Andres Keevallik haarab septembrist taas TTÜ ohjad
Erply pöörab äritarkvara turgu nii nagu Skype telekomiäri Eesti e-poodides leidub veel palju levinud turvaauke Õhupalliga kosmose piirile – kõrgelennulise projekti algus
Kus on m-internet? Eesti mobiilioperaatorid võisid end kahe kuuga lõhki müüa
Hind 39.90 / € 2,55 Nr 8 (173), august 2010
9 7 7 1 0 2 1 936005
Suures võrdlustestis tekstituvastustarkvarad dokumentide kallal
trTVPi Zd]vX "$ä Z\e Wl k le e l a v a n tä b u ig li TcaXc ZXXadb Rudbcla T [PPSX\XbTVP ! ZX[^\T aXVP T[TZcaXad[P bÛXSPQ âW 4c]^\
' ! BC ! 6D4A 0D>1 >:C> ! ! ## ! QTa ' =d\QTa =d\ Š "( ( ! $$ 7X]S 7X]S "( ( Za
Milline näeb välja tuleviku auto?
Nßßd mßßgil!
Paljude haiguste juured on imikueas
Uues numbris
Doping ajule
rsk hukkumine Ajalugu: allveelaeva Ku teooriaid Ăľu sĂźnnitas ohtralt vanden
Ravimitega aju vþimendamas Veealune lend Marsile Allveelaev Kurski hukkumise mþistatus Elektrirula jþudis Eestisse Mida puud tuulele räägivad?
jäl Jäl gi jet m u in e
Veealune käik Kuule vþi Marsile
Hind 39.90 (tellides veel soodsam – otsekorraldusega kþigest 39.- kuus)
TELLIMISEKS: mine kodulehele www.telli.ee saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee helista 660 9797
august 2010 fookus
LABOR
Kust leiab m-interneti?
32 Midagi soodsat ka profile:
Foto: scanpix
Mobiilioperaatorid alustasid suvel suurt m-interneti kampaaniat, hinnad sulasid nagu selle talve lumi. Nüüd on käes probleemid – kiire internet kipub kaduma. Kas operaatorid müüsid end paari kuuga lõhki?
EIZO 24tolline kuvar 34 Samsungi kõvaketas – tõe-
liselt kõva 35 Thinkpad – ikka endiselt
vana, hea ja suur 36 E-luger pole veel päris
paksude raamatute jaoks 37 Minolta kombain – raske-
matele kontoripõldudele 38 Pildiraami peidetud D-Linki
ruuter 39 Epsoni printer fotovabasse
Lk 16
kontorisse 40 100 megabitti – käes! 40 Maailma väikseim Android
nüüd klaviatuuriga
A RVA M US 6
Vastasseis: domeenireform 7 Eksperdid hindavad: Cherry.ee 8 ITLi veerg: e-hariduse tulevik
41 LG GT540
UUDISED 10 NATO eksperdid õpetasid
ajakirjanikke 14 Nokia tulevik – fännide kätes
FIRMA 22 Erply – uus Skype äritarkvaras?
R E P O R TA A Ž 28 Õhupalli ebaõnnestunud start 30 Internetitelevisioon ühenduse
kiuste LAHENDUSED 48 Linux sobib massidele küll 50 Veel üks suur jälgimisteenus –
GSM-valve 52 Uutmoodi arhiveerimine teeb asja
lihtsaks 53 Cisco serverid avastati ka Eestis 54 Augud e-poodides 55 Lihtne: isetehtud Androidi-
rakendus INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: Twitter, blogid,
foorumid 58 Seltskond HTC suurel peol 59 Seltskond NATO küberkonverentsil 60 Andres Keevallik haarab taas TTÜ
ohjad 66 Minu arvutimaailm: Priit Kongo
42 Suures testis
istusime arvutite taha ja proovisime dokumentide tekstituvastust.
Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 3
toimetuse lehekülg
Õnnestunud alustamised Täna juhtus nii, et reportaaž, mis pidi tulema õhupalli lennutamisest Eesti kohale 40 km kõrgusele, jäi lühemaks looks vaid ettevalmistustest ning ega asenduslool Viru Folgi internetitelevisioonist ka just ideaalselt läinud. Et firma- ja persooniartiklid on meil tihti olnud just õnnestumistest, tekkis väike kõhklus – ehk peaks ootama, kuni ka neist kahest teemast saavad eeskujulikud edulood. Aga kui järele mõelda, siis need edulood pole ju üleöö tekkinud. Kõigil on olnud alguses tagasilööke, aga siis ei kirjutanud neist veel keegi. Avalikkuse huviorbiiti tõusid edukad siis, kui masinavärk töötas. Sellepärast tunduski, et teeme ära – lood esimestest-teistest katsetest. Õhupallilend jäi tehniliste probleemide ja kahtlase ilma tõttu ära, aga lendame veel. Ühendusprobleemidega, aga muidu profi pildiga internetitelevisiooni lõpetas ootamatu raju, aga nüüd on siiski tõestatud, et internetist ei pea Eesti kontserte enam posti otsa kruvitud uduse veebikaamera kvaliteediga vaatama. Ikkagi samm lähemal täielikule õnnestumisele kui päris otsast alustades.
KAIDO EINAMA peatoimetaja
4 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm
Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee
TOIMeTUSe KOLL eeGIUM
Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht
keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto
EMT juhatuse esimees
Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee
Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige
Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus. Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees
Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186
Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.
Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht
Tiit Anmann Webmedia müügidirektor
Kruiis Meeleolukas vähipidu 922 rootslaste moodi!
EEK
Hinnas sisaldub: üks koht B4 kajutis, erimenüü
Vähimenüü ja temaatilised dekoratsioonid Tule naudi hõrgutavat menüüd ja saa osa Stockholmimõnusast liinil 17.08-09.09.2010. merereisist.
Lisainfo ja broneerimine: www.tallink.ee / tel. 640 9808
Vähimenüü eelmüügist
373 EEK
tavahind 407 EEK
arvamus võitja ja k ao ta ja
va s ta ss eis
Kas Eesti domeenireform õnnestus?
jah
∂
Webmedia kasvas Baltimaade suuruselt teiseks IT-ettevõtteks ja kasvab veelgi – selleks annavad 110 miljoni krooniga hoogu juurde Ida-Euroopast pärit Enterprise Investorsi investeerijad, kes omandasid juulis Eesti suurimas tarkvarafirmas 36%-lise osaluse.
∆
Elisa tõi mõni aeg tagasi turule 350kroonise piiramatu kõnemahuga paketi, kuid kõnekaardipetturid avastasid seal rahaaugu: Tele2 Smarti kõne kaardile helistades sai teenida boonusraha kümnete tuhandete kroonide ulatuses. Seetõttu pidi Elisa kiiresti seadma n-ö mõistlikuks mahupiiranguks 600 minutit kuus.
ei
INDREK EELMETS
TÕNU SAMUEL
Domeenireform on kahtlemata õnnestumine ainuüksi põhjusel, et see üldse toimus. See tõi kaasa muudatusi, mille vajalikkusest palju aastaid ainult räägiti.
Kirjutasin koos Jaan Jänesmäe ja Jaagup Irvega avaliku kirja Eesti valitusele, mis tekitas palju vastukaja. On loodud Eesti Interneti SA, mis nagu esindaks kogukonda ja peaks kõike tegema kasumit teenimata, aga reaalselt kogub kosmilisi summasid.
Advokaadibüroo Sorainen patendivolinik
IT-spetsialist
Varem kehtisid piirangud, nagu üks domeen ühele isikule ning registreerimisMe kirjutasime lahti keeld välismaalastele. avalikest allikatest saaPiirangutest mindi sageeelmets: Ehkki dud arvud ning leidsili mööda, asutati mõttevaieldav võib olla me, et antud asutus on tuid äri- ja mittetulunjuba kogunud 11 miljodusühinguid ning esitati summa suurus, nit krooni ning teinud ettearvamatu tulemusesiis loodetavasti riigihankeid 2,5 miljoni ga eranditaotlusi. Ma ei krooni ulatuses. Töötea kedagi, kes oleks õnalaneb tasu tasudeks on kulutatud netu, et need piirangud tulevikus pool miljonit. Kaheksa on kadunud. Vaidluste miljoni kohta aga ei sookiirema lahendamise registreerijate vi keegi midagi vastata. võimalus domeenivaidarvu kasvades. Lisaks veel ebaprofesluste komisjonis annab sionaalne ja tuttavaid täiendava kaitse domeeeelistav värbamine. nikaaperdajate vastu. Avaldasime kirja inKriitika on keskenSamuel: Kaheksa ternetis ning sellele on dunud tasude kehtestamiljoni kohta toetust avaldanud 233 misele. Ehkki vaieldav kommentaavõib olla summa suurus, aga ei soovi keegi inimest rina ja 702 on liitunud siis loodetavasti alaneb midagi vastata. Facebooki grupiga, mis see registreerijate arvu nõuab Eesti Interneti SA kasvades. Samuti on reLisaks veel juhatuse tagasiastumist. formi peetud läbikukkututtavaid eelistav Sihtasutuse juhtkond on nuks tehniliste tõrgete vastanud nii: „Marektõttu. Mõistlikum oleks värbamine. Andres Kauts tõdes, et oodata tibude lugemiseolles tutvunud avaliku ga sügiseni ning küsida kirjaga, milles süüdistatakse EISi ebaõnalles siis, kas enne oli parem. Kui tehnilised nestunud domeenireformis, liigitaks ta nii probleemid kaovad, siis tundub mulle küll, kirja kui seal toodud väited huumori alla.” et midagi olulist meil taga igatseda ei ole.
6 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
ku u t sita at
Käimas on Perepaketi mäng. Kõik, kes pole veel oma pere loonud, tehke seda nüüd.» Elisa Eesti Facebooki-mäng Limpa telefoni võitmiseks.
ek s p erd id h in davad
Cherrys üllatatakse iga päev mõne ülisoodsa pakkumisega, mille peab 24 tunni jooksul ära ostma. Seega – iga päev tuleb veebil silma peal hoida, mis toob ka hästi korduvkülastusi. Seni on kasutajad sooduskupongidega kokku hoidnud üle kahe miljoni krooni.
Cherry – iga päev soodne „Säästa raha” teemalised saidid pididki ükskord Eestis moodi minema, sest masuaeg teeb moodsaks kokkuhoiu. Huvitav, et neid lehti on veel nii vähe. Tudengialgatusena loodud värske veeb saab hindeks tubli „nelja”.
Tõnis Hinnosaar
Gunnar Peipman
Kaspar Loog
Rõõm on näha grupi ostujõul põhinevate säästa-raha-saitide edukat tõusu Eestis. Cherry on kahtlemata selle niši aktiivne liider – lühikese aja jooksul on kogutud hulk kasutajaid. Sotsiaalse iseloomuga teenus on kenasti sotsiaalmeediaga integreeritud ja veebi visuaali ning kasutatavuse osas etteheiteid ei teeks, küll aga tuleks üle vaadata tehniline lokaliseerimine ja parandada rohked koodivead.
Cherry.ee veebilehe idee on hea ja kuni see on turul ainus omataoline, ei kaota idee ka värskust. Lehekülg on minu meelest lahendatud hästi, sest fokuseerub pakutavale teenusele ja sellest väljapoole jääv ei hakka teravalt silma. Disain võiks olla veidi vähem kirju, kuid suurt probleemi sellega pole.
Cherry.ee on tore idee eesti keelde tõlgituna. Esilehele võiks panna info, millega tegu – esimene vaade jättis segaseks, kas tegu on oksjoni või mõne mänguga. Kui asja sisu selgub, siis ülejäänud tegevused paistavad selged ja arusaadavad. Konto loomine võiks olla ka ühe jutiga protsess, mis ei eelda meilidega jahmerdamist.
Altex Marketingi partner
Kenasti sotsiaalmeediaga integreeritud.
5-
Developers Team OÜ tegevjuht
Hästi fookustatud sisu, vähem kirju võiks olla.
KnowIT Estonia tegevjuht
4
Lihtne teenus, mis lihtsalt lahendatud.
4
hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 7
arvamus
„E-õpe 2014” – kas uinunud e-tiigri uus möire? Eesmärk kõrvaldada digitaalne lõhe linna ja maa vahel kõlab kaunilt, kuid kas meil on neile sõnadele ka mingi käega katsutavam tähendus? Kas me, e-rahvas, üldse teame, milleks sellist rikkust peale torrenti rakendada?
TAAVI KOTKA
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president
Euroopa Komisjon kiitis hiljuti heaks kava toetada Eesti projekti EstWin, mille eesmärk on luua üleriigiline infrastruktuur kiire lairibaühenduse arendamiseks. Viimane takistus bürokraatiamasinas on ületatud ning sihtasutuse meeskond saab lõpuks ometi n-ö kopa maasse lüüa. Veel mõni aasta ja 98 protsendile Eesti kodudest, ettevõtetest ja asutustest on tagatud andmeedastuskiirus vähemalt 100 Mbit/s.
Miljardid maetakse maha? IKT-ringkondades on tegijatel põhjust rahuloluks ning tühikargajatel võimalus järjekordseks hammasteteritamiseks: kas meil nende miljarditega midagi paremat ei ole peale hakata, kui sõna otseses mõttes maha matta. Üks asjalikumaid ideid, mis viimasele küsimusele vastuseks sobib, on projekt koodnimega „E-õpe 2014”. See on ITLi haridusvaldkonnas arendatav initsiatiiv, mille eesmärk ei ole luua uut e-kooli, vaid suurendada IKT-vahendite ning nende vahendite poolt pakutavate võimaluste kasutust igapäevaõppes. Seisukoht: (elukestev) õppimine peab olema fun! Jaapanis panevad kuueaastased lapsed kokku oma esimesi roboteid, 8 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Tulevikukiirteed: kaabel kaevatakse maasse, et mõne aasta pärast jõuaks igasse kodusse ülikiire internet (ja e-haridus). FOTO: Stanislav Moshkov
Eesmärk ei ole luua uut e-kooli, vaid suurendada IKT kasutust õppes.» meil saavad noored sarnase kogemuse tihtipeale alles ülikoolis. See on lihtsustatud näide, kuid iseloomustab elavalt meie, e-rahva haridussüsteemi võimekust/tahet muutuda. Muutus ei tähenda, et me peaksime hakkama kohe klassiruume kuvaritega täitma või muutma kogu õppeprot-
sessi paberivabaks, kuid miks mitte rikastada oma õppeainet näiteks video-on-demand ehk video-tellimiselvõimalustega. Täiendame ajaloo- või füüsikatundi lõikudega Discovery varamust või saadame lapsed oma nutitelefonidega korvõielistest digitaalset herbaariumi tegema (leidmiskoha saab kohe GPSi abil kaardile kanda jne). Triviaalsed näited, kuid saate aru, kuhu ma oma jutuga sihin. Kõik see nõuab investeeringuid ning tekib õigustatud küsimus: kust see raha võetakse? Rehepaplikult muiates: EstWin tagab ülikiire interneti, Linnade Liit edendab programmi, mille eesmärk on viia õppeasutus-
Jaapanis panevad lapsed roboteid kokku kuueaastaselt, meil vähemalt ülikooliski (Robotexi tudengivõistlus möödunud aastal). Ehk toob „E-õpe 2014” kõrgtehnoloogia ka nooremateni. FOTO: Kalev Lilleorg te infrastruktuur tänapäeva tasemele, ehk siis kui kõik hästi läheb, ei ole e-rahval öelda muud kui „Aitäh, Euroopa Liit!” ja jääb üle vaid lahendada ülesanne, kuidas need IKT-võimalused ikkagi kasutusele võetakse.
Varsti tulevad ka spetsialistid
Kui kõik hästi läheb, pole e-rahval öelda muud kui «aitäh, Euroopa Liit!»»
Esimesed sammud on tegelikult juba astutud. Uues riiklikus õppekavas on üheks läbivaks teemaks tehnoloogia ja innovatsioon, mis vähemalt teoorias tähendab seda, et kõik koolid peavad rohkem selle teema peale mõtlema ning siin ka midagi reaalset korda saatma. TLÜ on loonud magistriprogrammi, mis valmistab ette just
selle teema edendamiseks vajalikke spetsialiste. Telekommunikatsiooniettevõtted on huvitatud uute teenuste arendamisest või olemasolevate laiemast kasutuselevõtust ja nii edasi. Et sisu ning reaalsete lahenduste tootmist intensiivistada, võiks innovaatilisematele õpetajatele luua prog-
rammi: kui nad on oma aine raames leiutanud ning kasutusele võtnud midagi uut, mis ka teistele koolidele huvi pakub, annab see võimaluse saada oma intellektuaalse omandi levikust materiaalset kasu. Näiteks 1000 krooni kooli kohta. Arvestades õppeasutuste hulka Eestis, saaksid väga head ideed ka väga hästi tasustatud. E-rahvas vajab uusi suuri ideid ning „E-õpe 2014” omab kindlasti piisavalt potentsiaali, et areneda järgmiseks e-tiigri möirgeks. Mõtelgem kaasa! Aeg on teha enamat, kui võtta järjekordne pits teaduse ja tehnoloogia terviseks. Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 9
uudised 400 MBIT/S
Starman plaanib lähiajal suurendada interneti maksimumkiirust neli korda – 400 Mbit/s kiiruseni. Uute kiirusrekordite saavutamiseks kodustes internetiühendustes tellis Starman SUPER kolmikpaketiga liitujatele uut tüüpi kliendiseadme, mis toetab ühenduskiirust kuni 400 megabitti sekundis. Kasutatav DOCSIS 3.0 tehnoloogia on saanud vahepeal täiendust, lubades teoreetiliselt ka kuni 5 Gbit/s kiirust, kuid selliseid seadmeid pole veel saadaval.
50% EI TÖÖTA
Net Group uuris Eesti firmadelt, mis saab siis, kui neil tuleks taastada ärikriitilisi andmeid. Küsitletutest 32% arvas, et andmed on võimalik taastada kahe tunni jooksul, veerand firmadest arvas, et kuue tunni jooksul. Samas 18% ei oska öelda, kui kiiresti suudetakse nende ärikriitilisi andmeid taastada. Tehnoloogiaspetsialist Tõnu Samuel hindas oma kogemustele tuginedes, et vähemalt 50% firma varunduslahendustest ei tööta, kui neid peaks reaalselt vaja minema.
Mida küll teha liiga iga Yogale anti uuenduslikkuse auhind Ärifoorumil World Innovation Summit Hit Barcelona 2010 anti Eesti tehnoloogiafirmale Yoga auhind cleantech’i valdkonnas, kus konkureerisid puhtale keskkonnale ja loodussäästlikele tehnoloogiatele keskenduvad ettevõtted. Yoga nn targa maja lahenduse puhul hinnati selle uuenduslikkust ja keskkonnasõbralikkust.
e-arvete osas viimased Eesti ettevõted liigutavad e-arveid Euroopas pea kõige rohkem, kuid vähesed vahetavad n-ö tõelisi, infosüsteemidevahelisi e-arveid. Tõelisteks loetakse infosüsteemist infosüsteemi liikuvaid e-arveid. Eesti on selliste osas teises kümnes. E-arvete vahendamisega tegeleva Itella juhataja Ahti Allikase sõnul tundub e-postiga arvesaatmine lihtsam, samas vastuvõtjal tuleb seda käsitsi töödelda.
10 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Tallinnas toimus juuni keskel taas NATO küberkaitsekeskuse korraldatud küberkonflikti konverents. Teemaks oli poolte ühise keele leidmine. Küberkonflikti osapooled on poliitikud, sõjaväelased, infoturbeinimesed, IT-inimesed, juristid, meedia, suhtekorraldajad, avalikkus, ründajad. Kõigil neil on konfliktist, selle põhjustest, eesmärkidest ja lahendamisvariantidest oma ettekujutus ja arusaamad.
Definitsioon ei huvita Siinkohal vaid üks näide paljudest vastuoludest: samal ajal kui poliitikud üritavad leida konfliktile definitsiooni ja sõjaväelased selle paiknemist NATO artiklite rägastikus, ei lähe ründajale karvavõrdki korda, milline definitsioon on ta ründele pandud, sest kui ta on professionaal, siis ta saavutab oma eesmärgi ja on absoluutselt tuvastamatu. Kui leitaksegi ta jäljed, võib mürki võtta, et leidjad on sihilikult valejälgedele juhatatud, sest selle maailma professionaalid ei tee vigu ( ja muuseas, nende nn exploidid ei jooksuta süsteemi kokku). Kellele siis rakendada NATO artikkel viit? Et jõuda ühisele arusaamisele, korraldati seekord päev enne õiget konverentsi ajakirjanikele eraldi töötuba, kus maailmatasemel infoturbespetsialistid tutvustasid kübermaailma hetkeseisu, demonstreerides ka seda, kui lihtsalt võtavad ründajad vajadusel te arvuti üle.
Pole harvad juhused, kus ekspertide väljaöeldud mõtted ja faktid materialiseeruvad läbi ajakirjanike hoopis muudetud või pea peale pööratud kujul. Mul oli harukordne võimalus suhelda töötoast osavõtnud mõlema osapoolega, nii infoturbeekspertide kui ka ajakirjanikega, küsides neilt võimalike arusaamatuste põhjuste kohta. Me ju teame kõik, kuidas Holly woodi filmides kajastatakse häkkimist – kõik on graafiline, kolmemõõtmeline, ilus. Reaalsus on aga hoopis midagi muud: professionaalsed ründajad ei kasuta häkkimisel graafilist liidest, nemad elavad käsureas. Loomulikult pole käsurida meediale atraktiivne ja see ongi üks põhjus, sest meedia üritab häkkimist atraktiivsemaks värvida. Tegelikult tegi seda ka Charlie Miller oma demos: pärast MacBooki edukat root’imist läbi Saf-
Vastasel juhul poleks keegi arugi saanud, et arvuti on juurtasemel üle võetud.»
Olympicu kasiino jõudis mobiilidesse Eesti esimene ametliku tegevusloa saanud võrgukasiino Olympic-Online laiendas oma kasiino kättesaadavust ka mobiiltelefonidesse. iPhone’ile mõeldud mobiilirakendusega saab veebibrauseris mängida kolme kasiinomängu: „Black Jacki”, videopokkerit „Jacks or better” ning mänguautomaadi tüüpi õnnemängu „GoldRally”. Ligi 600 uuema mobiiltelefonimudeli jaoks on Olympic-Online kohandanud veel 14 mängu, mis on kättesaadavad WAP-teenusega. Olympic jõudis E24 andmetel sel aastal veebikasiinodega kasumisse, kuigi päris kasiinode arv vähenes jätkuvalt. Samas hoiatavad USA hasartmängusõltlaste ühingud, et e-kasiinod tekitavad kergemini mängusõltuvust, sest saab mängida kasiinodesse minemata.
M-parkimise turuosa on kasvanud 85 protsendini EMT välja töötatud mobiilse parkimise teenus on saavutanud kümne aasta jooksul Tallinnas 85% turuosa. Juba 2000. aasta lõpuks saavutas m-parkimine traditsiooniliste teenuste (kraapekaardid ja parkimisautomaadid) kõrval 20% osakaalu, alates 2006. aastast üle 50%.
gava küberkonfliktiga?
Küberründed on muidu igavad. Sellepärast muudetakse need teinekord jutu ja piltidega atraktiivsemaks, nagu see küberkonflikti konverentsi lavagi. ari 0day tõmbas ta käima skripti, mis tegi ajakirjanikust MacBooki kaameraga pildi ja kasutades text-to-speech kõnesünteesi andis valjukõlaliselt teada, et oled häkitud. Vastasel juhul poleks keegi arugi saanud, et arvuti on juurtasemel üle võetud.
Kõmu leitakse jutust üles Mitu turbeeksperti tunnistasid, et vahel võtavad ajakirjanikud neilt pool tundi intervjuud, kuid hiljem on kogu jutust välja võetud vaid üks kõmulause. Kui paljud ajakirjanikud, ka tehno-
loogiaajakirjanikud, teavad une pealt GIFARs, E4X theft, XSid, CSRF, ActiveX Repurposing jne hingeelu? Siinkohal tunnistasid osalenud turbeeksperdid kui ühest suust, et intervjuud andes üritavad nad alati ajakirjanikele lihtsalt küsimustele vastamise kõrval asjad ka pikemalt lahti seletada. Konteksti juurest jõuame edasi tõlkimise juurde. Võttes intervjuud, tõlgib ajakirjanik kõigepealt väga tehnilise teksti enda jaoks vähem tehniliseks ja talle arusaadavaks, edasi aga laiemale üldsusele arusaadavaks.
Seega kokkuvõttes läbib tekst kaks tõlkimisfaasi, enne kui jõuab lugejate silmadeni. Tõlkimisega on seotud ka tõlgendus – isegi emakeeles võib ühest lausest vahel aru saada hoopis teisiti, kui intervjueeritav seda ise silmas pidas. Nagu näha, põhjuseid arusaamatusteks on mitu ja see väike loetelu pole kindlasti täielik. Küll aga kinnitasid kõik osalejad ajakirjanike töötoa vajalikkust ja loodetavasti jätkab CCDCOE neid oma konverentside VALDO TOOST raames. Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 11
uudised
Suhtlusvõrkudes on võtmekliendid Uuringufirma Gartner uuris, kuidas suhtlusvõrgud mõjutavad inimeste ostuotsuseid ja jõudis tulemusele, et mõjutavad väga palju. Samas ei maksa arvata, et kõik suhtlusvõrgu kasutajad on seal turundajale ühtmoodi kasulikud. Suhtlusvõrgust tuleb leida võtmekliendid – nn müügimees, otsija ja ühendaja, kellele panustada ja kes aitavad ise edasi turundada.
Kontrollima tagi kindlad Projekteerimisfirmades Äritark vara liidu läbi viidud piraattarkvara uuringust selgus, et enam kui pooled pole tarkvara legaalsust kontrollivat auditit kordagi läbi viinud. Vaatamata sellele on 97% kindlad, et kasutavad legaalset tarkvara.
Kalender
arvutima ailm
18.08 Uued väljakutsed
Serverid Islandil
dokumendihalduses ja -arhiveerimises Eesti dokumendihalduse ja -arhiveerimise asjatundjad kogunevad Nordic Hotel Forumi konverentsikeskusesse, et jagada värskemat infot seoses lähitulevikus muutuva arhiiviseadusega ning selgitada e-dokumendihalduse ja -arhiveerimisega seotud põhiküsimusi.
25.–26.08 EAS ja BCS kutsuvad
arendama tööstuses ITd Pärnus toimuval EASi ja BCSi ühiskoolitusel parandatakse tootmisettevõtete juhtide ja spetsialistide kompetentsi ning aidatakse luua eelduseid läbimõeldud IT-investeeringuteks. Koolituse käigus koostatakse majandustarkvara arendusprojekti lähteülesanne teenuse pakkujale.
15.–17.09 Balti innovatsiooni konverents Riias
Riias toimub sel varasügisel rahvusvaheline innovatsioonikonverents Baltic Dynamics 2010, mis rändab vaheldumisi Eestis, Lätis ja Leedus ning keskendub innovatsiooni, ettevõtluse ja konkurentsivõimega seotud teemadele. Reval Hotel Latvias toimuva ürituse teemaks on „Knowledge flow in innovation system: from idea to action”.
12 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
1
Serveripargid kolivad Islandile
Kõige mõistlikum on paigutada oma serverid Euroopa ja USA vahele – sealt leiame Islandi. Serveripark vajab palju energiat ja jahutust – jälle on Island õige koht, kus on mõlemat. Termaalenergiast saab puhast elektrit ja lagedal Islandil pole kunagi palav, jahe ookean ka ümberringi. Seega on Island serveriparkide jaoks ideaalne koht. Greenqloud ongi üks esimesi seda tüüpi firmasid, mis hakkab sügisest pakkuma pilveteenuste serverimajutust Islandil nii Euroopa kui USA firmadele.
2
Parimaks süle arvutiks sai Acer Aspire 8943G Taipeis toimus iga-aastane Aasia suurim tehnoloogiamess Computex 2010 ja nagu ikka jagati ka auhindu. Selle aasta parim sülearvuti on žürii otsusel õhuke Acer Aspire 8943G, mida saab ka Eesti poodidest.
Pikoprojektor ehitusjoonistele Eesti ettevõtted Elgerta Electronics ja Bellust Elektroonika aitavad koos Eesti Innovatsiooni Instituudiga luua lahendust pikoprojektoriga tööjooniste lugemiseks ehitusplatsil.
Projekti „PicoDiCon” puhul töötatakse välja mobiilne DeCBELi lasertehnoloogiaga pikoprojektoril
ja pihuarvutil põhinev lahendus paberkandjate asendamiseks, et suured ehitusjoonised ei saaks ehitusplatsil kahjustada. Kujutise saab projitseerida mistahes siledale pinnale. Lisaks Eesti ettevõtetele osalevad projektis Soome, Hispaania, Saksamaa, Tšehhi ning Taani partnerid.
l ja Räniorg Moskva lähistel 5
IBM tegi oma võimsaima äriserveri
4 3
Skolkovo – idanaabri uus Räniorg?
Pärast Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi hiljutist visiiti USAsse, muuhulgas ka Räniorgu Californias, algasid Moskva poliitikute jutud sellest, et Venemaale on vaja ehitada samasugune innovatsioonilinnak.
Võimalik asukoht on ka juba valitud – Skolkovo Moskva lähistel. Kas sellest saab suurejooneline kinnisvaraprojekt või tõeline innovatsioonikeskus, see sõltub juba innovatsioonilinnaku ideega kaasa minevatest teadusasutustest ja Venemaa tehnoloogiafirmadest.
Gowalla ilmub tänavapilti
Gowalla on asukohapõhine suhtlusvõrk, kus saavad sõbrad end GPSiga mobiili abil kohtadesse n-ö sisse logida ning leida sõprade asukohta. Nüüd on Gowalla jõudnud ka reklaamitööstusse. USAs pandi üles tohutu korvpallireklaam, mille all kiri: logides reklaami juures seistes Gowallasse, ootab kõiki väike nänn. Esimesena seda reklaamitrikki tehes on peale meediakaja suur ka inimeselt inimesele leviv kõmu, mida Gowalla kasutab New Yorkis levides.
IBM teatas võimsaima serveri valmissaamisest. Neid hakkab nüüd iga päev kümnete kaupa Poughkeepsies asuvast serveritehasest välja tulema. Serverid kannavad nime zEnterprize ja neis jooksevad virtuaalselt koos mainframe’i, POWER7 ja System X süsteemid, jagades ühiseid ressursse ja olles ühiselt hallatavad. Arendus läks maksma 1,5 miljardit dollarit ning kestis katkematu protsessina 3 aastat 24 tundi ööpäevas.
Skype kadus Androidist ja Win Mobile’ist Skype on asunud arendama iPhone’i ja Maemo klienti, kuid Androidis ja Windows Mobile’is pole nüüd võimalik Skype’i kasutada. Miks?
Vastas Skype’i mobiililahenduste juht Russ Shaw. Miks Androidile pole enam Skype’i klienti?
Skype Lite’i lõpetamise põhjuseks oli, et see klient ei paku parimat Skype’i kogemust. Skype Lite, mis ühendab kõned mitte üle andmeside, vaid tavalises mobiilivõrgus, töötab vähestes riikides. Seal, kus see on võimalik, tuleb maksta nii nagu tavalisegi mobiilikõne eest. Sooviksime aga pakkuda tasuta kõne kogemust.
Miks Windows Mobile’ile pole enam Skype’i klienti? Seegi ei pakkunud parimat kasutajakogemust. Raske oli hallata rakendust, millega sai helistada vaid kõrvaklappidega, mitte läbi telefoni kõlari. Esmakasutaja jaoks oli see liiga segadusttekitav. Kinnitan, et tulevikus saavad Windows Mobile’i kliendid kasutada Skype’i klienti seal, kus see
on operaatori partnerlepinguga tagatud. Kas muud platvormid pole Skype’i fookuses? Muudelt platvormidelt kadumine ei tähenda veel Skype’i strateegiamuutust. Uute versioonide kallal töö käib ja eesmärk on pakkuda parimat kasutajakogemust. See peab olema sama rikkalik, kui on nähtud näiteks iPhone’i kliendil.
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 13
uudised u us ja va nad
Fännid teevad uue Nokia Nokia uued telefonid pole kriitikutelt just ülemäära kiita saanud, kuid äkki läheb fännide disainitud mudelitel paremini. Nokia kavatseb lasta oma järgmised mudelid disainida fännidel ja paneb need hääletusele.
Nokia Sketch 1
Nokia N8
Nokia 5800
Hind
pole veel teada
ca 6000 kr
3990 kr
Ekraan
4tolline, 16 : 9
3,5tolline, 16 : 9 nHD (640 x 360) AMOLED
3,2tolline (360 x 640) TFT
Ühenduvus
WiFi, USB 3.0, HDMI
WiFi, USB 2.0, HDMI
WiFi, USB 2.0
Paari lausega
Kasutajate lemmik disainitakse Nokia uueks supertelefoniks. Hääletus käib.
N8 saabub müüki sügisel. Ühendub koduste seadmetega HDMI kaudu.
Populaarne muusikatelefon navigeerib ja mängib meediat. Triller puuteekraani jaoks.
AMi hinnang
Fännid päästavad Nokia. Loodame, et õnnestub.
Vastupidav ja võimekas, veidi igav telefon.
Tuim ekraan ja plaston juba eilne päev.
Magusad pakkumised Facebooki pingerida võidavad ikka fänne Huvitava kokkusattumusena hindavad tänases Arvutimaailmas eksperdid ka Facebookis kiiresti kerkinud Cherry.ee veebi. Tudengite loodud soodsate pakkumiste veeb on Facebookis kiirelt neljandaks tõusnud.
Kuid veelgi suurem tõusja on Postimees – mit-
te küll sellise raketina nagu eelmine kuu Estravel, kes pakkus oma fännidele tasuta lõunamaareise, aga siiski kõva 53,4 protsendiga. Seekord polnudki fännikasvu taga nännikampaaniat. Ise tulid. Kinoklubi aga jätkab liidrina ja konkurente pole talle veel näha.
14 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
ARVUTIMAAILM
Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea. 1.
Forum Cinemas Kinoklubi
19 833
+685
+3,6%
2.
Estravel
17 210
+517
+3,1%
3.
A. Le Coq
12 816
+855
+7,1%
4.
Cherry.ee
12 718
+2404
+23,3%
5.
Postimees
10 986
+3822
+53,4%
6.
Solaris Kino
10 832
+767
+7,6%
7.
SkyPlus
10 675
+1374
+14,8%
8.
SmartPOST
10 277
+356
+3,6%
9.
Kingakaubamaja.ee
8789
+1326
+17,8%
10.
Veinisõber
7767
+598
+8,3%
am 10 a a s tat taga si
Tuul toob levi
Mobiilide müük kasvas 30%
Google tegi esimesi samme
EMT tehnoloogiadirektor Tõnu Grünberg ja juht Valdo Kalm lükkasid eelmisel kuul hoo sisse tuulegeneraatorile, mis hakkab varsti varustama paljusid mobiilimaste alternatiivse energiaga. FOTO: LIIS TREIMANN / SCANPIX
Robotex kutsub juubelititurniirile 3.–4. detsembrini sel aastal toimub kümnendat korda TTÜ spordihoones suur robotite võistlus Robotex. Juubeli puhul on üritus suurejoonelisem kui varem ja osalejaid oodatakse registreeruma juba 1. septembrist.
Toimuvad kahepäevased võistlused gruppides
„avatud” ja „pro”. Robotex on endiselt kõigile pealtvaatajatele tasuta. Juba teist aastat järjest on võistluseks populaarsust kogunud jalgpall, kus kaks robotit asetsevad korraga väljakul ning robot, kes lööb rohkem väravaid, pääseb edasi järgmisesse vooru. KATRIN HAUG
Dekaad tagasi võrreldi Arvutimaailmas otsimootoreid. Praegune gigant Google oli üks paljude hulgast, asutatud vaid paar aastat tagasi kahe tudengi poolt. Ilma tegid Altavista, Yahoo ja teised praegu otsingumootorite maailmas tagasi tõmbunud leheküljed. Samas õpetatakse, kuidas õigesti otsida. Mitte iga küsimus ei anna õigeid vastuseid.
Sülearvuti neile, kellel autoraha üle
Mart Järvi soovitab riistvara rubriigis uut võimsat HP Omnibooki. Hinnaks 70 000 krooni. 550 MHz Celeroni, 56kilobitise modemiga, 64 MB mäluga võis internetis ringi kihutada sama raha eest nagu vähepruugitud autoga tänavatel. Tööks kõlbab ka tunduvalt odavam masin, nenditakse lõpuks. Sest ka kalli arvuti ekraani peab vaatama üsna kindla nurga alt.
Internet TV-kaablist Rubriigis „võrgud” selgub, et täpselt kümme aastat tagasi pandi kaabel-TV juhtmetesse esimest korda internet, mis polnudki kallis: Comtrade’i 512 Mbit/s ühendus maksis vaid 500 krooni.
Mobiiltelefonide müük on taas hoogustunud, teatas Elisa. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on müüdud kolmandiku võrra rohkem telefone. Jätkuvalt on Elisa esindustes kõige populaarsemad Nokia odavamad mudelid, neist enim osteti Nokia 1208-t. Esiviiskusse jäävad veel Nokia 2730 Classic, Samsung E1080, Nokia 5530 ning SonyEricssoni Limpa telefon. Androidtelefonide osa on tõusnud kiiresti viie protsendini.
Eesti langes digimajanduse edetabelis Majandusajakirja Economist ja IBMi koostöös 70 riigis üle maailma läbi viidud digitaalse majanduse uuringus langes Eesti mulluselt 24. kohalt 25. kohale, olles siiski Kesk- ja IdaEuroopa riikidest endiselt kõrgeimail kohal.
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 15
fookus
Mobiilineti v천idu aasta
Neljap채ev, 6. mai kirjutatakse Eesti mobiilside ajalukku. Just sel p채eval algatas Elisa uue mobiilse interneti hinnas천ja. Miks aga paljud mobiilikliendid siiani maruvihased on ja milline on m-interneti tulevik?
16 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
25 protsenti
Neljandik kõigist Elisa Eesti klientidest kasutab mobiilset internetti. Enamik praegu küll läbi oma mobiiltelefoni, mitte netipulga ja arvutiga.
HENRIK ROONEMAA henrik@digi.ee
6. mail puhus Tallinna vanalinna tänavatel kõledavõitu tuul, kuid ilm oli päikeseline. Restorani Ribe suurde keldrisse olid kokku kogunenud kümmekond tehnoloogia- ja majandusteemadel kirjutavat ajakirjanikku kõigist Eesti suurematest väljaannetest. Selliseid kohtumisi ajakirjanikega teeb Elisa regulaarselt, kuid see kord oli teistsugune. Elisal oli teatada midagi olulist.
Maksab kiirus, mitte maht Ilmselt ei osanud enamik meist seal keldris istuvatest ajakirjanikest sel hetkel ette näha, mida tähendab Elisa otsus kaotada üleöö kõigilt mobiilse interneti pakettidelt mahupiirangud ning hakata mobiilset internetti müüma hoopis kiiruse järgi pakettidesse
mobiilne internet muutus üleöö väheste luksusest igaühele kättesaadavaks sorteerituna: mida rohkem maksad, seda kiirema ühenduse saad, kusjuures kõige odavam pakett, kuni 1 Mbps allalaadimiskiirusega Mint Light maksab vaid 99 krooni kuus. Selle ühe otsusega algatas Elisa suure mobiilse interneti hinnasõja, mis on paljud kliendid teinud püstiõnnelikuks, teised aga jätnud maruvihasena rusikat viibutama. Elisa otsus tähendas, et mobiilne internet muutus korraga odavamaks kui kaabliga Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 17
fookus
püsiühendused. „Meie idee oli tuua mobiilse interneti hind rahvatoote tasemele,” ütleb Hiiepuu praegu. „Praegu müüme me Minti liitumisi rohkem kui kõneteenuse liitumisi.” Konkurentidel kulus veidi aega toibumiseks, kuid tänaseks on selline olukord, et vähemalt suve lõpuni pakuvad kõik kolm suurt mobiilioperaatorit piiramata kiirustega mobiilset internetti suve lõpuni umbes 100 krooni eest kuus. Mida teevad EMT ja Tele2 oma suviste soodushindadega pärast augusti lõppu, selgub üsna varsti, aga terve suve oli Eesti tänu suurele m-interneti buumile tõeline selle ala paradiis. Tee aga arvuti suvalises kohas lahti, ühenda netipulk ja surfadki kiirusega kuni 21 Mbps. Seda kõike 100 krooni eest kuus. Piiramatult, kiirelt, mugavalt.
just 900 mhz abil jõudis mobiilne internet lõpuks ometi ka linnast maale.» Ainult et nii see ju ei ole. Eesti inimesi vallanud m-hullustusel on ka teine, veidi ebameeldivam pool, mida on toitnud mobiilifirmade armutu võitlus reklaamikampaaniates ning turundusosakondade poolt avalikkusse paisatud absurdsed sõnumid.
Kiirus, mida keegi ei näe Arvutimaailma konsulteerinud selle ala spetsialistid vangutavad eravestlustes pead ega suuda kuidagi mõista, kuidas julgeb mobiilioperaator üldse juttu teha mobiilse interneti kiirusest kuni 21 Mbps. See on võrgu teoreetiline maksimum ja on sisuliselt võimatu, et kliendid selliseid kiirusi üldse kunagi näeks. Selle absurdse olukorra üheks tulemuseks on Tallinnas elava ja töötava Tanel Raja juhtum, kes lasi Elisa te18 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
lefonimüügineiul endale müüa kõige kiirema, Extra Strong mobiilipaketi, mis maksab 349 krooni kuus ning kus kiirus on piiramata. Elisa koduleht lubab praegugi, et selle paketiga „3,5G levialades ulatub allalaadimise kiirus kuni 21 Mbit/s ja üleslaadimise kiirus kuni 5,76 Mbit/s. Kuutasuks 349.–ning Sind ei ole takistamas mitte ükski piirang”.
Juuni algusest probleemid Lepingule alla kirjutanud, läks Raja oma uue netipulgaga koju ning alles hiljem asja uurima asudes selgus, et selle paketiga ning kohustusliku kaheaastase lepinguga liitudes oli ta saanud Elisalt netipulga, mille kiirus ulatub vaid 7,2 Mbps-ini ehk piiramatus paketis sisalduv netipulk on ligi kolm korda aeglasem kui pakett ise. Muidugi ei ole reaalne, et Raja üldse kunagi 21 Mbps kiirust näeks, kuid asi on põhimõttes: ta maksab teenuse eest, mida ta ei saa isegi teoreetiliselt tarbida, sest Elisa andis talle liiga aeglase netipulga. Raja on nüüd maruvihane, sest esiteks keeldub Elisa aeglast pulka kiirema vastu vahetamast ning teiseks on Elisa klienditeenindus tema sõnul väga kehv. „Käisin esinduses, seal hakkas pihta justkui minu süüdistamine, et ma ise olen lepingule alla kirjutanud ja sellest vabanemine maksab nüüd 1000 krooni,” räägib ta. Teine tallinlane, pea Kakumäe poolsaare tipus elav Rain Veetõusme oli Elisa mobiilinterneti klient kaks aastat, kuni tänavu juuni alguses hakkas ühendus jamama: korralikult toimis vaid varahommikuti, päeval hakkasid aga tekkima katkestused ja eriti hulluks läks asi õhtuti, kui ühendust ei saanudki enam sisuliselt kasutada. Järgnes pikk ping-pong Elisa klienditeenindusega ning nüüdseks on Veetõusme ühe teise operaatori klient ja side toimib korralikult. Võib-olla on see juhus, et jamad kaks aastat korralikult toiminud võrgus algasid koos m-interneti buumiga, võib-olla mitte.
Mobiilse interneti puhul tuleb aga tähele panna teistki nüanssi: 900 MHz tehnoloogiat. Seni ehitasid kõik operaatorid oma 3,5G-võrke 2100 MHz sagedusalas, kuid mida kõrgem on sagedus, seda kehvemad on leviomadused. 2100 MHz võrku tuli panna väga palju tugijaamu ehk piltlikult öeldes: võrk tuli ehitada varasemast mitu korda tihedam, et sama maa-ala katta. Tihedama võrgu ehitamine on aga ka palju kallim.
900 MHz on ja jääb M-interneti buumi üheks eelduseks oli 900 MHz peal toimiva UMTSvõrgu tulek. Nüüd on nii, et linnadesse ehitavad operaatorid endiselt 2100 MHz sagedusel toimivaid võrke, maale aga 900 MHz võrke, sest nende leviomadused on palju paremad ja nendega saab katta suuremaid maaalasid. 900 MHz tehnoloogial on aga mitu miinust ning Arvutimaailmaga rääkinud mobiilsidetehnoloogiatega kursis olevad inimesed peavad just seda
Elisa Eesti juhatuse liige Andrus Hiiepuu ütleb, et mobiilne internet sööb traadi varsti välja. m-interneti üheks nõrgaks kohaks. 900 MHz UMTS-võrgu ehitamine on inseneridele paras proovikivi. Esiteks toimib samas sagedusalas ka tavaline, 2G-mobiililevi ning 3G jaoks on seal üsna vähe ruumi. Seega, 900 MHz tugijaam suudab korraga pakkuda kiiret andmesidet palju vähematele klientidele kui 2100 MHz jaam. Siin ütlevad mobiilioperaatorid kohe, et tõepoolest on see nii, kuid 900 MHz kasutataksegi ainult hajaasustuspiirkondades, kus samaaegsetelt võrguressurssi tarbivate klientide arv ongi kümnetes või sadades kordades väiksem kui linnades. Teiseks on aga 900 MHz tehnoloogia mitme spetsialisti sõnul veidi toores, leviomadused ning sellest tulenevalt ka andmesidekiirused võivad kõikuda ning kliendi jaoks tähendabki see, et side jääb suvalisel hetkel väga aeglaseks või katkeb üldse. Üks Arvutimaailma konsulteerinud asjatundja meenutas, et veel ke-
vadel ei tahtnud näiteks EMT spetsialistid 900 MHz UMTS-ist eriti midagi kuulda, kuid nüüd ehitavad üksteise võidu 900 MHz võrke nii Elisa, Tele2 kui ka EMT. Isegi maikuisel kohtumisel ajakirjanikega ennustas Elisa juht Sami Seppänen, et Elisal on konkurentide ees vähemalt pooleaastane edumaa, sest 900 MHz võrkude ehitamine on tehniliselt keerukas ja Elisa on ainus Eesti operaator, kes on seda juba mõnda aega teinud ja tegemise käigus õppinud.
Aasta lõpp tuleb ilus Juba mõne nädala pärast aga selgus, et nii EMT kui ka Tele2 on asunud kiiresti 900 MHz UMTS-võrke püsti panema ja järjest tulidki teate: kaetud on Saaremaa, kaetud on Hiiumaa ja nõnda edasi. Kolmandaks tuleb tähele panna, et 900 MHz tehnoloogiat toetavad vaid kõige uuemad mobiiltelefonid, netipulgad ja arvutitesse sisseehitatud internetikaardid. Näiteks iPhone 3GS
Foto: scanpix
ei oska 900 MHz UMTS-iga midagi pihta hakata, samuti lõviosa sülearvutitesse sisseehitatud mobiilse interneti modemitest. „Kui UMTS 900 poleks tulnud, oleksime siiamaani 3G-ga ainult linnades, kõik operaatorid,” summeerib Hiiepuu. „Meil poleks iialgi tasunud hajaasustuspiirkondadesse minna. Me poleks seda raha iialgi tagasi teeninud.” Nii või teisiti, 900 MHz UMTStehnoloogia teeb Eesti metsades ja põldudel tõelist võidukäiku. Kõik kolm operaatorit lubavad, et aasta lõpuks on Eesti kiire mobiilse interneti leviga väga suurel määral kaetud. Millisesse olukorda paneb see senised suured kaabliga interneti pakkujad nagu Elioni või Starmani, näitavad lähimad aastad. Praegu on nende mõlema suureks trumbiks telepildi pakkumine ja paketeerimine koos internetiga, aga sõda turuosa võitmise nimel tähendab tarbija jaoks ainult suurt hinnalangust. Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 19
Adobe Creative Suite 5 Design Premium Adobe Photoshop CS5 Extended
Adobe Creative Suite 5 Design Standard
◆
Adobe Photoshop CS5
Adobe Creative Suite 5 Web Premium
Adobe Creative Suite 5 Production Premium
Adobe Creative Suite 5 Master Collection
◆
◆
◆
◆
◆
◆
◆
Adobe Illustrator CS5
◆
◆
Adobe InDesign CS5
◆
◆
Adobe Acrobat® 9 Pro
◆
◆
Adobe Flash Catalyst CS5
◆
◆
◆
◆
Adobe Flash Professional CS5
◆
◆
◆
◆
Adobe Flash Builder 4 Standard
◆ ◆
◆
◆
◆
Adobe Dreamweaver CS5
◆
◆
◆
Adobe Fireworks CS5
◆
◆
◆
◆
◆
Adobe Contribute CS5 Adobe Premiere Pro CS5
◆
◆
Adobe After Effects CS5
◆
◆
Adobe Soundbooth CS5
◆
◆
Adobe OnLocation CS5
◆
◆
Adobe Encore CS5
◆
◆
Lisakomponendid Adobe Bridge CS5
◆
◆
◆
◆
◆
Adobe Device Central CS5
◆
◆
◆
◆
◆
Adobe Dynamic Link
◆
◆
Integreerub:
Adobe CS Live
Adobe CS Live
Adobe CS Live
Adobe CS Live
Adobe CS Live
Täisversioon
34249.-
23429.-
32449.-
34249.-
52279.-
Versiooniuuendus CS4 versioonilt
12009.-
8319.-
11079.-
12009.-
18459.-
Versiooniuuendus CS2/ CS3 versioonilt
16599.-
11079.-
14769.-
15699.-
23979.-**
Tooteuuendus üksiktootelt
28599.-
14769.-
24909.-
23049.-
29529.-***
firma
Erply murrab läbi interneti Eestist välja
Eesti IT uus suur edulugu on tulemas sealt, kust seda keegi oodatagi ei osanud. Majandustarkvarafirma Erply võidab ülemaailmseid konkursse ja paelub riskikapitaliste. Erply kohta võis alles öelda startup, kuid praegu ja köögipoolelt vaadates polegi enam tegu alustajaga: firmal on 700 maksvat klienti ning koos tasuta versiooni kasutajatega on üle 3000 ettevõtja usaldanud oma majandusandmed nende serveritesse. Erply on suure haardega ettevõtmine – Londonisse registreeritud ettevõtte juhi Kristjan Hiiemaa saime kätte mõni päev pärast San Franciscost saabumist. Parasjagu on käimas ettevalmistused USAsse laienemiseks. Otsitakse sobivat serverikeskust, sest riigi seadusandlus nõuab andmete hoidmist nende enda territooriumil.
Mis on Erply?
erply lubab viia läbi inventuuri poodi sulgemata.» Kristjan Hiiemaa Erply eelistest
Kõige selle kõrval on võib-olla isegi veidi piinlik, et valdaval enamikul meist ei ole mingit ettekujutust sellest, mis asi on Erply. Erply on veebipõhine firmalahendus, mille eesmärgiks on pakkuda ostujuhtimist, müügiprotsessi ja laoarvestust. ERP ehk Enterprise Resource Planning ütleb AMi lugejale ju piisavalt. ERP annab tunnetuse ettevõtte tuksumisest – see on ettevõtjale oluline planeerimiseks ja sealt tulenevad raamatupidamisandmed. Tarkvara eesmärk on aidata ettevõtjatel optimeerida ettevõtte tegevust ja vältida nn tööõnnetusi. Näiteks toob Kristjan välja, et kui mööblimüügiga tegelev pood leiab laost hunniku seismajäänud toole ja korraldab sooduskampaania, kus toolid minimaalse marginaaliga maha
22 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
müüakse, siis peab jõudma ka ostujuhini asjakohane info, muidu võib ta teha andmete põhjal valejärelduse, et toolid müüvad edukalt ja tellib neid juurde. Et toolid müüdi peaaegu sisseostuhinnaga, siis uue partii realiseerimine osutuks kulusid piisavalt katva hinnaga võimatuks. Hea ettevõttesisene infovahetus ja selleks sobiv juhtimistarkvara tagavad, et sellised äpardused jääks minevikku. Veebipõhisus ei ole absoluutne. Erply tegeleb ka rakendustega, nagu näiteks iPad-versioon, mis hakkab võimaldama väikse sordivalikuga äride müüki, näiteks tänavamüügis. Samuti hakkab see ehk võimaldama kiirelt laoseisu revideerimist. Sellele lähedaselt kaalutakse ka iPhone’i ja Androidi rakendusi. Erply on spetsialiseerunud firma, mille eesmärk on pakkuda võimalikult paljudele ettevõtetele sobivat tarkvara, mitte teha iga konkreetse kliendi jaoks spetsiaalseid lahendusi. See võimaldab kokku hoida – kogu pakett on põhjalikult testitud. Et ei kasutata täiendusi, mis oleksid omased vaid mõnele konkreetsele kliendile (näiteks pluginad), siis on süsteemi uuendamine ja andmete liikumine kiire ja kontrollitud. Käisime Eesti firma juhi Martti Pajuga Rocca al Mare kaubanduskeskuses ja astusime sisse nelja poodi. Hobimaailma kassasüsteem sai mõne minutiga uuendatud, et saaks näidata puuteekraanidele sobivat uut kasutajaliidest. Pärast pildistamist viidi kassa kohe tagasi senise versiooni juurde – vaid mõne minuti küsimus.
Martti Paju tutvustab iPadi kui töövahendit – mobiilne müük ei vaja kassaaparaati.
Fotod: Kalev Lilleorg
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 23
firma
A rva m us
Arne Kaasik Partner, Columbus IT Partner Eesti AS Erply paistab silma ambitsioonika ja efektiivse tarkvaratootjana, mis optimeeritud kulude ja tugeva turundusega võib tõusta omas segmendis arvestatavaks ettevõtteks. Erply loojate enda hinnangutega oleme kursis ning nende ettekujutus pilveteenuse kontseptsioonist lähtuva tarkvara loomiseks on moodne lähenemine. Erply on suunatud pigem standardiseeritumat majandustarkvaralahendust soovivale ettevõttele, kuid Columbus IT on keskendunud enim just kliendikesksete erilahenduste ja lisafunktsionaalsuste pakkumisele.
Veebipõhise rakenduse eelis on seega keskne ja kiire hallatavus. Sama süsteemiga võib müüa ühest väikepoest, aga ka tervest poeketist. Müüa võib kõike: mudelrongidest ja laevadest-lennukitest Hobimaailmas, Scorpion Bay riiete, Cycle Band lastekaupade ja veinini Carpe Vinumis. Tarkvara on võimalik seostada levinumate vabatarkvaraliste poemootoritega, aga sisaldab ka ise lihtsat veebipoemootorit. Keskse laohaldusega on kõik asjad lihtsamad – veebipoele pole vaja omada eraldi ladu. Samas suuremal ketil on nagunii vaja eraldi ladusid erinevatele poodidele ja see kõik on vajadusel olemas. Urmo Aava müüb Erply tarkvarapõhiselt autotarvikuid, erinevatel kaupadel on oma spetsiifika, näiteks varuosalehel näidatakse kohe ka võimalikke analooge.
Valmis toode aastaga Kuivõrd Erply ei tee ettevõte rätsepalahendusi ehk tarkvara ei kirjutata üksiku kliendi jaoks eraldi ringi, siis on Erply sobivam väiksematele ja keskmistele ettevõtetele. Marat toodi hiljuti Axaptalt Erplyle üle ning senised 50 000kroonised kuuarved langesid 15 000 tasemele. Kolmes riigis tegutseva ettevõtte süsteemide vahetamiseks kulus kaks nädalat. Ületoomine kestab vaid paar tundi poe kohta ja tarkvara vähendab sulgemisaegu: Erply lubab inventuuri läbi viia poodi sulgemata, tarvis läheb ribakoodilugejat ja paari vaiksemat momenti, kus kliente poes vähe. Samuti võib e-pood ja pärispood toimida sama personaliga ja koos: töötajad teenindavad kohale tulnud ostjaid, kui neid parasjagu pole, siis jälgivad veebi vahendusel tulnud tellimusi ja valmistavad ette nende saatmist. Ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) tarkvara eesmärk peaks olema täielik ülevaade ettevõtte seisundist, Erply lubab seda saavutada. Nende sõnul paljudel juhtudel, näiteks Axapta protsess, ei vii firma hetkeolukorrast kokkuvõtva lõppülevaateni. Erply tarkvara on loodud põhifookusega umbes aasta jooksul, esimesed kliendisuhtedki on umbes sama vanad. Selle aja jooksul said osad valmis ja integreeritud, mõni komponent on vanem. Inimestel on sel alal juba pikem kogemus: Martti Paju on tegelenud sarnaste, kuid mitte veebipõhiste rakendustega juba ammu. Nii Martti kui ka Kristjan on varem töötanud Intralis, kusjuures Kristjan on õppinud hoopis politoloogiat, kuid täiendanud end hiljem majandusalal.
24 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Erply võitis eelmise aasta septembris TechCrunchi Euroopa alustavate tehnoloogiaettevõtete Seedcampil 50 000dollarise investeeringu (5–10% osaluse vastu). Märtsis kirjutas TechCrunch 2 miljoni dollarisest investeeringust Erplysse, tõstetakse esile firma Eesti päritolu ja loodetakse, et see suudab teha majandustarkvara osas sama, mis tegi Skype suhtlemisega – odavamalt ja rohkem. Firma peakontor asub ilusas kohas Nõmme mändide all Rahumäel. Parafraseerides ühes filmis kõlanud lauset „inimesed klaasmajades uputavad laevu”, siis võiks oodata klaasmajade uputamist Nõmme mändide alt. Kristjan Hiiemaa ei välista siiski, et juba varsti peab ka Erply kolima mõnda konditsioneeritud klaas-betoon ärimajja, sest pole aega jännata kinnisvaraga ja maja hakkab ettevõtmisele väikeseks jääma – hoov on autosid täis. Oma esinduskontor on ka kesklinnas. Erply keskendub mastaabiefektile, käsitööd ei pea kliendile tegema, kuigi teenustasu eest tuleb ka seda ette (arvete sisestamised, skanneerimised). Kui küsimustele saab tarkvara piires vastata, siis pole vaja ühelegi kliendile midagi nullist juurde luua. Süsteemi arendatakse pidevalt: kui mõnd täiendust küsib mitu klienti, siis tehakse see ära ja see jõuab kõigile ilma kelleltki
Kristjan Hiiemaa (keskel) kolleegidega Erply hubases näidisseadmete toas (kassa jäi pildilt välja).
lisaraha võtmata. Siin on erinevus traditsiooniliste majandustarkvarapakkujatega, kes küsivad raha eriprojektide tarkvaraarendamise eest. Selle vastandina on Erply standardlahendus, mis areneb pidevalt edasi. Enamikke arendussoove on võimalik lahendada hästi toimiva klienditoe abil, sest äriprotsessid on üldjoontes sarnased. Tihti piisab vaid põhjalikest selgitustest, juhenditest ja mõne veeru-välja lisamisest, et tagada kliendirahulolu. Väliste rakenduste integreerimiseks saab kasutada Erply API-lahendusi. Nende võimaluste pikem kirjeldus on kättesaadav aadressil www.inventoryapi.com.
Igas riigis oma nõksud Erply võimaldab klientidel kasutada aruandegeneraatorit, millega on võimalik enamikust sisestatud andmetest ise aruandeid kombineerida. Tihti ei soovigi Erply kliendid ise aruandeid luua, vaid paluvad klienditoel seda teha. „Kujutlege, et helistate Erply klienditoe telefonile ja sooviksite üht uut aruannet. Kõne lõppedes on aruanne juba olemas ja kasutatav,” kirjeldab Martti aruande valmimist. Peale otsese tarkvarapoole pistab Erply nina ka konsultatsioonivaldkonda. Klientidele või-
malikult lähedal olles saab pakkuda häid nõuandeid, et äri paremini korraldada. Business Intelligence pakett aitab kliendil korraldada paremini äriprotseduure, näiteks inventuuri tõhusamini teostada, ostu juhtida ja analüüsida, laovarusid hallata, hinnamaatriksit rakendada jne. „Tihti tekib ettevõtte juhtidel küsimusi, kuidas muutuda efektiivsemaks, kuidas saavutada IT-lahendusi, kasutades kokkuhoidu tööjõukuludelt. Nendele küsimustele saame Erply toote raames pädevalt vastata ning jagada häid kogemusi,” räägib Martti. Laia profiiliga tegutsemisel on omad nõksud. Mõnes riigis on maksuameti hallatav fiskaalprinter (Lätis, Rootsis, Kreekas jne), millele on vaja luua eraldi liides. Riikides võivad olla erinõuded kassaprinteritele, kaaludele ja muule. Esimesena tuli Eesti turult välja minnes palgata omale Londonis tippadvokaadifirma. Teistmoodi ei saagi teatud riikides asju ajada. Odav see ei ole, aga teeb asjaajamise oluliselt lihtsamaks, sest ettevõtteid esindavad advokaadid panevad asjad omavahel paika. Majandustarkvara on kaup, millega aetakse äri, õigusruum on erinev ja sellega tuleb arvestada. Majandusküsimused ja äriajamine toimivad erinevates riikides sisuliselt sama moodi, aga
tihti tekib firmajuhtidel küsimusi, kuidas olla efektiivsem.» Martti Paju
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 25
firma
Marttiga kliendi juures – Hobimaailma poe kassasüsteem on ühendatud firmal varem olemas olnud veebipoega.
erply helpdesk ei identifitseeri ühtegi klienti nime järgi.» Kristjan Hiiemaa
tuleb kohanduda seadustega. Enamasti minnakse välisturule koostööpartneriga, kes end seal paremini tunneb. Juba praeguseks on tõlgitud tarkvara kaheksasse keelde. Väga oluline osa alustava ettevõtte toote kavandamisel on disain. Kristjan mainib uhkusega Oliver Reitalu kaastööd selles osas, temal on aastaid Skype’i kasutajaliideste disaini kogemust. Arendust tuleb teha väga erinevates süsteemides: serverite alumises kihis jookseb Java, äriloogika jaoks on loodud omaette XML-põhine lahendus. Andmebaasina kasutatakse enamasti MySQL-ist harunenud Percona Serverit, mis on sobivam kiirust nõudvateks lahendusteks. Põhimõtteline tugi on olemas ka Oracle’i andmebaasidele, mida mõni suurklient on ka soovinud kasutada. Serverite opsüsteemina on kasutatud FreeBSD-d, aga viimasel ajal on selgelt orienteeritud siiski Linuxile. Serverikeskused on Erplyl Linxtelecomis ja Šveitsis, need dubleerivad teineteist. Serverid on Delli omad, neid ostetakse kolme-nelja kaupa kord kuu või paari tagant juurde – pole vaja korraga varuda –, arhitektuur on skaleeruv. Peale serverikeskuste dubleerimise on klientidel ka alternatiivne ligipääs, mis viib varukoopia lahenduseni. Firma tagab lepinguliselt oma klientidele SLA 96,7%. Majandustarkvarale on turvalisus ülioluline. Teenust pakutakse üle HTTPS-protokolli ning
26 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
sealjuures kasutatakse 256bitist krüptimist, mis tagab kasutaja arvuti ja serveri vahel turvalise andmeliikluse. Martti sõnul ei identifitseerita Erply helpdesk’i teenuse osutamisel klienti firmanimega, vaid tuvastatakse spetsiaalse koodi alusel. Seda koodi läheb lisaks kasutajanimele ja paroolile vaja ka ettevõtesse sisselogimisel. Mis saab siis, kui teenusepakkujaga peaks midagi juhtuma? Martti ütleb, et Erply kliendil on alati võimalik väljastada kõik väljavõtted sisestatud andmetest Excelile arusaadavasse vormingusse (XLS, CSV, TXT). Klienditugi aitab iga klienti, et andmeid väljastada või aruande koondeid hankida ja eksportida. Seega on kartuse korral võimalik kliendil pidada enda failides toimunust lisaarhiivi.
Google on väga oluline Majutatud ning eemal paiknevas serveris hoitavate andmetega majandustarkvara pakub erilist rõõmu idanaabri ettevõtjatele, kellel juhtub tihti, et arvutid lähevad ettevõttest jalutama (ka seadusesilmade kätte). Eks ühe kontoriga ettevõtetel on alati risk, et tulekahju või vargad võivad olulised andmed minema viia. Samas moodsad lahendused, nagu Google Gears, ja sellele vastavad HTML5 standardiseeritud võimalused aitavad müügil toimuda ka võrguta režiimis. Oluline on ka kasutajaliidese töökiirus, se-
dagi aitab tõsta klientarvuti funktsioonide kasutamine. Google on Erply jaoks oluline – firma sisemeilisüsteemgi on nende teenus (nagu Gmail, aga Gmaili logo kohal on ettevõtte logo). Google’i veebipõhisest kontoritarkvarast jätkub tihti. Kristjan ise kasutab alles mõned nädalad Maci, paljud töökohad on muidugi Windowsil. Martti kurdab, et hoolimata Microsofti püüetest Windows 7 luues Vista vigu mitte korrata, ei taha siiski paljude kassasüsteemide riistvara korralikult Windows 7-ga läbi saada. Linuxil on aga kassaarvutite operatsioonisüsteemina potentsiaali. Erply kontoris on ülal näidiskassaseadmed, muuhulgas puuteekraaniga kassaterminal, mida veel reaalselt meie poodidesse jõudnud pole. Nagu kassasüsteemide pakkujatel väljakujunenud on, siis müüb ka Erply erinevat kassariistvara ja kassadesse sobivaid arvuteid. Tarkvara tuleb ju testida riistvaral ja hea on pakkuda just seda, millega ühilduvus kontrollitud. Madis Veskimeister
madis.veskimeister@eesti.ee
Tee tulevikku vaatav otsus! Tule omanda IT Kolledži KAUGÕPPES praktilise suunitlusega IT-alane rakenduslik kõrgharidus erialadel: IT süsteemide administreerimine IT süsteemide arendus Sisseastumise infotund: 9. septembril kell 16 IT Kolledžis (Raja 4C) Dokumentide vastuvõtt 13.-22. september
Kandideerimine toimub infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu ööpäevaringselt või tuues sisseastumisdokumendid tööpäeviti kell 10.00-16.00 IT Kolledžisse, aadressil Raja 4C, Tallinn. Lisainfot sisseastumise kohta: www.itcollege.ee/sisseastumine2010 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 27
reportaaž
Poolel teel kosmosesse
Kosmos asub meist 100 km kaugusel. Lagipähe paistva päikese, üle 30kraadise kuumuse ja tuulevaikse hommikuga otsustavad paar tehnikahuvilist sinnapoole teele saata õhupalli. Tegu pole niisama blufiga – kui astume „töökojast” Navireci kontoris läbi, on Reigo Rusingul Navirecist ja Jaak Valgevälil Li Infosüsteemidest vajalik kraam juba laual ja arvutist on ette näidata ka video eelmise katsetusega – kevadel lasti heeliumiga täidetud õhupall koos kaamerate ja GPS-jälgimisseadmetega edukalt õhku.
Edukas start ja maandumine sohu
Kaal tuleb kindlasti alla saada.» Reigo Rusing uue sondi tuunimisest.
Vändrast kõrgust koguma hakanud heeliumipall tõusis peaaegu 26 km kõrgusele. See on ainult veerand kosmoseteest, aga nagu kaasasolnud kaamera filmis, oli tunne juba „nagu päris”: taevas tume ning pilved ja lennuliiklus käis läbi kuskilt kaugelt alt. Lennutajad sõitsid siis kärmelt vastavalt tuule suunale Märjamaa suunas ja seal istuti maha kohalikku pubisse, et teateid oodata. Navireci GPS-moodul, mis sondiga kaasas, lõpetas nimelt 1 km kõrgusel GSM-võrgu kaudu asukoha edastamise, sest selgus, et kõrgemal enam GSM levi polegi. Seega tuli oodata, millal stratosfääris paisuv heeliumipall õhurõhu vähenedes hiiglaslikuks paisub ja lõpuks lõhkeb. Siis järgneb kiire langemine ja langevari rakendub sellistel kõrgustel, kus õhu tihedus on piisavalt paks, et langemisel pidurdada. „Ootasime Märjamaa baaris mitu tundi, samal ajal möödus sond meist mõne kilomeetri kauguselt, nagu hiljem GPS-träkist selgus,” räägib Reigo Rusing esimesest katsest. Peagi näitas jälgimisseade, et signaal saabus stardikohast 97 km eemalt Noarootsist. „Napilt läks,” ohkab Rusing. „Oleks võinud merele minna.” „Natuke suur tuul oli,” võtab ta palli pika rännaku kokku, „6–10 m/s on väikese Eesti kohta siiski liiga palju, et olla kindel õhupalli tagasitu-
28 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
lekus Eesti pinnale.” Värsked kogemused ütlevad, et tuul võiks olla kuni 4 m/s. Kui meeskond autodega Noarootsi jõudis, tuli paar kilomeetrit soos kahlata, aga „kosmosesondi” sai tervelt kätte. Esimese üles lennutatud komplekti kaal tuli 2,6 kg. Kaal tuleb tegijate meelest järgmise lennu jaoks igal juhul vähemaks saada.
Teine katse – ilm ja tehnika nöögivad Teise katse jaoks on lennutajad varunud mitu suurt penoplastiplaati. Jootekolb on laual, natuke juhtmeid ja trükkplaat. Seekordne komplekt koosneb kahest kiivrikaamerast, mis laenati Tehnoturult (üks HD ja teine Full HD kvaliteediga), Canon Ixus 870 IS digikaamerast, eBay oksjonilt ostetud Military Weather õhupallist ja akudest. Produxi pakutud 3,7voldiste ja 2800 mA akude kaalu ja võimsuse suhe oli kõige parem. Iga gramm on ju arvel. Selleks, et digikaamera pidevalt pilti teeks ja filmiks, oli Jaak Valgeväli veidi programmeerinud – programmijupp oli laetud Canoni mälukaardile ja see sundis digifotoka iga natukese aja pärast pilti ja videot tegema. Ta asus ka kaamerate ja muu tehnika jaoks kahe kokkupandava vahtplastiplaadi vahele õõnsusi uuristama. Nii on tagatud soojustus alla –50kraadiste temperatuuridega stratosfääris ning ka alla kukkudes on aparaatidel pehmem maandumine. „Kõva plastkesta enam ümber panema ei hakka,” teatab Reigo Rusing, kui vahtplastid on kokku sobitatud. Vana hea toruteip on abiks – hoiab asjad koos ja kergena ka. See pole ilus, logode ja voolujoonelise disainiga kosmoseaparaat. Prototüüp, võiks selle kohta viisakalt öelda. Kõik näibki olevat augusti esimesteks päe-
Läbi raskuste tähtede poole: Reigo Rusing ja Jaak Valgeväli panevad kokku kahekilogrammist aparaati, millega peaks Eestit nägema 30 km kõrguselt. Fotod: KALEV LILLEORG vadeks taas valmis. Reigo proovib lennutamise eelõhtul kodus suuremaid akusid, kui selgub, et üks kaamera ei töötagi. Esimesele tagasilöögile järgneb teine ilmateatega: selge ja ilus ilm asendub äikesepilvede ja vihmaga. Hommikul, kui tibutab, lohutatakse küll teatega Kesk-Eestis valitsevast päikesevööndist, kuid lennutajate usk on kadunud – täna pole see päev siit planeedilt lahkumiseks. Reigo saab siiski Lennuametilt varem küsitud loa – võib lennutada Paidest. Niisama ei tohi asju üle 10 km kõrgusele lähetada. Eeldatavasti lendab kergem pall üle 30 km kõrgusele, sest kaal on nüüd alla kahe kilogrammi. Pole aga mõtet sondi lendu lasta, kui see kõige huvitavamates kõrgustes filmib vaid pilvi. On küll virmaliste ja perseiidide hooaeg, kuid siis peaks lend toimuma öösel. Ja kui üks kaamera ei filmi, on jällegi suur osa lendu asjata. Seega jääme ootama paremat lennuilma. Planeedilt saab lahkuda ehk juba enne järgmise Arvutimaailma ilmumist. Kui see nii peaks juhtuma, oleme oma kaamerate ja märkmikega jälle stardipaigas kohal.
P L A N E E D I LT L A H K U M I S E KO M P L E K T
2 kilogrammi 30 km kõrgusele l Vahtplastist plaadid (nende vahele uuristatakse tehnika ja objektiiviaugud) l Canon Ixus 870 IS digikaamera (filmib ja pildistab alla jäävat Eestit) l Contour HD ja Contour HD 1080p kiivrikaamerad (üks filmib õhupalli, teine horisonti) l Akude komplekt (tagavad toite kaameratele ligi kolmetunniseks lennuks) l Navireci GPS-kontroller (saadab üle GSM-võrgu serverisse sondi asukoha) l Nöör, 10 meetrit l Langevari, ise õmmeldud l Military Weather õhupall l Heelium l Projekti koduleht: gpsmaailm.ee l AM veebireportaaž: am.ee/kosmosesse
KAIDO EINAMA Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 29
reportaaž
Viru Folgil rokkis Interneti-TV
Kõik näeb välja nagu päris: profikaameratega operaatorid liiguvad, puhkekeskuse ligi neljakümnekraadises puhkeruumis istub režissöör pultide taga. Käib interneti-TV tegemine. „Teil pilt hakib.” See on kõige häirivam kommentaar internetitelevisiooni tegijatele. Reedel, kui Käsmus algab Viru Folk, on festivalist ülekande tegijad veebiülekande vaatajatelt just sellise teate saanud. See tõmbab entusiasmile esialgu nagu käsipiduri peale. Sellepärast ongi kõik televisioonitegijad alguses veidi mornid. Sest lisaks sellele, et kohapeal on profid operaatorid ja oskajad režissöörid, sõltub internetitelevisioon kõvasti ka sellest, kuidas on lood internetiühendusega kohapeal ja kuskil kaugel serveri-vaataja vahel. Operaatori hea töö jõuab vaatajateni hakkiva pildina. Kuskil liinides on mingi jama.
TELEVISIOON INTERNETIS
Kuidas tehakse internetitelevisiooni? l Kontserdipaigas asuvast kaamerast läheb videopilt lava kõrval asuvasse režissööripulti. l Režissööripuldis pilt miksitakse ja konverteeritakse üle interneti saatmiseks. l Üle kiire raadiolingi läheb videopilt serverisse, mis saadab selle edasi üle kiire internetiühenduse Käsmust Tartusse. l Tartus asuvad Eeneti serverid, mis võtavad videostriimi vastu, pakivad veebiülekandeks sobivasse vormi ja jagavad kiire ühenduse otsast kõigile vaatajatele laiali.
30 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Pressikeskuses küsitleb muheda tämbriga Ott Sandrak sellegipoolest õdesid Taule, kes on just esinemast tulnud. Pingevaba vestlus salvestub ka kõvaketastele. Seekord on internetitelevisioonil nagu päris-TVl lisaks kontserdiülekannetele ka intervjuud ja telesaated. Kõik sujub. Pilt on ilus. Hääl tuleb läbi, aga pildi takerdumine toimub kuskil väljaspool Käsmut, sest ka kaptenite külla jõudev internet on sidemeeste sõnul hea. Hiljem saavad liinid siiski korda. Kelle käsi siin mängus on, seda ei tea keegi.
Antennid osutavad muuseumile Tavalise veebikaamera asemel on esinejaid üles võtmas profid videokaamerad. Kolm kaamerat koos operaatoritega sõidavad ühe festivalilava juurest teise, tehes vahepeatusi pressikeskuses, kus filmitakse üles saated ja intervjuud esinejatega. Raadiolingi antennid osutavad Viru Folgi lavade juurest Käsmu keskel asuvale Arne Vaigu muuseumile, kus asub tehniline keskus. Eesti Esitajate Liidule on esitustasud makstud, sest looming saab ju niimoodi kõigile maailmas kättesaadavaks. Viru Folgi IT-pealik Tiit Lepik, kes juhib kogu seda veidi hipilikku segadust Arne Vaigu meremuuseumi tagumisest toast, tõrjub mänedžeride ja ajakirjanike hirmu, et kui kontserdiülekannet teevad oma ala profid ja kvaliteetsete ülekannetega saavad kõik ka oma jahedast kodust kontserte vaadata, et siis ei tuldagi kohale. „Kontsertidel käiakse seltskonna pärast, in-
ternet toimib reklaamina,” selgitab ta. „Täpsem põhjus on see, et DVDde ja CDde majandus on minevik, otsime muusikale uut toimivat süsteemi. Tundub, et see töötab, sest kontserdid on puupüsti täis ja internetist vaadatakse ka. Paljud vaatavad internetiülekandeid telerist ja siis on juba oluline, et nii heli kui ka pilt oleksid head.” Just sellepärast ei kasutatagi seekord tavalisi veebikaameraid. Nende pilt jääb kontserdiülekandel nõrgaks. Kui Dave Arcari Suurbritanniast pealaval pilli kätte võtab, valgub muuseumis asuv tehniline ruum inimestest tühjaks. Ülekanne käib lava juures asuva puhkekeskuse saunaruumiks läinud kardinatega varjatud ruumist, kuhu juhatatakse meidki: „Minge lava juurest mööda kaableid akna taha, kust kõik kaablid sisse lähevad. Seal nad ongi.”
Vaikus enne tormi Keegi kärgib seal akna taga eetrisse: hoidke oma raadiosaatjatel enne rääkimist mõni sekund nuppu all, muidu ei kuule esimesi sõnu! Teisel päeval kipub internet alguses kuskil eemal jälle veidi nöökima. Videoülekande mehed on esialgu veidi mornid. Väikese elevuse põhjustab saabunud värske tehnika: kolm uhiuut JVC ProHD GY-HM 790U videokaamerat on maaletooja sõnul üldse esimesed, mis Euroopasse jõuavad. Operaatorid kogunevad vaatama, kiidetakse odavat hinda (127 000 kr) ning sedagi, et salvestab SD mälukaartidele. „Alla 250 000 ei ole teistelt tootjatelt üldse võimalik sellist profikaamerat tellida,” ütleb internetitelevisiooni operaator Artur Granström. Kaamerad pakitakse põnevusega lahti, veidi jahutab optimismi paks käsiraamat, mida enne järgmist ülekannet läbi lugeda ei jõua. Kuid järgmine kontsert on kohe algamas ja Granström kaob, värske kiledest vabastatud kaamera kaenlas, velorikšale, et läbi rahvamasside kiirelt pealavani jõuda. Kodudesse jõuab veebipilt sel ajal juba katkestusteta ja kõik kisub sama päikeseliseks kui ilm Käsmus. Kolmandal päeval sekkub loodus. Ehkki internetiühendus on juba püsiv, laskub kõigepealt Tartule, kus asuvad videostriimi jagavad serverid, ja siis Käsmule orkaani tunnusega äikesepilved. Sel hetkel, kui tuul lennutab minema pealava katuse, pole enam ei elektrit, internetti ega mobiiliühendust. Loodusjõudude vastu ei saa, kuid kvaliteetse videoülekande võimalus üle interneti on vähemalt tõestatud. KAIDO EINAMA
Lainela puhkemajas on telejaam. Operaatoriks õppiv Ivar Taim miksib puldi taga telepilti internetiülekandeks.
Üldplaan: Artur Granström seisab enamiku ajast kaameraga rahva seas, liikuvate kaadrite võtmiseks pääseb aga hiljem korraks ka pealavale.
Elevus operaatorite seas: keset kontserti saabuvad proovimiseks uhiuued JVC profikaamerad. Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 31
labor parim at e m ärgid
AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.
Testitud toode, mida soovitame ka teistele.
Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren tidele. meie hinded
5
Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt
4 3
Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada
2 1
Värviekspert k EIZO kuvareid on alati olnud huvitav testida, sest tegu on silmapaistva profikuvarite tootjaga. EIZO mudelid on kõrgelt hinnatud. Arvutimaailmale proovimiseks toodud Flexscani seeria ei kuulu küll paraku ei meditsiini ega arvutigraafika valdkonda, vaid on pigem suunatud nõudlikule kontorirakenduste kasutajale. Tänu heale mainele, mis on kujunenud värvikriitiliste tööde tarbeks toodetava ColorEdge’i seeria kuvarite põhjal, pakub Flexscan S2433 huvi neile, kes otsivad pilditöötluseks kuvarit, mille hinnaklass oleks tippmudelitega võrreldes vastuvõetavam. Küsimus on selles, kas S2433 tagab piisavalt pädevad kolorimeetrilised näitajad fototöötluse või trükiettevalmistuse jaoks? Enne spektrofotomeetriga kalibreerimist oli kuvaril probleeme tumedate varjualade eristamisega. Musta lähedal olevad detailid kippusid kok-
Teatud vald kondades ei pea halltoonide neutraalsusele tähelepanu pöörama.»
ku jooksma. Kalibreerimise järel parenes varjualade eristus tuntavalt.
Nihe varjualades Valgepunkti mõõtis spektrofotomeeter 6800 K. Ideaaljuhul peaks see olema 6500 K, kuid 300kelviniline hälve ei ole midagi sellist, mille pärast peaks muretsema. Gamma väärtuseks saime kenasti standarditele vastava 2.2. Programmi Eye-One Match poolt kuvatavad tooniülekande kõverad annavad kuvari kohta olulist informatsiooni. Mida lineaarsemalt RGBkõverad jooksevad, seda perfektsem. EIZOl jooksevad tooniülekande kõverad ilusasti joonena. Ainult varjualades on nihe, mille kompensatsioon on kõverate peal hästi näha. Tegu on varjualade eristuse parendamiseks kirjutatud kompensatsiooniga, mis sai kuvarile peale pandud. Mustapunkti tulemus 0,2 cd/m² on ka hea. EIZOlt ootaks küll 0,1 cd/m² ehk veel paremat kontrastsust, aga saadud tulemusega võib rahule jääda. Valge luminentsiks soovisime 120 cd/m² ning saime 121,8, mis on ka väga hea täpsus ning viitab stabiilsusele.
Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu
Värvikriitiliseks töötluseks jääb väheks, aga fototööks EIZO sobib. 32 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.
kontorilauale
tehnilised andmed
Kuvar EIZOFlexScan S2433W
Hind: 13 072 krooni (Tigma)
Eraldusvõime: 1920 x 1200 pikslit Piksli suurus: 0,270 x 0,270 mm Vaatenurk: 178° Värviruum: 96% Adobe RGB Sisemine värvitabel: 10bitine Paneeli suurus: 24,1 tolli / 61 cm, 16 : 10 Videosisendid: D-Sub mini, DVI-D, DisplayPort Muud pordid ja omadused: helisisend ja -väljund, USB 2.0, sisseehitatud kõlarid Voolutarve: 40 W kuni 95 W (maks.) Kaal: 10,2 kg
ise värve kiirgavas süsteemis, prinditud foto on aga värve peegeldav. Need kaks värvisüsteemi esitavad teoreetiliselt küll kõiki inimsilma poolt tajutavaid värve, kuid tegelikkuses on kahe süsteemi omavahelise kattuvuse saavutamine väga keeruline. Värvid ühtisid laias laastus hästi. Nagu paljud teisedki jääb EIZO hätta küllastunud kollaste kuvamisega ning simuleerimisega. EIZO simuleerib printi originaaliga võrreldes madalama kontrastsusega. Arvestades S2433 kuvari klassi ja hinda, võib tulemustega aga igati rahule jääda. Avar värviruum ja 10bitine värvitabel mängiksid isegi veel rohkem rolli, kui kasutada kuvari videokaardiga ühendamiseks Displayporti. Värvikriitiliseks tööks jääb täpsusest natuke vajaka, kuid elementaarse fototöötluse teeb ära. ANDRES TOODO
Mõõdetud kontrastsuse 600 : 1 üle pole samuti põhjust nuriseda. Loomulikult võiks selle näitaja veel paremaks lükata, kui kalibreeriks kuvari palju kõrgema valge luminentsi väärtusega, aga sellel pole enam mõtet. Trükiettevalmistuses näiteks on tähtis kuvari suutlikkus esitada värve eeskujulikult just madala valge luminentsiga. Halltoone esitab testis olev kuvar üle keskmise. Enamik nüüdisaegseid mudeleid ei suuda siiani halltoone perfektselt neutraalsetena kuvada. Teatud kasutusvaldkondades ei pea halltoonide neutraalsusele tähelepanu pöörama, kuid fototöötluses,
kujunduses ja trükiettevalmistuses on igal juhul oluline, et kuvar esitaks halltoone ilma värviniheteta. EIZO puhul on halltoonid keskmistest toonidest (alates R138 G138 B138) kuni valgeni neutraalsed. Tumedamatel aladel tekivad õrnalt märgatavad punakad ja rohekad nihked. Halltoonide neutraalsusega võrdväärselt peab jälgima pooltoonide üleminekute sujuvust. Keskmistest pooltoonidest kuni valgeni jooksevad üleminekud enamjaolt sujuvalt. Tumedamate toonide puhul pole tulemus enam nii ilus. Ekraani kõige keerukam ülesanne on trüki simuleerimine. Kuvar töötab
andres.toodo@kulbert.ee
plussid
++ hea hinna-kvaliteedi suhe ++ avar värviruum miinused
–– värvikriitiliseks tööks jääb täpsust vajaka
Arvutimaailma hinne
5-
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 33
labor
320 gigabaiti hääletut infot Samsung G2 Portable komplekt koosneb vaid kolmest asjast: sätendavmust (või taevasinine või beež) ketas ise, mini-USB-kaabel ja kasutusjuhend. Rohkem polegi vaja. Isegi paberil kasutusjuhend on liigne. Vanast ajast on meil kodudes lademes lisaseadmeid (kaamerad, skannerid, kõvakettad), mis tahavad endiselt mini-USBd. Sellepärast ei hakkakski Samsungi kallal mini-USB pärast väga norima, niikuinii on kodus või kontoris veel teisigi mini-USBga seadmeid. USB puhul on veel üks norimiskoht, kui väga pedantseks minna. USB 3.0 on juba väljas ning see on just väliste kõvaketaste jaoks ideaalne, sest tagab kiirema info liigutamise arvuti ja ketta vahel. Eks selliseid hakkame lähiajal sagedamini nägema, kuid need on kõvasti kallimad ka. Nii lihtsa lisaseadme install peab käima lihtsalt. Ja käibki, päriselt ka.
Käes hoides on nõrgad jõnksud tunda, aga laual – täielik vaikus, isegi kella tiksumist kuuleb.»
Eelpaigaldatuna on kõvakettal kaks rakendust: Autobackup ja Secretzone. Nimed ütlevad ära kõik, mida need kaks asja teevad: üks varundab ja teine loob salatsooni, kuhu pääseb vaid parooliga oma asju vaatama ja salvestama.
Sisemuses tavaline ketas Varundusrakendus on üsna tüüpiline, see ei ole seotud Samsungi kõvakettaga ja lubab varunduseks valida suvalise sihtkoha ning ka suvalise allika, kust varundatakse. Ka Secretzone on üsna lihtne: laseb valida seadme, kuhu tekitada uus maht, ja määrata sellele ligipääsuks oma parooli. Kui parooliaknasse salasõna sisestatud, võib „salajast” mahtu kasutada nagu iga teist lisasalvestusmahtu. Välise ketta sisemuses on 2,5tolline Samsungi sülearvutikõvaketas, kuid selle vahetamiseks pole korpusel lahtikeeratavaid kruvisid. Foorumites hoiatavad seadme kasutajad, et kord lahti võetud korpust pole enam niisa-
tehnilised andmed
Kõvaketas Samsung G2 Portable Hind: 990 krooni (Galador Grupp)
Pöörlemiskiirus: 5400 p/min Vahemälu: 8 MB Maht: 320 GB Väline andmeedastuskiirus: 480 Mbits/s ChrystalDiskmarki testitulemused: 512 kB plokkide juhukirjutamine 22,24 MB/s, -lugemine 19,11 MB/s Ühendatavus: USB 2.0 Kaal: 138 g Mõõtmed: 1,7 x 7,9 x 11,13 cm
ma lihtne tagasi kokku panna ja kaubanduslik välimus võib veidi rikutud saada. Kõvaketas käivitub arvuti taha ühendades 11–12 sekundiga. Failide kopeerimise ajal on kuulda kerget sahinat, kui seade täiesti kõrva äärde panna. Käes hoides on lugemis-kirjutamispea liikumise nõrgad jõnksud tunda, aga laual – täielik vaikus, isegi kella tiksumist võib selgelt kuulda. KAIDO EINAMA
plussid
++ väga kompaktne ja kerge ++ peaaegu hääletu miinused
–– eelpaigaldatud tarkvara vaid Windowsile –– on aeg USB 3.0 toeks
Arvutimaailma hinne 34 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
5-
Tööjaam laua asemel sülle Thinkpadide „vana” kvaliteet ja inseneritöö – nii lubavad Lenovoga kaasas olevad paberid. Jah, see vana kipub ära ununema, kui ärikasutajatel on uued mänguasjad Dellilt, Fujitsult ja Apple’ilt. Vaja meelde tuletada. See 15,6tolline arvuti on tõepoolest lauaarvuti asendaja, sest igale poole kaasavedamiseks on ta liiga suur ja raske. Kuid laual, miks mitte: hea ekraan, sametised klahvid. Isegi multipuuteplaat on eriline – jämedalt krobeline, hästi sõrmega tunnetatav. Krobelisus on oluline sõrme libistamisel.
Sõrm libiseb iga ilmaga Kui palavate suveilmadega juhtub näpp higine olema, kipub see puuteplaadile kinni jääma, krobelisel pinnal aga libiseb alati ühtlaselt. SIM-kaardi pesa ja GPSi leiab arvutist koos kaasasoleva träkkimistarkvaraga. Inteli vPro platvorm ja Core i7 protsessor vihjab korralikule kontori tööjaamale – süsteemiadministraator saab seda masinat lihtsalt kaughallata. Ekraani kalibreerimise jaoks on olemas profiprogramm, nii et see arvuti sobiks hästi kujundajale või fototöötlejale.
tehnilised andmed
Lenovo ThinkPad W510 Hind: 41 255 kr (MarkIT)
Protsessor: Intel Core i7 820QM / 1,73 GHz Mälu: 4 GB (laiendatav 16 GB-ni) Kõvaketas: 320 GB, 7200 p/min Optiline seade: DVD-kirjuti (valikus ka Blu-Ray) Ekraan: 15,6" TFT 1920 x 1080 pikslit Operatsioonisüsteem: MS Windows 7 Pro 64-bit Sisseehitatud seadmed: WLAN (a, b, g, n-draft), Gigabit Ethernet, ThinkLight klaviatuurivalgustus, Bluetooth 2.1, 3G modem (HSPA), SIM-kaardi pesa, X-Rite Pantone värvussensor Graafikakaart: NVIDIA Quadro FX 880M, mälu 1 GB Veebikaamera: 2 megapikslit Aku tööaeg: kuni 3 tundi Arvutustest Hyper Pi (2M): 1 min 45 s Jõudlustest Geekbench: 4923 punkti Mõõtmed: 37,3 x 24,5 x 3,6 cm Kaal: 2,6 kg
Klaviatuur on sama hea nagu ThinkPad T410-l. Tõesti, neid ridu jäikade klahvidega konkureeriva tootja arvutil sisse lüües on vahe eriti selgelt tunda. Klahvivahed on väikesed, sodi pääseb seega klahvide vahele ja alla tunduvalt vähem, sealhulgas ka vedelikku. Vedeliku ärajooksu jaoks on äriklassile kohaselt kanalid.
Võimas toide
ni. Tavalisest DVI-sisendist ei pruugi peeneralduse korral enam piisata. Suur masin nõuab ka võimsat toidet. Väikese tellise mõõtu toiteplokk annab välja 135 W ja akugi ei suuda napilt üle paari tunni hiigelmasinat toita. Pikkadel lennureisidel või väljasõitudel rohelusse pole sellest sülearvutist kauaks abi. Võimsust on tal aga tööjaama jagu. KAIDO EINAMA
Pistikute ülevaatusel poeb kohe hinge kahtlus, et ehk on see tööjaamaks pürgiv masin juba uue põlvkonna USB 3.0 pesadega. Kaks sinise keelekesega porti vaatavadki vastu vasakult küljelt – see on ilmselt üks esimesi USB 3.0ga sülearvuteid Eestis. Seega võiksid kiired välised kõvakettad ja videoseadmed kuuluda W510 aksessuaaride hulka, kui neid ainult rohkem saada oleks. Lisaks on olemas üks tavaline USB ja üks eSATA/USB kombiport. Suurte kuvarite ühendamiseks on muidugi Displayport, sest ilmselt võib nõudlikul tööjaama kasutajal vaja minna veel üht suurt lisaekraa-
plussid
++ hea profiekraan ++ hea koostekvaliteet miinused
–– raske –– aku kestab vähe
Arvutimaailma hinne
4+
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 35
labor
Kui kaua e-lugerit lugeda? Prestigio kaks esimest e-lugerit – värviline ja mustvalge aga veel väga silma ei rõõmusta, kuigi reisil on neid mugavam kanda kui kotitäit raamatuid. Värviline ekraan on pikaks lugemiseks lausa halb. Mustvalge „päris” epaberiga mudel on juba parem, kuid jah, paraku on see mustvalge. Mõlemad on aga üsna aeglased, mõtlevad kaua isegi lihtsamate asjade juures. Loodetavasti see pika raamatu lugemisel ei sega – seni, kuni lehekülg ekraanil vahetub, on aega mõelda selle üle, mida eelmisel leheküljel räägiti. Värviline Prestigio Libretto PER3052B on suuruselt taskukohasem, aga tavalise LCD-ekraaniga. Silm on nõudlik – esimesi lehekülgi lugedes poleks nagu viga, kuid pikemalt põrnitsedes on miski, mis paneb silmad väsima. Juba väikese nurga alla pöörates (eriti kui vasakule pöörata) hakkab ekraan värve muutma ja rappuvas bussis on see vilkumine vastik. Samas on väike e-luger kasutatav pleierina: mängib videoid ja muusikat, näitab pilte, salvestab kõnet. Kuid ekraan pole puutetundlik. Ka on mõned menüüd kummalised – nool alla liigutab menüüs näiteks üles. Mustvalge e-luger on teisest puust. Seda võiks võrrelda Amazoni Kindle’iga. Ekraan on E-Inki laadse tehnoloogiaga (Sipix ehk Hiina analoog) ja paberi kontrastsusega, seda on silmaga juba mugav vaadata ka päikese käes. Ekraan pildi näitamisel energiat ei võta, sest Sipix on nagu kahte värvi pooltega pingpongipallid, mis vajavad elektrit vaid tooni muutmiseks. Paraku on Prestigio ekraan veel aeglasem, pilt muutub kaua. Samas on mustvalgel isendil puuteekraan ja veebibrauser. Mustvalgetest piltidest küll väga aru ei saa, kuid päevalehtede uudised kannatab tekstina lugeda. ARVUTIMAAILM
FOTOD: KALEV LILLEORG
Prestigio e-lugerid on lõpuks Eesti poodidesse jõudnud. Üks on värviline ning mängib muusikat ja videoid, teine ehtsa e-paberiga ning surfab mustvalgelt internetis. Raamatuid saab muidugi ka mõlemaga lugeda.
tehnilised andmed
tehnilised andmed
Prestigio Libretto PER3052B
Prestigio Libretto PER5062
Ekraan: 5 tolli, 800 x 480 punkti, TFT Operatsioonisüsteem: Linux Välkmälu: 2 GB (laiendatav SD kaardiga kuni 16 GB) Liidesed: MicroUSB port, 3,5 mm kõrvaklapipesa Meediaformaadid: PDF, EPUB, FB2, HTML, PDB, TXT, heli (WMA, WAV, FLAC), pildid (JPG, BMP), video (RMVB, AVI, FLV, MP4, DAT, VOB, MPG) Aku: 2000 mAh / 10 tundi Kaal: 192,5 g
Ekraan: 6 tolli, mahtuvuslik TFT (puutetundlik), 16 halltooni Operatsioonisüsteem: Linux Välkmälu: 2 GB (laiendatav microSD/ SDHC kaardiga) Liidesed: microUSB, 3,5 mm kõrvaklapipesa WiFi: b/g Meediaformaadid: tekst, PDF, HTML, EPUB, pildid (jpg, png, bmp), heli (mp3) Aku: 1530 mAh
Hind: ca 2000 krooni (Elion)
plussid
plussid
++ mängib videot ++ värviekraan
++ hea ekraan ++ aku kestab kaua
miinused
miinused
–– aeglane –– kehv vaatenurk
–– aeglane –– mustvalge
Arvutimaailma hinne
36 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Hind: ca 3900 krooni (Elion)
3-
Arvutimaailma hinne
3+
Kombain palju ja kiirelt nõudvale kasutajale Konica Minolta bizhub C220 on üks esimesi printereid, mida ei saanud testida Arvutimaailma toimetuses. See oli liiga suur ja vajas seadistamist, seega tundus mugavam ise kohale minna. bizhub C220 klassist seadmeid ei paigaldata nagu külmkappe, et tuuakse suures kastis kohale, põnevil kontoritöötajad pakivad selle lahti ja hakkavad seadet siis nagu Lego kokku panema. Paraku on võimsatel profiklassi seadmetel palju asju, mida saab alles kohapeal timmima hakata.
Trükkimine läbi Leedu Konica Minolta esinduses oli üks bizhub C220 juba üles seatud. Küljelt ust avades on näha rivis neli laseritrumlit. Värviprinter laseb paberi kõigi alt läbi, kuid erinevalt väiksemast printerist pole värvilaser antud juhul neli korda aeglasem, vaid pigem sama kiire kui mustvalge.
Masinal on USB-pesa, kuhu saab skannimiseks mälupulga lisada. Paraku ei tunnista seade kõiki USB-pulki. Teise variandina saab oma failid saata arvutisse – sel juhul peab arvutis olema määratud avalik kaust, mis on väljast ligipääsetav. Koopiamasin viskab välja kuni 80 lehte minutis, mis on rekordihõnguline tulemus. Mitme kasutajaga kombaini puhul on normaalne ka see, et erinevad väljaprindid väljastatakse risti – lehepakid on väljastussahtlis kordamööda kas laiuti või pikuti. Skannimisel saime tulemuseks 70 lehte minutis 300 dpi eraldusvõimega – ka väga kiire tulemus.
Peen tahm Polümeriseeritud tooner tahmakassettides tähendab seda, et peeneid jooni prindib kombain paremini. See aitab sama eraldusvõimega välja printi siiski kvaliteetsemalt teha kui mõne lihtsama seadmega. Standardselt on kombainil 2 x 500-lehelised paberisalved, kuid lisada saab veel teist samapalju. Kui vanasti oli sellistel suurtel kombainidel lugematu hulk nuppe, mille tähendust teadis vaid mõni üksik koolitusel käinud kontoritöötaja, siis nüüd on üle mindud puuteekraanidele, kuhu saab kuvada ka abiinfot. Suurte masinatega kaasneb tavaliselt hooldusleping. Et midagi otsustaval hetkel katki ei läheks, võib bizhubile lisada SIM-kaardiga mooduli, mis kõigist riketest või tahma otsasaamisest hooldajale teatab. Huvitav nupp on ka interrupt. Kui näiteks raamatupidamine saadab kuu arveid printerisse, siis vastavaid õigu-
tehnilised andmed
Kontorikombain Konica Minolta bizhub C220 Hind: 44 880 krooni (Konica Minolta)
Mustvalge väljaprindi hind (1 lk): 15 senti Värviprindi hind (1 lk): 28 senti A4 kopeerimiskiirus: 22 lk/min Kopeerimise, faksimise ja skannimise eraldusvõime: 600 x 600 dpi Printimise eraldusvõime: 1800 x 600 dpi Skannimiskiirus: 70 lk/min (300 dpi) Mälu: 2 GB Kõvaketas: 250 GB Soovitatav koormus: 25 000 lk (maks. 35 000 lk) Kasutajakontosid: kuni 1000 (Active Directory tugi) Mustvalge tooner: 29 000 lk Värvitoonerid: 115 000 lk Voolutarve: alla 1,5 kW Kaal: 98 kg
si omades võib vahele segada ja printida ootel tööde vahelt oma asju. Kasutajaid saab ligipääsukaartidega või sõrmejäljega autentida, õigusi kontrollitakse Active Directory kaudu. KAIDO EINAMA
plussid
++ kiire ++ üle võrgu seadistatav miinused
–– keerulised menüüd –– vajab spetsialisti hooldust
Arvutimaailma hinne
4
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 37
labor
Võrguketas ja ruuter, pildiraam pealekauba D-Link XTREME N Storage Router on paksude äärtega pildiraam, milles on sees peidus ka kõvaketas. Jah, see ruuter näitab ka pilte. Samas – miks mitte, kui on väike firma, võib kontori ruuter ju ka kellegi laual ilutseda. D-Linki pildiraam-ruuteril on ka muid veidrusi, näiteks saab seda kasutada öökapikellana-uudistenäitajana (kuigi äratusnuppu sel pole) või väikefirma keskse võrguseadmena, mida sobib iluasjana isegi ülemuse töölauale panna. Ilmselt on see väga konkreetsete vajadustega ostja jaoks mõeldud nišitoode, sest maksab 2800 krooni. Asjale lisab aga jumet rohkete seadistusvõimalustega WiFi-ruuter ning kõvakettasahtel, mis sobibki ruuterist mõne lihtsama võrgu keskseadme ehitamiseks. Kaks USB-pesa on ka D-Linki tagaküljel, neisse mälupulki pistes ei juhtu midagi. Küll aga saab sinna ühendada mõne võrgutoega printeri või välise kõvaketta, mis võrguseadme võimalusi veelgi laiendab. Seadistamine üle veebi on lihtne ja need, kel D-linki ruuteritega kogemusi, ei leia siit midagi segadusse ajavat. Uus on ehk pildiraami osa. Pildiraamina töötav ruuter on võimeline liituma Framechanneli-nimelise
teenusega, mis pakub elektroonilistele pildiraamidele igasuguseid sisuteenuseid. Näiteks saab ilmateate või RSS-uudised panna ruuteri kitsukesel ekraanil jooksma. Pilte saab panna näitama ka mõnedest enam levinud pildisaitidest, näiteks Flickrist, Picasast, Facebookist jne.
Netispidomeeter ekraanile Ruuteri enda menüüd juhitakse puutenuppudega, mille tundlikkus on tönts; ka ekraani kiirus on kehvavõitu, nii et ettevaatust, võib aeg-ajalt närviliseks ajada. Menüüst saab ekraanile kuvada näiteks spidomeetrid, mis näitavad võrguliikluse statistikat. See on päris mõnus ja ülevaatlik funktsioon, efektne ka veel. D-Link XTREME N Storage Router on muidu nagu hea ruuter ikka: neli gigabitist LAN-porti, üks WANport sissetuleva interneti jaoks, pordisuunamiste seadistamine, rakenduste reeglid, veebifiltrid (kuni 25 reeglit) jne. Väljundvõimsust saab vähendada, et WiFi majast liiga kaugele ei leviks, külalistele saab luua eraldi võrgu.
Levib kaugustesse Kõvaketast, mis käib ruuterisse, saab veel kasutada iTunesi, FTP, Bittorrenti või uPnP AV serverina. WiFi levi on sel seadmel tõesti imeline. Seda ruuterit ei pea tingimata oma lauale panema, ehkki võiks, sest ruuter töötab ühtlasi pildiraamina. Kui suruda seadmesse kõvaketas, hakkab see surisema ja rakendub ka ventilaator, nii et ilus ruuter hakkab laual tegema koledat häält. Siiski saab omapärane, mitu ühes funktsioonidega seade hästi hakkama ruuterina, võr38 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
tehnilised andmed
D-Link Xtreme N Storage Router DIR-685 Hind: 2800 krooni (ACC)
Võrgustandardid (WLAN): IEEE 802.11 n/g/b Liidesed: SATA, 2 USB-d, 4 Gigabit LANporti, 1 Gigabit Internet/LAN-port Juhtmevaba andmeedastus: kuni 300 Mbit/s (802.11n) Võrguturvalisus: WEP, WPA ja WPA2 Tulemüür: NAT, SPI, VPN Pass-through/ Multi-sessions/PPTP/L2TP/IPSec jm Ekraan: 3,2" värviline TFT-LCD-ekraan, puutetundlikud juhtnupud Kõvaketta tugi: 2,5" SATA kõvaketas Serverid: UPnP AV, FTP, iTunes, Bittorrent
gukettana ning miks mitte ka pildiraamina, kuhu tulevad uuendatud pildid otse suhtlusvõrkudest. Väikese võrgu stiilseks sõlmpunktiks on see hea ost, aga ka hea kingitus vidinasõpradele: piisavalt eriline, piisavalt silmatorkav ja piisavalt friik. ARVUTIMAAILM
plussid
++ hea leviga WiFi ++ kasutatav NAS- ehk võrgukettana miinused
–– pildiraamiks liiga väike ekraan –– kõvakettaga teeb palju müra
Arvutimaailma hinne
4+
Nurgeline dokumendihai Epson B-510DN sobib kontorisse, kodu jaoks oleks see nii välimuselt kui ka iseloomult suur ja nurgeline. Tööd teeb printer kiirelt ja kiretult, fotode printimise sooviga pole põhjust aga Epsoni seda mudelit eriti tülitada. Epsoni juures torkab kohe silma mitu suurt asja, mis võivad kirja minna pigem plussina – tohutu sahtel paberite jaoks (500 lehte ja 150 lisaks) ning mahukad värviballoonid. Tindikassette on kuus. See printer on eriline.
Külm trükk kleepsudele Eriline sellepärast, et tema tindipeade süsteem erineb tavalistest tunduvalt. Nimelt on kassetid tõeliselt suured ja kasutatakse ka Micro Piezo tehnoloogiat, mis trükib kuumtöötluseta, nii ei sulatata ka kilesid ja kleepse üles. DURABrite Ultra tindi vaigukate omakorda tagab väljaprintide vastupidavuse veele, plekkidele ning tuhmumisele. Prinditud lehed tulevad printerist välja täielikult kuivanuna ja on kohe kasutamisvalmis. 20leheküljeline tavalise tekstidokumendi printimiseks kulus minut ja 14 sekundit, esimene leht prinditakse 8 sekundiga. Soovitatav koormus kuus on üsna väike – vaid 4000 lk; seadme mehaanilised sõlmed kanna-
tehnilised andmed
Printer Epson B-510DN Hind: 8635 krooni (MarkIT)
Prinditehnoloogia: Drop-On-Demand Inkjet (piesoelektriline) Eraldusvõime printimisel: 5760 x 1440 dpi Printimiskiirus, mustvalge: 32 lk/min, 19 lk/min laserkvaliteedis Printimiskiirus, värviline: 32 lk/min, 18 lk/min laserkvaliteedis Suurim soovitatud kuukoormus: 20 000 lk Musta tindikasseti maht: 3000 lk (suuremahuline kassett – kuni 8000 lk) Värvikassettide maht: 3500 lk Sisestussalve kogumaht: 650 lk Väljundsalve maht: 170 lk Mälu: 32 MB Voolutarve printimisel: 30 W (ootel 3,5 W) Mõõtmed: 480 x 489 x 312 mm Kaal: 10,7 kg
tavad siiski välja kuni 20 000 lehte. Suuremahuline must tindikassett trükib 8000 lk, kolm suurt värvikassetti igaüks kannavad paberile 7000 lk värve, hoolduskasti värvijääkidega tuleb vahetada iga 35 000 leheküljelise „läbisõidu” järel. LAN-võrgu tugi on printeril olemas, aga tänapäeva juhtmevabas maailmas oleks oodanud ka WiFi tuge.
Fotodega jamad käes
nimetada siiski tõeliseks dokumendihaiks – kodus jääb masin arvatavasti fotodega hätta, kuid kontoris ei lase liigse töövälise printimisega tegeleda, sest fotopaber lihtsalt kiilub kinni. Dokumendid seevastu väljuvad tindiprinterist kiiresti, kvaliteetselt ja kiretult. KAIDO EINAMA
plussid
Kummaline on see, et eraldi fotopaberi valikut seadete menüüs polegi. Ka ääristeta prindi valik puudub. Seega on tegemist üdini kontorimasinaga, fotosid sellega eriti printida ei saagi. Fotopaberi tiris Epson lausa kolm korda järjest katki või kortsutas ära. Rohkem ei raatsinud proovida. Miinustega jätkates tuleb kiruda ka kehva 1980ndatest pärit välimusega vedelkristallekraani. Sealt saab vaid hädapäraseid teateid vaadata, pealegi on see hämaras halvasti loetav. Kokkuvõtlikult võib selle printeri
++ madal lehekülje hind ++ hea kiirus miinused
–– ei prindi paksule paberile (fotosid), ei prindi ääristeta –– kehv ekraan
Arvutimaailma hinne
3
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 39
labor 4G-d tuleb proovima sõita Viru hotelli juurde Elisa 4G testtugijaam töötab praegu Tallinnas ja tagab mõne kilomeetri raadiuses uue põlvkonna LTE andmeside kiirusega kuni 100 Mbit/s. Arvutimaailm sai testimiseks defitsiitse Samsungi GT-B3710 modemi. Tehnoloogia esimesele linnukesele kohaselt on Samsungi 4G modem veel suur ning läheb tuliseks. Hind on ka pöörane – ametlikult Eestis veel ei müüda, aga väärtuseks ligi 1000 eurot. Draiver tuleb eraldi plaadilt paigaldada. Akut tarbib seade üliaplalt, täislaetud sülearvutiaku kustus 4G modemiga juba 25 minuti pärast. Modem töötab vaid LTE võrgus, 3G või 2G võrku ei tunnista. Vabaduse platsi lähedal Mauruse välipubis, kust otsenähtavus Viru keskuse juures asuva mastiga puudub, saimegi levi kätte. Kiirus levi piirimail polnud kiita. Kõigest 9,7 Mbit/s üles ja 0,33 Mbit/s alla. Samas on see mobiilse interneti kohta kesklinnas üsna hea. Paraku katkes ühendus tihti.
tehnilised andmed
Elisa LTE ehk 4G võrk
Testiseade: Samsungi USB modem GT-B3710 (vaid 4G võrgu jaoks) Kiirused: kuni 81,4 Mbit/s üles ja 13,64 Mbit/s alla Leviala: Viru hotelli ümbruses mõned kilomeetrid LTE ehk 4G teoreetiline kiirus praegu: kuni 100 Mbit/s
Järgmine kord toimus test peaaegu otsenähtavusega terrassil, Rotermanni testimiskoha ja Viru hotelli vahele jäi vaid Postimaja. Juba oligi parem – esimese korraga 52 Mbit/s ja järgmisel korral, kui kõrvallauast lahkusid turistid, juba 81,4 Mbit/s üles ning 13,6 Mbit/s alla. 4G on ainus võimalus,
kuidas operaatorid saaksid linnas ummistunud m-internetti kiirendada. ARVUTIMAAILM
Arvutimaailma hinne
4+
Väikseim klaviatuuriga Androidi-telefon Sony Ericsson on disainerite pealt kokku hoidma hakanud – järjest tulevad välja sama disainiga, ent eri suuruses ja eri omadustega telefonid. Xperia X10 Mini Pro pole erand – see on täpselt nagu X10 mini, aga klaviatuuriga. See oli kaval lüke lasta enne välja klaviatuurita tikutoosisuurune mudel ja alles nüüd tulla turule füüsilise klaviatuuriga, sest klahvid on nii pisikese telefoni puhul tõesti asendamatud. Saab kiiresti teksti sisse lüüa, mugavalt otsida. Neli rida klahve sisaldavad standardset QWERTYklahvistikku, eesti tähed tulevad välja aga spetsiaalset äünuppu vajutades. Natuke ebamugav esialgu, aga sellega harjub kiiresti. Aku on X10 Mini Prol
juba vahetatav erinevalt klaviatuurita mudelist. Muus osas võiks korrata kõike, mida ütlesime juuni Arvutimaailmas X10 Mini kohta. Mõnus mugavalt pisike, hästi kokkusurutud kasutajaliides ime tillukese ekraani jaoks, käepärane kumer disain ja muidugi täielik Androidi platvorm kõikide lisarakenduste laadimiseks teevad sellest hea telefoni ka väikestele taskutele.
40 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
ARVUTIMAAILM
tehnilised andmed
Sony Ericsson XPERIA X10 Mini Pro
Hind: 4890 kr (kliendile 4390 kr, Elisa) Sagedused (MHz): GSM 850/900/1800/1900, WCDMA/HSDPA 850/900/1900/2100 Operatsioonisüsteem: Android 1.6 Donut Protsessor: 600 MHz Qualcomm Ekraan: puutetundlik, 240 x 320 pikslit Aku: kõneaeg 4 tundi, ooteaeg 15 päeva Kaal: 120 g
Arvutimaailma hinne
5-
Säästutelefon LG-lt – ikkagi Androidiga Eestikeelne LG GT540 on küll odav alla 4000 krooni maksev telefon, kuid sisemuses on tal Andro/id – Google’i platvorm on kõigi oma võimaluste ja lisarakendustega jõudnud nüüd ka madalama hinnaga toodetesse. LG insenerid panevad aina enam rõhku stiilile ja seegi mudel on moodsalt kumerate äärtega, meenutades Sony Ericssoni Vivazi stiili. Ümarate otstega telefonid paistavad olevat trend.
Kõvasti vajutatav ekraan LG mobiili ekraan on siiski üsna halva tundlikkusega. Osaliselt võib selles muljes olla süüd testija harjumuses kasutada mahtuvuslike puuteekraanidega mobiile, aga tõesti – vajutama peab mitu korda ja lausa kõvasti. Mööda ekraani on sõrmega raske libistada, sest suruma peab tugevalt vastu „klaasi”. Survetundlik ekraan pole siiski klaasist, vaid plastist. Seega peab kindlasti ekraani kaitsekile muretsema. Näpud tabavad ekraaniklaviatuuril pidevalt valesid klahve. Püstiasendis on eriti raske, külili keerates pöördub ka ekraan ja klaviatuur läheb väheke suuremaks, kuid ikka on kirjutamine üsna vaevaline.
Balti segakeel Android 1.6 ehk praegu juba Androidi vanem versioon on eestikeelne, kuid kohati eksisid menüüs vahele mõni läti-leedukeelne sõna, nagu juhtus ka LG varasemate eestikeelsete versioonidega. Viipega kardinana alla üle ekraani tõmmatavasse ülamenüüsse on peidetud kõik vajalikud WiFi-de, m-interneti, Bluetoothi ja GPSi nupud, see on hea ja mugav. Ei raiska ekraanipinda ja on alati käepärast, et kiirelt akukurnajaid välja-sisse lülitada. Muus osas on aga klassikalise Androidi välimuse „ülekirjutamised” LG poolt väga minimaalsed: telefoni helistamise osa välimust on veidi muudetud ja lisatud on LG enda suhtlusvõrgurakendus, mis Facebooki,
tehnilised andmed
Mobiiltelefon LG GT540 Hind: 3990 krooni (klientidele 3090 kr, Elion) Mälu: 130 MB (lisaks microSD mälukaart kuni 32 GB) Operatsioonisüsteem: Android 1.6 Donut Ekraan: puutetundlik (survetundlik), 3tolline, 320 x 480 pikslit Vene ja eesti keel: jah Töösagedus: 3,5G 900/2100 MHz GSM 850/900/1800/1900 MHz Aku: ooteaeg kuni 500 tundi, kõneaeg kuni 5,5 tundi Mõõtmed: 109 x 54,5 x 12,7 mm Kaal: 115,5 g
Kohati eksisid menüüsse mõned läti-leedu keelsed sõnad.» Twitterit jm paremini jälgida laseb. Meediamängija on LG ise disaininud ja üsna rahuldavalt, meelelahutustelefoniks sobiks see küll, sest mängib ka Divx-vormingus videoid, raadiot ja heligi pole kuigi halb. Kaamera on kõigest kolmemegapiksline ja eriti midagi suurt sellega teha ei saa, kuid eks vaatame siinkohal telefoni hinda. Seega – antud mobiil võiks isegi olla oma hinda väärt, sest on üks odavamaid Androidiga telefone (ehkki teistel tootjatel on samasse hinnaklassi jõudmas juba ka paremaid mudeleid). Ärikasutuseks jääb see kohmakaks, eriti siis, kui on vaja kirjutada, kuid odavaks multimeediatelefoniks – miks mitte. KAIDO EINAMA
plussid
++ madal hind ++ hea disain miinused
–– kehv ekraan –– aeglasevõitu
Arvutimaailma hinne
2+
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 41
labor
Kas arvuti tunneb tähti ehk OCR
Augustis, saagikoristamise ajal on kontoritesse kogunenud palju pabereid. Mis teha, e-dokumendid pole kõikjale jõudnud. Selleks, et tekst paberilt taas arvutisse saada, on vaja OCR-tarkvara ehk optilist tekstituvastust. Valik OCR-tarkvara turul osutus hoopis kitsamaks kui paljudes muudes valdkondades. Loomulikult võis netiotsinguga leida OCR-tarkvarasid massiliselt (nii tasuta, veebipõhiseid, allalaetavaid kui ka üsna kalleid karbitooteid), kuid tegelikus elus pole paljudega neist midagi teha, eriti kui kirjakeeleks on selline eksootiline keel, mis sisaldab õ- või š-tähti. Kasutades skannerit (tänapäeval sobib ka hea digitaalkaamera) on küll võimalik prinditud tekst masinasse lugeda, kuid skanner saadab tulemuse arvutisse pildi kujul. Isegi juhul kui salvestame selle PDF-failiks, sisaldab too ikkagi vaid lehekülgede kaupa pilte ning teksti me sealt kätte ei saa, et seda mujale kopeerida. Samuti ei saa me teha selles tekstis otsinguid märgusõnade või muu info järgi. Kõigele lisaks on sellised skannitud failid suured, sest pildis pole tühja kohta ja muidu mahtu mitteomav valge taust teksti taga kaalub ka omajagu baite. Üks võimalus, et saada trükitud või mahapildistatud tekst taas tekstifailina arvutisse, on anda trükis või foto ette tipsmamslile, kes sisestab selle info arvutisse käsitsi. Ja nii on seda aastakümneid ka tehtud.
intelligent sed süsteemid loevad ka käsitsi kirjutatut.»
Alles hiljuti trükiti veel isegi raamatupidamiste jaoks kõik arved ja alusdokumendid alati paberile ning mahutati arhiividesse. Nüüd on õnneks suund vastupidine: paljud ettevõtted ei kasutagi enam paberarhiive ning ka saabunud arved jms trükitakse arvutisse ümber. Kui on mõned arved päevas, siis pole ju hullu, aga kui neid on tuhandeid ja enamgi veel, siis tekitab see nii aja- kui ka tööjõukulu. Siin asubki appi OCR.
Mis on OCR? OCRi (Optical Character Recognition) võib maakeelde tõlkida kui optiline tekstituvastus (või optiline märgituvastus). Esimesed patendid jagati OCRi alal juba ammu enne arvutite sündi, aastal 1929. a Saksamaal ja 1933 USAs. Need olid fotodetektoriga mehhaanilised masinad. Arvutivaldkonnas oli pioneeriks USA krüptoanalüütik David Shepard, kes alustas 1950. aastal uuringuid trükitud teksti konvertimiseks masinkeelde ja sai aastal 1953 sellealase patendi. Ta rajas ka esimese neid masinaid tootva firma Intelligent Machines Research Corporation (IMR), kelle klientideks olid mitmed suured ettevõtted ja asutused, kes vajasid just arvete ja muude majandusdokumentide massilist sisestamist arvutikeelde (Standard Oil, telefonifirmad jpt). Algselt olid need masinad üsna rumalad ja nõudsid iga fondi korral n-ö korralikku väljaõpet, olukorra ker-
42 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
tes timeeskond
Veiko Tamm IT-ajakirjanik
Kristjan Karmo Telema tarkvaraarendaja
Madis Veskimeister IT-ajakirjanik
Kaido Einama Arvutimaailma peatoimetaja
gendamiseks loodi suisa lihtsamalt ja veavabamalt äratuntavaid erifonte nagu OCR-A. Juba 1965. aastast toimub USA postiteenistuses kirjade sortimine OCRi abil, Euroopa esimeseks OCRi kasutajaks oli samuti Briti postiteenistus. Tänapäeval on juba loodud intelligentseid süsteeme, mis suudavad lugeda ka käsitsi kirjutatut, kuigi nende abil digitaliseeritud tekst sisaldab veel väga palju vigu. Modernsed programmid suudavad kvaliteetsest sisendist (suure DPIga skannitud trükimaterjal jms) tuvastada ladina tähestikku juba enam kui 99% korrektsusega, eriti kui on kasutada sõnaleksikone. Nigelam on olukord mainitud käsikirja, kursiivide, erifontide ning mitte-ladina tähestike alal, eriti kui üks tähemärk koosneb paljudest eraldi kriipsudest-kõve-
Testimiskoha valikuga polnud seekord probleeme tarkvara v천ib s체learvutiga testida kus iganes ilm lubab. Foto: KALEV LILLEORG
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 43
labor
Näide Arvutimaailma artikli tõlgendusest Finereaderi poolt. Teistelgi oli ajakirjast madala kvaliteediga skannitud pilt kõvaks pähkliks. S A A B K A I N S TA L L I M ATA
Tekstituvastus veebis – kiire ja kitsi kasutaja valik Onlineocr.net Tuvastab ka eesti keelt, lubab töödelda kuni 1 MB suurust pildifaili. Arvete ja blankettidega sai peaaegu veatult hakkama, probleeme esines täpitähtedega. WeOCR (weocr.ocrgrid.org) Laenab teistelt OCR-mootori ega suuda tuvastada eesti keelt. BMP-, JPEG-, PBM-/PGM-/PPM-failid teisendatakse tekstiks. Paraku ei suutnud WeOCR ühestki pildist suurt midagi välja lugeda. Free-OCR.com Ei tuvasta eesti keelt, võtab vastu kuni 10 alla 2 MB suurust PDF-, JPG-, GIF-, TIFF- või BMP-faili. Free-OCR tuvastas inglisekeelset teksti paljude vigadega, ajakirja lehekülge ei tundnud ära. NewOCR.com Ei tuvasta eesti keelt, arvestab kujundusega, sisse saab sööta kuni 5 MB suuruseid JPEG-, PNG-, GIF-, BMP- ja TIFF-faile (või kuni 20 MB suuruseid PDF). Eestikeelsete sõnade äratundmisega oli probleeme. Novadys.net Itaalia keele valikuga sai üsna hea tulemuse – peaaegu võrreldav ABBYYga. Sisestada sai kuni 3 MB suuruseid TIFF-, JPG- ja PDF-faile.
44 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
rikest, nagu hieroglüüfid, araabia ja sanskriti tähestikud jne. Nendega tegeleb OCRi arenenum versioon ICR (Intelligent Character Recognition), mis on võimeline õppima ja saavutama ka käsikirja korral juba 97% täpsust. Seda kasutatakse laialdaselt mitmete käsitsi täidetavate blankettide ning formularide töötlemisel (tolli- ja postiteenused, piirikontroll, riigiametid). Kuigi OCR/ICR on juba kaugele arenenud, ei võimalda see siiski praegu veel 100% automatiseeritud tegevust ning kriitilistes rakendustes on siiani vajalik inimkontroll. Ent üle lugeda ( ja kui vaja, siis parandada 1–2 viga) on ikkagi kiirem ja odavam, kui tervet materjali käsitsi sisestada. Paljud tarkvarad toovad automaatselt välja kahtlasemad kohad, kus võib olla vigu.
Testimine Rõõmu tänava firmaga Testiks sai sikutatud veebist (ecovisvesiir.ee/teenused/tasuta-abivahendid) kaks näidisdokumenti, milles nii klientide kui ka teenuse osutajate
nimed ning aadressid sisaldasid OCR tarkvara jaoks raskeid, kuid meie oludes äärmiselt vajalikke täpitähti ja õtähte: nt firma nimi OÜ Õiged Asjad ja Äärmine Täpsus, aadress Rõõmu tänav 4, ostja MTÜ Töö ja Vaba Aeg. Need trükkisime välja ning siis skannisime sisse lahutusel 300 dpi (2480 x 3507 pikslit). Samuti skannisime sisse ühe üsnagi keeruka lehekülje Arvutimaailma paberversioonist (lahutuses 482 x 676 pikslit) ning tegime ühe ekraanitõmmise tehnilise dokumendi lehest (lahutuses 785 x 599 pikslit). Kõik neli faili olid TIFF-vormingus. Edasine oli juba standardne töö: fail OCR-programmile ette sööta, lasta sel sealt tekst avastada ja ära tunda ning salvestada tulem erinevatesse vormingutesse, mida antud programm toetab ja kasutada lubab. Kui oli võimalik, siis valisime lähtekeelte hulka eesti keele (kolme emakeelse dokumendi jaoks). Kui eesti keel valikutest puudus, sai valikkeeleks saksa keel, mis oli võimalikest valikutest meie tähestikule lähedasim.
Nuance Omnipage Selle puhul on tegu ühe vanima OCR-tarkvarafirmaga, mille juured ulatuvad Kurtzwelli kompaniini välja. Xeroxile müüduna kandis ta algul nime Xerox Imaging Systems ja hiljem ScanSoft. 1994. aastal asutatud Nuance’i tegevusaladeks olid kõneprogrammid ja häälesüntees. 2005. aastal kaks firmat liitusid, mis tegelikult tähendas pigem seda, et ScanSoft võttis Nuance’i üle, aga turul tegutsemist jätkati siiski Nuance’i nime all. Meil kasutada olnud viimane versioon kandis numbrit 17.0. Takvara jookseb Windows 2000, XP, Vista ja 7 all ning Mac OS 9 ja OSX all. Omnipage toetab hetkel juba umbes 120 keelt. Tuvastatud materjali saab salvestada Microsoft Wordi ja Exceli, PDFi ja HTMLi vormingutesse. Omnipage sai dokumentidega üsna hästi hakkama, vaid kaks järjestikust õ-tähte tekitasid segadust – kord esines Röõmu tänav 4, teinekord Rõömu tänav 4 – ning suured ü-tähed asendas see u-tähtedega. Esimesel blanketil vormindas programm teise poole esimese rea hoopis esimese poole lõp-
Saksa keele abiga nuputas see küll täpitähed välja, ent õ-d tema jaoks muidugi ei eksisteeri.»
vÕITJA
ABBYY FineReader Võitjas polnud kahtlust. Turu tuntuim tegija sai eesti keele ja tehniliste dokumentidega pea vigadeta hakkama.
pu. Veebilink oli ka siin ära tuntud ja klõpsitav. AMi leht osutus Omnipage’i jaoks keeruliseks, see tundis ära vaid suures fondis liid ning seegi avaldus kujul: „Suure haibi saatel [unite tutnud Nokia X6t kasutama hakates did mul kOrged ootused. Kuna kasutasin kaua Symbiani plaNOrmi ning den paar nadalat olnud Androiditelefoni omanik. lootsin mOnusat aratundmist.” Ülejäänud, peenes šriftis tekst paigutati dokumenti kavalalt ja lihtsama vastupanu teed minnes hoopis pildi kujul.
ABBYY FineReader ABBYY asutas 1989. aastal David Yang, selle peakorter paikneb Moskvas ja üheksa harukontorit üle maailma. Eelmise aasta märtsis auhinnati seda firmat juba kolmandat aastat järjest tiitliga „KMWorld 100 companies that matter in knowledge mana-
gement”. Peale OCR-tarkvara tegeleb firma ka lingvistika ja translaatorite (tõlkeprogrammide) vallas. Tema OCR-tarkvara kannab nime ABBYY FineReader ja praegu oli meie kasutada viimane versioon numbriga 10.0.102.95. Tarkvara töötab nii Windows XP, Vista ja 7 kui ka Mac OSX all. Salvestada võimaldab see FineReader Microsoft Wordi, Exceli ja PowerPointi vormingutesse, RTF- ja tekstivormingusse, eri tüüpi PDF-failidesse, HTMLi ning CSV-vormingusse. FineReaderil on teistega võrreldes enim toetatud keeli – tervelt 186, sh ka eesti keel. FineReader suutis mõlemad dokumendiblanketid ära tunda 100 protsendi ulatuses ehk veatult ning suutis säilitada ka dokumendi vormingud ja Wordi DOC-vormingus märgistas isegi veebilehe URLi korrektselt Ctrl-klõpsuga lingitavaks. Tehnilise
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 45
labor
dokumendiga oli juba veidi probleeme, seda just sõnadesse lisandunud tühikute tõttu. AMi lehekülg oli madalaima lahutusega ja udune ning see avaldus ka tulemuses: suurema teksti oskas ta korrektselt ära tunda, peenemas kirjas sai aga udusus saatuslikuks. Näiteks tekkis selline lause: „Makroja lahi võtteid teeb Nokia mingil põlgusel tunduvalt paremini nir^- kindlasti tuleb kasuks ka sis¬seehitatud v2]gukcnc. mis kull ci ole paris kaamera valgt^ võrrelda-. kuid armah siiski hämarat« tingimustes oluliselt talgust juurde.” Kahe dokumendi salvestamine Excelisse õnnestus veatult ja vormingut säilitades, samuti olid korrektsed salvestused töödeldavaks PDFiks ning CSV-failiks.
Readiris Pro Readiris on 1987. aastal asutatud Belgia firma Image Recognition Integrated Systems Group S.A. (lühemalt I.R.I.S. Group) toode. Lisaks OCRtarkvarale pakub IRIS Group mitmeid raud- ja tarkvara ühendavaid erilahendusi, nagu IRISPen (pliiats-skanner teksti lugemiseks raamatutest ja ajakirjadest), IRISCard (kompaktne käsiskanner visiitkaartide skannimiseks ja infotuvastuseks), IRIScan (portatiivne A4-skanner laiendatud tarkvarapaketiga) jpm, ning laia valikut professionaalseid dokumendi- ja infotöötluslahendusi. Meil oli kasu-
1929. AASTAL juba jagati esimesed patendid OCRi ehk masin-tekstituvastuse alal.
tada tarkvaraversioon numbriga 12, Build 5702. Tarkvara toetab nii Windowsi kui ka MacOS operatsioonisüsteeme. Tarkvara tunneb enam kui 120 erinevat keelt, olemas on spetsiaalsed versioonid aasia, araabia ja heebrea keelte jaoks. Readiris sai kahe dokumendiga üsna edukalt hakkama: probleemiks polnud ei täpitähed ega õ-täht, korras oli ka vormindus ja veebilink. Vaid roosa taustaga tabeliveerg lisati dokumenti pildina, mitte teksti kujul. Inglisekeelse tehnilise dokumendiga programm aga hakkama ei saanud ning tekst koosnes peaasjalikult arusaamatust jurast, milles võis leida vaid üksikuid arusaadavaid sõnu. AMi lehe osas kordas Iris TypeReaderi tulemust ehk peale pealkirja ei osanud ta ülejäänud tekstiga midagi muud pihta hakata, kui esitada see pildina.
ExperVision TypeReader ExperVision Inc on asutatud 1987. aastal. Praegu on omanikfirmaks ExperExchange Inc, kuid ExperVisioni nimi on tootes siiani alles. Firma on välja töötanud oma tehnoloogia Machine Learned Fragment Analysis
46 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
(MLFA), mis on ettevõtte väidetel kiireim ja täpseim kõigist senistest OCRmetoodikatest. Firma positsioneerib ennast IT-teenuste pakkujana, milles on OCR integreeritud osa nii Document Imaging Managementis (DIM) kui ka Forms Processing Servicesis (FPS). Peale oma OCR-tarkvara TypeReader töölaua- ja serveriversioonidele pakub firma ka OCR arenduskeskkonda OpenRTK, et integreerida OCR-lahendusi kolmanda osapoole toodetesse. TypeReader on samuti kogunud hulgim auhindu paljudelt meediaväljaannetelt, nagu PC Magazine, PC World, Computer Shopper jpt. Tarkvara on olemas nii Windowsi kui ka MacOS platvormidele. Meil oli kasutada tarkvara versioon 7.0. TypeReader ei paku valikutes eesti keele tuge ning saksa keele abiga nuputas see küll täpitähed välja, ent õ-d tema jaoks muidugi ei eksisteeri. Igal juhul saarlased röömustaksid kindlasti, lugedes sõnu „rööm”, „sönadega” ja „vastu vötnud”. Veebilinki ei suutnud programm samuti veatult tuvastada ega osanud seda lingitavaks teha. Ka olid mõlema dokumendi vormingud üsna sassis. Tehnilise dokumendiga oli olukord päris hull: seal polnud miskit arusaadavat, ainult üks suur segadus. AMi lehest tundis TypeReader ära vaid pealkirja ning edasine tekst (k.a suures fondis liid) oli esitatud DOC-faili paigutatud pildina.
ABBYY FineReader 10 Pro Hind: 1840 kr (ASE Computers)
Nuance Omnipage 17
Readiris Pro 12
Hind: 5870 kr (Nuance.com)
ExperVision TypeReader 7
Hind: 2020 kr (Irislink.com)
Hind: 4650 kr (Store. Yahoo.com)
Platvormid: Windows, Mac OS Väljund: PDF, XPS, TXT Toetatud keeled: 128 keelt, sh eesti keel URL: irislink.com
Platvormid: Windows XP, Vista, 7, Mac OS X Väljund: MS Word, Excel, PowerPoint, RTF, TXT, PDF, HTML, CSV Toetatud keeled: 186, sh eesti keel URL: finereader.abbyy.com
Platvormid: Windows 2000, XP, Vista, 7, Mac OS 9, OS X Väljund: MS Word, Excel, PDF, HTML Toetatud keeled: 120, sh eesti keel URL: nuance.com/imaging/ products/omnipage.asp
plussid
plussid
plussid
plussid
++ kiire ++ täpne (peaaegu kõigi blankettidega)
++ kiire ++ täpne
++ palju massitöötluse võimalusi ++ tunneb eesti tähti
++ lihtne
miinused
miinused
miinused
miinused
–– keeruline
–– üksikud vead eesti tähtedega –– kallis
–– tuvastusvead kujundatud dokumendis
–– palju tuvastusvigu –– eesti keele tugi puudub
Arvutimaailma hinne
5
Arvutimaailma hinne
Tulemused ühte väravasse Kokkuvõttes tuleb nentida ABBYY FineReaderi mäekõrgust üleolekut teistest programmidest ja korralik eesti keele tugi muudab selle meie riigis tegutsevatele ettevõtetele ning asutustele, kellel on vajadus automatiseeritud dokumendihalduse järele,
4+
Arvutimaailma hinne
asendamatuks. Järgmisena paigutaksin ritta Omnipage’i ja saba lõppu TypeReaderi ning Readirise. Kuid on veel ka veebipõhised OCRid. Need ei pruugi suuri mahtusid töötlevate firmade valikusse üldse kuuludagi, aga kui vaja kiirelt, tasuta ja midagi installimata mõni skanni-
Platvormid: Windows, Mac OS Väljund: PDF, MS Word, Excel, Lotus 1-2-3, HTML jt Toetatud keeled: 14 keelt URL: expervision.com/tr7. htm
3
Arvutimaailma hinne
2
tud asi tekstiks muuta, siis on valikuid küllaga. Testitud veebilahendused siiski installitavate tarkvarade vastu ei saanud, kuid enim konkurentsivõimelisi tulemusi näitas Novadys.net. Veiko Tamm
veiko.tamm@gmail.com
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 47
lahendused
Kas läheme üle tasut Tihti kostub siit-sealt: kasutage hoopis Linuxit, saate Windowsi asemel samaväärse kui mitte parema operatsioonisüsteemi, tasuta. Ometi kasvab Linuxi kasutajate hulk väga vaevaliselt. Miks see nii on? Põhiline probleem on teadmatus. Kui koolitus läbitud, tõdevad paljud, et ega see Linux MS Windowsist väga palju ei erinegi, kuid on samas täiesti tasuta, võib-olla vaid veidi harjumatu. (versioon 9.10). Estobuntu on eestikeelne ja kohalike tegijate poolt mugandatud Kubuntu.
Lihtne install
Elmo Kuslap
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, IT-spetsialist
Eksistentsiaalsele küsimusele, miks Linux nii aeglaselt levib, otsisin vastust asutusest, mille eelarve palju priisata ei lase – Tartu Pääsupesa lasteaiast, kus mängivad ja õpivad koos tavalise arenguga ja erivajadusega lapsed. Kuid eks tavalisedki ettevõtted vajavad eelarvesõbralikke lahendusi. Kokku töötab lasteaias umbes 40 pedagoogi, kelle üheks oluliseks tööülesandeks on kavakindlalt jälgida ja dokumenteerida laste arengu tulemusi, analüüsida ja planeerida õppe- ja kasvatustegevusi. Seda kõike tehakse mõistagi arvuti abil. Kroonilise rahapuudusega maadlevatel lasteaedadel on ilmselt paremaidki rahapaigutuskohti kui akendega operatsioonisüsteem koos juurdekuuluvate programmidega. Seega läks mõte kohe Linuxi peale. Kui juhatajale selle idee välja pakkusin, ei kuulnud ma mingit vastuseisu, pigem vastupidi. Aga milline distributsioon valida? Praegu on populaarseimaks n-ö töölaua-Linuxiks Ubuntu, veel parem aga selle kohalik tuletis Estobuntu
Lasteaed sai viisteist Estobuntuga arvutit. Õnneks olid kõik arvutid identse konfiguratsiooniga umbes viis aastat vanad mudelid (AMD Athlon 2500 protsessor, 256 MB mälu, 40 GB kõvaketast, ATI 9200se graafikakaart). Estobuntu installimine oli väga lihtne, 20 minutit pärast installiplaadilt ülesbuutimist oligi kõik paigaldatud. Ainuke probleem kerkis esile graafikakaardiga – Ubuntu ei toeta vanemaid ATI graafikakaarte (erinevalt NVIDIAst, mille draiveritugi on väga hea). Et aga töötegemist (internet,
Praegu on populaarsei maks n-ö tööl aua Linuxiks Ubuntu või Estobuntu.» dokumendifailid) see ei seganud, siis jätsin asja niisama. Pärast ühe masina installimist kloonisin teised CloneZillaga ja poole päevaga oligi kõik tehtud. Siiski jäi majja ka Windowsiga arvuteid. Juhtkond kasutab rendiarvuteid ja neid ma muutma ei hakanud. Ka on seal rakendusprogramme (laoja raamatupidamisprogramm), mille ühilduvust Linuxiga tuleb alles uu-
48 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
rida – kui rendiperiood läbi saab, on plaan ka neisse Linux paigaldada.
Kasutajate nurinad Lasteaednike seas on nii noori kui ka veidi vanemaid (26–60 a). Arvutitega olid kokku puutunud kõik. Windowsis said nad enda hinnangul hakkama normaalselt. Linuxiga oli kokku puutunud ainult üks, nii avanes suurpärane võimalus näha, mis juhtuma hakkab. Et inimesed täiesti ära ei ehmuks, tegin neile Estobuntut tutvustava koolituse. Koolitusega ei läinud ma eriti sügavuti: näitasin, kuidas Estobuntu välja näeb, kus miski asub ja mis programmid vastavad Windowsi samalaadsetele programmidele. Näiteks Excel – Arvutustabel, Minu Arvuti – Dolphin jne. Põgusalt tutvustasin ka OpenOffice’i erinevaid võimalusi.
Kuidas hakkama saadi? Kolme kuu möödudes oli aeg kokkuvõtteid teha. Üle poole kasutajatest leidis, et nende oskused on Linuxis paranenud ja nad on võimelised sellega hakkama saama. Oli ka üllatunuid: see Estobuntu ei erinegi Windowsist palju, lihtsalt asjadel on teised nimed. Kui uurisin, mille poolest Windows ja Linux kõige rohkem nende arvates erinevad, siis põhiliselt öeldi, et on võõras ja Windowsiga ollakse rohkem harjunud. Kui aga küsisin, mida peaks muutma, et nad võtaksid Linuxi kodus kasutusele, siis enamik ei osanud muutusi tahta, vaid paar inimest soovis, et see võiks olla loogilisem ja ker-
ta Linuxile?
Linuxit õppides polnudki pedagoogid ehmunud – pigem oli uus asi Windowsiga võrreldes harjumatu. gema keelekasutusega. Viimase asjana rääkisin rahast – kui palju maksab Windows, MS Office ja viirustõrjeprogrammid. Kui küsisin pärast seda, kas ollakse nõus selliste asjade eest nii palju maksma või valitaks hoopis tasuta Linux, siis 70% arvas, et nad valiksid Linuxi. Koolituse algfaasis ei olnud keegi nõus arvutisse Windowsi asemele Linuxit panema.
Probleemid salvestamisega Kolme kuu jooksul olid kasutajate põhilised probleemid seotud failihaldusega. Näiteks kui tekstis salvestati midagi kas kodukausta või dokumentide alla, siis kerkis esile probleem, kuidas seda pärast üles leida ja mälupulgale kopeerida. Paar probleemi esines ka erinevate
meediafailide (AVI, CD, DVD, MP3) käimasaamisega erinevates meediamängijates. Segadust tekitas see, et vaikimisi on installitud mitu erinevat meediamängijat, kõik aga ei mängi kõiki faile. Seepeale soovitasin kasutada VLC Playerit, mis on ka vaikimisi installitud. Võib julgelt öelda, et Linuxi kasutuselevõtuga probleemide hulk ei suurenenud. Küll aga rõhutati pidevalt, et see Estobuntu ikka erineb Windowsist ja on harjumatu.
Mis ikkagi meeldis? Positiivselt märkisid kasutajad uute programmide installimise lihtsust. Tuleb vaid kirjutada programmi nimi AdaptInstallerisse (ehk AddRemove Programs) ja see otsitakse internetist
üles ning installitakse arvutisse. Kui programmi nime ei tea, siis mõnikord piisab ka selle kirjeldusest või märgusõnast. Veel meeldis kasutajatele see, et kõik oli eesti keeles. Nagu välja tuli, siis kõige raskem ongi kasutaja Linuxi juurde saada. Kui ta aga seal juba on, siis enamasti hakkab see talle meeldima. Väga hea oleks, kui algajal Linuxi kasutajal oleks keegi, kes aitaks valitud distributsiooni sobivaks kohandada (ehk nagu välja tuleb, siis rohkem Windowsi sarnaseks teha) ning näidata ära põhilised vajaminevad programmid. Tavakasutaja iseseisvalt Linuxit kasutama ei hakka, ta on vaja võtta käekõrvale ja sinna viia. Kui algus on tehtud, siis muu tuleb juba kasutamise käigus õppides.
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 49
lahendused
GPS-jälgimine vähendab kulusid kuni 20 protsenti Kuidas leida ühe ettevõtte autopargile GPS-jälgimise lahendus, mis oleks ühtmoodi nii vajadustele kohendatav ega maksaks samas kohutavalt palju? Juuni Arvutimaailmas testisime GPS-jälgijaid, kuid sellesse testi ei jõudnud suurim selle valdkonna teenusepakkuja GSMvalve Autovalve. Vaatamegi lähemalt ka selle ettevõtte autojälgimissüsteeme.
Kaido Einama kaido@am.ee
GSMvalve on küll rohkem tuntud traadita kodu- ja kontorivalvesüsteemide pakkujana, kuid firma jälgib veel ligi 5000-t klientide autot – see on üks suuremaid autoparke ja moodustab umbes 40% kogu GPS-logistikalahenduste turust Eestis. Kaardina kasutab GSMvalve Regio kaarte nagu paljud teisedki eelmises suures testis olnud teenusepakkujad. Kasutajaliides on Eestis välja töötatud ning kohandatakse vastavalt kliendi vajadustele. Autosse paigaldatakse Jablotroni või Teltonika seadmed. GSMvalve oma 5000liikmelise autopargiga võib teha suurtellimusi ja saada seadmetele madalamaid hindu. Kuutasuga on lihtne – on üks Eesti-sisene tasu ja sama suur tasu lisandub rändlustasuna välismaal. Väljaostetavaid seadmeid, sidekulusid või muid hinnakirja riukaid pole. Seadmetel on eluaegne garantii. Samas saab pidada sõidupäevikut, arvestada era- ja töösõite ning korrigeerida odomeetri näitu, kui GPSi näit erineb auto odomeetri näidust. Kasutajate ligipääsuõigused mää-
rab administraator: raamatupidajale ühed, auto kasutajale teised õigused. Autovalve raporteid saab päise järgi sorteerida, selles osas sarnaneb kasutajaliides Track24ga, kuid on mugavamalt üles ehitatud. Autopäevikusse võib aadressi kõrvale lisada ka eelnevalt määratud objekti nime. Paljud on näiteks lisanud süsteemi kliendibaasi klientide nimed asukoha järgi.
Autod seisavad rohkem Ettevõtted hoiavad autopargi GPSträkkimise pealt keskmiselt 20% kokku. Autod hakkavad rohkem parklas seisma, eriti töövälisel ajal. Ka kiirust ületatakse vähem, sedagi on mõistlik süsteemist jälgida. Kui firma logodega autod mööda linna sõidavad, siis peab viisakas olema, võib põhjendada kihutajate kontrolli vajalikkust. Asukohta uuendatakse kaardil iga sekundi järel. Juuninumbri suures testis saatis testitud süsteemidest andmeid kõige tihedamini Navirec – viiesekundilise intervalliga. Autovalve üks unikaalne omadus on PRIA põllupäeviku jaoks põldude
50 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
tehnilised andmed
GSMvalve Autovalve Hind: 254 kr kuus (sisaldab SIMi kulu ja piiramatut veebilahenduse kasutust) Paigaldus: 600 kr Seade autos: Teltonica, Jablotron Kahepoolne side: jah (Garmin FM) Asukoha uuendamise intervall: 1 s Kaart: Regio Sõidupäevik: jah Andmete eksport: XLS, PDF, erilahendused kliendile Vt ka: juuni Arvutimaailma suurt testi
kaardistamine: saab kohe teada, mis põllul mis masinad töötasid. Lahendus Roadshow tõmbab süsteemi aadressid ja arvutab optimaalsed teekonnad. Sarnaselt Metroteciga on Autovalve teenusele võimalik lisada Garmin Fleet Management ehk kahepoolne side autoga läbi Garmin Nüvi autonavigaatori. Autode hoolduspäeviku pidamine ning masinapargi broneerimise lahendused on ka olemas, teistel neid ei kohanud.
lahendused
Objektipõhine salvestus – andmed korralikult hoiule Enamik andmeid on meil erineval kujul: kirjad, dokumendid, pildid, tabelid. Kuidas neid korralikult ja pikaajaliselt salvestada, et vajaliku faili pärast ka üles leiaks? Lahendusi on palju, aga üks võimalus on objektipõhine salvestus – sel juhul salvestatakse kõik andmed objektidena ehk kindlate tükkidena, millega seotakse hulk infot, mis kirjeldab, mis on tükis sees.
Kaido Einama kaido@am.ee
Objektipõhine salvestus koos metainfoga aitab näiteks kiiremini asju üles otsida – otsitakse vaid metainfo väljadelt ja kui õige asi käes, vaadatakse juba suurema andmetüki ehk objekti sisse. Struktureerimata andmetega, mida on hinnanguliselt 90% kõigist andmetest, tekib see probleem, et neid on raske töödelda ja peab teadma konteksti. Kontekstiprobleemi lahendabki osaliselt metainfo süsteem.
Iga objekt eraldi seadetega Plokipõhine salvestusseade salvestab andmed ühesuuruste tükkide ehk plokkidena. Objektid võivad olla erineva suurusega ja objekte võib ka turvata objektide kaupa. Objekt võib olla üksik fail, e-kiri, pilt, dokument jne. Meditsiinifotosid näiteks salvestatakse objektipõhiselt. Igale objektile saab määrata nii reeglid kui ka turvalisustasemed: näiteks kui raamatupidamises on vaja teatud dokumente säilitada seitse aastat, siis nendest dokumentidest moodustatud objektid võibki panna arhiivi just nii pikaks ajaks vastavalt
Objekti salvestamisel lisatakse metainfo ning genereeritakse „hash” (unikaalne viide), mille abil on hiljem lihtne infot leida. metainfole. Nüüd võib küsida, mis vahe on ikkagi failipõhisel ja objektipõhisel salvestussüsteemil? Vahe on selles, et kui failipõhisel saab administraator määrata reeglid failitüübi järgi (näiteks JPG-failid eraldi aeglasemale salvestusseadmele), siis objektipõhiselt saab määrata reegleid juba metainfo järgi. Samuti saab iga objekt unikaalse 128bitise ID-numbri, mis töötab nagu
Oluline on, kuidas salves tati ja kuidas and meid kätte saada.»
52 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
internetiaadress, juhatades otsija alati kohale just selle õige objekti juurde, ükskõik kuhu see siis salvestati.
Miljonitega on eelis Loomulikult ei sobi see lahendus igasugusele salvestussüsteemile. Näiteks Delli objektipõhised salvestuslahendused algavad kolmest terabaidist petabaitideni välja. Väikseim objekti põhine salvestuslahendus koosneb ühest salvestussõlmest ja kahest juhtsõlmest, kokku 3 terabaiti. Objektipõhise salvestuslahenduse eelised ilmnevad eriti hästi siis, kui objekte on miljoneid. Suurus polegi oluline, oluline on, kuidas andmed on salvestatud ja kuidas neid pärast kätte saada.
Cisco tuli Eesti serverikappi On firmasid, mis eelistavad oma serveri- ja kommunikatsiooniruumis näha võimalikult vähe erinevaid logosid. Kui võrguseadmed on Ciscolt, mida siis serveriks valida? Sellistele firmadele on Eestis nüüd üks valik rohkem – Cisco hakkas siin oma servereid müüma. Esimesed pakiti ALSO Eesti kontoris lahti sel suvel, veidi enam kui kuu aega tagasi.
Kaido Einama
lid kastidest välja juba 16. juunil, kui ka Arvutimaailm neid vaatamas käis. Kõik serverid on kahe Intel Xeon 5600 seeria kuuetuumalise protsessori valmidusega. Kõigil serveritel on ka kahe toiteploki võimalus, baasvarustuses aga tuleb kaasa üks toide.
kaido@am.ee
Alutsades 1U baasserverist
Eestis müüakse peamiselt muu maailma arvestuses väiksematele ning keskmistele ettevõtetele sobivaid servereid, kaubaks lähevad ka odavamad margid. Cisco nende hulka ei kuulu ning seetõttu pole Cisco servereid siinkandis varem müügil nähtud. Nüüd siis nähti: esimesed mudelid tu-
Cisco UCS C200 on ühe räkiühiku (U1) suurune nelja kõvakettaga baasserver. Cisco UCS C210 M2 on C200st poole suurem, 2U suurune ning rohkem mõeldud andmemassiivi teenindamisele. RAID-lahendusena sobib see server ka väiksemale ettevõttele kõik ühes salvestussüsteemiks kuni 8 TB andmemahuga ja kuni 16 kettaga. UCS C250 M2 ehk kolmas Eestisse
jõudnud Cisco server jääb suuruselt ka 2U ehk kahe räkiühiku piiresse, ent sisult võib tänu virtualiseerimisele olla palju suurem ja mahutada endasse rohkelt virtuaalservereid. C250-le saab panna 8–384 GB mälu. Eestisse pole veel aga jõudnud Cisco võimsaim mudel – UCS C460 M1. Sellele saab lisada koguni 512 GB mälu ning luua 32tuumalise võimeka serverisüsteemi nelja Intel Xeon 7500 protsessori baasil. See server sobib näiteks pangandus- ja telekomiettevõtetele. Cisco tooted pole odavad, võitu tuleb otsida mujalt kui hinnast. Antud juhul on lootust, et võit tuleb unifitseeritud võrgust, kus on ühendatud Etherneti ja fiiberkanali tehnoloogiad
RAID-lahendu sena sobib see server ka väikse male ettevõttele.
ALSO Eesti AS tootejuht Andrus Lahe ja Cisco spetsialist Sulev Sarevet tõstavad esimest serverit karbist välja. Foto: Kaido Einama
ning uudsest mälutehnoloogiast, mis võimaldab kõrgemat virtualiseerimistaset ja väiksemaid kulutusi andmebaasitarkvara litsentsidele. Veel aitab kokkuhoidu suurendada ka Unified Management ehk kõik administreerimiskihid ühes kasutajaliideses, teistel serveritootjatel võib kohata ka eraldi liideseid – Etherneti, fiibri jm haldamiseks. UCS C250 M2 koos kahe protsessoriga ja 144 GB mäluga maksab 24 000 USA dollarit, Eesti rahas lõplikke hindu ei osatud veel öelda, sest need sõltuvad komplektist. Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 53
lahendused
Eesti e-kaubandus kui häkkerite märklaud Iga aastaga suureneb interneti kaudu ostetavate kaupade hulk. Kliendiandmed, kaubad ja siseinfo – need võivad motiveerida häkkerit valima enda sihtmärgiks just e-poe. Kuidas end kaitsta? Parim kaitse on levinumate vigade tundmaõppimine ja nende kõrvaldamine oma e-poest. Järgnevalt kirjeldan mõnda viga, mis vaatamata lihtsusele on ohtlikud ning mida on ka ära kasutatud.
JAANUS KÄÄP tarkvaraarendaja
Paljud Eesti e-poed kubisevad kõiksugustest tehnilistest ja ka väga lihtsatest turvaaukudest, mille kaudu on võimalik kaup odavamalt kätte saada või näha delikaatseid isikuandmeid. Seda esineb isegi mainekates poodides. Paljud Eesti e-poed ei tee neist välja, sest midagi hullu pole ju veel juhtunud.
Negatiivsed arvud E-poest ostes sooritavad poe serveris olevad programmid lihtsaid arvutusi. Kõige lihtsam näide on arvutus hind * kogus = summa. Ründaja võib siin natuke võltsida, et hinda madalamaks saada. Kasutaja ei saa küll muuta toote hinda (kuigi, nagu hiljem seletan, siis vahel ikka saab ka), seega jääb üle muuta kogust, mille saab tihti lihtsalt kuhugi tekstikasti sisestada. Selles peitubki üks ohtudest. Loomulikult peaks ostetava kauba kogus olema positiivne arv, kuid mõni lahendus seda ei kontrolli. Tihtipeale kontrollib programm ainult, kas tegu on arvuga, mitte seda, kas sisestati positiivne arv. Seega on võimalik osta näiteks –1
Hindadega veebilehel manipuleerides võib luua ka negatiivse maksumusega kauba ning süsteem küsib siis hoopis vähem raha. kuvarit väärtuses 4000 krooni. See teeb ostu kogusummaks –4000 krooni. Õnneks pole Eesti poodides, kus maksmine käib Eesti oma pankade kaudu, veel ohtu, et negatiivse arve saadab server automaatselt kuhugi täitmisele ja lõpptulemusena kantakse see summa hoopis poe külastaja arvele. Jääb võimalus oste kombineerida. Näiteks müüakse e-poes kahte kuvarit, ühe hinnaks 4000 krooni, teise hinnaks 3999 krooni. Kui osta 1 esimene kuvar ja –1 teist kuvarit, saame kogusummaks 1 * 4000 + (–1) * 3999 = 1 ehk täpselt 1 kroon. Tehes sellise
Loomulikult peaks osteta va kauba kogus olema positiivne.»
54 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
ostu, on olemas kolm võimalust: 1) Tähelepanelik müüja märkab negatiivset kogust ja võtab ostjaga ühendust. Ostjat on aga väga raske milleski süüdistada, sest seda tegevust on keeruline häkkimiseks nimetada. Sisestati vaid number, mida pood ise lubas sisestada. 2) Vähem teadlik müüja paneb kauba komplekteerija negatiivset arvu küll tähele, kuid järeldab, et tegu on tagastatud või väljavahetatud kaubaga ning väljastab rahumeeli vaid 4000kroonise kuvari. Seega sai ründaja ühe krooniga kuvari. 3) Tähelepanematu müüja puhul ei märkagi kauba väljastaja miinusmärki koguse ees, peab seda printeri veaks või ei hooli sellest ja väljastab mõlemad kuvarid. Sellisel juhul on ründaja saanud ühe krooni eest kaks kuvarit. Kolmas variant on küllaltki tõe-
näoline, kui tegu on veidi suuremate poodidega, kus lao ja komplekteerimisega tegelevad inimesed teevad rutiinset tööd.
Määrame ise hinna Järgmine viga nõuab tehnilisemat lähenemist. Nimelt hoiavad mõned e-poed toote hindu ostmisprotsessi jooksul veebileheküljel ja kui inimene valib toote, saadab veebilehitseja koos toote tähisega ka serverile selle hinna ning server ei kontrolli midagi andmebaasist üle. Loomulikult ei hoita sellist väärtust lehekülje mõnes nähtavas tekstikastis, vaid näiteks hiddentüüpi ehk varjatud väljal. Seda tavakasutaja ei näe, kuid selle nägemiseks ja muutmiseks piisab mõnest Firefoxi brauserilisast. Seejärel on hinda sama lihtne muuta kui kogust. Jällegi saab kasutaja osta mõne toote näiteks ühe krooni eest.
Minu arve või sinu arve Tihti pakuvad e-poed pärast ostu sooritamist võimalust vaadata oma arvet või kinnitust, kus võib olla palju konfidentsiaalset infot. See võimalus antakse sageli näiteks e-kirjaga saa-
lihtne lahendus
App Inventor – igaüks saab Androidiga hakkama Miks küll peab mobiilirakenduste tegemine keeruline olema? Tahaks ise teha lihtsa programmi Androidiga telefonile. Enam polegi. Google pakub App Inventorit, mis on lihtne graafiline programm Androidile rakenduse tegemiseks. Kunagi anti Java foorumitel alati kaasa J2ME plaate, millel mobiilile Java-rakenduste tegemiseks ilus graafiline programm. Kõik tundus lihtne, kuid tavakasutaja ikkagi korralikku javarakendust ise valmis ei saanud, kui programmeerimisse ei süvenenud. Nüüd on Google sarnase asja valmis saanud Androidi platvormile – ilus, lihtne, tiri-ja-tõmba kasutajaliidesega graafiline programm, millega peaks hakkama saama ka tavaline
koduperenaine. Seekord pole üldse programmeerimisoskust vaja, ehkki see võib parema rakenduse huvides siiski kasuks tulla. Milleks oodata, kuni mõni arendaja sulle sobiva lihtsa programmi ära teeb, kui saad sellega ka ise hakkama? App Inventor for Android (appinventor.googlelabs.com) töötab Windowsis, OS X-is ja Linuxis ning selles saab lihtsalt rakendusi kokku panna poolvalmis plokkidest. ARVUTIMAAILM
Kauba Väljas taja ei märka gi miinusmärki kauba koguse detud viida kujul. Kui viit on midagi sellist – http://www.mingiEpood.ee/ arve.php?id=105423 –, siis arve.php on fail, mis serveris käivitatakse, ja ?id=105423 on lisainfo, mis annab sellele failile teada, millist arvet/kinnitust näidata. Serveris on kõigile arvetele/kinnitustele antud numbriline väärtus, et neid oleks lihtsam otsida ja eristada. Kui seda väärtust aga muuta veebilehitseja aadressiribal, siis võib juhtuda, et nähtavale tuleb hoopis mõni teine arve, mis ei kuulu ründajale. Sel juhul on programmi kirjutanud arendaja unustanud lisada kontrolli, kas arve, mida küsitakse, kuulub ikka isikule, kes antud hetkel on sisse loginud.
Google’i App Inventoris piisab vaid vajalike asjade tirimisest vajalikku kohta ja mobiilirakendus valmib imeväel. Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 55
inimesed sünnipäev
uues ametis
b lo g i va at lus
ca
npix
M-internet peida s
31
Rando Rannus 23. august SmartADi kaasomanik
47 Tõnu
Grünberg 28. august EMT juhatuse liige
D-Linki Eesti regiooni juhib nüüd Marko Kõiv Varem Symanteci Eesti müügidirektorina töötanud Marko Kõiv hakkas sel kevadel tööle uues ametis – D-Linki Eesti regiooni juhina. Tema põhitöö on nüüd D-Linki esindamine Eestis, müügivõimaluste ja partnervõrgu laiendamine ja arendamine. Kõiv on varem töötanud ka Cisco Baltikumi turundusjuhi ning Santa Monica Networksi müügija kliendihaldusjuhina. D-Link on Eestis tuntud eelkõige kui ruuterite ja muude võrguseadmete tootja.
Arvutimaailm käis sel suvel järjest kõigi mobiilioperaatorite pressiüritustel (pildil Tele2), kus lubati igale poole kiiret m-internetti. Ootused köeti liiga suureks, nüüd blogides rahvas nuriseb.
80 Endel
Lippmaa 15. september akadeemik
41
Valdur Laid
Kui kiire internet on Tallinna lähistel? Suurklientide aitaja 19. juulist alustas IT Grupi ridades tööd Martin Luhari, kes keskendub oma ametis suurklientide ärivajaduste katmisele IT-infrastruktuurilahenduste abil. Arvutimaailm on varem puutunud Luhariga kokku Fujitsu Siemensi esinduses, kuid Luharil on ka avaliku sektori (Justiitsministeerium, TTÜ) kogemus. Samuti on ta tegelenud müügi- ja projektijuhtimisega.
6. september 56 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Kristjan Terase kirjutab blogis Kahvel, et nende iPhone 4 kiirustest andis tulemuseks telefoni jaoks igati piisava kiiruse – üle 3 Mbit/s. Sealsamas ütleb ta, et milleks pinnida ajakirjanduses liiga palju lubavate reklaamide pärast operaatorite tehnilisi eksperte – pigem tuleks küsida turundusinimestelt, miks nad nii roosilisi maksimumkiiruseid reklaamivad. 28.07.10, blog.kahvel.ee
Blogipidamine kui raketiteadus?
Sander Soots, kes peab BattleIT-nimelist tehnoloogiablogi, avaldab oma saladused: alguses oli nagu raketiteadus, kuid hiljem läks juba lihtsamalt. Kui alguses läheb vaja palju kütust, et oma blogi käivitada ja lugejaid leida, siis hiljem peaks hea sisu kasvatama blogi tuntust juba lineaarselt. Niipalju siis seost raketiteaduse ja raketi stardiga. 26.06.10, BattleIT.eu
5 T WIT TERI SÄUTSU
Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.
ab end
JAANUS: Välismaale suunatud netiärid: ärge kasutage .ee domeeni, see on paljude USA firmade võrkudes blokitud. .com, .net, kas või .eu abiks. Jaanus Kase, Mountain View, California
DUKEKALA: EMTA kasiinoblokk on nagu lukus uksed keset põldu. Anti Veeranna, Eesti
MARTINPALJAK: AK: „Eesti läks tänasest üle uuele interneti kasutuse korrale.” Kõlab ohtlikult, kas uus kord nõuab passi esitamist enne kasutamist? Martin Paljak, küberpunkar, Võrumaa
Esimene rämpspostiteemaline kohtuasi? Tõnu Samuel, kes peab internetispämmerite kohta blogi ja avaldab rämpsposti levitajate andmeid, sai esimese kohtukutse. „Spämmerid kurdavad, et neil on halb uni ja nende firmadel halb maine,” võtab Samuel kaebuse kokku. Tema vastus kohtukutsele on lugemist väärt, kirjeldades ohtraid vigu, mis olid selles silma jäänud. Huvitav, kas sellest tuleb üks esimesi Eesti rämpspostiprotsesse? 11.06.10, no.spam.ee
PAKSBASILIO: Kas võimalik on selline IT-lahendus, et kui ma selle Rexona deodorandi ära ostan, siis see pop-up-bänner enam ei ilmu mulle ekraanile? Genka, Toe Tag
KRISTJANLEPIK: NB! Swedbanki krediitkaardi preemiapunktide eest on võimalik saada MacBook laptop! Vaja aasta jooksul maksta kaardiga vaid 5,97 mln kr eest. Kristjan Lepik, investeerimisportaal Tark Investor
fo o ru m i va at lus
Mõni nädal tagasi teatas Elisa, et muudab oma Max 350 paketi reegleid, sest avastati skeem, kuidas sellega Tele2 kõnekaardile boonuspunkte kantida. Või mis skeem – nii lihtne see oligi, helista aga teisele kaardile ja boonusraha tuleb. Rahafoorum.ee lõi kokku võimalikke teenimisvõimalusi, kui helistada piiramatu kõneajaga ning vaid 350 krooni kuus maksva räägipalju-jaksad Elisa paketiga Tele2 Smart kõnekaardile. Optimistlikumad rehkendasid ühe kuu teenistuseks 20 telefoniga üle 100 000 krooni, teised, kes vaikselt rahafoorumi juhiste järgi toimetama hakkasid, lootsid saada ca 30 000. Pettuma pidid aga kõik, sest Elisa seadis peagi helistamispiiranguks 600 minutit. Arvutikasutaja.ee foorumis selgub, et kustukummist on teinekord abi, et arvuti uuesti tööle saada. Teema, milles kasutaja thxa kurdab, et arvuti lülitub nagu ettekavatsetult teatud aja pärast välja, lõpeb tõdemusega, et väike tolmupuhastus suruõhuga ning mäluklemmide kustukummiga ülekäimine aitab.
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 57
inimesed HTC kavatseb tagasihoidlikult turgu võita HTC telefonid on Eestisse saabunud kas Soomest või Tšehhist ehk kuidagi ümber nurga. Nüüd otsustas mobiilifirma Baltikumis kanda kinnitada ja avas Riias oma „vaikselt briljantse” esinduse.
Vaikselt täiuslikkuse poole: värske HTC Baltimaade esindaja Vitalijs Komarovs näitab pressile värskeid HTC mudeleid ning loodab vaikselt, et peagi on HTCl haaratud paarikümne protsendi suurune tükk meie mobiiltelefonide turust. fotod: Kalev Lilleorg
Eesti IT-teemadel kirjutajad mahtusid HTC kontori avapeol ühe laua taha ära.
Kihiline võileib: HTC uued mudelid pihtide vahel.
58 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
HTC Eesti saadikuks valitud Kristjan Lepik uurib, mida nutitelefoniga WiFi-vaeses Riia restoranis veel teha saab.
Küberkonflikti läbimäng Draamateatris
NATO on oma Tallinna ürituste toimumiskohaks valinud teatrimajad: eelmine aasta rahvusooperis, seekord Draamateatris. Teemaks sel aastal küberkonflikt ja sellega toimetulek.
President Toomas Hendrik Ilves avas konverentsi, mida korraldab Eestis NATO küberkaitsekeskus. Küberturvaeksperdid hakkavad juba harjuma kord aastas Eestis käimisega.
Küberkaitsekeskuse direktor Ilmar Tamm on üks välisajakirjanduse lemmikud: muidugi huvitab rahvusvahelist pressi, mida arvab ta NATO idapiiril asuvas keskuses meid ähvardavatest ohtudest.
Kes oleks osanud arvata: paarkümmend aastat tagasi toimus siinsamas pikett Nõukogude poliitvangide vabastamiseks, nüüd laiub samal nurgal NATO küberkonfliktikonverentsi reklaam.
British Telecomi turvatehnoloogia peaspetsialist Bruce Schneier jahutas maha kõik sensatsioonihuvilised: küberterrorismi pole olemas, see on meedia leiutis. On vaid küberkuritegevus. Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 59
inimesed
Sügisest teist korda TTÜ rektori toolil
Tallinna tehnikaülikoolil on uus vana rektor – Andres Keevallik. Arvutimaailm uurib, kes on Andres Keevallik ning mida ta plaanib Eesti ühe olulisema kõrgkooliga peale hakata. Kohtume Andres Keevallikuga sooja juulikuu viimase päeva hommikul TTÜ energeetikamajas. Selles koolis on Keevallik läbi käinud pea kõik võimalikud astmed, alates tudengist ja lõpetades rektoriga.
Ootamatu valik tänu spordile
Toona huvitas mind väga spordiarsti eriala.» Andres Keevallik sattus tehnikaeriala õppima pooiljuhuslikult
1943. aastal Pärnus sündinud Keevalliku seos toonase Tallinna polütehnilise instituudiga sai alguse tänu spordile. 1961. aastal, kui tal oli suur huvi korvpalli vastu ja ta mängis Rapla meeskonna eest, jäi ta silma Eesti koondise treenitele. Tallinnas Kalevi väljakul võeti ta ühel päeval koos ühe Tartu poisiga joonele ja öeldi, et kui nad tahavad tulla Bakuusse spartakiaadile, siis on ainuke võimalus teha sisseastumiseksamid TPIsse. „Toona huvitas mind muidugi väga spordiarsti eriala, kuid TPI päästis sõjaväest ja Bakuusse kiskus ka väga, sest kodumaalt väljas olin käinud vaid Lätis. Seetõttu leppisimegi mõlemad kutsutud TPIga,” räägib Keevallik, miks ta just selle kooli kasuks otsustas. Matti Kurm oli teine mees, kelle poole pöörduti ja Keevallik räägib, et Kurmil oli selgelt läbi mõeldud, mida õppida. Matti Kurm oli sihikindel mees, Tartus oli ta lõpetanud hõbemedaliga ja peas oli tal selge, mida õppida ja nii ta kostiski, et soovib minna energeetikateaduskonda. „Mina jõudsin ka kiiresti kohapeal mõelda, et füüsika ja matemaatika olid mul justkui tugevad ja ehk pole siis energeetika õppimine halb mõte
60 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
ja nii läkski. Kurm täpsustas, et automaatika ja telemehaanika on tema valik, sel hetkel ma väga mõelda ei jõudnud ja Heino Krevald küsis lihtsalt, et kas mul on sama valik ja taaskord, nii sai,” selgitab Keevallik muheledes. Muuseas toob ta välja ka huvitava tõsiasja toonasest automaatika ja telemehaanika õppimisest. „1955. aastal tuli Eestisse televisioon ja paljud tüdrukud tahtsid õppima minna telemehaanikat, sest nad arvasid, et see on televisiooniga seotud,” kirjeldab ta olukorda, kus kahe uue nähtuse vahel ei osatud veel hästi vahet teha.
Aimdus erialast pärast sisseastumist „Tegime kõik sisseastumiseksamid matemaatikas, füüsikas, kirjandi ja inglise keele katsed viitele. Saime sisse ja mäletan, et hakkasin siis alles mõtlema, mis eriala see selline ikka on. Eestikeelset kirjandust toona ei olnud ja pärast seda, kui sain ühe venekeelse brošüüri kätte, kus seletati, millega tegemist, tundus ala piisavalt huvitav küll,” meenutab Keevallik. See oli algselt ka kõige enam arvutitega seotud eriala. Seal õpetati 1960ndate alguses ka programmeerimist ja muid sääraseid oskusi. TPI küberneetika instituut oli NSVLis esimene ja tänavu tähistakse selle 50. sünnipäeva. Ta tõdeb, et õppejõud olid sel ajal väga head, noored fanaatikud, kolmekümnendates eluaastates. „Eriala oli väga tugev, õppekavad olid head ja kui hiljem sain välismaal vaadata, kuidas meile õpetati, siis selgus, et täiesti tasemel
Nagu kaks tilka vett: TTĂœ maskott Juulius ja septembrist taas retkori toolile istuv Andres Keevallik. Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 61
inimesed
a rva m us
Gabriel Hazak Hea sõber, malepartner Andrest tunnen ma juba ligi 35–40 aastat. Tunnen teda kui malepartnerit. Tuttavaks saime tegelikult esimest korda siis, kui olin kuus kuud Moskvas, sattusime restoranis ühte lauda. See oli kuuekümnendate lõpus ning sellest sai alguse meie sõprus ja hiljem oleme väga palju malet mänginud. Ta on päris kõva maletaja, olime Eesti koolinoorte koondiseski. Mängud temaga on väga põnevad. Algul jäin mina peale, aga hiljem muutus asi tasavägiseks, ja nüüd mängime enam-vähem viiki. Kindel on see, et ta mängib hästi.
võrreldes mujal maailmas toimuvaga,” räägib ta. Ainult laborite varustus olevat natuke kehvem olnud, muidu ei jäänud siinne kool aga millegagi välismaistest maha.
Kooli kõrvalt töötamine oli haruldane Elukvaliteedist rääkides jõuame temaga paratamatult ka selleni, kui lihtne oli toona tudengina ära elada. Stipendiumid olid sel ajal korralikud ja haruldane oli, kui keegi stipendiumit ei saanud ning pidi kooli kõrvalt tööl käima. „50 rubla sai stipendiumit, kui hästi õppida. Kõrtsis korralik käimine tähendas maksimaalselt 3rublast kulutust ja koht ühiselamus maksis 5 rubla. Suvel sai ka palju tööd teha, millega
62 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
teenisime raha riiete jaoks,” kirjeldab ta tavalise TPI tudengi rahalist olukorda kuuekümnendate alguses. Materiaalset kihistumist sel ajal tema sõnul polnud ja ta tõdeb, et praegu on paljudel tudengitel üliraske rahaliselt toime tulla. „Mis siin Soomega võrrelda, võime ehk meie taset võrrelda Ukraina või Valgevenega. Põhjanaabrite tudengid saavad kordades kõrgemad garantiid. Meil peab üle 60% tudengitest õppimise kõrvalt ka töötama.” Keevallik lubab, et rektorina katsub ta teha kõik, mis tema võimuses, et tudengid saaksid tugevamad sotsiaalsed garantiid ja toetused, mis aitaksid hoida selle eest, et õppimine tobedalt pikaks veniks ja inimesed ei saaks täielikult
Aasta siis oli 1964: Keevallik poseerimas väga tugevas TTÜ korvpallimeeskonna liikmena. Pildil Keevallik esireas paremal, tagareas paremalt teine on kahekordne maailmameister Priit Tomson ja kolmas Tõnno Leppmets, Euroopa meister.
õppetööle pühenduda. „Sellele probleemile pöörame tähelepanu valitsuse tasemel. Praegu paraku midagi kindlat öelda veel pole, kuid lähikuudel saab asja kindlasti uuritud ja loodetavasti jõuame ka mingite lahendusteni.”
Võtmesõnaks konsolideerimine Oleme jõudnud selleni, mida kõike tuleb Keevalliku arvates ette võtta järgmise viie aasta jooksul, kui ta rektoriametit peab, ja ühe olulise punktina toob ta välja selle, et tuleb pöörata tähelepanu kvaliteedile ning efektiivsusele. „Tõenäoliselt peame hakkama ka õppekavade arvu vähendama. 2000ndate alguses me seda tegime, nüüd on neid juurde tekkinud. Peame
jõudma aga optimaalse bakalaureuse-, magistrija doktoriõppe kavade arvuni. Killustatuse vähendamine peab tuginema muidugi selgel ja korralikul analüüsil. Materiaalne baas on meil õnneks võimsalt arenenud, selle märgiks on ka jätkuv ehitustegevus, saame sel aastal keemiahoone korda, millele järgneb mehaanikamaja,” räägib ta olukorrast. Lisaks kõigele on Keevallik digitaaltehnika professor, riistvaradisainija. Selles valdkonnas on ta ka töötanud. Et mõista tema teadustöö põhisuunda, pean paluma temalt pikemat selgitust. See on tema CVs lühidalt kirjeldatud kui dekompositsioonilise sünteesi meetodite väljatöötamine suure keerukusega digitaalsete juhtimissüsteemide
Võime ehk meie taset võrrelda ukrainaga.» Andres Keevallik peab Eesti tudengite sotsiaalseid garantiisid liiga väikesteks
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 63
inimesed
TTÜ vastne rektor poseerimas Draglaini kopas ehk TTÜ õuel asuvas hiiglaslikus monstrumis, mida muidu kasutatakse mäetööstuses ja mis mahutab 15 kuupmeetrit materjali ehk ümberarvestatuna 100 tudengit.
realiseerimiseks mikroelektroonilisel baasil, automatiseeritud projekteerimissüsteemide loomine digitaalsete juhtimissüsteemide sünteesiks. Teaduse, tehnika ja informaatikaga seonduvaid liite, asutusi ja organisatsioone, mille tegemistes ta kaasa on löönud, on niivõrd palju, et see vääriks ehk eraldi lugude sarja. Ta on avaldanud ka üle 70 teaduspublikatsiooni ja tema juhendamisel on kaitstud kolm magistri- ning kaheksa doktoritööd. Ta tõdeb isegi, et tunneb end ametipostil kindlalt, sest on olnud pea kõikides rollides, milles on need inimesed, keda ta juhib. Et koostööd on palju ka erinevate ettevõtetega, on ta rahul ka sellega, et on saanud proovida erasektoris töötamist ja ehk omab tänu sellele paremat arusaama nende mõttemallidest.
Sporti tuleb selles vanuses pidevalt teha, et vormis püsida.» Andres Keevallik
Kõrvalepõige erasektorisse Enne kui Keevallik esimest korda rektori ametikohale asusus, sattus ta 1990ndate lõpus ka erasektorisse, Eesti Ühispanka infotehnoloogiavaldkonna juhatajaks. See oli väga huvitav aeg, ta töötas tollal dekaanina, kui Ühispanga juhid pöördusid tema poole, sest vana pangasüsteem jäi ajale jalgu. Ta säilitas sellel perioodil ka professuuri ja töötas 0,25 koormusega TTÜs edasi. Kiusatust lõplikult kuhugi ettevõttesse tööle minna tal
64 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
siiski polnud. Töö pangas oli tema jaoks kogu aeg ajutise varjundiga. Pangatöö intensiivsus oli kõrge ja need aastad olid rasked ning vastutus väga suur – panga kasv oli kiire ning kliente tuli kiiresti juurde. Toona konkureerisid omavahel kaks suurt panka – Hansapank ja Ühispank. See oli pankade konsolideerumise aeg, kus pisikesed kadusid. Midagi sarnast sellele, mis toimub praegu hariduses, selgitab Keevallik. „Palju ülikoole, mis mõnda aega tagasi õpetasid majandust ja juurat, on nüüd kadunud. Me ju ostsime endale ka Audentese ülikooli. See konsolideerumise protsess jätkub. Mõned tugevamad jäävad turule – kokkuvõttes on see hea, liikumine efektiivsuse suunas,” räägib ta.
Ajanappuse kiuste teeb palju sporti Kõigest eelnevast rääkides tekib tunne, et ta elab TTÜs ega tegele millegi muuga kui ülikooli osaks olemisega, sest kuidas võikski sellise asjalikkuse kõrvalt jääda aega muuks? Vabal ajal käib Keevallik ujumas, sõidab rattaga ja mängib uue hobina ka lauatennist. Siiski tõdeb ta, et ilmselt tuleb hakata nendeks tegevusteks järjekindlamalt aega planeerima. „Sporti tuleb selles vanuses teha pidevalt, et vormis püsida,” tõdeb Keevallik. Peale spordi on Keevallikul ka üks teine hobi – ehitamine. Ta on oma kätega teinud valmis suvi-
Minu tööpäev
Töö päev Andres Keevallik saabub tavaliselt tööle kell 8.30 ja kõigepealt viib end kurssi sellega, mis on aktuaalne. Sealt edasi ootavad teda kohtumised kolleegide ja külalistega ning koosolekute juhtimine. Kohtumisi on ka firmaesindajatega ja üliõpilastega. Üks kord nädalas on tal koosolek, kuhu kogunevad kõik prorektorid ja direktorid.
Minu puhkepäev
Vaba päev
la, millest nüüdseks on saanud maja. „Toimetan aiaski, kus mul on üks kasvuhoone, kus kasvatan kurke ja tomateid. See on väga mõnus vaheldus, kui saab töölt ära ja natukene värskes õhus toimetada,” selgitab ta. Kui on mahti, käib ta kuulamas sümfooniaid ja oopereid ning kunagi väljendus ta muusikahuvi ka selles, et arendas oma klarnetimänguoskuse.
Vabade päevadega on Keevallikul raskusi. Kui tal on järjest rohkem kui kolm vaba päeva, siis ei oska ta lõpuks midagi peale hakata ja naaseb tööle. Täiesti vabu päevi pole viimase kümne aasta jooksul olnudki, tõdeb ta. Lugemiseks jääb tal aega vähe ja ka lihtsalt lesida eriti ei õnnestu. Kui on aga vaba hetk, teeb ta väga hea meelega sporti või liigutab end midagi kasulikku tehes. Näiteks peab ta trenniks ka seda, kui peab muru niitma. Poolteist tundi aias tegutsemist on ka hea koormus, arvab ta.
Enn Heinsoo
Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010 65
minu arvutimaailm
Priit Kongo Net Group on üks kiiremini kasvavaid IT-firmasid. Priit Kongo, selle firma juht, nägi küll juba nõukogude ajal arvutit eemalt, kuid Rootsis õppides pisteti ta juba aastakümneid tagasi moodsateks peetud Macide taha. Esimene kokkupuude arvutiga? 1980ndate lõpul ja väga põgusalt. Õppe-tootmiskombinaadis näidati kaugelt arvutit ja öeldi, et see on tulevik. Tegelik arvuti taha istumine toimus 1991. aastal Rootsis, kui seal majandust õppisin. Arvutiklassides olid Macintoshid. Esimene oma arvuti? Aceri sülearvuti 1995. aastal. Mustvalge ekraaniga. Esimene mobiiltelefon? Töötasin 1993. aastal Erastamisagentuuris ja osakonna tööülesanneteks oli firmade ettevalmistamine erastamiseks. Töö iseloom nõudis firmade külastamist ja olin 3–4 päeva nädalas ratastel. Auto oli varustatud Benefon-tüüpi mobiiliga. Esimene kokkupuude internetiga? 1994. aastal. Korraldasin n-ö kodust reivi ja oli vaja infot reivide kohta. Helistasingi end internetti. Info oli teksti kujul, pilte praktiliselt polnud. Aga kätte sain USA parimate reivispetsialistide soovitused. Milline on praegune tehniline varustatus? Lenovo X200s ja nutitelefon HTC Diamond 2. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Avalike IT-teenuste ja pangateenuste katkiolemine. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Interneti ja ID-kaardi teenuseta. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Töötan IT-alal, seega kulub aega arvuti taga palju. 5–6 tundi. Nutitelefoniga saab hädapärase info ka telefoni kaudu. Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat? Olen olnud. Teadlikest juhtumitest on enamik seotud mingite litsentside prooviperioodide lõppemisega.
FOTO: KALEV LILLEORG
Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 15.09
◊◊ Kombain pärast lõikuspidu. Testime kontori väikest „Šveitsi nuga”. ◊◊ Dokumendihalduse uued saladused, mis septembrist pole enam saladused. ◊◊ Linuxiga saab hakkama. Proovime kasutajale anda lahja arvuti, aga võimsa töökeskkonna.
66 Arvutimaailm nr 8 (173) august 2010
Head ajakirjad hea hinnaga Ote pä är alli osa leja d
RA TAS + LLI UT KA A V ja k A! a
ard id
E E S T I
S U U R I M
A U T O A J A K I R I
Autoga odavam sõita kui bussiga Isegi üksi sõites saab Tallinnast Tartusse autoga soodsamalt kui bussiga
Džiibi aseaine Škodalt Octavia Scout rahuldab enamiku džiibivajaduse
Neli pereautot
UUS MONDEO JA RIVAALID Ruumikas ja mugav Volkswagen Passat Konservatiivne, kuid vananev Opel Vectra Väle, aga ebapraktiline Peugeot 407 Kas Mondeo võidab?
Kasutatud Mini Pikad järjekorrad
Suvi teenindusjärjekordi ei lühenda
telli.ee hind: 35.00 kuus Hind poes: 39.90 kuus
Originaalne Mini on stiilne väikeauto, aga napi töökindlusega ja kipub roostetama
Igal kolmapäeval! hind 17.90 18. juuli 2007 nr 27 (265)
telli.ee hind: 59.00 kuus Hind poes: 79.60 kuus
telli.ee hind: 33.00 kuus Hind poes: 42.90 kuus
Elmar ja Kerstin Liitmaa pidasid pulmi grillipeoga
€ 1.91
LAURA PÕLDVERE võlub sõpru ja sugulasi pasta ning pirukatega Sihikindlad sõbrantsid jätsid oma kindlad ametid, et müüa mahekaupa! Ränk pihtimus: «Lastest ilma jäämine viis mu enesetapumõtteni!» Pandimajast ja netist leiab väga korralikke kodumasinaid!
ILU & MOOD
Suverõõmud
Kingi pulmaks rahapuu! se! Viska marjad blenderis Mine romantilisele reisile!
«Titt saab kõik!» Kuidas võita laste armukadedus?
telli.ee hind: 44.00 kuus Hind poes: 59.00 kuus
Mis juhtub, kui kogu pere menüü paneb kokku 9aastane?
Tuuni vanaema retrorattast lahe seeneline velo!
18
head retsepti!
PUHKUS
telli.ee hind: 39.00 kuus Hind poes: 39.90 kuus
Pikk nädalalõpp! Hoidu «sinisest esmaspäevast»!
RAHA
telli.ee hind: 39.00 kuus Hind poes: 59.00 kuus
€ 0.89 Hind 13.90
SUHTED
Saunaviht nõgestest või vahtrast?
«60 aasta jooksul oleme ikka kiskunud ka.» Nr 25 (220)
KÖÖK
Kihnu Virve ppidas ppulmi
29.90
KODU
Pankrotistunud ärimees Elmar Lepp: «Olen hingelt Viru ärikas!»
HIND
PERSOON
25. juuni – 1. juuli 2010
JUULI 2010 NR 29
TARBIJA
Eestlaste tähtsus Victoria pulmas
telli.ee hind: 35.00 kuus Hind poes: 39.90 kuus
telli.ee hind: 24.90 kuus Hind poes: 29.90 kuus
Andmesalvestus. Varundus. K천rgk채ideldavus. Teadmised leiad Proactist.
Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee