Arvutimaailm 5/11 by Arvutimaailm

Miks ei saa Garage48 projektid suureks, vaid vajuvad kiiresti ära?

Androidiga tahvel kohe töökorras: Motorola Xoom 3 : 1 vaidlustajate kahjuks: domeenivaidlused koguvad hoogu Reportaaž: kuidas ehitada kosmoselaev ja sellest IT Objekt?

kes tegi parima pakkumise? Suur arvutiostmise test: selgitasime välja, kes teeb väikeﬁrmale sülearvutite ostuks parima pakkumise.

Hind € 2.79 / 43.65 Nr 5 (181), mai 2011

9 7 7 1 0 2 1 936005

Eesti väikeﬁrma Defendec valmistab Tallinnas tarka tolmu

MAI 2011

FOTO: GARAGE48 7 8

LABOR

Garage48 – kas mäng või äri?

48 tunniga tehakse nädalavahetusel hulk põnevaid rakendusi, aga mis saab esmaspäeval? Lk 16

Lancomi ruuter toob interneti nii traadist kui ka õhust 36 Kõrvaklapid tööks ja hobiks 36 Ka mobiil võib olla valvekaamera 37 Dell Latitude E6420 – ümaram ärisülearvuti 38 Prestigio Multipad – paar sammu ja Google töötabki 39 Muditav hiir – MS Arc 40 T420 – jälle uuem m Thinkpad

41 Motorola Xoom –

A RVA M US 6

fookus

Vastasseis: kas Twitteril on mõtet? Eksperdid hindavad: heateenus.ee IT-hariduse laeva pööramas

kohe tööks valmiss tahvel

UUDISED 10 14

Facebook võib määrata karjääri Uus ja vanad: HTC, Apple’i ja Samsungi tahvlid

FIRMA 22

Defendec – nutika tolmu ﬁrma

R E P O R TA A Ž 28

Kosmoselaev on laskunud. Mustamäele.

LAHENDUSED

Ganttic – veebis ressursside jagaja Domeenivaidlused koguvad hoogu 52 Majandustarkvara läheb ka mobiilseks 54 Milline on õige ärisülearvuti? 55 Lihtne lahendus: Plaxo 48

INIMESED

Suhtlusvõrgud: blogid, Twitter, foorumid 58 Seltskond avas mobiilirakenduste labori 59 ITL jagas auhindu 60 Tõnu Samuel – Eesti esihäkkeri rahulik elu Räpinas 66 Minu arvutimaailm: Marika Mann 56

42 Suures testis leidsime parima sülearvutipakkuja. Kristjan Karmo (pildil) uurib väljatrükitud pakkumisi. FOTO: KALEV LILLEORG

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 3

TOIMeTUSe LeHeKÜLG

Kas päike kustutab andmed? Eelmisel kuul hirmutas inimesi teade, et päike võib meid keskaega tagasi paisata. Kas päikesetormiga kaasnev EMP ehk elektromagnetiline impulss hävitab tõesti kõik IT-süsteemid? Sellest oli juttu ka Arvutimaailma 2008. aasta märtsinumbris, sest suuremat päikesetormi oodatakse juba ammu. Olulisemad IT-süsteemid ei hävi, saime siis teada Alcatel-Lucenti serverikeskuste reportaažis. Euroopa Liidu, suurte kaubanduskettide, auto- ja naftatööstuste, pankade jt serverikeskused asuvad nn faraday puuris, mis peaks kaitsma ammu oodatava suure EMP eest. ELi serverid on dubleeritud maa-alustes graniiti rajatud keskustes. EMP purse oli 19. sajandil (1859), kui telegraaf ja elektrisüsteemid said pihta. Leebemalt esines EMP 20. sajandi keskel, uut aga oodatakse juba aastatuhandest alates. Iga saja aasta tagant usutakse olevat tavalisest suuremaid päikesetorme. Suured süsteemid on selleks valmistunud. Aga Eestis? Vastust võib aimata.

KAIDO eINAMA peatoimetaja 4 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

AM suhtlusvõrkudes

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

facebook.com/ arvutimaailm

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Ülla Haljand ylla.haljand@presshouse.ee KAANEPILT: KALEV LILLEORG

twitter.com/ arvutimaailm

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

issuu.com/ arvutimaailm

Arvutimaailma tellimus maksab 25.50 € aastas, otsekorraldusega 2.24 € kuus.

foursquare.com/ venue/4260251

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

et.wikipedia.org/ wiki/arvutimaailm

Ärianalüüsitarkvara aitab tõsta ettevõtte efektiivsust ning konkurentsivõimet Kui seni on paljusid Eesti ettevõtteid pelgalt sisetunde ja exceli abil juhitud, siis tänapäevases turuolukorras aitab konkurente edestada ja efektiivsust suurendada kaasaegne ärianalüüsitarkvara. Tavaliselt tullakse Eesti juhtivasse tarkvaraarenduse- ja ärikonsultatsiooni ettevõttesse Proekspert murega – juhil on otsuste tegemiseks vaja infot. Andmed on aga erinevates süsteemides laiali või pole töö- ja analüüsivahendid piisavalt paindlikud ning lihtsad. Lähema uurimise käigus selgub aga tihtipeale, et lisaks tehnoloogilistele probleemidele ja korrastamata andmetele puudub organisatsioonides ka süsteemne ülevaade nii oma ressurssidest ja vajadustest kui ka klientide käitumisest ja soovidest. Ehk – selleks, et kasutada efektiivsemalt ressursse ning suurendada käivet ja kasumlikkust oleks tegelikult vaja investeeringut paremasse juhtimis- ja analüüsikeskkonda. Tänapäevane majandustarkavara peaks aitama igal ettevõttel, tegelegu see tootmise, jaekaubanduse või kasvõi teenuste müügiga, võtta kokku kolm olulist juhtimisprotsessi: sihtide seadmine ja eelarvestamine, eesmärkide poole liikumise monitoorimine ning olemasoleva informatsiooni koondamine ja analüüs. Esmalt võimaldab ärianalüüsitarkvara võtta kokku eesmärgid ja tegevusplaanid ning jaotada need organisatsiooni peale laiali. Seeläbi teab nii tööandja kui iga töötaja täpselt mida, millal ja kui palju temalt oodatakse. Kõik eesmär-

gid ja tegevused saab siduda eelarvega ning juhil tekib kvalitatiivselt uus kogemus vajaminevate ressursside planeerimiseks. Järgmisena võimaldab kaasaegne ärianalüüsitarkvara täpselt monitoorida

Ärianalüüsitarkvara aitab siduda ettevõtte eesmärgid igapäevaste tegevustega kuidas ettevõte püstitatud eesmärkide suunas liigub. Iga protsessi, osakonna ja ka inimese panus on täpselt jälgitav ning juht ja analüütikud saavad olemasolevat mudelit igal hetkel korrigeerida ja ennustada mis juhtub kui olukord muutub. Kogu vajalik informatsioon on igal ajal lihtsasti ja koheselt kättesaadav, ükskõik millises arvutis või kasvõi nutitelefonis. Kolmandana aitab kaasaegne ärianalüüsitarkvara koondada kogu ettevõt-

Andres Haavel AS Proekspert ärianalüüsi osakonna juht

te juhtimiseks vajalikud näitajad ühte keskkonda. Juhil on nüüd üks töövahend, kus on lihtsasti võimalik saada terviklik vaade ettevõttes toimuvast. Omavahel on seotud nii klientide-, töötajate-, ressursside- kui pakutavate kaupade ja teenuste andmed. Erinevatest allikatest pärinevate andmete analüüs ning seostamine aitab leida uusi, varem avastamata võimalusi. Süsteemile on võimalik lisada märguandeid, mis annavad operatiivselt teada kui ilmneb kõrvalekaldeid planeeritust. Ärianalüüsi tarkvara on muutumas juhi igapäevaseks asendamatuks töövahendiks, mis läbi parema informatsiooni kättesaadavuse muudab otsustusprotsessi efektiivsemaks. SAP on loonud juhtidele parima tööriistade komplekti, millesse on koondatud nii valdkonna parim kogemus kui ka kaasaaegsed tehnoloogia võimalused ning millesse on suutelised investeerima ka Eesti keskmise suurusega ettevõtted.

ARVAMUS võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas Twitteril on mõtet? Eesti turul võivad tarkvaratootjad ja -müüjad end vaikselt võitjateks hakata pidama, sest piraattarkvara tõmbub järjekindlalt koomale. Dive Eesti poolt läbiviidud uuring testostude meetodil selgitas välja, et piraattarkvara pakkujate hulk on vähenenud 2008. aastast nelja protsendi võrra – 10 protsendini.

JAH

∂

Viimasel ajal on saanud reegliks, et uued süsteemid kukuvad pärast käivitamist koormuse tekkides kokku. Valimiste infosüsteemiga sama jalga astus Eesti Energia kliendiinfosüsteem, mis põhineb Oracle’i lahendusel. Oma elektrinäidud soovitati sel kuul teatamata jätta.

Remy Konimois

Ave Lindberg

Digitaalmeedia agentuuri DDR tegevjuht

Tieto Estonia administratsiooni juht

B2C kontekstis pole Twitter suurem asi, kuid B2B ehk ärilt-ärile puhul töötab hästi. Kogemuste põhjal võin öelda, et Twitter on efektiivne B2B tööriist nii klientide leidmiseks kui ka äripartnerluse loomiseks.

Olen proovinud. Säutsunud ja lugenud. Ja oi, kuidas ammendas … Twitteri mõttetust näitab juba talle ette antud piirang – 140 tähemärki.

Midagi sügavat ja põhjapanevat ei saa niikuinii selle väikese mahuga väljendada, Mõttetu on Twitter siis, kui lihtsalt ajaseega jääbki järele mingi kummaline SMSda taga numbreid (mida rohkem jälgijaid, laadne lühiteade … mul ei ole vaja lugeda seda parem). Keegi teine ei arenda sinu eest kogu aeg võõraste inimeste SMS-e. suhteid. Vaevalt, et keegi suudab paarisaja Meie kõige deﬁtsiitsem ressurss tänainimese tegemistega igapäevaselt kursis päeval kipub olema aeg, seega peab olema olla. Jälgida tuleks neid, väga hoolikas, millele kellega sul on vajadus seda kulutada. Mina ei KONIMOIS: suhteid arendada. Suhpea otstarbekaks seda Twitterit te väärtus mängib rolli, kulutada lugemaks mitte kontaktide arv. Kui Twitteri säutse, kus initasub võtta kui kasutad Twitterit ainult mesed näevad väga palju nüüdisaegse info edastamiseks, siis vaeva, et ettenähtud 140 pole sellest tõesti väga tähemärgiga vaimukusi müügiprotsessi palju kasu. pritsida või oma tarkusüht osa. Kui on vaja leida äritel lasta särada. partnerit, siis esimese Vaid vähestel õnnesasjana töötad sa tuttub see, enamik on n-ö vusringkonna läbi, oma müra ja seda on meie LINDBeRG: Me ju isiklikud kontaktid. Virelus liigagi palju. tänaval käies ei tuaalsed kontaktid on Samuti ei pea ma samuti isiklikud konvajalikuks enda reageehõigu kogu aeg taktid. Twitteri vahenringuid n-ö iga sekundi oma mõtteid kõva järel kogu maailmaga dusel hakkad märkama mustreid – mõni sümjagada. häälega välja. patiseerib rohkem, mõni Me ju linnas tänaval vähem. Saad Twitterist ringi käies ei hõigu kogu rohkem teada, kui ühe aeg oma mõtteid kõva kohtumise põhjal iial võimalik oleks. See on häälega teistele välja. hea tundmaõppimise kanal. Peale selle muutub Twitter aina rohkem Twitterit tasub võtta kui nüüdisaegse ka turundajate tööriistaks. Usun, et Twitter sureb varsti välja või jääbki rohkem viimamüügiprotsessi üht osa. Info liigub seal tihti timainituks. kiiremini kui Facebookis.

6 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

ku u t sita at

Iga ingli- ja pendlikool võib haridus- ja teadusministeeriumilt saada koolitusloa.» Martin Vällik Skeptik.ee-s skeptikute iga-aastase umbluu-auhinna väljaandmisel põhjendades, miks talle tundub, et riik on pärani avatud igasugusele umbluule ehk mitte-teaduspõhistele koolitajatele.

ek s p erd id hin davad

Heateenus.ee näib lihtne, liigagi lihtne ja kohati on veel kujundus pilla-palla laiali, arvasid eksperdid.

Hea teenus toores veebis Heateenus.ee on hea algatus heade teenuste kogumiseks ühte veebi. Kui heale sisule veeb järele jõuab ja sama heaks saab, oleks veebihindajate arvates tegu juba täiesti hea idee ja lahendusega.

HeGLE SARAPUU

TAJO OJA

Trinidad Consultingi konsultant

Fraktal, disainer

ePP-KRISTIINA KeeROV Neticomi turundusspetsialist

K A S U TATAV U S

DISAIN

Väga lihtsa ülesehitusega ja mõte väga hea. Funktsionaalsust on selles veebis meeldivalt vähe. Tehniliselt tundub aga veebilehekülg veel veidi toores. Näiteks ei õnnestunud ID-kaardiga ennast tuvastada. E-posti sisestamise väli on väga lühike. Samuti ei teavitata registreerimisel, et peaksin e-posti vaatama.

Disain peab üldjuhul teenima sisu – muutma selle arusaadavaks ja haaratavaks. Sellel lehel on kõik vastupidi: pilla-palla laiali, puudub selge fookus, esimesed minutid kuluvad kukla kratsimisele – kus ma olen ja mida tegema pean? Ebaoluline on olulisest eristamata ja iga väike nupp ja pealkiri nõuab tähelepanu.

KO OD JA SEO

Hea ja konkreetne leht, vajab natuke testimist.

Disain rohkem frustreerib kui abistab.

Hea algus, ootame sisu ka järele!

Tekkis väike lühis heateenus.ee ja heateenindus.ee vahel. Visuaalne link ajus aga hoopis in.ee lehega. SEO plaanis on kood korralik ja markeeritud, aga toimetaja pole ilmselt võimalustega kursis. <h2> tag on läbivalt „slogan” ja „TITLE heateenus.ee” meta-kirjeldus sootuks täitmata.

hinne kokku: 3+ Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 7

ARVAMUS

IKT haridus ülikoolides läbi TTÜ arvutitehnika instituudi vaateprisma Eesti IKT-sektori üks põletavamaid probleeme on olnud kvaliteetse tööjõu puudus, mis piirab nii ettevõtete kasvu, välisinvesteeringute hulka kui ka ülikoolide arenemist. Aeg on panustada kõrghariduse süsteemi, et lõpetajaid rohkem tuleks. IKT spetsialiste 1,5–2 korda vähem

Margus Kruus TTÜ arvutitehnika instituudi direktor

Gert Jervan TTÜ arvutitehnika instituudi vanemteadur, projekti CREDES koordinaator

Seega on Eestis IKT spetsialistide osakaal tööjõuturul praegu poolteist korda väiksem kui meiega samal infoühiskonna arengutasemel olevates riikides ning kaks korda väiksem kui juhtivates riikides. Tööjõuturul on puudu kuni 16 000 IKT sektori töötajat. Samas on IKT sektori keskmine palk teiste majandusharudega võrreldes kõrgeim. Olukorra parandamiseks tuleb kõigepealt kiiresti ja jõuliselt panustada Eesti kõrgharidussüsteemi, et saavutada märgatav IKT-valdkonna lõpetajate arvu kasv. Samuti tuleb lahendada probleemid, mis on seotud ülikoolide „sisendmaterjali” ehk sisseastujate vähesuse ja madala kvaliteediga ning „leketega” ehk väljalangevusega ülikoolides.

Matemaatika pole popp Tööjõupuudusele on tähelepanu juhtinud Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL), Arengufond, Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) ning ülikoolid. Aasta alguses valminud Eesti Infotehnoloogia Akadeemia strateegilises tegevuskavas välja toodud numbrite kohaselt moodustas makromajanduslike uuringute järgi OECD riikide IKT sektor 2008. aastal kogu erasektori tööjõuturust 5,77%. Eesti IKT tööhõive u 14 300 erasektori töötajaga on vaid 2% tööturust, u 4% erasektorist. 8 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

IKT erialad on oma olemuselt interdistsiplinaarsed ehk seotud paljude aladega ning enamik lõpetajaid asuvad tööle inseneridena. Seetõttu on sisseastujale vaja korralikke eeltead-

Õpingute Katkestamise põhjuseks on läbimõtlemata erialavalik.»

misi reaalvaldkondadest – loodus- ja täppisteadustest. Kahjuks on aga koolilõpetajate huvi ning ettevalmistus nendes valdkondades aina nõrgem, seda iseloomustab pidevalt vähenev matemaatika riigieksami sooritajate arv. Kahe suurima IKT-haridust andva ülikooli – TTÜ ja TÜ sisseastumise üheks oluliseks eelduseks on aga matemaatika riigieksam ja mida vähem gümnaasiumi lõpetajaid seda sooritavad, seda väiksem on ka IKT erialadele sisseastujate potentsiaalne kontingent. Lisades siia veel ka halveneva demograaﬁlise olukorra – gümnaasiumilõpetajate arv Eestis võib rahvastikupüramiidi suurte muutuste tõttu aastaks 2015 langeda kuni 40–50% võrreldes tipptasemega 2009. aastal –, siis võib väita, et Eesti IKT sektori tulevik on väga tugeva löögi all.

Poole pealt tööle Ülikoolide teine suurem probleem on seotud „leketega”. IKT valdkonnas on õppurite väljalangevus väga kõrge (kuni 30% esimesel õpiaastal), mistõttu riiklikku koolitustellimust sageli ei täideta. Õpingute katkestamise valdavaks põhjuseks on läbimõtlemata erialavalik – soov saada lihtsalt ülikooli sisse, sest konkurss on väike, tagasihoidlik (matemaatiline) ettevalmistus gümnaasiumis, mis ei luba sooritada esmaseid raskemaid kursuseid, aga ka jätkuvalt kõrge tudengite tööhõive õpingute ajal. Samas on töö-

Margus Kruus ja Gert Jervan usuvad, et kui kiiresti riigis õiged otsused teha, jõuab veel aeglaselt pöörduv haridussüsteem end IKT vajaduste järele sättida. FOTO: KALEV LILLEORG tamine paljudele vältimatu, sest enamik ei saa stipendiume ja tavalised õppelaenud ja -stipendiumid ei kata piisavalt elamiskulusid. 2009. aastal asus ülikoolidesse IKT erialadel õppima u 1400 inimest, kuid lõpetas vaid 500. Ka ülikoolid ise ei ole selle olukorraga sugugi rahul ning on algatatud väga erinevaid tegevusi, et suurendada IKT-erialade rahastamist ja populaarsust ning vähendada väljalangevust.

Mida nüüd teha? TTÜ arvutitehnika instituut (ATI) on üks Eesti suuremaid IKT hariduse ja teadusega tegelevaid instituute. Seega on meil vaja ka midagi olukorra parandamiseks ära teha. Viimastel aastatel on instituudi töötajate, eelkõige noorteadlaste arv oluliselt kasvanud. Sardsüsteemide professuuri toetamiseks ja õppetooli väljaarendamiseks käivitus instituudis 2010. aastal EITSA rahastatav uue sardsüsteemide õppe- ja teaduslabori loomine. Alates 2009. aastast on ATI koordineerimas ka Euroopa Liidu poolt rahastatavat usaldusväärsete sardsüsteemide kompetentsikeskust CREDES (Centre of Research Excellence in Dependable Embedded Sys-

tems). Nimetatud projekti eesmärk on ATI kujundamine koostöös välispartnerite abiga üheks juhtivaks institutsiooniks Euroopas usaldusväärsete sardsüsteemide arendamise, analüüsi, veriﬁtseerimise, testi ja diagnoosi valdkondades. Lisades siia juurde ka ATI koordineeritava Eesti teaduse tippkeskuse CEBE, Eeuroopa Liidu poolt rahastatava teadusprojekti DIAMOND ning väga laia väliskontaktide hulga võime väita, et oleme juba teinud väga palju tudengitele nüüdisaegse ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise õppimis- ja uurimiskeskkonna loomiseks. On vaid üks mure – kust leida piisavalt palju piisavalt häid tudengeid, kes oleksid võimelised edukalt õppima, pakutavaid võimalusi kasutama ja edukalt lõpetama.

Uued ja paremad õppekavad Ühe olulisema tulevikku vaatava tegevusena käivitati eelmisel aastal koostöös ITLi, Connect Estonia ja teiste partneritega TTÜ arvutisüsteemide magistriõppekava põhjalik uuendamine. Eesmärgiks on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline õppekava. Õppekava arendatakse tihedas koostöös ettevõtetega, misläbi käsit-

letakse enam elulisi probleeme ning kaasatakse õppeprotsessi veel enam praktilisi teadmisi. Praegu luuakse süsteemi, et kaasata erialastes ainetes ettevõtetest pärit külalisõppejõude, ning uut praktikate korraldamise süsteemi, mis ei põhineks lihtsalt mõnes ettevõttes töötamisel, vaid ennekõike teistsuguse töökultuuri tunnetamisel ning silmaringi avardamisel. Vastuvõtt uuendatud kavale käivitub aastal 2012.

Tanker muudab kurssi Oluline on meeles pidada, et haridussüsteem on nagu väga suur laev, mille kursi muutmiseks on vaja palju aega ning kõik muutused toimuvad suure inertsiga. Uus magistrikava annab parimal juhul esimesed lõpetajad kahe aasta pärast, bakalaureusekava uuendamise tulemusi näeme alles viie aasta möödudes. See aga tähendab, et riiklikul tasandil tuleb teha otsused (nagu näiteks ülikoolidele makstava pearaha tõus või IT Akadeemia kävitamine) võimalikult kiiresti, sest tulemusteni jõudmine võtab veel väga kaua aega. Iga venitatud aastaga me vaid vähendame Eesti IKT sektori konkurentsivõimet. Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 9

UUDISeD ARVUTIMÜÜK –1,1% 82% MÄRKAVAD Aasta esimeses kvartalis kahanes PCde müük maailmas 1,1 protsenti, selgub Gartneri uuringust. Selline tulemus ei vasta ennustustele – Gartneri uuringuﬁrma arvas, et esimeses kvartalis kasvab PCde müük kolm protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Gartneri hinnangul on põhjus eratarbijate arvutiostu edasilükkamises. Inimesed ostavad rohkem alternatiivseid seadmeid, näiteks tahvleid. Kõige müüdumad olid HP, Aceri ja Delli arvutid.

Google, mille üks huvi Androidi mobiiliplatvormi arendamisel on mobiilireklaame müüa, tegi uuringu, et teada saada, mida inimesed nutitelefonidega teevad ja mida vaatavad. Google’i rõõmuks märkab 82% inimestest mobiilireklaame. 93% inimestest vaatavad telefoni ka kodus, 81% surfab m-internetis, 77% otsib, 68% kasutavad mobiilirakendusi, 48% vaatavad videoid. Reklaame märgatakse, sest neid on mobiilis veel üsna vähe ja nad võtavad suurema osa ekraanist kui näiteks arvutis.

Uuring ütleb – Facebo IT Kolledž avas mobiilseadmete labori 29. aprillil avati Eesti Infotehnoloogia Kolledžis mobiilseadmete tarkvaraarenduse labor, mis võimaldab õpetada praktilist tarkvaraarendust Androidi, iOSi (iPad, iPhone, iPod Touch), Maemo/MeeGo ja Windows Phone 7 operatsioonisüsteemidele. Sisse on seatud 33 mobiilseadet, projekti kogumaksumuseks tuli 82 722,35 eurot.

SEB pank avas mobiilirakenduse SEB pank avas Eestis oma mobiilipanga rakenduse, millega on internetipangas mugavam käia kui mobiili veebilehitsejaga. Mobiilipanga rakendusega saab vaadata kontojääki, väljavõtteid, valuutakursse, väärtpaberiportfelle ja pangaautomaate Google’i kaardil, teha riigisiseseid makseid, kasutada rahapäevikut.

10 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Eurocom Worldwide’i uuringu kohaselt kontrollib 38% firmadest tööle kandideerijate profiile suhtlusvõrkudes. Firmad kasutavad Facebooki, Twitterit ja LinkedIni rohkem kui blogisid. „Tööotsijaid võib ju rõõmustada, kui tulevane tööandja vaatab nende LinkedIni profiili. Ent kuidas on sisuga, mis on postitatud nende Facebooki profiilile? Sotsiaalmeedia pluss ja samal ajal ka miinus on selle kättesaadavus kõigile. Näiteks mõne läbupeo pildid võivad karjäärile halvasti mõjuda. Samas aga võib info inimese põnevate hobide kohta teda atraktiivsemaks muuta,” kommenteeris kommunikatsiooniettevõtte In Nomine konsultant Heikki Sal-Saller. IT ettevõtte Logica Eesti ärijuht Andres Birnbaum ütles, et nende firma on näiteks juba pikemat aega kasutanud suhtevõrgustikke oma uute töötajate, uute võtmeisikute ja äripartnerite tausta uurimiseks. „Me kasutame neid eelkõige teada saamaks, kes on need inimesed, kes tunnevad kandideerijat ja samas kuuluvad meie tutvusringkonda. Eelkõige kommentaari saamiseks mõnelt endiselt kolleegilt või tööandjalt. Arendame ka oma Facebooki lehekülge, mille eesmärk on koondada sama valdkonna professionaale ja kommunikeerida end kui atraktiivset tööandjat,” lisas Birbaum. 2011. aasta jaanuaris ja veebruaris korraldatud uuring, mis hõlmas enam

kui 660 tehnikafirmade tippjuhti, näitas ka, kuidas firmad sotsiaalmeediat ära kasutavad. Vaid pisut enam kui kolmandikul (36%) IT-firmadest on paigas muu reeglipärane protsess peale Google Alertsi, et saada teada nende kohta veebis öeldut. „Suhtlusvõrgus kampaania läbiviimise esimene etapp on uurida ja jälgida, mida räägitakse firmast ning selle teenustest ja toodetest veebis,” märkis Eurocom Worldwide’i võrgustiku juht Mads Christensen. „Suurem osa firmadest ei tee seda üldse või siis ei tee seda kuigi korrapäraselt.” Uuritud tehnikafirmade hulgas ei ole firmablogide pidajate hulk viimase kahe aasta jooksul kasvanud ning on jäänud umbes kolmandiku juurde. Firmablogi pidamise peamise põhjusena tuuakse ära avalikkuse ja klientidega suhtlemise tõhustamine, millele järgneb enda tugevdamine arvamus-

Kampaania esimene etapp on uurida ja jälgida, mida ﬁrmast räägitakse.»

Fujitsu ehitas projektori sülearvutisse Fujitsu tegi esimesena sülearvuti, mille optilise seadme sahtlisse mahub lisaseadmena ära projektor. Järgmisel kuul maailmas müüki tulevad pikoprojektoriga arvutid on Fujitsu Lifebook S761/C ja Fujitsu Lifebook P711/C. Esimene neist, S761/C sisaldab Inteli Core i5-2520M protsessorit, 1 GB mälu, 160 GB kõvaketast ja 1366 x 768pikslist ekraani. P771/C on natuke väiksem, aga kallim ja 1280 x 800pikslise ekraaniga. Engadget kirjutab, et LifeBook E741/C on võimeline ka uut moodi kasutajaid tuvastama – nende peopesa veresoonte läbivalgustamisega. Projektori eraldusvõime on 800 x 600 pikslit, mis keskmise PowerPointi-sõbra jaoks on peaaegu täiesti rahuldav. Pilti saab teravustada ja servasid sirgeks ajada.

Järgmistel m-valimistel pole arvutit vaja Kui viimastel riigikogu valimistel pidi m-hääletaja kasutama veel valimisteks arvutit, siis uue võimukoalitsiooni leppes lubatakse, et järgmine kord piisab vaid mobiilist, et oma hääl anda. Järgmise aasta lõpuks peab analüüs selle võimalikkusest vastavatel ministeeriumidel valmis olema.

ook mõjutab karjääri

Facebooki juht Mark Zuckerberg (pildil Facebook Connecti tutvustamas) on loonud keskkonna, mida kasutavad üle kolmandiku firmadest ka töötajate värbamiseks. FOTO: (CC) BRIAN SOLIS liidrina ja otsimootoritele optimeerimise (SEO) taganttõukamine. Eurocom Worldwide’i uuringu kohaselt põhjendatakse firmablogi mittepidamist peamiselt selle liigse ajamahukusega, mida tõi välja 33% küsitletutest. Järgnesid vastused „ei näe sellel mõtet” (29%) ja „ei ole sellele kunagi mõelnud” (18%). „Blogipidamine nõuab märkimisväärset aja panustamist, nii et on parem, kui firmad ei tee seda üldse, selle asemel et teha seda halvasti või harva. Siin võib olla abi ka väljast tellitud blogipidajast,” kommenteeris Sal-Saller. Vaatamata lahknevatele seisukoh-

tadele blogimise osas on pooltel (51%) küsitletud firmadest lehekülg Facebookis, 46%-l firmakonto Twitteris, 43% on LinkedInis ja vaid veidi rohkem kui kolmandik (36%) firmadest on esindatud YouTube’is. 38% firmadest plaanib järgmise 12 kuu jooksul suurendada oma kulutusi sotsiaalmeediale. Mis puudutab aktiivsust, siis vaid veerand (26%) vastanud firmadest säutsub iga päev Twitteris ja vaid viiendik (21%) uuendab iga päev oma Facebooki lehekülge. Eurocom Worldwide’i 2011. aasta tehnikaturu uuringu viis läbi võrgus-

tik ise ja sellesse kuuluvad agentuurid 2011. aasta jaanuaris ja veebruaris. Küsitleti 664 tippjuhti enam kui 30 riigi IT-ﬁrmadest. Eestis tehti koostööd ITLiga. Igal aastal küsitleb Eurocom Worldwide ja sellesse kuuluvad PRagentuurid tehnikaﬁrmade liidreid ja tehnikapoole tippjuhte, et mõõta sektori professionaalide suhtumist ja vastuste usaldusväärsust. Sel aastal osales rekordiliselt 664 vastajat. Uuring viidi läbi internetis ning andmeid koguti käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris. ARVUTIMAAILM Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 11

uudised Kalender

arvutima ailm

Moore’i seadus k iOSi rakendused Windows Phone’i Microsofti seni visalt massidesse leviv Windows Phone 7 platvorm saab uue hoo sisse, sest Microsoft sai valmis rakenduse, millega võib Apple’i iOSi platvormile loodud rakendused lihtsa vaevaga Windows Phone 7 platvormile üle viia. Siiski ei käi see veel näpuliigutusega ja automaatselt, eeldades arendajalt ka teatud oskusi, mida saab Microsofti koolitusvahenditega arendada.

IT-riik nr 26 Eesti on aprillis avaldatud Maailma Majandusfoorumi globaalses infotehnoloogia raportis 26. kohal, mis on koha võrra madalam mullusest. Eesti on tippajaga võrreldes (2008. a 18. koht) oma positsiooni kaotanud, kuid siiski ees uutest Euroopa Liidu liikmesriikidest.

17.05 Netipetturite nipid Tarkade Klubi teaduskohvikus Meiega seda ei juhtu, oleme kindlad. Kuid petturid on aina osavamad. Millised skeemid levivad ja milliste psühholoogiliste nippidega meid petetakse, sellest räägivad kell 18 Galeriikohvikus arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna ning psühholoog Kätlin Konstabel.

19.–20.05 Oracle’i kasutajad kohtuvad Helsingis Helsingis Paasitornis toimub Oracle’i kasutajagruppide konverents „OUG Harmony 2011”, mis on Soome Oracle’i kasutajagrupi suurim üritus ajaloos. Peaesinejad on Tom Kyte ja Chris Date. Esimene on maailmakuulus Oracle’i ajakirja AskTom kolumnist ja teine maailmas hinnatud relatsiooniliste mudelite teooria evangelist.

2.–3.06 Itechlaw – tehnoloogiajuristide kokkusaamine International Technology Law Association ja EAS korraldavad juba neljandat korda tehnoloogiateemalise õiguskonverentsi, millest võtavad osa esinejad Eestist, Räniorust, Helsingist ja Pariisist. Avakõne peab president Toomas Hendrik Ilves.

12 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Intel töötas välja kolmemõõtmelise transistori

Moore’i seadus pole enam ohus. Inteli loodud uut tüüpi 22nanomeetrise tehnoloogiaga 3D-transistorid lubavad jätkata Moore’i seaduse täitmist, mis ütleb, et transistorite arv protsessoris kahekordistub iga kahe aasta järel. Selle asemel, et kasutada transistoris tasapinnalist siiret, on see viidud kolmemõõtmeliseks, mis teeb transistori baasi pinna tunduvalt suuremaks ja lubab kasutada vähem energiat

transistori lülitamiseks. Arvutusvõimsus peaks kasvama 37%.

HP arendab printimise töövoo lahendustele mobiilset osa

HP uuendas oma printimislahendusi, mis peaksid keskmistel ja väikestel ettevõtetel aitama paremini jälgida printimist ning tooma ka uued võimalused mobiilsetele töökohta-

Elion tegi e-makse E-poodide ja veebilehtede kliendid saavad nüüdsest kasutada Elioni e-ostu, mis võimaldab sooritada oste internetis Elioni arvega. Maikuust lisandus võimalus teha makseid nn ühe klõpsuga. Ostetud kaupade summa lisatakse Elioni igakuisele arvele. Elioni e-ost on mõeldud kõigile e-keskkondadele, kus soovitakse müüa nii

virtuaalseid kui ka füüsilisi kaupu ja teenuseid. Partnereid, keda teenusega liita, valib Elion hoolikalt. Väikeste ostude puhul on võimalik ühe-klõpsu-eost aktiveerida 30 päevaks. E-ostu kasutades saavad e-poodide ja teenuste kliendid osta omale kaupu ja teenuseid, mille hinnad jäävad ettemääratud limiidi piiridesse. ARVUTIMAAILM

kehtib arvutimaailmas jälle 5

dele – näiteks mobiilselt töökohalt väljatrükiks või otse mobiilist printimiseks. ePrint Enterprise on olemas iPhone’i seadmetele ja alates 2011. aasta maist Androidiga nutitelefonidele.

deniga seotud infopäringud internetis. F-Secure’i juht Mikko Hypponen hoiatas: otsides bin Ladeni tapmise pilte, satud pigem pahavara lehele kui leiad midagi.

Bin Ladenit otsides saad pahavara

Peel – universaalne puuvili, mis surmab puldid

Pärast al-Qaeda liidri bin Ladeni tapmist suurenesid mitu miljonit korda bin La-

Meil on hulk seadmeid, mida juhitakse infrapunapultidega. Diivanilaual on

tavaliselt ka nutitelefon, mille puuteekraaniga saaks asju mugavamalt juhtida kui pultidega. Peel on California iduﬁrma, mis leiutas ülaloleva „puuvilja”, mis asub nutitelefoni ja puldiga juhitavate seadmete vahel. Nutitelefonist näed ilusaid menüüsid, saatekavasid ja juhtpulte, üle WiFi edastatakse nutitelefoni käsud aga „puuviljale”, mis saadab need koduseadmesse. Lihtne.

Olivetti ka tahvlit tegemas

Olivetti on vana tuntud tegija – möödunud sajandil tunti teda küll rohkem kirjutusmasinate tootjana. Nüüd on Itaalia ﬁrma teinud hüppe moodsatesse aegadesse ja pakub oma tahvelarvutit Olipad. Itaalia ajaloo esimene tahvelarvuti OliPad on varustatud 10tollise ekraani, 3G-modemi, WiFi, Bluetoothi, Android 2.2.2 operatsioonisüsteemi ja Nvidia Tegra graaﬁkaga. Olivetti ei jää lootma rakendustepoele, vaid pakub hulka ärirakendusi, mis on ise välja arendatud äridele ja riigiasutustele.

Arengufond investeerib pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise tehnoloogiasse Arengufond investeerib Bellusega 240 000 eurot Realeyes OÜsse, mis arendab inimese pilgujälgimise ja emotsioonide mõõtmise ning analüüsi tehnoloogiat. Põhiklientideks on nii veebid, uuringuﬁrmad kui ka disainiagentuurid. Realeyes OÜ üks näidisraportitest – pilk veebis.

Mihkel Jäätma, Elnar Hajiyevi ja Martin Salo

asutatud Realeyes soovib visuaalse tähelepanu ja emotsioonide andmed teha sama lihtsasti kättesaadavaks ning igapäevaseks kui Google Analytics veebistatistikas. Arengufondi investeerimiseksperdi Andrus Oksa sõnul on Realeyesi püüdluste õnnestumiseks alus olemas. „Realeyesi rahvusvahe-

lisel meeskonnal on arendusvõimekuse kõrval ka väga hea müügioskus, mis on toonud neile juba palju püsikliente nagu näiteks The New York Times, Sony ja Nokia,” selgitas Andrus Oks Arengufondi kaalutlust Realeyesi investeerimisel. Ta lisas, et areng võiks olla veel kiirem, kui vastavaid spetsaliste võtta oleks. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 13

uudised u us ja va nad

Tahvel saab pliiatsi tagasi Keset elektroonikatootjate tahvliuputust on ka HTC oma tahvli välja toonud – nende uus mudel panustab sellele, et kunagi unustatud puutepliiats on siiski vajalik. Sellega saab hästi kirjutada ja joonistada. Apple iPad 2

Samsung P1000 Galaxy Tab

HTC Flyer Hind

535 €

699 €

659 €

Mälu

32 GB

16 GB

Paari lausega

HTC esimest tahvlit oodati kaua. Flyeris ilmselt ei pettuta – lisaks puutepliiatsile eristub ka hea võimekuse poolest.

iPad 2 jõudis mai alguses ka Eestisse. Stiilseim tahvel on kahetuumaline ja juba soodsam kui esimene.

Samsung Galaxy Tab lõi Androidi-tahvlite ukse lahti. Praegu küll juba veidi vanamoodne, aga peagi on teist põlvkonda oodata.

AMi hinnang

Kui Flyer veel müügiletulemisega viivitab, võivad konkurendid uute mudelitega mööda minna.

iPad 2 on piisavalt hea, et väike hinnalangus teda eelistama paneks. Ohuks Samsungile.

Praegu veel liiga kallis. Kuulda on, et iPad 2 survel tuleb uus mudel juba soodsam.

Mida teha oma lehe Facebooki pingerida Facebooki fännidega?

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate ﬁrma Facebooki fännilehtede pingerea.

Facebooki veebiklubis vaieldi, kas kolme nädalaga 23 000 fänni on triumf või mitte. Oxford Park tegi agentuuri GOAL toel hüppe suhtlusvõrkudes (ikka nännijagamise abil), kuid nüüd, kui lehelt lahkutakse, küsitakse, kas sel oli mõtet. Oli, arvavad tegijad ise, sest tuhanded fännid jäävad.

Veidi pettunud on need, kelle seina sõbrad reklaamiga üle ujutasid. Tehnoloogiaﬁrmade kuu edetabelis aga on järjestus üsna endine, kuid Elisa ja EMT rühivad auhindu loosides oma fännida arvuga praegu suurematele väga kiirelt lähemale. Elisa võitis fänne ka numbriliikuvuses.

14 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

ARVUTIMAAILM

Tele2 Eesti

26 389

2037

Starman

23 391

–214

+8,4% –0,9%

Elisa Eesti

19 598

5661

+40,6%

AS EMT

15 293

5268

+52,5%

Sale24 internetipood

11 523

110

+1,0%

Photopoint

10 398

232

+2,3%

iShop24.ee

7294

620

+9,3%

Elion

6102

706

+13,1%

WSI Online – digitaalne turundus

4258

+0,2%

10.

OKIA – intelligent web solutions

4034

+2,3%

am 10 a a s tat taga si

Müüjata ostmine Google Docs Androidile, ametlikult

Privaatsus internetis – vana probleem Just sai kirjutatud selle numbri blogiülevaates, et poliitikud tahavad internetivabadust suurendada anonüümsuse vähendamisega. Kust algab privaatsus ja kus lõpeb anonüümsus, see mure vaevas Arvutimaailma kirjutajaid ka kümme aastat tagasi.

Digiallkiri – bittidest kokku ja punaseks Selver astus sammu müüjatu kaupluse suunas – Kadaka Selveris saab nüüd iseteenindava kassa abil ise kaupade eest maksta. Enne on asjad Selvepuldiga kassasse sisse skannitud. Kaalukaupa tunneb aga iseõppiv kaalukaamera. FOTO: KALEV LILLEORG

Avati Eesti e-kogemust tutvustav portaal Enam ei pea oma välistuttavaid Ülemiste Demokeskusse Eesti esaavutustega tutvuma viima, eelpildi saab ka veebist. Portaal e-Estonia.com tutvustab Eesti kui eduka e-riigi lugu. Infopäringuid Eesti e-lahenduste kohta, mida saab nüüdsest ka e-Estonia.com lehelt, laekub De-

mokeskusele iga päev. IKT Ekspordiklastri initsiatiivil ning Demokeskuse ja Eesti ettevõtjate koostöös sündinud veebileht koondab endas Eesti e-ühiskonna paremaid praktikaid. Esmakordselt on kogutud ühele lehele kokku märkimisväärne hulk Eesti e-lahendusi ja kogemust. ARVUTIMAAILM

Hiljuti oli üks foorum, kus seati kahtluse alla e-hääletamise turvalisus. Paljud pole aga kunagi teadnudki, kuidas digiallkirjastamist turvaliseks tehakse – asja selgekstegemiseks sobib hästi täpselt kümne aasta tagune Arvutimaailm. Valdo Praust seletab lahti. Tal ilmus 10 aastat tagasi sel teemal ka raamat.

Vähemalt 128 MB Vanu arvutisoovitusi on huvitav vaadata. Kui meie küsisime oma selles numbris arvutitestis mitmetuumalist, vähemalt 2 GB ja 160 GB kõvakettaga masinat, siis 2001. aastal soovitas Rasmus Reimo: põhimälu 64 MB, mängimiseks aga 128 MB. 10 GB peaks olema kõvaketta jaoks piisav, võrgukaart sobiks kontoriarvutile ning operatsioonisüsteem võimalikult töökindel – näiteks Windows 2000.

Üks kauaoodatud rakendusi – Google Docs on nüüd Google’i enda toel Androidiga telefonidesse jõudnud. Rõõmustada siiski palju pole – uut on võrreldes veebiversiooniga vähe. Mõne uue evolutsioonilise elemendiga – näiteks dokumentide või fotode OCRi ehk tekstituvastusega torkab siiski silma. Kuid esialgu polegi uues rakenduses midagi peadpööritavalt uut peale OCRi. Teksti vormindada ei saa.

EMT sulgeb lepinguta SMS-lüüsid EMT teatas, et lõpetab SMSide vastuvõtmise kõigi nende välismaiste mobiilsideoperaatorite serveritest, millel puudub EMTga sõnumite vahendamise leping. Seda tehakse petu- ja reklaamsõnumite ohjamiseks.

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 15

fOOKUS

Kratid valiti 2010. aasta aprillis toimunud Garage48-l parimaks projektiks, kuid p채rast seda pole nendest kuulda olnud suurt midagi. FOTO: GARAGE48 16 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

48 tunniga

Sellise ajaga peaks idee järgi Garage48 üritustel püsti panema toimiva veebiteenuse, kuid nüüd on küsimus selles, kas selle ajaga tuleks ka äri alustada või mitte.

Garage48 – mäng või äri? Garage48-l on loodud juba kümneid pealtnäha põnevaid startup’e ehk iduﬁrmasid, kuid hiljem on kuulda neist üsna vähe. Isegi üritusel võitjaks kuulutatud või publiku lemmikuks valitud projektide kohta kuulevad mõnikord midagi üksnes tiimide sõbrad-tuttavad. Miks see nii on?

Martin mets martin@digi.ee

Skype’i-mees Andres Kütt ütles enda blogipostituses pärast veebruarikuist üritust otse välja: „Kui Garage48-l jäetakse noortele inimestele mulje, et piisab ainult isiklikust panusest ning arusaam turust, majandusest, ﬁnantsidest, innovatsioonimudelitest, tootearenduse teooriast, juurast ning muust on pigem takistuseks, siis on see ohtlik. Jah, loovuse üheks eelduseks on võime piiranguid teadlikult ignoreerida. Kuid piirangute ignoreerimiseks tuleb neist kõigepealt teadlik olla.” See tundub olema paljudele ebamugav arvamus, isegi Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit valis Garage48 enda sektori eelmise aasta tegijaks, kuid see osutab valusalt ühele peamisele probleemile, mis on seotud Garage48-tüüpi üritustega – nähakse kaks päeva vaeva, pannakse kokku tiimid, lüüakse püsti

veebid, antakse välja auhinnad … ja siis tuleb esmaspäev. Esmaspäeval on suur osa eelmise õhtu eufooriast teadmata suunas kadunud, lisaks tuleb asuda tüütu bürokraatia kallale – näiteks registreerida osaühing, inimlikul kombel ära jagada selles osalus ning selgeks teha, kes meeskonnaliikmetest on üldse motiveeritud projektis jätkama.

esmaspäeval on suur osa eelmise õhtu eufooriast teadmata suunas kadunud.» Kui esmaspäeval on veel motivatsioon kõrge, siis kolmapäeva õhtuks võib osa meeskonnast juba kadunud olla ja alles on jäänud idee autor koos ühe-kahe tiimikaaslasega. Saavad ju paljud meeskonnad alles Garage48-l kokku ja isiklikku klappi pikemas perspektiivis ei pruugi tekkida. Eelmise aasta aprillis esimesel Garage48 üritusel Tallinnas tunnistas žürii parimaks projektiks Kratid – võimaluse kokku panna virtuaalne elukas, mille saab pehme mänguasArvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 17

fookus

Mihkel Ronga sõnul on Garage48 kogemuste hankimise üritus, mitte koht, kus kohe äri käima lüüa. FOTO: GARAGE48

ja kujul hiljem koju tellida. Avalikult pole neist kuulda olnud juba ligi pool aastat, kuigi algus oli paljulubav. Krattide üks eestvedaja Mihkel Ronk teatab, et midagi uut ja ilusat pole öelda ka praegu, kuid asja pole ka maha maetud: „Vaikselt töötame asja kallal ja küll millalgi tuleb ka uudiseid.”

Üks mees arendab Küll paistab aga pillid kotti olema pakkinud samal üritusel publiku lemmikuks valitud, idees põnevatel teemadel vestlevaid lõunasöögikaaslasi koondav Wannalunch?. Tõsi küll, ilmunud on mitu teist sarnast teenust pakkuvat veebilehte, kuid teadaolevalt neil seosed Garage48 publiku lemmikuga puuduvad. Esimesel üritusel loodud avalik teenus Prygikast, mis koondas kaardile erinevat liiki jäätmekonteinerid ja -jaamad, on idee autori Ahti Nurme sõnul ooteseisundis. „Sügisel sai rahastustaotlus sisse antud ja nüüd lähiajal peaks selguma, mis sellest välja tuleb. Ise ma ajapuudusel kahjuks enam selle projektiga ei 18 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

tegele, kuid loodan, et teistel tegijatel õnnestub see ikka korralikult käima saada. Idee on hea ja on näha, et sellise teenuse järele on vajadust.” Ühes paremas olukorras on mullu augustis Tartus toimunud Garage48-l võitjaks kuulutatud Defolio, kuid ka siin torkab silma üks korduma kippuv tõsiasi – põhiliseks arendajaks on jäänud idee autor Tõnu Runnel. Selle disainerite koostööle suunatud veebiteenuse ühe tiimiliikme Siim Telleri sõnul elab Defolio päris head elu ja viimasel ajal on sinna lisandunud ports uusi võimalusi. „Ülejäänud tiim on passiivses seisu, mina olen aidanud vahepeal testimises, va-

ise ma paraku ajapuudusel selle projektiga enam edasi ei tegele – tüüpiline vastus meie loos.»

hepeal natuke Tõnul mõelda, kuidas turundada.” Samal üritusel publiku lemmikuks osutunud Tag Cloud Cardi eestvedaja Jaak Sarve sõnul on omapärane veebis visiitkaartide loomise teenus iseenesest valmis ja päris detailideni läbimõeldud, kuid praegu siiski varjusurmas ja keegi tiimist enam aktiivselt sellega ei tegele. „Hea meelega sooviks leida kellegi, kes oleks nõus seda teenust turundama, sest iseenesest on asi valmis.” Garage48 ühe eestvedaja Martin Villigi sõnul polegi eesmärgiks kohe 48 tunniga toimiv äri püsti panna. „Garage48 raames on tegu pigem projektide ja meeskondadega, kes proovivad ühe nädalavahetusega teha ideest esimese töötava prototüübi. Seetõttu pole tegu klassikalises mõttes veel iduﬁrmadega.” Ka juhib ta tähelepanu sellele, et isiklikul tasandil ei pruugi inimesed pikema aja jooksul klappida ja nii mitmedki alguselt paljulubavad projektid jäävad inimeste endi taha. „Meeskonnad moodustatakse reede õhtul vaid 30 minuti jooksul, mistõttu on nende

Garage48

lejatele intensiivse tootearenduse kogemuseks,” lisab Villig, kelle sõnul ei saa väita, et ühestki Garage48 projektist poleks aja jooksul välja kasvanud töötav ettevõte, parimate toimivate näidetena toob ta siinkohal välja Defolio, Quotista ja Campalysti. Garage48-le aasta tegija tiitli andnud ITLi otsust kommenteerinud Taavi Kotka tõi välja, et oluline pole mitte niivõrd Garage48-l sündinud projektid, vaid kogu üritusega kaasnev ettevõtlikkuse laine ja erinevate ideedega mängimine. „Näiteks tippspetsialistid, kes pole varem millegi sellisega kokku puutunud, saavad hoopis uue kogemuse ja samas ka tahte muuta maailma,” ütleb Kotka, kelle sõnul on siiski ka äriline pool oluline – sest kui pärast 48 tundi „kaineks” saadakse ja projekt enam

koosseis väga juhuslik ja paljud inimesed võivad lühiajaliselt koos töötada, kuid pikemaajaliselt ei pruugi need isiksused omavahel sobida.” Villigi sõnul oleneb palju ka sellest, millise eesmärgiga keegi reede õhtul kohale tuleb. „Erinevatel osalejatel on väga erinevad eesmärgid Garage48-le tulemiseks – töökohta omavad inimesed otsivad uusi kontakte ja kogemusi. Samas mõni inimene tuleb eesmärgiga leida uus äriidee, millega pühendunult tegelda.”

Mäng on oluline Tekib paratamatult tunne, et avalikkus on osaliselt Garage48 ideest aru saanud läbi kõverpeegli. Villigi sõnul on Garage48 eesmärk propageerida ettevõtlikku mõttelaadi ja näidata inimestele, et lühikese ajaga on võimalik palju ära teha, kui panna paika karm tähtaeg ja fookus. „Me pakume osalejatele formaati, et viia vaid mõttes olev idee ühe nädalavahetusega töötava prototüübini. Korraldajatel on väga keeruline prognoosida, kas mõnest ideest kasvab välja iduﬁrma või jääb see pigem osa-

garage48 näol on tegu pigem kogemuse, mitte äri alustamisega.» põnev ei tundu, siis tulebki edasi liikuda. Seda, et Garage48 näol on tegu eelkõige kogemusega, mitte 48 tunniga toimiva äri püstipanemisega, tunnistavad pea kõik üritusel osalenud, kellelt arvamust küsisin. Mihkel Ronga sõnul on tegu puhtalt 48tunnise intensiivse koostöö kogemusega: „Kui sellest peaks pärast veel tekkima midagi sellist, mis kasu toob, siis on see puhtalt lisaväärtus.” Prygikasti eestvedaja Ahti Nurme sõnul läks ta Garage48-le, et näha, kuidas tema idee vastu võetakse. „Endalegi üllatuseks oli järsku mu ümber neli hakkajat huvilist, kes tahtsid selle idee millekski reaalseks teha. Pean nentima, et kui ma poleks seda ideed tol korral kaasa võtnud, mõtleksin võib-olla siiamaani, kas ja kuidas

Kümme põnevat Garage48 projekti ◊ Smashr – lõbus ja kõrge edupotentsiaaliga Androidi rakendus, mis sunnib enda telefoni lõhkuma. ◊ Tag Cloud Card – kujunda ise endale veebis nimekaart, lase see välja trükkida ja endale koju saata. ◊ Defolio – disaineritele mõeldud veebiteenus, kus saab koostöös kujundusfaile muuta ja neid varundada. ◊ Kratid – pane ise veebis kokku veider elukas ja telli see endale pehme mänguasja kujul koju. ◊ Prygikast – kaardipõhine teenus, mis näitab sulle täpselt kätte, kus asuvad erinevat liiki jäätmekonteinerid ja -jaamad. ◊ Poliitik.eu – avalikel andmetel põhinev teenus selle kohta, millega poliitikud tegelikult tegelevad ja kas nende jutt käib sama jalga nende tegudega. ◊ M-Kool – e-kooli mobiilivariant, kus õpilased saavad vaadata enda hindeid. Sama saavad teha muidugi ka nende vanemad. ◊ 112 Mobile – hädaabiteenus inimestele, kes ei saa ise telefonikõnesid teha. ◊ Storymarks – rakendus, mis märgib kaardile päriselt olemasolevate kohtadega seotud müüdid, legendid ning näiteks raamatute ja ﬁlmidega seotud seigad. ◊ TuneSheet – Androidi rakendus, mis aitab koorilauljatel ja muusikutel noote hoida.

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 19

fookus

seda teostada tasub ja saab. Täiesti müstiline, kui palju jõuab vähema kui 48 tunni jooksul tehtud, kui vaid ühele asjale keskenduda.” Defolio tiimi kuulunud Siim Tellerile sai aga üritus tõukeks tõmmata joon alla turvalisele üheksast kuueni tööle ja liituda GrabCADiga. „Isetegemise ja -otsustamise rõõm, mille Garage48-lt sai, olid liiga võimsad. Et olin eelnevalt pea poolteist aastat Eestist ära olnud, siis oli see ka hea kick-start, mis värskendas suhteid nii Garage48 tegijatega (kes nagunii töökaaslased Skype’ist või tuttavad Eesti internetipõllult) kui ka noorte ärksate tüüpidega.”

Kas muuta formaati? Kõik küsitletud mainivad peale kogemuse saamist veel Garage48 kui kontaktide sõlmpunkti. „Noorele arendajale-disainerile-turundajale võib just Garage48 olla esimene hea võimalus juba kogemustega tegijaga kokku saada ja sealtkaudu karjääri edendada,” annab Teller mõista, et olulisem kui üritusel kokku pandud tiimid on sealt saadud kontaktid ja nende pinnalt võib-olla hiljem kerkivad ettevõtmised. Aga avalikkusele on ikkagi jäänud mulje, et pannakse püsti vinged iduﬁrmad ja kohe-kohe on tulemas uued Skype’id. Võib-olla tasuks ürituse formaati muuta ja mitte kohe veebe püsti lüüa, vaid lihtsalt isekeskis ideid arutada? Martin Villigi sõnul on oluline osa siiski prototüübile saadud tagasidel, mida niisama, mitte midagi tegemata, ei saavuta. „Nädalavahetusel ehitatud prototüüp võimaldab kindlasti ideed testida paremini kui suusõnaline idee kirjeldus. Kui idee leiab kliente ja kasutajaid, siis on mõtet seda edasi arendada. Kuid teadmine, et see konkreetne idee ei tööta, on samuti vajalik tagasiside, millest saab teha oma järeldused ja vajadusel valida mõne järgmise idee, millega edasi töötada,” võtab ta lühidalt kokku Garage48 mõtte. 20 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Martin Villigi sõnul on Garage48 üks suurimaid väärtusi ideedele ja prototüüpidele antav kiire tagasiside. FOTO: GARAGE48

Avalikkusele on jäänud ikkagi mulje, et pannakse püsti vinged iduﬁrmad ja uued skype’id.» „Me ei näe põhjust formaadi põhimõtteliseks muutmiseks. Küll aga oleme iga ürituse puhul teinud eelmisest üritusest järeldusi ja formaati arendanud. Juba teisel üritusel Tartus panid osalejad oma ideed juba enne nädalavahetust teistele lugemiseks ja

tutvumiseks üles,” lisab Villig. „Viimasel üritustel Tallinnas valisime esitatud ideedest paremad ja viisime nad kokku kogenud ettevõtjate ja mentoritega. Seega pakume idee autorile erinevaid võimalusi oma idee arendamiseks ja võimaliku edukuse suurendamiseks.”

Ärilist poolt on rohkem vaja Ideede eelnevat läbikaalumist, ka ärilises perspektiivis, peab oluliseks ka Teller. „Viimasel korral üritati rohkem enne üritust ära teha, ideid ﬁltreerida, kogemustega tüübid nagu Toivo Annus aitasid mõelda, kuidas võiks idee lahenduseks saada, nii tehnoloogia kui ka äri poole pealt. Tartu üritusel, kus mina käisin, oli väga teravalt

Piisaks kõigest ühest lennukast eduloost, mis kogu Garage48-l toimuva uude valgusesse tõstaks. FOTO: GARAGE48 näha, milliste ideede puhul oli natuke eeltööd tehtud, millised niisama kohapeal letti visatud.” Seda, et näiteks ärilist mentorlust oleks Garage48-le rohkem vaja, ütleb ka Ahti Nurme: „Okei, on olemas idee, teostus ja ehk mingisugunegi äriline ambitsioon, aga kui palju see kõik reaalsusega kooskõlla läheb, ei suutnud meie meeskond ning paljud teised sellel hetkel aduda. Lihtsalt see valdkond oli meile niivõrd uus.” Ka tasuks Nurme sõnul mõelda mingit laadi jätkuprojektide peale: „Algne eufooria pärast üritust käis kiiresti maha. 20 projektist kaks elusat pärast aastat on ärikontekstis okei saavutus, aga Garage48 eeldaks natuke rohkemat kui Harju keskmist.”

Võib-olla ongi meile jäänud lihtsalt vale arusaam, et Garage48-st tuleb edule suunatud iduﬁrmasid nagu ühest tuntud metsast saelaudu. Võib-olla peaksime hoopis keskenduma sellele, mida nendes projektides osalenud inimesed hiljem korda saadavad. See muidugi ei tähenda, et üritusel tekkivatesse ideedesse ei peaks kohe algusest peale, ka ja ehk eelkõige ärilises mõttes, kriitiliselt suhtuma. Sest pärast seda, kui esmaspäevast on saanud uuesti reede ja tulevad suurepärased uued ideed koos motiveeritud tiimiliikmetega, pole võimatu, et sünnib esimene suur edulugu, mille tõttu pole enam hiljem kordagi põhjust küsida, miks Garage48 startup’id lendu ei tõuse. Martin Mets

firma

Nutikad kübemed Eestist Defendec võib kõlada tundmatuna, aga tõenäoliselt olete IT- ja teadusuudistega kursis olevate lugejatena siiski sellest ettevõttest ka varem kuulnud – nimelt kandis see varem nime Smartdust Solutions.

Alati ta oli oma vilkuva vidinaga kohal, mis minu arust on väga hea selge tunnus sellest, et neil oli väga tugev müügimeeskond. Neil oli olemas kohe alguse juures ka hull teadlane Jürgo, tema paistis sellega silma, et tema pea oli siniseks värvitud.» Pirko Konsa, Tehnopoli juhatuse liige, meenutab Defendeci alguspäevi

Tallinna Teaduspargi Tehnopol tiiva all tegutsenud Defendec lõpetas pidulikult inkubatsiooniprogrammi ja tähistas oma stardifaasi lõppemist. Arvutimaailm käis uurimas, mida ettevõte praeguseks saavutanud on. Smartdust ehk nutikas tolm oli ehk veidi vindiga üle keeratud ambitsioon, tegelikult on ﬁrma tooted küll väiksed, kuid mitte päris nii imepisikesed kui tolm. Peamisteks valdkondadeks on saanud piirivalve ja laiemalt rohealade kontroll ning seire. Ettevõtte lõid 2006. aasta 13. oktoobril kolm noort meest: Jaanus Tamm, Tauri Tuubel ja Jürgo-Sören Preden. Praegugi juhivad nad endiselt oma ettevõtmist koos. Majandustaustaga Jaanus Tamm on tegevjuht ja turundaja, sõidab mööda maailma, leiab kliente ja investoreid. Skype’i Windowsi-klienti programmeeriva meeskonna juhtimise kogemusega Tauri juhib Defendec’i arendusmeeskonda ning Jürgo on staararendaja, kel läinud aastast taskus doktorikraad proaktiivtehnoloogiate alalt TTÜ automaatikainstituudist. Just Jürgo on Defendec’i algidee isa. Tema eeliseks on lai silmaring ja multidistsiplinaarne taust – ta pole riistvara-, raadio- ega tarkvaramees, vaid temas on kõike. Defendeci meeskond on akadeemilise tehnikataustaga – automaatika, robootika, tarkvaraarendus, mehhatroonika on esindatud. Mõni on varem töötanud Microsofti Eesti arendusosakonnas. Nutitolmu luues peab tundma väga

22 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

erinevaid asju. Jaanus ütleb enda kohta, et on tehnoloogiahuviline äriarendaja. Talle meeldivad uued tehnoloogiad, ta on kooli ajal natuke programmeerinud, aga mitte midagi suurt, sest see tundus keeruline. Äri peavad ajama äriinimesed ja arendajad arendama, ütleb ta.

Matemaatika oli liiga kuiv „Kõige olulisem tehnoloogiaettevõtete puhul on see, et tehnoloogiat oskavad teha paljud, aga selle viimine kliendini, kuidas see kliendi vajadusi rahuldab ja kuidas sealt raha välja tuleb, on väga oluline. Näiteks viimase aja ajujahi ideed on päris head olnud, aga äritausta puudus kipub asju soiku jätma,” räägib Tamm. Defendeci tugevuseks on tema sõnul laiemalt ettevõtlikud inimesed. „Inimesed peavad tegelema sellega, milles nad on kõige tugevamad,” ütleb ta. Pool aastat õppis Jaanus matemaatikat („see oli liiga kuiv”) ja läks siis majandusteaduskonda üle. Tema sõbrad, kes olid hambaarstidele meditsiinitarkvara kirjutanud, kurtsid, et igavene jama, et keegi ei osta. Jaanus haaras ideest kinni, sest tema oma peres oli arste. Ta läks appi seda tarkvara müüma ja kohe sai selgeks, et neil on küll kihvt toode, aga ei kõlba oma ülesannet päriselt täitma. Siis istus Jaanus arendajatest sõpradega maha ja tegi paarisprogrammeerimist, tõlkis arstide

Defendeci turundus- ja pressiesindaja Raili Somelar n채idisk체bemega.

FOTOD: KALEV LILLEORG

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 23

ﬁrma

Defendeci põhitiim, nende seas vasakul servas JürgoSören Preden, keskel Jaanus Tamm ja vasakul servas Tauri Tuubel.

vajadused programmeerijatele ümber, juhendas programmi ümberkirjutamist. Sai selgeks, et tihti läheb arendajate ettekujutus vajadusest ja reaalne vajadus ning tavakasutaja ettekujutus üksteisest lahku. Tehnoloogiat arendades tuleb väga tõsiselt kliendipositsiooni sisse elada.

400 päeva külmas ja märjas

Mina suudan kuulata heli.» Näide sellest, mida üks intelligentne tolmuosake teisele ütleb

Siit jõuame tagasi Defendeci juurde, mille peamine fookus on praegu loodusobjektide seirel. See tähendab sensoreid, mis ebatavalise märkamisel teevad sellest täpsema pildi ja edastavad selle kontrollsüsteemidele. Firma algusaegadel katsetati arupuru rakendustena igasuguseid valdkondi – soojatorusõlmi (temperatuuri, rõhu ja muude parameetrite mõõtmine), nafta- ja gaasitorustike seire, soomustransportööri osade, elektrivõrkude ja veel palju muu jälgimine. Tegu on ettevõttega, mis pakub väljundit tipptasemel teadust tegevatele elektroonikateadlastele – just Defendecil on õnnestunud autonoomsete liitiumioonakudel toi-

24 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

mivate sensorite autonoomsuse aega tõsta väga muljet avaldavaks – umbes 400 päevaks, mis pidevalt ala jälgivale, külmas ja märjas toimivale sensorile on tõepoolest haruldane. Võrdluseks: kui viimastel aastatel on räägitud x86 protsessorite asendamisest ARM protsessoritega väikesülearvutites, siis mobiilseadmetes on nende protsessorite parima otsa energiatarve tõusnud märgatavalt ja tähendab sisulises kasutuses vaid ühepäevast tööd aku pealt. Tõepoolest – 400 päeva on terve igavik! Needsamad ARM-protsessorid, aga mitte ainult – ka näiteks Amteli lahendused – on olnud Defendeci laboris põhjaliku uurimise all. Firma loob sisseostetavatel protsessoritel ja mikrokontrolleritel põhinevaid enda riist- ja tarkvaralahendusi. See tähendab ümber protsessori käivate lisakiipide valimist, komplekteerimist ja nii saadud sensorarvutile püsivara arendamist ning andmeid koguvate arvutite tarkvaralahendusi. Kui mobiiltelefonis on ARM sunnitud suhtlema GSM, TS-CDMA ja WiFi lahendustel, andmaks

edasi suuri koguseid andmeid pidevalt ja tihedalt kasutatavas võrgus, siis nutitolm kasutab omaette raadiovõrku, mille disainis pole eesmärgiks tohutut hulka kõnesid või andmesidet edastada sadadele tuhandetele klientidele mõnekümnekilomeetristel raadiustel tingimustes, kus iga seadet on vähemalt mõne päeva tagant võimalik laadida.

Intelligentsed tolmuterad Nutitolmu võrgus on säästlikkus kõige tähtsam, liiklus on nutikas ja võib ühelt seadmelt üle teiste seadmete edasi minna kolmandatele (nagu internetis, kuid mitte üldkasutatavates traadita võrkudes, kus käib side vaid baasjaama ja klientseadmete vahel). Kui tolmutera liitiumioonaku peaks toitma ainult raadiot, siis sellest jätkuks aastateks. Sarnane nn mesh-mode ehk silmusvõrgu WiFi laiendus on tegelikult ka olemas, seda on muuseas kasutatud OLPC programmis arengumaade lastele tehtud pisisülearvutites. Seega kui nutitolmu terad on mööda roheala

(metsa, põldu või veel parem – puisniitu) laiali puistatud, siis nad võivad olla erinevad – osad terad suudavad suhelda kauge baasjaamaga. Kui seadmed sisse lülitatakse, siis hakkavad nad oma võrku otsima. Tervitavad sugulasi ja pärast käepigistust annavad teada, mida oskavad. „Mina oskan kaugele suhelda,” teatab näiteks üks teistele. „Mina suudan kuulata heli,” lausub teine. „Mina suudan teha pilti!”, „Mina tajun temperatuuri!”, „Mina tajun vibratsiooni!” Vastavalt oma oskustele otsivad tolmuterad välja teekonnad, mida mööda oma signaali keskusesse edasi saata. Osakesed annavad teada, et nad on huvitatud sellistest andmetest, toimub ühe arukübeme poolne subscribe ehk liitumine teise arukübeme vastavasse teenusesse. Signaalide põhjal tehakse keskuses otsuseid – ühe sensori teatud liiki häire ei pruugi veel tähendada üldhäiret ja seda, et näiteks piirivalvekordonis üldhäire antaks ja kõik mehed relvis kaitseasendi sisse võtaksid. Sensorite saadetavast suurest andmehulgast tehakse järeldusi, teatud tingiArvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 25

ﬁrma

Defendeci juhataja Jaanus Tamm viib Eesti teaduse vilju maailmaturule.

Tarkvara aluseks on kohandatud variant BSD-st.»

mustel sõidab välja patrull, teatud tingimustel juhtub midagi muud. Nutitolmu tarkvara ei pea olema aga valmis tegema kõike. Oluline on väike protsessori koormamine, kuid vajadusel kiire tegutsemine, oskused suhelda silmusvõrgus. Ei, tarkvara aluseks ei ole Linux, selleks on hoopis kohendatud BSD. Väiksema jäljega operatsioonisüsteemi tuumast on kõik ebavajalik välja visatud, silmas pidades modiﬁtseeritud reaalaja rakendusi. Sarnast tarkvara kasutavad ilmselt ka satelliidid ja Marsi-kulgurid oma tehnilises mõttes aeglastel, kuid samas radiatsiooni eest kaitstud protsessoritel. Defendec pole sellist vaatenurka seni uurinud. Piirivalve ei vaja üldjuhul radiatsioonikindlaid seiresüsteeme, kui piiri valvamine tavaprotsessoritega nutitolmu abil võimatuks muutuks, siis poleks piiri valvamine enam piirivalve rida. Vägagi oluline on aga nutitolmu pakend – senso-

26 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

rite kestad. Need peavad kaitsma elektroonikat ilma eest nii 30kraadise pakase kui ka kuumusega, laskma läbi vajalikud lainepikkused, hoidma niiskuse eest. Otseselt ainult kestade disainiga Defendecis keegi ei tegele, selleks on tootedisainerid, keda väljast appi kutsutakse. Sellistele sensoritele annab õpetada väga erinevaid oskusi, nii et süsteemi saab edukalt kohandada vastavalt klientide vajadustele. Sensor võib jälgida survet gaasi- või naftajuhtmes ja aidata sellega tuvastada ummistusi, ära hoida lekkeid või veel hullem – plahvatusi. Sensoreid saaks kasutada erinevate suurtel aladel toimuvate protsesside jaoks, aga ka väikeses ruumis.

Soomukites juhtmega Defendec arendas ka Eesti kaitseväe soomukite tehnoloogilist monitooringut, seal kasutati aga juhtmetega sensoreid. Liikuva lahingumasina

mehhaanilisi parameetreid peab jälgima väga kiiresti, edastama andmeid pidevalt. Piiritsoonis on võrreldes sellega aega – vahet ei ole, kas sissetungija avastatakse viis sekundit varem või hiljem, piirivalve on kohal mõne minutiga ja viie või kümne sekundiga ei jõua sissetungija oluliselt oma asukohta muuta, et tal õnnestuks sellest tulenevalt piirivalve eest põgeneda ja piiri rikkuda. Traadita sensorid muidugi nii kaua oma andmete edastamisega ei venita ka, aga soomuki mehhaanika jälgimisel peab ikkagi palju kiirem olema, oleks tüütu jännata akudega ning traadita lahendus peaks läbima paksu soomuskatet. Ettevõtte algusaastatel tehti veel kõikvõimalikke katseid, näiteks teepinna temperatuuri ja seisundi mõõtmine. Sellistes rakendustes oli hea kasutada kaableid, mis ühendavad teepinna all asuva sensori teepervele paigutatud juhtelektroonikaga. Tavaline roheala valvav sensor on kahe silmaga, üks on üldülevaate andev ja pidevalt töös olev, teine on fotosilm, millega tehakse pilt, kui elektroonika arvates on toimumas midagi kahtlast. Tegelikult jälgivad mõlemad infrapunasagedusi, esimene on väga säästlik, mitte ülitäpne, et tolmutera ei peaks aktiveeruma näiteks mõne väikeimetaja möödumisel. Kahjuks ei anna Defendec kokkuleppel klientidega välja saadud infrapunapilte – tööalal on see mõistetav (pilt annab välja sensori asukoha), katsealadel tehtud pilte on ka, kuid ka piltide täpsusandmed (mida pildilt täpselt eristada annab ja mida mitte) on piirivalvele sensitiivne informatsioon. Küsimuse peale, et kas Defendeci infrapunasensorid ka häid loomapilte huntidest, karudest või põtradest teinud on, saame vastuseks, et ikka juhtub. Muidugi võivad samad sensorid osata ka kuulata või tajuda midagi muud, vastavalt kliendi soovile või sensori paigutuskoha iseärasustele. Igal pool pole mõtet kõike jälgida. Üks visuaalne sensor ei suuda jälgida 360 kraadi, üldlevinud on 17- kuni 154kraadised vaatenurgad, kõrgust kuni 60 kraadi. Seega üks nutikübe katab teist, nagu sõdurid lahingus – lahingpaaridena. Defendeci nime sai Smartdust Solutions aasta tagasi, 26. aprillil 2010. Selle aasta samal kuupäeval lõpetati Tehnopolis pidulikult ﬁrma inkubatsiooniprogramm. Madis Veskimeister

reportaaž

Kosmoselaev ja lambad: tavaline Mustamäe suvi „Mina ei ole tibla. Mina olen Lagle. Külaline kosmosest. Ja me tuleme rahus.”

Küsisin seriaali tegijatelt midagi mälestuseks.» Linnar Viik räägib, kuidas UFO omanikuks saada

Tõepoolest, millise muu sõnumiga võikski Maale maanduda kosmoselaevaga tulnukad, kui mitte klišeeks kulunud lausega „Me tuleme rahus.” Niimoodi nad täpselt maandusidki, talviselt lumisele põllule kusagil kaugel Jõgevamaal, ainsaks tervitajaks läkiläkiga mees, kellel jahipüss käes, sest ta oli just plaaninud ribadeks tulistada lumememme otsa asetatud uhiuue sülearvuti, mis oli talle müüdud ilma operatsioonisüsteemita. Jutt käib muidugi telesarjast „IT-planeet”, mille kõik osad on nüüdseks tele-eetris käinud ning mis on ilmselt kõige suurejoonelisem ITteemaline telesari, mis kunagi Eestis tehtud. Ja mitte ainult, visuaali poolest võiks ta vabalt konkureerida ka kõige uhkema ulmesarja või -ﬁlmi tiitlile, mis kunagi Eestis tehtud. Seda ei juhtu ilmselt just tihti, et Eestis antakse kellelegi ülesandeks ehitada elusuuruses tulnukalaev, aga just nii „IT-planeedi” laevaga oli. Jah, see laev on päriselt olemas, ta ongi päriselt väga-väga suur, ta on isegi enam-vähem funktsionaalne (kuigi ei lenda) ning tal on siin maailmas nüüdsest täita üks oluline missioon. On 4. mai pärastlõuna. Mu Androidi-telefoni ilmateate-vidina ümber ekraanil lendavad ringi virtuaalsed vihmapiisad ja kahjuks tuleb tõdeda, et seekord on telefonil õigus – väljas tibutabki,

28 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

puhub läbilõikavalt külm tuul, kõik on hall, aga muru IT Kolledži õppehoone kõrval Mustamäel on erkroheline. Selle muruplatsi servas seisab salapärane ja veidi ähvardav kolakas, mis oma rohmakate tahkudega näeb välja nagu mõni objekt 1990ndate keskpaiga 3D-mängust. Selle võiks üsna üks-üheselt tõsta näiteks tollasesse „Wing Commanderi” mängu ja ta oleks seal täiesti omal kohal.

Andke kingituseks üks väike asi Objekt on tegelikult majasuurune, täis pikitud ümmargusi aknaid ning ühes küljes suur uks. See on aga maast nii kõrgel, et ilma trepi või redelita ei ulatu teda isegi mitte puudutama. Ukse kohale on kirjutatud suurelt „KLAVIS” ja objekti katusel on natuke lopergused satelliidiantennid. Kolakas ise on lähemalt järelekatsumisel vineerist ning vastu seda koputades kõmiseb küll kõvasti, kuid rohkem midagi ei juhtu. Selle kõrval seisab IT Kolledži rektori kohusetäitja Linnar Viik ja on poisikeselikult elevil. Nimelt tundub sedaviisi, et siia kogu see kupatus ka jääb ja temast saab osa Eesti IT-maailmast. „Seriaal hakkab lõppema ja ma küsisin tegijate käest, et kas neil oleks midagi meile nagu mälestuseks anda, no mingit väikest asja,” räägib Linnar. „Siis nad ütlesid, et kõige esimese

Stseen seriaalist. Kosmoselaev n채eb t천epoolest p채ris usutav v채lja, kas pole.

FOTO: NAFTA FILMS

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 29

reportaaž

Mehed mustas jäid seekord kosmoselaevaga saabunud tulnukatele alla. Nemad on kadunud, laev elab edasi. FOTO: NAFTA FILMS

See On ideaalne plats, kussuvel lambaid kasvatada.» Linnar Viik mõtleb suurelt

asjana jääb üle see.” „Selle” üle jäämisel on ka oma veidi absurdne bürokraatlik põhjus. Muidu oleks ju võinud selle kahtlemata monumentaalse ulmealase kunstiteose ka lammutada, kuid et „IT-planeedi” valmimist rahastas Euroopa Liidu struktuurifondide programm, siis selle tingimused näevad ette, et kõik toetuse eest ostetu peab veel aastateks järele jääma. Nii kuulub ka kosmoselaev selle klausli alla. Nii manööverdatigi kosmoselaev sentimeetri täpsusega Kumu õuest läbi tunneli ühel mai alguse hilisõhtul välja, pandi treileri peale, sõidutati läbi terve Tallinna, monteeriti IT Kolledži parklas uuesti kokku ja tõsteti muruplatsile. Kogu üritust ﬁlmis lugematu hulk kaameraid ning laeva saabumise hetkeks olid lausa IT Kolledži aknad kaameraid täis riputatud. Kogu üritusest on valminud ka lühike videoklipp, mida saab vaadata youtube.com/user/estonianitcollege. Igatahes seisab ta nüüd IT Kolledži kõrval ja ootab, mis temast saab. Loomulikult on Linnar Viigil ning tema kaaslastel terve hulk plaane,

30 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

mida sellise huvitava asjaga peale hakata. Esimene mõte on see, et kosmoselaevast võiks saada Eesti infoühiskonna tervise ja tujude näitamise aparaat. No midagi sellist, mis võtaks internetist reaalajas andmeid nagu spämmitase, andmeliiklus Eestist sisse ja välja, viiruste ohu baromeeter, keelekasutuse ja emotikonide analüüs ja nii edasi ning näitaks pidevalt oma tulukestega, milline kübermaailmas olukord hetkel on.

Kaks jämedat kaablit „No näiteks kui ta hakkab punast valgust välja ajama, siis on spämmitasemega olukord väga kehv,” toob Linnar näite. Igatahes on tudengitel sellised plaanid juba olemas. Teine mõte on see, et suur kolakas läheb IT Kolledži üliõpilasesinduse käsutusse ja nad hakkavad sellega tegelema. Kolmas mõte on see, et temast saaks IT Kolledži ansambli prooviruum. „Seal on kaks korrust sees, ülemisel saab näiteks ansambel harjutada ja alumisel saab magamiskottidega magada,” ütleb Linnar muretult. Vineertahvlite-

Kosmoselaev on ikka juppmaad suurem kui Linnar Viik. FOTO: KALEV LILLEORG

ga kaetud laev on muide ka täiesti ilmastikukindel, sest vineer on üle tõmmatud kolmekordse Hammerite’i värviga. Vahepeal sigineb kosmoselaeva juurde kamp tudengeid, kes uurivad seda igast küljest, ronivad selle alla, eemalduvad siis, vaatavad ähvardavat kolakat veel eemalt mõtliku pilguga ja kaovad siis. Järgmine pealtvaataja tuleb Linnari käest küsima, kunas sinna „need kaks jämedat kaablit” tuuakse: elekter ja internet. Interneti jaoks pole muidugi kaablit vaja, teatab Linnar ning voolukaabli saab juba lähipäevadel. „See on ikka täiesti hämmastav, kuidas need inimesed selle laeva ehitasid, ilma igasuguse insenerihariduseta on nad välja mõelnud ja valmis ehitanud asja, mis käib ilusti neljaks tükiks ja kui see kokku panna, siis saab Upitaja ta enda haaratsi otsa võtta ja ta istub seal täpselt tasakaalus,” räägib Linnar. „Ülimalt täpne töö. Ja need uksed kusjuures käivad päriselt lahti ka, autokojameeste mootoritega, nii et vajutad puldilt nuppu ja uksed sõidavad – tšahh – lahti. Sisse ronimiseks on redelit vaja, see on meil siin

nurga taga vastutaval hoiul.” Eeloleval suvel võib aga IT Kolledži kõrval asuval muruplatsil toimuma hakata veel midagi palju kummalisemat kui ühe kosmoselaeva maandumine sinna. Kui kõik hästi läheb, võivad laeva ümber ringi sagima hakata päris lambad, kuid nagu IT Kolledžile kohane, siis mitte lihtsalt lambad, vaid anduritega varustatud lambad.

UFO ja lambad „See on ideaalne muruplats, kus suvel lambaid kasvatada,” ütleb Viik ja kohe ei olegi võimalik aru saada, kas ta teeb vaeste ajakirjanike kulul nalja või mitte. „Meil tuli mõte, et piirame selle elektrikarjusega ära, võtame suveks lambad peale, paneme neile andurid külge ja siis analüüsime.” No näiteks oleks võimalik niimoodi analüüsida, mismoodi lambad üldse liiguvad, igal lambal oleks suve lõpuks oma liikumismuster. Kui lambad enne ja pärast Mustamäele laskmist ära kaaluda, saab ka hakata vaatama, millist mustrit pidi liikuv lammas on suve lõpuks kõige rohArvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 31

reportaaž K u i da s „ I T- p l a n eed i ” k u u lu s kosmosel ae v sündis?

kem juurde võtnud. Ja et lammas on rahulik loom ega kihuta ühest muruplatsi otsast teise 90 km tunnis, vaid istub enamjaolt paigal, saab tema abil ka GPSi-koordinaatide algoritme tuunida, sest kui lammas istub paigal, aga positsioneering hüppab kogu aeg veidi ringi, siis võib kaarti vaadates jääda mulje, nagu lammas oleks üle keskmise joobes ning tuiguks mõneruutmeetrisel alal pidevalt ringi. Niisiis – lambad ja kosmoselaev. Üks täiesti tavaline Mustamäe suvi. Kosmoselaev on juba olemas. Lambad on ka juba välja vaadatud ja kokkulepe omanikega tehtud. Kuid õnnetuseks on muruplatsi niitjatega juba ammu leping tehtud ja nemad tahavad väga niitma asuda. Kui neile õnnestub leida niitmiseks mõni muu koht, nii et kõik sellega rahul on, läheb kogu projekt käiku. Ah jaa, üks probleem siiski on. Muruplatsist, kosmoselaevast ja lammastest täpselt 667 meetri kaugusel asub Tallinna üks kuulsamaid šašlõkiurkaid Pirosmani. Mida teha siis, kui andurid kõigi lammaste asukohaks ühel päeval just seda näitavad? Henrik Roonemaa

Arvutimaailm otsis üles sarja produtsendi Esko Ripsi ja palus tal sünnilugu selgitada.

Kuidas sai Eesti esimese kosmoselaeva? See sündis „IT-planeedi” loomingulise kollektiivi ajusoppides. Oli vist operaator, kes pakkus välja, et laev võiks olla Rubicu kuubiku moodi asjandus, igast küljest sümmeetriline. Tavalise lendava taldriku vorm tundus meile liiga üleekspluateeritud. Kiiresti arenes idee, et laev ei lenda mitte sirgelt, vaid loperdab.

Kes Rubicu kuubiku valmis joonistas? Sarja kunstnik Jaagup Roomet, aga laeva tekkeloos on määraval kohal ka stsenaarium. Et selle sees pidid toimetama üsna primitiivsed ja lihtsameelsed prügikorjajad, ei olnud vaja ehitada sellist kliinilist kosmoselaeva. Selle asemel läksime Kuusakoski vanametalli kokkuostu ja hakkasime suurte prügihunnikute seest vaatama, mida kasutada annaks. Osa laeva juhtpuldi näidikutest on pärit ka endisest kesklinna elektrijaamast, praegusest Kultuurikatlast. Kokku vedasime umbes kuue tonni jagu materjali.

Mis edasi? Hakkasime laeva ehitama. Tegelikult tuli meil teha kaks eraldi laeva, üks, mis oleks seest ilus ja teine, mis oleks väljast ilus. Paraku seda interjööri enam säilinud pole. Meil ei olnud lihtsalt pinda, kus seda säilitada. Aga see laev, mis nüüd IT Kolledži ees seisab, on kuus meetrit lai ja 6,5 meetrit kõrge. Kui väga vaja, võib sinna neli korrust sisse mahutada ja sellest kas või hotelli teha.

Mida see laev tegelikult teha suudab? Eestis on ta rännanud ligi 300 km! Kui alguses käisid uksed nöörisüsteemiga, siis lõpuks saime tööle kontrollerid, nii et juhtisime arvutiga kojameeste mootorit, mis avas uksi.

Mitu Eesti talve kosmoseaparaat vastu peab? Ma arvan, et läheb vähemalt kaks aastat, enne kui see ära mädaneb. Panime vineeri peale mitu kihti värvi!

Aga lööks plekk-katuse peale? Nii sünniks igavikuline Eesti IT-monument! Mulle Linnari mõte meeldib, et ta edastab signaali. Kui palju meil ikka neid objekte on, mis mingit signaali edastavad. Kiirusemõõtjad?

Ja kui sari jätkuma peaks, lähete korjate IT Kolledži eest selle laeva kraanaga üles? Niimoodi upitas upitaja laeva ühel mai alguse öösel Mustamäele paika. FOTOD: MARKO PUUSAAR 32 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Ei, siis tuleb hoopis suurem laev ja tõmbab selle väikese laeva enda sisse!

6RELE MXVW VLQX VLKYHUSODDGLJD

Uus Philips SensoTouch 3D (RQ12xx) on terane ja nahasõbralik elektripardel, millega saavutad vähese vaevaga veatu välimuse. Õige tunne, nahalähedane ja kaasaegne raseerimine on märksõnad, mida koged igal hommikul, kui sinu vannitoariiulil on just see vajalik meestevidin. Kolm erakordset funktsiooni • GyroFlex 3D, kolmemõõtmeline detail, mis järgib ideaalselt näo ainulaadseid kontuure. • UltraTrack, innovatiivne raseerimispea. Kolm spetsiaalset rada: normaalsetele karvadele, pikkadele karvadele ja habemetüükale. • Aquatec, tihend, mis võimaldab valida ka värskendava märgraseerimise SensoTouch 3D pardlil on paremaks juhtimiseks mugav käepide, puutetundlik juhtimine ja täiustatud ekraan, mis näitab minutites järelejäänud raseerimisaega ning pardli laadimise või puhastamise vajadust. Mõned tooted SensoTouch 3D sarjas on varustatud JetClean süsteemiga, mis puhastab, õlitab ja laeb pardli parimateks raseerimistulemusteks iga päev.

Kampaania käib! Just praegu saad Philips SensoTouch 3D pardli 60päevase rahulolugarantiiga. Ja kui sulle nii hea pardel mingil põhjusel ei sobi, saad raha tagasi. Pakkumine kehtib kuni 30. juunini ostetud pardlitele. Küsi täpsemat infot müüjalt ja

Pane Philips proovile! Kampaania kestab 01.03.–30.06.2011

labor parim at e m ä rgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkurentidele. meie hinded

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi

Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Neljasarveline proﬁtasemel t Lancomi uus ruuter, mida CeBITil tutvustati kui kaablitest eemal asuva kontori päästerõngast, on 3,5G üle maa levides ka Eestis hea vahend, mille abil tööruumid kõikjal internetiga ühendada. Testisime neljasarvelist Lancom 1780EW-3,5G-d Ando Urbasega Tallinna kesklinna tingimustes, kus 3,5G on küll olemas, kuid üsna koormatud. Võrdluseks oli Huawei netipulk E182E, mis on üks paremaid saadaolevaid modemeid ja mis nagu Lancomi ruutergi lubab üles laadides maksimaalset 3,5G ühenduskiirust kuni 21 Mbit/s. Ruuteril on WAN-pesa kuni

Sisemine modem oskab hinnata 3,5G võrgu kiirust ning nii on võimalik andmeliigutamise koormust jagada.» 100 Mbit/s ühenduse jaoks ning LAN-pesa gigabitise ühenduse jaoks. Mõlemat võib kasutada välise ühenduse sisendina. Seadistamine on viisardi abil lihtne, aga küsimustik on vaja kolm korda läbida: kõigepealt seadistatakse ühendused sisevõrku, siis ühendused kaabliga internetti ja kolmandaks 3,5G seaded. Ruuter on piisavalt intelligentne, et saada näiteks DSL-ühenduse kadudes internet automaatselt kätte 3,5G ühenduse kaudu. Seega sobib 3,5G ka näiteks varuühenduseks kaabliga kontorisse.

Üks katkeb, teine jätkab Ando Urbase abiga mõõtsime Lancomi ruuteri pingiaegu ja kiirusi: kui DSL-ühendus kaob, siis taastub internet 3,5G ühenduse peale ümber kolides umbes kuue pingi jooksul ehk mõne sekundiga. Tagasi DSL-ühenduse peale lülitumine aga toimub märkamatult – katkestust peaaegu polegi. Et 3,5G modem on Lancomi ruuterile sisse ehitatud, siis on võimalik ka teha koormusjaotur ehk internetiühendus võetakse nii 3,5G võrgust kui ka DSL-kaabliga. Sisemine modem oskab hinnata 3,5G võrgu kiirust ja nii on võimalik andmeliigutamise koormust jagada korraga kahe ühenduse vahel. WiFi-ühenduse seadistamisel leiab menüüst ka antenni võimsuse regulaatori. Nagu Eestis lubatud, on maksimumpiiriks sätitud 100 mW, sealt saab võimsust maha võtta, kui ei soovita WiFi levi liiga kaugele majast välja lasta. Teha saab mitu WiFi-võrku, näiteks sisemise ja välimise, eraldi seadistustega.

GPS ütleb asukoha Seadistustest leiab veel ka GPSi võimaluse – kui on soovi, saadetakse tasuta ka Lancomi GPS-an-

Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

e ruuter raadita ühenduseks tenn. Ilma välise antennita asukoht ei selgunud, seega on antenn vajalik ja käib ühte 3,5G antenni pessa. See on hea varguse vastu: niipea kui varastatud ruuter kuskil sisse lülitatakse, edastatakse selle asukoht. GPSi abil saab ka piirata näiteks mingist piirkonnast väljaspool seadme kasutamist või suurema võrgu puhul vaadata, kus konkreetne seade hetkel asub. Nii saab näiteks kaitsta sisevõrku, kui ruuteris on seadistatud VPN-tunnelid ja ruuter läheb administraatori teadmata majast välja jalutama. VPN töötab viie IPsec kanaliga. IPsec-overHTTPS tagab, et ka mobiilivõrkudes, kus IPSec on keelatud, saab turvaliselt VPNiga kontori ruuterile ligi.

Parem kui USB-pulk Võiks ju küsida, miks maksta sisseehitatud modemiga tunduvalt kallima ruuteri eest, kui kõlbavad USB-modemid. Testisimegi Huawei 3,5G-modemiga E182E, mis võtab sama suure kiiruse kui Lancomi sisseehitatud 3,5G modem. Samades tingimustes neid kõrvuti testides ei tulnudki linna üsna ummistunud eetriga mobiilivõrgus suurt vahet: modemiga 5–6 korral 7 Mbit/s kiirusepiiranguta päevapiletiga, Lancomi ruuteriga tuli

korraks natuke rohkem – 7,6 Mbit/s. Hiljem linnast väljas Tartu maantee ääres testides, kus koormus väiksem, tuli vahe märgatavam: USB-modemiga vaid 1,1 Mbit/s, ruuteri korraliku antenniga 2,5 Mbit/s. Seega – kui asukoht on kaablitest ja keskustest eemal, on ruuter veelgi efektiivsem, kuid aitab ka südalinnas olijatel kaabliühenduse kadumisel vähemalt mingigi interneti üle 3,5G kontorisse alles jätta ilma suurte internetikatkestusteta. KAIDO EINAMA

tehnilised andmed

Ruuter Lancom 1780EW-3G Hind: 649 € (Scalewireless) Ühendused: WLAN 100 Mbit/s, LAN 1 Gbit/s, WLAN a/b/g/n (54 Mbit/s, n – 300 Mbit/s), HSPA+ (UMTS/EDGE/GPRS) WiFi leviala: a/b/g kuni 150 m (siseruumides kuni 30 m), n – kuni 250 m Turvalisus: WPA2, tulemüür, DoS-kaitse, URL-aadresside blokaator, teated e-posti ja SMSiga Ühenduste kõrgkäideldavus: UMTSvaruühendus põhiühenduse katkemisel; koormusjaotur mitme ühenduse vahel, IP-aadresside pingimisega ühenduste korrasoleku jälgimine Virtuaalsed privaatühendused (VPN): IPSec üle HTTPS-i, 5 üheaegset VPN tunnelit IPSec-iga GPS: jah, lisaantenniga. Mõõtmed: 210 x 45 x 140 mm Testid: kesklinnas keskmine allalaadimiskiirus 6,3 Mbit/s (samal ajal USBmodemiga Huawei E182E 5,86), üleslaadimiskiirus 0,85 Mbit/s (Huaweiga 0,76); linnast väljas allalaadimine 2,5 Mbit/s (Huaweiga 1,1)

plussid

+ 3,5G töötab ka varuühendusena + koormusjaotur miinused

– kallivõitu – üks LAN-pesa

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 35

labor Töised kõrvaklapid teravale kõrvale Skype’i sertiﬁtseeritud müra summutava mikrofoniga kõrvaklapid Cresyn C511S g ka muusika kuulamiseks. sobivad hästi Skype’i-kõnede vastuvõtuks,, aga Kõrvaklappide kohta leidub veebis vähe infot, hulgiﬁrma Mamear on need kätte saanud kuskilt ida avarustelt. Neid klappe saab kasutada vaid sülearvuti, lauaarvuti või tahvelarvuti taga, millel on USB „host” pesa. 3,5 mm kõrvaklapipesasse otsik ei sobi. Süleri taha ühendades paigaldatakse vajalik Windowsi draiver automaatselt ja paarikümne sekundi pärast asi töötab. Skype tunneb käigupealt uued klapid ära. Helistades peab aga arvestama, et klappe USB pesasse ühendades hakkavad need tööle alles 5–6 sekundi pärast, mitte kohe. Juhtmel on küljes väike pult kõne vastuvõtunupuga ning klappide küljel imepisike helitugevuse nupp, mis ajab asja ära. Peavõru pikkust saab reguleerida, samuti mikrofoni asetust. Kõr-

vaklapid võiksid isegi natuke suuremad olla, nii et kataksid kogu kõrva, aga see väga ei häiri. Nii nagu ei sega ka veidi rohmakas sünteetilise materjali õmblus, mis pehmeid klapiääriseid koos hoiab.Loodetavasti ikka kestab kaua.

Kõne- ja helikvaliteet on Cresynil hea, treenimata kõrv ei oska paremat tahtagi. Eks audioﬁilid leiavad helikarakteristikutest ka asju, mis võiks olla paremad, aga töö- ja hobikuulaja jaoks on kõik enam kui rahuldavalt hea. ARVUTIMAAILM

tehnilised andmed

Mikrofoniga kõrvaklapid Cresyn C511S Hind: 28 ¤ Kõlari läbimõõt: 38 mm Sagedusdiapasoon: 20–20 000 Hz Ühendus: USB

A Arvutimaailma h hinne

Androidiga telefonist IP veebikaamera IP kaamerad maksavad palju ja peale selle on videopildi ülekandmiseks vaja lisaseadmeid. Ometi on paljudel juba IP kaamera sama hästi kui taskus olemas – tavaline Androidiga telefon võib korralikuks valvekaameraks hakata. Arvutimaailma toimetus testis rakendust IP Webcam, mis on lihtne programm Android Marketis. See lülitab sisse mobiilikaamera ja hakkab ühtlasi ka videostriimi- ning veebiserveriks. Mobiili IP-aadressile minnes näeb elementaarset kaameralehekülge, kus on olemas kaamera juhtimise nupud, mõned lingid erinevates vormingutes pildi kättesaamiseks ning juhend, kuidas näiteks Windowsiga PC jaoks telefon veebikaameraks pöörata – kui Skype’i videokõne jaoks on vaja välist kaamerat. Rakendusel on kaks märgatavat puudust. Esiteks pole server kuigi stabiilne. Testitud HTC Legendiga kippus mobiilis olev IP kaamera server „maha kukkuma”. Aitas rakenduse re36 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

start. Teiseks kasutavad mobiilioperaatorid mobiilides NATimist ehk puudub avalik väline IP-aadress, mille kaudu telefonile ligi saaks (selle saab küll lisatasu eest tellida). WiFivõrgus võib selle mure lahendada ruuterist portide suunamisega. Muid puudusi ei täheldanudki.

Väljuvat videostriimi saab seadistada eraldusvõimele kuni 800 x 480 pikslit, kaitsta parooliga, lasta läbi heli jne. Kes aga võtavad asja ette suurelt ja tahavad oma nõrgukese mobiili mõnda suuremasse valvesüsteemi ühendada, siis selleks on võimalus MJPG-ühilduva striimi näol või pidevalt uuenev hetkepilt aadressil http:// sinuip/photo.jpg. Arvestada tuleb sellega, et kaamerapilti näidates tühjeneb telefoni aku mõne tunniga. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailma hinne

Uus Dell Latitude – ilma teravate nurkadeta Kui Delli eelmised Latitude´i ärisülerite seeriad olid üsna mustad ja nurgelised, siis E6420 on märksa ümaram ja Inteli Sandy Bridge’i kiibistikuga. Miks nii hilja? Sellele, miks uus mudel nii kaua viibis, on Dellil konkreetne vastus ja see osutab Intelile: Sandy Bridge’i nn Cougar Pointi viga ei lubanud uute mudelitega aasta alguses välja tulla. Nüüdseks on Intel vea parandanud ja Delli esindajad kinnitavad, et Sandy Bridge’iga on nende arvutites praegu kõik korras. Lisaks uuele ja võimekamale Inteli platvormile on disainerid ka ärisülearvuti korpuse põhjalikult üle käinud. Siin võib algatada tootedisainerite lõputu vaidluse, kumb on siis parem: kas stiilselt nurgeline ja must vana Latitude või ümaramate vormidega uus mudel. Selge on see, et ümaramad nurgad on praktilised, näiteks vanal Latitude E6400-l kulusid teravad nurgad juba aastaga valgeks. Ekraanid lähevad ka ärisüleritel aina laiemaks. Ka arvuti ise on laiem: 14tollise HD+ ekraani äärtes on veel rohkem ruumi ja arvuti ise on laiem, et täisklaviatuur muretult ära mahutada. Laia ekraaniääre taha peideti militaarstandarditele vastav ekraanikaitse.

plussid

+ tugev korpus + sisseehitatud (ja töötav) IDkaardi lugeja + hea aku miinused

– kõrge hind – raskevõitu

Arvutimaailma hinne

Klaviatuur on mugav ja pehme käiguga, klahvid väikeste rantidega, mis ei lase sodil klahvide vahele sattuda, ning klaviatuuri ümbritsev oranž triip pakub peale silmailu ka tihendina kaitset vedelike ning tolmu vastu. Kustutusklahv ei asu enam kuskil keskel, vaid on paremal ülal kõige nurgapealsem nupp. Randmetele mõjub veidi rõhuvalt arvuti terav esiserv, kuid õnneks on puuteplaat ja randmetugi üsna laiad, mis ebamugavust natuke kompenseerivad. Valimisvõimalus on ärisülerite juures oluline. Ehkki tööarvuti puhul pole tähtis valida kuue erineva värvi vahel, siis kuue protsessori seast valiks küll: valikunimekirjas on protsessorid alates Inteli Core i3st kuni i7ni. Ekraan on 1366 x 768piksline, kuid kallimale mudelile pakutakse ka 1600 x 900pikslist ning just see mudel testimislaual oligi. Nüüd on võimalik ekraan tellida puutetundlikuna. Meid, Eesti kasutajaid, rõõmustab kõige rohkem ID-kaardi lugeja, mis on sisse ehitatud ja töötab ID-kaardi tarkvaradega kohe, ilma erilise võimlemiseta. Uuest Delli arvutist leiab palju uusi asju, kuid midagi on ka puudu. Minema on visatud Displayport kui haruldane ühendusviis (kujundajad oma graaﬁkakuvaritega kindlasti kurvastavad), kuid asemele pandud heliga HDMI rõõmustab neid ärikasutajaid, kelle tööarvuti on ka koduarvutiks ja vajaks teleriga ühendamist. Võib öelda, et uus Dell Latitude on läinud küll anonüümsemaks ja igavamaks, kuid kõik märgid

tehnilised andmed

Sülearvuti Dell Latitude E6420 Hind: 1265 ¤ (Max 123) Protsessor: Intel Core i5 2520M (2,5 GHz) Mälu: 4 GB Ekraan: 14” HD+ (1600 x 900) WLED Kõvaketas: 500 GB, SATA, 7200 p/min, kukkumissensoriga Graaﬁkakaart: Intel HD, integreeritud Meediaseade: DVD+/-RW Aku tööaeg: 7 tundi (6 elemendiga akuga) Võrgud: Gigabit Ethernet, integreeritud WLAN Dell Wireless 1501 b/g/n, Bluetooth Ühendused: 3 USB pesa, 1 USB/eSATA kombopesa, kõrvaklapi- ja mikrofonipesa, SD-mälukaardi lugeja, Firewire, VGA pesa, HDMI, ID-kaardi lugeja, ExpressCardi 54 mm pesa Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Professional x64 Veebikaamera: integreeritud, 2,0 Mpx Garantii: 5 aastat Kaal: alates 2,07 kg Mõõtmed: (26,9–32,4) x 352 x 241 mm Garantii: 5 aastat

näitavad, et raud kestab sellel mudelil kauem kui vanal. KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 37

labor

Tahvel Androidi ja steroidiga Kui eelmises Arvutimaailma numbris võis Prestigio tahvlit kiita ülimadala hinna ja kaasasoleva tarkvara eest ning ega rohkem kiita polnudki, siis seekordne tahvel – Multipad PMP7100C – on juba hoopis teisest puust. Prestigio tahvel on äravahetamiseni sarnane Arcos 101 Internet Tabletiga. Eks ta ongi tegelikult Arcose toode tud – Prestigio tellimusel. Ülimalt õhuke, kerge ja erinevalt eelmises numbris testitud tahvlist ka mahtuvusliku puuteekraaniga jätab uus tahvel kohe hea mulje. Kerge pettumuse valmistab aga see, et tahvlist ei leia tuttavaid Androidi rakendusi koos Google’i teenustega: taas on küljes odava Androiditahvli märk, et hinna allasaamiseks on kõik Google’i teenused välja visatud. Olulisim neist on Android Market, kust saaks üle saja tuhande uue rakenduse. Kaasas on ligi 30 000 rakendusega Appslib, mille valik on lahjem ning puuduvad Gmail, Gtalk, Google Calendar ja muud harjumuspärased asjad. Kuid lugege edasi – see viga on kõrvaldatav. Arcose enda poest Appslib saab nimelt laadida Arcose abivahendi – Arctoolsi, mis muudab tahvli täiesti täisväärtuslikuks koos kõigi Androidiga kaasaskäivate Google’i teenustega. Mu l t i padi taga on jalg, mille saab lahti võtta ja toeta-

da tahvel pildiraamina lauale. Tänu jalale saab seda kasutada ka lauaarvuti asendajana. Tahvlil on nii USB nn sisend kui ka microUSB. Kui USB pesassse ühendada jagajaga hiir ja klaviatuur, saab Prestigioga teha tavalist kontoritööd, sest kaasas on tasuta kontoritarkvara. Ka traadita hiiredklaviatuurid töötavad. HDMI-väljundist võib tahvli ekraanipildi kas või telekasse juhtida. Nagu näitab „Angry Birdsi” mängu test, lendavad linnud sigade sekka paraja kiirusega ka suurel tahvliekraanil ehk lahtiseletatult on gigahertsine protsessor ja 1024 x 600piksline ekraan Androidi igapäevatoiminguteks võimekad küll. Linpacki test oli parem kui Samsung Galaxy Tabil. Aina rohkemate rakenduste laadimisel ilmnes aga mälu vähesuse probleem: 256 MB asemel oleks võinud vähemalt 512 MB olla. Sisemist välkmälu rakenduste jaoks pakutakse 8 GB ja sellest enamasti piisab. Ekraani hiiglaslik eraldusvõime tähendab, et paljud rakendused on „karvaseks” venitatud, sest pole nii suure ekraani jaoks loodud. Eredas valguses jääb ekraan liiga tumedaks, aga keskmises kontorivalgustuses on siiski veel üsna selge. Aku kestab aktiivsel kasutamisel WiFi-ühendusega peaaegu tööpäeva ehk seitse tundi, 3G-d pole. Kui nüüd vaadata, millist tahvlit üldse on võimalik alla 300 euro saada, siis Arcosel – vabandust, Prestigiol – siin eriti konkurente polegi.

Teised nii odavad tahvlid (sealhulgas Prestigio enda omad) on klass kehvemad ja iPad või Samsung Galaxy või isegi selles numbris tutvustatud Motorola XOOM on küll kõik paremad, aga siiski mitte nii palju, kui suur on nende hinnavahe odava Multipadiga. KAIDO EINAMA

tehnilised andmed

Tahvelarvuti Prestigio Multipad PMP7100C Hind: 299 € (Asbis) Protsessor: ARM Cortex A8, 1 GHz Ekraan: 1024 x 600, multipuutetundlik, 10,1tolline laiekraan Graaﬁka: 3D OpenGL 2.0 Mälu: 256 MB, välkmälu 8 GB, laiendatav microSD-kaardiga Platvorm: Android 2.2 Froyo (uuendatav) Ühendused: WiFi b/g/n, Bluetooth, USB host, microUSB, HDMI, kõrvaklapipesa Kaamera: esiküljel, VGA Aku tööaeg: kuni 36 tundi, aktiivsel kasutamisel kuni 7 tundi Mõõtmed: 270 x 150 x 12 mm Kaal: 480 g Testid: Linpack 9,95 MFLOPS, Quadrant 1075 punkti

plussid

+ kerge, õhuke + kiire protsessor + hea hinna-kvaliteedi suhe miinused

– Android Marketi ja Google’i teenused tuleb ise paigaldada – liiga tume ekraan

Arvutimaailma hinne 38 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Microsoftil on kaardu tõmbuv arvutihiir Microsofti uue hiire ARC Touch näol on tegu tõenäoliselt kõige edevama kaasaskantava hiirega, mida praegu võimalik osta ja mis samas mahub nagu kaardipakk kas või pintsakutaskusse. Väljalülitatuna on hiir paksemast servast kaardipakipaksune, ülejäänu pole pooltki nii paks. Liikuvat rullikut asendab puuteplaat. Kerimisel on siiski tunda vibratsiooni ning helilist tagasisidet, et tagada füüsilisele kerimisrattale sarnasem kasutajakogemus. Algul tundus see äge, kuid mõne aja pärast kuidagi kohmakas. Tööasendisse saamiseks tuleb võtta hiir servipidi pihku ning hakata nurki allapoole kokku käänama. Ühel hetkel, saavutanud piisava painde, teeb hiir krõpsuva heli ning jääb püsima nimele vastavas asendis ehk kaarjalt. An-

iming tud toiming lülitab ka seade. me sisse. Mitu korda see hiir niimoodi krõpsutatav on, seda kahjuks ei tea, kuid selge on see, et mida rohkem liikuviad detaile, seda rohkem purunevaid osi. Seadme tagumine ehk peopesa osa, mis peamiselt paindumisest osa võtab, paksemast riidelaadsest materjalist ning selle vastupidavus kulumisele tekitab küsimusi. Pärast hiire proovimist tuli tõdeda,

et Microsoft Arc pole just kõige ergonoomilisem. Hiirt on küll mugav kaasas kanda, kuid olles harjunud pöialt ja väikest sõrme vastu hiire külgi toetama, tekib olukord, et ei oska neid üldse enam kuidagi seada. Ainuke koht näppudele on kaare all. Et hiirel on vaid kaks väikest toetuspunkti, on seda pehmematel pindadel pea võimatu libistada, sest kontaktpinnad kipuvad iga konaruse taha kinni jääma. Arvutiga suhetlemiseks on kaasas USB mikroadapter, mis jääb natuke alla ühe sentimeetri pikkuselt arvu-

ti USB pesast väljapoole. Bluetoothi hiir ei kasuta. Olemuselt on see tõesti huvitav hiir, mida saab kaasas kanda märkamatult igal pool, kuid võttes kaasa sülearvuti koos kotiga, leiab ruumi ka suurema hiire jaoks. Presentatsiooni jaoks peab Arci käänama kaareks, et see oleks sisse lülitatud, nii kaovad aga ära puldikujulisuse eelised. Kindlasti on kellelgi sellist seadet vaja, kuid oleksin rahul ka hiire hinnast vaid viiendiku maksva tavalise Logitechi hiirega, mis on ergonoomilisem. MARKO HABICHT

marko@am.ee

tehnilised andmed

Arvutihiir Microsoft Arc Touch Hind: 60 ¤ (MarkIT) Orientatsioon: vasaku- ja paremakäelistele Ühendus: juhtmevaba, 2,4 GHz (USB adapteriga) Tegevusraadius: 9 meetrit Liikumisandur: optiline Toide: 2 AAA-patareid või -akut Ühilduvus: Microsoft Windows Vista / XP / 7 Mõõtmed: 5,8 x 13 cm

Alguses tundus see äge, kuid mõne aja pärast kuidagi kohmakas.» plussid

+ õhuke, hea kaasas kanda + hea disain miinused

– tekstiililaadne materjal kulub – pole ergonoomiline

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 39

labor

Thinkpad T420: töö- ja puhkeaeg akuga õhtusse Lenovo uut ärisülerit läksime testima kohta, kus näis seda kõige mõistlikum proovile panna – mereäärsesse majakesse, kus polnud elektrit. Poole tööpäevani võis Skype’i kõnedele vastata, sest aku polnud veel kustunud. Testitud mudel oli küll kuue elemendiga akuga, aga saada on ka üheksa elemendiga aku, mille tööajaks pakutakse 15 tundi. Seega jätkub akul pärast tööpäeva jaksu ka koduse meelelahutuse jaoks, kui just ohtralt multimeediat ei tarbi. Lisaakuga võib tööaeg ulatuda kolmekümne tunnini. Alguses tekkis probleem sellise lihtsa asjaga nagu puuteplaadi sisselülitamine. Tuli läbi ajada Thinkpadile omase punase nupuga keset klaviatuuri. Eelmine kasutaja, kes oli paadunud Thinkpadide fänn, oli puuteplaadi üleliigseks tunnistanud ja selle välja lülitanud. Et õues oli soe, siis testisime arvutit ka väljas päikese käes. Paraku ponud välitingimustes ekraanilt suurt miskit võimalik näha. Ctrl-nupuga on ka teistsuguse arvuti kasutajal üks mure: Copy-Paste’i

tegemine jääb poolikuks, sest Ctrlklahv pole mitte kõige äärmine, vaid Fn-klahvist vasakult järgmine. Tuppa sobib see arvuti kindlasti paremini, sest suuruse tõttu pole mõtet seda alati kaasa vedada. Kummaline tundus mikrofonisisendi puudumine, nt Skype’i-kõnedeks polnud mikrofoniga kõrvaklappide juhet kuhugi pista. Samas võis sisseehitatud mikrofoniga üsna rahule jääda: kõne oli kvaliteetne ja müra korralikult summutatud, isegi kui videokõne käis läbi arvuti kõlarite. Paberite järgi pidid olemas olema ka 3G modem ning GPS, aga ilmselt läheb nende käivitamiseks vaja spetstarkvara, mida polnud käepärast. Hea on siiski teada, et sellised võimalused on ärisülearvutisse nüüd sisse ehitatud. Arvuti „kapotialune” on Lenovo Thinkpadidele omaselt asjalik. Pingsa töögagi ei lähe korpus kusagilt kuumaks. Saab valida mitme protsessori vahel alates Inteli Core i3-st kuni i7-ni, äriklassile sobivate muude parameetrite seast leiab veel

Lenovo Enhanced Experience 2.0, mis peaks arvuti kiiremini käivitama kui tavaliselt. ARVUTIMAAILM

tehnilised andmed

Sülearvuti Lenovo ThinkPad T420 Hind: 1395 ¤ (MarkIT) Protsessor: Intel Core i5-2410M (2,30 GHz) Mälu: 4 GB Kõvaketas: 500 GB, 7200 p/min Operatsioonisüsteem: Windows 7 Professional, 64bitine Ekraan: 14”, 1600 x 900 pikslit Graaﬁkakaart: NVIDIA N12P-NS1, graaﬁkamälu 1 GB Optiline seade: CDRW/DVDRW Ühendused: WiFi – Intel 802.11 b/g/n, WWAN (3G), Bluetooth, modem, Gigabit Ethernet Turvalisus: turvakiip, sõrmejäljelugeja Veebikaamera: jah Aku: 6elemendiline, Li-Ion, tööaeg 9 tundi Mõõtmed: 34,1 x 23,3 x 3,1 cm Kaal: 2 kg

plussid

+ kiire + aku peab kaua vastu miinused

– pole välise mikrofoni pesa – väljas töötamiseks halb ekraan – veebikaamera on halva kvaliteediga

Arvutimaailma hinne 40 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Motorola Xoom – esimene kohe töötav Androidi-tahvel Märtsis väitis tuttav Facebookis, et Motorola Xoom teeb Apple’ile tuule alla. Sarnast alatooni kandis ka Super Bowli vaheajal näidatud Motorola reklaam, mis pilas mõnevõrra Apple’i omaaegset suurteost („1984”). Intrigeeriv lugu, niisiis otsustasin seadme esimesel võimalusel järele proovida. Võimalus tuligi. Mõtlesin Xoomi jaoks välja kiire „sekretäritesti”: palusin oma kihlatul ilma muud lisainfot andmata kalendrist järgmise kolmapäeva lõunaplaane vaadata. Aega läks alla minuti. Tõsi, tal oli Androidiga varasem kogemus (HTC Wildﬁre). Kätte võttes tundub seade tugev, kvaliteetne, mugav. Pikalt ja kätt toetamata hoides muutub väsitavaks, aga oma 730 grammiga kaalub Xoom sama palju kui eelmise põlve iPad 3G. Selles osas on Apple pisut edasi läinud: iPad 2 on 100 grammi kergem.

Iseendaga tõtt vaatamas Läikekraan töötab hästi peeglina, seega sobib nartsissistlikuma loomuga kasutajatele: alatasa sattusin iseendaga tõtt vaatama. Kui aga heleduse tüürimise automaatikat mitte usaldada ja käsijuhtimisele üle minna, kannatab Xoomi kasutada ka päikesepaistel. Kahetuumaline 1 GHz protsessor veab tahvlirakendusi väga jõudsalt edasi, mida näitab ka Linpacki testitulemus: nt Samsung Galaxy S, samuti 1 GHz protsessoriga, jääb Xoomile selle näitaja poolest rohkem kui kolmekordselt alla. Xoomil on olemas ka SIM-kaardi ja MicroSD-pesa, kuid nende kasutamiseks peab tarkvarauuendusi ootama.

peab aga üsna täpselt teadma, mida otsid: igas kategoorias pakutakse esialgu esimesed kaheksa tasuta toodet. Siiski, üks vajutus „Top Free” peal annab juba märkimisväärselt rohkem tulemusi. Otsingul leitakse ka tasulist tarkvara.

et Motorola on tõepoolest iApple’i iPadi ohustava tootega hakkama saanud, kui vaid keskmine tarbija ka teaks, et kui ta tahvelarvutit tahab, ei pea minema arvutipoest esimese asjana just iPadi küsima. KRISTJAN KARMO

Hea ja kallis On olemas odavad asjad ja head asjad. Antud juhul on tegu hea asjaga. Kui panna kõrvuti 32 GB iPad 2 ja Xoom (samuti 32 GB välkmälu), on nad selles vallas täiesti identsed. Vaid WiFi toega mudeli puhul küsitakse USA turul mõlema eest 599 dollarit (umbes 412 ¤). Kokkuvõtteks on tegu esimese kohe karbist välja võttes kasutuskõlbliku Androidiga tahvelarvutiga, mida ma näinud olen. Kindlasti mängib siin oma rolli ka spetsiaalselt tahvlitele mõeldud Android 3.0 (Honeycomb). Võiks öelda, tehnilised andmed plussid

Tahvelarvuti Motorola Xoom

+ Android 3.0 + kvaliteet + aku*

Hind: u 412 ¤ (e-poodides)

Android 3.0 ei vea alt

miinused

Kauaoodatud Android 3.0 on lõpuks kohal ega valmistanud pettumust. Kui üldjuhul kipub Android pärast paljude app’ide paigaldamist uimaseks muutuma, siis vähemalt minul ei õnnestunud Xoomiga säärast seisu saavutada. Marketist uut tarkvara otsides

– ekraan peegeldab tugevalt – kõrge hind * aku: 2 päeva pidevat kasutamist 1 laadimisega

Arvutimaailma hinne

Mälu: 32 GB Protsessor: 1 GHz, kahetuumaline Operatsioonisüsteem: Android 3.0 (Honeycomb) Kaamera: 5 Mpx, autofookus Ühendused: Bluetooth, WiFi a/b/g/n, microUSB (eraldi mudelitel ka 3G), A-GPS, 3,5 mm kõrvaklapipesa Ekraan: 10,1tolline WXGA (1280 x 800 pikslit) Kaal: 730 grammi Mõõtmed: 249,1 x 167,8 x 12,9 mm Aku: tööaeg pideva veebilehitsemisega 9–10 tundi Testid: Quadrant – 1905 punkti, Linpack – 34945 MFLOPSi

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 41

labor

Kes on parim arvutimüüja? On kolmapäeva lõuna ja kontoriinimesed kõik kuskil väljas söömas. Pressiteate saatmiseks pole just kõige õigem aeg. Rakvere lähedal asuv transpordifirma saadab aga teele 22 e-kirja, et endale viis uut ärisülearvutit leida. Nii algab meie seekordne suur test – eesmärgiks on välja selgitada parim pakkuja, kes väikefirma oma murega jutule võtab ja kõige asjalikuma komplekti soovitab. Selleks, et asi usutav oleks, leppisime kokku Lääne-Virumaal asuva väikese autode remondi ja transpordiga tegeleva ettevõttega Remcaro, kellel on autopargis paar puksiirautot ja autotöökoda, kus tehakse remonti ja hooldust. Legendi järgi soovivad nad osta viis ärisülearvutit ja et neid abistab IT-spetsialist, siis sai lõpuks pakkumine transpordi- ja remondifirma kohta kohatult detailne, aga spetsialisti kaasamisega võibki lõpuks nii juhtuda. Konfiguratsiooni määramisel oli abiks maanteeameti IT-peaspetsialist Anti Puusepp, kes pakkumiste ülevaatamisega ka oma igapäevatöös kokku puutub. Väikese erinõudmisena vastavalt autoremondiga tegeleva firma iseärasustele oli ka COM- ehk jadapordi nõue või võimalus läbi USB adapteri jadapordiga ühendada autode diagnostikaseadmeid. Kirjad läksid teele

Jadapordikonksu ta niisama lihtsalt alla ei neela, vaid küsib, kas tõesti?» 42 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

22 ﬁrmasse ja et oli lõunaaeg, läksime ka ise mõneks ajaks arvutist eemale.

tes timeeskond

Automaadid esimesena

Kristjan Karmo

Mõni tund hiljem, nagu arvata võis, on postkastis juba esimesed kirjad. Kiri Elionilt väga ei üllata – Eesti suurim IT-ga tegelev ettevõte peaks tõesti omama ressurssi, et kohe reageerida ning mitu müügimeest ja -naised kindlasti asusid pakkumist töötlema esimestest sekunditest. Aga ... ei, vastus tuli hoopis automaadilt. Kiri on kohal, teiega tegeletakse. Seegi hea – vähemalt jätab mulje, et nad on kiired ja kiri ei jää märkamata. Veidi hiljem tuleb ka teine kiri Elionilt, mis teatab veelkord, et kiri ringleb kuskil äriklientidega tegelevas osakonnas. Esimene inimene, kes meile konkreetse pakkumisega vastab, on pärit ﬁrmast Flex. Jadapordi-konksu ta niisama alla ei neela, nagu mõni hilisem pakkuja, vaid küsib asjatundlikult: kas ikka tõesti tahame sellist asja, mis uutel arvutitel enamasti kadunud? Pikemalt venitamata teeb ta ka kohe pakkumise ühele jadapordiga arvutitest, mainides, et USB adapterid ei pruugi alati diagnostikaseadmetega tööle hakata.

Mäng Lenovo väravasse Ei tulegi oodata järgmise päevani, kui saabub Lenovo.ee pakkumine, kell kolm pärastlõunal. Erilisi lisaküsimusi esitamata on koostatud pakkumine,

Telema süsteemiadministraator

Anti Puusepp Maanteeameti IT-peaspetsialist

Ando Urbas Scalewireless OÜ meedia- ja turunduskonsultant

Tiit Lepik ITrotid OÜ juhataja

Madis Veskimeister Pingviinitiivul OÜ juhataja

Marko Habicht AM kaasautor

Kaido Einama AM peatoimetaja

mis soovitud arvutile täielikult vastab. Jadapordi adapterid, rulliga hiired, arvutikotid, ID-kaardi lugeja – kõik, mis tahetud, on olemas. Isegi pakutud arvutite pildid on lisatud vaadetega erineva nurga alt. Algus saab paljutõotav ja jääme põnevusega ootama järgmisi kirju. Veel enne tööpäeva lõppu kukubki postkasti veel kolm Lenovo ThinkPad T410 pakkumist ja hakkame juba

Kristjan Karmo uurib saabunud pakkumiste anon端端mseid v辰ljatr端kke, et ei tekiks eelarvamust. FOTO: KALEV LILLEORG

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 43

labor

Algab sobimatute väljapraakimine. kahtlema: kas tõesti kirjutasime soovi nii konkreetselt, et ainult üks mudel sobibki? Aga töönädal veel kestab ja reede õhtuni, mil loodame n-ö poe kinni panna, on veel aega küll ka teistsuguste pakkumiste saamiseks.

Olete ikka kindel? Tuleb ära märkida, et meie seitsmeliikmelisest testmeeskonnast enamik ei tea, kes konkreetselt pakkumise taga on. Nemad näevad vaid pakkumisi ilma ﬁrmade ja nimedeta. Seega proovime välistada seda, et mõni testija mõne oma isikliku kogemuse põhjal mõnda müüjat eelistama või tõrjuma hakkaks. Õhtu aga areneb edasi ja ega müügiinimesed kella kukkudes arvutitest kohe välja logi. MAX 123-st saabub kiri näitliku skeemiga – kas jadapordi all mõtleme ikka kindlalt sellist ühek44 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

FOTO: KALEV LILLEORG

Kas teil Endal on kogemusi, kuidas teie poolt kasutatav tarkvara adapteritega üldse käitub?» sa otsaga COM-porti, nagu skeemil? Mõtleme jah. MAX 123 jääb pakkumist ette valmistama, postkastis aga ootab veel IT Grupi kiri. Delli müüjana tuntud ﬁrma pakub hoopis HP-d, et võimalikult täpselt ostja soove tabada. Hiljem saabub ka üsna täpne hinnapakkumine koos kottide-hiirtega.

Proovige järele Hommik on õhtust targem ja kaalutletud pakkumised jõuavad transpordiﬁrma postkasti alles järgmise päeva hommikul. Fujitsu müügiesindaja on jadapordi probleemidest teadlik ja kõige lahkem: „Kas Teil endal on kogemusi, kuidas Teie poolt kasutatav soft adapteritega käitub? Saab muidugi võtta prooviks ja testida ...” pakub Fujitsu müüja. Computech küsib konkreetselt: kas tahaksime üle või alla 500eurost pakkumist? Teise ala inimestena muidugi tehakse pakkumisi koguvale itimehele ülesandeks kombata, kas alla 500 ka saaks. Rohkem me Computechist enam midagi ei kuule.

Müügimees lõpuni Vahepeal saab Tiit Lepik, kes ongi nimetatud itimees ja kelle telefoninum-

ber on antud kontaktina, mitu kõnet Atea müügimehelt. Ta on ka ainuke, kes helistab. Kas tõesti on arvutimüüjad unustanud, et mööda Eestit leidub tuhandeid väikesi ettevõtteid, kes ei vaata kogu aeg oma meilipostkasti ja istuvad ning ootavad kõnet? Telefonimüük oli arvutimüüjatel olematu. Internetiga mitte väga sina peal olevale ﬁrmale vihjas ka peaaegu olematu kodulehekülg, kus vaid ettevõtte üldkontaktid. Atea pakub telefonis, et pole mõtet nende pakkumises kahelda – nad toovad kauba maale otse tehasest ja neil on kindlalt soodsamad hinnad. Paraku pole – mingi nipiga on paar müüjat veel soodsamalt saanud. Aga Atea müügimees on müüja lõpuni – kui selgub, et teeme Arvutimaailma ajakirja jaoks testi, otsustab ta veelgi hinda alla lasta ja teha testi lõplike tulemuste heaks veelgi pare-

testitulemustes läheb lõpuks lähenemine mobiilile helistades plussina kirja.» ma pakkumise. Tiit Lepik küll üritab rääkida veidi tüütavast lähenemisest telefonikõnede puhul, kuid testitulemustes läheb lõpuks lähenemine mobiilile helistades siiski plussina kirja – kui pole vähemalt veidigi pealetükkiv, siis ei müü ka.

K I R I M Ü Ü JAT E L E

22 Eesti arvutifirmat said 27. aprillil sellise kirja: Tere! Oleme autode hoolduse ja remondiga tegelev transpordiettevõte ning seoses tegevuse nüüdisajastamisega soovime uuendada oma arvutiparki. Sooviks pakkumist ka Teie firmalt. Hindasime oma vajadusi ja saime kokku järgmise konfiguratsiooni, millele peaks pakutav ärisülearvuti vastama. Kokku on plaanis hankida 5 sülearvutit. Arvuteid kasutatakse üsna tihti ka autos, kasutusel on tavaline Microsofti kontoritarkvara, lisaks mõned testimisprogrammid, mis eriti arvutijõudlust ei vaja, kuid nõuavad jadapordi olemasolu või vastavat adapterit. Kogus: 5. Protsessor: Intel Core 2 Duo vm Inteli kahetuumaline. Mälu (RAM): 1 x 2048 MB. Optiline seade: sisemine DVD +/- RW DL. Klaviatuur: Eesti või Skandinaavia asetusega. Ekraan: matt mittepeegelduv 14,1” standardne TFT laiekraan. Kõvaketas: 160 GB, aktiivne kõvaketta kaitse. Osutusseade: puuteplaat. Võrgukaart: 10/100/1000 Ethernet. WiFi: 802.11 b/g/n, WPA2. Bluetooth: jah. Pordid: lisakuvar (VGA), 3 x USB 2.0, jadaport. ID-kaart: sisseehitatud või lisakaardi pesas. Aku: kestvus normaaltingimustes minimaalselt 5 tundi. Kaal: kuni 2,8 kg koos aku ja optilise seadmega. Korpus: metallist ekraanihinged, tugevdatud korpus, pritsmekindel klaviatuur. Lisa: arvutikott, rattaga hiir. Turvalisus: turvakiip, kõvaketta lukustus. Tarkvara: Genuine Windows 7 Professional. Garantii: vähemalt 2 aastat. Hooldus: vajadusel on-site. Palun saatke oma pakkumine nimetatud konfiguratsioonile. Lugupidamisega, Tiit

Võtke need tasuta Laptopid24 teeb meile pakkumise, mis kiirgab samuti head müügitööd. Hinna poolest jääb komplekt küll kuhugi keskmike kanti, aga milline esitus! „Kaasa saate 5 sülearvutikotti, 5 puhastusvahenditekomplekti ja 5 hiirt.” Et jadaporti pole pakkumises mainitud, vastatakse järelepärimise peale, et viis USB adapterit saab samuti kauba peale tasuta kaasa. Ordile kui Eesti suurimale arvutitootjale oleme ka kirja saatnud, lootuses mõne kodumaise margi pakkumise teiste kõrvale võtta, aga sealt

soovitatakse hoopis Delli, mis jääb kallimasse hinnaklassi. Kõik on pakkumises ilus, kuni märkame ekraani kohta käivat rida – 15 tolli. See küll autos mugav pole, arvavad asjatundjad. Küsitud sai ju 14tolliseid. Peaaegu nädal hiljem tuleb ka teiselt müügiesindajalt Ordist pakkumine, aga oleme juba oma otsuse selleks ajaks teinud. Teine pakkumine on täpne ja sisaldab kõike, mida vaja. Ühe haruldusena on Ordil pakkumises ka 36 kuud on-site garantiiteenindust järgmise tööpäeva jooksul. Keskustest kaugel asuvale

väikeﬁrmale on see kõva argument.

Testimisõhtu paberivirnadega Jõuabki kätte reede õhtu – planeerime oma suure testi hindamismeeskonnaga kohtuda Kadriorus Luigetiigi äärses kohvikus, et pakkumised üle vaadata ja oma otsus teha. Olen enne pakkumised paberil välja trükkinud – raskemad juhud olid Excelis ja mitmel lehel, needki on kääride-liimiga loetavaks tehtud, kõigilt aga eemaldatud ﬁrmanimed ja pakkujate Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 45

labor vÕITJA

Parim pakkumine Thinkshopilt Ehkki hind polnud kõige odavam, sai enim punkte Eno Loogna tehtud Lenovo Thinkpad T410 pakkumine.

Suure sülearvutite ostutesti tulemused ﬁrma

vastas

hind viiele sülearvutile, eurodes

mudel

AM hinne

Thinkshop

jah

4875

Lenovo Thinkpad T410 nVidia

IT Grupp

jah

5482

HP Elitebook 8440P

Net Group

jah

4650

HP ProBook 6460b

Atea

jah

3312

Dell Latitude E5420

aktiivseim müügimees

Flex

jah

4045

Dell Latitude E5510

kiireim pakkuja

Laptopid.ee

jah

2500

HP 6910p

parim hind

Teised pakkumised, tähestiku järjekorras:

nimed, et pimetest oleks objektiivne. Just oleme paberid laiali laotanud ja ootame viimaseid saabujaid, kui napilt enne potsatab postkasti veel üks kiri – Net Groupilt. Läheb arvesse – ja nagu selgub, tugeva favoriidina, sest kohe esimesel korral on tabatud kümnesse ja täpne pakkumine tehtud. Paraku on reageerimiskiiruse eest kehvemaid punkte oodata. Paberid käivad ringi ja testijad muutuvad mornimaks. „Liiga keeruliselt on tehtud,” arvab lõpuks Tiit Lepik. „Mõni lausa inglise keeles.” Ando Urbas, kes osaleb läbi 46 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Aate Grupp

Computech

jah

Elion

jah

4250

Dell Latitude E5420

Fujitsu

jah

4632

Fujitsu Lifebook S751

ITC

pk täis

Kernel

Laptop24.ee

jah

4794

Lenovo Thinkpad T410

Markit

jah

4503

Dell Latitude E5510

Max 123

jah

4475

Dell Latitude E5520

Notebook.ee

Ordi

jah

5251

Dell Latitude E5510

jah

4380

Dell Latitude E6410

PCT

Sign

Spin TEK

Tigma

jah

5236

Kannatab hästi tolmu, mustust ja õlisid. Meie puhastame vanu T-seeria IBM-i korpuseid bensiiniga.» Skype’i, annab aga miinuseid nendele pakkujatele, kes ostjat tema arvates

Lenovo ThinkPad T410 nVidia

liiga lolliks pidasid. Näiteks müüjale, kes lubab kindlalt kõige odavama pakkumise teha. Hakkame pakkumisi ritta panema neid järjest välja praakides. Mis on ühele transpordiveokiga töötajale sülearvuti juures kõige olulisem? Loomulikult vastupidavus ja töökindlus, kuid seda on pakkumistest raske hinnata. Kõik masinad paistavad olema soliidsed äriklassi mudelid. Üsna palju pakutud Lenovot kiidab Laptopid.ee müügimees lausa nii: „Taolisi IBM-e kasutab mitu autoremonditöökoda just tugeva korpuse tõttu, mis kanna-

Kolme ﬁnalisti arvutid

Thinkshop Thi k h

IT Grupp

Net Group Ne

Lenovo Thinkpad T410 10 nVidia Vidi

HP Elitebook 8440P

HP ProBook 6460b

Hind koos lisadega:

4875 €

5482 €

4650 €

Protsessor: Intel Core 2 Duo vm Inteli kahetuumaline

Intel Mobile i3-380M 2,53 GHz

Intel Core i3-370M 2,4 GHz

Intel i3-2310M

Mälu (RAM): 1 x 2048 MB

4 GB

2 GB

4 GB

Optiline seade: sisemine DVD +/- RW DL

jah

Klaviatuur: Eesti või Skandinaavia asetusega

soome/rootsi

skandinaavia (vajadusel eesti kleepsud)

Ekraan: matt mittepeegelduv 14,1” standardne TFT laiekraan

14,1” WXGA 1280 x 800 (matt)

14” 16 : 9 LED-taustvalgustus, matt

14” LED-taustvalgustus, 1366 x 768 (matt)

Kõvaketas: 160 GB, aktiivne kõvaketta kaitse

160 GB

250 GB

320 GB

Osutusseade: puuteplaat

jah

Võrgukaart: 10/100/1000 Ethernet

jah

WiFi: 802.11 b/g/n, WPA2

jah

a/b/g/n, WPA2

b/g/n, WPA2

Bluetooth: jah.

jah

Pordid: lisakuvar (VGA), 3 x USB 2.0, jadaport

jah, jadaport USB adapteriga

jah, 3 USB 2.0-i, jadaport adapteriga

jah, 3 x USB 2.0, jadaport

ID kaart: sisseehitatud või lisakaardi pesas

sisseehitatud

jah

jah, sisseehitatud

Aku: kestvus normaaltingimustes minimaalselt 5 tundi

6,6 tundi

vähemalt 5 tundi

7,25 tundi

Kaal: kuni 2,8 kg koos aku ja optilise seadmega

2,2 kg

2,27 kg

2,2 kg

Korpus: metallist ekraanihinged, tugevdatud korpus, pritsmekindel klaviatuur

jah

Lisa: arvutikott, rattaga hiir

jah

Turvalisus: turvakiip, kõvaketta lukustus

jah

Tarkvara: Genuine Windows 7 Professional

jah

Windows 7 Pro 32-bit

Windows 7 Pro 64-bit

Garantii: vähemalt 2 aastat

jah

Hooldus: vajadusel on-site

jah

ei (lisatasu eest)

AM HINNE:

tab hästi tolmu, mustust ning õlisid. Meie puhastame vanu T-seeria IBMi korpuseid bensiiniga.” Valik tõmbub lõpuks koomale. Siis aga torkab silma, et paljud on sootuks 15tolliseid masinaid pakkunud. „Nendega on kitsastes oludes proovitud, ei sobi eriti. Pigem võiks olla 13tollised, kui lausa 14tolliseid pakkuda pole,” arvab Tiit Lepik, kes teab, et töökojas kasutatakse ka väikeseid netbooke, mis mahuvad vabalt põlvedele isegi autos istudes. Sõelale jääb nüüd veidi üle poole pakkumistest.

Hakkame pakkumisi järjest koomale tõmbama, vaadates jadapordi (või adapteri) olemasolu, aku kestvust nõutud ajani, ID-kaardi lugeja sisaldumist jne, kuni jääbki järele kolm ﬁnalisti – pakkujad, kes polnud küll kõige soodsama hinnaga, aga kes oskasid kõige täpsemalt küsitud arvuti hinnapakkumise kokku panna. Kontrollimine punktisüsteemiga, kus hindasime arvuti hinda, pakkumise kiirust, näitajate täpsust ja pakkumise korrektsust, muutusi esikolmiku edetabelisse ei toonud. Lõpuks saavad hindajad teada ka

pakkujad. „Täielik üllatus,” kommenteerib Kristjan Karmo. Ka teised on veidi imestunud. Mõned arvasid, et MarkIT tuleb kindlalt esikolmikusse. Paraku oli pakkumine sellelt Eesti ühe parima e-poega ﬁrmalt seekord tagasihoidlik. Testimeeskonnale sai aga selgeks, et sellist viisi pakkumiste kogumine on väga töömahukas ja kui pole ise arvutiasjatundja, siis on üsna lootusetu seda õiget välja valida. Seekord me masinat ennast (peale hinna) ei hinnanudki. Oli arvutite ostmise test. KAIDO eINAMA Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 47

lahendused

Ganttic tõmbab planeerimise jooni täpselt Kuidas planeerida ettevõtte ressursse ja juhtida projekte Exceli tabelist efektiivsemalt? Excelis korraga toimetades võib ju üksteise parandused kergesti üle kirjutada ... Tartu startup-ettevõte on loonud veebipõhise ressursiplaneerimise tarkvara Ganttic, mis konkureerib juba ka suurte projektijuhtimistarkvaradega ja aitab omi ressursse planeerida.

Madis Veskimeister Pingviinitiivul OÜ juhataja

Hiljuti ootamatust suunast huvi äratanud väikeﬁrma sündis enda vajadusest. Ressursse saab Excelis planeerida, kuid see vajab heade oskustega inimesi. Peamiseks komistuskohaks on ühel ajal muutmise võimatus. Suur oht on teise muudatused üle salvestada ning tabeli korrashoid ja uuendamine on puhas käsitöö. Firma müügijuht Indrek Kuldkepp kirjeldab, kuidas tavalises väikeﬁrmas koosnebki koosolek sellest, et projektijuhid karjuvad üksteise peale ja siunavad, et ressurss oli ammu juba kinni pandud, aga siis selgus, et keegi teine oli selle samal ajal broneerinud. Ülesalvestamisel olid muudatused kaduma läi48 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

nud ja nüüd peab broneeritud masin korraga kahes kohas olema või pole sellele üldse enam tööd, sest pettunud kliendid on konkurentide juurde läinud ... Projektiplaneerimises ehituse alal on standardiks kujunenud MS Project. Indrek Kuldkepp hoidub rangelt võrdlusest selle Microsofti tarkvaraga toonil, et Eesti väikeﬁrmast Gantticust saab „Microsofti Projecti tapja”. Oh ei, kaugel sellest. Igale programmile jääb oma fookus. Aga kes siis Gantticut kasutavad? Siemens, Austraalia välisministeeriumi IT-osakond – kui tuua mõne markantsema näite. Kui toode sai

Indrek Kuldkepp hoidub rangelt võrdlusest MS Projectiga.»

alguse lihtsatest maalähedastest ﬁrmadest, siis kasutust leiab Ganttic ka näiteks IT-arenduse projektijuhtimises: linja.com ja answerlab.com, kes on UX testijad-parendajad. Ka hulgem veebiarendajaid (codegent.com, numico.com,innov8on.com,monday.pt, webstarsltd.com, quovidion.com jt) ning üks veebirakenduste tegija Nepaalist sprout-technology.com kasutavad seda. IT-projekte juhib Gantticuga veel PDF Solutions (www.pdf.com), kes kasutab serverversiooni.

Mis on Gantticu voorused? Tartu ﬁrma üritab turgu võita lihtsusega. Isegi paberi ja pliiatsi inimesed suudavad Gantticu kiiresti ja valutult kasutusele võtta, väidab Kuldkepp. Võimalused jäävad aga MS Projectile alla. See ei paista tegijaid muretsema panevat – fookuses püsimiseks ei tohigi kasutajaliidest üle küllastada, vaid esmaseks peab jääma kiire ja mugav „triipude” tõmbamine, ollakse Gantticus kindlad. Moodne voorus – internetipõhisus – aitab kiiresti sünkroniseerida

Erinevat värvi sissekanded ajagraaﬁkul teevad pildi ressursside hõivatusest selgemaks. andmeid ning enam ei juhtu kunagi nii, et mõni kasutaja näeb veel vananenud asjade seisu. Kohe kajastuvad muudatused ka kõigil teistel kasutajatel, muudatustest talletub põhjalik logi, kust on kohe näha, kes teise „kinni pandud” ressursi ebakohaselt „vabastas”. Sellesse logisse saab lisada ka kommentaare ja märkusi. Tegu on umbes nagu veebipõhise vestlusaknaga, milles saavad projektijuhid arutada asju ja kus kõik talletub.

Väikestele ja keskmistele Ganttic on positsioneeritud väiksematele ja keskmistele ettevõtetele. Tasuta saab kasutada kuni 5 kasutajat ning 10 resurssi. Nii väikeses ﬁrmas ei anna selline ajaplaneerimine väga suurt võitu, aga maigu saab asjast küll. Väga suured ﬁrmad pole samuti Gantticu huviorbiidis. Näiteks Siemens üllatas Gantticu meeskonda sooviga kasutada lahendust 700 töötajaga. „Pilvelõhkujat ehitades läheb tõenäoliselt MS Projecti vaja. Ehkki paljud tõmbavad ka sellega vaid jutte. Kallis ja ebamugav lihtsalt juttide vedamiseks,” kirjeldab Indrek Kuldkepp MS Projecti tavakasutust. Gantticust saab praegu eksportida ainult CSV-vormingus (ehk „komadega eraldatud väärtused”). Serverversiooni kasutajad võivad muidugi ka otse MySQLi andmebaasi päringuid teha. Gantticu kasutajaliides on

Flashi-põhine, sest just see võimaldas piisavat lihtsust ja kiirust. Samas seab see ette piirid iPadil või iPhone’il kasutamiseks. Tulevikus võib see vabalt muutuda, sest HTML5 tuuled juba puhuvad.

Konkurendiks kalender Väikeettevõtete jaoks on Gantticule konkurendiks ka näiteks lihtsad kalendrid. Jagatud Google’i kalender on ja ei ole Indrek Kuldkepi sõnul konkurent. Selles saab korraga asjalikult lahti hoida kuni kolme kalendrit – saatuslikuks saab ﬁkseeritud laius 3–4 cm. Kattuvad tööülesanded lähevad seega lihtsas kalendris väga segaseks. Tõsisemalt on planeerimisega mõtet te-

geleda alates kümnest ressursist. Just sealt algab ka Gantticu tasuliste teenuste hinnakiri: 69 eurosenti resurss või kasutaja. Kui ehitusfirma ekskavaator paar päeva seisab, siis selle liising võib firmale tiksuda tuhandeid eurosid miinust. Siin on planeerimine ja täpne arvestus kriitilise tähtsusega. Gantticu versioonis saab graafikut mugavalt filtreerida tiimi kaupa või toote järgi värvida (näiteks plaatimine või betoonivalu nii-öelda universaalsetel ehitajatel). Lisaks on olemas eraldi „deadline”-tüüpi väli. „Collapse all” – ja näebki ainult lõpptärmineid. Näiteks palkmajatootja juures, missugused majad peavad sel nädalal tehasest välja minema.

Veebipõhist kasutajaliidest on hea ka suurel ekraanil näidata. Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 49

lahendused

Domeenikaaperdamine on maailmas rekordtasemel, aga Eestis? Praegu saab vabu Eesti domeene registreerida igaüks. Kuidas oma domeeninimest ilma jääda või see endale tagasi võita? Domeeninimede kaaperdamise vastu aitab nüüd võidelda domeenivaidluste komisjon, mis peaks domeeni aitama õigele omanikule tagasi anda.

Indrek eelmets advokaadibüroo Sorainen patendivolinik, Domeenivaidluste komisjoni liige

Eelmise aasta sügisel alustas Eestis tööd Domeenivaidluste komisjon (DVK). Aeg selleks oli küps, sest domeeninimede kaaperdamiste juhtumeid maailmas ja Eestis on igal aastal üha rohkem. Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Kaitse Organisatsiooni (WIPO) kinnitusel purustati 2010. aastal senised domeenivaidluste rekordid. Vaidluste arv kasvas aastaga 29% võrra.

Pooltõed domeenide kohta Et Eestis on domeenivaidluste teema üsna uudne, siis levib väärarusaamu ja pooltõdesid. Miks aga DVKd on vaja, millest domeenivaidlused tekivad ja kuidas on võimalik registreeritud domeeninimest ilma jääda või see tagasi võita?

50 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Esiteks, miks on DVKd vaja? Tegu ei ole ju kohaliku leiutisega, vaid eeskuju võeti aastaid edukalt toiminud rahvusvahelisest .com ja .eu vaidluste praktikast. Domeeninime registreerimine on lihtne, kuid õiguste maksma panek kohtus oluliselt keerulisem. Seega on loodud süsteem, mis võimaldab intellektuaalset omandit kaitsta pahatahtliku tegevuse vastu lihtsamalt ja kiiremini kui kohtumenetluses.

Kes ees, see pole alati õige omanik Domeeninimede registreerimine toimub teatavasti „kes ees, see mees” põhimõtte järgi. Domeenivaidlusi tekitab peamiselt selle põhimõtte kuritarvitamine ehk domeeninimede kaaperdamine (cybersquatting). Teadlikult registreeritakse domeeninimedena kaubamärke, ärinimesid ja teiste inimeste, tavaliselt kuulsuste

Praeguseks on praktikas skoor registreerijate ja vaidlustajate vahel 3 : 1.»

nimesid, millega registreerijal endal puudub seos. Tavaliselt on sellisel registreerijal eesmärk domeeninimi suure vaheltkasuga müüa kaubamärgi või nime omanikule. Domeeninimede kaaperdamist aetakse sageli segi domeeninimedega kauplemisega ehk spekuleerimisega (domaining), mis on lubatud tegevus. Sarnaselt kaaperdajaga on spekuleerija eesmärk domeeninimi maha müüa. Spekuleerija domeeninimi ei riku aga kellegi õigusi, näiteks tavapärased sõnad nagu „reis”, „kindlustus”, „raha” jms, mis üldjuhul ei ole kaubamärgina kaitstavad. Sageli kõlab arvamus, et vaidlustaja on ise süüdi, et hiljaks jäi, ja ebaõiglane on hiljem domeeninimi registreerijalt ära võtta. Ebaõiglusest on aga asi kaugel. Domeeninime taotluse esitamine on võimalik üksnes siis, kui registreerija nõustub domeenireeglitega, kinnitades, et - talle teadaolevalt on tal õigus domeeninime kasutada; - registreerimise ja kasutamisega ei rikuta kehtivaid õigusakte ning kolmanda isiku õigusi; - nõustub osalema DVK menetluses ning tema mitteosalemine menetluses ei takista DVK-l otsuse tegemist domeeninime suhtes.

Esmaseks asjaoluks, mida DVKsse pöördumisel tuleb tõendada, on domeeninime identsus või sarnasus vaidlustajale kuuluva Eestis kehtiva varasema õigusega. Kui vaidlustaja ei ole omanik, siis peab vaidlustajal olema omaniku selgesõnaline luba konkreetse domeeninime vaidlustamiseks. Seda luba ei saa tuletada ei kaupade edasimüügi, ametlikuks esindajaks olemise ega isegi kaubamärgi omanikult saadud kaubamärk.ee-kujulise domeeninime registreerimise õigusest. DVK praktikas nii daikin.

Vaidlustaja alustab ja võidab? DVK reglement ja lahendid on kättesaadavad Eesti Interneti Sihtasutuse kodulehel. Praeguseks on DVK praktikas skoor registreerijate ja vaidlustajate vahel 3 : 1 vaidlustajate kahjuks. Vaidlustajate parema ettevalmistustöö puhul võiks seis olla vastupidine. Näiteks 2010. aastal WIPO lahendatud domeenivaidluste puhul langetati 91%-l otsus vaidlustajate kasuks.

4500

WIPO-le esitatud domeeninimedega seotud vaidluste arv aina kasvab. 3500

Mainitud gulfoil.ee kohtuasi kestis hagi andmisest Riigikohtu otsuseni ligi kaks aastat. Ilmselgete domeeninimede kaaperdamise puhul on vaja kiireid lahendusi. Seepärast olid DVK reeglite koostamisel prioriteetideks menetluse kiirus ja lihtsus. DVK esimene lahend seoses bang-olufsen.ee-ga tuli kuu aja jooksul. Järgnenud vaidluste puhul on otsuseni jõutud kahe kuu jooksul. Arvestades kiirust ja lihtsust ei ole DVK parim valik keerulistes vaidlustes, kus rikkumine on segane või domeeninime puudutav on vaid üks osa vaidlevate poolte vahel jagatavast tüliõunast. Sellised vaidlused võiksid jääda kohtu pärusmaaks. Kohtus on pooltel võimalik oma vaidluse kõik aspektid põhjalikult läbi käia, esitada tõendeid ja nõuda tõendite esitamist jne. DVK ei ole kohus ega vahekohus ning vaatleb üksnes domeeninime registreerimise ja kasutamisega seonduvaid asjaolusid. Pöördudes DVK poole, on võimalik nõuda kas: a) domeeninime tühistamist või b) domeeninime üleandmist vaidlustajale.

Omanik peab olema õige

ee kui ka kettler.ee domeenivaidlustes polnud vaidlustajaks kaubamärgi omanik, vaid kohalik edasimüüja. Mõlemal juhul jättis DVK vaidlustused rahuldamata, sest varasem õigus ei kuulunud vaidlustajale ja puudus kaubamärgi omaniku luba tema nimel vaidlustamiseks. Lisaks peab vaidlustaja tõendama, et registreerija on käitunud pahatahtlikult või tal puudub õigustatud huvi domeeninimele. Vaadates esimesi lahendeid, siis bang-olufsen.ee puhul oli registreerija õigustatud huvi puudumine ilmne. Arvutidoktor.ee puhul aga oli asi märksa segasem, sest polnud täit selgust, kas nimi kirjeldab arvutitega seotud remondi- ja hooldusteenuseid või mitte.

2500

Kahe aasta asemel kuu ajaga

DVK praktikas on juba esinenud juhus, kus vaidlustaja nõudis võimatut ehk samaaegselt nii üleandmist kui ka tühistamist. Vaidlustaja peab valima, kumma nõude ta esitab. Rahvusvahelises praktikas nõutakse valdavalt üleandmist. See välistab vaidluse sama nime üle tulevikus. Tühistamine on asjakohane, kui domeeninimega ei ole tõepoolest midagi peale hakata ja selle uuesti registreerimise risk on madal. Näiteks võib tuua mitmest erineva isiku kaubamärgist konstrueeritud sap-microsoft.ee või apple-hp.ee.

1500

Eesti ja rahvusvahelisest kohtupraktikast tuleneb üheselt, et kaubamärgiga identse või sarnase domeeninime registreerimist ja kasutamist ilma kaubamärgi omaniku loata loetakse kaubamärgi omaniku õigusi rikkuvaks. Eesti domeenivaidluse pretsedendi loomisel gulfoil.ee kohtuasjas ütles Riigikohus, et juba domeeninime registreerimisega on takistatud kaubamärgi omaniku võimalused kaubamärki ise ärilisel eesmärgil kasutada. Registreerides domeeninimena teadlikult kolmanda isiku kaubamärgi või muu nime, rikub registreerija tema õigusi. Samuti rikub registreerija domeenireegleid, sest ta valetab registreerimistaotluse esitamisel. Seetõttu ei ole domeeninime äravõtmine ebaõiglane.

Tühistada või üle anda?

500

Kaubamärgi omanik saab ka domeeni

1999

2000 2001

2002 2003 2004 2005 2006

juhtumite arv domeeninimede arv

2007

2008 2009

2010

Allikas: WIPO, www.wipo.int.

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 51

lahendused

Majandustarkvara muutub mobiilseks Mobiilsed majandustarkvara lahendused sunnivad paljusid küsima, miks peaks mobiili vahendusel ettevõtte äriinfole ligi pääsema ning suuri tabeleid justkui läbi lukuaugu piiluma. Terves hulgas valdkondades on mobiilne ligipääs eri tüüpi majandusinfole ettevõtte edu eeldus, seega on vaja mobiilitarkvara tuge.

Katrin Peo HansaWorld Estonia

Kindlasti ei vaja raamatupidajad ning ﬁnantsanalüütikud nüüd ega lähiajal mobiilseid majandustarkvara lahendusi. Kontorilaua taga istudes on suure arvutiekraani vahendusel raamatupidamisinfot ju mugavam töödelda ning mahukaid aruandeid koostada. Sellegipoolest on kõik juhtivad äritarkvara arendajad juba aastaid panustatud mobiilsete lahenduste loomisse, sest paljudel juhtudel on need vajalikud ja isegi asendamatud.

Majandusinfo kättesaadavaks levinumatel platvormidel HansaWorldis oleme pakkunud mobiilseid lahendusi alates 1995. aastast, mil lõime võimaluse sisestada ja töödelda majandusinfot interneti kaudu ühes keskses serveris erinevatest füüsilistest kohtadest. Enne seda tuli juhtkonnal näiteks laoseisude, kliendi tellimuste ja müügi- või majandustulemuste vaatamiseks helistada või saata e-kiri vastavale töötajale ettevõttes. Kuid juba ammu ei tähenda mobiilne majandustarkvara ligipääsu vaid arvutitest. Tä52 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

napäevane majandustarkvara pakub võimalust ettevõtte äriinfot sisestada ja vaadata ka kõigist enam levinud mobiilsetest seadmetest: nutitelefonidest, pihu- ja tahvelarvutitest ning teistest mobiilsetest terminalidest. Suundumus kogu maailmas liigub sinnapoole, et praktiliselt kõik äritarkvara funktsioonid peavad olema kasutatavad veebipõhiselt või kõigile levinumatele mobiiliplatvormidele loodud rakenduste kaudu, olgu operatsioonisüsteemiks siis Windows Mobile, iOS, Android või Symbian.

Vähem reisimist, rohkem müüki Ligipääs ettevõtte infole kus iganes ja millal iganes aitab edendada müüki, vähendab reisimisvajadust ja kulusid

Näiteks on tahvelarvuti tavaarvutist odavam ja kasutajasõbralikum.» ning parandab klientide teenindamist. Kokkuvõttes on mobiilne ligipääs meie elutempo juures peaaegu et vältimatu haaramaks kinni igast müügivõimalusest ning tagades sellega ettevõttele parem turupositsioon. Millal on mobiilne ligipääs ettevõtte majandustarkvarale asendamatu? Ärireisidel ja messidel viibides on juhtidel sageli vaja olla kursis et-

tevõtte ﬁnantsseisuga ning mitte ainult standardraportite, vaid ka enda kirjeldatud spetsiiﬁliste aruannetega. Aruandeid on tihti vaja vaadata ka müügikohtumistel, et tehing kiiresti lõpule viia.

Mobiilne kassaaparaat Mobiilne jaemüügilahendus pole vajalik mitte ainult ringiliikuvatele müügimeestele tehingute kiireks registreerimiseks. Suuremates kauplustes saavad müügimehed sisestada müüdud kauba äriinfosüsteemi, ilma et peaks kliendi kassajärjekorda saatma. Näiteks iPod Touchile loodud triipkoodilugejaga pole kauba andmeid vaja käsitsi sisse toksida, vaid see sisestatakse ribakoodilugejaga majandustarkvarasse automaatselt. Samuti saab iPod Touchil vastu võtta krediitkaardimakseid: kui tõmmata maksekaart läbi kaardilugeja, sisestuvad kliendi andmed andmebaasi automaatselt.

Tahvelarvuti asendab ettekandja märkmikku Restoranis tagab mobiilne lahendus märgatava aja- ja ka rahalise kokkuhoiu. Kui praegu võib vaid vähestes kohtades näha, et ettekandjatel on tellimuste vastuvõtmiseks tahvelarvutid või muud mobiilsed vahendid, siis peagi see muutub. Näiteks on tahvelarvuti tavaarvu-

tist odavam ning on samas tänu suurele puutetundlikule ekraanile isegi kasutajasõbralikum. Juba praegu on võimalik, et ettekandja sisestab tellimuse kohe laua juures ning saadab kööki täitmisele, ilma et tal oleks vaja selleks minna kassaaparaadi juurde ning pabermärkmikku kirjutatut sisestada. Samamoodi saab klient ettekandja tahvelarvuti kaudu tasuda kaardiga arve, mis jällegi vähendab ajakulu: ettekandjal pole vaja minna kassa juurde arvet looma ning eraldi makseterminali tooma. Tahvelarvuti ekraanile kuvatav restorani graaﬁline plaan võimaldab lihtsasti siduda iga tellimuse konkreetse lauaga ning eksimisvõimalus arveldamisel kahaneb.

Laohaldus mobiilsete seadmetega Üks olulisemaid lahendusi on mobiilne ligipääs laoseisule ning selle reaalajas uuendamise võimalus. Sel viisil on kliendi juures viibival müügimehel võimalik kõige kiiremini kontrollida, kas soovitud kaup on laos olemas ning millal on esimene tarnevõimalus. Kaupade tarnimisel saab vastava info kliendile tarnitava kauba kohta kaubaauto juht mobiilselt seadmelt: pole vaja paberkandjal saatelehtedega sekeldada ning laohoidjal endal andmeid uuesti sisestada. Inventuuri tegemisel pole ladudes

vaja laoseise välja trükkida, vaid koguste klappimist saab riiulite vahel jalutades kohe nutitelefoni või tahvelarvutiga kontrollida. Logistika vallas on oluline mobiilne sõidupäevikurakendus. Et autojuhid satuvad arvuti taha harva, siis on oluline, et nad saaksid oma sõidud

Kui mobiiltelefon peaks sattuma võõrastesse kätesse, siis tundlikku äriinfoleket see kaasa tuua ei saa, sest telefonis andmeid lihtsalt pole.» kohe autos kirja panna. Eriti vajalik on mobiilsus neile töötajatele, kes peavad pidama läbisõiduarvestust, et saada kuluhüvitist või vältida erisoodustusmaksu.

Info talletub serveris Sageli ei taheta töötajatele anda mobiilset ligipääsu ettevõtte äriinfole turvakaalutlustel. Nüüdisaegsed majandustarkvaralahendused salvestavad kogu info krüpteeritult ainult serverisse ning mingit andmete sünkroniseerimist klientseadmega ei toimu. Kui mobiiltelefon peaks kaduma või sattuma võõrastesse kätesse, siis tundlikku äriinfo leket see kaasa tuua ei saa, sest telefonis andmeid lihtsalt pole.

Mis juhtub lähiaastatel? Kindlasti on kõik uued ärihaldustarkvarad kasutatavad veebipõhiselt, tänu sellele pole arvutisse või telefoni vaja paigaldada eraldi tarkvara. Kokkuvõtteks on maailmas muutumas standardiks mis tahes seadme kaudu reaalajas ligipääs ettevõtte äriinfole, sest majandustarkvara lahendus ei hõlma juba ammu ainult raamatupidamist, vaid praktiliselt kõiki ettevõtte äriprotsesse. Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 53

lahendused

Ärisülearvuti sobib nüüd nii koju kui ka kontorisse Millised on praegused nõuded ühele korralikule ärisülearvutile? Kas endiselt eksisteerivad kaks teineteist välistavat maailma – kodu- ja kontorisülearvuti? USAst levib mujale maailma uus suundumus: ärisülearvuti on nagu autogi töötaja oma ja tööle sõidetakse oma auto ning sülearvutiga. Nõuded tööarvutile on seega muutunud. See peab sobima ka koju. on asendatud hoopis laiatarbelisema HDMI-ga, mille leiab iga koduse LCD-teleri tagant. Täpselt sama on teinud ka Lenovo, mille ThinkPad T420 on samasuguse valikuga.

Kaido Einama kaido@am.ee

Kui koduarvuteid valiti varem pigem välimuse järgi ja äriarvuteid vastupidavuse järgi, siis USA arvutitootja Dell pakub välja, et nüüdsest on tööikka jõudnud nn Y-põlvkond ja selle ajastu sülearvutid peavad olema nii hea välimusega kui ka vastupidavad ning alati igal pool kaasas. Vastupidavus on kodu- ja äriarvuti rollides esineva tööarvuti jaoks eriti tähtis, sest erinevalt ainult töö- või ainult koduarvutist loksutatakse seda arvutit pidevalt töö ja kodu vahet. Juba arvutit ostes on vaja hinnata korpuse vastupidavust. Pole mõtet investeerida ilmtingimata odavama auto hinnaga kummist korpusega ilmastiku- ja põrutuskindlasse erimudelisse, kuid metallkaitsega korpus, tugevdatud kaas, massiivsed ekraanihinged ja pritsmekindlus on küll asjad, mis peavad olema. Y-generatsiooni arvutite pordid on samuti muutunud. Seda on hea näha ka selles Arvutimaailma numbris tutvustatud Dell Latitude’i pealt: proﬁkuvaritele sobiv Displayport 54 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

USB pesade puhul on hea, kui need ei paikneks kobaras koos. Näiteks Dell Latitude E6400 ja E6410 puhul asuvad need paarikaupa tihedalt üksteise kohal. Uuel D6420-l aga juba laiali ühekaupa külgedel.

Selle ajastu sülerid peavad olema nii hea välimusega kui ka vastupidavad ning alati igal pool kaasas.»

ENNE JA NÜÜD Y-generatsioon nõuab ärisülearvutitelt midagi muud

ENNE

NÜÜD

Isiklikud saavutused läbi karjääri Eneseleidmine läbi töö Töökoht on kontoris Töökoht on seal, kus olen Tehnoloogia on vahend Tehnoloogia on osa minust Usaldus luuakse silmast silma Usaldus luuakse nii online’is kui ofﬂine’is Kohanemine Identiteet Harjutamine Areng Töö ja isiklik elu on lahus Töö ja isiklik elu on segatud Pidev koostöö Pidev ühendus ALLIKAS: DELL

ID-kaardi toega peaks Eesti arvutiostja samuti arvestama. Tüütu on sülearvutit välise ID-kaardi lugejaga kasutada, sisseehitatud lugeja on mugavam. See peab ka kohe töötama Eesti ID-kaardi tarkvaraga. Ekraane tehakse koduarvutitele läikivaid, tööarvutitele aga tavaliselt matte. Endiselt on kontori päevavalguslampide peegelduste vältimiseks matt pind parem. Klaviatuur on kõigil arvutitel oluline, aga kui on vaja tippida palju numbreid, siis maksab vaadata täisklaviatuuri ja eraldi numbriklahvidega mudelite poole. Need on küll raskemad ja suuremad (enamasti alates 15tollisest ekraanist), kuid hoiavad aega kokku. Hoolduse jaoks on oluline, et ligipääs komponentidele oleks lihtne. Miniarvutile on isegi mälu lisamine mõnikord üsna keeruline. Ärisülearvutil võiks kõigile komponentidele ligi pääseda ühest kohast. Ühtlasi võiks see tähendada „puhast põhja” ehk võimalikult vähe luuke, kinnitusi ja konarusi arvuti põhja all. Ühilduvad komponendid peaks korporatiivses vaates ärisüleri eri seeriatel (näiteks suurema ja väiksema ekraaniga) olema tagatud: et saaks vahetada akusid, optilisi seadmeid, dokke. Aku puhul kehtib endiselt reegel, et see võiks vastu pidada ühe tööpäeva ehk ligi kaheksa tundi. Näiteks peab selline arvuti laadimata vastu ühe üle Atlandi lennu. Aku laadimine peab olema kiire ja kestma mitte rohkem kui mõni tund. Videokonverentsideks pole mõtet eraldi varustust kaasa tassida, kui sülearvutil on vähemalt paarimegapiksline veebikaamera, mis edastab HDpilti. Mikrofonist rääkimata – oluline on aga, et mikrofon oleks mürasummutusega. WiFi b/g/n on juba standard, gigabitine LAN-kaart ka, kuid aina enam peaks mõtlema ka sisseehitatud 3G modemi peale – mobiilset internetti on nii tunduvalt mugavam tarbida kui väliste USB-modemitega, mis kipuvad USB pesas murduma. 3G kasutamisega sobib kõige paremini kuumaksuga pakett, sest megabaitide eest tasudes ei osata arvete suurust ennustada.

lihtne lahendus

Plaxo – kontaktide kuningas Suhtlusmeedia võidukäigu järel on meie sõbrad, äripartnerid ja tuttavad igal pool laiali: kes Facebookis, kes LinkedIN-is, kes telefonis, kes Outlookis. Kuidas need kontaktid ühes kohas ja korras hoida? Plaxo on juba aastaid vana teenus, mis selle töö ära teeb. Lihtne lahendus on tasuta, personaalne assistent ja sünkroniseerimisteenus väikese aastamaksu eest. Plaxo lehelt ei saa alguses siiski päris hästi aru, millega see teenus tegeleb. Kõige parem on ise järele proovida. Selleks saab registreerida tasuta konto ja valida, mis teenustest kontaktid kokku korjata: pakutakse LinkedIN-i, Facebooki, Gmaili, Outlooki, Yahoo! Maili, Hotmaili jne. Facebookist ja Gmailist tõmmatakse andmed vastava liidesega, Outlooki jaoks peab alla tõmbama programmi, mis kontaktid Plaxole saadab, ning LinkedIN ei anna andmeid muud moodi kätte, kui laseb Outlooki formaadis failina alla laadida. Lõpuks tekib hiiglaslik kontakti-

de andmebaas, kus on tohutult dubleeritud kontakte. Enamikuga neist saab Plaxo ise hakkama, aga väga paljud tuleb käsitsi üle käia. Edasi pole tasuta teenuse kasutajal suurt midagi teha peale veebist kontaktide vaatamise, kui tal just iPhone pole – sellele on mobiilirakendus tasuta. Selleks et oma kontakte sünkroniseerima hakata, tuleb mõni tasuline teenus võtta. Samas on Plaxo tasulisel teenusel suur eelis: muutes enda kontaktinfot, uuendatakse seda ka kõigi Plaxo kasutajate andmebaasis. ARVUTIMAAILM

Kõikjalt kokku korjates tekib tuhandeid nimesid sisaldav kontaktide andmebaas. See tuleb ise või tasulise assistendi abiga korda seada.

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

Mobiilidel, tahvli arvutitel ei tee en vahet

Anti Puusepp 22. mai Maanteeameti IT peaspetsialist

Sami Seppänen 23. mai Elisa Eesti juhatuse esimees

b lo g i va at lus

Erki Urva asus IT Akadeemia projektijuhiks Eesti IT-haridust maailmatasemele reformiva IT Akadeemia juhiks sai möödunud kuul Erki Urva, kes aasta alguses lahkus telekommunikatsiooniﬁrma Linxtelecom juhi kohalt. E24 kirjutab, et Erki Urva loodab IT Akadeemias veel sel aastal algust teha teatud turundustegevustega ja õppekavade toetustega. Varem on Erki Urva olnud Estonian Airi tegevjuht ja asepresident. IT Akadeemia projekti maksumuseks on pakutud 64 miljonit eurot.

Selline on Asuse uus EEE seade – arvuti nimega Transformer. Blogitakse, et tulevikus me enam mobiilil, tahvlil ja sülearvutil vahet ei tee.

Ursel Velve 27. mai Samsung Electronics Baltic SIA Eesti esinduse juht

Kaspar Loog 14. juuni KnowIT Estonia juht

Kaur Lohk juhib uut tüüpi meediabörsi Varem Rate Solutionsis tegevjuhina töötanud Kaur Lohk asutas koos Henrik Aavikuga meediabörsi ettevõtte All World Media, mille tegevjuhina hakkab reklaamiturul tegutsema veel sel kuul. All World Media võimaldab reklaamiandjatel otse meediaﬁrmadega suhelda ja parim pakkumine saada ilma reklaamiagentuuri vahenduseta.

56 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Asus Eee Pad Transformer jõuab müüki

Mida tähendab internetivabadus?

Tehnoloogiavidinatest kirjutav blogi Kahvel annab teada, et lõpuks on Asuse kuju ja otstarvet muutev seade EEE Transformer tootmisse jõudmas. See tähendab, et peagi võib sülearvuti asemel olla laual klaviatuuri ja ekraani osaks lahti käiv seade, mille mõlemas osas akud kokku 16 tunni tööajaga. 19.4.11, Kahvel.ee

Poliitikud ei lõpetanud pärast valimisi täielikult blogimist. Riigikogu liige Tõnis Kõiv näiteks kirjutab edasi ja analüüsib Eesti esikohta internetivabaduse edetabelis. Ta soovib, et veel suurema vabaduse nimel tuleks internetist rohkem anonüümsust kaotada. Kommentaaridest näiteks. See suurendab vastutust. 19.4.11, Toniskoiv.ee

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

itel ja nam

TAPTENDER: Viru keskuse Reval Cafe on esimene kohvik eestis, kus saab mobiiliga süüa/juua otse lauda tellida!

fo o ru m i va at lus

Taptender, mobiilirakendus otse lauda tellimiseks

APPLESPOT: Oleme võtnud kasutusele värskendatud süsteemi arvustustel. Riist- ja tarkvara saavad nüüd hinnata ka kasutajad. http://bit.ly/mgoh6b [RL] Applespot, ametlik Apple’i kasutajagrupp Eestis

AGUR: San Francisco ja Palo Alto linnapead on vist suured spordisõbrad. Foorid on igatahes hommikul just jooksjale parajalt rohelises laines :-) Agur Jõgi, Skype

9 reeglit e-kirja koostamiseks Vare & Jaakkola PR-blogis annab PR-asjatundja teada, kuidas õigesti e-kirja erinevaid välju kasutada ja kuidas kirjutada e-kiri nii, et see mõjuks. Vana kooli soovitusena soovitatakse haarata telefonitoru, kui helistades saaks asja kiiremini aetud kui kirjutades. 13.4.11, Sekretar.ee

PETSKRATT: Ohkirevasepäralt sasininejeebus, miks ma ei saa ekoolis vaadata koduseid töid, mis antud rohkem kui 31 päeva tagasi? koer sõi ära vä? Peeter Marvet, tehnokratt

GERDTARAND: Hämmastav, et eestis ei suuda keegi ühegi süsteemi ülekoormust kunagi ette näha. Võta klientide arv ja korruta 10ga kui muudmoodi ei oska. Gerd Tarand, poliitik Mustamäelt

Kas meid siis jälitatakse või mitte? Eelmisel kuul kerkis üles skandaal, et iPhone salvestab oma kasutajate asukohta, peagi tunnistasid ka Google ja Microsoft, et telefonid salvestavad asukohta. On see probleem? Apple.spot.ee foorumis võeti teema üles ja inimesed jagunevad kaheks – ühed, kellel on ükskõik, kas nuusitakse nende asukoha järel, sest tehnoloogia abil saaks vajadusel niikuinii teada asukoha ja teised, kellele see põhimõtteliselt ei meeldi. Nüüd on tormid vaibumas – Google, Apple ja Microsoft küsivad kõik enne luba. Hinnavaatlus.ee foorumis on aastaid kestev teema tasuta antiviiruse soovitamine. Mida kasutada arvutis, mis on vanemavõitu ja alati internetis ei käis? Esimese asjana pakutakse värskemates kommentaarides Microsofti Security Essentialsi, mis on pilvepõhine ja taustal märkamatult jooksev teenus. Mõni kasutaja on märganud, et see võtab liiga palju mälu või protsessoriressurssi. Alternatiiviks näiteks Immunet ja Avira, mis ressursi suhtes nii aplad pole.

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 57

inimesed 29. aprillil pakiti IT Kolledži uues laboris lahti 33 mobiilseadet – mobiilirakenduste arendajad saavad nüüd päris seadmetel ja kogenud õppejõudude juhendamisel rakenduste tegemist õppima hakata.

IT Kolledž hakkab mobiiliarendajaid õpetama

IT Kolledži rektor Linnar Viik on uhke selle üle, et nad õpetavad kõiki levinuimaid mobiiliplatvorme. Firmasid, mis suudaksid kõigil platvormidel arendust pakkuda, Eestis kuigi palju polegi. FOTOD: IT KOLLEDŽ

IT pole kaugeltki ainult meeste ala, nagu eelarvamused kipuvad kujunema. Laboris võib saada kaadrisse ka seltskondi, kus pole ühtegi pika patsiga itimeest. 58 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Labor eeldaks hulka aparaate ja teaduslikke seadmeid. Mobiililaboris aga piisab IOSi jaoks vajalikest Macidest ja mobiilidest ning neid ühendavast arendustarkvarast.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit valis enne suvist pingelõdvendust taas aasta parimad. Aasta teoks sai seekord kogu ITsektor eurole ülemineku eest, muud auhinnad olid konkreetsemad.

Selle aasta auhinnaomanikud: ITL andis aasta parimate tunnistused kätte. Eurole ülemineku kui aasta teo tunnistust hoiab ITLi president Taavi Kotka, lilledega on aasta idee auhinna vastuvõtja Ott Pärna, aasta tegija meenet Garage48le hoiab kõrgel Ragnar Sass ning Ustus Aguri nimelise stipendiumi sai Konstantin Tretjakov.

Aasta tegijad selgunud

Eurole üle mindud: ITLi president Taavi Kotka õnnitleb kõiki kohaletulnuid – kogu IT-sektor aitas eurole üle minna. Mõni päev hiljem valiti Taavi Kotka ITLi presidendiks tagasi ka järgmiseks ametiajaks.

FOTOD: HELIN LOIK

Lisaks on magistriõppes rahvusvahelised ingliskeelsed õppekavad: Communicative Electronics Cyber Security (TTÜ ja TÜ ühisõppekava vastuvõtuga Tallinnas) Software Engineering (TTÜ ja TÜ ühisõppekava vastuvõtuga Tartus) Loe lisa:http://www.ttu.ee/programmes/master-studies-2/

inimesed

Eesti esihäkkeri rahulik elu Räpinas Kui küsida suvalise eestlase käest, et ta ütleks ühe häkkeri nime, kõlab kindlasti kõige esimesena just Tõnu Samueli nimi. Samuel ise ütleb, et pole oma sellise kuulsuse heaks midagi teadlikult teinud.

Mul On sada asja korraga ja samas mitte midagi.» Tõnu Samuel ei oskagi öelda, millega ta hetkel tegeleb

„Häkker Samuel leppis kohtus Eesti Telefoniga”. „Häkker Tõnu Samuel kondas Keskerakonna kodukal”. „Paroole otsinud turvaspetsialist Tõnu Samuel avastas epl.ee andmete lekke”. Need on mõned pealkirjad, mis Google’i otsinguga ette jäävad. Talvel oli ta üks vihasemaid .ee domeenireformi vastu võitlejaid ja postitas avalikult internetti isegi Endel Lippmaa ja Juhan Partsi mobiilinumbrid, et kõik saaksid neile helistada ja paluda ümberregistreerimata .ee domeenide kustutamine ära jätta. Tegelikult elab Tõnu aga juba aastaid rahulikult Räpinas, enda sõnul vaikset elu ning tegeleb hobi korras robotite ehitamisega. „Ma ei oska vastata,” ütleb ta, kui küsida, mis tööga ta praegu üldse tegeleb. „Mul on sada asja korraga ja samas mitte midagi. Isikliku ﬁrmaga on nii, nagu on.” Tihti käib ta näiteks koolides esinemas ja aja jooksul on tal tulnud üles astuda nii algkooliõpilaste kui ka kõrgkoolitudengite ees. Seda esimest küll vaid ühel korral ja pärast seda sai Tõnu aru, et algkoolilaste ette tal siiski asja ei ole. „Taseme vahe on nii suur,” ütleb ta. „Nendel on väga suur mure, et keset mängu läks ekraan roheliseks. Aga alates põhikoolist tundub, et see on vajalik olnud, et ma neile rääkimas käin.” Ta meenutab ühte juhtumit, kus teda kuulanud tüdrukud närisid senikaua nätsu, kuni Samuel jõudis oma jutuga sinnani, kuidas Rate.ee-sse üles pandud pildid ei kustugi konto

60 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

kustutamisel ära, vaid säilivad veel aastaid näiteks tema või mõne teise huvilise kõvakettal. „Ma nägin, kuidas see nätsu närimine lõppes kohe ära ja tüdrukute suu vajus lahti,” räägib ta. „Ma usun, et sellest šokist oli kasu, et mõeldakse, enne kui midagi välja riputatakse. Inimesed on väga sinisilmsed. Internet on selline koht, et ükskõik, mille sa välja paned, see võib välja ujuda väga ebasobival hetkel.”

Koolilastel võimas arvuti taskus Tõnu osutab, et praegu on igal lapsel taskus mobiiltelefon, mis arvutina on palju võimsam kui need masinad, millega näiteks tema omal ajal alustas. „Ja videotehnika on seal sees väga võimas,” räägib ta. „Kui ma mõtlen oma kooliaja peale tagasi, siis meie oleksime need kaamerad näiteks tüdrukute WCsse pannud, aga see on see koht, kus lapsevanemad peaksid neile rääkima, mida toob endaga kaasa varjatud jälgimine ja nii edasi.” Tema enda kooliaeg jäi 1980ndate algusesse ja keskpaika. Tallinna poisina käis ta Reaalkoolis, sest see oli tema piirkonnakool, kuid raskete olude tõttu ei läinud tal koolis õppimine kuigi lihtsalt. „Ma olen pärit väga vaesest perest, kasvasin üles ainult emaga. Tollal tähendas see minu jaoks seda, et ma olin allpool teisi poisse, kellel olid autod ja isad. See paratamatult tekitab sellise olukorra, et sa oled nagu madalamast

Tõnu ja tema must sülearvuti on alati lahutamatu kombinatsioon. FOTO: STANISLAV MOŠKOV

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 61

inimesed

Näete nüüd ise: Tõnu ja must sülearvuti, igas olukorras. FOTO: STANISLAV MOŠKOV

klassist,” meenutab ta oma kooliaega. „Koolis ei jäänud mulle mitte midagi külge, mul oli suurem mure see, et kõht oli pidevalt tühi ja teised narrisid. Tagantjärele ma mõtlen, et oleks pidanud neid teadmisi haarama, aga mõte oli kogu aeg mujal.” Õppimine ja koolis käimine edenes Tõnul lausa nii halvasti, et esimese hooga ei lõpetanud ta isegi kaheksat klassi ehk tollast põhiharidust ära, vaid tegi seda aastaid hiljem eksternina ning kuigi ta läheneb vanuselt juba neljakümnele, ei olegi tal ei kesk- ega kõrgharidust. Samas ütleb ta, et õppimine on muutunud talle viimasel ajal täielikuks sõltuvuseks ning ta läheb isegi õhtul voodisse sülearvutiga, et Wikipediast mõni artikkel läbi lugeda. Praegu tegeleb ta näiteks Tar62 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

tu Ülikooli robotiklubis robotite ehitamisega ja üks ehitatav robot on märkimisväärselt ämbliku moodi – kaheksa silma ja kaheksa jalga. Tõnu võttis siis kätte ja hakkas uurima, kuidas ämblikud näevad ja seletab nüüd vaimustunult, kuidas see täpselt ikkagi on.

Matemaatika oli liiga kuiv „Ma olen ülimalt tänulik internetis kahele asjale: Wikipedia ja Youtube,” räägib ta. „Ei ole asja, mida ei saa sealt õppida. Tehniliselt väga keerukad ja spetsiiﬁlised asjad. Üks inimene õpetas Youtube’is täiesti primitiivsete skeemide peal roboteid ehitama, kusjuures need robotid olid üllatavalt targad.” Samas tunneb ta järjest enam, et haridusest

põhihariduse eksameid tehes läks ta vene keele eksamil kooliga kõvasti tülli, sest kuigi ta räägib vene keelt vabalt, ei olnud ta isegi õpikusse vaadanud, eksamikomisjoni kahest õpetajast üks pani talle kohe „viie”, teine aga nõudis päheõpitud luuletust. „Ma ei taha vene keeles luuletust pähe õppida,” teatab Samuel ja saab väga hästi aru, et selle taha tema haridustee jääbki. Küll aga on Tõnu Samuelis uskumatu kogus pealehakkamist. Näiteks koolist lahkudes, kui tal oli tööd vaja, hakkas ta Mustamäelt jala linna poole tulema ning astus sisse kõigisse tee peale jäänud asutustesse, kus tema arvates võis arvuteid olla. Nimelt oli tal kinnisidee, et ta tahab arvutite läheduses töötada, kas või koristajana, aga peaasi, et arvutite juurde saaks. Aasta oli umbes 1987. Muidugi visati see ilma hariduseta 15aastane poisike igalt poolt sellise küsimuse peale välja, aga ühes kohas juhtus ime. „Olin jõudnud juba kesklinna piirile, kus kaadritädi ühes asutuses ütles, et oota, ma kutsun ühe inimese. Tuli siis üks habemega onu, Madis Sulg. Temal oli see mure, et tol ajal polnud need töökohad populaarsed. Tal oli terve osakond naisi ja tema oli ainuke mees, seal olid igasugused siseintriigid vist ja ta lihtsalt tahtis meesterahvaid tööle juurde.”

Esimene arvuti tuli Šveitsist

jääb ikkagi puudu ning kas pole kummaline olukord, kui ühest küljest käib ta aeg-ajalt ülikoolides tudengeid õpetamas, kuid teisest küljest ei tohiks ta ise selles koolis õppidagi, sest tal puudub keskharidus? Igatahes üritas Samuel mõnda aega ka õhtukoolis käia, kuid lahkus sealt pärast paari kuud. „Masendav kogemus,” ütleb ta nüüd. „Sisuliselt ei õppinud me seal mitte midagi. Ma pidin istuma õhtukoolis, kus oli kaks tundi kirjandust ja kaks tundi eesti keelt, mida rääkis sama inimene, aga arutas hoopis päevapoliitikat. Füüsikaõpetaja kippus UFOdest rääkima.” Raske oleks ka ette kujutada Tõnu Samueli vaguralt koolis käimas ja ega tal endalgi selles osas mingeid illusioone ei oleks. Juba eksternina

See asutus oli ENSV Sideministeeriumi Info- ja Arvutuskeskus ja noor Tõnu Samuel saigi sinna tööle. Selleks ajaks oli ta juba mitu aastat arvutitega kokku puutunud. Kui ta oli 13aastane, sattus ta komisjonipoes ühe kummalise kasti peale, mis oli nagu taskuarvuti, kuid millel oli ka tähtedega klaviatuur. See maksis üle saja rubla ja nagu Tõnu praegu ütleb, oli tegu tema jaoks ulmelise summaga. Küll aga sattus ta sellest arvutist inimestele rääkima ja paar päeva hiljem tuligi üks tuttav tema nina alla sellesama arvutiga eputama. „Sain seda paariks päevaks laenata,” meenutab Samuel oma esimest kokkupuudet arvutiga. „Seejärel juhtus ime, mida vist juhtub küll ainult kord elus,” räägib ta edasi. „Selgus, et meil on kusagil Šveitsis tädi, kes tahab meiega kontakti saata ja meile nänni saata. Ta siis pakkus, et saadab meile kohvi ja šokolaadi, sest tollal oli kõigil Lääne inimestel ettekujutus, et me oleme siin näljas ja mina häbematult kirjutasin, et ei taha, tahan arvutit.” Tädi seadis tingimuseks, et arvuti ei tohi maksta üle 100 Šveitsi frangi ja pärast mitme

füüsikaõpetaja kippus hoopis ufodest rääkima.» Tõnu Samuel meenutab õhtukoolis käimist

Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 63

inimesed

üks mõte oli, et peaks relva hankima.» Tõnu Samuel sai Venemaalt arvutite toomiseks kotitäie sularaha

kuu pikkust asjaajamist saabuski Eestisse arvuti. Õnnetuseks tuli selle eest veel tollimaksu maksta ning Samuel ütleb praegu, et ta isegi ei mäleta, kust ta puruvaese 13aastase poisikesena selle jaoks raha kokku kraapis, aga tehtud see sai ja Tõnu Samuelist oli saanud arvutiomanik. Arvutiks oli muide Casio PB-80, taskusse mahtuv 544 baidi mälu, imepisikese tekstiekraani ning väga kehva klaviatuuriga seade, kuid BASIC oli seal sees ja see oli kõige tähtsam. „Aga ma sain arvutuskeskuses öelda, et mul on mingi kogemus olemas,” võtab ta esimese arvuti hankimise kogemuse nüüd kokku. Töö arvutuskeskuses kestis umbes viis aastat, kuid siis jõudsid kätte 1990ndad ning arvutitest midagigi teadvad inimesed läksid tööturul kiiresti hinda. Samuel meenutab, et ta palk oli arvutuskeskuses 110 rubla, kuid 1990ndate alguses olid ärimehed võtnud nõuks osta endale arvuti ning siis saadetigi Samueli-sugused arvuteid tundvad inimesed neid Venemaale hankima, päevatasuks 100 rubla. Samuel meenutab, kuidas üks ärimees kutsus ta enda juurde, andis talle fotokoti täis rubladega, seal oli 42 000 rubla ja ütles, et võta see ja mine too mulle arvuteid. Et Venemaal on talle keegi 32 000 rubla võlgu, sealt saab veel raha juurde. Õngitses siis taskust välja kolmanda rahapataka ja teatas, et siin on 800 rubla kuludeks. „Ma ei osanud selle raha täis kotiga midagi teha. Üks mõte oli, et relva peaks hankima. Tei-

64 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

ne mõte oli, et ei tea, kas peaks nüüd selle rahaga kuhugipoole jooksu pistma. Töö juurest leidsin noa, panin selle igaks juhuks taskusse. Käisin Venemaal ära, kulus heal juhul paarkümmend rubla, sain arvutid kätte, Tallinnasse jõudes küsis ärimees mult veel, et kui palju ta kulude katteks raha juurde peab andma. Niimoodi vajuski päevatöö vaikselt ära, kui sa näed, et rahaga nii ümber käiakse, siis ei huvita sind enam su sajarublane palk.”

Šokk maksude maksmisest Edasi saigi Samuelist arvutiärimees. Ajapikku tekkis tal teistele selliseid teeneid osutades ka oma kapital ning ta hakkas ise Venemaalt arvutustehnikat ostma ja Eestisse müüma. „Läksid Venemaale, ostsid 20 printerit, toppisid kupee neid servast servani täis, magasid nende otsas ja müüsid siis Tallinnas räige kasumiga maha,” kirjeldab ta tolleaegset ärimudelit. Muuhulgas vahendas ta säärasel moel kaupa ka arvutiﬁrmale Kinex, kes ühel hetkel hakkas endale tegevjuhti otsima. Samuel läks konkursile ja võitis selle, kuid temale omaselt läks kohe esimesel päeval töötajatega tülli, kui teatas, et seni kell 12–16 avatud arvutikauplus peaks olema ikka terve päeva lahti, sest ükski normaalne pood pole avatud sellistel aegadel. Kirevatel 1990ndatel sai Samuelist muuhulgas üks Büroomaailma asutajaid, seejärel Tradenet Systemsi kaudu Eesti Ühispanga esimese

Häkkerikuulsusega Tõnu teeb WiFi-antenniga hirmu naha vahele ajavaid imesid. FOTO: STANISLAV MOŠKOV

internetipanga autoreid ja kui tuli 1990ndate lõpu majanduskriis, kukkus tema elu Eestis kolinal kokku. „Esimese asjana tõmmati maha ju arendus, mul hakkas palk hilinema, ei suutnud autoliisingut maksta, pank võttis auto ära,” meenutab ta. „Ma sain väga vihaseks selle peale, mina ei olnud ju midagi valesti teinud.” Samuel hakkas tööd otsima välismaalt, küsis ühe tuttava soomlase käest nõu ja see kutsus kohe oma firmasse tööle. Selleks firmaks oli MySQL AB, millest tol ajal keegi eriti midagi ei teadnud. Samuel meenutab, et välismaale tööle minnes tabas teda mitu üllatust. Esimene üllatus oli see, et ta pandi arendama vabavara, mis anti nii-öelda tasuta ära, kuid selle eest oli keegi valmis lausa palka maksma. Teiseks oli talle seninägematu ühe soomlase ja ühe rootslase firma töökultuur. „Meie olime tollal ikkagi röövkapitalismis ja siis ma sattusin kokku inimestega, kes olid täiesti teistsuguste maailmavaadetega,” räägib ta. „Näiteks leidsid nad, et maksude maksmine on tore, millest mina üldse aru ei saanud.” Pärast nelja-viit aastat tuli ta aga Eestisse tagasi ja ongi nüüdseks jõudnud vanaonu majja Räpinas ning elab oma sõnul rahulikku elu. Mõnikord on tööd rohkem, mõnikord vähem, aga Samueli sõnul on ta jõudnud arusaamisele, et tal on elamiseks tegelikult väga vähe vaja ning ta ei taha enam reisida ega rabeleda. „Kliendid, kellega ma tegelen, on tõsiselt

suured ja olulised, väljastpoolt Eestit,” räägib ta. „Ma teen turvateste, see on üks osa minu elatusest. Ma olen mõningates ringkondades suutnud jätta mulje kui täiesti hullumeelsest mehest, kes läheb igalt poolt läbi. See on äärmuslik arusaam, aga müüb mind väga hästi.” Aga ikkagi – Samuel ja häkker – kust see märk talle külge on jäänud? „Ma ei taha sellest Eesti Telefoni asjast jälle rääkima hakata,” rehmab ta. „Ma olen leitud augud kogu aeg raporteerinud ja kui need augud on tõsised ja nendele ei reageerita, siis ma vean need avalikkuse ette. See on põhimõtte asi.” Samas on ta enda sõnul juhindunud oma tegevuses kogu aeg raudsest eetikast mitte teha kurja ja mitte nõrgematele liiga teha. „Ma tõesti üritan asju teha õigesti,” ütleb ta ja meenutab juhtumit 2000ndate algusest, kus keegi oli kätte saanud ühe jututoa logid ja pannud need ühte serverisse avalikult üles. Samuel „kasutas oma erioskusi”, et serverile ligi saada ja eemaldada sealt need logid, mille avalikustamine oleks paljudele inimestele mõttetult haiget teinud. „Ma andsin serveri omanikule kohe sellest teada ka ning lisaks teatasin, kus oli see turvaauk, mida ma ära kasutasin, et sinna ligi saada.” Nii et hea ja õilis häkker? „Mina ei ole black hat kunagi olnud. Pole olnud nii, et tegelen terve nädalavahetuse sellega, et üritan kuhugi sisse murda. Ma ei ole sellega kunagi tegelenud. Päris Henrik Roonemaa ausalt.” Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011 65

minu arvutimaailm

Marika Mann Rändlinnud ummistavad Matsalu märgalasid, kontoriinimesed üritavad sel puhul arvutist eemale pääseda. AM uuris, millised on kokkupuuted arvutimaailmaga lindude keskel töötaval Estonian Nature Toursi tegevjuhil Marika Mannil, kes loodusreise korraldab. Esimene kokkupuude arvutiga? Arvan, et kusagil 1995. a. Töötasin siis Matsalu looduskaitsealal ja lubati mõnikord ka arvuti taha. Mõni aasta hiljem osalesin juba arvutikursustel Haapsalus. Esimene oma arvuti? Ostsin 2000. a kasutatud arvuti ja internetti sain sissehelistamisega. Oli nii aeglane, et surfata ei olnud tahtmist – iga järgmine leht avanes nii kaua, et võisin vahepeal kohvi keetma minna. Esimene mobiiltelefon? Samal ajal, kui ostsin kasutatud arvuti, oli vaja ka mobiili. Et töökoht oli oma kodu ja olin iseendale tööandja ning tööks oli reiside korraldamine, siis need kaks asja olid alguses lausa hädavajalikud. Esimene kokkupuude internetiga? 1990ndate keskel Matsalus töötamise ajal. Iga töötaja veel arvutit kasutada ei saanud ja siis ei olnud võimalik ka veebisurfamist lähemalt õppida.

Milline on praegune tehniline varustatus? Firmas on kaks lauaarvutit ja mul endal sülearvuti (ei ole just eriti tark kirjeldama, millised: MicroLinki lauaarvutid ja Delli sülearvuti). Homme (26.04) on juhtumisi see rõõmupäev, kui läheme uusi mobiile ostma ja ehk tuleb ka mobiilside paketid üle vaadata. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Kui oled valmis saanud pikema teksti ja siis kogemata vajutad valele klahvile ning kaotad selle ära (või kustutad). Mõnikord tuleb liiga kaua IT-poistele selgitada, et nad peaksid klientidega rääkima inimkeeli. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Netis käin tööst tulenevalt – otsin infot, mida vaja läheb. Pole niisama surfaja. Infot on liiga palju saanud. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Talvekuudel saab kaheksa tunniga hakkama. Märtsist oktoobrini 10 tundi, pikematel päevadel 12 ja enam. Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat? Esimese arvutiga ilmselt küll. Praegu enam mitte.

FOTO: ERAKOGU

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 8.06

◊ Andmed kettale – milline viis on see kõige kiirem ja parem? ◊ Mobiiliplatvormide ülevaade – paneme nad kõik kõrvuti. ◊ Mida põnevat tehti Nigeeria 48tunnises Garaažis?

66 Arvutimaailm nr 5 (181) mai 2011

Tarkade Klubi jagab kingitusi! Parimale Eesti teadusajakirjale lisaks saavad Tarkade Klubi tellijad järgmisel aastal kolm suurepärast kingitust: Teaduskeskuse AHjaHAA pääsme, hind telli le tavahind: 5 ΰ Raivo Heina astrofotjaodle e raamatu, hind telli tavahind: 15.91 ΰ Uutele tellijatele CD ilmunudle

numbritega, hind tellija tavahind: 19.11 ΰ lt Vaata lähema www.telli.ee

0.0.0.Kingituste väärtus

40.02

Tarkade Klubi tellimiseks on kolm lihtsat viisi: Mine aadressile www.telli.ee Helista numbril 660 9797 Saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee