Arvutimaailm 9/10 by Arvutimaailm

Haruldane Marlon Dumas: välismaalasest IT-professor Eestis

Esimene vasikas: Androidiga A-Linki 7-tolline tahvel Ettevaatust Flashiga: turvaaugud ja ülekavaldamine Reportaaž IFA-lt: kõik kisub kolmemõõtmeliseks

Kas Google on kuri? Kas nad teavad meist kõike ja kasutavad seda ära või teotame me ilmaasjata head ja ausat firmat?

Hind 39.90 / € 2,55 Nr 9 (174), september 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis mitu aastat vanad kontoriarvutid

TAS navig UTA atsio on

september 2010 fookus

Kas Google teab liiga palju? Või kardame me hoopis liiga palju ja tegu on igati hea firmaga, mis pakub palju vajalikke teenuseid täiesti tasuta? Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: kas Windowsi asemele Mac OS või Linux? 7 Eksperdid hindavad: Neti.ee 8 Oleg Švaikovski: Venemaad ei maksa unustada

LABOR 34 A-LINK PAD ehk

Androidiga tahvel 36 Dell Latitude’il nüüd ka

odav äriklass 37 HP liigagi lihtne

kontorikombain 38 Samsung Q330 on

Eestis veel kallis 39 Supermikro pakub

nelipakkserverit 40 180kraadine salasilm

uksele Mobotixilt

41 Nutitelefon

poolmuidu – LG GT400

UUDISED 10 Kaspersky näitas järgmise

aastanumbri tooteid 14 Hiired tahavad silitamist

FIRMA 22 STACC – Tarkvara Tehnoloogia

Arenduskeskus R E P O R TA A Ž 28 IFA, kus kõik kisub kolmemõõtmeliseks

LAHENDUSED 48 Ubuntu ja terminalid 50 Tasuta asukohainfo arendajatele 52 Dokumendihaldus – vähem

niisama paberitega rabelemist 53 Virtualiseerimine – palju häid

servereid ühes masinas 54 Flash on auklik, kui seda valesti kasutada

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: Twitter, blogid, foorumid 58 Minister pani esimese

Estwini kaabli maasse 59 Garage48 tõi garaažist välja

17 firmaideed 60 Marlon Dumas õpetab

Tartus ITd eksportima 66 Minu Arvutimaailm: Karel Tõnson

Suures testis läksid võrdlustulle vanad lauaarvutid. Arvuteid tõstavad testimisse Arvutiaida juhataja Alo Ansmann ja 3StepIT müügidirektor Aivar Kraus. Foto: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 3

toimetuse lehekülg

Paarküm mend aastat hiljem Just löödi kopp maasse esimese Estwini kaabli paigaldamisel, mis peab aitama igasse maanurka viia ülikiire interneti. Mis sellest kõigest paarikümne aasta pärast saab, seda veel ei tea. Nii nagu kümme aastat tagasi Arvutimaailmas ennustati, mis võiks olla kodu-ADSLi tulemus, võiks ju nüüdki hakata selgeltnägijaks ja arvata, mis meid paarikümne aasta pärast ootab. Võiks loota, et Pakri saartel elab siis taas mitusada inimest ja uraanijaama asemel on kuskile maa-alusesse graniidikaevandusse rajatud hoopis keskkonnasõbralikum tooriumireaktor, mis muuhulgas annab energiat metalloksiidide metalliks töötlemiseks vesinikusünteesautode ja -laevade jaoks. Aga isegi kui nii hästi ei lähe, on meil siis inimesi, kes saavad kinnisvara valides lõpetada klõpsamise levialakaartidel, et näha, kas tulevasse majja mingigi internet ulatab. Mida nad seal metsade taga kiire internetiga teevad? Jah, suhtlevad ka kvaliteetse videokonverentsi abil. Kuid veel olulisem on see, et videopildi, hääle ja virtuaalsuse vahenditega saab üle interneti ka külakooli tuua õpetama tipp-pedagoogid. Ja siis, kui tarkust saanud uus põlvkond suureks kasvab, ehitab ehk valmis ka tooriumireaktorid ja vesinikusünteesautod.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus. Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

Uus meedia – vana meedia, kuhu see kõik liigub? Mõelgem sellele ühe päeva! IT-rotid on kandnud ideed: katsetada, mis juhtub, kui nüüdisaegsele tehnoloogiale pookida juurde vana meedia kogemus. Näiteks veebiülekannet tehes võiks ikka heebli taga olla asjatundja, mis siis, et tegu ainult mõne nupuga manipuleerimises. Ka veebitekst peaks olema keeleliselt korrektne jne.

KOHT: Rahvusraamatukogu suur konverentsisaal. Päevakava on boheemlaslik. Planeerida võiks terve päeva.

ALGUS: 10.00 ESIMENE OSA: Mis on uue meedia sisu?

ITrotid kutsuvad: Uue meedia visioonikonverents 27. septembril 2010

Ega seal miskit keerulist pole. See on tekst, heli, liikumatu ja liikuv pilt. Jätame seekord veel lõhnad ja muu sellise välja. Liikumatust pildist räägib Toomas Tuul, liikuvast pildist Rein Maran, helist Tauno Makke ja tekstist Aarne Ruben. TEINE OSA: Kuidas seda kõike näidata? Kuvamisest räägib Andres Toodo, levimisest Urmas Lett, autoriõigustest Kalev Rattus, levitamise eetilistest probleemidest Tõnu Samuel, televisioonist Artur Grönström. KOLMAS OSA ON ARUTELU:

Kuhu uus meedia liigub? Konverents toimub eesti keeles. Moderaatorid Tiit Lepik ja Kaido Einama Tõenäoliselt lisandub veel esinejaid. Kõik osalejad saavad endale videosalvestuse. Kaasa aitavad Looduskalender.ee, Viru Folk, Avision, Sonictest, IgorExa, Looduse Omnibuss ja teised. OSAVÕTUTASU: ühele inimesele koos käibemaksuga 600 krooni (ei sisalda toitlustamist). INFO JA REGISTREERIMINE: Tiit Lepik ITrotid OÜ juhataja www.itrotid.ee tiit@itrotid.ee Mobiil: 51 992 928 Telefon: 601 0704 MSN: tiit20@hot.ee Skype: tiit20

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kumb on parim asendus Windowsile, kas Mac OS1 või Linux2?

∂

Eesti informaatika tase on maailmas pronksi vääriline, tõestasid Kanadast rahvusvaheliselt informaatikaolümpiaadilt saabunud Morten Piibeleht ja Jaagup Repän. Mõlemad said olümpiaadilt medalikarva kolmanda koha. Programmeerimises võistlesid keskkooliõpilased.

∆

Tundub, et lauaarvutid on ajalooks saamas ja kolivad peagi vanakraamikambritesse. Ehkki arvutiturg jätkab kasvamist, on lauaarvutite müük endiselt aina kiiremas languses ja teeb ruumi mobiilseadmetele – sülearvutitele ja tahvlitele. Nii väidab äsjane IDC turu-uuring.

RONALD LIIVE

EDMUND LAUGASSON

Parim alternatiiv Windowsile on kindlasti Mac (OS X). OS X on sulgudes seetõttu, et erinevalt Microsoftist toodab Apple ka riistvara, mis töötab OS Xiga. See tagab riist- ja tarkvara parema koosluse ja töövõime – nad on loodud teineteise jaoks.

Linuxit kasutatakse nii serverites kui ka tööjaamades. Serverites on Linuxi osakaal juba praegu enamuses, Wikipedia andmeil kuni 75 protsenti.

AppleSpot.ee peatoimetaja

Zeroconf OÜ tegevjuht

Veebilehitsejatepõhine statistika näitab Linuxi kasutamise kasvutrendi. Paljud firmad ja eraisikud on juba aru saanud Linuxi Arusaam, et Macid ei ühildu, on mõtteheadusest. Kui on aga erivajadused, siis satult kallid ja mõeldud vaid disaini otsivale geli kaalub selleks ostetud kallis Windowsi inimesele, ei vasta tõele. Reaalsuses on Mac programm üles operatsioonisüsteemi hinna OS X ehitatud nõnda, et selle kasutaja ei ja kasutatakse Windowsit edasi. Sageli on peaks muretsema draiaga võimalik Windowsi verite, kokkujooksmiste, programme ka Linuxis Liive: Paraku viiruste ja muu ebavajakäivitada. Linuxi tugeei anna nii liku pärast. vusteks loetakse pahavaOS Xi on juba aastaid ra vähesust, töökindlust, napisõnaliselt olnud sisseehitatud väga tarkvara paigaldusmuüles lugeda kõiki gavust, programmide hea draiverite kogumik, kus on esindatud kõigi valikuvõimalust. Näiteks OS Xi eeliseid. enimtuntud markide eestlaste kokkupandud printerid, skannerid ja Estobuntu sisaldab kohe muud tooted. Kui kasuID-kaardi tarkvara, Kõu tate mõne vähemtuntud tuge jne. LAUGASSON: Linux interneti margi tooteid, siis üldLinux uueneb kiirelt uueneb kiirelt juhul leiab arvuti vajalija seetõttu parandatakse kud draiverid ise üles ja ka vead ruttu. Tarkvara ja seetõttu installeerib need autoon digiallkirjastatud ja parandatakse ka pahavara levik seetõttu maatselt. Sama lahenduse on raskendatud. Pahavara vead ruttu. nüüd võtnud viimastes levimisel Linuxis tuleb Windowsi versioonides see ise käivitada. Levikasutusele ka Microsoft. nud dokumendi-, pildi-, heli- ning videovorKindel eelis Windowsi ees on ka viirusmingud avanevad, erinevalt levinud eksiarte vähesus. Tuleb tunnistada, et isiklikult ei vamusest. Kui näiteks koolides Microsofti ole ma kohanud ühtegi Maci, mida oleks taasemel Linuxi kasutamist õpetataks, tekiks banud mõni viirus. Paraku ei anna nii napihoobilt põlvkond, kes ei tunneks hästi mitte sõnaliselt üles lugeda kõiki OS Xi eeliseid. Microsofti, vaid hoopis Linuxi tarkvara.

6 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

ku u t sita at

Droid X midagi enamat kui lihtsalt nutitelefon. Seda võib vabalt nimetada ka taskuarvutiks.» Motorola kaasjuhi Sanjay Jha sõnad läbi Photopointi ajaveebi

ek s p erd id h in davad

Neti.ee on üks väheseid otsimootoreid, mis suudab kohalikul turul Google’ile ära teha. Sellepärast polnudki uuenduste taga väga põhjalikku ümberkirjutamist. Silmatorkavaim omadus on lehekülgede eelvaated.

Neti.ee otsing uues kuues Vaatamata neti.ee uue otsimootori esitlusel kirjeldatud moodsatele tehnilistele lahendustele eksperdid tavakasutajana suuri muutusi ei märganudki. Kiita sai värskem disain, laita pealetükkivad ribareklaamid.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Kauaoodatud uue versiooni esmamulje on hea. Leht on rohketest skriptidest hoolimata üllatavalt kiire, otsitulemused ja kataloog selged. Kasutajale võiks paremini selgitada registreerumise vajadust. Neti konkurentsieelis on olnud kvaliteetne kataloog, uus versioon toetab selle paremat kasutust. Õhku jääb aga küsimus, kas uuendus puudutas ka otsingu algoritmi? Aeg näitab!

Neti ei tundu suuremat uuendust olevat läbinud. Kahju, et kuur on jäänud disainiliseks, sest otsitulemuste hulgast õiget leida pole endiselt lihtne võrreldes suure maailma mootoritega. Ikka on alles haiglased ribareklaamid, millele liikumisel reklaam avaneb ja varjutab kogu tegevusvälja. Plussina tooksin neti.ee otsingu seaded, mida saab ise valida kohe otsingukasti juurest.

Esimene küsimus uuel Neti lehel oli: „Mis muutus?” Ringivaatamine paljastas väikese facelift’i. Otsing pakub tulemusi poole trükkimise pealt. Kataloogis ettevõtete vaatamine on mõnus – näeb kaardi peal asukohta ja pilti kodulehest. Kasutajamugavus on parem ja pilt esteetilisem. Kuid sisu on ikka sama. Kui kontseptsioon ei muutu, siis pikka iga sellel lahendusel pole.

Altex Marketingi partner

Registreerumise vajadus vajab selgitust.

Developers Team OÜ tegevjuht

Avanevate reklaamidega on mindud liiale.

KnowIT Estonia tegevjuht

Uus nägu ei päästa vana kontseptsiooni.

hinne kokku: 4Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 7

arvamus

Venemaale tasub müüa e-riigi kogemusi Meie meediast jääb tihti mulje, et Venemaad ei peeta tõsiseltvõetavaks ITriigiks, äärmisel juhul seostub see häkkerite ja küberkuritegevusega. Minu kogemus viimase pooleteise aasta jooksul näitab aga teistsugust pilti.

Oleg Švaikovski MicroLinki müügijuht

Tegelikult on Venemaa need IT-ettevõtted, kellega mul on õnnestunud suhelda, äärmiselt professionaalsed, väga laia know-how-portfelliga, finantsiliselt stabiilsed ja meie mõistes väga suured ettevõtted, kus juhtkond pöörab tõsist tähelepanu ekspordile. Tegeletakse aktiivselt ka spetsialistide koolitamise ja sertifitseerimisega. Eesti IT-ettevõtted vaatavad ekspordist rääkides üldjuhul päris tihti lääne, eeskätt Euroopa, aga mitte Venemaa suunas. Minu arvamus on, et oluliselt perspektiivikamad suunad meie jaoks on kas lõunasuund (sh Lähis-Ida riigid, kus tänapäeval näiteks Webmedia päris aktiivselt toimetab) võis siis ida suund, sh vene keelt kõnelevad riigid, kus MicroLink võttis tegutsemise tõsisemalt ette.

E-riik on Venemaa prioriteet Kui me räägime IT-ekspordist Venemaale, siis peame tavaliselt silmas infosüsteemide majutus- ja administreerimisteenuseid, infohalduse projektide juurutamis- ja konsultatsiooniteenuseid ja ka lihtlabast „raua” ja „inimeste” müüki ehk riistvara ja programmeerimist. Leping, mis hiljuti sõlmiti MicroLink Eesti (koostöös Webmediaga) ja Tjumeni oblasti valitsuse vahel, esindab aga uut tüüpi

koostöömudelit, mis pakub Eesti ITettevõtetele hoopis teistsugust võimalust välisturgudele minemiseks. Kindlasti kehtib see Venemaa ja teiste endiste Nõukogude Liidu riikide kohta. Nimelt on Venemaa valitsus ametlikult välja kuulutanud, et näiteks nanotehnoloogia kõrval on e-riigi ja infoühiskonna ülesehitamine üks Venemaa viiest kõige kõrgema prioriteediga arengusuunast.

Nanotehno loogia kõrval on e-riigi ja info ühiskonna üles ehitamine venemaa üks viiest kõige prioriteetsemast arengusuunast.» Tjumen saab e-riigi lahenduse Eestis on samal ajal väga tõsiseltvõetavad kogemused infoühiskonna ehitamise valdkonnas. Viimase tosina aasta jooksul on ette näidata mitu edulugu. Sealjuures on kahtlemata tehtud ka vigu, millest õppida, ning see kõik kokku moodustab unikaalse know-how-pagasi. Just seda kogemust oskavad hinnata nii Vene ametivõimud kui ka eraettevõtted. 2009. aastal Tjumeni oblasti esindajate visiidist IKT Demokeskusesse tekkis meil esimene kontakt. See omakorda viis Venemaa kõrgete ametnike esindusliku visiidini 2010. aasta kevadel, mille puhul väljendasid Eesti riigi poolset koostööhuvi nii Juhan Parts

8 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

kui ka Hannes Astok. IT-firmade poolt panid meeskonna kokku MicroLink ja Webmedia. Väga üldiselt kirjeldatuna luuakse projekti raames Tjumeni oblastile sarnane keskkond, nagu on Eestis riigiportaal eesti.ee koos mõne riigi e-teenusega.

Eesti firmad vahendavad Tjumeni oblasti jaoks suure tähtsusega lahenduse loovad Venemaa kohalikud IT-ettevõtted. Meie roll on olla projektis tellija esindaja, kasutades neid kogemusi, mis on Eestis olemas nii infoühiskonna ehitamise osas üldiselt kui ka neid, mis on vajalikud nende konkreetsete lahenduste loomiseks. Teisisõnu: klient outsource’is meile tellijapoolse esinduse funktsiooni. MicroLinki ja Webmedia vedada on sisuline projektijuhtimine ning meie ühine projektimeeskond aitab ühelt poolt tellijat (Tjumeni oblasti valitsust) ja teiselt poolt töö täideviijat (kohalikku Venemaa IT-ettevõtet), et valmiksid just sellised lahendused, mida oodatakse. Seega töötab osa meeskonnast Tjumenis ja teine osa Eestis ning MicroLinki ja Webmedia kompetentsid (peamiselt projektijuhtimine MicroLinki poolt ja arhitektuuriline osa Webmedia poolt) täiendavad üksteist väga hästi. See, kuivõrd meid usaldatakse ja kuulatakse tellija poolt, peab avama Eesti IT-ettevõtete jaoks veel päris palju võimaluste aknaid nii Tjumeni regioonis kui ka teistes piirkondades Venemaal. Neid juba arutatakse nii Venemaa partneritega kui ka mitme Eesti IT-ettevõttega.

Hiljuti Eestis käinud Tjumeni delegatsioon sai Ülemiste City demokeskuses ülevaate Eesti e-lahendustest ja õige pea pärast seda kutsuti eestlased sinna e-riigi projekti konsulteerima ja arendama.

VENEMAA POLE ENAM SEE, MIS ENNE?

Tjumeni edukas näide murrab müüte On huvitav jälgida, kuidas projekti töösseandmisel kujunes välja meeldiv õhkkond, mis purustab enamiku Venemaa kohta levinud äriajamise müütidest Eestis.

Projektiga seotud meeskonnad on väga professionaalsed nii tellija- kui ka Venemaapoolse täitja poolt. Asjaajamine on olnud täiesti korruptsioonivaba, kõik osalised on täis indu projekt edukalt lõpuni viia. Koostöös otsitakse õigeid lahendusi ja puudub püüd näidata asju teistsugusena, kui nad on. On üsna kindel, et projekt ka õnnestub. Kõik eeldused selleks on loodud: professionaalne IT-ettevõte Venemaa poolt, hea ühismeeskond, mis pandi kokku Eestis ning tellijapoolne tõsine tahtmine asja lõpuni viia. Ehk õiged inimesed, õigel ajal, teevad õiget asja. Sellist koostöömudelit pole veel varem kasutanud, aga tundub, et see töötab.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 9

uudised +2,9 PROTSENTI

Uuringufirma Gartner ennustab, et IT-kulutused kasvavad maailmas sel aastal 2,9 protsenti. See on IT-sektorile hea uudis, sest eelmisel aastal kahanesid IT-kulutused maailmas 5,9 protsenti ja see andis tunda ka IT-teenuseid pakkuvate firmade käivetes. Samas on prognoos muutunud Gartneril pessimistlikumaks. Aasta alguses ennustati IT-kulutuste kasvuks 4,1 protsenti, aga poolaastatulemuste põhjal pidi uuringufirma optimismi vähemaks võtma.

+17,2 PROTSENTI

2010. aasta teises kvartalis algas Baltimaade arvutituru taastumine, teatas uuringufirma IDC värske turu-uuringu põhjal. Leedu PCde müük jõudis 32 800 ühikuni, see on 13,6% rohkem võrreldes 2009. aasta sama perioodiga. Samas Läti PC turg vähenes 2,1%, 21 200 ühikuni. Eesti PC turg, mis on Läti ja Leedu omadest tunduvalt väiksem, kasvas aga kõige rohkem, 17,2% võrreldes möödunud aasta sama ajaga. Eesti arvutituru mahuks 2. kvartalis oli 17 600 arvutit.

Kaspersky alustas viir Skype’i lõppversioon ärikasutajatele – Skype Connect Skype sai valmis ettevõtete telefonisüsteemidele mõeldud Skype Connect 1.0 lõppversiooni, mis varem oli arenduses nimega Skype for SIP. Skype Connect 1.0 ühendab Skype’i kõneteenuse paljudes ettevõtetes kasutusel oleva PBXi (Private Branch Exchange) või Unified Communications (UC) sidesüsteemiga.

Küberneetika instituut sai 50 TTÜ Küberneetika Instituut sai 1. septembril 30aastaseks. 1960. a loodi instituut Eesti Teaduste Akadeemia multidistsiplinaarse uurimisinstituudina, kus alustati uuringuid matemaatika ja mehaanika vallas ning pandi alus arvutiteaduse arengule Eestis.

Augusti lõpus toimus Moskvas Kaspersky laboris Kaspersky Anti-Virus 2011 ning Kaspersky Internet Security 2011 maailma esmaesitlus. Kaspersky Labi juht Jevgeni Kaspersky alustas oma viiruseuuringuid juba 1989. aastal. 1991. aastal moodustus antiviirusgrupp firma Kami nime all, millest 21. juulil 1997 eraldus Laboratorija Kasperskovo kui iseseisev ettevõte. Juba 1999. aastal rajati esimene välisesindus – Kaspersky Labs UK ning algas ettevõtte kujunemine rahvusvaheliseks firmaks. Nüüd, 13 aastat hiljem pole see muidu pahaendeline number neile komistuskiviks, vaid edu tähistavaks verstapostiks. Sel aastal möödus Kaspersky Labs käibega Trend Microst ja sai arvutikaitse tarkvara turul kolmas tegija Symanteci ja McAfee järel. Just mõni päev enne üritust ilmus teade Inteli poolt McAfee äraostmisest ning pole teada, kuhu ja mis alale Intel plaanib McAfee suunata, seega pole võimatu, et Kaspersky Lab tõuseb teiseks antiviirusetootjaks maailmas. Kompanii töötab vägagi kasumlikult – varsti ligi poolemiljardilise aastakäibe juures ületab puhaskasum 300 miljonit dollarit. Praegu on tegu täielikult erafirmaga, mille aktsionärideks üheksa eraisikut ning üle 50% suurune kontrollpakk asub endiselt firma asutaja Jevgeni Kaspersky käes.

10 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Vestluses Arvutimaailmaga ei välistanud aga pealik ka börsile minekut. Seni pole neil seda vaja läinud, kuid plaane on suuri ja lisaks tavalisele antiviiruste alale on ideid korporatiivsele tarkvaraturule minekuks. Mõne sealse valdkonna firma üleostuks võib lisarahasüst vajalikuks osutuda. Peale selle lisas Jevgeni Kaspersky, et tegemist oleks talle uudse valdkonnaga ja taas uus mänguasi, mida uurida. Firma on ise kasvanud eriti just viimastel aastatel, mil kasv ulatus 70–139 protsendini aastas ning nüüdseks on ettevõttel üle 700 partneri enam kui sajas riigis. Peakorter asub Moskvas ning viis regionaalset divisjoni Lääne-Euroopas, EEMEAs (Ida-Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika, siia kuulume ka meie Eestis), Ameerika (koos Põhja- ja LõunaAmeerikaga), Aasia ja Vaikse ookeani

Varsti ligi poolemiljardilise aastakäibe juures ületab puhaskasum 300 miljonit dollarit.»

Elektriraudtee kasutab septembrist kontaktivabalt loetavaid sõidukaarte Elektriraudtee klienditeenindajad alustasid 6. septembril müüki läbi uue piletimüügisüsteemi, mis uue puutevaba kiipkaardiga on tunduvalt mugavam kui endine, magnetribaga piletisüsteem. Elektriraudtee Sõidukaart on puutevaba kiipkaart, mis töötab piletikandjana elektrirongides ja on väikeselt distantsilt eemalt loetav. Sõidukaardile on võimalik osta pilet ja ka raha laadida, saades nii hiljem rongis sularahavabalt arveldada. Süsteemi arendasid RTT ja Webmedia ning see sarnaneb teiste Põhja-Euroopa riikide ühistranspordi piletimüügisüsteemidega.

Ajaloolised Eesti vaibad internetis Eesti Rahva Muuseumi juhendamisel digiteeriti ja riputati veebi 3000 rahvusmotiivides vaipa. Eesti vaiba kaheksasajaaastane ajalugu algab ERMi andmetel Läti Henriku Liivimaa kroonikast, kus sõjasaagina on ka vaipu nimetamisväärseks peetud. Kogu aitas veebi tuua Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.

rusetõrjes 2011. aastat

Kaspersky Labsi juht Jevgeni Kaspersky kohtumas Eesti tehnoloogiaajakirjanikega. regioon ning Jaapan. Jaapan kujutab endast nii erinevat turgu, et selle ohjamiseks loodi lausa eriregioon. Kui ma uurisin, millise saavutuse üle ta järgmisena suurt uhkust tunneks, vastas Jevgeni Kaspersky, et neid on palju – tungimine korporatiivturgudele ja seal juhtpositsiooni saavutamine jne, kuid suurimaks saavutuseks praeguse seisuga loeks ta läbimurret Jaapani turul ning seal tõusmist tippude sekka. Kaspersky Internet Security 2011,

mida üritusel tutvustati, pole mitte ainult uue aastanumbriga toode, vaid sisaldab palju uuendusi, mis varasemates versioonides puudusid: nt veebi- ja geofilter, mis võimaldab blokeerida veebilehti ja meile seoses nende domeeni või geograafilise paiknevusega. On ju laialt tuntud hieroglüüfe jagavad hiina lehed, millelt meieni ei peagi midagi jõudma. Väga korralikult on arendatud välja „liivakast” – kui meil siiski on vaja avada

rakendust või veebilehte, mille KIS tunnistab saastalevitajaks, siis saame ta käivitada virtuaalmasinas ning kui seal hakkabki elutsema pahalane, siis välja see ei pääse. Samuti, kui on kahtlus miski pahavara, keyloggeri vms esinemise kohta oma arvutis, saame „liivakastis” avada turvaliselt oma pangaveebi, kasutada virtuaalset klaviatuuri ja ükski kaak meie klahvivajutusi registreerida ja edasi saata ei saa. VEIKO TAMM

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 11

uudised Kalender

arvutima ailm

16.-17.09 Internetiturunduse

Google koondab

kongress

IT Kolledž ootab kaugõppesse Kaugõppe sisseastumisdokumentide vastuvõtt IT-süsteemide administreerimise ja IT-süsteemide arenduse õppekavadele toimub 13.–22. septembril. IT Kolledži kaugõpe on 2006. aastal ellukutsutud õppevorm, kus enam kui 75% õpingutest, suhtlusest ja testidest läbitakse üle interneti. Keskmiselt kolme nädala tagant kogunetakse Tallinna õppejõuga näost näkku kohtuma.

4G kasutuslitsentside konkurss sai alguse Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas välja konkursi sageduslubadele sagedusalas 2500– 2690 MHz, mis on nn 4G või LTE toimimis sagedus. Kõik kolm suuremat operaatorit on lubanud osaleda.

Kolmandat korda korraldatav Best Internet toimub IT Kolledžis. Tegu on arvatavasti suurima sündmusega internetiturunduse valdkonnas Eestis. Best Marketing on algatanud mitu uuringuprojekti, mille esmaesitlused toimuvad just Best Interneti raames.

20.09 Vaba tarkvara infopäev Kes muu kui riik võiks olla vaba tarkvara propageerija. Nii korraldabki Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus vaba tarkvara infopäeva. Tallinnas Tallink SPA Hotelli konverentsikeskuses toimuv üritus on tasuta ja toimub Euroopa Liidu struktuurifondide toel. Päeva korraldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus.

27.–29.09 MobileMonday Summit 2010

Mobile Monday on esmaspäevaõhtune mobiilisektori arendajate klubiline kooskäimine. Seekordne mitmepäevane üritus on suurejoonelisem – Eesti ja Soome mobiilivaldkonna ühisüritus ja kontaktide leidmine. Jagatakse ideid, riskikapitali, auhindu ja kogemusi ning sõidetakse Helsingist edasi Tallinna.

12 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Google Wave lõpetas

Veebipõhine koostöökeskkond Google Wave on otsustatud Google’i poolt kinni panna, sest see ei saavutanud sellist populaar sust, nagu oodati. Ainult kutsetega tootele algfaasis ligipääsemine põhjustas küll kõva trügimise ja kutsete nurumise neilt, kes olid Wave’i juba kasutama hakanud, aga Wave’is endas valitses suures osas vaikus. Loodeti, et Wave’ist saab hea töövahend nii sõpradega suhtlemiseks kui meeskonnatööks. Wave’i omadused lähevad mujale teenustesse või vabavaraks.

Tieto loob Venemaal pilveteenuste serverikeskuse Soome Tieto ja Vene IT-teenuste firma I-Teco lõid ühisfirma, mis hakkab pakkuma pilveteenuseid Venemaal. Tieto omab 70% ühisfirmast. Vaja on veel föderatsiooni monopolivastase ameti heakskiitu.

Sportlyzer ja Inner Circle said lisaraha Arengufond on asunud toetama veelgi varasemas ettevõtlusfaasis olevaid firmasid ning investeerib tärkavatesse ettevõtetesse Sportlyzer ja Inner Circle kuni 3 mln krooni. Mõlema ettevõtte taga on Eestis tuntud IT-ettevõtjad. Spordiharrastaja treeningunõustaja Sportlyzeri

meeskonda juhib Vomaxi asutaja Tõnis Saag, tiimi kuulub CV Online’i ja Nagi asutaja Jüri Kaljundi, kaasinvestor on Playtechi endine tegevjuht Rein Lemberpuu. Facebooki-laadse Inner Circle’i kaasasutaja on Allan Martinson, tiimi juhib kunagine Delfi Eesti juht Andrus Raudsalu. ARVUTIMAAILM

b teenuseid, Foxconn laieneb 5

Põhja-Korea jõudis Twitterisse

Samsung surus 2 TB kolmele plaadile

Foxconn palkab 400 000 töötajat juurde

Kui mujal maailmas kiputakse tehasetöölisi koondama, siis Hiinas vajatakse neid aina enam. Üks maailma suuremaid elektroonikahiide Foxconn otsib Lõuna-Hiinas Shenzhenis asuvatesse kooste-

tehastesse juurde inimesi. Ei rohkem ega vähem kui 400 000 lisanduvat töötajat kasvatab tehase palgalise personali peagi 1,2miljoniliseks. Keskmine palk elektroonikaliinidel on 3000 krooni, mis hiljuti oluliselt tõusis. Foxconn paneb kokku näiteks Apple’i, Delli jt tuntud markide tooteid.

Lõuna-Korea elektroonikatootja Samsung Electronics teatas, et on valmis saanud maailma suurima tihedusega ning keskkonnasäästliku kõvaketta. EcoGreen F4 maht on kuni 2 terabaiti – iga sisemine kettaplaat kolmest mahutab 667 GB. Seesmiseks kasutamiseks mõeldud kõvaketas kasutab tehnoloogiat, mis tagab parema jõudluse, väiksema voolutarbe ja suurema töökindluse. Trükkplaadilt on kõrvaldatud mürgised halogeen- ja broomühendid.

Üllatuslikult avas Põhja-Korea kommunistlik valitsus Twitteris oma konto @uriminzok, mis postitab peamiselt linke propagandavideotele Youtube’is (jah, Youtube’i on Põhja-Korea juba varem jõudnud) ning viiteid ametlikele propagandalehekülgedele. Kommunistid ei jälgi ise kedagi (Twitteri kontolt), neid jälgib aga juba üle 10 000 kasutaja. Kinnine ja massimeediat pelgav Põhja-Korea valitsus on siiski vaikselt üle võtnud moodsaid propagandavahendeid, sealhulgas veebi, Youtube’i, Twitteri.

iMainor – esimene kõrgkool mobiiltelefonis Kui mobiili on juba kolinud kontori igapäevased töövahendid ning isegi kasiinod, on aeg ka e-õpe käsiseadmetesse toimetada.

Mainori Kõrgkool on valmis saanud rakenduse, mis võimaldab praktiliselt kõike seda, mida praegune koduleht ja sisevõrk, kuid iPhone’is saab e-õpet kasutada tunduvalt kiiremini ning mugavamalt kui liht-

salt mobiilibrauseriga veebilehe kaudu. Rakenduse peamenüüst saab liikuda sõprade, uudiste, e-õppe, asukohtade ja loengumaterjalide juurde. Varsti lisanduvad mobiilirakendusele ka videoloengud. Rakenduse võib endale alla laadida iTunesi kaudu või Apple App Store’ist.

See on teadaolevalt üks esimesi Eesti e-õppe lahendusi mobiiltelefonidele. ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 13

uudised u us ja va nad

Multi-silitatavad hiired Selline vähearenev loom nagu arvutihiir on viimasel aastal teinud ka evolutsioonihüppe. Nüüd kipuvad uued hiired muutuma pealt multipuutetundlikeks, nagu Microsofti Arc, Speedlinki Cue või Apple’i Mighty Mouse.

Speedlink Cue

Microsoft Arc

Mighty Mouse

Hind

599 kr

619 kr

965 kr

Ühendus

Traadita kuni 8 m

Traadita kuni 9 m

Bluetooth kuni 10 m

Toide

pole teada

kaks AAA patareid kuni 6 kuud

kaks AA patareid kuni 4 kuud

Paari lausega

1000 dpi optiline sensor. Reageerib multipuutele ja tekstuuridele.

Nii vasakule kui ka paremale käele. Saab kokku klappida 60% väiksemaks.

Esimese nuppudeta hiire vingem mudel. Standardse Bluetoothiga, hea levikaugus.

AMi hinnang

Soodsaima hinnaga, kuid veidi liiga väike hiir.

Reisile hea, mugav kokku panna.

Suurim ja käele mugavaim hiir, aga kallis.

Veerand miljonit ootavad pakkumisi Facebooki saabumine on nagu tüüpiline eestlaste pidu – algul ei saa kasvu vedama, nüüd enam ei jõua pidama.

Veerand miljonit eestlast Facebookis tähendab, et fännilehega võib peibutada laiemat sihtgruppi kui välireklaamiga. Paljud tipusolijad on peibutuseks kasutanud nänni. Tundub,

et teoreetikute ennustused nänninäljaste kiirest lahkumisest, kui kaup otsas, ei vasta tõele: Forum Cinemas on ikka esimene ega jaga enam suurt midagi (peale huvitavate postituste), Cherry olemus ongi iga päev midagi soodsalt anda, Estravel teavitab aga lihtsalt soodushindadest. ARVUTIMAAILM

14 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaima firma Facebooki fännilehtede pingerea. 1.

Forum Cinemas Kinoklubi

21 607

+1714

+8,6%

Estravel

20 222

+2583

+14,6%

Cherry.ee

15 751

+2413

+18,1%

SkyPlus

15 691

+4835

+44,5%

A. Le Coq

13 301

+437

+3,4%

Kingakaubamaja.ee

12 742

+2482

+24,2%

Postimees

11 419

+378

+3,4%

Solaris Kino

11 222

+334

+3,1%

SmartPOST

10 492

+190

+1,8%

10.

Rimi Eesti

9482

+2462

+35,1%

50 aastat IT-teadust

am 10 a a s tat taga si

Nutitelefonide müük kasvas 2,6 korda

Mobiiliga ei minda veebi

50 aastat tagasi loodi Küberneetika Instituut. Rahvusraamatukogus avati sellel puhul näitus. Küberneetika Instituudi direktor Andrus Salupere loetleb selle avamisel ette enamiku maailma tuntud teaduskirjastusi, kus instituudi teadurite raamatuid on avaldatud. FOTO: MART UMMELAS

Garage48 võitis disainerite Defoil.io Nii nagu kevadel, korraldati 27.–29. augustil 48 tundi kestev üritus, mille jooksul üritati käima saada 17 start up-ettevõtet valdavalt veebiteenuste alal.

Võitjaks sai žürii otsusel Defol.io, mis on lihtne kasutajakeskkond oma materjalide teistega jagamiseks. Materjali veebi tõstmi-

seks tuleb fail veebilehele hiirega peale tirida ja siis õigused vaatamiseks määrata. Lihtsus ja lehe hea disain võitsid žüriilt paremad punktid. Projekt märgusõnapilvedest genereeritava visiitkaardiga aga sai publikuauhinna. ARVUTIMAAILM

Mis parata, septembrinumbris peame taas rääkima 2000. aasta seitsmendast numbrist, sest kümme aastat tagasi ilmus augusti-septembri ühisnumber. Aga lugemist seal jätkub. Näiteks räägitakse, et keegi ei taha WAP-telefonidelt veebi vaadata ega e-posti numbriklahvidelt sisse toksida, tüütu. Vastuvoolu ujub Forrester, väites kindlalt ja väheusutavalt, et mobiilne veeb tuleb ja jääb. Nüüd, 10 aastat hiljem võime öelda, et see ennustus hakkab tõeks saama. Mobiilid ja nutitelefonid on jõudnud hinnaklassini, kus jõuavad massidesse ja paljudele on esimene minek internetti toimunud juba mobiilist. Kuigi ka praegu oleme alles mobiiliveebi populaarsuse alguses.

Särtsu ja internetti seinakontaktist

2000. aastal kirjutas Peep Küngas paljutõotavast võimalusest internetti üle elektrikaabli saata. Oleks see lihtne ja kiire, oleks juba dekaad tagasi kogu maa kaetud Estwini laadse infokiirteega. Artikkel pakub välja, et kodused majapidamisseadmed võiksid üle elektrivõrgu omavahel suhelda. Kuid internet tuleb meile tuppa ikka teisi traate või eetrit pidi, sest nii on kiirem.

EMTs kasvas esimesel poolaastal nutitelefonide müük 2,6 korda. Sellele aitas kaasa hindade langus nutikamate toodete osas. Enim müüdi nutitelefoni Nokia 5230, kuid tõusvas joones läheb Androidi tarkvaraga HTC Desire ja Wildfire ning Sony-Ericsson X10 müük, kirjutas Äripäev EMT jaemüügi grupijuhti Heiko Sõro vahendades.

Tele2 pakub mobiilivarundust Tele2 tõi välja teenuse Mobilebackup.ee, mis võimaldab andmed oma telefonist veebiteenuse kaudu varundada. Varundatakse kontaktisikud, kalender, märkmed, ülesanded, lühisõnumid ja järjehoidjad.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 15

fookus

16 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

6,52 miljardit dollarit Just nii suur oli Google'i kasum eelmisel aastal. Info korrastamine ja sorteerimine toob palju raha sisse ning Google ütleb, et äri ei pea ajama läbi kurjuse.

HENRIK ROONEMAA henrik@digi.ee

Kas Google on kuri? „Lapsed! Tulge võtke tasuta jäätist!” hüüab kurja naeratusega multifilmiversioon Google’i juhist Eric Schmidtist. „Timmy, kas emme teab, et issi veedab terve tööpäeva „spordilehekülgedel” surfates?”

Sellist videoklippi näitas New Yorgi ühe rahvarohkeima koha, Times Square'i väljaku 50ruutmeetrine ekraan septembri teisel nädalal kaks korda tunnis. Pidage meeles, see mees kogub teie privaatset informatsiooni, hoiatas tekst. Tegu oli California tarbijakaitseorganisatsiooni Consumer Watchdog tellitud reklaamklipiga (täispikkuses saab igaüks seda YouTube’ist vaadata aadressilt www.youtube.com/ watch?v=Ouof1OzhL8k, mis pidi inimesi hoiatama Google’i üha suureneva mõjuvõimu eest meie eludele ning juhtima tähelepanu sellele, kui palju Google tegelikult meie kohta teab.

Nad teavad väga palju Ent see video kandis ka üht ka palju laiemat sõnumit. Google’i moto on olnud algusest peale „Don’t Be Evil” ehk „Ära ole kuri”. Firma kodulehel rippuv Google’i filosoofia ütleb selge sõnaga: raha teenida saab ka ilma selleta, et sa oleksid kuri. Selle filosoofiaga vastandub Google selgelt valitsevale ärikultuurile, sest kurjuse märgi on endale külge saanud nii Microsoft kui viimase aja käitumise ja suletusega üha enam ka Apple, kes ju kunagi ise väga aktiivselt „kurjale” Microsoftile vastandus. Nüüd aga näitab Times Square’i hiiglaslik ekraan keset päeva üsna ühemõtteliselt väga, väga kurja, salakavalat ja kasuahnet Google’it ja see tähendab, et kasutajate taju Google’i käitumise osas on muutumas. Kui paljud kasutajad veel usuvad, et Google tegelikult ka ei ole kuri? Me oleme neil lasknud üle võtta kogu oma personaalse info, uskunud, et

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 17

fookus

igaüks on oma õnne sepp

Kuidas Google’is oma privaatsust kaitsta Vähesed teavad seda, aga ka Google’il on olemas oma privaatsussätete lehekülg, mille kaudu saab iga kasutaja määrata ära, milline tema privaatsustase Google’i teenuseid kasutades on.

Selle lehekülje leiab aadressilt www.google.com/privacy_tools.html ja kui samal ajal olla Google’i kontosse sisse logitud, avaneb siit terve Google’i võlumaailm. Dashboard’ilt saab näiteks ülevaatlikult teada, mida ja kui palju Google sinu kohta üldse teab, milliste e-postiaadressidega sind seotakse, millised on su Google Analyticsi kontod, kalendrid, kontaktid, dokumendid, Picasa pildid, Google Latitude’i asukohaandmed ja kõike muud. Kes on vähegi aktiivsem internetikasutaja, leiab siit ilmselt aukartustäratava pikkusega nimekirja infost, mida Google tema kohta teab. Samalt lehelt saab ka välja lülitada personaliseeritud otsingut ja otsinguajaloo kogumist, samuti saab siit teada, et www.google.com toetab ka turvalist https:// ühendust (aga Eestis automaatselt kasutatav www.google.ee paraku veel mitte). Teine vajalik aadress on www.google.com/history ehk veebileht, kust saab otsiajaloo säilitamist kontrollida, keelata, pausile panna, kustutada ja nii edasi. Võib-olla tuleb see paljudele üllatusena, et Google on väga tarmukalt ja pika aja vältel otsinguajalugu säilitanud, igatahes on siin igaühe jaoks otsustamise koht, kas ta tahab lasta sel jätkuda või mitte. nad seda kurjasti ei kasuta ning, mis seal salata, saanud ka palju vastu. Vähe sellest, et Google on loonud kogu nüüdisaegse internetiotsingu loogika; nad on meile andnud ka nüüdisaegse e-postisüsteemi Gmail, nüüdisaegsed kaardi- ja geoinfo rakendused Google Maps ja Google Earth, nüüdisaegse pilverakendustel põhineva kontoritööpaketi Google Docs, nüüdisaegse ja mugava RSSilugeja Google Reader, nüüdisaegse fotohaldustarkvara Picasa (millele vist keegi pole suutnud Windowsimaailmas paremat alternatiivi luua), nüüdisaegse blogikeskkonna Blogger, nüüdisaegse mobiiltelefonide operatsioonisüsteemi Android, mis on üheks väheseks iPhone’i ülekaaluga sõdivaks platvormiks ja nii edasi. Tegelikult ei ole ju praeguseni si-

suliselt mitte ühtegi juhtumit, kus Google oleks inimeste privaatsust laialdaselt kurjasti ära kasutanud. Pigem vastupidi: nad riskisid oma äriga ning hakkasid piike murdma kommunistliku Hiina valitsusega, kui sealne surve ja spionaaž Google’ile ja tema klientidele liiga ohtlikuks ja ebamugavaks muutus. Google on olnud kõik need aastad meie vastu väga hea, aga ometi tundub, et midagi on muutumas. Siiamaani uskusid kõik, et Google ei ole kuri, nüüd on aga paljud hakanud selles kahtlema.

Google nagu Skype Asja ei ole paremaks teinud ka Eric Schmidti esinemised. Septembri alguses saksamaal IFA-messil ütles ta muuhulgas, et: „Kujutage ette: me teame, kus te olete, me teame, mis tei-

18 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Sellised Saksamaa tänavaid pildistavad Google'i autod on ajanud paljud inimesed kihevile ning nad on lubanud kasutada Google'i pakutud võimalust oma maja Street Viewst eemaldada. le meeldib.” Sama mõtte oli Schmidt tegelikult välja öelnud Wall Street Journalile juba mõni nädal varem: „Oletame, et te jalutate tänaval. Selle info põhjal, mida Google on teie kohta kogunud, teame me umbes, kes te olete, mis teile suures plaanis meeldib ning millised üldiselt teie sõbrad on.” Üldise privaatsusmure taustal ei läinud need mõtteavaldused loomulikult kurtidele kõrvadele, vaid läksid blogidesse ning kommentaariumidesse ringlema ja oma elu elama. Niisiis, kas Google on järsku kurjaks hakanud? „Google ei ole kuri. Tehnoloogiamaastikul on alati hirmu tekitanud domineerivas turupositsioonis firmad,” räägib Linnar Viik. „Sellises olukorras hakkavad tähtsust omama

scanpix

ettevõtte korporatiivväärtused ja nendest kinni pidamine.” Viik toob võrdluse Skype’iga, mille puhul on paljud küsinud, kui turvaline Skype siiski on ja kas Skype-sidet saab pealt kuulata või mitte ning kas Skype teeb koostööd võimudega või mitte. Turvaspetsialist Tõnu Samuel aga ütleb, et küsimus kurjusest ja privaatsusest on interneti paratamatu kõrvalprodukt ja selles mõttes on kõik internetiga seonduv kuri. „Informatsioon koguneb ja süstematiseerub,” toob Samuel näite. „Ja küsimus pole ju ainult Google’is. Võtame kas või näiteks Geni.” Ligi kümme aastat Microsoftis tarkvaraarendajana töötanud Targo Tennisberg ütleb, et Google ei ole rohkem ega vähem kuri kui mõni muu

Ettevõttel ei ole oma aju ega südant, kuigi me mõtleme neist kui persoonidest.» suvaline sama suur korporatsioon. „Ettevõttel ei ole oma aju ega oma südant. Me mõtleme neist kui persoonidest, aga tegelikult nad ju ei ole seda,” räägib ta. „Enamasti lihtsalt vasak käsi ei tea, mida parem teeb. See oli näiteks Microsoftis väga tüüpiline sündroom. Seal töötab väga palju inimesi, igaühel on oma pisikesed eesmärgid võrreldes kogu ülejäänud mehhanismiga ja on täiesti tavaline, et eesmärkides tekib sisemine vastu-

olu, millest saab kinni hakata ja öelda, et oi, kus nad teevad kurja. Enamikul juhtudest ei ole tegu mingi planeeritud kurjaga, vaid asjad lihtsalt juhtuvad nii.” Talle sekundeerib tuliselt endine andmekaitse inspektsiooni juht, praegune kaitseministeeriumi ametnik ja ülikoolides loenguid pidav Urmas Kukk. „Nad ise ei arva, et nad on pahad. Nad ise arvavad, et nad aitavad inimesi,” ütleb Kukk. „Aga Hitler arvas ka, et aitab inimkonda saastast päästa. Aga vaadake, millised ta toimingud olid.” Kukk ei kasuta ise ühtegi Google’i teenust peale otsingu ja väldib neid lausa teadlikult, sest tema arvates ei paku Google inimesele mitte seda infot, mida inimene otsima hakates

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 19

fookus

vajas, vaid hoopis seda, mida Google arvab, et ta vajas. Seal on aga Kuke arvates suur vahe. „Kui sa teed Google’is päringu, siis see salvestatakse ja kui sa järgmine kord uue päringu teed, siis võid sa enam-vähem kindel olla, et vastustes võetakse arvesse ka su eelmisi päringuid,” toob ta näite. „Ja kas sa siis saad selle vastuse, mida sa tahtsid?” Eriti tuliselt suhtub Kukk Google’i ambitsiooni linnatänavaid Street View programmi raames üles pildistada ja ütleb, et meil on väga vedanud, et Street View veel Eestisse jõudnud pole. Oma kodutänavale, mis ei ole avalik, vaid eratee, on ta mõelnud lau-

Facebook on üritanud privaatsust vähemaks timmida, kuid kaotanud.» sa liiklusmärgi püstitada, mis keelaks Google Street View autodel sinna sisenemise. „Austraalias tegid nad pilti nii, et auto katusele oli püstitatud kaamera 1,5 meetri kõrgusele, koos autoga teeb see umbes kolm meetrit,” räägib ta. „Järelikult nad pildistasid üle inimeste aedade. Pisike laps jookseb palja pepuga koduaias ringi ... kas see on avalik koht või ei ole?”

scanpix

Mis üldse on privaatsus?

Urmas Kukk üritab kasutada nii vähe Google'i teenuseid kui võimalik, piirdudes vaid otsinguga, sest ei pea Google'it heaks infosortijaks. 20 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Google Street View on tekitanud teravaid reaktsioone mitmel pool maailmas. Viimased näited on Saksamaalt ja Hispaaniast, kus tänavaid üles pildistavate mustade Google’i autode vastu on tõusnud suur kära ning Google ongi olnud sunnitud tekitama igaühele võimaluse enda maja pärast pildilt eemaldada. Seepeale ilmus aga välja sakslasest fotograaf Jens Best, kes teatas, et plaanib kõik Street Viewst kustutatud või hägustatud piltidega majad ise uuesti üles pildistada, need

lisaks

Mis on Google? Asutatud: 1998 Asutajad: Sergey Brin ja Larry Page Käive : 23,651 miljardit dollarit (2009) Kasum: 6,52 miljardit dollarit (2009) Töötajaid: 21 805 (2010) andmed: Wikipedia

nud, et privaatsus on neile väga armas ning nad ei ole nõus sellest loobuma pelgalt sellepärast, et mõni suurfirma niimoodi soovib. Isegi tasuta hüved panevad paljud kahtlema.

Masinad mäletavad kõike

Arvutustehnika ja koduelektroonika parima hinna otsing nüüd ka mobiilidele!

„See lõhe jookseb mööda põlvkondi ja ka mööda kultuuriruume,” ütleb Viik. „Meie noored ei teadvusta üldse sellist terminit nagu privaatsus, nad on nõus igale poole oma nime ja kontakte andma, mõtlemata üldse selle üle

järele. Meie oleme see n-ö kahe vahel olev põlvkond, kes õpib praegu tundma, mis asi see privaatsus üldse on.” Ka Targo Tennisberg nõustub, et laiema avalikkuse teadmine privaatsusest on üsna nõrk. „Inimesed ei ole harjunud selle mõttega, et kui mingid andmed juba internetis on, siis nad sinna ka jäävad,” räägib ta. „Kui sa oled ükskõik millisesse veebilehte enda kohta mingid andmed pannud, siis väga suure tõenäosusega on nad seal ka 20 aasta pärast. Ma olen väga hämmastunud, et inimesed kirjutavad näiteks oma blogides väga isiklikest asjadest, mõtlemata sellele, et otsimootorid saavad need ju kätte ja need ei kao mitte kuhugi.” Oma kõnedes räägib Eric Schmidt ajast, mida ta nimetab „augmented humanity” ehk sellest, kui inimkond annabki osa oma eludest arvutitele üle, näiteks mäletamise. Ta visandab ühiskonda, kus me ei unusta enam mitte kunagi mitte midagi, sest arvutid peavad selle kõik meeles ning kuidas me koos arvutitega oleme seetõttu tugevamad kui varem.

UUS!

Picasas geograafiliste koordinaatidega varustada ning seeläbi uuesti Street View süsteemiga linkida, et majad ikka korralikult internetti saaksid. Enda sõnul tahab ta niimoodi näidata, kui naeruväärsed on inimeste hirmud Street View ees, sest avalikus kohas pildistamine on igaühele täiesti lubatud. Best on juba leidnud ka mitusada mõttekaaslast, kes Google Street View programmi käivitudes hakkavad sellise majade virtuaalse restaureerimisega tegelema. Linnar Viigi arvates oleme me 21. sajandil silmitsi täiesti uut tüüpi monopolidega ning nende mõistmiseks ja ohjamiseks on vaja teistmoodi lähenemist kui seniste firmade puhul. „Sedasorti ettevõtete jaoks peab meil olema pideva koostöö raamistik, mille kaudu me saaksime mõista seda, mis nende sees parajasti toimub,” ütleb ta. Eraldi küsimus on see, mida üldse privaatsus tänapäeval tähendab ja kui palju privaatsust me saame endale lubada. „There is no such thing as privacy” ehk „täielikku privaatsust ei olegi olemas” on praegu internetifilosoofide üks meelislauseid. Väga hästi teab seda ka Facebooki asutaja Mark Zuckerberg, kes on viimase aasta jooksul pidanud privaatsusteemadega kõvasti võitlema. Ta on mitu korda oma esinemistes rohkem või vähem ettevaatlikult öelnud, et täielikku privaatsust ei ole olemas ning et kasutajatel tuleb harjuda mõttega, et nad vahetavad osa oma privaatsusest muude hüvede, näiteks sotsiaalvõrgustikes teistega suhtlemise vastu. Facebook on aga privaatsusteemadel saanud nii palju vastulööke, et kõik nende katsed seda n-ö uut tüüpi privaatsust juurutada on lõppenud suure meediakära ja Facebooki taganemisega. Võimalusi Facebookis oma privaatsust täpselt tuunida on järjest juurde tulnud ja praegu on igal kasutajal üsna täpselt võimalik kindlaks määrata, kui privaatne ta seal olla tahab. Kasutajad on korduvalt näida-

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 21

firma

STACC teeb tarkvara paremaks

Akadeemia teel, Tallinna Tehnikaülikooli linnakus asub OÜ Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (ehk Tarkvara TAK, ingliskeelse lühendiga STACC. Tarkvara TAKi eesmärgiks, nagu nimigi ütleb, on tegeleda tarkvarauuringutega, missiooniks aga arendada tarkvaraettevõtete kompetentsi ja konkurentsivõimet, tuues ülikoolide ja ettevõtete koostöö ühe organisatsiooni alla. Idee seisneb selles, et firmadel on lihtsam suhelda ühe TAKiga kui eri ülikoolide uurimisrühmadega eraldi.

Tuleb julgelt edasi minna ja otsuseid vatu võtta.» Indrek Vainu ei soovi jokutada

gutsevad ülikooli juures ja töötavad poole kohaga ka TAKis. Tarkvara TAKi algne idee sündis nii ettevõtjate kui ka l Skype kõrgkoolide arusaamast, et l Regio kuna Eestis tegeletakse tarkval Webmedia raga palju ja tegu on valdkonl Cybernetica naga, mis ajaga kiiresti muutub, l Logica Estonia läheb vaja ka teaduslikumat l Quretec baasi, mille pealt uued tehnol E-tervise Sihtasutus loogiad võiks areneda. „Maailm l Swedbank liigub lihtsalt nii kiiresti eest l KnowIT Estonia ära, et teisi praegu matkides Idee tuli Tartust l Ida-Tallinna Keskhaigla oled aasta aja pärast tugevasti Esimene aasta möödus Tarkval Tartu Ülikool maha jäänud, midagi uut luues ra TAKil sisseelamise ja orgal Tallinna Tehnikaülikool oled aasta pärast sealsamas, nisatsiooni üles ehitamise tähe kus teised on. Võib-olla ees, aga all. Teise aasta lõpus, kolmantõenäoliselt oled samas kohas,” dal aastal võiks süsteem päris hästi paigas olla nendib Vainu. „Siin valikut ei ole. Tuleb julgelt ja liikuda edasi mitte küll päris iseenesest, kuid edasi minna ja otsuseid vastu võtta.” juba teatava inertsiga, usub ettevõtte tegevjuht Algatuse panid kokku Tartu Ülikooli bioinforIndrek Vainu. maatika professor Jaak Vilo ja tarkvaratehnika Praegu on põhieesmärgiks heade teadurite professor Marlon Dumas. Teise teaduspartneleidmine, kes tahaks TAKi töös osaleda. „Ideaal- rina liitus projektiga Tallinna Tehnikaülikool, variandis oleks meil iga kuue suuna peale üks ettevõtete poolelt aga tosin firmat – valdavalt postdoktor, kelle ümber koonduks neli-viis ma- tarkvara arendajad, kuid osalt ka tarkvara targistranti,” ütleb Vainu. „See oleks väga hea tule- bijad. mus, siis oleks kindlasti rahul.” Nüüdseks on see siht täidetud osaliselt – postdoktoreid on tööl STACC aitab alati kolm, kolme otsitakse. Kokku töötab ettevõttes Kui partnerettevõtetel ilmneb mõnel tootel tehüle 30 inimese, osa Tartus, osa Tallinnas. Tartus noloogiline probleem, mille lahendamiseks firnatuke rohkem kui Tallinnas. Neist paljud te- mal endal ei ole oskusteavet, võivad nad selle-

22 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Tarkvara TAKi partneriteks on:

STACCi juhi Indrek Vainu meelest saab ka Eestist ülemaailmselt konkureerida, kui oma nišš leida. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 23

firma

STACCi töötajad Meelika Burket-Arge (vasakul), Karl-Johan Sveningsson (keskel) ja Indrek Vainu (paremal) ning partnerfirmade palgalised Anton Arhipov ja Igor Malinin kööginurgas.

ga Tarkvara TAKi poole pöörduda. „Ettevõttest tuleb insener, ülikoolist teadur, kes tulevad TAKi ja koos lahendavad selle probleemi,” kirjeldab Vainu protsessi. „Me ei tee tootearendust, vaid rakendusuuringuid ja meie väljund on, ütleme, töötav demolahendus – ei näe tingimata ilus välja, aga töötab.” Tarkvara TAKi tegevus ongi positsioneeritud ülikoolide ja ettevõtete töösfääride vahele. Ülikoolid on ametis baasuuringutega, firmad tegelevad tootearenduse ja toodete turustamisega. Tarkvara TAKi pakutavad rakendusuuringud peaks kaks poolt kokku viima. Selleks, kuidas seda täpselt teha, leidub maailmas erinevaid lahendusi. Rootsis näiteks on TAKid ülikoolide allasutused. Soomes on TAKid samamoodi iseseisvad üksused, kuid neil on partnereid rohkem, paarikümne ringis. Et põhjanaabrite juures tulevad mängu ka Nokia masti suurfirmad, võib see protsessi üsnagi bürokraatlikuks muuta. Samuti on soomlaste TAKides tööprotsess tublisti virtuaalsem. Tarkvara TAK aga rõhub just eri osapoolte sama katuse alla kokku viimisele. „Meie mõte on see, et luua siia kontoritesse õhkkond, kus inimesed tulevad erinevatest firmadest, erinevatest ülikoolidest kokku, ja teevad aktiivselt uuringuid,” sõnab Vainu. „Mina 24 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

näen, et üks suurimaid edutegureid projektide juures on see, et inimesed saavad näost näkku kokku. Siis liiguvad asjad palju kiiremini.”

Tudengeid on raske leida Tarkvara TAKi tegevus jaguneb kaheks põhisuunaks, milleks on andmekaeve ja tarkvara disain. Need omakorda jagunevad kumbki kolmeks programmiks (vt kõrvallugu), mille alla kuuluvad alamprogrammid. Viimaseid on praegu kokku 19. Iga projekti väljundiks peaks olema programmijupp, mis läheb üle ettevõttele, teadurid saavad aga materjali oma teadusartiklite või doktori- või magistritöö tarbeks. Nii võidavad mõlemad pooled – ettevõtted saavad murele lahenduse ning teadurid saavad tegeleda ka päriselu probleemidega ja mis pole vähetähtis, päriselu andmetega. Nimelt on teadlastel ja ülikoolidele sageli reaalsetele andmetele ligi pääseda keeruline, kui mitte päris võimatu. Tarkvara TAKi jaoks aga oleks ideaalne see, kui arendatavad ideed ja tehnoloogia jõuaks mõne ettevõtte tootesse, see toode müüdaks välismaale ja tooks Eestile raha sisse. „Magistritaseme tudengitel on väga lihtne tulla siia ja näiteks leida endale mõni hea magistritöö,” lausub Vainu. Mingil määral kummi-

m i l l e g a S TAC C T e g e l e b?

Kaks põhisuunda Tarkvara TAKi tegevus jaguneb kaheks suunaks (andmekaeve ja tarkvara disain), mis omakorda jagunevad kumbki kolmeks programmiks, mille alla kuuluvad alamprogrammid.

Andmekaeve

tab aga Tarkvara TAKigi üks siinse arvutialase kõrghariduse pikaajaline probleem. Nimelt paljud tarkvaravaldkonna üliõpilased töötavad juba bakalaureuseetapis mõnes firmas, mis siis magistritudengitest veel rääkida. Nii püüabki Tarkvara TAK leida neid inimesi, kes tahavad pigem teaduslikumat karjääri arendada, või siis neid, kes on juba pikemat aega mõnes firmas töötanud, kuid tahaks taastada sidet teaduse ja ülikoolidega – näiteks lõpetada magistriõppe või minna doktorantuuri.

Head inimesed juba töötavad kuskil Teine mure on loomulikult Eesti enda mõõtmed. „Eesti on hästi väike, head inimesed tõenäoliselt on juba kusagil tööl ja teevad tõenäoliselt nelja asja, sest nende ressurss on lihtsalt niivõrd väike,” nendib Vainu. „Kui nad ühte kohta kokku panna, siis sealt tõenäoliselt tuleb häid asju, tuleb huvitavaid asju.” Probleemide lahendamine on kahepoolne. Ühelt poolt on ettevõtetel mingi lahendamist vajav küsimus, teisalt võib teadlastel olla tahe leida oma teadustööle mingisugune praktiline rakendus. „Tekiks kriitiline mass kompetentsi, kes nende valdkondade alal suudaks neid teemasid lahendada, tekiks head meeskonnad,

Veebianalüütika ja sotsiaalvõrgustike analüüs Eesmärgiks võimaldada firmadel rakendada paremini andmeid, mis neil klientide kohta niigi olemas ja aidata pakkuda inimestele seda, mida nad tahavad, ilma, et nad ise küsiks, aga ka prognoosida kasutajate käitumist. Üks projekt näiteks analüüsib Skype’i anonüümseid andmeid, kuidas on kasutajad omavahel seotud, kes keda võiks tunda jne. Biomeditsiini projekt tegeleb sellega, kuidas tervishoius olemasolevaid andmeid paremini ära kasutada, kuidas neid klassifitseerida jne. Näiteks kui ühe diagnoosiga inimesele on varem tehtud mingi uuring – siis äkki tasuks ka teisele sama diagnoosiga inimesele sama teha? Andmete privaatsuse projekt tegeleb turvalise andmekaevega. Kuidas analüüsida tundlikke, näiteks meditsiinilisi andmeid mitme osapoole vahel, ilma nende andmete väärtust paljastamata.

Tarkvara disain Nutikate internetiliideste projekt tegeleb sellega, kuidas erinevaid rakendusi paremini liidestada, aga ka testimisega, kuidas rakendused ühilduvad erinevate veebisirvijatega. Nutikate teenuste projekti eesmärgiks on tarkvarateenuste võrgustike kiire ja lihtne integreerimine ning haldamine – põhimõtteliselt tegeleb projekt mitme pilves jooksutatava teenuse omavahelise suhtluse küsimustega. Tarkvara tootlikkuse projekt tegeleb programmide väljatöötamisega, mis aitaks kasvatada tarkvara arendamise produktiivsust. Nagu näha, on osal teemadest omavahelisi kokkupuutealasid. „Kui võtta sotsiaalvõrkude analüüs ja tervishoid, siis teemad on küll erinevad, aga nende vahel on sarnasusi,” ütleb Indrek Vainu. Nii internetiäris kui ka meditsiinis on võetud suund personaliseeritusele. Internetipoed ja suhtlusvõrgustikud püüavad juba sisenemisel pakkuda just seda, mida konkreetne inimene võiks vajada. Geeniuuringute arengust tiivustatuna tekkinud kujutelm personaalsest meditsiinist ei ole küll reaalselt kuigi kaugele jõudnud, kuid näib iga hetkega aina lähenevat. Ja loomulikult tuleb mõlemas valdkonnas puutuda kokku tundlike isikuandmetega.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 25

firma

Kui inimesed näost näkku kokku saavad, liiguvad asjad palju kiiremini: Karl-Johan Sveningsson (keskel) ja Indrek Vainu (paremal) STACC-ist koos partneri esindaja Igor Malininiga.

igas asjas tugev olla ei saa.» Indrek Vain leiab, et tuleb leida oma ala ja proovida seal väga hea olla

kes suudaks uusi lahendusi välja pakkuda,” kirjeldab tulevikusihte Vainu. „Magistrandid või isegi bakalaureuse viimase astme tudengid saaks rakendada oma ülikoolis omandatud teadmisi ja samas saaks neile ettevõtetes praktilise väljundi ka.” Samaaegselt saavad ettevõtted ülevaate, millised oskused ja teadmised on Eestis olemas ning millised tuleb mujalt sisse osta, teadurid saavad aga pildi, milliste probleemidega saab ettevõtetes tegeleda. Loomulikult ei piirdu Tarkvara TAKi tegevus tulevikus ilmselt sellega, mis praegu käsil, vaid põhisuundade raames saab ka uusi teemasid üles võtta. Kestab ju TAKide programm kuus aastat. „Selles valdkonnas kuus aastat ette näha on võimatu, kaks aastat – ilmselt ka väga keeruline,” sõnab Vainu. Kui kodumaised ressursid napiks jäävad, tuleb pilk pöörata riigi piiridest väljapoole. Tarkvara TAK otsibki aktiivselt töötajaid ka välismaalt. Eelkõige otsitakse välistööjõudu isiklike kontaktide kaudu, mis ettevõtmises osalevatel teadlastel oma välismaiste kolleegidega on, peale selle aga ka erinevate teaduritele suunatud tööjõuotsingukanalite kaudu. Põhimõtteliselt otsib Tarkvara TAK töötajaid kõikjalt üle maailma, Skandinaaviast, Ida-Euroopast, aga miks mitte ka USAst. Konks seisneb ju peaasjalikult selles, et inimene peaks olema nõus Eestisse kolima.

26 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

„See on kindlasti proovikivi, kuidas kaugemalt siia inimesi meelitada,” tunnistab Vainu. „See ei ole võimatu, aga see vajab sihipärast tööd.” Lisaks spetsialistide otsimisele on võimalik neid loomulikult ka ise kasvatada. Tarkvara TAKi puhul tähendaks see näiteks mustrit, kus magistrant tuleb tööle, aja kuludes areneb oma algsest rollist edasi ja hakkab juba ka teisi juhendama. Kui on kompetents loodud, siis selle baasilt saab hakata teenust pakkuma ka teistele ettevõtetele Eesti sees või välismaalgi. Loomulikult on väljaspool Maarjamaa piire ka konkurents tihe. „Niipea kui Eestist välja lähed, oled kohe kõrgliigas, vahepealseid B- ja C-liigasid ei ole,” sõnab Vainu. „Seal on kindlasti keeruline väiksest riigist tulles väikeste ressurssidega silma paista. See aga ei ole kindlasti võimatu.” Loomulikult, ega Tarkvara TAK saagi päris kõigega tegeleda. Eestis on väga keeruline maailma tippülikoolidega konkureerida. Harvardi Ülikoolis rahvusvaheliste suhete ja majanduse alal bakalaureusekraadi omandanud Vainu kujutab vägagi hästi ette USA suuremate kõrgkoolide majanduslikke ning inimressursse. „Igas asjas tugev olla ei saa,” ütleb ta. „Kui aga võtta oma nišš ja selles on hea track record taga, siis ma ei leia põhjust, miks keegi ei peaks tahtma siia tulla ja meiega koostööd teha.”

Seitse veel

8 tehnoloogia arenduskeskust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toel tegutseb lisaks Tarkvara TAKile Eestis veel seitse tehnoloogia arenduskeskust. Neist viis alustas tegevust juba 2004. aastal: l Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK) tegeleb toiduainete säilivusaja pikendamise ja toidu funktsionaalsuse arendamisega. l Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (NanoTAK) töötab välja uusi materjale ja nanostruktuurseid gaasisensoreid. l OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TAK) tuntuim toode on tõenäoliselt Südamejuust. l Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK). l OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskus on ametis sensoorika ja signaalitöötluse meetodite ning personaliseeritud andmeteenuste kallal. Mullu lisandus neile peale Tarkvara TAKi veel kaks: l Innovaatiliste masinaehituslike tootmissüsteemide TAK (IMECC). l Reproduktiivmeditsiini ja -bioloogia tehnoloogia arenduskeskus (Repro-TAK) tegeleb viljastamisega seonduvaga nii meditsiini kui ka veterinaaria vallas.

Vii sõnum valdkonna otsustajateni, reklaami Arvutimaailmas! Ainus IT- äriajakiri Eestis!

Sinu reklaaminõustaja Presshouse’is

Raimo Kõrts Tel: 53 457 160 raimo.korts@presshouse.ee Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 27

reportaaž

3D-telerist ei ole lähemal ajal pääsu

Kui uskuda maailma suurimate elektroonikatootjate väljapanekuid messil IFA, siis kuulub lähemate aastate tulevik 3Dpildile. Telerid, videokaamerad, mängud, filmid – kõik on 3D. Berliinis toimuvast IFAst (Internationale Funkausstellung Berlin) on saanud maailma juhtivaid elektroonikamesse ning iga aasta septembris koguneb nii musta kui ka valge kodutehnika tootjate koorekiht just sinna, et avalikkusele näidata, mida neil lähema aasta jooksul pakkuda on ning et suurte elektroonikamüüjatega kokkuleppeid teha. Osalejate nimekiri on aukartustäratav ja lõplik: Samsung, Sony, LG, Panasonic, Sharp, Toshiba, Acer, Lenovo ja nii edasi. Ühesõnaga, kõik, kes elektroonikaturul midagi määravad, on kohal. Vaid fototehnika tootjate osas on pilt nutusem, sest enamik ilmselt sihib IFAst mõni nädal hiljem toimuvat Photokina messi ja nii ei leidnudki me sealt ei Canonit ega Nikonit.

Ainult televiisorid

Musta tehnika alal oli sel aastal ainult üks peateema – telerid.»

Valge tehnika ehk külmkappide, pesumasinate, pliitide ja nii edasi kajastamise jätame mõnele teisele ajakirjale, kuid mainida võib, et näiteks LG väidab end olevat nende alal väga tubli innovatsiooni teinud ning uueks loonud nii pesumasinate mootorisüsteemi, külmkappide kompressorid kui ka tolmuimejate tolmukogujad. Aga see selleks. Musta tehnika osas oli sel aastal ainult üks peateema ja see oli televiisorid. Isegi mitte tava-

28 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

lised televiisorid, vaid just 3D-televiisorid, sest tundub, et varsti enam ilma 3D-ta telerit osta üldse ei saagi. Ilmselt odavamad mudelid jäävad 3D-vabaks, aga kõik vähegi kallimad telerid tulevad varsti juba niikuinii 3D toega.

3D-pilti vaata hämaras Omaette küsimus on see, millist 3D-tehnoloogiat kasutatakse. Praegu on kõik tootjad endiselt aktiivprillide peal, mis tähendab, et 3D-pildi nägemiseks vajalikud prillid on suured, rasked, kohmakad ja koledad, sest sinna sisse peab veel mahtuma elektroonikat ning patarei. Nii ei suutnudki me kogu messil veedetud aja jooksul leida ühtegi paari praegu pakutavaid 3D-prille, mis oleksid mugavad ja enam-vähemgi kenad. Pigem käis võistlus selle nimel, kes suudab pakkuda tobedamaid prille, ent võitjat oli siingi raske leida. Üsna suur probleem on endiselt ka prillide alt ja vahelt läbi kumav toavalgustus. Messiboksid, teadagi, on veel eriti keerukate valgustuslahendustega, nii et pea igas boksis pidime me 3D-telerit vaadates kokku puutuma valgusleketega, mis panid pildi värelema, segasid ja ajasid päris kiiresti pea valutama. Ainult Sony oli oma 3D-telerid paigutanud üsna hämarasse

Sellel majak천rgusel seinal on k천ik Panasonicu praegused telerimudelid.

Fotod: Siim teller

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 29

reportaaž

LG näitas oma boksis ka puutetundliku ekraaniga hiiglaslikku plasmatelerit, mille ekraanil sai Windowsis jooksvat Microsofti kaardi rakendusel näiteks mööda Eestimaad ringi sõuda.

ja nende boksist saime ka parima 3D-elamuse. Seda tuleb aga tähele panna ka kodusele 3D-le mõeldes: paraku on nii, et 3D-pildi vaatamiseks peab tuba olema üsna hämar ja kindlasti ei tohi teleri läheduses olla tugevaid valgusallikaid, mis prillide vahelt sisse paistaks. Teiseks suuremaks probleemiks on tootjate suutmatus või tahtmatus teha 3D alal koostööd. Praegu on nii, et iga firma teleri jaoks peavad olema just selle firma pakutavad prillid. Kui sul on kodus näiteks Samsungi teler ja sa lähed filmi vaatama sõbra juurde, kellel on LG teler, siis ei saa sa oma prille kaasa võtta, vaid su sõber peab hoolitsema selle eest, et tal oleks kodus terve hulk 3D-prille ka külaliste tarbeks. Need aga maksavad tuhat või lausa mõni tuhat krooni paar! Meiega kohtunud LG asepresident ütles vastuseks sellekohasele küsimusele, et praegu tõepoolest tootjate vahel mingit koostööd ei käi, aga ta pidas võimalikuks, et see mõne aasta jooksul tekib ning prillid muutuvad ühilduvaks. Üks võimalus on kasutada passiivprillidel põhinevat tehnoloogiat, kuid see ei ole veel turuküps ning vähemalt LG esindaja ütles, et 30 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

passiivprillidega 3D tuleb neil koos OLED-teleritega. Sel juhul on prillid üsna tavaliste päikeseprillide moodi – väikesed, kerged, ilusad ja kes teab, võib-olla võibki neid päikeseprillidena kasutada. LG oli ka üks väheseid, kelle boksis oli eraldi sektsioon OLED-telerite jaoks ning praeguseks olid nad suutnud valmistada juba 31tollise teleri. See on umbes sama paks kui 1-eurone münt ning värvide poolest kirkam ja eredam kui ükskõik milline LCD- või plasmateler. Müüki jõudmiseks kulub aga veel vähemalt aasta-paar.

3D ka ilma prillideta IFAl olid aga väljas ka esimesed ilma prillideta vaadatavad 3D-telerid, kuid esialgu ainult prototüüpidena. Mõni lugeja ehk mäletab lapsepõlvest plastkattega raamatuid, mis erineva nurga alt vaadates pildid justkui ruumiliseks tegi. Tundub, et ilma prillideta 3D-telerit kasutavad mingit umbes sarnast tehnoloogiat, igatahes on teleriekraani pind kaetud seda optilist efekti loova kihiga. Ka neid telereid oli väljas päris mitmes boksis, kuid kõige põhjalikumalt tundus olevat asja ette võtnud Philips, kes koostöös endiste Philipsi inseneride firmaga Dimenco oli

LG OLED-telerid olid vaid 1-eurose mündi paksused, ent väga ilusa pildiga.

Panasonic tutvustas maailma esimest kodukasutajale mõeldud 3Dkaamerat.  Tavalised arvutimängud olid 3D-mängude kõrval ausaltöeldes päris igavad.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 31

reportaaž

välja pannud 56tollise mudeli. Sellel jooksev demopilt nägi päris vaadatav välja, kuigi kvaliteet sõltus oluliselt vaatenurgast ning üldmulje oli ikkagi üsna udune – pikemat filmi selle peal küll vaadata ei tahaks. Kõik firmad ütlesid nagu ühest suust, et prillideta 3D-telerid jõuavad müügile kolme kuni viie aasta pärast ja praegust pilti vaadates tundub see tõesti nii olevat, et varem küll mitte.

Telerite alal kolm tegijat

Paljud telerid ei jaksa 1080p pilti paraku korralikult vedada»

Kogu 3D ilu kõrval on eriti suurematel teleritel aga ka üks suur probleem: nad ei jaksa pilti vedada. Enamikes boksides pidime tunnistama seda, kuidas teleriekraanidele manatud 1080p kaadrid jõnksuvad, sest kusagil on probleem: kas teleris, mängijas, ülekandes või milleski muus. Igatahes tasub sellega telerit ostes ettevaatlik olla ja proovida sellel vaadata näiteks mõnda 1080p resolutsioonis kontserti või kui võimalik, siis spordivõistlust. Näiteks väga suurt plaani võttev ja üle terve saali liikuv kaamera on väga hea selliste puudujääkide leidmiseks, sest pildis on korraga väga palju informatsiooni ning siis kipub pilt aeglaseks jääma. Näiteks Samsungi uued superõhukesed LCD-telerid ei jaksanud kohati isegi oma reklaamklippi ilma jõnksutamiseta ära vedada. Ent sama probleemi kohtasime pea igas boksis ja ka näiteks LG uute ja vaid 0,8 cm paksuste Infinia telerite juures. Eriti hulluks muutus asi 3D-pildi puhul, sest selle puhul on teleri töödeldava informatsiooni hulk veel suurem. Üldiselt on aga nii, et vähemalt IFAl nähtu järgi on praegu telerimaailmas kolm kiiremini liikuvat tegijat: Samsung, LG ja Sony. Me ei tea täpselt, mis toimub tehnilistes arengutes, kuid need kolm firmat olid ainsad laiatarbetootjatest (me ei räägi siin näiteks Loewest), kes suutsid näidata enam-vähem nüüdisaegset disaini. Panasonicul näiteks olid tehniliselt väga head telerid, kuid nende disain on täiesti aegunud ja uut disaini lubatakse alles aasta pärast. Sama probleem oli Sharpiga – neilgi on viimane aeg endale disainer palgata. LG ja Samsung tunduvad aga rebivat kõige õhema LCD-teleri tiitli üle, samuti olid need kaks firmat ainsad, kes olid kõvasti panustanud teleri raami kitsamaks saamisele. Henrik Roonemaa

Arvutimaailma reisi- ja majutuskulud messil kattis LG.

32 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Sony oli oma NEX5 kaamerate testimiseks lausa pisikesed maailmad ehitanud.

3D, siis veel natuke 3D-d ja lõpetuseks taas 3D: muud IFAl nagu ei näinudki.

Teie ärivajadustele vastavad IT lahendused

EMC varunduslahenduste sügisseminar Vaata lähemalt ja registreeru kohe: www.max.ee/seminar

EMC Backup & Recovery lahenduste võtmetegurid: · kiirem varundus ja taastamine · maandatud äririskid · efektiivsem IT · väiksem IT-kulu

Aceri e-luger oli IFAl esimest korda avalikkuse ees. Ekraan E-Inkilt nagu nende puhul tavaliselt, vorm Acerilt. MAX 123 Veerenni 58 A, Tallinn lahendused@max.ee tel 699 0660

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren tidele. meie hinded

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

A-Link tõstis A A-LINK PAD on esimene varajane pääsuke Androidiga tahvite turul. Kevadiselt CeBITilt on esimene veidi toores mudel jõudnud poodidesse. Esimene pääsuke võib külma võetud saada ja kes teab, äkki on ka A-LINK iga nii. Probleem avaldus aga hoopis selles, et tahvel kuumenes üle. Läks liigagi kuumaks, sest veidi pärast käivitumist hakkasid programmid seitsmetollisel ekraanil kokku jooksma ja lõpuks see masin hangus, reageerimata millelegi. Varased uue tootegrupi tooted aga saavad tihedalt tarkvarauuendusi ja nii õnnestuski lõpuks pidevate taaskäivitamiste vahel suruda tahvli SD-kaardi pesasse püsivara uuendusega mälukaart, mis masina uuele elule äratas. Huvitav on aga see, et A-LINK pakub oma kodulehel kahte varianti püsivarauuendustest – n-ö täisversiooni ja Lite-versiooni. Muidugi sai peale

Vaanates hin da, on sellel tahvlil võimalus saada populaar seks tööstus seadmeks.» pandud täisversioon (see uuenes taas ca nädalase vahega), sest mis me ikka kergema vastupanu teed läheme. Pärast uuendust aga selgus, et Lite on siiski ka vajalik, sest täisversioonist olid maha võetud kõik Google’i teenused: Gmail, Latitude, sünkroniseerimine kontaktide ja kalendritega jne ehk kõik, milles oleks olnud vaja sisestada oma Google’i konto andmed. Sealhulgas puudub täisversioonist ka Android Market. Aga juhendis ei lubatagi neid. Uusi rakendusi saab veebist laadida ja SD-kaardilt installida. Neid aga pole lihtne leida ilma And-

34 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

roid Marketita, kust telefonid omale tavaliselt uusi rakendusi saavad. See teeb A-LINKi tahvlist küll pigem meelelahutustööriista, kuid mitte ainult. Vaadates asja odavat hinda (meie poodides alla 3000 krooni, kuid maailmaturul ca 150 dollarit), on sel tahvlil suurt potentsiaali saada populaarseks tööstusseadmeks, mille turul võimutseb praegu Windows CE sisuga pihuarvutite põlvkond. Ikka veel, võiks selle kohta öelda, sest Windows CE, mis pesitseb igasugustes tööstusseadmetes, on juba üleeelmise põlvkonna platvorm.

Aeglane nagu tigu Füüsiliselt pole A-LINKi tahvel just tugevamate killast, kaetud igast küljest läikiva plastiga, mis nagiseb ja annab ekraaniservadest ka natuke järele. Samas on seadme formaat vägagi käepärane ja saab ka hädapärast ühe käega hakkama. Alguses on tahvlit tavalisest keerulisem seadistada – peale tehaseseadistusi on ekraan kalibreerimata täiesti ebatäpne. Ekraan pole ka just tippklassi tundlikkusega, aga siiski üsna talutav, sest tegu pole ikkagi mahtuvusliku puuteekraaniga. Kindlasti oleks tahvlile vaja Android Marketis saadaolevat Task Manageri, et järjest lahti võetud rakendused ka kuidagi kinni saaks panna. Pikapeale, kui taustal rakendusi rohkem koguneb, jookseb masin paratamatult kinni. See juhtub aktiivse kasutamisega juba kümmekonna minuti jooksul. 600 MHz protsessori võimekuse kohta ei oskagi midagi arvata – mobiilis jaksab see sujuvalt Androidi jooksutada, seitsmetollise ekraani ja 2 GB mäluga PADi juures aga miski

Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

Androidi tahvlisse tehnilised andmed

Tahvelarvuti A-LINK PAD

Hind: 3107 krooni (MarkIT)

Protsessor: VIA 600 MHz Mälu: 2 GB Mälukaardipesa: SD, kuni 32 GB Operatsioonisüsteem: Android 1.6 WiFi: 802.11b/g/n Ühendus arvutiga: USB (massmäluna) Kaasasolev tarkvara: Brauser Chrome, e-post (POP3, IMAP), meediapleier, IP-kaamera pleier, Facebook, MySpace, Twitter, Skype Lite, MSN, IRC, Word, Excel, Powerpoint, PDF, E-book Reader, Google Maps jm Mõõtmed: 21 x 12 x 1,3 cm Kaal: 0,35 kg

Skype, IRC, Facebook, e-post, e-raamatute luger, Twitter, Google Maps (ilma My Mapsi ja Latitude’ita), Docs to Go, kontaktide ja kalendri haldaja (sünkroniseerida ei õnnestunud) ning IP-kaamera tarkvara. See toob mõttesse rakendused turvafirmadele, kus seda seadet oleks mugav kasutada. A-Link ongi tuntud IP-kaamerate valmistajana ning esialgu pidigi see tahvel olema vaid kaamera jälgimiseks, kuid kiirelt otsustati asjast teha laiatarbekaup. Võib-olla liiga kiirelt. KAIDO EINAMA

koormab riistvara niivõrd, et paljud liigutused võetakse täitmisele alles viivitusega. Ka masina käivitumine võtab üüratu aja – tarkvarauuenduste järel ilmus küll selle aja sisustamiseks animeeritud mehike, kuid kiiremaks start ikka ei läinud. Ekraan on veebis surfamiseks parajalt suur ja veebipõhiselt saab tahvliga enamiku asjadest ära ajada. Suur osa Javascriptist on Androidi brauseri jaoks mõistetav, multipuuteekraan aga puudub ja sellepärast peab veebilehti suurendama-vähendama vaid plussmiinus-nuppe vajutades. Firmarakendusi on seadmele lihtne teha – võib luua veebipõhise rakenduse ja

näidata seda tahvli ekraanile optimeeritult ning ongi kaasaskantav terminal (kassa, lao või esitluste jaoks) olemas. Teksti sisestamisega sai pärast ekraani korralikku kalibreerimist ka korralikult hakkama, eriti mugav on see laiekraani asendis, siis on klahvid iseäranis sõrmesõbralikult laiad. WiFi-seadmena kasutamiseks on vaja olla üsna ruuteri lähedal, sest juba teises toas kippus ühendus ära kaduma. iPadi kaablile sarnase juhtmega arvutiga ühendades käitub PAD tavalise USB mäluna, saab seadmesse midagi salvestada/lugeda ja kustutada. Rakendustest on olemas elementaarne valik Androidile – MSN,

plussid

++ odav ++ suur ekraan miinused

–– nuditud Android –– pidev kinnijooksmine –– aeglane

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 35

labor

Äriklass läheb odavaks Äriklass tähendab ühtsustatud komponente, samu komponenditootjaid varuosade ristkasutuseks ning pikaajalist varuosade saadavust tagamaks viieaastast garantiid. Dell Latitude’il tähendab see nüüd ka odavat hinda. Uusim ning praeguseni rivis olev Eseeria toodi letti 2008. aasta augustis ja seal on toimunud palju mudelivahetusi. Lisaks mõningatele eksklusiividele (TabletPC jne) olid Latitude’id peamiselt kahest suurest seeriast: Latitude E6xx0 (suured ja kallid masinad) ning Latitude E4xx0 (väiksed ja kallid masinad).

Kahe kallihinnalise vahel Meie turul on hinnad Max 123 järgi hetkel 23 000 – 33 000 krooni E6000 seerial ja 23 000 – 32 000 E4000 seerial. Nende kahe vahele tekitas Dell omaette E5000 seeria, mis peaks kujutama odavat äriklassi ning hiljaaegu ilmusidki turule kaks uut masinat: Latitude E5510 ja Latitude 5410. Parameetritelt on need masinad sarnased, välja arvatud ekraanisuurus (15,6” ja 14,1”). Hinnad on tõepoolest odavamad (vastavalt 17 700 ja 16 895 krooni) ning lähedal juba tavaklassile. Meie testis esines suurem vend – E5510.

Esimene mulje arvutist on hea – soliidne ja tugev ning kaane tume matthall on samuti vaheldus tavalisele läikmustale sõrmejäljepüüdjale või praeguseks koledale ja igavale hõbedasele plastile. Ka sisemus on mattides toonides, tulukesed tavapäraselt sinised LEDid. Ekraan on hea, mati laiekraaniga ning LED-taustavalgustusega. Protsessor oli meie testimudelil Intel i3, aga hinnalisa eest saab seda masinat ka i5 või i7 omadega tellida.

Äriks piisavalt kiire Mälu hulk 4 GB on nüüdisaja ärimasina jaoks piisav, sama kehtib ka kiire 250 GB kukkumis-sensoriga kõvaketta kohta. Graafikat vedama on kutsutud Inteli uusim (i-seeria CPUs elutsev) GMA HD, millest oleme ka varem kirjutanud. Lühidalt: senistest kiireim Inteli graafika hea videotöötlusega, ent mänguomadustel ikkagi niru. Aga ega me äriklassi masinat siis mängimiseks ostagi. Kuue elemendiga aku peab testi

tehnilised andmed

Dell Latitude E5510 Hind: 17 699 krooni (Max 123)

Protsessor: Intel Core i3 330M 2,133 GHz Mälu: 4 GB (kuni 8 GB) Graafikakaart: Intel GMA HD Ekraan: 15,6” HD+ (900p), 1600 x 900 pikslit Kõvaketas: 250 GB, 7200 p/min Lisad: mälukaardilugeja SD/MMC, ID-kaardi lugeja, veebikaamera (2 Mpix) Optiline seade: DVD+-RW Võrguliidesed: Gigabit Ethernet, WiFi AGN, Firewire, Bluetooth, modem Pordid: 4 x USB 2.0, VGA, RS-232, S/ PDIF, dokk Aku: 58752 mWh Kaal: 2,6 kg Mõõtmed: 371 x 250 x 33 mm Testid: PCMark 2005–5191 punkti; PCMark Vantage – 4616 punkti; Super Pi (1M) 20,6 s; PassMark Battery Monitor – 4 t 43 min

järgi vastu 4 tundi 43 minutit, mis on 15tollise ekraaniga masina jaoks hea. Kahjuks pole arvutil ühtki modernset digitaalset pildiliidest (DVI, HDMI vm). Kokkuvõttes on tegu ca 10 000 krooni keskmisest äriklassi arvutist odavama masinaga, millel pea kõik, mis mobiilsel kasutajal vaja. VEIKO TAMM

veiko.tamm@gmail.com

plussid

++ hea hind ++ hea aku miinused

–– lisakuvari jaoks pole kiiret liidest

Arvutimaailma hinne 36 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Liigagi lihtne kiirkombain HP sihib multifunktsionaalsete laserprinterite tootepere ühe uuema liikme LaserJet Pro M1132-ga kodukasutajaid ja väikeettevõtteid. See säästukombain rahuldab pea igakülgselt digitaliseeruva pisiettevõtte vajadused. tehnilised andmed

Kontorikombain HP Laserjet Pro M1132

Hind: 2352 krooni (MarkIT)

Toetatud operatsioonisüsteemid: Windows 7, Windows Vista, Windows XP, Windows Server 2003, Windows Server 2008, Mac OS X (v10.4, v10.5, v10.6), Linux Trükikiirus (A4): 18 lk/min Maksimaalne koormus kuus: kuni 8000 lk Soovitatav kuukoormus: kuni 2000 lk Trükiresolutsioon: 600 x 600 dpi (1200 dpi FastRes) Paberikasseti maht: 150 lk Paberi väljastussahtli maht: 100 lk Protsessor: 400 MHz Mälu: 8 MB Ühendus: USB 2.0 Skanner: 1200 dpi, 24 bit Mõõdud: 415 x 265 x 250 mm Kaal: 7 kg

HP on teinud seadme esmase paigaldamise Smart Install funktsiooni abil imelihtsaks. Tänu sellele piisab seadme kasutamiseks käivitamisest ja arvutiga ühendamisest. Lahendust toetavad kolm viimast Windowsi operatsioonisüsteemi (XP, Vista ja 7) ning printimisajuri paigaldamine võtab samuti aega mõne minuti. Suurema funktsionaalsuse tarbeks, nagu printeri staatuse, tahmataseme jne kontrollimine, leiab kaasasolevalt plaadilt lisatarkvara.

Printimine ongi kiire HP lubab seadme printimiskiiruseks kaheksateist A4-suuruses lehekülge minutis. Printeritootjatele üsna ebatüüpiliselt ei ole siinkohal mõeldud draft- ehk kehvema kvaliteedi kiirust, vaid päriskvaliteediga lehekülje trükikiirust. Testimine näitas, et kahekümne täistekstiga lehekülje printimine võttis aega üks minut ja kolmteist sekundit. Printimistegevuse käimatõmbamise aegki on üsna

kiire: viie lehekülje trükkimine võttis aega kakskümmend seitse sekundit. Ettevõte lubab, et esimese lehekülje saab kätte üheksa sekundiga.

FastRes jätab parema mulje Piltide trükkimiseks saab kasutada HP FastRes tehnoloogiat, mis laotab horisontaalselt kuni 2400 punkti tollile ja vertikaalselt 600, luues nii mulje 1200 x 1200punktisest resolutsioonist. Skannimine on seadmel üks aeglasemaid tegevusi – 300 dpi tihedusega värvipildi skannimine võttis testimiselt 46 sekundit. HP lubab funktsiooni suurimaks kiiruseks kuni kuus lehte minutis. Paljundamiskiiruseks osutus katsetamisel esimese lehe puhul 16 sekundit ja viie lehe puhul 36 sekundit. Kui masinast otsida nõrkusi, siis selleks on ilmselt paljunduse punktitihedus – kuni 600 x 400 punkti tolli kohta. Teksti puhul pole probleemi, nõudlikuma graafika korral aga jääb sellest ilmselt väheks.

Kokkuvõtteks on HP LaserJet Pro M1132 kasutamine siiski tehtud imelihtsaks kogenematugi kasutaja jaoks. Arvutitarkvara puhul on võetud vaevaks see eesti keelde tõlkida ja paneelil on meeldivalt vähe nuppe, mis on kergesti mõistetavad. KAROL KALLAS

karol.kallas@gmail.com

plussid

++ lihtne kasutada ++ kiire väljatrükk miinused

–– aeglane skanner –– paljunduse keskpärane kvaliteet

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 37

labor

Kiire sülearvuti upub reklaamvarasse Kui viimati testisin Acer TimelineX mudelit ning pidasin seda bloatware’ist üleküllastatuks, siis nüüd võtan oma sõnad tagasi. Aceris ei ole saastvara pooltki sellises koguses, mida on uuel Samsungil. Sülearvuti ise on vaatamata ohtrale mittevajalikule kaasavarale soliidne ja mati kattepinnaga, mille kohe heaks kiidan, sest tekkinud on allergia igasuguste sõrmejälgi koguvate läikivate pindade vastu.

Ka mängud jooksevad Jõudluse kohalt on tegu väga tõsiseltvõetava masinaga, sest Inteli i5 tuum ja Nvidia 310M graafikakaart suudavad enamiku töötlusprogramme välja vedada ja hätta ei tohiks jääda ka keskmiste mängudega. Tänu Inteli i5 platvormi voolusäästlikkusele on aparaat kasutatav väikese akuga ja väikese koormusega kolm-neli tundi. Kuigi pigem siiski vähem. Olenemata kergest kaalust on korpus tugev ega anna järele välisele muljumisele. Ka klaviatuuri vetrumine on minimaalne. Klaviatuur on sarnane MacBooki ühes tükis korpuse disainiga, mis, tuleb tõdeda, toimib täiesti mõistlikult. Tegu on esimese sülearvutiga, millel näen, et klahvistiku külgedel on

korpusel kõrgendavad kummiribad. Tõenäoliselt vältimaks, et nupud ei puutuks kaane sulgemisel vastu ekraani, mis ekraanile häiriva jälje jätab. Puuteplaat võiks olla suurem, kuid on haruldaselt hea mitmikpuute funktsionaalsusega. Enamikul sülearvutitel on mitme näpu tugi puuteplaadil pigem vaev ja viletsus kui boonus.

Vajalikud pesad olemas Liideseid on piisavalt: kolm USB-pesa, HDMI ja VGA välise ekraani tarbeks ning plaadikõrvetaja, mida sellises kompaktses arvutis muidu üritatakse pigem välja jätta. Ees on ka SD-kaardi lugeja, millest pool mälukaarti ebameeldivalt välja jääb. Puudust võib vaid tunda ExpressCardi pesast, kuhu saaks pista ID-kaardi lugeja. WiFina on toetatud ka kiireim n-standard, kuid mingil imelikul põhjusel on kaablivõrgule jäetud vaid 100M võime, mis suurema kiirusega sisevõrkudes võib pudelikaelaks osutuda. Tervikuna on tegu igati sümpaatse seadmega. Oleks see Eestis veel USA

tehnilised andmed

Sülearvuti Samsung Q330 Hind: ca 13 000 krooni

Protsessor: Intel Core i5 Mälu: 3 GB Kõvaketas: 500 GB, 5400 p/min Ekraan: 13,3tolline, 1366 x 768 pikslit Graafikakaart: Nvidia 310M Aku: 6 elemendiga, 4400 mAh, 4 tundi Ühenduvus: WiFi AGN, 100 Mbit/s Ethernet, Bluetooth, 3 USB pesa, HDMI ja VGA liides, veebikaamera Mõõdud: 328 x 230 x 33mm Kaal: 1,97 kg

hindadega saadaval, soovitaks seda ja ainult seda, ei midagi muud. Paraku võib 6000 kroonist meie maal vaid unistada. Testitud sülearvuti hind võib Eestis hinnanguliselt jääda 13 000 – 15 000 krooni vahele, selle raha eest ma seda ostma ei tormaks ja uuriks alternatiive. MARKO HABICHT

marko@am.ee

plussid

++ hea multipuuteplaat ++ äriklassi jaoks võimekas protsessor miinused

–– võiks olla odavam –– liiga palju saastvara

Arvutimaailma hinne 38 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Server nelipakina Supermicro Twin2 on omapärane serverikomplekt – ühes korpuses pesitseb neli õhukest serverit ja need jagavad 12 kõvaketast ning kahte toiteplokki. Mõnes ametis on see väga hea kooslus, mõnes jälle mitte nii hea. tehnilised andmed

Server Supermicro Twin2

Hind: 230 000 kr (Network Tomorrow)

Neli ühes serverikorpus mahub 2U suurusesse räkisahtlisse. Selleks, et Supermicro Twin2 jaoks õige amet leida, proovisime teda mitut pidi. Kuid kõigepealt tuleb ära märkida, et tegu on omapärase lahendusega. Ühes 2U suuruses räkikorpuses leidub neli täisverelist serverit oma protsessori- ja mälupesadega ning nende vahel kaks toiteplokki, mis annavad välja 1400vatist võimsust.

Vähe ruumi ja vähe voolu Tundub nagu mikro-plaatserverite süsteem. Et neli serverit jagavad kettaid ja toiteplokke, siis saab siit olulise ruumikokkuhoiu ja ka energiat kulub muidugi vähem, kui igale serverile kõike eraldi välja ehitada. Kokkuvõttes tuleb nelja serveriga nelipakk odavam kui neli eraldi serverit. Väidetavalt peaks selline lahendus tagama parima jõudluse võimsuse kohta (Twin2 puhul 375 GFLOPS/kW). Esimene katsetatud amet polnud selle serveri jaoks kõige sobivam. Presshouse’i IT-juht Meelis Saar proovis masinat Linuxi terminalserverina ja erilist emotsiooni tema testitulemustest ei tekkinud. Võrreldes nelja tuumaga Intel Xeoniga Twin2 kiirem ei tundunud. Meelis Saare sõnul oli tuumade arv küll muljetavaldav, aga nendest vaid üks oli antud

nelipakk tuleb odavam kui neli serverit eraldi ostes.» juhul töös ja kiirust sellepärast muidugi polnud. Adobe Premiere’iga videotöötluses oli tulemus juba parem. Tarkvara pani tööle kuus tuuma. Kuid ka Premiere ei suutnud rohkemaga midagi peale hakata. Graafikakaardid on serveril tagasihoidlikud, seega ei maksa oodata ka Full HD kvaliteedis video sujuvat mängimist, kuid see polegi serveri põhiülesanne.

Virtuaalserverite kodu Supermicro Twin2 serverile leidus ideaalne amet – masin võiks olla väga hea virtuaalserverite hoidja või klasterlahenduse põhielement. Virtuaalserveritele saab jagada ühe või mitu tuuma, samuti on serverikastis ruumi 12 kõvakettale. Kui arvestada sellega, et mõne aasta pärast ongi enamik servereid firmades virtualiseeritud, siis rohke mäluga Twin2 sobiks hästi. Omasuguste seas pole see ka hinnaklassilt kallis. KAIDO EINAMA

Suurus: 2U räkikorpus (Supermicro SC827H-R1400B) Toiteplokid: 2 tk, 1400 W Esimene server (testkomplektis): Dual-Port Gigabit Ethernet, 1x PCI-E 2.0 x 16 vaba, USBd, jadaport, VGA, 2 AMD Opteron Magny-Cours 12C 6172 2,1 GHz protsessorit, efektiivseid tuumi kokku 24 tk, kõvaketas Kingston 64 GB SSD, mälu 8 x 4 GB, Windows Server 2008 Teine server: Dual-Port Gigabit Ethernet, 1x PCI-E 2.0 x 16 vaba, USBd, jadaport, VGA, 2 AMD Opteron Magny-Cours 12C 6172 2,1 GHz protsessorit, efektiivseid tuumi kokku 24 tk, kaks kõvaketast Kingston 64 GB SSD, mälu 8 x 4 GB, Ubuntu 10.04.01 Server Kokku on võimalik: 4 emaplaati, kuni 8 AMD Opteron 6172 12tuumalist protsessorit (efektiivseid tuumi kokku 96 tk), 256 GB mälu iga nelja servermooduli kohta, 2 x 3,5” SATA / SAS kõvaketast (3 tk iga servermooduli kohta) või 12 x 2,5” SSD-kettaid Testid: süsteemi arvutusvõimsus 201,6 gigaflopsi, Sisoft Sandra aritmeetikavõimsuse testis 166 GOPS-i, Whetstone’i iSSE3 testis 145,4 GFLOPS-i

plussid

++ soodne hinna ja võimsuse suhe ++ energiasäästlik miinused

–– mõned rakendused ei suuda kogu võimsust ära kasutada –– graafikajõudlus pole kiita

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 39

labor

Turvakaameraga uksekell ootamatule külalisele Mobotixi uus IP-kaameraga uksekell-sissepääsusüsteem T24 jäädvustab terve sissepääsuala 180kraadise vaatenurgaga seinast seinani. Uksekella vajutajat võib aga jälgida ka uksest kaugel eemal, arvuti või mobiiliga. Saksa firma Mobotix on tuntud IPvalvekaamerate tootjana, see aga tähendab, et ka uksekell on IP toega ja uksekella pilti saab vaadata näiteks suvalisest arvutist ka kodust eemal. Arvutis on võimalik pilti liigutada, kadreerida või suurendada. T24 baseerub rahvusvahelisel videotelefonide VoIP/SIP ja H.264 standarditel. Kaameramoodulile käivad külge erinevad Siedle lisamoodulid – koodiklaviatuur, sõrmejäljelugeja, RFIDkaardi lugeja, valgusti, magnetkaardilugeja, uksekellanuppude plokid jne.

Vajutad kaameral olevale valgusti lülitile ning hääl loeb ette IP-aadressi.»

Kaamera suhtleb vajadusel otse turvaukse avajaga MxBusi vahendusel ning seda on võimalik seadistada ka ajakontrolliga avama. Sisseehitatud aku garanteerib, et uks jääb tööle ka elektrikatkestuse ajal. Kui külastaja helistab uksekella ning keegi ei ava, saab jätta videoteate. Selleks on uksesilmal sees mälukaart.

Helistab IP-telefonile Kui lisada kaameramoodulile uksekellanuppude plokid, siis võib seadistada kaamera nii, et iga uksekellanupp saadab teate erinevale sisevõrgus olevale IP-telefonile või arvutile. Näiteks mitme kontoriga majas annab uksekell videokõne vaid sellesse kontorisse, kuhu helistati. Arvutimaailma testis oli kasutada sisevõrk WiFi ruuteriga ja PoE toide. Juhend soovitas installida Mobotixi

tehnilised andmed

Uksekellakaamera Mobotix T24 IP Video Door Station Hind: 14983 kr (Beta Group)

Ühendus: Ethernet (kaabli pikkus kuni 200 m) Toide: PoE (toide üle Etherneti), 48 V Mälu: microSD kaart (32 GB mälukaardile mahub 33 tundi videot) Audiokoodek: G.711 (levinud telefonisüsteemides ja IP-telefonides) Videokoodek: H.264 Kaamera vaatenurk: 180 kraadi Seadistamine ja kasutamine: MXEasy tarkvaraga arvutis (tasuta) Korpus: ilmastiku- ja vandaalikindel, –30 kuni +60°C

kodulehelt MXEasy tarkvara ja tõepoolest, kaamera sisevõrgu IP-aadressilt ei saanud brauseriga midagi ette võtta. Allalaadimine on keerulisemaks tehtud kasutajaks registreerimisega. MXEasy sai esmase seadistamisega hakkama ning ekraanil avanes pilt neljast kaamerapildist – 180kraadise sfääri seest olid välja lõigatud neli sektorit ja nii võis jälgida „uksesilmast” nelja erinevat nurgatagust välisukse taga. Seadistamiseks on mugav võimalus: vajutad kaameral olevale valgusti lülitile ning hääl loeb ette kaamerale omistatud IP-aadressi ja muud vajalikud andmed.

Keeruline tarkvara Üle WiFi ei õnnestunud kaamerale ligi pääseda, aga kui ka arvuti oli kaabliga ruuteri taga, siis käis kõik lihtsalt. MXEasy tarkvara on seadistamiseks siiski üsna krüptiline ning mõnikord on raske taibata, mida üks või teine 40 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

seadistus teeb. Kui uksekella vajutatakse, hakkavad arvutis kellad helisema (MXEasy peab taustal lahti olema) ning ukselolijaga saab rääkida. Vdeoklippidelt näeb hiljem, kuidas külaline sisse lasti. Sfäärilisest 180kraadisest kaamerapildist saab endale salvestada kümmekond väljavõtet – valid ümmargusest kalasilmobjektiiviga kaamerapildist mõne sektori ja salvestad eraldi vaatena. Nagu ühel korralikul turvakaameral kombeks, on ka uksekellal igasugused alarmid ja nendest käivitatavad sündmused, mille seadistamiseks on tuhandeid kombinatsioone. Näiteks saab panna kaamera reageerima liikumisele (kes käis ukse taga?), temperatuurile (annab teada tulekahjust või külmumisest), valgusele (valgustuse sisselülitamiseks pimedal ajal), helile (klaasi purunemine, kõnelemine ukse taga), alarmid võivad omakorda jõuda kohale e-kirjana või SMSina. Uksekella sidumine mobiiliga tundus ka huvitav ja et käepärast oli Androidiga telefon, siis selguski, et Androidile on oma rakendus – Tiny DVR. See suudab veebikaamera pilti mobiiliekraanil näidata. Vaja on vaid IP-aadressi, pordi numbrit ning vajadusel ka parooli ning kuni kaheksa kaaamerapilti hakkavad mobiiliekraanil jooksma. Uksekellavajutus aga jõuab telefonile näiteks SMS-teatena või e-kirjana. KAIDO EINAMA

plussid

++ võimalus uksekellakaamerat jälgida kõikjalt üle interneti ++ ühendusvõimalus uksesüsteemide ja VoIP-telefonidega miinused

–– keeruline tarkvara –– puudub veebipõhine kasutajaliides

Arvutimaailma hinne

LG GT 400 – odav nutitelefon puuteekraaniga Paar tuhat krooni maksid seni tavalised numbriklaviatuuriga telefonid. LG GT400 maksab sama palju, aga on nutitelefon. tehnilised andmed

Mobiiltelefon LG GT400

Hind: 1900 kr (Elioni ja EMT kliendile) Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 MHz, HSDPA 1900/2100 MHz Ekraan: 3tolline, puutetundlik, 240 x 400 pikslit Operatsioonisüsteem: LG S-Class Touch, asendianduriga Mälu: 100 MB, 1000 kontakti piltidega, microSD kuni 16 GB Andmeside: 3G, kuni 3,6 Mbit/s Ühendused: Bluetooth, microUSB Kaamera: 5 Mpikslit, autofookus, video Aku: Li-ion, 1000 mAh, ooteaeg kuni 350 t Mõõtmed: 109 x 54 x 15,9 mm Kaal: 95 g

Kui hind kõrvale jätta ja hakata nurisema, et telefoni platvorm on taas LG enda S-Class, mis ühildub halvasti või natuke norida üdini plastise korpuse pärast, siis jutul oleks kaalu, kui telefoni eest peaks suurema summa välja käima. 1900 krooni eest on aga telefonis võimalusi kuhjaga. Puuteekraan on tuimavõitu, kuid siiski üsna korralik odavamate telefonide seas. Lisaks väljast ligipääsetav microSD-kaardi pesa, viiemegapiksline kaamera, mis teeb sama hästi pilte kui poole kallimad mobiilid ning e-post, veebilehitseja, Java rakendused ning kõik muu, mis ühes tavalises nutitelefonis peavad olema, on olemas. Muidugi pole põhjust oodata kõike. Endiselt on keeruline LG-d arvutiga sünkroniseerida, WiFi ja GPS puuduvad. Java rakendused, kui nad on LG-le loodud, siiski töötavad ja neid saab juurde laadi-

da LG enda vastavalt lehelt. Veel olulisem on see, et ka 3,5G andmeside on olemas kuni 3,6 Mbit/s kiirusega, mis odava telefoni puhul peaks olema piisav. KAIDO EINAMA

plussid

++ soodne hind ++ mugav suurus ++ kiire ja lihtne kasutajaliides miinused

–– plastist ja nagisev korpus –– tuimavõitu puuteekraan –– WiFi puudub

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 41

labor

Kui vana on Vana ja kas Vana on veel hea?

Eelmise aasta kasutatud sülearvutite test osutus üsna positiivseks, seega asusime sel sügisel julgelt proovima kasutatud lauaarvuteid. Need peaksid kolm aastat ju paremini vastu pidama kui vanad sülearvutid. Inglased armastavad öelda, et ma pole nii rikas, et osta odavaid asju. See tõde peab igati paika ka tehnikavaldkonnas ja eriti IT-maailmas. Kes on omale arvutit soetades lähtunud ainult minimaalseimast hinnast, need on pea alati voorinud garantiiosakonna vahet ja jäävadki seda tegema, kuni garantiiaeg kukub. Siit edasi jääb ainult oma kurba saatust kurta. Ehkki see pole mitte rusikareegel. Leiab ka vägagi soodsa hinnaga, ent see-eest vastupidavaid tooteid. Selliste pärlite leidmine kruusakivide kuhjast nõuab suurt kannatust, teadmisi ja järeleproovimisi. Aga mida siis teha, kui kalli toote omandamiseks pole vabu finantse või on neid kordi enam vaja alustava firma muis tegevusharudes kui seda on IT-osakond ... Sellistel puhkudel võib abiks osu-

Lisaks võistlesid ka kaks tuvastamatute mudelinimedega vana rümpa kodumaistelt suurtootjatelt.»

tuda nn second-hand-kaup. Ja nagu rõivaste puhul on teise-käe-poodidest hea maitsega inimesed pannud endale kokku palju vingemad ja unikaalsemad komplektid kui moebutiigis koletut pappi letti ladunud maotu rahakotlane, nii võib ka arvutite korral kasutatud masinate seast leida selliseid, mis täielikult katavad firma vajadused.

15 000 palka või uus arvuti? Lisaks võivad need veel mitu aastat usinasti oma tarbijat teenida. Veel iseseisvusaja alguses olime me isegi suurte firmade korral sellised, kellele rikkad lääne onud miljonidollarilisi kasutatud masinaid sooduka eest maha parseldasid ja kõik olid rõõmsad. Millegipärast arvan ma, et algavas firmas, kus on vaja igatpidi kulusid optimeerida, on ka näiteks laomees palju enam rahul 15 000kroonise palga ja kolme tuhande kroonise arvutiga kui 15 000kroonise arvuti ja kolmetuhandese palgaga. Nii tekkiski peatoimetajal idee uurida, milliseid teise ringi masinaid on turul pakkuda, mida need masinad suudavad ja mida mitte, kas tasub oma pilk pöörata vanade, kuid nimekate firmade toodangu poole või siiski iga hinna eest hambad risti pungesta-

42 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

tes timeeskond

Veiko Tamm IT-ajakirjanik

Kristjan Karmo Telema tarkvaraarendaja

Kaido Einama Arvutimaailma peatoimetaja

da naba paigast uusi soetades. Pealkirjas me küsisime kaht küsimust ja neid püüame siis selgitada. Esimene pool küsib, millal on masin juba tegelikult vana, millal ei suuda ta enam hakkama saada vajalikuga, millal on ta tõepoolest rohkem uunikum ja muuseumieksponaat kui töövahend. Teine pool uurib, kas vana masin on siiski veel nii hea, et käib kontoris ka nüüd, mitu aastat hiljem. Kas nendega saab ka normaalselt läbi või mürisevad-kolisevad nad talumatult? Kas katkestavad tööd omatahtsi ja teevad muid ebameeldivaid trikke?

Appi astuvad 3StepIT ja Arvutiait Kust nüüd aga saada mingi läbilõiget vanamasinate laiast sortimendist

Veiko Tamm, Kristjan Karmo, Kaido Einama ja Aivar Kraus vanakeste keskel Arvutiaidas. Foto: KALEV LILLEORG

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 43

labor

Veiko Tamm kinnitab Aivar Krausile 3StepITst, et vana arvuti on veel tööks hea küll. Foto: KALEV LILLEORG ja kuidas piirata valikut? Baltimaades tehnikat ( ja eriti IT-tehnikat) liisiva ja rentiva ettevõtte 3StepIT müügidirektor Aivar Kraus oli lahkelt nõus meile kasutatud masinatega appi tulema. Neil ongi hiljaaegu alanud periood, mil juba suurtes kogustes (tuhandetes) hakkab tagasi tulema rendiaja läbinud masinaid, mis otsivad teed teisele ringile. Et 3StepIT ise ei tegele vana kola jaemüügiga, on nad sõlminud lepingu hulga partneritega, kes ostavad tagasisaabunud masinaid, need üle vaatavad, korrastavad ja siis lõpptarbijaile müüki panevad. Üheks selliseks partneriks on Arvutiait OÜ, mille juhataja Alo Ansmann oli meid nõus lubama äsja 3StepITst saabunud vanavarakuhja juurde masinaid uuri-

ma ja sorteerima. Et suure hulga arvutite ja nende juurde vajalike tarvikute (kuvarid, klaverid ja hiired) edasi-tagasi loksutamise logistika oleks olnud suur lisatöö ja ajakulu, siis seekord ei viinud me testimist läbi mitte toimetuse ruumides, vaid Arvutiaida oma kodus Luha tn 19.

Testialuste kirju rivi Valikusse jäid neli masinat nn A-taseme tootjatelt, mida nimetatakse ka margiarvutiteks – kaks HP Compaq dc7600s (üks neist tavalise Pentium 4 protsessoriga, teisel ajuks Pentium D kahetuumaline protsessor), Dell Optiplex 745 ja IBM Lenovo 8215WNS. Lisaks võistlesid ka kaks tuvastama-

44 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Need masinad on mõeldud tegema tööd, mitte olema universaalsed töö- ja meelelahutusriistad.» tute mudelinimedega vana rümpa kodumaistelt suurtootjatelt Ordilt ja ML Arvutitelt (R.I.P.). Et nende kliendile esmamüügi ja kasutuselevõtu aega polnud võimalik enam tuvastada, siis hindasime masinate iga nende tootmise (ehk BIOSi kuupäeva) järgi. Uusim neist oli IBM/Lenovo juulist 2007, ka Dell pärines 2007. aastast,

kuid märtsist. MLA ilmutas kuupäevana septembrit 2006, HPd olid ilmale tulnud 2005. aasta mais ning kõige raugam (ent siiski töökorras) oli Ordi masin, mille BIOS oli loodud 2004. aasta septembris. Noorimad olid seega kolmeaastased ja vanim koguni kuueaastane. Hinnad jäid vahemikku 1390 kuni 2390 krooni (käibemaksuga). Viie masina hingeks oli Inteli protsessor, neli neist kahetuumalisi ja üks ühene ning Ordit vedas ikka väga vana AMD Sempron, mis juba sünnihetkel oli selline, noh ... kahtlasevõitu. Operatiivmälu oli kõigil 1 GB DDR2 (va Ordi vanake, millel vaid 512 MB DDR). Kõvaketast oli neljal arvutil 80 GB, kahel 160 GB ja viis olid SATA-2ga (Ordil taas ATA100 vanem IDE versioon). Kõikidel masinatel oli hinna sees ka ametlik operatsioonisüsteemi litsents ja Microsoft Windows XP Pro. Et oleks miski võrdlus nüüdisajaga, siis sai testipakk läbi jooksutatud uuel Ordi masinal (kahjuks ununes HD Tune). Nüüdisaegseks kontoriloomaks oli Ordi Pulse Plus AMD kahetuumalise protsessoriga (vaata tabelist). Operatsioonisüsteemiks oli tal Microsoft Windows 7 Home Premium ja arvuti maksis 6500 krooni.

Kuidas me testisime? Et need masinad on mõeldud tegema tööd, mitte olema universaalsed töö- ja meelelahutusriistad, siis ei hakanud me aega raiskama selliste testide peale nagu FutureMarki 3DMark seeria ning paljud muud sünteetilised või reaalsed mängutestid. Samuti ei hakanud me välja nuputama reaalsetel kontorirakendustel baseeruvaid reaalteste, sest kontoripakettide eri versioonidel (MS Office XP, MS Office 2003, MS Office 2007 ja viimane MS Office 2010 ning vabavaralistel Open Office või Star Office) on kõigil erinevad nõuded „raua” osas. Samuti sõltub see kõik ka andmetest – selge ju, et avada ja töödelda ühelehelist mõnekümne kirjega faili on midagi muud kui pusida tuhandeid või isegi kümneid tuhandeid ridu ja veerge sisaldavat mammuttabelit. Pidime tegema valiku ning ahen-

Mitme tuumaga süsteemid annavad parema tulemuse, sest vabastavad arvuta va tuuma muust.» dama testiprogrammide ringi. Testide arvuks jäi kuus. Sõelale jäi suurtest komplekssetest testidest FutureMark PCMark 2005, mis hindab suurt alamtestide valimit, kasutades arvuti jõudlust neljas peakategoorias: protsessor, operatiivmälu, graafika ning kõvaketas. Nende baasil arvutab ta siis masina lõpliku hinde (kõik tulemid on nn PCMarkides). Kuigi juba 2008. aasta novembris ilmus veelgi uuem versioon – PCMark Vantage, ei vasta enamik testialustest vanadest masinatest selle programmi miinimumnõuetele ja süsteemi kokkuvõtvat tulemust me ei saaks. Testitulemuste number on seda parem, mida suurem see on. Seda ka alamtestide osas. Järgmiseks sai vana ja tuntud Super Pi, mis tegeleb lõpmatu mitteperioodilise arvu π kohtade leidmisega, kasutades Gauss–Legendre’i algorit-

vÕITJA

Dell Optiplex 745 Pea kõigis testides parim, sisse vaadates hea masin veel praegugi. Milleks uus, kui saab kordi odavamalt vanaga hakkama.

mi. Et see arvutusprotsess on lineaarne lähendus, siis ei saa teda jagada mitme protsessorituuma vahel ja tulemus sõltub just ühe tuuma suutlikkusest ja kiirusest. Mitme tuumaga süsteemid annavad siiski ka paremat tulemust, sest vabastavad π-d arvutava tuuma muude taustal jooksvate operatsioonisüsteemi komponentide jooksutamisest ja annavad ta täie rauaga Super Pi testi kasutada. Praegu on testi viimane versioon 1.5 ning seda on arendatud tulemuste võltsimise vähendamiseks. Super Pi on üks lemmikteste arvuti ülekiirendajatel. Tulemus on seda parem, mida väiksem on number ehk aeg sekundites miljoni koha arvutamiseks pärast koma. wPrime (mis on praeguseks jõudnud versioonini 2.03) on mitmetegumiline ja seega kenasti kõiki tuumi kasutada ja koormata suutev prog-

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 45

Dell Optiplex 745

labor ramm, mis tegeleb algarvude otsimisega Newtoni meetodil esimese 32 miljoni või koguni miljardi arvu seast. Et miljardiga sehkendamine on liialt pikk, kasutasime meie 32 miljoni varianti. Et tegu on programmiga, mis kogu protsessoriressurssi kasutab, siis on ta ka hiilgav stabiilsuse test CPU-Chipset-RAM alamsüsteemis. Tulemus seda parem, mida väiksem number (aeg sekundites). Nuclearus Multi Core (ehk lühemalt NuclearMC) on taas CPUChipset-RAM alamsüsteemi testprogramm, mis sooritab erinevaid keerukaid arvutusi (faktoriaalid, fraktalid, geomeetria, algarvud jne) nii ALU (protsessori aritmeetika-loogika üksus) kui ka FPU (ujukomaprotsessor) baasil. Kolmandana jooksutab ta mitmetegumilises režiimis, kasutades kõiki leitavaid protsessorituumi nelja ALU ja nelja FPU testi, andes hea ülevaate mitmetuumaliste protsessorite korral jõudluse kasvust. Mida suurem

Võimsust makstud krooni kohta oli vanadel masinatel poolteist kuni kaks korda rohkem.» SUUREM ON PAREM?

Õpetus testitulemuste lugemiseks

FutureMark PCMark 2005: hinnatakse oma ühikutes, PCMarkides. Testitulemuste number on seda parem, mida suurem see on. Super Pi: arvutatakse miljon π komakohta, aega mõõdetakse sekundites. Väiksem number (vähem aega) on parem. wPrime: mõõdetakse algarvude arvutamise aega sekundites. Vähem aega on parem. Nuclearus Multi Core: mõõdab testimisoperatsioone aja jooksul. Mida rohkem (suurem number), seda parem. SiSoftware Sandra: mõõdab operatsioone sekundis. Mida rohkem (operatsioone), seda parem. HD Tune Pro: mõõdab kõvaketta kiirust (MB/s). Tulemus on seda parem, mida suurem on kiiruse number (va Seek, kus lühem aeg on parem tulemus).

Hind: 2390 krooni

32 MILJONIT algarvu leidis uus Ordi 28 sekundiga, vanadel kulus selleks 1-2 minutit.

number, seda parem on tulemus. SiSoftware Sandra on 1995. aastal loodud inglise firma SiSoftware laialttuntud toode. Sandra on lühend – System ANalyser, Diagnostic and Reporting Assistant – ehk assistent arvutisüsteemide analüüsiks ning diagnostikaks. Samuti sisaldab ta suurt valikut kõigi oluliste komponentide jõudluse testimiseks. Praegu oli meil kasutada kõige viimane versioon 2010 V.7.16.52. Sandra abiga saime me raporti arvuti komponentidest, mis on tabelis kõigi masinate kohta ära toodud, v.a MLi masin, millel vaatamata kõigile ponnistustele Sandra käivitamine tõi kaasa kohese restardi. Seal kasutasime komponentide nuuskimiseks Lavalys Everesti nimelist analüüsi- ja testipaketti. Et kõigi testiosade läbijooksutamine oleks olnud taas täistööpäevi nõudev tegevus, siis piirdusime CPU matemaatilise jõudluse hindamisega. Tulemusteks kaks numbrit – Dhry stone ALU ehk täisarvujõudlus, ühik GIPS on miljardit operatsiooni sekundis (Interactions Per Second) ja analoog varasemale MIPSile (Million IPS). Teine tulem oli Whetstone iSSE3, mis näitab ujukomaarvutuste (FPU) jõudlust, ühik GFLOPS on miljard ujukomaoperatsiooni sekundis. Mida suurem number, seda parem. Viimase testina lisasime kõvaketast uuriva ESD Software poolt loodud HD Tune Pro, mis on jõudnud juba versioonini 4.60. Lisaks kettakiiruse testimistele annab see põhjaliku ülevaate kõigest kõvakettaga seotust – selle temperatuur, tervislik seisund (mis on eriti põhjalik S.M.A.R.T.toega kõvaketaste puhul), vigade skaneering jpm. Tabelis on antud lugemiskiirused (MB/s) – keskmine, minimaalne, maksimaalne ja nn valanglugemine (Burst Read). Kirjutamiskiiruse testiks tahab programm kettapartitsiooni kaotamist, mida me ühe kettaga süsteemis loomulikult talle lubada ei saanud. Tulemused on

46 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

CPU: Intel Pentium D 930 (4 MB L2; 3 GHz) RAM: 1 GB (2 x 512 MB) Qimonda PC2-5300 DDR2-666 HDD: 160 GB Western Digital SATA-2 7200 rpm WD1600JS-60MHB1 Graafika: Intel GMA 3000 (Intel Q965/Q963) Emaplaat: Dell 0GX297 Pordid: ees 2 x USB, taga 6 x USB, LAN, VGA, DVI, jada, paralleel, ees ja taga mikr. ja audio Aasta (BIOS-i järgi): 03.07 Operatsioonisüsteem: Windows XP Pro SP3 32-bit PCMark 2005 Ver.1.2 (PCMarks): 3470 CPU: 4958; Memory: 3849; Graphics: 1341; HDD: 5028 Super Pi 1.5 XS (1M kohta, sek): 43,13 HD Tune 4.60: keskmine (MB/s): 52,5; Min (MB/s): 23,9; Max (MB/s): 60,9; Burst (MB/s): 147,3; Seek (ms): 18,6 wPrime V.2.03 (32M) : 65,86 SiSoft Sandra Engineer Ver.2010.7.16.52: Dhrystone ALU GIPS: 13,13; Whetstone iSSE3 GFLOPS: 11 NuclearusMC Ver.2.0.0.1: 5133 ALU: 3203; FPU: 3227; MultiThread: 6169

Arvutimaailma hinne

seda paremad, mida suurem on kiiruse number (va Seek, kus lühem aeg on parem tulemus).

Testitulemused Aeg on edasi läinud ja loomulikult ei küündinud ükski testituist võrdlusmasina tasemele, ent samas olid nad kõik alla 2500 krooni. Kui me arvutame näiteks PCMarki või NuclearusMC testipunkte masina hinna tuhande krooni kohta, siis oli nn bangfor-buck ehk võimsust makstud krooni kohta vanadel masinatel poolteist kuni kaks korda rohkem. Arvatavalt jäi autsaideriks Ordi kuus aastat vana masin, ent see, et ta siiski suutis kaasa lüüa, on juba iseenesest hea näitaja. Seega ostes nüüd kaks aastat vana Amargi, võite enam-vähem kindlad olla veel kolm-neli aastat selle töötamises. Ja siis on masin oma hinna juba kuhjaga tasa teeninud. Tulemuste poolest oli pea kõigis testides parim Delli arvuti, kelle me ka antud testi peavõitjaks kuulutame ja loorberipärjaga austame. VEIKO TAMM

veiko.tamm@gmail.com

IBM Lenovo 8215WNS

HP Compaq dc7600s

Hind: 2190 krooni

Hind: 1690 krooni

Hind: 2190 krooni

PCMark 2005 Ver.1.2 (PCMarks): 2600 CPU: 3564; Memory: 3689; Graphics: 1061; HDD: 4286 Super Pi 1.5 XS (1M kohta, sek): 46,73 HD Tune 4.60: keskmine (MB/s): 46,9; Min (MB/s): 22,9; Max (MB/s): 57,4; Burst (MB/s): 136,2; Seek (ms): 13,8 wPrime V.2.03 (32M) : 102,38 SiSoft Sandra Engineer Ver.2010.7.16.52: Dhrystone ALU GIPS: 7,63; Whetstone iSSE3 GFLOPS: 6,74 NuclearusMC Ver.2.0.0.1: 3483 ALU: 2962; FPU: 2921; MultiThread: 3770

PCMark 2005 Ver.1.2 (PCMarks): 3291 CPU: 4620; Memory: 3664; Graphics: 1104; HDD: 4626 Super Pi 1.5 XS (1M kohta, sek): 46,8 HD Tune 4.60: keskmine (MB/s): 45,8; Min (MB/s): 23,2; Max (MB/s): 56,8; Burst (MB/s): 190,6; Seek (ms): 14,9 wPrime V.2.03 (32M) : 70,73 SiSoft Sandra Engineer Ver.2010.7.16.52: Dhrystone ALU GIPS: 12,36; Whetstone iSSE3 GFLOPS: 10,26 NuclearusMC Ver.2.0.0.1: 4783 ALU: 2979; FPU: 2983; MultiThread: 5754

CPU: Intel Pentium D 920 (4 MB L2; 2,8 GHz) RAM: 1 GB (2 x 512 MB) Samsung M3 PC2-4300 DDR2-533 HDD: 80 GB Seagate SATA-2 7200 rpm ST3808110AS Graafika: Intel GMA 950 (82945G) Emaplaat: IBM Pordid: ees 2 x USB, taga 6 x USB, LAN, VGA, DVI, 2 x jada, paralleel, ees ja taga mikr. ja audio Aasta (BIOS-i järgi): 07.07 Operatsioonisüsteem: Windows XP Pro SP3 32-bit PCMark 2005 Ver.1.2 (PCMarks): 3287 CPU: 4640; Memory: 3655; Graphics: 1078; HDD: 5195 Super Pi 1.5 XS (1M kohta, sek): 47,08 HD Tune 4.60: keskmine (MB/s): 57,8; Min (MB/s): 33,2; Max (MB/s): 70,2; Burst (MB/s): 174,9; Seek (ms): 14,1 wPrime V.2.03 (32M) : 70,84 SiSoft Sandra Engineer Ver.2010.7.16.52: Dhrystone ALU GIPS: 12,42; Whetstone iSSE3 GFLOPS: 10,27 NuclearusMC Ver.2.0.0.1: 4779 ALU: 2979; FPU: 2980; MultiThread: 5747

Arvutimaailma hinne

CPU: Intel Pentium 4 511 (1 MB L2; 2,8 GHz) RAM: 1 GB (4 x 256 MB) Infineon & Samsung PC2-4300 DDR2-533 HDD: 80 GB Samsung SATA-2 7200 rpm HD080HJ Graafika: Intel GMA 950 (82945G) Emaplaat: HP 09F8h Pordid: ees 2 x USB, taga 6 x USB, LAN, VGA, jada, paralleel, 2 x PS/2, ees mikr. ja audio, taga line in ja audio Aasta (BIOS-i järgi): 05.05 Operatsioonisüsteem: Windows XP Pro SP3 32-bit

Arvutimaailma hinne

CPU: Intel Pentium D 920 (4 MB L2; 2,8 GHz) RAM: 1 GB (4 x 256 MB) Infineon & Samsung PC2-4300 DDR2-533 HDD: 160 GB Seagate SATA-2 7200 rpm ST3160828AS Graafika: Intel GMA 950 (82945G) Emaplaat: HP 09F8h Pordid: ees 2 x USB, taga 6 x USB, LAN, VGA, jada, paralleel, 2 x PS/2, ees mikr. ja audio, taga line in ja audio Aasta (BIOS-i järgi): 05.05 Operatsioonisüsteem: Windows XP Pro SP3 32-bit

Arvutimaailma hinne

Ordi

Ordi Pulse (2010)

Hind: 2190 krooni

Hind: 1390 krooni

Hind: 6500 krooni

PCMark 2005 Ver.1.2 (PCMarks): N/A CPU: 2327; Memory: 1756; Graphics: N/A; HDD: 4387 Super Pi 1.5 XS (1M kohta, sek): 68,17 HD Tune 4.60: keskmine (MB/s): 49,1; Min (MB/s): 33,2; Max (MB/s): 60,5; Burst (MB/s): 82,1; Seek (ms): 13,8 wPrime V.2.03 (32M) : 112,06 SiSoft Sandra Engineer Ver.2010.7.16.52: Dhrystone ALU GIPS: 5; Whetstone iSSE3 GFLOPS: 2,8 NuclearusMC Ver.2.0.0.1: 2621 ALU: 2462; FPU: 2723; MultiThread: 2673

PCMark 2005 Ver.1.2 (PCMarks): 5922 CPU: 6523; Memory: 4946; Graphics: 5559; HDD: 6234 Super Pi 1.5 XS (1M kohta, sek): 29,04 HD Tune 4.60: keskmine (MB/s): *; Min (MB/s): *; Max (MB/s): *; Burst (MB/s): *; Seek (ms): * wPrime V.2.03 (32M) : 28,51 SiSoft Sandra Engineer Ver.2010.7.16.52: Dhrystone ALU GIPS: 19,38; Whetstone iSSE3 GFLOPS: 18,37 NuclearusMC Ver.2.0.0.1: 7204 ALU: 4735; FPU: 5391; MultiThread: 8444

CPU: Intel Pentium D 920 (4 MB L2; 2,8 GHz) RAM: 1 GB (2 x 512 MB) Kingston PC2-4300 DDR2-533 HDD: 80 GB Samsung SATA-2 7200 rpm HD080HJ Graafika: Intel GMA 950 (82945G) Emaplaat: Intel Tappen D945GTP Pordid: ees 2 x USB, taga 4 x USB, LAN, VGA, jada, 2 x PS/2 paralleel, ees mikr. + audio, taga mikr., audio, line in Aasta (BIOS-i järgi): 09.06 Operatsioonisüsteem: Windows XP Pro SP2 32-bit PCMark 2005 Ver.1.2 (PCMarks): 3303 CPU: 4679; Memory: 3827; Graphics: 1166; HDD: 4928 Super Pi 1.5 XS (1M kohta, sek): 46,66 HD Tune 4.60: keskmine (MB/s): 49; Min (MB/s): 18,2; Max (MB/s): 59,4; Burst (MB/s): 166,2; Seek (ms): 13,1 wPrime V.2.03 (32M) : 72,48 SiSoft Sandra Engineer Ver.2010.7.16.52: Dhrystone ALU GIPS: N/A; Whetstone iSSE3 GFLOPS: N/A NuclearusMC Ver.2.0.0.1: 4835 ALU: 3013; FPU: 3015; MultiThread: 5815

Arvutimaailma hinne

CPU: AMD Sempron 2500+ (256 kB L2; 1,74 GHz) RAM: 512 MB (2 x 256 MB) PC-2700 DDR-333 HDD: 80 GB Samsung ATA100 7200 rpm SP0802N Graafika: VIA/S3G UniChrome IGP Emaplaat: Epox EP-8KMM3I Pordid: taga 4 x USB, LAN, VGA, jada, 2 x PS/2, paralleel, mikr., audio, line in Aasta (BIOS-i järgi): 09.04 Operatsioonisüsteem: Windows XP Pro SP3 32-bit

Arvutimaailma hinne

CPU: AMD Athlon II X2 240 (2 MB L2; 2,8 GHz) RAM: 2 GB (2 x 1 GB) Crucial PC2-6400 DDR2-800 HDD: 320 GB Hitachi SATA-2 7200rpm HDS721032CLA362 Graafika: NVIDIA GeForce 9500 GT 512 MB DDR2 PCIex Emaplaat: ECS GF8100VM-M5 Pordid: * Aasta (BIOS-i järgi): 09.09 Operatsioonisüsteem: Windows 7 Home Premium32-bit

Arvutimaailma hinne

ei konkureerinud

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 47

lahendused

Estobuntu ja termina Kui töökohtadel on vaja vaid kontoritööd teha ja puudub vajadus kalli Windowsi tarkvara järele, siis kas oleks võimalik kuidagi odavamalt läbi saada, näiteks Linuxi ja terminalidega? Selline lahendus on täiesti olemas. Estobuntul jooksvad Tigma terminalid VIA C7 protsessoritega annavad töökohale serveri võimsuse ja on firmavõrgus üsna lihtsalt hallatavad.

Madis Veskimeister Pingviinitiivul OÜ partner

Arvutimaailm kirjutas Tigma terminalilahendusest Estobuntu baasil poolteist aastat tagasi. Toonane beetaversioon on nüüdseks jõudnud Rahvusraamatukogus avalikke töökohti ja otsinguarvuteid juba pikemat aega jooksutada. Uurisin veidi põhjalikumalt terminalilahenduse tarkvara köögipoolt. Tigma tooteportfellis pakutavad VIA C7 protsessoritega (1 GHz) terminalid jooksutavad Linuxi kõige riistvaralähedasemat kihti. Klientprogrammid ehk tavalised rakendused jooksevad serveris, nende info jookseb terminalini üle SSH-tunneli. Näiteks ID-kaardi tugi vajab terminali pool toimivat pcsc daemonit, millelt vajalik info saadetakse üle SSH tunneli rakendusteni serveris. Terminalis toimib uuemal Estobuntu terminaliversioonil ka spetsiaalne logimishaldur LDM (mitte KDM või GDM, mis vastavad Gnome’i ja KDE süsteemidele). Mälupulkade ja väliste ketaste kasutamiseks jagab terminal Samba abil ketta välja ja server haagib selle autenditud kasutaja kontole

külge. Kokku on igasse terminali vaja viit-kuut teenust. Kõige enam piirab sellist süsteemi mälumaht. Iga kasutaja vajab 256 MB mälu oma rakendusprogrammide jaoks, kuuetuumaline serveriprotsessor 8 GB mäluga suudaks seega teenindada umbes 20 terminali kasutajate juures.

Terminaliks sobib vana arvuti Korralikus mahus ja punktitihedusega video mängimine terminalis on samas küllalt koormav – server pakib video lahti, mängib seda rakenduses, pakib ja krüpteerib SSH abil ning saadab terminalile, mis seda siis omakorda ekraanile lahti võtab. See on üpris suur koormus väikesele terminalile,

Kuuetuuma line serveri protsessor 8 GB mäluga teenindab kuni 20 terminali. millel pole eriti suurt arvutusvõimsust. Arendaja Lauri Võsandi IT Kolledžist demonstreeris mulle, kuidas Delli paar aastat vana sülearvuti terminalina toimib – see on küll sulaselge ressursiraiskamine. Põhimõtteliselt saavad sellega hakkama kõik x86 protsessoriplatvormiga ühilduvad arvutid, mille näitajad on terminalidega sarnasel tasemel või

48 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

paremad. Terminalidena annaks edukalt kasutada ka Inteli Atomi protsessoritega väikeseid lauaarvuteid, aga nende jõudlus jääks suures osas kasutamata ning nende voolutarve ja soojuseraldus on võrreldes VIA protsessoritega, mida Tigma oma terminalides pakub, ikka veel liiga suur. Miskipärast pole meie tootjad pakkunud ARM- või RISC-protsessoritel põhinevaid terminale, kuigi põhimõtteliselt toimiks kõik enam-vähem samamoodi. Tõsi, terminalipoolne tarkvara oleks siis vaja teisele alusele ümber kompileerida. Terminalisüsteemi vooruseks on kindlasti keskne hallatavus – kõik programmid terminalis jooksevad ühelt tõmmiselt. Probleeme põhjustavad mälurohked rakendused – Java virtuaalmasin sööb päris suure osa. Seepärast on serveri administraatoritel tulnud teatud veebilehti ja rakendusi blokeerida.

Võrk põhjustab viivituse Avalikuks kasutuseks mõeldud terminalide kasutajaliidesesse on jäetud alles vaid elementaarne – kiirteed veebilehitsejale ja kontorirakendustele. Keelatud on Linuxist tuttavad Ctrl+Alt+F2 kuni F4 mugavalt kättesaadavad käsurearežiimid. Aga kasutame selle terminallahenduse illustreerimiseks näidet: avalike IT-süsteemide tagamiseks kasutab Rahvusraamatukogu näiteks kolme serverit, millest üks on arenduseks ja kaks tööks. Linuxi/Estobuntu terminaalilahendust kommenteeris Ar-

alid firmavõrgus Internet Server

Switch

Terminalid Estobuntu baasil Lihtne terminallahendus: Ubuntu töölauad asuvad Linuxi terminaliserveris, töökohal on õhuke terminal. vutimaailmale Meelis Mihhailov Rahvusraamatukogu infosüsteemide osakonnast. „Rahvusraamatukogus ilmus päevakorda sellise lahenduse kasutamine pea neli aastat tagasi, kui hakati mõtlema lugejatele mõeldud arvutikohtade tuleviku ja kasulikkuse üle. Vahetasime kõikide saalide masinapargi terminalide vastu (v.a teatud arvutid, mis vajavad ikkagi Windowsi süsteemi olemasolu) ning sedasi on ta nüüd toiminud kuni siiamaani,” ütles Mihhailov. „Eelmisest aastast alates oleme teinud koostööd ka Eesti Infotehnoloogia Kolledži tudengitega, tänu neile on võimalikuks saanud terminalidega ID-kaardi kasutamine.” Põhilised probleemid Rahvusraamatukogus on seotud kasutamisega. Et Linux pole sama mis Windows, siis inimesed, kes pole varem näiteks

Ubuntuga tööd teinud, ei saa alguses kohe kõigega hakkama. Õnneks on Firefoxi brauserit enamik näinud. Loomulikult on terminal aeglasem, nendib Mihhailov, sest kogu töö tehakse üle võrgu. Dokumendid ja programmid asuvad kõik serveris ning terminal on see, millega siis kasutajale pilti näidatakse ja võimaldatakse infot muuta.

Kulud minimaalseks Seega kui terminale on võrgus mitukümmend ning kõik hoogsalt tööd teevad, siis ei pääse mööda viivitusest, mis Rahvusraamatukogu kogemustel on täiskoormusel maksimaalselt 2 sekundit. Mihhailovi arvates on terminallahenduse puhul tegu suure eduga ning Rahvusraamatukogus saab hoida kulud terminalidele minimaalsena. Näi-

teks enamik terminale on tegelikult juba varem soetatud vanad arvutid, tänu millele ei ole vaja teha lisakulutusi uute masinate ostmiseks. Palju on kokku hoitud litsentside osas ning haldamine ja hooldamine on muutunud mitu korda kergemaks. Selle asemel, et käia iga masina puhul eraldi uuendusi paigaldamas, saab seda teha otse serveris ning muudatused kajastuvad kohe kõikides terminalides. Uuendusi tehakse Rahvusraamatukogus keskmiselt kaks korda aastas. Rahvusraamatukogu sai alguses hakkama terminalidega, millel oli 64 MB mälu ning protsessor alla 1 GHz. Nüüd aga, kui Ubuntu terminalserver kasutab andmete vahetamiseks krüpteeritud SSH tunnelit, vajab terminal selleks ka veidi rohkem jõudlust. Seega mäluks piisab alates 256 MB.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 49

lahendused

Ruumiandmeteenus Arendajad peavad looma rakendusi, mis esitavad andmeid kaardil, teevad ruumilisi analüüse ning muid geograafilise asukohaga seonduvaid toiminguid. Kust leida usaldusväärsed töövahendid?

Üheks tõsist kaalumist väärivaks ruumiandmete allikaks on riigi, antud kontekstis Maa-ameti poolt pakutavad ruumiandmed ja ruumiandmeteenused, millest enamik on arendajatele tasuta.

Kristian Teiter

Maa-ameti geoinformaatika osakonna juhataja kt

Asukohapõhised lahendused on järjest enam muutunud üheks komponendiks erinevate valdkondade infosüsteemides. Alati ei ole selliste lahenduste loomisel võtmeküsimuseks mitte kasutatav tehnoloogia, vaid hoopis kasutatavad andmed, nende allikas ning usaldusväärsus.

Mis on ruumiandmed ja kuidas neid kasutada? Ruumiandmeteks on topograafilised ruumiandmed (aluskaardid ja ortofotod), katastriandmed, aadressiandmed, kinnisomandi kitsendusi põhjustavad objektid ja nende piiranguvööndid, geodeetilised andmed, geoloogilised andmed, kohanimed jne. Valdav osa Eesti ruumiandmetest on juba mõnda aega lihtsalt kättesaadavad X-tee teenuste või OGC standarditele vastavate ruumiandmeteenuste kaudu. Lähiajal ühe suurima hüppe läbi teinud ruumiandmete valdkonnaks on aadressiandmed. 2008. aasta 1. jaanuaril käivitati ametlikult kõiki riigi aadressiandmeid koondav aad-

ressiandmete süsteem (ADS). Selle eesmärk on tagada aadressiobjektide ühene identifitseerimine nii nende asukohas kui ka erinevates andmekogudes ning muuta võrreldavaks erineval ajal ja eri põhimõtetel esitatud koha-aadressid. Juba praegu töötavad ja on võimalik kõigil tasuta kasutada paljusid ADSi X-tee teenuseid aadressiobjektide ja aadressikomponentide otsinguteks ja muudatuste pärimiseks. Maa-amet pakub ka soovijatele aadressiandmetest ühekordseid suuremahulisi väljavõtteid, kuid et andmed on pidevas muutumises, siis soovitame soojalt andmete uuendamiseks kasutada X-tee teenuseid. Aadressiandmeid saab kasutada

Aadressi andmed on avalikud ja kõigile tasuta kätte saadavad.» ka aadressiandmete kaardirakenduse kaudu, mis on kättesaadav Maa-ameti geoportaalist. Lähitulevikus on loota, et ka Eesti Post liidestub ADSiga ning seeläbi tekib esmakordselt süsteemne võimalus riigil olemasolevate andmete võrdluseks postisüsteemis igapäevaselt toimivate andmetega. Planeeritavad muudatused ADSi pidamisega seotud seadusandluses tagavad tulevikus

50 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

selle, et just riiklik aadressiandmete süsteem on see koht, kust saab kõige täielikumat ja ajakohasemat infot aadresside kohta ning ühtlasi tekib üha suurem surve kõikidele avaliku ja ka erasektori andmekogudele kasutamaks just ADSi andmeid. ADS aga tagab omalt poolt andmete uuendamise teenused nõnda, et kui andmekogu on liidestunud ADSiga, ei pea tegema käsitsi lisatööd andmete muutmiseks. Andmemuudatused on ka eraettevõtetele tasuta.

Aluskaardid ja katastri andmed Aluskaardid ja andmed katastriüksuste kohta on kasutatavad nii Maaameti veebipõhise kaardiserveri kaudu http://geoportaal.maaamet.ee kui ka OGC standarditele vastava avalike WMS (Web Map Service) teenuste kaudu. Need on teenused, mis edastavad sisuliselt rasterkujul kaardipilti ning millega saab vaadata ja pärida aluskaarte ja ruumiandmeid kasutades GIS/CAD tarkvarasid (nt ArcGIS, MapInfo, MicroStation, AutoCAD MAP 3D, uDig, Gaia). Need tarkvarad toetavad WMS-teenuse kasutamist ja on sõltumatud teenusepakkuja tarkvaralahendusest. Loomulikult saavad arendajad kasutada teenuseid erinevates asukohapõhistes rakendustes. Sama andmestik on kättesaadav ka geograafilistes koordinaatides, mis võimaldab seda edukalt kasutada näiteks Google Mapsi kaardikeskkonnas.

sed abiks arendajale

WMS-teenust kasutades on võimalik vaadata näiteks sellist kaardipilti, kus on näha ortofoto taustal katastriüksuste piirid ning kitsendusi põhjustavad objektid (valdavalt elektriliinid). Suurimaks teenuste täienduseks sellel aastal oli kinnisomandi kitsenduste andmete lisandumine teenusesse ehk 2010. aasta kevadest on teenuse kaudu lisaks aluskaartidele ja katastriüksuste andmetele võimalik vaadata ka kitsendusi põhjustavate objektide nagu elektriliinide, gaasitorude, looduskaitsealade, maardlate jm andmeid ning nende poolt põhjustatud piirangute ulatust. Aadressiandmed on avalikud ja kõigile tasuta kättesaadavad. X-tee teenuste kasutamine eeldab aga liitumist X-teega. Aluskaartide WMS-

teenuste kasutamine on kõigile tasuta ja teenuste kasutamiseks pole vaja sõlmida isegi lepingut. Samas on WMS-teenuste kasutamisel keelatud masspäringud, mis tekitavad prognoosimatut lühiajalist lisakoormust ja halvab serverite tööd. Lisaks on vajalik säilitada kaardipildil olev viide Maa-ametile.

Olevik on tore, tulevik aga veelgi helgem Tulevik on helge andmete kasutaja tele ning väga töömahukas ruumiandmeid haldavate teabevaldajate jaoks.

Nimelt tulenevalt Euroopa Liidu INSPIRE direktiivist peavad pea kõik ruumiandmeid haldavad teabevaldajad tegema lähiaastatel oma andmed kättesaadavaks tasuta otsingu- ja vaatamisteenuste kaudu. Neid direktiive peab täitma kindlatele käideldavusnõuetele vastavalt, seda siis sõltumata kasutajate tehtud päringute hulgast. See omakorda annab infosüsteemide ja rakenduste arendajatele täiendava kindluse teabevaldajate poolt pakutavate ruumiandmeteenuste käideldavuse osas.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 51

lahendused

Dokument vajab haldust Viimasel aastal on Eesti firmad maadelnud tööefektiivsuse tõstmisega. Kuidas seda teha kontoritöötajatega, kes kellast kellani arvuti taga istuvad ja ühiselt dokumentidega tegelevad?

Ando Urbas IT-ajakirjanik

Erinevalt poliitikute IT eduriigi väitest pole Eesti keskmine arvutioskus eriti hea. Keskmine töötaja saab arvutiga hakkama, ent kasutab väga ebaefektiivseid töövõtteid. Probleemid võivad alata juba meilide, veebi või tekstidokumentide töötlemisest. Veelgi sagedamini ei osata rakendada arvutit grupitöö teenistusse. Tüüpilise stsenaariumi korral paneb töötaja A kokku mustandi ja saadab doc-failina töötajale B ja C. Kui töötaja B on arvutis kõva käpp, kirjutab ta oma parandused punase tindiga vahele, lisab failinime lõppu oma nimetähed ja saadab tagasi. Töötaja C ei pruugi nii tark olla, temalt tuleb tagasi failinimi(koopia).doc. Veel paar kooskõlastusringi ja loojuv õhtupäike leiab hulluva töötaja A arvuti taga küürutamas ning viiest-kuuest eri failist ühte dokumenti kokku panemas.

Keskne dokumendihaldus Mulle on hästi meelde jäänud Uptime’i tehnoloogiajuhi Raimo Seero ütlus, et iga dokument, mille töötaja salvestab My Documents kausta või oma arvuti töölauale, on firmale raisatud tööaeg – ükski teine firma töötaja ei näe seda, info jääb inimestepõhiseks.

Lahenduseks on dokumendi- ja projektihalduskeskkond. Erinevalt võrgukettale salvestatud dokumendist läheb nii iga failiga kaasa hulk lisainfot: kelle tehtud, millal, millise projekti, kliendi või tööülesandega on see seotud. Dokumendihaldusserver kindlustab ka töötajate eksimuste ja pahatahtlikkuse eest. Kõikidest dokumentidest on automaatselt olemas mitte ainult koopia, vaid täielik versiooniajalugu. Pelgalt dokumendihaldusest edasi minnes võib hakata määrama failidega seotud ülesandeid – Ago peab vaatama, kas hind on õige, Raimo peab vaatama, kas tehniline lahendus sobib. Dokumendiga saab siduda meeldetuletused ja teavitused.

Valikud ja tasuvusaeg Eestis kasutatakse dokumendihalduseks põhiliselt nelja konkureerivat tarkvara. Lotus Notes on IBMi korporatiivklientidele mõeldud lahendus, mis sobib suurematele firmadele. Sharepoint töötab hästi koos Wordi ja Outlookiga. Alfresco eeliseks on hind, sest tegu on vabavaralise tootega, miinuseks piiratud integratsioon MS Office’i toodetega. Baltikumis on levinud veel Alna loodud DocLogix,

Iga dokument, mida töötaja salvestab oma arvuti töölauale, on raisatud aeg.»

52 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

scanpix

Vähesed on osanud tähelepanu pöörata kontoritöötajate arvutikasutamise harjumustele ja sellega seotud tööprotsessidele, mida nad dokumente töödeldes kasutavad. Siin see lahendus peitubki.

millel tootearendus väiksema kliendibaasi tõttu suurkonkurentidest mõnevõrra aeglasem. Lotus Notes eeldab juurutamisel head tuge firma IT-osakonnalt, et süsteem kiirelt töötajatele möödapääsmatuks ja mugavaks kohaldada. Sharepointi puhul on mõneti lihtsam, sest töötajad oma kasutusharjumusi muutma ei pea. Endiselt võib faile salvestada otse Wordist või Excelist, salvestuskohaks tuleb vaid valida Sharepoint. Ükskõik millist lahendust valides tasub aga alati mõelda, et kui uue süsteemiga õnnestub iga tööpäev ühe töötaja kohta ka vaid 25 krooni rohkem teenida, siis kuu ajaga teeb see 500 krooni ja aastas 6000 krooni. Nii teeb kümne töötajaga firma juba aastaga tasa 60 000kroonise investeeringu.

Virtualiseerimise argipäev Serverite virtualiseerimine on mitu aastat olnud IT sõnavaras kui supernoova. Kas see võib aga mõne aja pärast olla unustatud nagu mõni muugi vägev promotoode? Pea iga teine IT infrastruktuuri projekt puudutab praegu juba mingit virtualiseerimise aspekti, seega on virtualiseerimisest saanud argipäev. Tulevikus peaksid ka enamik servereid olema virtuaalsed.

Andre Visse

IT Grupi teenuste valdkonna juht

Igal kesksuurel ettevõttel on serveriruumis päris palju füüsilisi servereid. Neil kõigil jookseb tavaliselt mõni rakendus – näiteks Exchange’i, majandustarkvara server, SQLi server, tulemüür, printserver, failiserver jne. Tihti ulatub tänu kirevale ajaloole selliste serverite hulk 10–15ni. Pole harv juhus, kui vanimad neist on tavalised PC-d, mis lihtsalt serveritena kasutusele võetud. Virtualiseerimise üks tüüpiline stsenaarium ongi see, kui kahest või enamast füüsilisest serverist ja kettakastist moodustatakse uus platvorm, millesse luuakse mitme füüsilise serveri asemel vastav arv virtuaalseid. Suuremates keskkondades on tavapärane konsolideerimise suhe isegi 1 : 10, st kümme füüsilist serverit tõstetakse virtuaalsetena ühte füüsilisse masinasse kokku.

Kas see ei mõjuta jõudlust? Lühike vastus on: ei mõjuta. Keskmine serveri koormatus on 5–15%. Nüüdisaegsetes nelja- kuni kuuetuumaliste protsessoritega serverites saab paralleelselt jooksutada väga mitut virtuaalmasinat. Tavaliselt koormame serveri virtualiseerimisjärgselt

60–75%-ni. Virtualiseerimisel tekkiv ebaefektiivsus on väga väike, sest uued protsessorid toetavad hästi virtualiseerimist protsessori tasemel. Võiks arvata, et kui ettevõtte 10 serverit paigutada kolmele füüsilisele masinale, millest igaühele jagub kolm-neli virtuaalserverit, võivad riskid suureneda. Kõiki mune ei tohi ju ühes korvis hoida? Tegelikkuses on aga olukord vastupidine. Füüsilise serveri avarii korral käivitatakse rakendused teistel serveritel.

Virtuaalseks 2–5 päevaga Töötavate rakenduste liigutamine serverite vahel on võimalik tänu vMotioni tööriistale. See võimaldab kogemustele tuginedes süsteemi koormust erinevate füüsiliste serverite vahel paremini jagada. Virtualiseerimist kaalutakse tihti siis, kui nii või naa kavatsetakse mingit osa oma serveripargist uuendada. Analüüsides olemasolevat IT infrastruktuuri võib juhtuda, et uue virtualiseeritud keskkonna tarbeks õnnestub ära kasutada ka olemasole-

HEA VIRTUA ALMA AILM

Virtualiseerimise eelised Ühel füüsilisel ehk "päris" serveril saab jooksutada erinevaid operatsioonisüsteeme Serverite konsolideerimisel väheneb energiakulu ning jahutustarvidus. Serverid võtavad ka vähem ruumi Ärikriitiline tarkvara saab kõrgkäideldavaks, üksiku füüsilise serveri avarii rakenduse tööd ei mõjuta Äri jätkuvuse ja avariitaaste jaoks on olemas kiired ja robustsed meetodid Suurettevõtetes muutub lihtsamaks uute töökohtade kasutuselevõtt

vaid servereid. Tüüpiliselt tehaksegi virtualiseerimine ära kasutatajatele märkamatult. Koos ülesseadmise, migratsiooni ja testimisega võtab kõik aega kaks kuni viis tööpäeva.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 53

lahendused

Arendaja laiskus lubab Flash-mänge petta Arendajatel on Flashi kasutades lihtne teha ilusa graafikaga raken dusi, ilma et peaks pöörama tähelepanu vahekihtidele ja muule esmapilgul teisejärgulisele, kus tegelikult võivad peituda ohud. Ründajate eest kaitsmiseks on mitu viisi, mis seotud andmete signeerimisega, dekompileerimise raskendamisega või loogika hoidmisega serveris. Neist viimane on tihtilugu kõige turvalisem võimalus.

Jaanus Kääp

Proekspert, tarkvaraarendaja

Flash on saanud tänapäeval veebilehitsejas mängitavate mängude ja uhkete kasutajaliideste sünonüümiks. Näiteks on peaaegu kõik mängud, mis on tehtud Flashis ning millel kasutatakse edetabeleid või auhindu, haavatavad lihtsatele rünnakutele. Et aru saada, miks see nii on, seletan lühidalt, kuidas käib andmete liikumine, kui mängite mingit arvutimängu. 1) Kasutaja avab lehekülje, millel mäng asub. Veebilehitseja saadab päringu serverisse, millele server vastab flashi swf failiga. 2) Kasutaja hakkab mängima. Arvuti käivitab swf faili. 3) Kasutaja lõpetab mängu, sisestab oma nime ja näeb kohta edetabelis. Mäng pakub kasutajale nime jms andmete sisestamise võimaluse, saates tulemused serverile. Kasutatakse selleks samasugust protokolli (HTTP), mida kasutab ka brauser. Selline lahendus võib tunduda esmapilgul piisav, kuid ei ole seda sugugi. Nimelt on petmiseks kaks võimalust. Esiteks saab kuidagi muuta Flashi faili nii, et kasutaja kirjutab

Neil kahel pildil on näha, kui lihtne on Flashi dekompileerimisel leida salajased koodid, mis aitavad andmevahetust enda heaks muuta. omale suuremad punktid või paremad tingimused. See võib osutuda veidi keeruliseks ning vajab programmeerija teadmisi. On olemas sellised tarkvarad nagu SWF Decompiler või Flash Decompiler Gold, mis muudavad Flashi koodi tagasi algkujule, lubades ründajal vaadata, kuidas programm oli loodud ning seejärel vajalikud muudatused sisse viia. Kuid pahatihti pole isegi seda vaja. Nimelt on olemas ka teine võimalus, milleks on andmevahetuse kinni püüdmine Flashi rakenduse ja serveri vahel, et seal sees muudatus teha. Kuigi ka see võib esmapilgul kõlada keerulisena, on kõik jälle lihtne. Flashi on juba sisseehitatud võimalus vahendada andmeid mõne kolmanda

osapoole vahendusel, milleks võib olla mõni kasutaja programm tema enda arvutis. Näiteks Burp Suite’i vahendite hulka kuuluv Burp Proxy. Seda käivitades ja määrates veebilehitseja proxy aadressiks enda arvuti (localhost või 127.0.0.1), saame igat saadetavat päringut uurida ning muuta. Tihti avastame selle käigus, et hetkel, kui oleme oma nime ja muu vajaliku info mängu lõppedes sisestanud, saadab Flash serverile umbes sellise päringu: www.manguaadress.ee/rakendus. php?player=Jaanus&points=2450 Kui hetk enne seda olime oma nimeks sisestanud Jaanus ja saanud oma punktsummaks 2450 punkti, siis pole vaja olla programmeerija, et aru saada, mida tuleks muuta, et oma punktisummat suurendada.

suurem prob leem on seal, kus käib võistlus raha peale.»

Näide ühelt tuntud lehelt

54 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Delfi tegi oma 10. sünnipäeva puhul Flash-lauamängu, mille parimatele olid auhinnaks spaa- ja golfipaketid ning mitu muud auhinda. Mängimi-

se ajal ei pidanud rakendus serveriga kordagi ühendust. Alles pärast mängu lõpetamist saadeti serverile päring delfi.ee/misc/game10/score. php?name=Jaanus&phone=5311177 7&hash=4d17fbed2e8e81e91b4d6e0 715f7502&email=minuMail@gmail. com&score=125. Nagu näha, oleks oma punktisummat väga lihtne muuta, kui asi ainult sellega piirduks. Delfi oli õnneks ühe kaitsemeetme kasutusele võtnud. Nimelt hash=4d17fbed2e8e81e91b4d6 e0715f7502 on kontrollväärtuseks ja lihtsalt peale vaadates ei ole teada, kuidas see koostatud on. Samas jäeti tähelepanuta esimesena kirjeldatud oht ning oleks olnud üsna lihtne võtta Flashi rakendus lahti ja vaadata, kuidas kontrollkood koostatakse. Kirjeldatud viga oleks saanud vältida, kui oleks kasutatud ka selles mängus Flashi lihtsalt kuvamiseks ja vahendamiseks. Käike, küsimusi ja täringuveeretusi oleks arvutanud server. Ka punkte oleks hoitud serveris. Kuigi selliseid vigu leidub Eestis väga palju, ei saa suurema osaga nendest midagi tõeliselt halba korda saata. Palju suurem probleem on lehtedel, kus võistlus käib raha peale.

Kuidas arendaja end kaitseb? Esimese kirjeldatud rünnaku ehk Flashi dekompileerimise ja uurimise vastu aitab näiteks ActionScript Obfuscator, mis muudab dekompileerimise palju raskemaks. Samas pole see piisav kindlameelse ründaja vastu. Teise rünnaku ehk andmevahetuse muutmise vastu aitab veidi signeerimine. See aga aitab ainult seni, kui ründaja pole Flashi programmi dekompileerinud ning näinud, kuidas ja mille abil signeerimine toimub. Kui aga kombineerida nii esimene kui ka teine kaitsemeetod, on tulemuseks sihtmärk, mis suure tõenäosusega pole ründajale vaeva väärt. Kuid murdmatu pole see kaugeltki. Seega on turvalisim viis luua rakendus, mis kasutab Flashi ainult kasutajaliidesena ega jäta loogikat ja andmeid kasutaja arvutisse. Seda teed on läinud näiteks kasiinod. Pokkerit mängima hakates ei arvuta kaarte välja Flashi rakendus, vaid server.

lihtne lahendus

Dropbox annab failid kätte igal pool Kuidas ühes kohas faile hoides oleks need kättesaadavad teistest arvutitest, sõpradele või mõnikord ka kõigile? Lahenduseks on Dropbox. Kataloogi saab faile lisada ja need muutuvad kättesaadavaks mobiilis, veebis ja arvutis. Dropbox on rakendus, mille saab installida oma Windowsi, Linuxi ja Maci arvutitesse. iPhone’ile, iPadile ja Androidiga telefonile on samuti klient olemas. Niipea, kui ühes arvutis või telefonis mõnda kataloogi fail lisatakse, on see kättesaadav kõigist teistest kasutajakontoga seotud seadmetest. Seega toimib Dropbox edukalt mälupulga asendajana või ka väikese varunduslahendusena. Tasuta on kasutatav 2 GB mahtu, kuumaksu eest saab seda juurde osta. Kuid Dropboxist saab asju ka välja jagada. Näiteks tehes eraldi kataloogi, võib teisi kasutajaid kutsuda seda jagama, nii tekib sõprade või tiimiga ühine salvestuskoht, mis on alati sünkroonis. Dropboxis eksisteerib ka Public-kataloog. Sinna pistetud failidele saab viidata avaliku veebiaadressiga. Seega võib seal olevaid faile jagada kõigiga või kodulehel anda viide avalikult allalaetavale failile. Ning muidugi on

võimalik oma Dropboxi failidele ligi saada dropbox.com lehelt sisse logides ükskõik millisest arvutist. KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Garaažis ei blogi 46

Jaak Ennuste 21. september IT Grupi nõukogu esimees

29 Tõnu

Runnel 26. september Edicy tegevjuht

BCS Itera uueks tegevjuhiks sai Gristel Tali Majandustarkvarafirma BCS Itera uueks tegevjuhiks ja juhatuse liikmeks sai Gristel Tali. Senine tegevjuht ja juhatuse liige Erko Tamuri keskendub müügi- ja turundustegevusele ning uute ärisuundade käivitamisele. Gristel Tali on tegutsenud majandustarkvara valdkonnas ligi kümme aastat. Uue tegevjuhi tulevikuplaani kuulub tegevuse laiendamine välisturgudele. Varem on Gristel Tali töötanud majandustarkvarafirmas Columbus IT Partner Estonia, Guardtime’is ja Estiko Plastaris.

41 Teet

Jagomägi

20 linki alustavale garaažifirmale

27. september Regio juhataja

Tallinna Tehnikaülikool sai uue rektori

43 Allan

Martinson 8. oktoober Martinson Trigon venture Partnersi asutaja

30. augustil andis ametivande Tallinna Tehnikaülikooli uus rektor professor Andres Keevallik. Uus rektor lubas tehnikaülikooli arendada rohkem teadusasutuseks ja arendada välissidemeid. Senine TTÜ arendusprorektor Andres Keevallik valiti rektoriks 148 poolthäälega 256st. Ametiaeg kestab viis aastat ning algas 1. septembrist 2010.

56 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Taavi Rauniste soovitab oma blogis 20 kasulikku linki alustavatele tehnoloogiafirmadele, kust leida uusi külastajaid ja loodetavasti ka raha. Need lingid juhatavad startup-firmade kataloogidesse, kuhu enda alustava äri lisamine on tasuta. Rauniste osales ka ise Garage48 üritusel Brrwr-i tiimis, kuid kõigis kataloogides pole veel seda lehte üleval. 28.08, Rauniste.eu

Oliver blogib mobiilindusest

Tele2 tootearendaja Oliver Ojamaa on juba pikemat aega bloginud telefonidest ja tehnoloogia-asjadest. Nüüd teeb ta seda n-ö ametlikult ja on loonud Tele2 logoga blogi, kus Oliver jätkab mobiilimaailma tutvustamist. Lisaks uudistoodetele pakub ta ka näpunäiteid liiga nutikate telefonide ohjeldamiseks või nende funktsioonide kasutamiseks. 2.09, Oliver.tele2.ee

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

itud palju

SILVERHAGE: Cashmuse – kuidas on võimalik, et Expensify ja co, kellel on VC raha taga, ei suuda teha sellist lihtsat asja? #garage48 Silver Hage, digistrateeg, Tallinn

LEHENEEGER: Aasta 2010: üks 7aastane räägib teisele puutetundliku telefoni eelistest ja hinnast. Triin, Eesti

Blogimaailma lisandus septembris küll blogipostitusi 48 tunni ürituselt Garage48 Tartus, kus loodi 17 startup-tehnoloogiafirmat, kuid stardifirmad ise enam eriti ei bloginudki. Küll aga kasutati koodimiseks ka öötunde ja tänavapinke. FOTO: PRIIT SALUMAA

Mis India ja Pakistani progejatega halvasti läks

Gunnar Peipman võtab DT Blogis lühidalt kokku eestlaste kogemused raskel ajal odavast Indiast või Pakistanist tellitud töödega. Mis läks valesti ja mis võiks paremini minna? Ta on enam kui kriitiline – pea 100% saadud koodist tuli ümber teha, sest vigu tehti palju, programmikood oli turvaauke täis ja selgitada tuli tegijatele ka elementaarsemaid asju. 2.09, DT.ee

AABRAM: Tjah, omal ajal sai 320x200 resol rahulikult mänge mängitud, aga nüüd jääb sama reso telefonis juba väikeseks. Veider värk see progress. Sven Vahar, IT-ajakirjanik, Tallinn

MINUT_EE: Igasugustest vingetest keskkondadest konto kustutamine peaks 10x lihtsam olema kui sinna selle loomine. #fail #facebook Minut.ee, uudisteveeb

RAULLIIVE: E-kooli uuendus läheb samasse auku kui digiretsept ja domeenireform. Mis on e-Eestiga lahti? #Eesti #fail Raul Liive, Tallinn

fo o ru m i va at lus

IT-inimesi vajatakse endiselt ja kui neid pole kohe võtta, esitatakse oma põletav küsimus foorumites. Hinnavaatlus.ee foorumis tõstatati küsimus, miks on nõudlus IT-spetsialistide järele nii suur. Vastustes pakutakse välja õige mitu huvitavat lähenemist. Üks põhjus arvatakse olevat eurole üleminek, mille jaoks on ajutiselt ja palju vaja IT-töökäsi. ITaladel õppijad aga kurdavad sealsamas, et läheks küll tööle, aga ilma kogemusteta ei võeta. Digi.ee foorumis otsitakse head veebikaamerat. HD ehk kõrgresolutsioon on moesõna, kuid pikslite arvu vaadates polegi see midagi erilist – 1,3 megapikslit vaid, mida pakuvad ka lahjemad veebikaamerad, selgub vaidlustes. Määravaks saab see klaas, läbi mille maailm fotosensorile suunatakse. Androidifoorumis (android.planet.ee) jagatakse kogemusi mobiililaadimisel. Ilmselt kehtib see ka teiste telefonide kui vaid Androidiga mobiilide kohta – laadides USB-pesa kaudu arvuti tagant, läheb täislaadimiseks peaaegu poole rohkem aega kui seinalaadijaga, kuigi seinalaadijast tuleb ka USB pinge. Vajalikku särtsu jagab aga seinalaadija ilmselt rohkem kui arvuti.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 57

inimesed Estwin sai esimesed kaablid maasse

Estwin katab 2015. aastaks Eesti kiire optilise andmesidevõrguga. Ambla inimesed võivad rõõmustada – esimesed meetrid e-riigi kaablit lõigati 23. augustil maasse just nende asula teede kõrval.

Nii nagu esimese uute reeglitega Eesti domeeni registreeris minister, nii sai ka esimese jupi kaablit maasse kaevata majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kelle ministeeriumi abiga ja eurorahade toel peaks Eesti peagi saama kaetud ülikiire interneti põhivõrguga. Fotod: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Kuigi kaablite paigaldamise alguses rääkis projekti tähtsusest majandusminister, võib kiire internet mõjutada ka teiste ministrite haldusalasid: näiteks tervishoiu kättesaadavust, töökohtade kolimist kodukontoritesse ja väikeasulatesse või haridustaseme parandamist maal.

Optilisel andmekaablil on torustikuga võrreldes hea omadus – selle võib lasta mätta alla paarikümne sentimeetri sügavusel, sest ei karda külma ega muljumist. Murumätas taastub kiirelt ja e-magistraalist ei jää jälgegi.

58 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Et avalöök oleks ka päriselt löök, tuli kaablikaevamise kõrval ka golfipallile lairibainterneti suur kiirus anda.

Garage48 tootis järje kordsed 17 tehnoloogiafirmat Nii nagu kevadel Tallinnas, kordus augusti lõpul Tartus startup-tehnoloogiafirmade loomismaraton, kus 48 tunniga said valmis 17 tehnoloogiafirmat.

Lõpetanud järjekordse karastusjoogi pudeli, arutab Blurt.at meeskond teenuse live’i minemise õiget ajastust (pildil Priit Salumaa, Asko Seeba, Anu Viks).

Skype’i Tallinna kontori juht Sten Tamkivi kuulab vallaliste neidude portaali idee pitch’i.

Garage48 tiimide mentor John Bradford nõustamas tiimi ideede ärilist külge.

Michael Jackson Mangrove Capital Partnersist vestlemas HumanIPO asutaja Kresten Buchiga enne oma esinemist Garage48 meeskondadele.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 59

inimesed

Unustage promomine, õppige aluseid! Räägime Tartu Ülikooli tarkvaratehnika professori Marlon Dumas’ga, Hondurasest pärit IT-teadlasega sellest, kuidas ta näeb arengut ITs ja mida on tal öelda valdkonna tudengitele. Dumas on ka varem Arvutimaailmale intervjuu andnud ja hea mäluga lugejad ehk suudavad meenutada tema huvitavat elulugu, mis ta lõpuks meie väikesesse kesise suusailmaga riiki toonud on. Kordamine on siiski tarkuse ema ja et teekond on tal tõepoolest olnud huvitav, siis ei jäta me sellest uuesti rääkimata. Hondurases 1975. aasta hilissuvel sündinud noormehel tuli ebatavaline mõte minna Prantsusmaale ülikooli. Ebatavaline, sest toona ei olnud Dumas’ sõnul Hondurases ülikoole palju ning doktorikraadist unistamine temasuguse noore jaoks haruldane. Mõeldud, tehtud – juba 17aastaselt siirdus Dumas üle suure lombi prantsuse keelt õppima, kuid lõppeesmärgiks oli tal juba siis seatud inseneriteadustesse jõuda. Ka IT käis tal juba siis peast läbi. Ilmselt aitas sellele kaasa tõsiasi, et juba 15aastaselt sai ta tuttavaks arvutitega, kui kool ühe elektroonilise numbriveski hankis. Toona tegi ta tutvust ka programmeerimiskeelega Basic ja sai ka natukene arvutiga mängida.

Küsiti, et kas ma pole viimasel ajal uudiseid lugenud» Marlon Dumas sõbrad pidasid ITd mõttetuks

Pragmaatiline meel Siiski, pelgalt huvist ta erialavalikut ei teinud. „Mulle jõudis toona kohale, et kui ma tahan endale tagada parimad võimalused õppimiseks ja tööks, siis pean end andma inseneriteadustele,” selgitab Dumas, kuidas tema elu on tugevalt kujundanud ka pragmaatiline meel. Prantsusmaal sattus ta ühiselamus korterit jagama nelja tudengiga, kellest üks oli ka prants-

60 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

lane. Kui Dumas talle rääkis, et tahab ITd õppima, sai ta vastuseks, et ilmset on ta hull. „Küsiti, et kas pole ma viimaseid uudiseid lugenud, kuidas IBMis käib koondamislaine ja valdkond on surmapiinades. Oli üheksakümnendate alguse kriis. Siiski, jäärapäisusest ma ei kuulanud ning jäin peas üha enam kinnistuvale valdkonnale kindlaks,” meenutab Dumas. 1997. aastal kohtas Dumas kedagi, kes oli suundunud mehaanikat õppima ja oli hiljuti lõpetanud ning juba kuus-kaheksa kuud tööta olnud. „1993. aastal soovitati ka mul minna mehaanikaga tegelema, sest IT olevat koolemas, kuid mõni aasta hiljem oli olukord vastupidiseks muutunud,” räägib ta. Dumas’ arvates võib sellest olukorrast nii mõndagi õppida. Võib tõdeda, et IT ja paljud teised sarnased distsipliinid on väga tsüklilised. „Languste ajal ei tasuks liiga julgeid seisukohti võtta ja eks see tõenäoliselt on tõsi ka laiemalt. Eriala valides ei tasu vaid hetkeolukorda maailmas arvestada, vaid üritada pikemalt ette vaadata ja muidugi võtta arvesse oma vaistu ja kirgi. Nende aspektide vahel peab otsust langetades tasakaal olema,” selgitab ta.

Dumas ei ole prantslane Austraaliasse sattus Dumas aastal 2000 suuresti tänu tõsiasjale, et Prantsusmaal on paljudes ülikoolides n-ö mobiilsuse filosoofia. Neis soovitakse, et tudengid läheks välismaale õppima ja tuleks siis tagasi, et kodumaad rikastada mu-

Eriala valides ei tasu arvestada vaid hetkeolukorda maailmas, vaid 체ritada pikemalt ette vaadata ja muidugi v천tta arvesse ka oma vaistu ja kirgi, usub Marlon Dumas. Foto: Aldo luud Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 61

inimesed

a rva m us

Jaak Vilo Tartu Ülikool, bioinformaatika professor Marlon oli paljudest kandidaatidest ainuke, kes helistas ja uuris loodava positsiooni kohta täpsemalt. Võimalus aidata tõsiselt reformida Tartu Ülikooli arvutiteadust ilmselt meelitas ta ka Eestisse. Ma arvan, et pealehakkamine ja kiire julge tegutsemine ongi ühed olulisemad jooned, mis teda iseloomustavad. Need koos hea huumorimeelega on teinud temast väga hinnatud kolleegi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt oma kitsamal erialal. Rahvusvahelisse tippu pürgivasse ülikooli sobib ta väga hästi. Ja ka mujal ei tundu tal hakkama saamisega probleeme olevat.

jalõpituga. Dumas räägib, et uurimisgrupp, kus ta Prantsusmaal tegutses, tahtis, et ta naaseks. Seepärast aitasid nad tal ka Brisbane’is tegevust leida. „Nad ilmselt olid pisut pettunud, et ma ei läinud tagasi koos rahvusvahelise kogemusega,” tõdeb ta. Tuleb välja, et see liikumismudel töötab väga hästi prantslastega, sest nad armastavad oma riiki. Enamik neist naasevad kodumaale, kuid Dumas polnud prantslane ja pole seda enda teada siiani. Meile tulek on tegelikult seotud millegi väga inimlikuga – abikaasa mõjutusega. Nimelt oli ta juba Prantsusmaal kohtunud ühe eestlannaga, kes oli sinna õpilasvahetuse kaudu sattunud kohalikku keelt õppima. Tänaseni on nad kaaslased ja kui ühel ilusal Austraalia päeval saadeti talle sõbra poolt naljatledes tööpakkumine Eestisse, edastas ta selle tagajärgi aimamata ka oma naisele, mis aga viiski viimase koduigatsuse ajel

62 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

selleni, et 2007. aasta detsembris asus Dumas Tartu Ülikoolis tarkvaratehnika professori ametikohale.

Hõivatud hõivatumaks saamisega Viimasest intervjuust saati on Dumas olnud hõivatud enda veel hõivatumaks saamisega. „Vahepeal alustasime tarkvaraarenduse valdkonnas magistriprogrammi rahastusega haridusministeeriumist ja plaan oli ka rahvusvahelisi tudengeid ligi tõmmata ja see on olnud väga aeganõudev,” tõdeb Dumas kergelt väsinud ilmet ette manades. Tuleb välja, et välistudengite meelitamine on väga raske. Dumas selgitab, et välistudengid ei tea Eestist tavaliselt midagi ja parimatel on alati valikud muudes riikides ning nad eelistavad teisi kohti tihti teadmatusest, mida see väike riik siin Läänemere kaldal endast kujutab. „Samas ei ole me tahtnud alla lasta standardeid, tahame parimaid välismaa tudengeid,” rõhutab ta.

kursust semestri jooksul, mida vaja koordineerida ja ta ei pääse ka mikromajandamisest, sest majandusraskuse tagajärjel ollakse paraku alamehitatud olukorras. „Olen ikka veel mures, kes tuleval semestril mida õpetada jõuab,” tõdeb Dumas. IT-õppekavadest üldiselt rääkides ei arva ta, et nende kvantiteediga Eestis probleeme on, mure on võib-olla pidevusega kvaliteedis. Majandusraskuste valguses on see väga suur proovikivi. Aga mingil juhul ei soovita ta, et õpetama peaks rohkem erinevaid kursuseid – spekter ja kogus on hea ning see on tema arvates tõsi kõigis Eesti ülikoolides. Oleme Dumas’ arvates ajas, kus õnneks on vähem ja vähem ülereklaamitud erialasid. Kohale on jõudmas, et nende osas tuleb ettevaatlik olla ning kinnistub, et IT-professionaalidel peavad esmatähtsad olema kvaliteet ja laialdased alusteadmised.

Ajukirurgiks esimesel kursusel?

Välistudengite meelitamine Eestisse on väga raske, ütleb Dumas. Nad ei tea tavaliselt Eestist midagi ning parimad eelistavad ikka tuntumaid riike. Foto: Aldo luud „Oleme tohutu turundusega tegelenud, mõningase eduga, kuid pingutusega võrreldes on tulemus olnud veel ebaproportsionaalne,” lisab ta. Ta usub siiski, et pikas perspektiivis tasub see enda ära. Maine väljatöötamine, mille Skandinaavia ülikoolid on maailmas saavutanud, on võtnud aastakümneid ja järjekindlaid investeeringuid. Sinna järgi jõudmine ei peagi tema arvates lihtne olema. „Praeguse tegevuse kõrvalefekt on aga see, et tõmbame ligi Eesti tudengeid, kes on bakalaureuse teinud välismaal. Ootamatu, kuid väga tore tulemus,” lisab ta. Kõike seda on ta muidugi teinud paralleelselt loengute andmisega, mida on kaks kursust semestri jooksul. Lisaks on tal kaheksa muud

„Ma tahan uskuda, et oleme jõudnud aega, kus keskendume rohkem eriala alustele, kui järgmiste hittide ennustamisele. See on korrelatsioonis veebi arenguga, kus jätkub pidev progress, kuid samas on alanud ajastu, kus kogu aeg ei küsita, mis on järgmine suur asi, vaid küsitakse, kuidas asju teha efektiivselt ja kas kliendid on rahuldatud. Ma arvan, et praegu peavadki hittideks olema kvaliteet ja efektiivsus,” lausub Dumas veendunult. Tudengitele soovitab ta mitte keskenduda väga kitsale valdkonnale, mis hetkel juhtub kuum olema, et kiiresti rikastuda vms. Pigem tuleks tema arvates tudengil endale selgeks teha skaleeritavuse, paindlikkuse ja hallatavuse olulisus tarkvara puhul ning samuti arvab ta, et väärt on need tudengid, kes on pingutanud ja endale põhialused valdkonnas selgeks teinud, mitte õppinud kindlaid tööriistu kasutama kindlates olukordades. „Meditsiiniga on siin kerge analoogia – kohe ei hakata ajukirurgiks, kõigepealt õpitakse aluseid, siis spetsialiseerutakse. ITs me pole veel päris sinna jõudnud, aga loodetavasti pole see suhtumine kaugel,” selgitab ta.

Äriprotsessid, tarkvara Kõige eelnevalt loetletu kõrval on Dumas’l aega tegeleda ka teadustööga. Koos teiste teaduritega ollakse süvenenud äriprotsesside halduse ehk BPM (business process management) valdkon-

Kohe ei hakata kirurgiks. õpitakse aluseid, alles siis.» Marlon Dumas

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 63

inimesed

Marlon on ettevõtlik ja uudishimulik ning kui tarvis, ronib kas või maa alla.

da. Näitena toob Dumas ühe meie doktoritudengi ja Queenslandi Tehnikaülikooli koostöö tulemuse, milleks on tööriist, mis on kasutuses Austraalia suurimas kindlustusfirmas äriprotsesside konsolideerimisel. „Jutt käib väga suure firma üüratutest protsessidest,” rõhutab ta. Samuti on instituut alustanud koostööd IBMi ning mitme teise ülikooliga projektis, kus uuritakse uut võimalust äriprotsesside modelleerimiseks. Nimelt minetatakse traditsiooniline modelleerimine tegevuste ja nende toimumise aja abil ning lähenetakse protsessides osalevate artefaktide, võtmeobjektide põhiselt. Dumas selgitab, et nende rolliks on luua tööriist, mis avastab automaatselt need olulised objektid süsteemide logidest jms, mis võimaldavad äriprotsesse modelleerida. Siit ka väike pilguheit tulevikku. Kuigi Dumas arvab, et esmatähtis ITs on praegu kvaliteet, osutab ta ka valdkonnale, millele tõenäoliselt on kasv tulemas – andmete varjatud väärtuse ekspluateerimine. „Igas valdkonnas tekib IT-süsteemides tohutult seni prügiks peetud andmeid nagu näiteks üüratus koguses suvalisi logisid suhtlusvõrgustikes. Siiski, neid andmeid saab kasulikeks muuta ja asjakohaste tehnikate arendamises näen tulevikusuunda,” selgitab ta. Võib tekkida küsimus, et kui Dumas ITs nii 64 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

kogenud ja kompetentne – ja pragmaatiline inimene – on, siis miks ta juba suurt raha ei tee, vaid on jäänud ülikooli. Dumas tõdeb, et seda küsimust ei teki tal enam ammu. „Mulle on tehtud pakkumisi siirduda kuhugi ettevõttesse tööle, võimalusi on olnud ka äri alustada, kuid olen mõelnud ja endale öelnud, et keegi peab akadeemiasse jääma – olen sedasi juba ammu otsustanud,” selgitab ta ja tõdeb, et tunneb otsusest rahuldust ning on õnnelik. „Ma olen otsustanud, et minu roll on mitte raha kokku ajada, vaid aidata noori tudengeid ideedeni, mis maailma muudaks ja võib-olla neile ka miljoneid teeniks. Keegi peab see mentor ja lükkaja olema. Ma tuletan vaid tudengitele aeg-ajalt meelde, et kui nad rikkaks saavad, ärgu siis mind ja näiteks üht Ferrarit unustagu,” muheleb Dumas.

Jalgpall on asendunud saunaga Kuigi Dumas on hõivatud väga paljude erinevate tegevustega alates loengute andmisest ja lõpetades uurimistööga, on tal siiski aega ka enda jaoks. Selle tagamiseks paneb ta endale päevikusse kirja ajad, kuhu ta midagi kirja ei pane. Ta rõhutab, et tema visioon vabast ajast on see, et midagi ei olegi plaanis, kuid tunnistab kohe üles, et tegelikult kuulub see plaanitühi aeg tema 1,5aastasele tütrele. Hobide jaoks pole tal aega olnud, varem mängis ta jalgpalli, kuid

see kirg on nüüd leidnud asenduse sauna näol ja uue olukorraga arvab ta end rahul olevat. Kodumaad külastama ei ole ta jõudnud paraku aastast 2006 saadik, kuid lähiaastail kindlasti läheb sinna taas. Kui uurin temalt, kuidas ta kirjeldaks eestlasele oma kodumaad, siis alustab ta sellest, et külastamiseks soovitab ta Hondurast kindlasti, eriti Põhja-Hondurase saari, kus on ilus korallrahu ja ilmad on ilusad. Ilma näitamata on aga tema arvates oma kodumaad kirjeldada raske. „See on natukene nagu Hispaania, aga veel rohkem lõuna pool. Seal on väga teistsugused inimestevahelised suhted. Perekonna mõiste on märksa olulisem ja laiem kui siinkandis. Pered on väga ühtehoidvad,” kirjeldab ta sealset eluolu. Ilmastikutingimusteni jõudes tõdeb ta igatsusega, et seal ei ole suurt vahet, kas oled toas või õues. „Siin pead üheksa kuud aastas välja minekuks justkui žesti tegema, riidesse panema. Hondurases ei saa aru, kas katus on pea kohal või mitte. Kui seal võib välja minna 50 korda ja seda ei pane tähelegi, siis siin on neli või kuus korda välja minna juba liiga palju. Isegi majad on seal teistmoodi sellest lähtes,” meenutab ta. „Tütrel on mul aga eht honduralanna kombed – 50 korda päevas õue ja tagasi käia on talle loomulik ning keeruline on talle selgeks teha, et oleme Eestis ja siin käivad asjad teistmoodi,” tõEnn Heinsoo deb Dumas muheledes.

Minu tööpäev

Töötab kella seitsmeni õhtul Äratus käib Dumas’l enne kella üheksat hommikul ja tööle jõuab ta natukene enne kümmet. Vähemalt sellised on eesmärgid. Esimese asjana heidab ta kiire pilgu postkasti ja sööstab seejärel loenguid andma, millele järgneb rodu kohtumisi ning kella viie paiku asub ta oma projektide kallale. Tööpäev kestab tal kella seitsmeni õhtul.

Minu puhkepäev

Puhkepäevad alati koos perega See kulub Dumas’l perele. Koos külastatakse Tartus üritusi ja jalutatakse muidu.

Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010 65

minu arvutimaailm

Karel Tõnson Seekordsele ankeedile ei vasta tuntud IT-ärimees või avaliku elu tegelane. Vastab tulevane IT-maailma tegija ehk äsja Tallinna Tehnikaülikooli sisse astunud tudeng. Liivalaia gümnaasiumi lõpetanu õpib arvutisüsteeme. Esimene kokkupuude arvutiga? Isa on oma elus palju arvutitega tegelenud, seega esimene kokkupuude oli nelja-viieaastaselt, kui mustvalge ekraaniga arvutil sai Pacmani ja Prince of Persiat mängitud. Esimene oma arvuti? Neli aastat tagasi. Selle peal sai kõvasti koolitöid tehtud ja programme tundma õpitud. Esimene mobiiltelefon? Viis aastat tagasi, enne polnud vajadust. Kui kesklinnas koolis käima hakkasin, kujunes see vahel hädavajalikuks. Esimene kokkupuude internetiga? Olen selle ajastu inimene, kes sissehelistamisega internetti ei mäleta. Olen püsiühenduse peal üles kasvanud. Esimese kokkupuute sain 3. klassi arvutiõpetuse tunnist. Milline on praegune tehniline varustatus? Seesama esimene arvuti: Fujitsu Siemens Amilo m7400 ja telefoniks Nokia 2700 ehk keskmine tudengi varustus. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Kui sai mingi programm arvutist maha võetud nii, et pärast arvuti käima ei läinud. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Internetipuudus tekitab probleeme. Kasutan Google’it, Youtube’i, Wikipediat ja suhtlusportaalina Orkutit. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Mõni päev ei satu üldse arvuti taha, kuid mõni päev võib isegi kaheksa tundi seal taga istuda. Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat? Kui päris aus olla, siis olen olnud üsna suur piraat. Vaid enda tarbeks ja õppimiseks pole ostnud. Aga kui sellega raha hakata teenima, siis tuleb olla aus ja osta.

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 13.10

◊◊ Kas Nokial on salaplaan, mis saab oktoobris avalikuks? ◊◊ Eestlased ja soomlased asuvad ühiselt mobiilirevolutsiooni korraldama. ◊◊ Kuidas veebiservereid ülekoormamisega rünnatakse ja mida selle vastu ette võtta?

66 Arvutimaailm nr 9 (174) september 2010

Andmesalvestus. Varundus. K천rgk채ideldavus. Teadmised leiad Proactist.