Arvutimaailm 10/10

Windowsi paadunud kasutaja Linuxis.

Pihtimus Kolm revolutsiooni: Samsung Galaxy Tab, iPhone 4, Dell Streak Kuidas kaitsta oma Apple'i arvutit pahalaste rünnaku eest?

Oleg Shvaikovsky vastutab MicroLinki ekspordi eest

Nende käes on meie tulevik Arvutimaailm reastab Eesti kõige paljulubavamad ja kuumemad startup'id

Hind 39.90 / € 2,55 Nr 10 (175), oktoober 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Internet pulgal: testisime 3G USBmodemeid

Eestisse on ehitatud palju rattateid, kuid on veel piisavalt kohti, kus ühele teele peab mahtuma nii auto, kui ka jalgrattur.

Vältige siis ohte ja sõitke mõlemad hästi viisakalt ning teineteisega arvestades.

+

=

Foto: Kalev Lilleorg

oktoober 2010 fookus

LABOR

Eesti vingeimad start-up’id

32 Dell Streak – kas tahvel või

Käesolev Arvutimaailm toob teieni valiku Eesti paljulubavamatest IT-ala pisifirmadest, kes tahavad homme maailma vallutada.

37 Hiir ja kalkulaator ühinesid

Lk 16

lõpuks Eestis

telefon?

34 Kirjanikuks tarkvara abil 35 Lenovo Ideapad U160 –

väike, aga natuke kallis 36 HP Elitebook – eliidist veel

veidi puudu 38 Samsung galaxy Tab –

tõeline Androidi-tahvel

39 iPhone 4,

A RVA M US 6

Vastasseis: kas telefon on helistamiseks?

Eksperdid hindavad: defol.io 8 Windowsi-kasutaja esimest korda Linuxis 7

UUDISED 10 Microsoft räägib pilve- ja veebiplaanidest 14 Uus ja vanad: Skype mobiiliplatvormidel

FIRMA 22 Complus Consulting lubab sadu uusi töökohti

R E P O R TA A Ž 28 Nokia World – maailma suurima mobiilitootja

lubadused LAHENDUSED 46 Kuidas kaitsta Maci?

48 Envault päästab infolekkest 50 Deduplitseerimine teeb kõvakettad

odavamaks 51 Androidiga faile vahetamas 52 Tee ise iOSi rakendus 54 Tehniline nõu koormusrünnakute tõrjumisest

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: Twitter, blogid, foorumid 58 EMT tegi uksed lahti 59 Mobile Monday tõi m-äri tegijad Tallinna 60 Oleg Shvaikovsky – kriisist läbi tulnud juht 66 Minu arvutimaailm – Peep Veedla

40 Suures testis proovisime, millist internetti erinevad 3G USB pulgad kätte annavad.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 3

toimetuse lehekülg

Kiirteed koduõuele Selle numbri tegemise ajal sattusime Eesti IT-ajakirjanikega korraks ka Stockholmi, kus toimus Tele2 väljasõit levialasse – 4G levisse. Rootsis on asi ette võetud suurelt – juba järgmisel aastal kavatsetakse kogu riik katta ülikiire m-internetiga.

Seni aga kirutakse m-internetti selle ebastabiilsuse ja väga kõikuva kättesaadavuse pärast. Kui aga mobiilsele kasutajale tuleb igal pool traadita kätte 100 Mbit/s, siis tekivad juba teised probleemid. Nimetame seda kiirtee ehitamiseks koduõuele. Aga mis edasi? Kui oma ülikiire modemiga „koduõuelt” magistraalvõrkudesse suunduda, siis selgub, et nende laiendamine käib hoopis aeglasemalt. Eriti aeglaselt laienevad kiirteed riikide vahel – kõik, kes saavad nüüd röögatu kiirusega oma bitid mobiilioperaatori võrgust kuhu iganes saata, jäävad toppama pudelikaelades – mandriteja riikidevahelistes valguskaablites, satelliidiühendustes ja raadiolinkides.

Kuid üht asja tasuks selles kiiruste võidujooksus rootslastelt õppida – seal suudavad operaatorid kokku leppida ja ehitada ühiselt kiire võrgu, mitte ei nokitse igaüks paralleeluniversumi kallal.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: kalev lilleorg

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

arvamus võitja ja k ao ta ja

∂

Võitjana palgatöö turul võivad end Eestis tunda IT-sektori inimesed, sest statistikaameti värsketel andmetel on neil kõige kõrgem keskmine palk Eestis. Müüt, et panganduses saab kõige rohkem palka, on purustatud.

Keskmine programmeerija saab palgaks 31 000 krooni.

∆

Ehkki Elioni juhid lubavad, et midagi halvemaks klientide jaoks ei lähe, on Eesti ühe vanema ja tuntuma kaubamärgi kadumine ikkagi kaotus. ERR kirjutab uudises, et MicroLinki kaubamärk võib tulevikus kaduda ja teenuseid hakatakse pakkuma Elioni nime all.

va s ta ss eis

Kas mobiiltelefoni põhifunktsioon on helistamine?

JAH

ei

AARE KIRNA

JÜRI KALJUNDI

Kui telefonil on olemas lisavõimalused, siis muidugi ma kasutan neid, kui muud enam üle ei jää. Kuid olgem ausad – korraliku pildi tegemiseks on peegelkaamera, e-kirjade ja Facebooki lugemiseks arvuti, muusika kuulamiseks autostereo, filmide vaatamiseks kodukino.

Olen veidi üle aasta iPhone’i kasutaja. Mõni inimene ütleb selle kohta telefon – vanast heast kreeka keelest tulnud „kaugekõnede masin”.

Vaadates aga oma viimaste kuude telefoniarveid näen, et kõnede jaoks kasutan seda vaid paar korda ja mõni minut päevas.

Arvutikaitse.ee peatoimetaja

IT-ettevõtja

Telefon on kõige selle jaoks lihtsalt ebaSeadet ennast kasutan päevas aga tunmugav – pisike, tillukese nikese, vahel rohkem. ekraani ja klaviatuuripaKõnesuhtlus on mõni KIRNA: Jah, roodiaga. Jah, kõrvaklaprotsent kasutusest. kõrvaklapist pist tuleb päris korralik Helistamiseks haaran heli, kuid klapid peas pigem arvutis Skype’i tuleb päris tänaval jalutada on omajärele. Näiteks konveette risk – paar aastat korralik heli, kuid rentskõnesid pean artagasi olin rongis, mis tundide kaupa, tekõrvaklapid peas vutis sõitis ülekäigukohal otsa lefonis pea mitte kunagi. tänaval jalutada noormehele, kes ei kuulMinu jaoks pole iPnud rongi tulekut. hone telefon ega mõelon omaette risk. dud rääkimiseks. HeÜks asi, ilma milleta ma siiski hakkama ei saa, listamine on vaid üks KALJUNDI: on sünkroniseeritud kaõnnetu ja vanamoodne Helistamine on lender – märkmikku mul lisafunktsioon. Pigem pole ja siis on hea, kui on tegu taskus oleva vaid üks õnnetu miski kokkusaamised pisiarvutiga, kust saab ja vanamoodne või sünnipäevad meelde lugeda meile, kasutada tuletab. Ka äratuskellaFacebooki ja Twitterit, sellega na on telefon asendamakuulata muusikat. Ma kaasa tulnud tu. WiFi ja GPSi üle on poleks eriti kurb, kui ka hea meel, need on nii tavatelefoni osa sealt lisafunktsioon. mõnigi kord päästnud. seadmest kaoks. Mulle Kuid millegipärast on meeldib siiski inimesteikka nii, et kui keegi helistab, jäävad kõik ga suhelda, nähes nende nägu. See on parim muud rakendused kõrvale või siis saab need viis arusaamiseks. Sõprade ja perega peaksuisa välja lülitatud, et kõnet ei segaks. 99% sime rääkima rohkem. Õnneks on selleks ajast on telefon helistamise rakkes.

Skype ja reaalelus kohtumise võimalused.

6 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

ku u t sita at

Öösel kella kolme ajal laksub Enter-klahv kiiremini kui ajju kohale jõuab.»

Fotograaf Tiit Veermäe uue meedia visioonikonverentsil piltide sorteerimisest ja kustutamisest.

ek s p erd id h in davad

Defolio on niivõrd lihtsa ideega veebileht, et esimesena tekib küsimus: milleks seda üldse vaja? Kuid paljud teisedki lihtsad asjad on lõpuks osutunud geniaalseteks. Elame-näeme.

Defol.io – pilditirimiskoht Viimase Tartus toimunud uute ideede realiseerimise ürituse Garage48 võitis kujundajatele mõeldud leht defol.io. Sinna saab tirides oma failid üles panna. Seda on esialgu vähe, aga algus on paljulubav, arvavad eksperdid.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Defol.io teeb disainerite elu lihtsamaks ja aitab neil oma põhitööle paremini keskenduda. Leht näeb kena välja ning omab lihtsat ja mugavat baasfunktsionaalsust. Värske projekt on aga samas alles algusjärgus ja käib tihe tootearendus. Soovitaks juba varakult linkimise strateegia ja aktiivse sisuarenduse peale mõelda ning teemat jätkuvalt disainerite nišis hoida.

Lehe disain on nüüdisaegne ja rahulik, suured nupud ei lase külastajal kuigi lihtsasti eksida. Lehe idee on hea, kuid teostuse juures häirib pisut piltide aeglane laadimine. Täissuuruses piltide vaatamisel tuleb peale pildi avamist vajutada tagasi-nuppu, kuigi näiliselt on tegu Lightboxiga. Playback võiks toetada ka ise edasi-tagasi kerimist, oleks mugavam.

Defol.io lubab palju, aga teeb veel vähe, kuid veatult. Faile saab brauserisse lohistada, vaadata ning teistele nähtavaks teha. Edicy autoritelt vähemat ei ootakski. Aga siis tabas mind emotsioon: „kas ongi kõik?”. Samuti tekitas segadust kustutamine – pildi kustutamiseks tuli kustutada „projekt”. Kiitust väärib Facebooki/Twitteri kasutamine sisselogimiseks.

Altex Marketingi partner

Lihtne veeb teeb disainerite elu lihtsamaks.

Developers Team OÜ tegevjuht

4

Pildid laevad aeglaselt, mõni pisiasi puudu.

KnowIT Estonia tegevjuht

4

Nauditav on, et kõik on tehtav ka intuitiivselt.

5-

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 7

arvamus

Kuidas tõeline Windowsi fänn Linuxit proovis Pert Lomp on tuntud kui Microsofti paadunud fänn, töötas ta ju mõne aja Microsofti Eesti esinduses tootejuhina. Nüüd otsustas ta esimest korda proovida Linuxit, mida enne vaid eemalt näinud. Siin on tema pihtimus.

Pert Lomp tarkvaraspetsialist

Pärast pikka ja rasket töönädalat, istudes Riia kesklinnas hotellis, haaras mind mõte tutvuda lähemalt Linuxi maailmaga. Olen ITga seotud olnud oma kogu teadliku elu ja seda põhiliselt siiski Microsofti maailmas. Olen kuulnud Linuxi kohta kiidulaulu ja laidusõnu, võitlusi ja alla vandumisi, kuid kasutajakogemust on endal olnud väga vähesel määral, et julgelt sel teemal kaasa rääkida. Teada oli mulle muidugi see, et Ubuntu kogukond ja kasutajaskond muudkui kasvab.

Lihtne algus Praeguseks on mu isiklikus sülearvutis nii Windows 7 kui ka Ubuntu (mõlemad 64bitised) versioon (soovitan siiski alguses testida pigem Ubuntu 32bitist versiooni).

Alustamine on muidugi lihtne: suundusin www.ubuntu.com lehele ja otsisin üles, kust on võimalik alustada allalaadimist või leida õpetust, kuidas see protsess üldse käib. Lähenesin eelaimdusega, et lugeda tuleb läbi lugematul hulgal õpetavat materjali.

Leides üles Windowsile mõeldud installeri, laadisin selle alla ja käivitasin. Üllatus oli meeletu, kui avastasin, et viisard on eestikeelne ja täiesti arusaadav ka arvutikaugemale inimesele.

Järgides viisardi õpetusi, vajutasin

vaid paar korda nuppu „edasi” ning alustatigi sujuvalt allalaadimist ja installiprotsessi korraga. Parim oli muidugi see, et arvutisse jäeti minu Windows 7 ja tekitati lisakataloog, kuhu paigaldati Ubuntu. Seega jäi lootus, et saan omale imeväel dualboot- ehk kaksik-käivitatava masina nii Windowsi kui ka Linuxi jaoks. Ilmselt oli Riia hotelli internetikiirus väga hea, sest juba 15 minutiga soovis arvuti teha taaskäivitamist.

Kõige rohkem kartsin ma seda, et riistvara ei suudeta tuvastada, sest tegu oli vähemalt kaks aastat vana Lenovo T61p arvutiga. 25 minutit hiljem pärast Ubuntu veebilehele minekut küsis arvuti minult juba, millist operatsioonisüsteemi ma siis soovin käivitada. Hoides vaikimisi süsteemina siiski Windows 7, valisin Ubuntu.

Avaneski graafiline liides ja küsiti parooli, mille olin installiviisardi õpetuste järgi tekitanud. Voilà ... kõlas muusika ja kuvati töölaud. Selge oli

Tõelised ­Linuxi spet­sia­ listid ilmselt suudavad ületada enamiku, kui mitte kõik minu kirjeldatud raskustest.» see, et üles oli leitud helikaart ning mõne hetke pärast teatati, et leitud on vabad WiFi võrgud. Ka Blue­toothi ühendus oli üles leitud. Üllatus oli minu jaoks suur, sest olin arvestanud väga suure hulga käsitööga, aga kõik

8 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Linux näeb esmapilgul ilus välja, arvab Windowsi kasutaja. toimis paraku automaatselt.

Seega esimene mulje oli tõeliselt meeldiv: kena taust, huvitav keskkond ja mis põhiline – täitsa eestikeelne.

Loogika muidugi on erinev ja see vajas päris palju harjumist.

Lihtne oli ka häälestada oma Facebooki ja Twitteri kontod ning Windows Live’i e-posti konto. Leides menüüdest üles välimuse seadistuse võimaluse, tekkis tõeline vau-efekt.

Windowsi fännina tahtsin näha, mida siis suudab Ubuntu Windows 7 vastu panna, lülitades graafika kõige ressursimahukamasse režiimi. Pärast seda alustati graafikadriveri uuendust, kusjuures seegi toimis automaatselt.

Efektid, mis sellega kaasnesid, olid muidugi muljetavaldavad. Kiirus kogu nende toimingute juures oli väga hea.

Näha on ka, et Ubuntu kogukond on teel pilvemaailma kasutanud integreeritud liidest Ubuntu One, mis võimaldab sünkroniseerida faile ja infot erinevate arvutite ja kasutajate vahel.

Hea uudis oli see, et tasuta tarkvara

Windowsi paadunud kasutaja Pert Lomp oli vabavaralisest Ubuntust meeldivalt üllatunud, kuid osa asju jäid tema jaoks siiski liiga keeruliseks. FOTO: KALEV LILLEORG Ubuntule on terve hulk programme alates e-posti lugeritest ning lõpetades erinevate füüsika ja matemaatika programmidega. Üllatav oli ka see, et integreeritud olid kõik võimalikud inimkonnale tuttavad suhtluskanalid.

Microsofti toodete kasutajana proovisin kohe ka Live Messengeri. Töötas.

da kahjuks printeri ja veebikaamera kohta. Proovisin sama läbi veel paari printeri ja kaameraga, kuid pidin leppima olukorraga, kus printimine ja veebikaameraga töötamine peab toimuma Windowsi maailmas.

Järgmiseks püüdsin ühendada

Ja siis algasid probleemid

Soovitan siiski 32bitist Ubuntut, sinna on rakendusi ja drai­ vereid rohkem.»

Kogemus oli siiani olnud tõeliselt positiivne, sest läbi Firefoxi sain kasutada ka kõiki oma harjumuspäraseid Windows Live’i teenuseid, kaasa arvatud Live’i pilves dokumentide tekitamine, jagamine, saatmine jne.

Kahjuks sellega hakkas vaikselt õnn ja rõõm otsa saama, sest Live Messengeri video- ja häälkõnet pidada polnud võimalik. Ka ei leidnud ma ühtegi rakendust, millega oleks seda olnud võimalik teha. Järgmine mure, mille otsa ma takerdusin, oli erinevate seadmete ühendamine Ubuntuga.

Kui arvuti oli tuvastanud kõik sees olevad seadmed, siis ei saa sama öel-

oma mobiiltelefoni, et alustada kontaktide, e-kirjade ja muu säärase sünkroniseerimist. Kahjuks ka see päädis läbikukkumisega. Ei saanud ma tööle Windows Mobile’i telefone, Nokiaid ega Samsunge. Ka ühtegi tavakasutaja jaoks lihtsat moodust muusika mängimiseks üle võrgu teisest Windowsi masinast või Xboxist

ma ei leidnud. Küll on olemas Ubuntu rakendus, mis suudab otse internetist erinevat meediat tasuta mängida.

Et kasutasin 64bitist versiooni, mis võis paljusid kirjeldatud probleeme põhjustada, siis soovitan siiski testida 32bitist Ubuntut, sinna on rakendusi ja ka draivereid rohkem.

Kokkuvõttes valmistas minu jaoks vabavaraline operatsioonisüsteem tõelise üllatuse. Sisenedes sellesse maailma eelarvamustega, pean siiski tunnistama, et tegu on tõeliselt hea, kuid veidi toore süsteemiga tavakasutaja jaoks. Ilmselt ilmnevad samad probleemid äriettevõtetes ja lisanduvad arvutite halduse raskused.

Tõelised Linuxi spetsialistid suudavad vist ületada enamiku, kui mitte kõik minu kirjeldatud raskustest, kuid tavakasutaja võib jääda hätta. Kui on vaja kiiret masinat netis surfamiseks ja samal ajal muusika kuulamiseks, tasub Ubuntut kindlasti proovida, eriti veel, kui selle paigaldamine on tehtud nii lihtsaks ja arusaadavaks.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 9

uudised 37 M-RIIKI

Just nii palju riike olid esindatud Eesti–Soome kolmepäevasel mobiiliäri liikumise Mobile Monday aastakonverentsil Global Summiti 2010, millega tähistati Soomest alguse saanud liikumise kümnendat sünnipäeva.

Kokku osales ligi 500 mobiilivaldkonna spetsialisti ja huvilist. MobileMonday Global Summiti 2010 korraldaja Priit Salumaa hinnangul võivad Eesti ja Tallinn oma m-lahenduste üle uhked olla. „Me ei aimagi, kui kaugel ees on Eesti e-lahendused paljudest arenenud riikidest.”

40% väljast

Gartneri värske uuring märgib ära ettevõtete suurenenud soovi teenused oma ettevõttest välja viia ehk outsource’ida. Ligi 40 protsenti ettevõtetest plaanib suurendada kulutusi väljast sisseostetavate IT-teenuste peale. Samas leidub ka 24 protsenti ettevõtetest, kes pigem vähendavad kulutusi teenusepakkujatele. Uuring viidi läbi Euroopa ettevõtetes. Teenused, millele rohkem kulutada plaanitakse, on tarkvara kui teenus, pilveteenused ja infrastruktuur.

Microsoft suunab kon IT Kolledž hakkab õpetama küberkaitsespetsialiste IT Kolledžis saab esimest korda Eestis õppida rakenduslikku küberkaitset kohalike omavalitsuste ja ärisektori IT-süsteemide administraatoritele. Moodul on mõeldud edasijõudnutele (II ja III aasta üliõpilastele) ning administreerimise kogemusega täiendõppuritele. Registreeruda saab novembris alustavatesse gruppidesse.

Uus Swedbank veebis äri ja eraisiku jaoks ühes kohas Alates oktoobrist on Swedbank ühendanud äri- ja erakliendi internetipangad ning enam pole vaja era- ja äriasju ajada erinevates keskkondades. Mõlemad kasutajaliidesed on ühesugused ja sisenemiseks piisab ühest sisselogimisest. Uus veeb on valmis ka euro tulekuks.

Septembris Eestit külastanud Microsofti Kesk- ja Ida-Euroopa veebiäride juht Tomáš Koška rääkis Microsofti plaanidest veebipõhise tarkvara alal.

Hotmaili veebimeiliteenuse kasutajaid ootab lähemas tulevikus suurem integreeritus kiirsõnumivahetusega, mugavam ja kiirem rämpspostitõrje, otseselt kirjade jaoks piiramata postkasti suurus (kirjade kaasaannetele jäävad aga endiselt limiidid, et vältida e-postisüsteemi väärkasutust).

Piltide saatmiseks saab näiteks kasutada 25 GB võrguruumi, mis hoiab pilte ülal teatud aja (ise saab määrata pikkuse). Otse Hotmailis saab võimalikuks Youtube’i videoid vaadata (selles võis märgata ka Google’i poolt müüdud reklaami). Hotmaili veebiküljel on aga endiselt suur reklaamiriba, samuti veebipõhise MSNi akna all. Eestis on Tomáš Koška sõnul pool miljonit MSNi/Hotmaili kasutajat ehk rohkem kui näiteks Facebookil.

Hotmaili veebiversioon saab kunagi ka mitme konto toe, lubas Koška.

MSN ja Facebook käsikäes MSNis saab jagada pilte sõpradega vaatamiseks, programm ühendab akna küljele piltide näitaja, pilte võib sealt jagada lisaks lokaalsele arvutile ka Facebookist või lausa otsinguga netist. Kui tahad, siis pildi laadimisel MSNist võib selle kohe ka Facebooki edastada. MSNi tuge saab lisada veebilehtedele, ka firmade partneritena

10 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

näiteks suhelda MSNis kasutajatoega.

MSNile soovitatakse lisaks kõrgele külgriba vaatele spetsiaalset täisakna vaadet, kus lisanduvad erinevad teemad ja valikud. Failide hoidmiseks jätkab 25 GB mahuga SkyDrive, mis integreerub nüüd põhjalikumalt Live’i teenustega, seda ei pea enam eraldi lisaks otsima. Live’i teenuste hulka kuulub näiteks ka Office’i failide otse veebis vaatamine ja redigeerimine analoogselt Google Docsiga.

Seda saab teha ka mitmekesi korraga.

Windows Live Photo Gallery võimaldab nägusid vahetada – valitud kõrvale vaatava lapsenäo saab vahetada teiselt pildilt otse vaatava vastu ehk tavakasutaja võib teha märkamatut fotomontaaži. Veidi jupsis juustega selektsioon, see ei olnud siiski päris täiuslik. Kui oled sama inimest viis-kuus korda tag’inud ehk märgistanud pildil, siis hakkab tarkvara inimest piisavalt ära tundma, et ka teis-

Eestis on pool miljonit MSNi/ Hotmaili kasutajat ehk rohkem kui Facebookil.»

Baltimaade sumorobotite karikavõistluse Tallinna sügisese etapi võitsid Leedu robotiehitajad Tallinna Tehnikaülikoolis toimus Baltimaade sumorobotite karikavõistluse Baltic Robot Sumo Tallinn 2010 Autumn Cup, mille võitis kõikides kategooriates Leedu võistkond Rodman Robotics. Eestlastest saavutas TTÜ Robotiklubi minisumo kategoorias teise koha. Üritusest võttis osa kokku 38 robotit neljast riigist (Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia). Võisteldi mitmes klassis: Roomba ehk klassikaliste iRoboti valmistatud robottolmuimejate modifikatsioonis ning kuni kolmekilosed teravate rauast sahkadega sumorobotid. Võitja pidi vastase ringist välja rammima maksimaalselt kolme minuti jooksul.

15 000 korterit said valguskaabli Elion viis septembris 3200 korterisse valguskaabli kiire andmeside jaoks. 41 Tallinna ja Tartu korter­ elamut saavad hakata kasutama esialgu kuni 100 Mbit/s kiirusega internetti, hiljem on võimalikud veelgi suuremad kiirused. Aprillist on valguskaabli saanud nüüdseks kokku 15 000 korterit.

FOTO: MADIS VESKIMEISTER

ntoritarkvara veebi

tel piltidel automaatselt märgistada.

Pidavat toimima kiirelt.

Google Picasa sarnane võimalus on veel üsna aeglane.

Iluspoiss saab pärisnime Windows Live Sync muutub tulevikus Windows Live Meshiks – seda juriidilistel põhjustel ja uus asi pole enam ka ainult lihtsa sünkroniseerimise tööriist. Mesh võimaldab sünkroni-

seerida Internet Exploreri ajalood, salvestatud vormiinfo, paroolid, toimib MS Office’i jaoks samuti. Lisanduvad sünkroniseeruvad template’id, allkirjad jm. www.windowslivepreview.com lehel näitab Microsoft oma plaane juba põhjalikumalt. Muuseas tekib Hotmailile/MSNile võimalus konto nime muuta. See on kasulik nime muutudes, nt abielludes, aga ka nooruses

tehtud kontode asjalikumaks ümber nimetamisel (kasutaja „iluspoiss” saab lõpuks pärisnime). Windows XP ei hakka enam toetama uuemaid MSNe, need vajavat Windows Vista uuemaid täienduspakke (SP2) ja Windows 7 võimalusi. Macile on tulemas uus MSN ja hiljem Office 2011 koos üle aastate uue Maci Outlookiga kuskil novembris.

MADIS VESKIMEISTER

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 11

uudised

EMHI seirevõrk automaatseks EMHI asendas rannikumere seirevõrgu käsitsi mõõtmised tänapäevase automaatse seiretehnoloogiaga.

Eesti rannikumere territoriaalvete kohta käivate mereilmateadete ja tormihoiatuste koostamiseks on vajalikud piisava ajalise ja ruumilise tihedusega andmed, mida on lihtsam koguda automaatsete mõõteseadmete abil kui käsitsi.

EMHI kodulehe kaudu saab näiteks jälgida meretaseme tõusu.

.ee domeen alla tunniga Eesti Interneti Sihtasutus teatas, et .ee domeeni saab nüüd kiiremini, sest alustatakse juurnimeserveri tsoonifaili igatunnist genereerimist, mis võimaldab .ee domeeni kasutusele võtta ligi tunni jooksul pärast registri­ pidaja avaldust.

Kalender

arvutima ailm

14.10 Üks turvaline päev

Veel võimsam, ro

Santa Monica Networks ja nende partnerid tutvustavad Security Day 2010 konverentsil seda, mis enamikku ettevõtetest alati huvitab – kuidas tagada IT-turvalisus ja kuidas võrguturvalisus lähiajal edasi areneb.

28.-29.10 Teadusmeedia konverents

Kolmandal teadusmeedia konverentsil keskendutakse kolmele põhiküsimusele: kuidas jagada teadusrikkust enamate inimeste, eriti noortega; kuidas suurendada teaduse atraktiivsust; kuidas tagada teaduskajastuse hea kvaliteet? Tutvustatakse lahendusi, esitletakse edulugusid ning antakse üle Eesti teaduse populariseerimise auhinnad.

3.11 Sajandivanune Hitachi Raske uskuda, et mõni IT-firma on juba saja-aastane. Hitachi seda on ja tähistab hüperjuubelit Hitachi Information Forumiga üle maailma. Meile lähimatest kohtadest toimub see Kopenhagenis, Helsingis ja Stockholmis. Hitachi Data Systemsi konverentsil räägitakse, nagu ikka, virtualiseerimisest ja uusimatest salvestuslahendustest, aga visatakse pilk ka saja aasta taha.

12 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

1

Facebookile oma serverikeskus

Datacenterknowledge. com-i andmetel kulutab Facebook praegu serverirendile ligi 50 miljonit dollarit aastas, võrreldes 20 miljoniga 2009. aasta mais on kasv olnud meeletu.

Poole miljardi kasutaja sotsiaalvõrgu majutamiseks on haaratud aina uusi serverikeskuseid Virginias ja Californias.

Selliste mahtude juures on juba mõistlik ehitada juurde ka oma serverikompleks ning seda Facebook plaanibki. Koht on välja valitud: Prineville Oregoni osariigis USAs.

2

Nokia kõige rohelisem

Nokia kuulutati maailma keskkonnasõbralikuimaks tehnoloogiaettevõtteks Dow Jonesi 2009.-2010. aasta raporti järgi, kus soomlaste firma saavutas jätkusuutlike tehnoloogiaettevõtete pingereas teist aastat järjest kõrgeima koha.

RIA korraldas vaba tarkvara päeva Riik hoiaks kokku miljoneid, kui läheks üle vabale tarkvarale, on vaba tarkvara pooldajad pidevalt rääkinud.

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus korraldas päeva, kus see kõik lahti räägiti.

Margus Püüa majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist tõdes, et

vaba tarkvara osa on tõusnud juba 30 protsendini ja selle eelis on, nii paradoksaalne kui see ka ei tundu, turvalisus. Õppejõud Tanel Tammet lisas, et vabal tarkvaral on suurem tõenäosus järglasi saada, sest seda saab igaüks arendada ja oma osa kommuunile tagasi anda.

ARVUTIMAAILM

ohelisem ja kiirem elu

5

HP soosib e-posti ja veebi teel printimist

4 3

CeBIT keskendub pilvedele

Hannoveris peetava igaaastase IT-teemalise messi CeBIT 2011. aasta Global Conferences avakõnede peateemaks valiti „Elu ja töö koos pilvega”. Pilve all peetakse silmas pilveteenuseid, mis on viimase aja IT-teenuste moesõna.

Pilveteenused on järgmise aasta lõpuks enamikesse IT-sektoritesse jõudnud, ennustavad CeBITi korraldajad ja sellest ei saa rääkimata jätta. Meie mobiilid on pilvedes, laua- ja sülearvutitest rääkimata. Firmad panevad oma äri-info ka pilve, et oleks odavam ja töökindlam.

Mobiilidele ka kaks tuuma

Suure ekraaniga nutitelefonid vajavad aina võimsamaid protsessoreid.

Lõuna-Korea mobiilitootja LG Electronics teatas, et oktoobrist leiab nende Optimus-sarja telefonidest NVIDIA Tegra 2 protsessori, mis on kahetuumaline ja täis-HD graafikavõimekusega. NVIDIA Tegra 2 on esimene kahetuumaline mobiilseadme protsessor, millel on NVIDIA GeForce graafikaprotsessor ja HD videoprotsessor. Kahe 1 GHz protsessorituumaga on mobiil kaks korda kiirem.

Selleks, et midagi printerite juures värskeneks, üritatakse muuta meie trükkimisharjumusi. HP tahab väljatrükkimise muuta võimalikult lihtsaks e-postiga: prinditav asi tuleb saata meiliga printerile. Siis pole enam oluline, kus väljatrükkija asub ja mis seadmest ta trükib (e-kirja oskab ka mobiil või teler saata). Vaja on teada vaid printeri e-posti aadressi. Veebipõhise printimise lahendusega seadmed võtavad printimistööd vastu veebist või e-kirjaga ja HP filtreerib serveris ära ka saabunud rämpsposti.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 13

uudised u us ja va nad

Skype tuli Androidi tagasi Mõni kuu tagasi kadus Skype Androidist ning oli vaid Symbiani ja iPhone’i mobiiliplatvormides kättesaadav. Oktoober tõi muudatuse – Skype on tagasi, ja mitte Lite-versioonina, vaid täisverelise mobiilikliendina.

Skype for Android

Skype for Symbian

Skype for iPhone

Hind

tasuta

tasuta

tasuta

Platvorm

Alates Android 2.1st

Symbian (versioon oleneb seadmest)

iOS4 ja vanemad

Paari lausega

Tarvitab palju akut. SMSi ja videot pole, aga kõne on WiFi võrgus hea (3Gga halvem).

Hästi integreeritud Symbiani kontaktihaldusega.

Osad telefonid aga ei toeta (VoIPi ja Skype’i).

Kõige võimalusterohkem Skype’i mobiiliklient.

Väga hea helikvaliteet, tarbib rohkelt akut.

AMi hinnang

Esimese pärisverisooni kohta üllatavalt hea.

Alates Symbian 3st tundub Skype töötavat üsna probleemivabalt.

Uus Skype töötab hästi ka üle 3G, puudu on veel videokõned.

Ümberilmareis sööstis raketina Sajandi reklaam, ütlevad ühed. Keskeakriisist vabanemise parim näide, arvavad teised.

Igatahes on ümberilmareis tähelepanu fookuses ja seda fännab üleöö 14 029 inimest.

Miks aga Matvere ja Tätte ümbeilmareisi fännileht tippu nii äkki sööstis, see jääb sotsiaalmeedia teo-

Facebooki pingerida

reetikutele tulevikus uurida. Esialgu vaikselt tiksunud leht ummistati pärast katamaraan Nordea teeleminekut Piritalt, eks siin aitas veidi kaasa ka massiline massimeediakaja. Igatahes pärituult neile purjedesse ja Facebooki edetabelis toimunud seisakusse lõi see leht kerged lained sisse.

ARVUTIMAAILM

14 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea.

1.

Estravel

23 334

+3241

2.

Forum Cinemas Kinoklubi

22 957

+1428

+16,1% +6,6%

3.

Cherry.ee

18 141

+2498

+16,0%

4.

SkyPlus

17 158

+1503

+9,6%

5.

Postimees

14 879

+3483

+30,6%

6.

Matvere ja Tättega ümber ilma

14 029

uus

uus

7.

A. Le Coq

13 638

+340

+2,6%

8.

Kingakaubamaja.ee

13 457

+703

+5,5%

9.

Solaris Kino

11 602

+386

+3,4%

10.

Rimi Eesti

11 376

+1969

+20,9%

am 10 a a s tat taga si

Ümber ilma

Ericsson Eesti valiti aasta ettevõtteks

Kool ja töö – lahutamatud

„Marko Matvere ja Jaan Tättega ümber ilma” paisus pärast otste andmist Pirita sadamas suureks ka sotsiaalmeedias. Lisaks Facebookile saab katamaraani ümbermaailmareisi jälgida ka Marinetraffic.com lehelt (AIS info põhjal) ja Navireci jälgimisveebist.

Otsus esimeste m-­ valimiste jaoks tehtud Selleks, et m-valimistel osaleda, on vaja mobiilset isikutunnistust. Valitsus kiitis heaks investeeringud m-ID taotlemiseks ja väljastamiseks tehnilise lahenduse loomise projektile.

Hiljemalt 2011. a I kvartalis alustatakse ühe digitaalse isikutunnistuse

liigina m-ID sertifikaatide väljaandmist politsei- ja piirivalveameti poolt. 2007. aastast on m-IDga saanud kasutada samu teenuseid, mis ID-kaardiga, kuid mitte osaleda e-valimistel, kus tuli kasutada ID-kaarti või passi. Järgmistel valimistel saab aga ennast autentida ka m-IDga. ARVUTIMAAILM

Ka kümme aastat tagasi avastasid tudengid end keset oktoobrit valiku eest – ained on valitud, õppetöö vaikselt käib, aga raha oleks ka vaja. Kas minna tööle?

Kuhu? Kes tahab osalise tööajaga tudengit? Tahab küll. Ei ole midagi viimase dekaadi jooksul muutunud, ka 2000. aastal otsiti tikutulega häid IT-spetsialiste ja tõmmati ärksamaid tudengeid juba teiselt kursuselt firmade juhatustesse.

Terabait juba tuttav Me võime küll muiata 2000. aasta kõvaketaste mahu ja hinna üle, kuid oktoobris kümme aastat tagasi kirjutati ka terabaidist kui käegakatsutavast suurusest. Nimelt oli turule tulemas praeguseks kadunud ettevõte Constellation 3D. Nagu me nüüd teame, läks paljulubava fluorestsent-tehnoloogiaga kolmemõõtmeliste optiliste ketaste väljamõtleja aasta pärast pankrotti, firma patendid omandas D Data Inc, hakates tootma Digital Multi-Layered Diske ehk DMDsid. Terabaidi asemel suudavad need läbipaistvad kettad praegu mahutada mitmekihiliselt kuni 30 GB andmeid ja pole veel saavutanud läbimurret massidesse oma kalli hinna tõttu.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt väljaantav ettevõtluse auhind 2010 läks seekord Ericsson Eestile. Auhinnale kallutas see, et Ericsson Eesti võttis Tallinnas üle Elcoteqi tehase tootmise, mis säilitas suure hulga töökohti. Lisaks tõi Ericsson Eestisse uue põlvkonna LTE tugijaamade tootmise, mis toob ühe töötaja kohta väga suurt lisandväärtust.

Plaanis on hakata välja laskma üks tugijaam iga viie minuti tagant.

Bravocomi kliendid Elisasse Novembrist hakkab virtuaaloperaator Bravocomi era- ja ärikliente teenindama Elisa Eesti AS, mille võrku Bravocom ka seni kasutas. Bravocomi kaubamärgi omanik Progroup Holding hakkab tegelema muude äridega.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 15

fookus

Paljud geniaalsete idedega start-up’id saavad alguse väikestest asjadest ja juhuslikest tutvumistest. Meie nimekirjast mitu on välja kasvanud Garage48 üritusest. Foto: Kalev Lilleorg 16 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

10 000 kasutajat

Erply juht Kristjan Hiiemaa peab järgmist 12 kuud firma jaoks edukaks siis, kui nad on oma majandustarkvarale saanud USA turult 10 000 uut kasutajat

Nende käes on meie suur võimalus Homsed Facebookid on täna pisikesed üksiküritajad ehk start-up-firmad, nagu neid tuntakse. Käesolev Arvutimaailm toob teieni valiku Eesti paljulubavamatest IT-ala pisifirmadest, kes tahavad homme maailma vallutada.

Erply Ltd HENRIK ROONEMAA henrik@digi.ee

Kõik oleme kuulnud lugusid sellest, kuidas Apple ja Hewlett Packard alustasid California garaažides ning praegu 500 miljoni kasutajaga Facrebook kasvas välja tudengite hobiprojektist.

Tegelikult pole vaja edukate startup-firmade otsimisel üldse nii kaugele minna. Ka Skype ju kasvas mõnes mõttes välja Kazaast ja Kazaa oli mõne nutika programmeerija hobiprojekt.

Valisime siia ajakirjanumbrisse välja Eesti hetke kõige huvitavamad startup-firmad ja lasime neil kõigil end tutvustada. Kindlasti on siin valikus tuleviku suuri edulugusid, me lihtsalt hetkel ei tea veel, millised nad on. Palume juba ette vabandust, kui oleme mõne väga paljulubava projekti ära unustanud ja ühtlasi tunnistame, et mõne nimekirjas olnud ettevõtmisega ei saanud me paraku ajakirja trükkimineku ajaks ühendust.

Loodame sellest muide teha igaaastase sündmuse, et me kord igal sügisel võtaks ette samasuguse nimekirja koostamise töö.

Firmade küsitlemisel olid abiks Erik Aru ja Martin Mets

Veebiaadress: www.erply.com Asutatud: 2009 Võtmeisikud: Kristjan Hiiemaa, Martti Paju Tegevusala: arendame ja müüme netipõhist äritarkvara, mis asendab senist mitte netipõhist majandustarkvara ja on soodsam, parem, mugavam, lihtsam jne. Asendame kogu seni kasutuses oleva funktsionaalsuse ja pakume seda kõike netipõhiselt.

Konkurentsieelis: toote loomisesse on läinud tohutult töötunde, oleme saavutanud netipõhise tarkvarana sama funktsionaalsuse kui suvaline muu mitte-internetipõhine majandustarkvara pakett. Kõik tehingud on näha reaalajas, iga bitt ja bait logitakse reaalajas. Iga müügitehing Saarest Sõrveni on omanikule kohe hetkega näha.

Kuidas loodi: firma tekkis läbi klientide soovi saada hea hinna ja funktsionaalsusega tarkvara.

Kliendid käisid nii kaua peale, kuni me oma

ideed tooteks tegime. Lõime enne ka infosüsteeme, aga need olid kliendikohased. Selgus, et on olemas reaalne vajadus standardse äritarkvara järele.

Asukoht: arendus Tallinnas, peakontor Londonis, olemas ka kontor San Franciscos ja Saksamaal Münchenis. Järgmine vallutus on New York.

Töötajate arv: 25 Käive: 2010. aasta eesmärk 1 miljon eurot Investor: Index Ventures, Red Point Ventures Rahateenimismudel: kliendid maksavad, tellimispõhine Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: inimressurss, oleks vaja palju häid inimesi juurde, raske on leida, isegi globaalselt turult Lähema 12 kuu plaanid: USA turult 10 000 klienti saada

erply suurimaks takistuseks arenemisel on inimeste puudus.»

Kratid Veebiaadress: www.kratid.com Asutatud: 2010 Kes on firma taga: Mihkel Ronk, Martin Kapp, Eero Koplimets, Margot Müürsepp Millega tegeleb: võimaldab luua virtuaalse eluka ehk Krati ning tulevikus on võimalik ka enda loodud loomakest netist tellida. Idee on ka selle kõrvale luua sotsiaalne, hariva suunitlusega mängukeskkond.

Konkurentsieelis: sellist võimalust pole varem olnud, enda loodud loomaga kaasneb hoopis teistsugune emotsioon kui poest ostetuga Kuidas loodi: idee tekkis start-up’ide loomise ürituse Garage48 tarbeks, seal sai ka tulevane

meeskond kokku Asukoht: Tallinn Töötajate arv: 4 Käive: ei ole Investor: ei ole ja praegu ei otsi Rahateenimismudel: veebist Krati tellimine, hiljem ka premium-sisuga mängukeskkond Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: liiga vähe aega Lähema 12 kuu plaanid: lähitulevikus on plaan krattide tootmise ja tellimise süsteem käima saada ning mängukeskkonnale elu sisse puhuda

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 17

fookus Yoga OÜ Veebiaadress: www.yogasystems.com Asutatud: 2008 Võtmeisikud: Raivo Raestik, Priit Vimberg Tegevusala: energiasääst, mugavus ja turvalisus hoonetes läbi tehnoloogia, mis tuleb neisse paigaldada. Eesmärk on hoida energiakulu hoonetes madalamal, võites juurde mugavust ja turvalisust.

Konkurentsieelis: teeme seda lahendust uutel seni maailmas mitte rakendatud tehnoloogiatel. Siiani on hoone automaatikale lähenetud traditsiooniliselt, avatud standarditega. See seab oma piirid. Kasutame tänapäevaseid tehnoloogiaid ja tagame süsteemi teenuste lisamise võimaluse, näiteks saame rääkida smart grid’i võimekusest jne.

Kuidas loodi: Priit Vimberg tahtis 2000. aastal oma kohviautomaadile panna SMS-kontrollerit, et kohvi eest saaks maksta ka lühisõnumiga.

Raivo Raestik töötas samal ajal EMTs, nad said tuttavaks, hakkasid ideed edasi arendama, jõudsid selleni, et iga seadet peab olema võimalik igal hetkel juhtida ja hallata läbi

paljude kanalite. Energiasäästu idee tekkis 2005. aastal, kui nägid, et väga palju raisatakse energiat. Võeti eesmärk, et hoone automaatika ja nõrkvooluseadmed peavad toimima ühtselt, et saavutada hea tulemus.

Asukoht: peakontor Tallinnas, tütarettevõtted Araabias, Indias ja USAs Töötajate arv: 16 Käive: 1 miljon eurot, lähieesmärk 3 miljonit eurot Investor: Juhan Kolk ja Urmas Past, käivad läbirääkimised uue investeeringu kaasamiseks, konkreetne uus investor olemas Rahateenimismudel: käivad olulised läbirääkimised telekomide ehk strateegiliste partneritega Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: uue investeeringu kaasamine Lähema 12 kuu plaanid: sõlmida telekomidega siduvad lepingud ja jõuda telekomi kaudu massturule tootega, mis võimaldab klientidel laiendada oma süsteemi

yoga kavatseb käibe lähemal ajal kolmekordseks kasvatada.»

SelfDiagnostics Veebiaadress: www.selfdiagnostics.eu Asutatud: 2008 Võtmeisikud: Marko Lehes, Indrek Tulp, Ülo Langel Tegevusala: geenitehnoloogia, meditsiiniplatvormi arendamine, mis võimaldab fikseerida inimkeha vedelikus haigustekitaja. Oluline on selle juures võimalus, nagu firma nimigi ütleb, seda kodus ise testida, näiteks avastada suguhaigusi.

Konkurentsieelis: suguhaiguste kiirtestide järele on suur nõudlus, mida pole siiani suudetud lahendada Kuidas loodi: omapärast lugu firma asutamise taga ei ole, SelfDiagnostics tekkis eelkõige tänu turunõudlusele, sest tänapäevase tehnika

areng võimaldab teha seda, mida varem polnud võimalik Asukoht: Tartu Töötajate arv: 4 Käive: netokäive puudub, kolme aastaga on investeeritud 15 miljonit Investor: erainvestorid Rahateenimismudel: raha hakkab projekt tagasi tooma alles siis, kui platvorm on valmis ja seda alles vähemalt paari aasta pärast Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: tehnilise platvormi valmisolek nõuab hulga eksperimentide tegemist, samuti raha Lähema 12 kuu plaanid: arendada platvormi edasi, kaasata uusi investoreid

Yrgel Veebiaadress: www.yrgel.com Asutatud: 2010 Võtmeisikud: Henri Hallik, Lauri Soosaar, Jörgen Ader, Indrek Ritso, Ander Avila Tegevusala: Androidi ja iPhone’i mobiilimängude valmistamine Konkurentsieelis: sellise mängu valmistamine, mis siiani on olnud laiale kasutajaskonnale mobiilsel platvormil kättesaamatu Kuidas loodi: programmeerimisvõistlusel (Ericsson „Code for Cashil” jõuti 120 osalenud meeskonna seas 14 parima hulka) hästi esinenud sõprusgrupp otsustas pärast paari võistlust

ja mängu prototüübi valmistamist firma luua Asukoht: Tallinn Töötajate arv: 5 Käive: puudub Investor: ei ole Rahateenimismudel: arendatav mäng on küll tasuta, kuid sellele on võimalik osta kõiksugu premium-sisu Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: ühtegi probleemi pole, arendus käib, läheb ainult veel natukene aega Lähema 12 kuu plaanid: mäng valmis saada ja suur hulk kasutajaid koguda

18 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Cleveron OÜ Veebiaadress: www.cleveron.eu Asutatud: 2007 Võtmeisikud: Arno Kütt, Peep Kuld, Indrek Oolup Tegevusala: iseteeninduslike pakiautomaatide tehnoloogia arendamine, tootmine, müük. (Eestis toimiv SmartPosti teenuse võrk on Cleveroni toode.)

Konkurentsieelis: kasutab tehnoloogiat ja internetti muutes pakkide saatmise automaatseks ja iseteeninduslikuks, sellega tõuseb teenuse kvaliteet ja langeb hind võrreldes tavapostkontorite või kulleritega Kuidas loodi: initsiatiiv tuli postimüügifirmadelt, kes tahtsid saada paremat teenust.

Pakuti välja, et me ostaks Austriast olemasolevad seadmed. Leidsime, et suudame sellise asja ise välja odavama ja paremana ning tegime seda.

Asukoht: Eesti, tulemas on Soome, Venemaa, Läti, Leedu ja veel riike, millest on vara rääkida Töötajate arv: 20 Investor: arengufond, Eesti kaasinvestorid Rahateenimismudel: arendame ja toodame oma toodet odavamalt kui maha müüme Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: pigem on seis, kus peame organisatsiooni kiirele arengule järele aitama Plaanid lähemaks 12 kuuks: peamine on oma saadud tellimused edukalt ära täita, mis loob aluse uuteks, oluliselt suuremateks tellimusteks

Yoga kasvas välja Priit Vimbergi soovist ühendada SMS-maksed ja kohviautomaadid.

Foto: kalev lilleorg

Defendec Veebiaadress: www.defendec.com Asutatud: 2006 Võtmeisikud: Jaanus Tamm, Tauri Tuubel, Jürgo Preden Tegevusala: raadiosensorvõrkude arendamine ja müük Konkurentsieelis: juhtmeta patareitoitel (peavad vastu üle 400 päeva) jälgimisseadmed on hea nišitoode kaugel asuvate piirkondade ja objektide jälgimiseks, teenus on mõeldud üksnes äriklientidele Kuidas loodi: firma kasvas välja koostööprojektist Maanteeametiga seoses maanteede jälgimisega. Selgus aga, et vajadus erinevate

kaugelasetsevate piirkondade jälgimiseks on palju suurem.

Asukoht: Tallinnas, aga kontor on ka Helsingis Töötajate arv: 15 Käive: ei tea Investor: WNB Rahateenimismudel: raadiosensorvõrkude müük Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: otseselt takistusi pole, ehk üksnes praegune majandusolukord Lähema 12 kuu plaanid: laieneda, uusi turge vallutada

Sportlyzer Veebiaadress: http://sportlyzer.com Asutatud: 2009 Võtmeisik: Tõnis Saag Töötajaid: 5 (+ 6 nõustajat) Tegevusala: treeningpäevikuga sotsiaalvõrgustik, kus virtuaalne treener koostab personaalse treeningplaani ja kohendab seda jooksvalt.

Kaasnevad jooksvad selgitused, kas vorm läheb üles või alla, ega treenija üle ei pinguta, kuidas treeningplaani muuta tuleks, kui üks trenn vahele jääb jne. Süsteem analüüsib kasutaja käitumist ja aitab erinevate vahenditega tõsta treeningumotivatsiooni. Automaatne nõustamisprogramm pakub sisuliselt personaaltreeneri teenust, aga kümneid kordi odavamalt.

Konkurentsieelis: treeningupäeviku pidamise ja selle sõpradega jagamise võimalusi pakub internet hulgaliselt. Sääraseid veebilehekülgi, mis pakuks interaktiivset nõu nii treeningu kui ka motivatsiooni vallas aga ei ole.

Kuidas loodi: Saagil on 14 aastat treeneri ja 8 aastat tippspordi kogemust. Tema kogemused on näidanud, et treeningplaani koostamine on töömahukas ja see vajab ikkagi hiljem pidevat kohandamist. Et treeningute mõju kohta järeldusi teha, on vaja pidada treeningpäevikut.

Ilma pädeva analüüsita on viimane aga kasutu andmete kogum. Kõik see võtab treeneril palju aega ja sellest ka personaalse nõustamise kõrge hind. Nähes, et inimesed soovivad nõustamist, kuid ei saa seda endale lubada, tekkis soov see probleem tarkvara abil lahendada.

Asukoht: Tartu Töötajate arv: 5 Investorid: Eesti Arengufond, Rein Lemberpuu Rahateenimismudel: treeningupäeviku ja sotsiaalvõrgustiku kasutamine on tasuta, nõustamise eest tuleb maksta väike summa kuus.

Kui kasutajaskond mingis piirkonnas piisavalt suureks kasvab, võib mõtlema hakata sealsele reklaamimüügile.

Käive: tuleb järgmisel aastal Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: ühest küljest aeg, mida alati vähe.

Teisalt – Eesti turundajate vähene edukogemus välisturgudel (esmajoones sihib ettevõte ingliskeelseid turge) ja sealsete turundusproffide kõrged palgad.

Lähema 12 kuu plaanid: teenus kiiresti käima saada, läbi viia saja osavõtjaga rakendusuuring, ületada sihtturgudel kriitiline kasutajate hulk ja saavutada kiirelt kasvav käive

Talentag ja Emply

Jüri Kaljundi koos sõpradega arendab Emplyt ja Talentagi.

Veebiaadress: talentag.com, emp.ly Asutatud: 2010 Võtmeisikud: Jüri Kaljundi, Andrus Purde, Janek Hiis, Veli-Johan Veromann Tegevusalad: Talentag võimaldab inimestel küsimuste-vastuste, märkide ja hääletustega mõista, kuidas näevad neid nende sõbrad ja kaastöötajad. Talentag on sotsiaalne andmebaas inimestest ja nende sõbrahinnangutest.

Emply on firmadele suunatud töökuulutuste sotsiaalvõrkudes jagamise teenus. Igale tööpakkumisele saab lisada auhinna, mis kutsub inimesi seda edasi jagama.

Konkurentsieelis: Talentagi osas pole praegu head ja kiirelt kasutatavat lahendust, millega ükskõik meist näeks, mida sõbrad ja tuttavad meist arvavad. Emply kasutab ära sotsiaalvõrkude uued võimalused uue aja personaliotsinguks.

Kuidas loodi: kaks asutajat (Jüri ja Janek) on personaliotsingu ja kandidaatide andmebaasidega tegelenud juba üle kümne aasta. Tänavu kevadel sai tiimi osanike ja kaasasutajatena kaasatud Andrus ja Veli.

Asukoht: nii Tartus, Tallinnas kui ka osa ajast San Franciscos Töötajate arv: neli kaasasutajat Investorid: kaasasutajate finantseeritud Rahateenimismudel: kõik töötajate leidmisega seonduvad personaliteenused Käive: puudub Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: vitaalne kasv Lähema 12 kuu plaanid: kaasata investoreid, aktiivne turundustöö Räniorus ja maailmas, jätkuv klientidest lähtuv tootearendus

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 19

fookus GrabCAD Veebiaadress: www.grabcad.com Asutatud: 2009, osaühing registreeriti 2010 Võtmeisikud: Hardi Meybaum, Indrek Narusk Tegevusala: CAD-jooniste failide raamatukogu ja inseneride suhtlusvõrgustik. Eesmärgiks panna insenerid omavahel suhtlema, praegu selleks head võrgustikku ei ole Konkurentsieelis: senised CAD-failide raamatukogud keskenduvad standarddetailidele, GrabCAD aga kasutaja enda loodud failidele.

Samuti ei keskendu GrabCAD vaid ühe CADtarkvara failidele.

Kuidas loodi: mõlemad asutajad on insenerid Asukoht: Tallinn

Töötajate arv: 4 Investorid: asutajad, Eesti Arengufond, Motors24.ee omanik ja telekommunikatsioonitehnoloogia ettevõte Astrec Balti Rahateenimismudel: failiraamatukogu on tasuta. Kui tekib kriitiline hulk kasutajaid, saab firma hakata end müüma kui maailma suurimat inseneribürood, võttes tellimustelt väikese protsendi.

Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: vaja suuremat arendusmeeskonda.

Ideid on väga palju, aega aga piiratud hulk.

Lähema 12 kuu plaanid: saada palju kasutajaid ja CAD-faile

ZeroTurnaround Veebiaadress: www.zeroturnaround.com Asutatud: 2007 Võtmeisikud: Jevgeni Kabanov, Toomas Römer Tegevusala: programm JRebel, mis muudab Java-programmeerija töö tõhusamaks Konkurentsieelis: kõikvõimalikke produktiivsustööriistu on palju, kuid selles konkreetses nišis konkurente ei ole Kuidas loodi: kasvas välja Webmediast. Prototüüp valmis 2007. aastal kahe nädalaga.

Asukoht: Tartu Töötajate arv: 13 Rahateenimismudel: aastaste litsentside

müük ettevõtetele Käive: tänavu 10 miljoni krooni ringis Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: kuidas leida inimesi, et firma saaks kasvada. Kui ettevõttes töötab kaheksa magistrikraadiga inimest, kellest neli õpib doktorantuuris, on küsimus ka selles, kuidas neid motiveerida ja töö nende jaoks endiselt huvitav hoida.

Lähema 12 kuu plaanid: tuua välja uus toode nimega LiveRebel, mis praegu testimisel klientide juures, lisaks müüa võimalikult palju toodet

utopia revolution tahab teha parema mängu kui mafia wars.»

Utopia Revolution Veebiaadress: www.utopia-revolution.com Asutatud: 2010 Võtmeisikud: Siim Puskai, Rait Ojasaar, Ürjo Ojasaar Tegevusala: veebipõhiste strateegiamängude arendamine Konkurentsieelis: nn free to win loogika. Tänastes mängudes on free to play, aga edu ilma raha kulutamata ei saa. Meie ehitame mänge, mis teenivad raha teistmoodi, aga võimaldavad siiski mängida, sa ei osta end tabeli tippu, vaid ikkagi mängid. Lisateenuseid on võimalik osta, aga see ei tähenda, et sa saaksid rahaga olulise eelise. Teiseks me teeme sotsiaalseid mänge selle sõna õiges mõttes, keskendume meeskond vs. meeskond mängudele, kus iga meeskonnaliige on reaalne inimene, mitte nagu näiteks Mafia Wars, kus sa pead rämpspostima sõpru, et järgmisele tasemele saada.

Kuidas loodi: Rait Ojasaar tegi esimese kõne Asukoht: Tallinn. Praegu valime uut holdingkompanii riiki. Vaatame Inglismaad ja USAd, et tulevikus raha kaasata. Eesti ei sobi selleks

väga hästi.

Töötajate arv: 1, ostame kogu arendustegevuse sisse, lisaks muu allhange Käive: praegu puudub Investor: asutajad panid ise raha, kasvutoetus EASist Rahateenimismudel: mängus hakkavad olema erinevat laadi teenused. Esimene on mugavusteenus ehk mängus on regulaarsed mängutegevuste haldamisülesanded, mida mängija peab tegema, väikese raha eest automatiseerime selle mängijale. Lisaks personaliseerivad virtuaalkaubad, teavitusteenused jne nagu SMS, kui keegi sind ründab. Sellisele mängule sobiks ka tellimismudel.

Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: teeme sellist asja esimest korda, palju õppimist, lihtsate asjadega läheb palju aega Lähema 12 kuu plaanid: aasta lõpus beeta avalikustada, järgmise suve alguseks tahaks saada paarkümmend tuhat mängijat ja jooksvad kulutused nulli. Lisaks alustame järgmisel aastal ilmselt ka ühe uue projektiga.

20 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Marius Arras juhib Eesti tuntuimat iPhone’idele ja iPadidele tarkvara arendavat firmat Indilo Wireless.

Foto: scanpix

Jevgeni Kabanovi juhitav ZeroTurnaround kasvas välja Webmediast ja on nüüd oma nišis maailma vallutamas.

Foto: STANISLAV MOšKOV

New Pipe Tehcnologies OÜ Veebiaadress: www.pipedrive.com Asutatud: 2010 Võtmeisikud: Urmas Purde, Timo Rein Tegevusala: firma arendab toodet nimega Pipedrive. See on veebipõhine müügijuhtimise tarkvara, mis keskendub kõige olulisemale – ehk müükide algatamisele ja lõpule viimisele. Tarkvara on loonud aktiivsed müügiinimesed enda ja teiste müügimeeste vajadustest lähtuvalt. Pipe­drive vastandub CRMidele, mis on mõeldud esmajoones kontaktihalduseks.

Konkurentsieelis: kui klassikalised CRMid (kontaktihaldussüsteemid) on müügimehe jaoks tihti liiga keerulised, staatilised ja aega nõudvad, siis (1) Pipedrive annab selgema ja lihtsama ülevaate töös olevates müükidest (2) Tarkvara näitab müügimehele tema eesmärke ja seda, kuidas ta tegelikult edeneb (3) ja et ta on ehitatud müügimehe tööloogikast lähtuvalt, siis kulub selle kasutamisel vähem aega.

Kuidas loodi: igapäevased aktiivse müügiga tegelevad asutajad tundsid pakilist vajadust luua lihtne ja kiire müügijuhtimise tarkvara. Koostöö muudes valdkondades tõi samamoodi mõtlevad inimesed kevadel ühte paati.

Asukoht: arendusmeeskond tegutseb Tallinnas, sihtturud on inglise keelt rääkivad turud Töötajate arv: 6 Käive: puudub Investor: Seed investeering Eesti investorilt Rahateenimismudel: teenus kasutamine on tasuline ehk subscription Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: kompromisside tegemine funktsionaalsuse ja kasutajalihtsuse vahel Lähema 12 kuu plaanid: toote lõpuni väljaarendamine ja avamine lähema paari kuu jooksul. Aktiivne müügitöö sihtturgudel.

GuardTime Veebiaadress: www.guardtime.com Asutatud: 2006 Võtmeisikud: asutajad Märt Saarepera ja Ahto Buldas, tegevjuht Mike Gault Tegevusalad: GuardTime pakub andmete ajatembeldamise teenust, mis võimaldab suvalisel ajahetkel tulevikus kontrollida ja tõestada, et esialgseid dokumente, logisid, faile või andmebaase pole muudetud ega võltsitud Konkurentsieelis: lihtsus. Teenuse kasutajal ei ole vaja muretseda eraldi riistvara ega tegeleda keerulise avaliku võtme (PKI) haldusega. Tehnoloogiline lahendus on väga skaleeruv, miljonite ajatemplite väljastamine tuhandete asemel ei tõsta omakulu ning teenuse kasutamise kulu klientidele on oluliselt odavam konkurentide omast. Samuti saab GuardTime’i teenust maailma eri osades äärmiselt lihtsasti käivitada.

Kuidas loodi: idee sai alguse Märt Saarepera ja Ahto Buldase krüptograafiaalastest teadus- ja uurimistöödest. Nende väljamõeldud lahendusele soovitati võtta patendid ning seejärel teadustöö äriplaaniks vormistada ning ettevõtte käima lükata.

Asukoht: peakorter on Singapuris, arendustiim Tallinnas. Äriarenduse ja müügiga tegelevad inimesed lisaks Tokyos ja Californias.

Töötajate arv: 15 Investor: Horizons Ventures Hongkongist, IDA Singapurist, ASI Eestist, lisaks paar väiksemat rahvusvahelist riskikapitalisti Rahateenimismudel: GuardTime pakub teenust ärisegmendi kliendile (finantsasutused, telekomiettevõtted, infohalduslahendused).

Lisaks on käivitamisel teenuse edasimüügi mudel.

Käive: ei avaldata Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: tehnoloogia pakendamine ning tootearendus, et esimestele innovaatoritele ja early adopter’itele lisaks oleks lahendus kergesti arusaadav ka lihtsalt äripoole inimestele, ning et arendatavad tooted kliendivajadust õigesti kataks.

Lähema 12 kuu plaanid: koostöö partneritega teenuse edasimüügimudeli arendamiseks.

Mõni suurem integratsiooniprojekt ning nende põhjal toodete arendus.

Fortumo Veebiaadress: www.fortumo.com Asutatud: 2007 Võtmeisikud: Martin Koppel, Rain Rannu Töötajaid: umbes 15 Tegevusala: Fortumo on avatud mobiilimakse platvorm. See lubab virtuaalsete kaupade pakkujatel, sotsiaalsetel võrgustikel, rakenduste arendajatel, ettevõtetel paremini maksustada oma kasutajaid. Fortumoga saab igaüks luua mobiilseid makseteenuseid kohe ja ilma käivitus- või igakuiste kuludeta.

Konkurentsieelised: puudub alustus- või kuutasu, kasutajad maksavad vaid oma tulu pealt.

Pidevalt laienev leviala. Kasutamiseks ei lähe vaja tehnilisi oskusi. Võimas programmeerimisliides. Aktiveerub kohe.

Kuidas loodi: kasvas välja juba 2002. aastal

Eestis käivitatud Igaühe M-äri teenusest Asukoht: enamik inimesi, sealhulgas kogu arendusmeeskond, on ja jääb Tartusse. Klientiga suhtlevaid inimesi on lisaks ka Bulgaarias, Taiwanis ja USAs. Käive: 2009. aastal veidi üle 20 miljoni, tänavune käive tuleb suurem Kõige suurem arengut takistav probleem: nagu paljudel selle ala firmadel – heade inimeste värbamise keerukus, seda nii Eestis kui ka mujal Lähema 12 kuu plaanid: laiendada riikide arvu (praegu 45) veelgi, eelkõige Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas ning pakkuda mänguarendajatele, veebiteenuste pakkujatele ja mobiilirakenduste arendajatele veelgi paremaid ja lihtsamaid tulu teenimise võimalusi.

Indilo Wireless Veebiaadress: www.indilo.com Asutatud: 2008 Võtmeisikud: Marius Arras, Janek Priimann Tegevusala: arendab tarkvara mobiilide operatsioonisüsteemidele, keskendudes valdavalt iOSile ja keerulisematele nii-öelda native-arendustele Konkurentsieelis: spetsialiseerumine. iOSile arendamisel on võrreldes teiste platvormidega üsna kõrge sisenemisbarjäär, ettevõttel on kokkutöötanud tiim ja pikaajaline kogemus just Objective-C-s rakenduste loomisel Kuidas loodi: kui Steve Jobs 2008. aastal teatas, et iPhone’ile saab nüüd tarkvara arendama hakata, kerkis suurel väikseid arengufirmasid üle maailma. Nii ka Indilo.

Asukoht: Tartu Töötajate arv: 7 Rahateenimismudel: tarkvara ja tarkvaraarendusteenuse müük Käive: kaks miljonit krooni Kõige suurem arengut takistav probleem praegu: leida head pikaajalised (välis)kliendid ning head inimesed, kes suudavad häid lahendusi arendada Lähema 12 kuu plaanid: keskenduda üha enam nii-öelda omatoodete arendusele.

Peamiseks valdkonnaks, kuhu ettevõte on keskendumas, on elektroonilised publitseerimislahendused nii e-raamatutele kui ka ajakirjadele ning ajalehtedele. „Kindlasti ei vaata me Eestit nende lahenduste turuna,” ütleb Arras.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 21

firma

Complus toob Eestisse 700 uut töökohta

Sadu uusi IT-alaseid töökohti Tallinna? Seda lubab ootamatult tundmatu nimi – Complus Consulting. Arvutimaailm käis uurimas, mis firmaga tegu on ja mida need inimesed teevad.

Kasutatavus, hea riistvara, ükskõik milline opsüsteem, pole Maci viiruseid.»

Eric Austin, IT-juht (Usability, good hardware, any operating system, no Mac viruses.)

Complus Consulting on Tallinnas asuv firma, mis on meedia huviorbiiti ja hambusse sattunud hoopis teise asjaga, kui neil oli plaanis. Kõige tuntum on ettevõtte plaan võtta tööle palju inimesi pakkuma kasutajatuge oma välismaal asuvatele klientidest keskmistele ja suurematele ettevõtetele. Firma teeb selleks koostööd Töötukassaga ja kasutab nende tööturuteenuseid.

Tegelikult on Complus Consulting 2007. aastal asutatud ettevõte, mille peamiseks tegevusalaks on konsultatsioonid IT- ja õiguse valdkonna kokkupuutepinnal – autoriõigus ja litsentsid.

Ameerika investorite rahadega loodud ettevõte oli esimesed poolteist aastat kuni 10 töötajaga väikefirma, praeguseks töötab ettevõttele Narva maantee 7d kontorihoones üle 50 inimese, pea kõik Macide peal.

Complus Consulting on rahvusvaheline firma, kliendid asuvad Lääne-Euroopas, suuresti Prantsusmaal. Nendeks on 2500 töötajaga ja suuremad korporatsioonid ja nende osakonnad üle Euroopa. Eesti kontoris on sõbralik kollektiiv eestlasi ja venelasi umbes pooleks, juhtivkoosseis suuresti prantslased, aga ka töötajaid muudest rahvustest. Firmat juhib Laurent Olivier Descharreaux. Arvutimaailm vestles valgusküllases avatud kontoris haldusjuhi Maia Kozina ja IT-juhi Eric Austiniga. Maia sõnul on töötajatest 30% eestlased ja teine 30% venelased, ülejäänute taust on kirju. Inglismaalt pärit Eric Austin elab Maarjamaal juba kuus aastat, tema abikaasa on eestlane. Mehe töölaual

22 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

on kolm Maci ja tal on pikaajalised kogemused nende riistvara ja tarkvaraga.

Miks just Macid?

Muidugi tuntud põhjused – korralik muretu riistvara, hea ja lihtne operatsioonisüsteem – kõik saavad hakkama. Viirused ei häiri ega ohusta. Veel kolm-neli aastat tagasi oli Mac liialt elitaarne, raske hankida, keegi ei teadnud sellest midagi. Nüüd ei ole see enam nii, Mace pakuvad paljud, hinnadki on veidi soodsamaks muutunud. 2007. aastal oli Maci-põhist kontorit veel küllalt raske luua, nüüdseks on lood teised.

Ka ID-kaardi tarkvara on muutunud kasutatavaks. Korraliku äriseeria PCga võrreldes võib Mac odavamgi tulla – tarkvaralitsentsidega on asjad lihtsamad. Küsisin, et kas Macidel kasutab Complus Microsofti kontoritarkvara – ei, oli selge vastus. iWorks ja IBM Lotus Symphony on head, viimane toetab piisavalt ka DOCX ja teisi uusi Microsofti vorminguid. Tõsi, Lotus Symphony kolmas versioon on ametlikult veel beeta, aga see ei heiduta kasutamast – „Suur Sinine” ajab lihtsalt taga täiust ja Beta 4 rahuldab Ericut täiesti. Vajadusel saab Macil alati ka Windowsi kasutada.

Complus Consulting ei tee ka platvormi osas töötajatel vahet – kõik kasutavad Mace, ka arvuti alal vähekogenud inimesed saavad sellega suurepäraselt hakkama. Kontoris on enamikul töötajatel iMacid, muidugi on ka MacBooke ja ka mõni Mac Pro jäi silma.

Tõsises ja töises arvuti- ning õiguse maailmas on huumor omal kohal: Complusi kontoris elab ka ninja, kes käib katuste kaudu. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 23

firma

Complus Consultingu suur avatud Macide-põhine kontor – on õhku ja töist sebimist.

Meil on trend kahekordistada töötajate arvu iga aasta.»

Maia Kozina 24 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Turvalisus on Complus Consultingu tegevuses väga oluline märgusõna. Suurtele ettevõtetele algab kõik diskreetsusest ja turvalisusest.

Complusi pakutav tooteportfell sisaldab autoriõiguste ja sisuhalduse (Copyright & Content Managment) lahendust Contego, turvalisuse ja andmekaitselahendust Sentinel ja Dragonsofti turvariskide juhtimise (vulneability managment) lahendust.

Näiteks võib kõige sellega tagada, et töötajate arvutites pole piraat-MP3 faile, litsenseerimata rakendusi ja et näiteks tundlikke raamatupidamisandmeid sisaldav fail ei leki ettevõttest välja – saab kontrollida, kes sellele ligi saab, mida ta sellega teha saab, kuhu faili saata võib.

Tundlikku informatsiooni võib näiteks e-kirjaga saata vaid teatud kitsale ringile lubatud inimestele. Ka annab süsteem ülevaate kõigest – milline fail kuhu liikus, milliseid toiminguid teha üritati. Selline tarkvara annab ettevõttejuhtidele kindluse. Suurte ettevõtete IT-süsteemid peavad väga-väga peensuseni paigas olema ja valmis nii usaldust kuritarvitavateks töötajateks kui ka kõigeks muuks, mis seab ohtu ettevõtte tundliku informatsiooni. Börsiettevõtted ei saa lubada endale fopaasid turvaküsimustega. Ka Complus ise plaanib paari aasta perspektiivis minna börsile. Ettevõtte loonud investorid on keskendunud iseseisvate ettevõtete loomisele, mida hiljem edukalt börsile viia ja sellega kasumit teenida.

Esmalt: ühine Euroopa õigusruum annab suuri eeliseid võrreldes odava tööjõuga maadega nagu India, millesse IT-teenuste kolimisest legende räägitakse. Eesti inimeste seas levinud mitme keele oskus ja IT-alane parem haridustase olid eelised Eestis tegutsemiseks võrreldes Bulgaaria, Rumeenia või muude muidu veel soodsamate Euroopa riikidega.

Miks Eesti?

Põhiliseks töökeeleks on inglise keel, prantsuse keelt on vaja vaid teatud positsioonidel. Viimase õpetamiseks on Complusil palgatud kaks õpetajat, üks neist on aastaid Pariisis eesti keelt õpetanud. Lõuna-Euroopa suuremates riikides pole võõrkeelte oskus nii levinud, kuigi prantsuse keel on ehk lähedasem kui meil Eestis. Siiski kaalub väikeriik Läänemere ääres alternatiivid üles. Eestil on pealegi rahvusvaheliselt tuntud IT-alane hea maine, alates Skype’ist ja e-riigist.

Complus Consulting ei tegele Eestis tarkvara­ arendusega, neile vajalik arendus tehakse ära

Contego

Autoriõiguste juhtimine Contego võimaldab identifitseerida andmeid, mis ei kuulu ettevõttele, ja jälitada selliste andmete koopiaid.

Ettevõte deklareerib ettevõttesiseselt toodetud materjalid või süsteemis eksisteerivad litsenseeritud materjalid. Olenevalt poliitikast võib kasutajatele olla lubatud enda materjalide deklareerimine tingimusel, et need on alati autorikaitsevabad.

Seejärel kasutatakse Complus Consultingu tehnoloogiat, et materjalid märgistustega tähistada. Märgistuste nimekiri saadetakse ettevõtte võrku kuuluvate arvutite agentprogrammidele. Need agendid sõeluvad läbi multimeediafailid ja tuvastavad tähistamata materjali. Viimase avastamisel genereeritakse häireteade ja tehakse võimalikud automatiseeritud tegevused, näiteks kustutatakse antud failid.

väiksemas tütarfirmas Lääne-Euroopas. Eesti suureks eeliseks on ka ettevõtete tulumaksu puudumine. Lisaks saab siin oma ideid kiiremini arendada, testida ja ellu rakendada. Põhiturgudel oleks see raske.

Complusi klienditoekeskus Eestis on palgal Complusi spetsialistid õiguse ja arvutite alal. Firma toodete hulgas on nii veebipõhiseid kui ka opsüsteemiomaste (Windowsile) agentidega tarkvara. Firma tooteid turundadakse kahel moel: klassikaliselt nii-öelda karbi tootena kui ka litsenseeritud teenusena, mis on saadaval nii lokaalselt kui ka pilvarvutusena (cloud computing). Küsimusele avatud tarkvara kohta saan vastuse, et seda kasutatakse, kuid vaid Complus Consultingu sisevõrgus, mittesensitiivse info tarbeks. Korporatiivklientidele seda ei soovitata.

Klienditoekeskuse projekt algas umbes aasta tagasi, 20 inimest on Tallinna toetusega tööle võetud. Praegu nad veel otseselt klientidega ei suhtle, vaid koostavad andmebaase ja teevad vajalikke ettevalmistusi. Aega on võtnud IT-alaste koolituste läbimine, prantsuse ja inglise keeleõpe. Lähitulevikus hakkavad nad e-kirja teel ka klientidega suhtlema. Selle projekti puhul tööle võetud inimesed ei pea teadma arvutitest midagi, treening toimub kohapeal. Varasem ITkogemuse puudumine võib kasutajatoes isegi eeliseks olla – puudub keeruline sõnavara, Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 25

firma

Maia Kozina ja Complusi IT-osakond.

Firma on nagu suur pere, kus tehakse ka nalja ja iga inimest kujutab siin mõni pilt popkultuuri tegelasest.

inimesed suudavad lihtsamalt ja tavakeeles suhelda.

Tugi on suunatud tavakasutajatele, klientideks olevate firmade IT-osakonnad tegelevad spetsiifilisemate probleemidega. Operatsioonisüsteemgi ei oma tähtsust, Windows 7 üha laienev kasutuselevõtt ka ettevõtetes pole Complusi jaoks asju raskemaks teinud. Kasutajatoe töötajatele on küll spetsiaalne Windowsi treening, meenutame veel, et Complus kasutab riistvara- ja tarkvara platvormina pea eranditult Mace. Tarvis ei lähe ka VNCd või Remote Desktopi tarkvara, see oleks ainult lisarisk klientidele. Lahendused on loodud turvalisust silmas pidades ja just see on oluline. Fookuses on ikkagi litsentsid, kasutusõigus ja autoriõigus.

Complus ei mõjuta klientide äriprotsessi otse, selleks puudub õigus ja vajadus. See omakorda vähendab nõudmisi töötajatele. Viimane klient on ikkagi korporatiivklient.

26 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Sihtgrupiks on Prantsusmaa erinevate alade ettevõtted. Eestis pole piisavalt suurettevõtteid, kes seda tüüpi teenuseid vajaks. Nendel firmadel on väga keerulised korporatiivsed struktuurid, mis vajavad personaalset suhtumist. Omane on kliendikeskne lähenemine. Iga kliendi jaoks tuleb koostada talle sobiv teenuste pakett, omaette leping. Teenused on väga modulaarsed, mis tähendab, et firma saab tegutseda lähtudes konkreetselt kliendi vajadustest.

Kuidas teenust kasutatakse, on seotud lepinguga, muidugi on osa tarkvarast väga üldine, aga spetsiaalselt seadistatud igale juhtumile eraldi.

Autoriõiguse haldustarkvara pole kõigile klientidele näiteks vajagi.

Ettevõte on pidevas arengus, viie miljoni kroonise kapitaliga firma osakud on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Plaanid on suured ja nende elluviimine jätkub täie hooga.

Madis Veskimeister

Sentinel

Turvalisuse ja andmekaitse tarkvara Sentinel on kohandatav lahendus, mis võimaldab ettevõttel kontrollida ja piirata tundlike andmetega tehtavaid tööprotsesse ilma, et see segaks kasutaja tööd.

Sentinel annab ettevõttele vahendid konfidentsiaalsuse tasemete paikapanekuks erinevate kasutuses olevate andmekanalite jaoks ja neid seadistusi kasutajale antud volitustega võrreldes (mida saab teostada LDAPi kaudu või otse administratiivse töövahendi kaudu) selgitab Rules Engine välja, milliseid protsesse võib kasutaja andmetega teostada.

EnvaultTM Removable Media Protection 4.

Tunnustatud Soome Kaitseväe poolt.

Sertifitseeritud partner Baltikumis:

Saadaval nii tarkvara litsentsina kui ka teenusena (SaaS).

Täpsem Arvutimaailm nr 10info: (175) oktoober 2010 27 Baltic Computer Systems AS, Jõe 3, 10151 Tallinn, Tel: 699 8181, Email: envault@bcs.ee, Web: www.envault.fi/est

reportaa탑

Viimast korda suurel laval? Anssi Vanjoki tutvustab uusi telefone ja j채tab h체vasti.

28 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Fotod: nokia

Nokia on tagasi! „Nokia on tagasi!” hõiskas lavalt Nokia nimekas asepresident Anssi Vanjoki oma esinemise lõpetuseks ja 3000 inimest aplodeeris. Päev enne oli Vanjoki teatanud tagasiastumisest.

Kui lühidalt kokku võtta, siis selline oligi Nokia World 2010 ehk Nokia aasta kõige suurem pressile ja analüütikutele mõeldud avalik üritus, mille käigus nad tutvustasid hulka uusi tooteid ja üritasid tervet maailma veenda selles, et kuuldused Nokia surmast on tugevasti liialdatud.

Maailm suhtus aga sellesse kõigesse väga skeptiliselt, eriti USA-keskne press, sest Nokia olukord USA turul pole viimasel ajal olnud väga hea. Nokia jaoks oli aga tegu ühe viimaste aastate kõige olulisema võimalusega veenda avalikkust selles, et neil on iPhone’i ja Androidi maailmas midagi kaasa rääkida. Avalikkus omakorda näitas juba enne üritust, et Nokia sõnumid huvitavad neid endiselt, sest kõik 3000 kohta saalis olid välja müüdud ja uste taga isegi sildid väljas, et kui sul kohta pole, siis paraku sisse ei saa.

Ja on rääkida muidugi. Nokial on endiselt ka nutitelefonide alal maailmas kõige suurem turuosa ja kuigi see on viimasel ajal veidi kukkunud, jäävad numbrid kõrgeks. Nokia asepresident Niklas Savander (kes, muide, oli ürituse peaesineja algselt väljakuulutatud Olli-Pekka Kallasvuo asemel) tegi oma kõnes mitu tigedat vihjet Apple’ile ning ütles, et Nokia müüb iga päev 260 000 uut telefoni. Septembri lõpus jõudsid ka avalikkuse ette numbrid, mis väidavad, et iga müüdud iPhone’i kohta müüb Nokia kaks nutitelefoni. Igatahes pidas Savander vajalikuks mainida, et Nokia nutitelefonidel on levi

sõltumata sellest, kuidas neid käes hoida (ilmne torge iPhone’i antenniprobleemi kohta) ning ühtlasi andis ta väikse vopsu ka Google’ile ja Androidile, öeldes, et Nokia Ovi Maps on telefonis navigeerimiseks palju parem lahendus kui Google Maps, sest ta suudab kaarte ka telefoni mällu laadida, mitte ei pea neid kogu aeg võrgust küsimas käima nagu Google Maps.

Miks te meid ei armasta?

Sama liini jätkas ka Anssi Vanjoki, kelle kõne keskne mõte oli kuulajatele selgeks teha, et Nokia ei ole Apple ja Nokia ei ole Google, vaid Nokia on midagi täiesti erilist ja omalaadset ning seejuures veel ikkagi maailma kõige suurem telefonitootja. Kohati tundus, nagu oleks Nokia juhid lausa hämmastuses, et mis nendega juhtunud on ja kuidas on nad sattunud kõigi poolt armastatud ja kõigile eeskujuks toodud Soome suurfirmast seisu, kus kogu maailm tundub arvavat, et Nokia on eilne päev. Vanjoki oleks nagu tahtnud laval esinedes kogu saali käest küsida: „Miks te meid enam ei armasta? Te peate meid armastama. Me oleme ju Nokia! Me oleme see suur, tähtis Nokia, keda te kogu aeg armastanud olete!”.

Sõnade asemel üritas ta publikut veenda aga tegudega. Ta haaras taskust Nokia uue lipulaeva, kalli multimeedia-nutitelefoni N8 ja asus demonstreerima selle hiilgavaid omadusi fo-

nokia on endiselt maailma suurim telefonide tootja.»

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 29

reportaaž

Vasakul Nokia lipulaev ehk Nokia N8 ja paremal uus Nokia C7 ehk nii-öelda keskklassi nutitelefon.

toaparaadina. Et keegi pressist veel Nokia N8-t põhjalikumalt testinud pole, ei julge tema sõnu kinnitada ega ümber lükata, kuid igatahes väitis Vanjoki, et Nokia N8 on praegu maailma kõige parem kaameratelefon ning see võibki väga vabalt niimoodi olla. Nokia on suutnud sellesse kesta mahutada 12megapikslise autofookusega kaameratelefoni, kusjuures telefonis endas on veel üsna intelligentne panoraamfotode tegemise rakendus, mida ta ka lavalt demonstreeris.

720p film otse telefonist Ühtlasi on N8 Vanjoki väitel hetkel maailma kõige edasijõudnum multimeediatelefon üldse, sest talle on sisse ehitatud HDMI-väljund ning ta suudab ise maha mängida kuni 720p resolutsioonis filme. Oma sõnade kinnituseks pani Vanjoki suures saalis otse oma telefonilt mängima ühe 720p resolutsioonis filmireklaami ja kuigi selle pilt oli veidi hüplik, oli terve saal võlutud, sest projektorid näitasid pisikesest telefonist tulevat mürtsuva helitaustaga filmireklaami otse Vanjoki selja taga asunud hiiglaslikele ekraanidele. Jah, mürtsuva helitaustaga, sest N8st läheb sellesama HDMI-kaabli kaudu välja ka 30 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Dolby Digital Plus surround-heli.

Edasi oli aga kord uute toodete käes, sest N8 oli juba pressile tuttav. Küll aga polnud mitte kellelegi tuttav Nokia E7 ehk uus kommunikaator. Kahtlemata ootab Nokia E7-st väga palju ja tegu on nende jaoks väga olulise tootega, sest ärikasutajale mõeldud võimekas nutitelefon on ju sisuliselt Nokia enda leiutatud ja vanemad kommunikaatorid olid aastaid kultustelefonide staatuses. Vanjoki esitlusmaneer ei jätnud ka mingit kahtlust, et nad on ise E7 üle uhked ja ootavad sellest väga palju.

Tuleb tõdeda, et E7 disainiga on Nokia küll vaata et kümnesse pannud. Riistvaraliselt on sellel sees enam-vähem kõik kõige parem, mida maailmal hetkel üldse pakkuda on: neljatolline 800 x 480 pikslit AMOLED ekraan, 64 GB mälu, Qualcommi 1 GHz Snapdragon protsessor, Blue­tooth 3.0, n-WiFi, kompass ja nii edasi.

Eriti uhke on see, et kõik see riistvaraline hookuspookus on mahutatud imeõhukesse 1,36 cm paksusesse alumiiniumist kesta ja telefon kaalub 176 grammi, aga tuleb tähele panna, et E7 ekraani all on veel ka korralik täisklaviatuur.

Ekraan tõuseb nurga alla üles, nii et kätte jääb

korporatiivmaailma ja Symbiani kohta.

Teised uued telefonid, mille Vanjoki uhkusega avalikkuse ette tõi, olid keskklassi nutitelefonid C6 ja C7, mis jõuavad ilmselt varsti ka Eestis müügile. E7 muide oodatakse vist alles järgmise aasta algusest ja N8 müügiletuleku aeg lükkus just tarkvaraprobleemide tõttu edasi, nii et praegu polegi kindlalt teada, kunas seda Eestis näha võib. C6 ja C7 on aga identse tarkvara ehk jällegi Symbian 3ga telefonid, mis ilmselt hakkavad konkureerima 4000–5000 krooni hinnaklassis.

Tuleb aga tähele panna, et nii E7-l kui ka C6-l ja C7-l on kõigil uut tüüpi ekraan, mille üle Nokia ise väga uhke on: tegu on AMOLED-ekraanidega, mille juures on veel kolmetäheline sõna CBD ehk ClearBlack Display.

Nokia väidab, et nende uue ekraanitehnoloogiaga tekib vähem peegeldusi ning tulemuseks on kontrastsem pilt, kus „must on mustem kui must” kui kasutada Vanjoki sõnu. Igatahes on pilt tõesti väga ilus ja nagu hilisem ekraanide vaatamine tõestas, ka tõepoolest sügavam ja parema kontrastiga kui mõne teise nüüdisaegse mobiiltelefoni pilt.

Kas uus Symbian on hea? nagu väike sülearvuti.

E7-l on turul mitu tugevust, mis võivad temast tõesti teha teatud sihtgrupile vaata et ideaalse telefoni. Esiteks on tegu väga, väga kvaliteetselt ehitatud seadmega. Telefonimaailmas saab nii N8 kui ka E7 koostekvaliteedile vist hetkel vastu ainult uus iPhone 4, mis tundub käes sama kallis, kvaliteetne ja hoolega kokku pandud, kõik teised on klass nõrgemad. Paljudele inimestele loeb see, et telefon tunduks käes hea ja tundubki.

Teiseks ei tasu ära unustada Symbiani pärandust, sest ka E7 jookseb loomulikult Symbiani peal, versiooniks uus Symbian 3. Kui tavatarbijaile mõeldud nutitelefonides võib Symbian pigem olla klientide südamete võitmisel takistuseks, siis ärikasutajate hulgas hoopis eeliseks: kui ikka mõne suurfirma IT-osakond on aastaid tagasi otsustanud Symbiani kasuks, on neil suurim heameel ka Symbianiga jätkata, kui pole just sunnitud platvormi vahetama. Kasutajad on ju harjunud, probleemid on ju tuttavad, reeglidprotsessid paika pandud ja nii edasi. Kui see on kogu aeg olnud RIMi ja BlackBerryde turuosa säilitamise võti, siis tõenäoliselt kehtib see ka

Kõige viimaseks aga see kõige olulisem küsimus: mida arvata Symbian 3-st? Siin on minu vastus üheselt „ei tea”. Kindlasti on ta parem kui eelmine Symbian ja Nokia Worldi demoruumis telefone vaadates tundus ka, et saab kõik asjad tehtud ja otseseid probleeme ei ole, aga et testitelefone pole veel ajakirjanikele antud, siis pikem kasutajakogemus uue Symbianiga puudub.

Nokia tundub olevat ka veidi hädas tarkvaraarendajate vähesusega, igatahes oli väga suur osa Nokia Worldist suunatud just sellele, et Symbiani platvormile rohkem arendajaid saada, aga uutesse telefonidesse olid nad päris palju funktsionaalsust lisatarkvara näol ikkagi olnud sunnitud ise kirjutama.

Nii on näiteks C6-s ja C7-s väga korralik sotsiaalmeedia värav ehk üks programm, kust saab silma peal hoida kogu enda sotsiaalmeedial, kuid Androidil ja iPhone’il kirjutavad selliseid rakendusi kolmandad arendajad, mitte Apple ega Google ise.

Nokia Worldil 2010 ei näidatud muide mitte ühtegi Meegoga seadet, nii et jääme huviga ootama! Loodetavasti saabub Meego kui Nokia uus moodne operatsioonisüsteem täies hiilguses enne järgmise septembrikuu Nokia Worldi.

Henrik roonemaa

Nokia worldil ei näidatud ühtegi meegoga seadet.»

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 31

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Dell Streak – m Asbise abiga õnnestus saada küüned taha esimesele siia saabunud Delli uusimale hitile – MIDle (Mobile Internet Device) nimega Streak.

Väikesemõõdulisi tarku masinaid on loodud juba ammustest aegadest, meenutagem kas või PDAsid ehk pihuarvuteid, kuid nende jõudlus jäi puudulikuks, samas kui energiatarve oli eeskujulik – aku tühjenes kohe lurinaga. Neid püüdsid nii Palm kui ka HP massidesse saada, ent püüdmiseks see jäi. Taas tuli idee päevakorda pärast nutitelefonide menukat arengut, kui paljud kurtsid nende liiga väikeste mõõtmete üle.

MIDde uus tulek

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

2007. aasta kevadel oli mul võimalus osaleda Pekingis toimunud Inteli arendusfoorumil (IDF), kus tutvustati Inteli Atomi protsessorite baasil loodud platvorme ning toodi kasutusse

Pisikesel klaviatuuril õnnestus mul kas mööda lüüa või kaks-kolm klahvi korraga tabada.» termin MID. See kujutab multimeedia toega mobiilset traadita interneti toega seadet, mis oma suuruselt paikneks nutitelefonide ja UMPC (Ultra Mobile PC) ehk ultramobiilsete arvutite või tahvelarvutite vahele. Võitlusse MID turu platvormide eest astusid nii Intel kui ka teised mobiilprotsessorite tootjad nagu Apple, Qualcomm, Texas Instruments. Kuigi pärast väljakuulutamist irisesid kõik tehnikakriitikud Apple’i iPadi kallal, müüs toode end kõrgele hinnale vaatamata nagu soe sai. See tõstis huvi mobiilsete masinate vastu taas kõrgustesse.

32 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Streak tähendab välkkiiret liikumist, sööstu ( ja muuhulgas ka alasti ringilippamist) ning kiire on see tõepoolest.

Tuntud mobiiliprotsessorite tootjalt Qualcommilt on sisse pandud 1 GHz taktsagedusel kihutav protsessor Snapdragon QSD8250, mille arhitektuur baseerub ARM v7 käsustikul.

See on veel esimese põlvkonna 65 nm tehnoloogias, kuid juba on ilmunud ka teise generatsiooni kiiremad 45 nm protsessorid ning tahaks loota, et Dell need uutes mudelites kasutusele võtab. N-ö operatiivmälu on seadmel kolmeosaline – 512 MB tavalist kiiret SDRAMi, 512 MB püsimälu ja 2 GB MicroSD kaardil süsteemi ja aplikatsioonide jaoks, mis on kasutaja jaoks kättesaamatu. Massmäluna on seadmes veel koheselt kaasas 16 GB suurune MicroSD, kuid soovi korral võib kasutaja selle asendada mahukama kaar­ diga. Meie turult leiab ka juba 32 GB kaarte hinnaga 1760–2125 krooni.

Viietolline ekraan on juba suurem kui suurtel nutitelefonidel ning pakub lahutust 800 x 480 pikslit. Erinevalt mitmest konkurendist on Dell jäänud tavalise TFT LCD juurde, kuid katnud ekraani Gorilla Glassiga, mis annab talle suure tugevuse ning kraapimiskindluse (väidetavalt ca kolm korda parem kui tavalise klaasiga).

Mitmikpuuteekraan on ausalt öeldes kohe hästi tundlik, mis nõuab harjumist. Eriti kehtib see pisikese kuvatava klaviatuuri osas (nupuklaverit tal pole), kus minul õnnestus ikka kas mööda lüüa või siis kaks-kolm klahvi korraga tabada. Teadjamad mainisid, et see on vanema põlvkonna Android 1.6 viga ja 2.2 versioonis olla juba olu-

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

mobiili ja tahvli vahel tehnilised andmed

Dell Streak Hind: 9990 krooni (IT Grupp)

Protsessor: Qualcomm SnapDragon 8250 1 GHz Operatsioonisüsteem: Android 1.6 (Android 2.2 novembrist) UMTS: 2100 / 900 MHz GSM/EDGE: 1900 / 1800 / 900 / 850 MHz HSDPA/HSUPA: HSDPA 7.2 Mbps / HSUPA 5.76 Mbps Ekraan: 5tolline WVGA (800 x 480) TFT LCD, multipuutetundlik Kaamera: 5.0 Mpix tagumine autofookusega kaamera, ees asuv kaamera (VGA) Mälu: püsimälu 512 MB, operatiivmälu 512 MB SDRAM Mälukaart: MicroSD, 16 GB Ühendused: WLAN 802.11b/g, Bluetooth, USB Mõõtmed: 152,9 x 79,1 x 9,98 mm Kaal: 220g Aku: 1530 mAh

liselt parem. Operatsioonisüsteemiks ongi Android 1.6, kuid spetsiaalne Delli versioon ja juba õige pea lubab Dell versiooni 2.2, mis tuleb tasuta uuendatav.

Praegune Streak ei toeta kahjuks veel Flashi. Videot mängib Streak maha päris jõudsalt, ent toetab vaid tavapäraselt mobiilseadmetel jooksvaid H.263 / H.264, .3GP, MPEG4 ja WMV formaate. HD videoga on sel versioonil veel probleeme, kuid peatselt saabuv 2.2 parandavat kõik senised vead.

Aku kannatab piinamist Sidevõimalustest pakub mobiilseade lisaks WiFi 802.11BG-le ning Blue­ toothile ka m-internetti ja tavalise mobiiltelefoni võimalusi. Omajagu pirakat eset kõrva ääres hoida on koomiline, kuid sinihammas lubab kasutada traadita peakomplekti. Nagu juba selle klassi seadmetel tavaks, omab Streak ka GPSi. Aku on piisavalt võimas, et püsida sees päevi. Kui testijad panid ta piinapinki, sundides pidevalt kasutama

3G energiajanuseimat sidet, pidevalt uuendades Facebooki ja Twitterit, jutti kogu aja muusikat mängides ning aeg-ajalt muuks otstarbeks torkides, siis pidas aku vastu üle 10 tunni. Piisav!

Hind on küll veidi kallivõitu, kuid just iPhone 4 Eestis müügiletuleku päeval teatas üks edasimüüjatest IT Grupp, et neilt saab Streaki ka järelmaksuga nullkroonise sissemaksega.

Tegu on tõesti huvitava ja meeldiva pisimasinaga, mis küll minu jaoks on veel liiga pisi, ent juba hõikas Dell maha peatselt järgneva uue seitsmetollise ekraaniga mudeli, mis asub mõõtu võtma Samsungi Galaxy Tabiga. See on juba suurus, mis tundub olevat õige ka vanemale generatsioonile klaviatuuri ja ekraani paremate mugavustega. Ainsa silma torganud miinusena leidsin ma kergelt minema lendava tagakaane, mis on päris suur ja mille all elab aku, SIM- ja MicroSDkaart. Kuigi aku paigas, lülitab Streak end kaane eemaldamisel kohe välja.

VEIKO TAMM

veiko.tamm@gmail.com

Omajagu pirakat eset kõrva ääres hoida on koomi­line, kuid kasutada saab peakomplekti.»

plussid

++ kiire ++ hea aku miinused

–– tagakaas tuleb lahti –– vana Android (veel)

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 33

labor

Suhkru­magusa kirjaniku raamatukirjutamistarkvara Kirjanikel, kes kirjutavad paljude kangelastega romaane, tekib toimetajatega alatasa küsimusi, et kui näiteks tegelane Põdrangu Jaak oli kolmandas peatükis surnud, kuidas ta siis 8. peatükis sahvrit röövib?

Sündmustikud võivad kirjutamise käigus jõuda tihtipeale sinna, kuhu neid algselt ei soovitud. Nüüd tuleb kirjanikele appi Spacejock Software’i välja töötatud tarkvara yWriter 5.

Programm liigendab teost stseenide kaupa. Võid ühte stseeni ilmutada teatava osa oma tegelastest, lisada tegevuspaiga, aja ning vajalikud atribuudid. Kui Tolstoil oleks „Sõda ja rahu” kirjutades olnud kasutusel yWriter 5, siis ei oleks ta pidanud oma mälu koormama sellega, kuidas husaarid said pudelimängu mängida, kui nad neli viiest ärajoodud pudelist Neevasse viskasid ja ka viimasega midagi juhtus. Tolstoi oleks avanud „projekti” alt alajaotuse Items ja vaadanud sealt, mitu pudelit alles on.

Suhtekvaliteet paika Paika panna saab kõigi stseenide täpse aja ning kestvuse. Stseeni tüüpideks on aktsioon ja reaktsioon. Tegelaste meeleolu ja nende vahelist pinget on võimalik määrata kümnepallisüsteemis. Arusaamatuks jääb aktantide vahelise suhte „kvaliteet”, mida tuleb samuti määrata kümne palli kaupa.

Vilets inimsuhe on järelikult tarkvara loojate jaoks ebakvaliteetne.

Programm ei protesteeri, kui ma alustan oma romaani 22. septembrist aastal 3000, tegevuspaigaks Kuku klubi. Oodatakse euro tulekut, mängus on ka koerad, isegi üks papagoi on kõrvaltegelane. Selgub, et võimalik on loogilises järjestuses paika panna, mis ajal ma mingit peatükki lõpetan.

Sisestanud viis peategelast ja kaks kõrvaltegelast, püüan minna stseeni kirjelduse ja tegevuspaiga juurde, kuid sinna mind ei lasta. Asi on selles, et need ei aktiveeru enne, kui pole

Raamatukirjutamistarkvara pole pilkupüüdev, kuid kirjutajale vajalik. alustatud teist peatükki, milles kordub mõni esimese peatüki tegelane.

Järgmise peatüki ajal on juba olemas nii kangelased kui ka sündmuspaigad. Järelikult ei saa kirjutada sellist raamatut, milles iga peatükk oleks eri tegelastega. Ludwig Sander, kes jändas sümbolistliku romaaniga, viskaks selle programmi kohe nurka.

Romaan algab 2. peatükist yWriteri tundmaõppimiseks läheb omajagu aega, ka on hirm kirja pandud struktuuridest (mitte tekstist) lahti saada, nagu juhtub algajal, kes ei tea, et programmi jaoks algab romaan alates 2. peatükist, 1. peatükki aga võib ka niisama kirjutada, ainult selle olulisemaid atribuute ei laeku mällu.

Sulepea-ajastu kirjanikel tekiks tõsine küsimus, milleks on vaja täita lahtrit „eesmärgid”, kui eesmärgi täitmisega kaasneb reaktsioon ja valikud … Aga kui tegelasel ei olegi valikut? Karmid kirjanikud nagu Jack London ei vaataks sel juhul yWriteri poolegi.

34 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

AARNE RUBEN

tehnilised andmed

yWriter 5 Hind: tasuta (vabavara, lähtekoodi ei avaldata) Platvormid: Windows (alates XPst), Linux, Mac OS X, Solaris, BSD Omadused: stseenide kaupa redigeerimine, tegelaste ja esemete loogika juhtimine, varundus, progressimeeter

plussid

++ teeb varundust ++ jälgib loogikat miinused

–– erijuhtude puhul kasutamatu –– esimeses stseenis ei saa kõike sisestada

Arvutimaailma hinne

3

Ilus, kallis ja keskmine Netbook või mobiilse äriklassi sülearvuti? See küsimus saab tavaliselt vastuse hinnasilti vaadates. Lenovo Ideapad U160 maksab veidi üle 12 000, seega selgus on olemas. Tegu on mobiilise ärikasutaja arvutiga.

Välimuse poolest võiks öelda U160 kohta „naistekas”, aga see piir on moes ju üsna hägune ja nii nagu meeste ja naiste garderoobis leiab ühisosi, pole ilmselt ka vahet, kes seda veinpunase kaane ja valge klaviatuuriga arvutit kasutab. Oluline on see, et Ideapad on kerge ja õhuke. Õhukese olemuse muudab veidi konarlikumaks paks aku, mis toimib tegelikult väikese ja-

tehnilised andmed

Lenovo ideapad U160 Hind: 12 146 krooni (Arvutid24)

Protsessor: Intel Core i3-330UM, 1,2 GHz Mälu: 4 GB Graafikakaart: Intel HD Graphics, integreeritud Ekraan: 11,6tolline, WXGA formaat, 1366 x 768 pikslit Operatsioonisüsteem: Windows 7 Home Premium 64 Ühendused: Gigabit Ethernet, eSATA, HDMI, 3 USBd, VGA, viis ühes mälukaardilugeja, WiFi b/g/n, Bluetooth Aku kestvus: 7 tundi (testimisel: raadiovõrkudega 4 tundi, ilma 5,5 tundi) Mõõtmed: 29 x 2,25 x 19,3 cm Kaal: 1,4 kg Testid: Geekbench 2056 punkti, Hyper Pi (2 mln komakoha arvutus) 1 minutit 54 s, PC Mark 05-ga failipakkimiskiirus 22,43 MB/s, PC Mark 05-ga kõvakettakiirus (keskmine kasutus) 763 MB/s

lana, mis hoiab klaviatuuri kasutaja suhtes ergonoomiliselt veidi kaldu.

Inteli Core’i põlvkonna võimsad protsessorid on murdnud nüüd enamikku uutesse sülearvutitesse ja peaksid ka pisimatesse ära mahtuma. Graafika on sellel mudelil siiski nõrguke ja veab ka Windowsi kogemuspunktid alla 3,1 peale. Võrreldes lk 36 testitud võimsama i7 protsessoriga HP Elitebookiga on ka Core i3 tulemus Ideapadil tunduvalt nõrgem, kuid vanadele Atom- ja Core 2 protsessoritele võib ikkagi öelda hüvasti.

Samas veidi raha juurde pannes on Lenovo riiulist võtta ka Core i7-ga Ideapad U160, mis on juba tunduvalt kobedam valik. Core i3 näiteks täisHD kvaliteedis videot ilma silmaga nähtavate tõmblusteta mängida ei suutnud. Samas peab i3-ga masin kauem vastu – kui võimsa Core i7ga mudel peaks veidi üle kolme tunni kestma (mis pisiarvutile on siiski häbematult vähe), sai meie Lenovo aktiivse töö käigus 3G modemiga üle nelja tunni hakkama. Ametlikult peaks see mudel aga energiat andma kuni seitse tundi, mis ilma WiFi- ja USB-modemiteta võib isegi kuidagi võimalik olla.

Ekraan küll läigib, kuid korpus on

huvitavalt krobeline. Valge ja krobeline kipub kiirelt mustaks minema, nii et puhastuslapike ja puhastusvedelik peaks alati kaasas olema, et esinduslikkus ei kannataks. Pärast jõudlustestide jooksutamist võib öelda, et sellise hinna jaoks on masin siiski veidi lahjavõitu. Eestis ei paistnud veel müügil U160 mudelit, mis oleks Core i7-ga.

Kui võimsama i7 protsessoriga mudeli hind väga kallim poleks, siis soovitakski pigem sellist mudelit. Praegu aga tundub, et palju maksev ilus ja vastupidav sülearvuti on keskpärase jõudluse kohta veidi kallivõitu.

KAIDO EINAMA

plussid

++ ülikerge, väike ++ mugav klaviatuur miinused

–– hinna kohta vähe võimsust –– nõrk graafika ja ekraan

Arvutimaailma hinne

3-

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 35

labor

Tähelepandamatu eliit HP EliteBook 8540P on sedasorti äriseeria süler, mis pole läikiv ega mitte ka päris must, vaid tähelepandamatu soliidsus ise. Testitud mudelis leidus kahes tuumas ja neljas lõimes Inteli Core i7 protsessori musklijõudu.

Arvutis on 4 GB mälu ja hunnitul kombel vaid 32bitine Windows 7, mis sellest vaid 2,99 GB kasutada lubab.

Videot veab NVIDIA profigraafika NVS 5100M, mis peaks olema orienteeritud töökindlusele ja töögraafikale. HP on sellega ka äriseeriasse 16 : 9 laiformaati levitamas. Windows 7 kogemuspunktid on head: 5,9 (nõrgim lüli on kõvaketas).

Julge lahendus äriklassis HP laadib ehk veidi enam masinasse tarkvaravidinaid kui teised äriklassi tootjad, midagi üle mõistuse siiski ka pole. Huvitav oli jälgida uuendusehaldurit, mis ise BIOSi uuendusi teha julges, seda äriklassist ei ootaks.

HP kasutab arvuti viimistluses halli alumiiniumit, põhja alt tundus aga masin ootamatult kareda plastiga. Sealt võib leida ka lisaaku ja dokipistiku ning pika luugi kõvaketta jaoks, kust paistab üks ketas ja jupp

emaplaati, väiksemad luugid on mälule ja WiFi-kaardile. Arvuti aku jääb masina tagaküljele ja tavatöö jaoks jagub mahtu kuni kaheks tunniks. Suureformaadilisele arvutile kohaselt on olemas täisklaviatuur koos numbri­ klahvistikuga.

Klaviatuur ise on moodne – klahvivahed on väikesed ja servad lähevad alla astmeliselt. Kursorit saab äriklassile kohaselt liigutada nii puuteplaadi kui ka nupu abil. Kursoriklahvid on muudest häirivalt veidi väikesemad.

Kaas naelaga kinni Arvuti sisendid-väljundid on masina külgedel – sealt leiab kokku näiteks viis USB-porti. Kiire välise ketta jaoks on olemas eSATA ja hea graafikaga kuvarit võib ühendada DisplayPortiga, taha nurka on jäänud üksi vana VGA väljund. Paremalt küljelt optilise seadme kohalt leiab isegi vaevu äratuntava ID-kaardi pesa – Firefox tunnistas lugeja üles ja töötas, IE kaudu miskipärast mul asi ei laabunud.

Kuidagi harjumatult jõhkrad on arvuti kaant kinni hoidvad nagad, millele randmetoe ees servas on vedrudega padjakeste augud. Kaane nagad on nagu naelapead – seenekujulised.

Windowsi litsentsikleepsu pole aku alla peidetud, see jääb kenasti märgatavaks põhja alla, kuid on kaitstud tugeva kilega. SIM-kaardi pesa on aga kenasti aku all.

Mind HP eliitarvuti vaimustada ei suutnud, häirivaid pisiasju oli palju. Kes neid suuri arvuteid vajavad? Pakuks, et insenerid-arhitektid, kellel ees AutoCad või Microstation.

Labase HD Ready 1366 x 768 ekraaniga sama mudelit küll võtta ei tasuks. Samas sellise jõu ja hinna

36 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

tehnilised andmed

HP EliteBook 8540P Hind: 28 338 krooni (MarkIT)

Protsessor: Intel Core i7 620M / 2,66 GHz (3,33 GHz) Mälu: 4 GB (maks. 8 GB) Mälukaardilugeja: kuus ühes Kõvaketas: 320 GB, 7200 rpm Operatsioonisüsteem: Windows 7 Pro (32-bitine) Optiline seade: DVD±RW (±R DL) / DVDRAM Ekraan: 15,6tolline TFT, 1600 x 900 pikslit Graafikakaart: NVIDIA NVS 5100M, graafikamälu 1 GB Ühendused: faksmodem (valikuline, 56 kbit/s), 3G modem (CDMA, UMTS, HSPA), Gigabit Ethernet, WiFi 802.11b/a/g/n, Bluetooth 2.1 Veebikaamera: 2 Mpix Aku tööaeg: ca 2 tundi Mõõtmed: 37,4 x 25,2 x 3,2 cm Kaal: 3 kg Testid: Geekbench 2.1.6 4478 punkti, Hyper Pi (2 mln komakoha arvutus) 1 minutit 2 s, 7Zip kiirustest (pakkimine) 6700 KB/s ehk 7032 MIPS, lahtipakkimine 87 000 KB/s ehk 8090 MIPS

suhte juures võib mõistlikumaks osutuda lauaarvuti ja eraldi esitlemiseks mõeldud rüperaal.

MADIS VESKIMEISTER

madis.veskimeister@gmail.com

plussid

++ äriseeria kohta kena disain ++ hea jõudlus miinused

–– aku mahutavus –– hind

Arvutimaailma hinne

3-

Väga hea idee: numbriklaviatuuriga hiir Tegu on hea ja innovatiivse ideega, teostuski jätab usutava mulje ning kalkulaatorina töötab hiir hästi ja kärmelt, kuid hiirena tundub see uudistoode olevat läbi mõtlemata või isegi veidi mõttetu.

Canon X mark 1 Hind: ca 900 krooni (müügil novembrist) Platvormid: Windows XP/Vista/7, Mac OS X 10.4-10.6 Ühenduvus: Bluetooth 2.0 Funktsioonid: kalkulaator, numbriklaviatuur, juhtmeta hiir Ekraan: 43 x 11 mm Suurus: 120 x 60 x 30 mm Kaal: 135 g

Arvutimaailma hinne

3-

Marko Habicht

marko@am.ee

Arvutustehnika ja koduelektroonika parima hinna otsing nüüd ka mobiilidele!

tehnilised andmed

Hiir ise on disainilt küllaltki raske ja nurgelise kujuga, mis nagu lõikaks kätte, ergonoomikast ei ole mõtet juttu teha. Disaini on kohendatud pigem kalkulaatori järgi.

Kõik raamatupidajad, kellele uut seadet näitasin, olid esialgu sellest hiirest väga vaimustuses, küll aga suhtusid hiljem asjasse üsna külmalt.

Mõte on hea, kuid kas ka piisavalt hea teostuse ning disainiga? Praegu seda numbriklaviatuuriga hiirt veel ei ostaks, kuid huviga jääks ootama järgnevaid, täiustatud mudeleid.

UUS!

Canoni kalkulaatorhiir ühendub ilma igasuguste probleemideta Windows 7 Pro-ga, piisab vaid hiire ühendamise nupu all hoidmisest ja olemas see arvuti seadmete hulgas ongi.

Ka hakkab kohe töötama klahvistikult arvutisse numbrite toksimise funktsioon.

Funktsionaalsus ongi seadmel üsna lihtne: numbrid, back-, enter- ja send-klahv. Viimane saadab arvutisse hiire ekraanil oleva numbrilise väär­ tuse.

Kahjuks ei oska öelda, kas viga on minu arvutis või pigem testitud hiires, et ühendus katkeb tihti ja tundub üldse olevat natuke uimane.

Pärast ühenduse katkemist, mis toimub juba paarikümnesekundise mittekasutamise järel, on vaja uueks ühenduseks vaja hiire klahve vajutada. Siin ei piisa vaid hiire liigutamisest.

Samuti võtab uuesti ühendamine mõne sekundi aega, mis on sulaselge tüütus.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 37

labor

Samsung Galaxy Tab – tõeline Androiditahvel Kui eelmises Arvutimaailmas proovitud esimene Eestisse jõudnud Androidiga tahvel veel riistvara nõrkuse tõttu suurt muljet ei avaldanud, siis Samsung Galaxy Tab on täiesti uus klass. Siiski mõningate iluvigadega.

Loomulikult on asja näinud inimeste küsimus pärast esimest paratamatut vaimustust, et mis sellega siis teha saab? Kui sul on sülearvuti, lauaarvuti, mobiiltelefon, autonavigaator, e-luger, DVD-mängija ja digikaamera, siis millest võiks loobuda, et võtta asemele see tahvel ja elust rõõmu tunda?

Mitu ühes asendustahvel Eraldi navigatsiooniseadme autos võib küll ära kinkida kellelegi teisele, kes seda rohkem vajab. Tahvel asendab navigaatorit hästi. Ka mängib see seade üsna hästi ka videot, nii et eraldi pleierit vaja pole. Kaamerat Galaxy Tab ei asenda – kolm megapikslit on üsna lahja ja pildikvaliteet pole suu-

tehnilised andmed

Samsung Galaxy Tab Hind: ca 13 000 krooni (operaatorlepinguga odavam) Võrk: 2,5G (GSM/GPRS/EDGE): 850/900/1800/1900 MHz 3G (HSUPA 5,76 Mbps): 900/1900/2100 MHz Operatsioonisüsteem: Android 2.2 Froyo (valikus eestikeelne kasutajaliides) Ekraan: 7tolline , WSVGA (1024 x 600) Protsessor: Cortex A8 1,0 GHz protsessor koos PowerVR SGX540ga Kaamerad: 3 MPix + 1,3 MP kaamera esiküljel videokõnedeks Lisarakendused: Readers Hub, Media Hub, Music Hub, Social Hub Adobe Flash 10.1 mängija tugi: jah Video: täis-HD video esitus, DivX Ühenduvus: USB-kaabel / micro SD (standard-microUSB pesa puudub), 802.11n / Bluetooth 3.0 Mälu: 16 GB / 32 GB sisemälu, pesa lisamälu jaoks (kuni 32 GB), 4 GB NAND Flash lisarakenduste jaoks + 4 GB protsessori jaoks + 1 GB modemi jaoks Suurus: 190,09 x 120,45 x 11,98 mm, 380 g Aku: 4000 mAh (7 h filmivaatamist)

rem asi. Mobiilina kasutamiseks on tahvel liiga kobakas ja kõnede vastuvõtmiseks kasutatakse kõlarit või peavarustust.

Kuid Galaxy Tabi põhieeliseks on ekraan. Riistvara suudab suurt ekraani paraja võhmaga juhtida, mida A-LINK Pad näiteks ei suutnud. Ekraan on selge, multipuutetundlik ja HD-video jookseb sujuvalt ning kirkalt. WSVGA (1024 x 600) on väga hea eraldusvõimega.

Vajalik juba olemas Samsung on ka palju vajalikke asju kohe seadmesse sisse pannud, mida näiteks HTC pole teinud.

Nii on olemas Task Manager, mis taustal olevaid rakendusi kinni paneb. Suure ekraani jaoks on ümber disainitud kalender, kontaktiraamat ja paljud muud standardrakendused, sest suurele ekraanile mahub palju. Videokõnesid võimaldab tahvel ka, need aga millegipärast ei töötanud (võib-olla ei sobinud vastuvõttev seade).

Rakendustepoest tuttavaid rakendusi laadides on huvitav näha, kuidas need suurel ekraanil välja näevad – iga kord tabab üllatus. Mõni programm siiski ei tööta. Näiteks Retro Camera ei suuda kaamerat kasutada. Samsungi reklaamitud täiendatud reaalsuse brauser Layar on küll efektne, kuid suudab tahvli kokku jooksutada.

Raske on praegu öelda, milleks need tahvlid head on. Täiesti ootamatult võib tulla neile täiesti praktiline rakendus. Kui hind langeks poole peale, siis julgeks ka müügimees, laovõi turvatöötaja seda kasutada.

KAIDO EINAMA

38 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

plussid

++ ülihea ekraan ++ kiire riistvara miinused

–– osa rakendusi suurel ekraanil ei tööta

Arvutimaailma hinne

5-

Kiired autod, ilusad inimesed ja iPhone 4 Näitasin muidu väga head telefoni iPhone 4 valedele inimestele. Üks ütles: „Ära tule näitama järjekordset ilma nuppudeta telefoni. Ma tahan nuppe!” Teine keeldus iPhone 4 kätte võtmast, sest see on üle reklaamitud.

Võib-olla tõesti olid esimesed iPhone’id liiga üle reklaamitud. iPhone 4 on aga ilma reklaamitagi väga hea. Siin on kolm põhilist head asja: hea kiirus, ilus disain nii seest kui ka väljast ja väga hea ekraan.

Aina keerulisemaks Intuitiivsuse ja lihtsusega on asjad natuke kehvemaks läinud, sest kui koguneb väga palju uusi omadusi, siis nendes orienteerumine lähebki keerulisemaks, loogiline. Samas pole midagi päris revolutsiooniliselt üm-

ber tehtud.

Multitegumtöötlus, mis Androidil ja Windows Mobile’il juba aegade algusest ning Symbianil ka nüüd olemas, sai lõpuks ka iPhone’i koos uue iOSiga. See ei muutnudki mobiili tööd halvemaks peale selle, et nüüd võib ka iPhone’is vähemteadlik kasutaja taustal terve rea rakendusi lahti unustada.

Siiski ei muutu telefon ka üle kümne lahtise rakendusega aeglasemaks.

Käsi vales kohas Kurikuulus levi kadumise probleem esineb muidugi ka Arvutimaailma testitud telefonis. Mobiili tihkelt pihku haarates jääb EMT viiest pulgast alles üks. Selle vastu jagatakse tasuta kleepse ja ümbriseid, et käega vasakut alumist metalläärt puutuda ei saaks, mis levi maha võtab.

Imelik tundub endiselt see, et SIM-kaarti peab eemaldama eraldi konksukesega. Akule ligi ei saa, kogu sisemus on kinnise kesta taga peidus.

Korpus on tugev ja käe jaoks just õiges mõõdus, esi- ja tagakülg on kaetud kriimustuskindla klaasiga. Ekraan on silmale eristamatute punktidega, vaatenurk on praktiliselt 180 kraadi – ükskõik mis suunast vaatad, jääb pilt enam-vähem muutumatuks. Kaks mikrofoni tagavad koos mürasummutamisega, et kõne oleks puhas.

Katsed viiemegapikslise kaameraga lõppesid samuti üsna edukalt.

Kaameral on HDR funktsioon, mis tubastes tingimustes tõi välja hämaramad kohad ja kuigi teralisust oli veidi näha, kõlbasid fotod trükkida. Muidugi on olemas ka GPS ja täiustatud on ka asendiandurit – uuest telefonist leiab güroskoobi, mis mõõdab kiirendust kuuel teljel.

tehnilised andmed

Apple iPhone 4 16 GB Hind: 3199 kr (EMT paketiga 419 kr/kuus) Mobiil- ja juhtmevabad võrgud: UMTS/ HSDPA (850, 900, 1900, 2100 MHz), GSM/ EDGE (850, 900, 1800, 1900 MHz), WiFi 802.11b/g/n, Bluetooth 2.1 Mälu: 16 või 32 GB (testimisel oli 16 GB mudel) Ekraan: 3,5” puutetundlik Retina tehnoloogiaga, 960 x 640 pikslit, 326 punkti tollile, sõrmejäljekindel ekraanipind GPS: A-GPS, digitaalne kompass Aku: sissehitatud liitiumaku, USB laadimine läbi arvuti või adapteri, kõneaeg kuni 7 t 3G võrgus, ooteaeg kuni 300 t Kaamerad: 5 Mpix, video salvestamine HD (720p) resolutsioonis, teine kaamera – VGA. LED-välk, geomärgistamine Suurus: 115,2 x 58,6 x 9,3 mm Kaal: 137 g

Äritelefonina saab sünkroniseerida lisaks Macile ka PCs asuva Outlookiga või Google’i kontoga, selle viimase kaudu ka Linuxiga arvutiga.

KAIDO EINAMA

plussid

++ väga hea ekraan ++ kiire riistvara miinused

–– operaatoriga seotud kallid lepingud –– leviprobleem vasakust nurgast käega hoides

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 39

labor

3G internet USB pulga otsas

M-interneti hullus on haaranud maad. Kui lubatakse vähese raha eest piiramatut internetti ja tasuta saab veel netipulga ka kaasa, ei mõeldagi pikemalt. Hiljem selgub, et oleks võinud ikka teise pulga võtta. Millise? „Kas te hakkate kaarte mängima?” küsiti kõrvallauast, kui me oma m-interneti USB-pulkade testi Pirosmani söögikohas lauale laotasime. Kaardimängu moodi võis see esialgu tõesti välja näha, väike bridž 3G netipulkadega. Jagasime need omavahel välja ja hakkasime mängima. Kes proovis kiiruseid otse arvuti tagant, kes kaabli otsast, kes jälle pani USB-modemid ruuterite külge. Lõpuks nägi kõik välja nagu mitte just kõige tavalisem reedeõhtune kaardimäng kiireima interneti nimel.

Stereotüüpne mobiilse interneti testimine näeb tavaliselt välja nii, et võetakse seadmed (kas spetsiaalsed mõõteaparatuurid, sülearvutid netipulkadega või lihtsalt mõni nutitelefon) ja asutakse linna läbi kammima, ise kiiruseid kogu aeg kirja pannes.

Oleks võinud ka nii teha, kuid tulemused on juba niikuinii vastavate ametite poolt avaldatud ja vaevalt et meie kirju seltskond asja paremini oleks teinud. Sellepärast otsustasime hoopis paikseks jääda. See aga tähendas, et võrgu võimekuse asemel mõõtsime hoopis riistvara võimekust.

Kui aga elu käib EDGE-i ja 3G võrgu piirimail, pole kallist modemist kasu.»

Kogunesime Tallinna piiritulba juurde Tartu maantee äärde söögikohta, kus ka mõne levialakaardi järgi oli üsna hea kiirusega tugijaamasid läheduses. Elisa, EMT ja Tele2-ga konsulteerides jäid sõelale kuus netipulka. Muidugi on nende valik praegu rikkalikum, aga välja said praagitud need, mis lähiajal võivad niikuinii lettidelt kaduda. Nii jäid testimisse Hua­ wei E5832, Huawei E1752, Huawei E182E, Huawei E1552, Huawei E160E ja ZTE MF100. Tõesti, need on erinevate maksimumkiiruste ja erinevate omadustega USB-modemid, kuid just selline valik ostjale lähiajal peaks avanema. Mis siis, et võtate mõne vinge kiire andmesidega paketi, sellega võib kaasa saada modemi, mis ei luba ka teoreetiliselt seda maksimumkiirust.

Kuid kiirus polnud meie testi ainuke eesmärk. USB-modemi levi saab parandada näiteks USB pikendusjuhtme otsas. Seda proovisime ka.

Kodustes või väikekontori tingimustes, kus kogu pere või töötajaskond tahaks internetti saada, on hea võimalus õhus leviv 3G laiali jagada vastava ruuteriga. Seegi sai mitte küll väga põhjalikult, aga siiski ülevaatlikult läbi proovitud.

Väline vaatlus – nõrk plast „Vaatame ikka tugevust ka,” soovitas WiFi.ee peatoimetaja ja Eesti wifiseerija Veljo Haamer kohe alguses, kui pulkadega vaikselt omaette tegelema hakati. Veljo Haamer on juba nii mõ-

40 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

tes timeeskond

Veiko Tamm IT-ajakirjanik

Kristjan Karmo Telema tarkvaraarendaja

Tarmo Lindström ERGO Kindlustuse IT-direktor

Ando Urbas IT-ajakirjanik

Veljo Haamer WiFi.ee peatoimetaja

Kaido Einama Arvutimaailma peatoimetaja

negi USB pesa emaplaadi küljest lahti murdnud ja paljud plastist korpusega modemid on tema käest IT-surnuaiale rännanud. Sellepärast kasutab ta sülearvuti sisemist 3G modemit, mis ei murdu ega kao kuhugi, kuid nõuab vastava, tavaliselt kallima SIM-kaardi pesaga sülearvuti hankimist.

Paraku polnud väliste seadmete tugevuse osas midagi positiivset nentida – kõik USB-pulgad olid tavalised, plastkorpusega ja jõulisel kasutamisel võis igaüks neist puruneda. Veidi rohkem kiitust teenis Huawei E5832, mis juba oma olemuselt on teisest puust – lisaks USB-modemina teenimisele

Alati pole antenni vaja – Veljo Haamer ja Kaido Einama testivad, kas USB pikendusjuhe annab midagi juurde, kui modem selle abil kõrgele tõsta.

FOTOD: KALEV LILLEORG

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 41

labor METOODIKA

Kuidas testisime? l Kõigepealt võrdlesime tehnilisi näitajaid l Hindasime paigalduslihtsust ja seadme vastupidavust l Mõõtsime samas kohas samas võrgus samal ajal keskmisi kiiruseid l Mõõtsime kiiruseid USB-kaabliga sülearvuti taga l Proovisime ühilduvust 3G toega ruuteritega

viimatimainitud seade on ka ainsana 21,6 Mbit/s maksimaalse ühenduskiirusega, teised piirduvad mitu korda vähema maksimumkiirusega.

Firmatarkvara

Nii me ei seekord ei testinud: tavaliselt sõidetakse mööda linna ringi. võib seda kasutada ka täiesti iseseisva WiFi-ruuterina, sest tal on aku ja WiFi seade sees. Pole mingit ohtu USB pesas ära murda, samas on see seade ka teistest tunduvalt kallim. Huawei E182E oli ainukesena sissekäiva USB otsaga, kuid selle pragusid ei kaitsnud kork. Seega mustus pääseb talle varsti kergelt vahele. Teistel olid jälle korgid USB pistiku ees, kuid need olid lahtised ja seega võivad peagi ära kaduda.

Mälukaartide lisamise võimaluse osas jäid kõik seadmed viiki – microSD pesa oli olemas. Lisaantenn aga, mis maakohas võiks oluline olla, esines kahel tootel: Huawei E182E-l ja Huawei E160E-l.

HSUPAga või mitte?

Kavalad netipulkade müüjad mainivad HSUPA ehk kiire üleslaadimise netipulkade juures ära tavaliselt vaid siis, kui see olemas on. Kui netipulgal HSUPA tuge pole, siis ei maksa ka oodata üle 384 kbit/s üleslaadimiskiirust, mis näiteks arvuti taga kasutades on juba üsna aeglane. HSUPA toega USB-modemid aga lubavad kuni

5,76 Mbit/s ühenduskiirust. Testitud seadmed jagunesidki täpselt pooleks – kolm toetasid kiiret üleslaadimist, kolm aga mitte.

Et nüüd on kõik operaatorid asunud üle Eesti välja arendama UMTS900 võrku, mis tähendab, et kiire 3,5G andmeside võib levida ka suuremate vahemaade taha ehk lin-

USB-kaabliga võib oma 3G modemi hea masti­ nähtavusega kohta kasvõi akna taha riputada.» nadest väljapoole, on väga oluline, et netipulk 900 MHz sagedust toetab.

Ostja võib kergendatult hingata – pea kõik toetavad nii klassikalist 2100 MHz kui ka 900 MHz 3G võrku. Huawei E182E aga on veelgi erilisem – selle netipulgaga võib isegi USAs mobiilset internetti tarbida. See

42 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Kuigi arvuti sai pärast kõigi pulkade tarkvara installimist kirjuid töölaua­ ikoone täis, oli tegelikult kasutusel põhimõtteliselt kaks tarkvara – Huawei oma ja ZTE oma. Kuid iga pulgaga oli see kohandatud operaatori järgi. Et Tele2 modem oli mobiilse interneti stardikomplektis, milles kasutatav SIM-kaart on nagu kõnekaart, siis selle tarkvara sisaldas ka kõneaja kontrolli ja laadimise võimalusi. Mõni Elisa modem, mis Soomes seadistatud, oli ka Soome Elisa ümberkujundatud tarkvaraga, kuid kõik võimaldasid SMSi saatmist-vastuvõttu, telefoniraamatu haldamist ja andmeside statistikat.

Install käis kõigil, nagu moodsatele USB-seadmetele kohane, otse seadme enda mälust, kus olid vajalikud installifailid. Mingeid CD-plaate ega internetist laadimist pole vaja.

Testitud USB-modemitest olid võrguoperaatori lukuga Huawei E1552, Huawei E160E ja ZTE MF100 (kõik pärit Elisast), teised töötasid igas võrgus. Üks Elisast pärit modem Huawei E182E oli aga võrguvaba.

Sama ringrada, erinevad masinad Niisiis oligi aeg alustada esimese ringrajasõiduga. Kui alguses olid meil kavas testid erinevate kiiruse mõõtmise

tarkvaradega, siis pärast esialgset proovimist selgus, et kõige lihtsam ja stabiilsem on siiski vana hea Speedtest – veebipõhine kiirusemõõtja, mis annab nii keskmise pingiaja kui ka alla- ja üleslaadimiskiiruse. Selle leiab aadressilt Speedtest.net – midagi arvutisse paigaldada pole vaja.

Esimene kiirustest Tartu maantee servas andis maksimaalse tulemuse, nagu arvata võiski, kõige rohkem lubava Huawei E182E-ga, kuid selle teoreetilisest maksimumist 21,6 Mbit/s oli asi väga kaugel. 4,54 Mbit/s oli siiski ka üsna korralik tulemus, üleslaadimine 0,94 Mbit/s aga oleks võinud olla veidi kiirem. Ühe seansi keskmise kiiruse saime õhtu jooksul venitatud korraks ka 5,41 Mbit/s peale. Levi indikaatorid olid kõigi USB-pulkadega Elisa ja EMT võrgus maksimumis.

Tulemusi parandas märgatavalt viiemeetrine aktiivkaabel, mille otsa modemeid teises voorus kordamööda ühendasime, kuid täieliku üllatusena ZTE MF100 aktiivkaabli otsast tööle

Install käis kõigil, nagu moodsatele USBseadmetele kohane, otse seadme enda mälust.»

vÕITJA

Huawei E182E Üsna igav, kui võitjaks tuleb kõige kallim USB-modem, kuid see sai kõigis testides paremini hakkama.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 43

labor 5,76 Mbit/s On maksimaalne üleslaadimiskiirus, mida praeguste laiatarbe USB-modemitega kätte saab.

ei hakanudki. Aktiivkaabel on selline juhe, mille teises otsas on väike signaalivõimendi.

Eriti hästi näis mõjuvat kaabel just üleslaadimiskiirusele, mis näiteks EMT võrgus tõusis kohati helgematel hetkedel lausa kolmekordseks.

Kehv rada, erinevad masinad Et halva leviga kõigi jaoks samades tingimustes netipulgad üle proovida, toimus teine katse Lasnamäe paneelmajas üsna kehvades levitingimustes.

Kaablist Lasnamäel väga palju abi polnudki – levi suurt paremaks ei muutunud ja kiirusnäitajad läksid pigem alla. Aga kui sai valida asukohaks aknaalune või USB-modem kaabli otsas lausa aknast välja pista, siis näiteks Tele2 võrgus sai päris märgatava kiiruse kasvu ja levi tõusis keskmiselt ühe näidupulga pealt kahele (viiest).

Nagu katsed näitasid, sõltub kõik ikkagi nähtavusest ja kaabel aitab siin kaasa – sülearvutiga aknast väljas kõõluda pole ehk kõige mugavam, aga viiemeetrise USB-kaabliga võib oma modemi kas või ridva otsas hea mastinähtavusega kohta kas või akna taha riputada.

Modemi enda saab peita näiteks ilmastikukindlasse plastkarpi, USB kaabli libistab aknatihendi vahelt aga õuest tuppa.

Ruuter ja netipulk ühes Mitme kasutajaga lahenduseks on kindlasti kõige sobivam hankida mõni WiFi ruuter, mis sisaldab USB pesa ja tarkvara, mis sinna pistetud netipulga ära tunneb.

Neid ruutereid on meil praegu poodides lausa valida ja testimiseks vedasime kokku kolm erinevat: Airlive 3G, Trendnet WiFi 3G ja D-Link DIR-412.

Kolm liiga erinevat seadet ei andnud küll võimalust omavahel kiiruseid mõõta, kuid kõige olulisem sai siiski ära proovitud – mis USB-pulgad

Hiina modemi teated on tavaliselt tõlgitud, kuid juhtub ka üllatusi. mis seadmete külge üldse sobivad.

Ruuteris peab sisaldama USB modemit ära tundev tarkvarajupp.

Airlive on neist lihtne ja kompaktne ruuter, mille eeliseks on WLANi ja 3G võrgu paralleelne kasutamine – nii saab näiteks 3G jätta varuühenduseks, kui kaablit pidi tulev ühendus ära kaob. Samuti on sellel seadmel neli LAN-porti. Ametlikult pidi töötama vaid Huawei E1752 ja E160E, kuid viimast paraku käima saada ei õnnestunud. See-eest hakkasid edukalt tööle toetatud ruuterite nimekirjas mittesisalduvad Huawei E182E, E1552 ja ZTE MF100. Allalaadimise kiirus USB-modemit läbi ruuteri kasutades jäi peaaegu samaks, üleslaadimise kiirus aga õige natuke kannatas võrreldes otse arvuti taha ühendatud netipulkade tulemustega.

Airlive’i seadetes tuleb enne õige PIN-kood sisestada, muidu lukustab ruuter SIM-kaardi vale parooli mitu korda järjest sisestades.

Mitme muutujaga võrrand D-Link DIR-412 ei pakkunud ühilduvusnimekirjas välja aga ühtegi meie testitud ruuterit, kuid kõik (peale Huawei E5832) hakkasid siiski tööle.

Selle ruuteri omapära seisnes selles, et PIN-koodi küsimine tuli enne kasutamist SIM-kaardilt maha võtta.

Trendneti ruuter aga oli ainus, millel aku sees. Meie kasutatud netipulgad puudusid seadme ühilduvusnimekirjast samuti eranditult, kuid see ei tähenda, et need veel ei tööta. Ando Urbas jõudis proovida kõiki. Need haakusid probleemideta ruuteri külge ja jagasid ühendust EMT võrgust WiFi kasutajatele edasi 1,9 Mbit/s

44 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

kiirusega.

M-interneti levialasid võib küll parandada, kiiruseid suurendada ja modemeid vingemaks timmida, kuid mobiilne internet jääb siiski mitme muutujaga võrrandiks, mille lahendus sõltub paljudest erinevatest asjadest.

Seega – võib väga vedada ja 3,5G asendab edukalt ka kaabliga püsiühendust. Võib ka üldse mitte vedada ja ühendus on kasutuskõlbmatu (näiteks alla 100 kbit/s ei saa enam isegi MSNi sisse logitud).

Need muutujad, mis kõike seda mõjutavad, on levi, selle levi tekitav võrgutehnoloogia, modem (mis peab seda tehnoloogiat, näiteks UMTS900 toetama), modemi maksimaalne ühenduskiirus ja lisaseadmed, näiteks WiFi ruuter, mis kas sobib või ei sobi kokku USB-modemiga.

Linuxi kasutajatel muutub eluliseks ka Linuxi draiverite olemasolu.

Kõige lõpuks on veel tähtis, kas kümme naabrit tirivad üle torrenti samal ajal filmi m-interneti kaudu või elab kümne kilomeetri raadiuses vaid kümmekond pensionäri, kes pole mobiilset internetti uneski näinud. Linnasüdames võib tõesti juhtuda, et tuleb see lubatud maksimaalne 21,6 Mbit/s internet, siis tasub ka paarituhandekroonine modem end ära.

Kui aga elu käib EDGE-i ja 3G võrgu piirimail, pole kallist modemist eriti üldse kasu; samas võib olla vaja mobiilset internetti igal pool ja seda kiiresti jagada (näiteks ehitusobjektil), sel juhul oleks ju hea WiFi ruuteriga Huawei E5832.

Nagu ikka – igaühele leidub alati midagi.

KAIDO EINAMA

Huawei E182E

Huawei E1752

Huawei E5832

Hind: 1990 kr (Elisa)

Hind: 790 kr (Tele2)

Hind: 1790 kr (EMT)

MicroSD kaardipesa: jah Lisaantenni pistik: jah WCDMA/HSDPA töösagedused, MHz: 850/900/1900/2100 Maks. üleslaadimiskiirus, Mbit/s: 5,76 Maks. allalaadimiskiirus, Mbit/s: 21,6 Keskmine kiirus Elisaga, Mbit/s: 5,41 alla / 0,61 üles Keskmine kiirus EMTga, Mbit/s: 5,73 alla / 1,2 üles Keskmine kiirus Tele2ga, Mbit/s: 5,19 alla / 1,17 üles USB kaabliga keskmise kiiruse paranemine: 101% alla / 183% üles Airlive 3G ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas D-Link DIR-412 ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas Trendnet WiFi 3G: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas

Arvutimaailma hinne

5-

MicroSD kaardipesa: jah Lisaantenni pistik: ei WCDMA/HSDPA töösagedused, MHz: 900/2100 Maks. üleslaadimiskiirus, Mbit/s: 5,76 Maks. allalaadimiskiirus, Mbit/s: 7,2 Keskmine kiirus Elisaga, Mbit/s: 3,95 alla / 0,87 üles Keskmine kiirus EMTga, Mbit/s: 4,7 alla / 0,79 üles Keskmine kiirus Tele2ga, Mbit/s: 2,85 alla / 0,96 üles Lasnamäel USB kaabliga keskmise kiiruse paranemine: 110% alla / 390% üles Airlive 3G ruuteriga ühilduvus: töötab ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas D-Link DIR-412 ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas Trendnet WiFi 3G: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas

Arvutimaailma hinne

4

MicroSD kaardipesa: jah Lisaantenni pistik: ei WCDMA/HSDPA töösagedused, MHz: 900/2100 Maks. üleslaadimiskiirus, Mbit/s: 5,76 Maks. allalaadimiskiirus, Mbit/s: 7,2 Keskmine kiirus Elisaga, Mbit/s: 2,45 alla / 0,41 üles Keskmine kiirus EMTga, Mbit/s: 2,07 alla / 1,04 üles Keskmine kiirus Tele2ga, Mbit/s: 1,4 alla / 0,96 üles USB kaabliga keskmise kiiruse paranemine: 221% alla / 113% üles Airlive 3G ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: ei tööta D-Link DIR-412 ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: ei tööta Trendnet WiFi 3G: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: testimata

Arvutimaailma hinne

ZTE MF100

Huawei E160E

Huawei E1552

Hind: 590 kr (Elisa)

Hind: 990 kr (Elisa)

Hind: 990 kr (EMT)

MicroSD kaardipesa: jah Lisaantenni pistik: ei WCDMA/HSDPA töösagedused, MHz: 900/2100 Maks. üleslaadimiskiirus, Mbit/s: 0,38 Maks. allalaadimiskiirus, Mbit/s: 3,6 Keskmine kiirus Elisaga, Mbit/s: alla 3,08 / üles 0,35 Keskmine kiirus EMTga, Mbit/s: lukus Keskmine kiirus Tele2ga, Mbit/s: lukus USB kaabliga keskmise kiiruse paranemine: ei tööta kaabliga Airlive 3G ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas D-Link DIR-412 ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas Trendnet WiFi 3G: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas

Arvutimaailma hinne

4-

MicroSD kaardipesa: jah Lisaantenni pistik: jah WCDMA/HSDPA töösagedused, MHz: 900/2100 Maks. üleslaadimiskiirus, Mbit/s: 0,38 Maks. allalaadimiskiirus, Mbit/s: 3,6 Keskmine kiirus Elisaga, Mbit/s: 2,1 alla / 0,24 üles Keskmine kiirus EMTga, Mbit/s: lukus Keskmine kiirus Tele2ga, Mbit/s: lukus USB kaabliga keskmise kiiruse paranemine: 102% alla / 82% üles Airlive 3G ruuteriga ühilduvus: töötab ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: ei tööta D-Link DIR-412 ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas Trendnet WiFi 3G: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas

Arvutimaailma hinne

4-

MicroSD kaardipesa: jah Lisaantenni pistik: ei WCDMA/HSDPA töösagedused, MHz: 900/2100 Maks. üleslaadimiskiirus, Mbit/s: 0,38 Maks. allalaadimiskiirus, Mbit/s: 3,6 Keskmine kiirus Elisaga, Mbit/s: 2,22 alla / 0,29 üles Keskmine kiirus EMTga, Mbit/s: lukus Keskmine kiirus Tele2ga, Mbit/s: lukus USB kaabliga keskmise kiiruse paranemine: 106% alla / 95% üles Airlive 3G ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas D-Link DIR-412 ruuteriga ühilduvus: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas Trendnet WiFi 3G: ei tööta ametlikult Ühilduvus tegelikul testil: töötas

3

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 45

lahendused

Kas ja kuidas kaitsta Olles Windowsi-kasutaja ja minnes üle OS X-ile ehk Macile arvavad paljud, et on lõplikult vabanenud viirustest ja igasugusest pahavarast.

See on nii ja samas ei ole ka.

Hoidkem kätt sündmuste pulsil. Kõik kasutajad, sõltumata platvormist, peavad mingil määral end siiski kaitsma ja kaitsmiseks lihtsaid asju teadma. See kehtib ka OS Xi korral.

Evgeni Nikolaevski

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus, kasutajatoe spetsialist

Jah, Macil ei ole nii palju viiruseid kui Windowsil, kuid see ei ole tingitud sellest, et Windows on „paha”. Ei ole see ka tingitud sellest, et Windows on levinum ning OS Xi all ei ole need viirused häkkeri vaatenurgast n-ö nii lahedad.

Mac OS X esimene viirus avastati SophosLabsi poolt 16. veebruaril 2006. See levis läbi MacIntosh Messenger iChati. Viirus oli tehtud nii, et paistis olevat täiesti süütu JPEG-faili ikoon. Viirus levitas iseennast failina, mis sisaldas nakatunud kontakte.

Kasutaja võttis faili vastu ja oligi nakatunud. Midagi kurja see ei teinud, arvatavasti oli eesmärk näidata, et OS X kasutajad ei ole alati kaitstud.

Praeguseks on Maci kasutajaid rünnanud umbkaudselt 60–80 erinevat viirust. Praegu valitseb küll taas viirusemaastikul vaikus, kuid olgem ausad, me ei tea ju, millal võib mingi viirus taas välja tulla. Näiteks võivad need tulla läbi .doc formaadis dokumendi makrode. Jutt käib viirustest, siin hulgas ei ole reklaam- ega nuhk-

vara ja turvaaugud – ärge unustage ka neid.

OS Xi all näevad kõik programmid välja ühe failina, mida nimetatakse Bundle-arhitektuuriks. Üks fail hoiab enda sees teisi faile ja installimisel OS X ei viska erinevaid kaustu ja faile süsteemi laiali. See on nii pluss kui ka miinus. Hea ja mugav on kasutajal ja arendajal, kuid hea on ka häkkeril.

Viirus võib teha nii, et ta paistab välja näiteks kui iTunes. Kasutaja käivitab selle, mille järel avanebki iTunes, et kasutaja ei hakkaks midagi kahtlustama. Sellega koos aga käivitub ka mingi kood, mis juba teeb oma inetuid asju.

Suuremad sorti turvaaugud on olemas nii OS Xis (praegu näiteks Apple’i QuickTime’is) kui ka kolmanda osa-

Praegu on viirusemaasti­ kul vaikus, kuid me ei tea, millal mõni võib välja tulla.» poole tarkvaral (näiteks Adobe’i toodetel). Viimane iPhone’i tarkvara lahtimuukimine käiski läbi PDFi. Varsti me jõuamegi nii kaugele, et ei ole vahet, millist operatsioonisüsteemi kasutame. See aga tähendab, et kaitsta tuleb end samuti vaatamata kasutatavale operatsioonisüsteemile.

Kõige lihtsamad turvalisuse punktid, mille inimesed tavaliselt unustavad Windowsiga arvutilt Macile üle

46 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

minnes, on siin.

15 turvalisuse alustala

1

Mõtle juba antiviiruse peale! Jah, praegu on kõik roosiline ja ilus, kuid vaevalt et see väga kaua kestab.

Kes ei soovi kulutada, võib kasutada avatud lähtekoodiga tasuta antiviirust ClamXav. Tasulise tarkvara valik on üpriski suur: Avast! Antivirus, iAntiVirus, MacScan, Norton AntiVirus, Sophos Anti-Virus, VirusBarrier X5, VirusScan, ProtectMac. Tasulistest soovitan näiteks VirusBarrier X5te.

Skanni arvutit ning tarkvara, mida tahad paigaldada ja uuenda antiviirust.

See oleks juba hea esimene samm.

2

Alati installi Apple’i enda uuendusi, see jutt käib eriti turvauuenduste kohta. Need parandavad suuremad turvaaugud.

3

Open source’i ja vabalt kättesaadavate failide puhul kontrolli nende allikaid. Nendes programmides võivad peituda ka trooja hobused. Ära installi kahtlaseid lisandeid oma tarkvarale. Nagu esimene viiruski, mis oli Macil esmapilgul tavaline pilt, võib osutuda see lisand hoopis millekski muuks.

4

Ole ettevaatlik Office’i dokumentidega. Office’i makrodes võivad peituda skriptid, mis võivad pahandust teha. Office muidugi teatab, kui dokument sisaldab makrot, nii et kontrolli taas allikaid ja ära igaks juhuks neid makrosid ava.

oma Maci arvutit?

VirusBarrier on mäkilikult ilus tasuline viirusetõrjuja.

5

Lihtne põhireegel: ära kasuta administraatori kontot. Tee endale tavaline konto igapäevaseks kasutamiseks.

6

OS Xil on olemas programm Keychain, mis hoiab enda sees veebilehekülgede, rakenduste ja serverite paroole. Juhul, kui kasutad Safari AutoFill funktsiooni, siis ka kõik konto andmed on seal. Vaikimisi on Keychaini parool sama, mis sinu kontol. Juhul, kui oled sisse loginud, saab ka Keychaini lahti. Et seda vältida, määra Keychainile teine parool.

Samuti seadista, et Keychain paneks end lukku mingi aja vältel, kui Mac läheb unerežiimi.

7

Krüpteeri oma ketas. Samuti kasuta FileVaulti, mis lukustab ja krüpteerib sinu kasutaja kausta ja küsib alati parooli.

8

Kogu ketta krüpteerimine tundub absurdne? Kasutada Disk Utilityt ja loo endale disk image, mis käitub kui tavaline kaust, kuid mis ei ole paigaldatud (mountitud) senikaua, kuni on sisestatud õige parool.

koos iWorki ja Adobe CS4ga.

9

12 13

Kui sul on installitud BootKampi abil Windows või muu operatsioonisüsteem, siis kindlusta ka selle turvalisus. Ühte kaitstes kaitse ka teist.

10

14

11

15

Kasuta tulemüüri. Seda juhul, kui sa ei kasuta antiviirust, millel juba on oma tulemüür. Õnneks see on vaikimisi sisse lülitatud, kuid igaks juhuks kontrolli üle.

Lülita igasugused Sharing ehk andmete jagamise funktsioonid välja, kaasa arvatud Blue­tooth, juhul kui sa seda ei kasuta. Ära kasuta piraattarkvara.

Suurem osa igasugust pahavara ja muud kahtlast sodi liigub just piraattarkvaras. Tuntud on juhud, kus trooja hobused saabusid arvutisse

Krüpteeri oma võrgusessioon ja kasuta üle interneti turvalist kanalit ehk VPNi.

Nakatanud Mac võib nakatada ka iPhone’i, iPodi ja iPadi ning vastupidi, juhul kui on kasutusel näiteks Jailbroken ehk võrgulukust lahti murtud iPhone vms.

Tee varukoopiaid. OS Xle ei ole vaja mingit lisatarkvara, muretse vaid varuketas ja lase TimeMachine käima, mis teeb regulaarselt varukoopiaid.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 47

lahendused

Envault eemaldab lekitajad Välised andmekandjad on võrguturvalisuse eest vastutajate jaoks pidev peavalu: hoolimata autentimisest ning kontrollist võivad saladused kõige tavalisemal mälupulgal majast välja jalutada.

Peamiselt rumalast või pahatahtlikust korporatiivsest kasutajast johtuvate hädade elimineerimiseks on soomlased välja mõelnud tarkvara nimega Envault Removable Media Protection.

Aare Kirna

Arvutikaitse.ee toimetaja

Väike libastumine: Envault ise pole kõike veel täiesti lõpuni turvanud.

Juhul, kui andmed on pulgale kopeeritud tööülesannete täitmiseks, jääb ikkagi risk, et mälupulk läheb kaotsi või varastatakse ja ongi ettevõtte saladused kogu ilmarahvale vaadata.

Alati ei aita ka pulga krüpteerimine: salasõnad kipuvad ununema, lekkima või olema nii lihtsad, et paarikümne proovimise järel on õige käes.

Envaulti tööpõhimõte lekkimise kaitsel on lihtne. Tööjaamadesse installeeritakse programmijupp, mis jälgib USB ja FireWire’i porte.

Kui tarkvara avastab, et mõnda neist ühendatakse väline andmekandja (mälupulk, kõvaketas, digikaamera või mp3-mängija), saab kasutaja teate, et see tuleks nüüd ära kaitsta:

Paroole ei küsita, faile saab Envaultiga arvutites lugeda-kopeerida nagu tavaliselt.

Mis juhtub siis, kui kaitstud mälu-

pulk ühendada mõnda teise, ilma Envaulti tarkvarata arvutisse? Kasutaja näeb pulgal olevate failide nimesid, kuid püüdes mõnda neist avada, saab veateate. Envault nimelt krüpteerib andmekandjal olevad failid, kusjuures 99% faili sisust jääb pulgale, 1% aga talletatakse keskserveris. Lahtikrüpteerimiseks kasutatakse keskserveris olevaid võtmeid ning seda 1% sisu.

Vahel on pulgal olevaid andmeid siiski vaja kasutada ka mittekorporatiivses keskkonnas. Selleks paigaldatakse pulgale programmijupp Airlock, mis toimib nagu teisedki mälupulga krüpteerimisprogrammid. Kasutajalt küsitakse salasõna, failid salvestatakse krüpteeritud kujul pulgale, kust nad siis hiljem, korporatiivses keskkonnas keskserveriga sünkroniseeritakse. Airlockiga krüptitud andmetele saab määrata ka kehtivusaja, mille

turvateenu­ sega kauplev firma ei peaks endale selliseid näpukaid lubama.»

48 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

möödudes need kaovad.

Proovisin Airlocki Ubuntuga käima saada, ja tõesti – Wine suutis .exe faili käivitada. Proovisin mõnd faili ka lahti teha, kuid ilmselt poleks pidanud – Wine otsustas kokku joosta. Õigluse nimel tuleb öelda, et Windowsi all töötas Airlock korralikult. Üks Envaulti häid külgi on asjaolu, et see võimaldab failide kasutamist keskselt kontrollida. Selleks on olemas veebiliides, millesse pääsemiseks tuleb ignoreerida kõigepealt brauseri hoiatust, et lehe sertifikaat pole usaldatav ning seejärel brauseri nurinat, et osa sisust tuleb kohale üle tavalise HTTP. Saatan peitub pisiasjades ning turvateenusega kauplev ettevõte ei peaks endale selliseid näpukaid lubama.

Logi põhjal on hiljem lihtne kasutajalt pinnida, miks ta näiteks võõras arvutis faile näppimas käis või konkurendi arvutivõrgus mälupulgalt konfidentsiaalseid faile luges.

Mõningatest konarustest hoolimata on siiski tegu tarkvaraga, mis teeb oma peamist tööd – korporatiivsete andmete kaitsmist – korralikult ja kasutajasõbralikult. Nii arvab ka Soome Kaitsevägi, mis kasutab Envaulti.

TÄNA: ÜTLE LINDILE NÄGEMIST HOMME: VÕTA KASUTUSELE KETTAPÕHINE VARUNDUS

EMC varundus- ja taastuslahendused Kaitse andmeid, kasutades EMC kettapõhiseid varunduslahendusi. MAX 123 ja EMC aitavad teie varunduslahendusi kaasajastada.

Kettapõhine varundus on kiire, efektiivne ja muretu ning tänu uuele deduplitseerimistehnoloogiale ka kuluefektiivsem kui lindipõhine varunduslahendus.

Telli TASUTA varunduslahenduse analüüs: lahendused@max.ee

Varunduslahendused lindivabaks!

EMC Data Domain – kettapõhine deduplitseeriv andmemassiiv.

Teie ärivajadustele vastavad IT lahendused

Veerenni 58 A, Tallinn

lahendused@max.ee

tel 699 0660

lahendused

Kõvaketas lindi asemel Lindile salvestamine nõuab aega ja suuremat ruumi salvestusseadmetele. Millega sobiks lindil põhinevaid salvestus­ süsteeme asendada ja mida see endaga kaasa toob?

Kõvaketas asendab teatud juhtudel üsna edukalt linti, kui ka igapäevaselt varundatavat andmemahtu kokku suruda ja salvestus odavamaks muuta deduplitseerimise abil.

Kaido Einama kaido@am.ee

Lindiseadmed on meid teeninud aastakümneid ja neid kasutatakse edukalt praegugi. Ometi on lintidega kaasas käinud puudused, mis andmemahtude suurenedes muutuvad aina kriitilisemaks: lindilt andmete taastamise aeglus, lindiseadmete suured mõõtmed ja lintide lugemiskordade üsna väike arv.

Kallid kettad ja odavad lindid Neist puudustest aitavad edukalt üle saada meile kõigile tuttavad kõvakettad, kuid neilgi on oma puudused. Üks kõige olulisem on kõvaketaste hind – need on kallid ega suuda võistelda lindi odavama hinnaga. Kuid siin on üks oluline lahendus, mis viimastel aastatel on kõvakettalahenduse hinna varunduslahenduses kõvasti alla viinud – deduplitseerimine. Kõvaketta enda hind võib küll jääda samaks, aga kui

salves­tus­ mahtu saab parimatel juhtu­ del kuni 30 korda kokku hoida.»

sama suurele kettale õnnestub salvestada kümneid kordi rohkem andmeid, siis on salvestusseadmed, mis sisaldavad meediana kõvaketast, juba enam kui konkurentsivõimelised.

Deduplitseerimine pole väga uus leiutis, aga miskipärast jõudis see andmeid kokkupakkiv lahendus varundusse alles mõni aasta tagasi. Varem olid kõvakettad liiga väikesed ja veelgi kallimad, nii et deduplitseerimist kui andmete tihendusvahendit eriti veel ei kasutatud. Lihtsalt lahtiseletatuna on deduplitseerimine andmete korduste mittesalvestamine. Näiteks kui varundatavas infos on sadu sama sisuga plokke, siis salvestatakse neist vaid üks ja ülejäänud kohtades vaid viidatakse sellele ühele plokile. See on eriti hea just varunduses, kus näiteks päeva koopiat tehes on enamik andmeid päevast päeva samad, muutuv on vaid väike osa. Seega ei salvesta me iga kord samu andmeid uuesti. Nii saab salvestusmahtu parimatel juhtudel isegi kuni 30 korda kokku hoida.

Igapäevaste andmete varundamisel on saavutatud ka 500 : 1 suhe andmete kokkupakkimisel.

Kuidas deduplitseerida?

Kasutatakse nii failisüsteemi tasemel tarkvaralist kui ka riistvaralist deduplitseerimist, on ka kombineeritud lahendusi. Näiteks Symanteci NetBack­up Puredisk on puhtalt tarkvaraline deduplitseerimislahendus, EMC Avamar riistvara kombineeritud tarkvaraga ning Data Domain riistvaraline varunduslahendus. Kui kaks esimest esitavad kasutatavatele kõvaketastele omad nõuded, siis Data

50 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

4 0 A A S TAT S A LV E S T U S T

Pikka iga kõvakettale Kui kõvaketta kasutamisel oleme harjunud arvestama, et ega see just aastakümneid vastu ei pea, siis salvestusseadmetes on lugu teine. Lisaks sellele, et kasutatakse vastupidavamaid aeglasema kiirusega ja n-ö rohelisemaid ehk madalama energiatarbega kettaid, on salvestussüsteemides komponendid jooksvalt vahetatavad ning lahendustele lubatakse tööeaks kuni 40 aastat.

Kui lindiseadmele salvestatava informatsiooni gigabaidi hind on ca neli krooni ja kõvakettale salvestatava info hind kuus-seitse krooni, siis lindi tööiga üle kirjutades hinnatakse ca kahele aastale, kõvakettal aga viiele.

See ajavahe muudab kõvakettale salvestamise pikema aja jooksul isegi soodsamaks.

Domain on valmis karp, kus kõik olemas. See karp teeb deduplitseerimise salvestamise hetkel ega koorma servereid. Tarkvaralised lahendused aga vähendavad võrgukoormust, sest üle võrgu saadetakse juba kokkupakitud andmed. Samas võib Data Domaini seade emuleerida ka lindiseadet – see on eeliseks süsteemides, kus on juba mingi varunduslahendus näiteks lindile. Nii pole vaja oma vana tarkvara välja vahetada, Data Domain asub lihtsalt lindiseadme asemele.

Viis võimalust Androidiga telefonis faile vahetada Androidiga telefonides saab dokumente redigeerida, meililisandeid salvestada ja isegi joonistada. Kuidas aga failide vahetamine õnnestuks?

Selleks on Android Marketis palju lahendusi. Mõni on tavaline FTP klient, mõni aga lihtne failisünkroniseerija. Viis neist tundusid aga kõige ahvatlevamad.

Kaido Einama kaido@am.ee

Kõige lihtsam on muidugi ühendada telefon arvutiga (kas siis Bluetoothi või USB-kaabli kaudu) ning sünkroniseerida oma failid pikemalt mõtlemata ära. Aga alati pole mobiil arvutile nii lähedal, et kaabel ulataks või Bluetooth leviks. Vahel on vaja ka andmeid ühest telefonist teise saada.

Laadi omale rakendus Android Marketist telefoni, lugedes QR skänneriga rakenduse juures olevat QR koodi.

AndFTP See on lihtne FTP/ SFTP/FTPS klient mobiilile, mis võib hallata paljusid FTP servereid. Lehitseda saab nii telefoni kui ka FTP serveri

Vastuvõtja peab oma mobiiltelefoniga õhust "püüdma" saabuva faili.»

katalooge ning üles-/allalaadimine on toetatud pooleli jäänud laadimise jätkamisega.

Olemas on FTP (File Transfer Protocol), SFTP (SSH’s secure File transfer protocol) ja FTPS (Explicit FTP over TLS/SSL).

GDocs for Android Google Docs on hea koht Wordi, Exceli ja PowerPointi dokumentide hoidmiseks ja redigeerimiseks. Õnneks saab neile dokumentidele ka Androidiga telefonist ligi. GDocs näitab Google Docsis olevaid faile ja hädapärast saab nende teksti brauseris redigeerida (kujundus ja vorming pole mobiilis alati näha).

arvuti taga. Saab ka faile vahetada.

Juhtida õnnestub Windowsi, Linuxi ja Mac OSiga arvuteid.

Dropbox FTP on friikidele, tõeliselt lihtne selle kõrval on oma faile sünkroniseerida ja jagada Dropboxiga. See aitab failidele alati ligi pääseda mobiilist, veebist, laua- ja sülearvutitest ning nii Macist kui ka PCst.

Hoccer Tegu on kahe telefoni vahel andmete efektsel viisil vahetamise tarkvaraga. Kaks telefoni tuleb panna kõrvuti ja soovitud fail libistada ühe telefoni ekraanilt teisele. Või kui ollakse natuke kaugemal, peab saatja telefoni „heitma” vastuvõtja poole ja vastuvõtja oma telefoniga õhust „püüdma” saabuva faili. Töötab ka Androidi ja iPhone’i vaheliselt.

Android-VNCViewer IT-administraatorid teavad, mis on VNC. See ongi VNC Androidile ehk telefonist saab ligi mõnele eemalasuvale arvutile ja juhtida seda, nagu istuks ise Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 51

lahendused

iOS selgeks ja rakend iPhone, iPad ja iPod kasutavad Apple’i uut mobiiliplatvormi iOS, millele arendajaid polegi alati niisama lihtne leida. Kuidas siiski oma plaanid ellu viia?

Kui oled leidnud huvitava idee, mida ei ole veel teostatud, siis tasub panna end proovile ja miks mitte asuda näiteks ise rakendust arendama. See polegi nii keeruline.

Roland Liive

Applespot.ee peatoimetaja

Enne uue rakenduse arendama asumist tasub kindlasti teha väike taustauuring. Pole ju mõtet jalgratast leiutada – uuri, ega sellist rakendust pole juba olemas ja juhul, kui on, siis kuidas annaks seda täiendada.

Kindlasti ei tasu lasta pead norgu, kui esimese rakenduse idee ei ole nii paeluv, et ei saagi kohe edukaks Apple’i rakendustepoes ehk App Store’is. Raha ei tohikski esimese rakenduse osas olla eesmärk number üks. Pane oskused proovile ja ürita leida endale kindlaid kliente, kes jääksid edaspidi kasutama ka sinu teisi rakendusi.

Mis on Xcode?

Xcode on komplekt erinevatest arendustarkvaradest, mille abil saab arendada OS Xi ja iOSi rakendusi. XCode on näiteks tasuta kaasas viimase OS X 10.6 versiooniga, ent ei ole vaikimisi installitud. Rakenduse saab installida, kasutades arvutiga kaasas olevat DVD-plaati või alla laadides Apple’i veebist. iOS-i rakendused koosnevad kahest põhirakendusliidesest: Objecti-

ve-C ja Cocoa. Esimene neist sisaldab aluskeelt ning teine on selle peal toimiv kasutajaliidest koordineeriv osa.

Et Xcode töötab vaid OS X-i peal, siis on arendamiseks vajalik Maci arvuti olemasolu. PCde peal arendamiseks saab kasutada Flashi või mõnda muud arendustarkvara, ent kui on soov testida rakendusi erinevate seadmetega ning panna need App Store’is hiljem müüki, tuleb seda teha vaid läbi Xcode’i.

Kus iOSi rakenduste arendamist õppida?

Kui iseseisev õppimine ei ole sinu jaoks keeruline, tasub kindlasti tutvuda mitme eri Xcode’i rakendusliidest õpetatava raamatuga. Eesti edukaim iOS-i indie-arendaja Henri Normak alustas Objective-C õppimist Programming in Objective-C 2.0 raamatu abil. Tutvudes raamatupoodide valikuga, leiab sealt mitu teist sarnast raamatut, tuleb leida vaid endale sobiv.

Uutele ning olemasolevatele arendajatele on suureks abiks Apple’i loodud arendajate foorum. Sealt leiab palju sõbralikke ning abistavaid käsi.

Lisaks foorumile on Apple üles seadnud iOSi rakenduste koodikogumiku ja videokogumiku. Koodikogumikust leiab mitu demokoodi, mille põhjal saab teha testrakendusi, videokogumikust leiab suures koguses õpetavaid ning juhendavaid videosid.

Kuidas saada arendajaks?

Ametlikuks iOSi rakenduste arendajaks saamine ei olegi nii keeruline, kui

52 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

esmalt võib tunduda. Selleks on tarvis soetada litsents väärtuses 99 USD (ca 1200 krooni). Litsents kestab ühe aasta. Litsentsi omamine annab võimaluse testida rakendusi erinevatel seadmetel ning lisada need App Store’i müügile. Litsentsi soetamine ei ole vajalik, kui soovid rakendusi arvutipõhiselt arendada ning testida. Liitumine käib läbi Apple’i veebilehe – http://developer.apple.com/programs/start/standard. Eestlaste puhul nõuab Apple täidetud vormi faksimist neile.

Kust leida ideesid uute rakenduste jaoks?

Paljud ettevõtjad elavad teadmisega, et idee on see, mis maksab. Päris elus aga maksab teostus, ideid on niigi kuhjaga. Kui ideid ei realiseerita, siis ei saa neist ka mingit raha teenida.

Head ideed tulevad aga elust enesest. Kui tunned puudust mõnest heast lihtsast asjast, mis võiks su elu teha kergemaks, siis see ongi too idee, mis vajab teostamist.

Kui kaua võtab aega rakenduse arendamine?

Tegu on küsimusega, millele ei ole ühest vastust. Kõik oleneb rakendusest. Mida keerulisem rakendus, seda pikem on arendustsükkel. Kuid üldiselt saab väita, et iOSi rakenduste arendustsükkel on üsna lühike võrreldes mõne muu tarkvara arendusega.

See tähendab, et ideest saab jõuda töötava lahenduseni vaid mõne päevaga. Nõnda võib näitena välja tuua

dusi arendama

iPhone’i või iPadi rakenduse arendamine ei võta kaua aega. See Eesti parkimisrakendus „Pargi” sai näiteks valmis paari kuuga.

Eesti populaarseima rakenduse „Pargi”, mille arendas Henri Normak valmis kahe kuuga, uus „Tangi” rakendus aga sai küpseks vaid 20 töötunniga.

Kindlasti tuleb silmas pidada, et keerulisemate rakenduste, nagu näiteks mitmetasemeliste mängude arendamine võib võtta aega mitu kuud.

Kus ja kuidas testida?

Xcode sisaldab iPhone’i ja iPadi emulaatorit, mille abil saab arvutis testida rakenduste sobivust. Emulaatori miinus on aga see, et sellega testimine ei arvesta seadme kõiki riistvaralisi omadusi. Nii on parim lahendus leida rakendusele beetatestijad, kes annavad tagasisidet riistvaralisest ning tarkvaralisest osast – kuidas rakendus nende seadmel töötab ja mis funktsioone eemaldada või lisada võiks.

Uus "Tangi" rakendus aga sai küpseks vaid kahekümne töötunniga.»

Kui oled indie-arendaja ja lood tarkvara, millest saavad kasu paljud eestlastest iOSi seadmete kasutajad, siis saad beetatestijaid otsida näiteks AppleSpoti foorumist.

Kes Eestis tegelevad iOSi rakendustega?

Eestis on iOSi arendajad praegu veel üsnagi vähe. Kuid mitte nii vähe, et neid saaks kokku lugeda kahe käe sõrmedel. Üritasin artikli jaoks välja selgitada võimalikult korrektse eest-

lastest iOSi arendajate arvu. Pärides sellekohast infot mitmetelt tegijatelt selgus, et arendajaid, kelle rakendused on App Store’is saadaval, peaks olema kokku 12. See number sisaldab kolme indie-arendajat ning üheksat arendajat, kes töötavad firmades.

Kui palju raha teenib?

Kõnealusele küsimusele saab anda korrektse vastuse, ent see ei ole üks kindel summa. Apple’iga sõlmitavas lepingus on kirjas, et õunafirma saab müügi pealt endale 30 protsenti ning arendaja 70. Kindlat summat on keeruline ennustada, sest keegi ei tea, kas sinu rakendus on see, mis lööb App Store’is läbi või mitte. Kuid proovida tasub – iOSi rakenduse arendamine Apple’i mobiilseadmele pole raketiteadus ja mõne varju jääva rakenduse kõrval võib mõni teine tippu söösta.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 53

lahendused

Koormusrünnakute tõrje Nn GET requeste kasutatavad koormusrünnakud veebiserverite vastu põhinevad veebiluurel saadud andmetel, millise päringu tegemine võtab rohkem aega ja kui mahukas on saadud vastus.

Selliseid ründeid saab tuvastada päringute struktuuri ja koguarvu analüüsides ning nende põhjal oma süsteemi ümber seadistades.

Täielikku tõrjet ei pruugigi alati leida, kuid leevendust kindlasti. arvamine ehk vaatamata tugevale tüübiteisendusele kasutati vaikeparameetreid sõltumata sellest, et andmebaasi välja tüüp on LinqToSQLil teada. Järgneva koodiga

Kuido Külm tarkvaraarendaja

Kavalamad on rünnakud, mis oskavad kasutada rakendussüsteemi baastehnoloogia puudusi. Nende baasil konstrueeritud ründed põhjustavad raskesti tuvastatavaid olukordi, kus selged rünnakuvektorite tunnused puuduvad, sest süsteemi kasutatakse täiesti legaalsete meetodite abil, samas seda oskuslikult suunates. Süsteemi haldaja paneb küll tähele, et süsteemi töö muutab aeglasemaks, leides logisid analüüsides teistest erinevaid päringuid, kuid sisu poolest on nad igati lubatavad. Õnneks on viimane Microfti .NET Framework 4.0 raamistik teinud ka hädavajaliku uuenduse, kuidas ADO. NET LinqToSQL klassid käsitlevad andmebaasi poole pöördumisi, aidates nii koormusrünnakuid vältida.

LinqToSQL aitab Programmeerija saab LinqToSQLi abil andmebaasiga suhtluse pöörata klassidega manipuleerimiseks ehk olemuselt on see tugeva tüübiteisenduse sissetoomine andmebaasiga suhtlemiseks.

Eelmise versiooni .NET 3.5 LinqToSQLi puuduseks oli andmebaasi poole pöördumisel nn parameetri

[Column(Storage="_name", DbType="NVarChar(50) NOT NULL", CanBeNull=false)] public string name { // definitsioon ... } koostas ADO.NET 3.5 igati korraliku SQL süstimist vältiva korduva käivitusplaani kasutamisega parametriseeritud päringu. .NET 3.5 LinqToSQLi baasipäringut var query = from kasutaja in tabelid. users where kasutaja.name == this.­ TextBoxSisu.Text.Trim() select kasutaja.id; List<int> nimed = query.ToList(); käivitati MS SQL Serveris parametriseeritud päringu meetodit kasutades vastavalt: SELECT [t0].[id] FROM [dbo].[users] AS [t0] WHERE [t0].[name] = @p0 Puuduseks ADO.NET 3.5 puhul oli aga see, et kuigi stringi tüüpi muutuja pikkus oli genereeritud klassile teada (DbType="NVarChar(50) NOT NULL"), ei osanud ADO.NET seda kasutada ja sõltuvalt sisendparameetrist tegeleti stringi andmetüübil pikkuse

54 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

äraarvamisega. Sama päringu, kuid erinevate muutujate korral (näiteks „musike” ja „musi”) tuli SQL Serveril päringu jooksutamiseks genereerida erinev käivitusplaan, sest muutujate pikkused olid erinevad. Käivitusplaani puhvri sisu pärides on tehtud kaks eraldi plaani:

exec sp_executesql N'SELECT [t0]. [id] FROM [dbo].[users] AS [t0] WHERE [t0].[name] = @p0',N'@ p0 nvarchar(6)',@p0=N'musike' exec sp_executesql N'SELECT [t0]. [id] FROM [dbo].[users] AS [t0] WHERE [t0].[name] = @p0',N'@ p0 nvarchar(4)',@p0=N'musi' Selline lähenemine aga risustab SQL Serveri käivitusplaanide puhvrit ja võib SQL Serveril hinge kinni tõmmata, luues hea võimaluse sooritada omamoodi teenusetõkestusrünnet.

Näiteks kui andmetabelis on stringi tüüpi väli pikkusega 2000 märki (NVARCHAR (2000)), aga reaalsete andmete pikkus on kuni 50 tähemärki, siis häkker saab sooritada ühemeherünnaku ehk võtab sisendiks sõnad pikkusega 51–2000 sümbolit ja käivitatud päringute abil saastab sellega käivitusplaanide puhvri.

Visuaalselt avaldub antud rünnak nii, et süsteemi töö muutub aeglasemaks, kusjuures logisid analüüsides võib muidugi tähele panna, et leidub

teistest erinevaid päringuid, aga sisu poolest on nad igati lubatud.

Et selliseid süsteeme töökorda saada, tehakse näiteks öösel süsteemi restart ja hommikul tööle asudes peab süsteem lõunani vastu, misjärel muutub jälle uimaseks. Sama võib juhtuda ka siis, kui väljaspool tööaega laaditakse vähekasutatud käivitusplaanid puhvrist välja, kuid hommikul kordub tuttav stsenaarium.

Odav lahendus vähendada käivitusplaanide puhvri risustamist on andmevälja lühendada näiteks 2000 pealt 200 peale, kuid pärast seda ei pruugi süsteem enam algsetele ärinõuetele vastata.

ADO.NET 4.0 on mainitud risustamise probleemist lahtisaamiseks valinud andmetüübi definitsiooni kasutamise ehk päringu ülesehitamisel kasutatakse vastava andmetüübi maksimumpikkust.

Eespool toodud LinqToSQL päringute käivitamine ADO.NET 4.0 korral näeb välja mõlema muutuja korral samamoodi: exec sp_executesql N'SELECT [t0]. [id] FROM [dbo].[users] AS [t0] WHERE [t0].[name] = @p0',N'@ p0 nvarchar(4000)',@p0=N'musi' exec sp_executesql N'SELECT [t0]. [id] FROM [dbo].[users] AS [t0] WHERE [t0].[name] = @p0',N'@ p0 nvarchar(4000)',@p0=N'musike' Mõlemad päringud sooritatakse täpselt sama käivitusplaaniga.

Parameetri pikkuseks eeldatakse vastava andmetüübi maksimaalpikkust SQL serveris. Aga NVARCHAR(MAX) teisendatakse siiski NVARCHAR(4000)ks ehk 4000 sümboli pikkuseks, mis tähendab, et kuigi andmebaasi poolest võib olla väljas üle 4000 sümboli, siis LinqToSQL võtab oma päringusse ainult 4000 esimest märki. Näiteks pikkade tekstide sisu võrdlemine ei pruugi õiget vastust anda. INT ja BIGINT töötavad see-eest õigesti.

Edasiminek on seegi, käivitusplaanide risustamisest on vähemalt lahti saadud ning serverit kokku jooksutada ei ole ründajal enam nii kerge.

lihtne lahendus

Pagemodo kujundab kiirelt Facebooki fännilehe Facebookis firmalehe tegemine on peaaegu et möödapääsmatu, kuidas seda teha ilusasti ja vähese vaevaga?

Pagemodo on teenus, kus saab valida kujunduse, lisada pildid ja teksti ning korralik Facebooki leht ongi valmis.

Pagemodo.com lehel tuleb kõigepealt oma Facebooki kontoga sisse logida (kuigi saab ka ilma).

Ei maksa unustada enne sisselogimist Facebookis oma firma lehekülg avada. Vähemalt alustatud peaks see olema, muidu ei saa oma valmismeisterdatud lehte pärast kuhugi külge üles laadida.

Fännilehte enne Pagemodos lehekülje genereerimist avalikustada ei ole vaja.

Kui Facebooki kontoga on sisse logitud, järgneb kujunduse valimine. Põhikujundusi on 14, valides nende seast sobiva malli, algab elementide täitmine oma sisuga ehk tasuta versioonis piltide ja tekstiga.

Tasulise lehekülje puhul on veel li-

savõimalusi, saab sisestada kas või videoakna.

Tasuta saab lisada oma Face­ booki konto alt enda administreeritavatele lehekülgedele ühe Pagemodos loodud lehekülje, lisatasu eest saab aga teha neid mitu.

Teadmata midagi FBMList või HTMList saab igaüks lehekülje loomisega hakkama, pealegi postitab Pagemodo valmis saanud lehekülje ise, kuhu vaja. Juba mõne minutiga on uus avalehekülg Facebooki firmalehel olemas.

Näiteks Arvutimaailma Facebooki avaleht sai samuti äsja Pagemodos tehtud, vaata järele – am.ee/ toimetus sisaldab vastavat linki.

KAIDO EINAMA

Testitud omal nahal: Pagemodo genereeris Arvutimaailmale Facebookis sellise lehekülje.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Sunnitud piraatid Silver Hage kirjutab blogis, et Eestis polegi paljusid veebiteenuseid võimalik legaalselt kasutada, isegi kui väga tahaks maksta.

43 Veljo

Haamer 14. oktoober WiFi.ee peatoimetaja

36 Kalev

Reiljan 14. oktoober Elioni tehnoloogiadirektor

TLÜ digitaalsete ökosüsteemide professoriks sai Timo Tobias Ley TLÜ informaatika instituudi digitaalsete ökosüsteemide korraliseks professoriks valiti Timo Tobias Ley, kes tuleb Tallinna Austria teadusjuhtimise kompetentsikeskusest Know-Center.

Ley on sündinud 7. augustil 1973. a Saksamaal Langenis, lõpetas 2000. a Darmstadti Tehnikaülikooli ning kaitses 2005. a Grazi Ülikoolis doktoritöö „Organizational Competency Management – A Competence Performance Approach”.

48 Tiit

Miks on nii raske legaalset sisu tarbida?

Parts

28. oktoober SAP Estonia juht

34 Tiit

Anmann 4. november Webmedia müügidirektor

Andrea Corradini hakkab IT Kolledžis veebiteemadel harima Värske IT Kolledži õppejõud Andrea Corradini hakkab lugema kahte kursust: kasutajaliideste disain ja arendus ning veebirakendused Java baasil. Corradiniga on sõlmitud nelja-aastane tööleping. Enne Eestisse tulekut õpetas Corradini Kopenhaagenis IT Ülikoolis tarkvaratehnika instituudis.

56 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Tehnikafänn ja sotsiaalmeedia fanaatik Silver Hage küsib oma blogis, miks ei lasta eestlastel legaalselt asju internetist osta. Miks keelatakse raha maksmist Eestis asuvatel klientidel? iTunes – kinkekaarte on vaja saada kuskilt. Spotify?

VPNi või välismaal elavat sõpra on vaja kasutamiseks. Pandora? Sama lugu.

Ainus võimalus on VPNiga välismaal asuvat kasutajat simuleerida.

8.09.10, silverhage.com

Microsoft paneb blogikeskkonna kinni

Gunnar Peipman kirjutab DT blogis, et Microsoftil sai lõpuks Live Spaces blogikeskkonnast küllalt ja kõik seal olevad ligi 30 miljonit blogi kantakse Wordpressi keskkonda üle.

See teeb Wordpressi blogiruumi poole suuremaks kui praegu, sest Live Spacesist lisandub senisele 26 miljonile juurde ligi 30 uut Live Spacesi blogi. Oma blogi saab üle viia kuni märtsini 2011.

28.09.10, DT Blogi

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

deks

AABRAM: @Arvutimaailm LG virtuaalne launch on nagu hambapastareklaam :( Sven Vahar, IT-ajakirjanik, Tallinn

MINUT_EE: ITK muutub Sigatüüka võlukunsti kooliks – kuidas küberründele vastu astuda http://is.gd/fpzeK Kellest saab Eesti KüberPotter?

Minut.ee, uudisteleht

VEEBIHUNT: Twitter on nüüd ametlikult popim kui MySpace: http://mash.to/2LieM Topcom, Eesti

Ennuste nõustub Pillesaarega

IT Grupi omanik Jaak Ennuste kirjutab blogis Helmese omaniku Jaan Pillesaare ettekandest Äriplaan 2011 konverentsil ja nendib, et tema mõtted on üsna samad. Eesti maksud pärsivad teadmistepõhist tööstust, ülikoolides on vähe rahvusvaheliste õppejõudude hõngu, populism vohab maksuotsuste tegemisel ning IT-eksporti takistab kõrge tööjõukulu IT-valdkonnas.

1.10.10, blog.it.ee

AL-QAEDA: Märkasin just, et Twitter pakub mulle „Lisa asukoht oma säutsule”. Ei lähe selle õnge. (tõlge) Al-Qaeda, Waziristan, Pakistan

KOOSOLEK: #swedbank uue veebi seadistatav kiirmenüü – lemmik!

Seejärel brauser kräshis... hmm :) Mihkel Ronk, Tallinn

fo o ru m i va at lus

Nutitelefonide hulk on suurenenud, nii et m-interneti ja mobiiliplatvormide probleemid ujusid päevavalgele nii foorumites kui ka tehnoloogiasaadetes.

Apple.spot.ee foorumis räägiti 2009. aasta lõpus veebikaamera või video­ striimi vaatamisel probleem, et see striim jäi taustal lahti ja õgis andmesidet edasi. Peaaegu et Eestis avastatud probleem lahendati, kuid nüüd on uued andmetilgutajad rahakoti kallal – nimelt võib mõni rakendus teadete (notifications) kaudu ka m-internetis olles aeg-ajalt baite läbi libistada ja suured mobiiliarved tekivad jälle. Õnneks saab seda välja lülitada.

Android või iPhone?

Tarkinvestori foorum paneb kõrvuti Androidi ja iPhone’i mobiiliplatvormid ning hindab, kumb võiks siis lõplikult ärikasutaja lemmikuks saada. Kuigi USAs on paljud suurkorporatsioonid turvakaalutlustel kehtestanud ainsa lubatud platvormina Blackberry, on jää hakanud sulama. Investorite foorumis leitakse, et raha toob kõige paremini (Apple´ile endale) sisse ikkagi Apple’i lahendus, ehkki firmadele on hakanud meeldima ka Androidi avatus, mis lubab oma äriarendusi tegema hakata.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 57

inimesed

EMT tehnokeskuses olid uksed lahti

Klienditeeninduses ei olda surmtõsised. Kliendid kuulavad samal ajal seina taga tõsiselt EMT võrgujuhti.

24. septembril tehti EMT tehnokeskuse uksed Betooni tänaval kõigile huvilistele lahti. Inimesed said vaadata maja keldrist katuseni, mismoodi mobiilioperaatori sisemus välja näeb.

Külaliste grupp EMT tehnokeskuse südames: siin hoitaksegi kogu võrgul silma peal. fotod: Kalev Lilleorg

EMT võrgujuht Margus Malv juhtimiskeskuses: „Kui mõni torm Eestist jälle üle käib, hakkavad siia roheliste tulpade vahele punased tekkima.”

Tuul aitab helistada: tehnokeskuse katusel on tuulik, millega katsetatakse, kas mobiilimasti saaks ka rohelisel teel ära toita. Praegu kipub tuul pigem viima elektrit.

58 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

EMT serveriruum keldris näeb välja nagu kõik moodsad serveriruumid – igav, meenutab riidekappidega garderoobi. Natuke huvitavam on siis, kui kapiuksed on eest ära.

Suur mobiiliäride kokkutulek – Mobile Monday Septembri lõpul toimus ülemaailmne mobiiliäride liikumise Mobile Monday kokkutulek. Toimumiskoht oli Soomes ja Eestis. Soomlastel on Nokia, eestlastel arenev mriik, mida näidata.

Mobile Monday Peer Awardsi ühe peaauhinna sai Kenya firma Xrystalgenius lahendus iChecki, mille esitleja näitas, kuidas see aitab mobiili positsioneerimise abil matatusid ehk kohalikke ühissõidukeid jälgida. fotod: SVEN KIRSIMÄE, Mobile Monday Estonia

Mobiilse äri üritusel on ka mobiilne toitlustus – väliköök Aalto Garaaži juures.

FOTO: RIMMA LILLEMÄGI, MOBILE MONDAY

Üritus lõpetati pidulikult Tallinna Raekojas. Osad delegaadid sattusid küll „Town Halli” küsides taksoga linnahalli juurde, aga jõudsid siiski kohale.

Espoos ja Helsingis pandi Eesti mobiiliäri esindajad bussi ja viidi Soome mobiilimajanduse paremaid näiteid vaatama: kavas Nokia, siis F-Secure ja Rovio, tõusev mobiilimängude täht.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 59

inimesed

Shvaikovsky sai füüsikust IT-ärimeheks

Oleg Shvaikovsky on käivitanud MicroLinkis tarkvaraarenduse osakonna ning omal nahal läbi elanud praeguseks kadunud firma tõusu ja languse. Kes on see Eesti IT-äri oluline mees?

Praegu on Shvaikovsky kohaliku IT-hiiu MicroLinki müügi- ja turundusdirektor, aga meie alustame sellest, kuidas sai temast see, kes ta praegu on. Iseenesest pole kõrvalt vaadates ITni jõudmine olnud tema jaoks kõige pikem või ebaloogilisem samm. Ülikoolis õppis Shvaikovsky teoreetilist füüsikat, kuhu sattumine ei tulnud talle üllatusena – juba keskkoolis teadis ta, et tahab füüsikuks saada.

Eksinud füüsik

Kukkusin katsetel edukalt läbi.»

Oleg Shvaikovsky Moskva ülikooli minekust

„1992. aastal tegin oma esimese magistrikraadi, mis oli füüsikas ja see, et ma praegu selle alaga ei tegele, on omamoodi natukene nukker asjade kokkulangemine – kui keskkooli lõpus oleks küsitud, mida tulevikus teha soovin, oleksin vastanud, et füüsikat, ainult füüsikat,” kirjeldab Shvaikovsky oma toonast meelestatust.

Keskkoolis osales ta paljudel reaalainete olümpiaadidel ning saavutas ka häid tulemusi, kuid minnes proovima Moskva ülikoolidesse, avastas ta, et seal oli konkurents ülimalt tugev. „Kukkusin sisseastumiskatsetel edukalt läbi – pidasin end kõvaks meheks, taskud diplomeid täis ja arvasin, et teen neile teene, kui sinna õppima lähen, kuid seal oli ühe koha peale minusuguseid ja paremaid mehi vähemalt kümme tükki,” kirjeldab Shvaikovsky olukorda katsetel maailma ühte juhtivasse ülikooli.

Samas tõdeb ta, et see oli enesehinnangut revideerida aitav kogemus, mis on tal siiani hästi meeles. Veel ITst rääkides, siis juba viiendas

60 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

klassis kirjutas ta tänu isa mõjutustele perfokaartidel Fortrani keeles esimese programmi. Õppimisega tegeles ta ka Mainzi Ülikooli Teoreetilise Füüsika Instituudis Saksamaal, kuid üheksakümnendate alguse keeruliste aegade tõttu oli sunnitud jääma Eestisse.

Alpinism – harrastusest tööks Tartus sai tema esimeseks ametinimetuseks tegevjuht. Firmaks oli OÜ Alias, mis tegeles ühe venekeelse ajakirja väljaandmisega. Sellele järgnes teine tegevjuhi tiitel firmas OÜ Forox, mis tegeles kõrgtöödega. Just nimelt, kõrgtöödega.

Shvaikovsky üheks tegevuseks ülikoolipäevil oli alpinism ja juba õppimise ajal koostasid nad sõpradega kooperatiivi, mis tegeles kõrgtöödega – põhimõtteliselt tavalise ehitusmeistri kohustuste täitmisega, ent näiteks 40 meetri kõrgusel. „Sellega teenisime ülikooli ajal korralikult raha ning tuli ka aeg, mil püstitasime vastava firma, kus alguses ise sõpradega ronisime ja ehitasime ning lõpuks olime hõivatud müügitööga ja projektide juhtimisega – brigaadid käisid läbi Baltikumi töid tegemas,” meenutab ta.

1998. aastal sai aga firma müüdud ning Shvai­ kovsky kolis Tartust Tallinna ja asus Tallinna Panka programmeerijana tööle. „Ma kujutasin siis juba ette, mis on ettevõtlus ja tahtsin teada, mis on karjääritegemine. Panin endale eesmärgiks, et kui olen 33, siis pean suutma teha teadliku valiku, kumb mulle istub, kas ettevõtja olla

Ülemiste Citys veedab Oleg Svhaikovsky need päevad, kui ta ei ole välismaal.

Foto: Stanislav Moškov

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 61

inimesed

a rva m us

Tarmo Amer Sõber, kolleeg Norby Telecomi päevilt Me olime temaga kaks aastat Norby Telecomis koos.

Praegu suhtleme kui sõbrad – käime aeg-ajalt kohvi joomas, jalutamas, räägime elust, asjadest. Inimesena meeldib ta juures mulle palju asju.

Tema juures on suur osa nendest inimlikest omadustest, mida hindan, koondunud. Ta on vankumatult aus inimene ja õiglase meelega ning andestav. Temas on säilinud siiras võime vaimustuda ning lakkamatu uudishimu maailma asjade suhtes, seetõttu on meil ka alati millestki rääkida.

Oleg on romantik ja see peegeldub ka töises maailmas.

või karjääri teha,” selgitab ta muutuse tausta.

IT oli talle südamelähedane ja tavalise avaliku konkursi teel sattus ta küll alguses Tallinna Panka programmeerijaks, kuid see oli lühikene periood – Ühispank võttis Tallinna Panga üle ja tol hetkel IT-osakonna tuumik läks üle Tal­ invest Suprema Väärtpaberite ASi. „Miks ma sinna tuumikusse sattusin, oli juhuslik, kuid liikusin nendega kaasa. Paari aasta pärast olin seal juba IT-juht,” meenutab Shvaikovsky.

Esimest korda MicroLinki IT-juhiks saamisele rajas tema sõnul tee tõik, et suur osa seltskonnast, kes ülemineku sooritas, läks viimaks mujale. Seal olid mõnda aega koos Shvaikovskyga teiste seas tegevad ka väga an62 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Vaba hetk kunstistuudios – tagaplaanil Olegi abikaasa Maria.

dekad inimesed nagu Karel Kannel ja Markus Keerman.

MicroLinki kutsusid ta Karel Kannel ja ammune tuttav Jaak Anton. Olukord oli siis selline, et MicroLinkis oli vaja püsti panna täiesti uus osakond, mis tegeleks tarkvaraarendusega. „Mind kutsuti sinna ja proovikivi oli väga huvitav. Sisuliselt oli vaja korraga teha kolme asja: esiteks oli vaja meeskond koostada, teiseks oli vaja siseneda turule, kus siiani firma oli tundmatu ning lisaks töökultuur, tehnoloogia ja

otsima,” lisab ta.

Pärast HEX Eestis arendusjuhina töötamist sattus ta tänu Guido Sammelselja kutsumisele 2005. aastal Norby Telecomi juhtima, arendama. „Peale selle, et Guido on tore ja väga tark inimene, on ta ka hea veenja ja see oli ka fantastiline periood ning vaatamata sellele, mis Norbyst lõpuks sai, olen kogemuse üle Jumalale väga tänulik. Lõpu poole oli ehtsat kriisimajandamist – ülikoolis sellist asja ei õpi,” meenutab Shvaikovsky aega elust, mil nägi ühe firma tõusu ja langust.

Elukoolist õppinu Shvaikovsky räägib, et Norbyst sai tüüpiline kriisi laps – firma kasvas suures osas välisfinantseerimise peal. Tuli kriis ja pangad keerasid kraanid kinni. Norbyl puudus võimalus laenukoormust teenindada. Norbyl jäi aega väheks, et jõuda kiirest kasvufaasist stabiilsuse faasile, kus saaks hakkama korralikult laene teenindama.

Need olid ta arvates sulaselgelt tema enda vead. Tõsiselt oli tagasivaates paigast ära omafinantseeringu ja välisrahade suhe. „Võtan enda süüks ka selle, et tegu oli telekommunikatsiooni ettevõttega, seega investeeringud on pikaajalised, meie aga finantseerisime pikaajalised projektid lühiajalise rahaga. Selline süsteem kestab seni, kuni raha peale tuleb,” räägib Shvaikovsky kogemusest.

Norby Telecom oli tema arvates väga väärt ettevõte ja ka kõige karmimatel kriisiaegadel, aastal 2009 sai see mitmeks tükiks lõigatud ja ostjad leitud. „Olgugi, et hinnad olid ebaõiglased, olid ostjad olemas,” meenutab ta.

Läbi raskuste kasvame Olegi üks hobisid on fotograafia ja nii on ta ka ise kenadele piltidele jäänud.

protsessid üles ehitada,” selgitab ta.

Firma eristus toona sellega, et pandi rõhku veebitehnoloogiatele. Ehitati üles Java ja muude sarnaste tehnoloogiate teadmiste pagasit.

Kõikide konkurentide jaoks oli see Shvaikovsky arvates arvestatav konkurents. Edu võib tema arvates mõõta küll mitme parameetri järgi, kuid valdkonna esikolmikusse kuulus firma selgelt. „MicroLinkis sai teatud loogiline etapp läbi.

Kui lahkusin, oli äriliin kiirest kasvufaasis jõudnud stabiilsuse faasi ja läksingi uusi proovikive

Shvaikovsky tõdeb, et isiklikult oli see aeg talle tohutult raske. „Pinge oli tohutu, kuid arvan, et seda oli vaja üle elada. See aeg õpetas väga palju – kriisi moment oli mulle väga kasulik, sest toimus väärtushinnangute muutus, selgemaks sai, mis on elus oluline, mis mitte,” räägib ta.

Ta tõdeb ka, et vahepeal oli olukord noateral, kus oleks õnnestunud firmat ka päästa, kui keegi oleks finantseeringutega tulnud, oleks ettevõte ehk edukalt jätkanudki. Olukord oli riskantne ja mustvalge ning päeva lõpuks sünge maiguga.

Olulise tõdemusena toob Shvaikovsky välja tunde, mille läbielatu talle kinkis – tahtmise midagi head ära teha, kedagi aidata. Seda tunnistab ta endas leiduvat kordades rohkem kui näiteks viis aastat tagasi. „Samas on tekkinud ka arusaa-

Pinge oli tohutu, aga seda oli vaja.»

Oleg Shvaikovsky Norby Telecomi raskuste aegadest

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 63

inimesed

A rva m us

Vadim Šabarov OÜ Navirail, raudtee operatsioonide direktor Varem töötasime koos Norby Telecomis ja praegu meil koos tegemiseks ühiseid projekte pole, lihtsalt aeg-ajalt lävime, räägime juttu. Esiteks ütleks, et ta on silmapaistvalt uuendushimuline ja vastuvõtlik innovatiivsete ideede suhtes.

Olgu see mõni töine asi või lihtsalt tehnikavidin. Ta on lisaks ääretult avatud.

Ta ei varja enda tegemisi. Ka lihtsalt inimesena on ta esmalt kindel ja usaldusväärne.

Ta ei unusta asju ega jäta midagi tegemata. Lisaks on ta lihtsalt ääretult huvitav sell, loeb palju ja tal on palju hobisid.

mine, et kui käes on mingi ressurss, olgu need siis suhted, mida on võimalik ära kasutada, raha või võim, siis peaks mõtlema, mida head on võimalik nende vahenditega ära teha,” kirjeldab ta enda muutunud väärtushinnanguid.

Praktilise juhtimiskogemuse kohalt tunnistab ta kahte õppetundi: lühikese rahaga ei saa finantseerida pikaajalisi projekte ja alati tuleb kainelt jälgida omakapitali ning välisraha suhet.

Filosoofilisest vaatenurgast rääkides arvab ta, et võib rahul olla, et kogu Norby juhtkond pole raskuste kiuste peitu pugenud. „Tegime õiget asja ja üritasime päris kõvasti. Avalikult rääkisime kogu aeg, mis toimub ega hakanud susserdama. Olime lõpuni ausad, see on oluline,” tõdeb Shvaikovsky.

MicroLinki ekspordi eest vastutama Praegu on Shvaikovsky MicroLinki müügi- ja turundusdirektor. Sisuliselt alluvad talle turundus, müük ja kliendihaldus. Viimased pool aastat on ta istunud kahel toolil korraga – ühelt toolilt on ta juhtinud Eesti müüki ja teiselt hallanud igasugust ekspordiga seotud tegevust, eriti Venemaa suunal.

Samm-sammult on ta aga üle andmas kogu seda osa, mis Eestiga seondub ja asub juhtima ülekontsernilist ekspordiga tegelevat uut üksust.

Kontserni eksporti portfoolio võib tema arvates jämedalt jagada kaheks. Üks osa on tele-

64 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

kommunikatsiooni toodete ja teenustega seotud. Elionil, EMT-l, MicroLinkil on terve hulk asju, kus on teatud edumaad võrreldes paljude Vene ettevõtetega. „Näiteks Mobiil-ID on kindlasti know-how või isegi IPTV kohalt saame nii mõndagi pakkuda,” toob ta näiteid.

Pakkuda on veel paljutki, aga need kaks on ehk hästi mõistetavad. Teine ekspordi liik on seotud infoühiskonnaga seotud Eesti kogemusega, mille vastu idas on Shvaikovsky arvates siiras austus ja tahtmine sellest loost parimat üle võtta. „Päris paljud asjad on meil tehtud kontseptsionaalselt õigesti. Meil tegelikult on mille üle uhke olla ja know-how’d, mida müüa. Meie all pean silmas koostööd teiste ettevõtetega, MicroLinkis soovime väga teha projekte käsikäes teiste firmadega,” räägib ta.

Venemaaga on mõnus suhelda Venemaa firmade ja riigiametnikega suhtlemise kohalt tõdeb Shvaikovsky, et kindlasti on olukord natukene teistmoodi siinsete firmadega lävimisest, kuid peab sealset koostööd meeldivaks. „Võib-olla on mul ka vedanud. Riigiameteis ja firmades, kellega suhtleme, on inimesed targad, tahtmist täis ja soovivad asju ära teha.

Ma pole siiani seal veel korruptsiooni näinud, hoolimata sellest, mis räägitakse,” räägib ta.

Nõudlikud ollakse seal tema sõnul aga küll, tulemusele orienteeritud ehk rohkem kui siin-

Hetkel vastutab Shvaikovsky MicroLinkis müügi eest ja suhtleb tihedalt ka meist ida poole jäävate klientidega.

mail. Samuti tõdeb ta, et murtud sai ka müüt, et peab palju viina jooma, et tehingud tehtud saaks. Siin pakub ta välja, et ehk on Venemaal uus põlvkond peale tulnud. „Ma ei julge väita, et sealne valdkonna ärikultuur kodumaisest väga erineb,” tõdeb ta.

Kokkuvõttes on ta praegu tööga rahul ja peab tunnistama, et aastaid tagasi endale püstitatud ülesanne mõista, kas ta on ettevõtja või töötaja, on tähenduse kaotanud. Elu pole tema sõnul nii mustvalgelt vaadatav. Ta leiab, et täiesti võimalik on olla ettevõtlik ka karjääri tehes ja on praeguse positsiooniga täiesti rahul. „See hall ala on täiesti OK,” võtab ta selle küsimuse lühidalt, kuid tabavalt kokku.

Minu tööpäev

Kella kaheksaks kontoris Shvaikovsky ärkab vara ja on ka vara kontoris. Tavaliselt juba isegi kell kaheksa, sest viib lapsed kooli. Seda teeb ta hea meelega, sest see on ka võimalus lastega suhelda. Tihti tuleb ette, et ta on esimene töö ja võtab ka korruse valve alt ära. Siis on tal ekstra hea meel, sest esimene tund on kontoris rahulik.

Firma juht peab ITd mõistma Tuleviku suundumustest rääkides tõdeb Shvaikovsky, et korraga on tema arvates käimas mitu olulist protsessi. Iga aastaga sõltub määr, mille võrra me sõltume infost – mida rohkem liiguvad riigid e-riikide suunas, seda rohkem sõltume e-kanalitest. MicroLinki jaoks on tema arvates hetkel kõige tõsisem proovikivi see, et võimalikult hästi ära kasutada unikaalset positsiooni – telekommunikatsioonifirma osaks olemist. „Üks kindel suundumus on see, et toimub pidev konvergents telekommunikatsiooni- ja IT-firmade vahel, kus telekomiettevõtted kliendile pakutavas väärtusahelas aina rohkem ja rohkem liiguenn heinsoo vad IT suunas.

Minu puhkepäev

Jalgrattaga sõitma ja kohvikusse Ideaalsel vabal päeval teeks ta hea meelega midagi koos lastega, kas või läheks jalgrattaga sõitma. Päeva hulka kuuluks ka midagi naisega koos kahekesi tegemist – kas jalutamist, kohvikus käimist vms. Kindlasti loeks ta vabal päeval ka raamatut.

Osa vabast ajast kulub tal ka laskespordile ja pildistamisele.

Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010 65

minu arvutimaailm

Peep Veedla Folgihuvilistele Viru Folgi peakorraldaja, ajakirjanikele valveornitoloog ning lisaks produtsent, kirjanik ja õpetaja Peep Veedla on arvutit kasutanud alla kümne aasta. Praegu algab ja lõppeb tema päev pea alati arvutiga.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Aastal 1996, kui sai asutatud TopTen, hankisin firmasse arvuti, kuid ise seda ei torkinud. Läks veel mitu aastat, enne kui ka oma töölauale sai arvuti soetatud.

Esimene oma arvuti?

Ega enam sellest suurt midagi ei mäleta, aga soetatud sai see ilmselt selle sajandi algusaastatel.

Esimene mobiiltelefon?

Sain esimese mobiili 1996. aasta juunis, oli teine päris suur ja raske Nokia NMT mudel, pika väljatõmmatava antenniga.

Esimene kokkupuude internetiga?

Ega seegi pole mälus täpselt fikseerunud.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Kasutan Delli mudelit Inspiron 560S, mobiiltelefonid on mul kõik olnud Nokia erinevad mudelid, aga nende numbrikombinatsioonid ei seisa mul kunagi meeles.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Miskipärast ei jõua kõik e-kirjad alati pärale, see häirib tõsiselt.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Ei kujuta elu ette ilma e-kirjade ega internetipangata.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Kuidas kunagi, aga üldjuhul päev nii algab kui ka lõppeb arvuti taga.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Olen kasutanud neid programme, mida mu IT-nõustajad mulle arvutisse on pannud, küllap on sealhulgas ka piraatprogramme. Ise pole programmide soetamisega tegelnud, olen IT-valdkonnas täielik võhik.

Foto: Viru Folk

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 10.11

◊◊ Ruuter ja 3G netipulk, kes neid suudaks lahutada? Uurime seda kooslust lähemalt. ◊◊ Otsimootoriturundus ja selle probleemid. Kuidas nimekirjades ette jõuda? ◊◊ Ericssoni tehas ja selle maaletooja. Teeme intervjuu.

66 Arvutimaailm nr 10 (175) oktoober 2010

Ajak DIIVAN koostöös kaupluseketiga Ajakiri Home & Gourmet loosib tellijate Hom vahel välja eksklusiivse vahe espr espressomasina La Pavoni (hind 17 999.-).

Lisak kingime Lisaks 500 kiiremale tellijale insp inspireeriva sisustusraam aam raamatu “Diivani pari parim parimad interjöörid”.

Loosim Loosimises oosim osalevad kõik, kelle kellel el on n 20. novembri novembr seisuga kehtiv Diivani tellimus. Võitja kuulutame seisug ajakirja detsembrinumbris. välja aa

www.homegourmet.ee

Diivani tellimiseks on kolm lihtsat viisi: -

helista numbrile 660 9797; saada e-kiri tellimissooviga aadressile levi@presshouse.ee; mine aadressile www.telli.ee ja vormista tellimus.

Andmesalvestus.

Varundus.

K천rgk채ideldavus.

Teadmised leiad Proactist.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee