Arvutimaailm 10/11 by Arvutimaailm

Karateka Tõnis Saag ehitab ainulaadset digitaalset treenerit

MeeGo ja Asuse EEE PC X101 kohtusid vaid hetkeks Windows 8 – Heiki Tähis teeb selgeks, mida tasub oodata Reportaaž viib meid metsade taha targalt töötajateni

Kelle käes on punane nupp? Lugu sellest, kuidas Arvutimaailm otsis, kas ja kes saab Eestis anda käsu internet välja lülitada

Hind € 2,79 / 43.65 Nr 10 (185), oktoober 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures testis proovisime kolm aastat vanu sülearvuteid

TomTom – alati õigel teel

Ainulaadsed omadused ja eelised: t t t t t t t t t t

Hääljuhtimine Käed-vabad helistamine Bluetooth®-i abil Integreeritud paigaldus koos puuteekraaniga Eelnevalt paigaldatud fikseeritud kaamerate funktsioon Usaldusväärsed saabumisajad IQ Routes™ (IQ marsruudid) abil Täiustatud teedejuht annab lisaselguse keerulistes liiklussõlmedes navigeerimisel Rikkalikumad, kõige üksikasjalikumad kaardid Map share™ (kaardi jagamine) - korrigeerige oma isiklikku kaarti ja hoidke oma seade värskeimate andmetega Kaardi uuendusteenus: 1 aasta tasuta Via 120 puhul Kaardi uuendusteenus: 2 aastat tasuta Via 125 puhul

bajtel

Navigate to success

Official TomTom distributor in Baltics

Foto: istockphoto

oktoober 2011 fookus

LABOR

Kelle käes on Eestis punane nupp?

34 Asuse uues EEE PC-s asub

Otsime, kas Eestis on kellelgi õigus ja võimalus anda käsk näiteks rahutuste korral terve riigi internet välja lülitada.

39 LG-lt odav

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: kas võtaksid täpitähtedega domeeni? 7 Eksperdid hindavad: mobiilne Swedbank.ee 8 Kaido Kikkas selgitab, mis on tehnosuhtlus UUDISED 10 15 aastat kodumaist NETI otsingut 14 Uus ja vanad: Amazoni odav

MeeGo 36 Dolphin – uus viipebrauser

i-seadmetele 37 D-Link võtab elektrijuht-

mest internetti 38 Kaspersky – raskekaaluline

turvaja arvutile

äritelefon Optimus Pro

Suures testis võtsime testiks liisingufirmale tagastatud kolmeaastased sülearvutid. Foto: Kalev Lilleorg

lugemistahvel teiste seas FIRMA 22 Kui arvutil on trauma – ATrauma

tõttab appi R E P O R TA A Ž 28 Targa töö tegijatel Põhja-Eesti

metsade taga külas LAHENDUSED 46 Kuidas Adwordsiga silma paista? 48 NFC tuleb telefoni ja rahakotti 50 SAP pakub IT-kalkulaatorit 51 Forsquare ja äri 52 Windows 8 – mida oodata?

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud, Twitter, blogid ja

foorumid 58 Seltskond vanu arvuteid taastamas 60 Tõnis Saag, sportlikust

Sportlyzerist 65 Tele2 piirkonnajuht Niklas Sonkin

Tallinnas 66 Minu arvutimaailm: Jaan Priisalu

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 3

toimetuse lehekülg

Kui elekter kaob Oktoobri alguses juhtus see, mida kirjeldati Zone’i blogis kui süsteemiadministraatori suurimat õudusunenägu: rahustav ventilaatorite surin lakkab ning saabub pimedus, mida lõhestavad vaid rohelised EXITavariilambid uste kohal. Sellist asja ei saa ju ometi suurtes serverikeskustes juhtuda? Aga saab küll, näitas Linxtelecom. Kuigi ajakirjanikele näidatakse pressiüritustel riidekapi mõõtu UPS-e, samas seisvaid kollaseks värvitud täiesti uusi diiselgeneraatoreid, mitmest alajaamast tulevaid elektrikaableid, uputuse- ja tulekaitsesüsteeme, on ühel hetkel maja pime. Kuidas? Seekord ühe lihtsa vidina vea pärast – generaatori termokaitse ei pidanud koormusele vastu ja „põles” lihtsalt läbi. Oli katkine eksemplar, nagu Linxtelecomist selgitati. Seega endiselt kehtis vana anekdoot, kus Wikipedia ütleb: „Ma tean kõike!”, Google ütleb: „Ma võin kõik selle üles otsida!”, Internet ütleb: „Te olete kõik ilma minuta kasutud!” ja elekter ütleb: „Te rääkige, rääkige aga.” Elisa avas oma teise n-ö tuumikvõrgu juhuks, kui ühega midagi juhtub, ilmselt ka teised suured tegijad ehitavad pankade eeskujul varukeskusi. Mis aga juhtub serverikeskustega siis, kui saabuma peaks kauaoodatud suur päikese magnetpurse, seda me jälle ei tea. Või vajutab keegi punast nuppu?

KAIDO eINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Kaanepilt: iStockphoto

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

Uus Prestigio MultiPad 3G tahvelarvuti! Prestigio, dünaamiline rahvusvaheline IT ja CE toodete tootja, kuulutas äsja välja oma uusima 3G tahvelarvuti, Prestigio MultiPad PMP7074B3G turule tuleku.

Prestigio MultiPad PMP7074B3G on kolmas mudel 7-ndast MultiPadide seeriast, millel on ka 3G omadus. Tänu sellele suudab see tahvelarvuti anda ligipääsu internetile kõikjalt. Lisaks paljudele teiste atraktiivsete omaduste toetab uus MultiPad ka telefonikõnesid ja sellel on sisseehitatud GPS vastuvõtja! Uus Prestigio PMP7074B3G on õhuke ja kerge, kuid sealjuures piisavalt võimas, esindades kaasaskantavate meelelahutusseadmete uut generatsiooni. Sellel on 7-tolline mahutundlik multi touch puuteekraan ja kõrge jõudlusega ARM Freescale 800MHz CPU 3D riistvara. Prestigio MultiPad näitab kvaliteetselt videosid ja demonstreerib suurepärast mängugraafikat. Uus tahvelarvuti on varustatud koguni 2 kaameraga, 3.0 MP kaamera seadme tagaküljel, millel on LED flash ja 0.3MP seadme esiküljel asuv kaamera videokõnede jaoks. MultiPad’il on 512 MB RAM ja 4GB sisemälu, mida saab microSD kaardiga suurendada kuni 32 GB. Tänu Adobe Flash ühilduvusele ja 3G, Wi-Fi ning Bluetooth ühenduvusele, saad nautida veebis surfamist täiel rinnal. Android brauser, millel on ka hääleotsingu võimalus, annab lauaarvutile sarnase kasutusmugavuse: Saad korraga avada mitmeid tab’e, seadistada privaatsust, teha märkmeid ja vaadata oma brausimisajalugu. Seade töötab Android 2.3 Gingerbread operatsioonisüsteemil, mis pakub palju lahedaid võimalusi ja ligipääsu üle 200,000 Android Market’i rakendusele. See annab tõelise vabaduse muuta oma MultiPadi just selliseks nagu sulle meeldib. Prestigio MultiPad PMP7074B3G täidab kõik kaasaskantava meedia vajadused. Seade on ühilduv kõikide audio, video ja pildifaili formaatidega, võimaldades nautida kõiki meediafaile kus ja millal iganes seda soovid. Seadmega saad kaasa suure hulga eelinstalleeritud tarkvara lisasid: Populaarsed rakendused, nagu YouTube, Facebook, Twitter, Gallery, Maps, jne., samuti palju tuntud mänge nagu: (Angry Birds, Raging Thunder, Solitaire, Male). Lisaks on Prestigio MultiPad’il eelinstalleeritud Office Suite Pro, mis ühildub kõigi Microsoft Office 2003/2007 ja 2010 failidega. Lihtsa ikooni vajutusega leiad juurdepääsu kõigile rakendustele, mis kuuluvad selle teema alla. Nt. vajutades “Mängud” MEELELAHUTUSE kategoorias, avaneb aken kõikide instal-

leeritud mängudega. Ikoonide all on ka Prestigio poolt valmistatud widget, mis kuvab kasutaja poolt valitud asukoha ilmateate, RSS uudistevoo ja kellaaja, millel on mitu funktsiooni nagu äratuskell, stopper jne. Millal müügis ja palju maksab? Prestigio MultiPad PMP7074B3G jõuab eeldatavasti turule oktoobri teises pooles soovitusliku jaehinnaga EUR 249.

Prestigio bränd pakub eksklusiivset kombinatsiooni elegantsist, kõrgest tootekvaliteedist,arenenud tehnoloogiast ja disainist enam kui 70-s riigis. Prestigio eesmärgiks on pakkuda parimat elukvaliteeti taskukohaste luksustoodete abil neile, kes naudivad nüüdisaegset elustiili. Oleme pühendunud innovatiivsete ja usaldusväärsete toodete valmistamisele, et rahuldada üha kasvavat modernsete IT-toodete ja elektroonikaseadmete nõudlust.

arvamus scanpix

võitja ja k ao ta ja

∂

Mobiilindus oli selleaastasel ettevõtluse galal edukas. Eesti aasta ettevõtte tiitli võitsid Fortumo ja EMT, üks teeb mobiilimakserakendusi ja teine on mobiilioperaator. Fortumo oli Ettevõtluse Auhind 2011 peavõitja, EMT pärjati kõige konkurentsivõimelisemaks.

∆

E-teenused vedasid septembris mõneks tunniks alt. Seekord ei saanud kaardikeskuse rikke tõttu 24. septembril kolm tundi kasutada üle maailma Eestis välja antud VISA pangakaarte. Turistidel jäi restoranis arve maksmata, hotellist ei lastud selle aja jooksul minema ja mõni pidi lennupileti ostmiseks sularaha kokku laenama.

va s ta ss eis

Kas täpitähtedega domeeninimel on mõtet?

JAH

JANAR KALMUS

RAIMO SEERO

Meie ettevõttel on kõlav, täpitähti sisaldav nimi: Võlakütid. Tegevust alustades ei olnud täpitähtedega domeen võimalik, seetõttu palusime külastada veebiaadressi kujul volakytid.ee ning volakytid.com.

Täpitähtedega domeeni puhul pidage meeles, et tegu on peamiselt kodusele turule mõeldud veebiaadressiga. See ei saa olla firma primaarne või ainuke domeen, sest meiliaadressina on see kasutuskõlbmatu.

Võlakütid OÜ müügijuht, juhatuse liige

Uptime’i tehnoloogiajuht

See tähendas aadressi tähthaaval etLisaks elab Eestis suur hulk teisest rahteveerimist ning mõnigi klient ei leidnud vusest inimesi, kellele on täpitähtede siseslehte üles. Täpitähtedega domeeni registtamine problemaatiline – vene või inglise reerisime esmakordselt 2009. a detsembasetusega arvutiklaviatuuril ei ole näiteks ris .eu lõpulise domeeniga. Paljud kliendid olemas õ-tähte. kirjutasid internetilehitÄrgem unustagem ka sejasse täpitähti esmanutitelefonide üha suuKALMUS: Google’i- renevat osakaalu interkordselt just meie lehele poolne soovitus neti tarbimises. Kui eestulemiseks. Olime üks esimestest, tikeelsest nutitelefonist on seisnenud kes täpitähtedega .ee dovõlute veel kuidagi puuveebiaadressi meeni kasutusele võttis. duva täpitähe välja, siis Täpitähtedega dovõi ingliskeelsest märkimises kujul venemeeninime kasutusetelefonist vaevalt küll. xn--vlaktid-10a0e. levõtmine pole siiski Kasutajale ebamugav probleemideta. Gmail veebileht aga jääbki küeu. ei suuda @võlakütid. lastamata. ee aadressile kirja saaTäpitähtedega dota. Peame alati juhtima meeni kasutamisel sootähelepanu, et teatud alles hoida firma SEERO: Kasutajale vitan teenusepakkujate vavana domeen või võtta ebamugav hendusel saates ei pruukasutusele ka teine, nigi kiri kohale jõuda. mekujult identne, ent veebileht Google’i-poolne sooviilma täpitähtedeta veraga jääbki tus on veebiaadress kusioon. jul xn--vlaktid-10a0e.eu. Väike täiendav kulu külastamata. Kuigi täpitähtedega kahe domeeni haldadomeeninimega esineb mise eest tasub ennast tehnilisi probleeme, tuleb tõdeda, et meie kindlasti ära, sest ainult nii võite kindlad ettevõte on uuest nimest kindlasti kasu lõiolla, et ükski oluline kontakt ei jää domeeganud ja peame seda õigeks otsuseks. niprobleemi tõttu tulemata.

6 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

ku u t sita at

Pidage meeles, et vestlus on põhimõtteliselt sama nagu omavahel ühendatud Facebooki staatuste uuendamiste jada.» Borowitz Report tuletas meelde, kuidas suhelda, kui elektrit ja netti pole.

ek s p erd id h in davad

Arvutimaailma esimene mobiilse veebi hindamine – Swedbank sai valitud kui üks kasutatavamaid ja siledamaid mobiilile optimeeritud lehekülgi.

Mobiiliga edukalt pangas Swedbank.ee näeb nutitelefoniga külastades välja hoopis teistsugune ja väikese puutetundliku ekraani jaoks sobivam kui tavaline veebileht. Ekspertide arvates on tulemus üsna hea.

HeGLE SARAPUU

TAJO OJA

Trinidad Consultingi konsultant

ePP-KRISTIINA KeeROV

Fraktal, disainer

Neticomi turundusspetsialist K A S U TATAV U S

DISAIN

Mobiiliversioon veebist on piisavalt funktsionaalne ning esmapilgul väga lihtne. Siiski jääb mõnikord päringu tulemus ekraanist välja ega anta ka vihjet selle kohta, et tuleks allapoole kerida. Huvitav oleks teha veel statistikat kasutajate hulga kohta, kes saavad pangaautomaadi otsimisel esimesena veateate piirkonna valimata jätmise kohta.

Kas Swedbank oleks võinud lisada siia rohkem võimalusi? Loomulikult. Selle asemel langetati õige otsus ning tehti küll vähe, kuid väga hästi. Kõik vajalik on õiges kohas, paari intuitiivse vajutuse taga. iPhone’i peal on animatsioonid küll kohati veel ebaühtlased, kuid kokkuvõttes on meie ees kindlasti Eesti üks parematest mobiiliveebidest.

Lihtne ja piisavalt funktsionaalne.

Hoiab lippu kõrgel. Vähe, aga hästi tehtud.

KO OD JA SEO

Kellegi hool ja vaev paistab selgelt välja – lahendus tundub olevat üsna mugav ning hästi kättesaadav. App’i ehk rakendust tahaks eraldi kiita! Minu kui enamasti mitte-mobiilse veebikasutaja jaoks on tehtud töö tubli ning Swedbank oma ülesannete kõrgusel. Küll aga oli ühel päeval probleemid Swedbanki sisse pääsemisel.

Asjad saab tehtud, olen rahul.

hinne kokku: 5 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 7

arvamus

Mida tähendab tehnosuhtlus? Seda võõravõitu nime – tehnosuhtlus – kannab üks Eesti Infotehnoloogia Kolledžis (EIK) õpetatavast neljast erialast ning seni on EIK ka ainus koht, kus seda Eestis õppida saab. Lõpetajaid on nüüdseks mõnekümne ringis.

Kaido Kikkas filosoofiadoktor IT Kolledži õppejõud

Mis on ikkagi tehnosuhtlus? Ei ole eriline saladus, et IT-inimese stereotüüp on nohik, kes on küll üsna tark, ent samas mitte just särav suhtleja. Ehkki tegelikult on palju ka selliseid IT-inimesi, kes sellele arusaamale ei vasta, on IT nagu ka teiste head eriharidust nõudvate erialade juures vaja ühenduslüli selle ala asjatundjate ning n-ö tavaliste inimeste vahel. IT ( ja kogu tehnoloogia) vallas peaks seda rolli täitma tehnosuhtlejad.

Mitte ainult IT-teadmised Hea tehnosuhtleja peaks olema laiapõhjaliste teadmistega käsitletavast tehnoloogiavaldkonnast, teiselt poolt aga tundma näiteks ka majandust, meediat, turundust ja suhtlemispsühholoogiat ning olema ametinimetusele vastavalt hea suhtleja nii kõnes kui ka kirjas. Ta peaks valdama võõrkeeli ning suutma nendest ja nendesse erinevaid materjale tõlkida, samuti tundma piisavalt erialast juriidilist sfääri (tehnoloogiamaailmas on selleks eeskätt autori- ja patendiõigus, aga ka lepingud, litsentsid jm). Mõeldes sellise spetsialisti juures kitsamale spetsialiseerumisele, võivad tulla kõne alla näiteks järgmised rollid (mis võivad ka omavahel põi-

muda):  IT-inimene – ideaalis oleks tegu sedasorti „itimehe” või „-naisega”, kes suudab muude valdkondade inimestele IT ja sellest rääkivad „patsiga poisid” arusaadavaks teha. Ehkki ka IT-inimese profiil on üldisemas plaanis viimastel aastatel tugevasti laienenud, vajatakse siin ikkagi oma valdkonna tõelisi spetsialiste.  Mänedžer (alam- või keskastme juht) – siin kuuluvad IT-huumori klassikasse naljalood sellest, kuidas häkkerid ja pintsaklipslased omavahel suhtlema peavad (kaks head näidet sedalaadi kirjutistest on aadressil www.seebs.net/faqs/hacker.html ja www.seebs.net/faqs/manager.html). Tihti on vaja inimest, kes suudab esmalt panna need kaks inimest üksteisest üldse aru saama („Kle, ketas lendas eile.” – „Kanterist räägid või?”), seejärel teineteist sisuliselt mõistma ja viimaks võrdväärsete ja teineteist

IT-inimese stereotüüp on nohik, kes on tark, ent mitte särav suhtleja.» respekteerivate partneritena tööle. See ei ole tihti just kerge ülesanne.  Juriidiline spetsialist – ehkki päris juristi oskusi ja teadmiste sügavust ei saa tehnosuhtlejalt eeldada, võib tema oskustest sageli lihtsamate küsimuste lahendamisel piisata. Tehnosuhtleja peab tundma patentide, litsentside, kaubamärkide, autoriõiguse jms põhitõdesid piisaval määral, et

8 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

Üks tehnosuhtleja tegevustest on aidata kasutajaid ja rääkida inimkeeles, mis on tehnoasjade kõhus. FOTO: (CC) Silvio Sousa Cabral

selles vallas orienteeruda ning lihtsamaid probleeme lahendada. Eriti on see muutunud aktuaalseks Web 2.0 ajastul, kus näiteks litsentside paljusus on märgatavalt kasvanud.  Personalitöötaja-psühholoog – mõneti sarnane roll mänedžeri omaga, kus sisaldub ka juriidilise spetsialisti komponent. Üheks oluliseks tegevusvallaks võiks siin olla võitlus tehnoloogiaga seonduvate levinud eksiarvamustega.  (Toote)disainer – tehnoloogiliste toodete disain on taas üks neid kohti, kus „siga ja kägu” tüüpi arusaamatusi kipub esinema. Paadunud tehnoloogiainimene kipub sageli pidama oluliseks üksnes funktsionaalsust ja jätab kasutajapoole unarusse, kunstitaustaga disainer seevastu võib asuda taga ajama üksnes esteetilist elamust ja uudsust ning seejuures jätta prak-

Tüüpilist tehnosuhtlejat pole olemas. Seega ei aita ka „tüüpilise tehnosuhtleja” prillide hankimine, et friigim välja näha. FOTO: (CC) Tomotaka Nagata tilise vaate piisava tähelepanuta. Üks võimalikke tehnosuhtleja rolle oleks tuua need kaks „keskele kokku” ehk kasutatavuse temaatika juurde.  Kirjutaja/dokumenteerija – see on roll, millele keskendub suur osa senistest tehnosuhtlusega tegelevatest õppekavadest. Tihti on ka siin tegu skaalaga, mille ühes otsas on tehniline täpsus ja teises otsas „inimkeelsus” – ideaalis on dokumentatsioon aga mõlemat. Lisaks on nüüdseks tegu juba laiema valdkonnaga – peaksime rääkima sisuloomest (sh veeb ja erinevad esitlusmaterjalid).  Kroonik-arhivaar – kui vanasti kirjutasid kroonikaid üksikud targad

hallhabemed, siis tänapäeval blogib iga naga. Ent mida kiiremini liigub aeg, seda olulisem on selle kulgu fikseerida – vastasel juhul riskime „suure pildi” kaotsiminekuga, samuti tekib oht sattuda rumala inimese rolli, kes peab õppima iseenda vigadest (selmet teiste omadest õppida). Sellesse rolli astunud tehnosuhtleja peab suutma kombineerida hea ajaloolase tervikuja suunanägemist, kirjaniku jutujooksu ning dokumenteerija täpsust.  Koolitaja – liiga paljudel õpetajatel puudub üks tehnosuhtlejale vajalik põhiomadus, suutlikkus ajaga sammu pidada. Tehnoloogiavaldkonnas tegutsevale koolitajale on ühtviisi

vajalikud nii häkkeri tehniline taip, uudsusetaotlus ja positiivne jonn kui ka hea pedagoogi kannatlikkus, karisma ja suhtlemisoskus. Mis veel oluline – ta peab suutma olla „oma” väga erinevat liiki kuulajatele.

Amet kui legokast Kõigest eelnevast tuleb oluline lõppjäreldus – „tüüpiline tehnosuhtleja” on absurdne termin. Pigem on selle eriala näol tegu legokastiga, kust iga huviline peab endale sobiva tulemuse ise kokku panema. Ent just see võibki olla selle valdkonna üks suuri proovikive, millega edukas toimetulek võib anda suurepäraseid tulemusi.

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 9

uudised 71% internetis

Statistikaameti andmetel oli selle aasta esimese kvartali seisuga internetiühendus olemas 71 protsendil Eesti leibkondadest. Püsiühendust tarbisid aga 2/3 leibkondadest ehk 66 protsenti. Internetiühenduse ja püsiühenduse kasutajate hulk enam kiiresti ei kasva, aasta jooksul lisandus vaid mõni protsent uusi kasutajaid. Küll aga on kiiremini kasvama hakanud mobiilse interneti kasutajate hulk.

+29% arvuteid

Uuringufirma IDC andmetel kasvas teises kvartalis Baltimaade arvutiturg 29 protsenti võrreldes aastataguse ajaga, ulatudes nüüd 92 000 tooteni. Teises kvartalis müüdi Eestis 24 000 arvutit ehk 35,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi, Lätis 29 000 (+37,2 protsenti) ja Leedus 27 000 (+20,5 protsenti). Müügikasvu juhtisid oodatult mobiilsed seadmed – need moodustasid 67 protsenti kõigist müüdud arvutitest.

TTÜ avas esinduse USA-s Räniorus Tehnikaülikool on nüüd esindatud seal, kus asuvad maailma tehnoloogiahiiud – 22. septembril avati esindus San Franciscost lõunasse jäävas Räniorus ehk Silicon Valleys. Naabriteks on TTÜ-l maailma suurimad IT-firmad nagu Microsoft, Google, Yahoo, IBM, Intel jt. USA esindus asub aadressil 440 N.Wolfe Rd. Sunnyvale, California 94085.

Eesti oma otsimootor Maailmas on vähe riike, kus kohalik otsimootor suudab Google’ile konkurentsi pakkuda. Eesti on üks neist vähestest, kus kohalik on valitsenud.

Aasta innovaator on ZeroTurnaround Konkursi Ettevõtluse Auhind 2011 finaalis võitis Innovaator 2011 tiitli tarkvarafirma ZeroTurnaround. Tarkvarafirma esitas konkursile tarkvaratoote JRebel, mis võimaldab muuta Java programmeerijate tööd efektiivsemaks, vähendades nii tootmiskulusid 16% võrra.

Alguses oli Eesti internet vägagi akadeemiline, nii nagu USAst alguse saanud võrk oma algusaastatel. Kuni 1998. aastani domineerisid ülikoolide veebisaidid, õppejõudude teadusliku sisuga veebilehed ning tudengite osalt asised, osalt juba lõbusamad veebilehed. Kuid juba 1999. aastal tekkis Zone.ee teenus, mis oli teine suurem isiklike kodulehtede majutaja lisaks hot.ee-le. NETI avalehe kasutajate arv tundub praeguseid numbreid vaadates naeruväärne, kuid 1997. aastal oli siiski juba üsna arvestatav, jää-

10 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

des siiski esimestel aastatel alla www. ee-le. Edasi järgnesid igal aastal kasvud kordades. Kui ööpäevas külastas NETI-t 1997. aastal keskmiselt 400 inimest, siis 1998. a juba 2474 (novembris mööduti www.ee otsingust), 1999. aastal 13 621 ja 2000. aastal 32 785. Välismaised otsimootorid ja kodumaised konkurendid enam lähedale ei saanud. Eelmisel aastal oli ööpäevaseid külastajaid juba 400 000, sel aastal on keskmine näitaja natuke langenud, 2009. aasta tasemele: 380 000 külastajat.

Raspberry Pi – arvuti, mis kaob taskupõhja Tehnikavidinad muutuvad järjest pisemaks ja võimsamaks – pole siis ime, et tekivad ka ülipisikesed arvutid, mis põhimõtteliselt koosnevadki oma mõõtmetelt vaid kobarast pistikutest, mille külge ühendada klaviatuur, ekraan, hiir ja võrgujuhe. Üks selline mikroarvuti on Raspberry Pi. Suurbritannias asuva mittetulundusühingu eesmärk on selle mikroarvutiga propageerida arvutiõpetust ja teha ka teadust, kui pisikeseks ühe tänapäevase töötava arvuti võib ajada. Esimene „raud” sai natuke väiksem kui krediitkaart ja on mõeldud televiisori külge ühendamiseks. Ekraanina saab kasutada ka puutetundlikku paneeli. Arvuti hinnaks on planeeritud mitte rohkem kui 25 dollarit. Protsessoriks valiti 700 MHz ARM.

EL uurib lairibainternetti Euroopa Komisjon käivitas koostöös lairibainterneti testimise ettevõttega SamKnows projekti lairiba kvaliteedi kaardistamiseks kõikides ELi liikmesriikides. Vajatakse 10 000 vabatahtlikku, kes aitaksid testi läbi viia. Nad varustatakse seadmega (Whitebox), mis tuleb ühendada oma kodu internetiühendusse.

r NETI sai 15-aastaseks 2000. aasta märtsis saavutas Eesti internet NETI andmetel kõrgpunkti uute veebilehtede tekkimise osas. Selle üheks põhjuseks on ka odavamate ja kiiremate võrguühenduste (ADSL) levik tavainimeste hulgas. Aastal 2002 hakkas NETI kataloogi linkide arv vähenema, sest internetibuumi ajal loodud veebilehed hakkasid tegijate jaoks mõtet kaotama ning osad lihtsalt hüljati. Äriettevõtete osakaal oli NETI algusaastail Eesti internetis tühiselt väike. Peamiselt leidus veidi enam arvutifirmasid, ärikoolituse pakkujaid, pangandust. Muud äriteemad sisaldasid kokku vaid sadakond firmat. Praeguseks on äriettevõtete viidete osakaal NETI kataloogis 59% ehk ca 19 000 linki.

Esimese poolaasta eksisteeris NETI server lauaarvuti tasemel: arvatavasti 486DX või juba esimese Pentium 75/100 MHz protsessoriga. Edasi oli NETI riistvaraks pikemat

NeTI server eksisteeris lauaarvuti tasemel: arvatavasti 486 või Pentium.» aega 200 MHz Pentium II PC. Kõvaketta maht oli paar gigabaiti. Seoses koormuse järsu kasvuga võeti juba Alpha server, peagi veel kaks samasugust lisaks.

NETI on füüsiliselt kolinud neli korda eri serveriruumidesse. Alustati Koorti 15 ruumides Lasnamäel ning hiljem oldi Sõle 14 ruumides. Kuni sügiseni 2006 oli NETI kaudu kõige külastatavam leht SL Õhtuleht. Seejärel võttis koha stabiilselt üle Postimees. Kuid alates sügisest 2009 on kuningatroonil taas Õhtuleht. Delfi on järjest olnud esikümnes, kuid võib arvata, et sinna minnakse suures osas otse, ilma NETI vahenduseta. NETI toimetajaid on aja jooksul ähvardatud, kui pakutud lehte ei lisata nii, nagu soovitakse, kõigi tasandite ülemustega kuni Eesti presidendile kaebamiseni välja. Lisaks on hoiatatud ka jumala karistusega ja põrgusse jõudmisega. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 11

uudised Kalender

arvutima ailm

NMT kohvertelef iTunes jõudis Eestisse 28. septembri varahommikul teatas Poola ajaleht Rzeczpospolita, et Apple’il on plaanis avada iTunesi muusikapood veel kümnes riigis. Kui alguses eeldati, et veebipõhine muusikapood avatakse juba järgmisel kuul, juhtus see veelgi varem, kirjutab Tehnolink.ee. Apple avas kauaoodatud muusikapoed juba septembris. iTunesi muusikapoe hinnapoliitika on lihtne: mida populaarsem lugu, seda rohkem see maksab.

Android teeb iOS-ile ära Euroopas on endiselt populaar seim Symbian (37,8%), kuid Android (22,3%) teeb juba mobiiliplatvormile IOS (20,3%) ära, kirjutab comScore oma uuringus. Android kasvab kõige kiiremini (+16,2%), Symbian kahaneb kiirelt (–16,1% aastas).

18.10 TechDay Swissôtel Tallinnas toimuv TechDay 2011 on suurim Microsofti tehnoloogiakonverents Eestis. Läbi viie paralleelsessiooni pakutakse terve päev tehnilisi koolitusvõimalusi tuntud ekspertidelt. Konverents on tasuline. Vt lähemalt Techday.ee.

28.10 Visioonist lahendusteni Traditsiooniline iga-aastane visioonikonverents tehnoloogiainimestele toimub seekord Tehnikaülikoolis. Peamiseks teemaks on avatud andmed ja konkurentsivõime nii ettevõtte kui ka ühiskonna vaatenurgast. Üritus jätkub ka sel aastal IT-firmade bändide festivaliga Rock Cafés. Vt lähemalt Visioonistlahendusteni2011.ee.

11.11 Teadusmeedia

konverents „Mida?!” Konverents uurib Mida?!-küsimust mitmest aspektist. Kes vastutab info eest, mida ajakirjandus levitab – kas ajakirjanik, infovahendaja või teadlane? Mida saavad teadlased ja arvamusliidrid meedia vahendusel ära teha kriitilistes olukorda des – olgu see siis tuumajaama ehitamine või linnugripp? Üritus toimub Salme kultuurikeskuses.

12 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

NMT sai 30-aastaseks

1. oktoobril 1981 käivitati Stockholmi äärelinnas Hammarbys mobiiltelefonivõrgu NMT esimene saatja. NMT tähendab Nordic Mobile Telephonyt ehk põhjamaade mobiiltelefoni. Sellest algas mobiilside kiire võidukäik. Televerket, millest hiljem sai TeliaSonera, pidas NMT võrku üleval ligi 25 aastat, sulgedes selle 2007. aastal. Eestis pandi NMT pidulikult kinni 2000. aastal. NMT kasutas analoogsidet, mida hakkas välja vahetama turvalisem ja suuremahulisem digitaalne võrk GSM.

Financial Times loobus Apple App Store’ist Et Apple võtab rakendusesisestelt rahaülekannetelt 30 protsenti ja tahab kasutajatest täit ülevaadet, otsustas Briti juhtiv majandusväljaanne Financial Times Apple’i seadmetele mõeldud rakendusest loo-

GuardTime võitis idufirmade konkursi Ajatempliteenust pakkuv Eesti firma Guard Time võitis idufirmade konkursil Innotribe esikoha.

Enam kui saja konkurendi hulgast võitjaks tõusnud GuardTime pälvis auhinnarahana 50 000 dollarit. Innotribe võistlus oli korraldatud enam kui 9700 finantssektori ettevõtet

koondava organisatsiooni SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Teleommunication) poolt. Auhind anti GuardTime’ile kätte 22. septembril Torontos. GuardTime pakub matemaatilistel alustel põhinevat ajatempli teenust, millega saab tõendada dokumentide autentsust. ARVUTIMAAILM

fonist kõnet mõistva mobiilini 5

Robotkoerad hakkavad kõndides sõdima

Glonass sai üle maailma tööle

3. oktoobril viidi kanderaketiga Союз-2.1б orbiidile uue põlvkonna satelliit Glonass-M, millega sai kogu maailm satelliitnavigatsiooniga kaetud. Ühtlasi oli see 24. Glonassi satelliit, mis orbiidil tööle lülitati ja koos sellega rakendus ka kogu maailma kattev Vene navigatsioonisüsteem. buda ja teha oma väljaande kättesaadavaks HTML5-ga, mida saab vaadata igast seda toetavast veebibrauserist. HTML5 versioon on juba saanud 700 000 kasutajat, mis on enam kui Apple App Store’i rakendusel. HTML5 ei nõua eraldi rakenduse laadimist.

Boston Dynamics on valmis saanud esimesed prototüübid robotkoerast – neljajalgsest mehhanismist, mis suudab iseseisvalt liikuda jääl, lumel, kivihunnikus või asfaldil kas rahulikult kõndides või joostes. Loomulikult tunneb kõigepealt nende vastu huvi sõjavägi, aga ka näiteks autotööstus, päästeametid, looduseuurijad. Alloleval videokaadril ronib robotkoer üles lumisest nõlvast, ent suudab püsti jääda ka näiteks jääl.

Lonely Planeti taskutõlk

Lonely Planetil on mobiilirakendus, mis töötab tõlkijana – hääldad ühes keeles (hispaania, prantsuse, saksa jt) sõnumi ja mobiil mängib valitud keeles maha. Võib ka tekstina lause sisse lüüa ja lasta ette lugeda. Netiühendust pole vaja.

Alain Crozier: oleksin tahtnud ise siin õppida Septembris pidas Tehnikaülikooli kuulajatest pungil aulas loengu Microsofti asepresident Alain Crozier, kes oleks heameelega noorena Eestisse õppima tulnud.

Alain Crozier

Crozier heitis pilgu Tehnikaülikoolile ning leidis, et TTÜ on keskkond, mis võimaldab luua suuri asju. „Tehnikaülikool on visiooniga organisatsioon,” ütles

Crozier. Alain Crozieri loengu üks põnevamaid osi oli pilguheit IT arengu lähiminevikku, olevikku ning tulevikku. 1990ndatel oli selge interneti, e-posti, elahenduste, WiFi ja Web 2.0 võidukäik. Praegu elame pilveraalimise ajastul ning ees on ootamas NUI ning HTML/Java suur edu. Palju tähelepanu pööras Crozier pilveraalimisele.

Kuni 90% Microsofti ressurssidest kulub just selle tehnoloogia arendamisele. Kolmas aspekt tema loengus oli innovatsioon. Crozier andis innovatsiooni retsepti: tasakaal leiutus- ja arendustegevuse vahel, andekate ja nutikate inimeste palkamine, pühendumine avatusele ja koostööle, pikaajalised strateegiad, kasu lõikamine segadusest. ALAR KOLK

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 13

uudised u us ja va nad

Amazon tahvlikonkurentsis Maailma suurim raamatute ja muu kauba e-pood Amazon on tuntud oma e-lugeriga Kindle, kuid nüüd kisub nende uus toode Kindle Fire juba tavatahvlite töömaale. Võrdleme neid omavahel.

Amazon Kindle Fire

Barnes & Noble NOOK Color

Apple iPad 2

Hind

ca 150 eurot

30 000 kr

34 000 kr

Ekraan, protsessor, platvorm

7-tolline (1024 x 600), 1 GHz, Android 2.3

9,7-tolline (1024 x 768), 1 GHz, iOS

7-tolline (1024 x 600), 800 MHz, Android 2.2

Paari lausega

Ümberehitatud Android on mõeldud lugemiseks. Puudub 3G ja kaamera, aga hind on üliodav.

Teisest klassist – suure ekraaniga ja asendab ka arvutit. Teistega võrreldes kallivõitu.

Lihtne e-luger, kohendatud Androidiga. Kindle Firega väga sarnane, kehvema protsessoriga.

AMi hinnang

Kui iga asja jaoks ei taha eraldi seadet, siis Fire on e-luger ja tahvel ühes.

Pigem arvuti mobiilne asendaja, kuid töötab hästi ka e-lugerina.

Enne Kindle Fire tulekut valitses NOOK, nüüd peaks hinda langetama.

Fännid tulevad koolidest Tele2 on teinud kõva hüppe ja ületanud 30 000 fänni piiri. Kooliõpilased tegid reklaamides oma töö.

Nimelt kutsus Tele2 kooliõpilasi võitlema selle eest, et Getter Jaani tasuta kontsert nende kooli meelitada. Õpilased on suhtlusvõrkudes suur jõud. Elisa jätkas aga vana

Facebooki pingerida

rada, jagas auhindu. Et iPad 2 on lisaks EMT-le nüüd ka Elisa juures müügil, jagati seda. Ja mis muu ikka paremini ligi meelitab kui see iidol-tahvel. Ega suuri üllatajaid polnudki, vaid Starman ja Elion kerkisid natuke. Starman peibutas mänguga, kus sai endast staarisaade teha. ARVUTIMAAILM

14 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea. 1.

Tele2 Eesti

32 760

3142

+10,6%

Elisa Eesti

28 915

3188

+12,4%

Starman

26 144

670

+2,6%

Photopoint

25 343

–26

–0,1%

AS EMT

19 525

674

+3,6%

Sale24 internetipood

11 728

–12

–0,1%

Elion

10 468

137

+1,3%

arvutikeskus

10 434

–21

–0,2%

LG Electronics Estonia

9608

+0,0%

10.

iShop24.ee

7766

+0,9%

am 10 a a s tat taga si

Steve Jobs 1955–2011

Samsung võidutseb

Muusika! Aastal 2011 hõiskavad muusikafännide blogid: me saame iTunesist osta! Muusika helises arvutimaailmas ka kümme aastat tagasi, kui üheksanda numbri fookusesse võetigi muusika ja arvutid. Kui siis lubati rikkamaks saades ajakirjaga CD kaasa anda, siis nüüd pole seda aegunud andmekandjat enam vaja – saad oma Eesti krediitkaardiga Eestis olles iTunesist helid üle maailma otse oma arvutisse laadida. Ja hiljem kas või nutitelefonis kuulata.

Apple’i asutaja ja juhi Steve Jobsi surmapäeval tekkisid mitmete Apple’i poodide ette spontaansed memoriaalid. FOTO: (CC) Paul Bonugli

Elisa avas teise tuumikvõrgu Tallinna Teletorni all asub nüüd Elisa uus, moodne seadmeruum, kus on dubleeritud kõneside keskjaamad ning mobiilse interneti keskseadmed.

See tagab, et n-ö tuumikvõrgu rike ei võta ära ühendust kogu maal, vaid teine tuumikvõrk suudab kogu koormuse enda peale võtta.

Elisa tehnoloogiaüksuse juhi, juhatuse liikme Markus Nisula sõnul tõstavad Teletornis vastavatud seadmeruumid ja võrgusõlmede dubleerimine teenuste töökindlust. Elisa kaks strateegilist tuumikvõrgu seadmeruumide keskust asuvad geograafiliselt erinevates kohtades. ARVUTIMAAILM

ID-kaardist pole asja saanud Jah, ID-kaart on endiselt varjusurmas, kuid mitte meil siin, vaid USAs. 2001. aastal soovitas Larry Ellison muuhulgas ka Arvutimaailma vahendusel ID-kaart laialdaselt kasutusele võtta, sest see tagab parema turvalisuse ja on ka mugavam kui paks pass, mis kapsaks kulub. Ellison soovitas tavalise plastitüki asemel kasutada krediitkaartidele sarnaseid magnetribaga kaarte (mis siiski ka on lihtsalt võltsitavad) või lausa kiipkaarte, mis on tunduvalt turvalisemad. Praegu võime öelda, et meil on see olemas, aga neil endiselt areneb.

EMT kolmanda kvartali kokkuvõttes oli nutitelefonide müügi osa Eestis juba tervelt 40 protsenti. Eestist on saamas Samsungi-maa: Nokia asemel on troonil esikolmiku kohad haaranud Samsungi Galaxy Ace, Galaxy Gio ja Galaxy 580. Järgnevad Sony Ericsson Xperia X8, Samsung Galaxy S II ja Apple iPhone 4. Esimene Nokia mudel Nokia 5230 on alles kümnes.

Eesti satelliit kosmosesse Eesti tudengisatelliit Estcube-1 peaks kosmosesse lendama 2012. aasta lõpus. Tartu Ülikooli tudengite satelliidile valmistatakse missioonitarkvara Logica programmeerijate poolt, sest kosmoseagentuuri oma tarkvara on veidi vananenud.

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 15

fookus

Foto: istockphoto 16 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

431 280

Nii palju oli Arvutimaailma trükkimineku hetkel Eestist pärit Facebooki-kasutajaid veebisaidi socialbakers.com andmetel, kusjuures naisi 55%, mehi 45%.

Punast nuppu otsides Araabia kevad, rahutused Londonis, mäsu USA-s Wall Streeti ümber: internetis koonduvad meeleavaldajad ja levivad üleskutsed. Aga mis siis, kui see Eestis juhtub? Kas keegi saab anda käsu riigis internet välja lülitada?

Jan Jõgis-Laats Eesti Päevaleht

Majanduskriisi ja sellele järgnenud aeglase taastumise tingimusis, kus Lääne-Euroopas ollakse tunnistajaks sügavasse auku sattunud euroala riikidega ja sellest johtuvalt omakorda tänavatele meelt avaldama kogunenud rahvamassidega, on vägivaldsed vastasseisud võimuesindajate ja protestimeelsete vahel saanud pea igapäevaseks „telemeelelahutuseks”. Vihased demonstrandid on muutunud justkui tavaliseks – tuhanded ja tuhanded inimesed kogunevad tänavatele ning lõhuvad kaupluste, pankade ja tavaliste kontorite klaasist seinu. Põletatakse „kapitalismi kriisi” sünonüümiks kujundatud kommerts asutuste vara, ent ühtlasi ei peeta paljuks ka samaaegselt ühtteist sobivat endaga kaasa haarata. Tõsi, vaid poliitiliste protestide puhul on rüüstamine pigem erand kui reegel. Ent teisalt on nii mitmedki viimase aja massilisteks rahutusteks

üle kasvanud meeleavaldused toonud uuelaadse kategooria – poliitilistel, majanduslikel või sotsiaalsetel põhjustel alanud meelsuse väljendused kasvavad rahvamasside organiseeritud mäsuks, mille käigus politsei riigivõimu esindajana näib esmapilgul justkui võimetu. Kas või meie enese pronksiöö, kus mälestusmärgi ümberpaigutamise vastu protesteerijad lõpetasid oma öö teleriekraanidel ja ajalehtede esikülgedel suitsuplokkide ja tampoonipakkidega süles. Või siis pisut värskem kogemus

enam tähelepanu all elektroonilised suhtluskanalid. Kas kutsutakse inimesi hästiorganiseeritud rakukeste vahendusel SMS-iga vastuhakule või siis jagatakse planeeritavate rüüsteretkede kohta vahetult enne nende alustamist infot veebisuhtluskeskkondade – Twitter, Facebook – kaudu. Ning tuhanded on õhtust õhtusse tänavatel, politsei on vähemasti esialgu võimetu ja kaasajooksikutel on hopsti kodus uus DVD-mängija või siis värskeim Nike’i või Asicsi tossumudel. Suitsudest, alkoholist ja tampoonidest rääkimata.

inglased kaalusid äsja interneti kinni keeramist, aga sündis suur skandaal.»

Ehk piiraks ligipääsu?

Suurbritanniast, kus Londonis politseioperatsiooni käigus hukkunud mehe „toetuseks” korraldatud massikogunemised arenesid kokkupõrgeteks, põletamisteks ja rüüstamisteks, mis kõik said praeguses 24-tunnises meediatsüklis kenasti dokumenteeritud ja elektroonilises ning trükimeedias sadade ühikutena ka kajastatud. Kõrvuti rüüstamisega on selliste masside liikvelemineku puhul aina

Äsja Inglismaa linnasid tabanud rahutuste- ja rüüstelaine käigus esines avatuse ja vaba mõtte kindlaks kantsiks peetud Suurbritannias kuningriigi peaminister David Cameron mõtteavaldusega, kas ehk piirata kriisiolukorras ligipääsu suhtlusmeediale. Politsei ja luureteenistused peaksid selgitama, kas mitte ehk „peatada inimesi, kes just nende keskkondade kaudu suhtlevad ja vägivalda, korratust ja kuritegusid kavandavad”, lausus konservatiivist valitsusjuht Cameron augusti alguses. „Info vaba liikumist annab paljuks heaks kasutada, ent seda saab kasutada ka kurjadel eesmärkidel. Kui inimesed kasutavad suhtlusmeediat vägivalla õhutami-

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 17

fookus

se eesmärgil, peame neid takistama.” Britid küll Facebooki ja Twitterit sel korral ei sulgenud, ent see tekitas palju arutelusid teemal, kas üldse ja kuidas saaks seaduslikult riigivõim info vaba liikumist veebimaailmas takistada. Muidugi, Süüria ja Iraani laadsed diktatuurid leiavad kindlasti sekunditega ka „legaalse” aluse, miks protestijate suhtluskanalid kinni keerata. Ent millised on sellisel puhul seaduslikud kaalutlused ja sammud demokraatlikes riikides, kes peavad kaalutlema nimelt püha infovabaduse ning avaliku julgeoleku vahel ja sellest johtuvalt ka otsuseid langetama? Kas ka meil Eestis on olemas lüliti, kust võrguliiklus soovi korral kinni panna? Proovisimegi asjatundjate abiga selgitada, kas meil on kindlaksmääratud käitumismuster või suisa seaduslik juhis, kui peaksime taas silmitsi seisma olukorraga, kus kiiresti on vaja rahutuste eskaleerumist just nende kanalite kaudu. Ning kui on, siis kes kontrollib interneti ja mobiilside „lülitit”? Esmalt nendib Hillar Aarelaid CERT-ist sellise „kinnikeeramise” kohta, et kui seda teed üldse minna, on tegu ennekõike õigusliku küsimusega.

Facebook tuleb riigile vastu „Tänapäeval on kommunikatsioonikanalite valik nõnda avar, et seal tõhusalt midagi piirata, tuleks kõik kinni keerata. Ja ikka jääb võimalus, et keegi piraatraadiojaama või oma GSM-tugijaama püsti paneb,” osutab Aarelaid esimesena tõusetuvale tehnilisele küsimusele. Et aga võrgu sulgemine tavalisele kasutajale siiski tehniliselt võimalik on, siis kas lihtsustatult küsides on selliseks puhuks meil olemas mingi konkreetne elektroonilise komandanditunni määrus või seadus? Keerame kraanid kinni ja avame alles siis, kui mässajad D-terminali kokku kogutud ja linn rahulikule elanikule taas vabalt läbitav. Pikaajalise sisejulgeolekueksperdi

Inglased said suvel kahjuks väga hästi tunda, kuidas läbi suhtlusvõrgustike ja SMS-ide organiseeruv seltskond võib linnas laamendada, aga võrgu välja lülitamiseni asi ei läinud. Foto: scanpix Lauri Taburi esmane vastus on, et sellises olukorras üksühest virtuaalkeskkonnas tegevust reguleerivat seadusepügalat pole. Põhjusel, et praegu on virtuaalne maailm vägagi sarnane päriselus toimuvaga, mistõttu oleks lühinägelik üritada loetleda kõiki keskkondi, kus kuritegu võib toime panna. „Olgu selleks keskkonnaks siis saun, suvila või hoopis virtuaalne ruum,” arutleb kunagine kõrge kriminaalpolitseinik ja siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika osakonna juht, nüüdne sisekaitseakadeemia rektor Tabur. Seepärast tulebki Taburi hinnangul vaadelda esmajärjekorras kuriteo tõkestamist üldiselt ja seda olenemata keskkonnast. Näiteks juhul, kui mõne suhtlusvõrgustiku või muu interneti lahenduse vahendusel kutsutakse kedagi kuritegu toime panema, on seaduses sätestatu põhjal olemas alus selle kuriteo tõkestamiseks õiguslike või tehnoloogiliste sammude abil. „Sama konstruktsiooni analoogia töötaks ka näiteks põhiseaduslikku

18 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

korda vägivallaga muutma kutsuvate üleskutsete puhul, milline kehtiva karistusseadustiku kohaselt on omaette kuritegu,” näeb Tabur juriidilist katet vajadusel kuritegu sellisel moel tõkestada. „[See] analoogia toimib kahtlemata ka laiatarbe sotsiaalsete keskkondade, nagu Twitter ja Facebook, puhul.” Tabur märkis ühtlasi, et selliste keskkondade haldajad on õigusriikide põhjendatud abipalvetele ka tegelikult vastu tulnud. „[Ja nad on] tõkestanud tegevusi, mille osas on alust arvata, et teate eesmärgiks on toime panna kuritegu,” lisas Tabur. Ta viitas ühtlasi Twitteri kasutamistingimustele, mille kohaselt võidakse kasutaja infot teistele jagada ka näiteks juhul, kui on vaja teiste inimeste turvalisust tagada või näiteks saada jälile pettustele.

Ainult ekstreemsetes oludes Seega – eksperdi jutust jääb kõlama, justkui võiks küll. Et kui Facebookis kulutulena leviv üleskutse tekitab massiliste kokk Ženjade ringiliiku-

mise ohu, siis „helistame Zuckerbergile” ning ütleme, pane korraks siinkandis kontod kinni. Kuid siin tõmbab Lauri Tabur kindlameelselt hasarti tagasi – internetiliikluse halvamine tervikuna kuritegude tõkestamiseks on hoopis teine küsimus kui üksikute kontode kallale minek. „Eestis kehtiva õiguse kohaselt peab kuriteo tõkestamiseks rakendatav meede olema proportsioonis ohuga, mida kuritegu põhjustas või võis põhjustada,” selgitab Tabur ning toob näiteks virtuaalkeskkonnas toimuva massiivse DDoS rünnaku mõne Eesti riigi toimimiseks olulise infrastruktuuriobjekti vastu. „[See] võib olla tõsiseks kaalutlusaluseks, millest tulenevalt riigi volitatud asutustel on alus anda korraldus teatud ulatuses võrguliikluse katkestamiseks või blokeerimiseks,” osutab Tabur olukorrale, kus äärmuslikud meetmed võiksid põhjendatud olla. Sellegi poolest, kui tõesti mõnes elektroonilises kanalis kutsutakse inimesi üles tornide linna maha põletama ja kauplusi tühjaks tassima, oleks justkui võimalik otsustada kraanide kinnikeeramise vajadus ja ulatus. Loogika viitab, et seda peab taotlema

näiteks prokurör või politseioperatsiooni juht. Mille alusel siis kohus saaks otsustada, kas Twitter jms on vaja ajutiselt kinni panna või mitte? Kas Tallinnas allkirjastab selle taotluse näiteks riigiprokurör Norman Aas või mõni tema kolleegidest ja saadab seejärel Harju maakohtu esinaisele Helve Särgavale? Riigiprokuratuuri inimesed märgivad aga, et kriminaalmenetluse seadus otseselt sellist küsimust siiski ei reguleeri ja prokuratuur selliseid piiranguid ei sea. Pisut omakeskis seaduse mõtte üle arutades nenditakse, et tõenäoliselt on kõige operatiivsem reageerija siin politsei, sest nende tegevust reguleeriv politsei ja piirivalve seadus käsitleb ohu tõrjumist ja korrarikkumise kõrvaldamist. Rahvakeeli pannes – kui politsei peab vajalikuks, saab korrarikkumist kõrvaldama või seda vältima kohustada ka inimest või firmat, kes pole küll politsei, ent on samas võimeline enda käsutuses olevate vahenditega ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama.

Helistame zuckerbergile ja palume tal korraks facebook kinni keerata.» Seega – kui ühes totalitaarses riigis on interneti „nupp” mõne kõrge parteifunktsionäri käes ja ta lihtsalt „kustutab valguse”, siis õigusriigis saab seda teha vaid mööda vastavaid kanaleid ja väga ekstreemsetes oludes.

Pikk ja keeruline protsess Aga mis on siis ekstreemne? Seaduse keeles „vahetu kõrgendatud oht, mida õiguskaitseorganil endal pole võimalik õigel ajal tõrjuda” ehk politsei ei saa vabatahtlikkuse põhimõttel piisavalt operatiivselt neid suhtluskeskkondi kaasata. Ent teisalt on see kõik

lubatud vaid seni, kuni taoline põhiõiguste piiramine on vältimatult vajalik, on sel teemal mõtisklenud prokuröride seisukoht. Seega – kiirelt eskaleeruva mässu tingimusis on kaardid politsei ja selle juhtkonna käes. Britid läinud suvel küll internetti kinni ei pannud, ent said vastavatelt suhtluskeskkondadelt siiski toetust. Kõrvuti tavapäraste ja „avatud” suhtluskanalitega andis oma abikäe Blackberry, kes võimaldab oma Messengeri keskkonna kaudu krüpteeritud sidepidamist.

Taotlus võtab palju aega Pole ilmselt kellelegi üllatuseks nii Eesti kui ka lääne mobiilioperaatorite tunnistus – kui seaduslik nõue on, siis saab kas side kinni panna või vähemalt seda seirata. Ja mis puudutab veebilehtedelt tehtud üleskutseid vägivallale või rüüstamisele, siis ka need on võimalik Eestis kinni keerata, möönab kriminaalpolitsei vanemkomissar Anu Baum. Ent ta rõhutab siinkohal, et küsimus on sellise kraanide sulgemise mõttekuses vastumeetmena. „Seda saab teha näiteks rahvus vahelise õigusabi taotluste korras,” kirjeldab Baum protsessi, kus on võimalik teada saada üleskutse postitamise IP-aadress. Teisalt on kõik see üsna aja- ja töömahukas, sest need õigusabipalved eeldavad kriminaalmenetlust. Kriminaalpolitseis küberkuritegevuse valdkonda kureeriv Baum märgib, et üleskutset võib küll vaadelda karistusseadustiku vaenu õhutamise paragrahvi valguses, ent tegu on üldjuhul väärteo ja mitte kuriteoga. Väärteo puhul on aga IP-aadressi päring problemaatiline, sest nende puhul politsei jälitustegevusega ei tegele. „Seega on antud paragrahvi rakendamine juhtumite puhul, kus ähvardus või üleskutse on tehtud internetis, problemaatiline,” nendib Baum. Sel aastal Põhja-Aafrikas toimunud nn Facebooki-revolutsioonide ja osalt ka Inglismaa sündmuste valguses saaks politsei hinnangul teoree-

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 19

fookus

Spetsialistid ütlevad, et kogu interneti välja lülitamine on Eestis väga keeruline ja kui rahutused peaks tekkima, on põhitöö ikkagi politseil tänavatel. Foto: scanpix tiliselt – ja seda sõna eriliselt rõhutades – ka Eesti õiguskonnas vaadelda internetis tehtud üleskutseid vägivallale karistusseadustiku riigivastaste kuritegude ning riigivõimu vastaste süütegude peatükkide valguses. Näiteks Egiptuse ja Tuneesia puhul oleks eeldusel, et tegu olnuks tõesti demokraatlike ja seaduse jõudu arvestavate riikidega, Facebooki üleskutsed võinud teoreetiliselt kvalifitseeruda meile ülekantuna paragrahvi 231 alla – Eesti vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus. London ja teised Inglismaa linnad – paragrahv 238 ehk massilise korratuse organiseerimine. „Kuigi nimetatud kuriteokoosseisus eeldatakse, et organiseerimisele on juba järgnenud ka rahutus ning sellega on kaasnenud rüüstamine, purustamine, süütamine vms, peaks siiski olema võimalik alustada antud asjades menetlust ka ennetavalt, sest karistusseadustik tunneb ka katse staadiumisse jäävat süütegu,” möönab Baum teoorias võimalust ennetavaks tegevuseks. Ent eraldi küsimus on tema visioonis tõendamine – taoliste süütegude

puhul poleks see kindlasti kerge. „Siis peaks ilmselt ka juba üleskutses olema selge viide, et kutsutakse inimesi massiliselt üles ning et sellega võivad kaasneda rüüstamised vms,” kõlab politseiametniku teoreetiline mõtisklus. Ent kõige selle kõrval tuleb Baumi arvamuse kohaselt kindlasti arvestada – sarnaselt prokuröride poolt välja tooduga – rahvusvaheliste õigusabitaotluste ajamahukust. Esiteks liiguvad need palved üldjuhul paberil ja seda mitme asutuse vahel nii saatjakui ka vastuvõtjariigis. „Lisaks on oluline, et palves soovitud tegevused ning kirjeldatud kuritegu oleks ka toimepanija riigis kuriteona käsitletav. Ehk siis kui seda üleskutset on vaja kiiresti maha saada, siis ei pruugi õigusabipalve olla piisavalt efektiivne,” osutab Baum. Ta lisab samas, et õnneks on paljude suurte keskkondade puhul võimalik pöörduda otse selle pidaja poole (näiteks Facebooki puhul) ja paluda koos vastavate põhjendustega eemaldada vastav postitus. „Keegi (ka politsei mitte) ei saa portaali pidajat otseselt kohustada

20 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

postitust eemaldama, kuid kui näiteks saata selline teavitus Facebooki, siis üldjuhul ka see postitus eemaldatakse,” rõhutab kriminaalpolitseinik. „Selleks, et menetleda kriminaalasja edasi, tuleb tegutseda juba kindlasti õigusabi taotluste korras, sest õiguslikult on vaja ka tõendeid, mida niisama e-kirja teel portaali haldurilt välja nõuda ei saa.”

Õigusriigis kinni ei panda Seega – juriidiliselt on kõik justkui võimalik ja õigete kanalite kaudu ka rahutuste õhutajate postituste elimineerimine teostatav. Ent õigusabipalved võtavad aega, samas kui 2007. aasta aprillisündmusedki näitavad, et meeleavalduse muundumine rüüsteretkeks on loetud tundide, kui mitte minutite küsimus. Seetõttu möönavad selle teoreetilise konstruktsiooni osas kaasa mõtlevad inimesedki, et täielik „blokk” oleks Eesti-suguses riigis üsna problemaatiline. „Minu isikliku arvamuse kohaselt peaks [inimeste ligipääsu piiramine konkreetsele lehele] olema siiski väga erandlik ning väga äärmisel juhul rakendatav,” leiab Baum.

Aga kui keelata kogu Eesti elanikkonnal siinsete internetiteenuse pakkujate kaudu sisenemine konkreetsesse portaali? „Meede, oletatav oht ning isikute õiguste piiramine peavad olema proportsioonis. Lisaks [on] ka see asjaolu, et kui ei ole jõutud ülekutsete tegijateni, on keeruline takistada neil analoogset üleskutset tekitada mõnda teise portaali või keskkonda. Ja nii jäädakski siis järjest internetile ligipääse kinni panema – mis pole ilmselt eriti efektiivne tegevus,” ei näe Baum võimalust, et Tallinna või kas või Kuressaare kesklinnas puhkeva märuli puhul ei saaks mulgid või võrokad oma sõprade/sõbrannade tegevusi riigi sunnil „laikida”. Muidugi, põhimõtteliselt saaks ka kogu internetiliikluse üldse ajutiselt sulgeda. Ent sellise sammu põhjenduseks oleks ka politseiametniku seisukohalt üsna keeruline leida õigusriigi tavaloogikale alluvat põhjendust. „Kui mõelda korraks, kui palju

kogu liikluse sulgemine oleks õigusriigis üsna raskesti kujuteldav asi.» meie igapäevane elu on internetiga seotud, oleks selline meede üsna jabur või sellist olukorda on keeruline ette kujutada, kus selline meede võiks olla õigustatud või proportsionaalne tekitatava ohuga,” ei näe Baum reaalsuses olukorda, kus lihtsalt „keegi” kuskil istub ja juhtme seinast välja tõmbab. Kui võtta just õiguskaitseorganite poolsete asjatundjate seisukohad kokku, on tehniliselt seega seadusepügalat pisut putinlikult venitades muidugi võimalik ka meie kulinaarsete tampooniarmastajate juba eos kojujätmiseks. Ent reaalsuses tunnistab pea igaüks – internetiliikluse sulge-

mine seaduslike vahenditega on meie õigusruumis ja praeguste tehniliste võimaluste korral niivõrd aeganõudev ja keerukas protsess, et selleks ajaks kui juhe tavapärase tänavamäsu olukorras tõepoolest seinast välja tõmmatakse, on poed tühjaks tassitud ja aknad segi pekstud. Seega – põhiraskus kandub siiski neile rea- ja tänavapolitseinikele, kes hügieenihuvilisi kulinaariatöötajaid ning homme spordiga alustavaid ülekaalulisi kodanikke träni laiali tassimisel takistama peavad. Mitte aga CERT-i meestega suure ekraani ees istuvate prokuröride ja politseinikeni, kes sobival hetkel lihtsalt „tuumikvõrgu” neutraliseerivad ehk kõige suurema kasti välja lülitavad. Ka osaline väljalülitamine või kogu liikluse jälgimine ei ole just eriti kerge, sest kasutades CERT-i juhi Hillar Aarelaiu sõnu – kui teaks, kuidas võrgus liikuvat voogu edukalt kontrollida, siis oleks ta juba rikas mees.

Küsi lisa: PROMO@e-hulgi.ee

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 21

firma

IT-hooldus kliendi juures: ATrauma

Arvutimaailm käis uurimas IT-hooldusteenuste väikefirmat Arvuti Traumapunkt ehk ATrauma – lühend torkab silma firma autodel ja on ka nende veebiaadress. Firma on registreeritud Räpinasse, juhatuse esimehe Silver Püvi sünnilinna. Naljatamisi ütleb Silver, et ATrauma on Räpina suurim ITtööandja. Tegelikult toimetab ATrauma aga üle Eesti ja põhitegevus toimib nagu ikka peamiselt Tallinna kandis, aga ka Tartus, Pärnus, Kohilas Kiilis, Raplas, Lool, Kosel ning Räpinas – lühidalt seal, kus on kliendid. ATrauma ei piira oma klientuuri ettevõtetega, aidatakse ka eraisikuid ja muid asutusi nagu raamatukogud, koolid, vallad. Ettevõtetest abistab ATrauma näiteks Konimois Filmi, Radio Maniat, Starmani ja Green IT-d. Viimane on ka Arvutimaailma firmaloos kajastatud firma, mis rendib ettevõtetele tuhandeid arvuteid. Starman kasutab ATrauma teenuseid eraklientide arvutimurede lahendamise üle Mandri-Eesti.

Esimene arvuti oli 486 Arvuti Traumapunkt on tegutsenud juba kuus aastat, palgal on kaheksa töötajat ja mõned lepingulised ehk kokku 11 inimest. Pakutakse hooldust umbes 900 arvutile ja 50 serverile. Suurimal kliendil on hoolduses igapäevaselt üle 250 arvuti ning keerukamad süsteemid tahavad rahvusvahelist kooskõlastamist konfiguratsioonimuudatuste osas. Silver Püvi alustas arvutiõpetajana, kuid vajadusest sündis ettevõtmine – koolide IT-hooldus ja tugi kippus tollal logisema, samuti olid IT-probleemidega hädas kohalikud omavalitsused. Ühest küljest pole täistööajaga IT-spetsia22 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

listi järele vajadust, teisalt juhtuvad jamad ikka siis, kui ise tahavad ja seega peab olema alati võimalus kellegi poole pöörduda. Keegi peab tundma süsteemide ülesehitust, sest see kiirendab päästeoperatsiooni või vähendab IT-st tulenevaid riske. Kohalikud üksiküritajatest IT-hooldajad ei oma aga tihti piisavalt kogemusi spetsiifilisemate probleemidega, pole lihtsalt töökad või on sobivat inimest võimatu leida. Väikesed IThooldusettevõtted nagu ATrauma võimaldavad jagada mitmel kliendil ühte IT-spetsialisti ja spetsialistidel omavahel edukalt infot vahetada, spetsialiseeruda ja kogemusi vahetada. Silver hakkas arvuteid kasutama 1990ndate keskel, esimene masin oli Windows 95 ja 60 MHz 468 protsessoriga, tema teine arvuti aga oli ilus hüpe 700 MHz Intel Celeroni peale. Linuxi kasutaja on Silver alles kaks aastat, enne seda tarvitas kaks aastat Maci. ATrauma kasutatava raamatupidamistarkvara Hansaraama pakkuja väidab, et see Linuxis ei tööta, aga tegelikult töötab Wine’i kaudu küll Windows 2000 jaoks mõeldud versioon. ATraumas on igal kliendil oma arenduse ja hoolduse eest vastutav isik. Silver ütleb, et neil kahel valdkonnal tuleb alati vahet teha. Hooldus hoiab arvuteid töökorras, korraline hooldus vähendab riske seadmete toimimisele, aga uute töökohtade lisamine süsteemi ja uute teenuste kasutuselevõtt on arendus. Uue kliendiga on alguses kõvasti arenduse vaeva – vaja on sel-

Juhatuse liige ja IT-hooldaja Erko Valdmets tunneb klientide serveriruume ja seadmekappe. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 23

firma

Juhatuse esimees Silver Püvi ja ühe kliendi arvutiklass: Windows ja Fedora Linux saavad sõbralikult läbi.

geks teha tema vajadused, olemasolevad arvutid ja nende tarkvara. Vahel on eelmine IT-hooldaja lahkunud kiirustades, puudub dokumentatsioon, paroolid ja kaardistus või selgub, et tegelikult polegi eriti midagi hooldatud. Väljaspool linnu on koolid tihedalt seotud vallavalitsustega. Asutusi hooldavad samad inimesed, koolidel on kodulehed vallavalitsuste serverites või on vallavalitsuste serverid majutatud koolides. Üks esimesi Arvuti Traumapunkti kliente oli Kohila vallavalitsus. Nii koolide kui ka valdade IT-eelarved pole kummist, majandama peab säästlikult. Serverite tööd teevad tihti tavalised lauaarvutid. Ökonoomne on töö jaotada päevade kaupa – ühe päeva on IT-spetsialist ühe kooli või kliendi juures ja aitab igapäevastes muredes, teise teises. Kiirete probleemide puhul lahendatakse asi iga päev telefonitsi, kaughalduse või väljasõiduga. Käisime fotograafiga Kose koolis töökohta vaatamas. Koolide ja väikeettevõtete hooldus on üsna erinev. Koolid tahavad, et inimene käiks regulaarselt kohal ja hoiaks silma peal, kuid firmad eelistavad tihti murede eraldi lahendamist, telefonitsi ja kaughaldusega abi. Koolide vajadused ja nõudmised on võrreldes tavaettevõtetega üsna suured – kontorid vajavad viis-kuus prog24 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

rammikomplekti. Koolis võib see olla kuni 50 tarkvara, sest õppeprogramme on palju. Kooli masinaid installides on konfiguratsioonid paika pandud – ühe masina install on kuni neli päeva tööd. See kloonitakse ülejäänud masinatesse, seega vajavad koolid, raamatukogud ja avalikud internetipunktid tarkvara teeninduse vallas automatiseeritud lahendusi, mida enamasti kasutavad vaid suured ettevõtted.

IT-meest tuleb usaldada Alguses võttis palju aega valdadele ja koolidele selgitamine, et mõistlikum on IT-hooldust teenusena sisse osta. Küsimus on usalduses – pigem kiputakse eelistama ühte tuttavat nägu. Samas ei tähenda teenuse sisseostmine, et iga kord hakkab käima kohal erinev inimene ja bürokraatia kasvab üle pea. Teenusepakkujana on nii muidugi lihtsam – ettevõte pole sõltuvuses töötajast. Ometi annab ettevõte teenuse kasutamine võimaluse pöörduda ka IT-abi saamiseks siis, kui tavaline hooldaja on puhkusel, haige või hõivatud muude erakorraliste asjaoludega. Siinkohal on oluline vahet teha arendusel ja hooldusel. Kui arendust teeb sama inimene, kes hooldustki, siis võib arendusprojekt venida, kuna hooldustööd on kõrgema prioriteediga või

korrastamine algab peale ülevalt poolt allapoole – esmalt serverid, seejärel võrgust ülevaade, lõpuks tööjaamad ja nende sisu. Kui on tehtud kaardistus ja teada, mis olemas on, saab rääkida arendusest. Vahel on ka kliendil endal siiski oma firmast vastutav arendusala-inimene, kes esitab tellimuse – räägib läbi, mida vaja on. Nii on suhtlemine lihtsam ja tulemus parem.

Vihmaveetoru serveri kohal

vastupidi. IT-ga vähem kursis olevad inimesed seda aga tavaliselt ei mõista. See on nagu hädavajalik asendusteenistus väiketalunikele, kes muidu peavad tööd rügama puhkepäevadeta aastaringi ja ilma vähimagi võimaluseta korraks paus võtta – loomad vajavad ju kogu aeg lüpsmist ja toitmist. Samamoodi peavad toimima pidevalt kõik väikeettevõtted. Mõnikord on tulnud ette olukordi, et uue töötajaga tuleb kohe kaasa ka uus klient. Kliendid tahavad täisteenust: IT-osakonda. Reaalsus on see, et tänapäeval on isegi väikefirma IT-mured väga erinevad – üks inimene ei saa teha veebilehekülge, hallata domeeniserverit, anda kontoriprogrammi kasutajatuge, päästa kõvaketastelt andmeid ja seda kõike maksimaal selt efektiivselt. Spetsiifilisemad ülesanded tuleb ikka anda inimestele, kes seda varem teinud on. Palju on kinni kommunikatsioonis: klient tahab piltlikult öeldes kiike, kuid ei suuda selgeks teha, kas tõsist suurt külakiike või lihtsalt nööri otsas rippuvat autorehvi. Tahetakse IT-hooldust, kuid ei tunta enda vajadusi rääkimata oskusest neid vajadusi selgitada. Kaablivõrgustikud võivad olla nagu purjus ämbliku kootud sasipundar. Uue kliendi juures

IT-teadmised on tavakasutajatel tihti väga kasinad: ei teata, miks on vaja enam kui kuuemärgist parooli või miks parooliks ei tohi olla perekonnanimi. Väikeettevõtjate teadmised IT-vallast on tihti nõrgad: ei teata, mis on vabavara, mis kommertstarkvara. Miks tädipoja tõmmatud Microsoft Office’it arvutis pidada ei tohi. „Vahel piirdub teadmistepagas „Vaata maailma” koolitustega, mis iseenesest ei ole halb, aga kui see on jäänud ainsaks, siis võib igasugu ebameeldivaid üllatusi juhtuda,” räägib Silver Püvi. Samuti on asjalood teinekord väga halvasti infrastruktuuriga. Nii näiteks oli ühel kliendil serveriruum, mis asus keldris, serveri kohalt jooksis läbi vihmaveetoru, mis 2010. aasta veerohkel kevadel paar nädalat vana voolu all serveri ära uputas. Serveriruumis on tihti ka radiaator ja aken – mõlemaid tuleks vältida. Ühes koolis on serveriruum kanalisatsioonitoruga samas ruumis. Kanalisatsioonitoru kõrval ootab veel töötav ventilaator. Samuti ei tohi serveriruumi tõsta paljundusmasinaid, suuri printereid ja muid kuumutajaid, kuid juhtub kõike. Arvuti Traumapunkt on püüdnud edendada vabatarkvara kasutamist – klientide hulgas on palju üsna kasina IT-eelarvega asutusi ja neile on vabatarkvara suureks kokkuhoiuks. Samuti on ATrauma üheks kevadel asutatud Avatud Lähtekoodiga ja Vaba Tarkvara Liidu (ALVATAL) asutajaliikmeks, samuti Eesti Äritarkvara Liidu (EAL) liige. ATrauma on ka Microsofti registreeritud partner ja edasimüüja haridusasutustele. Lisaks veel Delli registreeritud partner, NOD32 hõbepartner, Winrari maaletooja, Ekaubanduse Liidu liige ning nii mõneski liidus ning MTÜ-s tegev. Keskmisel kliendil on umbes 20 arvutit, osalt Windows XP Home, osalt Pro. Alustatakse olukorra selgitamisest, suuremal kliendil kirjalikult. Väiksemal kliendil on tavaliselt üks juht, kellega täpselt läbi rääkida, mida tarvis läheb – näiteks uus Linuxi server, mis hakkab tegema domeeni ja failide keskset haldust, selle serveri varun-

Igasugu ebameeldivaid üllatusi võib juhtuda.» Silver Püvi käib tihti kliendi juures

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 25

firma

IT-hooldaja peab tundma klientide serveriruume ja seadmekappe, valitsema peab seal temale tuttav olukord.

Näis, mis microsoftimaailmast üldse saab niimoodi.» Silver Püvi ütleb, et Microsoft tõstis koolidele hinda ligi kolm korda

dus, vastavalt kasutajatele külgehaagitavad kettad ja muu kliendile vajalik. Suvalise tööjaama hooldamine domeenis on oluliselt lihtsam kui sellise arvuti hooldamine, mis ei ole domeenis. Juba alates 15 masinast tasub ära domeeni tegev Linuxi server, Windowsi server aga alles alates 25 kasutajast. Eraldi on kokkulepitav kas töötajate isiklikud „kodukontoriarvutid” käivad lepingu alla või mitte – tänapäeval on väikefirmades selliseid masinaid väga palju. Viimasel ajal lisanduvad aga siia veel telefonide seadistamised, tahvelarvutid ja muu elektroonika. Kogu protsess võib võtta umbes nädala, kui puudub ülevaade litsentsidest, ja ettevõttel endal arusaam, kuidas ning miks asjad töötavad nii, nagu nad töötavad. Arusaam riskide olemusest ja teenuste sisust, mida IT pakub, on tähtis viia ettevõtte juhini ning seeläbi saab just tema hinnata kulude tegemist. Rääkides E-postist on tänapäeval oluliselt odavam ja lihtsam hoida postkaste teenusepakkuja juures. ATrauma klientidest on ainult kahel meiliserver oma serveriruumis. Põhjuseks pole privaatsus – tegu pole advokaadibüroode või muu väga delikaatse materjaliga, põhjused on proosalisemad. Kui mahud on väga suured, näiteks 3-4 GB postkast, 30-40 postkasti - kokku 100 GB meilimahtu, siis on üsna keeruline teenust sisse osta. Sellistele firmadele tehakse küll

26 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

teenusepakkujate poolt eripakkumised „ekstraheade” hindadega, kuid sisuliselt on eraldi serveri pidamine soodsam.

Sada masinat hoolduses Enamikus väikeettevõtetes on pigem 3 GB kõigi kasutajate meilikastide mahtude summa. Kuid mahud kasvavad: suhtlus on tihe ja arhiveerimine oluline nii turundusinimestele kui ka firmajuhtidele. Microsofti toodete hinnad koolidele tõusid hiljuti ligi kolm korda. "Näis, mis sellest Microsofti maailmast koolidele saab. Mitmed koolid vaatavad ringi otsides soodsamaid lahendusi", arvab selle peale Silver Püvi. Optimistlikult hinnates on kuskil sadakond Linuxi masinat praegu ATrauma hoolduses – peamiselt koolide „dual-boot” masinad. Seega vaid 10% hallatavatest arvutitest. „Hoolduse osas opsüsteemi valikul tegelikult erinevus väike. Windowsi tööjaamade haldamiseks on vaja Windowsi serverit ja Linuxi tööjaamade haldamiseks Linuxi serverit. Risti olevad süsteemid on aga oluliselt tundlikumad ja kokkuhoid serverteenuste kasutamisest võib kaduda ristsüsteemide lisakuludesse. Identsete süsteemide hoolduskulud olenemata platvormidest on ühesugused.” kirjeldab Püvi hoolduse sisu. „Kui Windowsis pole Configuration Manageri õigust kasutada, siis tuleb käsitööd

ikka teha.” ATrauma klientide hulgas pole veel selliseid ettevõtteid, kes ainult Linuxis suudaks toime tulla. Hätta jäänud kodukasutajatele on vahel installitud Windows XP välimusega Linuxeid. Inimesed saavad nendega hakkama küll, kui mõned põhimõtted ära selgitada ja välimus harjumuspärasele sarnaseks teha. Harjumusel on uskumatult tugev jõud. ATrauma ütleb, et nendesuguselt väikefirmalt saab klient hooldusteenuse hästi läbimõeldult. Kliendil on parem ülevaade töökäskudest, need saadetakse e-postiga ja on portaalis nähtaval. ATrauma kasutab igapäevase töö haldamiseks Iisraelis loodud programmi Sysaid – see on spetsiaalselt IT-halduseks loodud ning muuhulgas kasutavad sedasama programmi näiteks L’Oreal ja McDonald’s. Haldustarkvara aitab vajadusel kaughallata arvuteid, hinnata IT varade väärtust, dokumenteerida muudatuste ja konfiguratsioonide haldust ja muid IT-le olulisi Madis Veskimeister teemasid.

Saage rohkem enda ja Adobe koostööst Lõpuks ometi edasimüüja partnerprogramm mis on keskendunud Teile

Saage sellest osa: • Suurendage oma müügivõimalusi • Täiendage oma teadmisi • Parandage oma kasumlikkust • Ja tehke koostööd ühe maailma suurima tarkvarafirmaga Registreeru: www.adobe.com/ee/partnerprogram/ Või küsi lisa: Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 27 Essen RFK OÜ; tel. 621 2813; info@e-hulgi.ee Adobe ja Adobe logo on kas registreeritud kaubamärgid või fi rma Adobe Systems Incorporated kaubamärgid Ameerika Ühendriikides ja/või teistes riikides.

reportaaž

Kaugele tööle

Kaugtööd nimetatakse nüüd targaks tööks. Targalt töötajad ei trügi ummikutes, ei raiska aega ja raha läbi pori ja lume kontorisse rühkimiseks, vaid töötavad kodu lähedal või lausa kodus. Nii nagu siinkirjutaja pidi 2002. aastal raamatu „Kodukontor” kirjutamise alguses selgitama, et kontorist ära minema ei pea, kui ei taha (või ei saa), nii on ka praegu see üks põhiküsimusi. Targa Töö Ühingu Põhja-Eesti tuur saab alguse Toompealt Tööandjate Keskliidu majast, kus projektijuht Kadri Seeder selgitab: „Inimesed küsivad, miks ma pean sinna kaugtöökeskusse tööle minema? Ei peagi. Paljude jaoks on see töökohal töötamine lahti mõtestamata.” Kui kümme aastat tagasi oli vaid valida, kas töötada kodus või firma kontoris, siis nüüd on juba olemas ka kolmas võimalus – kaugtöökeskus. Neid muudkui kerkib. Neisse saavad minna tööle kõik need, kes kodus ei saa või ei taha töötada ja kes ei saa või ei taha sõita „päris” firma kontorisse. Kuid on ka linnatöö kohti – nii „tärnihotelle” kui „hosteleid”, kuhu targa töö tegija oma sülearvuti ja telefoni korraks või pikemaks maha saab toetada.

Hotellid ja hostelid

töökohal töötamine on lahti mõtestamata.» Kadri Seeder kummutab targa töö müüte.

Ragne Senkers firmast Regus tutvustab enne, kui Peterburi teed pidi Põhja-Eestisse sõitma hakkame, et neilt saab südalinnas rentida laua või lausa terve büroo kui vaja koos kõige selle juurde käivaga või võtta kuutasu eest vastav teenus 1200 ärikeskuses üle maailma. Saab äriaadressi, kohalikus keeles kõnedele vastamise, sekretäri ja virtuaalbüroo. Metro Plazas Viru väljakul on 44 ruumi. See on n-ö tärnihotell või ärimajutuse esinduslik hotellikett. Teine, Eesti

28 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

oma algatus on aga näiteks Garage48 HUB. Projektijuht Hannes Lents tekitab ringsõidule kohaletulnutes hämmingu – Garage48 HUB jätab üsna hipiliku mulje. Keegi tuleb, keegi läheb, mõni tahab jääda pikemaks – mingit ranget korda ja isegi ranget rahastamist pole. Aeg-ajalt kohal käies küsitaks Lutheri kvartalis asuvas avaras korteris käimise eest 25 eurot, täistööajaga käijatelt 90 eurot. 12 töökohta on aegajalt hõivatud, lausa põhitöökohaga kedagi kohal veel pole. Paljud Skype’i lapsepuhkusel isad käivad näiteks aeg-ajalt Garage48 HUB-is tööd meenutamas, ütleb Hannes Lents. See võiks olla targa töö n-ö hostelivariant. Nagu projektijuht meenutab, on aeg-ajalt olukordi, kus inimesed paiknevad üla- ja alakorruse vahel ümber: kus hakkab lärm kasvama, sealt liiguvad vaikusearmastajad eemale ja kus liig närvesöövalt morn vaikus õhus, sealt lahkuvad seltskondlikumad lärmakamasse nurka. Meie aga lahkume Toompea mugavustest Põhja-Eesti matkale, et näha, kuidas elavad need õnnelikud töötajad, kes enam ei pea varahommikul ummikutes linna trügima ning õhtul vastupidises suunas tagasi venima.

Keskus võsa vahel Kolga mõis on oma poolmahajäetuses ikka samas olukorras nagu aastaid tagasi, mõisa ühes otsas asuvas poes on keskpäevalikult vaikne, isegi poe ees pingil ei löö keegi aega surnuks. Lapsed on koolis, vanemad enamikus Tallinna sõitnud –

Töö ja lõbu koos: võsast kerkiv Kolga Rahva Maja hakkab ühe katuse alla koondama nii taidlejaid kui targa töö tegijaid. Selliseid kaugtöökeskusi kerkib nüüd nagu seeni pärast vihma üle Eesti. FOTOD: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 29

reportaaž

Alati pole kohta valida: Targa Töö Ühingu projektijuht Kadri Seeder toetab korraks oma sülearvuti vabale sae raamile.

Loodame, et interneti ühendus alt ei vea.» kaugtöötaja tavaliselt esimesed sõnad tööl.

tööle. Mõni siiski mitte. Kolga koolimaja juures leiame võsast välja raiutud vana, ülemöödunud sajandist pärit palkmaja. Varem üsna lagunenud ja põõsastesse peitunud puumaja oli enne küla sotsiaalkorterite päralt. Nüüd tuleb puhtaks lihvitud palkide ja laiendusega majja Kolga Rahva Maja. Ühes otsas on maha laotatud vahtplast ootamas peagi saabuvat betooni, sinna peale tulevad hiljem kaugtöötajad ehk targalt töötajad, kes enam Tallinna sõitma ei hakka. Tahtjaid on palju, ütleb maja ehitust koordineeriv MTÜ Õnne Maja juhatuse liige Katrin Lellep. Külalised sätivad end kuulama, aga et eesmärk on ka päeva jooksul natuke tööd teha, võtab Kadri Seeder sülearvuti välja ja paneb ketassae juurde saealusele maha. Ehitusmehed toovad kiirelt laiema laua, millel süler mugavamalt püsti seisaks. Esimese asjana kontrollivad kaugtöötajad muidugi netiühenduse olemasolu – ja asustatud kohast mobiilset internetti ikka leiab. Kaugtöökeskusse tulevad lisaks töökohtadele koosolekuruumid, pliit, turismiinfopunkt ja rahvamajale omaselt isetegevuslased. Sotsiaal-

30 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

korterite asukad koliti välja teistesse korteritesse. Vanemast ajast on hoovi jäänud ka välja tõstetud kartsauks, millele vanglaelule kohaselt peale kraabitud nimed ja kuupäevad – kes mille eest kunagi kinni istunud. Enamik paistavad olevat kartsas olnud mõne päeva ja süüasjaks valdavalt röövkalapüük. Loodetavasti arvutiga kaugtöö tegemise ajal sinna küberpättide nimesid ei lisandu.

Kõnnu – ühiselamust ühistöökohaks Kõnnus asub Targa Töö Ühingu projektijuhi Kadri Seederi nii-öelda kodu-kaugtöökeskus. Peterburi teelt on Kõnnu külakeskusse vaid mõni kilomeeter ja väike küla saab nautida aina haruldasemaks muutuvat privileegi – oma poekest endise mõisasüdame kõrval. Kool on küll juba 1970ndatel suletud ja lapsed käivad Kolgal targaks saamas. Endisse kooli ühiselamusse, kust postkontor otsustas minema kolida, rajatigi külakeskus ja selle ühes 30ruutmeetrises ruumis targa töö keskus tegutsebki. Vaatamata väikesele kohale on nii mobiilne internet kui ka WiFi õhus olemas, tuba soe ja

KO N T O R M E T S A TAG A

Kuidas kaugtöökeskust teha?

elekter ka, seega moodsaks kontoritööks polegi nagu palju rohkem vaja. Veevärk toodi ka ühiste jõududega majja sisse. „Loodame, et internetiühendus nüüd alt ei vea,” ütleb Kadri Seeder ja sätib projektori seinale näitama kaugtöökeskuste edulugusid. Youtube ei haki, pilt jookseb ja kõrvalsaalis sätivad samal ajal külanaised head-paremat kodusküpsetatut lauale. Saame teada, et kaugtöökeskuses tehakse transkriptsioone uuringufirmadele, telefonimüüki, üks naine tegeleb IT-alase abistamisega ja hoiab kodulehti korras. Vene keele õpetaja abistab venekeelsete firmadega suhtlemisel ja tõlgib. Telefoni teel on tehtud seminaridele registreerimist, palgauuringut, Elisa Minti müüki, ajakirjatellimuste müüki. Telefonimüük võib mõnikord olla üsna vähese tulemusega, aga tundub osalejatele huvitav olevat – saab läbilõike erinevatest Eesti ühiskonnakihtidest. Kaugtööl olevad inimesed paistavad ka ITasjades teadlikumad olevat kui tavalised kontoritöötajad, kes võivad segadusse sattuda, kui nende harjumuspärane nupp ekraanil on teise kohta tõstetud.

Töökeskuste eelduseks on ühiste huvidega inimesed ja tahtmine midagi lahedat teha. Töökeskusse tulevad inimesed ümbruskonnast, kes väärtustavad rohkem vabalt töötamist, inspireerivat töökeskkonda ja toredaid kolleege. Maal kaugtöökeskust tehes on olukord linnast erinev – keskuse loomine nõuab korralikke investeeringuid nii kinnisvarasse kui ka infrastruktuuri (elekter, internet jm). Keskuseid loovad MTÜd kohaliku omavalitsuse ja Euroopa Liidu toel. Omavalitsused võivad toetada näiteks külaseltse, seega võib kaugtöökeskuse loomine olla kõige kergem külaseltsi abil. Kaugtöökeskus on sotsiaalne ettevõtlus. Sellisena on võimalik tegevusele ka lihtsamalt toetust saada kui äriühinguna. Kõige lihtsam on kaugtöökeskuses organiseerida tavalist kontoritööd – arvuti ja telefoniga. Aga võimatu pole ka muu (käsitöö, väiketootmine jne). Allikas: Targa Töö Ühing

TA R G A T Ö Ö K E S K U S E D

Kontorielu maal on võimalik Kaugtöökeskusi Eestis: ca 700 Neist avalikke internetipunkte: ca 500 Neist külakeskuseid: ca 130 Neist koolituskeskuseid: ca 70

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 31

reportaaž

Kolga Rahva Maja vana kartsauks: põhilised pahateod sooritati ukse taha sattumiseks kalavetel, loodetavasti tulevikus mitte küberrindel.

Saab läbilõike ühiskonnakihtidest.» telefonimüüja arvamus oma kaugtöö põnevusest. 32 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

MÕLEMALE KASULIK

Mis on tark töö? Targa töö all mõistame töökorraldust, kus on arvestatud mõlema poole – tööandja ja töövõtja – vajadusi, kus töötajatel on suurem vabadus, aga ka vastutus oma töö tulemuste eest. Targa töökorralduse puhul valitakse töö aeg, koht ja viis vastavalt sellele, mis töö tulemuse seisukohalt on kõige otstarbekam. Märgusõnad on paindlikkus, partnerite koostöö, iseseisvus ja ettevõtlik suhtumine, samuti oskuslik IKT vahendite kasutamine. Allikas: Targa Töö Ühing

sutada Google’i kontosid ja mõni oli ka Google Appsi teenused käima saanud. VoIP-telefon pole ka võõras, sest üle VoIPi kõned käivadki. Kamba peale tehti ühine Joomla vabavaralise sisuhalduse baasil koduleht. Koolitusi tehakse ka, nii arvuti- kui ka keelekoolitusi ja selleks renditakse Elionilt konverentsikanal. Pole alati mõtet inimesi kaugesse Kõnnu külakeskusse kokku kutsuda, kui saab üle interneti.

Kaugtoode Kaugtöökeskuses tahetakse ühiste oskuste peale oma teenuseid välja arendada, sest tavaline alltöövõtt telefonihelistajana või andmesisestajana on kõige odavam. Inimestel on kvalifikatsiooni, paljud on kõrgharidusega, seega saaks hakkama enamaga kui helistamine ja andmesisestamine. Karm talv murdis siiski sel aastal töötegijate plaanidesse – meenutatakse jääkera, mis tekkis õhksoojuspumba külge seinal ja kõige karmimal ajal tuli mõni päev külmapühi pidada. Rääkimata mõnikord kinni tuisanud teedest. Siis on eriti hea, kui ei pea linna sõitma. Selliseid aegu hakkab jälle tulema. KAIDO eINAMA Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren tidele. meie hinded

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

MeeGo algus j MeeGo on tulnud, et kiirelt kaduda ja muutuda teiseks Linuxiks. Asus jõudis Inteli arendatud MeeGo panna oma üliõhuksesse minisülerisse. Alustame arvutist endast, sest MeeGo osas näitab lähiaeg, kas see operatsioonisüsteem üldse jätkab ja mis kujul. EEE PC X101 valge eksemplar on iseenesest tähelepanuväärne ja pilkupüüdev. Odavus kumab ka natuke läbi – näiteks ekraani taustavalgustuse näol, mis paistab laiguti ekraaniraami plastist läbi. Midagi siiski otseselt ei logise ega lagune, kuigi korpus võib esialgu jätta mänguasja mulje. Eriti ekraanihinged, mis lausa läbi vetruvad. Arvuti esiserv on nii õhuke, et avatud arvuti esimese äärega saaks kas või värsket leiba lõigata. Tundub, et esiserva sees polegi muud kui vaid keretugevdus, sest muud ei mahukski. Sisse pole mahtunud ka suur kõ-

Mis saab MeeGost edasi, seda veel ei tea keegi, kuigi Intel lubas, et Meego ei kao esialgu kuhugi. vaketas, selle asemel on üsna väike, 8 GB suurune SSD ehk välkmäluketas. Võrreldes teise MeeGoga sülearvutiga – Samsung N100ga, kus on tervelt 250 GB suurune päris kõvaketas, on EEE PC-s natuke kitsas. Kuid nüüd räägime hinnast – ligi 180 (mõnes välismaa e-poes koguni 145) eurot. Selle raha eest ülikerge ja õhuke sülearvuti saada pole paha kaup. Füüsis on arvutil hea just mobiilse kasutaja jaoks. Reisile võetuna pole kotis midagi tunda ei suuruse ega kaalu poolest – üliõhuke, ülikerge, mugavate madalate klahvidega (klah-

34 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

vid saab seadistada Eesti paigutusega, aga eesti märke klahvidel pole). Häirib vaid see, et del-klahv on väljaspool ja backspace-klahv selle kõrval seespool. Tavaarvutiga harjunule on see kummaline. Pistikuid pole sentimeetri paksuse korpuse äärde kuigi palju mahtunud, kuid mobiilsele kasutajale hädavajalik on olemas: kaks USB-d, microSDkaardi pesa, kõrvaklapi- ja mikrofoniauk n-ö kaks ühes. Ja ongi kõik. Nurina kerkides maksab vaadata veel kord uue Eee PC X101 hinda. Jah, see on odav.

MeeGo tulevik on tume Kuid nüüd vaatame ka valge masina sisse – sealt avaneb uus ( ja ilmselt viimane) operatsioonisüsteem MeeGo 1.2. Inteli ja Samsungi arendatud universaalne platvorm mobiilsetele seadmetele kuulutati septembri lõpus lõpetatuks ja selle asemele tuleb Tizen, mis saadakse MeeGo ja LiMo ühendamisel. Mis saab MeeGost edasi, seda ei tea veel keegi, kuigi Intel lubas, et MeeGo ei kao mobiilseadmetest esialgu kuhugi. MeeGo on pealtnäha lihtne. Kui stardivarustuses on kõik olemas, siis töö sujub. Niipea, kui tekib tahtmine midagi lisada või muuta, algavad Linuxi-kauge kasutaja jaoks probleemid. Androidiga telefoni näiteks tunnistati vaid lisamäluna, andmete sünkroniseerimine „karbist väljas” seadetega pole võimalik otse, küll aga üle Google’i konto. MeeGo stardib paberite järgi seitsme sekundiga. Umbes nii ongi. Kasutusjuhendit avades (seda teeb Adobe Reader) jookseb MeeGo esimesel korral kokku. Hiljem enam mitte. Asus on veidi MeeGot tuuninud ja lisanud

Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

ja lõpp EEE PC peal tehnilised andmed

Asus EEE PC X101 Hind: 172,40 eurot (DataGate, maaletooja ELKO Eesti) Operatsioonisüsteem: MeeGo Ekraan: 10,1tolline LED-taustavalgustusega WSVGA (1024 x 600 pikslit) Protsessor: Intel Atom N435/N455, 1,333 GHz Mälu: 1 GB (ise laiendatav kuni 2 GB) Kõvaketas: puudub, selle asemel on 8 GB SSD välkmäluketas, kaasas 2 GB pilvandmemahtu Dropboxis WiFi: 802.11 b/g/n Bluetooth: versioon 3.0 Veebikaamera: 0,3 megapikslit Ühendused: 2 x USB 2.0 pesad kahel küljel, kõrvaklapi/mikrofoni kombopesa, microSD kaardiluger Aku: 3elemendiline, tööaeg kuni 4 tundi Mõõtmed: 262 x 180 x 17,6 mm Kaal: 920 g

oma rakendustepoe Asus App Store. Sealt leiab lisarakendusi, aga Skype’i näiteks pole. Linuxi kasutajate jaoks on edasi ikkagi lihtne. Terminaliaken lahti ning allalaaditud Fedora versiooni install käib „lihtsa” käsureaga sudo yum localinstall skype-2.1.0.81fc10.i586.rpm –nogpgcheck.

Suhtlusvõrkude arvuti Chrome’i brauseriga on internet kiire ja tavaarvutis Chrome’i kasutanule ka väga tuttav, suhtlustarkvaradest saab Jabberi kaudu ligi nii Facebook Chatile, Gtalkile kui ka MSNile. Kalendri ning kontaktide jaoks on Evolution, mis asendab Outlooki ja näeb sedamoodi välja ka. Vaja vaid oma Google’i Gmaili konto lisada või natuke pusida vanema Exchange’i seadetega ja vajalikud asjad ilmuvad nii töölauavidinatesse kui ka Evolutioni kataloogidesse. Kontoritarkvarast on Asus valinud stardipaketti OpenOffice.org 3.3, millega saab oma kontoriasjad kõik ilusti aetud. Samsung näiteks paneb kaasa

värskema LibreOffice’i. Võrguprinteri lisamisel kõik ei suju, ID-kaardi lugeja ei kipu töötama, kuigi on paigaldatud Fedora versioon tarkvarast. Kellele üliodav MeeGoga arvuti sobiks? Inteli ja Asuse kohendatud platvormid tõelisele Linuxi-gurule ei pruugi meeldida, sest kommuuni asemel arendavad seda kommertsettevõtted ja nendest ei taha vaba Linuxikasutaja alati sõltuda. Õigesti teebki, sest Intel ju peaaegu hülgas juba oma MeeGo. Kas osta see arvuti maale vanaemale? Kui oskaja seadistab, siis on tõesti tegu lihtsa arvutiga. Arvuti kasutajatoega võib aga raskeks minna. Ärikasutajale? Miks mitte. Tegu on ju väga mobiilse seadmega, kus korralik brauser. Oma andmebaasid ja rakendused võivad ju olla näiteks veebipõhiselt või kaugtöölauaga ligipääsetavad. Elementaarsed asjad saab MeeGoga tehtud: Outlooki asendab Evolution, kontoripaketti OpenOffice. See kõik on tasuta. Maksad oma 172 eurot

ja kulutusi pole. 8 GB SSD ketas tähendab, et muusikat, isiklikke pilte ja videoid masinas hoida saa ja tööarvutis pole vajagi. Üle WiFi võib kõik pilve tõsta, Dropboxi 2 GB andmemahtu on arvutiga kaasas. Asuse riistvara on hea ja askeetlik vastavalt oma hinnale, kuid MeeGole üleminek võib veel liiga varajane olla. Enne maksab ära oodata, mis MeeGo moodi platvormidest üldse edasi saab. KAIDO eINAMA

plussid

++ ülimalt kompaktne ++ mugav klaviatuur ++ hea hind miinused

–– MeeGo ebamäärane tulevik –– väike SSD-ketta maht

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 35

labor

Kõrged ootused delfiinibrauseriga Nutitelefonide veebilehitseja Dolphin Browser andis sügisel välja oma toote ka iOSi jaoks. Konkurentidele see alla ei jää, kuid põhiküsimus – millal tuleb Flashi tugi – jääb veel endiselt õhku. Ekraaniruumi vabastamise nimel avaneb menüü ja järjehoidjate riba külgedelt libistades. Lehekülge saab ka ainult täisekraanis vaadata. Vahelehtede sirvimine on tehtud sama lihtsaks kui tavaarvutis – nende üle saab kergesti arvet pidada, libistades näppudega kergelt üle ekraani ning seejärel võib soovitud lehekülje avada. Sellel, kui palju vahelehti võib korraga lahti olla, pole ka piiranguid.

Ilus veebikülastus Dolphin Browser teeb veebi sirvimise ilusamaks, kui kasutada Webzine’i funktsiooni. Siis on avalehekülg täidetud kaunilt disainitud ribadega, kuhu vajutades avaneb valitud lehekülje lihtsakoelisem, optimeeritud versioon. Webzine’i funktsioonis võib lehekülgi korraga määrata kuni kaheksa ja valikus on palju populaarseid uudiste-, meelelahutus- ja spordilehekülgi. Sarnast funktsiooni täidab ka Speed Dial, kuhu saab lisada järjehoidjaid. See on samuti kiire valik, ent seal avatakse veebilehe tavavaade. Erinevaid käskluseid brauseris on lihtsustatud ekraaniviibetega. Joonistades ekraanile pideva joonega mingi kujundi, saab brauserit juhtida. See aga eeldab head mälu, sest kui tehakse vale kujund, antakse ka soovimatu käsklus.

Juhtimine ekraaniviibetega Endale ise meelepäraseid kujundeid luues ja tehasekäskluste abil on võimalik seadistada, et suure A joonistamisel ekraanile avaneb näiteks lehekülg www.am.ee. Menüüs on ka allalaadimise võimalus, ent dokumendi avamisvalikute hulgast (n-ö arvuti parem hiireklõps) puuduvad save

as ... sarnased võimalused. Siiski saab dokumenti veebilehitsejas sirvida. Allalaadimise funktsioon on veebilehitseja puhul pisut puudulik, seega tuleb selleks muretseda eraldi rakendus. Et Dolphin Browser on vabavaraline programm, tasub nutitelefonide kasutajatel proovida, kui palju mugavam on seda võrreldes Safariga kasutada. Loodetavasti tulevad peagi ka iOSi kasutajatele samasugused võimalu-

tehnilised andmed

Veebilehitseja iOS-ile Dolphin Browser Hind: tasuta (App Store)

Omadused: viipekäsklused ekraanile kujundeid joonistades, Webzine (veebi sisu on ekraanile ajakirjalaadselt paigutatud), ekraani säästvad küljeviipega avanevad menüüd Toetatavad seadmed: iPhone, iPad Veebi kuvamine: seadetest on võimalik määrata, kas kuvada iPhone’is täisveeb või mobiilne veeb

36 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

sed kui Androidi versioonil. Eelkõige aga ootame Flashi tuge. ARGO PAAVeL

plussid

++ veebilehtede lihtsustatud versioon Webzine’is ++ võimalus edastada käsklusi puutetundliku ekraani jaoks loodud viisil ++ veebilehe lingi jagamine Twitteris või Facebookis programmist lahkumata miinused

–– failide allalaadimine veebist ning nende salvestamine –– Flashi tugi IOS-is puudub, Androidis on olemas

Arvutimaailma hinne

Internet elektripistikust – lõpuks ometi! Ammu on levinud jutud sellest, et peagi võime võrgujuhtmed unustada ja andmeside vajab vaid ühte traadipaari, mida mööda voolab elekter. Nüüd on testitud WiFi-ga D-Linki seade, mis elektrijuhtmeid võrguks kasutab. Rubriigis „Arvutimaailm 10 aastat tagasi” on elektripistiku pesast tulevat internetti aeg-ajalt ikka käsitletud. Ja sellised seadmed on müügil olnud juba enam kui aastakümne. Probleem aga seisnes selles, et kunagi ei saanud olla kindel, kas andmeside suudab majas ka ühe faasi pealt teisele hüpata ja kas see on piisavalt kiire. Ühenduskiirused kipuvad muudele võrkudele jalgu jääma. Lisaks ka elektrijuhtmete ennustamatu kvaliteet – näiteks ei soovitata internetti saata pikendusjuhtmetesse, sest iga vahepistik ja erinevast materjalist juhtmete üleminekud tekitavad lisamüra ja ühenduskiirus halveneb. D-Link DHP-W306AV on selles mõttes hea ja tänapäevane seade, et suudab andmesidevõrgu luua ka mi-

tut faasi kasutavas majas ning katsetatud seadmetel oli sees WiFi-ruuter, et tekitada leviala vähemalt pistikupesa ümber jäävates ruumides. Pikendusjuhe ei paistnud ka eriti ühendust halvendavat.

WiFi elektrijuhtmest DHP-W306AV ühendatakse elektripistikusse ja see toimib b/g/n standardi WiFi ruuterina. Üks seadmetest, mis pistikupesasse ühendatakse, võtab LAN-kaabli otsast majja tuleva interneti ja teiste elektrivõrku ühendatud samasuguste seadmete ülesanne on see internet elektripistikust kätte saada ja edasi levitada. Wireless-n lubab traadita ühenduse kiirusi kuni 300 Mbit/s ja üle elektritraatide andmeid saates lubatakse kuni 200 Mbit/s. Ühendamegi oma testis esimese seadme seinakontakti ja LAN-pesast võrgukaabli otse ruuteri taha, kust tuleb kontorisse kiire ADSL ja koos sellega ka internet. Seadistamine päris ilma juhendita ei käi, aga on siiski lihtne. Administreerimisliides on nagu WiFi ruuteritel ikka, ainult et sealt leiab ka PLC sektsiooni, kus ongi koos kõik elektrivõrguga seotud seaded: määrangud, kas üle elektrijuhtmete jookseb avalik või kinnine võrk, mis seadmed võivad võrku ühenduda ja mis mitte.

tehnilised andmed

Ruuter D-Link DHPW306AV

Hind: 67,57 eurot (1 tk, Arvutikiirabi) Ühenduskiirus üle elektrikaabli: kuni 200 Mbit/s Andmeside WLAN-i: Ethernet 10/100 Mbit/s WiFi ruuter: 802.11 b/g/n kuni 300 Mbit/s, WEP/WPA/WPA2, WPS Teenustekvaliteet: sisseehitatud QoS prioritiseerib meediat ja andmeid Mõõtmed: 105 x 70 x 52 mm Kaal: 208 g

või luua sisevõrgu kontoriruumides, kus LAN-kaableid pole paigaldatud. Seega on hea üle elektrivõrgu internetti kasutada näiteks vanemates LAN-kaabliteta kontorites või eramajas, samuti ka ajutistes ruumides, kuhu pole mõtet hakata lühikeseks ajaks kaableid vedama. KAIDO eINAMA

plussid

++ töötab ka üle erinevate faaside ++ kasutab kiiret n-standardi WiFit miinused

LAN-kaableid polegi vaja Wireless-n võrgus sai 300 MB faili alla laadides LAN-kaabliga arvuti otse adapteri taha ühendades 70 Mbit/s kiiruseks, üle WiFi n-standardi tuli kiiruseks 61 Mbit/s. Paljude selliste võrguadapteritega saab tekitada suurema WiFi-leviala

–– kohati keeruline seadistada mitut seadet

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 37

labor

Järgmise aasta raske meelne turvaja – KIS 2012 Turvaline keskkond peab ka näima turvalisena. Turvaparanoik teab, et „mustad nimekirjad” kaitsevad teda terroristide eest, tarbib 100 ml vedelikku enne turvakontrolli ja installeerib Kaspersky Internet Security 2012. Turvatunde sisendamise alal on Kas persky kindlasti üks paremaid. Teile teatatakse pidevalt, kui hästi teie arvuti kaitstud on, milline on ohutase (tolle jaoks on olemas isegi ekraanividin, mis arvuti turvaolukorrast kas rohelise või punase värvikoodiga märku annab, hullult ressurssi õgib ja vähemalt minu arvuti korra ka kokku jooksutas) ning milliseid meetmeid on tarvitusele võetud.

Totaalne valve Tunnete end kui peaminister, keda ei lasta enne kempsu, kui see on kaamerate, lutikate ja bakterite suhtes üle kontrollitud, desinfitseeritud ning lisaks tuleb üks turvamees teile vaderiks kaasa ka. Tegelikult on Kaspersky pahavara tõrjujad viirustõrjetestides ikka tublilt esinenud. Lisaks ei saa jätta märkimata, et firma looja Jevgeni Valentinovitši tooted räägivad juba mitmendat aastat suurepärast eesti keelt – erinevalt mõnest lääne konkurendist, mis ei kavatsegi meiesuguse tühise turu jaoks tõlkemasinat tööle panna. Naljakaid kohti on ka, näiteks teade „Rakenduse käivitamiseks vajuta nuppu

tehnilised andmed

Turvatarkvara Kaspersky Internet Security 2012 Hind: 44,95 eurot (1-2 litsentsi, Softkey.ee)

Nõuded arvutile: Windows XP/Vista/7, protsessor 1 GHz või kiirem, mälu 1 GB või rohkem, 375 MB vaba kettaruumi, internetiühendus toote aktiveerimiseks Toote omadused: vt www.antiviirus.ee/ static,kis,1.htm

Kaspersky seadistuspaneel annab muuhulgas ülevaate ka avastatud pahavarast. „lõpeta””. Kui paigaldamisest juba juttu tuli, siis minu jaoks tundub alati lapsik, kui viirustõrje paigaldamise käigus arvutist konkurendi avastab ning jonnima hakkab: kas läheb tema või mina!

Alguses võtab võhmale Pärast paigaldamist tirib Kaspersky Internet Security (KIS) alla ligi 30 MB suuruse signatuuride andmebaasi. Kui nüüd arvutis olevaid faile selle andmemassiivi suhtes võrdlema hakatakse, on üsna ootuspärane, et arvuti muutub aeglasemaks. Minu neljatuumalise protsessori ja 4 GB mäluga masin muutus suisa märgatavalt aeglasemaks, näiteks brauseri ja Outlooki avamist ootasin ligi minuti kauem. Muide, rämpspostifiltri lülitasin selle tõttu parem välja. Kokku võttis esimene täiskontroll aega veidi üle viie tunni, leiti mõned haavatavused ning peotäis troojalasi. Rämpspostifilter ja veebilinkide

38 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

kontrollija läksid peale vaikimisi, lisaks võinuksin seadistada lapseluku ja päästeketta, võimalike klahvinuhkide vastu aga saanuksin kasutada virtuaalklaviatuuri. Olgu ka kohe öeldud, et pärast paigaldusjärgseid möllamisi rahunes Kaspersky maha ning järgmisel päeval hakkasid olulisemad rakendused töötama enam-vähem sama kiirelt kui varemgi. AARE KIRNA

plussid

++ mitmekülgne kaitse miinused

–– koormab arvutit

Arvutimaailma hinne

Optimus Pro – Blackberry nägu, Androidi sisu Paratamatult võrreldakse täisklaviatuuriga klapita telefone Blackberryga – nii on ka LG Optimus Pro seda nägu. Kiirelt ja jõuliselt nuppe pressides saab oma e-kirjad ja tekstid füüsiliste klahvidega telefonil vigadeta valmis. Puuteekraanil peab tihti näpu libastumisest tekkinud tähevigu parandama, Optimus Pro füüsiline klaviatuur aga kulub juba mõne päevaga nii hästi näppude sisse, et vaatamata klahvide jäikusele läheb kirjutamine üsna nobedalt. Ja mis peamine – vigu on vähem. Kuid füüsiliste nuppude meres võiks siis juba kõne alustamise ja lõpetamise nupud ka olla. Kõne kiirelt

lõpetada on ebamugav, sest ekraan lülitub kõrva juurest võttes alles mõne hetke pärast sisse ja siis alles saab puuteekraanile ligi, kus on kõne lõpu liugnupp.

Head klahvid, kehv ekraan LG Optimus Pro ekraan on natuke kehvavõitu. Eraldusvõime on madal ja väike. Aga asjad ajab ka sellega kuidagimoodi ära. Mõnusalt pikaks jätab väikese ekraaniga telefoni just ekraanialune klaviatuur, mille klahvid ongi üsna blackberryliku kergelt kaarduva disainiga. Klaviatuurilt saab kätte kõik eesti tähed, ö vaid käib ebamugavamalt, sest pikalt o-tähte all hoides manatakse ekraanile õ. Ekraaniklaviatuuri püsti telefoni hoides ei teki, aga küliliasendis saab tuttavat ekraaniklaviatuuri ka kasutada ja sealt see puuduv ö tulebki. E-posti kiirklahv ja kalendri kiirklahv on mugavad lisad.

tehnilised andmed

LG Optimus Pro Hind: 159 eurot (Elioni ja EMT klientidele) Ekraan: 2,8tolline, 240 x 320 piksline (QVGA), multipuutetundlik Sisemine mälu: 150 MB välkmälu, 256 MB RAM mälu Klaviatuur: QWERTY asetusega, kalendri ja e-posti nupp Töösagedused: 3,5G – 900/2100 MHz, GSM – 850/900/1800/1900 MHz Operatsioonisüsteem: Android 2.3 Kaamera: 3 megapikslit Andmeside: HSDPA 3,6 Mbit/s, WIFI b/g/n, Bluetooth 3.0, A-GPS Aku: 1500 mAh, kõneaeg 5,6 tundi, ooteaeg 555 tundi Mõõtmed: 119,5 x 59,7 x 12,9 mm Kaal: 129 g

mustas, tumehallis ja valges värvivalikus. Oma üliodava hinna kohta aga pole Optimus Prole suurt midagi ette heita – vaatamata kehvavõitu ekraanile, lühikesele aku tööajale ja vähemale võimekusele jõudlustestides. KAIDO eINAMA

Hinda väärt telefon Eesti keel on viimastele LG mudelitele omaselt veidi veider, endiselt leiab WiFi seadistuste menüüst kurikuulsa „kaasaskantava kuumkoha”. Google Android 2.3 operatsioonisüsteemi pole LG eriti palju tuuninud, see näeb üsna „puhas” välja, seega tuttav ka teiste tootjate telefonidelt ületulijatele. Kontoritarkvarana pakutakse kaasa Polaris Viewerit MS Office’it dokumentide vaatamiseks, Android Marketist võib osta ka Polaris Office’i dokumentide redigeerimiseks. Nutitelefoni on

plussid

++ hea hind ++ mugav täisklaviatuur miinused

–– kehv aku –– kehv ekraan –– kehv jõudlustestide tulemus

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 39

labor

Sülearvutite vanuriproov Ühel vanade arvutite taastamisel käies selgus huvitav tõsiasi, et lauaarvuteid on jagamiseks küll, aga sülereid ei jagu, lähevad omadele. Võtsime Green IT-st mõned kasutatud sülerid ja proovisime, miks neid tahetakse. Põhjus, miks kasutusaja lõpus sülearvutid firmast välja ei jõua, on selles, et ka vana sülearvuti lippab endiselt hästi ja oma töötajad ostavad need endale isiklikuks kasutamiseks. Või kasutab firma ise pikemalt edasi. Ajad, kui iga uue Windowsi või programmiga masin liiga aeglaseks jäi, tunduvad olevat mööda saamas ja praegused Inteli Core 2 masinad kestavad kauem. Tehnoloogialiisingut pakkuv Green IT otsis välja kuus sülearvutit, mis firmadesse kolm aastat tagasi uhiuutena hangiti ja millel just nüüd liisinguaeg lõppes. Ettevõtted annavad vanad masinad liisingule tagasi ja võtavad uued asemele. Mis aga vanadest edasi saab? Kas tuleb nad Aafrikasse maha parseldada või on neist siingi asja? Arvutimaailm tegi samasuguse testi kaks aastat tagasi oktoobris ning siis jäi tulemuseks optimism: vana arvuti sobib kontoritööks täiesti. Etteruttavalt võib öelda, et olukord pole halvenenud ka 2011. aastal, pigem vastupidi. Ehkki arvutites oli instal-

Kõige rohkem loobitud Mac peab ajahambale paremini vastu.»

litud iidvana, juba 2001. aastal välja tulnud Windows XP, sai sellega tööd teha ja ilmselt saab veel mõne aasta. Kulumine aga sõltub konkreetsest kasutajast. Siiski võis nentida, et näiteks alumiiniumkorpusega Mac, mida paistis olevat kõige rohkem loobitud, peab kõige paremini ajahambale ja kulumisele vastu ka jõulisema kasutaja käes. Paar sügavamat mõlki metallis andsid küll märku kõrgemalt kukkumistest, kuid Mac lippas peaaegu nagu värske arvuti. Aga võtame nüüd kõik eksemplarid järjest ette.

tes timeeskond

Kristjan Karmo ASA Quality Services OÜ kvaliteedikonsultant

Mihkel Nanits Green IT remarketingi juht

Veiko Tamm IT-ajakirjanik

Kaido Einama AM peatoimetaja

Lenovo X61s Lenovo on klassika. See isend, mis meie testi sattus, tundus peaaegu nagu uus. Green IT remarketingi juht Mihkel Nanits ütles, et nii uus paistab masin sellepärast, et kasutatud on dokki. Seega pistikuid pole peaaegu puututud ja klaviatuuri tehasevälimus lubas oletada, et doki külge olid ühendatud ka klaviatuur ja hiir. Seda tüüpi masinat ostes tuleb aga ostjal arvestada sellega, et kasutatakse 1,8tolliseid PATA kettaid, mis oma spetsiifilisuse tõttu võivad välja vahetades üsna kalliks minna. Mihkel Nanits küll kinnitas, et kõigil masinatel on kõvakettatestid tehtud ja vigaste

40 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

sektoritega kettad vahetatakse välja, aga kasutatud arvuti juures ei või iial teada, millal haigused välja võivad lüüa. Suur üheksaelemendiline aku on samuti ootamatult heas korras – esialgu lubab seitse tundi tööd teha, hetk hiljem korrigeerib tulemust viiele tunnile. Jõudlustestides on praegu kolm aastat vana arvuti pea poole võimsam kui 2009. aastal testitud kolm aastat vana Lenovo Thinkpad (võrdleme T42-ga). Hind on ka pea poole kallimaks kerkinud. Testijate ühine hinnang pärast proovimist oli: kõlbab kasutada väga hästi.

Apple’i kasutaja Kristjan Karmo hindas ka vana Maci kõrgelt, ehkki tema leidis sellelt kõige rohkem vigu. Foto: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 41

labor

Testisime seekord mugavates Garage48 HUB-i ruumides.

Lenovo T61 See Lenovo „must ülikond” on samuti ärikasutajate klassika. Ostjaid ei näi välimus huvitavat, sest peaaegu aastakümneid on see püsinud sama. Vahetatakse vaid sisemisi komponente. Mihkel Nanits on tagastatud Lenovotega kokku puutunud ja peab nen-

de tagastusprotsenti liisingperioodi jooksul (kolm aastat) üheks väiksemaks: üks-kaks protsenti. Kulumisjälgi peaaegu pole – ka T61 on oma tööelu doki otsas elanud. Testiseltskonna hinnang ei erine väga eelmise Lenovo omast – masin on täiesti kasutatav ka pärast kolmeaastast tegevteenistust. Pole mingit põhjust juba pensionile

MILLEGA TESTISIME?

Testimistarkvarad Geekbench: üldine test mälu ja protsessori võimekuse hindamiseks. Annab võrreldava indeksi, mille suurem number on parem. Super PI: programm, mis arvutab arvu pii komakohti, aidates hinnata arvuti ujukomatehete võimekust. Testis valisime mahuks miljon komakohta, tulemus on sekundites. Mida väiksem number, seda parem. PCMark 05: kontoriarvuti testimisklassika. Rohkem on rõhku pööratud igapäevaste kontoritoimingute testidele (kõvaketta kiirus, veebilehtede renderdamine, pakkimine jne), vähem graafilisele võimekusele, mis on pigem mängudele oluline. Tulemuseks on PCMarkid, mida rohkem, seda parem. Flash Benchmark ’08: arvuti Flashi renderdamise test brauseris. Testi leiab aadressilt www.newgrounds.com/portal/view/465908. Tulemuseks punktid – mida rohkem, seda parem.

42 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

saata.

Dell Latitude D830 Praegu kiputakse Delli äriklassi masinaid vaat et Lenovotest vähemalt oma hinna kohta vastupidavamatekski pidama, kuigi mõnikord võib ette tulla erandeid (nii hinna kui ka vastupidavuse osas). Siiski esines D830 välisel vaatlusel üsna hästi ja polnud kuigi palju kulunud, kuigi korpus oli mõnest kohast natuke siledamaks nühitud kui Thinkpadid, eriti nurkadest. Samas – ei midagi koledat, kaubanduslik välimus on täiesti säilinud. Paraku kipub välimus olema Dellil moraalselt vananenud, eriti vaadates uuemaid stiilseid äriklassi sülearvuteid, mida see tootja välja lasi. Kuid tööhobuse puhul pole ilusad tulukesed ja sile disain enam nii olulised. Dell sai kõige vähem kommentaare, tekitas kõige vähem emotsioone. Jääbki üle kokkuvõtteks õlgu kehitada ja öelda, et tegu on märkamatu, kuid ilma eriliste vigadeta äriklassi töömasinaga. Maksab edasi pidada.

HP Compaq 6910p See on tähelepanuväärne arvuti, sest kolm aastat tagasi osteti seda MicroLinkilt korraga 4100 tükki. Pealegi võime võrrelda arvuti praegust olukorda 2009. aastaga, millal küsisime juuninumbrisse kommentaari HP Compaq 6910p kohta Reaalkooli tööja tehnoloogiaõpetuse õpetajalt Ahti Pentilt. Just õpetajalt, sest need 4100 arvutit ostis Eesti riik riigihankega õpetajate tööarvutiteks. Pent oli siis sülearvutit esimese õppeaasta kasutanud ning kõik veel töötas ilma ühegi lagunemise märgita. „Minu arvuti on väga hästi vastu pidanud. On küll vahetatud laadija – teine ütles üles. Ka jõudlus on minu arvates rahuldav,” ütles Pent Arvutimaailmale nüüd, kolm aastat arvuti saamisest hiljem. „Mitte küll hea, aga päris toimekas ka tõsisemate programmidega (modelleerimistarkvara Solid Edge, NX – CNC masinate juhtimistarkvara).” Selle aja jooksul on muidugi 120 GB suurune kõvaketas praktiliselt täis saanud. Kaduma on läinud sinine juhtnupp klaviatuuri keskelt. Rahumäe põhikooli õpetaja Kadri Hiob aga edastas nende kooli õpetajate arvamused pärast õppeaasta möödumist ja selgus, et akud olid selle ajaga kustunud nelja tunni pealt kolme peale. Meie testi sattunud kolmeaastane sama tüüpi isend töötas akult vähem kui 40 minutit. Võrreldes Thinkpadidega on tulemus küll kehvem, kuid jõudlus oli HP-l üle kõige – parim tulemus nii PCMarkis, Super Pi-s kui ka Flashi kiirustestis. Geekbenchis jäi vaid Macile alla. Samas on kolme aasta vanust „õpetaja arvutit” raskem teisele ringile müüa. Kulumismärke on – ja üsna nähtavates kohtades. Uuena mugavad tundunud pooleldi kummised hiirenupud on ribadeks kulunud ja klaviatuur ka läigib, andes tunnistust aktiivsest kasutusest, kuigi ka HP oli oma elu enamasti dokis veetnud. Ekraanihing polnud ka enam nii jäik kui poest ostes, kergelt võnkus. See teeb ebamugavaks näiteks bussis või lennukis töötamise. Et jõudlus oli masinal hea ja muid suuri vigu ei avastanud, siis võiks

Minu arvuti on väga hästi vastu pidanud. ka jõudlus on minu arvates rahuldav. teistest soodsama hinna tõttu HP-d soovitada sellele, kes ei taha palju edvistada ja palju kulutada, kuid igatseb normaalse jõudlusega masinat.

Ordi Enduro (Compal EL80) Kodumaise arvutitööstuse lipulaev on hiilanud odava hinna ja sellele vastava tavalisest võimsama sisuga. Vastupidavus pole aga Compali OEM toodangu baasil sülearvuteid kokku paneva Ordi tugevaim külg. Nii ongi – plastne, pealt hõbedase värviga kaetud korpus on üsna kulunud välimusega, eriti just nurkadest oli must plastik hõbedase katte alt välja kulunud. Aku kestis napilt kümme minutit. Samas oli massiivne korpus endiselt purunemise märkideta ja kui iluvead kõrvale jätta, saab masinast asja küll. Aku tuleb ilmselt välja vahetada mõne odavama Hiina koopia vastu. Ordist pole konkurenti

vÕITJA

Lenovo Thinkpadid Võitjateks võib oodatult pidada mõlemat Thinkpadi, kuid ka HP sülearvuti Compaq 6910p oli üllatavalt hästi säilinud.

kolmeaastastele margiarvutitele, kui hind välja arvata. Hind on aga Ordil langenud kõvasti, ühe kasutatud margiarvuti asemel võib osta lausa kaks vana Ordi sülearvutit.

MacBook Pro Me ei tea, mis elu on elanud meie testi sattunud MacBook, kuid märkide järgi pole see olnud kerge. Üks ekraaninurk oli kergelt sissepoole mõlkis, kaanel leidus kerge mõlk ja teisel nurgal alumiiniumis sügav kriimustus, mis anodeeritud katte maha kraapinud ja mustaks oksüdeerunud sisemise alumiiniumi paljaks jätnud. Arvestades ühest tükist välja tahutud korpuse tuntud vastupidavust, oli see masin ikka kõvasti ja kõrgelt lennanud. Aga kõik näis muus osas peaaegu nagu uus: klaviatuur üldiselt vähe kulunud, ekraan kirgas ning ekraanihingede jäikus säilinud. Kristjan

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 43

labor

Aeg ja karmid kasutajad on kolmeaastaste arvutitega siiski oma töö teinud. HP süleril olid kõige rohkem kulunud hiirenupud (vasakul). Ordi arvuti hõbedane kate aga paljastas kuludes silmnähtavalt musta sisemise plasti. Mac paistis olevat kõrgelt kukkunud, aga alumiinium pidas löögile vastu. Karmo, kes ka ise on Maci kasutaja, avastas veel mõne tuimavõitu klahvi ja Mihkel Nanits lisas, et Macid on kõige vähem hinnas järele andvad arvutid aja jooksul, neid ostetakse ka kasutatutena üsna kallilt. Ühelt poolt viitab see heale vastupidavusele, teiselt poolt on ka natuke imelik, nagu Kristjan Karmo nendib: MacBooki on tema sõnul väga kallis n-ö uuendada ja võimsust lisada. Veiko Tamme hinnang oli ühene – siin pole midagi võrrelda. Õunafänn ostab Apple’it edasi ja PC kasutaja ei hakka ka kasutatud arvutit valides platvormi vahetama. Et ainult üks Apple’i toode meil oligi, siis saame seda ka soovitada, kui valikuks jääb Mac.

Kolm aastat pole veel kõik Kokkuvõttes võib kasutatud masinate kohta öelda, et protsessori kiiruse ja muude riistvaraliste näitajatega kannatab kolmeaastase liisingust tulnud arvutiga veel tööd teha. Aku vajab ilmselt vahetamist, aga

see pole enam ülikallis, kui valida teise ringi masinale mõni odav Hiina aku. Kõvaketas võib küll testid läbida ja korras olla, aga kunagi ei tea, mis

Ainult mängud tahavad kõige viimasemat graafikat ja protsessoreid, mõni lausa nõuab juba nelja tuuma.» elu arvuti on enne elanud ja kui palju kukkunud. Samas pole ka kõvaketta vahetamine enam hirmkallis, kui suuri mahte ei vaja. Erandiks vaid eksootilised mõõdud, näiteks Lenovo X61-l. Veiko Tamm soovitab vana arvutit kontoritööks siiski ka praegu osta, sest Wordi, Exceli ja interneti kasu-

44 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

tamiseks on 2008.-2009. aastal toodetud masinad endiselt piisavalt väledad: „Ainult mängud tahavad kõige viimasemat graafikat ja protsessoreid, mõned lausa nõuavad juba nelja protsessorituuma.” Tulemus sai natuke igav ja ettearvatav: paremini paistavad kestvat Thinkpadid, samas võib soovitada ka HP-d. HP „õpetajaarvutid” töötavad õpetajate käes edasi ja polegi veel lootusetult lagunenud, nagu mõni veel varasem HP mudel, mille kohta Veiko Tamm teadis rääkida emaplaadi probleemidest. Maci kasutajal on valik juba ette tehtud, kodumaa pinnal kokku pandud sülearvutit aga saab kaaluda eriti hinnatundlik ostja või varuosade vahendaja. Samas tuleb meeles pidada, et tegu on siiski konkreetsete arvutitega, mille ühesugust kasutamist eelmises elus ei saa garanteerida. Igaühel on olnud isesugune ajalugu ning oma harjumustega peremees. KAIDO eINAMA

Mark ja mudel Hind, € Protsessor

Lenovo Thinkpad X61s 319 Intel Core 2 Duo L7500 1,6 GHz 2 120 (5400 rpm) puudub Windows XP Professional A 2104

Lenovo Thinkpad T61 339 Intel Core 2 Duo T7100 1,8 GHz 1 80 (5400 rpm) DVD-RW Windows XP Professional A 2159

HP Compaq 6910p 299 Intel Core 2 Duo T7700 2,4 GHz 2 160 (5400 rpm) DVD-RW Windows XP Professional A 2793

MacBook Pro (Unibody, 2009) 699 Intel Core 2 Duo P7350 2 160 (5400 rpm) DVD-RW Mac OS X Leopard A 3069

Dell Latitude D830 389 Intel Core 2 Duo T7100 1,8 GHz 2 80 (5400 rpm) DVD-RW Windows XP Professional A 2068

Ordi Enduro (Compal EL80) 120 Intel Core 2 Duo T7250 2,0 GHz 2 120 (5400 rpm) DVD-RW Windows XP Professional B 2364

29,03

29,27

20,140

31,44

30,45

26,33

2964

3327

4401

ei toeta

3278

ei õnnestunud

Mälu, GB Kõvaketas, GB Meediaseade Operatsioonisüsteem klass Geekbench, punkte Super PI 1,5 XS 1M, sek PCMark 05 üldtest Flash test, punkte välimus

12752

13011

15435

9645

12739

11964

nagu uus

hiirenupud kulunud

mõned mõlgid

kaas kulunud

AM HINNE

vanamoodne, aga kulumist vähe 3-

Millest on jutt?

$user = new JobSeeker('Sinu nimi'); try { if (!User::isDeveloper($user)) { throw new Exception('<Ei ole Sinule? Vaata edasi!>'); } // redirect to http://cvkeskus.ee/it_kuulutused $user->applyToVacancy(new Criteria("IT- alased tööpakkumised")) } catch (Exception $e) { Db::search('Vali endale sobilik töö siit: http://www.cvkeskus.ee/toopakkumised-otsing'); } *kui Sa sellest koodist aru ei saa, siis ei ole see reklaam mõeldud Sinule!

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 45

lahendused

10 raha raiskavat viga Google Adwords on küll hea kiire viis klientide leidmiseks internetis, kuid mismoodi see töötab, kas sellega peab väga palju vaeva nägema ning kuidas tüüpilisi rumalaid vigu vältida? Alljärgnevalt on ära toodud kümme viga, mida tavaliselt tehakse Google Adwordsi kasutamisel. Need vead korduvad ikka ja jälle, kui Adwordsiga alustatakse. Parem on neid kohe vältida.

TIMO PORVAL

internetiturundaja, veebireklaam.ee

Paljud ettevõtjad on nüüdseks aru saanud, et tuleb olla oma klientidele kättesaadav ja lihtsalt leitav. Võimalusi on mitu, kuid internetis eelistatakse esindatust Facebookis või Google’i otsingus esimeste seas olemist ehk tõsist SEOd. Viimane on kindlasti parim lahendus, sest kui juba kord positsioon saavutatud, siis inimvoog sinu lehe suunas on tasuta. Samas selle tegemine võtab aega ja teenust sisse ostes ka raha. Kõige kiiremaks viisiks uute klientide leidmiseks on Google Adwords. Inimestel on probleem või vajadus ja nad otsivad infot. Kui teil on neile lahendus, siis on üsna tõenäoline, et raha ja kaup vahetavad omaniku. Kõik tundub ilus ja lihte, eks? Teen konto, kannan raha peale, valin märgusõna, koostan reklaami ja tuld? Kohe kõlavad minu uksele koputused, telefon jookseb kõnedest kinni ja lähen avama uut pangakontot, et raha ära mahuks. Reaalsus on see, et hoolimata sellest, et selline klientide hankimise viis tundub kiire, ei tähenda see, et igaüks sellega toime tuleks. Nüansse on palju.

Tegeledes oma klientide ja nende kontode analüüsimisega, olen avastanud kümme peamist viga, mis lõpptulemina raha raiskavad. Kõrvaldage need vead ja leiad rohkem kliente odavama hinnaga.

tegelik töö algab. Enamike jaoks aga lõppeb. Kontot tuleb pidevalt jälgida, et aru saada, mis töötab ja mis mitte ning kogu aeg seda paremaks timmida. Jah, selleks kulub aega, kuid lõpptulemina säästab see raha.

Ei mõõdeta konversioone ehk tulemusi

Ei kasutata negatiivseid märgusõnu

Märgusõnu on ühe reklaami kohta liiga palju

Otsisõnadel ei kasutata täpseid vasteid

Reklaami tehes saab valida kolme eri tüüpi vastete vahel: „lai”, „fraas” ja „täpne”. Enamik kasutab „laia” vaste tüüpi ja tagajärjeks on see, et teie reklaami näidatakse inimestele, keda see tegelikult ei huvita. Läbiklõpsimise sagedus (CTR) kannatab ja kvaliteediskoor langeb.

Ei jälgita kvaliteediskoori

Ei testita reklaamide sõnastusi

Te ei tea, kui hästi Google märgusõnu hindab ja kui seda ise ei jälgi, ei oska keegi midagi ka paremaks teha. Lõpuks olete kehval positsioonil ja kulutate asjatult raha. Ehk kui teil on kehvem kvaliteediskoor kui konkurendil, siis peab maksma rohkem raha kui tema, et olla paremal positsioonil.

Kui te seda ei tee, siis ei tea, mis toimib ja mis mitte. Läbiklõpsimine jälle kannatab ja peab taas kord parema positsiooni eest rohkem maksma.

Ei arendata Adwordsi kontot edasi

Pärast konto loomist, tekstide tegemist ja märgusõnade valmimist alles

46 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

Te ei tea, mis märgusõna rohkem sisse toob ja mis lihtsalt raha kulutab. E-poed saavad mõõta otsest müüki, teised veebilehed mõnda muud soovitud tulemust (kontakti võtmist, registreerumist, faili allalaadimist).

Kui otsustate kasutada fraasi või laia vaste tüüpi, siis juhtuvad inimesed veebilehele ka mitte päris nende sõnadega, millega sooviti. Näiteks kui müüakse lilli ja valitakse märgusõnaks „lilled”. Reklaami kuvatakse ka siis, kui keegi otsib reklaami „savist lilled”. Neid inimesi teie reklaam aga ei huvita. Paar kuud pärast kontoga alustamist saab aga juba vaadata, mida vaja näidata ja mida mitte. Paraneb läbiklõpsimine ja saab jällegi odavamalt liiklust oma lehele.

Kui teha laiskusest üldisem reklaam, kuhu pannakse külge palju erinevaid märgusõnu, siis võib kindel olla, et varsti olete üks neist, kes linna peal räägib, et Adwords ei toimi ja on kehv kanal. Kui reklaamid ei lähe kokku ot-

a Adwordsiga

Google’i enda näide heast Adwordsi reklaamist: olge firma pakkumisega konkreetne, pakkuge soodustusi, kutsuge tegutsema (ostma), andke veebiaadress ja rahvas tuleb, nagu näha juuresolevas videokaadris. sitava sõnaga, siis inimese jaoks pole need nii huvitavad ja Google annab teile juba reklaami luues väga kehva kvaliteediskoori. See tähendab jälle rohkem raha või kehvemat positsiooni.

Reklaamide sõnastusega ei nähta piisavalt vaeva

Ideaalis kirjutatakse just täpselt selline reklaam, milline dialoog kasutaja peas toimub, kui ta oma probleemile lahendust otsib. See tagab, et inimene reklaamil ka klõpsab ja lehele jõuab. Toon näite: soovin alandada oma kehakaalu, kumb tekst paneks rohkem klõpsama, kas „Rasvavabad tooted, tule ja osta” või „Kehakaal probleemiks? Meil on lahendus. Tule ja uuri”?

Reklaami luues ei kasutata tekstis märgusõna ennast

Tulemuseks on see, et Google vaatab, et see pole nii täpne reklaam ja annab karistuseks kehva kvaliteediskoori, mille tulemusel maksate jälle klõpsu eest rohkem, kui soovite olla paremal positsioonil. Google’il on eesmärk näidata inimestele võimalikult huvitavat reklaami. Miks? Loomulikult selleks, et seal ka edaspidi klõpsataks ja neile raha toodaks. Selle pärast usinamaid Google premeeribki madalama klõpsu hinna ja parema positsiooniga.

Kirss tordil. Inimesi suunatakse avalehele

See on üks suurimatest vigadest. Inimesed tuleb juhtida vastavatele sisulehtedele või veelgi parem – spetsiaalselt sellele sõnale tehtud

maandumislehele. Avalehel üldjuhul inimene ei tea, mida temalt oodatakse ja lehelt lahkutakse ilma, et oleks jõutud soovitud tulemuseni. Kui ta kiirelt lahkub, siis kahjustub jällegi teie kvaliteediskoor. Kui palkate spetsialisti, kes tõesti on hinges teie ärist huvitatud või teete innukalt ise Adwordsi ja olete valmis katsetama, siis võin öelda, et 90% firmade jaoks on see hea kanal. Loomulikult peab olema eelduseks, et inimene üldse pakutavaid tooteid või teenuseid ostab. Kanali toimivusest on tuua üks hea näide. Mul on klient, kelle üks märgusõna viib raha välja igas kuus ca 6 eurot ja toob müügis tagasi ca 560 eurot. 93kordne raha tagasisaamine on ju ilus tulemus. Tavaline on pigem kahe- kuni neljakordne tasuvus. Kõik sõltub tootest ja teenusest, mida pakkuda.

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 47

lahendused

Lähikontakt viib mob Sel sügisel ähvardab saabuda tõeline NFC- ehk lähiväljaside seadmete sadu. Mis see NFC üldse on ja kus meil seda näiteks jõulude ajal vaja võiks minna?

NFC üks lähiaja rakendusi võib tulla mobiilimaksetes. Kas juba jõulude ajal Eestis juba NFC-mobiiliga oma krediitkaarti asendada saab, aga mujal on suured tegijad seda lahendust kiirelt välja arendamas.

MADIS VESKIMEISTER

Pingviinitiivul OÜ juhataja

Mobiilimaksed on minemas rahvusvaheliseks, aga mitte sel viisil, nagu meie Eestis harjunud oleme. Ostetud kaubad ei pea kajastuma mobiiliarvel. Uute nutitelefonidega on Google ja sahinate kohaselt ka Apple muutmas üldiseks võimalust telefoni lähikontaktiga maksmiseks suvalistes poodides, millel on vastav makseterminal (milleks võib olla ka teine vastava tarkvaraga mobiilseade). Krediit- ja deebetkaardid võib rahakotti jätta või tulevikus üldse unustada!

Rahakott tühjaks! Kontseptsioon seisneb mobiiltelefoni muutmises krediitkaarditaskuks. Üks telefon, mitu kaarti – ise valid, milliselt kaardilt maksad. Poodi tuleb kaasa võtta vaid telefon, kassas viibutada seda terminali ees kuni 20 cm kaugusel, valida ekraanil maksekaart ja asi ants. Telefonide hulgas on NFC levinud juba aastaid, uuematest nutitelefonidest evivad seda näiteks Google Nexus S ja IKC ning paljud (kuid mitte kõik) Samsung Galaxy S II. Ka mõnel

vanemal Nokia mudelil on NFC juba sisse peidetud. Tehnoloogia juured ulatuvad aga raadioelektrooniliste märkide – RFID-märgenditeni. Need pisikesed sildikesed on magnetväljas loetavad ja edastavad erinevaid koode. Mugav kasutada ladudes või ka varastamise vastaste kleepsudena poes. RFIDmärgendid on kirjeldatud ISO/IEC 14443 standardiga.

NFC üheksa ametit Kommunikatsioonistandard NFC ehk Near Field Communication või eesti keeles lähiväljaside on ISO-standardi tüübi saanud 2003. aastal. Tehnoloogia ise on mitmekülgne: seda saab kasutada visiitkaardiandmete, Blue

Väga paljudes praegu turul olevates nutitele fonides on NFC-kiip juba sees.» toothi ja WiFi-seadistuste, failijagamise ja identifitseerimisteenusena – otsad on lahti, tootjad võivad ise uusi võimalusi lisada. Kõige enam on aga mõeldud makse- ja identifitseerimissüsteemidele. Väga paljudes praegu turul olevates nutitelefonides on NFC-kiip juba sees. Ühenduseks kasutab see 13,56 MHz sagedust kiirustega 106 kuni 424 kbit/s. Side kauguseks on

48 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

kuni 20 cm, kuid mõistlikum on vähem – tavaliselt näiteks 4 cm. Sagedus ja põhilised kommunikatsioonitõed on päritud RFID-märgenditelt. Lisaks neile haarati NFC standardisse kaasa ka Sony arendatud ja Aasias levinud FeliCa kontaktita maksesüsteem. Felica on Jaapanis laialt levinud ning standarditud: sellega varustatud mobiilidega saab maksta parkimise, rongipiletite ja palju muu eest. NFC eesmärgiks oli ühtlustada valdkonda, luua ühiselt mõistetav standard. See on arengusamm edasi MasterCardi PayPassi ja Visa payWave’i süsteemidest, mis kasutavad RFID-märgenditega krediitkaar te. Suurbritannias oli muide 2010. aasta juulis juba seitse protsenti krediitkaarte kontaktita (umbes 10 miljonit kaarti). NFC kommunikatsioon lubab nii aktiivset kui ka passiivset suhtlust, kuid aktiivne pole veel väga põhjalikult lahti kirjutatud. Seega enamasti toimib üks seade lugejana ja teine sisuliselt RFID-märgendina, mida loetakse. Aluseks on kolm andmemodulatsiooni, kaks neist RFID-lt: NFC-A ja -B ning FeliCa’lt pärinev NFC-F. Pärast „kokkulepet” saab andmeid lugeda ja ka kirjutada. Tüüpilisel juhul edastatakse krediitkaardiandmed ja kehtivusaeg. Samaaegselt saab andmeid edastada vaid üks pool – tegu on nn half-duplex-ühendusega.

Lisaks rahale ka võtmed NFC märgusõnaks on mugavus: ku-

biilimakseni Lisaks pangakaartide kõrvaldamisele võib NFC vabastada ka võtmekimpudest. (CC) Sam Churchill

NFC tuleb sel sügisel paljudesse telefonidesse, üks suurimaid kasutusalasid saab aga olema uus kontaktita maksesüsteem. Google üritab selles osas turgu võita oma Walletiga.

Krediitkaardifirmad (näiteks VISA) on kontaktita makse eelistest aru saanud. (CC) Tom Purves

jutage näiteks ette, et hotellituba või rendiautot üürides ei pea te võtma võtmeid ega magnetkaarti, lihtsalt registreerite oma telefoni, tõmbate selle korra luku eest läbi ja võite kasutada. Muidugi, mobiilifirmadele ei pruugi see meeldida: teenus ei lisa neile mingit rolli ja raha on selle eest raske kasseerida. Praeguste mobiilimaksete leviku piduriks on aga jäänud osapoolte rohkus: palju mobiilioperaatoreid, täpselt reguleeritud helistamise tariifid, rahvusvaheliste kõnede segapundar.

kõik suured ja tuntud tegijad: LG, Nokia, Huawei, HTC, Motorola, NEC, RIM, Samsung, Sony Ericsson, Toshiba, AT&T, Sprint, Google, Microsoft, PayPal, Visa, Mastercard, American Express, Intel, TI ja Qualcomm. Seega on selja taga väga muljetavaldav seltskond erinevatest valdkonnaga seotud firmadest. Nokia on tehnoloogiat kasutanud juba oma vähem nutikates telefonides ja Bloomberg on täheldanud selle aasta algusest Apple’i teravnenud huvi NFC vastu, et lisada seda iPhone’idesse ja iPad’idesse. Mais kuulutas Google välja oma programmi Wallet, mis lubab Androidi telefonides hoida mitut krediitkaar ti. Tehtud on ka väga laiaulatuslikke maksesüsteemide katseid. Tulevik näitab, kas tagataskust võib lisaks juba sealt väljavisatud pabermärkmikule heita välja ka nahkse rahapauna ning võtmekimbu.

Operaator jääb rahast ilma? NFC-põhine maksesüsteem püüab lõpetada segadust mobiilimaksetega, mobiilioperaatoril pole sellega enam asja. Tegu on seadmete omavahelise suhtlemisega. Maksesüsteem on aga rohkem pankade ja krediitkaardifirmade rida, kuid ka mitte täielikult – vahendav tehnoloogia on ühe mütsi

all. NFC võib eksisteerida ka ilma telefonita, aga telefoni võimas protsessor laiendab oluliselt selle võimalusi ja lisab turvalisust (näiteks parooliga ligipääsu kaitsmine). Maksesüsteemis on telefon passiivne infokandja, aga aktiivse lugejana võib ta filmiplakatilt haarata kaasa näiteks kinoseansside ajad. NFC ei eelda alati andmete krüpteerimist, seega saab teda pealt kuulata 13,56 MHz sagedusel toimiva raadioga. Aktiivse lugeja seansile vahele segada, et edastatavat infot muuta, on aga sisuliselt võimatu. Kaardiandmeid edastatakse aga alati krüpteeritult AES-standardiga. Turvalisust lisab seadmete väga väike vahemaa. Kõige suurem oht on seadme vargus. Mobiilide puhul on õnneks võimalik kasutada lisaks parooli.

Suured on liitunud NFC Forumil on 140 liiget, nende seas

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 49

lahendused

IT-kulud kalkulaatorisse Loomulikult võib alati tellida spetsialisti ja lasta oma IT-kulud kõva raha eest ära hinnata. Aga kas kuskil saaks IT-kaugem inimene vähemalt mingigi esialgse kalkulatsiooni kokku panna? Tasuta? IT-kulude kalkulaator on täitsa olemas. Selle leiab maailma ühe suurima majandustarkvara tootja SAP kodulehelt. Töötajaid peab olema kalkulaatori jaoks vähemalt kümme.

Kaido einama kaido@am.ee

Kui kalkulaator lubab, et IT-alal ei pea tõesti olema asjatundja, siis kasutama hakates selgub, et raamatupidamise ja finantside osas peab termineid ja nimetusi jagama küll. Maailma suurima majandustarkvara tootja SAP AG esimese eestikeelse ja kohalikele nõudmistele vastava tarkvarakulude kalkulaatori lehel tuleb päris pikalt vastata küsimustele, mille tähendust peab minema uurima raamatupidajalt või finantsjuhilt. Pärast seda saab panna tasuta ja kiirelt kokku täpselt enda ettevõttele sobiva IT-paketi. SAP Estonia juhataja Tiit Partsi sõnul võimaldab veebipõhine konfiguraator IT-kaugel inimesel saada lihtsalt ja kiirelt ülevaade oma ettevõtte vajadustest tarkvara litsentsidele, juurutusele ja ka riistvarale. „Seni oli sellise pakkumise ja ülevaate saamine IT-firmalt üldjuhul üpris aeganõudev ja tülikas tegevus,” ütles Parts.

Tõepoolest, lahendus koosneb hulgast etappidest, mille läbimine algab töötajate ja kasutajate sisestamisest. Näiteks viit töötajat sisestada ei saa – kalkulaatori jaoks algab väikefirma, mis sellist lahendust vajab, kümnest inimesest. Iseteenindusportaal küsib veel paar küsimust ja siis tuleb hakata ise lahtreid täitma ja valima. Sobivatest teenustest ja rakendustest saab koostada enda jaoks vajaliku komplekti koos orienteeruva hinna ning dokumentatsiooniga, et analüüsida lahenduse sobivust ettevõtte vajadustega. Detailidesse laskumist pole siiski iga kord vaja. Huvitav ongi see, et teenuseid valides pole vaja sisestada numbreid – töötajate ja kasutajate arvuga on juba

50 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

kõik määratud. Proovime luua ühe keskmise ettevõtte portree tema vajadustest, et saada mingi näidishind. Põhiparameetriteks on kümme töötajat ja viis kasutajat. Kalkulaator annab tulemuseks litsentside eest 16 800 eurot ja arenduseks 19 800 eurot. Kokku seega 36 600 eurot. Ühe kobedama infosüsteemi loomise eest, mis sisaldab andmebaase, kasutajaliidest ja varundust, on see keskmine hind, kuid väikefirmale on see kallivõitu. Veidi suurem ettevõte võib vanas rahas veidi üle poole miljoni krooni maksva teenuse isegi alla neelata, kui juurde maksma ei pea ja tegu on, nagu SAP lehel lubatakse, kõik-ühes lahendusega. Kalkulaatori asub Sapconfigu rator.com aadresil ka eesti keeles.

Kuidas Foursquare äri heaks tööle panna? Mis on asukohapõhised suhtlusvõrgud? Kas see on lihtsalt noorte mäng või oleks sellest ka mingit kasu äridele? Kuidas näiteks Foursquare’is need sooduspakkumised ja kampaaniad tekivad? Mingisugune kasu äridele on täitsa olemas, sest asukohapõhine suhtlusvõrk aitab meelitada kohale neid, kes lähedal asuvad. Kampaaniad ja soodukad torkavad Foursquare’is üsna hästi silma.

Kaido einama kaido@am.ee

vate privileegidega koha omanikuks lugeda. Näiteks saab omale kleepsud aknale panekuks (külastajatele märkamiseks, et koht on Foursquare’is esindatud) ning vaadata veebist põhjalikku statistikat külastuste kohta.

Eripakkumised Muidugi sõltub palju ka sellest, mida firma pakub. Arvutimaailma toimetus näiteks on ka Foursquare’i sama nimelise koha ehk kontori nimega „Arvutimaailm” ametlik „omanik”, aga juhuslikule möödujale pole midagi pakkuda, kui ta just kohapeal ajakirja tellimust ei taha vormistada. Kuid selleks on lihtsamaid võimalusi. Kuidas kõik toimib, seda sai aga katsetada ikkagi. Minnes Foursquare.com-i lehel mõnele asukohale, kuhu inimesed saavad sisse logida, võib selle n-ö endale taotleda, vajutades paremal veerus kõige lõpus olevat linki „Do you manage this venue? Claim here.” Pärast väikest registreerumisprotsessi tuleb tõendada, et tegu on ikka tõesti koha omanikuga. Selleks peab laskma Foursquare’i automaadil enda kontorisse helistada samal numbril, mis on koha kontaktandmetes kirjas või laskma postiaadressile kirja saata. Mõlemal juhul antud kood tuleb sisestada registreerumisvormi ja põhimõtteliselt võibki end pärast registreerumisprotsessi koos sellest tule-

Põhiline, millega Foursquare’is ettevõtted kasutajaid püüavad, on eripakkumised. Soodustused näiteks – kas mingi protsent või mingi hulk eurosid hinnast alla, midagi hoopis tasuta (mõni kohvik on pakkunud kohta sisseloginutele tasuta jooki) või midagi erilist, näiteks ligipääsu teenustele, mida tavakasutaja ei saa. Kui iga kohta sisseloginu pealt ei raatsi soodustust anda, võib teha ka pakkumise näiteks iga viienda külastuse puhul või ainult koha „kuningale” ehk sellele, kes praegu valitseb edetabelis kui kõige enam kohta külastanu. Solarise keskuses näiteks hakati pakkuma ühena esimestest Eestis keskuse „kuningale”

Tavalised kontorid veel sooduspakkumisi teha ei saa.»

igahommikust tasuta kohvi, et meelitada tiitli pärast rohkem võitlema ja rohkem keskuses käima. Tavalised kontorid veel sooduskampaaniaid teha ei saa, küll aga poed ja söögiasutused.

Kes külas käivad? Üks hea omadus äridele on teada saada, kes nende asutusse sisse logivad. Näiteks Arvutimaailma Foursquare’i kohta on siiamaani sisse logitud enim kella 12–13 vahel ehk lõuna paiku, 17% on sellest teada andnud Facebookis ja 7% Twitteris, 13% inimestest on 25–35aastased, 82% aga 35–45aastased.

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 51

lahendused

Windows 8: revolutsi Varsti on tulemas Microsofti uus operatsioonisüsteem Windows 8. Kas see paneb meid kõike ümber õppima ja mis saab vanadest tuttavatest Windowsi programmidest?

Microsoft plaanib uuendustega küll oluliselt senist lähenemist oma operatsioonisüsteemile muuta, kuid kõik „vanad” Windows 7 rakendused töötavad ka uues Windowsis. nimeks Metro.

Uus kasutajaliides: Metro

HEIKI TÄHIS

Tallinna Polütehnikumi IT-juht

13.–16. septembrini toimunud konverentsil BUILD tutvustas Microsoft maailmale oma uue Windows 8 operatsioonisüsteemi põhialuseid ja kontseptsiooni. Nagu selgus, on Microsoft otsustanud olulisel määral senist lähenemist muuta ning uut ja huvitavat leiab uuest tootest üsna palju. Lühidalt: uus operatsioonisüsteem pakub uut rakendusliidest ja kasutajaliidest, class draivereid seadmetele, senisest paremat hallatavust ning olulisel määral täiendatud turvamisvahendeid, korralikku virtualiseerimise platvormi ka tööjaamadele ning loomulikult uusi toetatud platvorme ja täiendatud puutetuge. Kuid enne veel kõige olulisem: kõik rakendused ja riistvara, mis töötasid Windows 7 platvormil, töötavad ka järgmises Windowsis. Ühe erandiga: et uus Windows töötab ka ARMi riistvaraplatvormil, siis ARMi riistvaral töötavas Windows 8-s vanema Windowsi jaoks toodetud töölaua rakendused siiski ei tööta. Enim on nüüdseks tähelepanu saanud Windows 8 operatsioonisüsteemi uus ilus kasutajaliides, millel

Microsoft on panustanud palju selleks, et Windowsi kasutajaliides oleks ka puutetundlike ekraaniga seadmetel senisest paremini kasutatav. Metro on mõnevõrra sarnane Windows Phone 7 kasutajaliidesega, kuid siinkohal on oluliseks erinevuseks see, et Metro on disainitud hästi kasutatavaks ka klaviatuuri ja hiirega varustatud arvutitel. Puhas, konkreetne, kandiline ja mugav: need on märgusõnad, mis küll iseloomustavad uut kasutajaliidest, kuid kindlasti ei anna edasi seda tegelikku kasutajakogemust. Olles nüüd mõnda aega seda kasutajaliidest ka-

Võimalik pahavara ja viirused on toredasti kõvakettal, mida ei kasutata.» sutanud, julgen väita, et tegu on tunduvalt mugavama kasutajaliidesega kui seda piltide ja videote põhjal julgesin oletada. Esmapilgul võib tunduda, et Metro on ainult neile, kes puutetundliku ekraaniga toimetavad, kuid ei. Seesama liides on kasutav ka hiirega või ainult klaviatuurilt. Töötavad ka kiirklahvid, see kõik on väga intuitiivne ja reageerib täpselt ning kiiresti.

52 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

Kiirus ja kasutajamugavus ongi peamised märgusõnad. Alles on Desktop ehk vana hea töölaud, kuid see on pigem nagu üks paljudest rakendustest. Metro stilistikat kasutavate rakenduste kasutajaliidese loomiseks on Microsoft kirjeldanud üsna ranged disainireeglid. Oluliseks uuenduseks on see, et rakendused saavad omavahel infot vahetada. Selle tarvis loodi erinevat tüüpi kokkulepped (contracts). Kokkuleppeid realiseerides on võimalik ühest rakendusest teise edasi anda erinevaid andmeid, meediumeid jne. Töölaua kasutajatele veel teadmiseks, et mitme kuvari tugi on nüüd veelgi parem. Töölaua puhul kuvatakse tegumiriba kõigile ekraanidele, seda täiendust ootas suur hulk kasutajaid juba eelmises versioonis.

Arendusvahendid ja pood Windows 8-ga tuleb kasutusele ka uus rakendusliides Windows Runtime (WinRT), mis on optimeeritud uue põlvkonna Metro stilistikat kasutatavate rakenduste loomise tarvis. Olemasolevad rakendusliidesed ja raamistikud (.Net, Silverlight, Win32 jne) jäävad eraldiseisvana alles ning saavad täiendust. Uus rakendusliides tagab selle, et loodud rakendused on lihtsalt ning mugavalt liidestavad teiste rakendustega (rakendustevaheliste kokkulepetega) ja kindlustab selle, et rakendused töötavad ka järgmistes Windowsi versioonides. Oluline areng on ka see,

ioon ja evolutsioon Tegumihaldur on muutunud veelgi informatiivsemaks.

Microsofti uue operatsioonisüsteemi Windows 8 uus kasutajaliides Metro on sama hästi kasutatav nii puuteekraanilt kui ka hiirega.

Rakenduste ressursiõgimisel saab paremini silma peal hoida.

järgmises .Net raamistiku versiooni ja WinRT platvormi fookuses on mitmelõimelised rakendused. See tähendab, et kontroll ning vastutus liigub järjest rohkem programmeerijatelt platvormile endale. Uueks lähenemiseks on kindlasti ka see, et nüüd saab kasutajaliidese arendamiseks kasutada XALM tehnoloogiate kõrval ka HTML-i, CSS-i ja JavaScripti. Suur erinevus töölauaja veebirakenduste vahel hakkab Microsofti kontseptsiooni kohaselt kaduma. Koos uue platvormi ja võimalustega tutvustati ka uusi arendusvahendeid: Visual Studio 11 ja Expression Blend 5. Lühidalt võib öelda, et arendusvahendid on nüüd omavahel paremini integreeritud ning kasutajaliidese ja äriloogika arendajatel on seeläbi lihtsam koostööd teha.

tustamispunkt ise määrata (ehk lisada rakendused ja seaded, mida algväärtustamise korral ei kustutada). Oodatult võivad kasutajad oma andmeid pilveteenustega siduda. Seeläbi on võimalik kasutajate andmeid ning tehtud seadistusi erinevate arvutite ja Skydrive’i võrguketta vahel sünkroniseerida. Rakenduste ressursikasutuse ning käitumisajaloo jälgimine ning analüüs on nüüd samuti lihtsam. Tegumihaldur (Task Manager) sai uue kuue ning annab senisest parema ülevaate töötavatest rakendustest. Halduse seisukohast on olulisim ilmselt skriptimiskeskkonna Power shell osas tehtud suur arendustöö. Kasutada olevaid käske leiab nüüd kordades rohkem ja praktiliselt iga tegevuse jaoks on eraldi käsk. Senisest lihtsamaks on muutunud ka keele-

Oodatud uudiseks oli kindlasti ka Microsofti rakendustepood. See tuleb ning Microsoft ootab avanemiseks sinna juba kümneid või isegi sadu tuhandeid rakendusi.

Lihtsam ja paindlikum haldus Ärikasutajatele on oluline seadmete ja tarkvara hallatavus ning ka selles valdkonnas on olulisi arenguid. Nii nagu kuulujutud lubasid eeldada, on järgimises Windowsi operatsioonisüsteemis võimalik kogu paigaldis algväärtustada. Lihtsalt selgitades on nüüd olemas nupp „Reset”, mille tagajärjel kustutatakse arvutist lisatud rakendused ning kasutajate andmed. Nii on võimalik arvutitööjaamu lihtsalt ühelt kasutajalt teisele üle anda ilma pikka uuesti installeerimise protsessi läbimata. Lisaks on lubatud, et ärikasutajatel on võimalik algväär-

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 53

lahendused 450

mln

Nii palju on loodud rakendusi, mis ka uues Windows 8-s töötavad.

konstruktsioonid, mis võimaldavad skriptide abil kaughallata.

Virtualiseerimine tööjaamas Mind isiklikult häirib Windows 7 puhul enim asjaolu, et tööjaamas on vaikimisi kasutatav virtualiseerimisplatvorm Windows Virtual PC (VPC), mis on tänapäevases kontekstis selgelt liiga vähese võimekusega. Nüüd on lõpuks Microsoft otsustanud ka tööjaamadesse tuua Hyper-V virtualiseerimisplatvormi. See võimaldab virtuaalmasinates kasutada ka 64-bitiseid platvorme. Hyper-V on võrreldes VPC-ga oluliselt õhem ning võimaldab paremat kasutajakogemust.

Turvalisus uuel tasemel Turvalisus ja Windows on paljude arvates mõisted, millel pole midagi ühist, aga viimaste aastatega on Windowsi platvorm muutunud oluliselt paremini turvatavaks ning sellel arvamusel ei ole enam ammu alust. Windows 8 saab jällegi olulisi täiendusi. Pahavarakaitse mehhanismid rakenduvad nüüd juba alglaadimise käigus, Windows Defender sisaldab ka viirusetõrjet ning Internet Explorerist tuntud failide reputatsioonipõhine hindamine on integreeritud Windows Explorerisse. Üks huvipakkuvatest võimalustest on võimalus kirjeldada UEFI-s see, et käivitatav operatsioonisüsteem peab olema eeldefineeritud digiallkirjaga varustatud. Nii tagatakse, et arvutit ei ole võimalik tundmatult ja potentsiaalselt ründetarkvaraga varustatud meediumilt alglaadida.

Minu tööpulk Üks kõige põnevamaid võimalusi on Windows To Go. Nimelt on võimalik Windows 8 paigaldada USB mäluseadmele ning muuta nii näiteks oma kodune arvuti ühe alglaadimisega hoopis ettevõtte tööarvutiks. Nii võib näiteks mäluseadme arvuti küljest eemaldada ning selle tagajärjel ei juhtu

Arendusvahendid mõistagi aitavad uue Windows 8 moodsa ja puutetundliku kasutajaliidesega uusi rakendusi luua.

Muuta saab näiteks koduse arvuti ühe alglaadimisega hoopis ettevõtte tööarvutiks.» midagi fataalset, vaid operatsioonisüsteem seiskub. Et selliselt paigaldatud Windows on eraldiseisev paigaldis, siis on võimalik see Windows ettevõtte domeeniga ühendada ja paigaldada sinna ettevõtte tööjaamadele omased sertifikaadid. Töötaja saab koduse arvuti abil ühenduda ettevõtte sisevõrku ning koduse arvuti turvatase ei oma tähtsust. Võimalik pahavara ja viirused on toredasti kõvakettal, mida ei kasutata ning kuhu ligipääs selle lahenduse korral puudub.

Windows Server 8 ehk kuidas see kõik äriga on seotud Windows Server 8 on seni võrreldes järgmise tööjaamadele mõeldud Windowsiga tänamatult vähe tähelepanu saanud. Muutused serveriplatvormis

54 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

on aga märkimisväärsemad. Windows Server 8 on oluliselt paremini laiendatav, suurema tõrketaluvusega ning teisel tasemel hallatav. Suurimaks erinevuseks on lähenemine haldusele: uus halduskonsool on ehitatud selliselt, et see võimaldab olemasolevate serverite hulgihaldust. Haldusvahendid, mis seni eeldasid lokaalselt käivitamist, on nüüdsest kõik kaugkäivitatavad. Võimekuste südameks on järgmine Hyper-V platvormi versioon, saab juurde hulga hädavajalikke täiendusi: sisseehitatud tootjasõltumatu NIC Teaming tugi, virtuaalkommutaator jne. Kui senini on töötavate virtuaalmasinate migreerimiseks olnud vajalik majutusserverite klasterdamine ning on tulnud kasutada ühist kettamassiivi, siis nüüd on võimalik reaalajas liigutada virtuaalmasinaid sisuliselt tahes milliste Hyper-V majutusserverite vahel: ei mingit klastrit ja ühist kettapinda, soovi korral on seda võimalik teha isegi ühe serveri lokaalkettalt teise serveri lokaalkettale. Failiserveri teenus on nüüd kasutajasõbralikum ning tõrkekindlam ning selle saavutamiseks on täiendatud ka

vastavaid protokolle. Failiserveriteenuse klastris kasutamine on nüüd efektiivsem ning tõrketaluvus on realiseeritud SMB protokollis. Failiserveri teenus on nüüd ka kasutajasõbralikum: kui kasutajal ei ole ligipääsu mõnele jagatud failile, siis senise lakoonilise veateate asemel on süsteemihalduril võimalik määrata oluliselt informatiivsem teade, kus kirjeldatud see, mis põhjusel vastav õigus puudub. Kui kasutaja leiab, et tal peaks olema vastav ligipääs, siis võimaldab veateate vorm vastava taotluse ka süsteemihaldurile esitada. Süsteemihalduril on nüüd lisaks tavapärasele õigustemaatriksile võimalik kirjeldada ka täiendavaid reegleid (näiteks tulenevalt failinimest või sisus leiduvad) ligipääsuõiguste piiramiseks. See ei ole kaugeltki kõik, mis serveriplatvormis uut, seda on palju-palju rohkem. Lisaks ei ole kõik täiendused ka teada, jääb mulje, et midagi on veel varuks, kõike pole veel räägitud. Kui lühidalt teadaolevad serveriplatvormi uuendused püüda sõnastada, siis: „Windows Server 8” toob privaatpilve igasse serveriruumi ning muudab senist arusaama baasteenuste laiendatavusest ja haldusest.

Pikk tee veel minna Kõige eelneva juures on üks „aga”. Tegu on alles platvormi eeltutvustega arendajatele, kõik võimekused ei ole kättesaadavas versioonis kasutatavad, miski ei ole veel kindel. Kindlasti erineb lõpptoode mõnevõrra sellest, mida praegu kasutada saab. Samas tundub eeltutvustuse põhjal, et see on võimekas ja nüüdisaegne operatsioonisüsteem. Mina igal juhul ootan põnevusega ärikasutajate reageeringut ning seda, et tahvelarvutid muutuvad ärikeskkonnas nõutaval tasemel hallatavaks ja serveriruumidest saavad pilveruumid. Pilt muutub ilmselt märksa terviklikumaks siis, kui avaldatakse ka hinnastamine ja litsentseerimisviisid. Praegu on aga päris kindel on vaid see, et enne lõpptoote ilmumist saab maailm näha veel vähemalt beetaversiooni ja seejärel tootmiseelset väljaannet.

lihtne lahendus

Join.me – tasuta ekraanikonverents massidele Kuidas jagada oma ekraani mitmele kasutajale korraga ja kas saaks nii, et vaatajad oma arvutisse midagi ei installi? LogMeIn, mis pakub üks-ühele ekraanijagamist, on valmis saanud ka sarnase toote paljudele ekraani näitamiseks. Hiljuti Suurbritannias parima professionaalse tarkvara auhinna saanud Join.me on ülilihtne lahendus ekraanikonverentside pidamiseks – esitleja peab oma arvutis käima tõmbama ühe programmifaili, saab personaalse veebilingi ning jagades seda kuni 250 vaatajale on võimalik oma arvutiekraani jagada. Vaatajad ise ei pea midagi installima – kõik töötab veebibrauseris olenemata kasutaja arvuti platvormist. Vaja on vaid Flashi tuge. Lisaks arvutitele saab ekraani vaadata ka Androidi ja iOSi rakendustega, siis pole ka Flashi tuge vaja. Väike test selgitas välja, et Flash on kehvemate arvutite ja aeglasemate internetiühendustega ikka

aeglane küll, aga lihtsamaid asju siiski kannatab vaadata. Videoga on suuri probleeme. Hea omadus on ka see, et esitleja võib ühele oma vaatajatest anda korraks ka arvuti juhtimisõiguse – liigutada hiirt ja vajutada klaviatuuril klahve. Suhtlus toimub tekstiaknas, häält ei edastata. Tasuta saab siiski hõivata ka konverentstelefoni numbri, kuid Eestist tähendab see USAsse helistamist ja odavam on näiteks taustal Skype’i konverentskõne avada. Sideseanss krüpteeritakse ja on turvaline. Lisaks tasuta versioonile on olemas tasuline, millel äride jaoks veel rohkem võimalusi. Lahendus põhineb ekraanijagamisplatvormil LogMeIn. ARVUTIMAAILM

Ekraanijagamiseks tekivad esitleja ekraanile väikesed aknad juhtnuppudega. Vaatajate ekraanil on samasugused nupud. Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Elekter ära, kõik 44 Veljo

Haamer 14. oktoober WiFi.ee peatoimetaja

sc a n

Kalev Reiljan 14. oktoober Elioni tehnoloogiaüksuse juht

Tõnis Mäe juhib EAS-i Startup Eesti programmi Tõnis Mäe on arvutimaailmale varasemast tuttav kui Abobase Systemsi juhataja (2001–2004) ning Hewlett Packard OY Eesti filiaali juhataja (2004–2009). 2010. aasta oktoobrist ettevõtete strateegilise juhtimise konsultatsioonide ja koolitustega tegeleva firma omanik liitus EAS-iga sel suvel, kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kutsus ellu programmi kõrge potentsiaaliga innovaatiliste äriideede juurdevoolu kasvatamiseks ja ettevõteteks arenemise kiirendamiseks.

37 Mart

Einpalu 16. oktoober Levira juhatuse esimees

49 Tiit Parts

28. oktoober SAP Estonia juht

Nokia Eesti müügijuhiks sai Toomas Mihkelson Oktoobrist juhib Nokia müügitegevust Eestis Toomas Mihkelson, kelle peamiseks ülesandeks saab Nokia toodete ja teenuste müügi koordineerimine Eestis. Mihkelson töötas enne neli aastat Microsoftis ning eelnevalt on ta olnud ametis Lenovos, IBM-is, Elionis ja Mäkitorppas. Toomas Mihkelsonil on kõrgharidus ärijuhtimises.

56 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

2.10.2011 Post-Mortem: voolukatkestuse lugu

Ardi Jürgens kirjutab Zone’i blogis, mis siis tegelikult juhtus 2. oktoobril Linxtelecomi serverikeskuses, kus katkematu voolu pidid tagama esialgu UPSid ja hiljem elektrigeneraator. Teadaolevalt ei pidanud generaatori vigased termokaitsmed koormusele vastu. Seega põhjustas tohutu pahanduse üks vigane detail. 6.10.11, blog.zone.ee

Miks peaks netiühendus turvaline olema? Kui varem võis karta WiFi-võrgus andmete varastamist mõne sülearvutikasutaja poolt Firesheepi tarkvaraga, siis nüüd võib igaüks netiliiklust nuhkida vaid Androidiga mobiili abil, kirjutatakse vihmavarjuoru blogis. Laadi endale Droidsheep, mille sakslased on valmis meisterdanud. Nuhkimise vastu aitab veebis käimine üle https-i. 29.09.11, vihma.varju.org

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

ära Hirmuunenägu sai teoks: kõik mattus pimedusse, näha olid vaid rohelised exit-märgid, kirjeldatakse Zone’i blogis suurt elektrikatkestust serverikeskuses. FOTO: (CC) Adam Jackson

RONALDLIIVE: Kas Tallinna kesklinnas leidub keegi, kel on „Ringvaate” ajaks laenata esimese põlvkonna iPodi? 2001. aastast #eesti Ronald Liive, Apple’i fänn ja blogija

RAIMOMATVERE: Pane ennast põlema Maanteeamet või ARK või kuidas iganes seda jubedust tänapäeval kutsutakse. e-võimetus ja protsessiidiootsus! Raimo Matvere, konsultant

MINUT_EE: Eestikeelsed uuslühendid ühistranspordist – FaceBook aka lõustik (lõusta kaustik) ja Twitter aka säutsla. #tänavalingvistid Minut.ee, uudisteportaal

Apple’i fänni järelehüüd Steve Jobsile 6. oktoobri hommik jääb siinsetele ja kõigile teistele maailma Apple’i fännidele alatiseks meelde. Iidol on lahkunud. Sel puhul kirjutati tuhandeid järelehüüdeid, muidugi meenutas tehnoloogiamaailma olulist mõjutajat ka Apple’i Eesti fänn ja Apple’ist kirjutamisega pea kogu oma vaba aja sisustanud Ronald Liive. 6.10.11, ronaldliive.tumblr. com

MARGUSHOLLAND: Teen ettepaneku nimetada A. Laikmaa tänav Facebooki tänavaks. Margus Holland, Porsche klubi president ja arendaja

ARTOAAS: Kui keskkonna sõbralike elektriautode valmistajad näeksid, kuidas eestis elektrit toodetakse, kingiks nad meile ilmselt suusad. Arto Aas, poliitik

fo o ru m i va at lus

HTML5 paistab olevat meie veebitulevik. Testimislehel saab proovida, milline brauseriplatvormi kombinatsioon on HTML5-ga kõige tugevam ning foorumis teistega tulemust võrrelda. Digi.ee kasutajad on HTML5 tulemuste jaoks loonud eraldi teema, kuhu kasutajad saavad postitada oma tulemusi. Enim näib punkte koguvat Chromiumi brauser Linuxis. Internet Explorer, mille viimased versioonid pidid väga HTML5-sõbralikud olema, nii häid tulemusi selles testis ei näita. Kuid IE-l läheb paremini Microsofti enda HTML5 testis. Nimelt on sellel uuel HTML-il veel standardiprobleeme ja brauserid saavad erinevalt hakkama. Hinnavaatlus.ee serverite sektsioonis on kuum teema: kas valida pilv või oma serveripark? Küsija tahab vastust suure koormusega veebile ja saab soovitused oma andmemahud ja andmeliigid põhjalikult üle vaadata. Soovitatakse küll Amazoni pilve, kuid seal hoidmiseks ongi vaja väga täpselt mahud üle vaadata, sest kuigi esialgu võib tunduda odav, võib keerulise hinnastamisega teenusepakkuja kalliks minna.

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 57

inimesed Vanade PC-de uus elu „Ole kaasas!” projekti talgupäevadel anti 200 vanale arvutile uus elu. Tuntud Eesti firmadest pärit masinad lähevad suur peredele ja eakatele.

EMT tehnikadirektor Tiit Tammiste meenutas arvutitaastamise vahel ka neid aegu, mil Arvutimaailm loodi – 1990ndate algust. Sel ajal läksid läänest tulnud kasutatud arvutid kaubaks ka väga soliidsetes Eesti ettevõtetes. fotod: Kalev Lilleorg

Enamik annetatutest olid lauaarvutid, sest sülearvutid lähevad firma oma töötajatele tihti kaubaks. Sülearvutite puhastamine oli aga kõige vaevanõudvam. 58 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

Vähehaaval kasvas ka lootusetute juhtumite – mitte tööle hakkavate masinate hunnik.

Vaata Maailma SA juht Kristi Kivilo harutab hiirtehunnikust lahti terveid isendeid, mida äsja Windows XP-ga varustatud arvutikastidele kaasa pakkida.

IT Kolledži õppejõud ja õpilased panid peale uue tarkvara ja testisid riistvara. Uuenevat arvutit uurib kolledži õppejõud Margus Ernits.

inimesed

Karateka loob intelligentset veebitreenerit

Maikuu soojade ilmadega tõdevad tuhanded kaasmaalased, et sel aastal ei tulnud aastavahetusel lubatud eesmärkidest jälle midagi välja. Sportlyzer saab neid inimesi aidata.

Me ei pane veebipoodi üles.» Tõnis Saag on kirjeldab, miks Sportlyzeri arendustöö on aeganõudev ja keeruline.

Sportlyzer.com lehel elab virtuaalne treener, mis oskab igale inimesele just talle sobiva treeningkava välja pakkuda ning selle täitmisel silma peal hoida. Esmapilgul võib see meenutada treeningpäevikut, millesarnaseid on turul mitu, aga Sportlyzeri eripära ning rahastajate lootused peituvad sügaval kapoti all. Seal on treenerite, sporditeadlaste, psühholoogide ning programmeerijate koostöös kokku kirjutatud keerukad algoritmid, mis kohandavad nõuandeid vastavalt inimese saavutustele ning motivatsioonile. „Tegemist ei ole tavalise veebiarendusega,” ütleb firma juht Tõnis Saag. „Me ei pane veebipoodi üles, vaid käime tundmatu maa peal. Internetis müüakse palju universaalseid treeningplaane, aga igaüks teab, mis selliste plaanidega saab – esimene kohtumine reaalsusega lööb selle auti.” Sportlyzeri keerukad valemid on aga kavalamad – need võtavad küll sarnaselt konkurentidega aluseks inimese kehakaalu, pikkuse, senise treeningkoormuse ning eesmärgid ja koostavad selle alusel treeningkava, aga siis alles kogu maagia algab. Sportlyzer analüüsib iga trenni järel inimese pulsisagedust (vastava info saab üles laadida pulsikellast või sisestada käsitsi), küsib temalt trenni raskuse kohta, paneb tähele, kui mõni trenn vahele jääb – ning kohandab siis oma soovitusi. Kui algaja üle pingutama kipub, saab programm ka sellest aru ja annab nõu pisut tagasi tõmmata.

60 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

Kogu Sportlyzeri tarkus põhineb teadusel. „Analüüsime sporditeaduse teooriaid, valime välja harrastajatele sobiva, koostame teadusartiklite põhjal teoreetilise raamistiku, muudame selle dünaamiliselt käituvaks matemaatiliseks mudeliks, teeme Excelis prototüübi ning siis paneme asja koodi,” kirjeldab Tõnis Saag sportliku tehisintelligentsi loomist. „Protsess on pikk ja nähtamatu osa arendamiseks kulub väga palju tööd.”

500 valemit korraga Nüüd plaanibki firma ka kasutajaliidesele pisut funktsionaalsust lisada, sest info visualiseerimine aitab motivatsiooni tõsta ning kasutajad küsivad praktilistele soovitustele lisaks ka kellasid ja vilesid. Arendamist ootavad ka spordiala-spetsiifilised algoritmid, aga Tõnis Saagi sõnul võtab paindlikkuse lisamine üksjagu aega: „Juba praegu on seal kuskil 500 valemit. Kui kõiki neid dünaamiliselt edasi arendada, siis konflikte erinevate olukordade vahel tekib palju ning peamurdmist jagub.” Kuigi keskkond on ingliskeelne, on kasutajad praegu siiski valdavalt Eestist. Sihiks on aga ootuspäraselt hea elatustasemega lääneriigid – seal lihtsalt treenitakse rohkem ja ka rahvast on sadu kordi rohkem. „Kui tahad asju suurelt teha, pead ambitsioonikas olema – muidugi me unistame, et sellest saab suurim nõustamisteenus maailmas ja et

Kunagine profisportlane Tõnis Saag ütleb, et on praegu elu parimas vormis pärast sportlaskarjäärist loobumist – ja trenni teeb ainult enda arendatava veebitreeneri käes all. fotoD: Lauri Kulpsoo Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 61

inimesed

Startup’i tehes tuleb kõvasti pingutada, teab värske IT-ettevõtja – mängu tuleb panna isiklikud säästud ja perekonda raskuste eest hoiatada.

igal spordiekraanil on meie treener,” räägib Tõnis Saag. „Ja selge on ka see, et kuna meil on riskikapital sees, siis on eesmärgiks firma väärtuse kiire kasvatamine ja ettevõtte müük.” „Sportlyzer on tüüpiline lean-startup, mille eesmärgiks on teenus võimalikult vara turule tuua ning siis reaalse elu tagasisidet korjata, mitte teha suurt asja valmis ning siis avastada, et oled täiesti valesid otsuseid teinud,” selgitab Saag. „Me niigi viivitasime, sest tahtsime nõustamist kohe alguses sisse, aga meie unikaalsus ehk virtuaalne mõistus oli just kõige aeglasemalt välja töötatav asi.” Tõnis Saagi arvudearmastus sai alguse Miina Härma koolist legendaarse matemaatikaõpetaja Igor Holtsi juurest. „Esimeses tunnis palus ta meil matemaatikaõpikud kotist välja võtta ja üle vaadata – see oli ka viimane kord, kui me neid nägime,” meenutab Saag. „Tal oli oma metoo62 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

dika, praegu käib selle kohta moesõna gamification. Kõik käis võidu peale, igas tunnis oli hasarti ja võiduarvutamist, me lausa ootasime seda tundi.” Siis tuli sportlasekarjäär, ülikool, treeneriamet ning esimesed ärikogemused. „Enne Sportlyzeri kallale asumist istusin ma tükk aega hästi mitme tooli peal ja ükski asi ei tulnud hästi välja,” tunnistab Saag. „Siis põletasin kõik sillad ära, müüsin mootorratta maha, et vahepealne keeruline aeg üle elada ja teen nüüd ainult üht asja – Sportlyzerit.”

Ainult hull teeb lapsega startup’i See on kõva risk, eriti pereinimese jaoks. „Perega peab kokkulepe olema, tuleb täpselt ära rääkida, mis jamad võivad ees oodata,” ütleb Saag ja vastab siis naise telefonikõnele, et jõuab küll ise lasteaeda.

J o o nis tat ud m ees

Virtuaalne kolleeg Mark Lyzer Sportlyzeri keskkonnas trehvab aeg-ajalt Mark Lyzeri nimelist avala naeratusega joonistatud meest. „See tundus vahva idee, aga praegu hakkab ta kasutajaliidesele ette jääma, sest võtab ruumi ära,” selgitab Tõnis Saag. Päris ära Mark siiski ei kao, sest inimestele ta meeldib. Pealegi on siis, kelle peale näpuga näidata, kui jälle vaja trenni minna. Konkreetne prototüüp Markil puudub, valmis joonistati ta hoopis Indoneesias, hiljem hakati siinses kontoris siiski fotosid ette tegema, mille põhjal joonistatud mees uusi poose võttis. „Mehed nõuavad kõik suurte rindadega naistreenerit,” ennetab Tõnis Saag mu küsimust. Karmikäeline proua pole siiski veel joonistuslauale jõudnud, sest Saagi sõnul oleks see praegu aja mahaviskamine. Ent temagi möönab, et trenni lõpus dressi maha viskava treeneri eest võiks kasutajalt ju tulevikus pisut kõrgemat kuumaksu küsida küll.

Kui Ameerika startup’ijad Saagi arvuti taustapildil lapsi nägid, arvasid nad, et mees on segane – lapsevanemad seal üldjuhul idufirmasid ei tee. Saag teeb, sest talle meeldib see maadeavastaja tunne, mis asjaga kaasneb. „Sport on lihtsam,” ütleb ta siiski. „Kui nüüd keegi küsib, kas teha startup’i või mitte, siis mina ütleks, et ära tee! Muidu pärast kiruvad, et tõmbasid mulle sellise jama kaela. Kes mind ei usu, see teeb ju nagunii, aga kes kahtleb, mingu parem tööle – saate head palka, teete karjääri, riskid on oluliselt väiksemad, saate endale paremat autot ja rohkem reise lubada.” Saag ütleb, et startup’i riski ette võtnud seltskond on siiski vahva – energiline ja pisut hullumeelne. „Startup’i tehes on nöör kogu aeg kaelas ja tool vabiseb jalge all, aga see teebki asja nii põnevaks ja kaasakiskuvaks.” Kui küsin, kas startup oleks võimalik käima

tõmmata ka ilma kogemustega eksperte kaasamata (Sportlyzeri selja tagant paistavad teiste seas Jüri Kaljundi, Rain Rannu ja Rein Lemberpuu kõrvad), siis Saag muigab ja ütleb, et loteriiga võib ka võita.

Notepadis HTML-i pusimas „Eesmärk oli ikkagi mitte teha neidsamu lolle vigu, mida nii paljud enne meid on teinud,” ütleb Saag. „Õnneks on IT-vallas kogukonna tunne hästi tugev, kui küsid, saad alati nõu. Seda ma mujal äris tunnetanud ei ole.” Ja küsima on Saag pidanud palju, sest enne Sportlyzerit piirdus tema kokkupuude IT-ga üksnes aastatetaguse kodulehe haldamisega Notepadis HTML-i pusides. „Alguses öeldi küll – Tõnis, muidu on kõik hästi, aga tee endale terminoloogia selgeks,” meenutab Saag Skype’i konverentse oma mees-

Öeldi, et tee endale terminoloogia selgeks.» Tõnis Saag elas IT-maailma sisse ilma seda keelt oskamata

Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 63

inimesed

Võimalusel väldib Tõnis Saag ületunde, sest ta on veendunud, et peaga tööd une arvelt ei tee.

konnaga, kus tema IT-ignorantsus üksjagu arusaamatusi põhjustas. „Koodi ma ei kirjuta, andmebaasi poolel kaasa ei räägi, poisid saavad need otsused ise teha,” kirjeldab Saag tööjaotust. „Mina teen Excelis algoritme, mulle meeldib matemaatika.” Siinkohal torkab üks „poistest” naljaga vahele, et kes juba Excelis IF-funktsiooni kasutab, ongi otsapidi programmeerija. Tõnis Saag teeb aga Excelis märksa enamat kui IF-e. „Meil on seal päris keerulised asjad käsil, mõni valem on käsureal viis rida pikk,” kirjeldab ta. „Excelis prototüübi tegemise võlu on selles, et tabelis näed ülikiirelt tulemusi, kui mingeid andmeid muudad.”

15 korda Eesti meister karates Saag ütleb, et Excel on lihtne tööriist, muigab siis isegi ning tunnistab, et on Excelit kasutades korduvalt imetlusega mõelnud, mis oli selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob. „Mul on paaril korral õnnestunud Excel hulluks ajada, aga üldiselt on seal KÕIK olemas! Tehetes tavaliselt neljanda klassi matemaatikast kaugemale ei minda, aga kui kirjutad mitmesajast valemist koosnevaid jadasid, siis saad aru, kui keerukas töö seal on ära tehtud. Ja meie ei kasuta ju kaugeltki kogu funktsionaalsust.” Nüüd arvab Saag siiski, et peab algoritmide arendamist vähendama hakkama, sest ettevõt64 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

tes on nii palju muid kohustusi. „Vahepeal kukkus mul äritegevusega sport ka väga madalale, praegu käin jooksmas ja vorm hakkab tagasi tulema,” nendib Saag. Vorm, millest ta räägib, ei ole aga mingi Harju keskmine harrastaja. Tõnis Saag on 15kordne Eesti meister karates ning pikaaegne treener. Sportlyzer küll karate-trenni ei paku, vaid tegeleb üksnes vastupidavusaladega, ent see sobib Saagile hästi: „Praegu treenin ainult Sportlyzeri järgi ja olen spordikarjääri lõpetamisest alates kõige paremas vormis. On suur vahe, kas käid neli korda nädalas lihtsalt jooksmas või on konkreetne ja läbi mõeldud ülesanne.” Endise sportlase ja treenerina utsitab Saag ka teisi kolleege end käsile võtma. „Paljud treenerid on endised tippsportlased, kes ei ole harrastussportlaseks ümber kehastunud, vaid hoopis paksuks läinud. Nad peaksid olema eeskujuks teistele, nagu arstidki.” Sportlyzeri kontoris siiski jõusaali pole ja kohustuslikke jooksupause ei tehta. Ent ka liigseid ületunde üritatakse vältida. „Pigem lähme tööpäeva lõpus ära ja katsume hommikul kohal olla, mitte 10-11 ajal,” räägib Saag. „Unevõlaga mõtlemine läheb ebaefektiivseks, seda teab iga peaga töötaja. Need, kes räägivad pidevalt 14tunnistest tööpäevadest, ajavad kas pada või loevad pitsa söömise töötegemise hulka.” Kristjan Kaljund

Niklas Sonkin hindab Eesti kodanike ja riigi tihedat e-suhtlust Tele2 on jaganud Baltimaad koos Kasahstani, Venemaa ja Horvaatiaga oma Ida-Euroopa regiooniks. Niklas Sonkin käib igas teises kvartalis kõik riigid läbi, et hoida kätt pulsil ja juhtida tegemisi kohapeal. Ta on seda praktiseerinud oma ametiaja jooksul alates 2009. aastast. Regiooni direktori hinnangul on Tele2 Eesti siiski heas positsioonis, sest firma on hinnaliider edasi. Firmat on samas tabanud viimase aasta jooksul küllalt suured muudatused. Näiteks läinud sügisel AMi persooniloo fookuses olnud Toomas Tiivel lahkus ettevõttest kevadel. Tele2 Eestit on nüüd pool aastat juhtinud Mindaugas Ubartas Leedust, kes samuti kohtumisest osa võttis. Sonkin on sündinud ja üles kasvanud Soomes, Helsingis. Tema telekommunikatsiooni alased kogemused algasid praeguses Telia Sonera kontsernis, kus ta aastaid töötas. Vahepeal viis tee paariks aastaks Lähis-Itta, kus omandatud kommunikatsioonivõrkude rajamise ning juhtumise kogemused on väga hinnatud. Tele2 -s töötab Sonkin alles kolmandat aastat. Mobiilse side – tänapäeval peamiselt mobiilse andmeside – areng on tema sõnul praegugi pidevas täienemises. Augustis teatati Eestis 790–862 MHz piirkonna sageduste vabanemisest, millele hakkavad konkureerima mobiilifirmad ja võib-olla ka muud teenusepakkujad. Eesti üsna hõre asustus soosib maa katmist just sellistel madalamatel sagedustel võrkudega. Varem asusid selles sageduspiirkonnas analoogtelevisiooni saatjad ja Venemaa vanema põlvkonna lennunavigatsiooni seadmed, mis piiri ääres väikseid piiranguid küll jätkuvalt kaasa toovad. Täpsemaid lubadusi sagedusele konkureerimi-

FOTO: KALEV LILLEORG

Septembri algul külastas Eestit Tele2 regiooni peadirektor Niklas Sonkin. Uurisime temalt, mis võib lähiajal nii Eestis kui ka kaugemal mobiilside valdkonnas toimuda.

se osas aga Tele2 juhid siiski veel ei andud. Niklas Sonkin tuletas samas meelde, et suure hulga sagedustega võrgu ehitamine on väga kallis ja Tele2 peab silmas ka seda, et ei toimuks üleinvesteerimist erinevatesse sagedustesse, mis hindu tõstab. Tulevikutehnoloogiate osas on Tele2 edenemas Stockholmi piirkonnas 4G ehk täpsemalt LTE arendusega, kus prioriteet on võrku kasutada andmesideks netipulkadega. Tele2-l on järgmise põlvkonna LTE mobiilsidevõrkude rajamiseks vajalikud litsentsid Rootsis, Hollandis ja Eestis. Läti ja Leedu ning teiste riikide konkursse veel oodatakse. Sonkin hindab eestlasi kui suuri internetikasutajaid kõiki kanaleid pidi – nii püsiühendustega kui ka netipulkade abil. Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste suhtlemine üle interneti kodanikega on maailmas ilmselt kõige tihedam. MADIS VeSKIMeISTeR Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011 65

minu arvutimaailm

Jaan Priisalu Varem turvaintsidentide lahendamise osakonda Swedbankis juhtinud Jaan Priisalu töötab nüüd Riigi Infosüsteemide Ameti peadirektorina. Uurime, millest tema arvutihuvi alguse sai. Esimene kokkupuude arvutiga? Umbes 5. klassis. Mäletamist mööda oli esimene EC1010. Kõrval oli ka trummelmälu, mis arvuti külge ei käinud. Esimene oma arvuti? Mir 2 sai koolis koos üles pandud, ehitasime maanduse ja arvutasime pii komakohti. Iskra 226 oli esimene tööarvuti. Kodus oli esimene aga IBM PC XT. Esimene mobiiltelefon? Vist Nokia 2110. Esimene kokkupuude internetiga? 1992 Prantsusmaal. Olin Toulouse’i Paul Sabatier’ ülikoolis ja naine õppis Tallinnas. Saime suhelda Talk programmiga. Tulemüürimine ja veeb tekkisid järgmisel aastal. Milline on praegune tehniline varustatus? Apple’i iMac, iPhone ja iPad. Raamatute lugemiseks Kindle. Fotoaparaat on Canoni EOS 1DS mkII, lennukimudelite jaoks Graupneri MX-16s-i. Televiisorit mängib AppleTV. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Esimene suur teenusetõkestusrünne. Kliendid panka ei saa, ei tea, kui kaua see kesta võib, ei tea, mis aitaks ja kõik, nii IT- kui ka ärijuhid vaatavad sinu otsa – otsusta! Mida!? Millise teenuse või netileheta ei saa hakkama? Kõige enam sõltun Google Readerist. Ja muidugi otsing. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Viis tundi. Kolm tööl ja kaks kodus. Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat? Jah, flopiketaste kopeerimine oli ainus viis programme saada. Mäletamist mööda oli esimene asi, mille eest oleks ka raha tahetud, mäng nimega Larry. Praegu on ka koju mõistlik programmid osta.

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 9.11

◊◊ Mis on tahvel ja mis nutitelefon ja kas nende vahel veel üldse on mingi piir? ◊◊ Tehnikaülikool Räniorus. Miks neil oli vaja USA läänerannikul oma esindust? ◊◊ Agarad või ogarad? Räägime agiilsetest meetoditest tarkvara arendamisel.

66 Arvutimaailm nr 10 (185) oktoober 2011

scanpix

MIDA JUKU EI ÕPI,

seda internet teab -Ordi vanasõna

Ordi Enduro 6075D+ 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 320GB kõvaketas,

2GB DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium P6000 protsessor, Intel HD graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 6 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, LAN, SD/MMC/MS kaardilugeja, 3xUSB, E-SATA, VGA, HDMI, veebikaamera, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

399 €

21,5” Topview A293Wd 1920x1080, reageerimisaeg 5ms, kontrastsus 30000:1, heledus 300cd/m2, vaatenurk 160/160, DVI – parim hind üldse

109.90 €

ordi House Extra+ 500GB kõvaketas, 4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium Dual

Core E5700 protsessor, 1GB nVidia GeForce GT520 graafikakaart, klaviatuur, hiir, DVDRW kirjutaja, ID+flashkaardilugeja, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Ordi Enduro 9465B Extra+ 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 640GB kõvaketas, 8GB

ordi Classic Extra+ 1TB kõvaketas, 4GB DDR3

DDR3 operatiivmälu, Intel Pentium B940 protsessor, Intel HD2000 graafikakaart, kaal 2,5 kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/ MMS kaardilugeja, 3xUSB, VGA, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

operatiivmälu, Intel Core i3-2100 protsessor, 1GB nVidia GeForce GT440 graafikakaart, klaviatuur, hiir, DVDRW kirjutaja, ID+flashkaardilugeja, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Ordi Enduro i3267B+ 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 640GB kõvaketas,

ORDI Opera Plus+ 1TB kõvaketas, 8GB DDR3

499 €

599 €

499 €

154.90 €

699 €

4GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i3-2310M protsessor, 1GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

operatiivmälu, Intel Core i5-2310 protsessor, 1GB nVidia GeForce GTX550 graafikakaart, klaviatuur, hiir, DVDRW kirjutaja, ID+flashkaardilugeja, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

Ordi Enduro i5298B Super+ 15,6” Full HD (1920x1080) LED ekraan, 640GB

Ordi Enduro i769TB Plus+ 15,6” HD (1366x768) LED ekraan, 1000GB

kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i5-2410M protsessor, 2GB Nvidia GT540M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 5,5 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/ MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

kõvaketas, 8GB DDR3 operatiivmälu, Intel Core i7-2630QM protsessor, 2GB Nvidia GT555M graafikakaart, kaal 2,5kg, aku kuni 4 tundi, EST või RUS klaviatuur, DVDRW kirjutaja, Wifi, SD/MMC/ MMS kaardilugeja, 3xUSB, HDMI, veebikaamera, Bluetooth, Windows® 7 Home Premium, Office 2010 Starter, viirusetõrje 1 aastaks, garantii 2 aastat

777 €

www.ordi.ee

Pakkumine kehtib 31.10 või kuni kaupa jätkub!

23” Samsung S23A300B LED, 1920x1080, reageerimisaeg 5ms, MDC, vaatenurk 170/160, heledus 250cd/m2, DVI – elutruu pilt

24” LG E2441T-BN LED 1920x1080, reageerimisaeg 5ms, kontrastsus 5M:1 , heledus 250cd/m2, vaatenurk170/160, DVI – ülimalt energiasäästlik

179 €

899 €

Ordi soovitab Windows® 7 Home Premium

Ordi salongid: TALLINN: Narva mnt 31, tel 663 0530; Pärnu mnt 142, tel 657 7870 PÄRNU: Aia 8, tel 447 1450 TARTU: Küüni 5B, tel 737 7855; Betooni 9, tel 738 5700 NARVA: Tallinna mnt 19c, tel 356 6448