Arvutimaailm 5/10 by Arvutimaailm

Robin Gurney Altexist: eestlased on lausa numbrihullud

Office 2010 – väikesed olulised muutused teel pilveteenustesse Kärmas Kirgas Ilves ehk Ubuntu 10.04 on nobe ja ilus Reportaaž Garaažist: 48 tunniga tehti 16 uut internetifirmat

milleks meile itagentuur? Selgitame välja, mis asi on see paljuräägitud IT-agentuur ning miks me teda nii väga tahame

Hind 39.90 Nr 5 (171), mai 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Eemalt arvutisse: suures võrdlustestis kaughaldustarkvarad

Väu!

Tut v U ma uen umis hi ik e hin uu nu nud [d nd! nag mb igi] a va er m id 2 üüg 4.9 il 0

Võida vinge fotokas! Telli uuenenud [digi] nüüd ja võida vinge PENTAXi peegelkaamera väärtusega 10 000 krooni. Loosis tervelt viis kaamerat. Kampaanias osalevad kõik, kellel on 1. juuli 2010 seisuga kehtiv periooditellimus või otsekorraldusleping. Auhinnad loositakse välja 5. juulil. Tutvu kampaania tingimustega internetis www.telli.ee. [digi] tellimiseks on kolm võimalust: ␣ Mine kodulehele www.telli.ee ␣ Saada e-kiri levi@presshouse.ee ␣ Helista 660 9797 Kaamerad ja objektiivid ﬁrmalt paneb välja

Komplekti kuulub: ␣ Pentax K-x kere (must) ␣ smc PENTAX DA L 18-55mm F3,5-5,6 AL (must) ␣ smc PENTAX DA L 50-200mm F4-5,6 ED (must)

Kõik moodsast tehnikast!

[digi] on ajakiri arvutitest, fotoaparaatidest ja muust moodsast tehnikast.

mai 2010 fookus

Foto: istockphoto

Milleks meile ITagentuur? Eesti võitleb IT Agentuuri Eestisse saamise nimel. Uurime, mis kasu sellest meie riigile oleks. Lk 16

LABOR 34 HP Photosmart Premium –

kombain võrgus 36 Kaks Lenovot – eliit- ja

musklisülearvuti 38 Office 2010 pisimuutused 40 Kaks väga head

27tollist kuvarit 42 Üks Airlive, kaks

ruuterit

43 Nokia X6

A RVA M US 6

Vastasseis: kas iPad muudab ITmaailma või mitte? 7 Eksperdid hindavad: kratid.com 8 ITLi veerg: IT-projektid teistesse valdkondadesse UUDISED 10 Eesti Shanghai EXPO-l 14 Uus ja vanad: Microsofti

Kin-telefonid FIRMA 22 Juku Lab aitab NATO-l õpetada

R E P O R TA A Ž 28 Garaažis valmis 16 firmat

48 tunniga LAHENDUSED 50 Uus Ubuntu – Kirgas Ilves 54 Artisteer – veebiartistidele 55 Kuidas mobiiliga triipkoodi lugeda?

INIMESED 56 Suhtlusvõrgud: Twitter, blogid ja

foorumivaatlus 58 Looduskaamera põllule 59 Virtuaalkonverents tuhapilvede all 60 Internetiturundus Robin Gurney

moodi 66 Minu arvutimaailm: Priit Salumaa

44 Suures testis võrdlesime

kaugarvutustarkvarasid (pildil).

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 3

toimetuse lehekülg

Eestis on osavad garaaži arendajad Eesti startup-ettevõtted on viimasel ajal võitnud mitmeid auhindu: Taxipal näiteks Navteq LBS Challenge 2009, Erply aga Seedcamp 2009 ning Fits.me sai Plugg 2010 auhinna. Kust need firmad tulevad? Selleks, et küsimusele vastust saada, oli Garage48 väga vajalik. Sellel üritusel loodi kahe ööpäevaga (ehk 48 tunniga) täiesti uusi firmasid. Ja tõesti – Eestis leiduski 16 meeskonda, kes olid valmis eksperimenteerima 48 tunni jooksul. Kuigi skeptikud arvasid, et enamik teenuseid niikuinii sellise lühikese ajaga valmis ei saa, oli kaks päeva hiljem siiski kõigil midagi ette näidata. Mitte küll lõppjärgus viimistletud tooteid alustavas äris, kuid vähemalt prototüüpe, mida riskikapitalistidele tutvustada. Mõnel neist tekkis esimeseks õhtuks juba käive ja teeniti kasumitki. Kambavaim oli muljet avaldav. Kui selliseid sõrmenipsu peale uusi ideid genereerivaid inimesi nii palju on, siis võiks ju IT Agentuuri ja Euroopa Ränioru küll veidi rohkem Eesti poole nihutada.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus. Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

TARKVARATEHNIKA rahvusvaheline magistriõppekava Tarkvaraarenduse juhtimine ja tarkvaraökonoomika Süsteemide analüüs ja disain Ettevõtte tarkvara Sardsüsteemide ja reaalaja tarkvara

Ühisõppekava: Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Ingliskeelne õpe Õppemaksu ei ole

www.ut.ee/software

ics@ut.ee

Tarkvaratehnik

Maailmatasemel haridus Eestist

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas Apple’i uus tahvelarvuti iPad muudab IT-maailma?

jah

∂

1. mail Shanghais avatud maailmanäitusel EXPO 2010 on Eesti e-lahendused võitnud juba suurt tähelepanu nii Hiina meedia kui ka ametiisikute poolt. Loodetavasti võidavad sellest huvist meie IT-firmad ja saavad ka mõne kokkuleppe maailma ühe suurima riigiga mõne e-riigi lahenduse eksportimiseks.

∆

22. aprilli õhtul avastasid mõned töötajad, et nende Windows XP-ga arvutid enam ei käivitu. Põhjuseks oli McAfee äriklientidele saadetud automaatne tarkvara uuendus, mis kustutas Windows XP-ga arvutitest olulise faili. Õnneks tabas Eesti ettevõtteid probleem pärast tööpäeva lõppu.

HEITI KENDER

HENRIK ROONEMAA

See, mida IT-maailm teeb, pole üldsegi tähtis. IT seostub mul suurte mürisevate serveritega täidetud ruumidega ja mõttetute koosolekutega, kus arutatakse, mida peaks programmeerima.

Ma pole iPadi poolt ega vastu, kuid mõõdukalt skeptiline, sest mulle on alati tundunud, et kui kõik jooksevad ühele poole, on hea mõte joosta ise teisele poole. Või vähemalt rahulikult järele mõelda, mis toimub.

IT ajakirjanik

[digi] peatoimetaja

Kasutaja on tähtis. Tal on kõriauguni insiPadiga just nii ongi, et kõik tunduvad tallimistest ja draiveritest, mida Windows jooksvat Apple’i turundusosakonna näion püüdnud peale suruda, loodetavasti on datud suunas nagu arust ära pühvlikari. need ajad nüüd igaveseks läbi. iPad on väga Muidugi on iPad väga tore. Nagu Apple’ile kasutajasõbralik. Üks lisamoment, mis tekohane, on koostekvaliteet hea ning iPakib, on kindlasti suuredist õhkub sama palju nev lauaarvutite müük. ja kallidust Kender: Edaspidi seksapiili Just nimelt – lauaarvuti kui Macbook Prost. Ja, on tore asi, aga kui teie peab IT-maailm üha nagu Apple’ile kohane, peamised tegevused on kõik toimib väga häsenam mõtlema surfamine ja e-kirjad, ti. Ta on kiire, mugav, sellele, et siis enamik aega te ei lollikindel ja nii edasi. kasuta klaviatuuri ega Ma olen ka nõus arutakasutajal oleks DVD-seadet ega topi ma selle üle, kas iPadi mugav. USB-pulkasid kuhugi. operatsioonisüsteem on Kui on vaja ikka väga uue aja märk, kus failid tõsiselt tööd teha ja klaja kaustad on unustatud viatuuri koormata, siis ning kasutaja ei pea end Roonemaa: Mina on mõistlik, et istutakkoormama draiverite igatahes ootan, se, 30tolline ekraan ees ega muu säärasega. Aga ning korralik klaviatuur nii, siis minu valik kuni pühvlikarja kui sõrmede all. Neid viimalangeb kas või Google’i tekitatud tolmu Chrome OS-ile, mis teeb seid sülearvuti ei paku. IT-maailm peab üha samu asju veel moodsapilv hajub, ja enam mõtlema sellele, malt. Vähemalt pole sa vaatan, mis saab. siis meetrise valge kaabet kasutajal oleks mugav, et ta ei peaks teadma, liga seotud kohustuslimis on käsurida. Apple’i kult monopoolse arvutisammud suletud süsteemis võivad olla kartarkvara ja poe nimega iTunes külge. Mina mid, aga sunnivad programmeerijaid mõtigatahes ootan, kuni pühvlikarja tekitatud lema alternatiividele. tolmupilv hajub, ja vaatan, mis edasi saab.

6 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

ku u t sita at

Igasugusteks ootamatuteks asjadeks, mis võivad potentsiaalselt kõik .ee-domeenid halvata.» EISi juht Marek-Andres Kauts põhjendab, miks kogutakse domeenimaksust 20% reservi.

ek s p erd id h in davad

Kratid.com on ebatavaline sait: palju animatsiooni, lihtne kasutajakogemus. Võib-olla on kasutaja jaoks veel natuke liiga vähe tutvustusi, mida Kratid.com siis õigupoolest teeb, arvavad eksperdid.

Kratid.com – lõbus ja lihtne 16.–18. aprillini toimus IT Kolledžis uutmoodi üritus, kus kuusteist tiimi pidid 48 tunni jooksul käivitama uue veebiteenuse. Žürii valis võitjaks Kratid, kus saab luua virtuaalse krati ja selle pehme mänguasjana koju tellida.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Garage48-l laineid löönud Kratid. com on kahtlemata väärt idee ühendamaks virtuaalset ja füüsilist reaalsust. Hetkel jääb veebis ebaselgeks, kuidas süsteem toimib, seega tasuks lisada lühikesed õpetusvideod. Projekt sai hea alguse ja promo ning soovitus oleks lisada veebi ka korralik sektsioon „meist”, kus saavutused ära märgitud.

Päris lõbus veebilehekülg, mida on üsna lihtne kasutada ka arvutikaugel inimesel ja väikesel lapsel. Tõrkeid veebi www.kratid.com kasutades ja proovides ei tekkinud ning kõik oli kohe üheselt selge. Kasutamislihtsuse osas võiks selliseid lehekülgi olla veel rohkem.

Kratid.com on hea näide heade disainerite tööst. Leht on kerge, kiire ja seal saab teha vaid ühte asja: kratte. Tehniliste nüansside kallal oleks patt nuriseda – 48 tunniga saab valmis ilusa asja, mis üht-teist teeb, kuid nüüd on vaja kaanealune korda teha. Soovitus: kasutajale võiks pärast krati valmistamist ekraanil öelda, mis edasi saab.

Altex Marketingi partner

Kasutajajuhendeid veel liiga vähe.

Developers Team OÜ tegevjuht

Arvutikauged inimesed saavad seal hakkama.

KnowIT Estonia tegevjuht

48 tunni kohta ilus, nüüd muu ka korda.

hinne kokku: 5Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 7

arvamus

Kuidas tõsta teiste sektorite IT-alast teadlikkust? Vaadates IT kasutamist Eestis, on meil põhjust olla uhke internetikasutuse ja meie e-riigi lahenduste üle. Samas peab tunnistama, et IT kasutamine paljudes ettevõtlusvaldkondades jääb maha maailma juhtivatest riikidest.

Enn Saar

MicroLink Eesti juhatuse esimees

index.html). Infotehnoloogia kasutamise poolest avalikus sektoris oleme küll esirinnas, ent jääme uute infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselt ärides aasta-aastalt üha nigelamasse seisu. Teema olulisust rõhutab ka Euroopa Liidu (EL) uuring, mille alusel üle 50% EL riikide majandusharude efektiivsuse kasvust tuleb tänu IT-lahenduste rakendamisele.

Finantssektori hea eeskuju Teiste sektorite mahajäämust kinnitab ka 2010. aasta märtsis ilmunud Maailma Majandusfoorumi IT-raport (weforum.org/documents/GITR10/

Milles siis asi? Kas Eesti ärimehed ei taha või ei oska infotehnoloogiat oma äri ette rakendada? Siinkohal on raske anda ühest vas-

ITLi koostöö teiste majandussektoritega Info- ja telekommunikatsiooniettevõtete Liit plaanib aidata teistel ärisektoritel ühiseid IT-projekte algatada, et praegusest mahajäämusest IT kasutamise osas üle saada.

8 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Kas Eesti ärimehed ei taha või ei oska it-D oma äri ette rakendada? tust – osades Eesti majandusharudes on ettevõtte ärimudeleid infotehnoloogia abil väga edukalt ümber korraldatud. Kõige paremaks näiteks on kindlasti finantssektor, kus pankade eestvedamisel on julgelt muudetud arusaamu pangandusteenuste osuta-

IT TULEB APPI

Ühisprojektid teistes sektorites Majandusharu

Ühisprojekti vajadused

Ehitussektor (Ehitusettevõtete ja Projektbüroode Liit)

Projektipank BIM (Building Information Modelling) Tüüptoodete kataloog

Rõiva- ja tekstiilitööstus

Pooltoodete liikumise jälgimine ja protsesside juhtimine Tootearendus ja „targad tooted” Lõigete süsteemid (liidestamine, hooldus Eestis)

Masinatööstus (Masinatööstuse Liit)

Tehnoloogiabörs

Finantssektor

Living Lab E-kviitung (roheline IT / roheline pangandus) Backoffice’i teenuste ja toodete arendus

Ehitus-, rõiva-, tekstiili- ja IT-audit ja IT kasutamise koolitused masinatööstuse ühishuvi

Üks äsja IT-firmade abiga käivitunud ühisprojekt on e-veoseleht. misest. Seda näitab pangatehingute statistika, mille järgi 98% kõigist Eestis sooritatavatest pangatehingutest teostatakse elektrooniliselt, st pangakontorit külastamata. Teisalt on aga suurem osa majandusharudest jäänud infotehnoloogia kasutuselevõtul pidama e-posti, kodulehekülje ja raamatupidamistarkvara juurde. Esimese põhjusena tuleb kindlasti mainida ettevõtjate väheseid kogemusi ja teadmisi tehnoloogia võimalustest. Süsteemne lähenemine sellele teemale kõrgkoolides on ebapiisav ning samuti puudub täiendõppe vorm juhtidele ja erinevate valdkondade spetsialistidele.

Töökorraldust tuleb muuta Teiseks probleemiks on see, et puudub valmisolek muuta koos uue infosüsteemi kasutuselevõtuga ka ettevõtte sisemist töökorraldust. Pahatihti kohtame oma igapäevatöös olukordi, kus uue tarkvara juurutamine tähendab olemasoleva tööprotsessi täpset kopeerimist arvutis. Selline lähenemine

Viimase aasta jooksul on koostöös erinevate majandusharudega sõelutud välja mitmed ühisprojektide vajadused.

Selleks, et IT-st kasu saa da, tuleb ümber korraldada ka igapäevane töö. ei lisa ettevõttele efektiivsust, vaid ainult automatiseerib olemasolevad tööprotsessid või osa neist IT-vahendite abiga. Suurem tootlikkus saavutatakse ainult nii, et tööprotsesside muutmine ja uue lahenduse kasutuselevõtt toimub üheaegselt – selleks, et ITst kasu saada, tuleb korraldada ümber ka see, kuidas me igapäevaselt tööd teeme.

Ükski valdkond pole üksi Kolmandaks põhjuseks on majandusharus tegutsevate ettevõtete vähene koostöö selle nimel, et saavutada kokkuleppeid kolmandate osapooltega (riiklikud institutsioonid, pangad jne) efektiivsema töökorralduse juuruta-

miseks. Mitte ükski majandusharu ei toimi eraldiseisvalt, vaid koostöös teiste valdkondadega, ning seetõttu tuleb tootlikkuse tõstmiseks saavutada valmisolek uute süsteemide juurutamiseks ka osapoolte vahel. Info- ja telekommunikatsiooniettevõtete Liit (ITL) aitab praegu kaasa kahe eeltoodud probleemi leevendamisele: IT-alase teadlikkuse tõstmine ettevõtete seas ning erinevaid sektoreid ühendavate IT-alaste projektide algatamine. Selle töö sisuliseks vormiks on ettevõtete koolitamine läbi erialaliitude ning uute IT-projektide lahenduste kirjeldamine koos majandusharusid esindavate firmadega. Kirjeldatud tegevuse tulemusena on töösse läinud esimene IT-projekt: Eesti Metsatööstuse Liit koos ITLiga lükkasid käima e-veoselehe projekti (lähemalt loe emtl.ee/index. php?main=192). Kui eeltoodud teema tekitas mõtteid või küsimusi, kuidas kasutada ITd oma tegevusvaldkonnas, siis võiks julgesti ITLiga ühendust võtta. Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 9

uudised 10 AASTAT

Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) poolt 2000. aastal loodud mittetulunduslik rakenduslik erakõrgkool annab juba kümme aastat rakenduslikku kõrgharidust IT-süsteemide arendamise, administreerimise, infosüsteemide analüüsi ja tehnosuhtluse alal. Praegu õpib IT Kolledžis 751 tudengit. Sünnipäevaürituste raames külastavad kolledžit mitmed tuntud esinejaid, näiteks 11. mail Mikko Hypponen F-Secure’ist. 17. mail täitub kolledžil täpselt kümme aastat.

+14 PROTSENTI

Balti riikidest kõige varem müügi langust kogenud Eesti juhib sellel aastal parimate kasvutulemustega Leedu ja Läti ees, selgus GfK Marketing Services Balticu konverentsil Vilniuses. GfK Retail and Technology Holding kogub andmeid 190 000 müügikohast. 2010. aasta suveks võib GfK andmetel oodata Eestis kuni 14protsendist tehnikakaupade müügi tõusu. Leedus ja Lätis, kus surutis algas hiljem, on veel täheldatav turu langus – vastavalt 24 ja 17 protsenti.

Eesti IT Shanghais – h Eestis saab õppida iPhone’i ja Androidi rakenduste arendamist IT Kolledž avab sügisel iPhone’i ja Androidi rakenduste programmeerimise kursuse. Aprillis saabusid selleks kooli IT ja kommunikatsioonitehnoloogia laborisse G1 telefonid kingitusena Google’i avatud tarkvara juhilt Chris DiBonalt. Spetsialist, kes hakkab õpet läbi viima, on lõpetamas õpinguid San Josés.

Nokia tutvustas uut lipulaeva – N8-t N8-st peaks saama Nokia uus lipulaev ja see on ka esimene telefon, millest leiab uue mobiiliplatvormi Symbian 3. Lisaks leiab N8 seest maailma suurima mobiilikaamera sensori, millega saab teha 12megapiksliseid pilte. Kaamera filmib HD-kvaliteediga (720p) videoid.

10 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Shanghais toimuval maailmanäitusel EXPO 2010 on esindatud ka Eesti IT-lahendused, mis on juba kohalikes külalistes huvi äratanud. Pudongi piirkonnas on riigid paviljone ehitanud juba kuid. IT-lahenduste esitlemise positiivne külg seisneb selles, et kohapeale ei pea rajama suurt installatsiooni, piisab vaid projektoritest, sülearvutitest ja mõne töötava lahenduse esitlusest üle interneti. Eesti IT-ettevõtjad ning Tallinna linnavalitsuse esindajad pakkisid kohvrid lahti 3. mail, kui EXPO maailmanäitusel Eesti paviljonis toimunud seminaril tutvustati riigi e-lahendusi: ID-kaarti, ID-piletit (Microsoft Eesti juht Rain Laane oli „kontrolör”, IDkaartidega „bussisõitjateks” aga MicroLinki juht Enn Saar ja Webmedia juht Taavi Kotka). Eesti infotehnoloogid said omakorda ülevaate Shanghai tarkvaratööstuse hetkeolukorrast. Infotehnoloogia ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liidu presidendi, Webmedia juhatuse esimehe Taavi Kotka sõnul pakkuski EXPO hea võimaluse erinevate e-lahenduste tutvustamiseks. „Hiinlased soovivad mitmes valdkonnas erinevaid e-teenuseid rakendada ja arendada, samas oli Eesti senine kogemus ja edusammud paljudele neist üllatuseks,” ütles Kotka. „Usun, et toimunud töistest kohtumistest ja suurest meediahuvist kasvab välja ka mõni sisukas koostööprojekt.”

Seminaril osalenud Pekingi linnavalitsuse majanduse ja IT-valdkonna asejuhi Jiang Yiquni sõnul pakkusid talle avastamisrõõmu erinevad Tallinnas käiku läinud e-lahendused, eriti ID-pilet ja terviklik e-teenuste arendamise kontseptsioon. Ettekandega esinenud Shanghai tarkvaraettevõtete assotsiatsiooni juht Yang Genxing arvas, et Eesti innovaatilised lahendused, nagu näiteks e-kool ja m-parkimine, väärivad oma tasemelt kindlasti ka Hiinas rakendamist. Eesti osalemist EXPO-l korraldava EASi juhatuse liikme Maria Alajõe sõnul näitas seminar, et ettevõtjad leiavad häid kontakte, kui nad on EXPO-l ise aktiivsed. „Meie pakume Eesti paviljoni näol ettevõtjatele hea koha, kus erinevaid üritusi korraldada, ja on tore, et sellest võimalusest aktiivselt kinni haaratakse,” lisas Alajõe. Shanghai EXPO 2010 maailmanäitus toimub 1. maist 31. oktoobrini, EXPO peateemaks on „Parem linn, parem elu”. Eesti esitleb end maailmanäitusel väikese innovaatilise Põhjala riigina, kes aitab elu- ja loomekeskkonna arendamisel paremate lahendusteni jõuda. Eesti osalemist EXPO-l korraldab EAS. Arvutimaailm

Viirustega nakatunud mobiilid helistavad öösiti tasulistele välismaa numbritele Märtsi lõpus ja aprillis ilmus Windows Mobile’i platvormil töötavate nutitelefonide jaoks vabavara pakkuvatele veebilehtedele uus mäng „3D Antiterrorist”. Koos mänguga aga paigaldati telefoni kõrge minutihinnaga rahvusvahelistele tasulistele numbritele helistav troojalane. Kaspersky järgi Trojan.WinCE.Terdial.a (või Trojan:WinCE/Terdial F-Secure’i järgi) võtab kõnesid iga 50 sekundi järel kuuele erinevale tasulisele numbrile ning käivitub automaatselt öösel (ehk siis, kui nutitelefoni omanik ilmselgelt magab). Symbiani operatsioonisüsteemiga telefonide omanikud võivad samuti langeda sarnase tasulistele numbritele helistava programmi ohvriks.

GNTst sai ALSO Tehnoloogiakaupade hulgimüügiettevõte GNT muutis nime – 26. aprillist on firma nimeks ALSO. GNT hakkab ALSO nime all tegutsema Põhjamaades ja Balti riikides. ALSO Eesti tegevdirektori Anti Kuiva sõnul näeb grupp PõhjaEuroopat uuendusmeelse piirkonna kasvava turuna. Tema sõnul on suurim kriisiaeg juba möödas.

huvi pööratakse ekspordiks Rain Laane Microsoftist demonstreerib hiinlastele ID-pileti kontrollimist bussis.

Eesti EXPO paviljon Shanghais on kirju eesti rahvusmustritest. FOTOD: Savecity.org Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 11

uudised Kalender

arvutima ailm

20.–21.05 Oracle’i

Mõtte abil arvuti

kasutajakonverents

Sauruse sisuhaldus läheb vabavaraks Üks tuntumaid Eesti sisuhaldustarkvarasid Saurus läheb vabavaraliseks. Saurus CMS ver 4.0.7 vabavaraline pakk hakkab kandma nime Saurus CMS CE (Community Edition) ja on litsentseeritud MPL 1.1 litsentsiga (Mozilla Public Licence). Tasuta versioonile ei paku Sauruse arendustiim Mekaias kasutajatuge ega garantiid. Saurus CMS-il jääb alles ka ärikasutaja tasuline litsents EE ehk Enter prise Edition.

Eesti domeeni hind selgunud Eesti Interneti SA nõukogu kinnitas .ee domeeni aastatasu registripidajale 285 kr aastas. Registripidajal tuleb tasuda veel lepingutasu 10 000 kr ja tagatisdeposiit 35 000 kr. Hind lõppkasutajatele kujuneb vabas konkurentsis.

Eesti, Soome, Läti ja Venemaa Oracle’i kasutajagruppide poolt organiseeritud ühiskonverentsile Tallinnas tulevad esinema tuntud tegijad Oracle’ist ja Oracle’i kasutajagruppidest. Kahe päeva jooksul annavad tuntud Oracle’i professionaalid üle maailma kokku 35 tehnilist sessiooni. Peaesinejad on Tom Kyte ja Tanel Põder.

25.05 TEDx Tallinn – jagatud ideedes on vägi

Eestis teist korda toimuv kohalik TED-konverents ootab kõnelejaid ja kuulajaid erinevatest inimtegevuse valdkondadest, et püüda vastastikku mõttepiire nihutada ja ühisosa laiendada. Osalemiskutse saadetakse 245-le registreerunute seast välja valitud inimesele.

15.–17.06 Nordic Tech Tour Üritusel kohtuvad põhjamaade tehnoloogiafirmad investoritega. Sel aastal peetakse üritust kolmel päeval: poolteist päeva Helsingis, pool Tallinnas ja üks Stockholmis. Eesmärgiks on välja selgitada kolm kiiresti kasvavat tehnoloogiafirmat, keda tutvustada tippinvestoritele.

12 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Hea mõttelugeja

3. juunil kuulutatakse Monterey Bays välja parim mõtte teel arvuti juhtimise lahendus. Võitja valitakse välja kümne nominendi hulgast. Kandideerivad organisatsioonid Kanadast, Saksamaalt, Singapurist, USAst ja Hiinast. Üks põhieesmärke on panna halvatud mõtte jõul arvuti juhtimise seadmete abil maailmaga suhtlema, kuid mõtte jõul juhtimist soovitakse kasutada ka mängudes ja virtuaalkeskkondades. Mõtte jõul juhtimise süsteeme on ühendatud ka n-ö targa kodu lahendustega.

IE8 tunnistati turvaliseks

Saksa-Austria testimisinstituut TÜV Trust IT andis Internet Explorer 8-le turvasertifikaadi. Instituudi sõnul selgus auditi käigus, et Internet Explorer 8 turvalisus on võrreldes eelmiste versioonidega märgatavalt parenenud.

ITLi aastaauhinnad said jagatud Aasta tegija tiitli pälvis Sertifitseerimiskeskuse juhataja Kalev Pihl internetiturvalisuse teadlikkuse tõstmise eest laste ja noorte seas.

Tiitliga aasta tegu pärjati Lasnamäel asuva Ericssoni tehase avamine möödunud suvel. Auhind anti üle tehase juhile Veiko Sepale. Aas-

ta idee vääriliseks nimetati Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu projekt EstWin. Aasta piduriks ei valitudki Digiretsepti, vaid Sander Mägi AS Aqris Software’ist, kes oma kindlameelse tegutsemisega põhjustas IKT Demokeskuse 10 miljoni kroonise eksporditoetuse taotluse edasilükkumise. ARVUTIMAAILM

juhtimine on peagi tavaline 5

Piiramatu detailsusega arvutigraafika Austraaliast

4 3

Facebooki kontod müügis

Verisign iDefence’i teatel müüb Vene päritolu spämmer Kirloss 1,5 miljonit Facebooki kasutajakontot, mille paroolid oli ta kätte saanud hiljuti levitatud massispämmiga, mis valeteadete abil õngitses kasutajatelt välja

nende Facebooki salasõna, paludes seda võltsleheküljel uuendada. Kahju on aga suurem, kui esialgu paistab, sest paljud logivad Facebooki kaudu (FB Connect) sisse ka mitmetele teistele saitidele, kus olevad kasutajakontod ja identiteedid võib spämmer soovi korral samuti üle võtta.

Geocaching sai 10aastaseks

2. mail 2000. aastal kaotas USA GPS-satelliitide süsteemist asukoha täpsuse segamise tsiviilkasutajate jaoks ning sellest hetkest alates võisid kõik oma positsiooni määrata mõnemeetrise täpsusega. See avas mitmed uued tööstusharud, näiteks autonavigatsiooniseadmete tootmine sai hoo sisse ning juba päev hiljem sündis populaarne aardeotsimismäng – geocaching. Esimene aare, mille teised koordinaatide järgi pidid leidma, peideti Oregoni osariiki Beaver Creeki kanti.

Iseõppijast arvutiinsener Bruce Robert Dell pakub suurkorporatsioonidele tehnoloogiat, mis peaks arvutigraafika viima uuele tasemele riistvara osas suurt hüpet tegemata – tema „piiramatu detailsusega graafika” suudab arvutiekraanil reaalajas liigutada miljardeid punkte korraga, kasutades selleks otsingualgoritme, mis teevad punktipilvedega kiiremaid arvutusi kui praegused tehnoloogiad polügoonide või voxelitega.

MinuKaitse – kadunud asjade kaitseks MinuKaitse on uus eteenus kadunud võtmete, mobiili või rahakoti leidmiseks.

MinuKaitse pakub Skandinaavias tuntud teenust: klient saab numbriga ja leiutasuinfoga võtmehoidja ning mobiilikleebise, samuti registreerib teenus kõik kliendi rahakotis olevad kaardid ja dokumendid. Kaotatud asjadest tuuakse Skandinaavias omanikule

tagasi ligi 90%, sest asjadel on info tagastamise ning leiutasu kohta. Oma isikuandmeid aga ei pea paljastama. Leidja paneb leitud asjad lähimasse Eesti Posti postkasti, kust need teenuse vahendusel kiiresti omanikuni toimetatakse. Leiutasu makstakse otse leidja kontole ning paarisajakroonise aastamaksuga teenuse tarbijale see lisakulusid ei tekita.

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 13

uudised u us ja va nad

Microsoft telefoniäris Maikuu jooksul peaksid maailmas müügile jõudma palju kõmu tekitanud ja vähe nähtud Microsofti uued telefonid Kin One ja Kin Two. Võrdleme seda viimast ja ärikasutajalikumat Nokia ja LG sarnaste mobiilidega.

KinTwo

Nokia C6

LG GW620

Hind

1000 kr + paketitasu

3500 kr

1990 kr (Elisa erihind)

Platvorm

Windows, eridisainiga

Symbian

Android 1.6, eestikeelne

Paari lausega

Microsoft on tarkvaraga kõvasti vaeva näinud. Sotsiaalmeedia kasutajaliides on ilus.

Nokia C6 sisus pole palju üllatavat. Nagu N97, aga odavam.

LG enda platvormid olid kohmakad. Android on õige valik heas kestas.

AMi hinnang

Ühilduvus ja ühenduvus hea, riistvara võiks veidi parem olla.

C6 võiks peale hea hinna ka midagi tõeliselt uut sisaldada.

Andoid 2.0 uuendustuleks ära oodata, praegu selon veel pisivigu.

Facebookis läks igavaks Firmade fännilehtede tipptegijate seas enam konkurentsi pole – rahulikult lebavad esikolmikus juba mitmendat kuud Forum Cinemas, A. Le Coq ja SmartPOST.

Kuid huvitavam toimub hoopis tagapool. Vaatame suuremaid tõusjaid. Üllatus – Rimi Eesti on vaatamata

Facebooki pingerida

lihasõjale saavutanud 30 päevaga korraliku 145protsendise kasvu. Kas tõesti mõjus kodumaise liha tagasitoomine letile nii külgetõmbavalt? Esisajas tegi aga kuu rekordi Mammuti e-raamatupood, mille fännide (või nüüd uues Facebookis „meeldijate”) arv kasvas üle 900%.

14 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

ARVUTIMAAILM

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame igal kuul edukaimate firma Facebooki fännilehtede pingerea. 1.

Forum Cinemas Kinoklubi

15 283

+1157

+8,2%

A. Le Coq

10 476

+1052

+11,2%

SmartPOST

9 400

+44

+0,5%

Kingakaubamaja.ee

7 321

+278

+3,9%

Veinisõber

6 529

+262

+4,2%

Cinamon

6 445

–37

–0,6%

Piletilevi

6 320

+203

+3,3%

Olen ilus, loomulikult!

6 158

+3885

+170,9%

Aianduskeskus Hortes

6 108

+2014

+49,2%

10.

Lõunakeskus

4 875

+1728

+54,9%

Arvuti kevadmood

am 10 a a s tat taga si

Tele2 asus UMTS900 võrku rajama

Digiallkiri 10aastane

HP ütles selle siis nüüd välja – nende 2010. aasta „kevadmoodi” tutvustatakse 11. juunil esilinastuvas filmis „Seks ja Linn 2”. See HP Mini 210 ongi Vivien Tami 2010. aasta kevadkollektsioonist. Räägitakse rabavast „liblikaarmastajate” disainist ja hooaja moest, gigahertsid ja megabaidid ei huvitagi.

EMT säilitas, Elisa ja Tele2 võitsid turuosa Pannes kokku EMT, Tele2 ja Elisa 1. kvartali tulemused, selgub huvitav tõsiasi, et EMT säilitas oma turuosa, Tele2 ja Elisa aga võitsid kliente juurde.

EMT säilitas turuosa 47% ning lepinguliste klientide arv jäi 488 000 tasemele. Suuruselt teine operaa-

tor Tele2 võitis esimeses kvartalis juurde 10 600 klienti, neil oli 1. kvartali lõpu seisuga 457 600 aktiivset mobiilsideklienti, millega ettevõte hoiab TNS Emori andmetel 34% turuosa. Elisa klientide arv kasvas esimeses kvartalis 25 900 kliendi võrra, ulatudes 363 500 kliendini. ARVUTIMAAILM

Täpselt kümme aastat tagasi kirjutas Arvutimaailm just vastu võetud digiallkirja seadusest ning esikaanelgi oli suur avaliku võtme infrastruktuuri võti. Tarvi Martens fantaseerib tulevikust aastal 2003 – kuidas ta osaleb pargipingil pihuarvutiga riigikogu valimistel, paneb vana mobiili koera positsioneerima ning üüriarve lausa internetis ära maksab. Päeva lõpuks saadab Eesti Loto talle krüpteeritud ekirjaga teate suurest lotovõidust. Tundub, et tulevik ongi käes. Ainult lotovõitu veel mitte?

Psion Revo – kadunud nutitelefon Psion oli kümme aastat tagasi nagu tulnukas – nende Revo nägi välja samasugune nagu praegused klaviatuuriga nutitelefonid. „Arvutil on kiire 36 MHz protsessor ja 8 MB mälu,” nendib Arvo Mägi arvustuses. Paraku oli kiire pihuarvuti tootja ajast ees ja on nüüd tõmbunud tööstusarvutite nišši.

Mobiilimakse 10aastane Veidi aega tagasi oli veel üks tähtpäev: 4. aprillil 2000 tehti Helsingis maailma esimesed mobiilimaksed. Kohvikus Meteor sai kohvi eest mobiiliga maksta, kirjutas Arvutimaailm.

Tele2 hakkab maapiirkondi katma UMTS900 tehnoloogial põhineva kiire 3,5G võrguga. Esimene selline leviala avati Kuusalus. UMTS900 on madalamal sagedusel kui tavaline 3,5G töötav kiire andmesidevõrk, kuid katab korraga suurema maa-ala. Tele2 UMTS900 ja UMTS2100 võrgu maksimumkiiruseks on kuni 7,2 Mbit/s, mis on samas suurusjärgus interneti püsiühenduse kiirusega kodudes.

Pilveteenused kosmosest Aprillis LõunaAafrikas satelliidipõhist pilveteenust tutvustanud ND SatCom võimaldab peale kaugriistvara ja -tarkvara kasutamise saada sõltumatuks netiühenduse olemasolust, võttes pilveteenused üle satelliidi.

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 15

fookus

Milleks on meile vaja IT-agentuuri? EL sisejulgeoleku IT-agentuuri Eestisse toomiseks on valitsus valmis kulutama üle 315 miljoni krooni. Eestlastele see aga ülemäära tööd ei anna ning täiendavat euroraha sisse ei too. Mis on IT-agentuur ja milleks meil seda vaja on?

istockphoto 16 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

266 miljonit krooni suuruse summa on Eesti ametlikult välja pakkunud Euroopa Liidu IT-agentuuri ülesehitamiseks, kui see asutus peaks siia loodama.

erik aru am@am.ee

Tegelikult kipub praegu ebaselgeks jääma seegi, millega tulevane agentuur siis lõppkokkuvõttes tegelema hakkab. Algselt oli rõhuasetus pigem olemasolevate infosüsteemide haldamisel, hiljem on vaekauss hakanud kalduma pigem uute andmekogude väljaarendamise poole. Igatahes kannab asutus suurejoonelist nime: Euroopa Liidu amet õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks. Tööd peaks see alustama ülejärgmisel aastal. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president Taavi Kotka on öelnud, et agentuuri toomine siia oleks kolmas suur Eesti IT-tegu – esimeseks kaheks peab ta Skype’i ja NATO küberturvakeskust. „Eesti IT-ettevõtete prioriteediks

It-agentuuri toomine oleks kolmas suur it-tegu skype’i ja nato keskuse kõrval. on samuti Eesti infoühiskonna jätkuv areng ja Eesti IT-alase kõrge maine hoidmine ning kasvatamine,” selgitab ITLi toetust projektile Microlinki juht Enn Saar, kes IT-ettevõtjate organisatsioonis projektiga seonduvaga tegeleb. „Üks lähiaastate olulisemaid otsuseid selles valdkonnas on Euroopa Liidu IT Agentuuri loomine.” „See oleks mitte nice to have, vaid strateegiliselt oluline agentuur – ja Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 17

fookus

Linnar Viik peab IT-agentuuri toomist Eestisse meie IT jaoks igati tähtsaks, aga mida see täpselt endast ikkagi kujutama hakkaks, ei oska öelda ei Viik ega keegi teine. Foto: scanpix mitte ainult Eesti, vaid ka ELi jaoks tervikuna,” leiab Linnar Viik. Samas tunnistab ta agentuuri lõplikud piirjooned praegu sedavõrd ähmasteks, et „tegu ei ole mitte elevandi katsumisega pimedas ruumis, see on pigem nagu UFO katsumine”.

120 inimest palgale Eesti baaspakkumise mahuks on ligi 17 miljonit eurot ehk 266 miljonit krooni – koos kinnitusega, et kui kulud ei peaks kalkulatsioonidele vastama, tagatakse agentuurile kõik pakkumises kirjeldatu. Eesti on valmis rajama uue peaserverihoone ja katma selle ehituskulud. Ehitise täpne asukoht sõltub konkreetsetest tingimustest, kuid kindlasti eelistatakse selleks mõnda riigi omandis olevat kinnistut, kus vajalikud arendused juba tehtud. Ka tagab Eesti agentuuri peakorterile esimeseks tööaastaks sobiliku rendipinna ja edaspidiseks tasuta büroohoone vähemalt sajale töötajale. Ameti tegevuse toetuseks loodaks ka vastav tugirühm. Praeguse seisuga peaks agentuuris hakkama palka saama 120 inimest. Vaevalt et nii palju inimesi aga Eestis tööle asuks. Eesti pakkumine näeb ette juba olemasolevate serverite jää18 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

mist Strasbourg’i, Austrias Pongaus oleksid tagavaraserverid, kus need praegugi asuvad. Seega on tõenäolisem töötajate arv 70–100, hindab Eesti poolt projekti koordineeriv siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli. Tulevikus võib see arv aga tunduvalt kasvada, kui otsustatakse luua uusi infosüsteeme. Lilleväli toob näiteks Helsingis asuva kemikaalide agentuuri, mille töötajate hulk hoogsalt

üsna ebatõenäoline, et agentuuris hakkaks tööle väga palju eesti inimesi laieneb. Siinkohal võib aga tekkida küsimus, kas ei kurna see ära siinset ITspetsialistide turgu, mille nõrkuse üle Eesti ettevõtjad pidevalt kaebavad. Vastus on lihtne: ei. Nimelt on suhteliselt ebatõenäoline, et väga palju eestlasi agentuuris tööd saab, paiknegu see kus tahes. Kuna tegu on Euroopa Liidu agentuuriga, osaleb Eesti selle tegevuses nagu iga teinegi liikmes-

riik. Mis tähendab sedagi, et eestlased kandideerivad sinna tööle samadel alustel nagu kõik ELi kodanikud. Linnar Viigi meelest on agentuurist praegu teada vähemalt nii palju, et see sobib Eestisse. Samas ei ole see „üleliia IT-sektorit ergutav ega virgutav, aga ka mitte tappev”. „Ühest küljest angažeerib see ka kohalikke,” sõnab Viik. „Teiselt poolt ei ole see nii suur ega eripärane, et turgu solgiks.” Seega tähendaks agentuuri loomine Eestisse kuni sajakonna kõrgelt kvalifitseeritud – mitte ainult infotehnoloogia, vaid ka näiteks finantsvõi juuravaldkonna – spetsialisti siiakolimist. Nad tooksid lisaks oma kogemustele ja teadmistele siia ka puhast raha. „Eesti majanduse väiksust arvestades looks nad kindlasti veel lisatöökohti,” leiab Lilleväli. Alustades juba sellest, et vaja läheks sadakonda korterit.

Maine on tähtis Üks lootus seisneb ka selles, et agentuur toob Eestisse kriitilise arvu võõrkeelseid spetsialiste koos peredega. See käivitaks pakkumise lisaklausli, rahalise mahuga 3,2 miljonit eurot. Selle rahaga rajataks Tallinnasse Eu-

kolm he ad pakkumis t

Mida Eesti agentuurile pakub? l Peakorter kuni sajale töötajale koos laiendamisvõimalusega. Pakkumise hinnangul võiks sobiva koha leida mõnel Riigi Kinnisvara AS-ile kuuluval kinnistul, mainitud on rahandusministeeriumi laiendust aadressil Suur-Ameerika 1 või Kolde puiestee 67a. Eesti katab ehituskulud (kuni 5,11 miljonit eurot) ja annab peakorteri agentuuri kasutusse ilma üüri küsimata – agentuur peaks tasuma vaid kommunaalkulud. Esialgu paikneks agentuur aga aastakese üüripinnal, tõenäoliselt Ülemiste Citys – ruumide rendi tasuks taas Eesti.

roopa Kool, mis tõstaks siinse ingliskeelse hariduse kvaliteeti – ja tooks ehk veel mõne välisspetsialisti Eestisse. Vähetähtis ei ole ka mainekujunduslik efekt. „Kus on, sinna tuleb juurde,” sõnab Lilleväli. Viik rõhutab ka reaalseid uusi kontakte ja koostöövõimalusi, mis agentuuriga kaasnevad. Peale selle tulevad koos agentuuriga ka hanked. Eesti ettevõtjail ei ole küll mõtet ülearu loota mõnd hanget täiesti endale saada, kuid allhankijana mõne suurema konsortsiumi raames – miks mitte?

Ehk tuleks teisedki Eesti IT-sektorile mõjuks agentuuri siiatulemine väga positiivselt, kinnitab Enn Saar. „See suurendab suurte rahvusvaheliste IT-firmade huvi Eesti vastu ja annab meile võimaluse mõjutada rohkem Euroopa IT-valdkonna otsuseid.” Võib loota, et Tallinnasse avaks oma esinduse mõnigi välismaine tarkvarahiiglane, kes seni veel siiamaale teed ei ole leidnud. „See agentuur on eriline, võrreldes mõne teisega, kus lihtsalt 30 inimest kontoris istub,” kinnitab Lilleväli. „See on laiema tähendusega, suurem tükk, mis võib tuua lumepalliefekti.” Pealiskaudsete arvutuste kohaselt võiks agentuur oma alginvesteeringu

l Andmekeskuse hoone uue peaserveri tarbeks, mis peab vastama ELi ja NATO nõuetele andmeturvalisuse osas. Ka selle puhul kataks Eesti kuni 11,71 miljoni euroni ulatuva ehituskulu. Eesmärgiks on saavutada 99,9999protsendiline töökindlus, kuus lubatud maksimaalne katkestusaeg on 30 sekundit. Serveriruumi peab olema võimalik tulevikus laiendada. Hoonet ühendaks muu maailmaga kolm fiiberoptilist kaablit. Kaks sõltumatut jahutussüsteemi peaks tagama serverite tööks sobiliku temperatuuri 18 kraadi. Samas kasutataks talveperioodil hoone kütteks serveritest eralduvat soojust. Betoonhoone, milles asuks peamiselt maa all paiknev kuni 500ruutmeetrine betoonist serveriruum ja tehnilise personali tööruumid, pindala oleks 1400 ruutmeetrit. Hoone peaks asuma tühjal platsil teistest rajatistest eemal ja olema väliselt võimalikult tähelepandamatu. Seda piiraks kolme meetri kõrgune müür või aed, mida ümbritseb täiendav turvatsoon. Territooriumil toimuvat jälgiks mehitatud valve. Üks võimalikke asukohti on Kosel asuv 8,5 hektari suurune riigile kuuluv plats. Hoone ehitamisel võetaks arvesse ka riske, mis seostuvad elektromagnetvälja kasutavate seadmete arenguga, nagu näiteks serverite kiirguse mõõtmine, andmetele juurdepääsemise katsed või püüded seadmeid elektromagnetimpulssidega kahjustada. Elektrivool on kindlustatud ringtoitega, lisaks asub hoones generaator, mis võrgutoite kadumisel suudaks rahuldada elektritarbe vähemalt viie päeva vältel. Serverite ja muude serveriruumi seadmete hinnanguline voolutarve on 1,5 MW. Andmekeskuse valmimine võtab aega 36 kuud – 23 kuud vältavad ettevalmistused ja 13 kuud ehitus ise. Agentuur säilitaks ka oma praeguse serverikeskuse Strasbourg’is ja tagavaraserverid Austrias Pongaus. Eesti keskuse tagavaraserverid võiks asuda Soomes, kes on selleks ka oma nõusoleku andnud. l Eesti kindlustaks sellegi, et agentuuri töötajate lapsed saaksid omandada Euroopa Koolile vastava hariduse. Euroopa Kooli rajamine läheb maksma kuni 3,2 miljonit eurot, lisaks on riik vajadusel valmis tasuma kooli üürikulu esimese tegevusaasta jooksul.

tagasi tuua kümne aastaga. „Eesti riigi poolt pakutud investeeringu tasuvus on väga meeldiv,” usub ka Viik, kelle meelest on väga olulised ka mittemateriaalsed faktorid. Põhjus, miks Viik agentuuri stra-

teegiliselt oluliseks peab, nagu ta ise ütleb, peitub aga selles, et piiriülesed andmekogud ja nende haldamine muutuvad lähiaastail tema meelest aina olulisemaks. Kui praegu on Euroopas paar suuremat andmebaasi, Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 19

fookus

Siseministeeriumi nõunik Piret Lilleväli on IT-agentuuri projekti üks peamisi eestvedajaid, kelle tööks on seista hea selle eest, et see agentuur Eestisse ikkagi tuleks. Foto: scanpix lisaks mõned väiksemad politsei, autoregistrite ja immigratsiooni kohta, siis lähiajal muutub olukord Viigi hinnangul kardinaalselt.

Konkurendiks Prantsusmaa „Koos EL 2020 programmiga, aga ka ELi-sisese ühisturu tegeliku praktikaga kasvab andmekogude arv lähema kümne aasta jooksul eksponentsiaalselt,” usub ta. „Haridusest ja tervisest kuni riigikaitseni välja kasutatavad andmekogud on tulevikus ühel või teisel moel mingil määral ka ühiskasutuses.” Kõik see on väga ilus, kuid Eesti ainsaks konkurendiks agentuuri asukohana on Prantsusmaa. Ja säärase vastaskandidaadi kogemusi diplomaatia ja tagatoatehingute vallas ei maksa mingil määral alahinnata. „Tegu ei ole samas kaaluklassis võistlevate riikidega,” nendib Lilleväli. „Toimuks võistlus uute liikmesmaade vahel, oleks meie võiduvõimalused väga head.” Just nimelt „uue Euroopa” maade vahel aga peakski võistlus tegelikult toimuma – Eesti üks tugevamaid argumente on 2003. aastast pärinev Euroopa Ülemkogu 20 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

otsus, mille kohaselt peavad uued Euroopa Liidu agentuurid paiknema uutes liikmesriikides. Prantsusmaa toetab oma kandidatuuri väitega, et tegelikult ei olegi loodav agentuur üldse uus asutus. Nagu mainitud, peaks selle haldusalasse minema ka praegu Strasbourg’is asetsevad serverid, kus peituvad praegused

konkurent prantsusmaa kogemusi diplomaatias ei saa alahinnata sisekaitse valdkonna infosüsteemid. Prantsusmaa väitel sellega loodava agentuuri roll ka piirduks. Eesti rõhutab aga seda, et kindlasti on tegemist uue agentuuriga ja olulisemat rolli mängivad hoopis tulevased infosüsteemid. See seisukoht on ELis hulga pooldajaid leidnud. Nimelt toimub ELi infosüsteemide arendamine üpris kaootiliselt. Uus Schengeni infosüsteem pidi valmima

juba 2007. aasta alguses, on aga ikka veel pooleli. Praegune tähtaeg on järgmise aasta lõpus – seega hilineb süsteem vähemalt viis aastat. Probleemidesse on mattunud ka ELi viisainfosüsteem. Praegu korraldab ELi andmekogude arendamist Euroopa Komisjon, kuid käsuliinid on selles valdkonnas hägused ja seetõttu ilmnebki aeg-ajalt, et lõpuks ei vastuta mõne asja eest tegelikult keegi. Väide, et selle korraldamiseks oleks vaja luua uus asutus, mõjubki seetõttu üpris veenvalt. „Uus agentuur peakski olema see ajutrust, mis tegeleb uute süsteemide arendamisega,” sõnab Lilleväli.

Lõpuks otsustab poliitika Eesti kasuks räägib seegi, kui võrrelda elukallidust siin ja Strasbourg’is. Ilmselge on, et agentuuri asutamine siin tuleks pikemas vaates odavam. „Eestil on minu arvates väga suur tõenäosus saada IT Agentuuri asukohamaaks,” usub Saar. Otsus, kuhu agentuur rajatakse, langetatakse aga lõpuks ilmselt poliitilistel kaalutlustel. „Aeg-ajalt eluterved argumendid ei otsusta,” ütleb Lilleväli.

Väärt lugemine arukale inimesele! a juht ütleb, et töminöte onurreaulaln:e,Töömittukte ass ad statistiline miraaž ev K ene väh e töötus

ÄRIKLASSI AIN HANSCHMID

AJAKIRI

evarjuhüpe Helikiirusel lang

[bT cTW]^[^^VXPVP ^] ePadbcPcdS b_TcbXPP Wâ__Pe PdbcTa[P]T ! ' <08 ! ^\TTcaX ZÛaVdbT[c P[[P >:C>>14A "% ZX[^ $ # !! =d\QTa =d\QTa 7X]S "( (

MAI 2010

TI 3-6-3-ELU:

Kui K das saurused ook o eani vallutasid

: TALLINN 2018 TULEVIKUVISIOON

4 (89)

ks Kas Tallinnast või us? saada ﬁnantskesk ANDUS PR VS AJAKIRJ

a Kuidas suruda omkünnise? sõnum üle uudise

Eraﬁrmad trügivad kosmoseärisse

SÕDA KORVI PÄRAST Number 4 (89) Hind 59 krooni

d Laser on välkunu juba pool sajandit

i ületanud pmehi taluvuspiir Tootjad kiruvad kau pluseketid kurdavad, Kau tu. tõt tesse. hinnasurve a müügikampaania et tootjad ei panust

OLULISEST Ä ÄRIS kirjutab ajakiri SALDO: Sõda poeriiulite vahel – tootjate ja jaekaupmeeste vastasseis Töötukassa juht: töötuse vähenemine on reaalne Kuidas masu meediasuhtlust pööritab? Kas 2018 on Eestis kõige popim amet finantsist? Miks tippjuhid nii palju teenivad?

Eesti on kirev! Pb c TTbc[Pbc TX ^[T ^[T\ ÂWc 4TbcXc eÛX cPeP[Xb TXT \PP YP X]X\TbTS. :dX \Xc\TZTbX]T ^] \

as mõjutab Lugeja küsimus: kuid ru merekaableid? Läänemere gaasito

MOODSAST TEHNIKAST kirjutab ajakiri [DIGI]: Testime palju kära tekitanud Apple iPadi Miks mobiiltelefonid ise internetis käivad ja hiigelarveid tekitavad? Testis vastamisi kaks uut peegelkaamerat: Canon 550D ja Sony A450 Suures testis kuus autonavigaatorit

Ku be st t ns ul iin eb ?

NUMBER SALDO MAI 2010

välja ja Raha 3% sisse, 6% jakule kell kolm golﬁväl

SAAVUTUSTEST TEADUSES kirjutab ajakiri TARKADE KLUBI: Seest siiruviiruline – huvitavaid fakte eestlastest ja Eestist Maailmarekordiline langevarjuhüpe – ülehelikiirus, 36 km vabalangemist 6 minutiga! Evolutsioon – kuidas saurused merre kolisid 50 aastat tagasi – aatomiallveelaeva Triton teekond ümber maakera

Lisaks palju teisi olulisi ja põnevaid teemasid maikuu ajakirjades. Ajakirjade tellimine: telli.ee

firma

Juku Lab teeb häid õpisüsteeme

Eestis on olemas firma, mis teeb maailma tasemel õpitarkvara – Juku Lab OÜ. Nüüd otsib firma juht Andres Mellik partnereid Räniorust ja Lõuna-Koreast. Juku Lab tegeleb ühest küljest e-õpikeskkondade loomise ja kohandamisega ning teisalt e-õppematerjalide valmistamisega. Viimast tehakse peamiselt ettevõtteväliste autorite ning graafikadisainerite kaasabil. E-õpikeskkondade seotuse tõttu veebiportaalidega on veidi tulnud ka portaalidega tegeleda, kuid kuna seda teevad paljud, siis sellega Juku Lab eraldi ei tegele. Nüüdseks on firmas juba viis töötajat, sest loodud e-õpikeskkondi tuleb ka hallata, täiendada ja uuendada. Suurimateks klientideks on Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja Balti Kaitsekolledž, mis asuvad küll ühes majas, kuid on omaette süsteemidega – üks õpetab ohvitsere ja allohvitsere Eesti tarbeks, teine õpetab kõrgemaid ohvitsere terve Baltikumi jaoks ja laiemaltki.

Taikonaudiga Koreas

Oleme valmis oma kogemusi ka teistele firmadele pakkuma.» Andres Mellik ei ole kade poiss.

Arvutimaailma artikli valmimisse tekkis vahepeal väike paus, kui firma juht Andres Mellik viibis Lõuna-Koreas. Seal käis ta EASi ja programmi EU-Gateway toel otsimas väljundit firma e-õppe kompetentsile ning kognitiivse treeningu platvormile BrainCapsule, mida arendatakse koostöös Soome tarkvaraarenduspartneri, Eesti tootedisainiettevõtte Taikonaut OÜ ja Cognuse OÜ-ga. Viimane hakkab tulevikus tegelema toote müügi ja turundusega. Tagasiside senitehtule oli Lõuna-Koreas äärmiselt positiivne, nendib Juku Labi juht Andres Mellik, ning kohtumistest tekkis hulk võimalike

22 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

M ida nad t ee vad?

Kognitiivsete võimete arendusvahendid Välismaale suunatud tegemistest on Juku Labil käsil kognitiivsete võimete arendamisvahendite allhankearendus. Ideeks on puutelaud, millel jookseks vaimseid võimeid proovile panevad originaalsed mängud, mis mõeldud vanematele inimestele, et nende mälu, tähelepanu ja otsustusvõime paremini säiliks. Lõpptoodet hakkab turundama OÜ Cognuse (www. cognuse.com).

distributsioonipartnereid just BrainCapsule’i platvormile. „Siin võib ära mainida ka seda, et EU-Gateway programm on äärmiselt hästi korraldatud ja efektiivne üritus ning et oleme kindlasti valmis oma kogemusi ja kontakte ka teistele Eesti ettevõtjatele pakkuma,” lubab Mellik. Mis võimaldab väiksel mõne töötajaga ettevõttel pakkuda tarkvara suurtele militaarõppeasutustele? See on avatud lähtekoodiga vabavara. Juku Lab OÜ on NATO poolt sertifitseeritud e-õpikeskkonna ILIAS esindaja, partner ja spetsialist Eestis. Näiteks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) ILIASe õppesüsteemi kasutab aktiivselt (viimase 3 kuu jooksul vä-

Juku Labi väike, aga toimekas töötajaskond tegutseb ametlikult Tallinna südalinnas Gonsiori tänaval, kuid tegelikult on nende töökohaks arvutiekraan ning terve maailm. Fotod: kalev lilleorg Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 23

firma

A rva m us

Marika Oper KVÜÕA Täiendõppekeskuse haridustehnoloog KVÜÕA koostöö OÜga Juku Lab algas aastal 2005, kui KVÜÕA otsustas Eesti kaitseväe e-õppe keskkonnaks valida ILIASe ja vajasime serveri haldajaks kedagi, kes tunneks asja. ILIASe kasuks otsustasime, kuna see keskkond oli algusest peale arendatud täitma just jõustruktuuride väljaõppe vajadusi, seda kasutasid paljud NATO partnerriigid, teiseks oli tegemist vabavaralise ja avatud koodiga tarkvaraga, mis võimaldas ühelt poolt kokku hoida ressursse, teiselt poolt süsteemi arendusse ise panustada.

Andres Mellik on firmajuhina viinud Juku Labi maailma. hemalt kord) kaks ja pool tuhat kasutajat, nii õpetatavat kui õpetajat. 2007. aastal viidi läbi esimene e-õppejõu kursus, millel osales 10 õppejõudu-instruktorit KVÜÕAst ja SIVAKist (Side- ja Infosüsteemide Väljaõppe- ja Arenduskeskus). Kuna rahvusvahelised militaarstruktuurid seavad süsteemidele omad reeglid, siis on kinnistel keskkondadel raske konkureerida nende turvalisusnõuetega. Põhimõtteliselt on õpikeskkonna haldajat küll lihtsam vahetada, kuid teisalt on sellisel tasemel e-õpikeskkonna spetsialiste keeruline leida ja seega saab ettevõte edukalt müüa oma kompetentsi selles valdkonnas, vajamata selleks programmeerijate armeed, kes toote nullist looksid. Piisab spetsialistidest, kes oskavad hallata õpikeskkonda, häid õppematerjale kokku panna, ja aitab mõnest programmeerijast, kes suudavad vajadusel ka väiksemaid uusi võimalusi luua või olemasolevaid vastavalt kliendi soovile modifitseerida. Tulemuseks on interaktiivsust ja teadmisi pakkuv süsteem, näiteks võib kolmemõõtmelises ruumis vaadelda

24 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

tankitõrjerelva, selle osadel klõpsata ja uurida detaile. „Šveitsis ei käi koostöö mitte firmade, vaid asutustega,” ütleb Andres Mellik koostöö kohta Euroopa riikidega. „Varem oli aktiivne koostöö Zürichi Tehnikaülikoolist ühe instituudiga (www.isn.ethz.ch), hiljem juba Genfi asutusega www.dcaf.ch, kellega käib koostöö siiani. Koostöös nendega oleme välja arendanud näiteks laiaulatusliku e-õppe programmi Balkani piirivalveasutustele.”

Šveitsist Balkani turule Kontaktid leiti varasemate koostööprojektide kaudu ja sealt tulenenud suhetest, nagu need asjad tavaliselt ikka käivad. Otseselt NATO allasutustega firmal koostöölepinguid hetkel pole, kuigi seminaridel ja töögruppides on nad aastate jooksul osalenud. E-õppematerjalide loomine pole nii lihtne ettevõtmine, kui võhikule tunduda võib. Hea e-õppematerjal pole lihtsalt Powerpointi slaidid kuiva tekstiga. Juku Labi õpidisaineri ülesandeks on spetsialistist teksti autori ja graafilise disaineri töötulemuse vormistamine kasutatavaks õppematerjaliks. Valdkonnaspetsialistidest autorid annavad oma materjalid üle, aga need

A rva m us

Indrek Ruiso OÜ ELIKO Tehnoloogia Arenduskeskuse juhataja

on tihti kirjutatud liialt akadeemilise raamatu vormis. Niisugused materjalid pannakse enamasti üles PDFidena lisamaterjalideks. Autorid peaksid oma teadmisi jagama veidi teisiti – kuiv tekst e-õppes ei aita, materjal peaks olema paremini illustreeritud, näitlik ja mahlakas. See seab e-õppematerjalidele oma piirid, juriidilistel teemadel on näiteks väga raske häid e-õppematerjale luua, sest õpidisainer ei saa lauseid absoluutselt muuta, need kaotavad kohe kehtivuse. Selline materjal kipub alati jääma kuivaks. E-õppematerjale tuleb vürtsitada ka enesekontrolli testide ja multimeediaga. E-õpikeskkonnad võivad info nende kasutamisest ka salvestada, et õppejõud seda näeksid. Avatud tarkvaraline õppemajandamise süsteem ILIAS (Integriertes Lern-, Informationsund Arbeitskooperations System ehk integreeritud õppe, informatsiooni- ja töökoostöö süsteem, www.ilias.de) on loodud Kölni ülikoolis Saksamaal. Avatud lähtekoodiga vabavara (FOSS) on väga konkurentsivõimeline just kaitsetööstusfirmades. Vabatarkvara osas on õppesüsteemid uuenduslikumad olnud tihti ehk tänu ülikoolides tehtud tööle, arendus ei toimu ainult ühes kohas, vaid täiendusi luuakse erinevates ülikoolides, ettevõtetes ja organisatsiooni-

des. Niinimetatud „e-õppe haldamise keskkonnad” (ingl k Learning Management Systems), kinnised süsteemid, maksavad teinekord miljon krooni aastas, aga tänu FOSSile saavad väikefirmad siin efektiivselt konkureerida. Vahet ei ole, kus klient asub, millal ta materjalidega tutvub. Eksameid tehakse tihti siiski enamasti haldajate soovil arvutiklassis, et tagada, et keegi ei spikerdaks. Enamik tegevusi toimub asünkroonselt, aga on võimalik ka kokku leppida ajad, mil saab õppejõuga otse suhelda kas foorumis, jututoas või näiteks Skype’i vahendusel. Õpikeskkondadel on uudisvoogude, nt RSSi tugi ja muud Web 2.0 elemendid, nt saab märkida kasutaja asukoha Google Mapsi kaardil jne. ILIAS lubab endaga suhelda erinevatel veebiteenustel – erinevad intranetid või kas või Facebook (kui keegi tahaks). Võib kasutada LDAPi kaudu süsteemi logimist ja haarata mujalt andmeid kaasa. IDkaardi tugi on parasjagu lisamisel. ILIASe kasutamiseks on NATO andnud turvasertifikaadi ja süsteem on tarvitusel paljudes NATO koolitustes. Veel üks oluline temaatika e-õppes on õpikeskkondade ristkasutust võimaldavad standardid. SCORM on avatud andmevahetusstandard õppesüsteemide jaoks. See defineerib e-õppe-

Juku Lab tegeleb ELIKO projektis analoog-digitaalskeemide testialaste rakendusuuringutega, mis seotud Andres Melliku teadustööga. Tegemist on pikaajalise rakendusuuringuga, millel on küll väga suur potentsiaal (analoog- ja digimaailma kokkusulamine ka mikroskeemide tasemel on alles algusjärgus), kuid mille praktiliste rakendusteni jõdmiseni läheb veel aega. E-õppe valdkonnas, mis on Juku Labi põhitegevusala, ELIKO-l koostöö puudub, kuna sellist temaatikat ELIKO programmis pole.

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 25

firma

A rva m us

Dr. Artur Jutman Testonica Lab, direktor Juku Lab OÜga on meie koostöö olnud aktiivne, alates ELIKO kompetentsikeskuse loomisest, kus mõlemad ettevõtted on olnud tegevad sardsüsteemide testimisega seotud valdkondades. Juku Lab OÜ kompetentsid on siiani osutunud kasulikuks tarkvaraliste lahenduste väljatöötamisel testiprotsessi hõlbustamiseks ning inimloetavate testiraportite genereerimisel. Kuna tegemist on vähemalt Eestis suhteliselt kitsa tehnoloogilise nišiga, siis on hea, et on tekkinud võimalus ettevõtetevaheliseks koostööks.

Just selle postriga käis Juku Lab messil Lõuna-Koreas ja nüüd läheb Jaapanisse.

Tarkvaraarendaja Katja Gavrilova on üks neist, kes visioonid lahendusteks teeb.

materjalide ümbertõstmisvõimaluse ühest teise – näiteks mõnest kinnisest keskkonnast, nagu WebCT või Blackboard, ILIASesse või vastupidi. Standard defineerib metaandmete – litsents, autor, märksõnad, failid, pildid – salvestusviisi XMLis. SCORMi XML-failid selgitavad, kuidas need failid ja andmed moodustavad kokku ühe kursuse.

2009. aasta 31. märtsist). Tänapäeva avatud maailmas tuleb silmad ja pea võimalustele ning ideedele lahti hoida, eriti veel taolises koolitusega kokku puutuvas valdkonnas. Mellik ütleb, et vahel tulevad head ideed, hakkad tegema ja paari kuu pärast teeb Google selle ära. Näiteks uuriti mõni aasta tagasi keeleõpet videote abil, kus video heliribast tehakse automaattõlge, mida lastakse inimestel seejärel toimetada ja parandada, mis omakorda parandab tõlkemootorit. Juku Lab tegi paar aastat tagasi katseks midagi sarnast. Nüüd poleks seda oma raamistikku enam mõtet kasutada, saaks kasutada Google’i vahendeid. On inimesi, kes oma ideedest kramplikult kinni hoiavad, aga nii ei saa – kui keegi edasi läheb, pole midagi parata. IT-vallas tuleb teada, millal lõpetada, muidu kulub liiga palju raha ja järgmise sissetoova hea mõtte jaoks seda enam ei jätku. Google’iga Juku Labil hetkel otsest koostööd ei ole, kuid on olnud kontakte Google Sketchupi tiimiga, mis arendab sellenimelist toodet. Silicon Valleys on siiski luurel käidud, tunnistab Mellik: kohtutud on riskikapitalistidega, osaletud on ka konverentsidel Stanfordis ning BioCenteri nimelises asutuses.

Google jõuab ette Juku Labi juhatajal Andres Mellikul on kogemusi SCORMiga juba alates 2000. aastast, mil seda alles defineeriti. Sealhulgas on tal kogemus ka SCORMi mootori käitlusmootoriga (runtime engine), mis võimaldab süsteemil jälgida näiteks seda, kui kaua inimene saiti vaatas, millele ta valesti vastas, millele õigesti – see kõik teeb selle võimsamaks tavalisest PowerPointist ja annab sisu, mida tegelikult e-õppe efektiivsemaks muutmiseks vaja läheb. SCORM on paljus alguse saanud kaitsetööstusest, mis vajas oma õppematerjalide ümbertöötlemiseks sobilikku platvormi. Seda nõuab USA kaitseministeerium, kõik tõsiselt võetavad e-õppe halduse süsteemid toetavad standardit. Esialgne versioon valmis aastal 2000, enim levinud on versioon 1.2 2001. aastast ja SCORM 2004 (neljas redaktsioon

26 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Madis Veskimeister

portfolio

Mida nad teinud on? l ILIASe platvormi kohandamine ning tugi KVÜÕA ja Balti Kaitsekolledži tarbeks l http://www.eco-net.ee – keskkonnateadliku ettevõtja infoportaal ja selle õppematerjalid l Keeletaseme veebitest – http://www. meis.ee/keeletaseme-testimine: Veebikeskkond valmis Integratsiooni Sihtasutuse, Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse, Juku Lab OÜ ning Tallinna Ülikooli koostöös. Keskkonna loomist toetasid Kultuuriministeerium ja Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond.

virtuaalserverid, privaatserverid, domeenide registreerimised, treerimised, veebiehitaja

Parimad veebimajutuse lahendused! Veebimajutuse Standard pakett

alates

59.-

Majuta 5 domeeni, kasuta kõvaketast 10GB ja ta ttarbi arb bi li lii liiklust iklu ik 200GB mahus, halda serverit cPanel administreerimisliidese abil ja ole kindel, et tõhus klienditugi on alati kättesaadav. Ei mingeid täitmata lubadusi, ei mingeid “liiga hea, et olla tõsi” pakkumisi - tagame korraliku, jätkusuutliku ja lihtsaltkasutatava teenuse. Alustasime tegevust 2003. aastal ja pakume teenust juba 2000 aktiivsele kliendile.

www.virtuaal.com

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 27

reportaaž

48 tunniga tehti 16 firmat Startup-firmad sünnivad garaažides, aga kuna Eesti garaažid on varakevadel veel liiga külmad, kogunes Garage48 üritus hoopis IT Kolledži palavatesse ruumidesse. Ürituse üks eestvedajaid, Jüri Kaljundi, külitab laupäevasel päikselisel päeval IT Kolledži fuajees diivanil, on lõuna. „Meil polegi praegu keskset kohta, kus üritus toimub, kõik on igal pool laiali,” ütleb ta ja juhatab esimestesse „garaažidesse” – koridoris on üks grupp hõivanud aknaaluse koha ja joonistab klaasile skeeme, ülejäänud on rohkem auditooriumides varjus.

Iseehitajad – väljumine nädalaga

Meie võidame ka!» Kert Valbert tahab nii väga esimeste seas olla.

Avalike suhete proff Kaspar Küünarpuu kuulub tiimi, mis ehitab portaali Iseehitaja.ee. Tal on just valmimas pressiteade, nad tahavad kohe ja esimesena meediasse jõuda. On ka põhjust – iseehitaja.ee üritab püstitada maailmarekordi oma startup-firma müügis. Firma alustamisest müügini seitsme päevaga, täiendab Kaspar, kes paneb Google Docsi faili kirja meediakontakte, sest müük eeldab ka head promo meedias. Esialgu kavandatakse müüki Osta.ee keskkonnas, sest eBay oleks liiga suur avapauk ja asi on ikkagi üsna Eesti-keskne. Müüdava firma veebilehe platvormiks on lihtne Wordpressi keskkond, ka üks ehitusspetsialist on kampa võetud. Iseehitaja.ee pole siiski veel kõige kiirem startup. Koridorides sahistatakse, et idee number 12 – Coctail Roulette – on juba valmis. Kiire guugeldamine laupäeval kohapeal näitab, et vähemalt otsimootorite optimeerimist pole nii lühikese ajaga veel valmis saadud.

Poliitikud ritta – Poliitik.eu „Meie võidame selle Garage48 ära,” on Iseehitaja.ee meeskond siiski raudkindel. „Meie võidame ka,” sekkub Kert Valbert kohe kõrvallauast, sest nende tiim tahab poliitikute

28 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

TOPi veebis teha ja mis oleks veel huvitavam, kui poliitikuid hääletada, arvab Poliitik.eu tiim. Mitte lihtsalt subjektiivset edetabelit, vaid erinevate avalikult kättesaadavate andmete põhjal koostatud edetabeleid: kes kui palju on riigikogus raha kulutanud, kes istungitel kõige vähem käinud, lisaks lubadused, mis jagati valimistel ja mis unustati valituks saades. Poliitik.eu kolmeliikmeline tiim mässab riigikantselei avalike Exceli tabelitega – normaalsel inimesel on raske sealt midagi välja lugeda, aga Poliitik.eu tõttab appi. Iga poliitik peaks saama ka oma kodulehe, aga see jääb esialgu veel tulevikumuusikaks – poliitikutel on nii palju lubadusi, et 48 tunni jooksul ei jõua ilmselt neid kõiki portaali vormida. Poliitik.eu juurest astub läbi Rain Rannu. Käigupealt haarab ta oma Maci ja tipib sinna paar aadressi ning mõne Twitteri-säutsu toimuva ürituse kohta. Poliitik.eu saab temalt lingi, kust leida graafikute efektse esitamise vahendeid. Twitterisse läheb nõu andev säuts ka teistele.

Kratid.com – kolme käega loomad Kratid.com on kitsamas ruumis tihedalt ümber laua, mänguloomad arvutite vahel vedelemas. Aga mitte lihtsalt niisama mänguloomad tuju tõstmiseks, tegemist on hoopis kodumaise kõrgtehnoloogilise Tamagotchi projektiga: laps (või lapsemeelne täiskasvanu) kasvatab omale veebis krati ja kui see on n-ö valmis, saab mänguasja päriselt koju tellida. Margot Müürsepp selgitab, et see pole niisama Hiinas toodetav masstoodang: igaüks saab ise vormida oma krati, ükskõik milline see siis ka poleks. „Kas või kolme käega,” ütleb Margot.

Kratid.com veebis ja päriselus: iPadi ekraanilt paistab veebis kokku pandud kratt ning kellegi osavad näpud on näidise ka päriselt valmis õmmelnud. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 29

reportaaž

Esimeste seas valmis: kokteilitestimiste öö üle elanud Coctail Roulette’i meeskond on juba „lõpuaktuseks” valmis, kokteili-SMS ide esimese öö käive oli ligi 400 krooni.

„Kas see ära ka sureb nagu päris Tamagotchi?” küsib Jüri Kaljundi ja kirjeldab, kuidas ekraanile võiks hüpata mingi verine nuga ja teade, et nüüd on lõpp. „Ei, ikka vist ei sure,” pakub Margot. Paar karvast kratti on juba laual, need võivad hakata veebi kaudu omavahel suhtlema. Kui liiga palju suhtlevad, võib isegi kakluseks minna, arvavad arendajad. „Ega teil üleliigseid arendajaid siin pole?” hüütakse samal ajal ukse vahelt. „Ei!” vastatakse kindlalt. Kõik arendajad kuluvad Krattidel endil ära.

Kokteiliruleti „jehoovatunnistajad” ega teil üleliigseid arendajaid pole siin?» Tundmatu konkurent üritab ühelt tiimilt tegijaid üle lüüa.

Priit Salumaa tegeleb kokteiliprojektiga Coctailroulette ja jookseb, süler käes, pärast jõudu andvat vaheaega mööda kolmandat korrust, et leida maandumiskoht, kus saaks „koodima” hakata. „Oleme terve päeva kolinud,” ütleb ta ühes arvutiklassis peatudes. „Kella kaheni öösel sai koodida.” Kurtes aeglase interneti üle, asub ta ohates SMS-teenust täiendama. „Selleks, et SMS-teenus töötaks, peab seda ju kõvasti promoma,”

30 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

ütleb ta. Selgub, et tiim on mitte ainult arvuti taga vaeva näinud. Kokteiliretseptide SMS-teenust tuleb ka baarides promoda. Selleks trükiti flaierid, mis läksid Tallinna ööklubidesse levitamiseks. Saadad SMSi ja saad kokteiliretsepti. Järgmisel päeval võid Facebookist või Twitterist vaadata, mida õhtu jooksul jõid. Kui ise enam ei mäleta. Laupäeva õhtuks on juba 70 krooni eest retsepte tellitud, teab Priit. Coctail Roulette on üks vähestest tiimidest, kelle teenus läks juba esimesel õhtul n-ö live’i. Sellega käis kaasas ka „objektil” käimine – baarides levitati lendlehti kokteiliruleti SMS-teenuse reklaamidega ning meeskonna üllatuseks olid baarid ideest isegi üsna huvitatud. Aitab see ju tunduvalt kasumlikumaid kokteile tellida igapäevase õllelaskmise vahele. „Meid ei peetudki jehoovatunnistajateks, lasti oma flaieritega baari sisse,” rõõmustab Asko Seeba. „Õhtul oli väike test ka ühes vanalinna baaris,” räägib Priit, „esimest korda vaatas ettekandja küll umbusklikult SMSi kokteili retseptiga, kuid hiljem läks kõik juba kiirelt.” Huvitav vaatepilt on sülearvutiga korido-

Henrik Aavik näitab, kuidas seeneline mobiili ja tahvelarvuti abiga seeneni juhatada.

ris kõndivad inimesed, kes ümbruses toimuvat püstolreporteritena internetti vahendavad. Sellest on kasu ka – Wannalaunch.com, mis vahendab lõunaid ehk aitab kokku viia inimesi, kes on nõus lõunasöögil infot jagama, säutsub juba võidurõõmsalt: neil on esimene kohvik lepingut sõlmimas, et lõuna vahendaja kaudu sööma tulijad soodustust saaksid. Hetke pärast on Wannalunchil kokkulepe ka esimese restoraniga.

Seenele Kohe IT Kolledži robotiseeritud sissepääsu-uste kõrvalt leiame seenehuvilised – projekti „Seenele” tegijad pole sel hetkel veel oma veebini jõudnud, kuid reklaamivad juba usinalt Twitteris ja Facebookis. Neil ongi Facebooki rakendus plaanis: lähed seenele, teed asukohamärgistatud pildi, laadid Facebooki üles ja soovitad kas seenekohta või küsid, mis liigiga tegu. „Rootsist juba tunti huvi,” ütleb üks projekti eestvedaja, Henrik Aavik, kes peab õhtupoole vastama žürii küsimustele, et kuidas nad kavatsevad hakkama saada kohtusse kaebamise korral, kui keegi on Facebookis soovitanud mürgiseene pannile panna.

Kõige kõrgemalt, neljandalt korruselt, muust melust veidi eemalt, leiame MyShoppingu projektiga tegeleva tiimi koridorist koolilaudade pealt, ka üks diivan nurgas on hõivatud. Mehis Pärn selgitab, et nende eesmärk on valmis saada poeskäimist ja reklaamide haldamist lihtsustav rakendus. „Me tahame kliendikaardid ära kaotada,” ütleb Mehis välja nende maailmaparandusliku idee. „Näiteks saad sa endale ühe koodi, millega võid igas poes soodsalt osta, see on nagu ühine kliendikaart.” Kuna projektil on üks suur ja vaevanõudev osa, poodidega kokkulepete sõlmimine, siis esialgu saab vaid paari kaupluse kampaania plakateid näha. Ülejäänu tuleb hiljem.

Namefy – nimi internetist Ehkki mõned netikommentaatorid võrdlesid nimevaliku teenust juba ühe teise samal üritusel osalenud projektiga ehk kokteiliruletiga, kus soovitatakse „täiesti suvaline nimi”, siis omaette klassiruumis Namefy.com teenust arendavad Skype’i kunagised loojad lükkavad selle alusetu kuulujutu ümber: Ahti Heinla, üks Skype’i programmeerijaid, on päevi uurinud erinevate Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 31

reportaaž

Töö käib seal, kus vaim peale tuleb.

riikide nimetraditsioone ja programmeerinud lisaks algoritmi, mis arvestaks nimesoovija enda nime ja veel paljusid muid asju. „Namefy arvestab, mis nimed on inimestele juba meeldinud, nimeotsija saab lisada õdesidvendi ja siis arvestatakse ka nende nimedega, et kõlalt liiga erinevad ei tunduks,” alustab Ahti, „Google’is on üle kümne miljoni vaste lapsenimede otsiguks.” Täiesti tahtmatult meenub Dailyperfect, mille arendamisega Ahti ka tegeles – inimene sisestas nime ja internetiotsingu tulemuste põhjal koostati temale uudisteprofiil. Seekord inimese nime järgi aga nimevaliku algoritm netist midagi juurde ei otsi, selgitab Ahti. „Dailyperfect on hoopis teine asi,” tõmbab ta piiri.

Prygikast.com

jube halb hetk on.» Rene Lasseron ei taha hetk enne tähtaja kukkumist ajakirjanikke nähagi.

Inimkatsed on tiimil ka juba tehtud – filmiti rasedat, kellel nimevalik kohe ees. Ta sai tulevasele lapsele sobiva nime kätte ka. Nii et Skype’i tegijad usuvad, et selle teenusega võiks maailma minna küll. Ja mitte ainult inimesenimedega – meeles mõlgub tegijatel ka teine Eesti sait, United Cats & Dogs, neile võib ju loomanimesid ka pakkuma hakata. Prygikast.com arendab eraldi klassis oma veebirakendust esimese näitliku õppevahendiga – tekkinud on natuke banaanikoori ja tühja plasttaarat. Muidugi vaatame kõigepealt, kuhu siis Prygikast.com soovitab need viia. Lähimaid kohti on Tehnikaülikooli ümbruses lausa kolmneli tükki, leiab Kaspar Loog kaardilt. Seega

32 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

paistab algus töötavat. Google Mapsi veebirakendusele lisandub peagi telefonirakendus, lubab Kaspar. Suurim väljakutse oli erinevad omavalitsuste andmed kokku ühendada, nagu selgub. Mõnel olid asjad Excelis, mõnel Wordis, mõnel oli isegi mingi andmebaasirakendus.

Keep a Touch – kui pole ammu näinud Kell hakkab lähenema neljale, mil meeskonnad peavad žürii ette astuma. „Jube halb hetk on,” ütleb Keep a Touchi meeskonda kuuluv Rene Lasseron, kui läheneme neile pool tundi enne žürii ette astumist. Rene on ümbritsetud tühjadest energiajoogi pudelitest, aga ekraanilt paistab juba üsna korralikult disainitud sõbranimekirjadega veebileht. Põhimõte on lihtne – veeb tuletab meelde, kellega olulistest inimestest pole sa kaua suhelnud ja kellega peaks nüüd mõne sõna vahetama. Priit Kallas lisab, et suhtlusvõrgustikus pole mõtet üle 150 „sõbra” hoida, suurem seltskond hakkab juba laiali valguma. Aga selle 150ga peaks suhteid aeg-ajalt soojendama. Selleks nende veeb ongi. Igasuguseid urkaid üle maailma kaardistav Localvortex.net puhkab pool tundi enne lõppu juba peaaegu loorberitel – hetk tagasi oli neil vaid Google Docsis lihtne tabel, kuhu kõik said urkaid lisada, kuid nüüd – korralik kaardirakendusega veeb. Selle taga võib oletada magamata ööd või loomepuhangut. Või mõlemat. Süsteem aitab turistil leida urkabaare, kus oleks lahe olla. Kõik põhivoolubaarid lendavad

MÕNED NÄDALAD HILJEM

Mis on saanud kuueteistkümnest Garage48 projektist?

Kiire aeg: energiajoogipudelite vahel antakse viimast lihvi suhtehaldamiskeskkonnale Keep a Touch. listist välja. Kui mõni koht saab liiga populaarseks või – hoidku selle eest – trükitakse ära mõnes Lonely Planeti suguses reisijuhis, siis kaob ta halastamatult Localvortexi nimekirjadest.

Auhinnatud Ja ongi käes firmade elluastumise aeg. 48 tundi on möödas. Oma sõnad loeb peale ka majandusja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kes ütleb uutmoodi üritust kommenteerides: „Võibolla teeme siin tuleviku Eesti majandust nende 48 tunni jooksul tehtud projektidega.” Iga meeskond saab kaks minutit aega projekti esitlemiseks ja selgub, et nii mõnigi koridoris efektselt oma tööd tutvustanud tegelane ei jõua laval kahe minutiga asja tuumani. Siis aitavad väljaspool aega žürii esitatavad küsimused. Lõpuks on aeg ära kuulata žürii otsus. Minister Juhan Parts nendib, et kõik olid väga toredad, aga sellega žürii otsus muidugi ei piirdu. Osavad hääletusmetodoloogid selgitasid võitja. „Localvortex oli minu lemmik, aga ei tulnud kahjuks võitjaks,” lobiseb minister enne parima väljakuulutamist välja. Allan Martinsoni lemmik Twistlist ei tulnud samuti võitjaks, selgub. Võitis hoopis Kratid.com. See meeldis kõigile. Kaido Einama

Garage48 võitja Kratid.com: Tellitud on juba peaaegu tuhat Kratti. Kratid.com on olnud päeva tähtsaim majandusuudis, käinud televisioonis ja saanud tagasisidet ka välismaalt. Publiku lemmik Wannalunch.com: Esimesed USAs Räniorus asuvad söögikohad on liitunud soodustustega, lõunasöögikaaslasi on omale valinud ka mõned tuntud Eesti avaliku elu tegelased. Cocktailroulette.com: SMS Cocktail Roulette: lihtne SMSteenus märksõnaga „cocktail” töötab juba 32 riigis. Teenusele on lisatud täiendavaid märksõnu, näiteks „sugar” annab vaid magusaid kokteile. Iseehitaja.ee: Nagu lubatud, müüdi firma nädalaga Osta.ee oksjonil maha. Ostuhinnaks sai 15 750 krooni. Localvortex.net: Üleeuroopaline alternatiivsete baaride andmebaas on aprilli lõpuks kogunud kokku üle paarisaja urkabaari kirjelduse üle maailma. TalePath.com: Filmide ja raamatute geomärgistamise saidi populaarseimad sündmuskohad on Hawaii, Berliin ja Muhu saar. Namefy.com: Lihtne lapse nimegeneraator internetis polegi enam nii lihtne: kasutaja saab piirata nimevalikut väga paljude parameetritega. Prygikast.com: Lihtne kaardirakendus lähima taaskasutus- või prügikonteineri leidmiseks on kogunud kokku üle 4000 prügikasti üle Eesti ja valmistub välisturgu vallutama. Keepatouch.com: Isiklik suhtehaldustarkvara on veebis üleval, arendajad lubavad mõne päeva pärast täiuslikuma versiooni välja tuua. MySocial.name: Agregaator isikuga seotud suhtlusvõrkude jaoks lubab veebis peagi alustada, esialgu ripub üleval vaid demopilt. Poliitik.eu: Avalik objektiivse info portaal poliitikute kohta näitab möödunud aasta statistikat. Peagi lubatakse lisada ka värskem info ja poliitikute personaalsed lehed. Seenele Facebookis: Hobimükoloogide suhtlusvõrk ja Facebooki rakendus, mis kajastab seenekohtade infot, on töös. Seenelised otsivad ja soovitavad juba kevadkogritsat. Subtuutor.eu: Passiivse keeleõppe lahendus, et aidata inimestel õppida võõrkeelt filmide ja subtiitrite abil, on veebis esindatud demoga. Off The Couch (Go2Sport): Facebooki rakendus, fun spordilogi, sõpradega võrdlev ja koos sportimist soodustav teenus on kogunud 137 fänni. TwistList: Veebiteenus, mis koondab Twitteris müügiga seotud HASHTAG’e. #müün #ostan #vahetan #rendin paistab Twitteris tasapisi kasutajate toel omasoodu edasi arenevat. MyShopping: eripakkumiste kataloog, mis vabastab kliendikaartidest, on mõned eripakkumised üles saanud.

kaido@am.ee Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren tidele. meie hinded

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal oleks patt norida.

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada.

2 1

Harju keskmine. Tugevate külgede kõrval kerkivad esile ka mõned nõrgad. Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrku külgi rohkem kui tugevaid. Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu.

34 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Kontorikombai HP Photosmart Premium on kombain, mis aitab arvutikasutajatel printerist eemal olles printimistööd ära teha, sest ühendusvõimalusi on palju. Kombainile saab ligi üle LAN-võrgu, WiFi või Bluetoothi, rääkimata juba tavalisest USB-kaabliga külgeühendamisest. Kuid alati pole arvutit vajagi. Skannimise võib teha mälupulgale või mälukaardile, pildid võib samadelt andmekandjatelt või lausa veebilehelt arvutivabalt välja printida. Isegi nutitelefonid suudavad HP kombainile oma pilte saata. Paraku on just ühendumine erinevatel viisidel selle HP kombaini nõrk koht. Siiski kompenseerib puudust väljaprindi väga hea kvaliteet – kui printeri või skanneriga ühenduda õnnestub, võib tulemusega rahule jääda.

Kombain sobib ka firmasse, kus igaühel polegi oma arvutit, kuid on siiski vaja väljaprinte teha. Sisemusest leiab sahtli viiele tindile – tavapärased CMYK-värvid ning lisaks üks suurem sahtel musta tindi tarvis. „Värvide” seas aga on eraldi must vaid fotodele ja see on piltidelt näha ka – printerist välja võttes need justkui „ilmuvad”, olles alguses tumedad ja selginedes siis tasapisi. HP Photosmart Premium võiks sobida ka neisse firmadesse, kus igaühel polegi arvutit, kuid on siiski vaja koopiaid teha, blankette välja printida või fotosid otse mälukaardilt paberile saada. Eestis veel küll kõiki HP väljamõeldud teenuseid ei leidu, kuid USAs pakutakse ka näiteks kaartide väljaprintimist, kontserdipiletite ostmist ja printimist ning palju muud

printimist nõudvat üle veebiteenuste. Eestis saab liituda Snapfish.com’iga, kus võib veebi oma pilte laadida ja neid erineval kujul välja printida kas trükikojas või oma printeris. Snapfish’i jaoks on printeri menüüs nupp ja Photosmart Premium saab ise, ilma arvuti abita üle WiFi veebiteenusele ligi.

Mobiilidega suhtleb vabalt Mälukaartidelt ja USB mälupulgalt printis kombain ainult fotosid, dokumendid jäid leidmata. Kuna HP reklaamib, et Photosmart Premium võimaldab isegi iPhone’ist otse printida, siis ei saanud ma käepärast olevate telefonidega proovimata jätta, kuidas õnnestub neilt midagi välja printida. Õnnestus küll – HTC Touch HD2 näiteks sisaldas rakendust JetCet, mis saatis printerile tekste ja fotosid (kuid ei osanud valida fotopaberi sahtlit, printis kõik A4 tavapaberile). Androidiga telefon HP printeri rakendust ei sisaldanud, küll aga sai printerile saata fotosid üle Bluetoothi, mis kenasti õigele fotopaberile välja prinditi. See tarkus oli printeris endas olemas. Bluetooth töötab kahes režiimis, ebaturvalisem lubab kõigil printerile pildifaile saata. Sellega töötasid kõik seadmed probleemideta, mis aga tekkisid turvalisust tõstes. Printeri väljalülitamine aitas. Samuti on ka WiFiühendusega – kui proovid järgmisel hommikul üle WiFi midagi printerisse saata, on mõnikord seade „välja surnud”. Aitab taas väljalülitamine.

Vormid paberile arvuti abita Skanneri kaas on kitsa vahega ja kaane hinged ei kerki vajadusel ülespoole nagu mõnedel kombainidel, et pakse raamatuid vahele mahutada. Seega on

Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

in arvutist eemale tehnilised andmed

HP Photosmart Premium C309g-m

Hind: 3758 krooni (MarkIT)

Kiirused: must (draft, A4) kuni 33 lk/min, värviline (draft, A4) kuni 32 lk/min, foto (draft, 10 x 15) kuni 16 s Soovitatav kuukoormus: kuni 2500 prindilehekülge, kuni 1250 koopialehekülge Prindikvaliteet: 600 x 600 punkti tollile, parim võimalik 9600 x 2400 Tindikassetid: 5 tk (must 298 kr, foto-must 189 kr, cyan 189 kr, magenta 147 kr, yellow 189 kr) Paberisahtlid: 125leheline A4, 20leheline fotopaberi sahtel, 50leheline väljundsahtel, automaatne kahepoolne trükk Skanneri eraldusvõime: kuni 4800 punkti tollile, 48bitine Koopiamasina kiirus: must (draft, A4) kuni 33 koopiat minutis Koopia eraldusvõime: kuni 4800 x 1200 optimeeritud dpi Ühenduvus: USB, Ethernet, PictBridge, WiFi 802.11n, Bluetooth Energiatarve: kuni 30 W Mõõtmed: 452 x 473 x 199 mm Kaal: 7,45 kg

see kombain paksemate asjade skannimisel natuke ebamugav. Menüüst leiab võimaluse saata skannitud fail arvutisse, kuid see funktsioon kahjuks ei töötanud, kuigi võrgus oli mitmeid printeriga ühendatud arvuteid. Küll aga töötas hästi USB-mälupulgale skannimine, mis kestis küll millegipärast poole kauem kui arvutist skannimise tellimine (A4-formaadis värviline dokument arvutist 12 sekundiga). Paljundus kestab A4 värvikoopia tegemisel 34 sekundit ja tulemus on taas hea ja kvaliteetne. Foto jaoks aga on eraldi funktsioon „reprint”, mis arvestab pildi omapära. Kombaini menüüst leiab huvitava alajaotuse – igasugused vormid ja blanketid. Needki on mõeldud juhuks, kui printer asub arvutist eemal või kui pole arvutit käepärast. Nimelt saab otse printerist printida peenema ja laiema joonega vihikulehti, kalendreid, ostunimekirjade blankette, graafikualust millimeeterpaberit jne.

Printer on suhteliselt kiire, vaikne ja väga kvaliteetne. Printeri IP-aadressilt avaneb lihtne veebihaldusliides, kust saab printerit seadistada kohale minemata. Ligipääsu sellele võib parooliga kaitsta. HP Photosmart Premium prindib suhteliselt kiiresti, tekstiga mustvalge A4-formaadis leht tuli printerist välja 25 sekundiga, 10 lehte järjest printides oli kiirus juba 10 lehte minutis. Draft- ehk kehvema kvaliteediga režiimis väljus 16 lehte minutis. Värvilise graafikutega A4-lehe printimine ei kestnud oluliselt kauem – ca 30 sekundit ja foto (10 x 15 cm, ääristeta) sai valmis 35 sekundiga. 10 värvilist graafikut järjest aga andsid keskmiseks kiiruseks 4 lk/min. Fotode ja dokumentide väljaprindid näevad head välja. 9600 x 2400 punkti tollile on piisavalt suur eraldusvõime, et ka kõik prinditud testtabelid olid väga kvaliteetsed. Ühevärvilised pinnad olid ühtlased, õige

pisut oli triipe näha vaid helesinistel pindadel. Keskmiseks prinditud lehe hinnaks (A4) kujuneb 3,3 krooni, mis on üsna kallis. Mustvalge leht on soodsam – 0,97 krooni. KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ printimine ja skannimine arvuti abita ++ hea prindi- ja koopiakvaliteet miinused

–– kallid kulumaterjalid –– probleemid traadita ühendustega

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 35

labor

Thinkpad T410 ja T41 Lenovo Thinkpad T410 ja T410S on hoolimata sarnastest nimedest täiesti erinevad. T410S kuulub kahtlemata eliidi hulka – puutetundliku ekraani ja pooljuhtkettaga (SSD). T410 on aga võimekam oma toore jõuga. Lenovo ThinkpadT410 sees tuksub Core i7 620M 2,66 GHz protsessor, puutetundlik T410S on aga Core i5 520M 2,4 GHz protsessoriga. Mõlemale on paigaldatud 64bitine Windows 7. Riistvara erinevused aga hakkavad peale juba väikestest asjadest. Kas või sellest, et ametlike andmete järgi kaalub T410S 1,8 ja T410 2,27 kilogrammi.

Heas füüsilises vormis Arvutite kaanel midagi erilist ei märkagi, klaviatuuridel vahet ei ole — kõik on Thinkpadide vana kooli klassika. Sõrmejäljelugeja asub neil aga erinevas kohas, endiselt küll paremal randmetoes, kuid T410S-i puhul kursoriklahvide all, T410-l puuteplaadist paremal, üsna selle vastu. Mõlemal arvutil ilutseb oma tavalises kohas Thinkpadi punane „nibu” ehk hiire juhtnupp, ka puuteplaadid ja nende

Eks vahel peab käima banaanivabariiki des ja modemiga üle telefoniliini internetti saama. nupud on identsed. Arvuteid alt, küljelt või tagant vaadates torkavad aga vahed kohe silma. T410 aku asub uuema traditsiooni kohaselt taga ja seega saaks füüsiliselt mahutada arvutile ka suurema aku, mille serv jääks arvuti tagant välja. T410S-i disain järgib aga palju vanemat stiili – aku on põhja all, osalt lausa randmetoe all. T410 on mõned millimeetrid paksem, vasakul serval on kõvaketas. Enam ei saa kuidagi arvutit paremast 36 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

nurgast tõstes kõvaketast emaplaadi küljest lahti murda nagu vanasti, aga ka nüüd pole ikkagi hea arvutit nurkadest tõsta. Kohe kõvaketta kõrval on neljane punt porte, millest üks on Display Port, ülejäänud USBd. Tagaküljele, akust paremale, on T410-l mahtunud vaid väike modemi kaabliava. Äriseeriale topitakse seda miskipärast ikka veel külge. Eks vahel peab käima banaanivabariikides äri ajamas ja modemiga üle telefoniliini internetti ühenduma. Paremal küljel ees nurgas asub PC Expressi kaardipesa, kummalisel kombel on see vaid kitsaste kaartide jaoks – ka see on vaid T410-l, kuid puudub vennasarvutil. Doki pesa on mõlemal arvutil ühesugune, paikneb tsentrist paremal all.

Mitmikpuude südant ei võida „Väiksema” venna, T410S-i kõvaketas on samuti ees vasakus nurgas, kuid pööratud 90 kraadi, nii et ots avaneb arvuti ette, mitte küljele. Vasakul küljel rõõmustavad vasakukäelisi SD mälukaardi lugeja, kõrvaklapipesa, üksik USB port ja jahutusradiaator. PC Expressi kaardipesa selles masinas pole – mis on kummaline, kui arvestada, et isegi Lenovo S10 netbook’is oli see olemas. Sellise hinnaklassi arvutilt ootaks seda ometi. PCMCIA on muidugi ammu unustusse vajunud, rahu tema põrmule. Veel üks oluline komponent, mitmikpuuteekraan, on selliste võimalustega vähe kokku puutunud kasutajale mõõdukas uuendus, mis samas südant veel ei võitnud. Tundlikkus polnud just kõige parem. Märkusena peaks mainima, et tegu pole nn tahvelarvutiga, mille ekraani saaks pöörata tagurpidi klaviatuuri peale. Hinged on endiselt traditsioonilise disainiga. Windowsi „kogemuspunktides”

sai T410 korralikud 5 punkti. Komistuskiviks jäi aga Aero kasutajaliidese kiirus. Mäluoperatsioone ja kõvaketast hinnati 5,9 palliga, 3D äri- ja mängugraafikat 6,0 palliga ja Core i7 protsessorit 6,8 palliga. Thinkpad T410S sai kokku 4,5 palli, komistas samuti Aero graafikaga – süü langeb siin Inteli graafikale, mis ikka veel konku-

Mitmikpuute ekraan on mõõdukas uuendus, mis kasutaja südant veel ei võitnud. rentidest nõrgem. Protsessor sai aga „vennaga” peaaegu võrdse tulemuse – 6,7 palli ehk vaid 0,1 võrra vähem – ja mälu oli suisa võrdne (5,9 punkti), kuigi T410 sisaldab 1333 MHz sagedusel DDR3 mälu T410S-i 1066 MHz vastu (PC3-8500). T410 suutis Ubuntu puhverdatud (kuid vahemälu kasutamata) kettalt lugemise testis saada kiiruseks 104,82 MB sekundis (vastas seega 5,9 pallile), mis on täitsa hea tulemus. Sama LiveCD T410S-i peal kahjuks ei käivitunud – ilmselt põhjustab puuteekraan sügisesele versioonile (9.10) mõistmisraskusi ning seega ei saa öelda, kas müstiliselt hea SSD kettakiirus ka Ubuntu all säilinud oleks ja mida ta numbrites näidanud oleks.

Mõlemad pakivad kärmelt 7Zipi pakkimistestis näitasid Core i5 ja i7 protsessorid mõlemad tõelist rammu. Kui levinud minisülearvutiprotsessor Intel Atom suudab pakkida lahti kiirusel 16 000 kB sekundis,

10S – eliit ja muskel

tehnilised andmed

Lenovo Thinkpad T410 Hind: 30 200 krooni (Flex)

Protsessor: Intel i7 620M, 2.66GHz Mälu: 4 GB, DDR3 1333 MHz Kõvaketas: 250 GB, 7200 rpm Videokaart: NVIDIA Quadro NVS 3100 Ekraan: 14,1'', 1440 x 900 pikslit, LED, matt CD/DVD seade: DVD-kirjuti Aku kestvus: 5 tundi Kaal: 2,27 kg Ühendused: 4 x USB (üks eSATA-ga), gigabit ethernet, Wifi (a/g/n), Bluetooth, modem, Firewire, VGA, veebikaamera, ekspresskaart, 5 ühes mälukaardilugeja, DisplayPort, sõrmejäljelugeja Operatsioonisüsteem: Windows 7 Professional 64 b

plussid

++ soliidsus ++ kiirus

miinus

–– hind

Arvutimaailma hinne

siis Inteli „eliitraud” saab hakkama 84 000 ja 95 000 kB-ga sekundis. Isegi siis, kui nelja protsessorituuma (kaks „päris” tuuma ja kaks „virtuaalset” ehk Hyperthreadingu oma) lõimed lahti harutada ehk siis neljaga jagada, on kiiruse võit ühe protsessorituuma kohta üsna suur – kuni 23 750 kB sekundis. 7Zipi pakkimistest hindab neid Inteli protsessoreid kokkuvõttes keskmiselt 6227 ja 7353 MIPSi (miljonit operatsiooni sekundis e MIPS) vääriliseks. Võrdluseks – Intel Atom N280 vastaks sellele 1096 ja Atom N270 1019 MIPSiga. Kokkuvõtteks võib kahe uue Thinkpadi kohta öelda, et Lenovo teeb endiselt sülearvutite klassikat, T410 ja T410S on tõesti üsna head sülearvutid, mille puhul ei anna niisama lihtsalt vigu kuskilt otsast välja urgitseda. Samas maksavad testitud Lenovo Thinkpad T410 ja T410S jaevõrgus üsna palju – ligi 30 000 ja 36 000 krooni. See paneb küll veidikeseks mõtlema, vaadates teiste arvuti kõvasti langenud hindu, aga samas – Thinkpad hangitakse ju paljudeks aastateks. Väärtust selle veidi suurema summa eest juba jagub. Madis Veskimeister

madis.veskimeister@eesti.ee

tehnilised andmed

Lenovo Thinkpad T410S Hind: 36 148 krooni (MarkIT)

Protsessor: Intel i5 520M, 2.4 GHz Mälu: 4 GB, DDR3 1066 MHz Kõvaketas: 128 GB, SSD Videokaart: Intel HD Ekraan: 14,1", 1440 x 900 pikslit, LED, multipuutetundlik CD/DVD seade: DVD-kirjuti, eemaldatav Aku kestvus: 4,8 tundi Kaal: 1,8 kg Ühendused: Intel 6300 Wifi (a/b/g/n), 2 x USB, eSATA / USB, gigabit ethernet, ekspresskaart, DisplayPort, VGA, sõrmejäljelugeja Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Professional 64 b

plussid

++ soliidsus ++ ühendusvõimalused ++ väike kaal miinused

–– ekraan võiks tundlikum olla –– hind

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 37

labor

Office 2010 sai väikesed olulised muudatused 12. mail müügile jõudva Office 2010-ga on eelmise versiooni kasutajatel lihtne ära harjuda: needsamad ribamenüüd, asjad on enam-vähem samas kohas. Kuid faile võib uue Office'iga hoida nüüd nii enda arvutis kui pilves. Kuna testarvuti oli juba kuus aastat vana ja jooksis Windows XP-ga, siis esimene asi, mille järele proovisin, oli muidugi uue Office’i kiirus. Kas ka see on kärmemaks läinud ega esita suuri nõudmisi riistvarale nagu uus Windows 7? Esialgu tundus, et tõesti – programmid avanevad ka vanas masinas peaaegu hetkega. Aga palun, siin on ajad: Outlook 10 s, Excel 2 s, Word 1 s. Outlook avanes sellepärast nii kaua, et sellele sai lisatud 366 MB suurune Business Contact Manager (BCM),

Business Contact Manager tegi Outlooki aeglasemaks, kuid see lisand on vajalik. mis tegigi Outlooki veidi aeglasemaks. Kuid see lisand on väikefirmale iseenesest kasulik. BCM haldab kontakte: näitab nelja rollipõhist vaadet (müük, turundus, projektid, kontaktid) ning kõige olulisematele kontaktidele saab lisada oma filtrid ja prioriteedid. Outlook aitab näiteks meeles pidada, kui kaua pole oluliste inimestega ühendust peetud ja soovitab neile siis aeg-ajalt helistada või kirjutada. Kampaaniate või ürituste kutsete jaoks on olemas kõnelistid ja telefonikõnede haldur, saab näiteks organiseerida kontaktide nimekirja läbihelistamise ja jälgida olukorda. E-kirjade osas on väike, kuid oluline muutus kirjade vestluste kaupa vaates. Kuigi ka Outlook 2007 juures oli selline vaade, siis nüüd on see 38 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Selline näeb välja uus Outlook – ega väga palju vanaga vahet polegi.

Powerpointi üks huvitavamaid omadusi on esitluse veebiülekanne otse slaidiesitlusest endast.

täiuslikum ja ülevaatlikum – saad vaid ühe e-kirja juures tekitada sellega seotud vestlusvaate ja sinna haaratakse ka ammu mujale kaustadesse tõstetud samateemalised kirjad. Segaduse pärast ei maksa muretseda, sest tegelikult jäävad kõik kirjad sinna, kus nad olid, koos näidatakse neid vaid vestlusvaates.

tehnilised andmed

MS Office 2010 Hind: umbes 2800–5000 krooni (tuleb müügile maikuus)

Powerpoint üle veebi Powerpoint on pealtnäha ikka endine, suuri muutusi esimese hetkega ei tähelda. Kuid menüüdest leiab siiski paar põnevamat omadust. Üks neist on Broadcast ehk oma Powerpointi esitluse ülekandmine veebis. Selleks peab omama Sharepointi või Windows Live’i kasutajakontot (MSNi ehk Live Messengeri kasutajatel see viimane tavaliselt on). Kohe antakse ka veebilink, kust kõik saavad algavat ülekannet üle interneti reaalajas vaadata. Pilt oli küll suurematel ekraanidel natuke udune, kuid see võib olla ka esitava (vana) arvuti madala eraldusvõimega ekraani süü. Järgmisena võiks Powerpoint ka esineja häält üle kanda. Kogu presentatsiooni saab videona salvestada ja pärast veebi laadida, et seda hiljem vaadata. Videoid ja pilte saab Office 2010 programmides tunduvalt enam töödelda kui enne. Pole vaja avada eraldi video- või pilditöötlusprogramme, kõik vajaliku saab ära teha Office’i programmides. Näiteks videoklippe saab lõigata, lisada tekste ja Powerpointi efekte esitlustarkvaras endas. Pilte saab väga mugavalt Wordis töödelda, esmased tööriistad on seal kõik olemas.

Excel ja Word muutusid vähe Tabelarvutusprogramm on samuti jäänud pealtnäha samaks kui eelmine, Excel 2007, kuid on kiirem. Lisatud on pisividinaid tabelite graafikute näitamiseks, näiteks on olemas nn minigraafikud, mis mahuvad ühte lahtrisse. Word pakub ka vaid üksikuid uusi omadusi ja näeb lihtsam ja lakoonilisem välja. Suurte dokumentidega (üle 100 lehekülje) paistab Word aga oluliselt kiiremini hakkama saavat kui vana, 2007. aasta versioon. Pik-

Word pole veebis veel pilveteenusena valmis. kade tekstide jaoks on uuel Wordil eraldi vaade – pealkirjade järgi otsingu veerg. See täitub pealkirjade nimekirjaga, kui dokumendis ikka pealkirjastiili kasutatakse, muidu pole sellest abi. Pealkirjade kaupa on lihtne selles vaates tekstilõike ümber tõsta.

Copy-Paste julgemaks Kui tekstivormingute eelvaated enne teksti muutmist tulid juba Office 2007 programmidesse, siis Copy ja Paste ehk kopeerimis- ja asetamisfunktsioon said eelvaate alles nüüd. Mõnda tekstiosa kopeerides saab enne vaadata, kuidas ta dokumendis jääb, nii on julgem kopeerimistööd teha. Veel üks Wordi, Exceli ja Power-

kohe antakse ka link, kust kõik saavad ülekannet internetis vaadata. pointi ühine omadus on väljamurdmine veebi ja pilveteenustesse – kõiki vastavate programmide dokumente saab salvestada Microsofti Skydrive’i, mis on veebis asjade hoidmise koht. Veebis hoitavaid dokumente saavad mitu kasutajat ka korraga redigeerida, ilma et miskit paha juhtuks. Veebi kaudu on lihtne faile teistega jagada ning meeskonnatööd kaugelt organiseerida. Skydrive’is on veel Exceli ja Powerpointi Google Docsi meenutavad veebiversioonid, millega võib otse brauseris Exceli tabeleid ning Powerpointi esitlusi redigeerima hakata.

Versioonid: Office Home and Student, Office Home and Business (sh Word 2010, Excel 2010, PowerPoint 2010, OneNote 2010, Outlook 2010); Office Professional ja Office Professional Academic (lisaks Publisher 2010 ja Access 2010) Miinimumnõuded arvutile: 500 MHz 32bitine või 64bitine protsessor või parem, vähemalt 256 MB mälu, 3,5 GB vaba kõvakettamahtu, 1024 x 768pikslise eraldusvõimega ekraan, DVD-R/W-luger. Toetatavad operatsioonisüsteemid: Windows XP SP3 (32bitine), Windows Vista SP1 (32- või 64bitine), Windows Server 2003 R2 (32- või 64bitine) koos MSXLM 6.0-ga, Windows Server 2008 SP2 (32- või 64bitine), Windows 7 (32- või 64bitine)

Wordi veebiverisoon polnud veel mai alguses valmis. Office 2010-s on kokkuvõttes küll vähe suuri uuendusi, kuid parandatud on olulisi pisiasju. Kasutamine on lihtsamaks läinud ning Office 2010 ise kiiremaks ka vanadel arvutitel, kuid ülemineku vajadus oleneb hinnast. Oluline töövahend pole kuigi palju odavamaks läinud, Office Home and Businessi versioon hakkab USAs maksma ca 2800 ning Office Professional 5000 krooni. Kaido Einama

kaido@am.ee

plussid

++ käivitub kiiremini ++ menüüsid pole palju muudetud ++ pilveteenuste tugi miinused

–– vähe uusi omadusi, mille pärast tasuks uuendada –– hind pole oluliselt odavam

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 39

labor

Dell U2711 ja iMac 27 Mitteametlikel andmetel kasutavad nii Dell kui Apple nende kahe toote valmistamisel sama LCD-paneeli LG LM270WQ1. Seega maksab Delli 27tollist kuvarit U2711 ja kõik ühes lauaarvutit iMac 27" omavahel võrrelda. Tootjad on valinud aga erineva taustvalgustuse: Dell hoiab konservatiivsemat joont ning eelistab siiani taustvalgustuseks W-CCFL-gaaslahenduslampe, iMac üritab trendikas olla LED-taustvalgustusega. Delli kuvarid on kahtlemata populaarsed video- ja fototöötlusega tegelejate seas. Enim levinud mudelid olid siiani 2408WFP ja 3008WFP. Soosingu osaliseks said need kuvarid tänu avarale värviruumile ning mõistlikule hinnale. Värvikriitiliseks tööks, nagu täpne trükiettevalmistus, need kuvarid siiski kõige paremad pole. NEC ja Eizo seavad siin kvaliteedistandardid.

Delli viiluke profigraafika turust Nüüd on Dell üllatanud uue tegijaga, 27tollise kuvariga U2711. Selle väljatöötamine tõestab selgelt Delli otsust haarata viiluke professionaalse graafika, pilditöötluse ja trükiettevalmistuse turust. Dell on otsustanud rinda pista vanade tegijatega, nagu Eizo, NEC ja Maci Cinema Display. Arvestades hinda, eraldusvõimet, diagonaali suurust ja häid kolorimeetrilisi omadusi, on tegemist turu agressiivse ründamisega. Tehnilisest spetsifikatsioonist leiab mõned olulised näitajad, mis suurendasid testimishuvi. Esiteks muidugi kõrge 2560 x 1440 eraldusvõime ehk 109 dpi (pikslit tolli kohta). Teiseks avar värviruum, mis katab 96% Adobe RGB värviruumist. Ainult kõnealuses mudelis on kasutusel tehases teostatav kolorimeetriliste näitajate optimeerimise tehnoloogia PremierColor. Selle abil seadistatakse U2711 paneel võimalikult lähedaseks sRGB ja Adobe RGB värviruumidega. Iga ku40 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

var on tehases eraldi sertifitseeritud ning igaühel neist on kaasas A4-formaadis kalibreeringu raport. Keskmine Delta-E väärtus ei tohi ületada 5-t. Ma ei tea täpselt, kuidas Delli tehases Delta-E ehk värvinihke väärtusi mõõdetakse, kuid 5 on juba suhteliselt suur nihe ning sellisesse vahemikku mahtumine ei tõsta seda mudelit konkurentide seast esile. Paneelis kasutatav W-CCFL-taustvalgustus aitab avardada värviruumi.

Viis on juba üsna suur nihe ning sellesse vahemikku mahtu mine ei tõsta teistest esile. Testimine näitas, et tooniülekande kõverad on üle keskmise head, aga mitte perfektsed. Keskmiste pooltoonide ja heledamate pooltoonide vahemikus on märgata kerget nihet. Tooniülekanne võiks olla lineaarsem. Valgepunkt 6600 kelvinit on igati eeskujulik. LCD-kuvarid üritatakse tehases seadistada võimalikult lähedale gamma 2,2 väärtusele ning sellega saab U2711 samuti ideaalselt hakkama. Eriti positiivne üllatus on väga hea musta punkt 0,1 cd/m². IPS-paneelid tavaliselt nii madala mustani ei küüni. Valge luminentsiks soovisime 120 cd/m² ning saavutatud 128 cd/m² näitab, et heleduse seadistamine toimib üsna täpselt. Värviruum on selline, nagu lubatud. Katab suures mahus Adobe RGB ning on võrreldes iMac’i 27tollisega avaram. Olgu öeldud, et iMac’is ka-

sutatakse W-CCFL-lampide asemel LED-taustvalgustust. Taustvalgustus on suure pinna kohta rahuldavalt ühtlane. Silmatorkavalt tumedamaid laike märgata pole. Ekraani keskel ja alumises vasakus servas ilmnevad hoolika vaatluse käigus õrnalt tumedamad kohad, küll aga ei suuda ekraan puhast valget kuvada. Õrnalt lööb läbi rohekas värvinihe. Halli üleminekuala mustast valgeni ei ole perfektselt sujuv, kuid õnneks pole isegi tumedates alades märgata tugevalt järske ja häirivaid jõnkse. Varjualades, RGB vahemikus 15 15 15 – 130 130 130 tekivad halltoonides tihedalt järsud üleminekud. Heledates alades käitub U2711 eeskujulikumalt. Delli puhul on tegemist kindlasti professionaalse kuvariga, mis sobib ideaalselt graafika- ja videotöötluseks ning kujundajatele. Minu kui igapäevase fotoprinteri-kasutaja pilgu läbi toimib Dell U2711 rahuldavalt. Loomulikult saab selle kuvariga edukalt fotosid töödelda, kuid trükiettevalmistuse vajadusi arvestades jätavad mõned näitajad siiski soovida.

iMac 27” – vähe põhjust nuriseda Nagu eespool mainitud, võib arvata, et uus iMac 27” kasutab Delliga sama LCD-paneeli. Resolutsioon on igatahes U2711-ga sama ning 2560 x 1440 dpi eraldusega paneelid ilmusid turule alles hiljuti. iMac hoiab ka seekord temale omaselt traditsioonidest kinni. Kuvaril puudub igasugune sisemine menüü, millele kasutaja ligi pääseks. Halvemaks ta sellest kindlasti ei muutu. Arvestades LCD-tehnoloogia iseärasusi, pole sisemisest menüüst kolorimeetriliste näitajate optimeerimisel

7" – huvitav tandem

tehnilised andmed

Dell Ultrasharp U2711 Hind: 13 990 krooni (MAX 123)

Paneel: 27tolline IPS, 2560 x 1440 pikslit Heledus: 350 cd/m2 Ühendused: VGA, 2 x DVI, komposiit- ja komponentvideo, HDMI, DisplayPort, USB jaotur (4x), 8 ühes mälukaardilugeja Mõõtmed: 428 x 647 x 200 mm Kaal: 7,8 kg

plussid

++ hea hind ++ hea tehaseseadistus miinus

–– trükiettevalmistuseks jätavad mõned näitajad soovida

Arvutimaailma hinne

kuigi palju kasu ka. Ainuke näitaja, mida riistvara tasemel seadistatakse, on heledus ehk valge luminents. Seda võimaldab iMac läbi operatsioonisüsteemi teha. Üks kasutaja seisukohast oluline erinevus Delliga on ekraani pinnatöötlus. Dell on kaetud mati Anti Glare kihiga, iMac on aga margile tüüpiliselt läikiva pinnaga. Tooniülekande kõverad on iMac’il Delliga võrreldes lineaarsemad. Ilus sirge tooniülekanne tagab icc-profiilis minimaalsed vajalikud korrektsioonid. 6700kelvinilise valgepunkti üle pole mõtet nuriseda, kuigi Dell hiilgas siin parema täpsusega. Väga hea musta luminents 0,1 cd/m² teeb ainult rõõmu. Ühtlasi võib tõmmata paralleeli Delliga, millel on täpselt sama madal must. See kinnitab veel kord mitteametlike allikate väidet, et mõlemas kuvaris on kasutusel sama LCD-paneel. ANDRES TOODO

andres.toodo@kulbert.ee

tehnilised andmed

iMac 27" Hind: 25 590 krooni (kõik ühes arvutikopmplekt, IM Arvutid) Paneel: 27tolline IPS, 2560 x 1440 pikslit Heledus: 375 cd/m2 Ühendused: Firewire, 2 x USB, SD-kaardi lugeja, WiFi, Bluetooth, Ethernet Mõõtmed: 51,7 x 65 x 20,7 cm Kaal: 13,8 kg

plussid

++ paremad tooniülekanded ++ madal must miinus

–– mõnedele kasutajatele ei meeldi läikiv ekraanipind

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 41

labor

Airlive G.Duo pakub ühes karbis kahte ruuterit Poolprofessionaalne traadita võrgu pakkujatele mõeldud ruuter sisaldab küll palju WiFi seadeid, kuid võrguseaded on samas peaaegu olematud, mistõttu sobib G.Duo pigem kodukasutajatele ja väikekontoritele. Kahe raadioga WiFi-seade pakub odava hinnaklassi ruuteri kohta üllatavalt palju keerukamaid WiFi sätteid, ent otsides võrguseadeid, tuleb tunnistada, et ega miskit polegi – need on sisuliselt olematud. Miinuseks on ka aeglane tarkvara: käivitus ja restart kestab 115 sekundit, kuid enamik seadete muutmisi kipub tahtma taaskäivitust, mis teeb ülespanemise üsna aeganõudvaks. Seadmel on ka üks sisend PoE ehk üle võrgukaabli toite jaoks, kuid vastavat toiteadapterit komplektis pole. Tarkvaraline vajakajääk on erinevate alamvõrkude loomise võimaluse puudumine raadiote ja LAN-võrgu jaoks.

Viis erinevat töörežiimi Seade pakub kahte 11g/b raadiot kuni 26 dBm (400 mW) võimsusega, mis Euroopa Liidus on piiratud kuni 20 dBm (100 mW). Ka kaks R-SMA antenni on mõlema raadio jaoks, lisaks neli LAN-porti, millest üks PoE sisendiga. Põhimõtteliselt on tegu kahe WiFi tugijaamaga ühes kestas. Neid saab omakorda tööle panna viies erinevas

režiimis. WISP + tugijaam tähendab seda, et üks raadio on ühenduse vastuvõtja, teine raadio ja neli LAN-porti kohtvõrk. Kaksiktugijaama režiim aga pakub kahte raadiot eraldi raadiovõrguna, LAN-pordid number 2–4 on aga kokku sillatud ja esimene port võtab sisse välisühenduse. Kolmas režiim, klient + tugijaam, tähendab, et esimesest raadiost pääseb WiFi klient ligi mõnele teisele võrgule, teine raadio ja kõik sillatud LAN-pordid on teises võrgus ehk tegemist on sisuliselt repiiteriga. Gateway + tugijaama režiim sildab mõlemad raadiod ning LAN-pordid 2–4 kokku üheks võrguks, esimesse LAN-porti saabub aga välisühendus. Viies režiim ehk WDS + tugijaam pakub esimest raadiot WDSina, teine aga on tugijaam samas võrgus kokku sillatud LANportidega. Tootja küll positsioneerib seda kui professionaalset traadita võrku pakkuvat seadet, kus üks raadio võiks näiteks olla sisemise suletud võrgu

tehnilised andmed

Airlive G.Duo Hind: 903 krooni (Arvutilinn)

Raadiod: kaks 11g/b raadiot Mälu: püsimälu 4 MB (Flash), muutmälu 32 MB (SDRAM) LAN-pordid: 4 tk, 10/100 Mbit/s Ethernet, üks neist 12 V passiivse PoE toega (LAN1) Kanaleid: Eurooopas 13: 2,412 GHz ~ 2,472 GHz Turvalisus: WPA koos PSK/TKIP/AES toega, WPA2 tugi Radiuse tugi: olemas DHCP tugi: olemas, kuni 40 kasutajat Kasutusrežiimid: WISP + tugijaam, kaksiktugijaam, klient + tugijaam, Gateway + tugijaam, WDS + tugijaam Mõõtmed: 154 x 130 x 316 mm Kaal: 280 g

jaoks ja teine külalistele või klientidele, kuid sisuliselt on siiski tegu lihtsa kodukarbiga. Näen selle kasutust peamiselt koduse WiFi repiiterina ja WiFi kliendiseadmena. Ivo Kivinurk

ivo@wifi.ee

plussid

++ soodne hind ++ lihtne tavakasutajale miinused

–– alamvõrke ei saa luua –– olematud võrguseadete seadmise võimalused

Arvutimaailma hinne 42 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Nokia X6 ja suured ootused Suure haibi saatel turule tulnud Nokia X6-t kasutama hakates olid mul kõrged ootused. Kuna kasutasin kaua Symbiani platvormi ning olen paar nädalat olnud Androidi-telefoni omanik, lootsin mõnusat äratundmist. Eeldatavalt peaksid Android ja Symbian olema konkurendid ja mul tekkis hea võrdlusmoment. Telefon on läbinud märkimisväärse arengu, kuna kasutusele on võetud mahutundlik ekraan ning puutepulga võib lauasahtlisse unustada. Ekraan on suur ja mälu on telefonil piisavalt, et konkureerida ka iPhone’iga. Kontorikõlbulikkusest hoolimata tuleb arvestada, et tegu on siiski multimeediatelefoniga.

Kiirus puudub Nii X6-l kui ka nüüdsest mu igapäevases kasutuses oleval HTC Herol on viiemegapiksline kaamera. Makro- ja lähivõtteid teeb Nokia mingil põhjusel tunduvalt paremini ning kindlasti tuleb kasuks ka sisseehitatud välgukene, mis küll ei ole päris kaamera välguga võrreldav, kuid annab siiski hämarates tingimustes oluliselt valgust juurde. Märksa mugavam on kasutada ka sihtotstarbelist

tehnilised andmed

Nokia X6 16 GB Hind: 5990 krooni (EMT kliendile) Ekraan: 3,2", 640 x 360 pikslit, puutetundlik Ühendused: Micro USB, 3,5 mm (audio- ja TV-väljund) Mälu: 16 GB Aku: kõneaeg 8 t 30 min (GSM-võrgus), ooteaeg 401 tundi (GSM-võrgus) Töösagedused: WCDMA 900/1900/2100, GSM/EDGE 850/900/1800/1900 Andmeside: HSDPA kuni 3,6 Mbit/s, WLAN 802.11 b/g, Bluetooth, A-GPS Kaamera: 5 megapikslit, LED-välk Operatsioonisüsteem: Symbian OS 9.4 Mõõtmed: 111,0 x 51,0 x 13,8 mm Kaal: 122 g

fotografeerimise nuppu. Dokumente pildistab Nokia igal juhul hästi ka keskpärastes valgusoludes. Telefoni suurimaks puuduseks on kiirus või õigemini selle puudumine. Nii mõnelgi korral oli lausa tunda, kuidas juuksed lähevad enne halliks, kui avaneb üks või teine rakendus. Ekraanil olevale ikoonile tuleb mitu korda vajutada, kuna tekib kahtlus, et esimesel korral see ei reageerinud, ent üllatusena avaneb suvaline lehekülg, kuhu ei soovinud sugugi sattuda. Ehk on sealt tulnud telefoni nimi: kasutades satud X-kohtadesse? Telefonil on täiesti kasutatav puuteekraanile kuvatav QWERTY-klaviatuur, millega on ka pikki teateid lust kirjutada. Sõnumite väljale mahub aga vaid paar rida teksti, mis mõistagi rõõmu ei valmista.

Keeruline sünkroniseerimine Nimede otsing on X6-s paraku piisavalt ebamugav, et seda autosõidu ajal mitte kasutada. Nimede telefoni saaminegi on Androidiga võrreldes kiviaegne. Nokia ei oska Google’i kontaktidega ja ka teiste csv-standarditega peale enda oma mitte midagi peale hakata. Kogu korpus ja füüsilised nupud jätavad odava mulje. Kõrvaklapid on aga väga head ja heli üks paremaid, mida telefonist kuulnud olen. Telefonil on küll väga hea ekraan, head kõlarid, kõrvaklapid ja kaamera, muus osas on X6 aga ikka sama vana Symbianiga mobiil, mis on muutumas ajast ja arust lahenduseks. Kasutusmugavust on Androidiga võrreldes vähe ja X6 hind on ka liiga kõrge. Marko Habicht

marko@am.ee

plussid

++ kvaliteetne heli ++ hea ekraan ++ hea kaamera miinused

–– aeglane –– ebamugav sünkroniseerimine

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 43

labor

Arvuti kallal kilomeetrite kauguselt

Kaugarvutust on vaja erinevates olukordades – kas helistab hädas kasutaja ning palub abi või on tarvis enda arvutile kodus või töö juures kuskilt eemalt ligi saada. Proovisime järele, mis selleks sobib. Kui tekkis idee tuua Arvutimaailma veergudele võrdlev test erinevatest Remote Desktopi ehk töölaua kaughaldusest, tundus teema vägagi huvitav. Ja nii see tegelikult oligi, igatahes mina sain endale ühe äärmiselt vajaliku töövahendi juurde, juba esimestest minutitest peale hakkasin seda hindama. Miks ma juba varem selleni pole jõudnud, on raske öelda. Kuigi meile lubasid end appi mitmed suured „itiprofid” ja „süsadminnid” ja muud „pika patsiga poisid”, avastas enamik neist end erakordselt kiirete tööülesannete keerisest ning testi tegema saabus vaid kaks nõuandjat-konsultanti. Me ei suuda siin pakkuda ülipõhjalikku ja keerukat analüüsi, vaid just seda, millega tegelikult hakkama saime: esimesi samme, mida ka sina, lugeja, kes varem samamoodi pole selles valdkonnas tegev olnud, peaksid astuma hakkama. Nii et palume kergemat karistust süvauuringute ja suure testimise kui sellise esitamata

Kui firmade kontorid paiknevad laiali, on see väga kasulik. 44 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

jätmise eest ja pakume seda, mis on meil hetkel taskust võtta.

Mida kujutab kaugarvutus? Kaugarvuti on levinuim termin, mida pakutakse vasteks ingliskeelsele Remote Desktopile. See kujutab kas iseseisvat tarkvara või operatsioonisüsteemi omaduste ja komponentide kogumit, mis võimaldavad kasutajal eemal asuvale arvutile ligi pääseda ning seda kasutada. Keerukaimal juhul võib kaugklient täielikult süsteemiadministraatori õigustes seda arvutit konfigureerida ja muuta olulisi seadeid – sel juhul räägime juba kaughaldusest (Remote Administration). See on kaasajal, kui asutuste ja firmade kontorid paiknevad laiali üle linna, riigi või isegi maakera, väga kasulik ning ka rahalisi ressursse säästev võimalus. Suured brändid (Dell, HP, IBM jne) on juba ammusest ajast seda oma klienditoe ja HelpDeski lahenduste juures kasutanud ning ka Eesti suuremate IT-ettevõtete klienditoe osakonnad kasutavad mõnda neist paljudest. Operatsioonisüsteemidesse on viimasel ajal kaugkasutuse tugi sisse ehitatud – Microsoftil on Windows XP, Vista ja 7 ning Server 2003/2008 koosseisus Remote Desktop Services,

tes timeeskond

Veiko Tamm IT-ajakirjanik

Kaido Einama Arvutimaailma peatoimetaja

Meelis Saar Presshouse’i IT juht

Kristjan Karmo Telema tarkvaraarendaja

Apple’il sisaldab Mac OS X Screen Sharingut, kuid Apple’i Remote Desktop on müügil lisatasu eest. Peale selle on kolmandad osapooled loonud meretäie erinevaid lahendusi, alates ülilihtsatest kuni ülikeerukateni, mida leidub nii tasuta kui ka tasulisi. Mitmed, mis erakasutuseks tasuta, nõuavad firmadelt litsentsi omandamist. Üsna suur hulk neist kolmanda poole tarkvaradest töötab mitmel platvormil, pakkudes kliente/servereid nii Windowsi, Mac OS-i kui Linuxi/ UNIXi operatsioonisüsteemidele. Kaugtöövahendid jagunevad laias laastus kaheks: klient-server-süsteemid ning veebipõhised lahendu-

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 45

labor

Segadus: Testijad ei pruugi olla hetkel enda ees seisvas arvutis, vaid hoopis mõnes teises. Nii see kaug arvutus käib. Foto: kalev lilleorg sed. Esimesel juhul paigaldatakse kaughallatavasse arvutisse serversüsteem, mille kliendi abil eemal asuvast arvutist (või ka nutitelefonist) sisse logitakse ja seda kasutama asutakse. Veebitarkvara korral (näiteks Log-

MeIn, FogCreek, Mesh.com jpm) on server installitud kaugelt hallatavasse arvutisse ning sellele saab ligi lihtsalt üle veebibrauseri. Viimase lahenduse teeb eriti mugavaks asjaolu, et puudub vajadus klient-tarkvara kaasave-

K AUGTÖ Ö PROTOKOLLID

Mis tehnoloogiatega kaugelt ligi saab? l Remote Desktop Protocol (RDP) – Windowsi-põhine protokoll, mis pakub lisaks helivõimalusi ja kaugprintimist l Apple Remote Desktop (ARD) – Mac OS X-i protokoll Apple’i arvutite jaoks l Virtual Network Computing (VNC) – väga levinud multiplatvormne protokoll l Remote Frame Buffer Protocol (RFB) – multiplatvormne framebuffer taseme protokoll, millel baseerub VNC l NX Technology (NX) – uus multiplatvormne protokoll, mis toetab

46 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

audiot ja kaugprintimist l Independent Computing Architecture (ICA) – Citrix Systemsi poolt patenteeritud protokoll l X Window System (X11) – laialt levinud multiplatvormne protokoll l Rapid X Protocol (RXP) – Graphon GO-Global jaoks loodud protokoll l Appliance Link Protocol (ALP) – SUN-i loodud protokoll, mis toetab audiot (nii mahamängimist kui salvestamist), kaugprintimist ja kaug-USB-d

damiseks ja selle installiks töökohas, mis sageli (nt avalik internetipunkt jms) pole kasutajale lubatudki.

Kuidas toimub kaugarvutus? Põhimõte on lihtne: meie eemal asuv server-arvuti saadab kindlate ajavahemike (või muutuste ilmumisel) ekraanikuva üle võrgu kontrollivale arvutile, mis siis kuvab seda kas eraldi aknas või täisekraanil. Kontrolliv arvuti omakorda saadab klaviatuurivajutused ning hiire liikumise ja -klõpsud serverarvutile, tegutsedes nagu KVM-kontroller (Keyboard-VideoMouse). Neid tõlgendab serverarvuti nii, nagu oleks need sooritatud ta enese klaviatuuri ja hiire abil. Enamik tarkvaradest lubab kaugkontrolli ajal kaugarvuti juhtimise täielikult üle võtta, et sealne kasutaja oma sisendseadmetega ei segaks. Kui tahame eriti paranoiliselt tegutseda ja oma suuri salatarkusi helpdesk’i kliendile mitte avalikustada, siis saame kaugsessiooni ajaks ka tema ekraani välja lülitada ja kuvada kaugkliendile ainult nn musta ekraani.

Enamik kasutatavaid kaugtöö protokolle ja neil baseeruv tarkvara toetab kaasajal krüpteerimist, levinuimateks meetoditeks on SSL, SSH, TLS ja AES. Krüpteerimine on kas otseselt lahutamatu osana tarkvarasse integreeritud või saab seda lisada täiendavate lisandprogrammide abil. Arvestades pahatahtlike küberkurjamite suurt hulka ning nende pidevat võrguliikluse monitooringut, on krüpteerimata kaugtööd ohtlik teha.

Kus kasutada kaugtööprogramme? Peamisteks kasutusaladeks on kaug administreerimine ja kasutajatugi, kuid praegusel ajal, kui kaugtöö ja kodukontorid on levinud, vajatakse aina enam juurdepääsu kas kodust töökoha arvutisse või vastupidi. Ka reisil olles võib tekkida vajadus külastada oma kaugele koju maha jäänud arvutit. Ka n-ö nuhkimiseks oma töötajaskonna järel sobivad need tarkvarad kenasti – „kubjas” saab vaevata ja märkamatult heita pilgu töötaja arvutisse ning näha, kas viimane tegeleb tööülesannetega või ehitab Farmville’i.

Teamvieweris ei pea teadma midagi portide suunamisest ega IP-aadressidest.

Testimiseks oli Ordi nõus meile laenama PRO klassi uusimat 12 400 krooni maksvat tööarvutikomplekti, mida ringi vedamas uusim vPro toega Clarksdale i5 660 emaplaadil Intel Tunnel Mountain DQ57TM (Intel Ibex Peak Q57 kiibistikuga). Ühendasime arvuti toimetuse sisevõrku ning katsetasime ligipääsu talle nii kohapeal üle 3G-võrgu sülearvutist kui ka kodudest. Et järele proovida, kuidas õnnestub ühendus natuke keerukamates tingimustes, viisime sülearvuti vahepeal võrku üle EDGE’i, kuid seal oli kiirus juba talumatult aeglane.

ponente sisse ja välja lülitada. Juhul, kui operatsioonisüsteem on vigane, võib Inteli AMT abil pääseda arvutisse ka vaid BIOSi ehk püsimälurakenduse abil. Testarvuti tuvastati, välja loeti tema platvorm ja kõvaketta suurus koos kasutatud mahuga ja seadmed. Inteli AMT on samuti masinasügavusse peidetud, VNC kliendiga on selle abil sisse saadud ka ühegi võrgudraiverita arvutisse vaid Etherneti pordi kaudu. Seejärel saab arvutis olles juba kõik võrgudraiverid taas lubada. Seda me oma testi lühikese aja jooksul ei suutnud korrata, kuid eks tuleb uskuda proffe, kes sellest foorumis räägivad.

Intel ja vPro

Ultr@VNC

Inteli haldusvahendid on sügavale riistvarasse ära peidetud ja seetõttu ei pruugi enamik kasutajaid teadagi, et võimas suurettevõtete haldusvahend on nende süle- või lauaarvutites. Installisime esialgu IT Directori. Keskselt saab sellega hallata kogu sisevõrgu arvuteid, vaadata installitud rakendusi, keelata USB-porte, kom-

VNC on kaughalduse klassika. Kõik kasutajatoe spetsialistid ja süsteemiadministraatorid tunnevad seda. Ja võib-olla just sellepärast on ta jäetud liiga krüptiliseks, et tavakasutaja sellest aru saaks. See aga loob tööpõllu kõikvõimalikele arendajatele, kes on VNC peale ehitanud kümneid ja kümneid kasutajaliideseid. Ultr@

Testimine

vÕITJA

Teamviewer Lihtsaim võimalus vähekogenud kasutaja eemalt aitamiseks või eemalt oma arvutisse ligipääsuks, töötab ka üle tulemüüride.

VNC on üks populaarsemaid. Proovisime esialgu sisevõrgust, sest VNC vajab siiski tavakasutaja jaoks ehmatavaid portide suunamisi ja ruuteri IP-aadresse, kui väljast üritada ligi pääseda. Ultr@VNC plussiks on ka failisaatmise osa – kui peaks vaja olema arvutis mõni fail kuhugi paigutada, siis Ultr@VNC abiga on seda lihtne teha.

LogMeIn LogMeIn on omapärane selle poolest, et teise arvutisse minnakse mitte eraldi rakenduse, vaid veebilehitseja abil. Veidi segadust tekitab installimine – peab ligipääsetavast arvutist Logmein.com’i veebi sisse logima ja siis vastava kliendi installima. Pärast saab niimoodi installitud arvutisse sisse ükskõik kust maailmas brauseri abil. Veebist saab hallata ka mitmeid arvuteid, mis kontoga seotud. Teenus maksab kommertskasutajale alates 69,95 dollarit aastas, kuid olemas on ka tasuta mittekommertslik variant. Paha on näiteks eemal asuva kasutaja aitamisel see, et ise peab kasutajakontot omama ja miArvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 47

labor ekraanilt on peaaegu võimatu midagi teise arvuti töölaual juhtida, see nõuab suurt näpuosavust.

METOODIKA

Kuidas testisime?

Live Mesh

l proovisime ligi pääseda teisest sisevõrgu arvutist l proovisime ligi pääseda välisvõrgust l testisime mitme kaugkasutajaga korraga l hindasime kasutamise lihtsust

dagi installima, seega sobib LogMeIn pigem firmasisestesse arvutitesse väljast ligipääsu lubamiseks või mitme arvutiga kasutajale, kes tahab aegajalt ühest arvutist ka mõnda teise sisse saada. Kuna teise arvutisse pääsetakse üle veebi, siis erinevalt klientprogrammidega lahendustest (nt Teamviewer) teise arvuti klahvikombinatsioone (nt Printscreen) kasutada ei saa. Selle jaoks, et Control + Alt + Del klahvikombinatsioonile ligi saada, on eraldi nupp brauseris. Huvitav omadus on veel Sync Clip board – sünkroniseerib kahe arvuti vahepuhvrid, seega on kopeerida lihtne nii oma kui teises arvutis. Kasutada saab seda lahendust isegi mobiilse Operaga, aga mobiili puute-

Microsofti pilveteenus sisaldab muuhulgas ka meid huvitavat kaugarvutust ehk Remote Desktopi. Aadressil www.mesh.com tuleb oma Windows Live ID-ga sisse logida ja arvutisse Live Mesh tarkvara paigaldada üsna sarnaselt LogMeIniga. Seejärel saab suvalises teises arvutis logida veebist oma kontole sisse ning ühenduda üle kontoga seotud arvutitesse. Paraku töötab see teenus Microsoftile omaselt vaid Internet Exploreriga, kuid on samas täiesti tasuta ja üsna lihtne. Failiedastust ei ole, kuid saab mitme arvuti vahel kaustasid sünkroniseerida ning luua ka virtuaalse töölaua Microsofti pilveteenuses, kus saab sünkroniseeritud asjadele ka veebist ligi.

Teamviewer See on üks mugavamaid ja lihtsamaid võimalusi kellegi arvuti kaughaldamiseks, kui peaks vaja olema kasutajatuge või kasutaja arvutis tuleb midagi parandada. Paraku tuleb ärikasutajal Teamvieweri eest tasuda. Samas võib ta oma hinda vägagi väärt olla. Kõigist järele proovitud vahendeist meeldis

Teamviewer enim kõigile testijaile. Teamviewerit võib kasutada installituna või EXE-failist käivitades, klientarvutisse võib lasta alla laadida ka „õhukese” kliendi ehk EXE-faili, mis loob ühenduse serveriga. Teamviewer läheb läbi peaaegu kõigist tulemüüridest ja sisevõrkudest, kuna arvutid ühendatakse omavahel kesksete serverite kaudu. Mis aga kõige tähtsam – kasutaja jaoks on kõik ülilihtne. Ta ei pea teadma midagi portide suunamisest ja IP-aadressidest. Teamviewer kuvab ekraanile vaid sessiooni numbri ja salasõna, mis tuleb väljast arvutisse pääsejale edasi öelda, ning ühendus ongi loodud. Kui soovite oma arvutile pidevalt eemalt ligi saada, siis tasub Teamviewer ikkagi installida ja luua püsiparool. Proovisime mitmekesi samas arvutis olla – sai küll, üksteise eest hiirt kaaperdades. 10 minutiga liigutas Teamviewer 20 MB andmeid, mis annab ligikaudse andmemahu kõigi kaughalduse tarkvarade jaoks. Isegi arvuti restarti sai kaughalduses läbi viia ja taas arvutisse pääseda. Veel üks Teamvieweri pluss on kolme platvormi tugi – see töötab nii Windowsis, Linuxis kui Mac OS X-is. Lisaks pääseb ligi ka iPhone’iga. VEIKO TAMM

veiko.tamm@gmail.com

K AU G E K A S U TA JA VA H E N D I D

Kaugarvutustarkvara võrdlustabel iPhone/ iPodi klient

Androidi klient



Protokoll

Litsents klient/ server

krüpteering

Faili transport

Mitu kasu tajat

Nähtamatu

Linuxi klient

Mac OS X-i klient

MS Windowsi klient

Java Winklient dows Mobile klient

LogMeIn Free

oma

veebi klient/ server

SSL



LogMeIn Pro

oma

veebi klient/ server

SSL



TeamViewer

oma

klient/ server

AES-256



UltraVNC

RFB(VNC) GPL

klient/ server

lisaprogrammiga



(osal.) X

Live Mesh

oma

veebi klient/ server

SSL



oma

48 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

suurepärane FULL HD ekraan uudne DirectX 11 videokaart

mugav EESTI klaviatuur

lihtne Windows 7 Home Premium võimas Intel Core i7, 8 loogilist protsessorit Designed for Windows® 7

18990.Pakkumine kehtib kuni 13.06.2010

lahendused

Kärmas Kirgas Ilves – Kas võtta risk ja hakata lõpuks Linuxit kasutama? Uus Ubuntu Lucid Lynx pidi olema oluliselt inimsõbralikum, kuid kas ta sobib ka ärikasutajale ja kuidas on lahendatud kasutajatugi?

Aprilli lõpupäevadel ilmunud Ubuntu Lucid Lynx (e k kirgas ilves) on esimestel katsetustel tõesti nobe, saanud ilusama naha ja – metafooridega jätkates – metabolism on märgatavalt tõhusam.

Karol Kallas IT-ajakirjanik

„Linux inimolenditele” kõlab Ubuntu missiooniloosung ja inimsõbralikkuse lahtrisse võib Kirkale Ilvesele viiest pallist julgelt viis kirjutada. Alustades paigaldamisest ja lõpetades haldamisega on tegemist intuitiivse ja vähese arvutioskusega inimeselegi kergelt mõistetava operatsioonisüsteemiga. Ubuntu 10.04 rahuldab pea sajaprotsendiliselt tavaarvutikasutaja kõik vajadused juhul, kui inimene on valmis MS Office’i asemel kasutama OpenOffice’it (või Google Docsi) ja teab, et peale Internet Exploreri on olemas teisedki veebilehitsejad, nagu Mozilla Firefox ja Chromium. Eestikeelseid abimaterjale leiab aadressilt ubuntu.pingviin.org.

Sobib ka Windowsi kõrvale Plaaditõmmise leiab leheküljelt www.ubuntu.com ja tirimiseks on soovitatav kasutada Eesti serverit: pisut alla seitsmesajamegabaidine fail (täpsemalt 699,4 MB) laadis sealt alla kaheksateistkümne minutiga. Valmis plaati saab soovi korral käivitada nõndanimetatud live-vormis, 50 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

mis tähendab seda, et operatsioonisüsteem tõmmatakse käima plaadilt ja kasutaja saab turvaliselt operatsioonisüsteemi võimalusi uurida, paigaldamata midagi kõvakettale. Neile, kes soovivad Ubuntut kasutada Windowsi maha installimata, on plaadil Wubi nimeline rakendus, mille abil võib kerge vaevaga paigaldada Ubuntu teise operatsioonisüsteemina Windowsi kõrvale. See tähendab, et kui seni käivitus arvuti kohe Windowsisse, siis edaspidi tuleb arvuti käivitumisel valida, millist operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada. Kõige kirkamalt särab uus Ubuntu eraldi kettal (ka virtuaalsel) või ainsa operatsioonisüsteemina. Kirgas Ilves on esimene Ubuntu, millel on ees-

Inimsõbra likkuse laht risse võib viiest pallist viis julgelt kirjutada. tikeelne paigaldusliides, varem pidi läbi ajama ingliskeelsega. Kui ehk pisut kummaline sõnastus välja arvata, on paigaldamise seitse sammu ja juhendamine lihtsalt mõistetavad. Käesoleva arvustuse kirjutamiseks paigaldasime uue Ubuntu eelmise põlvkonna sülearvutile: 1,8 GHz Pentium M, GMA 900 graafikakaart, 2 GB operatiivmälu, 100 GB suurune SATA kõvaketas. Paigaldamine koos valikute

tegemisega võttis antud arvuti puhul aega 17 minutit. Internetis kinnitavad arvustajad, et Core 2 Duo E7400 2,8 GHz protsessori ja 2 GB operatiivmäluga arvutil võttis „puhas” paigaldus aega üheksa minutit (vt desktoplinux. com/news/NS2515466779.html). Kes kordki on operatsioonisüsteemi paigaldanud, see teab, mida tähendab ajuritega (driver) mässamine. Kirkal Ilvesel töötab aga kõik hoobilt: graafika, võrgud, kettaseadmed jne. Täpsustusena peaks siinkohal mainima, et nimetatud Pentium M arvutis on suhteliselt vana Broadcomi WiFi-kaart, mille tarbeks pidi draiveri eraldi aktiveerima, ning see tähendas arvutile korraks saba taha pistmist, et menüüs „Riistvara draiverid” vastav ajur aktiveerida. Teise testiarvutiga, millel oli Inteli WiFi-kaart, töötas traadita võrk esimesel käivitumisel. Kuna erinevatel patentide ja litsentsitingimustega seotud põhjustel ei paku Ubuntu hoobilt kohe näiteks TrueType’i fontide, Flashi, MP3 ja levinumate videokoodekite tuge, tuleb need eraldi paigaldada. Tegemist on paketiga „Ubuntu piiratud lisad”, mille leiab Tarkvaraallikatest.

Kirgas Ilves sai uue näo Kirka Ilvese välimus on uue Ubuntu vast enim kõneainet pakkunud muutus. Kui siiani iseloomustas Ubuntut kergelt mudane ja pruun nõndanimetatud „Maa” teema, siis Kirka Ilvese vaikimisi teemaks on „mäkilik” lillakas mustade paneelidega „Ambiance”. Suuremat kisa-kära tekitas

– Ubuntu 10.04

Evolution – Linuxi vastus Outlookile. Ubuntu arendaja Canonicali otsus viia akende sulgemise, suurendamise, vähendamise ja peitenupud senisest Windowsi-laadsest paremast ülanurgast Apple’i Mac’i moodi järgides vasakusse nurka. Esimese hooga on see asukoht küll harjumatu, kuid uue paigutusega harjub ruttu ja mõnepäevase kasutamise järel tundub asi igati loogiline.

Tarkvarakeskuses üle 32 tuhande „toote” Üks koht, kus võib „halleluuja!” hüüda, on Rakenduste menüü lõpus asuv Ubuntu Tarkvarakeskus. Tarkvarakeskuse esimene versioon nägi Synapticu tarkvarapakkide halduri kõrval ilmavalgust juba Ubuntu eelmises, Karmic Koala versioonis, uues on aga täiendatud selle funktsionaalsust ja väljanägemist. Vajaliku tarkvara leiab üles nii eesmärgi järgi, Canonicali soovitatud rakenduste hulgast, kui ka mööda kategooriaid otsides: kontor, mängud,

graafika jne. Ülevaate kirjutamise hetkel oli tarkvarakeskuses saadaval üle 32 tuhande „toote”. Kirka Ilvese tarkvarapakettide valikus on samuti toimunud suhteliselt märkimisväärsed muutused. Fototöötlusprogramm Gimp on asendatud F-Spotiga, kuna väidetavalt olla tegemist tavakasutajale liiga keerulise programmiga. Audio- ja videomenüüs on senisele tarkvarale lisatud lihtsamate funktsioonidega PiTiVi videotöötlusprogramm. Canonical on esimene tarkvaraarendaja, mis on otsustanud operatsioonisüsteemi integreerida suhtlusvõrkudega. Võrgumenüüst leiab rakenduse Gwibber, kuhu saab koondada oma Flickri, Twitteri, Facebooki ja mitmete teiste suhlusvõrkude kontod. Ülemise paneeli paremas nurgas paiknevasse MeMenusse, mis põhineb samuti Gwibberi rakendusel, saab koondada kogu oma välksõnumivahetuse (MSN, Google Talk, Facebooki vestluse jne).

REPLIIK

Ubuntu pole demokraatia Uue Ubuntu üks silmatorkavamaid muutusi on aknanuppude liigutamine paremast ülanurgast vasakusse nurka.Loomulikult tekitas taoline otsus palju küsimusi ja vastuolusid. Canonicali asutaja Mark Shuttleworthi vastus oli järgmine: „Me kõik loome Ubuntut, kuid me kõik ei arenda seda tervenisti. See ei ole demokraatia. Hea tagasiside ja hea kood on teretulnud, kuid me ei hääleta kujundusküsimuste üle.” Shuttleworthi kinnitusel kavatseb Ubuntu arendusmeeskond kasutada akende paremat ülemist nurka järgmises, 10.10 versioonis millegi uue ja põneva tarbeks.

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 51

lahendused 2GB RUUMI pakutakse tasuta pilveteenuse Ubuntu One kasutajale failide ja e-posti jaoks.

Kontorirakendustest on kaasas uusim OpenOffice’i pakett, vaikebrauseriks muidugi Mozilla Firefox, videomängijaks Totem ja muusika tarbeks Rhytmbox. Viimasega on integreeritud kolm muusikapoodi: Ubuntu One, Jamendo ja Magnatune. Kirkast Ilvesest leiab veel Ubuntu One’i nimelise niinimetatud pilveteenuse, mis peale võrguruumi pakkumise on integreeritud Evolutioni e-posti ja kalendriprogrammiga, kuhu saab pistikprogrammi abil salvestada oma Firefoxi järjehoidjad ning Tomboy märkmed. Tasuta on kasutamiseks kaks gigabaiti Ubuntu One’i võrguruumi, viiekümnegigabaidise mahu eest tuleb kuus välja käia kümme dollarit.

Pole midagi lihtsamat oma suhtlusvõrgustikusuhtluse ühes kohas hoidmiseks kui Gwibber. Ubuntu tavaversioone toetab Canonical poolteist aastat (18 kuud), LTS-versioone seevastu 36 kuud. LTS-versioonid ilmuvad iga kahe aasta tagant ja käesoleva Kirka Ilvese puhul on tegu järjekorras kolmanda sellisega. Siinkohal tuleb mainida, et Canonical toodab ka serveritarkvara ja tolles maailmas on stabiilsus palju suurem argument kui töölaua operatsioonisüsteemide puhul.

kult tekib uuenduste ja tarkvara paigaldamise ning eemaldamise käigus „prügi”, kuid see probleem on Arvutikoristaja nimelise rakenduse abil lahendatav palju valutumalt kui Windowsi puhul. Ajal, mil erinevad robotvõrgud murravad arvuteid päevas kümnete tuhandete kaupa, on Linux meeldivalt turvaline. Kuigi pahavara on loodud Linuxigi jaoks, on sellega seotud hädad pea olematud.

Windows Linuxi nahas

LTS – tugi kauaks ajaks

Kirka Ilvese puhul on tegemist kolmanda pikaajalise toega versiooniga.

Ubuntu 10.04 on järjekordne Long Term Supportiga ehk pikaajalise toega versioon. Lühidalt tähendab see, et kui Ubuntu arendustsükkel liigub pooleaastaste sammudega, siis tavakasutajal pole probleem hüpata üle uuele versioonile. Probleem võib taolise kärme tsükli puhul tekkida aga suuremates organisatsioonides ja riistvaravalmistajatel, mis planeerivad oma tegemisi ette pikaajaliselt ja mille tarkvara kasutustsüklid ulatuvad aastatesse.

Uus Ubuntu peaks sobima kõigile tavakasutajatele, kes ei pea kasutama kindlaid Windowsi (või Maci) operatsioonisüsteemi profiprogramme. Kui igapäevaselt on tegemist ilmavõrgus ringikammimise, meediatarbimise, suhtlemise ja aeg-ajalt mõne e-kirja kirjutamisega, siis hetkel turul ilmselt paremat operatsioonisüsteemi ei ole. Üks asi, mis Linuxi distributsioone iseloomustab, on see, et need on suhteliselt hooldusvabad. Loomuli-

Käivitusaeg pool minutit Ubuntu arendajad on sõnastanud eesmärgi, et tahavad jõuda Ubuntu kümnesekundilise käivitusajani. Hetkel peaks käivitusaeg uuemate arvutitega jääma kuhugi 15–20 sekundi kanti, eespool mainitud vanemal arvutil näitas stopper käivitusaega 38 sekundit. Canonicali asutaja Mark Shuttleworth on kinnitanud, et kümnesekundilise käivitusajani jõutakse igapäevaste uuenduste abil juba enne järgmist Ubuntu Maverick Meerkati (ehk isepäine surikaat) versiooni. Taolist kiirkäivitusaega võib oodata eelkõige uuemate arvutite puhul.

52 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Loomulikult on endiselt olemas Wine’i nimeline taustarakendus, mis jooksutab Linuxis Windowsi programme. Internetis ringi vaadates leiab hulgaliselt näiteid, kuidas kasutatakse Ubuntus nii Microsoft Office’it kui Adobe CS4 kujundustarkvara. Siiski pole tegemist nimetatud programmide „loomuliku” keskkonnaga, mis tähendab ka teatud riske. Riskide maandamiseks võib hankida programmi Codeweavers Crossover. Linuxile ülemineku suurimaks takistuseks pole mitte funktsionaalsus või kasutajasõbralikkus, vaid kasutajate harjumused. Kui inimesed õpivad ära, et töölaud ja menüüd võivad välja näha Windowsist erinevalt, siis ei hoia migreerumislainet miski tagasi.

Lõpetame ära IT-vallas „Žiguli teeninduse“ ajastu! BCS Infra lähtub IT hoolduses „kolmest vaalast“

BCS Infra teenuse juhtimissüsteem töötab nii:

•

Pakume kvaliteetset IT hooldust, selgitades enne välja kliendi IT süsteemide konﬁguratsiooni ja kasutatavad rakendused. Põhimõttel – ütle, mitu arvutit ja serverit sul on – me ei tegutse, sest siis ei saa pakkuda sisuliselt vajalikke töid. Lihtsalt puudub vajalik info.

•

Ainult teades IT süsteemide konﬁguratsiooni, saame valida just kliendile sobivad ja õiged tööd paarisajast võimalikust. Läbirääkimistel IT hoolduslepingu sõlmimiseks tutvume eelnevalt alati ettevõtte IT süsteemidega. Oleme teadvustanud enda jaoks selle, et teadmata IT süsteemi konﬁguratsiooni, kulutab IT-spetsialist väga palju aega uuringutele, selmet lahendada probleem.

•

Olles kokku leppinud tööde mahud ja sageduse, asume teenust juhtima – ainult nii saame kontrollida lõpptulemust ja kvaliteeti. Oma tegevuse käigus oleme mõistnud lihtsat tõde Ækvaliteet ei teki iseenesest, vaid me peame tehtud tööde tulemust kontrollima! Kui selleks puudub võimalus, pole kvaliteet juhitav. IT teenuse omahind sõltub spetsialisti tööaja kasutuse efektiivsusest. Seetõttu me kontrollime tööde teostus ka sisuliselt – kuidas ja kui kaua töötati ning mida tehti.

•

• • •

Sisestame juhtimissüsteemi kliendiga kokku lepitud ja lepingusse kirjutatud tööde loendi, mille kaudu tagame lepingus kokkulepitu täitmise. Koostame iga kliendi IT süsteemi konﬁguratsiooni kirjelduse, sest muidu võtab iga töö kordades rohkem aega. Juhtimissüsteemi sisestame kõik kliendipöördumised ja tehtud tööd – klient saab jälgida lahenduskäiku ning me ise kontrollime tähtaegadest kinnipidamist. Kogume juhtimissüsteemist erinevat infot, mida süstematiseerime ja mille abil juhime hooldusorganisatsiooni. Kliendile saadame aruande teenuse kohta, sest ta tahab teada, mida on tehtud ja mille eest esitatakse arve. Kliendiarve alusandmed saame samuti teenuste juhtimissüsteemist. IT spetsialistide palga aluseks on juhtimissüsteemist saadud ja sisuliselt kontrollitud töötunnid kliendile.

BCS Infra pakub mõistliku hinnaga detailideni läbimõeldud, läbipaistvat ning selgelt korraldatud IT hooldust. BCS Infra tagab IT-teenuse kvaliteedi ja efektiivsuse detailse juhtimisega, alandades seejuures pakutava teenuse omahinda!

Mida oskame hästi: 1. Süsteemi arhitektuuri kaardistus, sh äriprotsesside ja IT infrastruktuuri seoste vaade ärijuhtide vajaduste fookusega! 2. IT konﬁguratsiooni ja turvalisuse diagnostika. Alati kasulik sõltumatu kõrvaltvaade. 3. Konkreetse IT süsteemi haldus- ja hooldustööde detailse nimekirja väljatöötamine. Olemasoleva töökorralduse ja kompetentside diagnostika. 4. Rahaliselt efektiivseima IT tööjaotuse ja töökorralduse väljatöötamine. 5. Detailselt läbimõeldud ja efektiivselt korraldatud IT infrastruktuuri haldus ja hooldus. Kõrge kvaliteet „garaažiﬁrma“ hinnaga! Tulge vaadake kohapeal, kuidas me igapäevaselt töötame. Hooldusjuht Enno Veikesaar BCS INFRA infra@bcs.ee tel: 699 8181 Jõe tn 3, Tallinn BCS Infra on turvaliste IT infrastruktuuri lahenduste loomisele ja hooldusele spetsialiseerunud ettevõte. Meie tegevuse aluseks on ISO9001-2008 kvaliteedijuhtimise süsteem, ITIL teenuste haldamise põhimõtted ja tihe koostöö oma koostööpartneritega.

lahendused

Veebi automaatkujundaja Vabavaraline veebiplatvorm on hea, aga kuidas saada sellele hea veebikujundus, millel saaks ise värve kruttida, joone paksust timmida ning firmagraafikat lihtsa vaevaga sisse viia? Artisteer on alla 1500 krooni maksev automaatkujundaja, mis teeb sobiva kujundusfaili Joomlale, Wordpressile, Drupalile, Dotnetnuke’ile või lihtsale HTML-lehele.

Kaido Einama kaido@am.ee

Artisteer meenutab Wordi. Seda uuemat, millel on menüüribad, sest kõigi menüüde funktsioonid on samamoodi menüüribade vahel ära jaotatud. Seega võib Artisteeri abil hakata oma veebi kujundama igaüks, kes natuke Word 2007-t on kasutanud. Või peaaegu igaüks – natuke teadmisi veebi olemusest läheb ikka vaja, sest Artisteer on piisavalt paindlik, et ka

hirmsaid kujundusi luua. Programmi põhimõte on pakkuda algajale veebikujundajale lihtsat vahendit enamlevinud vabavaralistele platvormidele kujundusfailide genereerimiseks. Käsitsi nende tegemine läheb väga ajamahukaks ning nõuab ka oskusi CSSi, HTMLi ja PHP vallast. Artisteeris käib kujundamine suuresti automaatselt. Valid vaid parameetrid ja vaatad, kuidas veeb hakkaks välja nägema. Lihtsamat sorti lehekülje saab niimoodi valmis vähem kui kümne minutiga. Muidugi on sellisel automaatlahendusel puudusi, näiteks ei saa lasta fantaasial lennata ja teatud üldised ülesehituslikud põhimõtted on juba paika pandud. Kui aga väga erilist veebi vaja ei olegi, siis ajab selline programm asja ära küll. Pealegi – 1500 krooni eest, mis on Ar-

Artisteeri avaleht pakub valiku, millisele platvormile veebikujundust ehitama hakata. Hiljem saab seda muuta. 54 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

M I DA S A A B I S E M U U TA?

Artisteeri võimalused veebilehe kujundamisel Värvid ja kirjastiilid: muuta saab värvipalette, tonaalsust, kirjastiili ja kirja suurust Lehe ülesehitus: valida saab veergude arvu ja laiust, päise ja menüüde paigutust, vaheruumi Taust: sadade taustapiltide seast saab valida sobivaid ja katta neid mustritega Päis: valida saab päise kõrgust, laiust, taustamustrit ja päise pilti. Lisada saab oma logo, Flash-animatsiooni ja valida päisetekstide asukohad Menüüd: ise saab muuta menüüde asetust, menüüelementide kuju, värvust, ääriseid, paiknemist Artiklid: valida võib erinevate tekstistiilide, tekstikastikujunduste, tabelikujunduste, pealkirjade, vahepealkirjade, autorite, kuupäeva ja pisiikoonide paiknemise vahel Veerud: Artisteer pakub välja veeruplokkide päiste ja sisu kujundused ja värvilahendused, kuid kõiki elemente saab ka ise muuta Nupud: kujundada võib nuppude kuju, värvi, mustrit ja taustapilti Jalus: muuta annab jaluse suurust ja kuju, tausta, jaluse ikoonide välimust ning teksti paiknemist

tisteeri ligikaudne hind, ei viitsi professionaalne kujundaja veebidisaini ette võttagi. Selle raha eest aga saab Artisteeris teha veebikujundusi nii palju, kui ise soovid. Alustades kutsuvalt suurel „Sug gest Design” nupul klõpsamist, soovitatakse enam-vähem stiilseid veebe, mille võib kas või kohe kasutusele võtta. Kui aga soovitatud idee juures midagi ei sobi, võib hakata mängima teiste nuppudega, näiteks lasta soovitada kujundusega sobivaid alternatiivseid värvipalette, kirjastiile, taustu, päiseid, jaluseid, menüüribasid, plokke, artiklite kujundust jne.

Enne kujundus, siis platvorm Artisteeri üks hea ja arvatavasti parim omadus on enamlevinud vabavaraliste platvormide tugi. See töötab käigupealt – mängid näiteks Wordpressi kujundusega, aga selgub, et veeb tuleks hoopis teha Drupali või Joomla sisuhaldust kasutades. Pole probleemi, käigupealt võib eksportida. Tarkvara genereeritud kujundusfailid on üsna lihtsad, nii et untsu mineku võimalusi on vähem. Siin-seal võib siiski esineda veidrusi, mis tuleks mõnikord käsitsi üle käia – näiteks mõne ploki kujundus või tabelistiilid võivad erinevaid mooduleid kasutades veidi imelikuna tunduda. Mõnikord on asi ka lihtsalt selles, et vabavaraliste platvormide moodulid on arendatud oma kujunduselementidega, mis ei sobi üldisesse pilti. Artisteeri saab kasutada kodu- ja hariduslitsentsiga, mis lubab Artisteeri tarbida kodustes ja koolitingimustes, ent see ligi viiekümnedollarine programm ei sisalda Joomla, Drupali, Dotnetnuke’i ja ASP.NET-i eksporti. Kodukasutajad peavad leppima Wordpressi ja Bloggeriga, aga need kaks ongi blogilehtede jaoks parimad. Ärikasutajale mõeldud 130dollarine täisversioon lubab lisaks rohkematele platvormidele ka suuremaid mängimisvõimalusi ja valmismallide valikut. Näiteks on olemas taustaning päisepiltide kogu, mis paigutatakse ja optimeeritakse veebi kujundusmallide jaoks automaatselt, pilditöötlust pole vaja ise teha.

lihtne lahendus

Kuidas lugeda vöötkoodi? Tavaliselt loetakse vööt- ja ruutkoode käsiskanneritega, aga mida teha siis, kui seda pole käepärast? Mobiiliga saab samuti. Androidile, Windows Mobile’ile, iPhone’ile või Symbiani platvormile on rakendusi õige mitu. Mobiililt vöötkoodide lugemiseks on hea vahend tasuta Mobiletag. See programm on olemas nii iPhone’ile, Androidile, Nokiale, Windows Mobile’ile kui ka Blackberryle. Mis võiks olla lihtsam kui mobiilikaamera suunamine vöötvõi muule koodile, mille järel dešifreerib telefon kaameras nähtu. Tavaline vöötkood seotakse selles rakenduses tootega ning otsitakse kõigist asukohale lähimatest poodidest selle toote hindu. Eestis vöötkoode lugema hakates leitakse küll tavaliselt vaid eBay hinnad. Kuid QR-koodid ehk kahe-

Mobiletag leidis lähima Arvutimaailma veebipoest sellise hinnaga.

mõõtmelised koodid võivad olla ka heaks abimeheks veebis surfamisel või visiitkaartide vahetamisel. Paljud välireklaamid sisaldavad QR-koode (Eestis küll üliharva), millesse on peidetud kampaania veebilehekülg. Mobiletag avab pärast sellise koodi pildistamist kohe vastava lehe mobiiltelefoni veebilehitsejas.

Nokia jaoks on ka oma koodilugeja, aadressilt mobilecodes.nokia. com leiab infot. Nokia koodilugejaga saab ka näiteks visiitkaarte otse kontaktide nimekirja lugeda. Paljud kasutavad mitme platvormi toega i-Nigma nimelist koodilugejat. Java-telefonidele sobib aga Kaywa reader (reader.kaywa.com), mis töötab samal põhimõttel. Proovida võid mobiilset QR- ja vöötkoodilugejat näiteks aadressil am.ee/toimetus – vaata, mida telefon QR-koodi lugedes teeb. KAIDO EINAMA

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Botnetid, telefon ja Bingile meeldi

Jüri Ross 23. mai Büroomaailma tegevdirektor

40 Sami

Seppänen 23. mai Elisa juhatuse esimees

OKIA uus juht – panganduskogemusega Lauri Ilison Aprilli alguses asus veebiagentuuri OKIA juhtima Lauri Ilison, kes on varem töötanud Sampo pangas ja Danske pangas. TTÜs füüsika doktorikraadi omandanud Lauri Ilison töötas 10 aastat Sampo Pangas internetipanga ja sellega seotud infosüsteemide arenduse juhina. Uues ametis on tema rolliks OKIA juhtimine, aktiivne äriarendus ning tehniliste lahenduste, e-kaubanduse ja turvalisuse arengusuundade planeerimine.

FOTO: SCANPIX

31 Ott

Kaukver 7. juuni Skype Eesti arendusjuht

Kaspar Loog 14. juuni KnowIT Estonia tegevjuht

TTÜ uueks rektoriks valiti Andres Keevallik Tallinna Tehnikaülikooli uueks rektoriks valiti TTÜ praegune arendusprorektor Andres Keevallik, kes kogus valimiskogu salajasel hääletusel 148 poolthäält. Tema vastaskandidaat, praegune rektor Peep Sürje, sai 108 häält. Keevallik oli TTÜ rektor ka aastatel 2000–2005, arendusprorektori ametis alates 2005. aastast.

56 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Zeus – botnet’ide jumal

Kuidas tajuda virtuaalreaalsust?

Priit Aasmäe kirjutab arvutiturvalisuse blogis Arvutikaitse.ee peaaegu uuest pahalasest Zeus, mis on Conflickeri kõrval teine suur probleem arvutimaailmas, kuna sellest kurjamist on raske vabaneda. Zeus loob nakatunud arvutitest võrgustiku ehk botnet’i, mida peetakse juba botnet’ide kuningaks – see tegeleb paroolide ja krediitkaardiandmete vargusega ja edastamisega. 1.05.10, arvutikaitse.ee

Marko Palm alustab mitmeosalist sissejuhatust virtuaalmaailma Elioni blogis Digitark, kus vaatluse alla võetakse erinevad virtuaalsuse vahendid. Esimeses osas saame teada, mida kujutab endast kolmemõõtmelisus, kuidas kompida tehismaailmas, ning mainitakse ära ka grupi Briti teadlaste loodud „kookon” ehk kiivrilaadne seade, mis tagab lõhna- ja maitseelamuse. 4.05.10, Digitark.ee

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib igal kuul välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

nitestid imine Mai keskel alustab Arvutimaailm blogi HTC HD2ga – vaatame ühe aasta jooksul, kuidas ja kas Microsofti mobiiliplatvorm suured muutused heas telefonis üle elab. Vt am.ee/ winmobile.

KATSULAS: Põhjendus raamatupidamisele ostu vajalikkuse kohta: „Et pankrotivara nimekiri uhkem välja näeks.” Aigar, Tallinn

PAKSBASILIO: Mobiilioperaatoritel võiks olla selline teenus, et SMS oleks tasuta, kui sõnumi sisuks on „OK”. Genka, Toe Tagi muusik

CVONLINE: eelmisel nädalal avaldasime ligi 650 uut töökuulutust. Täitsa hea. Ja ikka aina rohkem IT tööpakkumisi lisandub. CV-Online, tööpakkumisportaal

Kuidas Bingi otsingule meeldida? Bing on Microsofti otsimootor, mis tahab Google’ile järele jõuda. Kuna Bing on vaikimisi paljudes Windowsiga arvutites, siis on ehk isegi mingisugust lootust. Seega peaks igaüks oma veebi ka Bingile söödavaks tegema. BattleIT blogist leiabki viis olulist punkti, mis on Bingi otsingumootorile veebisaiti hinnates olulised. Neid järgides tõuseb sait Bingi otsingus loodetavasti ettepoole. 27.04.10, BattleIT.eu

fo o ru m i va at lus

TRIINURAJASALU: Küsisin apteegis arglikult: „Kuidas teil digiretseptiga lood on?” Apteeker vaatas arvutisse ja teatas võidukalt: „Hetkel isegi töötab!” Triinu Rajasalu, välisministeerium

VEEBIKIIRABI: Internetiturunduse firmasid tekib kui seeni pärast vihma ja turul on veel ruumi nii, et vähe pole! Annes Org, Veebikiirabi

Aprilli lõpus ja mai alguses toimub arvutiturul väike elavnemine, tehnoloogiafoorumid aga ei lase end sellest kõigutada. Elav vaidlus käib seal läbi kogu talve ja kevadegi. Android.planet.ee on selle kevade värske tärkaja – tegemist peaks olema ühe esimese eestikeelse Androidi-foorumiga. Mida siis värsketele Androidiga telefonide omanikele õpetatakse? Näiteks ruutimist, mis kirjutab telefoni püsimällu uue, kasutaja kohandatava sisu. Hinnavaatlus.ee võttis käsile turu-uuringu, et teada saada, millised on eestlaste lemmik-arvutimargid. Suurte üllatusteta osutus lemmikuks Dell, mida võib tõesti üsna tihti konverentsidel, seminaridel ja firmade kontorites laual näha. Dellile järgnes HP ning kolmandaks jäi ärikasutajate kunagine lemmik IBM/ Lenovo. Elfaelektroonika foorumis on esimeste kevadiste ilmadega kerkinud esile ka alternatiivenergia küsimus. Päikesepaneelidele kontrolleri, inverteri ja laadija otsija algatatud teema on jõudnud igasuguste alternatiivenergia lahendusteni. Elektri saamiseks lähevad käiku nii valgus, tuul kui ka energiat koguv antifriisiga tume torustik katusel.

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 57

inimesed

Kuidas põllult veebi televisiooni teha?

Juba mõnda aega on tugitoolisportlaste kõrval olnud ka tugitooli-loodusvaatlejad, kes looduskaameraid jälgivad. Käisime kaasas tedrekaamera paigaldamisel, et uurida, kuidas looduskaamera ülekannet põllult veebi saab teha ja mida selleks vaja läheb.

Päikest alati ei jagu, sellepärast paneb Omar Neiland plastmassvanni alla ka ühe aku, mis varustab kaamerat elektriga hämaramatel päevadel ja öösiti.

Veebiülekandeks põllult läheb vaja energiat. Päikesevalgus sobib hästi. Gennadi Skromnov viib põllukivide kuhja juurde ühe British Petroleumi 80vatise päikesepaneeli. fotod: Kalev Lilleorg

Pilti näitav turvakaamera peab vastu igasugusele ilmale, paigal hoiab seda geodeedi vana puust kolmjalg. 58 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Internetti on ka vaja. Omar Neiland uurib binokliga, kas otsenähtavus 2,6 kilomeetri kaugusel asuva Elisa mastiga on tagatud.

Kui otsenähtavus olemas, võib põõsasse kinnitada raadiolingi antenni.

Milleks kohale minna, kui saab ka virtuaalselt HP printimislahenduste konverents San Franciscos sattus ajale, kui vulkaanituhk seiskas liikluse Euroopa õhuruumis. Kuid Euroopale esitleti konverentsi ikkagi – virtuaalselt.

Konverentsile sisse astudes (ehk logides) oli kõik nagu ikka, ainult et arvutiekraanil: suur auditoorium, näitusesaal ja koosolekuruumid.

Näitusesaal oli natuke igavavõitu – tühjad ekraanid, avatarideta boksid. Sai omale „konverentsikotti” PDFe laadida.

Peagi kõlas meeldetuletuskell ja rahvas suundus suurde saali. USA ajakirjanikud olid ise füüsiliselt kohal, mujalt maailmast sai jälgida videot (vasakul) ja esitletavaid slaide (paremal).

Kui ettekanded läbi, koguneti lobby-ruumi. Siit võis juba eest leida reaalseid inimesi, küll mitte avatari kujul, aga nimekirjana. Kokku hoiti kümneid lennutunde, aga vajalike inimestega said jutud räägitud. Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 59

inimesed

Kõiges on süüdi üks naine

Mai lõpus viieseks saav Altex Marketing on esimene siinne veebiturundusele pühendunud agentuur. Miks jõudis firma rajaja Robin Gurney Eestisse ning kuidas ta siin toime tuleb? Robin elab Tallinnas Nõmmel ja kohtume temaga Alfredi pubis laupäeva pärastlõunal, kui ta kaks last kodus magavad. Olles laua äärde istunud, jõuamegi üsna pea jutuga selleni, miks ta Eestis on.

Saatuslik kohtumine

kaks kõva kivi head jahu ei jahvata.» Robin Gurney räägib, miks tema teed Priit Kallasega lahku läksid.

Robin meenutab, et 2002. aastal müüs ta maha oma Inglismaal peetud viieaastase veebiturundusfirma ja teenis sellega piisavalt raha, et võtta paariks aastaks puhkus. Selle aja jooksul tegeles ta jätkuvalt nõustamisega, kirjutas ja asus nokitsema e-jalajälje kontseptsiooni kallal ning sattus mööda maailma ringi kolades ka Portugali. Kõigist kohtadest, kus ta tolle aja jooksul käis, on Portugal olulisim, kuna seal kohtas ta ühel päikesepaistelisel õhtul kaunist daami, kes juhtus olema Eestist. „Seisin tänava ääres, õlu näpus, ja nägin, kuidas üks veetlev naisterahvas räägib ühe koeraga. Ütlesin talle, et see on mu sõbra koer ning sealt läks vestlus lahti. Mõni kuu hiljem importis see kaunis naine mu Eestisse,” selgitab Robin, kuidas vaid selle juhuse tõttu ongi Eestis veebiturundusfirma Altex. Tulevaselt elukaaslaselt kuulis Robin paljudest Eesti IT-imedest, nagu Tiigrihüpe jms. Siia jõudes üritas ta saada ühendust suurima kohaliku veebiturundusettevõttega, kuid ei leidnud eest ühtegi. „Arrogantselt panin end müüki kui e-marketingi konsultant, mis ei olnud väga hea lähenemine – eestlastel on mingi halb suhe sõnaga konsultant, ilmselt vihatakse seda tiitlit,”

60 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

räägib ta. Seejärel panigi Robin aluse oma firmale, koos Priit Kallasega, kellega, nagu paraku mõne kuu möödudes selgus, ei jagatud sama visiooni firma juhtimisest ja vastutuse jagamisest, misjärel ostis Robin ka Priidu osaluse endale. „Kaks kõva kivi head jahu ei jahvata,” lisab Robin, kui talle järsku meenub, kuidas Kallas ise olukorda oli kirjeldanud.

Kas esimene Eestis? Robin uuris ka kohalikelt, kes on Mr. Internet meie maal, ning vastuseks sai, et Linnar Viik. Ta selgitas Viigi kontakti välja ning kutsus ta lõunale. Pärast pikka arutelu sai ta Viigiga ühele lainele ning endale posu kontakte, kellest Reval Hotel ka Altexi üheks esimeseks kliendiks sai. „Ütlesin talle kohe alustuseks, et leian, et olukord on natuke ebaõiglane, et tema teab kõiki ja mina mitte kedagi, mis sellest, et mul on ideid ja pealehakkamist,” muheleb Robin. Ta võtab siinkohal vestluses hetke, et rõhutada, et talle pole oluline, kas tema oli esimene, kes veebiturunduse agentuuri Eestis lõi, ning kas Altex on üldse esimene. Lisaks räägib ta, et kindlasti tegeleti sellega meie maal ka enne Altexit – sellega puutusid kokku näiteks veebiarendusfirmad. Altex aga veebiarendusega ei tegele. Altex pühendus esimese agentuurina Eestis vaid internetiturundusele. Altex teeb peamiselt kolme asja: veebisaidi strateegia väljamõtlemine,

Robin on rõõmsameelne ning alati väga aktiivne ja uudishimulik, ütlevad kõik tema tuttavad nagu ühest suust. Ta on rajanud eduka firma Altex Marketing ning proovib nüüd selle tegevjuhtimisest taanduda. Foto: Egert Kamenik Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 61

inimesed

a rva m us

Svea Nilsson peretuttav Kohtusin Robiniga kohe, kui ta esimest korda Eestisse tuli, sest tahtsin hirmsasti tutvuda inimesega, kes minu sõbranna ühe õhtuga jäädavalt ära võlus. Sellest ajast olemegi peretuttavad. Robin ei ole välismaalane Eestis, vaid maailmakodanik, kes elab Eestis. Ta on rohkem Eesti asjadega kursis ja Eesti eest väljas kui enamik nn päriseestlasi. Tema eesti keele oskus pole just kõige parem, aga see ei takista tal suhtlemast ja tähtis saab ikka ja alati räägitud ka nendega, kes inglise keelt ei räägi.

selle veebis promomine ja kolmandaks ollakse rakkes väga ulatusliku tulemuste mõõtmisega, mida Robin rõhutab kui üht olulisimat tegevust üldse. „Me mõõdame kõike, mida me teeme. Alates nähtavusest kuni kasutuskõlblikkuseni ja muu taoliseni välja,” rõhutab ta ning ta silmas on näha uhkuse helk. „Mõõtmine on oluline, et kõik ettevõtte inimesed näeksid, kus on ärihuvi veebiga tegeleda,” selgitab ta.

Eestlased? Numbrihullud! Inimestest rääkides ennetab Robin intervjueerijat ning asub eestlasi iseloomustama. Esimese asjana räägib anekdoodi: „Inglane ja eestlane vaatavad pubis kergejõustikut ning parajasti 62 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

viskab keegi oda. Inglane ütleb, et kurat, see läks nüüd küll mitme miili kaugusele! Eestlane samal ajal hõiskab, et oh kurat, viskas 78,34 meetrit!” Seejärel räägib ta, et loodab, et see omadus tuleb tulevikus eestlastele kasuks ka e-turunduse valdkonnas. „Praegu näen suure murena siinsel turul, et inimesed ei mõõda veebi tulemusi piisavalt detaiselt ja isegi kui mõõdetakse, siis ei analüüsita andmeid takkajärgi, et teha asjalikke juhtimisotsuseid,” selgitab ta. Robin räägib, et on korduvalt näinud juhtumeid, kus Google Analytics on rakenduses veebi juures, kuid andmed on niisama ripakil ning keegi nendega ei tegele, ei arutata nende andmete analüüsi tulemusi firma juhatuse koosolekul, kus seda tegema peaks.

JÄRGMINE ET TEASTE

Blogfest 2010 Robin on üks esinejatest Tallinnas toimuval üritusel Blogfest 2010, mis leiab aset 25. mail Reval Hotel Olümpias. Tema ettekanne keskendub sotsiaalmeedia turundusstrateegiatele ja väärtuse mõõtmisele. Eelmisel aastal oli üritust kuulamas ligi 200 inimest. Rohkem infot leheküljelt www.tallinblogfest.com

karm üllatus. „Eesti keel on nagu jaapani keel. Ilma naljata. Uurisin oma šokist ajendatuna natukene ning tuligi välja, et sarnasusi nende kahe keele vahel on varem väga palju uuritud.” Samas andis välismaalaseks olemine talle ka eelise: teda peeti alguses automaatselt eksperdiks. Siiski kohtas ta palju ka seisukohta, et ta on ju mujalt, mida tema ka siinsete asjade kohta teab. Ta nõustub mõlema seisukohaga natuke. „Välismaalasena on mul kindlasti värsked perspektiivid ja kogemus, mida siinsel turul ei ole võimalik koguda, kuid tõesti, ma ei valda siinse äri kulgemise detaile peensusteni, ei tunne Eesti ajalugu ega turu olukorda,” selgitab ta. Ta naudib suhtlemist eestlastega, kes on tema sõnul otsekohesed ning asuvad vestlustes kohe asja kallale. Samuti meeldib talle asjaolu, et eestlaste huumorimeel – veidi tume ja alternatiivne – sarnaneb väga inglaste omaga.

Rehepapi mentaliteet – paha, paha Siin pildil on Robin oma Nõmme-kodus koos laste Miabili ja Josepiga.

Tuleviku seksikaks ametinimetuseks pakub Robin „veebianalüütik”, mis tähendab eksperti, kes leiab andmetest kasulikke vihjeid. Praegu on tema arvates Euroopas aga pädev ja populaarne inimene sotsiaalse meedia kaudu turundaja.

Algus uues kohas ikka raske Ta tõdeb kohe ausalt, et alguses oli tal eestlastega raske. Suuresti ka keelebarjääri tõttu, sest hoolimata inglise, prantsuse, hispaania ja ka portugali keele valdamisest oli eesti keel talle

Meile veel peeglina teenust pakkudes kirjeldab Robin, et näeb palju kiirele võidule orienteeritust ja vähest koostööd. „Kui klient pikaajalist võitu ei näe, siis pakutav teda ka väga ei huvita,” tõdeb ta kurbusega. Tema sõnul kohtab seda ka klientidega sotsiaalmeedia kasutamise üle arutades – kõik tahavad kohe raha näha. See on tema arvates küll õigustatud küsimus, soov, aga sotsiaalmeediast ei tule otsest rahalist kasumit – tulu on peidus mujal. „Siin on palju suurepäraseid näiteid koostööst, nagu laulev revolutsioon, Balti kett ja hiljutine „Teeme ära!”. Ma ei näe seda äris. Seda on vaja, sest selline suhtumine tooks Eesti ilmselt väga kiiresti praegusest majanduslikust olukorrast välja,” kirjeldab Robin oma visiooni. Robini isiklik soov on töötada eestlastega, kel

eestis on palju koostöö näiteid, nagu balti kett ja «teeme ära!».» Robin Gurney eestlastest

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 63

inimesed

A rva m us

Janno Siimar Velvet, koostööpartner Eestlase kombel ütlen, et „mitte ühtegi halba sõna!”. Mina tunnen teda 2008. aasta esimesest poolest, kui hakkasime pidama plaane välisturgude vallutamiseks. Üks asi viis teiseni ja tänaseks on Altex üks Velvet Creative Alliance'i nähtavamaid ja aktiivsemaid osasid. Robin on värske õhk Eesti ärimaastikul. Selline väga otsekohene ja aus suhtlusstiil on alguses pisut ehmatav ja eestlasele pisut harjumatu. Samas saad suhteliselt kiiresti aru, et nii liiguvad asjad kiiremini ja üllatusi on vähem. Ta ei jäta ütlemata ei halba ega head.

on visioon, et kollaboratiivne lähenemine investeeringute toomisele ja ekspordi ning turismi suurendamisele on vahva. Suurima pidurina näebki ta meie riigis rehepapi mentaliteeti, naabriga võistlemist. Ta ei taha status quo’d muuta, aga meil kõigil võiks tema arvates koos hästi minna ja lähekski, kui koos, koos liikuda edu poole. „Väljast on vaja raha lihtsalt siia tuua,” räägib ta. Kurbusega tõdeb ta ka, et vahepeal põhjendatakse meil asjade tegemata jätmist riigi väiksusega, kuid seda väiksust võiks rohkem ära kasutada. „Väiksus tähendab, et koostöö on võimalikum, lihtsam. Lihtsam on kogu riiki mobiliseerida, näidata maailmale teed,” rõhutab ta.

Kliendiks on kliendi klient Altex on suuresti Gurney nägu ja tema suhtumine on, et tema klient on kliendi klient, ehk siis see inimene, lõpptarbija, kes lõpuks veebi kasutab. See suhtumine on talle tülisid toonud tööde tellijatega, kui need põikpäiselt midagi nõuavad, Robin aga sama jäärapäiselt vastu ajab, et soovitav pole kasutaja huvides, tuleks ikka teisiti teha. „Ma lihtsalt ei tee seda, mida klient tahab, kui tolle soov on mõttetu,” ütleb Robin otse välja. Altexi kohta räägib Robin nii palju, et nagu ka blogis kirjas, on see hetkel restruktureerimisel. Seni on tema olnud firma visionäär ja tegevjuht ning suuremate partneritega suhtleja, kuid ta

64 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

soovib juhi kohalt taanduda ning usub, et firma edu ka tulevikus tagaks see, kui see oleks eestlase juhitud. Samuti on käsil turul ümberpositsioneerimine, nimelt ei taheta Altexit enam esitleda kui veebiturundusfirmat, sest seda mõistet ei eksisteeri enam. „On ainult turundus, internet on tänapäeval juba selle lahutamatu osa,” võtab Robin selle muutuse motiivi lühidalt kokku. Altexiga liigutakse selle poole, et muutuda digitaalse äri agentuuriks, mille funktsiooniks on äriväärtuse loomine digimaailmas – veebi kasutamine kõikjal, kus vähegi võimalik, et firmale kasu tuua. Altexist rääkides tõdeb ta ka, et kui see midagi kohalikul turul head on teinud, siis on see siin valdkonna vastu huvi tekitanud ning pannud inimesed enam veebi poole vaatama, et sealt väärtust leida.

Kangekaelne mees Kuna Robin paistis juba varases nooruses oma nutikusega silma, võeti ta erikooli, kus suunas oma energia matemaatikale ja keemiale. Ülikooli eel võttis ta aga aasta vabaks, mis lõppes sellega, et ülikooli minekut ei järgnenudki. „Kohati kahetsen seda, et pole läinud sinna, kuid olen rahul, et ei läinud õppima matemaatikat või keemiat. Läksin hoopis tööle. Kuni avastasin 1995. aastal interneti, töötasin müügi ja turunduse alal,” räägib ta.

ettevõtmine ei jõudnud kuhugi, aga Robin sai veebi võimalustest aimu. Samas ei pea ta ennast IT-inimeseks. Enda sõnul on ta turunduse ja suhtekorralduse inimene. „Ma ei tea arvutitest midagi, mulle ei paku lõbu vidinad, arvutid, IT – koju minnes lülitan arvutid kõik välja ja pole mul ei Wiid, iPhone’i vms. Ma ei ole early adopter,” rõhutab ta. Vaba aeg kulub Robinil suuresti oma lastele ja kaasale ning kui ta parajasti ei reisi, siis plaanib ta reise. Mööda ilma ringiuitamine on ta lemmiktegevus: perega on käidud Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas. Nimekiri on pikk. „Sinna meie raha kulub. Ei ole meil uhket autot, riideid. Ostame teise ringi asju ja taaskäitlust hoiame au sees. Raha eest ei taha me asju, vaid kogemusi – pigem kulutan 10 000 eurot puhkusele kui autole,” kinnitab ta oma veendumust. enn heinsoo

am@am.ee

Robin lapsega budistlikus ahvitemplis ühel oma Taimaa-reisidest. Ta töötas ka agentuuris, kus tema vastutuseks langes Greenpeace’i turundus ja info levitamine. Miks ta müügi peale sattus? Tema arvates tänu suurele suule. Ka kangekaelsus aitas kaasa. „Need omadused on mind jamadesse viinud ja neist välja toonud kordi. Ütlen, mis mõtlen, ja tagajärgedega tegelen ka – ma ei ole hea perselakkuja,” selgitab ta.

Minu tööpäev

Äratus on kell viis hommikul Argipäeva tervitab Robin vara, isegi kell viis hommikul, mil alustab tööd ning teeb seda seitsmeni, kodus. Seejärel teeb ta hommikusööki, viib vanema lapse lasteaeda ja hiljemalt kella üheksaks jõuab kontorisse. Esimene tund kulub tal e-postiga tegelemiseks, siis algavad koosolekud firma võtmeisikutega, et rääkida olulistest asjadest ja väljavaadetest. Ülejäänud päeva täidavad kohtumised klientidega, projektide kallal töötamine ja läbirääkimised uute lepingute asjus.

Ei ole IT-inimene Interneti avastas Robin siis, kui üks tema hea veebidisainerist sõber selle võluasja teemal juttu tegi. Tollal ei teadnud ta arvutitest midagi, oli nende suhtes skeptiline ja mõtles, et ekraani vaatamine on mõttetu ajaraiskamine. Internetiga viis teda lõpuks kokku üks tema kirgi – jalgpall. Robin on kirglik Liverpooli toetaja, sõber tahtis näidata, mis see internet on, ning tõestada, et see võib müügis kasulik olla, ja leidis õige nupu. Ta näitas Robinile Manchester Unitedi kodulehte, mis ajas mehel harja punaseks, sest Liverpoolil polnud kodulehte! Viivitamatult võttis Robin telefonitoru kätte ja helistas Liverpooli klubisse, et kuulge, Manchester Unitedil on veeb, ka teil peaks olema. Tol korral jäi paraku entusiasmist väheks ja

Minu puhkepäev

Lastega ujuma ja naisega teatrisse Robin ärkab nii hilja, kui lapsed lasevad, ehk tavaliselt kaheksa paiku, kui veab. Siis läheb ta pärast söögi valmistamist perega Audentesesse ujuma. Seejärel näiteks lastega mängumaale ja võib-olla peretuttavatega kohtuma, nt lõunale. Õhtul, kui vanaema ja vanaisa lapsi valvavad, käib naisega kontserdil või teatris.

Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010 65

minu arvutimaailm

Priit Salumaa Priit Salumaa on tuntud nii luule- kui arvutiringkondades, nii oma pärisnime kui loomenime Arstionu all. Mobiilirakendusi koodiv luuletaja ning Mobile Monday eestvedaja vastas küsimustele oma arvutimaailma kohta. Esimene kokkupuude arvutiga? Esimene kokkupuude toimus aastal 1991 Tartu Annelinna arvutuskeskuses, seal nimelt töötas ühe minu klassivenna ema. Tema arvuti taga käisime mängimas „Pack-Mani” ning „Prince of Persiat”. Esimene oma arvuti? Esimese (selleks oli Ordi, kõige soodsam) ostsin 1998. aastal esimesel kursusel, kui astusin TÜ matemaatika teaduskonda. Selleks võtsin õppelaenu. Esimene mobiiltelefon? Aastal 2000, kolmandal kursusel, kui avastasin, et tööd pole ilma selleta võimalik teha. Selleks oli Motorola Timeport p7389, töötab siiamaani. Esimene kokkupuude internetiga? Vist aastal 1996/97 läbi interneti jututubade ning otsimootorite. Toona oli internet, muide, üsna väike. Milline on praegune tehniline varustatus? Tööarvutiks Dell Lattitude D830 ja telefoniks Nokia E71 – hea vahend inimesele, kellele meeldivad nupud. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Halvimat ei meenu. Kasutasin Saksamaal õppides netipanka, kus 2003. a toimusid ülekanded 3–4 päeva. Jäi mulje, et maksekorraldus prinditi välja ning teller teostas selle. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? Otsimootorid, nagu Google jt. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Umbes 12 tundi. Ausalt – kas oled olnud kunagi tarkvarapiraat? Jah, kunagi olen olnud. Praegu kasutan võimalikult palju vabavara või avatud lähtekoodiga tarkvara.

Foto: Kalev Lilleorg

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 16.06

◊◊ Mobiilinternetiga õues – kas on vaja ka katuseantenn selga võtta? ◊◊ Pöördume terminalide juurde (korraks) tagasi, Linux aitab. ◊◊ Kolime oma asjad vanast arvutist uude – kas midagi kaduma ka läheb?

66 Arvutimaailm nr 5 (171) mai 2010

Elu on ilus igas eas. Pole tähtis, mida ütleb isikukood –

Stockholmi kruiis

see on pelgalt numbrite jada. Loevad vaid eluraamatusse kirjutatud peatükid ning säde ja rõõm inimese hinges.

al.

Tule naudi ennast ning oma elu olulisi hetki koos meiega. Sünnipäev, aastapäev või lihtsalt ELU RÕÕM –

550

EEK/in

Stockholmi kruiis õhtusöögiga

1094

al.

EEK/in

just nüüd on parim aeg olla Stockholmis, selle kevade armastuse pealinnas.

• Ööbimine B-neljases kajutis 2 ööd • Meelelahutusprogramm 2 õhtul

Tähistame laeval! Kampaania kehtib kuni 30.06.2010. Soodushinnaga kajuteid piiratud koguses! Lisainfo: 640 9808 / www.tallink.ee

• Ööbimine B-kaheses kajutis 2 ööd • Külluslik pidusöök Rootsi lauas • Meelelahutusprogramm 2 õhtul • Joogikupongid ja kihisev üllatus

Alati ei tea, kuidas 채ri vajadused kasvavad. Proact IT-lahenduste puhul maksad vaid kasutatava mahu eest. Nii palju kui servereid, kettamassiive, varundusteenust v천i tarkvara vajad, nii palju eest ka tasud!

Meil maksad vaid kasutatava mahu eest

maht

Tavaliselt maksad ka kasutamata mahu eest

Proacti tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.