvahelisi ning Venemaa enda suurfirmasid.

Kõrgetasemeline avamine

Bytelife avas lahendustekeskuse IT-teenuseid pakkuv Bytelife Solutions avas Baltimaade lahenduskeskuse, mis on mõeldud firmadele, kellel vaja tulenevalt andmemahtude kas­ vamisest riistvara uuendada või optimeerida. Lahendustekes­ kuses saab riskivabalt katsetada uusi lahendusi ning vaadata, kuidas uued süsteemid ettevõtte andmemahtudega töötavad.

Suurejoonelisel avamisel, kus showprogramm oli jaotatud seni veel tühjana seisvate serverisaalide vahel, osales nii Hollandi peaminister kui ka Peterburis asuv diplomaatiline seltskond. Venemaa enda suurettevõtted, eriti aga pangandusasutused, kellele on seadusega pandud kohustus omada andmekeskusi geograafiliselt hajutatud punktides, on praegused ja tulevased kliendid. Moskva serverikeskuse olemasolevatele klientidele saab nüüd pakkuda Venemaa pinnal teist asukohta ja näiteks Eesti firmadele serveriruumi Venemaa pinnal. Tohutu serverikeskus on ka selle olulisusele vastavalt turvatud. Ilm-

10 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

selt igapäevatöö ajaks lahkusid küll maja ees ootavad politseieskordid ja sõjaväevormis kaitsesalgad, kuid nagu meie ekskursiooni majas juhtiv Linxdatacenteri töötaja lubas, jäävad turvameetmed ka igapäevaselt väga karmiks. Kõikjal on topeltuksed, mida korraga ei saa läbida, relvastatud valvurid, ööpäevane valve ja pääsusüsteemid, mis lasevad läbi ainult sinna, kuhu sisenejal asja. Tähtsaimad kliendid, kes oma serverid juba keskuses sisse olid seadnud, on üsna kiivad oma aparatuuri paljastama isegi naaberklientidele – mitmes ruumis näiteks oli osa koridore profiilplekist seintega eraldatud, et isegi eemalt vaadata ei saaks, mis seadmekappides peitub. Majast mõnesaja meetri kaugusel paistis väike tehasekene. Et Peterburi elektrivõrk tundus serverikeskusele liiga ebastabiilne, kasutati ära lähedus kolmesaja meetri kaugusel jooksva

Juurde ehitati gaasi­elekt­ rijaam, mis varustab keskust kuni 12 MW võimsusega.»


Apple hakkab 3C abiga uuel tasemel 3D-kaarte tegema Apple ostis firma C3 Technologies, mis teeb 3D-kaardistamist mõneküm­ ne sentimeetrise täpsusega, olles tarkvara abil kogu pilditöötlusprotsessi automatiseerinud. C3 Technologies pakubki tarkvara, millega piisab vaid ühest tunnist ja ühest lennust, et koguda fotomaterjal 100 ruutkilomeetri maastiku kohta. Seejärel kestab automaatne 3D-pilditöötlus viis korda kauem kui lennati ja lõpuks saab üsna täpse kolmemõõtmelise kaardi, mille täpsus jääb mõnekümne sentimeetri piiresse. Et Apple omandas selle firma, siis võib oodata uut taset IOS-is kasutatavates 3D-kaartides.

Koduinterneti maksi­ mumkiiruseks 150 Mbit/s Starman suurendas alates 31. oktoobrist enamike internetipaket­ tide andmesidekiiruseid ning tõstis Eesti kõige kiirema koduinterneti 150 megabitini. Ka teiste interne­ tipakettide alla­laadimiskiirused tõusid, kiireima XL-paketi püsikiirus aga muutus 120lt 150 megabitini sekundis. Hinnad jäid samaks.

onna suurim serverikeskus

gaasitrassi näol ja selle juurde ehitati oma gaasielektrijaam, mis varustab keskust kuni 12 MW võimsusega. See suudaks varustada 30 000 peret.

Tier-3 tase Juhul, kui gaasijaamaga peaks midagi juhtuma, on allkorrusel valmis akuplokid ja diiselgeneraatorid. Nende seadmete korrus on sümmeetriline – kõik on dubleeritud kõrvuti hoonetiibades. Kui akudele on üle mindud, käivituvad elektrigeneraatorid ja

tühjenenud akusid asutakse laadima linna elektrivõrgust. Peterburi serverikeskus on piirkonna ainus Tier-3 taseme serverikeskus, mis tähendab, et kõik elulised süsteemid keskuses on dubleeritud ja töö on tagatud vähemalt 99,982% ajast. Linxdatacenteri Venemaa juht Richard van Wagenigen ütles Arvutimaailmale, et pärast 9/11 sündmusi New Yorgis World Trade Centeris, kus asunud firmad enamikus hävisid andmekeskuste hävimise tõttu (sest

kõik andmed olid samas majas), on suuremad ettevõtted oma andmeid hakanud hoidma mitmes kohas ja riikides on vastu võetud seadused, mis teatud asutusi, näiteks panku, lausa kohustavad hoidma andmeid mitmes kohas. Serverikeskusse tulevad Wagenigeni sõnul ka pea kõigi suuremate andmesideoperaatorite kaablid, nii et firmadel pole vaja muretseda selle pärast, kelle kaudu ühendus serveriteni KAIDO eINAMA organiseerida.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 11


uudised Kalender

arvutima ailm

Serverid polaarjo Sony omandab kogu Sony Ericssoni Sony teatas 27. oktoobril, et omandab ka ülejäänud 50% Sony Ericsso­ nist (ametliku nimega Sony Ericsson Mobile Communications AB), mis loodi kümme aastat tagasi Sony ja Ericssoni poolt võrdse osalusega mobiiltelefonide tootmiseks. Sony maksis Ericssoni­ le omandamise eest kokku 1,05 miljardit eurot ja integreerib mobiilseadmete tootmise oma muude laiatar­ beseadmete tootmisega.

HP aitab IPv6-le üle minna HP alustas novembrist uute teenustega, mis aitavad ettevõ­ tetel IPv6-le üle minna. HP lahen­ dus viib võrgu esialgu paralleel­ selt IPv4 ja IPv6 peale ning hiljem annab võimaluse probleemideta uuele standardile ümber lülituda.

11.11 Kasutatavuse päev Maailma kasutatavuse päeva puhul toimub ühepäevane konverents oma ala asjatundjate seltsis ka Eestis, täpsemalt Tal­ linna Ülikoolis. Esinevad Maria Francesca Costabile (Bari Ülikooli arvutiteaduste osakon­ na professor), Hegle Sarapuu, Peeter Marvet, Ilya Shmorgun jt. Üritus on tasuta, aga piiratud kohtade arvuga.

16.-17.11 TechWorld Iga-aastane tehnoloogiamess ja -konverents Londonis on Suurbritannia suurim. Kohtuvad nii kohalikud kui ka rahvusvahe­ lised IT-firmad. Peateemadeks energia ja keskkond ning digi­ taalselt ühendatud maailm.

21.11 AppCircus „Rakenduste tsirkus” on aren­ dajatele mõeldud tasuta üritus, kus tutvustatakse uusimaid mo­ biilirakendusi ja valitakse parim. Toimub Tallinnas Ülemiste Citys, võitja osaleb Mobile Worldi Mo­ bile Premier Awards 2012-l.

12 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

1

Kõvakettatehased upuvad

Tais möllavate üleujutuste tõttu on kannatada saanud sealsed kõvakettatehased, mis on maailmas tekitanud kiirelt defitsiidi. Juba on teatanud oma toodete hin­ natõusust suured hulgifir­ mad, kallinenud on näiteks Western Digitali, Seagate’i ja Hitachi tooted. Hinnatõus oli novembri alguses juba kuni kahekordne. Tais asub 25 protsenti maailma kõva­ kettatootmisest. Üleujutus­ piirkonda jäi ka kõvaketta­ turust 32 protsenti omava Western Digitali tootmine, mille laokompleksid said veest kannatada.

2

HP jätkab arvutite tootmisega

HP teatas novembri al­ guses pärast strateegilise hinnangu koostamist ning alternatiivide kaalumist, et on otsustanud jätkata sülearvutite ning arvutite tootmisega. Mõni kuu ta­ gasi teatas firma, et kaalub arvutitootmise müümist.

Rakendus tuvastab tundmatu helistaja Infoliin 1182 Ekspress Hotline ning helistajat tuvastav mobiilirakendus ADAFFIX pakuvad võimalust tundmatu number identifitseerida.

Uus nutitelefonidele mõeldud rakendus tuvastab helistajaid, kes pole telefoni kontaktide nimekirjas ning soovitab alternatiivset in-

fot, kui ei saa mõne sobiva ettevõttega ühendust. Rakendus ADAFFIX on tasuta allalaetav ning töötab iPhone’i, Androidi, Symbiani ja BlackBerry telefonides. Mobiili ekraanil näidatakse nii eraisiku kui ka ettevõtte nime isegi siis, kui see pole kuskil kasutaja kontaktide nimekirjas. ARVUTIMAAILM


oonel, kõvakettad vee all

5

Venemaa plaanib oma tahvelarvutit

3

HTC sai USA-s suurimaks mobiilitootjaks

Uuringufirma Canalys andmetel sai Taiwani mo­ biilitootja USA-s suurimaks mobiilifirmaks, müües kolmandas kvartalis 6,4 miljonit mobiili. Teisel kohal oli Samsung ja kolmandal Apple. Arvestades HTC

turuosa mõni aasta tagasi, on see pöörane saavutus.

jahutab efektiivselt serveri­ parki. Lulea serverikeskus saab energia hüdroelekt­ rijaamast, mis meeldib ka keskkonnasõpradele. 28 000-ruutmeetrine ehitis saab tõenäoliselt suuri­ maks Euroopas, võimsust tarbib selline IT-tehas 120 megavatti.

Nii nagu Moskvas on tut­ vustatud oma nutitelefoni, nii näidati hiljuti Venemaa peaministrile Vladimir Putinile uut tahvelarvutit, mis peaks sealsel turul saama konkurendiks ameerikaste iPadile. Anatoli Tšubais näitas Reutersi andmetel Putinile telesaates tahvlit, mis oli iPadi sarnane, kuid sellest veidi suurem. Hin­ naks saab tahvlil 300 eurot, puudub klaasist ekraan ja nagu Tšubais Putinile lubas, võib tahvliga isegi koolis ka­ kelda, ilma et see puruneks ja ohtlikke kilde tekitaks.

4

Facebook viib serverid Põhja-Rootsi 800 miljoni kasutajaga Facebook plaanib uue serverikeskuse ehitada Põhja-Rootsisse polaarjoo­ ne lähedale, kus loodus ise

Logica Eesti võitis rahvusvahelise auhinna Logica Eesti kosmosemeeskond võitis Münchenis Euroopa satelliitnavigatsiooni võistlusel „Galileo masters” oma esitatud idee eest regiooni esikoha auhinna.

Eesti meeskonna idee muudab tulevikus elu lihtsamaks neil, kellel on nii elektriauto kui ka nutitelefon. Nimelt aitab välja töötatud navigeerimissüsteem

leida üles laadimisjaamad, mis jäävad teekonnale. Samuti arvestab rakendus aega, mil juht peab oma elektriautot laadima. Lisaks broneerib süsteem laadimisjaama lähtuvalt sellest, kus on vajalikul kellaajal vaba koht olemas. Peakorraldaja oli Saksamaa Innovatsioonikeskus, mille partneriks on Euroopa kosmoseagentuur. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 13


uudised u us ja va nad

Nokia Windowsi paadis Ehkki Eestis näeme Nokia uusi Windowsiga telefone alles poole aasta pärast, võib mujalt neid juba osta ja võrrelda, kuidas „vanad” mobiilid näiteks Nokia Lumia 800-ga võrreldes tunduvad.

Nokia Lumia 800

HTC Radar

LG Optimus 7

Hind

420 eurot

390 eurot

365 eurot

Ekraan, protsessor, mälu

3,7-tolline (480 x 800 pikslit), 1,4 GHz, 16 GB

3,8-tolline (480 x 800 pikslit), 1 GHz, 8 GB

3,8-tolline (480 x 800 pikslit), 1 GHz, 16 GB

Paari lausega

Näitajate järgi pole teis­ test peajagu üle. Kahtle­ mata parim disain.

Tubli Windowsiga telefon, mis eriti silma ei torka. Vähe müüdud kalli hinna pärast.

LG on vaeva näinud Windowsi kohandami­ sega. Näiteks on lisatud tehisreaalsuse kaamera ja kõne-tekstiks.

AM-i hinnang

Tuleb Eestisse liiga hilja, teised on siis ammu paremaks läinud.

Liiga keskpärane sellise hinna kohta.

Ulmelised lisad, eesti keele toe puudumine teeb kasutamise keeruliseks.

Metrix uuenes, edetabel mitte Metrix uuendas oma Facebooki statistikud graafikutega. Edetabelis aga muutusi polnud.

Nüüd saab Facebooki fännide muutust jälgida Metrix.ee lehel ka graafiliselt – veelgi selgemini on välja toodud, kuidas tasuta auhindade loosimine toob fänne ja paljud neist küll kaovad, aga suur osa jääb

Facebooki pingerida

Facebooki lehele edasi hängima. Kuidas neid edaspidi firma äri kasuks pöörata, on juba firma turundustiimi järgmine küsimus. Esikolmikut graafikule pannes on Starman jäänud aprilli tasemel pidama, Elisa aga hüpanud suvel Elionile järele, kuid Elion taas viimasel kuul eest läinud. ARVUTIMAAILM

14 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul tehnoloogiafirmade fännilehtede pingerea. 1.

Tele2 Eesti

38 132

+5378

2.

Elisa Eesti

30 511

+2213

+14,1% +7,3%

3.

Starman

26 822

+852

+3,2%

4.

Photopoint

25 902

+564

+2,2%

5.

AS EMT

20 780

+1646

+7,9%

6.

Elion

13 212

+2776

+21,0%

7.

Sale24 internetipood

11 794

+63

+0,5%

8.

arvutikeskus

10 446

+18

+0,2%

9.

LG Electronics Estonia

9628

+22

+0,2%

10.

iShop24.ee

7767

+5

+0,1%


Päikesest aku täis

am 10 a a s tat taga si

Wikimedia sai Wikipedia.ee

Riik X-teel

TTÜ Säästva Arengu Klubi avas uue tudengimaja kohvikus päikeseenergia laadimispunkti. Pimedal ajal laaditakse akudelt, mis täidavad kuni neli sülearvutit. Pildil laadib päikesega akusid tudengimaja juhataja Mai-Liis Veinberg. FOTOD: KALEV LILLEORG

Ajujahile laekus üle 1/3 ideid IT alalt 95 000-eurose auhinnafondiga ettevõtluskonkursile Ajujaht laekus 300 ideed, millest üle kolmandiku on tänavu IT-valdkonnast.

Ajujahi ühe läbiviija, Tallinna Teaduspark Tehnopoli juhatuse liikme Pirko Konsa sõnul näitasid tänavused äriideed, et Eestis on IT-teemad jätkuvalt

populaarsed ning sellega tahetakse ja osatakse ka äri teha. „Sel aastal pakuti näiteks laia valiku erinevate veebi- ja nutitelefoni rakenduste kõrval ka reaalseid seadmeid tarkadest sensoritest kuni GPS-liiklusjuhtimissüsteemideni,” ütles Konsa. Ajujahi ellukutsuja on EAS. ARVUTIMAAILM

Kümme aastat tagasi tutvustati avalikkusele asja, millest ei osatud veel suurt arvata, kuid te­ gijad ise uskusid, et see muudab e-riiki oluliselt. X-tee eesmärk oli kõik riigi andmekogud ühen­ dada ja ühtlustada, et neid saaks igal pool kasutada. Nüüd on X-tee tutvustus Ülemiste City demokeskuses ja maailma riikide delegatsioonid käivad sellega tutvumas, et ka oma riigis midagi sarnast teha. Meie aga saame ID-kaardiga logida kodanikuportaali ja kõik e-teenused ühest kohast tänu X-teele kätte.

Eesti Interneti SA juures tegutsev Domeenivaid­ luste Komisjon (DVK) andis äriühingule Wikimedia Inc üle domeeninime wi­ kipedia.ee. DVK rahuldas vaidlus­ tusavalduse kau­ bamärgiseaduse rikkumise ning DVK Reglemendi alusel. Domee­ ninime wikipedia. ee vaidlustaja Wikimedia Inc esitas DVK-le vaidlustusavaldu­ se, Eesti domeeni registreeris üks teine registree­ rija pahauskselt, nagu komisjon leidis.

Kõvaketaste tipphetk pidi tulema 2006. aastal Veiko Tamm intervjueeris 2001. aastal Western Digitali asepre­ sidenti ja küsis, millal on neilt oodata 160 GB ketast. Praegu on Western Digital saanud maailma suurimaks ning nende tehased on Tais üleujutustes kannatanud. Kõvaketastest ja mäludest on numbris teinegi lugu – Indrek Teppan kirjutab, et traditsioonilised kõvakettad saavutavad oma maksimaalse mahu 2006. aastaks ja hakka­ vad siis kaduma. 2011. aastal nende maht ikka veel kasvab ja kadumine on küll silmapiiril, aga tegelikus elus mitte.

Metaandmed on Eestis hinnas Eesti asub metaandmete kasutuselt Eu­ roopa esirinnas. Andmeid kirjel­ davate andmete rakendamiselt jagab Eesti EL-is esikohta Tšehhiga, selgus Euroopa Liidu äsjases uuringus. Metaandmed on riha.eesti.ee-s.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 15


fookus

Selline ta on – Nokia Lumia 800 ehk telefon, mis korraga tõi mobiili-Windowsi paljude inimeste vaatevälja ja peaks olema mudel, mis tõmbab Nokia august välja. Foto: scanpix 16 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011


5 miljardit

mobiiltelefoni kasutajat on maailmas, kuid ainult 2 miljardit inimest üle maailma kasutab internetti. Nokial on plaan järgmine miljard inimest samuti internetti tuua.

Kas Nokia on taas õigel teel? Esimesed Nokia Windowsi-telefonid on välja toodud. Arenev maailm sai omale „Angry Birdsi”. Stephen Elop on aasta aega firmat juhtinud. Kas tõesti võib olla käes aeg, mil Nokia hakkab taas ülesmäge rühkima?

HENRIK ROONEMAA henrik@digi.ee

„First of all, it looks AAAA­AA­ AAA­W ESOO­O O­O OOOOO­M EE ­ EEEEEEE!!!!!!!” röögatas Nokia asepresident Kevin Shields oktoobri lõpul Londonis Nokia esimest Windowsi-telefoni tutvustades laval nii kõvasti, et ajakirjanikel kukkusid arvutid sülest maha. USA tehnikafoorumid kirjutasid pärast nagu üks mees, et Shields „tegi Ballmerit”, meenutades Microsofti juhi ekstsentrilisi esinemisi, mille paremik ka YouTube’is saadaval on. Ent kas peale kõva kisa tuli Windowsi-telefonidega Nokialt ka midagi uut ja midagi sellist, mis taastaks usu vankuma löönud tehnoloogiahiidu? Kas aastajagu Nokiat juhtinud Stephen Elop on suutnud suurfirma ümber pöörata ja õigele rajale suunata või jätkub allakäik? Londoni üritusel oli Nokia ise küll kõvasti vaeva näinud selleks, et veenda kogu maailma oma uues tees.

Tähelepanuväärne oli näiteks see, et ilmselt esimest korda suure rahvusvahelise pressisündmuse ajal ei käinud laval Nokia nimel kõnelemas ühtegi soomlast. Veelgi enam, ka kogu päeva kestnud sessioonides ja vestlusringides oli soomlaste hulk pehmelt öeldes tagasihoidlik. Nokia tippjuhtkonnas on soomlasi veel küll ligi pool, aga vähemalt maailma avalikkuse jaoks tundub Nokia tahtvat vabaneda soome firma mainest. Teiseks on Nokiale järjest enam tekkimas kahe üsna erineva firma

Harjumuspärase nokiapessimismi kõrvale on tekkimas ka optimismipisik.» maine. Üks on see Nokia, kelle Symbiani-telefonid jäid ajale jalgu ja kes kaotas kosmilise kiirusega turuosa kallimate nutitelefonide hulgas ning keda on saatnud luuserimaine, teine aga see Nokia, kelle nutitelefonide turuosa Indias on ligi 50 protsenti ja kes on arenevatel turgudel kõva tegija. Need kaks maailma ei lähe omavahel kokku ega isegi tunne teineteist. Või nagu üks ajakirjanik Nokia Worldil

ütles: „Turg on emotsionaalne. Edu arenevatel turgudel ei loe!” Loeb see, kas Nokia suudab ajakirjanikke, börsianalüütikuid ja üldse laiemat avalikkust veenda selles, et nad on nüüd õigel rajal tagasi ning et Stephen Elopi juhtimise all hakkavad Nokia asjad paremini minema, mitte ei ole tegu Microsofti spiooniga, kelle eesmärk on Nokiat nii palju lammutada ja rappida, et firma oleks näiteks Microsoftile hea ülevõtukandidaat. Midagi ongi toimumas. Ükskõik, kas rääkida tehnoloogia- või äriasjatundjatega, on harjumuspärase Nokia-suunalise pessimismi kõrvale tekkinud ka mingi kummaline mässumeeleolu. Umbes säärane lootus nagu 1997. aastal Apple’i puhul, kus väga halba seisu sattunud ja paljude silmis lootuse kaotanud firma eesotsa asus Steve Jobs.

See algas Nokia N9-st „Parim telefon, mis mul kunagi olnud,” ütles üks Nokia Worldi külastanud majandusajakirjanik mulle kohvilauas ja näitas uhkelt oma N9. Eriti sooja vastuvõtu on N9 saanud Ameerikas, kus testijad on talle omistanud romantilise nukra kangelase aura. Jah, me teame, tunnistavad nad, see telefon jookseb kokku ja Meego on surnud platvorm, aga me ei hooli. „Üle kõige on see meeldiv ja

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 17


fookus

Nokia asepresident Blanca Juti on see, kelle vastutada on turundus arenevates riikides.

KO M M E N TA A R

Totaalne segadus Telefoniäri on maratoni ja kümnevõistluse ristand. Näiteks iPhone’i edu ei tulene mitte pelgalt ühe telefonimudeli õnnestumisest, vaid tulusatest kokkulepetest operaatoritega, elavast arendajate kogukonnast, edukast sisuärist ja väga paljust muust. Nokias valitseb aga to­ taalne segadus, millest annavad märku pidevad vastandlikud strateegiad ja järjekindlusetus. Kui segadus õnnestubki kuidagi likvideerida, läheb veel aastaid, enne kui Nokia tõeliselt tuge­ vaks tõuseb. Mart Parve

tehnoloogiaajakirjanik, Digitunni saatejuht

ihaldusväärne telefon,” kirjutas Vlad Savov TheVerge.com testis ja teised on sama meelt olnud. Neile meeldib N9 ülimalt kvaliteetne korpus, ülihea koostekvaliteet ning asjaolu, et tegu on tõesti stiilse telefoniga, mida teistel kellelgi ei ole. Tõepoolest, nagu „Think Different!” oleks korraga saanud Nokia hüüdlauseks. Huvitav on see, et kuna uus Windowsi-telefon Lumia 800 on täpselt samas korpuses kui N9 (aga näiteks oluliselt võimsama protsessoriga), siis on N9 ihaldusväärsus eriti USAs laienenud hoobilt ka uuele Lumia 800-le.

Kahe tugeva liit „Nokia, too Lumia 800 kohe USA-sse, palun” pealkirjastas oma artikli mõjukas tehnoloogiauudiste lehekülg Mashable ning tundus isegi veidi solvunud olevat, et Nokia pole nii fantastilist telefoni otsustanud kohe USA turule tuua. Mässumeelsuse kiiluvees on korraga saanud paljude jaoks huvitav mõte ka Windows Phone 7 operatsiooni-

18 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

süsteemist. Kui augustis hindas turuuuringute firma Gartner selle turuosaks üle maailma vaid 1,6 protsenti, siis nüüd kohtab uudistes juba ennustusi, et aasta lõpuks on see 5 protsenti ja järgmisel aastal tõuseb lausa rohkem kui 12 protsendini. Ühe uuringu

augustis hindas gartner windows phone'i turuosaks 1,6 protsenti.» järgi kaalub Windowsi-telefoni ostmist 44 protsenti praegustest ja tulevastest nutitelefonide omanikest. Nokia ja Microsofti liidul on veel teisigi tugevusi, millest vahest kõige märkimisväärsem on see, et neil kahel lihtsalt ei jää mitte midagi muud üle kui selle plaaniga õnnestuda. Microsoftil on vaja 1,6 protsendi pealt kõvasti kasvada ning Nokial on vaja kallimate nutitelefonide turul uues-


Nokia aktsia on teinud tubli tõusu 7 6,5 6 5,5 5

2011

Aug 15

Aug 22

Aug 29

Sept 6

Sept 12

Sept 19

Sept 26

Okt 3

Okt 10

Okt 17

Okt 24

Okt 31

Nokia aktsia on viimaste kuude jooksul teinud läbi nii tõuse kui ka langusi, kuid graafiku vasak ja parem serv ehk juuli 2011 ja oktoober 2011 on märkimisväärselt erinevad ning aktsia on sellest peale väga palju kosunud. ti kanda kinnitada. Kahe nii suure ja rikka firma liit olukorras, kus nad on üksteisele pea ainumõeldavad partnerid, võib tuua huvitavaid tulemusi. Esimesed märgid nende kahe turundusvõimsusest on juba näha ka. Suurbritannias näiteks on Orange’i võrgus pakkumine, et kui sa ostad uue Nokia Lumia 800, saad Xbox 360 kauba peale. Sarnaseid pakkumisi võib Nokia ja Microsofti liit veelgi välja paisata ja see teeb ülimadalate marginaalidega opereerivate tootjate nagu Samsungi, LG, HTC ja teiste elu kindlasti palju keerulisemaks. Teiseks ei saa unustada Nokia tohutut müügivõrku ning aastatepikkusi kogemusi pea igas maailmas riigis mobiilioperaatoritega suhtlemisel. Üks asjatundja ütles Nokia Worldi kuluaarivestlustes, et tema teada on juba mitukümmend Euroopa mobiilioperaatorit otsustanud just Nokia Lumia 800-st teha oma järgmiste kampaaniate keskse toote ehk telefoni, mida nad väga kõvasti ise turundama hakkavad. Omaette teema on veel „järgmi-

KO M M E N TA A R

Nokia võib olla põnev ülevõtmisobjekt Nokia tugevusteks on suur raha hulk (enam kui pool aktsiahinnast), tugev turupositsioon arenevates riikides totufonide (mitte-nutifon) osas ning see, et tehnilise oskusteabe koha pealt ilmselt veel maailmas teist sellist ettevõtet ei ole. Madal aktsiahind kajastab seda, et investorid ei usu, et Nokia suudaks praeguse juhtkonnaga nii selle raha kui ka oskusteabe piisavalt hästi tööle panna, et kasvust rääkida saaks. Minu hinnangul võib ettevõte olla ühel hetkel põnev ülevõtmisobjekt, kui aktsiahind langeb nii madalale, et margi ja patendid vaat et tasuta kätte saab. Majanduslikult ettevõttel praegu veel otseselt häda ju ei ole, kuid selleks, et nad ka veel kahe aasta pärast keegi oleks, peab midagi juhtuma! Mul ei tule meelde, mis oli selle mehe nimi, kes pidi saama enne Elopit Nokia juhiks. Tema blogi on kõrge meelelahutusliku väärtusega ja seal kirjeldab kõike, mida Elop ja Nokia valesti on teinud. Aga aktsiahinna liikumine kajastab usu mõningast kasvu (juuli põhjast +35% praeguseks), kuid see nutifonide teema on kõigil meeles ning ükski analüütik, kes näeb, et ühelgi tema sõbral või töökaaslasel Nokiat enam ei Peeter Koppel, SEB pank ole, ei näe seda ettevõtet heas valguses.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 19


fookus

KO M M E N TA A R

Nokia on aasta pärast tugevam kui praegu See restruktureerimine, mida Nokia sel aastal tegema hakkas, on alati seotud riskiga – äkki teed asju veel hullemaks. Kuid ma siiski pidasin seda majan­ duslikult õigeks otsuseks – mui­ du oleks üsna kindel tulemus olnud vaikne hääbumine. Nüüd on küll ka risk, et nad selle avantüüriga täielikult ebaõnnestuvad, kuid siiski on ka võimalus tekkinud, et nad saa­ vad tagasi ree peale. Kindlasti ei saavuta nad enam 2007. aasta edutasemeid, kuid ma usun, et Windows Mobile neid toetab ning aasta pärast on nad tugeva­ mad kui praegu. Kuigi pea kõik on sel aastal Nokia juba maha kandnud. Ma arvan, et Microsoft on valmis Windows Phone 7 lendamisse kõvasti raha matma (sidumine ka Skype’iga?) ja täit­ sa võimalik, et nad kolmandaks operatsioonisüsteemiks turul jäävad, kus ehk nii operatsioo­ nisüsteemi kui ka telefonitootja poolelt võimalik kasumlikult opereerida. Seega ma arvaks, et Nokia ei hääbu – lihtsalt on väik­ sem kui varem (kuid ehk enam turuosa täiendavalt ei kaota). Kristjan Lepik

Tarkinvestor.ee

Ei ole midagi nii, et näiteks Kambodžas peaksid inimesed ostma vaid väga odavaid telefone: Samsung tegi seal Galaxy S2-le kampaania. ne miljard”, nagu Nokia seda nimetab. Maailmas on praegu seitse miljardit inimest, neist viis miljardit on mobiilikasutajad ja kaks miljardit internetikasutajad ning Nokia üks eesmärke on aidata kaasa järgmise miljardi inimese internetikasutajaks toomisele. See aga tähendab valdavas enamuses mobiiltelefone, sest arenev maailm on arvutiajastust üle hüppamas ning nende jaoks on just mobiiltelefon kõige tähtsam seade, ka interneti kasutamiseks.

Ostjad on, tootjaid mitte Nokial on arenevatel turgudel väga hea müük, viimase aruande järgi said nad just arenevatelt turgudelt üle ootuste kõrget tulu, mis üllatas ka aktsiaanalüütikuid. Neil on head kogemused sellistes riikides nagu India, Mehhiko või Kenya oma telefonide müümisel ning Londonis välja kuulutatud odavad täisklaviatuuri ja puutetundliku ekraaniga Symbian Series 40-l jooksvad Aisha-nimelised telefonid (see tähendab hindi keeles „lootust”) peaksid Nokia positsioone neil turgudel veelgi kindlustama. Tõsi, ka neil turgudel on konkurents tugevnemas ning peamiseks

20 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

küsimuseks saab see, kas suurte Aasia tootjate ja vähetuntud kohalike tootjate odavad Androidi-telefonid suudavad Nokiale vastu astuda ning nende positsiooni kõigutada. Kui mängida mõttega, et järgmine miljard inimest tuuaksegi üsna kiiresti internetti ehk järgmine miljard inimest ostabki endale nutitelefonid ja kui Nokia osa sellest on näiteks 50 protsenti, siis on ju tegu kolossaalse hulga telefonidega. Isegi, kui Nokia osa sellest oleks neljandik, oleks tegu veerand miljardi inimesega, lisaks veel need praegusest viiest miljardist, kes oma telefonid nutitelefonide vastu välja vahetavad ehk ilmselt valdav enamus. Seega räägime mitmest miljardist telefonist, millel justkui oleks juba olemas omanik, aga mis alles otsivad tootjat. On üsna kindel (nii kindel, kui üldse Apple’i puhul millelegi kindel saab olla), et Apple ei saa üheks nendest firmadest, kes sellest mitmemiljardilisest turust arvuliselt suure osa endale haukab, seega tekib ju õigustatud küsimus: kelle telefonidest ja kelle platvormist hakkab koosnema see õige varsti tekkiv neljast-viiest miljardist telefonist koosnev nutitelefonide armee.



firma

Väikefirmast kasvas 40 000 inseneriga ilmavallutaja Kaks klassivenda, Hardi Meybaum ja Indrek Narusk otsustasid pärast mõnd aastat palgatööd asja parandada. Loodi GrabCAD – insenerimudelite varamu ja tellimise keskkond.

Alustasime kahemehefirmana , pakkusime inseneriteenuseid.» Hardi Meybaum meenutab firma algusaegu

„Alustasime kahemehefirmana ja pakkusime inseneriteenuseid,” meenutab Hardi GrabCAD-i lihtsat algust. „Tulime välja lahendusega Internetis, kus kliendid said meilt väga kiiresti inseneriteenuseid tellida.” Peatselt seisid kaks meest aga probleemi ees: tellimusi oli nii palju, et vaid oma jõud neist enam üle ei käinud. Ühtäkki oli vaja palju insenere. „Et leida insenere, tulime välja lahendusega, kus insenerid saavad taaskasutada faile nagu IT-s taaskasutatakse tarkvarakoodi.” Ülejäänud, nagu öeldakse, on juba ajalugu – praeguseks on GrabCAD-iga liitunud rohkem kui 40 000 inseneri üle maailma. Pinnas GrabCAD-i läbi löömiseks on soodus, sest CAD-i-maailm on ikka veel failivaates kohalikus arvutis, seal ei toimu otsest jooniste muutmist online'is. Ühe failiga töötab korraga üks inimene. Seega ollakse töö osas näiteks IT-arendusest seitse-kaheksa aastat maas. Pole protsessikeskkondi nagu Subversion, Git või ka protsessihaldussüsteeme nagu JIRA. Alustuseks panigi GrabCAD läinud aastal kinni rahvusvahelised ning metsiku konkurentsiga idufirmade võistlused TechStars ja SeedCamp. See tekitas nende vastu tähelepanu ka meil. Eestis ei teadnud asjast keegi varem midagi arvata,

22 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

meie mehaanikainseneride valdkond on väga kitsas, aga päris alguses oli meestel siiski õnne küllalt – nimelt panid õla alla Arengufond ja erainvestor Astrec Baltic OÜ (Sven Reppo ja Marek Kiisa). Insenerid ikka aitavad üksteist.

Kahes riigis korraga Praeguseks ongi idufirma GrabCAD juba tõsiselt juurdunud Bostonis ja Tallinnas. Tegevjuht Hardi, tehnoloogiajuht Indrek ja müügidirektor Lauri Põldre töötavad Bostonis, samuti on USA-s palgal Josh Mings Texasest, kes on tuntud CAD-valdkonna blogija ja liitus GrabCADiga kogukonna haldurina. Arvutimaailm Bostonisse lendama ei hakanud, küll aga külastasime firma Tallinna kontorit, kus igapäevast arendust juhib Kristina Narusk. Arendaja Marek Tihkani ja disainer Mikk Olli kõrval tegutseb firma Tallinna kontoris insener Kaspar Kiis, kes vaatab professionaali pilguga üle klientide tellimused ja töö teostanud inseneride tulemused. Praegu otsitakse juurde arendajaid, aga piisavalt ambitsioonikaid tegijaid pole kunagi küllalt. GrabCAD-i võib võrrelda selliste tarkvara­ ladudega nagu Apple’i AppStore, Androidide MarketPlace või hoopiski kunstilehega DeviantArt, kus kunstnikud ja kunstihuvilised


Kristina Narusk hoiab GrabCAD-i 3D-prinditud mudelit.

Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 23


firma

tarkus e t er a

Mis loom see CAD õigupoolest siis on? Selgituseks IT-inimestele: CAD tähendab disaini arvutite abil (computer-aided design) või veidi laiemalt ka CADD, mis lisab mustandid (drafting). Sellega seonduvad veel lähedalt CAM – arvutite abil tootmine, mis võimaldab parematest CAD-prog­ rammidest lihtsalt eksportida infot arvutite kontrollitavate ehk CNC-tööpinkidele vajalikke detailide tootmiseks. Sellega seon­ dub tänapäeval veel üks valdkond – 3D-printimine. Nõnda saab metallist lõpptoote plastist mudeli. Ka selles osas on GrabCAD-il käsi sees – 3D-printimise teenus nimega i.materialise kasutab GrabCAD-i inseneride võrku visanditest 3D-printerile sobivate mudelite tegemiseks. Suurt äri pole aga 3D-printimisest mõtet GrabCAD-il teha, iga kingsepp jäägu oma liistude juurde. 3D-printimise teenuste pakkujaid on viimastel aastatel maailmas siginenud nagu seeni pärast vihma, mistõttu kukuvad hinnad kolinal.

oma töid eksponeerida saavad. Nii on GrabCAD ühtlasi töövahendusleht, kus firmad võivad otsida sobivaid insenere. Esialgu pole veel valmismudelid müügiks – alla tõmmatavad mudelid on tasuta saadaval ja kasutatavad. Erinevalt Wikipediast, kus sama artiklit üha parandavad „rahvatoimetajad” muutuvad anonüümseks (kuigi on tegelikult jälgitavad), siis kunsti või insenerimudeleid tehes on lõpptoote autoriks üks konkreetne inimene, kelle oskuste kohta annab mudel selge ülevaate. Lisaks populaarsust koguvale mudelite lao funktsioonile võtab GrabCAD endale aga ka vastutaja ja vahendaja rolli.

Insener ei suhtle kliendiga IT-vallas võiks GrabCAD-i võrrelda GitHubiga, kus samuti võib igaüks tasuta teha oma programmi lähtekoodi hoidmiseks lao või luua mõnest olemasolevast programmist eraldi haruprogrammi. Kui tahetakse aga ladustada mõne muu, näiteks kinnise lähtekoodi litsentsiga tarkvara, siis saab seda GitHubis tasu eest teha. GrabCAD-i tasuline pool on niisiis inseneride teenuste vahendamine – mitu inseneri kandideerib ühe töö peale. Välja valitakse neist kõige 24 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

usaldusväärsem. Samuti korraldab GrabCAD võistlusi, mille käigus selgub näiteks, kes teeb paremini kindlatele eesmärkidele vastava mudeli. Mudelite tellijad on enamasti mitmekordsed kliendid. GrabCAD-is ei suhtle insener kliendiga, klient ja insener suhtlevad vaid GrabCADiga. Algul lasti tellimusi isegi mitmel inseneril teha, et tagada kvaliteet ja võrrelda erinevaid lahendusi. Kui insener väga ebakvaliteetse töö teeb, siis talle tulevikus uut otsa lihtsalt enam ei pakuta. Muidugi ei saa välistada, et ta registreerub uue e-postiga, aga töö tegemiseks tuleb anda päris pangakonto ja muud detailid. Üldjuhul näitavad inseneride portfooliod kõik ära. Igale insenerile tekib tema mudelitest ajalugu. Selle täpsemad detailid on muidugi teada vaid GrabCAD-ile, aga laiemad kompetentsid on avalikult näha. GrabCAD hindab iga inseneri profiili, tugevamaid ja nõrgemaid külgi, valdkondi ja oskusi. Kliendi töö antakse sellele insenerile, kelle profiil sellise töö jaoks kõige sobivam on. Pigem on GrabCAD mõeldud nooremale generatsioonile ja tulevikuinseneridele ning -lahendustele, mitte fokuseeritud juba 20-aastast


Jalgpall ja praegune GrabCAD-i Tallinna arendustiim: Kaspar, Mikk, Kristina ja arendaja Marek Tihkan.

inseneristaaži omavatele, seniste süsteemide ja protsessidega harjunud inseneridele tuttava lahenduse pakkumisele. Tööharjumused on visad muutuma. Firma juhi Hardi Meybaumi taust on kirev. Ülikooli ajal alustas ta palga teenimist insenerina Saku Metallis ning tõusis peatselt firma ITjuhiks. Edasi viis Hardi tee Columbus IT Partnerisse tiimijuhiks. Neli aastat tagasi ehk 2007. aasta sügisel lõid Hardi ja Indrek oma inseneritööde väikefirma, algul muude tööde kõrvalt. Hardi suundus küll Columbus IT-sse tööle samal ajal, kuid Indreku töömahu haaras sõprade ühisettevõtmine peagi täielikult. „Tekkis mõte, et lisaks enda tehtavale tööle oleks mõistlik vahendada ka inseneride vaba aega,” kirjeldab firma algust Kristina Narusk GrabCAD-i Tallinnas Pärnu maanteel asuvas kontoris. Praegu tegutseb firma endises Helmese majas, Kalevi kunagise tootmiskompleksi vastas, trammipeatuse kõrval. See on omapärane kumera katusega roheline maja, väljas tiirleb keerdtrepp. Firmal on siin väike avatud kontor. Neljakesi töö tegemiseks sobib, aga tegelikult ollakse juba kolimas uutesse ruumidesse, et suurem tiim ja

Bostoni seltskond korraga ühte ära mahuks. Kristina ise on varem töötanud MicroLinkis ja GuardTime’is.

Arendus Eestis, müük USA-s Kui GrabCAD oli 2010. aasta kevadel saanud suuremad rahasüstid, sai üha selgemaks, et Eestis selles valdkonnas edasi liikuda pole võimalik ning tuleb sõita valdkonna mekasse USA idarannikule. Just seal on CAD-inseneride ja -tarkvara keskus, õitseb traditsiooniline masinatööstus ja disain. Hardi sõitis esmalt oktoobris maad kuulama, varsti tekkis idee osaleda startup-ettevõtete võistlustel. SeedCampi ja TechStarsi esitas Hardi avaldused umbes ühel ajal. Mõlemasse võetakse vastu korraga umbes kümme ettevõtet ja rebimine kohtade peale on tihe. Auhinnaks on osalemine arenguprogrammis: Euroopa SeedCampi puhul väga intensiivne nädal Londonis kogenud ettevõtjate ja nõustajate käe all, Ameerika TechStarsi puhul suisa kolm kuud kohapeal Bostonis samuti spetsialistide käe all. Sel kevadel märtsist maini veetiski pool GrabCAD-i tiimist TechStarsi programmiga Bostonis. Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 25


firma

Tänavu kevadel jõuti selleni, et mitu riski­ kapitalisti olid valmis GrabCAD-i oma raha panema. Firmal on nüüd järgmise etapi investeeringu tarbeks piisavalt raha. Vaja on oma platvormi edasi arendada. Arendamine toimub täiel määral Tallinnas, teenus jookseb Amazoni pilvedel S3 ja EC2. Oma servereid GrabCAD ei vaja. Mudelid on piisavalt spetsiifiline valdkond, et seda ka massiliselt ära ei slashdotita’ks. Sel suvel oli meeskond Tallinnas koos ja firma otsis uusi inimesi. USA-s liitus kogukonna halduriks CAD-i tarkvaravaldkonna tuntud blogija Josh Mings. Nüüdseks on GrabCAD-i palgal kaheksa inimest, aasta lõpuks kümme ja arendustiimi on kavas veel kasvatada. Kogu äriarendus on Bostonis, tehniline töö Eestis. Praegu ei ole plaanis seda põhimõtet muuta. Ideaalis jälgitaks selles mõttes Skype’i, mis ka aastateks tehnilise arenduse osas Eesti ettevõtteks jäi, aga teisalt Eesti tehnoloogiavaldkonna tööjõuga on lood, nagu nad on – inimesi napib.

CAD-programmid on kallid

Mudelite raamatukogu on esimene samm.» Kristina Narusk räägib GrabCAD-i arenguplaanidest

Insenerivalla suhtlusvõrgustiku, mudelilao ja mudelite loomise ja vahendamise kitsaskohtade hulka kuulub tarkvara: CAD-programmid on väga kallid. Enamasti soetavad neid vaid ettevõtted. Tudengid ja õppurid saavad programme küll odavamalt, kuid ei või neid kasutada kommertseesmärkidel. Teisalt on ettevõtted traditsiooniliselt ettevaatlikud: töökohal ja tööajal tegeldagu ikka firma töödega, mitte haltuuraotstega. Siin on palju ära teha firmade julgustamisel – paljudel väiksematel ettevõtetel on palgal insenere, kuid nende tööaeg on alakasutatud. Töökohustustest vaba aega võiksid insenerid kasutada GrabCAD-i kaudu laekunud tellimustööde täitmisele või nendega tegeleda õhtul pärast tööaega. Seni GrabCAD veel väikeettevõtetelt nende inseneride vaba tööaega otse ei osta. „Vahendusteenus kolmandate osapooltega toetab praegust keskkonna kasvu, kuid see pole primaarne. Pigem on fookuses arendada oma platvormi nii, et see muutuks inseneridele igapäevaseks töökeskkonnaks – mudelite raamatukogu ja selle vahendamine on kõige esimene samm,” räägib Kristina. Arendus käib kogu aeg: Arvutimaailma trükist tulles peaks juba olema võimalik samadest mudelitest mitut versiooni pidada. Vabatarkvaralisi ja soodsa hinnaga CAD-programme on vähe. Valdkonna standard on SolidWorks. Inseneri CAD ei tähenda ainuüksi 3D-mudeli

26 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

kujutist, see tähendab näiteks ka tugevusarvutusi, et kontrollida, kas vastav jupp koormusele vastu peab ja liiga kiiresti ära ei kulu. Arhitektidel on veel enda vajadused lisaks. AutoCAD on jäänud kõrvale, kuid on ikka veel erinevate insenerivaldkondade infovahenduse standard. „CAD-tarkvarade innovatsioon ei ole kõige kiirem protsess. Samas on mõni ettevõte, Autodesk üks nendest, kes järgmise põlvkonna lahendustele mõtlevad ja selles suunas arenevad,” kirjeldab Kristina. Sel kevadel käisid kõlakad, et AutoCAD-i tootja Autodesk jätab praeguse AutoCAD-i viimaseks versiooniks ja muudab oluliselt oma toote kontseptsiooni. Mõni aasta tagasi läks firma kaasa Microsofti avantüüriga ja lisas ribapõhise kasutajaliidese ka enda tarkvarale. Erinevalt Microsoftist jättis küll Autodesk alles ka võimaluse traditsioonilisteks menüüdeks. GrabCAD toetab mudelitest mitmekümne programmi vorminguid, nende seas lisaks varem mainitutele ka Google SketchUp ja DraftSight. Esimene on levinud Google Earthi jaoks arhitektuurimudelite tegemiseks ja sellega saab igaüks päris lihtsalt hakkama, samas kasutavad seda kontseptualiseerimiseks ka professionaal­ sed arhitektuuribürood – tasuline versioon sisaldab laialdasi ekspordi ja impordi võimalusi. Arhitektuur jääb aga praegu GrabCAD-i põhifookusest välja, maju tahavad inimesed ikka unikaalseid. Samas pakuks ajakirjanik välja, et sildade ja ristmike alal võiks ju tsentraalne mudeliladu töö lihtsustamisele päris palju kaasa aidata.

GrabCAD on väikefirmade sõber Väga lihtsate standardsete detailide mudelite ladusid pakuvad detailide endi tootjad – tootekataloogidest saab kätte mutrid-poldid-hammasrattad sobivates vormingutes, et neid oma masinates kasutada. See on mehhaanikainsenerile tihti kõige lihtsam lahendus ja soodne ka. CAD-tarkvarade tootjatelgi on tekkinud mõtteid, et luua oma programmide mudelite kogusid, aga nagu arvata võite, siis see kõige edukam ei ole. Nagu arvutitootjate poolt oma arvutitesse eelinstallitavad lisaprogrammid – enamasti on neist rohkem kahju kui kasu. Ei tajuta, mis lisandväärtust pakkudes selle tegelik mõte peaks olema, disain ja töökindlus kannatavad. GrabCAD keskendub oma nišile ja sellest võib palju kasu olla tervele valdkonnale, eriti aga väikefirmadele ja seeläbi kindlasti ka Eestile. Madis Veskimeister


Disainer Mikk Olli ja GrabCAD-i veebileht, taustal Kristina ja insener Kaspar Kiis.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 27


reportaaž

Eesti kõige suurem võrgupidu

Võrgupidu Digifest toimus juba kuuendat korda ja pani Tallinna Tehnikaülikoolis keset energiajoogipurke ja pitsakarbimägesid mõõtu võtma ligi 200 e-sportlast.

Digifesti eelarve oli 15 000 eurot.» Martin Veermäe, Digifesti peakor­ raldaja

Oktoobrikuu viimase nädala kolmel päeval vallutasid Tehnikaülikooli e-sportlased üle maailma, kelle olid kohale meelitanud võrdselt nii auhinnarahad kui ka lihtsalt vastupandamatu võimalus õlg õla kõrval lõbusalt võidu peale mängida. Kütte oleks võinud ülikoolihoonest sootuks välja lülitada, sest paarisajast arvutist eralduv soojus oleks olnud ruumide soojendamiseks enam kui piisav. Ülikooli kahte saali oli üles seatud aukartustäratav hulk arvuteid, mille vahel patseeris eranditult noortest meesterahvastest koosnev mängijaskond, ühel uhkemad ja blingimad klaviatuurid, hiired ja kõrvaklapid kui teisel. Samas arvutite kõrval vahetati riideid, söödi kiirtoite, pesti hambaid ja mõned väsinud võistlejad isegi magasid. Aga just selline üks turniir olema peabki. Mõeldud oli ka pealtvaatajate peale, kahe saali seintele striimiti ülekandeid mängudest, mida kommenteeriti niivõrd kaasakiskuvalt ja andekalt, et isegi Lembitu Kuuse kahvataks. Kes aga pealtvaatajatest tahtis ise kaasa mängida, siis kõigil oli võimalus proovida oma oskusi autoroolis või hoopis Kinecti lõbusaid mänge mängides. Tõsi küll, pealtvaatajaid oli siiski kokku üsna tagasihoidlikult, kindlasti vähem kui turniiril ametlikult osalevaid e-sportlasi. Rohkem kui kümme aastat vana tulistamismäng „Counter-Strike” on siiani maailma üks populaarsemaid võistkondlikke arvutimänge ja see oli ka Digifesti peanaelaks. Selle auhinna-

28 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

fond 7500 eurot meelitas siia ka kõige nimekamad arvutisportlased, eelkõige üksnes elukutselistest koosneva WinFakti, kes esimese koha auhinnaraha lõpuks ka Soome viis. Teiste riikide kurvastuseks kuulusid ka pjedestaali madalamad kohad soomlastele.

Külalisi ka kaugemalt Peale põhjanaabrite olid meeskonnad kohal ka Malaisiast ja Iisraelist, rääkimata lätlastest-leedulastest, venelastest ja eestlastest, kokku 32 viieliikmelist võistkonda. Kohalikke võistkondi oli üles antud tervelt 25, mis annab lootust, et eestlaste kunagised hiilgeajad e-spordis võivad ehk veel tagasi tulla. Eelmise kümnendi keskel lõid ju nii mõnedki Eesti võistkonnad suurtel võrgupidudel platsi puhtaks. Individuaalses strateegiamängus „Starcraft II” olid auhinnarahad väiksemad ja ka osavõtjate arv tagasihoidlikum. 2500 eurot meelitas kohale 32 osalejat, kusjuures võidu võttis siin lätlaste ja leedulaste ees kohalik Relax. Auhinnafond 10 000 eurot ja 192 osalejat pole maailmamastaabis just teab mis aukartust äratavad numbrid, kuid Eestis on tegu vaieldamatult suurima omataolise üritusega. Peakorraldaja Martin Veermäe sõnul on võrreldes suurte turniiridega Digifest veel tõesti tagasihoidlik ja selle võimalustele veelgi suuremaks kasvada paneb piirid sponsorite vähesus. „Usun, et suurema eelarvega oleksime suutnud maailmast kohale meelitada väga palju rahvusvahelisi


„Counter-Strike’i” mängima tulnud 32 viieliikmelist tiimi täitsid terve TTÜ aula.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 29


reportaaž

Kõige kaugemalt oli Digifestile tulnud Malaisia tiim, kes ühendas võistluse puhkusega Euroopas.

SPONSOreid, kes Rahaliselt toetaksid, on väga raske leida.» Martin Veermäe, Digifesti peakor­ raldaja

organisatsioone ja ka rahvusvahelist meedia­ tähelepanu.” Seekordse turniiri eelarve jäi umbes 15 000 euro kanti ja see määrab ka selle, kuidas on võimalik nimekaid profitiime üritusele osalema saada, sest Veermäe sõnul sõltub huvi turniiri vastu just eelkõige auhinnarahadest ja teiseks sellest, milline maine on üritusel. „Kui korra oled kogukonna ees oma maine mingi jamaga ära rikkunud, siis seda taastada on väga raske, kui mitte võimatu, isegi suuremate auhinna­ rahadega,” sõnab Veermäe.

Sponsoreid raske leida Siit võibki juba järeldada, et Digifesti mõõtu ürituse Eestis korraldamine pole siiski nii lihtne kui kõrvalseisjale võib tunduda, sest tasuta pakutavatest energiajookidest ja pitsadest üri-

30 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

tuse õnnestumiseks üksnes ei piisa. Ülikiiresti klaviatuuril ja hiirel liikuvad sõrmed pole siiski meil samal pulgal suusatamise või jalgpalliga ning peakorraldaja sõnul on sellisele turniirile rahalise toe leidmine paras kunsttükk. „Meie regioonis sponsorite leidmine on nagu otsida nõela heinakuhjast. Meie turg pole nii suur, et keegi oleks reaalselt rahalise investeeringu tegemisest huvitatud,” seletab Veermäe olukorda, miks Eestis üle selliseid turniire niivõrd harva tehakse. Ja kui tehakse, siis on asja veelgi suuremalt ette võtta praegustes oludes lihtsalt võimatu. „Kohalikul tasandil pakutakse ainult tooteid auhindadeks ja sellega see sponsorlus lõpeb. Ei mõelda väga selle peale, et soovime üritusele meelitada tulevikus ehk tuhandeid inimesi ja näidata, et tegu pole tabuteemaga, vaid reaalselt


Milles võisteldi?

Kaks poppi spordiala „Counter-Strike” on üks populaarsemaid võistkondlikke tulista­ mismänge, kus pole mitte üksnes olulised kiired reaktsioonid, vaid ka tegevus meeskonnana. Tiime, kes elatuvad üksnes selle mängu mängimisest, arvatakse maailmas kokku olema paarkümmend. Mitteametlikel arvutimängude maailmameistri­ võistlustel World Cyber Games on „Counter-Strike” alati üks oo­ datumaid võistlusalasid. Nagu kergejõustiku MM-il on selleks 100 meetri jooks või suusatamises meeskondlik teatesõit. 2010. aastal ilmunud strateegiamäng „Starcraft II” on järg kümmekond aastat tagasi ilmunud „Starcraftile”, milles siiani võisteldakse, eriti Lõuna-Koreas, kus see on lausa rahvus­ spordialaks. Kiiret mõtlemist ja tegutsemist nõudev mäng pole veel saavutanud eelkäijaga võrreldavat populaarsust, kuid on sinna selgelt teel.

spordialaga, kus on auhinnafondid ülemaailmselt suuremad kui nii mõnegi teise tuntud spordialal.” Tõesti, maailma suurimatel turniiridel, kus võistlevad pea eranditult professionaalsed arvutisportlased, ulatuvad auhinnarahad tihtipeale poole miljoni USA dollarini ja mitmes riigis on korralikult rahastatud liigad, mille kõrval suusatamise maailmakarika auhinnarahad näiteks võiksid häbeneda.

E-sport on ka sport Eestis on aga seis oluliselt nutusem ja Veermäe sõnul on paljuski siin tegu eelarvamustega. „Minu jaoks on ka nii mõnigi spordiala tabu. Ma ei mõista, mis nendes nii erilist on ja miks inimesed sellesse fanatismiga suhtuvad. E-sporti vaadatakse negatiivse pilguga üle maailma, kui-

gi see on tegelikkuses üks populaarsemaid spordialasid, eriti Aasias.” Kõik poolprofessionaalsed tiimid, kellega Arvutimaailm juttu tegi, väitsid otsekui ühest suust, nende eesmärk on siiski puhas lõbu ja auhinnarahad on teisejärgulised. Üksnes soomlaste elukutselistest mänguritest koosnev WinFakt ütles otse välja, et nende eesmärk on amatööride eest auhinnaraha ära napsata. Soome profi Lurppise sõnul nad põhimõtteliselt võitsid ka eelmisel aastal. „Finaal jäi pidamata ja auhinnaraha jaotati võrdselt kahe finaali jõudnud meeskonna vahel. See aasta on eesmärk üksnes võit.” Malaisia tiimi ässa Haroni sõnul ühendavad nad puhkuse enda hobiga, mõnel võistkonnaliikmel on isegi pered Eestis kaasas. „Oleme esimest korda Euroopas ja meile sobis suurepäraselt võimalus see turniir enda puhkusega Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 31


reportaaž

Peakorraldaja Martin Veermäe sõnul pakub tehnika alates selle ülessademisest kuni mahavõtmiseni lõputut närvikõdi, kunagi ei või teada, mis võib kõige ebameeldivamal hetkel üles ütelda.

Ürtitus on väga täpselt organiseeritud.» Shahar, Iisreali tiimi mänedžer 32 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011


Eestlased (pildil Arctic Monkeys) seekord kõrgetele kohtadele ei jõudnud, kaks parimat tiimi jäid jagama 5.–8. kohta.

ühildada.” Võistluse taset kommenteerides ei hoia mitmes Aasia suurlinnas võistelnud malaislane ennast Digifesti kiitmisega tagasi. „Tase on siin nii kõrge, kui üldse olla saab. Profiturniiridel on keskmine tase muidugi kõrgem, kuid võrreldes Kuala Lumpuri kohalike turniiridega on Digifest väga tugev tegija. Nõrku võistkondi pea et ei olegi.” Isegi mõnel poolprofessionaalsel tiimil on olemas mänedžer või treener, kes võistleva võistkonna taga ilmetu näoga ringi käib ja vahel mokaotsast midagi kiitvat ütleb. Nagu jalgpallitreener väljaku ääres. Iisraeli tiimi NOM.ESET mänedžer on Shahar, kel vanust kõigest 16 aastat. „Meie eesmärk pole siin mitte võita, kuigi auhinnaraha võita oleks väga meeldiv, vaid nautida mängu ja võimalusel leida uusi sponsoreid ja kontakte.” Iisraellased pidi lõpuks leppima neljanda kohaga.

Tase on arvestatav Kui Malaisia meeskond kiitis Digifesti kõrget taset, siis iisraellased paigutasid selle pigem keskmiseks. „Siin on mõned päris head võistkonnad ja finaalide tase on kõrge, kuid esimesed mängud olid üsna lihtsad.” Mõlemad kaugelt tulnud võistkonnad kiitsid Digifesti korraldust. „Koht on lahe ja kõik on väga täpselt organiseeritud, samuti ei ole olnud ühtegi tehnilist probleemi,” kiidab Shahar. Ürituse head taset kiidavad otsekui ühest suust ka Eesti võistkonnad. Digifest toimus juba kuuendat korda ja selle asja jooksul on nii ühte kui ka teist kõrva taha pandud. „See on üritus, mille edukas korraldus annab iga kord väga positiivset emotsiooni mitte ainult endale, vaid ka külalistele. Mulle meeldib produtseerida taolisi üritusi, eriti kuna selle jaoks on selge huvi olemas,” räägin Veermäe ja ütleb, et võistlemine pole võõras ka talle. „Olen kunagi ise mänginud poolprofessionaalsel tasandil ja olen käinud analoogsetel üritustel. Realiseerin Digifesti abil enda visiooni, millised need üritused võiksid välja näha.” Kogu turniiri korraldamisega on kokku seotud üle paarikümne inimese, kellest enamiku näol on tegu vabatahtlikega. „Eelmistest üritustest oleme õppinud, et meeskonna suurusel on tohutult suur roll – nii ürituse üles ehitamisel kui ka maha võtmisel. Üles ehitusel on alati mõnikümmend inimest, aga tehnika kokku korjamisel ja ruumide koristamisel lõpetame töö vaid mõne inimesega,” räägib Veermäe. „Peame

suutma tulevikus oma vabatahtlike arvu suurendada – pärast kolmepäevast üritust endal selga paigast nihutada on kõik seda väärt, aga ei lase korralikult kiiresti ürituse korraldusest taastuda.” Peakorraldaja jäi ise seekordse Digifestiga rahule, eriti sellega, et suudeti püsida ajakavas, mis on sellistel võistluses pigem erand kui reegel, ja tõstab alati mängurite kogukonna silmis turniiri mainet. „Tehnilisi probleeme peaaegu polnudki. Tehnika on alati väga ebakindel teema, ei või kunagi teada, milline väga tähtis element võib oma eluea lõpetada ja sellest võib kogu ürituse ajakava saada meeletu põntsu. Tehnika on pidev närvikõdi kogu ürituse vältel.”

Järgmine kord veel paremini „Enda emotsioonid avalduvad kindlasti mõne päeva pärast, kui suudan silmad avada ja liigesed ning kondid enam ei valuta. On taas üks suurepärane üritus möödas ja nüüd on vaja lihtsalt puhata – koguda mõtteid tulevaseks ürituseks, teha analüüse, et mida saaksime tulevikus paremini teha,” ütles Veermäe lõpetuseks. Jääb ainult loota, et e-sport Eestis endale parema maine saab ning saadakse aru, et tegu pole mitte üksnes sõgedate arvutimängufännidega, vaid tegu on arvestatava spordialaga, kus on oma koht nii reaktsioonikiirusel kui ka meeskonnatööl. Mis sellest, et nende menüü suures osas ebatervislikult Red Bullist ja pitsadest koosneb. Martin Mets Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 33


labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogu­ nud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Gigabyte’il uus Sandy Bridge’i protsessoritele lõi Intel kolm kiibistikku. Uusimana lisandus aga nüüd Z68, mis on emaplaaditootjate seas väga populaarne. Näiteks meie testitud emaplaadi tootjal Gigabyte’il on valmis juba 19 konfiguratsiooniga Z68 emaplaati. Mis siis teeb Z68 popiks? Esiteks toetab selline emaplaat ülekiirendamist ja muid entusiastidele vajalikke omadusi. Kuid see pole ainus asi. Teiseks on tugi Inteli protsessori sees olevale 3000-seeria graafikaprotsessorile, mis videotöötluses jätab selja taha nii AMD kui ka Nvidia tipp-graafikaprotsessorid.

Valmidus 22-nanomeetristele

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5 4 3 2 1

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada Harju keskmine. Tugevus­ te kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pi­ gem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Tänu Lucid Logix Virtu tehnoloogiale saab kasutada ka mõlemat graafikaprotsessorit ehk GPU-d korraga (H67 puhul pidi BIOS-is ise valima, kas integreeritud või diskreetne graafika).

Tegu on esimese emaplaadiga, millel on juba integreeritud SSD-seade.» Kolmandaks on Z68-l juba valmidus Inteli järgmise aasta alguses lansseeritavatele Ivy Bridge koodnimega 22 nm tehnoloogias protsessoritele. Ning neljandaks ja meie testi peamiseks uurimisaluseks on esmakordne tugi Intel Smart Response Technologyile (ISRT). Viimane kujutab endast väikese, kuid ülikiire SSD välkmäluketta integreerimist tavalise pöörlevate ketastega kõvakettaga üheks terviklikuks operatsioonisüsteemi poolt ainsa kettana nähtavaks lahenduseks. SSD-ketaste hinnad on tublisti

34 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

langenud, kuid ühe gigabaidi omahind on veel kümme korda kõrgem tavaketaste omast. Inteli ISRT on siin kasulikuks lahenduseks neile, kes ei aja taga kiireimat lahendust suurel SSD-l, vaid soovivad saada kiirendust soodsamalt. Testialune emaplaat nimetusega Gigabyte GA-Z68XP-UD3-iSSD viitab, et tegu on esimese emaplaadiga, millele on integreeritud SSD-seade. UD3 on soodsa hinnaklassi tunnus, kuid kõik vajalik on olemas – korralik seitsmefaasiline protsessori toiteahel, kahekanaliline DDR3 mälu tugi kuni kiirusteni 2133 MHz, ülalmainitud Lucid Virtu ning kahe GPU lahenduse Nvidia SLI / AMD CrossFireX graafikatehnoloogiate tugi. Protsessoripesa ning esimese PCIex siini vahel leidub mSATA pesa, kus pesitseb Intel i311 seeria Larson Creek 20 GB SLC SSD ehk välkmäluketas. Et puhver nõuab pidevat ülekirjutamist, pole siin kasutusel tava-SSD-des tuntud odavam MLC (Multi-Level Cell), vaid ca 10 korda pikema elueaga SLC (SingleLevel Cell).

Ise avastamas Emaplaadi juhend ISRT kohta miskit teavet ei jaga, kõik tuli ise avastada – olulisim on, et kõvakettakontroller oleks lülitatud RAID-moodi. RAID-i menüüs pole alul miskit vaja teha, installisin operatsioonisüsteemi nagu tavaliselt 1 TB kettale ning siis CD-lt ISRT tarkvara. Kohe installi käivitades avastas see 20 GB SSD ja küsis, kas tohib seda kasutada kiirendamiseks. Tarkvarast leiame kaks valikut: Enhanced Mode ja Maximum Mode. Esimene kirjutab cache’ist läbi otse kõvakettale ning kirjutusoperatsioonid eriliselt ei kiirene, teisel puhul


Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

s SSD-ga emaplaat tehnilised andmed

Emaplaat Gigabyte GAZ68XP-UD3-iSSD Hind: ca 219,3 eurot (Ordi)

Protsessoripesa: Socket LGA1155 (Intel Core i7, i5, i3, Pentium ja Celeron) Kiibistik: Intel® Z68 Express Chipset Mälu toetus: kahekanaliline 4 x DDR3 (kuni 2133 MHz, maks. 32 GB) Siinide arv: PCIex 16X, PCIex 16X (töötab 8X režiimis), 3 x PCIex 1X, 2 x PCI Mitme graafikakaardi tehnoloogia: 2-way AMD CrossFireX™ / NVIDIA SLI Võrguliides (LAN): Realtek RTL8111E (kuni 1 Gbit/s) Liidesed: 14 USB 2.0 pesa, 4 USB 3.0 pesa, 2 x FireWire IEEE1394A, 4 x SATA-3, 3 x SATA-2, mSATA (sis. 20 GB Intel 311 SSD), RJ45, SPDIF, heliväljund, helisisend, PS/2 pesa, HDMI 1.4a

Emaplaadi testid SSD kiirendusega ja ilma Test / Mudel

Ilma IRST kiirenduseta

IRST maks. kiirendusega

IRST täiend. kiirendusega

PCMark kokku

3489

4948

4907

Computation (arvutustest)

5393

5278

5303

System Storage (süsteemi salves­ tuse test)

1955

4406

4208

PCMark 7 v.1.0.4

Anvil Pro Beta 9 Lugemine (Seq. 4 MB, MB/s)

133,7

133,68

132,45

Kirjutamine (Seq. 4 MB, MB/s)

133,96

134,24

133,96

Järjestikune lugemine

134,6

160,7

140,4

Järjestikune kirjutamine

135,9

122,6

139,3

Juhuslik lugemine 512k

42,49

147,2

44,84

Juhuslik kirjutamine 512k

55,89

113

57,71

aga kirjutatakse SSD-le ja tarkvara ise liigutab sealt info edasi HDD-le. Esimesel korral me erilist kiiruse­vahet ei märka, kuid tarkvara analüüsib, milliste failide poole pöördutakse enim ja paigutab koopia nendest SSD-le. Mida enam me töötame, seda kiiremad on rakendused. Otsesed kõvakettatestid siin tulemusi ei anna, sest nad torgivad füüsilist ketast, küll aga oli suur hüpe Max seadetes IOPS (Input/Ouptut Per Second), kus see number oli nagu SSD-l. Seega nutikas ja säästlik lahendus mõistliku hinna VeIKO TAMM eest. Igati soovitan.

plussid

++ SSD salvestuskiirus odava­ malt ++ toetab tulevikuprotsessoreid miinused

Crystal DiskMark 2.2

–– juhend eriti ei aita

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 35


labor

Liigagi lihtne kombain Väike must kast, mis kontorikombainina laual käib, on ilma eriliste väljaulatuvate osadeta. Luuk esiküljel peidab lihtsa paberisahtli. Liigagi lihtsa, sest palju paberit sinna ei pane ja väljatrükk kukub puhaste paberite peale. Puuteekraan on tasapisi hakanud võimutsema ka keskmistes kombainides. Nii ka selles HP kombainis, kuid selle vahega, et puutetundlikkus on mobiilidele kõvasti järele jõudnud. Tuimusest ja vähesest täpsusest enam rääkida ei saa. Puuteekraan on hea. Mälukaardipesa on luugi taha peidetud. Mälukaardilt saab nii pilte välja trükkida kui ka sinna skannida.

Lihtsalt võrgus Üldiselt on kombaini arvutiga ühendada lihtne, ehkki niisama USB-kaabliga arvuti taha ühendades USB-st ei juhtunud midagi. Vaja on ikkagi CD-d proovida. Samas on WiFi-printer ühilduv nii PC-de kui ka Macidega. Internetiülevaated kubisevad ka iPadi ja iPhone’i omanike kiidusõnadest, kui lihtne neil oli oma seadmest sellesse kombaini välja trükkida. ePrint töötab ka ehk siis printer saab omale HP vastavast ePrinti teenusest e-postiaadressi ja mobiilsest seadmest või kust iganes maailmast saab oma printerile asju trükkimiseks saata. Nii töötab väljatrükk ka neist

seadmetest, millega muidu kombaini ühendada ei õnnestunud. CD-ga näib arvutile printeri ühendamine ning install lihtne, enne tuleb aga igasugune üleliigne tarkvara eemal hoida, sest vaikimisi paigaldades ähvardab viis-kuus kasutut programmi masinasse kolida. HP installitarkvara saab probleemideta kätte ka ruuteri WiFi võrgu parooli ning seda on isegi võimalik vaadata. Muidugi peab arvuti enne selles võrgus sees olema. Igatahes on võrku ühendamine hämmastavalt lihtne, kui seda kaasasoleva plaadi abil teha.

Väikese sahtliga Kontorikasutaja enimlevinud töö ehk A4-formaadis dokument (antud juhul PDF), milles enamikus tekst ja natuke ka värvi koos graafikuga, trükitakse välja 29 sekundiga (normaalrežiimis), 10 x 15 cm pilt aga 32 sekundiga. Lohakalt asetatud paberile trükib kombain aga natuke viltu. Fotopaber tuleb suruda üsna kaugele sügavasse kombaini sisemusse, seepärast võibki paber teinekord veidi viltu jääda. Paberisööt ja väljund on samas sahtlis, maht sahtlil aga üsna väike. Sahtli maht väidetakse olevat 80 lehte, aga paberi sisestamine, eriti väiksemate formaatide, on üsna ebamugav, sest paber kaob kaugele kitsasse pilusse. Skannimine otse arvutisse õnnestub kohe ja see on kombainide puhul üsna haruldane, sest enamikel kombainidel seda võimalust üle võrgu pole. Skannimine võttis A4 lehe puhul aega 20 sekundit (mustvalgelt). Üldiselt on see kombain hea odav ja kompaktne tööriist näiteks

36 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

tehnilised andmed

Kontorikombain HP Photosmart 5510

Hind: 104,86 eurot (MarkIT)

Tehnoloogia: termiline tindiprint (värviline, CMYK) Kuukoormus, maks.: 2500 lk Kopeerimise kvaliteet, maks.: kuni 600 punkti tollile Trükikiirus, tootja lubatud: kuni 22 lk/min Trükikiirus, testitud: 29 s/lk Trükikvaliteet: kuni 1200 x 600 punkti tollile (m/v), kuni 4800 x 1200 punkti tollile (värvil.) Skannimiskvaliteet: 1200 x 1200 punkti tollile Sisestuse maht: 80 lehte Väljundi maht: 15 lehte Ühendused: USB, WiFi b/g/n Mõõtmed: 43,6 x 32,5 x 14,6 cm Kaal: 5,1 kg

tipp- või keskastme juhi lauale. Või turundusinimesele. Skannide värvid on loomulikud, väljatrükkide kvaliteet ja kiirus üle keskmise. Samas ei maksaks suuremat meeskonda kombaini kallale lasta, sest paberisööt ja väljund vajavad ikkagi individuaalset lähenemist ja väiksemat koormust. KAIDO eINAMA

plussid

++ hea kvaliteet ++ lihtne ühendada miinused

–– väike ja ebamugav paberi­ sahtel

Arvutimaailma hinne

4-



labor

3D ja nutiteler arvutikuvaris See Samsungi 27-tolline kuvar sisaldab nii 3D-ekraani, nutitelerit kui ka arvutikuvarit. Kellele sellist kolm-ühest asja vaja? Koduseks nutiteleriks on suurust vähevõitu (pisemasse poissmehekorterisse ehk diagonaali poolest sobiks), kontorisse töövahendiks küll suuruselt hea, aga väga palju on ka meelelahutust mõtete eemalekiskumiseks tõsisest tööst. Ühendusvõimalusi on nii meelelahutuseks kui ka tööks kuhjaga: antennisisend, HDMI, komponent- ja komposiitsisendid, digitaalne heliväljund, USB-d jne.

Prillid pähe ja 3D-tööle Arvutiga ühendades võib kaasasolevate aktiivsete 3D-prillidega vaadata ka ruumilist pilti, kui arvutisse vastav tarkvara installida. See olekski üks kuvari töistest kasutusaladest – inimesele, kes tegeleb kolmemõõtmelise

Samast võrgust üritab kuvar leida ka teisi meediat sisaldavaid seadmeid.» meediaga seda luues, töödeldes või üle vaadates. Augustis testitud LG kuvaril D2342P olid n-ö passiivprillid, mis jagasid pilti vasaku ja parema silma jaoks polarisatsiooni abil (see vähendas ekraaniresolutsiooni poole võrra), nüüd aga sai Samsungiga nautida täisresolutsioonis pilti. Aktiivprillid vajavad aga topelt-kaadrisagedust (120 Hz). Üldiselt on pilt passiivprillidest tunduvalt selgem, kuid (ilmselt ka iga inimese iseärasuste tõttu) väsisid silmad „vilgutavate” LCD-prillidega

kiiremini. Kolmemõõtmelisus on aga tunduvalt kvaliteetsem. Aktiivprillid on üsna kallid, vajavad akusid ja kaasas oli neid vaid üks paar, seega seltskonna jaoks on kulutused suured. Kui aga võtta seda isikliku kuvarina, pole probleemi. Telerit saab mugavalt juhtida ka eemalt nutitelefoni rakendusega, mis teeb mobiilist kaugjuhtimispuldi. Üle WiFi töötab see kiirelt ja mobiili puuteekraanilt saab mugavalt ka teksti sisestada (on ju Facebook, Twitter, Talk jm suhtlusvahendid nutiteleris kõik olemas). Samast võrgust üritab kuvar leida ka teisi meediat sisaldavaid seadmeid, millest siis pilte ja videoid ette mängida.

Värvid ja pilt korralikud Eesti kodeeringuga Digi-TV töötab tõrgeteta. Kes mingil põhjusel tahab pseudoruumilisust, võib nii arvutipildi kui telekanalid justnagu ruumiliseks teha. Erinevate liikuvpiltidega on see ruumilisus kas rohkem või vähem loomulik. Esialgu pigem vähem. Värvide ja pildikvaliteedi poolest on see seade tavalisest kontorikuvarist mõistagi parem, profikuvaritele aga jääb alla oma veidi liiga läikiva ekraanipinnaga. sRGB värviulatus on siiski täiesti kaetud. Reageerimiskiiruse ja vaatenurga poolest oli ekraan väga hea, koostekvaliteet aga natuke lonkas – kõik-ühes metallkorpus ja plast ei lähe igalt poolt just ideaalselt kokku. Üldiselt võiks seda kuvarit nimetada tulevikuekraaniks, kui hinnad seda tüüpi seadmetel kolinal allapoole minema hakkavad – miks mitte arvuti taga kasutada meediakeskust, mis kõike näidata oskab ja netist vajadusel

38 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

tehnilised andmed

3D-kuvar/nutiteler Samsung LT27A950 Hind: 620 eurot (MarkIT)

Ekraan: 27-tolline LED, 1920 x 1080 pikslit, DNIe + 3D HyperReal Engine, 120 Hz Reaktsiooniaeg: 3 ms Vaatenurk: 170/160 kraadi Ühendused: DLNA (LAN), USB 2.0 (kaks pesa), Anynet+ (HDMI-CEC), digi-TV (Eesti standard), helisisend, heliväljund, komponentsisend, komposiitsisend, HDMI (kaks pesa) Tarvikud: 3D-prillid (aktiivsed, aku kaasas), kaugjuhtimispult, kaablid Mõõtmed: 621 x 474 x 185,5 mm Kaal: 6,2 kg

arvuti vahenduseta ka ise sisu juurde hangib. Praegu kutsub 3D-kuvar-nutiteler pigem ostma neid, kellel eluliselt vajalik arvuti taga 3D sisu vaadata või kes tööks ja lõbuks tahavad ühendada kuvari, digiboksi ja nutiteleri. KAIDO eINAMA

plussid

++ hea disain ++ palju ühendusvõimalusi ++ korralik pildikvaliteet miinused

–– kehv heli (oma kõlaritest) –– kohati liiga keeruline kasuta­ jaliides

Arvutimaailma hinne

4


Tarkvara hinnakalkulaator pakub lahenduse minutitega Maailma suurim majandustarkvara tootja SAP tÜÜtas välja eestikeelse ja kohalikele nĂľudmistele vastava tarkvarakulude kalkulaatori, mis vĂľimaldab panna tasuta ja kiirelt kokku täpselt enda ettevĂľttele sobiv IT-pakett. Eestis pakuvad oma tarkvaralahendusi mitmed rahvusvahelised tootjad ning kĂźmned kohalikud ettevĂľtted, kes rakendusi juurutavad. See muudab isegi ligikaudse tarkvara hinnaorientiiri saamise keerukaks ja aeganĂľudvaks. Esiteks tuleb palju ettevĂľtteid kaardistada ning Ăźhtlasi koostada neile pĂľhjalik Ăźlevaade oma organisatsioonist ja selle vajadustest. Protsessi käigus tekivad paratamatult kommunikatsioonivead – iga juurutaja näeb lahendust oma nurga alt, pakkumiste struktuur on erinev ja Ăźhtse ning vĂľrreldava tulemuse saamine raske. Samuti vĂľib tekkida mure – kui paljud inimesed näevad Sinu firma andmeid. Konfiguraator vĂľimaldab rakenduste ja hinnaga internetis katsetada SAP poolt väljatÜÜtatud tarkvarakulude kalkulaator on lihtne interneti tÜÜriist, mis lubab ettevĂľtte elementaarseid andmeid ja vajadusi sisestades tarkvarapakett ise kokku panna. Piltlikult Ăśeldes on tegemist sarnase lahendusega nagu auto liisingukalkulaator, mis vĂľimaldab kodus kiiresti ja lihtsalt hinnata oma vajadusi ja vĂľimalusi baasmudelist neliveo ja vĂľimsa mootorini. SAP iseteenindusportaal vĂľimaldab huvilisel katsetada oma ettevĂľttele vajalikke majandustegevuseks vajaminevaid pakette – näiteks kas piisab finantsjuhtimisest vĂľi oleks vaja veel personalihalduse, tootmisplaneerimise vĂľi majandusanalßßsi lisarakendusi. Konfiguraator annab vastavalt soovitud rakendustele orienteeruva hinna ja seda ilma mßßgimehe julgustava pilguta. Tarkvaravajadusest Ăźlevaate saamiseks piisab Ăźldandmetest Kuna majandustarkvara sisu ja vajaduste hindamine on pigem ettevĂľtte Ăźldise arendamise ja/vĂľi finantsjuhtimisega tegeleva spetsialisti pädevuses, siis pole

konfiguraatori kasutamiseks vaja sĂźgavaid IT-alaseid teadmisi. Kalkulaatorisse tuleb sisestada pĂľhiandmed nagu tÜÜstusharu, kasutajate arv ning pĂľhinĂľudmised, mida tarkvarasĂźsteemilt oodatakse. Konfiguraator vĂľimaldab peale andmete sisestamist ka kogu vajamineva paketi dokumendina salvestada. Sellega joonistub välja ettevĂľtte äriprotsessi ja tarkvaravajaduste kaart. Antud kirjeldus annab reaalse Ăźlevaate tarkvaralahendus sobivusest – kuidas ettevĂľtte Ăźldised näitajad ning näiteks tellimused ja vastavalt sellele laondus kokku sobivad. Eelnevalt katsetades on vĂľimalik täpselt hinnata vajadusi juurutatavale tarkvara komponentidele – mida on ettevĂľttel vaja, mis rakendused sobivad omavahel hästi kokku ja mida on vaja Ăźmber häälestada vĂľi lisada. Valiku käigus muutub kliendile kättesaadavaks tarkvara eri komponentide dokumentatsioon (lĂźhiĂźlevaated, tÜÜvoogude kaardid ja pĂľhjalikumad funktsionaalsust kirjeldavad materjalid).

Lisainfo: Tiit Parts, SAP Estonia juhataja | E-mail: tiit.parts@sap.com | www.sap.com

Kui selline selge Ăźlevaade on olemas, siis on ka edaspidised vĂľimalikud arusaamatused tarkvara juurutajaga maandatud ja viimane saab programmid kiiresti ja lihtsalt tÜÜle seada. SAP tarkvarakulude konfiguraator t 7FFCJQĂœIJOF LPOĂśHVSBBUPS BJUBC LB *5 LBVHFM JOJNFTFM TBBEB MJIUTBMU KB LJJSFMU Ă MFWBBEF FUUFWĂœUUF WBKBEVTUFTU UBSLWBSB MJUTFOUTJMF KVVSVUVTFMF KB JTFHJ SJJTUWBSBMF t ,POĂśHVSBBUPS UPFUBC 4"1 QPPMU &FTUJ KBPLT LPIBOEBUVE &31 NBKBOEVTUBSLWBSB NJMMFMF PO PEBWBNBLT KB LJJSFNBLT KVVSVUBNJTFLT MJTBUVE FSJOFWB ĂŠSJWBMELPOOB NBBJMNB QBSJNBJE QSBLUJLBJE t &FTUJT LBTVUBWBE 4"1 UBSLWBSB OJJ SJJHJBTVUVTFE LVJ NJOJTUFFSJVNJE OJOH FSBTFLUPSJ ĂśSNBE TVVSLPSQPSBUTJPPOJEFTU WĂŠJLFFUUFWĂœUFUFOJ WĂŠMKB t 4"1 "MM JO 0OF &FTUJ LPOĂśHVSBBUPS BTVC BBESFTTJM IUUQ TBQ DPN FTUPOJB DPOĂśHVSBUPS


labor

N9 – Nokia parim telefon Augustis, kui Eesti ajakirjanike näpud esimest korda N9 viipe-ekraani kallale lasti, tundus Nokia soov veel üht platvormi portfelli lisada kahtlane. Nüüd on nii, et nende parim telefon on segase tulevikuga sisu saanud. Tõesti, N9-t võib pidada Nokia parima disainiga telefoniks üldse. Ehkki plastne korpus, ei ole see häiriv, jättes pigem kergelt kummise mulje. Ekraaniklaas on kumerate äärtega ja järgib voolujooneliselt ühes tükis korpuse kuju. Peale helivaljuse- ja sisselülitusnuppude muid nuppe pole. Kõik käib ekraanil viibete ja puudetega, selle jaoks on Nokia ümber disaininud Inteli loodud MeeGo – üks linuxiline, mille arenduse lõppemisest Intel hiljuti teatas. Just see panebki küsima, mida lukstelefonist edasi arvata, kui selle rakenduste hulk on praegu üsna vä-

hene (kuigi QT4-ga on lihtne Symbiani app’ide koodi MeeGosse tõsta) ja valgus tunneli lõpus on juba enne tunnelisse sattumist välja lülitatud.

Lisaks veel kallis Kas oodata ära 2012. aasta teises pooles saabuv samasuguses kestas Windowsi-telefon? Või peaks N9 ostja rõhuma erilisusele ja haruldusele, sest nii head telefoni vaevalt et paljudel on? Nagu Arvutimaailma Facebooki lehel tõdeti, hävitab N9 kallivõitu hind konkurentsi tavakasutajate seas, jäävad ülimad fännid ja harulduste otsijad. Nokia fännidele aga meeldinuks pigem Symbian. Kuid laskem rääkida Nokia müügimeestel. Nende argument on, et kui üle poole nutitelefonidest on iPhone’id ja ka sinu ema juba kasutab seda, siis oleks cool omada midagi muud.

Viipega kohale MeeGo operatsioonisüsteemi põhiomaduseks on „viibetega” juhtimine: üle ekraani ülalt alla sulgeb rakenduse, paremalt vasakule vahetab multitegumi ekraane. Kumerused lasevad sõrmega vabalt üle ääre viibata, midagi ei jää ette. Kui esialgu tundub kõik jooksvat kiirelt, siis mõnda aega telefoni kasutades ( ja kõik kontod luues) hakkab esinema „vana telefoni” anomaaliaid: telefon korraks nagu hangub – pool sekundit kuni sekund seiskumist tundub täiskäigul kasutades nagu käsipiduri tõmbamine. Telefonile saabus hiljuti tarkvarauuendus, loodame, et see parandab vead. Esikaamera on mõistlikult ekraani alla viidud, ülalolev microSIM-i ja microUSB pesa kenasti luukidega kaetud. Tõesti – riistvarale pole midagi ette heita, kui aku välja jätta. See aga ei kesta N9-l vaatamata säästlikule ekraanile rohkem kui ühe päeva. 40 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

tehnilised andmed

Mobiiltelefon Nokia N9 64 GB

Hind: 610 eurot (Elisa kliendile) Kõneaeg: kuni 11 tundi Ooteaeg: kuni 450 tundi GSM sagedused: 850/900/1800/ 1900 MHz Andmeside: GPRS/EDGE, HSDPA kuni 14,4 Mbit/s, HSUPA kuni 5,7 Mbit/s, WiFi a/b/g/n Operatsioonisüsteem: MeeGo 1.2 Har­ mattan Ekraan: AMOLED, 854 x 480 pikslit, mah­ tuvuslik puuteekraan, kriimustuskindel Mõõdud: 116,45 x 61,2 x 7,6–12,1 mm Kaal: 135 g

Enne magamaminekut tuleb laadijani jõuda. Samas on plastkorpus taganud hea levi, sest testides toas, kus operaatoril kunagi 3G levi polnud, andis N9 kiire andmeside kätte. Selle positiivse noodiga tasukski lõpetada – N9 puhul on tegu hea telefoniga, mida ei osta ratsionaalselt kaalutlev lobiseja, vaid veidi kiiksuga kasutaja, kui rahakott kannatab. KAIDO EINAMA

plussid

++ hea levi ++ kvaliteetne korpusi miinused

–– aku kustub ruttu –– ajutised hangumised –– vähe rakendusi

Arvutimaailma hinne

3+


Xperia Active: Android, mis töötab duši all Kui kuulsin uudiseid Sony Ericssoni vee- ja põrutuskindlast puutetundlikust telefonist, tekkis huvi. Liiga palju on olukordi, mil ma oma Galaxy S-i tervise pärast muret tunnen, olgu põhjuseks vihm või vedelad näpud. Nüüd on siis lõpuks saadud hakkama tugeva Androidi-telefoniga. Kunagist vastupidavat Ericssoni „haiuime” mäletavad ju peaaegu kõik, äkki on sellele vääriline järelkasv olemas.

Ekraan väike, aga kasutatav Et mu igapäevasel tööriistal on ekraani läbimõõt terve tolli jagu suurem, tundus Active esialgu liiga pisike. Õnneks on klaviatuur telefoni püsti hoides selline, nagu telefonil ikka (vaikimisi mitte-QWERTY) ja näpud ei olegi selle jaoks liiga suured. Automaatne heledusseade tundub natuke hüperaktiivne. Välja lülitada seda ka ei saa, vähemalt ei leidunud seda linnukest tavapärasest kohast. Karbis leidus lisaks telefonile omajagu varustust. Ühelt poolt täiesti tavalist, nagu laadija, kõrvaklapid ja valge tagavarakorpus, aga ka huvitavamat kraami: kummist rihm ja krõpsuribaga vutlar. Esimene on fotokatelt tuttav vidin, millega telefoni randme külge kinnitada. Ühildub ilusasti väl-

tehnilised andmed

Nutitelefon Sony Ericsson Xperia Active

Hind: 299 eurot (EMT ja Elioni kliendile) Mälu: 211 MB, kaasas 2 GB microSD Protsessor: 1 GHz Operatsioonisüsteem: Android 2.3.4 Kaamera: 5 MP, välk, autofookus, video Ühendused: Bluetooth, WiFi b/g,n, microUSB, A-GPS, 3,5 mm kõrvaklapipesa Ekraan: 3-tolline, 320 x 480 pikslit Kaal: 110,8 grammi Mõõtmed: 92 x 55 x 16,5 mm Aku: ooteaeg kuni 335 t, kõneaeg 5 t Testid: Quadrant – 1766 punkti, Linpack – 32531 MFLOPSi

jaulatuvas nurgas asuva piluga ega lase väärt instrumendil maha kukkuda. Teine vidin pani mind alguses kukalt kratsima: krõpsuribaga tasku, tugevalt polsterdatud ja üsna paksust kilest esiküljega. Surusin telefoni sinna sisse, kinnitasin tasku ümber käe … ja sain kohe aru ka sellest, miks kompassi-funktsioon eraldi välja reklaamiti. Kuigi ma ise orienteerumisega ammu tegelenud ei ole, võiks matkal või metsatöödel säärasest vutlarist täitsa kasu olla.

Aku veab alt Tundub, et vaikesätted on mõeldud edevale linnainimesele, mitte tõsisele väljas tegutsejale. Kasutajaliides on täis tavapäraseid kellasid-vilesid; meelitatakse sünkroniseerima kõikvõimalike suhtlusvõrkudega. Tavapärasele kasutamisele (mõned kõned, pisut uudiste lugemist ja paar pilti) pidas aku vastu alla 24 tunni. Navigeerimisega nii hästi ei läheks.

Pildista või filmi vee all! Nüüd aga kõige olulisem põhjus, miks ma seda telefoni üldse testida tahtsin: veekindlus. Lahendus tundub robustne ja elegantne: tagapaneeli alt paljastub teine, tihendiga paneel. Tihendatud on ka USB- ja kõrvaklapipesade kaaned. Proovitud sai muuhulgas vee all filmimist. Selgus, et kahe korpuse vahelt ei taha vesi omal jõul ära minna. Igaks juhuks tasub pärast suplust välimine kaas eemaldada ja tagakülge pisut kuivatada. Sony Ericsson Xperia Active sobib välitöödeks (kui aku vastu peab, milles ma paraku kindel pole), aga ka igapäevaseks kasutamiseks niiskemates oludes. KRISTJAN KARMO

plussid

++ veekindel ++ põrutuskindel ++ matkavarustus miinused

–– väike ekraan –– aku

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 41


labor

Poriste saabastega võõras siseruumis

Seekordne suur test on teistmoodi. Me ei testi erinevaid teenuseid või seadmeid, vaid turvalisust. WiFi on kui firma kontoriruum, kuhu võib sattuda võõras, kellel ei tohi lasta poriste saabastega kolada igas nurgataguses. Kohtume Eesti WiFi „maaletooja” ja WiFi.ee peatoimetaja Veljo Haameriga ning IT-turvalisuse spetsialisti Alvar Ristikiviga Meriton Grand Hoteli ees. Üldsegi mitte sellepärast, et see oleks mingi musternäide ebaturvalisusest, vaid see on hea koht startimaks kõige tihedamini WiFi-ga kaetud piirkonda – Tallinna kesklinna. Plaanime wardriving’ut ehk kaardistada võrke koos turvainfoga. Ligi kümme aastat tagasi tegime sedasama – ja siis oli olukord neis vähestes WiFi-võrkudes, mis tänavale levisid, tunduvalt hullem. Siis oli meie varustuses avatud sülearvuti, WiFi kaart PCMCIA pesas, kobakas antenn, mis valmistatud Pringlesi krõpsupakist ja selle külge ühendatud mängupüstoli moodi käepide. Just selle püstolitaolise antenni pärast tulid Toompeal Riigikogu hoone ees sel ajal ka turvamehed meie tegevuse vastu huvi tundma, kuid lahtisest WiFi-võrgust teada saades kadusid nad ruttu – pole nende rida.

Kuid lahtisest WiFi võrgust teada saa­des ka­ du­sid nad ruttu.»

Nüüd, kümme aastat hiljem, on enamik võrke suletud. Küberründed on sundinud uksi koomale tõmbama. Aga samas on ka tänaval ringiluusivate tegelaste varustus tundmatuseni muutunud. Alvar Ristikivi küll käis avalikult ringi oma õhukese Samsung Galaxy Tabiga, meie Veljo Haameriga ei torganud aga peaaegu üldse silma – kes ikka kahtlustaks oma nutitelefoni põrnitsevat jalutajat.

Võidurelvastumine rindel Samas olid meie nutitelefonides kaugelt võimsamad tööriistad kui kümme aastat tagasi lahtise sülearvutiga tänaval kõndijal. Kogu info võrkude turvalisuse kohta oleks saanud kokku koguda ka lihtsalt telefon taskus huvipakkuvatest asutustest mööda jalutades. Turvarindel on vahepeal mõlemal poolel suur võidurelvastumine käinud. Istume algatuseks Grand Hotel Meriton Conference and Spa hotelli fuajeesse ja käivitame tarkvarad – Veljo oma iPhone’is WiFi skanneri, mina Androidi-telefonis Wigle WiFi Wardrivingu ja Alvar tahvlis Meraki WiFi Stumbleri. „IP-aadressid on näha,” teatab Veljo Haamer hetke pärast. „Kas see on sinu iPhone?” küsib

42 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

tes timeeskond

VELJO HAAMER WiFi.ee peatoimetaja

ALVAR RISTIKIVI E-tervise rakenduse administraator

KRISTJAN TARJUS IT-tudeng

ANDO URBAS IT-ajakirjanik, meedia- ja turunduskonsultant

KAIDO EINAMA AM peatoimetaja

Alvar Ristikivi, kui leiab oma tahvlilt nimekirja samas võrgus olevatest seadmetest. Jah, nendib Veljo, kuid lisab, et sisse murda siiski ei saa. Küll aga saab pahatahtlikult teda võrgust välja visata. Kui kohvikukülastajaga nii juhtub, siis pole veel probleemi. Kui aga väljatõstetavaks on firma kassasüsteemi arvuti või koguni server, on kuri karjas. Hotelli enda arvutid näivad siiski peidetud olevat. Üks Valev PC nimeline masin on veel


Veljo Haamer ja Alvar Ristikivi 체ritavad avatud v천rgust 체ksteise seadmeid leida, kuid n채ha on ka teisi. FotoD: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 43


labor

Kui kümme aastat tagasi pidi WiFi testimiseks avatud sülearvuti ja pika antenniga tänaval ringi käima, siis praegu piisab tahvelarvutist või lausa nutitelefonist ja keegi ei kahtlusta midagi. T Ü Ü P ILIN E FIRM AVÕ RK

Et paroolid ei lekiks Tüüpiline Eesti firma turvab oma WiFi võrku ainult parooliga. Heal juhul teab parooli vaid firmajuht või IT administraator, halval juhul on see avalik saladus, mille võib igaüks sekretärilt küsida. Selline lahendus pole turvali­ ne. Näiteks kui mõni töötaja lahkub, peaks WiFi paroolid kõikides arvutites ära muutma, selle asemel et sulgeda vaid ühe töötaja konto. Aitavad keskselt hallatavad turvalised lahendused, näiteks RADIUS/EAP põhised autentimissüsteemid ja riistvaralised WLAN-kontrollerid. Siis peab iga kasutaja sisestama vaid oma parooli ja keskselt saab seda kõike lihtsalt ANDO URBAS hallata.

44 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

lisaks meile näha. Küllap mõni restorani klient mõnest teisest saalist. Alvar näitab oma tahvlilt – järjest lisandub veel arvuteid võrku, kõigi nimed on näha. „Nüüd tuleks lahtiolevad pordid üle vaadata ja ongi teada, mismoodi nendesse seadmetesse sisse võiks saada,” ütleb Alvar. Järgmise rakendusega saab tema sõnul veel täpsemalt teada, mis seadmega on tegu ja nii rünnet edasi plaanida. Siinmaal aga legaalsed tegevused lõpevad. Edasi me ei proovi. Võrgusoleva iPhone’i sünkroniseerimise port on lahti, ütleb Alvar ja kirjeldab, mida paha see võiks teha:


OMA WIFIT HÄKKIMAS

Projekt „Turvaline WiFi” Et avalikes võrkudes põhjalikum nuuskimine pole ilus ja enamgi veel – pole seaduslik, tegime väikese testi oma testvõrgus, et hinnata WiFi tur­ valisust. Teadupärast käib rahvasuus ringi linnalegend, kus mõnede Eesti Interneti-teenuse pakkujate WiFi-ruuteritesse on võimalik väga lihtsalt sisse pääseda. Selleks, et legendi kontrollida, sai katsetatud ühe Eesti tee­ nusepakkuja „turvalist ja parooliga kaitstud” ruuterit karbist-väljas olekus. Keegi polnud ära vahetanud ruuteri SSID-d (võrgunime) ja WiFi parooli. Sai testitud, kui „turvaline” see ruuter tegelikult on. Lisamärkusena peaks mainima, et vaikimisi kasutab ruuter WPA/WPA2 PSK krüpteeringut. Et mobiilsus ja lihtsus on tänapäeval tähtsal kohal, sai testimiseks kasutatud Androidiga telefoni. Testimiseks kopeerisin antud ruuteri WiFi SSID rakendusse ning vajutades nupule „Generate”, sain selle võrgu võt­ me. Näidates ruuteri omanikule parooli, oli too üllatunud, nähes, et kogu protseduuri peale kulus vaid mõnikümmend sekundit. Kokkuvõtteks võib öelda, et kui kasutada WiFi ruuteril tootjapoolset parooli ja SSID-d, pole isegi WPA krüpteeringuga see võrk turvaline. Eel­ mainitud probleem võib esineda 2006.–2010. aasta väljalaskega Speed­ Touch, Thomson, BTHomeHub, BTHomeHub2 ja SKY wifi ruuteritel. Esimesel võimalusel tuleks lahendusena KOHE ära vahetada SSID ja võti (vähemalt 64 tähemärgiga). Teises testis proovime krüpteeritud koduvõrgus, kas Facebookis on turvaline olla. Avasin telefonis vastava testimisrakenduse akna ja oh imet – minu arvuti ja eelnevalt kasutatud suhtlusvõrgustiku serveri vaheline „küpsis” ehk autenditud võti oli ka sinna salvestunud. Prooviks avasin mobiilist Facebooki – sisselogimist vaja ei olnud. Prooviks kustutasin ära artikli, mille olin enne arvutist lisanud – toimis. Proovisin ligi pääseda ka enda turvatud e-postile. Läksin arvutist üle HTTP protokolli e-kirju luge­ ma. Avasin uuesti testimisrakenduse ja sinna oli salvestatud nii turvavõti kui ka sessioon – avasin mobiilist meili ja sisselogimist ei olnud vaja. Lahendusena tuleks võimalusel alati kasutada turvalist ühendust (ehk KRISTJAN TARJUS siis HTTPS-i aadressi alguses).

„Jätan näiteks oma tahvli siia võrku mõneks ajaks koos vastava tarkvaraga, pärast võtan andmeliikluse faili lahti ja näen kõiki paroole.” „WEP või WPA ei aita sellistes võrkudes,” lisab Veljo Haamer. „Parool küll pannakse restorani võrgule peale, kuid kassast saab selle küsida ja sisse logides on ikka kõik teised arvutid näha.”

Kassa ja kontor lahti? Ta teab nimetada mitut vanalinna restorani, kus niimoodi talitatakse. Eriti huvitavad on sellises võrgus arvutid nimega „kassa” ja „kontor”. Huvitavad neile, kes tahavad äri segada. Liigume edasi Toompeale. Päike

paistab, inimesed ruttavad lõunale, kontorites on arvutid lahti ja ootavad töötajate tagasitulekut. Mõnes kohas on WiFi ka lahti ja ootab keda iganes. Riigikantselei akna taga avastame, et WiFi ongi lahti. Veljo Haamer näitab aga kohe oma mobiiliekraani – brauser on seal suunatud lehele, kus küsitakse turvaliselt kasutajanime ja parooli. Niisama ei pääse keegi ligi. Õiguskantsleri akna taga saavad turvalisuse testijad teada vaid seda, et kasutatakse HP ProCurve’i seadmeid, muu info on suvalisele inimesele tänavalt kinni keeratud. Kohvikus Bogapott saame turvaliselt tasuta WiFit kasutada, kuid ettevõte ise paistab olevat peidus BGP-ni-

melise võrgu taga – see on suletud ja meil sinna asja pole. Nii peabki. „Rohi kõige vastu on muidugi VPN,” nendib Alvar. Veljo on nõus – see tähendab, et ükskõik kus, kas hästi turvatud või turvamata võrgus ühendub kasutaja üle krüpteeritud turvakanali oma firma sisevõrku ja läheb alles sealt internetti. Nii jääb avalikus võrgus kogu liiklus varjatuks. Kui oleme Toompealt all-linna jõudnud, siis kuskil Lühikese Jala lõpus ilmub eetrisse lahtise võrguga SpeedTouch. Avastame lisaks endale ka kaks Apple’i arvutit selles võrgus, edasi neid uurima aga ei hakka. „Siin on leke,” ütleb Veljo Haamer lihtsalt oma iPhone’i vaadates.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 45


labor PC ja Snet-nimelise seadmega ühes võrgus olles tulvab juba neist nimedest nii palju infot, et natuke kõhe hakkab. Piisaks vaid Google’isse tippida mõne lahtioleva teenuse nimi ja vulnerability ning pahandusetegijate fantaasia hakkaks kohe tööle.

Ettevõtjat ei huvita?

AVALIK U D VÕ RGU D KO RDA

Avaliku sektori WiFi reeglid 1. WiFi peab paiknema väljaspool sisevõrku, eraldi alamvõrgus. Sise­võrku pääsevad vaid kindlad seadmed ja kasutajad, sisevõrgus avastatud võõrad seadmed eraldatakse. 2. WiFi keskhalduses kasutajad autenditakse ja ressurss jagatakse, kasuta­ jate tegevus salvestub. Võõraste tarvis on avaliku WiFi uks, kust sisene­ des võtab võõras vastutuse ja talle rakenduvad piirangud (rämpsposti­ filter, torrentitõke jne). 3. Vajadusel peab olema võimalik rakendada ID-põhist autentimist. VELJO HAAMER

Läheme edasi Raekoja platsile. Eeter on WiFist paks, näitavad seadmed. Kõik rakendused registreerivad punaselt plinkivaid lahtisi võrke, nii mitmedki võrgud on turvamata, kuid võivad olla ka vabad klientidele mõeldud kohad. Mitmes restorani-nimelises võrgus on siiski näha ka lisaks meie omadele teiste klientide masinaid.

Külalised tänavalt näha Karmim olukord on aga ühes Raekoja platsi lähedusse jäävas hotellis. Loomulikult on iga kliendi enda asi, kuidas ta oma arvutit turvab, aga üks oluline turvaleke võrgus, kus näha kõigi teiste arvutite nimed, ongi just

needsamad nimed. Avastame vanalinnas avalikus WiFi-võrgus üksteise seadmed, kuid ekraanile ilmub ka terve nimekiri arvuteid, millel nimeks (tõenäoliselt arvutiomanike) ees- ja perekonnanimed. See aga tähendab, et tänaval lihtsalt WiFi-võrku vaadates saame teada, kes selles hotellis nimeliselt ööbivad. Kas see tähendaks külmi arveid identiteedivaraste poolt? Täiesti võimalik, nendivad testijad. Võrgus on PC-sid, iPade, mobiile – mõnel arvutil on ka amet arvuti nimes ära mainitud, ilmselt mõne suure korporatsiooni IT-poliitika pärast. Carolina iPadi, Michaeli laptopi, Volkovi PC, ühe tuntud firma Sales

46 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

Närvide rahustuseks liigume üle tee asuva tühja eliitrestorani vaateakende ette. Veljo Haamer ütleb, et ta käib korra ära ja küsib kassast parooli. Hetk hiljem oleme parooliga sees. Mitte lihtsalt külaliste võrgus, vaid meie tahvlite ja mobiilide kõrval istub avalikult nimekirjas ka „kassa”. Veljo Haamer nendib, et nüüd oleks vaja vaid vajutada üht nuppu vastavas rakenduses ja kassa enam võrguga ühendust ei saaks. Vaatamata sellele, et WPA2 krüpteering on WiFi-liiklusel peal. Iseenesest pole vale lasta kliendid parooliga kaitstud võrku, kuid vale on jätta samasse võrku nähtavale ka äriliselt olulised arvutid. Veljo Haamer juhatab meid kohe edasi ka Viru tänava otsa, kus leidub veel üks selline lahtise võrguga restoran ja nendib juba mitmendat korda: „Ettevõtjat on hoiatatud, aga teda ei huvita. Külaliste tulles on ju sobiv uksele vastu minna, tervitada ja suunata külalised sinna, kuhu tarvis. WiFikülalised aga lastakse vabalt firmasse igale poole uitama ega tegeleta ukselukkude või võtmetega!” Linnas käidud ja andmed kogutud, tekkis küsimus, kuidas neid võrrelda. Wardriving’u tulemustest võib kokku panna tabeleid, kuid ettevõtja jaoks olulisemad on ohud. Ja nagu testi konsulteerinud Ando Urbas tõdes, on küll WiFiga palju riske, kuid sisevõrku kaablit pidi ligi pääsenud pahalane võib veelgi halvem olla – tavaliselt juhtmega võrku turvatakse veel vähem. Samas on kaablivõrgu ühenduspesad tavaliselt lukus uste taga, WiFi aga levib piiramatult majast välja. Seega – testi tulemus väljendub leitud WiFi turvaprobleemide tabelis, kus hinded näitavad probleemi olulisust. Et asi liiga mustadesse värvidesse ei jääks, on iga turvaprobleemi juures toodud ka lahendus. KAIDO eINAMA


Edetabel: WiFi võrkude turvaohud ja kaitse AM hinne olulisusele: 5 – väga oluline, 1 – pole oluline

Tehaseseadistustes ruuterid Mitmed Interneti-teenuse pak­ kujad pakuvad tehaseseadistus­ tega WiFi-ruutereid, mille parool on tuletatud SSID nimest. Oht: parool on WiFi-võrgu nimest tuletatav ning seeläbi muutub kaitstud sisevõrk rünnatavaks, nagu eelmises punktis kirjel­ datud, k.a firma töö halvata arvuteid võrgust välja visates. Lahendus: muuda ära vaikimisi parool (vajadusel nõua teenusepakkujalt õigust parooli ise muuta) ja veel parem, muuda ära ka WiFi võrgu nimi (SSID).

WiFi külaliskasutaja näeb võrgus ka kõiki teisi arvuteid, sealhul­ gas sisevõrgu omi (kassasüs­ teem, kontoriarvutid, võib-olla ka server). Oht: võõras saab IP-aadressi teades need teised kasutajad võrgust välja visata, seal­ hulgas kassa või isegi serveri. Töö katkeb. Võivad lekkida andmed sisevõrgust või tulla viirused külaliste arvutitest.

Arvutimaailma hinne

4+

Veebiteenused on nõrgalt turvatud, paroole edastatakse ilma krüpteeringuta

Veebiteenus pole krüpteeringuga kättesaadav, sisse tuleb logida tavalise http-ga

Arvuti ja serveri vahelist liiklust on avalikus WiFi-võrgus võima­ lik lihtsate vahenditega pealt kuulata.

E-posti või veebiteenuse pakkuja ei kasuta krüpteeritud ühendusi, sisse saab logida vaid avalikult parooli üle võrgu saates.

Oht: kui niisama veebisurfamine paljastab ehk vaid inimeste harjumused ja huvid, siis e-posti paroolid ja veebiteenuste sisselogi­ mise paroolid on juba suurem oht. Lahendus: kasuta alati https-i veebilehte­ de külastamiseks (Firefoxile on ka vastav pistikprogramm), e-post seadista samuti krüpteeritud sisselogimisega. Parematest ruuteritest saab piirata ka seda, et WiFi kasutajad üksteise arvuteid ei näe.

Arvutimaailma hinne

WiFi võrgu parooli hoitakse avalikult

Lahendus: eraldada külalistele eraldi, sisevõrgust lahutatud alamvõrk. Selleks on vaja kas mitme alamvõrguga WiFi-seadet (nn multiple SSID), soovititatavalt VLAN-i toega infrastruktuuri või mitut ruuterit ja välist IP-aadressi – sisevõrgu jaoks üks, külalistele teine.

5

Arvutimaailma hinne

Külalised ja sisevõrgu arvutid samas alamvõrgus

4+

Kui firma WiFi-võrk on kaitstud vaid parooliga, siis kõik teavad seda ja üsna kiiresti lekib parool ka majast välja. Parooli muuta on tülikas, sest kõik peavad selle siis oma arvutites ära muutma. Oht: parool lekib ruttu ja satub võõrastesse kätesse. Seega võib sisevõrku sattuda võõraid ja ebasõbralikke kasutajaid. Lahendus: kasutusele tuleb võtta kasuta­ japõhine autentimine, näiteks RAIDUS/ EAP põhine autentimissüsteem. Ühe üldise parooli asemel on igal kasutajal oma parool või sertifikaat, mida saab ükshaaval kehte­ tuks muuta või vahetada.

Arvutimaailma hinne

4+

Kasutatakse nõrka (WEP) krüpteerimist Ehkki linnas pole enam peale WPA2 nõrgemaid krüptosid märgata, on mõnes asutuses väga vanast ajast endiselt peale unustatud WEP või WPA1-PSK lihtsa, sõnaraamatust leitava parooliga.

Oht: keegi võib parooli varastada.

Oht: nõrk turvaalgoritm on lihtsalt lahti­ murtav. Lahtimurdmine käib minutitega ja võrgus võib liiklust pealt kuulata ning infot varastada.

Lahendus: sellisel juhul on ainuke lahen­ dus VPN ehk turvakanali loomine oma turvalisse ühenduspunkti.

Lahendus: uuenda kohe turvalisust WPA2 peale. Alternatiivina võib kasutada WiFi võr­ gus küll nõrgemat turvaalgoritmi või üldse vaba ligipääsuga võrku, kuid sisevõrgule ligipääs on sel juhul võimalik ainult VPNtunnelit kasutades.

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 47


lahendused

Mõõdikud, mida Adw Eelmise kuu ajakirjas kirjutasin peamistest vigadest, mida Adwordsi konto omanikud teevad. Mis aga on peamised mõõdikud, millele peaks tähelepanu pöörama? Et reklaamijale on antud täielik vabadus oma reklaame muuta, on tulemuste mõõtmine väga oluline, et teada, kas on vaja midagi parandada või mitte. Mõõdikud aitavadki lihtsalt tulemust hinnata. märgusõna hoopis kaotab reklaamija raha, mitte ei teeni juurde.

Tehingute väärtus

TIMO PORVAL

internetiturundaja, veebireklaam.ee

Ettevõtja jaoks on kõige olulisem näitaja on muidugi see, kui palju reklaam reaalselt pangakontole raha juurde toob ja kui palju ta samal ajal sealt ära võtab. Kui mõnda paberväljaandesse reklaami ostes on mõõtmine keerukam, siis internetis on see lihtne.

Tehingute määr Esimene oluline mõõdik on tehingute määr ehk Conversion Rate. Oma Adwordsi kontol saab genereerida koodijupikese, mille abil näeb, kui paljud klõpsanutest reklaamija poolt soovitud tegevust tegid. Selleks tegevuseks võib olla ostu sooritamine või näiteks kontakti võtmine. Google’i süsteem töötab laias laastus nii, et kui klõpsatakse mõnel reklaamil, siis istutatakse klõpsaja arvutisse küpsis ja kui jõutakse conversion’i mõõtmise koodini, siis Google’i mootor saab aru, et tehing on toimunud. Mis on asja võlu? Eks see, et täpselt saab teada, mis märgusõna paremini tehinguid genereerib ja kui palju. Kui seda ei jälgita, siis võib ju vaadata, et kõik on ilus, aga tegelikult mõni

Teine oluline mõõdik on tehingute väärtus ehk Conversion Value. See näitab, kui palju tehing sisse toob. E-poe puhul on see väärtus iga kord muutuv, sest ostukorvi sisu on erinev. Kontaktivormi täitmise puhul tuleb väärtuses ise arusaamisele jõuda. Kui need kaks mõõdikut on teada, siis saab näha, kui palju ühe tehingu saamiseks raha kulub ja palju see tagasi toob. Näiteks kui ühe tehingu saamiseks kulub 10 eurot ja otsemüügis toob see

Siis saab näha, kui palju ühe tehingu saamiseks raha kulub ja palju tagasi toob.» tagasi 50 eurot ja firma kasum sellest müügist on 50 protsenti, siis on selge, et tasub investeerida 10 eurot, et 25 tagasi saada. Rõhutan siin sõna otsemüük. Enamike äride puhul on võimalik inimesed panna tegema ka korduvoste ja nende saamiseks enam lisaraha ei kulu.

Kvaliteediskoor Adwordsi konto ja reklaamide üldist elujõudu näitab kvaliteedi skoori mõõdik. See arvutatakse igale mär-

48 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

FOTO: (CC) Yodel Anecdotal


wordsis tuleb jälgida gusõnale eraldi. Google tahab, et tema reklaamid pakuksid inimestele piisavalt huvi ja kasu, selle jaoks see mõõdik ongi. Ehk kes teeb paremaid reklaame, see saab parema positsiooni odavamalt kätte. Kvaliteediskoor sõltub paljudest faktoritest, kuid peamised on järgmised:

a) konto üldine CTR ehk läbiklõpsamissagedus, b) märgusõnade kvaliteedi skoor, c) reklaami läbiklõpsamissagedus, d) märgusõna sisaldus reklaamis e) ( ja ka) lehe kvaliteet, kuhu inimesed suunad. Viimane mõjutas kuni oktoobri alguseni märgusõna kvaliteediskoori

ainult negatiivselt ehk kui panna sellega täielikult mööda, siis skoor langes. Oktoobri algusest teatas Google, et nüüd pannakse maandumislehtede kvaliteedile senisest suuremat rõhku ja korralik töö mõjutab tulemust positiivselt.

Millest sõltub positsioon? Paljud on minu käest küsinud, et millest sõltub reklaami positsioon. See sõltub märgusõna kvaliteediskoorist ja sellest, palju ollakse valmis klõpsu eest maksma. Kui märgusõna kvaliteediskoor on 5 ja teisel reklaamijal 10, siis teine võib maksta poole vähem ja olla ikka eespool. See on siis Google’i boonus selle eest, et viitsiti vaeva näha, et parimat pakkuda. Kui Google selliseid võtteid ei rakendaks, oleks see nende enda hukatus, sest kui inimesed ei saaks reklaamidest abi, lõpetaks nad nendel klõpsamise ja Google ei teeniks.

Läbiklõpsamise protsent Et kvaliteediskoori üheks suureks mõjutajaks on CTR ehk protsentuaalselt mitu inimest sajast reklaamidel klõpsavad, siis tuleb ka seda jälgida. Sõltub muidugi konkreetsest ettevõttest ja valdkonnast, kuid minu kontol, kus on üle paarisaja reklaamgrupi, on keskmine CTR 11,3%. Eestis võiks proovida püüda 5–7 ja rohkem protsenti. Parematel sõnadel on CTR ka 50 ja rohkem protsenti. Kui see aga on liiga madal, siis kuidas seda tõsta? Koostada tuleb paremaid ja huvitavamaid reklaame ja testida neid. Testimise tulemusi tuleb jälgida. Ehk kui on koostatud igale sõnale kaks erinevat reklaami, siis peab vaatama, milline neist saab rohkem klõpse. Selle, mis saab vähem, võib panna pausile ja selle asemel tuleks koostada uus. Aga peale mitut klõpsu otsus teha, milline on võitja? Rusikareegel on 25–30, siis on asi selge ja olukord palju enam ei muutu. Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 49


lahendused

Millist kontoritarkvar Paar aastat tagasi välja ilmunud iPadi tähtsus on jõudsasti kasvanud, ent veel pole nendes tehase poolt antud kontoritarkvara. Millised on võimalused, mis töötaksid ka väljaspool tahvelarvutit? Sarnaselt teiste Apple’i puutetundlike seadmetega saab ka iPadile rakendusi osta iTunesist. Valikus on nii teistelt platvormidelt ammu tuntuid kui ka päris uusi.

Argo Paavel kaasautor

Kui Windowsi puhul on Microsoft Office’i lihtsam variant operatsioonisüsteemiga tavaliselt kaasas ning vajadusel saab tõmmata endale näiteks tasuta tarkvarapaketi OpenOffice.org või Libreoffice’i, siis iPadi puhul tuleb rakendus osta. Enamik müüdavatest rakendustest on n-ö kolm ühes ehk teksti-, tabeli- ja esitlusfailide loojad, ent mõni tootja pakub ka nende vaid eraldi ostmise võimalust. Kui Microsoft Office ja OpenOffice „röövivad” suurel hulgal kõvakettamahtu, siis iPadi kontoritarkvara jääb üsna kõhnaks, piirdudes suurusvahemikuga 10–20 MB.

Rohkem ja vähem võimalusi Üks kallimaid kontoriprogramme on Documents To Go täisversioon (hind 13,99 ¤), millel leidub ka poole soodsam prooviversioon, mis laseb luua Office 2010 faile. Quickoffice Pro HD (hind 15,99 ¤) puuduseks on, et see ei toeta 2008. aastast uuemaid Office’i faile, kuid see on jälle üks vähestest, mis loodud spetsiaalselt iPadile kasutajasõbralikuma liidesega. Odavaim kontoriprogramm Office2 (hind

4,99 ¤) toetab aga vähem failiformaate kui teised – DOC-, DOCX-, XLS- ning PPT-failid luuakse MS Office 2003 versioonina. Hinnad on võetud Eesti iTunesi poest 12. oktoobri seisuga. Kõik kolm rakendust lasevad salvestada faile PDF-ina ning tavaliste tekstifailide loomise võimalust pakub lisaks Quickoffice. Documents To Go laseb neid vaid sirvida.

mise ajalugu kuni saja korrani ning töötab tekstisisene otsimine teksti­ failis. Rohkem võimalusi on Quick­ office’is, mis pakub nii teksti- kui tabelifailis võimalust teksti seest otsida ning asendada otsitu soovituga. Documents To Go avab salasõnaga kaitstud Wordi, Exceli ja PDFi faile. Tabelifailide puhul pakub kalleim programm Documents To Go kokku 111 funktsiooni, samas kui odavam Office2 isegi 146 ning õnnestus välja selgitada, et Quickoffice’i Androidi rakenduses on ligikaudu 140 funktsiooni. Quickoffice’il on multifunktsio­

Printimisvõimalust pole kaugeltki kõigil Kui septembri Arvutimaailmas selgus, et printimine pole hääbumas ning vajadus selle järele püsib, siis mitte kõik iPadi kontoritarkvara aplikatsioonid ei arva nii ning mõni neist ei toetagi printimist. Seda saab teha vaid Quickoffice’i ja Office2-ga (nõutav vähemalt operatsioonisüsteem iOS 4.2 ning et seade oleks WiFi võrku ühendatud). Vaja on samas võrgus olevat või arvuti kaudu ühendatud printerit, ent printimise võimalus võib olla ka siis vanemate printerite puhul puudulik. Mainitud kolmel kontoritarkvaral saab muuta kirjastiili, on tagasivõt-

50 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

naalsete võimalustega tööriistariba, mis muudab iPadi omanikele programmi kasutamise veelgi kasutajasõbralikumaks, tehes muudatuste tegemise dokumendis lihtsamaks. Veel kaasnes esimeste uuendustega Quickoffice’ile ja Office2-le võimalus välise kuvari kaudu presentatsioonifaile projekteerida ning aplikatsioonile lisati sisseehitatud laser, mis lihtsustab näiteks seinale projekteerimisel konkreetse koha esiletõstmist. Selleks tuleb funktsiooni


ra iPadile valida?

Presentatsiooni tegemiseks ei pea arvuti taha istuma – sama mugavalt saab selle tahvlil valmis teha. aktiivsuse ajal liigutada näpuga tahvelarvutil ning samal ajal ilmub ekraanile punane tuluke.

Quicktime sotsialiseerub Et olemasolevat dokumenti edasi saata või uue faili loomiseks vastu võtta, piisab WiFi-ühendusest või arvutist, millega seade ühendada. Documents To Go abiga saab faile jagada lisaks tavalistele iPadi võimalustele SugarSynci kaudu, Office2-s saab seda teha WebDAVi, myDisk.se ja Box.neti serverites ning Quicktime laseb faile jagada otse Facebooki, Twitteri, Yammeri, Scribdi, Slideshare’i, Docstoci ja LinkedIN-i kontodele.

Apple tegi oma versioonid Apple tegi eelmisel aastal oma kontoritarkvara versioonid iPadile ning kõik kolm rakendust tuleb osta eraldi –

Pages, Numbers ja Keynote, hinnaks kõigil 7,99 ¤ ning ka mälu on ühe aplikatsiooni jaoks vaja suurusjärgus 100 MB. Kogu kupatust kutsutakse ühiselt iWorkiks. Viimase uuendusega 12. oktoobril toetavad kõik kolm vaid uuemat iOS 5 operatsioonisüsteemi. Ent kõik on oma hinda väärt – faile saab esitleda HDTV-s, Numbersis saab failide koostamisel kasutada 250 funktsiooni ning muidugi töötavad ka Microsoft Office’i dokumendid. Isegi

kui programm sulgeda, ei lähe varasemad muudatused kaduma ja neid saab ka hiljem tagasi võtta. Lisaks ühilduvad kõik kolm rakendust uue iCloudiga, mis automaatselt sünkroniseerib kogu töö kõikides iPadi kasutaja iOSi seadmetes. Töötab ka AirPrint funktsioon printimiseks. Võib öelda, et iPadiga on võimalik dokumente luua nagu arvutiga. Määravaks saavad ostmisel võimalused, mida võib tahvelarvutis olla vähem.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 51


lahendused

Väledus kui mõtteviis Tarkvaraarendus on mahukas ettevõtmine. Kas olukorda, kus projekti lõppedes on ülejäänud maailm juba sedavõrd edasi liikunud, et tulemusega tuleb uuesti tööle hakata, saaks kuidagi vältida? Üheks võimalikuks lahenduseks on väleda metoodika kasutamine. See tähendab eelkõige ratsionaalset ja loovat lähenemist saavutamaks kiiresti seatud eesmärgid.

Auris Aume

Ignite OÜ juhatuse liige

Väleda (ingl k agile) mõtteviisi kasutamine on inimesele üsna omane. Kujutage ette näiteks oma hommikust sõitu tööle. Tavaliselt kasutate tõenäoliselt ühte ja sama marsruuti ning jõuate vajalikul ajal kontorisse. Kui aga tee peale satub liiklusummik või buss lahkub peatusest viis minutit varem, tuleb kaaluda erinevaid alternatiive. Selle asemel, et 20 minutit järgmist bussi oodata, lähete näiteks teise bussiga, mis viib esmalt küll soovitud lõpp-punktist veidi kaugemale, kuid lühikese jalutuskäiguga jõuate siiski enne kontorisse, kui peatusse ootama jäädes. Nii eelistate intuitiivselt ja ratsionaalselt kaalutledes paindlikku lähenemist ühele kindlale plaanile. Täpselt sarnase iseloomuga olukordades tulevad ka tarkvaramaailmas välja väleda metoodika eelised. Selle asemel, et lähtuda ühest suurest ja jäigast plaanist, võetakse arendustegevust kui paindlikku protsessi, mis võimaldab projekti käigus pidevalt reageerida muutunud nõudmistele. Minu hinnangul on väleda tarkva-

raarenduse aluseks tõdemus, et elame ebatäiuslikus maailmas, kus ei eksisteeri täiuslikke süsteeme. Tulevikku on väga raske täpselt ette ennustada ja seda just pikemaks ajaks. Siinkohal ongi tõhusaimaks vahendiks terve mõistus ja ratsionaalne lähenemine, mitte pika ja põhjaliku projektikirjelduse sõna-sõnaline jälgimine. Väle mõtteviis aitab jõuda paremate tulemusteni läbi valmisoleku märgata erinevaid viise lõppeesmärgi saavutamiseks. See tähendab avatud meelt ja meid ümbritseva keskkonna jälgimist ning arengutega arvestamist.

elame eba­ täius­likus maailmas, kus ei eksisteeri täius­ likke süsteeme.» Võtmesõnad Väleda tarkvaraarenduse võtmesõnad pandi paika 2001. aastal avaldatud manifestis, kust võib muuhulgas lugeda järgmist: l Inimesed ja suhtlemine on olulisemad protsessidest ja tööriistadest. l Töötav tarkvara on olulisem kõikehõlmavast dokumentatsioonist. l Koostöö kliendiga on olulisem lepingulistest läbirääkimistest. l Muutustele reageerimine on olulisem raudse plaani järgimisest. Nende lausete mõlemad pooled

52 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

sisaldavad väärtust. Vasakus pooles peitub väledale metoodikale iseloomulikku aga rohkem ning nüüdseks on see leidnud järgijaid ka Eestis.

Agile Estonia Mõttekaaslased ettevõtetest Codeborne, Ignite ja Devtraining koondusid ja lõid selle pinnalt 2009. aasta lõpus mittetulundusliku organisatsiooni nimega Agile Estonia. Agile Estonia eesmärgiks on tõsta laiemalt au sisse hea tarkvaraarendusprotsess, mis aitab saavutada operatiivselt tõhusaid lahendusi, mitte ei jää ootama järgmist bussi, kui pöörduda tagasi artikli alguses toodud näite juurde. Tarkvaraarendusprotsessi osadeks on siin nii analüüs, arendus, testimine kui ka kliendisuhtlus. Praegu on väleda metoodika järgijate hulk Eestis liikumas tõusvas joones. Küll aga erineb tarkvaraarendusega seotud inimeste arusaam sellest metoodikast. Usun, et selles valguses on hea mõte kõigi huvilistega regulaarselt kohtuda ja mõtteid vahetada. Õppida on meil kõigil.

Agile Saturday Regulaarsetele mõttevahetustele pakubki pinda tasuta seminaride sari Agile Saturday, mis toimub üldjuhul kord kvartalis. Sündmusest võtab tavaliselt osa 100–150 inimest 10–20 ettevõttest ja oktoobri lõpus toimunud kokkusaamine oli juba kuues. Äramärkimist väärib ka see, et tegu


s tarkvaraarenduses on tasuta sarjaga. Sündmused toimuvad inglise keeles vältimaks keelebarjääre. Agile Saturdaydel kuulatakse ettekandeid nii siinsetelt kui ka rahvusvahelistelt ekspertidelt, saadakse targemaks, jagatakse omavahelisi kogemusi ja suheldakse. Tegu on kohaga, kus üksteiselt õppida. Kahe aasta jooksul on seda väisanud ka selle ala hinnatud spetsialistid Euroopast. Nimekiri täieneb iga sündmusega. Viljakaks on osutunud ka Agile Saturday järelpeod. Ühel neist tekkis ühes Soome kolleegidega mõte võtta sarnane initsiatiiv üles ka teisel pool lahte ning nii ta läks. Nüüdseks on ennast põhjanaabrite juures sisse seadnud Tampere Goes Agile. Sarnaselt Eestis toimuvaga on ka see orienteeritud erineva teadmistetasemega inimestele ning on seega kasulik paljudele.

Väledus kui mõtteviis Usun, et nii meie kui ka mitu teist tarkvaraarendajat näevad väleda metoodika igapäevases rakendamises pigem mõttelaadi kui kindlat tööprotsessi kirjeldust. Mõttelaadi, mis rõhub ratsionaalsusele, loovusele ja eesmärkide saavutamisele. Selle tulemuseks on paremad tarkvaralahendused, mis töötavad, täidavad oma eesmärki ja muudavad meie elu paremaks.

Agile Saturdayl leiavad aset ka lõbusad ning praktilised harjutused, kus meeskonnad ületavad erinevaid proovikive. Pildid neist üks nimega „The Marshmallow Challenge”, mille kohta leiab rohkem infot aadressilt http://marshmallowchallenge. com. Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 53


lahendused

Kas teeme kõik andmed vabaks? Kas teeme kõik andmed avalikuks või varjame hoopis osa ära? Millise osa andmetest peaksime siis saladuses hoidma? Kust jookseb üldse piir avaliku ja varjatu vahel? 24. oktoobril toimunud Eesti IT-konverents „Visioonist lahenduseni 2011” arutles andmete avalikustamise üle. Avatud andmed siiski rikastavad, jõuti järeldusele. Kus on piir?

Indrek Petersoo Ericsson Estonia konsultant

Konverentsil käsitleti isikustatud info vabakasutuse ulatust nii ettevõtete kui ka ühiskondlikust vaatevinklist lähtuvalt ning selles peituvaid ärivõimalusi. Ühtlasi vaagiti avatud andmete kui üldist konkurentsivõimet soodustava teguri üle.

„Põhiküsimus seisneb selles, kas kõik andmed on rahva omad või seda ainult mingi piirini. Kus asub piir? Konverentsil jõudsime järeldusele, et avatud andmetega riigi kodanik on rikkam ning tema konkurentsivõime kõrgem. Ta teab vastuseid küsimustele, mis varem tundusid ulmena,” tegi konverentsi modereerinud Daniel Vaarik räägitust lühikokkuvõtte. Gunnar Wranne Ericssonist, kes konverentsi avas, tutvustas IKT valdkonna globaalset arenguvisiooni. Ericssoni tehtud analüüsi kohaselt peaks juba üheksa aasta möödudes kogu maailmas olema ligikaudu 50 miljardit võrku ühendatud seadet

FOTO: (CC) Jonathan Gray

54 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

ning mõistagi mõjutavad need vahetult inimeste igapäevaelu, luues arvestatava hulga uusi andmekogumeid, mille puhul tekib kohe küsimus andmete kuuluvuse kohta.

Erinevad seadused andmete kaitseks Šotimaa kogemusi andmete avalikustamise osas vahendas Jim Cunningham Glasgow linnavalitsusest, kes rõhutas erinevate riikide seadusandluse erinevust isikuandmete puutumatuse osas. Vahetu analüüsiga Eesti hetkeolukorrast astus üles Tartu Ülikooli vanemteadur Peep Küngas. Alcatel-Lucenti EMEA piirkonna strateegiliste partnersuhete juht Ed-


mond Osstyn uuris oma ettekandes telekomi suurfirmade ja nende partnerite huvisid ning võimalusi, mida andmete senisest laialdasem avalikustamine ellu viia võimaldaks. Iseküsimus on see, kuivõrd keegi soovib andmeid lõpuni avalikuks muuta.

Kõik ei taha avalikustamist Marketvision tegevjuht Jean-David Muller, kes on ühtlasi Gartneri esindaja Soomes, Balti riikides ja Venemaal, esines põhjaliku analüüsiga avatud andmete kasutamisest ja kasust, mida see ettevõtetele pakub. Vaieldamatult kõlab firmade jaoks meelitavalt võimalus oma kliendi

Avalike andmetega ühiskonnas on inimesed tublimad ja konkurentsi­ võimelisemad.» käitumisharjumusi ning eelistusi lähemalt tunda, kuid samas ei pruugi tavakodanik kogu enda kohta käiva info avalikustamisest sugugi huvitatud olla.

lihtne lahendus

Iris ja Siri – rääkivad abimehed mobiilis Kas hääletuvastus on telefonides juba nii arenenud, et saaks igapäevaselt kõnekäsklusi anda? IOS-is ja Androidis on hääljuhtmine olemas, nüüd saab ka intelligentsemale vestluskaaslasele käske jagada. Siri, kui inglise keel vähese aktsendiga omandatud, aitab kõige uuema, iPhone 4S-i omanikke ja on telefoni nii põhjalikult sisse ehitatud, et küsida võib (peaaegu) kõike. Vastused on kokku pandud vastavate intelligentsete serverite teadmiste põhjal. Kuid mitte ainult. Siri näiteks saab aru, kui öelda, et pane kalendrisse meeldetuletus. Võib isegi e-kirju dikteerida. Selle vastuseks tegid Dexetra arendajad kaheksa tunniga valmis TrueKnowledge’i teadmistebaasile toetuva rakendusliidese Iris, mis

teeb umbes sedasama, mis Siri: saadab e-kirju ja sõnumeid, paneb kalendrisse kohtumisi ja otsib internetist. Need põhifunktsioonid läbi häda töötavad, kui korralikult ja korduvalt hääldada. Keerulisemad küsimused aga jätavad tehisintellekti hätta ning see kipub sisseprogrammeeritud nalju viskama. Seega – telefoni lihtsamaks juhtimiseks inglise ( ja veel mõnes maailma suures) keeles tasub proovimist, igapäevaseks kasutuseks on veel natuke vara. ARVUTIMAAILM

Arvuti saab meist targemaks Skype’i asutaja ja presidendi mõttekoja liige Jaan Tallinn vaagis probleemi laiemast, ühiskondlikust vaatenurgast ning esitas põhimõttelised küsimused: mis saab siis, kui arvuti muutub targemaks kui inimene? Kas tänapäeva inimene ja ühiskond üldse suudavad tehnoloogia ülikiire arenguga sammu pidada ning seejuures arvestada tulevikuühiskonna vajadustega? Kõneleja jäi seejuures skeptiliseks, kuid möönis, et kõik pole veel kadunud. Andmete avalikustamisega kaasneb palju probleeme ja ka riske. Lahenduse osas on tarvis prognoosida, aga nagu konverentsi moderaatori jutust selgus, on avalike andmetega ühiskonnas inimesed tublimad ja konkurentsivõimelisemad kui varjatud andmetega kooslustes elavad.

Nii otsis Arvutimaailm infot Estonia ja Tallinna kohta Androidile mõeldud kiirelt arendatud Irisega. Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 55


inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Ise saab odavamalt

64

Niilo Saard 17. november AS Fujitsu Services direktor

29 Tõnis

Hinnosaar

Alates oktoobrist asus Play­techi Eesti üksusi juhtima senine personalidirektor Kaari Simson. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli politoloogia erialal ning täienda­ nud end psühholoogia ja perso­ nalijuhtimise vallas. Simsonil on ligi kümneaastane töökogemus personalivaldkonnas, sellest üle poole IT-ettevõtetes. Enne Playtechi töötas Kaari Simson Fujitsu Servicesi personali­ juhina.

x pi

sc a

n

22. november Altex Marketingi juhatuse liige

Playtechi uus juht on Kaari Simson

33 Priit

Alamäe 24. november WebMedia Groupi juhatuse esimees

41

Peeter Marvet 1. detsember Tehnokratt

Itella Informationi müügijuhiks sai Ermo Eero Ermo Eero on Itella Informationi müügijuht alates selle aasta sügisest. Ta tegeleb kliendisuhete arendamise ning klientide finantsprotsesside efektiivista­ misega. Enne töötas ta kümme aastat SEB-s jaepanganduse valdkonnas ning oli äriprotses­ side arendusjuht. Ermo Eerol on TTÜ majandusteaduskonna magistrikraad.

56 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

Kuidas ise koju videovalvet teha?

E-tervise ajastu saabub

Digitark tutvustab oma blogis, kuidas jätta ostmata kallid videovalveseadmed ja koduse arvuti, veebikaa­ mera ning tasuta tarkvaraga oma asjadel silm peal hoida. Tasuta tarkvara ei tülita pidevalt, vaid saadab teate vaid siis, kui kodus või kontoris miskit toimub või kui on seadistatud mõne sündmuse peale reageeri­ ma. 27.10.11, Digitark.ee

Arengufondi tuleviku­ seire eksperdid peavad fututoa-nimelist blogi, kus postitavad lugusid tulevikutrendide kohta. Üks viimastest postitustest ütleb, et e-tervise kuldajad on tulekul. Infotehnoloogia teeb alles nüüd oma suurt läbimurret meditsiinis, aidates kasvavaid kulusid kontrolli alla saada. 26.09.11, Fututuba.ee


5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogia­ teemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

KOOSOLEK: Tele2 absurdse nutipaketi banner Postimehes on hea Digitark tutvustab seekordsed blogis, kuidas saaks ilma tuhandeid kulutamata lihtsa videovalve ise korraldada.

Mihkel Ronk, disainer

JAKOBROSIN: error! logging out failed. you need to be logged in to log out. please log in to log out. Jakob Rosin, õpilane

OJAURM: Venelastel mõnus segadus. Medvedevi ukaasi järgi enam ei mindud üle talveajale, aga kas arvutid ja telefonid sellest hoolisid? Tutkit brat! Urmas, „Browni liikumise veteran”

Must SEO ja lingibörsid Peeter Marvet kirjutab Teh­ nokrati lehel, kuidas ta üle hulga aja meedias esines ja SEO mustema äri poolt uuris. ETV saates „Pealtnä­ gija” kajastatud lingibörsi abil SEO-teenust pakkuvast firma Optim Technology lu­ bab kõrgeid kohti Google’i otsingus, kuid selle hinnaks on hämaravõitu tehingud lingibörsidega ja kahtlased lingid klientide veebilehte­ del. 26.10.11, Tehnokratt.net

PINGVIINITIIVUL: RIM teeb Blackberryiga Microsoft Sidekicki – kas suudab midagi päriselt ja lõplikult ka haihtuma panna? Madis Veskimeister, IT-ajakirjanik

GARF_EE: @kylamees Ammu juba ootan, et normaalsed LED-pirnid meiegi kaubandusvõrku jõuaksid.

fo o ru m i va at lus

Eelmine iPhone tuli antenniprobleemidega, seekordne iPhone 4S kipub aga liiga kiirelt tühjenema. Apple’i foorumis pakutakse sellele lahendust. Apple.spot.ee foorumis on esimesed iPhone 4S omanikud juba akuproblee­ mi täheldanud. Kuid sama oli ka IOS5 oma vanemale iPhone’ile paigaldanud mobiiliomanikel. Abistas akuveast vabanemisel asukohateenustest pideva ajatsoonikontrolli välja­ lülitamine. See aktiveeris GPS-i ja tühjendaski akut kiiremini kui tavaliselt. Tarkinvestor.ee foorumis jätkub tehnoloogiatrendi­ de arutelu investeerimise teema all. Viimase kuu märkused selles vald­ konnas on tehtud turule tulnud uue odava Amazoni tahvli Kindle Fire kohta, mis maksab vaid 300 dollarit, Rovio ei teeni mitte oma „Angry Birdsi” mänguga, vaid ka vastavate män­ guasjade müügiga, mida ostetakse kuus miljon tükki ja Google’i otsingusse on viimastel aastatel mobiil­ seadmetest neli korda rohkem pöördutud, mis annab mobiilisisu ärile uue mõõtme.

Kristjan Karmo, IT-spetsialist

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 57


inimesed

DHL – suurim logistiline infosüsteem

Sorteeritud pakid langemas lennukonteinerite täitmise alale. See maksimaalne pakendamine, nn „tetriseladumine” on siiani jäänud inimmõistuse ja -käte hoolde.

AM külastas maailma suurima kullertee­ nuste firma DHL-i uut keskust Leipzigis. 2003. aastast kuulub kompanii Deutsche Postile ning loogiline on peakorteri kolimine Belgiast Saksamaale. DHL-il lendab üle maailma 200 lennukit.

Lisaks pressile oli uues peakorteris külas ka palju DHL-i enda töötajaid, kes samuti paljutki esimest korda oma silmaga nägid. Fotol Hollandi korporatiivkommunikatsiooni direktor härra Blaauw istumas Boeing 757 roolis. tekst ja fotod: veiko tamm

Peajuhtimisruumis asuval hiiglaslikul seinasuurusel LCDekraanidest tablool on näha üle kogu maailma igas ajatsoonis toimuv. Nonge lennu- ja tootejuhid saavad tänu eeskujulikule arvutija sideteenusele reaalajas kogu toimuvat juhtida, ümber suunata, optimeerida jne.

See uus Boeing 777F on teine maailmas ning ta tiivaalune mootor on suurim tsiviilkäibes lennukimootor. Mootori läbimõõt on umbes sama nagu Estonian Airi kasutada olevatel Boeing 737 reisilennukitel.

58 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

Pakisorteerimisosakonna algus. See moodne kompuuterjuhtimise ja -sorteerimisega keskus suudab tunnis töödelda kuni 60 000 pakki.


Akende taga kumab öö, ent keskuses on algamas ööpäeva kõige intensiivsem tööaeg, mis on umbes 20-21 õhtul kuni 2-3-4 öösel. Just siis on saabunud maismaatranspordiga kogu laialiveetav tavaar Leipzigi lennujaama, kust ta üle maailma laiali saadetakse.

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 59


inimesed

Hevib채ndide ja -festivalide teemalistest mustadest s채rkidest ei tule Gunnar Peipmanil vist k체ll elus mitte kunagi suuremat puudust k채tte. Foto: Kalev Lilleorg 60 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011


Kuidas Gunnar SharePointi elustamas käib Tema nimi on Gunnar Peipman, ta on Eesti parimaid Sharepointi asjatundjaid ning Microsoft on teda juba mitu aastat hinnanud MVP tiitliga. Kui osa IT-maailmast on selga tõmmanud ülikonnad ja üritab lahti saada patsiga poiste mainest, siis Gunnariga kohtudes tuleb tõdeda, et tegelikult on ikkagi hevifestivali pealuudega särki ning pikka patsi kandev programmeerija see, kelle najal IT-maailm püsti seisab. Ilma nendega poleks ülikonnastunud ja patsi kaotanud poistel ka midagi juhtida ning ilma nendeta ei saaks me maailmas ringi käia ja rääkida, kui kõva IT-riik Eesti on. Ma vean kihla, et iga Eesti IT-eduloo taga on ikka mõni Gunnari moodi mees, kelle hobiks on uusi rakendusi ja lahendusi torkida ning kes üle kõige tahaks, et tema või tema firma loodud tarkvara oleks nii hea, et selle üle võiks ka professionaalide ringis uhkust tunda.

Mäletab „Larry” parooli Noh, ja kas me Eestis siis võime oma IT üle uhkust tunda? „See on Eestis hea, et inimestel on igasuguseid ideid ja inimesed on hästi julged neid ideid teostama,” räägib Gunnar. „Aga kui sa kapoti lahti teed, on pilt ikka selline, et vaatad peale ja langed pilditult maha. Aastad on näidanud, et see probleem on päris hull. Praagi mass on see, mis lõpuks need süsteemid tapab.” Gunnar ilmselt teab, millest ta räägib. Ta on üle 15 aasta programmeerijana tegutsenud nii palgatöölisena kui ka oma firmas, ta on Microsofti MVP, peab eesti- ja ingliskeelset programmerimisalast blogi ning käib aeg-ajalt konve-

rentsidel ASP.NET gurudega õlut joomas. Paljuski on Gunnar tüüpiline IT-inimene ajast, mil see seltskond Eestisse üldse tekkis ehk 1990ndate algusest. Tema esimene kokkupuude arvutitega sai alguse sellest, et Tallinna Tehnikaülikoolis töötanud isale anti koju kasutamiseks 286-arvuti, mida Gunnar ja ta vend seejärel loomulikult avastama asusid. „Alguses sai muidugi kõvasti mängitud, ma mäletan „Wolfensteini” ja „Larryt” näiteks,” räägib Gunnar. Ja kui ma küsin, kas ta mäletab Larry 1 parooli, mis tuli turvamehele läbi ukse öelda, et ta Larryt linnukese juurde laseks, tuleb ilma pikalt mõtlemata õige vastus: „Ken sent me”. Tol ajal elas Gunnari perekond Lasnamäel ja Gunnar ise käis Tallinna 60. keskkoolis, millest nüüdseks on saanud Tallinna Kuristiku Gümnaasium. Koolis arvutiklassi ei olnud. „Kui seal koolis oleks arvutiklass olnud, siis nähtavasti oleks see järgmisel päeval juba tühjaks varastatud, arvestades seda kontingenti, kes seal ümber elas,” ütleb Gunnar. „Aga isal oli ju küberneetika instituudist koju Lasnamäele pikk tee, mul aga sai kool varem läbi, nii mul oligi aega pärastlõunal arvutiga tegutseda.” Tasapisi hakkas aga mängimise kõrval tekkima ka küsimus, kuidas arvuti üldse töötab ning kuidas panna ta tegema midagi asjalikumat kui lihtsalt mängimine. „Mõnikord andis masin otsad ja siis me passisime vennaga ninapidi kõrval, kui paps masinat taastas,” meenutab Gunnar.

Alguses sai muidugi kõvasti arvutiga mängitud.» Gunnar Peipman meenutab oma esimesi kukku­ puuteid arvutiga

Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 61


inimesed

„Ühel hetkel olime me suutelised need sammud ise läbi viima. Vaikselt hakkas huvi ka tekkima, kuidas see aparaat panna midagi tegema, mitte ainult seda, et ma tulistan järgmise bitmapi surnuks.” Esimene kokkupuude programmeerimisega oli QuickBASIC, sealt edasi Borlandi Turbo Basic, mida oli Gunnari sõnul oluliselt lihtsam kasutada. „Basicu peal sai põhitõed selgeks, et kuidas ma kirjutan ekraanile, kuidas ma loen sisendit, kuidas ma mingit väljundit tekitan,” meenutab ta. „Eks isa oskas veidi õpetada ja kui ma millegagi hätta jäin, oli tal tarku sõpru ka. Minu küsimused olid nii lihtsad, et neile ei olnud ju raske vastata.” 9. või 10. klassis läks asi juba tõsisemaks. „Omal käel õppisin Paradoxi andmebaasi ära, samuti Lotus Approachi. Fox Pro oli juba keerukam, mulle jäigi ta lõpuni müstikaks, paras salat. Mingi asi on makro, mingi asi on programmikood, siis on mingi utoopiline visuaalne asi, kus sa midagi teed ja sudid.”

Eriliselt raske eriala

vaata iga päev kolm tundi vähem telekat.» Gunnar Peipmani soovitus prog­ rammeerijatele, et nood raama­ tuid loeksid

Keskkooli ajal teenis Gunnar juba programmeerimisega raha, muuhulgas kirjutas ta koos vennaga Love raadio fonoteegi andmebaasi. Muuhulgas hoolitses programm näiteks selle eest, et eetrisse tulnud DJ-d ei ketraks kogu aeg ühtesid ja samu kulunud hitte, vaid et muusikavalik oleks mitmekesisem. Pärast keskkooli lõppu tuli loomulikult tehnikaülikool, aga üllatuslikult mitte mõni IT-eriala, vaid Gunnar läks õppima tehnilist füüsikat. „Ma olin üsna kindel, et arvuti peal ma saan edasi juba ise hakkama, see enesekindlus oli olemas,” räägib ta. „Füüsika tundus hea asi, mida katsetada, see oli veel kirvem, veel raskem.” Tõsi ta on, sest Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudi kodulehekülg selle eriala koha pealt eriti just ei hellita. „Tehnilise füüsika õppekava alusel valmistatakse ette spetsialiste, kes on võimelised lahendama inseneriülesannetega seotud füüsikalisi, matemaatilisi ja mehaanikaalaseid probleeme, samuti välja töötama uute teadussaavutuste tehnilisi rakendusi,” öeldakse seal. „Tehnilise füüsika õppekava annab bakalaureuseõppes teistest õppevaldkondadest põhjalikuma baashariduse füüsikas, matemaatikas ja mehaanikas.” Ja nõnda oligi, sest Gunnar ütleb veel nüüdki, et ta õppis seal mõtlema probleemidele hoopis teistmoodi kui varem. „Sul tekib mingi imelik

62 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

kõhutunne, et kas asjad peaksid käima just nii või mitte. Punane tuluke läheb peas kohe põlema, kui sa näed, et asjad ei liigu õiges suunas,” räägib ta. Eriala oli nii raske, et paljud sisseastujad kartsid seda, kohti jäi üle ning seetõttu maandusid sinna erialale ka paljud inimesed, kes lootsid, et semestri lõpus tekib majanduses vabu kohti ja nad saavad sinna üle minna. „Aga neil läks halvasti,” meenutab Gunnar naerdes. „Semestri lõpuni nad vastu ei pidanud, esimene matemaatika kontrolltöö üldiselt kaotas nad ära. Õppejõud sai neli-viis tühja paberilehte ja oligi kõik, rohkem neid ei nähtud seal.” Gunnar ise pidas vastu kolm aastat, aga neljas kursus on siiani pooleli. „Arvutid tegid lõpuks ikkagi ära,” ütleb ta ise. „Ma sain kooli kõrvalt väga hea töö, tollel ajal teenisin endasuguse tatika kohta ikka päris hästi.” Nii hakkaski ta Datelis geoinfosüsteemidega tegelema ja jäin sinna umbes viieks aastaks. Kui ma küsin, kas tal praegu kahju ka on, et ülikool pooleli jäi, saan oodatud ülestunnistuse asemel hoopis vastuse, et üldse ei ole. Enam-


Me palusime Gunnaril programmeerida Eesti novembri jaoks parem ilm ning ta haaras võimalusest kinni.

gi veel, me laskume arutellu Eesti IT-hariduse kvaliteedi üle ja siin on Gunnar väga kriitiline. „Eestis on väga suured käärid selle vahel, mida see igapäevane suur programmeerimismaailm tahab ja mida ja kuidas inimestele õpetatakse,” räägib ta. „Natuke hämmastab, et ülikooli lõpetanud programmeerija pole pidanud tegelema turvalisuse teemadega, ta ei tea praktiliselt mitte midagi objektorienteeritud programmeerimisest, tal pole õrna aimugi, kuidas objektide maailmas asjad käivad.”

Suurimaks hobiks on torkimine Gunnari arvates oleks vaja ülikoolidesse leida juurde värsket verd ning ainekavad üle vaadata, sest IT-maailm liigub väga kiiresti. „Tuleks panna rõhku sellele, et inimesed oleksid võimelised ülikoolist tulles sihikindlalt ja oma jõuga pidevalt edasi arenema,” ütleb ta. Tema enda jaoks on pidev arenemine olnud iseenesestmõistetav asi. „Datelis torkisin vabal ajal igasugust Microsofti tehnoloogiat lisaks sellele, mida seal kasutati. Ega kõik asjad tööle ei hakanud, mõned asjad olid Microsoftil nii kee-

rulised, et nad ei saanud ise ka aru, kuidas need töötavad,” räägib ta. Küll aga on ta veendunud, et kui sellist torkimist järjekindlalt harrastada, tasub see ühel hetkel kuhjaga ära. „Sa hakkad väga hästi aru saama, miks mingi aehnoloogia järgmine põlvkond on just selline, miks need asjad on just nii tehtud. Sa tead kolme-nelja eelmist põlvkonda ja asju, mis olid valmis, aga mida kasutati vähe või millest üleüldse maailm ei saanud aru, miks need vajalikud on.” Siit edasi leiab Gunnar, et iga hea programmeerija peaks end pidevalt uute asjadega kursis hoidma ja pidevalt uut tehnoloogiat torkima, sest kunagi ei või teada, kus see kasuks tuleb. „Praegu ei ole ju raske enam kursis olla, sul on võimalik põhilised infovood kas või endale taskusse tellida,” räägib ta. „Programmeerija jaoks ei tohiks Eestis ju midagi võimatut olla. Oma erialale olulist raamatut saab näiteks õhtul kodus ka lugeda. Kui sa igal õhtul vaatad kolm tundi vähem telerit, siis arvestades, et kuus on 20 tööpäeva, teeb see 60 tundi. No olgu, võtame tagasihoidlikumalt, 40 tundi kuus, aga see on ikArvutimaailm nr 11 (186) november 2011 63


inimesed

Kui Gunnar peaks minema praegu laia maailma tööd otsima, oleks tal enda arvates kõige rohkem kasu MVP-tiitlist.

kagi päris palju aega.” Olles näinud, kuidas tehakse süsteeme Eestis ja mujal riikides, on Gunnari jaoks siin selge vahe sees. „Mujal proovitakse teha nii, et kõik oleks võimalikult hästi tehtud. On palju osapooltevahelist suhtlemist, asju ei tehta nii kiiresti ja sul on oluliselt väiksem stress,” räägib ta. „Kasutegur on see, et need asjad töötavad väga kaua aega ja on vähem probleeme. Kui sa võtad olulise süsteemi ja ehitada selle iga kolme kuni viie aasta tagant täiesti ümber, siis kulutad sa sellele ju väga palju raha.”

Võitlus katastroofiga Gunnari sõnul on ka paljude Eestis tehtud infosüsteemide puhul küsimus selles, kui kaua see vastu peab ja millised on selle ülapidamiskulud näiteks kümne aasta peale. „Kas ühe väikese muudatuse tegemine mõne aasta pärast on tunnike tööd või tuleb välja, et see maksab 20 000 eurot?” küsib ta. „Ma ei usu, et inimesed, kes on võtnud programmeerija elukutse, on ülemakstud süvapohhuistid. Kindlasti nad tahavad olla tublid, aga see tõuge, mille peaks kool andma ja töökohad, kuhu nad pärast kooli lähevad, on see, mis on minu arvates läinud natuke nihu.” Pärast seda, kui Gunnar Datelist viis-kuus aastat tagasi ära tuli, lõi ta oma firma, Developers Team. 2006 alustas ta Developers Teami blogiga, mida paljud Eesti IT-maailmast hästi teavad ning 2008. aastal sai esimest korda Microsofti 64 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011

MVP-ks (Most Valuable Professional) ehk liitus klubiga, kuhu Eestist kuulub vaid kümmekond inimest ning maailmas 4000. Just sellest on talle palju kasu olnud, see on avanud talle palju uksi ning kui ta peaks praegu kusagil maailmas IT-alast tööd otsima, usub ta ise, et just tänu MVP-tiitlile ei tekiks tal erilist probleemi ükskõik millises maailma nurgas ka tööd saada. MVP-tiitli saamiseks peab kandidaadil olema ka mingi avalik väljund, näiteks blogi või foorum, kus ta aktiivselt teistele nõu annab või ajakirjandusväljaanne, kus ta artikleid avaldab. Niisiis on Gunnaril lisaks Developers Teami blogile juba mitu aastat ka inglisekeelne programmeerimisalane blogi (weblogs.asp.net/gunnarpeipman). „See on täiesti kenasti toiminud,” räägib ta. „Ükskord ma hakkasin selle püsilugejaskonda uurima ja leidsin sealt tippklassi tegijaid. Samuti on see toonud mulle väga häid kontakte.” Viimasel ajal on Gunnar eelkõige Eestis tuntuks saanud hea SharePointi-asjatundjana. Tema blogist või Facebooki-lehelt võib aeg-ajalt leida ohkeid mõne SharePointi-süsteemi kohta, mis on sassis kui pudru ja kapsad ning mida tema on palgatud korda tegema. „SharePoint on lihtsalt üks katastroofidest, mida ma tunnen,” ütleb Gunnar ise. „SharePoint müüakse maha seetõttu, et ta näeb ilus välja. Kasulik asi, aga sisemiselt keerukas.”


Õlu, hea söök ja hevi – kõik lemmikud ongi ühele pildile sattunud. foto: Lauri Kreutzwald

Gunnar võrdleb SharePointi suure koletisega ning kui mõnele äsja ülikoolist tulnud noorele programmeerijale antakse klaviatuur kätte ja kästakse tal üksi selle koletise vastu astuda, siis on selge, et sealt midagi head tulla ei saa.

Karukoopas on tore elada „Kõige halvemad juhtumid on need, kui on parasjagu suur lahendus, mille on ehitanud mingid vennad, kes ei tea ise ka, mida nad teinud on. See kõik töötab, aga seisab ühe õlekõrre najal ja kui see õlekõrs ära võtta, siis vajub kogu ülejäänud tsivilisatsioon ka järele,” räägib Gunnar. Praegu ehitab Gunnar koostöös ühe Soome firmaga Eestisse programmeerimismeeskonda, mõnel päeval paneb ise koodile käed külge ja mõnel päeval jookseb ringi ja organiseerib. „Mulle meeldib see karukoopa moodi pime ja lumehangedega Eesti palju rohkem,” ütleb ta, kui küsin, miks ta juba kuhugi soojemasse kliimasse ära pole kolinud. „Kindlasti on hea vahelduseks mõni aasta kusagil ära käia, aga praegu mul on siin niigi palju põnevat tegemist. Ma käin hea meelega seminaridel, loon uusi kontakte ja pagan teab, mis neist välja kasvab.” Seni aga elab ta Tallinna südalinnas, kolis just suuremasse korterisse, lisaks perekonnale on tal veel lemmikloomaks kaks jänest. Miks kaks? „Noh, nad saavad siis koos seda jänesevärki ajada, mis neil parajasti ajada on.”

Minu tööpäev

Jõuan hiljemalt kell 10 kontorisse, loen meilid läbi ja saadan vastused. Edasi tavaliselt on vaja programmi kirjutada, mõnda hätta sattunud SharePointi ravida ja kolleege nõustada. Kind­ lasti leidub igasse nädalasse ka mõni koosolek või nõupida­ mine. Teinekord jääb hilisõhtusse veel tegemisi, sest inimeste tööajal ei tohi süsteemid tõrkuda. Aeg-ajalt on vaja Soomes komandeeringus käia.

Minu puhkepäev

Kui mul on päris vaba aeg, siis mulle meeldib niisama mööda õllesaale ringi kolada ja seni proovimata jooke ja sööke katseta­ da. Mulle meeldib Põrgu väga. Seal on head õllesnäkid. Kui tuju tekib, käin ka hevifestivalidel. Saksamaal on igal su­ vel Wacken Open Air, Euroopa suurim, kus mulle meeldib käia.

Henrik Roonemaa Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011 65


minu arvutimaailm

Tiit Tammiste EMT tehnoloogiadivisjoni direktor Tiit Tammiste teab hästi, mismoodi ligi 20 aastat tagasi Arvutimaailm alustas. Kuidas ta aga veel varem tee IT juurde leidis, seda kohe küsimegi. Esimene kokkupuude arvutiga? Tehnikaülikooli II ühiselamu arvutisaalis oli Nairi, sinna tuli valemi arvutamiseks programm kirjutada. Mäletan, et arvutuskeskuse tüdrukute käest sai šokolaadi eest kaubeldud andmete sisestamiseks vajalikku perfolinti. Esimene oma arvuti? Rootsi sõpradelt „humanitaarabina” saadud pruugitud IBM XT. Kohvrikujuline masin, mida läptopiks nimetada ei saanud, kaalus 15 kilo. Esimene mobiiltelefon? Nokia NMT, magnetiga välisantenn käis auto katusele. Esimene kokkupuude internetiga? Vist 1991, kui Avo Raup kutsus Riigikogu kantselei arvutituppa imeasja vaatama. Varsti sain ka e-postiaadressi. Milline on praegune tehniline varustatus? Töisteks toimetamisteks Lenovo X200, lühematel reisidel püüan iPadiga hakkama saada. Kõige halvem IT-ga seotud kogemus? Suvel äikesetormis Hiiumaale purjetades lõpetas kaardiplotter paduvihma toimel töö. Juhendasin tormijope alt iPadilt merekaardi abil karidest mööda. Õnneks läks. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Olen üsna suur e-postisõltlane, loen seda tihti telefonist, iPadist ja koduarvutist. Uudisteportaalid Postimees ja Delfi on ka sagedased, mida külastan. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Arvuti on kogu päeva kaasas. Liiga suur osa minu meelest. Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat? Olen. 1980ndate keskel oli see ainuke võimalus tarkvara hankida. Ühiskond seda väga piraatluseks ei pidanud ka.

Foto: Helin Loik

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 7.12

◊◊ Kas järgmisel aastal läheb mobiilne internet paremaks ja kiiremaks? ◊◊ Selgub aasta äritelefon – testimised juba käivad! ◊◊ Kui head ja vastupidavad on uued odavamad äriklassi sülearvutid – proovime järele.

66 Arvutimaailm nr 11 (186) november 2011


seest mitmetuumaline,

pealt päris kenakene -Ordi vanasõna

Ordi Enduro i3365B+

Teise põlvkonna Intel® Core™ i3-2330M protsessor, 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 500GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel® HD3000 graafikakaart, kaal 2,5 kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, VGA, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

499 €

699 €

899 €

Ordi Enduro i 5298B+

Ordi Enduro i769TB Plus+

Teise põlvkonna Intel® Core™ i5-2410M protsessor, 15,6” HD (1366x768) LED matt ekraan, 750GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, 2GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 5,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/ MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Teise põlvkonna Intel® Core™ i7-2630QM protsessor, 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 1000GB kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, 2GB Nvidia GT555M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Ordi soovitab teise põlvkonna Intel® Core™ i7 Protsesorit

www.ordi.ee Pakkumine kehtib kuni 30.11 või kuni kaupa jätkub! Pildid on illustreerivad.

Ordi salongid: TALLINN: Narva mnt 31, tel 663 0530; Pärnu mnt 142, tel 657 7870 PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450 TARTU: Küüni 5B, tel 737 7855; Betooni 9, tel 738 5700 NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448 Intel, the Intel Logo, Intel Inside, Intel Core, and Core Inside are trademarks of Intel Corporation in the U.S. and/or other countries.


SINU DIGIPOOD

Vþimas ja tÜÜkindel äriklassi sßlearvuti! Lenovo ThinkPad Edge 15

459.kuumakse alates 48 kuud

14.44â‚Ź

749â‚Ź

t FLSBBO w -&% t *OUFM $PSF J QSPUTFTTPS . ()[ t (# NĂŠMV t (# LĂœWBLFUBT 5IJOL7BOUBHF "14 LBJUTFTĂ TUFFN t %7% LJSKVUBKB t LVOJ .# *OUFM )% HSBBĂś LB t TLBOEJOBBWJB BTFUVTFHB QSJUTNFLJOEFM LMBWJBUVVS t WFFCJLBBNFSB t #MVFUPPUI t 8J'J t Y64# t F4"5" t )%.* t 7(" t LBBM LH t 8JOEPXT )PNF 1SFNJVN t 0Ăł DF 4UBSUFS t BLV UÚÚBFH LVOJ UVOEJ KB NJOVUJU

www.klick.ee 24h avatud e-pood Rohkem infot ja parimad pakkumised

Mahatþmmatud hindade näol on tegemist toodete tavahindadega. Kampaania kestab 01.11.2011 - 30.11.2011. Kaupa on piiratud koguses. Kþik pildid on illustratiivsed

TALLINN: Viru Keskus 6668160 | viru@klick.ee; Kristiine Kaubanduskeskus 6668116 | kristiine@klick.ee; Rocca Al Mare kaubanduskeskus 6668155 | rocca@klick.ee; Ăœlemiste Kaubanduskeskus 6668159 | ulemiste@klick.ee; Järve Kaubanduskeskus 6668154 | jarve@klick.ee; Lasnamäe Centrum 6668128 | mustakivi@klick.ee; Mustika Kaubanduskeskus 6668151 | kadaka@klick.ee; Sikupilli Kaubanduskeskus 6668156 | sikupilli@klick.ee; TARTU: Tasku keskus 666 8163 | tasku@klick.ee; LĂľunakeskus 6668153 | lounakeskus@klick.ee; Kaubanduskeskus Eeden 6668164 | eeden@klick.ee; PĂ„RNU: Kaubamajakas 6668152 | parnu.papiniidu@klick.ee; VILJANDI: Viljandi Centrum 6668166 | viljandi@klick.ee; JĂ•HVI: Kaubanduskeskus Tsentraal 6668168 | johvi@klick.ee; RAKVERE: PĂľhjakeskus 6668177 | rakvere.pohjakeskus@klick.ee; VALGA: Valga Maxima 6668121 | valga@klick.ee; PAIDE: Ringtee 2, 6668124 | paide@klick.ee; KURESSAARE: Auriga Keskus 6668117 | kuressaare@klick.ee; VĂ•RU: Kagukeskus 6668173 | voru@klick.ee.


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.