Arvutimaailm 4/10

OKIA loovjuht Kaupo Kalda räägib endast, tööst ja loodusest

Inteli i5 ja i3 protsessorid võitlevad keskklassi pärast Vaba äritarkvara: õunad on tasuta, kompott mitte Positsioneerimisfirma Positium teab, mis lätlastele Eestis meeldib

kunas internet maale jõuab?

Selgitame välja, mida täpselt kujutab endast hiigelprojekt EstWin

Hind 39.90

Nr 4 (170), aprill 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis pilveteenused ja veebi­ tarkvara väikekontorile

Ettevõtja Olari Taal hoiatab: ilma maksureformita muutub Eesti vanade ja väetite riigiks

ÄRIKLASSI AJAKIRI

APRILL 2010

MIS SAAB KINNISVARATURUST?

Maris Lauri põhjalik analüüs HIILIV MAKSUTÕUS

Euroopat räsib kaudsete maksude tõus PARIM JA HALVIM INVESTEERING

Alar Tamming räägib oma rahapaigutustest

KRIISI ÕPPETUNNID Ettevõtjad ja juhid räägivad, mida nad kriisist õppinud on, mida nad järgmisel korral teisiti teevad ja mida soovitavad siiani raskustega maadlevatele kolleegidele.

Loe aprilli Saldost: KRIISI ÕPPETUNNID Ettevõtjad ja juhid räägivad, mida nad kriisist õppinud on ja mida soovitavad siiani raskustega maadlevatele kolleegidele.

MILLAL KINNISVARAHINNAD JÄLLE TÕUSMA HAKKAVAD? Maris Lauri põhjalik analüüs ja prognoos eluaseme kinnisvaraturust.

OLARI TAAL HOIATAB Ettevõtja Olari Taali sõnul muutub Eesti vanade ja väetite riigiks, kui maksusüsteemi ei muudeta.

FREAKONOMICS: INTERVJUU EKSPROSTITUUDIGA Endine prostituut Allie vastab lugejate küsimustele.

PARIM JA HALVIM INVESTEERING Tavidi nõukogu esimees Alar Tamming räägib oma rahapaigutustest.

HIILIV MAKSUTÕUS Maksumaksjad Tallinnast Ateenani peavad senisest suurema osa sissetulekust maksudeks loovutama.

Saldo leiad hästivarustatud müügikohtadest üle Eesti.

Saldo saad tellida veebiaadressil www.telli.ee

aprill 2010 LABOR

Foto: Kalev Lilleorg

Kas internet jõuab ka maale?

Hiigelprojekt EstWin on oma esimesi kaableid juba maarajoonidesse ajamas. Varsti on lootust, lubab sihtasutuse juht Olav Harjo.

Lk 16

34 Inteli uued protsessorid

i5, i7 jt 36 Testimisõlg proovis

arvutikotti 37 Dell Vostro V13 – odavam,

aga ikka stiilne 38 Hilinenud LCD-kuvarid said

proovitud 40 Aceri tahvel – kas iPadi

varjus või kõrval?

Airlive 3G – internet igasse nurka 42 Eestikeelne Android LGlt 44 Pilveteenuste suur test 41

Ericsson 43 Sony Xperia X10

A RVA M US 6

Vastasseis: kas blokeerida neti­ kasiinod?

7 Eksperdid hindavad: ERR.ee 8 ITLi veerg: raha varsti pole UUDISED 10 Oracle soovitab pilveteenust 11

SAP tuuritas Tallinnas

14 Uus ja vanad: Chrome OS

FIRMA 22 Positium jälgib liikujaid

R E P O R TA A Ž 28 Kas iPad muudab meie maailma?

LAHENDUSED 50 Tasuta äritarkvara 52 Süstime SQLi 54 Lifesize – videokonverents mitte nii

kallilt INIMESED 56 Twitter, blogid ja foorumivaatlus 58 Infoühiskonna konverents 60 Kaupo Kalda, loovjuht 66 Minu arvutimaailm: Valdur Laid

28 Toimetusse saabus esimene iPad.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 3

toimetuse lehekülg

Eesti edulugu tuhmumas?

Viimati Maailma Majandusfoorumi avaldatud aruandes langes Eesti 25. kohale 133 riigi seas. Väikese ja majanduskriisis vaevleva riigi kohta pole ju paha – paljud suured on veel seljataga. Kuid kaheksa kohta langust on alles algus, hoiatavad IT-valdkonna autoriteedid. Näiteks 2009. aastal enim IT riigihankeid võitnud Webmedia juht Taavi Kotka pidas vajalikuks esineda koguni avaldusega, et vähene tähelepanu uutele tehnoloogiatele viib Eesti majanduse teise liigasse.

Kas tiiger ongi juba väsinud? Ajal, kui muu maailm tutvus alles uute tehnoloogiate ja lahendustega, võtsid Eesti riik ja ettevõtted tühjalt kohalt kasutusele need kõige uuemad. Nüüd on olukord muutumas. Kiirest tiigrihüppest on aeglased karavanid mööda liikunud.

Lisaks firmade paigaltammumisele on ka internetiühenduste leviku osas Eesti teistele alla jäämas.

Tänase fookusloo teema – EstWini projekt – on ehk üks päästerõngas, kuigi ka lihtsalt internet külas pole innovatsioon. Sellega peab midagi peale hakkama – ja siin soovitavad Eestis käinud tähtsad väliskülalised (näiteks Graham Vickery): hakake end harima. Tehke ITharidus kättesaadavamaks ja kvaliteetsemaks.

KAIDO EINAMA 4 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: scanpix

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 399 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

TARKVARATEHNIKA rahvusvaheline magistriõppekava Tarkvaraarenduse juhtimine ja tarkvaraökonoomika Süsteemide analüüs ja disain Ettevõtte tarkvara Sardsüsteemide ja reaalaja tarkvara

Ühisõppekava: Tartu Ülikool Tallinna Tehnikaülikool Ingliskeelne õpe Õppemaksu ei ole

www.ut.ee/software

ics@ut.ee

Tarkvaratehnik

Maailmatasemel haridus Eestist

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas Eesti teenusepakkujad peaks netikasiinosid blokeerima?

jah

∂

Sotsiaalvõrgustik Facebook sai USAs hakkama tulemusega, mida mõni aasta tagasi ei osanud keegi kahtlustadagi – Facebooki külastuste arv ületas Google. com-i oma.

USAs kulutasid inimesed 2009. aasta detsembris 6,5 tundi Facebookis ja 2,5 tundi Google’i lehtedel.

∆

Eesti kaotas Maailma Majandusfoorumi globaalses IT-edetabelis kaheksa kohta, langedes 25. kohale. Seepeale võttis sõna mitu IT-organisatsioonide juhti ja kutsusid üles Eestis tehnoloogia arengule rohkem tähelepanu pöörama.

Olukord pole siiski väga traagiline, sest ka 25. koht on hea.

SÖREN MEIUS

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialist

Hasartmänguseaduse ja konkreet­ sete blokeerimist reguleerivate määrangute eesmärk on takistada hasartmänguteenuse pakkumist Ees­ ti tarbijatele, kui korraldaja ei vasta Eesti seaduse nõuetele.

ei JAANUS KASE tarkvaradisainer

On vahe sees, kas räägime konkreet­ selt netikasiinode piiramisest või siis internetis kui avalikus infrastruktuu­ ris piirangute rakendamisest sõltu­ mata valdkonnast.

Minu jaoks käib jutt kindlasti internetist, mitte netikasiinodest. Mul pole netikasiinoBlokeerimine on suunatud nende vastu, dest sooja ega külma. Tegutsegu ja müügu, kes ei soovi oma tegevust Eesti seadustekuni on ostjaid. Arvestades teenuse eripäga kooskõlla viia. Uuringud näitavad seost rasid on kindlasti mõistlik ja ka vajalik selle hasartmängude kättesaadavuse ning sõltumüüki teatud hulgas piirata. Kus aga tekib vuse leviku vahel. Eestis probleem, on see, kui on uuringud näidanud ühele tegutsejale luuaksuurt sõltuvusega inikonkurentsieelis, meius: Piirangud se meste hulka. Piirangud kasutades selleks ebaturustamisele turustamisele ja klienmõistlikku viisi, millel tide leidmisele on selle negatiivne kõrvalmõja uute klientide on abinõuga saavutatavad. ju. Paralleeli tooks selleleidmisele on Oleme ka teadlikud, et ga, et kuna hulk kuritetehnilistest piirangugusid ja liiklusõnnetusi selle abinõuga test saab mööda mintoimub alkoholijoobes, saavutatavad. na. Mängijate käitukõrvaldame siis alkoholi mise suunamiseks on müügilt täielikult. Välja kasutatud ka teistpidi arvatud Hennessy VSOP meetmeid – tulumaksuvõi muu peenema margi, Kase: vabastus üksnes litsentsest selle joojad oskavad Teenusepakkujad end korralikult üleval piseeritud korraldaja võitudelt, mistõttu võiksid dada. Samas rää­­gi­takse ei peaks liiklust kliendid eelistada legaalpraegu palju netineutnäppima või seid korraldajaid. Lisaks raalsusest. Vabas maailallutatus järelevalvele, mas kipub peale jääma piirama. maksude tasumise koseisukoht, et teenusehustus, mängijate kaitpakkujad ei peaks liikseks kehtestatud nõuete lust piirama. Sõnastades järgimine jne. Loodetavasti need, kes Eesti uuesti – minu jaoks ongi probleem selles, et elanikele teenust pakkuda soovivad, viivad blokeeritakse netiliiklust tasemel, mis tegeoma tegevuse seadusega kooskõlla. likult peab olema neutraalne.

6 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

ku u t sita at

„See projekt näitab, et kosmosetehnika ei ole mingi udu, vaid täiesti reaalne asi.”

Teet Jagomägi satelliitide abil loodud Regio ujutustekaardist.

ek s p erd id h in davad

Eesti Rahvusringhäälingu lehel err.ee on vähe vilkuvaid ribareklaame ja kirevat kraami, kõik jääb soliidsuse piiresse. Eksperdid soovitavad rohkem elu ja ka ERRi alamlehed mingit moodi põhilehega ühtlustada.

Soliidne ja hallivõitu ERR Err.ee on avaleht, mis koondab rahvusringhäälingu alamlehti ning pakub uudiseid lihtsas ja lakoonilises kuues. Neid kahte soovitavadki eksperdid kõpitseda: alamlehed ühtsemasse stiili ja halluse asemel rohkem elevust.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

KAUPO KALDA

ERR.ee uus veeb on soliidne ja lihtsa ülesehitusega. Häirib, et pealehelt viidatud alamdomeenid jooksevad ühtlustamata mallidel. Tore on näha, et veeb on üsna otsimootorisõbralik, samas tugifailide optimeerimine aitaks seda oluliselt kiiremaks muuta.

Lisaks TNSile soovitaks kasutada Google Analyticsit. Samuti võiks leht võimaldada RSS-filtreerimist.

Disainilt on ERR.ee veebileht natuke liiga teravate kontrastidega ja see muudab sisu haaramise pilguga raskeks. Üldmuljelt meenutab see rohkem mõne aasta taguseid moode. Otsimootoritele optimeerimisele suurt rõhku pole pandud, kuigi teostamisel kasutatavad tehnilised vahendit võimaldavad seda suurepäraselt. Väga üleeilne.

Eesti uudisteportaalid kipuvad üksteist kollase koledusega üle trumpama. ERR on üks väheseid, mis jääb soliidseks ja asjalikuks. ERRi üldine kuvand on minu jaoks küll veidi liiga konservatiivne, külm ja inimkauge.

Leht annab sisust hea ülevaate, samas ma ei näe lehel igapäevakasutamiseks mõtet, vaid kasutan alajaotusi eraldi (uudised, ETV jt).

Altex Marketingi partner

Alamdomeenid võiks olla ühtlustatud.

Developers Team OÜ tegevjuht

4

Raske pilguga haarata, üleeilne disain.

OKIA loovjuht

2

Soliidne ja asjalik, liiga külm ja inimkauge.

4

hinne kokku: 3 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 7

arvamus

Kuhu lähed, e-Eesti?

Kui lisaraha ei leita, tabab e-Eesti arendustegevust oluline tagasilöök. Juba aastatel 2012-2013 on seni sadades miljonites kroonides mõõdetud eurotoetus Eesti infoühiskonnale üksnes sümboolne – loetud miljonid aastas.

Urmas Kõlli

ITLi juhatuse liige ASi Datel juhatuse esimees

Veebruari lõpus kiitis valitsus heaks „Eesti infoühiskonna arengukava 2013” rakendusplaani aastateks 2010–2011. See on viimane suurem töödepakett riigi infosüsteemide arendamiseks, mida finantseeritakse struktuuritoetuste meetme „Infoühiskonna edendamine” kaudu. Samas ei saa ignoreerida Maailma Majanduse Foorumi raportis kinnitust leidnud fakti, et Eesti on maailmas IT-valdkonna esirinnas, seda eriti avaliku sektori teenuste osas. See, et meie riigivalitsemine on üks efektiivsemaid, tuleneb paljuski sellest, et hulk tööd on juba tehtud ja IT-lahendusi on olulisel määral kasutusele võetud.

Aastate jooksul on eurotoetuste abiga finantseeritud selliseid suurprojekte nagu e-tervis, e-toll, e-toimik ja e-maksuamet. Rahastatud on kultuuripärandi digitaliseerimist, dokumendihalduse ja digiarhiivide teemasid. Toetust on saanud üsnagi mahukas elanikkonna koolitamis- ja teavitamistegevus. Lõpuks on liikuma saadud riigi ja kohalike omavalitsuste infosüsteemide ühisarendus.

Raha on suunatud ka infrastruktuuri arendusse, alates riigi infosüsteemide baasinfrastruktuurist ja lõpetades nn Eesti lairibainitsiatiivi „100 Mbit/s igasse kodusse” ehk EstWini projektiga. Seega, toetatud on kõike.

Oleme aga nüüd jõudnud olukor8 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

E-teenuste abil saab paljusid e-riigi toiminguid juba teha kodust lahkumata. Mis järgmiseks? Foto: Scanpix da, kus enamikul ministeeriumidest ja ametitest on olulised infosüsteemid ja andmebaasid mingil kujul loodud. Ülejäänud ametkondadega võrreldes on investeeringud IKT-sektorisse olnud veidi tagasihoidlikumad ehk kultuuriministeeriumi haldusalas, kuid riigi funktsioneerimisele ei ole see seik õnneks suureks takistuseks olnud.

Kõige selle juures peame tähele panema asjaolu, et praegu on struktuuritoetused reaalselt ainuke rahastamisinstrument, mille abil on olnud võimalik luua ametkondadeüleseid teenuseid ja infosüsteeme. Minis-

teeriumide ja ametite eelarvetest finantseeritakse tüüpiliselt ametkonnasiseseid töid ja riigil ei ole eraldi eelarverida ühisprojektide ja ametkondadeüleste lahenduste loomiseks.

Infoühiskonna järgmine tase – hüperteenused IKT suur eelis seisneb teadupärast selles, et infosüsteemid mitte lihtsalt ei automatiseeri inimeste tavapäraselt tehtavaid toiminguid. IT võimaldab kasutajate jaoks luua terviklikumaid ja suurema lisaväärtusega lahendusi ja teenuseid, kus re-disainitakse nii äri- kui ka otsustusprotsesse ning ku-

Tulevik vähema rahaga 500

Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suuna „Infoühiskonna edendamine” indikatiivne meetmepõhine vahendite planeerimine 2007.–2013. aastal

300

400

427

291

200

236

100

jundatakse selleks vajalikke inimeste tasandi koostööstruktuure.

Infoühiskonna teenuste järgmine tase olekski püüd määratleda kodanike ja juriidiliste isikute reaalselt vajatavaid või ootuspäraseid integreeritud või hüperteenuseid ning teenuste ahelaid. Seejärel, kasutades IKTd ja korraldades vajalikul moel ümber organisatsiooni, need luua. Selline lähenemine tõotab arvestatavat kulude vähenemist ja efektiivsuse tõusu nii riigi kui ka tarbija poolel. Teisalt aga eeldab taoline lähenemine IKT arendustes ametkondadeülest vaadet ja lahenduste väljatöötamist. Selliste üleriigiliste lahenduste loomisega on meil aga mõni probleem.

Lisaks mõistmisele ja soovile luua uue taseme infoühiskonna teenuseid, on vaja ka valmidust ja ressursse.

0 2007

2008

2009

2010

10

10

6

2011

2012

2013

263 239

200

300

341 290

100

Mida sellest kõigest on kasu kodanikul?

Kindlasti lihtsam asjaajamine riigi ja teiste osa­ pooltega.»

400

Riigieelarveseaduses kavandatud arenduste mahud

2007

2008

2009

2010

Allikas: RISO

Võtmeroll on aga perspektiivikal ja läbimõeldud infoühiskonna teenuste kontseptsioonil ja elluviimise realistlikul kaval. Jutt ei ole siin mitte üksnes avaliku sektori teenustest, vaid ka äriteenustest, mis on loogilises seoses konkreetse teemaga. See on mahukas ja mitmetahuline töö, millesse tuleks kaasata, lisaks avaliku sektori ressurssidele, ka ülikoolid ja IKT-sektor.

Praegu on IKT-sektori ettevõtted valmis panustama infoühiskonna teenuste riigiülese lahenduse väljatöötamisse, osalema selles nii nõu kui ka jõuga. Ettevõtete jaoks on oluline, et taustsüsteem ja plaanid oleksid selgemad. See võimaldab firmadel paremini planeerida ettevõtte arengut, selgemalt spetsialiseeruda, muutuda efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks. Samal ajal tekiks ka riigil selgem tervikpilti hõlmav mudel, mille pealt teha otsuseid ja valikuid ar-

vestades prioriteete ja rahalisi võimalusi. Ilmselt on aeg see töö ette võtta.

Võtmeküsimuseks uued teenused ITL ja riigi infosüsteemide osakond (RISO) on teinud juba aastaid tihedat koostööd. Oleme käivitanud nende teemade arutelu ja loodetavasti jõuame edasise osas peagi mingite ühiste seisukohtadeni. Usun, et moodsa infoühiskonna teenuste projekti, kui seda nii võib nimetada, on meie IKT edasise rakendamise võtmeküsimus.

Muidugi võib tunduda selline lähenemine tehnitsistlik ega arvesta suure harjumuste jõuga, ammugi mitte Murphi seadustega, kuid ainult mingil taolisel moel on võimalik riigi teenusekvaliteeti tõstes ka juhtimiskulud mõistlikena hoida. Ehk siis see

on tee, mida mööda liikudes saame tõusta järgmisele kvaliteeditasemele.

Mida sellest kõigest on kasu kodanikul?

Kindlasti lihtsam asjaajamine riigi ja teiste osapooltega, nii et inimese jaoks mingi konkreetse eluvajadusega seotud teenused ja toimingud on hõlpsasti leitavad ja kasutatavad (nt eelkooliealine laps – temaga seotud registritoimingud, meditsiiniteenused, kindlustused, lastehoid jne). Sellest tuleneb ajavõit ja muidugi ka kokkuhoid, seejuures nii teenusepakkuja kui ka tarbija juures.

Mida veel – innovaatilisem elukeskkond ja sellest tulenevalt inimeste suurem konkurentsivõime globaalselt. Vähem rutiini ja rohke aega sisuliseks tegevuseks, puhkuseks jms – kokkuvõtteks parem elukvaliteet.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 9

uudised 50 AASTAT

Juba pool sajandit on Eestis õpetatud infotehnoloogiaja telekommunikatsiooniala insenere. Nimelt pandi 50 aastat tagasi Tallinna Tehnikaülikoolis automaatika kateedri asutamisega alus nõrkvoolu erialade inseneride ettevalmistusele Eestis ja kogu tulevaste IKT kõrgharidusega spetsialistide koolitusele. Automaatikapäeval toimus juubeliseminar ja näitus, kus oli näiteks väljas 1930ndatest pärit mõõtesild, mille peal tehti tööd kateedri alguspäevadel.

MTÜ arendab eestikeelset avatud platvormil maakaarti MTÜ Avatud Maakaardi Selts arendab Kodanikuühiskonna Sihtkapitali rahastusel eestikeelset sisu avatud platvormil digitaalsele maakaardiplatvormile OpenStreetMap. OpenStreetMap.org on tasuta kasutatav ülemaailmne Wikipediastiilis kaardiandmebaas, mis on vabatahtlike looduna igaühe poolt täiendatav ning kasutatav.

Skype nüüd ka Symbianiga Nokia telefonides Skype jõudis täielikult maailma enamlevinud mobiiliplatvormini ning pakub klienti Symbiani telefonidele. Nokia ja Skype’i koos arendatud tarkvara lubab Nokia nutitelefonide omanikel kasutada Skype’i liikvel olles kas traadita interneti või mobiilsidevõrgu (GPRS, EDGE, 3G) kaudu.

10 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

–46 PROTSENTI

Arvutiturg Eestis, Lätis ja Leedus kahanes 2009. aastal 46 protsenti võrreldes aastataguse ajaga, selgub värskest IDC turu-uuringust. Ka 4. kvartal kui arvutiostude kõrgaeg näitas langust 37,4%, siis müüdi kolme kuu jooksul vaid 95 000 arvutit. Eestis müüdi 4. kvartalis IDC andmetel 25 000 arvutit, mis on 39,7% vähem kui 2008. aastal samal ajal. Läti PC müük oli 26 000 (–47,0%) ning Leedus 44 000 (–28,2%). Mobiilseid seadmeid müüdi kokku 60% arvutitest.

Alain Ozan: pilveteenus sobib ka väikestele Märtsis külastas Eestit Oracle’i asepresident Alain Ozan, Arvutimaailm tegi temaga intervjuu pilveteemadel.

Kuidas kirjeldate pilvandmetöötluse tulevikku väiksematele firmadele – on neil selle tehnoloogia juurde asja ja mis teenustega?

Siin tuleb vahet teha avalikul ja privaatsel pilvel. Viimased on tõesti suurettevõtetele, pakkudes paindlikkust ja turvalisust. Avalik pilv aga on väikestele hea, nii saavad nad juurdepääsu suurtele arvutusvõimsustele, vähendades kulusid IT infrastruktuuri omamisele ja haldamisele.

Oracle’i jaoks on kolm teenust, mida üle pilve pakkuda: 1) IaaS (Infrastructure as a service) ehk infrastruktuur kui teenus, kus väikefirma saab rentida baasarvutusvõimsust, salvestust ja netiühendust; 2) PasS (Platform as a service) ehk platvorm kui teenus, kus arendajad saavad luua äri- ja tootmisplatvormi pilveteenusega. Näiteks on selline olemas Amazonil. Oracle on Amazoni partner, kasutada saab Amazonis Oracle’i andmebaase ja tarkvara.

3) SaaS (Software as a service) ehk tarkvara kui teenus on kõige tuntum mudel. Äritarkvara on ­hoiul teenusepakkuja serveris, heaks­­ näiteks on Oracle CRM on demand.

Oracle ja Sun ühinesid – millised uued teenused sellest võivad tekkida?

Exadata Database Machine Version 2 on selle kohta parim näide: eelintegreeritud riist- ja tarkvara. Exadata V2 on maailma kiireim masin andmehoiuks ja päringute töötluseks.

See on ehitatud Suni FlashFire'i tehnoloogia ja Oracle Database 11g Release 2 ning Oracle Exadata Storage Serveri tarkvara Release 11.2 baasil.

Kas avatud lähtekoodiga MySQL, mille Oracle omandas, jääb vabavaraks?

Kõikide MySQLi küsimuste kohta leiab vastuse Oracle’i vastavast teatest, www.oracle.com/us/corporate/ press/042364.

Arvutimaailm

Esimesed 3D-telerid jõudsid Eestisse Märtsis jõudsid Eestisse esimesed 3D-telerid Sonylt ja veidi hiljem ka Samsungilt. Mõlemit saab vaadata spetsiaalprillidega.

Sony toodab ise 3D-tehnoloogia jaoks kõik vajaliku – alates 3D-filmidest, -mängudest ja -kontsertidest ning lõpetades Blu-Ray-mängijate, Playstationi konsoolide ja teleritega. Full HD 3D tehnoloogia kasutab 200 Hz kaadrisagedust koos Active Shutteri prillidega. Topelt-kaadrisagedus on vajalik, et „vilgutada” vaheldumisi vasaku ja parema silma kujutist, et tekiks kokku ruumiline pilt.

Suvel saabuvad Eestis müügile kaks Sony 3D telerit: BRAVIA LX900 ja HX900, hinnad algavad 32 000 kroonist.

Elionis on müügil Samsungi 40tollised 3D LCD-telerid, mille hind on 27 999 krooni.

Office 2007 ostjad saavad Office 2010 tasuta Microsoft pakub neile, kes ostavad Office 2007 võimalust vahetada see hiljem tasuta välja MS Office 2010 vastu, mis tuleb turule juunis.

Tehnoloogiagarantii kehtib MS Office 2007 pakettidele, mis on ostetud enne 30. septembrit. Office 2010 vastu vahetamine kestab 31. oktoobrini 2010.

SAP maailmatuur peatus korraks ka Tallinnas Märtsi lõpus pidas oma maailmatuuri ühe peatuse Eestis üks suurimaid äritarkvaraettevõtteid SAP. Üritus polnud juhuslik, sest Eestis esitleti täielikult eestindatud äritarkvara All-in-One. Suurüritus oli ootamatult populaarne – inimesed seisid saalis püsti, sest istekohti ei jätkunud. Kohal olid ka SAPi esindajad – Arvutimaailm kõnetas maailma suurima äritarkvara ettevõtte, 170 miljardi kroonise käibega SAP AG asepresidenti Pascal Brosset’d.

Muidugi on Eesti ettevõtete peamine huvi tarkvarahiiglase portfelli kiigates leida sealt midagi, mis oleks väikestele tasku- ja jõukohane. Brosset lubab, et nüüd, kui veel tarkvara on eestikeelne, saab ka keskmisest väiksem ettevõte SAPga lahedalt hakkama. „Väikesed saavad olla kiiremad, aga SAP kasutamise eesmärk pole mitte niivõrd see, et teha neid efektiivsemaks, vaid et aidata neil kasvada,” ütles Brosset. Muidugi – kui kiire kasv käes, siis on SAP-lt lihtne edasi võtta juba suurematele mõeldud lahendusi.

Teine oluline asi on äritarkvara juures see, kui kiiresti asja käima saab. Tavaliselt paljud ei hakka suuri süsteeme üldse vaatamagi, sest need on väga kallid ja käivitamiseks läheb kuid või aastaid.

All-in-One proovib selle aegluse ja keerulisuse kõrvaldada, usub Brosset. Eestikeelne tarkvara sisaldab seaded parimatest praktikatest, kuidas ettevõtte tegevusala järgi äritarkvara eelnevalt seadistada. „Näitena toon ühe Itaalia toitlustusasutuse, nemad said oma majandustarkvara käima kolme nädalaga,” toob Brosset näite. Kuidas see täpselt välja näeb? Asepresident toob näite Excelist: „Ütleme, et tahate endale majandustarkvara. Lihtsaim variant – ostate Exceli. Aga seal avate tühjad tabelid ja kõik tuleb nullist alustada.

Meil on tabelid n-ö täidetud – valemid, muutujad, loogika. Vaja on vaid lisada mõned ettevõttele spetsiifilised

Kui kiire kasv käes, siis on lihtne SAP-lt edasi võtta juba suure­ matele mõeldud lahendusi.»

andmed või mõni ärisaladuseks olev protsess ja ongi valmis.”

Kiire juurutamise saavutas SAP tegelikult ka enda sisemiste ümberkorraldustega. Brosset’ sõnul on suurimaks hüppeks tarkvara arengus suurkorporatsioonile see, et nad võtsid kasutusele nobeda arendusmetoodika (agile development), mida seni kasutasid peamiselt väikesed tarkvaraarendajad. Tuhandete inseneridega SAP jagas arendusmeeskonnad väiksemateks gruppides, kus sai nobedat arendust kasutada – saja inimesega gruppidest said näiteks paljud kümnekonna inimesega meeskonnad, arendusetapid uue tarkvaraversiooni väljatulekuks lühenesid kuuelt kuult kuue nädalani.

Mis on järgmine suur asi, mida meil oodata? Brosset näitab mälupulka. Arvuti RAM on 10 000 korda kiirem kui kettaligipääs. Kui on 20 plaatserverit, igal 500 GB mälu, siis andmed lähevad peagi kõvakettalt mällu. SAP toetab kuni 10 TB mälu. Äriprotsessid on nii kiireks läinud, et andmeid on vaja enamik aega mälus hoida, mitte kettal.

Arvutimaailm Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 11

uudised Kalender

arvutima ailm

Pahavara, raha ja CeBIT läbi aasta Selleks, et CeBIT ei jääks vaid kevadiseks kohtumispaigaks, tegi messikorraldaja Deutsche Messe virtuaalse „tutvumistalituse”, kus külastajad saavad vastavalt oma huvidele otsida eksponente ning nendega aastaringselt kontakti võtta.

Meet & Match Cebit.de kodulehel aitab sorteerida, otsida ja filtreerida erinevate parameetrite järgi eksponente ja osalejaid. Sama tööriistaga saab järgmist CeBITit planeerida, koostades oma ajakava.

Lotus ja Quickr iPhone’is IBM alustas suhtlus- ja koostöötarkvarade Lotus Connections ja Lotus Quickr pakkumist iPhone’i, iPod Touch’i ja Macintoshi arvutite kasutajatele. iPhone’i klient aitab ka suhtlemisel firmasisestes sotsiaalsetes võrgustikes.

16.–18.04 Garage48 – ideest

ettevõtteni 48 tunniga Garage48 on ühe nädalavahetuse üritus, kus kokkutulnud meeskonnad üritavad 48 tunni jooksul käima panna võimalikult palju startivaid tooteid või teenuseid. Garage48 üritust korraldab IT Kolledžis 2009. aasta alguses loodud MTÜ Eesti Startup Juhtide Klubi. Klubi eesmärk on ühendada Eestis tegutsevate alustavate ettevõtete juhte.

20.04 PHP Microsofti maailmas

Kui tavaliselt ei kohata sõnu „PHP” ja „Microsoft” ühes lauses, siis 20. aprillil on mõlemad esindatud samal sündmusel.

Microsoft kutsub kõiki PHP platvormidel arendajaid seminarile PHP Microsofti maailmas.

Meriton Grand Hotelis räägitakse PHP arendusvõimalustest Windowsi keskkonnas.

6.05 „Space Downstream Services 2010”

Swissôtelis toimub esmakordselt Eestis Euroopa kosmosevaldkonna tipptegijate konverents, kus räägitakse, kuidas on võimalik kosmos oma ärieduks tööle panna.

12 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

1

Linxtelecom laie­ neb Poolas

Telekommunikatsioonifirma Linxtelecom omandas sajaprotsendilise osaluse Poola firmas Warsaw DC, et saada oluliseks serverikeskuste teenusepakkujaks Kesk-, Ida-Euroopa ja Kaukaasia võtmepiirkondades.

Warsaw DC aktsiate ostuga kaasnes 900ruutmeetrise serverikeskuse ehituse õigus Varssavi keskusesse.

Serverikeskus on projekteeritud nõudlike äriklientide teenindamiseks, kes otsivad lahendusi oma IT infrastruktuuri jaoks. Projekti valmimistähtaeg on 2010. aasta kolmas kvartal.

2

Shaoxing on pa­ havara pealinn

Turvatarkvara tootja Symantec nimetas oma viimastes teadetes pahavara pealinnaks Hiina linna Shaoxingi, sest üle 21 protsendi pahavararünnakutest tuleb sealt. Järgneb Taipei 16,5 protsendiga ja London 14,8 protsendiga.

Fits.me võitis alustava ettevõtte euroauhinna Virtuaalse proovika­ biini lahendusega maailma e-rõivapoode vallutav Fits.me saa­ vutas Euroopa Plugg auhinnajagamisel pa­ rima alustava ettevõtte auhinna.

Lahendus on olemuselt lihtne, kuid peidab enda taga hulga inseneritööd: inimene mõõdab end ko-

dus üle, sisestab mõõdud veebivormis ja nende järgi kohandub robotmannekeen täpselt inimese mõõtu ning e-poe füüsilises laos saab talle selga passitada erinevaid riideid.

a uued asjad tulevad idast 5

3

HP, Canon ja Xerox printimis­ teenuste liidrid

Photizos läbi viidud hallatud printimisteenuste uurimuse kohaselt olid HP, Canon ja Xerox hallatud printimiseteenuste pakkumises 2009. aastal LääneEuroopas liidrid.

4

Internet Explorer 9 tahab saa­ da kiireimaks Las Vegases konverentsil MIX tutvustas Microsoft esmakordselt Internet Explorer 9 platvormi. Praegu veel varases arengustaadiumis oleval brauseril on eesmärk saada kõige kiiremaks veebilehitsejaks.

6

3D plaadilt

Samsung tõi märtsi lõpus müüki maailma esimese 3D Blu-ray pleieri, mis sai ka CES-i 2010. aasta innovatsiooniauhinna. Samsung BD-C6900 Blu-ray pleier mängib Full HD 3D plaate ja toob 3D kinoelamuse kodukasutajani.

Seade jõudis USAs müügile 11. märtsil ja on kohe müüki jõudmas ka Euroopas.

Pleier toetab voogesitust üle võrgu ja sisaldab WiFi tuge. Lisaks mängib 3D pleier ka tavalisi Blu-ray plaate. WiFi tugi võimaldab Blu-ray mängija kaudu juurdepääsu Samsungi Internet@TV-le isegi siis, kui tarbijal pole Samsungi kõrglahutustelerit. Uus Internet@TV platvorm on värav mitmesuguse meelelahutuse – videote, muusika, suhtlusvõrgustiku ja uudiste – juurde.

Sülearvuti, mis asub pilves

IBM toob koostöös Canonicali ja Simmtronicsiga välja arengumaadele mõeldud sülearvuti, mille sisu on nuditud minimaalseni, pakkudes kõiki tarkvarateenuseid üle võrgu pilveteenustena. Esialgu Lõuna-Aafrikas müüma hakatavas Simmbookis on IBMi tarkvaraklient Client for Smart Work, platvormiks Ubuntu ja hind tuleb arvutil paar tuhat krooni. Protsessoriks on Intel Diamondville, võrguühendus käib üle LAN-kaabli või WiFi.

Eesti domeenide uued reeglid said valmis Paar kuud edasi lükatud Eesti domee­ niruumi reguleerivad uued reeglid said valmis. Eesti Interneti SA avaldas uued Eesti domeenireeglid, mis kiideti heaks Eesti Interneti SA nõukogus ja on organisatsioonis läbiviidava Eesti .ee maatunnusega domee­ nikorralduse uuenda­ mise aluseks.

Eesti Interneti SA juhatuse esimehe MarekAndres Kautsi sõnul võimaldavad reeglid viia Eesti tippdomeeni haldamise vastavusse ELi tavadega, sest senised reeglid piirasid registreerijate ringi ainult Eesti juriidiliste isikutega. Uus kord lubab Eesti domeeni registreerida ka füüsilistel isikutel ja välismaa juriidilistel isikutel, kuid domeeni omamine

muutub tasuliseks. Tasu põhjendatakse uute turvameetmete väljatöötamise kulude katmisega. „Turvalisuse seisukohalt tahan rõhutada vajadust tagada registreerija poolne vastutus domeenide kasutamise eest,” põhjendas Kauts.

Eesti Interneti SA nõukogu määrab lähiajal kindlaks ka domeenikasutuse tasud ja kinnitab uuele domeenikorraldusele üle-

mineku kuupäeva, mis esialgsetel hinnangutel oli mai alguses.

Kuuajalise avaliku arutelu tulemusena laekus Eesti interneti uute domeenireeglite versioonile 456 ettepanekut, mille põhjal sihtasutuses kinnitati lõplikud Eesti ee tippdomeeni reeglid.

31 eraisiku ja organisatsiooni poolt esitati kokku 164 unikaalset ettepanekut.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 13

uudised u us ja va nad

Brauser platvormiks Google tegi Chrome’i – kiire veebilehitseja. Et 90% ajast pidavat me veebiteenuseid tarbima, siis sündis Chrome OS brauseripõhise operatsioonisüsteemina. Peagi jõuab see arvutitesse.

Google Chrome

Android 2.0

Ubuntu Linux

Hind

tasuta

tasuta

tasuta

Vajalik kettaruum

700 MB kettaruumi

32 MB kettaruumi

4 GB kettaruumi

Paari lausega

Operatsioonisüsteem, mille südameks on brauser. Enamik asju saab ju veebis aetud.

Mobiilide operatsioonisüsteem, mis sel aastal kipub ilmuma ka sülearvutisse. Puudub mitme akna süsteem.

Täisvereline Linux, konkureerib nii Windowsi kui ka Mac OSiga. Lepib ka lahjemate minisülearvutite võimsusega.

AMi hinnang

Saab odavaimate minisülearvutite platvormiks.

Pigem ei suuda arvutites Chrome’iga võistelda.

Kuulub parematesse sülearvutitesse.

Kiired tõusjad lähenevad tipule Kuigi edetabeli alguse­ ots kippus juba iga­ vaks minema, sest üle 10 000 fännini annab ikka Eesti kasutajate seas jõuda, on sel kuul huvitav jälgida uustul­ nukaid.

Kingakaubamaja on peaaegu poole võrra fänne juurde haaranud – neil on kõigi professionaalsete soo-

vituste järgi koostatud fännileht, aga niisama sinna ei tulda, ikka on kampaaniat vaja. Nagu pärispoes joostakse tormi tasuta kingadele, käib sama ka internetis.

Kevadel hullutab veelgi rohkem aga aianduskaubamaja – mängus on 10 000 krooni ja fänne on juurde voolanud 95%.

14 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

ARVUTIMAAILM

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame iga kuu edukaimate Facebooki firma fännilehtede pingerea.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10

Forum Cinemas Kinoklubi A. Le Coq SmartPOST Kingakaubamaja.ee Cinamon Veinisõber Piletilevi Aianduskeskus Hortes Lõunakeskus ON24 Sisustus­ kaubamaja

14 256

+2094

+17,2%

9623 9358 7241 6511 6290 6152 4582

+767 +433 +3273 +229 +233 +3689 +2233

+8,7% +4,9% +82,5% +3,6% +3,8% +149,8% +95,1%

3749 3371

+1170 +176

+45,4% +5,5%

Pilvevalmis server

am 10 a a s tat taga si

Elisa kattis Pärnumaa 3,5G leviga

Reklaam hullutas kaa­ meraostjaid

Pilvandmetöötlus on saanud turunduses oluliseks sõnaks – paljud uued tooted hakkavad nüüd ja lähiajal sisaldama „Cloud Computingu” märget. Nii ka uus Fujitsu serveriplatvorm, mis peaks pilveteenuste jaoks sobima just sellepärast, et tarbib 20% vähem energiat ja 40% vähem põrandapinda.

EMT Mobiil-ID tehinguid ca 3 miljonit EMT Mobiil-IDga teh­ tud tehingute arv hak­ kab lähenema kolmele miljonile.

„Et keskmiselt on viimastel kuudel tehtud EMT Mobiil-IDga üle 150 000 tehingu kuus, saab kolme miljoni piir ületatud eeldatavalt aprilli keskel,” ütles EMT turundusdirektor Piret Mürk-Dubout.

„EMT Mobiil-ID on turul olnud ligi neli aastat ja tehingute arv on igakuiselt pidevalt kasvanud, mis näitab, et inimesed hakkavad seda mugavat võimalust internetis oma isiku tuvastamiseks ja digiallkirjastamiseks üha enam hindama.”

Mobiil-IDd pakuvad praegu ka Elisa ja Tele2.

ARVUTIMAAILM

Kümne aasta vanuses Arvutimaailmas olid esikaanel isuäratavad puuviljad sama isuäratavate digikaameratega – kuid ilus oli kõik vaid reklaamides.

Tegelikkuses selgus, et aastatuhande vahetusel pole digid veel filmikaameratele väärilised konkurendid – käsitsikruttimise võimalused olid peaaegu sümboolsed ja paarimegapiksline kaamera maksis terve varanduse. Kuid trükikõlblikke pilte oli võimalik saada, kui ise osav olid.

Arvuti 200 dollariga Juba 2000. aastal unistati odav­ arvutist. USA insener sai üsna tagasihoidliku lauaarvuti kokku pandud vaid paarisaja dollariga, 180 MHz protsessor ning 32 MB mälu on aga nüüd lootusetult vähe ka mobiili jaoks. Platvormiks jäi valida Linuxi ja Windows 98 vahel. Windows võitis, sest Linux ei suutnud veel piisavalt USB portide tuge pakkuda.

Uued tehnikaimed Aprilli Arvutimaailm ennustas, mida siis alanud aastatuhat toob. Mõne aastaga lõpevad IPv4 süsteemis IP-aadressid, ennustati siis ja ennustatakse ka praegu – ikka lahutab meid otsalõppemisest aasta või paar.

Elisa kattis Tartumaa järel teise maakonnana Pärnumaa kiire UMTS900 tehnoloogial m-internetiga.

Kõik tugijaamad said UMTS900 andmeside toe.

Arvutimaailm testis internetti Tallinna–Pärnu maanteel ja sai reaalseid ühenduskiirusi kuni 7 Mbit/s.

Tavaline oli siiski 3-4 Mbit/s.

Soomaa kandis puudus aga endiselt nii levi kui ka andmeside, leviala piiril Jõe­suus õnnestus aga leida vaid EDGE.

ID-kaardid tehakse Šveitsis 31. märtsil sõlmisid valitsus ning Šveitsi firma Trüb AG lepingu uute Eesti ID-kaartide ja Euroopa Liidu direktiividele vastavate biomeetriliste elamisloakaartide tootmiseks.

ID-kaardil saab olema ka kontaktivaba kiip.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 15

fookus

Lahemaal elavate Kadri ja Tauno Seederi kodus ei aita ka katusele ronimine interneti kiirust t천sta. Ehk aitaks EstWini projekti pakutav 체likiire interneti체hendus neidki. Foto: scanpix 16 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

6600 kilomeetrit optilist kaablit peab EstWini sihtasutus maasse panema järgmise viie aasta jooksul, et jõuda 98 protsendini Eesti majapidamistest ja ettevõtetest.

EstWin kaotab digitaalse lõhe maa ja linna vahel Aasta tagasi kuulutas riik välja suurejoonelise lairibaprojekti EstWin, mis püüab aastaks 2015 viia kiire interneti Eesti iga elaniku ja asutuseni. Arvutimaailm uuris, mida see täpsemalt tähendab ja kuhu asi jõudnud on.

erik aru am@am.ee

Kui märtsi teises pooles avaldati Maailma Majandusfoorumi (World Economic Forum – WEF) maailma infotehnoloogia raport, kus Eesti langes varasemaga võrreldes seitse kohta, 25. positsioonile, tuli Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) nukra tooniga pressiteade, mis kurtis Maarjamaa konkurentsivõime langust. Siiski vilksatas selles ka vähemalt üks lootuskiir – et Eestil on kiire ja kõikjal kättesaadava internetiühenduse osas lähiaastatel kindlasti oodata olukorra paranemist, kui töösse rakendub üle-eestilise kiire internetivõrgu EstWini rajamise projekt.

98 protsenti elanikest Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Margus Püüa sõnul on Eesti selles osas ülejäänud Euroopa arengutest ees. Jõulude eel vastu

võetud ELi n-ö telekomipaketis viidati advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius vandeadvokaadi Ave Piigi sõnul esmakordselt Euroopa seaduse tasandil interneti kasutamise õigusele kui inimese põhiõigusele. Pakett seab ka eesmärgiks, et aastaks 2013 saaks iga ELi kodanik soovi korral kasutada lairibainternetti. „EstWini eesmärk on aga sada megabitti sekundis ja see on juba järgmise põlvkonna lairibavõrk,” ütleb Püüa. „Eesmärk on täidetud, kui aastal 2015 on kõigil kodudel, ettevõte-

aastaks 2015 peab olema valmis optiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikjale.» tel ja asutustel võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ning sõltuvalt juurdepääsuühenduse tehnoloogiast saada andmesidekiiruseks kuni 100 Mbit/s,” kirjeldab sihtmärki valitsuse heakskiidu saanud „Eesti uue põlvkonna lairibavõrgu arendusvisioon”. Aastaks 2015 peab seega olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis – see tähendab seda, et võrk

peab jõudma 98 protsendile majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest lähemale kui poolteist kilomeetrit.

Selle eesmärgi saavutamiseks peab sihtasutus järgneva viie aasta jooksul välja ehitama üle 6600 kilomeetri optilisi kaableid ja looma üle 1400 võrguühenduskoha.

Mitu võrku Lairibavõrgu võib jagada kolmeks osaks. Teenustevõrku kuuluvad seadmed, serverid ja andmehoidlad, mida kasutatakse lairibaühendusel põhinevate teenuste pakkumiseks. Juurdepääsuvõrk on kõige lõppkliendipoolsem osa, mis ühendab tema seadmeid lähima lairibavõrgu ühenduspunktiga. Transpordivõrk jaguneb omakorda kaheks: magistraalvõrguks ja baasvõrguks. Esimene ühendab linnu ja suuremaid asulaid. Teine ühendab linnade ja suuremate asulate siseselt võrgusõlmi – kust algavad juurdepääsuvõrgud – ning ka väiksemate asulate võrgusõlmi magistraalvõrguga.

Praegu ühendab Eesti suuremaid asulaid kaks fiiberoptilistel ühendustel põhinevat magistraalvõrku. Üks kuulub Elionile, teine Eesti Energia tütarettevõttele Telering. Väljaspool neid võrke paiknevate asulateni jõuab internet aga vaskkaablite või raadiolinkidega. „Eesti uue põlvkonna lairibaArvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 17

fookus

Selline on EstWini projekti esimene etapp. Rohelise ja punasega on näidatud juba praegu olemasolevad võrgud, sinised on need võrgud, mida alles hakatakse välja ehitama. võrgu arendusvisiooni” hinnangul magistraalvõrgud praegu lisakaableid ei vaja, nende mahust peaks piisama veel kümneteks aastateks. Baasvõrk aga kujutab dokumendi sõnul endast praegu peamist kitsaskohta – kindlasti oleks vaja rajada magistraalvõrgu ja juurdepääsuvõrkude vahele fiiberoptiline ühendus. Lõpuks peaks muidugi ka juurdepääsuvõrgud fiiberoptikale üle minema, kuid see on juba tulevikumuusika.

Maal on tasuvus olematu Suuremates linnades enamasti juba on fiiberoptilised baasvõrgud rajatud. „Maapiirkondades, nii asulates kui ka hajaasustuspiirkondades, ei ole seda alustatud ning sideettevõtjad seda ka lähiajal teha ei planeeri suure investeerimisvajaduse ning olematu tasuvuse tõttu,” nenditakse visioonis.

18 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Sisuliselt tähendab see aga digitaalset lõhet linnade ja maapiirkondade vahele.

Siin tulebki mängu projekt nimega EstWin, mis peaks selle turutõrke kõrvaldama. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA) juhataja Olav Harjo sõnul kujutab projekt endast piltlikult öeldes seda, et fiiberoptiline kaabel viiakse ELi struktuurfondide rahaga küla keskväljakule. Sealt edasi tegutsevad juba kohalikud sideoperaatorid. Kliendid saavad EstWini

Põhiosa pro­ jekti raha tuleb ELi struk­ tuurifondidest, eesti lisab pisku.»

võrguga ühenduse kas olemasolevaid võrke pidi või ehitavad operaatorid välja uued. Kui aga peaks mõnes piirkonnas selguma, et ükski operaator ei taha millegipärast seda tööd ette võtta, siis sekkub riik uuesti ja juurdepääsuvõrgud rajatakse juba struktuurfondide rahaga. „Vajadus nende järele selgub siis, kui viimase ühenduse ehitamine on käivitunud,” sõnab Püüa.

Kaheksa vaala ELA asutasid mullu augustis kaheksa ITLi liiget Elion, Elisa Eesti, Eltel Net-works, EMT, Ericsson Eesti, Levira, Tele2 Eesti ja Televõrk just selleks, et EstWini projekt ellu viia. Sihtasutus jääb pärast võrkude rajamist neid ka edaspidi haldama ja arendama. Põhiosa projekti rahast tuleb ELi struktuurfondidest, sihtasutuse osali-

usa, leedu ja austra alia

Teised riigid samal teel Lairibavõrgu arengut toetatakse riiklikult nii mõneski riigis, sest nagu juuresolevalt graafikult näha, on sellel üpriski märgatav mõju majanduskasvule. „Eesti uue põlvkonna lairibainterneti arenguvisioonis” tsiteeritud Maailmapanga teadlaste uuring, mille järgi lairibaühenduste kasutuselevõ­ tu kümneprotsendiline juurdekasv suurendab SKPd elaniku kohta keskmiselt 1,21 protsendipunkti võrra, on küll üks op­ timistlikumaid, kuid selge seos tuleb välja teistestki uuringu­ test. Samuti kasvatab lairibainterneti suurem kättesaadavus tootlikkust.

eesti täieli­ kuks ülemine­ kuks uue põlvkon­ na lairibavõrgule kulub viis kuni kuus miljardit krooni.» sed lisavad vajaliku omafinantseeringu. Riigi osaks, kelle esindaja samuti sihtasutuse nõukogusse kuulub, jääb võrgu rajamiseks vajalike tingimuste loomine.

Rajatud baasvõrk peab olema võrdsetel alustel kasutatav ja ligipääsetav kõigile Eestis tegutsevatele sideettevõtjatele. ELA ise turul teenusepakkujana ei tegutse. Algselt kaaluti kahte EstWini stsenaariumi. Lihtsama lahenduse korral oleks EstWini projektid ühen-

Föderaalne Kommunikatsioonikomisjon esitas märtsi keskel USA Kongressile rahvusliku lairiba kava, mille eesmärk on saja miljoni majapidamise ühendamine soodsa 100 Mbit/s lairibavõrguga aastaks 2020.

Iga USA kogukond peaks selleks ajaks pääsema sellistes asutustes nagu koolides, haiglates ja sõjaväebaasides ülikiirele internetile, kiirusega vähemalt üks gigabitt sekundis.

Leedus ehitati riikliku projekti RAIN käigus välja maapiirkondades 3357 kilomeetrit fiiberoptilisi kaableid. Praegu on teostamisel jätkuprojekt RAIN II, mille käigus ehitatakse lisaks 5100 kilomeetrit kaableid. See tagab uue põlvkonna lairibaühenduste kättesaadavuse 98 protsendile elanikkonnast.

Soome on koostanud lairibastrateegia, mille eesmärk on uue põlvkonna lairibaühenduste kättesaadavaks tegemine kõikidele elanikele aastaks 2015. Soome investeerib sellesse projekti 200 miljonit eurot.

Rootsi on alustanud projektiga „Ambient Sweden” eesmärgiga saada juhtivaks internetimaaks aastaks 2015.

Austraalia valitsus on otsustanud investeerida 43 miljardit Austraalia dollarit uue põlvkonna lairibavõrkude rajamiseks. Austraalia peaminister Kevin Ruddi sõnul on see Austraalia ajaloo kõige suurem infrastruktuuri projekt. Ta kommenteeris: „Nagu 19. sajandil ehitati raudteed tuleviku jaoks ja 20. sajandil ehitati elektriliine, esindab lairibavõrk tähtsaimat infrastruktuuri 21. sajandil.”

Singapur on võtnud eesmärgiks, et aastaks 2012 peab optiline võrk jõudma 95% majadesse ja sellel võrgul pakutava teenuse miinimumkiiruseks on 100 Mbit/s. Selleks vajaliku sidevõrgu väljaehitamiseks korraldati riigihange ning eraldati üksteisest infrastruktuuri-, võrgu- ja jaeäri.

Singapur investeerib kokku 750 miljonit Singapuri dollarit. datud kahest siinsest magistraalvõrgust sellega, mis jääb lähemale – kas siis Elioni või Televõrgu omaga.

Lõpuks otsustati aga teise stsenaariumi kasuks, kus võrgud ühendatakse mõlema magistraalvõrguga, et sellelgi turul konkurents tekiks.

Internetile kulub miljardeid Eesti täielikuks üleminekuks uue põlvkonna lairibavõrgule kulub hinnanguliselt viis-kuus miljardit krooni.

EstWini teostamiseks peaks piisama

umbes 1,8 miljardist kroonist, millest 1,5 miljardit peaks tulema Euroopa struktuurifondide rahast.

Tegelikult on EstWin praegu jagatud kahte etappi, millest ainult esimese jaoks on praegu raha olemas. Esimene etapp peaks olema lõpule jõudnud 2011. aasta lõpuks, mil peaks valmis olema ligikaudu 2500 kilomeetrit uut baasvõrku. Selleks on valitsus struktuurfondide rahast eraldanud 350 miljonit krooni, millele lisandub ELA-poolne omafinantArvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 19

fookus

Kõige paremal juhul jõutakse EstWini uue võrgu esimeste ehitustöödega alustada sügisel, ülejäänud peavad aga järgmist suve ootama, ütleb EestWini sihtasutust juhtiv Olav Harjo. Foto: scanpix seering 40 miljonit krooni. Teise etapi, mis hõlmab ligikaudu 3500–4000 kilomeetrit baasvõrku, tarbeks aga praegu veel raha eraldatud ei ole.

Märtsis tuli esimene hange „Struktuurifondide rahadega on asi nii, et heal juhul jääb kusagil ikka midagi üle, midagi kuskil puudu, midagi mängitakse ümber,” ütleb Harjo. „Heal juhul saame kohe teise etapi alguses raha kätte ja saame jätkata.”

Samas tunnistab ta, et halvemal juhul võib EstWin lükkuda edasi kuni 2014. aastani. „Projekt on saanud valitsuse heakskiidu ja seega arvestatakse sellega järgmiste aastate eelarvete planeerimisel,” kinnitab Püüa.

Kulutused infoühiskonna arenguks moodustavad 2,5 protsenti struktuurfondidest Eestile eraldatud rahast.

See osakaal ei jää kordades alla ainult neile riikidele, kes ELis selle poolest esikohal, vaid pea kaks korda ka ELi keskmisele. Püüa sõnul on see tin20 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

gitud riikide infrastruktuuride erinevast tasemest. „Samuti on iga riigi sees paigas prioriteedid, kuhu on vaja rohkem investeerida,” lisab ta. „On arvestatud nii valitsusasutuste võimet arendusprojekte realiseerida kui ka arendustööde hindu Eestis.”

Märtsi keskel kuulutas ELA välja esimese riigihanke seitsme geograafiliselt erineva objekti projekteerimiseks ja ehitamiseks. Esimesed pakkumised avati 31. märtsil. Aprillikuu esimese täispika nädala lõpetuseks pidanuks selguma iga objekti kolm parimat pakkujat ja kuu keskpaigaks kavatsetakse Harjo sõnul ka iga projekti parim välja valida. Samaaegselt

Märtsi keskel kuulutati väl­ ja riigihange seits­ me erineva objekti ehitamiseks.»

toimub 11 järgmise projekti hangete ettevalmistus, millega Harjo loodab kuu lõpuks ühele poole jõuda. „Hiljemalt suve jooksul tahame esimese etapi hanked ära teha,” ütleb ta.

Kaks suve veel Et projekteerimine ja maakasutuse seadustamine võtab oma aja, siis kõige varasematel projektidel jõutakse sügisel kaevetöid alustada, ülejäänud peavad aga järgmist suve ootama – kui maa juba ära külmub, ei ole enam midagi teha. Seepärast ongi projekti esimese faasi tarbeks kavandatud kaks suve. „Loomulikult tahaks alati kõike kiiremini teha, aga praegu oleme täiesti töödega graafikus,” sõnab Harjo.

Esimesed lõppkliendid peaks aga EstWini võrku saama kasutada juba üsna pea pärast esimese projekti valmimist, sest baas- ja juurdepääsuvõrkude rajamine toimuvad paralleelselt.

kolm sammu internetini

Lairibavõrgu arendamise programmi etapid

Teine etapp – sideettevõtjad arendavad ja loovad juurdepääsuvõrkude teenused ning paigaldavad vajalikud seadmed. Kolmanda etapi, projekti EstWin 2, eesmärk – 2015. aasta lõpuks on välja ehitatud juurdepääsuvõrgud turutõrkepiirkondades ehk seal, kus sideettevõtjad ei ole alustanud juurdepääsuvõrkude rajamist ja teenuste pakkumist.

istockphoto

Esimese etapi, projekti EstWin, eesmärk – 2012. aasta lõpuks on kõikjal Eestis välja ehitatud fiiberoptiline baasvõrk arves­ tusega, et 98% majapidamistest, ettevõtetest ja asutustest asuvad baasvõrgule lähemal kui 1,5 kilomeetrit. Sellega taga­ takse tehnilised ja majanduslikud eeldused sideettevõtjatele juurdepääsuvõrgu rajamiseks lõpptarbijateni ning nüüdisaeg­ sete lairibaühendustel põhinevate teenuse pakkumine.

virtuaalserverid, privaatserverid, domeenide registreerimised, treerimised, veebiehitaja

Parimad veebimajutuse lahendused!

Veebimajutuse Standard pakett

alates

59.-

Majuta 5 domeeni, kasuta kõvaketast 10GB ja ta ttarbi arb bi li lii liiklust iklu ik 200GB mahus, halda serverit cPanel administreerimisliidese abil ja ole kindel, et tõhus klienditugi on alati kättesaadav.

Ei mingeid täitmata lubadusi, ei mingeid “liiga hea, et olla tõsi” pakkumisi - tagame korraliku, jätkusuutliku ja lihtsaltkasutatava teenuse. Alustasime tegevust 2003. aastal ja pakume teenust juba 2000 aktiivsele kliendile.

www.virtuaal.com

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 21

firma

Mobiilne positioneerija Positium LBS kiirustab aeglaselt

Kui turist ühe korra juhtumisi Eestit külastab, siis mida peab ta siin kogema, et kõige tõenäolisemalt mõne aja pärast tagasi tulla ning oma reisiraha taas Eesti peale kulutada?

Arhitektide, planeerijate ja Tartu Ülikooli geograafide idee baasil loodud firmal Positium LBS on vastus olemas. „90% Alexela rallit külastanud turistidest on hiljem tagasi tulnud,” ütleb firma juht Margus Tiru. Olgu, võrreldes paljude teiste sündmustega, ei ole ühe Eesti teedel sõidetava ralli pealtvaatajaskond just väga suur.

Kuidas nad seda teavad?

90% Alexela rallit külastanud turistidest on hiljem tagasi tulnud.»

Margus Tiri Positiumist teab palju huvitavaid asju

„Suurkontsertidest on läbi ajaloo enim korduvkülastajaid toonud Metallica kontsert – iga kolmas kontserti kuulanud turist tuli siia tagasi.

Metallicale järgneb selles arvestuses Madonna,” jätkab Tiru. 2007. aasta suvel Inglismaa vutikoondisele kaasa elama sõitnud ning Tallinna vallutanud Inglismaa 4000 jalgpallituristist on hiljem siia tagasi jõudnud vaid viis protsenti.

Ka südasuvine nimekas Viljandi folgifestival turistide tagasimeelitamiseks parim üritus ei ole.

Suurkontsertide kõrval on Eesti suurim „lätlasemagnet” nähtavasti aga hoopis talvejää. Ni-

22 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

melt tulevad külmadel talvedel, mil Peipsi järv on jääs, tuhanded lõunanaabrite kalamehed Peipsile kalastama.

Müstika. Kuidas Positiumi tegelased selliseid asju teavad? Lihtne: Positium LBS analüüsib EMT võrgus tehtud kõnede andmestikku: mis riigi SIM-kaardiga on tegu, millise masti piirkonnas telefon viibib jne. Loomulikult on info sellisel kujul, et ühegi inimese konfidentsiaalsed isikuandmed sealt välja ei paista. Kui selliseid andmeid on käes piisav mass, saab neid analüüsides teha vajalikke järeldusi. Selliste andmete töötlemiseks on juba 2001. aastal asutatud firmal eraldi leping EMTga. „EMTl pole nende andmetega mitte midagi teha. Meie aga vaatame neile teadlase pilguga ja see avab täiesti uued võimalused,” ütleb Tiru. Telefon on taskus sisuliselt igaühel ning peegeldab Tiru sõnul inimese elu vägagi täpselt. „Kui muidu kasutatakse uuringute tegemiseks eri registreid, küsitlusi, vaatlusi, siis meie lähenemine annab kätte palju kvaliteetse-

Positium on väike firma, kes teeb suuri asju. Pildile on jäänud rohkem kui pooled kõigist firma töötajatest: seitsmest neli. Vasakult Mari-Liis Lamp, Liis Murov, Erki Saluveer, Margus Tiru. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 23

firma

Liis Murov ja Mari-Liis Lamp näitavad, et Positium ei tunne huvi vaid Tallinnakesksete uuringute, vaid ka väiksemate piirkondade vastu.

Positium oli esimene maailmas, kes tuli sellisele äriideele.»

Margus Tiru on firma üle uhke

ma info. Me kogume andmeid ja loome nende põhjal uusi teadmisi.” Ülalpool toodud teave välisturistide kohta on üks näide, kuidas Positium LBS koostöös EMTga passiivse andmestiku infot kasutab ning sellise turismiuuringu tellis neilt Eesti Pank. „Müüt, et turistid käivad ainult Tallinnas, ei kehti enam. Vähemalt viimase aja andmed näitavad, et mööda Eesti erinevaid paiku sõidetakse ringi palju.” Kuid lisaks turismile on võimalik samal moel uurida veel paljutki.

Näiteks seda, kuidas ja kus planeerida liinibussi liiklust, et see arvestaks inimeste reaalsete käikudega, või seda, kuidas planeerida linnakeskkond inimeste tegelike vajaduste järgi.

Saaremaa bussid sõidavad teistmoodi Nii korraldatigi eelmisel aastal Positium LBSi uuringule tuginedes ümber Saaremaa maakonnaliinide bussiliiklus. Vana korraldus pärines veel 1984. aastast. „Praegu tundub, et maavalitsus on uue liinivõrguga rahul, sest see vastab nii reaalsele vajadusele kui ka maavalitsuse majan-

24 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

duslikule olukorrale,” ütleb Tiru. Saaremaal on pooleli veel teinegi Positiumiga seotud projekt: Kuressaare linna ja Kaarma valla ühine üldplaneering. Kuressaare linnaarhitekt Hannes Koppel selgitab, et ehkki väikelinna puhul tunduvad kõik elanike igapäevaste liikumistega seotud asjaolud lihtsad ja loogilised, siis ruumilise planeerimise jaoks sooviti ikkagi täpseid numbreid kõrvale. „Positiumis läbi viidav mobiilpositsioneerimine võimaldab Kuressaare-suuruses linnas üsna täpset ülevaadet inimeste igapäevasest liikumisest linnaosade ja ümbritsevate külade tasandil. Liikujate eristamine vanusegruppide põhjal ja turistide eristamine sise- ja välisturistideks annavad veelgi detailsema ülevaate linnaruumi kasutamise suundumustest,” räägib Koppel. Ta lisab, et ehkki uuringutulemused on alles esmased, leidus üllatavaid momente küll. Järelduste tegemiseks olevat aga veel vara. „Positiumi kogutud andmeid lahkavad edasi liiklusspetsialistid ja sotsioloogid, kes siis

ü k sikko danik ei h u vita

Inimeste privaatsuse säilitamine esikohal Margus Tiru tunnistab, et kõige keerulisem ning Positium LBSi jaoks ka kõige olulisem küsimus on andmete töötlemisel privaatsuse säilitamine. „Me saame EMTlt andmed juba sellisel kujul, et ühtegi seost konkreetse inimesega ei ole võimalik tekitada,” kinnitab ta. Samuti ei jookse firmasse kokku kõigi EMT klientide andmed korraga, vaid ainult teatud valim.

planeeringu koostamise osas oma ettepanekud sõnastavad.”

Koppeli sõnul saaks kindlasti hakkama ka ilma liikumisanalüüsita, ent lõpuks sõltub kõik sellest, mida ja kui põhjalikult teha tahetakse. „Algul arvasime ka ise, et viieteist tuhande elanikuga väikelinnas on kõik arvutamatagi selge – et liikumisanalüüs on midagi suurmatele linnadele. Kuid esmaste tulemustega ja n-ö mobiilimasti täpsusastmega võib vägagi rahul olla.”

Positsioneerimine nagu geeniprojekt Tiru räägib, et Positium LBS oli esimene seltskond maailmas, kes tuli ideele mobiiltelefoni massandmete põhjal uuringuid tegema hakkama. „Nüüdseks on see juba mõnda teisegi riiki levinud. Tahaks loota, et meie vaiksel innustusel,” lausub ta tagasihoidlikult ja toob näiteks Massachusettsi Tehnikainstituudi (MIT) USAs. Ta võrdleb Positiumi endamisi Eesti genoomi projektiga. „Kui nemad koguvad väga põhjalikku teavet eestlaste geenide kohta, siis meie

Tiru selgitusel jaotuvad EMTst saadavad andmed kaheks.

Aktiivseks positsioneerimiseks, mida saab teha reaalajas, on vaja jälgitava inimese nõusolekut. Aktiivset positsioneerimist kasutatakse uuringutel enamasti koos küsitlusega, sest nii saab inimese kohta rohkem tunnuseid teada. „Passiivse positsioneerimisega saame andmeid EMT võrgus toimunud kõnetoimingute kohta. Need andmed on üsna keerulised ning nendele on rakendatud EMT-poolsed „anonümiseerivad mehhanismid”,” selgitab Tiru. „Meid kui teadlasi ei huvita üksikisik üldse, vaid ainult mass,” lubab ta ja lisab, et andmete töötlemine on tehtud nii automaatseks kui võimalik. Usaldusväärsust peaks lisama ka see, et Positiumis töötavad Tartu Ülikooli teadlased ning ülikooliga on ettevõttel sõlmitut ka spin-off-leping. See tähendab, et Positiumil on ülikooliga teatud sümbioos: paljud uuringud jõuavad otsaga ka ülikooli akadeemiliseks kasutamiseks ning ettevõttel on võimalik kasutada TÜ nime ja logo.

Samal ajal on Positium LBSi netilehel juba aastaid võimalik reaalajas jälgida, kus firma töötajad parajasti asuvad. „Me üritame oma käitumisega tunnetada piire, et kui detailselt selliseid andmeid saab kasutada ja kust jookseb piir. Kõigele natukenegi kahtlasele ei saa ju öelda automaatselt „ei”,” selgitab Tiru.

Mari-Liis Lambi töö on välja selgitada, kus liiguvad Eestis ringi turistid.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 25

firma

em t jao k s h u v i tav p roj ek t

Miks EMT seda teeb?

Positiumi asutajad pöördusid EMT poole küsimuse­ ga, kas nende klientide asukohainfot oleks võimalik kasutada erinevates uuringutes. Teema tundus EMTle huvitav ja nii saigi alguse hea koostöö. „Meil olid koostööks olemas tehnilised võimalused ehk positsioneerimisplatvorm ja ka huvi anda oma panus sotsiaalvõrkude analüüsi. Otsustasime asja kaaluda,” meenutab EMT arendusjuht Argo Kivilo.

Positium LBSi seltskonda iseloomustab ta oma ala professionaalidena, kus projektidesse on kaasatud nii pikaajalise linnaplaneerimise kogemusega arhitektid kui ka Tartu Ülikooli professorid. Koostöö kõige esimese asjana käsitleti Kivilo sõnul isikuandmete kaitsmise poolt. „Kui sai selgeks, et EMT klientide huvid on kaitstud ja koostöö arvestab kõiki privaatsuse nõudeid, asusime juba tehnilisi lahendusi analüüsima.” Kui detailsed andmed EMT Positiumi kätte usaldab, sõltub konkreetsest projektist. Mingi kindla küsitluse läbiviimiseks küsitakse Kivilo kinnitusel alati kõigepealt klientide luba ning andmed edastatakse Positiumile vaid siis, kui kliendi kirjalik nõusolek on selleks olemas. „Lühiajaliste projektide puhul on võimalik ka õiguste andmine SMSi teel,” ütleb ta. Turistide liikumise analüüsimiseks luuakse aga näiteks iga telefoninumbri kohta anonüümne ID, mida ei saa reaalse numbriga seostada. Analüüsiks vajalike andmete hulka kuuluvad sel puhul ka riigi nimetus, kõnekirje aeg ning kärje koordinaadid. „Soo või vanuse lisamiseks IDle on vajalik sõlmida eraldi leping, mis sisaldab konkreetset uuringu eesmärki ning kohustust tulemuste kooskõlastamiseks,” lisab Kivilo.

Milline on aga EMT kasu kõigest sellest? „Oleme peamiselt kaasa löönud erinevates sotsiaalsetes projektides,” võtab EMT arendusjuht lühidalt kokku.

töötame välja sisuliselt kogu Eesti rahva paiknemise ja liikumise kaardid,” räägib ta. Ehkki andmete saamiseks on firmal leping vaid EMTga ning mitte kõigi Eestis tegutsevate mobiilioperaatoritega, peab Tiru sealt saadavat infot vägagi esinduslikuks. Julge võrdluse kinnituseks Eesti genoomiga näitab ta kaarti, mis iseloomustab seda, kui suur on Tallinna „tagamaa”. See näitab, kui suur osa iga Eesti omavalitsuse elanikest külastab Tallinna aastas vähemalt ühe korra.

Tuleb välja, et peaaegu kogu Eesti jookseb ühel hetkel Tallinna kokku. „Oma andmetele tuginedes saame näiteks välja tuua, kui palju suureneb 26 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

eeslinnastumisel kodus töötajate arv või kui homogeenne on erinevate Tallinna linnaosade elanikkond. Näiteks Lasnamäe inimesed käituvad üldiselt väga sarnaselt,” jätkab ta.

Ehkki Positium LBSi idee on uuenduslik ning originaalne, ütleb Tiru, et firma ei ole agressiivselt Eesti turgu seni vallutanud. „Me ei ole tiigerfirma. Meie ärimudel ja tegevuse sisu on väga keeruline,” selgitab ta. See aga ei tähenda, et pundil ei oleks ambitsioone. „Me tahame alguses ajada seda asja vaikselt ja kui korralik toode on päris valmis, siis seda võimalikele klientidele tutvustama hakata,” jätkab Tiru.

Visioon maailma vallutada Nagu innovaatilistel firmadel ikka, on ka Positiumi visioon minna õigel hetkel maailma vallutama. „Kui saame Eestis hakkama, siis läheme

Kes ütles, et töö ja lõbu ei või käia käsikäes? Liis Murov, Mari-Liis Lamp, Erki Saluveer ja Margus Tiru arvavad vastupidi.

oma teenustega siit välja ka,” lubab Tiru. EASi toetuse abil valmistataksegi sellist hüpet praegu ette. Esimesed kontaktid-partnerid on Tiru kinnitusel olemas näiteks Inglismaal ja Prantsusmaal, osaletud on ka Veneetsia biennaalil, kus uuriti, millised on arhitektide soovid ja kuidas Positium neid aidata saaks, ning USAs MITi konverentsidel. MITi uurijad on samamoodi käinud „retkedel” Tartus.

Veidi ka kosmoses Ent maailmavallutust alustatakse pigem idaplokist. „Kui mainid läänes sõnasid „mobiilne positsioneerimine”, hakkab neil kohe privaatsuse koha pealt häirekell lööma. Seetõttu jääbki Eesti tõenäoliselt katsepolügooniks.” Lisaks ütleb Tiru, et Lääne-Euroopas on planeerimise korraldus ja süsteemid aastakümnete jooksul paika

loksunud, mistõttu seal Positiumi abi võib-olla nii palju vaja ei olegi. „Siin idapoolsemas osas on seis vastupidi: inimeste usaldust võita on lihtsam ning sellise planeerimise vastu on ka märksa suurem vajadus.”

Tegelikult on Positium LBS parajasti pistmas varvast vette ka kosmosevaldkonnas. „Me tahame teada saada, kuidas kosmosetehnika saaks meie uuringutele kaasa aidata. Näiteks valglinnastumine on nii kiire, et poole aastaga kerkib terve uus linnaosa. Satelliidipiltidega saaks jälgida, kuidas urban sprawl (linna laienemine – toim) tegelikult töötab.” Satelliidifotosid tehakse juba nii tihedalt, et nendega on võimalik jälgida isegi autovoo liikumist, kinnitab Tiru. „Et me teeme selles valdkonnas tõesti alles esimesi samme,” ütleb ta aga.

Arvutimaailm

Ida pool on inimese usaldust lihtsam võita.»

Margus Tiru kogemused idas on head

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 27

reportaaž

iPad saabus: Arvutimaailma esmamuljed

See on arvutite tulevik. See loob kõik uueks, mida me seni üldse ITst teadnud oleme. Kui sulle see ei meeldi, siis oled sa hukule määratud dinosaurus. Jah, see on iPad.

lihtsalt läks poodi ja ostis?»

Veiko Tamm ei usu, et iPadi nii lihtsalt poest kätte sai.

Arvutimaailm otsustas omavahel tutvustada kahte maailma: läikivat, moodsat iPadi ning vanakooli IT-mehi. Kas iPad suudab võita Veiko Tamme südame? Kas meie Unixiga harjunud kaasautor Marko Habicht suudab näha multitasking’ut mittetoetava läikiva vidina võlu?

Kas nende töntsid, suurte klaviatuuridega harjunud näpud üldse suudavad iPadi kipakal ekraanil toimetada?

Et asi kindlam oleks, võtsime appi ka Macifännist arvutiärimehe Margus Nurga. Just tema raske ülesanne oli iPadi itimeeste karmide hinnangute eest kaitsta ja vajadusel selgitada neile, et nad on kõigest valesti aru saanud.

Ah jaa, et kust me juba iPadi saime? Üks rahvusvahelise haardega IT-firma juht oli just naasnud USAst, tuliuus iPad kaenlas ja temalt me selle üheks õhtuks laenasimegi. See siin ei ole iPadi test, see on tutvumisõhtu.

On kolmapäev, 7. aprill ja kell on 18 õhtul.

Vaid mõni tund varem olin enda kätte saanud sellesama, ühe esimestest Eestisse jõudnud iPadidest ning nüüd tutvustan ma seda Arvutimaailma väljaandja Presshouse’i kontoris meie auväärsele itimeeste paneelile.

Veiko Tamm on elupõline IT-mees, kes ilmselt meie lugejale pikka tutvustamist ei vaja. Ta armastab rääkida aegadest, mil internetiühendus käis ainult läbi satelliidi Rootsi või isegi veel varasematest aegadest, mil internetti üldse laiatarbekasutuses polnudki. Veiko elab maailmas, kus tegijateks on protsessorid ja mälud,

28 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

gigahertsid ja gigabaidid. Veikol on kodus ainult üks ülivõimas lauaarvuti, tal pole ei sülearvutit ega nutitelefoni. Ta pole Maci peaaegu kunagi kasutanud.

Marko Habicht on, kui nii võib öelda, tulevane elupõline IT-mees. Ta õpib koolis ja töötab IT-alal ning kirjutab Arvutimaailmale teste ning tooteülevaateid. Temagi pole mingi Maci-mees, vaid elab, nagu Veikogi, pigem gigahertside ja gigabaitide maailmas.

Veiko alustab Ja siis Margus Nurk. Maci-fänn (Veiko ja Marko kasutavad küll ühte teist sõna, aga seda me siin ära ei trüki). Valges T-särgis Margus jalutab tutvumisõhtule sisse, pole küll veel iPadi oma silmaga näinud, aga teab sellest absoluutselt kõike. Viimse detailini. Ja on veendunud, et tegu on – nagu kõigi Apple’i toodete puhul – kindlalt fantastiliselt geniaalse asjaga.

Astun ruumi sisse, iPad käes. Fotograaf Kalev on kaamera näo juurde tõstnud ja sellise ilmega, nagu ma oleks kaitseminister Aaviksoo ja hakkaks just uuesti valgustatud vabadussambalt katet ära tõmbama. Auväärne paneel ootab.

Panen iPadi nende ette lauale.

Veiko alustab, haarates raamatusuuruse vidina kohe enda kätte. „Kust ta selle sealt USAst kätte sai üldse?” uurib ta. „Läks poodi ja ostis,” vastan mina. „Lihtsalt läks poodi ja ostis?” Veiko on ilmselt lugenud uudiseid inimestest, kes Apple’i poo-

Margus demonstreerib uskumatutele, kuidas iPadi mugavalt hoida.

Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 29

reportaaž

Anna siia, hüüab Margus Veikole, aga Veiko ei taha läikivast vidinast loobuda.

dide juures terve öö sabas veedavad, et uut toodet endale saada. iPad ei toonudki mingit erilist möllu kaasa, isegi New Yorgis olevat poodides järgmisel päeval olnud väga rahulik ja iPade vabalt saada.

Veiko keerutab nüüd iPadi näppude vahel, Marko assisteerib. „Võta ta lukust lahti kõigepealt, näed!” õpetab Maci-fännist (tegelikult kasutatakse tema kohta ikka veel seda teist sõna) Margus. „Aa,” ütleb Veiko, kuid ilmselgelt ei saa sellega hakkama.

Margus tõmbab sõrmega üle iPadi ekraani ja masin avaneb. „Aga palun!” lausub ta võidukalt. „Pole kunagi iPhone’i kasutanud või?” itsitab Marko. „Ei, ma ei ole kunagi iPhone’i kasutanud,” vastab Veiko rahulikult.

Ei kuule vaimustushüüdeid

Kas iPadi saab ka telefonina kasutada?

Veiko vähemalt proovis.

Paneel uurib nüüd, kui palju iPad kaalub ja Margus teab muidugi peast. 680 grammi meie käes olev ainult WiFiga mudel, 730 grammi veidi hiljem turule jõudev 3G-ga mudel.

Marko teeb esimese järelduse. „Mina tulin selle pilguga, et kas see on suur iPod Touch või ei ole. Helistada sellega ju ei saa. Ne rõba, ne mjasa.”

Ma ei kuule vaimustusehüüdeid. Paneel vaatab iPadi nagu indiaanlane purjelaeva ega oskagi nagu seisukohta võtta.

30 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Veikol tuleb idee. „Anname Marguse kätte.

Kui ikka Maci-masin, siis tuleb Maci-fänni kätte anda.” (Tegelikult kasutatakse Marguse kohta IKKA VEEL seda teist sõna.)

IPad antaksegi Marguse kätte.

Margus uurib iPadi, kohe pikalt. Tähelepanelikult. Veiko ja Marko arutavad, kui vastupidav see ikkagi on ja et Delli väidetavalt varsti tulev tahvelarvuti peaks ka ju sama äge tulema ning vast isegi kergem. „Küsimus pole kaalus!” Margus on nüüd hoos. „Kui see Delli oma tuleb, kas ta kannatab niimoodi väänata? Kas ta kannatab niiiiiiiiiii tugevalt väänata? Kas sa tead, milline see iPad seestpoolt välja näeb? See on välja freesitud ühes tükis, külmfreesimisega, sfääriliselt freestitud. Miks ta on nii raske? Pool sellest kolast on alumiinium ja just sellepärast, et sa saaksid seda väänata.”

Miks peaks keegi tahtma omaenda iPadi nii väga väänata? „Ühel päeval, kui sa paned ta laua peale ja kogemata tagumikuga toetad selle peale, siis sa saad aru, miks sa seda väänata tahad. Mis tal siin sees on? Kaheks jagatud aku. Aku ei hoia mitte midagi, ainult püstipidi. Kogu emaplaadi osa on ka ainult ühes servas. Sees on põhimõtteliselt ainult alumiinium, klaas ja siin vahel on puuteekraani osa ja LCD, mis on tegelikult üsna pehme.”

Marguse jutt avaldas paneelile muljet, aga

das sellega ümber käia ...” jätkab ta. „Noo ... käi!” soovitab Veiko isalikult.

Ja Margus toksib sõrmega raevukalt vastu iPadi ekraani, nii et väike vapper masin vappub. „See masin on järelikult rähnide jaoks,” summeerib Veiko. Me anname iPadi nüüd tema kätte ja palume tal proovida brauserisse aadress sisestada. Veiko otsustab Facebooki minna.

Nii, esimese katsega saime „facebpo”. „See läks nüüd natuke nässu,” tunnistab katsetaja ise, aga jätkab lootusrikkalt.

Nüüd ei leia ta @-märki ja Margus peab aitama. Järgmine häda on see, et iPadi ekraan läigib hirmsasti ja Veiko ei näe midagi. Siis selgub, et ta trükkis ühe tähe valesti, aga ei leia nooleklahve, et kursoriga veidi tagasi liikuda.

Margus on ahastuses. „Ei ole mingeid nooleklahve! Ei ole! Saad sa aru, see on näpuga kasutamiseks mõeldud! Vajuta lihtsalt sinna kohta, kuhu sa tahad kursorit saada!” nüüd ründavad nad uuesti. „Kas iPod Touchid on lahjemad? Kui palju?” uurib Marko. „Tal on sama palju mälu kui iPhone 3GSil. RAMi. 256 MB.” „Vähe!” hüüatab Veiko võidukalt.

Margus on kaitsesse tõmbunud. „No, oleneb milleks. Mida see number sulle annab. Džiibisõitjaid on ka nähtud ju, eks ole. Looduse vastu sa ei saa. Kui ta teeb seda, mis ta tegema peab ...”

See viimane oli viga. Marko torkab kohe vahele: „No mida ta tegema peab?!” „No mida sul vaja on,” vastab Margus. „No mida sul vaja on siis?” ei jäta Marko jonni. „No veebi saab vaadata.” Margus haarab iPadi uuesti enda kätte. „Näed, võtame ERRi uudised lahti, plaks, ja vajutame siia ja tulebki kohe ette.” „Kuidas sa suureks said niiviisi?” uurib Veiko huviga. „Topeltklõps. Näe, palun. Copy, paste. Et ta on tehtud näpuga suramiseks, siis see kõik eeldab seda, et sul pole hiirt.” „Kas tal pliiats on kaasas?” Veiko on ikka tõeline vana kooli mees. „Ei ole, ta ei olegi mõeldud pliiatsiga kasutamiseks. See siin on järgmine aste. Saad aru?” selgitab Margus, aga tema hääl reedab, et ta on kannatust kaotamas. „Kui sa natuke tead ka, kui-

Pole suur, pole väike, vaid mahub ka ühte kätte.

3000 krooniga ostaks küll Veiko pühib lõpuks higi ja teeb naeratava näo. „No näed! Henrik! Vaata!” Veiko on Facebookist ette mananud oma Jaapanis viibiva tütre tehtud fotod õites kirsipuudest ja näitab neid võidukalt kõigile. iPad on talle vist veidi meeldima hakanud, aga tähtsamad küsimused on veel ees. Mis protsessorit iPad üldse kasutab? Milline on riistvara? „Nad võtsid Arm A9, viskasid välja kõik mis oli general computing’uga seotud, sest see asi ei tee general computing’ut. Nad said tegelikult väga efektiivse protsessori. Nende enda A4 platvorm. Mis siin võtab üldse voolu? Ekraan ja WiFi,” selgitab Margus.

Hüva, tutvumisõhtu jätkub. Veikole ei anna rahu asjaolu, et iPadi ei saa häkkida, vaid isegi muusikat tuleb sinna läbi iTunesi laadida. Porte ei ole. Veebikaamerat ei ole.

Milline on siis järeldus? Paneel otsustab üsna üksmeelselt, et oleks iPad umbes 3000 krooniga kättesaadav, võiks osta küll. Veiko tahaks seda väga kasutada pikkadel lennureisidel filmide vaatamiseks, iPad on väike ja kerge. Ja, mis kõige tähtsam, iPadi ekraan on piisavalt suur, et vanainimese silmad sellel toimuvat näeksid. Telefoni ekraan on Veikole juba liiga väike.

Nii et see on siis mingi penskarimasin? „No on muidugi,” järeldab Veiko. Paneel on lõpetanud.

Henrik Roonemaa

No milleks ma teda kasutan?»

Marko ei suuda näha, miks tal iPadi vaja oleks.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 31

versiooniuuendus (CS, CS2, CS3) tooteuuendus PageMaker® 6.x või 7.x tootelt

3479.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt

7879.8999.14899.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt versiooniuuendus üksiktootelt

27389.-

6999.7749.10609.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt

10499.-

versiooniuuendus CS1/2 versioonilt

versiooniuuendus üksiktootelt

versiooniuuendus CS3 versioonilt tooteuuendus Studio 8/ 2004 tootelt

tooteuuendus üksiktootelt

3709.-

versiooniuuendus (CS, CS2, CS3) tooteuuendus FreeHand® 9, 10 või MX versioonilt

3479.3709.-

11379.-

versiooniuuendus CS1/ 2 versioonilt 12999.-

versiooniuuendus CS1/ 2 versioonilt 11619.-

versiooniuuendus üksiktootelt

22959.-

versiooniuuendus (CS, CS2, CS3) tooteuuendus Photoshop Elements 4.0, 5.0, 6.0 või 7.0 tootelt

3479.10429.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt 11379.tooteuuendus Prod. Studio tootelt 15279.versiooniuuendus üksiktootelt 22069.-

versiooniuuendus CS3 versioonilt tooteuuendus Suite tootelt

17789.32349.-

Adobe Creative Suite 5 Design Premium Adobe Photoshop® CS5 Extended

◆

Adobe Photoshop® CS5 Adobe Illustrator® CS5

Adobe Creative Suite 5 Design Standard

Adobe Creative Suite 5 Web Premium

Adobe Creative Suite 5 Production Premium

Adobe Creative Suite 5 Master Collection

◆

◆

◆

◆

◆

◆

◆ ◆

◆

Adobe InDesign® CS5

◆

◆

Adobe Acrobat® 9 Pro

◆

◆

Adobe Flash® Catalyst™ CS5

◆

Adobe Flash® Professional CS5

◆

Adobe Flash® Builder™ 4 Standard

◆ ◆

◆

◆

◆

◆

◆

◆

◆ ◆ ◆

Adobe Dreamweaver® CS5

◆

◆

◆

Adobe Fireworks® CS5

◆

◆

◆

◆

◆

Adobe Contribute® CS5 Adobe Premiere® Pro CS5

◆

◆

Adobe After Effects® CS5

◆

◆

Adobe Soundbooth® CS5

◆

◆

Adobe OnLocation™ CS5

◆

◆

Adobe Encore® CS5

◆

◆

Lisakomponendid Adobe Bridge CS5

◆

◆

◆

◆

◆

◆

◆

◆

Adobe Device Central CS5

◆

◆

Adobe Dynamic Link

◆

◆

Adobe CS Live

Adobe CS Live

Adobe CS Live

Adobe CS Live

Adobe CS Live

Täisversioon

32449.-

22199.-

30794.-

32449.-

49519.-

Versiooniuuendus CS4 versioonilt

11379.-

7879.-

10499.-

11379.-

17489.-

Versiooniuuendus CS2/ CS3 versioonilt

15729.-

10499.-

13989.-

14869.-

22719.-**

Tooteuuendus üksiktootelt

27099.-

13989.-

23599.-

21839.-

27979.-***

Integreerub:

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Clarki org ning i5 ja i3 protsessorid üritavad Intelile tagasi võita keskklassi turgu. Testisime neid uusi tehnoloogiaid Ordi SOLO ärikasutaja arvutikomplektil.

Jaanuaris tegi Intel teatavaks oma Westmere’i koondnime kandva 32 nm tehnoloogia ning erinevalt kõigist varasematest lansseerimistest, kus uusikud esmalt tipp-protsessorites ilmusid, tabas seekordne avapauk Clarkdale’i protsessoriseeriaga just odava ja keskklassitoodete nišši.

Miks, on ka selge – kui tipus troonivad häirimatult Inteli Bloomfieldi ja Lynnfieldi seeriate protsessorid ja AMD seal mingit konkurentsi pakkuda ei suuda, siis alates keskklassist on konkurent AMD Intelile valusalt varvastele astunud ning midagi oli vaja kiirelt ette võtta. Ettevõtmiseks saidki Westemere’i tehnoloogias ilmunud Clarkdale’i lauaarvuti- ning Arrandale’i sülearvutiprotsessorid.

Samas suurendab kahe eraldi kiibi kasutamine saagikust ja alandab toote lõpphinda.»

Ordi ladu puistates saime kokku viis uut LGA1156 protsessorit seitsmest, mille tulemused leiab tabelist.

Clarkdale’ide sise-elu Uued protsessorid on Core i5 670, 661, 660 ja 650 ning Core i3 540 ja 530, aga ka valge varesena Nehalemi arhitektuuriga, kuid miskipärast Pentiumiks sõimatud G6950. Meie käe alt jäid läbi käimata nii i5 kui ka i3 kiireimad (670 ja 540) protsessorid, sest neid polnud testi ajaks veel saabunud, kuid seal on vahe ka vaid üks aste kiiremas taktsageduses ( ja oluliselt kõr-

gemas hinnas).

Seda seitsmikku ühendab Nehalemile omaselt protsessorisse integreeritud mälukontroller ja Lynnfieldide (45 nm tehnoloogia varasemad i7 ja i5) juurest teada protsessorisse integreeritud PCI-Expressi siinikontroller.

Suurimaks üllatajaks on aga kõigi mudelite juures protsessorisse integreeritud graafikaprotsessor. Tegelikult ei saa me rääkida täielikust integreeritusest, sest kaitsva katte alt leiame me kaks eraldi ränikiipi (analoogselt Inteli esimeste neljatuumaliste protsessoritega, kus oli ühe kaane all ja ühes pesas kaks kahetuumalist). Kokku on pandud 78 mm2 suurune 32 nm tehnoloogiaga kahetuumaline protsessor ning 116 mm2 suurune 45 nm GPU ehk graafikaprotsessor. GPU on meil alati „tasuta” kaasandena kaasas nagu omal ajal Brežnevi pakikeses viineritega koos „Väike maa”.

Samas suurendab kahe eraldi kiibi kasutamine saagikust ja alandab toote hinda, mis on eriti oluline just odavklassi juures. Tippklassi i7 protsessorites on uus ka taasilmunud HT (Hyper-Threading), kus operatsioonisüsteem näeb ühte HT-tuuma kahe eraldi protsessorina. Seega, kuigi kõik on reaalselt kahetuumalised, näivad nii i5 kui i3 „virtuaalneljased” (välja arvatud vaeslapsest G6950). Erinevalt varasematest Nehalemidest aga on neis IMC (Integrated Memory Controller, kahekanaliline mälukontroller) ning PCIE kontroller viidud graafikaga samasse kiipi ning seetõttu ei saa valmistada graafikata protsessoreid.

Kuigi ka olemasolev P55 kiibistik lubab kasutada uusi protsessoreid, on graafikatoe jaoks vaja uute kiibistikega (H55, H57 või Q57) emaplaati.

Tabelit uurides näeme, et kõigi komp-

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

g Raudjärv saabusid tehnilised andmed

Testimistulemused Mudel Core i5-661 (Intel) Hind koos 3285 KM (EEK) CPU 3,33 taktsagedus (GHz) PCMark 2005 Ver.1.2.2 Üldskoor 8109 (PCMarks) CPU 9236 Operatiiv7799 mälu, RAM HDD 6223 Graafika 3844 Super Pi 1.5XS 1M kohta, 12,04 sekundit 893,5 PassMark Performance Test Ver.7.0.1007 CPU 1247 RAM 1019 HDD 794,9 Graafika 2D 312,5 Hind koos 3285 KM (EEK)

Lauaarvuti Ordi Solo

i5-661 + 8400GS

Core i5-660 Core i5-650 Core i3-530 Pentium G6950 3285 2990 1930 1435

3,33

3,33

3,2

2,93

2,8

6885

6852

6499

7317

5884

9419 7777

9356 7748

8972 7609

7833 6712

6926 6156

6119 2431

6422 3365

6423 2680

6605 3325

6335 2615

12,04

12,06

12,46

14,57

16,1

729,2

879,5

877,2

771,8

768,6

1250,7 1050,6 823,8 273,7 3735

1251,3 994,1 726,8 306 3285

1214,1 990,3 833,6 303,7 2990

1031,5 872,4 834,5 271,4 1930

1011,5 808,2 840,2 295 1435

lektide GPU „kimab” samal 733 MHz taktsagedusel, v.a vaeslaps G6950 oma 533 megahertsiga ning imeliku koodiga 661, mil lausa raketikiirus 900 MHz. Kuid 661 ja 600 vahel on veel üks vahe, mida peab teadma – nimelt ei toeta 661 Intel VT-d (ehk virtualiseerimist), vProd (nüüdisagsete profiplatvormide alustala) ega TXTd (Trusted Execution Technology).

Intel sai korraliku graafika Kui näiteks sama taktiga i5 ja i3 on enam-vähem sama kiired SHA256 krüpteerimisülesannetes, siis AES256 krüptimises edestab i5 üle 12 korra oma nooremat vennikest! Seda tasub profitöös kõrva taha panna.

Seni on Intel oma umbes 50% turuosaga maailma suurim graafikakiipide tootja, ent siiani olid need vaid emaplaadi kiibistiku põhjasilda integreeritud GPUd. Intel on iga põlvkonna ilmumisel pidanud innustavaid kõne-

sid, kuidas „uus graafika muudab elu teiseks”, ent kahjuks on nad jäänud kaugele maha ka antud hetkel turu odavaimast ja tavalisimast nVidia või ATI diskreetgraafikakaardist. Selgitamaks hetkeseisu, haarasin Ordist näppu ka vaid 450 krooni maksva nVidia GeForce 8400GS graafikakaardikaardi – kes keda? Tabelis on selleks lahter 8400GS (CPU ikka i5-661, kuid väljalülitatud IGP-ga). Tõesti – sedakorda oli Intel pea igas osas kiirem.

Katsetades Assassin Creed 2 mängu, see osutus aga slaidi-show’ks ka miinimumi keeratud seadetega (lohutuseks – sama oli ka 8400GS puhul).

Samas on aga väga heal tasemel HD video mahamängimine ja kodeerimine, samuti toetab ta kahe sõltumatu HD striimi samaaegset mängimist (Blu-ray PiP ehk pilt-pildis). Unikaalsena pakub Intel GMA HD pildi teravdamist (picture sharpening), mida pole siiani ei nVidia ega ATI ka kiirei-

Hind: 7900 kr (Ordi)

Protsessor: Intel Core i3 530 (Clarkdale), 4 MB L2 cache, 2,933 GHz Emaplaat: Gigabyte GA-H55M-S2H Kiibistik: Intel H55 (Ibex Peak) + ICH8R (FSB 1066/800/533 MHz) Mälu: 4 GB Graafikakaart: Intel Graphics Media Accelerator HD (integreeritud) Kõvaketas: 500 GB, 7200 rpm Võrguliides: Realtek Gigabit Ethernet Kaardilugeja: 9-in-1 + ID-kaardi lugeja Optiline seade: DVDRAM

matel kaartidel. Kahjuks ei saa koos integreeritud graafikaga kasutada eraldi graafikakaarti – BIOSis tuleb valida kas üks või teine.

Kokkuvõttes on nüüd Intel toonud Nehalemi platvormi kõigisse turusektoritesse ning peatselt on oodata LGA775 Core 2 protsessorite väljasure(ta)mist. Kuigi LGA1366 jääb veel kestma, on ta vaid kalli tippklassi jaoks, mainstream aga peab joonduma LGA1156 lainele!

VEIKO TAMM

veiko.tamm@gmail.com

plussid

++ esimene kõik-ühes protsessor-graafika lahendus ++ madalam energiatarve ++ piisav jõudlus miinused

–– aeglasem suurt mäluliiklust nõudvates rakendustes –– graafikajõudlus multimeedia, mitte kiire 3D tasemel –– veidi kõrge hind

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 35

labor

Kuidas ära tunda head sülearvutikotti?

Nn postiljonikotid on enamlevinud sülearvutikotid. Viskad ühte sahtlisse arvuti, teise toiteadapteri ja üle õla. Kuid hea kott peab veel arvutit kaitsma ja kaasaskäivaid asju mugavalt ja sassi minemata ära majutama.

Arvutimaailma testimisõlgadel oli seekord Taanist pärit arvutikott AM Highway Notebook Bag. Selle näitel hakkamegi vaatama, mis ühel õigel arvutikotil olema peab. Üks tähtsamaid omadusi on kerge avamine. AMi kotil on see lahendatud lihtsalt ja mugavalt – magnetitega. Iga kord tõmblukku lahti tirida oleks tüütum.

Arvutisahtel peab olema polsterdatud ja kõva seljatagusega. AM õigustab siin end vaid osaliselt – seest pehme ja karvane sahtel aitab läikiva kaanega arvutilt küll sõrmejälgi automaatselt eemaldada, kuid koti seljatagune on pehme – seega ei kaitse see tõsisemate löökide eest. Mõnel teisel kotil on plastist või lausa metallist tugiplaat sisse ehitatud.

Lisatarvikute jaoks on aga AM Highway kui loodud. Oma sahtlid on dokumentidele, toiteadapteritele, MP3 pleieritele, mälukaartidele, GPSile, digifotokale. Nii peabki. Paar sahtlit on läbipaistvast võrgust, et oleks lihtsam otsida.

Siiski mahutab Highway kott üsna vähe. Külje peal on tõmblukk, mida avades võib koti mahtuvuse suuremaks lasta ja kott muutub lapikust ümaramaks. Samas avaneb sealtsamast ka ligipääs väikesele võrktaskule, millesse saab suruda näiteks joogipudeli.

Arvutikotte võib kanda kolmel moel: käe otsas, õlal või seljal. AM Highwayd saab võtta nii õlale kui ka kätte, selle jaoks on rihmad olemas.

Käerihm on küll nadivõitu. Mõni uni-

tehnilised andmed

Arvutikott AM Highway Notebook Bag Hind: ca 1000 kr (tootja soovitatud) Värvivalik: must/must, must/punane, pruun/helesinine, roheline/roosa Arvutisahtel: 12–14tollisele ekraanile, 365 x 250 x 50 mm Sahtleid kokku: 10 Materjal: Cordura (veekindel, kulumiskindel)

versaalsem kott käib ka seljale, aga testitud kotist ranitsat teha ei saa.

Vajalik on ka koti kulumiskindlus.

Pealtnäha tundub AM Highway pehmevõitu ja kiiresti kuluv.

Kuid eks tuleb uskuda telepoodlikku kinnitust koti etiketil, et kasutatud eriliselt vastupidav materjal nimega Cordura peab vastu kriipimist ja nühkimist ega näita väsimuse märke ka rohkem kui kolme tuhande pesemiskorra järel.

KAIDO EINAMA

plussid

++ palju sahtleid ++ vastupidav kattematerjal ++ kerge miinused

–– puudub arvutisahtli tugevdus –– mahutab vähe

Arvutimaailma hinne 36 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

4

Väikeettevõtja saab soodsalt stiilseks Dell Vostro V13 kohta võib öelda, et see on nagu vaese mehe Adamo – sama õhuke ja kerge, disainilt soliidne, kuid sisult ja hinnalt kokkuhoidlikumale kulutajale.

Millegi erilisega V13 tehnilistes andmetes tuhnides silma ei paistagi – üsna tagasihoidlik Inteli Core 2 Duo 1,3 GHz protsessor, 13tolline WXGAekraan, Inteli integreeritud videokaart. Kuid sihtgrupiks on selle masina puhul siiski need, kes on nõus nii mõndagi loovutama üliõhukese kesta ja kerge kaalu nimel. Õhukese korpuse pärast pole optiline seade ära mahtunud, puudu on ka muid olulisi pesasid ja lüliteid, nt WiFi sisse-välja lülitaja. Samas on ära mahutatud LANi võrgu pesa, VGA väljund, väike mälukaardilugeja ja Expresscard 34 lisakaardisahtel, kokku on vaid kaks USB-pesa ja need ka tagaküljel, üks neist Dellile traditsiooniliselt eSATA lisaseadme jaoks kasutatav. Odav hind ei luba standardkonfiguratsioonis

tehnilised andmed

Dell Vostro V13 Hind: 16 990 kr (MAX 123)

Protsessor: Intel Core 2 Duo SU7300 (1.3 GHz) Operatiivmälu: 4 GB 1066 MHz DDR3 Ekraan: 13,3” WXGA (1366 x 768), LED taustavalgustusega Kõvaketas: 320 GB SATA 7200, kukkumisanduriga Videokaart: Intel GMA X4500HD, integreeritud Võrk: Intel WiFi Link 5100 a/b/g/n, Gigabit LAN, 3G valmidus Ühendused: VGA port, 1 x USB 2.0, 1 x USB 2.0/eSATA, Bluetooth, Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Professional Integreeritud veebikaamera: 1,3 megapikslit koos mikrofoniga Aku: liitiumioon, 6-cell, 30 WHr, 4 tundi (testis 2 tundi 50 min) Kaal: 1,6 kg Testid: PI 2M – 1 minutit 29 sekundit; Geekbench – 1569 punkti (protsessor 1814, mälu 1279)

SSD-ketast panna, kuid seda maksaks nii kerge arvuti puhul juba kaaluda.

Klaviatuur on pealtnäha mõnusate madalate klahvidega, kuid klõbiseb odavalt ja ebamugavalt. Hiireplaat on see-eest mugavalt suur ning magneesiumisulamist tugevduskihiga kaetud, toetades viipekäske. Ärikasutajale pakutakse mõnel maal Delli poolt kaasa hulga kasutu tarkvara asemel hoopis teenuseid: 10 GB online-varundust, DellConnecti kaughaldusteenus probleemide lahendamiseks ja automaatset PC tuunimist. Eesti veel nende maade hulka paraku ei kuulu, kus tasuta veebiteenuseid saaks.

Aku vahetamisega on õhukese Delli puhul ka lõivu makstud kergusele ja ilusale välimusele – seda niisama käigupealt vahetada ei saa, sest on peidetud tervenisti korpuse sisse. Samas pole aku silmapaistvalt pikaealine – Soomaal, kus elektriga kitsas käes, õnnestus sellega WiFi võrgus töötada pisut alla kolme tunni. Kuid kaugetes kohtades rännates oli sellest Vostrost kasu küll – seljakotti pannes polnud

teda peaaegu üldse tunda.

Tegu pole siiski seljakotiränduri masinaga, sest kes see ilusat õhukeseks disainitud arvutit metsas ikka kasutab. Tegu on väikefirma esindusarvutiga – mobiilse, stiilse ja hinnalt eelarvet mitterööviva masinaga. Miks peaks väikeettevõtja leppima koledate ja raskete sülearvutitega? Nüüd on ka talle midagi ilusamat ja vastupidavat.

KAIDO EINAMA

plussid

++ kerge, õhuke ja stiilne ++ hea ekraan, tugev ekraanikaas miinused

–– keskpärased tehnilised parameetrid (aku, protsessor jne) –– aku raskesti vahetatav

Arvutimaailma hinne

3

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 37

labor

Kaks erinäolist LEDi

Eelmise kuu suure LED-taustavalgustusega kuvarite testi pidime läbi ajama vähemate ekraanidega, sest mõni uus oli kaugelt Eestisse teel. Nüüd on nii Samsung kui ka LG kohal ja proovitud.

Et endalgi oli plaan soetada uus pildinäitaja, sai neile lähenetud sellise nurga alt, kuidas on neid võimalik igapäevaselt kasutada ja valdavalt just dokumenditöötluseks.

Mõlemal on oma plussid ja miinused ja pärast nädalast proovimist ei kipu esimese hooga küll kumbagi soetama.

LG E2350V Sisselülitamise nupp on sellel kuvaril puutetundlik ja selle kasutamine on paras piin: lihtsalt ei reageeri.

Loomulikult võib lähtuda mõttest, et palju mul ikka seda välja vaja lülitada on, aga kui mu põhiline töövahend on sülearvuti, teen ma seda igal õhtul ja

38 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Needki nupud teevad sissevälja-lülitamise show'd, nagu eel­ mise kuu märter.» hommikul.

Jättes kaabli ühendatuks, läheb kuvar ooterežiimi, kuid jättes kaablil teise otsa tühjaks, jääb too vilkuma infoga „check signal cable”.

Kõik menüünupud on tehtud puutetundlikuks, seega ega nendegi kasutus just märkimisväärne lust pole.

Needki teevad sisse-väljalülitamise

tule-show’d, nagu eelmise kuu suure testi märter. Õnneks ei pea neid kasutama mitu korda päevas ja asetus on loogiline.

LG uue kuvari ekraani kvaliteedil pole väga vigagi ja paneel on täiesti rahuldav. Väga ühtlast taustavalgust siiski oodata ei tasu, sest ekraani hind peaks juba piisavalt kirjeldama, kui kõrgete kvaliteedinormide järgi see kokku on pandud.

Samas tuleb ka arvestada, et oma hinna eest on ekraani ikkagi küll ja enamgi.

Liideseid on piisavalt, ühendamaks nii meeldivat pensionipõlve veetvaid masinaid kui ka ülimoodsaid läbi DVI ja HDMI. Seda enam, et resolutsiooniks on HD. Et ainukene seadistatav parameeter ekraani asendi juures on kalle, siis sellega tuleb ka arvestada oma töönurga seadmisel ja sättima peab tõenäoliselt midagi kuvari jala alla, et see silmadega enam-vähemgi samal kõrgusel oleks.

Konstruktsioon on paraku üsna nõrga kahe vääriline, sest meenutab pigem jonnipunni, mis kiigub ja kõigub laua peal samas ümber minemata.

Märkimisväärne on aga ekraanile antud säästva tootmise tiitel ja kuuldavasti on see ainus selle tiitliga kuvar Baltimaades. Samuti ei sisalda see ohtlikke aineid ja on 90% ümbertöödeldav ning loomulikult üle poole väiksema voolutarbega võrreldes tavalise LCDga. Seega, kui tahad olla „roheline”, siis see on just kuvar sinule.

Tülikas on pidevalt ka­ kelda Samsungi LCD-ekraaniga, mis kas pimestab või siis mitte.»

Samsung SyncMaster PX2370 Samsung on väliselt olemuselt sümpaatsem kui LG. Sisselülitamise nupp on selge ja lihtsalt kasutatav. Menüünupud on aga pisikesed pulgad ekraani parema külje taga, mida on väga ebamugav kasutada ja esimese hooga ei leia neid üles.

Pean enda põhimõtetele vastu astuma ja tunnistama, et üks puutetundlik lahendus võib olla parem kui reaalne nupp ja see on LGl tõesti õnnestunud.

Möödunud aastal kirusime aga Samsungi projektoril puutetundlike nuppe, mis puudutustele ei allunud.

Ekraanil on automaatne seadistus teksti ja muude eelseadetega, mis on tore lisa ja hea idee, kui see vaid töötaks. Suvalise veebilehega läks kuvar automaatselt õigesse režiimi, kuid olukorras, kus mul ees mitusada le-

hekülge dokumenti, ei juhtunud midagi.

Tülikas on pidevalt kakelda ekraaniga, mis kas pimestab või mitte ja nii saigi too lõpuks vägisi seatud keskmisesse asendisse. Pilt oli aga kuidagi imelik ja laialivalguv. Tähtede servad olid karvased ning värvid kummalised. Samuti ei ole tegu kehva liidestusega ekraaniga, kuigi see vist hakkab juba standardiks muutuma, et olemas on ka DVIle lisaks HDMI. Mis teeb ekraani teistest eriliseks on see, et e ole eraldi DVI- ja VGA-sisendit, vaid on üks DVI ja kaks erinevat kaablit, millel ühel on otsas analoog, teisel digitaalne otsik.

Karbist on tõenäoliselt seda kuvarit kõige kergem välja võtta ja komplekteerida. Lapiti kasti külje pealt avamisest piisab, siis tõstad ekraani küljele ja krutid külge aluse ning valmis see ongi.

Kuid vaadates hinda, mis on ca 1000 krooni rohkem kui LGl, ei tea öelda, mille eest maksta. Karbist välja võtmise mugavuse eest ikka nii palju ei tahaks. See, et ekraan on 5 ms asemel 2 ms reageerimisaega, pole ka enamikule märgatav. Isegi seadistamise võimalused on sama kehvad ja muuta saab ainult ekraani nurka.

Mis aga puutub Samsungi LCDpaneeli suurusesse, siis 23tolline dia-

tehnilised andmed

LG E2350V Hind: 2800 kr

Diagonaal: 23”, 16 : 9 Eraldusvõime: 1920 x 1080 pikslit Reageerimisaeg: 5 ms Ühendused: d-sub, DVI, HDMI Voolutarve: 28 W Kaal: 5,4 kg

3+

Arvutimaailma hinne

tehnilised andmed

Samsung SyncMaster PX2370 Hind: 3800 kr

Diagonaal: 23”, 16 : 9 Eraldusvõime: 1920 x 1080 pikslit Reageerimisaeg: 2 ms Ühendused: HDMI, DVI-I, VGA Voolutarve: 25 W Kaal: 4,1 kg

Arvutimaailma hinne

3-

gonaal on igapäevaseks tööks juba liigagi suur.

Olen töötanud pikalt 22tollise kuvariga ja pärast antud võrdlustesti olen seisukohal, et see on optimaalne suurus, sest selle 2,5 cm lisa puhul jäävad ekraani servad juba piisavalt kaugele, et muuta kuvari pildi jälgimine ebamugavaks. Seda enam, et ekraani eraldusvõime on neil sama.

Filmi vaatamiseks – miks mitte, igapäevaseks tööks kontorisse – ei, aitäh.

Kuid valides nende kahe vahel, siis pigem odavam ja parema pildiga LG ning isegi siis vaataks pigem eelmise kuu suure testi võitnud hästi seadistatava Lenovo poole.

MARKO HABICHT

marko@am.ee

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 39

labor

Aceri tahvelarvuti – uus kogemus mitme puutega Sülearvutid, mis sülearvuti asendist tagurpidi käänatava ekraaniga tahvliteks muutuvad, pole enam kuigi suureks uudiseks, kuid nüüd saab hakata nautima ka suurte mitmepuuteekraanide mõnu.

Aspire 1820PT klaviatuur on siledate ja madalate klahvidega, kuigi need logisevad pisut. Ekraan läigib hirmsasti.

Puutepliiatsi juures pole aastate jooksul midagi muutunud – puutetundlikkus on selline keskmine, reageerimine pliiatsile nagu ikka veidi uimane.

Kuid hulga mõnusam on Windows 7ga arvutit sõrmega juhtida. Lisaks ekraanile on multipuutetundlik ka puuteplaat, nii et paras aeg on hakata sõrmede sisse harjutama erinevaid viipekäsklusi. Ekraaniklaviatuuril tuleb aga unustada Aceri päris klaviatuurilt sisse jäänud õrn kohtlemine ja paraja tugevusega klahve vajutada, kiirel tippimisel kipub muidu tähti vahele jätma.

Tundub, et Acer on kaasasoleva

40 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

tarkvaraga rõhunud pigem koolile ja kodule – palju on mänge ja õpitarkvara, vähem äritarkvara. Kuid ärikasutajale on sellise tahvelarvuti puhul ilmselt vaja oma spetsiifilist tarkvara, tüüpiliselt pakutakse siin kasutusvaldkondadeks laospetsialiste, välitööde juhatajaid ja meditsiinitöötajaid. Siiski igasugused ekraanile märkmete sirgeldamise standardasjad on olemas, kuigi sõrme või pliiatsiga just ülitäpselt joonistada ei saa.

iPadi tunne Aga tunne on multipuutearvutiga toimetades eriline. Ilmselt sama tunnet tajuvad ka iPadi esimesed kasutajad.

Acer paraku muu disaini osas iPadile ilmselt vastu ei saa. Võib küll ajada konstruktsioonivead logu testarvuti kaela, mida paljude kasutajate vahel loksutatud, kuid näiteks käes hoides on ta liialt raske ja paks. Pööratavad hinged klaviatuuriga tahvelarvutitel ongi oma loomult kipakad, nii ka Aceril. Samas on ekraani kest testarvutil hakanud järele andma ja nagiseb.

Tahvelarvuti-asendis on kõigile vajalikele pistikutele ligipääs ja Control-Alt-Delete nupp välja toodud.

Sisse-väljalülitamise nupp on küljel nagu pahupidi pööratavate ekraanidega tahvelarvutitel ikka.

Ekraan on ka asenditundlik: pöörab pildi püsti, kui ekraan püsti ette võtta. Üldiselt võiks ekraan laiema vaatenurgaga olla, värvid lähevad käest ära juba üsna pisut otse risti vaatest nurga alt vaatama hakates.

Lõplikuks otsuseks

tehnilised andmed

Acer Aspire 1820PT Hind: ca 9500 kr (jõuab müügile aprilli jooksul) Protsessor: 1,2 GHz Intel Core 2 Duo SU7300 Mälu: 4 GB Kõvaketas: 320 GB Ekraan: multipuutetundlik, 11,6tolline, 1366 x 768 pikslit Ühendused: kolm USB porti, HDMI, WiFi, Bluetooth, LAN-pesa ja mälukaardipesa Aku: kuni 8 tundi Testid: Super PI 2M: 1 min 30 s, PCMark05 HDD tavaline kasutus 4,95 MB/s, Geekbench: 1476 punkti, akutest HD videoga 3 tundi 20 minutit

selle Aceri arvuti kohta võib öelda: see on efektne ja eriolukordades ilmselt hädavajalik. Multipuuteekraan avab täiesti uue kasutajakogemuse, kuid korpus ja füüsis on masinal veel natuke nõrgavõitu. Soodne hind võib selle aga vähenõudlikuma kasutaja jaoks kompenseerida.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ mitmepuuteekraan ++ mugav klaviatuur miinused

–– nõrgavõitu korpus –– raskevõitu käes hoida

Arvutimaailma hinne

4-

Airlive Air3G – ruuter kindlapeale internetiga See on vist esimene kord, kui testime toodet, mille tootja alles otsib Eestis maaletoojat ja on müügil vaid väiksemates e-poodides. Air3G töötab eelseadistatult EMT ja Elisa 3G modemitega, seega võiks teda siin müüa küll.

Suures osas on Airlive Air3G nagu üks WiFi ruuter ikka – üks antenn, neli LAN-porti, üks USB-pesa. Paratamatult käivad kaasas reklaamlaused ülisuurest levialast ja ülikiirest ühendusest igasuguste turbode abil, kuid hoopis olulisem on selle seadme 3G tugi. Ühendad 3G modemi USB-pessa ja internet on kohe olemas.

Muidugi ei saa ärikasutaja oma kontorit varustada 3G internetiga läbi WiFi ruuteri, kuid siin on üks omadus, mida Airlive’i ruuteriga ära kasutada: mobiilse interneti võib panna varuühenduseks, millele põhiühenduse äralangemisel (tulgu ta siis ükskõik missuguse tehnoloogia abil) automaatselt ümber lülitutakse. Hiljem, kui põhiühendus taastub, lülitub ka ruuter selle tarbimisele tagasi.

Testisime ruuterit nii linnas kui maal. Mõlemal juhul häiris tugevalt 80sekundiline taaskäivitusaeg. Algselt 1 W võimsust ja 0,5–1 km leviala lubanud seade tõmbab oma parameetrid kohe koomale, kui asukohamaaks Eesti märkida, kus lubatud vaid 100 mW vastavalt Euroopa reeglitele.

Muude raadiovõrkude segamiseta üksikus majas Soomaal levi testides ei leidnud me midagi üllatavat – puust kahekordse talumaja kattis ära, kuid väga palju majast välja WiFi b/g/n võrk ei ulatunud. Otse pakkus seade ühendust mahakeeratud võimsusel ligi 30 meetrit. USB-pesas olev 3G modem hakkas ruuteri küljes tööle kümne sekundiga.

Veebipõhises kasutajamenüüs on mitu huvitavat asja, mida seadistada.

Näiteks energiasäästurežiimis võib valida kuni neli ajavahemikku, millele kehtestada säästurežiim: kas WiFi väljas, 25%, 50% või 75% võimsusel.

tehnilised andmed

Ruuter Airlive Air3G Hind: 990 kr (Aare.ee)

Raadiovõrk: 11b/g/n Mälu: 8 MB Flash, 32 MB SDRAM Pordid: 4 x 10/100 Mbit/s Ethernet (üks neist PoE-ga), 1 USB port (3G modemi toega), WAN-port, R-SMA ühendusega antenn Töörežiimid: 3G ruuter, tugijaam (Access Point), klient, WDS Repeater, WDS Bridge, mitme virtuaalse tugijaama režiim, kasutajate autentimine brauseri avaekraanil (40 kontot ja 20 üheaegset kasutajat) Radiuse tugi: olemas Kaal: 280 g

Ülejäänud aja töötab seade siis täisvõimsusel.

Ruuter on välimuselt stiilne ja kaalult kerge, kõikvõimalikud plastservad ja konksud aitavad seda riputada kuhu iganes. Ka sinna, kus toidet pole käepärast, sest üks LAN-port on passiivse PoE toega (toide üle Etherneti võrgu). 12voldise autoadapteriga võib ruuteri ja 3G modemi abil tekitada WiFi leviala ka bussi või autosse, kui ümbruses on leviala. Kui plaan on võrku jagada vaid kasutajanime ja parooli alusel, siis neid on võimalik lisada ja statistikas näidatakse ära iga kasutaja kulutatud andmemaht. Kasutaja peab siis brauseri avaekraanil sisse logima.

Virtuaalserveri seadete alt on võimalik avada ruuteri taga olevatesse arvutitesse otseporte, demilitariseeritud tsooni aga saab paigutada mõne sisevõrgu IP-aadressi, et seal olev arvuti teha välisvõrgust kergemini ligipääsetavaks (näiteks mõni veebiteenustega server).

Internetiaadresse saab filtreerida, IP-aadresse või seadmeid MAC-aad-

resside järgi saab blokeerida, seega väiksema kontori või kodutöökoha jaoks mängimisvõimalusi on. 28 MB mälu võib tõsisemale kasutajale jääda väheseks, kuid tavalises olukorras õigustab 3G-toega WiFi ruuter end kindlasti.

KAIDO EINAMA

plussid

++ 3G tugi ++ energiasäästurežiimid ++ automaatne varuühenduse 3G peale ja sealt tagasi lülitamine miinused

–– Eesti kasutajatoe kohta veel info puudub –– taaskäivitub väga aeglaselt

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 41

labor

LG GW620 ehk esimene eestikeelne Android Kui esialgu tundus, et suure Google’i hõlma alt telefonidesse jõudev Android eestikeelseks niipea ei saagi, siis seekord võttis tõlke käsile hoopis telefonitootja – LG Electronics.

Mobiil on pisike ja käepärane, tugev ja hea liugklapiga ning viierealise klaviatuuriga – LG on vastupidavate telefonide tegemises osav. Klaviatuur on hea, meilide ja tekstide kirjutamine võrreldes ekraaniklaviatuuriga mugav. Väike ja selge ekraan vajab siiski tugevamat puudutust.

Mida tähendab vidutinis?

LG varasemate tõlgetega võrreldes oli keeleapse vähem (näiteks ingliskeelne „volume” ehk helivaljus ei olnud enam tõlgitud kui maht), kuid mõni ootamatu sõna teisest keelest (nt vidutinis) või ekslikud tõlked siiski olid (nt „manual” – käsitsi oli tõlgitud hoopis kasutusjuhendiks).

Teine probleem LGl on aga olnud ühendumine arvutiga. LG enda tarkvaraga tekib tavaliselt probleeme, nüüd lahendab selle mure Android, sest kõike võib ju sünkroniseerida üle Google’i teenuste – kalendreid, kontakte, meile.

LG ise on pealtnäha minimaalselt Androidi välimuses muudatusi teinud. Silma hakkas vaid Bluetoothi ja WiFi eraldi lülitamise nupp, programmide surmaja aga tuleb endiselt

ise Android marketist alla tõmmata, et taustal lahti jäävad programmide hordid ise kinni panna. Kuid LG on ka omatehtud kasutajaliidese teinud, n-ö topeltkasutajaliidese. „Avaekraani valijaga” saab Androidi liidesest loobuda ja laadida vanematest LGdest tuttava S-Classi menüüd. Need, muide, töötavad tunduvalt kiiremini kui Androidi enda kasutajaliides. Samas esineb mõlemaga mõnesekundilisi hangumisi ja näiteks pildigalerii pani end tihti lihtsalt niisama ise kinni.

Mitmesekundiline hangumine kõnet vastu võttes oli eriti häiriv, kui pidi mitu korda ekraanil toksima, enne kui telefon vajutusele reageeris.

Sotsiaalne Android SNS-nimeline programm haldab mobiilis sotsiaalvõrke, integreerides need telefoni kontaktidega. Lisada saab Bebo, Facebooki ja Twitteri kontod. Kuidas need täpsemalt töötavad, nõuab pisut süvenemist. Ärikasutajale võiks olla ka LinkedIN või mõni taoline äriline võrk. Ligi 6000 krooni maksev telefon jääb hinnalt keskmiste sekka ja HTC odavaimast Androidist – Tat-

tehnilised andmed

Mobiiltelefon LG GW620 Hind: 5990 kr (Elisa)

Ekraan: 3” HVGA (320 x 480), puutetundlik Operatsioonisüsteem: Android 1.5 Mälu: 150 MB, MicroSD mälukaart (kuni 32 GB) Võrk: GSM 850/900/1800/1900 MHz, UMTS 900/2100 MHz Andmeside: HSDPA 7,2 Mbit/s, GPRS, EDGE Ühendused: USB (PC Sync), Bluetooth, WiFi, GPS Kaamera: 5 Mpix, autom. näotuvastusega Ooteaeg: kuni 700 t (2G); 625 t (3G) Kaal: 139 g

toost kõvasti kallimaks. Küll aga konkureerib teiste Androididega eesti keele ja liugklaviatuuri abil. Samas maksab oodata uuendust Android 2.0 peale – siis oleks juba tunduvalt vähem ette heita.

KAIDO EINAMA

plussid

++ täisklaviatuur ++ käepärane suurus ++ sotsiaalvõrkudega integreeritud kontaktid

miinused

–– „vana” Android (Cupcake) –– väike ekraan –– keeruline arvutiga ühendada

Arvutimaailma hinne 42 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

3

XPERIA X10 – Sony Ericsson on maast tõusnud Kui tundub, et üheksa või kümme tuhat krooni on ükskõik millise telefoni eest maksmiseks liiga palju, siis pole mõtet edasi lugeda. Aga kui oled valmis hea telefoni eest mida iganes maksma, siis tasuks X10ga tutvuda.

Sony Ericsson on oma Xperia seeriaga seni visalt püsinud Windows Mobile’i lainel ja enamik selle seeria telefone on ka üsna aeglaselt toiminud. X10 teeb aga nii välimuselt kui ka sisult hüppe täiesti uuele tasandile. Sisuks Android 2, protsessoriks Qualcommi 1 GHz Snapdragon, kõik kellad-viled, mis tahta – olemas. Seega võib seda mobiili kiita mitme külje pealt. Kuid – eks igal telefonil on ka kaks külge.

Mobiil laiale käele X10 välimus on stiilne. Saadaval on ka must isend, kuid testimiseks sattus kätte valge, mis on isegi ilusam või vähemalt omapärasem. 480 x 854 punktiga neljatolline ekraan on muidugi selge ja suur, kuid läikiv pind teeb sõrmejäljed kiiresti ebameeldivalt nähtavaks. Kaheksamegapiksline autofookusega kaamera teeb hämarates oludes ikka samasuguseid teralisi ja uduseid pilte, kuid lihtsalt mitu korda suuremaid, valges ja õues aga võib kvaliteedi üle tagasihoidlikumate nõudmistega kasutaja juba lausa

tehnilised andmed

Sony Ericsson Xperia X10 Hind: ca 9000 – 10 000 kr (müügil 2. kvartalis)

Ekraan: 480 x 854 pikslit, 4tolline WVGA Mälu: telefonis 1 GB, SanDisk microSD kuni 16 GB Platvorm: Android 2.0 Kaamera: 8 Mpix, autofookus, näotuvastus, stabilisaator Võrgud: GSM/GPRS/EDGE 850/900/1800/1900, UMTS/HSPA 900/1700/2100 Ühendused: Bluetooth, USB, WiFi, GPS Kaal: 135 gr

rõõmustada. Video on päris korralik ja amatöörfilmiks kõlblik.

Kuid ega mobiili tarkvaragi tavaline pole. Sony Ericsson on nagu HTC kujundanud Google’i standardvälimuse oma käe järgi ümber. Kui eelmise aasta lõpus korraks telefoni katsudes tundusid kaks asja, mille üle tootja eriti uhke oli – Timescape ja Mediascape liiga krüptilised, siis nüüd on need pärast mõnepäevast kasutamist vaat et suurimad plussid.

Timescape ühendab „postkaartidena” ühte jorusse kõik „sündmused” – Twitteri säutsud, Facebooki postitused, SMSid, e-kirjad. Mediascape teeb sama asja meediaga.

Ise internetti ei lähe Kuidagimoodi on Sony Ericsson ära lahendanud ka ise netti minevate programmide ülbuse. Kui taustal andmete sünkroonimine ära keelata, ei jäänud ükski tarkvara netti ise avama. Akut kurnavad WiFi, Bluetooth ja GPS on avaekraanil nuppudena, neid on kerge välja lülitada. Kuid taustal olevaid rakendusi peab kinni panema endiselt Task Killeri nimelise lisatarkvaraga. See säästab ka akut ja teeb mobiili taas kiiremaks.

Klaviatuur on tänu suurele ekraanile ka püstiasendis piisavalt suur, et tähtedele pihta saada. Tarkvarast leiab X10 seest autonavigaatori (Wisepilot), TrackID muusika info leidmiseks, Moxier (kalender, kontaktid jne MS Exchange’i toega) ja muidugi kõik kaasaskäivad Google’i teenused.

Võib-olla on Xperia X10 isegi parim Androidtelefon, igatahes on see väärt mobiil, ainuke viga on tõenäoliselt eemalepeletav hind.

KAIDO EINAMA

plussid

++ hea ekraan ++ kiire protsessor miinused

–– ootamatud seiskumised mitmeks sekundiks –– tõenäoliselt liiga kallis hind

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 43

labor

Pilveteenused ja veebitarkvara

Uus suund firmade IT-süsteemides ja kulude kokkuhoius on interneti vahendusel tarbitavad IT-lahendused, mis võimaldavad minimaalse alginvesteeringuga saada ligipääsu kiirele ja vajadustele vastavale süsteemile.

Pilvandmetöötluse ehk ingl k cloud computing'u definitsioone on pea sama palju kui on seda terminit kasutavaid ettevõtteid. Wikipedia sõnul on tegu internetipõhise tehnoloogiaga, kus nii tarkvara kui ka selle käitlemiseks vajaminev riistvararessurss tehakse kasutajale kättesaadavaks teenusepõhiselt. Ehk IT infrastruktuur ei asu mitte kasutaja kodus ega kontoris, vaid kusagil teenusepakkuja andmekeskuses.

Pilveteenused meie ümber Lihtsaim näide teenusest, mis vastab pilvandmetöötluse definitsioonile, on veebipõhine meilikeskkond nagu gmail.com või hot.ee. Tarkvara (meiliklient) töötab teenusepakkuja serveris ja kasutaja tarbib teenust interneti vahendusel. „Kui püüda ühendada väga laia ja suuresti turunduseks kasutatava pilve mõiste alla kirjeldatud teenuseid ja tehnoloogiaid, siis pilve mõiste tähendab sisuliselt arvutusvõimsuse või tarkvaraplatvormi ressursi ostmist vastavalt vajadusele,” selgitab pilve mõistet Webmedia IT haldusteenuse üksuse juht Risto Urb. „Selleks ostetavaks teenuseks võib olla nii

Pilveteenus tähendab res­ sursi ostmist vas­ tavalt vajadusele.

44 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

üksik tarkvaralahendus või terve IT infrastruktuur erinevate serverite ja rakendustega.”

Pilve mõistest arusaamise teebki keerulisemaks see, et seda terminit kasutatakse vähemalt kolme teenustekategooria kirjeldamiseks.

Tuntuim ja nähtavaim on tarkvara kui teenus (Software as Service, SaaS).

Näited on Google Apps, Microsoft Office Live, Salesforce.com. Tegu on lõppkasutajatele suunatud terviklike tarkvararakendustega, mida saab oma vajadustele kohandada vaid teatud piirini ning need on loodud väga selgete ärivajaduste tarbeks. Seda tüüpi teenused on turul olnud 1990ndatest saadik – omal ajal oli neil nimeks ASP (Application Service Provider).

IT-süsteemide jätkuva keerukuse tõustes ja investeeringuvajaduse kasvades on teiseks esile kerkinud infrastruktuuri ostmine teenusepakkujalt (Infrastrcuture as a Service, Iaas). Firmadel puudub vajadus omada ja hallata füüsilist andmekeskuse riistvara, teenusepakkujalt ostetakse serveriressurssi, mida maksustatakse kasutuspõhiselt. Näited laiast maailmast Amazon Web Services, Rack-space Cloud Servers.

Platvorm üle võrgu Viimase kategooria moodustavad platvormiteenused (Platform as a Service, Paas), kus on APId ja valmiskomponendid oma rakenduste tegemiseks, puudub vajadus hallata ope-

tes timeeskond

Ando Urbas IT-ajakirjanik

Marko Habicht AMi kaasautor

Kaido Einama AMi peatoimetaja

ratsioonisüsteemi, andmebaase jne.

Näited sellest on Google App Engine, Force.com, Microsoft Azure. „Kujundliku näitena sisulisest erinevusest pilve ja tavapärase lähenemise vahel on elektrienergia eest

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 45

labor 40

EUR

TESTITUD

aastas maksab Google Appsi teenus, mis viib IT-süsteemi veebipõhiseks.

Dropbox.com

maksmine vastavalt kasutusele versus oma generaatori omamine,” lisab Urb. „Ilmselgelt on odavam osta elektrienergiat suurelt teenusepakkujalt, kes saab tootmiskulusid vastavalt tarbimisele optimeerida. Sama põhimõte kehtib ka pilverakenduste ja ITsüsteemide puhul.”

See on üks lihtsamaid pilvelahendusi, mille põhiline ja ainus funktsioon on hoida üks või enam kataloogi sünkroonis veebis oleva serveriga Dropboxi galerii. ja seda keskmise veebimajutuse hinnaga. Katalooge saab aga jagada oma suva järgi.

Tasuta lahendusse kuulub 2 GB majutust ja programm, mis hoiab failid sünkroonis. Vajutades Save-nuppu, laetakse kohe uus sisu veebi. Jagatud failidel ei ole ka ülekirjutamist karta, sest jälgitakse failide avatust ning konfliktse faili puhul luuakse lihtsalt koopia.

Lisaks hoitakse veebis varukoopiaid 30 päeva jagu, mis lubab taastada faili kuu aja tagusesse seisu, olgu see siis ära kustutatud või kogemata üle kirjutatud.

Eriti tore variant on Dropbox Portable, mille võid installida mälupulgale ja tööpõhimõte on sama, kuid seda suvalises arvutis. Lisaks on võimalik kasutada ka veebipõhist klienti, kustkaudu saad kõikidele failidele ligi ilma üldse mingi spetsiaaltarkvarata.

Esmase ühenduse loomine on lapsemäng. Tõmbad veebist alla aplikatsiooni, lood sama programmi installi sees endale konto ja valmis.

Täiendav mahuressurss on võimalik osta, 25 GB pealt küsitakse 10 USD ja 100 GB pealt 20 USD.

Veebitarkvara paneb firma tööle Lihtsaim viis pilveteenustest firmana kasu lõikama hakata on võtta kasutusele mõni veebitarkvara – Google Apps või Microsoft Office Live. Seda eriti juhul, kui firmas on probleeme ühistöö keskkondade, dokumendi- ja projektihalduse juurutamisega. „Viimase viie aasta jooksul, kui oleme keskendunud dokumendihalduse lahenduste loomisele, oleme Eestis põrganud sageli kokku probleemiga, et firma ei suuda juurutada dokumendihaldust ega katta kulusid, kuigi soov ja arusaamine selle vajalikkusest on olemas,” ütles Uptime’i tehnoloogiajuht Raimo Seero. „Tarkvara kui teenuse puhul pole tarvis teha ette

Töötajatel tekib justkui iseenesest kesk­ kond, kus ühes kohas dokumente hallata.» suurt investeeringut uude tarkvarasse ja riistvarasse. Jääb vaid juurutuskulu ja töötajatel tekib justkui iseenesest keskkond, kus ühes kohas dokumente hallata ja üksteisega jagama hakata.

See teeb dokumendihalduse lahendused kättesaadavaks ka neile, kes seda endale varem lubada ei saanud.”

Erinevalt tavapärasest lahendusest, kus töötajad loovad dokumente oma desktop-arvutis ja seejärel saadavad üksteisele meilitsi ülevaatamiseks 46 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

TESTITUD

Google Apps Google loob ühtse keskkonna dokumentide, kalendrite ja e-posti jagamiseks ning sinna saab lisada ka kolmanda osapoole funktsionaalGoogle Calendar sust. Kõik võib viia veebi ja seda 50 kasutajale kõige odavama variandina tasuta. Appsil on kaks varianti: Standard ja Premier. Esimene ongi tasuta: saab luua kuni 50 kasutajat, tüüpilised Gmaii, Google Calendari, Docsi kasutajakeskkonnad ning Sites portaalilaadseks lahenduseks või oma veebileheks. Premium-kontoga saab piiramatu hulga kasutajaid. Lisaks on meilikonto 7 GB asemel 25 GB mahuga, SSO, SSL ja SLA teenuse toimimise garanteerimiseks. Kindlasti on teenus tunduvalt odavam kui seda võrrelda näiteks MS Exchange’i kuludega ning ligi pääseb praktiliselt igalt poolt. Ka turvalisus ei tohiks probleem olla, sest Google on piisavalt suur ja mainekas firma, et selle eest hoolt kanda.

Appsi töölepanemine võtab täpselt nii palju aega, et sisestad oma domeeni andmed ja toimib. Tasuline maksab 40 eurot aastas konto kohta.

Google Docsi asemel võib kasutada midagi muud, sest kujundamine on võrreldes MS Office’i võimalustega limiteeritum. Samas toimib grupitöö väga hästi ja märkmeid ei ole vaja kuhugi eraldi edastada, sest need on kohe kõigile liikmetele kättesaadavad.

või kinnitamiseks, pakub veebipõhine tarkvara ühise koha, kuhu kõik dokumendid koonduvad. Kaob probleem versioonide ühildamatusest (Excel vs. OpenOffice), lihtsustub ühistöö ja dokumendi jagamine, tekib versiooniajalugu jm dokumendihalduse hüved.

Lahkub inimene, kao­ vad ka firma haar­ de­ulatusest kõik dokumendid, mis talletatud.»

Veebipõhist tarkvara kasutades pole vahet, kust seda kasutada – vaja on vaid veebilehitsejat. See kaotab ära ühilduvusprobleemid Windowsi, Linuxi või Mac OS X operatsioonisüsteemidega arvutite vahel.

Puuduv infrastruktuur on äririsk Veebitarkvara kätkeb endas ka äririski – kui firmasiseselt puudub toimiv ja mugav keskkond ühistööks, siis võib peagi juhtuda, et tegeliku töö teevad inimesed ära seal, kus on see neile mugavam. Näiteks isikliku meilikontoga seotud Google Docsis. Seal on lihtne eri vormingus dokumente avada, muuta, jagada koostööpartneritega, jälgida muudatusi. Sellise tendentsi äririsk peitub aga firmale olulise informatsiooni seotusest konkreetsete töötajatega – lahkub inimene, kaovad ka firma haardeulatusest kõik dokumendid, mida on see töötaja oma Google Docsis loonud ja talletanud.

Lahenduseks oleks ennetavalt võtta kasutusele firmadele mõeldud Google Apps. See võimaldab firma autoriseeritud töötajal hallata kõiki kontosid ja nendele talletatud informatsiooni. Töötajad aga saavad oma isikliku konto töökontoga siduda.

Miinuseks on halb ühilduvus teiste süsteemidega – kui ükspäev otsustab firma Google Appsi kasutamise lõpetada, siis puudub mugav võimalus kogu informatsiooni kättesaami-

TESTITUD

MS Office Live Microsofti pilvelaadsete teenustega on esimesel hetkel raske sotti saada, mis nime alt mida otsida. Kindlam on alustada Office Live’ist, sest seal saab hiljem juurde lisada ka muid teenuseid, näiteks Small Businessi, Office Live Worskpaces milles saab veebi teha, intranetti pidada ja kontakte hallata. Nii nagu Google’is Gmaili kontoga, saab Office Live’is toimetada oma Live Messengeri kasutajakontoga. Dokumente saab lisada kuni 1000 ja neid mitmekesi korraga redigeerida. Lisaks võib Workspace’is hoida oma kontakte, kalendreid ja märkmeid ning neid ka teistega jagada.

Workspace ehk töölaud võib olla jagatud kas ainult vaatamiseks või redigeerimiseks. Kutse saadetakse e-kirjaga ning kasutaja peab registreerima end Live’i kasutajaks. Praegu ei saa veel veebis Workspace’i keskkonnas dokumente redigeerida, kuid Microsofti teises pilveteenuses Skydrive’is, mis samuti mõeldud failide pilves hoidmiseks, on see võimalus olemas. Küll väikese trikiga – oma Live’i kontoga peab siduma Office 2010 installatsiooni ja pärast seda on dokumendid ka veebis redigeeritavad. Võimalused on siiski piiratud, näiteks ei saa keerulisemaid kujundusi Wordis luua ja Excelis ei saa teha graafikuid.

Office Live’i veebiteenusel on ka pistikprogramm Office 2003–2007 jaoks: see tekitab failimenüüsse Workspace’i lisamenüü dokumentide pilvest võtmiseks.

TESTITUD

Zoho.com Zoho on pigem projektipõhiste töödega firmale, kellele on vajalikud veebikonverentsid, grupitööd, projektihaldus ning seda kas vaid konkreetse aplikatsioonina või Zoho pakub abi komplektina.

On üsna kaua turul olnud ja kuna- projektipõhistele firmadele. gi oli Google Appsile tugev konkurent.

Valikus on e-post (Mail), Office, Wiki loomine, veebikonverentsilahendus, projektihaldus, terviklik firma infosüsteemi lahendus, värbamishaldus jne ning see oli vaid väike osa võimalustest.

Meiliklient on võrreldav Oulookiga ja Gmaili moodi meilide grupeerimist ei toimu.

Dokumenditöötlus ei ole ka oluliselt vingem ning detailsemat vormindamist ei toeta, vähemalt importimisel läheb osa kaduma.

Terviklahendus hõlmab pigem meili, kalendrit, dokumendihaldust, aadressiraamatut, ülesannete nimekirja jne.

Tasuta ja tasulise vahe on võimalikus kasutajate hulgas, mis näiteks täislahendusel on tasuta 3 ja tasulisel 50 dollarit kasutaja. Lisaks on meilide ruumi 1 GB pealt tõstetud 25 GB peale ja kasutada saab oma domeeni nime.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 47

labor A

D

S

L

TESTITUD

või mõni muu aeglasem ühendus on piisav, et pilveteenust kasutada.

Cloud Services

seks.

Google Appsi konkurent, Microsoft Office Live ühilduvuse probleemi ei põe. Lisaks on võimalik hiljem, kui süsteem peaks kõigile meeldima ja firmale oluliseks osutuma, kõik asjad oma „majja” ümber tuua. Ehk erinevalt Google’i lahendusest pakub Microsoft välja võimaluse, et firmad jooksutavad nende veebipõhist tarkvara oma firma veebiserverites. Nii säilib täielik kontroll dokumentide üle ja on võimalik tarkvara oma vajadustele täpsemini vastavaks seadistada.

Tegu on Eesti firmaga, mis pakub täieliku IT infrastruktuuri pilveteenusena sisseostmise võimalust. Kliendil peab olema vaid minimaalsete süsteeminõuetega arvuti (nn õhuke klient). Arvutimaailm sai testimiseks HP 4410T Thin Client mobiilse „Õhukese” arvuti ekraanil tööjaama – välimuselt justkui sülearvuti, on töölaud, mis asub tegelikult kiire ühendusega aga väga kerge ja kõvakettata. On vaid võimsas serveris.

2 GB välkmälu.

Kogu tarkvara jookseb Cloud Servicesi andmekeskuses HP Proliant DL360 G6 serveritel. Kliendiarvutisse jõuab pilt Windows Server 2008 R2 Remote Desktopi abil.

Töökoha lahendusena on võimalik valida erinevate eelinstallitud tarkvaraga virtuaalarvutite vahel või ka täielikult instantsitud Windows 7 virtuaalarvuti.

Kasutamine on väga lihtne – „arvuti” enda operatsioonisüsteem on minimaalsete valikutega, mis lubab seadistada vaid WiFi, kuhu ühendad.

Virtuaalserveris on võimalik käivitada erineval hulgal programme nagu MS Excel 2010 (Beta) või ID-kaardi tarbeks DigiDoc klient. USB mälupulk töötab, kuid tuleb ühendada arvutiga enne Remote Desktopi käivitamist.

Kõige jahmatavam avastus tuli netis surfates – see oli kahtlaselt kiire.

Testkohaks oli meelega aeglase ühendusega (512 kbit/s) koht. Käivitades www.speedtest.net kiirustesti selgus, et netis surfamise kiirus on 23,4 Mbit/s alla ja 9,3 Mbit/s üles (ühendus luuakse Cloud Servicesi serverikeskusega ja vahendatakse vaid pilti, milleks on 512 kbit/s piisav).

Muljetavaldava kiirusega avanesid ka MS Office’i programmid.

Arvutivaba kontor Pilveteenustega kõige kaugemale minnes võib kogu kontoris „päris” arvutitest loobuda ja kasutada vaid väga lihtsaid ( ja odavaid) terminale, mis võimaldavad ligipääsu pilveteenustele. Ehk kogu IT infrastruktuur ei asu mitte firma kontoris, vaid tee-

Olematu alg­ investeerin­ gu­ga saab enda käsutusse täis­ funktsionaalse IT lahenduse.» nusepakkuja turvalises andmekeskuses. Nii riistvara, tarkvara kui ka kogu tööjõud renditakse täisteenusena kuupõhise arveldusega. Klient peab tasuma ainult nende kasutajate eest, kes reaalselt teenust kasutavad.

See võimaldab peaaegu olematu alginvesteeringuga saada oma kasutusse täisfunktsionaalse IT-lahenduse tööjaamade, tarkvara ja serveritega ning puudub vajadus võtta tööle ühteainsamatki IT-hooldajat. Oma „arvutile” saab ligi igalt poolt, kus on vaid internetiühendus. „Kogu IT-kulud vähenevad pilveteenustele üle minnes kuni 75%, sest 48 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

ära jäävad tööjõukulud, ootamatud probleemid ja kulutused riistvarale ning tarkvaralitsentsid,” ütles Tõnis Leissoo, Cloud Servicesi tegevjuht. „Meie näeme suurimaid võitjaid eelkõige firmadest, kellel on rohkem kui 20 töökohta, sest väiksemad firmad sageli ei vaja niivõrd kõrget käideldavust ja skaleeritavust, mida pilveteenused pakuvad."

Tühja maksmist pole Tarkvara litsentseeritakse läbi Microsofti SPLA (Service Provider Licence Agreement) litsentsi, mis võimaldab maksta vaid reaalselt kasutatava tarkvara eest. Selle üks tingimustest on ka see, et riistvara peab olema teenusepakkuja, mitte kliendi oma.

Firmadele pakub sellise pilveteenuse kasutamise kindluse, et ta ei maksa kunagi „tühja” ressursi eest, töökohti on alati tellitud niipalju kui

vaja. Ja uue töökoha või serveri lisamine käib kiirelt.

Teiseks on korralikul pilveteenuse pakkujal nii füüsiline serveriruum kui ka turvalisust tagavad süsteemid üldjuhul tunduvalt kõrgemast klassist kui ükski firma peab omale mõistlikuks luua. Kokkuvõttes tähendab see paremat tõrkekindlust ja vähem kaotatud tööaega.

Arvutimaailm testiski seekord pilveteenuseid nende erinevates avaldumisvormides. Tulemused on ära toodud teenuste kaupa. Et iga teenus katab vaid teatud osa ettevõtte vajadustest, siis üht hinnangut ja täpset võrdlust omavahel me ei teinudki, vaid anname ülevaate, mida need endast kujutavad. Kindlasti leiab igaüks midagi just oma vajadustele.

Ando Urbas

ando.urbas@eesti.ee

lahendused

Vabavara: õunad tasu Kas vaba ja avatud lähtekoodiga tarkvara on ikka äriettevõttele sobiv või kuulub ta endiselt IT-fanaatikute mängumaale? Mis olukorras see sobib ja mis olukorras peaks ikkagi kommertstarkvara juurde jääma?

Kui tegu pole unikaalse protsessiga, siis rahuldab vaba tarkvara juba praegu enamike firmade vajadusi. Odavam on avatud lähtekoodiga tarkvara kohendada, kui uus arendus tellida.

Karol Kallas IT-ajakirjanik

Avatud lähtekoodiga tarkvarast on praeguses ärimaailmas saanud arvestatav turujõud. Plats on puhtaks löödud serveri- ja sisuhaldustarkvara poolel ning edukalt on rajatud sillapea ettevõtete ressursi- ja kliendihalduslahenduste (ERP, CRM) valdkonda.

Vaba ja avatud koodiga tarkvara pole ainult enam fanaatikutest asjaarmastajate mängumaa ja on pälvinud praktilistel kaalutlustel maailma suurimate infotehnoloogiaettevõtete toetuse. Ülesanded, mille täitmist nii äri- kui ka kodukasutajate tarkvaralt oodatakse, on suuresti sarnased ja igasuguste lahenduste puhul muutuvad järjest olulisemaks avatud standardid ning platvormitundetus. Nii on kasulikum suunata oma arendamise aur kas olemasoleva avatud lähtekoodiga tarkvara kohaldamisele ja täiendamisele või sellele otsa uute lahenduste ehitamisele. Oma osa on viimastel aastatel mänginud sant majanduskliimagi, mis on pannud otsima soodsamaid lahendusi.

Kodumaiseid arenguid vaadates torkab silma vaba tarkvara suur osakaal veebide sisuhalduse valdkonnas.

50 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Turundusinfo- ja konverentsiettevõte Best Marketing küsis veebruari keskel viielt juhtivalt veebiehitajalt ning turundusspetsialistilt, kas oma firma kodulehele on sisuhaldusmootor mõistlikum tellida rätsepatööna või kasutada mõnda avatud koodiga lahendust. Vastused võib kokku võtta lühidalt, et kui pole tegu mõne unikaalse äriprotsessiga (näiteks internetipangaga), siis rahuldab vaba tarkvara enamike ettevõtete vajadused.

Lihtsamate lahenduste puhul Wordpress, keerulisemate puhul Drupal ja Joomla.1

Kui tegu pole unikaalse äriprotsessiga, rahuldab vaba­ vara vajadused.» Äriliselt põhjendatud kaalutlustel loobus üks Eesti tuntumaid veebilahenduste arendajaid Okia oma sisuhaldustarkvara pidamisest. Okia loovjuht Kaupo Kalda seletab ettevõtte otsust järgnevalt: „Lihtne arvutus näitas, et selleks, et mootor käiks ajaga kaasas ja oleks maksimaalselt hea, kuluks arendusele vähemalt pool kuni miljon krooni aastas. Iga aasta, ka tulevikus, arendusena. Seega meie jaoks oli oma sisuhalduse arendamine kahjumlik.”2 Võttes arvesse, et CRM ja ERP on mõlemad ettevõtte äriprotsessidega

tihedamalt seotud kui sisuhaldustarkvara, tähendab selle vahetus ka tõsisemat ettevõtmist ning suurimaks probleemiks pole mitte tarkvara funktsionaalsus, vaid andmeformaatide ühildumatus. Nimelt kasutab enamik omanduslikest lahedustest kinniseid formaate, mille konverteerimine on keeruline ja aeganõudev protsess ning selle tõttu tuleb vaba tarkvara turuosa kasv peamiselt alustavate ettevõtete arvelt. Masu ajal kasvasid tormiliselt ka ERP tarkvarattevõtete OpenBravo, Compiere ja xTuple kliendibaas ning sissetulekud.

Vaba tarkvara tohib muuta Põhjusena, miks ettevõtted on avatud koodiga tarkvara kasuks otsustanud, nimetatakse peamiselt tarkvara paindlikkust. Avatud lähtekoodiga tarkvara koodi tohib piiranguteta muuta ja seetõttu saab lahenduse funktsionaalsuse kohandada ettevõtete täpsete vajaduste järele. Õigustatult tekib küsimus, kas vaba tarkvara IT-sektori tööd kuidagi väheväärtuslikumaks ei muuda? Sugugi mitte.

Esiteks, erinevatel andmetel tegeleb 60–90 protsenti IT-jõududest olemasolevate süsteemide haldamise ja putitamisega. Vajadus sellise kaadri järele ei sõltu sellest, kas tarkvara, mida hallatakse, on avatud või omandusliku lähtekoodiga.

Küll on aga märgatavad muutused toimunud tarkvara turustamise ärimudelites. Pilvandmetöötlus muutub järjest usaldusväärsemaks ja võime-

uta, kompott mitte TA R K VA R A VA B A K S

Näiteid vabavara kasutamisest äris

Tanel Raja, e-kaubandusele fokuseerunud Eepohs Consultingu spetsialist: Eepohs kasutab oma projektides avatud lähtekoodiga Magento platvormi. Eepohsi loodav e-pood võib sõltuvalt projekti suurusest sisaldada erinevaid integreeritavaid erilahendusi (ladu, raamatupidamistarkvara, logistikasüsteemid, makseviisid, raportid). Magentole on kolmandate osapoolte poolt hetkel loodud ligi kaks tuhat lisamoodulit ning väga suure tõenäosusega on enamikele hädadele juba keegi lahenduse loonud.

Avatud lähtekoodiga tarkvara oskab juurutada tavaliselt tunduvalt suurem hulk ettevõtteid.

Dries Brytaert on loonud vabavaralise portaalide sisuhalduse Drupali. kamaks ning suurt osa tarkvarast, sealhulgas kõiki eelpoolnimetatud lahendusi, pakutakse võrguteenusena.

Tasuta tarkvara toe müümist kasutab ärimudelina näiteks üks tuntumaid Linuxi distributsiooni arendajaid Red Hat. Red Hati otsas õilmitseb mitme kogukonna Linuxi versioonid, tuntumad neist tavakasutajatele suunatud Fedora ja firmadele CentOS.

Müüa võib ka tugiteenust Kolmandana võib välja tuua tugiteenuste müügi, mis tähendab seda, et keegi kolmas tarkvaraettevõtja teeb lahenduse omale selgeks ja lisades väärtusahelasse mingi omapoolse panuse (n kohandamine), müüb seda edasi. Näitena võib tuua Webmedia ja Alfresco-nimelise (suur)ettevõtete

sisuhaldussüsteemi. Kuigi Alfresco kogukonnaversioon on tasuta, pakub Webmedia sellele maakeeles tuge. Argumendiks, millega on raske vaielda, on konkurentidest (nt SharePoint) kuni kümme korda soodsam hind.

Selge see, et nii omandusliku kui ka vaba tarkvara tootjate jaoks on käes põnevad ajad ning aastakümneid vankumatuna seisnud tarkvarakantsid ei paista enam nii kindlatena. Operatsioonisüsteemi kõrval on platvorm saanud internetistki ja programmide jooksutamiseks piisab brauserist.

1

http://est.best-marketing.com/

blog/2010/02/19/opensourcecms 2

www.okia.ee/blog/2010/02/miks-meile-meel-

dib-open-source-vabavara-joomla-wordpress-

Avo Alender, Webmedia dokumendihaldus Avatud lähtekoodiga ning suurettevõtetele suunatud dokumendihaldussüsteem Alfresco on jõudmas mitmesse suuremasse Eesti riigiasutusse.

Alfresco ECMi vabavaralise platvormi baasil arendatakse praegu dokumendihaldussüsteeme Siseministeeriumis (Webmedia), Töötukassas (Webmedia), Riigikantseleis (Euroopa Liidu dokumentide ning kooskõlastamise ja kaasamise infosüsteem) (Webmedia) ja PRIAs (Fujitsu).

Webmedial on kasutada ühelt poolt professionaalne dokumendihalduse kompetents ning teiselt poolt laiapõhjaline Java tehnoloogiat valdavate arendajate ressurss ja kogemused, et pakkuda Alfrescole tuge.

magento

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 51

lahendused

SQLi süstimine MS S MS SQL Server on paljude veebirakenduste andmebaasimootor ja tänu oma rikkalikele programmeerimisvõimalustele väga sobilik SQLi süstimiseks. Kuidas sellest hoiduda?

Järjest uuemates SQL Serveri versioonides on küll kasutusel järjest paremad tehnikad süstimise vältimiseks, kuid parim tõrje on ikkagi programmeerija hea töö.

Süstimiseks tuleb aga valida uued sisendparameetrid, näiteks 3 OR 1=1.

Seega saadetakse andmebaasimootorile täitmiseks hoopis selline päring:

Kuido Külm tarkvaraarendaja

SQL süstimine, tuntud ka kui SQL Injection, on küberkuritegevuses kasutatavatest tehnikatest teisel kohal.

See toimub nii, et teadlikult valitud sisendparameetrite koostamisega saab muuta algset, programmeerija loodud baasipäringu loogikat. Näiteks tuleb sisestada kasutaja ID-number ja kui selline kasutaja baasist leitakse, siis tehakse midagi, vastasel juhul väljastatakse veateade: SqlCommand komm = new SqlCommand(@"SELECT TOP 1 name FROM dbo.users WHERE [ID] =" + this.TextBoxUserId.Text.Trim()); Object o = komm.ExecuteScalar(); if (o.Equals(DBNull.Value)) { throw new InvalidOperationException("Vale kasutaja"); } else { // tee midagi } 52 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

SELECT TOP 1 name FROM dbo. users WHERE ID = 3 OR 1=1

Ehk siis algselt mõeldud otsingutingimuse loogika ID = 3 muutub laiemaks vastuste valikuks ID = 3 OR 1=1, mis tähendab, et kui tabelis leidub mistahes kirjeid, siis üks kirje väljastatakse alati. Lisandus ju tingimus OR 1=1 ning 1=1 on alati tõene.

Teadlikult valitud sisend­parameetri­ tega saab muuta päringu loogikat.»

tud vastustes.

Baasipäringule etteantavat parameetrit saab kohandada näiteks veebilehitseja URLi parameetri muutmise ning seejärel visuaalselt väljundi erinevuse võrdlemisega.

Andmebaaside puistamise võtteid Veateadete kasutamine: SELECT TOP 1 name FROM dbo. users WHERE ID = 3 / CASE WHEN SUBSTRING(@@SERVERNAME,1,1) = CHAR(65) THEN 0 ELSE 1 END

Kui serveri nime esitäht langeb kokku CHAR funktsiooni poolt tagastatava sümboliga, on tulemuseks nulliga jagamine ehk SQLSERVER annab veateate „Divide by zero encountered”.

Kui see tekst leitakse tagastatavas väljundis, on serveri nime esitäht teada.

Stringi lõpetamine ja väljakommenteerimine

Andmete väljatõmbamiseks kasutatakse mitmesuguseid läbistustestimisvahendeid, mille abil võrreldakse erinevust serverile normaalse parameetri ja muudetud parameetriga esitatud päringu vastustes.

Lihtne testmeetod selle erisuse väljatoomiseks on võrrelda näiteks baasipäringute

Ülakoma ehk „’” on SQL-is stringi lõpetaja ja „--” rea kommentaar, kõik mis on pärast „--” märke, loetakse kommentaariks ja andmebaasi mootori poolt täitmisele ei võeta. See meetod on eriti ablas string-tüüpi muutujatele.

Näiteks on andmebaasis vaja sooritada päring:

SELECT TOP 1 name FROM dbo. users WHERE ID = 3

SELECT ID FROM dbo.users WHERE NAME = 'NIMI'

ja

SELECT TOP 1 name FROM dbo. users WHERE ID = 3-1

esitamisel erinevusi serveri saade-

Sobivalt valitud sisendiga 'NIMI' OR 1=1 -- saab aga muuta SQL lause loogikat:

SQLi Serveris SELECT ID FROM dbo.users WHERE NAME ='NIMI' OR 1=1 --'

Et 1=1 on alati tõene ja kasutatakse OR tehet, mis on tõene kui üks operand on tõene, siis päringu tulemusena saadakse baasist tunduvalt rohkem andmeid kui algselt ette nähtud.

Nii näeb välja Profileris töötamine.

Pakettpäringud, semikooloniga ründeavaldis

Mida saab programmeerija teha?

Semikoolon ehk „;” on MS SQLis lauselõpu märgend. Kõik mis „;” märgile järgneb, loetakse eraldi SQLi lauseks ehk tegu on kahe erineva SQLi lausega:

Alates SQL2005 Service Pack 2-st oskab MS SQL Server string-tüüpi parameetreid automaatselt lühemaks lõigata. Näiteks sisendparameetri @ nimi pikkuseks on NVARCHAR(50) ja kui peaks sisestatama üle 50 märgi, siis lõpp lõigatakse salvestatud protseduuri väljakutsumisel maha. Siit ka hea põhjus salvestatud protseduuride kasutamiseks – häkkeril muutub sobiva ründeavaldise koostamine raskemaks.

Salvestatud protseduuride kasutamine iseenesest ei taga kaitset SQLi süstimise vastu. Oluline on ka teada, kuidas SQLi lause salvestatud protseduuris koostatakse ja käivitatakse.

SELECT TOP 1 name FROM dbo. users WHERE ID = 3

ja

SELECT CASE WHEN SUBSTRING(@@ SERVERNAME,1,1) = CHAR(65) THEN 1/0 ELSE 0 END

Uus sisendparameetri SQLi lausekonstruktsioon lisab algsele SQLi lause loogikale veateate tekitamise osa analoogselt ülalkirjeldatuga.

SQLi süstimise omapära võrreldes teise meetoditega on see, et pole vaja täiendavaid komponente („troojalast”, „käomuna” jne). Kogu vajalik tehniline arsenal on SQLi serveris endas olemas, seda aga jooksutab suure jõudlusega arvuti.

Koodi tasemel SQLi süstimise tõrjeks võib kasutada ka SQLi kommentaari väljalõikamist REPLACE(@ nimi,'--',''), aga riske, mida taoline väljalõikamine endaga kõrvalnähuna kaasa võib tuua, tuleb eelnevalt hinnata. Alati tuleb rakendada igasuguse sisendi ja parameetrite tüübi kontrollimist.

Pikemat versiooni vaata veebist: am.ee/SQL

SQLi süstimise vältimiseks on hea, kui saadakse aru, kuidas MS SQL Server töötleb temale esitatud päringuid.

Seda saab vaadata SQL Profileri nimelise utiliidiga.

SQLi süstimise jälgimiseks tuleb Event-idest valida SQL:BatchStarting, SQL:StmtStarting, SQL: StmtCompleted, SQL:BatchCompleted SQLi lause

istockphoto

Kuidas süstimist vältida

SELECT TOP 1 name FROM dbo. users WHERE ID = 3 AND

ASCII(SUBSTRING(@@SERVERNAME,1,1)) < 76

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 53

lahendused

Videokonverents – kas veel odavamalt ka saab?

Tavaliselt räägitakse videokonverentsilahendustest, mille hinnad on viie-kuuekohalised. Kas videokonverents hakkab ükskord odavam ka olema?

Uurisime, mida kujutab endast maailma IT-ajakirjanduses kiidetud üks odavamatest Lifesize Passport. Üle 30 000 krooni ei tundu veel odav, kuid omas klassis on ta praegu üks soodsaimatest.

Kaido Einama kaido@am.ee

Lifesize Passportist kirjutab ajakiri IT Pro: selle hind on vaid paar ärireisi, seega ost tasub ära. Samamoodi on videokonverentsiseadmete hinda põhjendanud ka paljud müügimehed.

Skeptik küsiks siinkohal, kas see ei tähenda lihtsalt osa raha ära võtmist selle nimel, et niikuinii säästate pärast veel rohkem?

Kohaloleku tunne Lifesize Passporti demonstreeriti aprilli alguses Santa Monica Networksi kontoris Ülemiste Citys. Tõepoolest, pilt on parem kui lihtlabastel veebikaameratel. 720 p ehk HD ja 35 kaadrit sekundis tekitavad sujuva kujutise ning inimesed on selgelt äratuntavad.

Puldiga võib juhtida nii enda kui ka vestluskaaslaste kaamerat, kõne alustamiseks tuleb vaid valida IP-aadress ekraaniklaviatuurilt. Lauale saab asetada korraliku ruumi akustilisi omadusi arvestava konverentsimikrofoni, millel eraldi nupp sisse-välja lülitamiseks. Veebikaamera on suure objektiiviga, suumitav. Lisaks kaamerale leidub komplektis ka väike kar54 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Lifesize on üks odavamaid HD videokonverentsiseadmeid, kuid maksab ikkagi üle 30 000 krooni. bike, kus asub kogu seadme tarkvara.

See võimaldab muuseas ka HD video edastamist 1 Mbit/s ühendusega. See on hea pakkimistiheduse näitaja, kuid tüüpilised ADSLid väiksemates kontorites ei vea üleslaadimise 1 Mbit/s kiirust välja. Tõsi, pilt läks läbi ka 700–900 kbit/s internetiga ilma olulisemate kahjudeta, sest Lifesize vähendab pigem pildi kvaliteeti kui teeb järeleandmisi kaadrisageduses. Nii

vähen­dab pigem kvali­ teeti kui kaadri­ sage­dust.»

TA S U TA JA R A H A E E S T

Videokonverentsi võimalused

Tasuta videokonverentsi tarkvarad: Skype (kuni 4 kasutajat, al. 384 kbit/s), ooVoo (kuni 3, al. 384 kbit/s), iChat (kuni 3) Tasuta veebipõhised videokonverentsid: Megameeting (kuni 16 osalejat), Meebo (kuni 6), PalBee (kuni 5) Tasulised: Tandberg, Polycom, Sony jt

näib pilt sujuvam ja arusaadavam.

Paraku on ühendused ekraanidega piirdunud vaid HDMIga. Uute telerite puhul on see arusaadav, aga vanemate ja enamike videoprojektoritega HDMI kaudu ühendada veel ei saa.

Lifesize’il, mille üks pluss on odavam hind kui teistel, on aga veel lisaks hinnale ka muid teistest erinevaid omadusi. Nimelt on see üks esimesi, mis suudab suhelda ka paljude teiste tootjate videokonverentsiseadmetega. Passport oskab teha ka Skype’i kõnesid. Paraku tuli Skype’i toes veidi pettuda, sest kuigi menüüdes nagu lubatakse, ei toeta seade Skype’i videokõnesid, vaid ainult häälkõnesid.

Arendus videokõnede lisamiseks aga käib. Videokonverents näib kolivat standardi H.264 juurde ning räägitakse, et ka Skype liigub videokõnede juures tulevikus just sellele standardile, siis on juba eriti lihtne.

Odavaim, aga ikka 30 000?

Passport kui odavaim konverentsiseade suudab paraku teha kõnet vaid kahe punkti vahel, kuid siin aitavad hädast kallimad seadmed (näiteks Lifesize Express, Team, Room või Conference, vastavalt 87 000, 150 000, 210 000 ja 630 000 krooni), mis võivad mitu kõnet kokku segada ühele ekraanile ja siis Passporti klientidele näidata, liites ka nad ise konverentsi.

Just nii me Santa Monica Networksi kontoris kahest ruumis Itaalias asuvat esitlejat vaatasimegi, kes aeg-ajalt küll tardus, kui Tallinna kontoris keegi töötaja mõne mahukama internetist allalaadimise ette võttis.

Proovisime Lifesize’i ka ise, kodustes tingimustes. Internetiks tüüpiline ADSL, teises otsas demokontod või tarkvaraklient (Lifesize pakub ka 2300kroonist tarkvara). Korralike kaameratega harjunud veebikonverentside korraldaja Tiit Lepik pidas HD-kaamerat, mis komplektis, siiski natuke kehvaks – toavalguses veidi mürase pildiga ja liikuvaid objekte natuke ruuduliseks jättev. Samas oli üles seadmine lihtne – kolm-neli sammu ja töötas. Just see lihtsus võikski olla üks kallima hinna põhiargumente – mugavus maksab. Muidugi saaks teha korralike kaamerate ja mikrofonidega ning mõne vabavaralise lahendusega oma toimiv videokonverentsisüsteem, kuid see eeldab IT-teadmisi ja kuhjaga seadistamisi. Parem siis juba valmislahendus, kuigi – mis nendes seadmetes ikkagi nii palju maksab?

lihtne lahendus

Outlook ja Lotus Notes ilma e-posti lisanditeta Kuidas vältida dokumendilisanditega meilide saatmist, tehes lisandid kõigile siiski kättesaadavaks?

Harmony on Outlooki ja Lotus Notesi lisand, mis asendab dokumendilisamise Google Docsi või Sharepointi liidesega.

Harmony lisab Outlookile lisapaneeli, kust saab oma veebis asuvaid dokumente hallata, e-kirjadele lisada ja ümber tõsta. Nagu Google Docsis saab nüüd e-kirja saates lihtsalt jagada kasutajatele ligipääsusid oma veebis asuvatele failidele, neid saab veebis koos redigeerida ja iga hetk arvutisse mõnes sobivas formaadis alla laadida. Moodsalt väljendudes – oma dokumendihalduse saab viia pilveteenusesse, kasutades meilinduseks Outlooki või Lotus Notesi. Üks miinus teenuse juures on see, et Google Docsi laetud dokumendi e-kirjaga saajad peavad ka ise omama Google’is kasutajakontot. Plusse aga on rohkem. Igale e-kirja saajale saab seada eraldi õigused – kas tohib vaid näha või ka redigeerida. Sellepärast on ka igaühe jaoks genereeritud eraldi link.

Kuigi Harmony eesmärk on aidata kirju saata ilma lisanditeta, võib ALT-klahvi all hoides tirida Harmony paneelilt Google Docsis või Sharepointis asuv dokument oma e-kirja sisse ja nii laaditakse see juba failina kaasa.

ARVUTIMAAILM

Harmony aitab dokumendihalduse pilveteenustele viia, kasutades Outlookiga koos Google Docsi või Lotus Notesiga koos MS Sharepointi oma dokumentide haldamiseks.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Blogijad vaatava edasi holograafia

34

KALEV PIHL 19. aprill Sertifitseeri­ miskeskuse juhataja

46

PEEP PÕLDSAMM 25. aprill Modesat Communicationsi juhataja

Marek Põldeots sai IT Grupi uueks tegevjuhiks IT Grupp otsis uut juhti ja nüüd on see leitud. Ametisse sai Marek Põldeots, kes asub välismaale elama asuva senise tegevjuhi Esti Ehatamme asemele. Marek Põldeots on 35aastane, saanud Tartu Ülikoolis nii majanduse bakalaureuse- kui ka magistrikraadi. On töötanud kogu oma 15 aasta pikkuse karjääri jooksul IT-valdkonnas. Viimaseks töökohaks oli Tieto, kus töötas tippjuhina. Pärast tööd Marek purjetab, suusatab, vaatab filme, loeb ajalookirjandust ja kuulab muusikat.

Märtsi lõpu ja aprilli alguse loetavaimate blogipostituste hulgas oli Gunnar Peipmani sissekanne holograafilisest randmekompuutrist Holo2.0.

44

VALDO KALM 27. aprill EMT peadirektor

39

PRIIT KONGO 10. mai Net Groupi juhataja

Linxtelecom Estonial uus võrguteenuste ja serverimajutuse juht

Riho Kurg on aprillist Linxtelecom Estonia uus võrguteenuste ja serverimajutuse juht.

Varem on ta töötanud Columbus IT Partneris, Oracle’is, Skype’is ning KPNQwestis.

Riho Kurg on töötanud IT alal 14 aastat, kuid hariduselt on hoopis keemik, cum laude'ga Tartu Ülikoolist.

56 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Tulevikus on rand­ mearvutid

Kuidas RSSi õigesti kasutada

Blog.stationi järgi populaarseim DT blogipostitus viitab veebile, kus räägitakse uuest mobiili ja arvuti hübriidist – Holo2.0 randmearvutist, mis on pidevalt võrgus. „Kindlasti tekib nüüd küsimus, kuidas on lahendatud kuvar või kuhu kuvatakse pilt?” küsib Gunnar Peipman ja vastab: „Vastus on ideemaailmas lihtne, kuid tootmismaailmas keerukas: pilt kuvatakse õhku!”

6.04.10, dt.ee/blog

Dukelupuse blogi kirjutab sellest, kuidas RSSi õigesti tarbida. Selgub, et RSSi pakkumine polegi niisama lihtne, et võtad sissejuhatuse ja pealkirja. Blogis soovitatakse tungivalt: RSSvoogu tuleb panna kogu postituse sisu, mitte ainult sissejuhatus, sest autori sõnul ei viitsita teha seda klõpsu, et kuhugi mujale edasi lugema minna. Ka reklaamid saab RSSi panna.

1.04.10, dukelupus.wordpress.com

5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib iga kuu välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

ad 3Dst a suunas

GRAAFIK: @alarirammo ma olen haigetele lähedastele toonud digiretseptiga rohtu kümmekond korda, siiani töötab 100protsendiliselt. Kas mul on vedanud?

Graafik, Eestist

PETSKRATT: Kas keski oskab soovitada adek­ vaat­set köögimöbla pak­ kujat? et oleks mõistlik bang4buck, ühildumine iPadi ja sotsmeediaga EI OLE nõutav :-) Peeter Marvet, tehnokratt

VEEBIHUNT: Uuring tões­ tas, et pildiga Twitteri kontodel on keskmiselt kümme korda rohkem jäl­ gijaid kui ilma pildita kon­ todel: http://bit.ly/aIAK5F Topcom, Eestist

Wordpress 3.0 uued asjad Dreamgrow veebis seletatakse eesti keeles lahti, mida uut toob tavakasutajale Wordpress 3.0 Lühidalt – see, millega gurud juba niigi hakkama said, on nüüd mängleva kergusega tehtav ka lihtsa kasutaja jaoks. Ühest administreerimisliidesest saab nüüd ka mitut veebi hallata ilma keerulise võimlemiseta, ühes domeenis aga mitut kujundust kasutada. WP 3.0 tuleb välja 1. mail.

5.04.10, Dreamgrow.ee

AABRAM: LAN üle elektri­ juhtmestiku õnnestus tööle saada ka kahe ­korteri vahel. Tore.

Sven Vahar, Tallinn

SOOMAA: Roheline elu virtuaalmaailmas? Noh, eelistame siiski pärismaa­ ilma #iyk Soomaa.com, Soomaa Rahvuspargist

fo o ru m i va at lus

Elu käib ka väljaspool linnu ja seal pole valida hüperkiire interneti, kaabelinterneti või nelja-viie raadiointerneti vahel. Ääremaal on vaid üks võimalus. Kuidas selleni ulatuda, selle üle arutletakse paljudes foorumites.

Hinnavaatlus.ee üks kommenteeritumaid teemasid andmeside osas ongi Kõu internet. Pole ka ime – kõige suurem leviala ja kõige rohkem probleeme, sest inimesel, kes elavad äärealadel, on Kõuni pääsemine ainus võimalus internetti saada, asugu siis mast kas või kümnete kilomeetrite kaugusel. Hüva nõu tuleb teistelt foorumispetsidelt, kes aitavad antenni suunata ja seadmeid hankida.

Arvutikasutaja.ee ärkas pärast märtsikuist lühikest talveund ja IT-teemad jätkusid. Näiteks õpetatakse, kuidas samm-sammult jõuda veani, kui pärast käivitamist arvuti Windows XPga poole minuti pärast hangub. Eee PC foorumis, kus Windows XP ei taha ühel kasutajal käivituda, soovitab teine: pane Linux. Kas aga tavakasutaja sellega hakkama saab ilma installijat küsimustega vaevamata, see tekitab kahtlusi.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 57

inimesed Kas infoühikond viib riigi Twitterisse?

17. märtsil toimus Kumus iga-aastane infoühiskonna konverents, kus pool päeva peeti nõu rohelise IT teemadel ja teine pool läks avaliku sektori sotsiaalmeediasse mineku võimaluste arutamisele.

Konverentsi peaesineja Graham Vickery (OECD info- ja kommunikatsioonikomitee internetimajanduse programmidirektor) soovitab päeva esimeses rohelise IT paneelis valitsusel rohelisi ideid ja rohelisi teenuseid toetama hakata: kas soodustustega või lausa rahaliselt. Ning teadmistele soovitab ta kergemat ligipääsu.

MicroLinki arendusjuhi Märt Ridala roheline pakkumine oli lisada Eesti tarkvarateenustele roheline logo, sest tarkvara ongi tõeliselt roheline toode.

58 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Rohelise IT paneeli juhataja Anti Kuiv küsis Vickerylt: miks kliimakonverentsid ei õnnestu? Raske on leida kokkulepet rikkaimate ja vaeseimate vahel, vastas OECD esindaja.

Minister Juhan Parts esitas Eesti ettevõtete jaoks küsimuse: kas teha maailmas oma pakkumine?

Roheliste tehnoloogiate järele on ju suur nõudlus.

Infoühiskonna konverentsi jälgiti saalis nii „elusuuruses” kui ka internetist, kust sai lugeda veebiülekande vaatajate küsimusi ja arutlust Twitteris.

Tark mees taskus – Enne, kui ostad, uuri hindu!

Keda huvitaks maksta sama kauba eest rohkem, kui võimalik oleks ost sooritada vähem raha leƫ ladudes. Sellist tegelast kohtab ainult uusrikaste anekdooƟdes. Kuid sageli näeme me leƟs miskit sellist, mida oleme salamisi oodanud, kuid pole aimanudki toote olemasolust. Ja siis õnneliku ostu koju tarinuna kuuleme sõbralt, et „seda oleks saanud ju 20% odavamalt“.

Teeb ju meele mõruks ja toreda ostu rõõm on rikutud? Kuid nüüd on meil abimees ka sellisteks spontaanseteks puhkudeks.

Me saame kasutada tootevõrdlusi, sorƟda eƩe antud parameetrite järgi ning viibides välismaal saame kasutada ka erinevaid valuutasid. Enne, kui näiteks Soomes eurosid tuulutada, uuri, mis antud asi kodumaal maksab ja kas tasub üldse kauba vedu kaugelt maalt ära. Või vastupidi – veenduge, kui palju raha te säästate oma ostu inglismannide poest sooritades.

Mobiilse otsingu üheks eeliseks tavalise Hinnavaatluse veebi kõrval on just infomahu opƟmeerimine (vähendamine), mis lisaks andmevahetuskiirusele mõjub posiƟivselt ka teie rahakoƟle, eriƟ ülikalli mobiilsidega riikides viibides. Hinnavaatluse foorumites on uudne portaal posiƟivset vastukaja leidnud. Heaks kokkuvõtteks on ühe veterankasutaja hinnang uudsele vahendile: „Enne kui avad rahakoƟ, ava hinnaotsing!“

Hinnavaatluse tehnikatoodete veebiotsingukeskkond on tulnud lagedale oma juba üle kümne aasta tegutsenud ja kasutajate seas suure populaarsuse võitnud lahenduse mobiilse versiooniga, mis on mõeldud nuƟtelefonide, PDA-de ja muude mobiil- Telereklaamidest kõlab meile igapäevaselt – Milleks sete pisiseadmete omanikele. Uue otsingu aken maksta rohkem? – ja tõepoolest, milleks? Uurime ja kohandub mobiilseadme ekraanile ning vastavalt veendume, kust ja kelle juurest oma ost sooritada. seadme jõudlusele ning kasutaja soovile kuvatakse ainult hinnapäringut või kuvatakse ka tootepilte ja pikemat informatsiooni. Uudse abimehe leiame me Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 59 Enne, kui otsustad... vaata hinda! aadressilt - http://m.hv.ee

inimesed

Kaupo Kalda tegi Eestisse kuulsa OK jututoa, õppis aja jooksul ise palju juurde ning on nüüd hing veebifirma Okia taga ja kõneleb iga päev üha valjemal häälel e-turundusest.

60 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Mees, kes leidis naise internetist

Veebitegu pole heinategu. Räägime ühe tegija, Kaupo Kaldaga ja uurime, kuidas veebi tehakse ning milline on see mees, kes lõi Eesti esimese jutuka ja on veebifirma Okia loovjuht.

Kui Kaldaga ühel töise päeva pärastlõunal maha istume, on ta natukene väsinud ilmega. Ta mainib ka ise, et on võib-olla natukene magamata öödest väsinud, kuid siinkohal on tegu rõõmuga – ta on just saanud isaks ja ööd on unetud poja tõttu.

End ise harinud Õppimisega on Kaldal selline lugu, et ta mõtles minna õppima sinna, kuhu on lihtne sisse saada ja valis seetõttu keskkonnakeemia. Pärast sisseastumiseksamite tegemist tuli aga välja, et oleks tegelikult ükskõik mis erialale saanud. „Keemiaga läks selles mõttes pahasti, et sain ruttu aru, et seda õppima asuda oli viga ja jätsin eriala pooleli. Paraku lõppes sellega ka mu ametlik haridustee,” selgitab Kalda.

Sellest pole aga tänapäevase inimese puhul hullu ja Kalda on kompetentne tänu 20 aastat toimunud eneseõppele, mis on väga palju andnud ja jätkub ka praegu, iga päev. Kalda räägib, et praegu tahetakse teda aeg-ajalt igasugustele konverentsidele esinema kutsuda, aga paraku talle väga mikrofoni ja suure seltskonna ees seismine ei meeldi. „Mul on printsiip, et iga päev vähemalt üks tarkus omandada. Iga päev loen erialaseid blogisid jne. Infot on muidugi väga palju. Väga hea eneseõppe vorm on ka blogi pidamine,” lisab ta.

Fanaatik, aga mitte IT-inimene Kalda ei pea ennast IT-inimeseks. Seda on ta

enda arvates sama palju kui raamatupidaja – arvuti on talle küll töövahend, aga sellega asi ka piirdub. Talle meeldib rakendusi või portaale välja mõelda, aga tehnilise lahenduse kohalt usaldab spetsialiste. „IT-mehed on selleks tööl, et seda osa teha,” võtab ta selle teema kokku. „Olen loomeinimene. Ideed on minu rida.

Tehnoloogiahull olen ma sellegi poolest ja mitte ainult, kindlasti olen ka esteetika-, seadmete- ja teadusehull. Näiteks iPhone näeb minu arvates sigahea välja,” räägib ta teda elevile ajavast. Üldiselt pakub talle kogu tulevikutehnoloogia väga suurt huvi ja tema arvates on tore üritada ennustada seda, kuhu liigub näiteks nanotehnoloogia jms. Ta ennustab, et viie aasta pärast on ajalehtede trükkimine illegaalne. „Telefoniraamatud võiks juba täna seda olla,” lisab ta.

Internet pani silmad särama Pärast ülikoolist lahkumist tegeles ta viis aastat tootejuhina ühes reklaamifirmas nimega Rakman, mis praeguseks on juba ammu pankrotis.

Reklaamiga on ta kokku puutunud juure tasandilt. Sealt tekkis tal palju sidemeid ja kontakte ning sisevaade sellest kirevast maailmast.

Sinna tööle sattus ta Eesti Ekspressi kuulutuse kaudu ja disainis esimese trammi reklaami, mis Tallinnas 1991. aasta paiku ringi sõitis, Saku trammi. Seal puutus ta kokku arvutitega ja õppis tegema enda sõnul ka algelist graafikat. Lisaks installis ta muidugi flopidelt helikopterimänge.

1996. hakkas tal aga tekkima üha suurem

olen loomeinimene. ideed on minu rida.»

Kaupo Kalda

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 61

inimesed

Kaupo ja tema kolleegid Okiast peavad oma firmat pigem turunduskui veebifirmaks.

esimene veebileht, mida ma külastasin, oli valge maja leht.»

Kaupo Kalda

huvi interneti vastu ja ühel päeval küsis ta sõbra käest, mis see on. See ütles, et see on nagu Windowsi Help, kus on alla joonitud tekstid, mida mööda liikuda. Selle imelise asjaga tutvumine pani Kaldal silmad särama ja ühe sõbraga ostsid nad ühe sissehelistamisühenduse ja kulutasid kolmandiku palgast sellele.

Ta mäletab veel selgelt, et esimene koduleht, mida ta külastas, oli Valge Maja koduleht.

Kümme päeva pärast esimest korda internetti minekut tekkis Parachat, mis oli esimene Java jutukas. See tehti sellisena, et seda sai oma kodulehele panna. Sealt hakkaski kogu „pull” pihta, pärast selle avastamist istus ta ööd ja päevad internetis, kuni see tegevus hakkas raha sisse tooma.

26. novembril 1996 tegid Kalda koos sõbraga OK jutuka ja esimene ühendus oli Tartuga, ühe arvutifirma töötajaga. Üle interneti lobisemine

62 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

tundus kosmosetehnoloogiana.

Naine internetist Kalda meenutab, et see oli aeg, kui ta võttis hääletaja peale, siis hääletaja tundis ta ära. Valdav osa internetikasutajatest teadsid teda. Arendus jäi aga soiku, sest raha oli vaja mujalt teenida ja Kalda tunnistab, et tollal ei suutnud nad hoomata selle perspektiivi. Praeguseni ongi OK põhimõtteliselt samasugune. „Kuid just täna avastasin ühe avatud lähtekoodiga tarkvara, millele saaks selle ümber konvertida, kus on sadu pluginaid ja mooduleid,” selgitab Kalda õhinaga.

Ta tunnistab, et see jutukas ilmselt eriline äriprojekt pole, aga fanatismist kannab ta seda edasi küll. Kunagi oli see Eestis suuruselt kümnes lehekülg, kuid praegu käib seal kuni 10 000 inimest nädalas.

Kalda räägib, et tal on ka mõni mõte, mida

kohati päris hea funktsionaalsusega. Ka rate.ee võttis Kalda sõnul OKlt palju üle ja tõmbas viimaks ka noored ära. OKsse jäid vanemad inimesed ja hetkel on külastajate keskmine vanus üle neljakümne.

Veebi- või turundusfirma?

Okia kohta, mis on Tanki osa, räägib Kalda, et tegu on pigem turundusfirmaga. Veebifirmadega on tema arvates tihti probleem, et nad ei tea, kas nad on veebi- või turundusfirmad. Samas võiks ju öelda, et pangad on IT-firmad, sest neis on Eestis kõige rohkem IT-töötajaid.

Paraku keskenduvad Kalda arvates Eestis enamik väikseid veebifirmasid protsessi väiksele osale ja analüüs ja järelturundus on suuresti puudu.

Kalda sõnul teevad veebiarendajad palju ilusaid asju, kuid puudu jääb tuumast. „Meie üritame kõigepealt tuumaga tegeleda, mis on lahenduse eesmärk, sihtgrupi vajadused jne, alles siis tuleb kujundus ja muu selline,” selgitab Kalda.

Kalda räägib, et see suhtumine tuleb tohutust kogemusest, mis on neil seljataga. „Palju teame lihtsalt eneseharimisest ja vigadest, mis tehtud.

Kogemusest annab tunnustust ka tõik, et just hiljuti võideti Kuldmuna konkursil parima sotsiaalmeedia eneseturunduse auhind.

Võimas portfoolio

värskenduskuuri järel OKga teha, et seda kuidagi nüüdisaegseks ja väga selge nišiga asjaks teha. Kuni nišši pole, pole tema arvates ka mõtet rabeleda.

Lõpuks tunnistab ta, et kogu ta sõpruskonna, ka naisega, on ta OK kaudu kunagi tutvunud. „Jube palju sarnaseid inimesi leidis üksteist üles sealt kaudu – siiani on see väga kokkuhoidev seltskond,” räägib ta.

Kalda tõdeb, et ta pole ainuke – pooled tuttavad on OK kaudu oma elukaaslased leidnud. OK sai loodud koos ühe sõbra Otiga, millest ka veebi nimi OK, ehk siis Ott-Kaupo. „Siiani saame temaga läbi. Nüüd on mul poeg nimega Oliver, et põhimõtteliselt võin veebi edasi pärandada,” muheleb ta.

Selle veebiga tegelemine andiski Kaldale arusaama interneti kodulehtede tegemisest ja ülesehitusest. OK oli omal ajal ajast ees ja on siiani

Okial läheb Kalda arvates väga hästi. Samas lisab ta, et kindlasti saab alati paremini. Olukorrast turul räägib ta, et kõik turud on langenud ja konkurentidest on vikat üle käinud.

Lisaks tõdeb Kalda, et mingil veidral põhjusel saab Okia palju töid läbi Facebooki, kuid konkurendid on täiesti passiivsed selle kanali kasutamisel. „Ei tea, kas nad tahavad teha vana kooli saunakokkuleppeid, kuid kohati on tunne, et meie turg on seisma jäänud sajandi algusesse.

Seetõttu usun, et meil on suur eelis,” kirjeldab ta olukorda. „Viimati kirjutati täna hommikul Facebookis, taheti kokku saada ja küsimus ei olnud pisikeses projektis,” räägib ta.

Portfoolioga on Kalda seni väga rahul, kuigi iga valmis tööga ei ole ta kunagi igavesti õnnelik.

Iga päev õpib ta midagi uut ja tagantjärele tuleb alati mõtteid, et asju oleks võinud teistmoodi teha.

Hästi palju tuleb tarkust koguaeg juurde.

Just valdkonnas, mis pole kodulehe tegemine, vaid väärtuse loomine. Võtmesõnad on eeltöö,

a rva m us

Erika Truuverk naaber Kaupo on hästi avatud, siiras ja hooliv inimene. Tark, laia silmaringi ja mitmekülgsete huvidega. Temas on palju energiat ja loovust, suur maailmaparandaja on ta ka. On lausa hämmastav, millise energiaga ta teinekord lolluse ja rumaluse vastu võidelda viitsib.

Oma seisukoht on igas küsimuses, olgu siis jutt veebimaailmast, keskkonnasäästlikkusest, aia kujundamisest või laste kasvatamisest. Aeg-ajalt olen saanud tunda ka ebamugavalt otsekohest kriitikat, kuid mis seal salata, see on alati olnud asja eest ja edasiviiv. Kaupo on hästi usaldusväärne ja tore sõber, kes hoiab väga oma peret ja lähedasi.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 63

inimesed

A rva m us

Mikko Helbma OKIA projektidirektor Tunnen praeguseks Kaupot kolleegina viis aastat. Kaupo suurim väärtus on tema kogemused. Inimesena, kes on 13 aastat veebilahenduste alal töötanud, omab ta teadmist kõigis selle valdkonna töödes: disain, usability ja e-turundus. Väärtus omaette on aga selles, et ta suudab kõigis neis olla ühtemoodi kõrgel tasemel.

Kaupo on detailne – teeme tihti majas kujundusi ümber 4-5 korda arvestades tema soovitusi. Tihti on need ainult detailid, aga need loovad terviku.

Märgusõnu: positiivne, energiline, uudishimulik kõige uue vastu, sõbralik.

Vaba aega veedab Kaupo Kalda tihti looduses pildistamas käies, millest muidugi annavad aimu ka need fotod tema selja taga seinal. järelturundus, analüüs. „Kavatseme laieneda, võtsime uue äripealiku, kes tuli Sampo panga e-kanalite juhi kohalt, Lauri Illisu. Ka see on näitaja, mis inimesed sinu ümber hakkavad koonduma. Oleme rohkem suuri kliente võitnud viimase aastaga kui varasema viie aastaga. Areng on suur,” räägib ta uhkusega.

Paar sõna noortele Kalda soovib rääkida ka murest, millega puutub kokku peamiselt noori värvates. Mitu noort, kes neil intervjuudel käisid, ütlesid, et on ülikoolides pettunud, sest saavad sealt kuiva tarkust, kuid midagi praktilist mitte. Liiga palju on ajutreeningut ja võrrandite õppimist, kuid rohkem peaks olema praktilist koolitust. Ühe hädana toob ta välja ka selle, et esimese asjana üritab noor tavaliselt oma firmat teha.

Siis pusitakse kümme aastat ja kuhugi ei jõuta. „Ei peaks nii väga tormama, kui vähegi võimalik, tasub püüda leida tõsisemas agentuuris tööd. Ühemehe firma ei suuda pakkuda meeskonnas töötamise kogemust ja võimalusi,” selgitab ta. „Fanatismist freelance’imine on tore, aga sil-

64 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

maringi laiendamiseks tasub mõni aasta kusagil suures kohas töötada. Ettevõtja vastutus on väga suur ka, magamata öid on palju,” lisab ta.

Looduslaps Töö ja vaba aeg on Kaldal selgelt eristatud.

Ta üritab mitte õhtul tegeleda tööga, aga paraku loeb ikka blogisid ja kiidab siinkohal, et iPhone’ga on see eriti mugav. Ülejäänud ajal üritab ta tegeleda pere ja enda laadimisega.

Hetkel on Kaldal tore pere – naine ja lapsed, poeg ka värskelt sündinud. Kümmekond aastat tagasi ehitas Kalda Kakumäele maja ja on paadunud korterivihkaja. „Mulle õudselt meeldib kodus olla. Meeldib vaadata sahisevaid kaselehti,” räägib ta, vaadates arnoliku pilguga kaugusesse.

Samas tunnistab ta, et on naabriga raksus ja too ei taha temaga ilmselt enam elu lõpuni suhelda. See tuleneb aga tema armastusest looduse vastu. Nimelt pidas naaber looma halbades tingimustes ja Kalda ei suutnud seda muidugi niisama jätta.

Ta tunnistab ka, et peres on mõlgutamisel mõte, et võib-olla ühel päeval üheskoos minna gorillasid päästma. Aga samas kardab ta, et see võib olla nii valus, et seest sööb ära. Samuti on ta elukaaslasel õhus idee tõmmata käima heategevuslik portaal. Kaasa võitis eelmisel aastal ka helkuri reklaamiga grand prix. „See on see teema, mille kohalt me sobime hästi kokku – sot-

Siin veel üks näide Kaupo hobist ja selle suurepärastest tulemustest.

siaalne teema puudutab meid mõlemat,” selgitab Kalda.

Peamiseks hobiks nimetab Kalda endal fotograafiat ja ta on isegi loodusfoto konkurssidel esikohti võitnud. Põhiliselt on ta maastikupildistaja. „Mul on loll komme igal aastal, kui mudel uueneb, kohe uus kere osta. Praegu on mul kõige lihtsam Canoni kere. Klaasid on korralikud, aga kere on 500D,” kirjeldab Kalda oma varustust.

Foto, foto, foto!

Alternatiiviks on tal ka iPhone, millega ei saa tema sõnul küll kvaliteetseid asju teha, aga sisuga pilte küll.

Loodust jäädvustades läbi klaassilma on ta näiteks külmetanud kolm tundi lume sees, et lõpuks püüda kaadriga kits, kes vaikselt silme ette lonkinud. „Vahva on haudvaikuses istuda ja oodata,” räägib ta. Samas ta end tõsiseks tegijaks ei pea, sest selleks tuleks loomade käitumist õppida ja päevi käia, et õiget hetke tabada. Ta tunnistab, et maastiku pildistamine on ses mõttes labasem, kuigi siis on valgus väga oluline. „Eestis on maastikufotodega see häda, et maastik on tasane. Põhja-Eestis on kalda teema seega väga oluline. Mõnus on kaamera käes kopsud adru haisu täis tõmmata,” muheleb Kalda.

Paljuks muuks tal aega ei jäägi. Palju tuleb tema arvates ka sõpradega suhelda ja muidu ringi kolistada. Põhiliselt Eestis. Enn Heinsoo

Minu tööpäev

Jõuan üldjuhul esimese-teisena kontorisse ja sööme koos jänkuga kodusttoodud jääsalatit. Kahjuks jänku küll lahkus 1. aprillil meie hulgast. See on päeva kõige magusam tööaeg – vaikne, pea värske. Päeva jooksul koguneb üldiselt 2-3 koosolekut, kus minu vedada on konsultatiivne roll loovjuhina, natuke kätega vehkimist ja veidrat huumorit sekka. Nende vahele mahutan loovtööks vajaliku aja, muuhulgas firma blogi pidamise ja kindlasti enesetäienduse. Ei mäletagi, millal viimati oleks olnud mahti mitte midagi teha, tempo on püsivalt üleval aastaid.

Minu puhkepäev

Kõige lihtsam on kirjeldada märgusõnadega, enam-vähem tähtsuse järjekorras: pere, kodu, sõbrad, maja ja aed, loodus, maakodu, fotograafia, hea muusika, teater, lugemine, reisimine.

Kvaliteetaeg. Tundub võib-olla klišeenimekiri, aga on absoluutselt piisav, et üks loovhing puhkepäevadega kurguni positiivset energiat täis laadida.

Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010 65

minu arvutimaailm

Valdur Laid 2004. aastast Elioni juhina töötanud Valdur Laid puutus esimest korda arvutiga kokku eelmises töökohas Eesti Pangas. Nagu teisedki juhid 1990ndatel, on ka tal meenutada kohvrisuurune mobiil, mis hantleid asendas.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Keskkooli arvutiklassis, kus 1986. aastal paiknes üks nõukogude esimesi arvuteid, toasuurune MIR-2.

Esimene oma arvuti?

Esimene arvuti, mida oma tarbeks kasutasin, oli uudisteagentuuri Reuters terminal. Aasta oli siis 1992 ning töötasin Eesti Pangas.

Esimene mobiiltelefon?

Kasutasin 1990ndate alguses pangas rahvusvahelisteks kõnedeks kohvrisuurust ja paarikilost mobiili, mida siis ka endaga kaasas tassisin. Sellel oli isegi hands-free ehk vabakäefunktsioon.

Esimene kokkupuude internetiga?

Tõenõoliselt oli see samuti Eesti Panga aegadel 1990ndate esimeses pooles, mil internetist turuinfot hankisime.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Täiesti piisav.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Hea meelega jagaks hoopis positiivset kogemust. Hiljuti tabas mind täielik IT-vaimustus, kui kogesin seda, et ettevõtte alustamine internetis võttis aega vaid seitse minutit.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Elioni siseveebi, internetipanga, usaldusväärse uudisteagentuurita.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Kaks-kolm tundi, ülejäänud aeg läheb silmast silma vestlustele ning koosolekutele.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Ausalt – ma ei ole end kunagi tarkvarapiraadiks pidanud.

Foto: Stanislav Moškov

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 12.05

◊◊ Mis saab siis, kui 48 tunniks garaaži häid ideid arutama kogunetakse? ◊◊ Linux murrab jälle läbi – loodetakse, et maandub ka ärikasutaja lauale. ◊◊ Õpitarkvara – kuidas seda tehakse?

66 Arvutimaailm nr 4 (170) aprill 2010

Alati ei tea, kuidas 채ri vajadused kasvavad.

Proact IT-lahenduste puhul maksad vaid kasutatava mahu eest. Nii palju kui servereid, kettamassiive, varundusteenust v천i tarkvara vajad, nii palju eest ka tasud!

Meil maksad vaid kasutatava mahu eest

maht

Tavaliselt maksad ka kasutamata mahu eest

Proacti tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee