Arvutimaailm 3/10

Page 1

HP Eesti juht Mart Engelbrecht: tulevik on pilvedes

USB 3.0 välised kettaseadmed töötavad pöörase kiirusega Kuidas teha ise mobiilirakendus Androidile? Reportaaž kohapealt: CeBIT 2010 tehnoloogiamess

Mis toimub .ee domeeniga? Ümberkorraldused venivad, 300kroonine aastamaks tekitab küsimusi Hind 39.90

Nr 3 (169), märts 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis neli 22tollist LEDkuvarit kontorisse


37249.- (inglise k.) 40999.- (eesti k.)

Toote funktsioonid

PDF-failide (k.a PDF-portfellid ja PDF-kaardid) vaatamine, printimine ja otsing Acrobat.com'i teenuste abil dokumentide loomine, talletamine ja jagamine ning oma ekraani jagamine

Adobe Acrobat 9 Pro

4+1 litsentsi hind kokku

Adobe Acrobat 9 Standard

23499.- (inglise k.) 25499.- (eesti k.)

Adobe Reader® 9

4+1 litsentsi hind kokku

• •

• • • • • • • • • •

• • • • • • • • • • •

PDF-dokumentide loomine igale printivale rakendusele Paberdokumentide skannimine PDF-ideks ja automaatne tekstituvastus optilise tähemärgi tuvastuse (OCR) abil PDF-failide salvestamine Microsoft Wordi dokumentidena sisu uuesti kasutamiseks küljendust, kirjatüüpe, vormingut ja tabeleid säilitades PDF-dokumentide kaitsmine 256-bitise krüptimisega Dokumentide ülevaatamine kasutades tuttavaid kommenteerimistööriistu, nagu kleebised, teksti esile toomine, joonimine, vormid ja templid Reaalajas koostöö võimaldamine sünkroonitud dokumendivaadete ja vestlusega Hõlbus täidetavate PDF-vormide loomine vormiviisardi abil paberilt või olemasolevatest failidest Adobe Readeri kasutajatel PDF-vormide kohapeal täitmise ja salvestamise võimaldamine‡

Dokumentide ISO-standarditele PDF/A, PDF/E ja PDF/X vastavuse kinnitamine Autodesk® AutoCAD-i,® Microsoft Visio ja Microsoft Projecti failide teisendamine PDF-ideks ühe lihtsa nupuvajutusega, säilitades Visio ja AutoCAD-i dokumentide kihid ja Visio objektandmed*

Adobe Readeri kasutajatele PDF-dokumentide digitaalse allkirjastamise võimaldamine‡

• • • •

PDF-dokumendi kahe versiooni võrdlemine ja erinevuste esiletoomine Dünaamiliste XML-vormide loomine Adobe LiveCycle® Designer ES-iga (komplektis)* PDF-failide ülevaatamine, kontrollimine, parandamine ja ettevalmistamine tipptasemel printimiseks ja digitaalseks avaldamiseks


märts 2010 fookus

LABOR

Mis saab .ee domee­ nist?

34 USB 3.0 kettaseadmed –

pööraselt kiired 36 Fujitsu minisülearvuti

äriklassile 37 Kontorikombain HPlt

pakub palju, aga aeglaselt 38 Dell Mini läks lõpuks

Foto: scanpix

Eesti domeeninimede uue korra jõustumine on juba edasi lükatud, domeenimaksu osas on nurinat avaldatud. Mis saab edasi?

moega kaasa

39 Sony

Ericsson Vivaz

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: mobiilinavigaator või navigatsiooniseade? 7 Eksperdid hindavad Olympic-online'i 8 ITLi veerg: IT-firmad piiri taga hankejahil UUDISED 10 Mobiilisektori maailmakongress 14 Uus ja vanad: üks telefon, kaks SIM-kaarti

FIRMA 22 Mekaia tõmbab endaga ühinema tuntud

veebiagentuure R E P O R TA A Ž 28 CeBIT Hannoveris – arvutimaailma

kevadekuulutaja LAHENDUSED 46 Varunduse suundumused selleks aastaks 48 Teeme ise Androidi rakenduse 49 Fits.me lahendab rõivaäri e-poodide

kitsaskoha 50 ID-kaart 2.0 võib tunda nägu ja sõrmejälgi 51 Kuidas rämpspostist pilvede abil

vabaneda 52 Paroolid lekivad ka tuntud veebidest 54 Must kunst sülearvutitega 55 Mälupulgaga arvuti kiiremaks

INIMESED 56 Sotsiaalvõrgud: Twitter, blogi- ja

foorumivaatlus 58 4G tulek 59 E-riik tegi teatrit 60 HP tüürija Eestis Mart Engelbrecht 66 Minu arvutimaailm: Robin Gurney

40 Suur test selgitas

välja parimad LEDtaustavalgustusega kuvarid. Foto: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 3


toimetuse lehekülg

Avalduseta e-riik Mis võiks olla lihtsam asjade ajamisel e-riigis, kui piisaks tahteavaldusest? Ei mingeid avaldusi, blankette ega paroole. Selles numbris on mitu lugu, mis sellisele tulevikule vihjavad. Riigi infosüsteemide korraldatud e-riigi teatris etendati uue e-teenuse loomist läbi ametnike kadalipu, kuid publikule anti revolutsioonilisem ülesanne – mida teha selleks, et kodanik saaks teenindatud vaid tema tahte alusel? See näeb praegu välja nii: tahad tellida omale mõne uue e-teenuse, oled vanamoeline ja lähed ametniku juurde. Sulle ulatati blankett, täitsid teab mitmendat korda taas avalduse, sisestasid jälle samad isikuandmed, mis riigil niigi olemas ja ametnik registreeris, tuvastas isiku ning võttis vastu. Tulevikus aga võiks see käia hoopis nii: lähed kohale, pistad ID-kaardi lugejasse ja ütled oma tahte, midagi muud pole vaja. Hetke pärast on tahetud teenus aktiveeritud. Mida selleks vaja? Selles Arvutimaailmas on IDkaardi tulevikule valgust heitnud Biometry.com juht Werner Blessing, kes tahab siia rajada biomeetria arenduskeskuse. Miks mitte asendada ID-kaardi parool näo- ja hääletuvastusega? Siis olekski käes olukord, kus ID-kaart 2.0 vajab vaid lugejasse sisestamist ning kui sisestajaks on õige inimene, on uksed e-riiki valla.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: scanpix

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus. Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor


Polycom® HDX 7000™ Videokonverentsiseade Hoia koosolekute lähetuskulud kontrolli all

Hinnad algavad: 163 000.- (Igakuine Rendimakse Alates 5100.-) • HD 720p • Polycom StereoSurround™ 22Khz • Arvutipildi edastamine • Kuni 4Mbps IP ühendus • 4 x 128kbps ISDN ühendus • MultiPoint ühendus nelja seadme sidumiseks • Kahe monitori väljund • Video- ja heliväljund salvestusseadmele

Panasonic Toughbook CF-19

Töökindlaim sülearvuti aeg-kriitilistesse tööprotsessidesse! • Vee- ja tolmukindel – IP65 • Garanteeritud käivitumine temperatuuril -24° kuni +60°C • Ekstreemselt hele (1000cd/m2) ja puutetundlik 10,4“ LCD • Vibratsiooni-, löögi- ja kukkumiskindel • Aku tööaeg 10 tundi

Panasonic Toughbook CF-U1

Maailma esimene UMPC, millel on samaaegselt maksimaalselt funktsioone, piisavalt jõudlust, elementaarsed sidekanalid ja konstruktsioon, mis talub ka kõige karmimat kohtlemist või keskkonda! • 5.6”, puutetundlik LCD (WSVGA) • Genuine Windows® XP Professional • Kaal 1,06 kg • Aku tööaeg on 9 tundi • Vibratsiooni-, põrutus- ja kukkumiskindel (MIL-STD 810F) • Vee- ja tolmukindel, vastab IP54 standardile

Tule tutvu Polycom® ja Panasonic Computer Products seadmete ning lahendustega volitatud esindaja juures!

SKARCON OÜ A.H. Tammsaare tee 47, Tallinn • tel 502 8488 • www.skarcon.eu • info@skarcon.eu


arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas mobiilinavigaatorid surmavad autonavigatsiooniseadmed?

jah

Ekstreemspordifestival Simpel Session püstitas sel aastal veebiülekande vaatajarekordi – 210 000 vaatajat. Ilmselt on see enim vaatajaid kogunud HD-kvaliteedis veebiülekanne Eestist. Festivalil osales 200 trikiratturit ja rulatajat 30 riigist. Hollandis näiteks korraldati ürituse vaatamine baari suurelt ekraanilt.

CAPTCHA on pilt, millega hoitakse rämpspostimootoreid eemal, paludes inimesel pildil olev sõna kontroll-lahtrisse sisestada. Bonsai-sec.com aga näitas, et lihtsa kujutise, kus tähed-numbrid ühekõrgused ja taust teist värvi, saab „lahti murda” vaid 26realise koodijupiga.

ei

JÜRI TEEMANT

RAIDO SUBI

Ei saa küll päris üks-ühele võrrelda eraldiseisvaid navigatsiooniseadmeid mobiilidega, aga siiski – eeliseks on üks seade, mis tagab mitut kasutusvõimalust.

Autonavigaatorite eeliseks mobiilnavigaatorite ees on kindlasti kasutusmugavus ja lihtsus, suured värvilised ekraanid, andmeside vajaduse puudumine ja laiem kaardivalik.

Nokia Eesti müügijuht

GPS Eesti OÜ juhatuse liige

Lisaks navigaatorile on mobiil ka telefon, Suurel värvilisel autonavigatsiooniekraae-post, muusikamängija, mängukonsool, nil on lihtne ja mugav sihtkohta sisestada ja veebilehitseja jne. Nokia ei maksusta enam jälgida teekonnajuhiseid ning selleks ei pea ka navigatsioonilitsentse. Lisaväärtusena olema tehnikahull, hakkama saab noor ja saab näiteks Nokia puhul tasuta kasutada vana. Teatavasti pole nutitelefonide ekraaMichelini restoranigiidi abi või Lonely Planid nii suured ja tihtilugu tuleb kasutada neti reisinippe ja -trikke. keerukas menüüs liikuMobiilis on võimalik puutepliiatsit. Teemant: Maksab miseks lisaks satelliidiühenduMobiilinavigaatorisele määrata asukohta ka mugavus ja kiirus – te kasutada on üldjuhul A-GPSi (Assisted GPSi) Google’i kaardid ning lihtne on neid abiga, mis näitab mobiiNavteqi ja Teleatlase kõike omada neli- kaardimaterjal – autolivõrgu alusel asukoha 150–500 m täpsusega. navigaatoritele on võiühes seadmes! Hind on ka oluline armalik soetada kohalike gument. Tuginedes GfK kaardifirmade kordades Groupi viimasele uurintäpsemaid ja informagule toon neilt näite mokaarte. AutoSubi: Autonavigat­ tiivsemaid biilist, milles on GPS-nanavigaatorite kaardid on vigaator, meediapleier, siooniekraanil on seadmele eelsalvestatud, kuni 5 MPix digikaamevaja kulutada raha lihtne sihtkohta pole ra ja telefon – see kõik ja aega andmesidele, et sisestada ja jälgi- kaarte või huvipunkte maksab 4000 krooni. Kui aga osta eraldi neli jooksvalt alla laadida – da juhiseid ning asja, st lihtne mobiil, teatavasti on selline teMP3-mängija, navigat- selleks ei pea ole- gevus eriti kulukas välissiooniseade ja digikaariikides viibides. Olukorma tehnikahull. mera, saab hinnaks üle da, kus GPS-funktsiooni 6000 krooni. On selge, kasutamise tõttu on aku et maailm on muutumas dünaamilisemaks, tühjenenud ja pole võimalik kasutada mokus maksab mugavus ja kiirus – lihtne on biili peamist funktsiooni – helistamist, ei neid kõiki omada neli-ühes seadmes! taha meist ka ju keegi sattuda.

6 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010


ku u t sita at

Nüüd on näha, et Orkut pole küll surnud, kuid lõhnab imelikult, kui parafraseerida Frank Zappat. Kristjan Otsmann sekretar.ee-s infouputusega toimetulekust.

ek s p erd id h in davad

Internetikasiinode uudisportaalidesse lipsas teateid Eestist kui uuest online-kasiinode paradiisist. Olympic Casino oli üks esimesi, kes Eestis vastava loa sai ja oma kasiino veebis üles pani.

Kasiino esimene veebitulek Olympic-online on Eesti esimene vastava loa saanud online-kasiino. Vaatamata esialgsetele kurjematele eelarvamustele hindajatelt võrreldes värsket veebi maailmanimedega, said lõpphinded siiski küllalt leebed.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Kuigi Olympic on juba tuntud mark, on internetikasiino puhul usaldusväärsuse loomine endiselt väga oluline, eriti veel seetõttu, et teenuse kasutamiseks on vaja allalaetavat programmi. Samuti võiks veebis olla rohkem emotsiooni ja inimlikku puudutust, näiteks läbi visuaalsete ekraanivideote „abi” sektsioonis. Silma torkab ka, et suur ribareklaam annab URLi real 404 veateate.

Olympic-online veebilehekülg on kujunduselt ilus ja reibas. Punase keelumärgi päises võiks ehk asendada mõne kujundusega paremini haakuva elemendiga. Lisaks kogenud kasiinohaile leiab lehelt infot nii algaja kui ka hasartmängusõltlane – mõeldud on kõigi peale. Lehekülge on lihtne kasutada, kergesti ära ei eksi.

Tegu on funktsionaalse ja selge lahendusega. Häirib, et suure päise tõttu on vaja pea kõikidel veebilehtedel allapoole kerida. Muidu on kõik vajadused kaetud. Mitu märki viitavad asjaolule, et veebikasutajate arvu tõustes tekib probleeme jõudlusega. Paljud online-kasiino lehekülgede laadimiskiirust mõjutavad tegurid on jäetud optimeerimata.

Altex Marketingi partner

Rohkem usaldusväärsust ja inimlikkust.

Developers Team OÜ tegevjuht

4

Lihtne kasutada, vajalikku infot leiavad kõik.

5-

KnowIT Estonia tegevjuht

Tulevikus võib tekkida probleem jõudlusega.

5-

hinne kokku: 5Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 7


arvamus

IT-firmad piiri taga hankejahil Aasta tagasi otsustas Eesti Info- ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) uus juhatus, et üheks prioriteediks saab Eesti IKT lahenduste eksport. Valdkonna eest vastutajaks valitud Microsoft Eesti juht Rain Laane annab aru.

Rain Laane Microsoft Eesti juht

Aasta tagasi olukorda uurides selgus, et kui näppudel kokku lugeda suuremad Eesti IT-eksportijad, saame aastaseks käibemahuks umbes miljard krooni. Üsna kiiresti lepiti ITLi juhatuses kokku, et lähiaastate eesmärk on see number kahekordistada ning võimalusel mitte sinna sisse arvestada ülisuurte välisfirmade kohalike kontorite tekitatud ekspordikäibeid (Skype, Playtech). Suurimateks takistusteks ITK ekspordil võib välja tuua suhtevõrgu ja müügioskuste nõrkuse ning omavahelise koostöö puudumise. IKTettevõtted olid ju paar varasemat aastat koduturul riigihangetes vaid konkureerinud, kuigi tööd ja leiba jätkus paljudele. Praeguseks on aru saadud, et koos asju tehes oleme oluliselt tugevamad ning välismaal jääb üksikute firmade võimsusest tihti vajaka.

22 selga pandi kokku Alustuseks moodustas ITL eksportida soovivatest firmadest huvigrupi, kus jagatakse kord kvartalis, enamasti negatiivset (ekspordi-) kogemust seni tundmatutest Eesti firmade „edulugudest”. Pool aastat, pärast mitut strateegiaarutelu ning ajurünnakut kulus kolme õnnestunud EASi klastri eeltaotluse konsolidee8 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Demokeskuses on aasta jooksul käinud palju väliskülalisi Eesti IKT-la­ hendustega tutvumas. Pildil Londoni aulinnapea Sir John Boothman Stuttard uurimas X-Tee skeemi. Foto: Egert Kamenik rimiseks üheks täistaotluseks, mille eesmärk on ühendades 22 IKT ettevõtet ja kahte teadusasutust luua toimiv innovatsioonimootor ja koostöövõrgustik Eesti IKT-lahenduste arendamiseks. Koostöös globaalsete suurfirmadega plaanitakse luua kuuel sihtturul lobistide/partnerite võrgustik, mille kaudu saavad Eesti ettevõtted infot tulevaste hangete ja nende tingimuste kohta. Koostöös IKT Demokeskusega tutvustatakse Eestit väisavatele välis-

delegatsioonidele meie igapäevaselt kasutuses olevaid lahendusi nii riigikui ka erasektorist. Hea kontakt on saavutatud meie välisministeeriumi ja EASi välisesindajatega, kelle abil on Demokeskuses Eesti IKT toimivust aasta jooksul kogenud juba üle 3500 külalise. Perspektiivis loodab ITL, et lähemate aastate jooksul suudavad Eesti IKT firmad võita kümmekond välismaist riigihanget nii lõunas kui ka ida pool. Eesti IKT maine on piiri taga


jätkuvalt kõrge ning meil kasutatavate lahenduste toimivust on paljud väliskülalised ahhetades jälginud. Loodame, et Eesti on esimene riik maailmas, kus saab parlamenti valida mobiil-IDd kasutades ning seda lahendust õnnestub ka teistel riikidel meie spetsialistide abil kasutusele võtta.

ID-pilet on Aafrikas mõttetu Vähe on aga neid lahendusi, mida üks-üheselt teine riik saab üle võtta. Olemasolevad lahendused tuleb muuta teistele riikidele kohaseks, mis tähendab meie firmadele lisatööd ja -teenistust. Kahjuks ei sobi iga Eestis paljukasutatud lahendus kõikidesse riikidesse. Näiteks meie ID-pileti süsteemi kommenteerisid Vahemere lõunakalda riikide esindajad kui ka-

Eesti IKT maine on piiri taga jätkuvalt kõrge ning meie lahenduste toimivust on väliskülalised ahhetades jälginud.» sutut, sest nendel ronivad inimesed busside katusele, enne kui pileti ostavad ja üleüldse on ühistransport seal sotsiaalne projekt. Samas on positiivselt välja toodud Eesti pakutavat võimalust aktsepteerida teiste riikide digitaalseid identiteete (RIKi ettevõtlusportaal). Musta stsenaariumi korral on alati võimalus, et Eesti IKT-firmad ei suuda läbi hammustada lõunariikides valitsevatest kohalikest tavadest, leitud välismaised müügimehed osutuvad soolapuhujateks või lähevad Eesti IKT-firmad omavahel Andrese ja Pearu kombel tülli. Seda viimast peab ITLi juhatus ebatõenäoliseks, sest lihtsam ja kiirem viis arusaamatuste lahendamiseks on ITLi aukohus.

E K S P O RD Iko mm enta arID

Demokeskuses on juba käinud üle 3500 külalise Ülemiste Citys asuva Demokeskuse asutasid 2009. aasta alguses seitse ettevõtet. Aasta hiljem koondab keskus endas juba neljakümmet firmat ja ligi 250 lahendust. Kui seni oleme toimetanud Eestis kohapeal ning väike osa maailmast on tulnud meie juurde, siis jõuliselt edasi liikudes on järgmine samm minna ise maailma ehk panna Demokeskusele „rattad alla”.

Demokeskuse kontseptsioon on lihtne – koondada ühte kohta kokku Eesti IKT-lahendused ning demonstreerida nende kasutamist külalistele nii välisriikidest kui ka kodumaalt. Praeguse seisuga on Demokeskust külastanud üle 3500 külalise, kellest ligi pooled pärinevad välismaalt. Demokeskuse kaudu on mitu Eesti ettevõtet saanud kasulikke väliskontakte, samuti on leidnud välisettevõtted keskuse kaudu endale Eestist koostööpartnereid. Demokeskus ei ole suunatud vaid väliskülalistele, siia on oodatud kõik inimesed, kes vähegi infotehnoloogiaga kokku puutuvad. Ehk saab mõni eestlane siit inspiratsiooni oma mõtete realiseerimiseks, millele kindlasti võimalusel õla alla paneme. Jälgi Demokeskuse tegemisi näiteks Facebookist: Estonian ICT Demo Center. Indrek Vimberg, Demokeskuse tegevjuht

Kohanemine võtab aega ja raha Üleöö ei hakka ükski ettevõte eksporti tegema. Toodete/teenuste arendus, sihtriikide tundmaõppimine, uute müügikanalite väljatöötamine – kõik see võtab aega ning nõuab suuri rahalisi investeeringuid. Üleöö ei suuda me ka oma inimkapitali uue turusituatsiooniga kohandada ning ümberõpe nõuab samuti aega ning suuri rahalisi investeeringuid.

Loogiliselt jõuab siit küsimusteni: Mis mõte on igal ettevõttel iseseisvalt oma agendast tulenevalt loopida rahakillukesi Eesti IT-haridusse, selle asemel, et koondada oma eesmärgid ning ühendada investeeringud? Miks meist igaüks peab ise minema avastama uusi sihtturge, miks mitte jagada omavahel kogemusi? Miks mitte pakkuda müügikohtumisel lisaks oma toodetele ka teiste Eesti IKT-ettevõtete tooteid? Kõik need ja paljud teised küsimused taanduvad ühele märgusõnale: koostöö. IKT-sektoril on väga tugev arengupotentsiaal – olgu selle kinnituseks kas või 2009. aasta majandustulemuste üldine foon, mis selgelt näitab, et sektor on masuga oluliselt paremini toime tulnud kui teised majandusharud. Taavi Kotka, ITLi president

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 9


uudised 1 KROON TUNNIS

Pilvandmetöötluse ajastul hakkame IT-kulusid arvestama kroonides tunnis, räägiti veebruaris Tallinnas toimunud IBMi äritarkvara konverentsil. Näiteks Amazon küsib oma pilvandmetöötluse infrastruktuuri kasutamise eest just nii palju raha. See tähendab, et krooni eest tunnis saab vajadusel kasutada väga suuri arvutusressursse ja kui neid nii palju vaja pole, siis leppida igapäevasteks toiminguteks vajalike võimsustega. Ise ei pea enam serverikeskust ehitama või mahte planeerima.

–23 PROTSENTI

Peaaegu veerandi võrra vähendab kulutusi printimisteenuste kasutuselevõtt, selgus ühes hiljutises kasutaja-uuringus. Näiteks HP juhitud printimisteenused (managed print services, MPS) aitasid Nestlél Itaalias alandada printimiskulusid 23% võrra ja paberi tarbimist 20% võrra. Teenused sisaldavad printerite liisimist sõltuvalt kasutamise mahust (vähendas printerite hulka 73%), tooneri- ja paberikulu haldust tarkvaraga, mis jälgib trükikoormust jm.

Mobiilisektori kongres EOMAPi kaardiuuendus näitab tasulisi parkimistsoone EOMAPi viimane kaardiuuendus Garmini GPSidele „Eesti teejuht 2010.1.1” sisaldab esimest korda ka parkimistsoone Eesti linnades. Selle abil teab autosõitja GPSi abiga, kas parkimine on seal, kus ta hetkel asub, tasuline või mitte. Kaardiuuendus läheb maksma vana kaardi omanikule 295 krooni.

Parim stardiettevõte valiti Eestist Eesti ettevõte T+1 Solutions saavutas mobiiliauhindade galal Mobile Worldi kongressil Barcelonas parima varases staadiumis stardiettevõtte innovatsiooniauhinna. Valijateks olid MobileMonday kommuunid.

10 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Iga-aastane Mobile World Barcelonas kummutab jälle kõik arvamused, et enam kiiremaks-pisemaks-võimsamaks minna ei saa – saab küll. Sel aastal oli kongressil palju ajastuid märkivaid sündmusi. Alustame kas või sellest, et just siis, kui kõik olid Microsofti hakanud mobiilinduses kõrvaltvaatajaks pidama, tuli see ettevõte välja oma kauaoodatud Windowsi platvormiga mobiilidele, mis esimeste testijate arvates on leebelt öeldes paljulubav. Üsna märgiline oli ka Nokia käitumine – sel kongressil ei tuldud välja mitte ühegi uue telefonimudeliga. Nokiagi on paljude jaoks muutunud kahtlustuse objektiks, kas see soomlaste firma ikka suudab oma liidripositsiooni turul hoida. Nokia ise on aga piisavalt enesekindel ja keskendus kongressil vaid uute tarkvarade esitlusele. Nokia puutetundlikud nutitelefonid on samal ajal teinud turul meeletu hüppe ja ees seisab veel vaid iPhone, millele järele jõuda. Sony Ericsson, mis samuti nutitelefonide ajastule on jalgu jäämas, seevastu pingutas kõvasti ja tõi välja tervelt kolm uut telefonimudelit. Uus XPERIA X10 Mini on kontseptsioonilt nagu Nokia eduka N97 Mini pealt maha viksitud, pakkudes suure ja võimsa mudeli väiksemat ja veidi nuditud omadustega säästuversiooni, Vivaz Pro aga lisab Sony Ericssoni plaanitavale hitt-telefonile Vivaz

täisklaviatuuri, mis peaks ärikasutajatele paremini sobima. Kolmas telefon Aspen ei paku tõsistele tehnikavidinafännidele nii palju huvi kui just konservatiivsetele ärikasutajatele, kelle jaoks sobib ka kohendatud Windows Mobile 6.5.3. Kuigi ka Samsung oli väljas uue telefoniga Wave (mis on nende esimene oma mobiiliplatvormil Bada põhinev telefon), oli sellel Korea tootjal olemas ka midagi täiesti uut ärikasutajatele: terve hulk uusi ettevõtetele suunatud mobiililahendusi, mis sisaldavad selliseid tooteid nagu Enterprise Email, Enterprise IM, Enterprise Security, mobiilihaldus, kliendihaldus, müügiautomatiseerimine, äriintelligents. Tegelikult otsis Samsung aga kongressilt hoopis kontakte juhtivate mobiilioperaatoritega, et tuua need lahendused 2010. aastal turule. Eestis arenduskeskust omav Skype troonis samuti Mobile Worldi olu-

Paljud mobiilioperaatorid on näinud Skype'is pigem vaenlast ja seda blokKinud.»


Samsung võtab Skype’i oma uutesse televiisoritesse Samsung toob sel aastal müüki LED 7000 ja 8000 seeria HD-telerid, millel on sisseehitatud Skype’i tarkvara, lastes kasutajatel teha Skype’i hääl- ja videokõnesid teleri kaudu. Skype’iga varustatud Samsungi telerid jõudsid juba müügile Koeras, muudel turgudel aga aasta esimeses pooles. Telerid on varustatud Samsungi tasuta internet@TV teenusega, mis võimaldab ligipääsu valitud netilehekülgedele ja erinevatele digiteenustele. Kui ühendada teler internetti ja kasutada spetsiaalset ISSi veebikaamerat FREETALK TV Camera for Samsung (saadaval veebipoest www.skype.com/store), saab teha ja vastu võtta nii hääl- kui ka videokõnesid. Teleri kaugjuhtimispuldi abil saab luua tasuta Skype’i kasutajakonto.

Kolmeks aastaks tasuta veebiarendustarkvara Microsoft pakub kolmeks aastaks tasuta muidu üsna kallid veebiarendustööriistad: kuni kolme kasutaja jaoks disaini- ja arendustööriist Visual Studio 2008 Professional, Expression Studio 3 (1 kasutaja), Expression Web 3, Windows Web Server 2008 R2 ning SQL Server 2008 Web Edition.

ss – kõik polegi veel leiutatud

Iga-aastane ja alati Barcelonas toimuv mobiilisektori aastakonverents pani sel aastal maha uued ajastulised märgid – Skype sai mobiilioperaatorite sõbraks, Nokia keskendus telefonide asemel tarkvarale, Microsoft üllatas uue mobiiliplatvormiga. Foto: GSMA lisemates uudistes. Verizon Wireless ja Skype teatasid strateegilisest koostööst, mis võimaldab Ameerika suurima mobiilioperaatori klientidel teha Skype’i kõnesid. Sisseehitatud Skype’iga Verizon Wirelessi mobiiltelefonid jõuavad turule märtsis. Skype’i saab telefonides kasutada kõnede tegemiseks ja vastuvõtmiseks Skype’ilt Skype’ile üle maailma, rahvusvahelistele telefoninumbritele helistamiseks soodsate Skype Out tariifidega, teks-

tivestluseks teiste Skype’i kasutajatega, Skype’i kontaktide online-staatuse nägemiseks jms. Oluline verstapost on see sellepärast, et seni on paljud mobiilioperaatorid näinud Skype’is pigem vaenlast ja seda oma võrgus igatpidi blokeerida üritanud. Kui rääkida lihtsatest asjadest, mida innovatsiooniga paremaks tehakse, siis üks sellistest oli kongressil pressiteate laiali saatnud 1995. aastal mobiilset kommunikaatorit patentee-

rida üritanud Hans Constin on taas tegutsemas ja seekordne patent, mille ta ka sai, puudutab nutitelefonide klaviatuure. Miks peaksid need olema liugklapi all, mis kolmandiku ruumist klaviatuurilt röövib, küsis ta ja pakkus välja sülearvutile omase hingedega süsteemi, mis jätab klahvidele kolmandiku enam ruumi ja mahutab kõik vajalikud nupud telefoni kaane sisse edukalt ära. Arvutimaailm Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 11


uudised Kalender

arvutima ailm

Häkkerid kinni ja Puutetelefonide turuosa juhib napilt Apple 2009. aastal müüdi 75,85 miljonit puutetundlikku nutitelefoni, mis on 55% kogu turust, teatab oma uuringus Canalys. Esikohal on endiselt Apple 33,1 protsendiga turust, kuid aastaga selles sektoris hiigelhüppe teinud Nokia on iPhone’i juba kinni püüdmas 29,5% turuosa ning aastase kasvuga 4071 protsenti. Kolmandale kohale jääb HTC 10,2 protsendiga, olles kaotanud pea poole oma turuosast.

E-arveid nüüd neli korda enam Kui 2004. aastal moodustasid tarbijaile saadetud arvetest e-arved 4,5%, siis praegu on nende osakaal Eestis 25% (kasv neli korda). Viie tegutsemisaasta jooksul on ühine e-arvete portaal www.arved.ee saatnud 12 miljonit e-arvet.

11.03 Eksportmentorklubis

esineb Werner Blessing Tallinna Eksportmentorklubi sarja lõpuseminaril esineb Biometry.com juht Werner Blessing (vt ka lk 50), rääkides sellest, kuidas oskuslikult luua ja täiendada suhtlusvõrgustikku. Klubiõhtu toimub Ülemiste Citys.

17.03 Infoühiskonna konverents

Kumus toimuv konverents räägib rohelisest ITst, avaliku sektori rollist sotsiaalvõrgustikes ning privaatsusest Web 2.0 ajastul. Peaesineja on Graham Vickery (OECD).

18.03 Rahvusvaheline SAP

majandustarkvara konverents SAP AG korraldab 18. märtsil Tallinnas Nordic Hotel Forumis tasuta konverentsi SAP World Tour, millel lansseeritakse eestikeelne ja kohalikele seadustele vastav majandustarkvara. Konverentsil esinevad Linnar Viik, Helmese, Proeksperdi, Siemensi ja MS Ärisüsteemide spetsialistid, SAP AG asepresidenti Pascal Brosset, rahandusministeeriumi eurole ülemineku nõustaja Christian Staalby jt.

12 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

1

Läänemeri sai vabatahtlike abil uue seiresüsteemi Vabatahtlikud arendajad tegid koos IBMiga Läänemere laevaliiklussüsteemi, mida IBM esitles Helsingis Läänemere riikide tippkohtumisel. Laevaliikluse uue põlvkonna kommunikatsiooni- ja andmesidesüsteem aitab Läänemere tiheda laevaliiklusega seotud info käsitlemist ning muudab laevaliikluse turvalisemaks. Uue süsteemi abil saavad isegi ühe arvutiga varustatud alused hetkega edastada ning võtta vastu turvaliseks navigeerimiseks vajalikku informatsiooni mereilma, marsruudi, ohtliku lasti või päritolu ja muu vajaliku kohta.

2

Kes keda häkib?

Hiina teatas veebruari alguses kolme häkkeri kinninabimisest, kes pidasid ülal illegaalset häkkimislehte ja ründasid ka valitsusasutusi. Uudis saadeti välja pärast seda, kui mitu USA tehnoloogiafirmat avastas, et nende kodulehti tabas ulatuslik

Joomla, Saurus ja Hansanet levinuimad Saurus CMS uuris teist aastat, milliseid sisuhaldustarkvarasid Eesti veebides enim kasutatakse. Tulemuseks oli edetabel, mida juhtis vabavaraline Joomla! 16,3 protsendiga, järgnesid Saurus CMS ja Hansanet (6,7%), Wordpress (6,2%), Tiger CMS (3,8%).

Võrreldes aastataguse seisuga on suuremad tõusjad olnud Wordpress (+3,7%), Elitec (+1,5%), Drupal (+0,7%), Edicy (+0,7%), Saurus CMS (+0,6%) ja Joomla! (+0,4%). Suuremad langejad olid Infinit CMS (–1,6%), Basebuilder (–1,3%) ja Ebeling (–0,8%). Arvutimaailm


a elukeskkond puhtamaks 5

Samsung näitab oma mobiiliplatvormil telefoni

4

rünnak Hiinast. Hiina lükkas oma riikliku seotuse nende rünnakutega ümber.

3

Austraalias plaanis netitsensuur

Austraalias plaanitakse hakata interneti sisu filtreerima. Kui Hiinas tehakse seda poliitilistel kaalutlustel, siis Austraalia eesmärk on

hoopis kaitsta lapsi, nagu valitsus seda põhjendab. Filtreerimise kohustus tahetakse panna internetiteenuse pakkujatele. See on inimõiguste ja vabaduste eest võitlejad juba närvi ajanud – igasugune piirang võib lõpuks viia vaikiva ajastuni, usuvad uue seaduse vastu võitlejad.

Prillivaba 3D TV

Singapuri firma Sunny Ocean plaanib tehnoloogilist uuendust – prillideta vaadatavat 3D-ekraani, millelt võib 3D-kujutist näha 64st eri vaatepunktist. Firmal on valmimas ka maailma esimene prillita 3D-kino. Firma juht Armin Grasnik ütleb, et efekt saavutatakse iga kujutise 64kaadrilises näitamises erinevate nurkade alt, mis paneb objektid näiliselt ekraani ees „ujuma”. Seni on prillideta vaadatavad 3D-ekraanid nõudnud vaataja üsna täpset asetsemist ekraani ees.

Lõuna-Korea tehnoloogiahiid Samsung tuli välja oma mobiiliplatvormiga – Bada. Nüüd saab seda platvormi näha esimeses telefonis – Samsung Wave’is, mis tuleb müügile aprillis. Telefonil on Super AMOLEDiga 3,3tolline ekraan (800 x 480 pikslit), Social Hub (liidab e-posti, sotsiaalvõrgud ja suhtlustarkvarad ühtseks suhtluskeskkonnaks) ning TouchWiz 3.0 kasutajaliides. 1 GHz protsessor ning 2 või 8 GB sisemist mälu.

2010. aasta Intel Core'i protsessoripere Uus aasta tõi Intelilt kaasa uue 32 nm tehnoloogia ning on haruldane selles mõttes, et uus ründab kohe algusest ka massitarbijaid, mitte vaid kallimat segmenti.

Eelmise aasta lõpus ilmus uus keskklassi masinatele mõeldud Nehalem-arhitektuuriga protsessorite kiibistik P55 ja uusim protsessoripesa Socket LGA1156. Nehalem-CPUd erinevad endistest Core 2 protsessoritest protsessori-

kiipi integreeritud mälukontrolleri ja PCI-Express kontrolleri poolest. Nüüd on lisandunud ka maailmas esmakordselt protsessoriga sama „katuse alla” integreeritud graafikaprotsessor (GPU), mis integreeritud graafika puhul paiknes varem emaplaadi kiibistiku põhjasillas. Et tegu on uusimate toodetega, võtab nende ilmumine turule aega ja pikemad võrdlustestid toome me ära mõnes järgmises numbris. VEIKO TAMM Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 13


uudised u us ja va nad

Üks telefon, kaks SIM-i Lõuna-Korea tootja LG pakub nüüd ka kahe SIM-kaardiga telefoni. LG uus telefon on odavaim, kuid eks selle võrra sisaldab ka veidi vähem vingeid omadusi. Samas kestab LG aku kõige kauem.

LG GX200

Myphone 6691

Samsung C5212

Hind

1690 kr

1890 kr

2390 kr

Ekraan/aku/data

144 x 176 pikslit, kõne 13,5 t, 49 kbit/s

240 x 320 pikslit (puutetundlik), kõne 5 t, 56 kbit/s

176 x 220 pikslit, kõne 4 t, 237 kbit/s

Paari lausega

Pikima kõneajaga. Väike ekraan, mälukaart puudub.

Puutetundlik ekraan nii odava hinnaga. Java ja e-post puudu.

Nõrgim aku. Kõige rohkem mälu (kuni 1000 kontakti).

AMi hinnang

Säästutelefon, mis kestab akult kaua, kuid võimalusi on tal vähe.

Hea ekraan, kuid võiks olla kiirem andmeside.

Kahe SIM-kaardi jaoks on ohtralt mälu ja andmeside ka kiireim.

Kinofännid võidutsevad Kuu edetabelis hüppas esikohale Forum Cinemas kinoklubi ja kuu ajaga on nende fännide hulka lisandunud pea pooled uued tulijad. Nagu ikka, maksab põhjust otsida kampaaniast. Kino jagas tasuta pileteid ja tõusiski esimest korda üle 10 000 fänni piiri.

Facebooki pingerida

Smartpost ja A. le Coq aga püsivad endiselt tihedalt kannul, Smartpost vastab pea igale fännipostitusele ja A. le Coq jagab ka tasuta pileteid kontsertidele. Põhjast on ette tõusnud aga teinegi kino – Cinamon 355% kasvuga. Nende nänniks oli 100 tasuta piletit kinno.

14 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

ARVUTIMAAILM

Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame iga kuu edukaimate Facebooki firma fännilehtede pingerea. 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10.

Forum Cinemas Kinoklubi SmartPOST A. Le Coq Cinamon Veinisõber Kingakaubamaja.ee ON24 Sisustuskaubamaja Hawaii Express Triikimiskeskus.ee Uniteddogs

11 222

+5816

+107,6%

8793 8787 6250 6016 3725 3153

+969 +712 +4876 +1692 0 +683

+12,4% +8,8% +354,9% +39,1% 0,0% +27,7%

3092 2784 2629

+1755 +936 +165

+131,3% +50,6% +6,7%


am 10 a a s tat taga si

3D-olümpia

Eesti lisad Internet Explorerile

99 protsenti kineskoope Kümme aastat tagasi olid kolijad kõvema muskliga ja kontorid suuremad, sest tassida tuli ja lauad pidid mahutama raskeid kineskoopkuvareid, mis moodustasid 99% kõigist müüdud kuvaritest. Siiski ennustas 10 aasta tagune Arvutimaailm, et juba mõne aasta pärast saavutavad LCD-kuvarid poole turumahust ning DVI ehk digisisend saab standardiks.

Vancouveri taliolümpial sai spordivõistlusi jälgida Panasonicu hämaras toas, tumedad prillid ees. Nimelt tegi Panasonic esimest 3D-otseülekannet spordivõistlustelt. 3D-televiisorid peaksid aga ko­ dudesse jõudma juba sel suvel.

3D valmidus saab standardiks Philips näitas veebruaris Barcelonas uute LED-paneelidega seotut. „Vana ja väsinud” külmkatoodlamp (CCFL) jääb nüüd odavaima 3000 seeria jaoks, teised saavad erinevat tüüpi LED-valgustid.

Odavamatel äärevalgustid, kallimatel üle ekraanitaus-

ta jagatud LEDide grupid. Kalleima mudeli LED Pro dünaamiline kontrastsus ulatub 10 000 000 : 1ni ning 400 Hz pildisageduseni. Võiks küsida, milleks vajadus nii kõrgete hertside järele? Vastus on lihtne – suurem osa kesk- ja kõrgklassiteleritest on juba 3Dvalmiduses. VEIKO TAMM

Elu ilma internetita Jaan Vare fantaseeris märtsinumbris, mis juhtuks siis, kui ühel päeval internetti ei ole. Väärt teema ka praeguseks, sest võrreldes kümne aasta taguse ajaga, kui internetita oleks vähenenud arvutimüük, suurenenud andmekandjate müük ja vaesunud dotkommimulliga aktsiaid pööritanud börsihaid, oleks praegu ilmselt suur osa majandusest kokku varisemas.

Traadita CeBIT Dekaaditagune CeBIT võttis põhiteemaks traadita interneti, kirjutas Arvo Mägi. Ja sel ajal oli tema sõnul Eestis traadita neti levimise suurimaks piduriks minutipõhine arvestus. Nüüd kurdame sama ägedalt megabaidipõhise tasustamise üle, mis kiirelt rahakotti tühjendab.

Eestikeelsed ja Eesti veebiteenustele mõeldud lisad Internet Explorer 8le pakuvad nüüd nii rahvusringhäälingu uudiseid kui ka Postimehes ja Delfis surfamist kergendavaid lisasid. Asukohta otsides piisab lihtsalt aadressi veebis valimisest ja paremast hiireklõpsust, kust leiab kaardiotsingu kiirendi. Samamoodi saab kasutada ka õigekeelsussõnaraamatut ja eesti-inglise tõlget, klõpsates sõnal hiire parema nupuga.

Lotus sai Eesti õigekirjakontrolli IBM Eesti ja OÜ Filosoft valmistasid spelleri, mis on vabalt kasutatav Lotuse grupitarkvara kasutajatele ning pakub mugavamat võimalust eestikeelsete e-kirjade vahetamiseks, reaalajas suhtluseks ning dokumenditööks.

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 15


fookus

Domeenid on virtuaalmaailmas Eesti riigi kalleim vara ning nende jagamise ja kasutuselevõtu reeglid män­ givad tähtsat rolli kogu riigi arengus. Foto: Kalev Lilleorg 16 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010


75 000

.ee domeeni on Eestis praegu registreeritud. Kui paljud neist pärast 300kroonise aastatasu kehtestamist alles jääksid, on ennustamise asi.

Miks venib .ee domeenide uue korra tulek?

Algne kuupäev uuele .ee domeeninimede registreerimissüsteemile üleminekuks lükkus kolme kuu võrra edasi 1. maile. Avalikult keegi midagi väga pahasti öelda ei soovi, kuid kulisside taga keevad tunded üle.

erik aru am@am.ee

Mõne meelest ei ole kogu protsess läbipaistev, asjad venivad ja tulevaste klientide peale ei mõelda. Lisaks põhjustab kõikvõimalikke kahtlustusi seegi, kui palju raha tulevikus domeeni registreerimine võtma hakkab. „Ega see kedagi ei rõõmusta, kuid ka suuremat segadust ei ole,” hindab viibimise mõju ettevõtjaile Eesti ühe suurema domeenihaldaja Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan, viidates, et vana süsteem toimib edasi.

Muutused on väga suured „Muudatus on oma olemuselt kardinaalne,” põhjendab tähtaja lükkumist kogu domeenindust korraldama hakkava Eesti Interneti Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige Jaak Lippmaa. „Suur arutelu käib reeglite üle, ideid on palju, tuleb teha palju kompromisse.” EISi seisukoht kõlab, et kui ei ole üldist reeglistikku, ei saa edasi minna ka ülejäänud dokumentatsiooniga.

Zone.ee arendusjuhi Ardi Jürgensi hinnangul oli edasilükkamine ainuvõimalik lahendus – pigem peab ta „väga positiivseks”, et suudeti oma viga tunnistada ja kaua aega ette valmistatud üleminek hilisemale ajale nihutada. „Situatsioonis, kus jaanuarikuus ei olnud reegleid, registripidajalepinguid ega muudki, ei saa lihtsalt midagi muud teha,” sõnab ta. „Juba jaanuari algul võis kindel olla, et viisakalt ei saa veebruaris midagi välja tuua.” Lisaks põhireeglitele, mis koordi-

tulemustega me rahul ei ole, asjad venivad, leiab itl-i juht taavi kotka.» neerivad .ee domeeni all toimuvat, läheb veel vaja täiendavaid reegleid teise astme alamdomeenide – nagu pri.ee või edu.ee – tarbeks. Tippdomeenil, kus register ise muudatusi sisse ei kanna (nagu .ee pärast uute reeglite kehtimahakkamist), läheb vaja ka registripidajate kogukonda, kellega on vaja sõlmida lepingud. Koostada tuleb tehnilised tingimused ja dokumentatsioon, kuidas registriga ühi-

neda. Neile lisanduvad veel ümberkorraldused, mida internetiettevõtjad oma firma siseselt läbi peavad viima. „Kui tahame tervet, see tähendab toimivat tippdomeeni haldust, siis seda kiirustades ei saa,” võtab Jürgens asja kokku.

Kõike oleks saanud paremini Vähemalt avalikult EISile ülearu etteheiteid ei tehta. „Tulemustega me rahul ei ole, asjad venivad,” ütleb Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) president ja Webmedia juhatuse esimees Taavi Kotka, kuid ei soovi teemat siiski pikemalt lahata. „Omajagu kaootilist lähenemist meie poolt vaadates on – üleminek uuele süsteemile on oluliselt veninud,” lausub Reiljan, kelle meelest ei saa öelda, et asjad suurepäraselt oleks läinud, aga ei ole alust ka väita, et kõik väga halvasti oleks. „Eks kahetsusväärne on, et asi edasi lükkus,” nendib EISi nõukogu liige ja Linxtelecom Estonia tegevjuht Erki Urva. „See näitab, et oleks saanud asja paremini teha.” Tema sõnul aga tehakse muutuse ettevalmistamisel palju tööd, mis teistele silma ei paista. Lisaks tehnilistele ettevalmistustele tuleb palju ka teiste osapooltega läbi rääkida ja kooskõlastada. „See ei ole töö, mida EISi juhatus saaks Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 17


fookus

Suurte muutuste läbiviijad: Eesti Interneti Sihtasutuse juhid Marek-Andres Kauts ja Jaak Lippmaa. Foto: kalev lilleorg

teha teistest sõltumatult.” „Midagi sellist ei ole varem korraldada üritatud,” toob välja Jürgens. „Asjasse puutub palju eri osapooli, kelle huvidega vaja arvestada – terve internetikogukond.” Ta leiab, et oktoobrikuus aruteluks välja pandud domeenireeglid ei olnud „kuigi küp-

sed”, seetõttu tuli neile ka palju täiendusettepanekuid.

Turvateemalised vaidlused Kusagil pinna all aga hõõguvad sügavad tunded. „Ma tahan küll rääkida, ma tahan ropendada,” ütleb üks asjaga seotud inimene, kes siiski ei

pea sobilikuks hakata asju oma nime all lahkama. Mõne meelest ei toimu suurt midagi nii, nagu peaks – protsess olevat läbipaistmatu, nappima pidi domeenikasutajate kui tulevaste klientide huvide mõistmist, nappima pidi diskussiooni avalikkusega. EISi juhatuse liikme Jaak Lippmaa

tükike ajalugu

Kuidas internet Eestisse tuli 1990ndate alguses jõudis Eestisse ka arvutivõrk. Algul pääsesid inimesed netti dialup modemitega, nii sai ühenduse välismaiste sissehelistamiskeskustega. Siis hakkasid juba TA Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) pikaaegne direktor akadeemik Endel Lippmaa ja tema poeg Jaak kavandama seda, kuidas tuua Eestisse „õige” internet. 18 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Seda tehti koos Rootsi Teaduste Akadeemiaga. Häirerohkete telefoniliinide asemel valiti satelliitühendus. Et vajalikud seadmed olid tolle aja kohta röögatult kallid, pöörduti George Sorose rahastatud Avatud Eesti Fondi poole. Esimene TCP/IP-ühendus Eesti ja muu maailma vahel käivitus 26. märtsil 1992. aastal, kui KBFI ja Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli (KTH) vahel pandi tööle 64 kbit/s

satelliidiühendus. Aprillis jõudis internet ka Tartusse, kus satelliidiühendus paigutati tähetorni. Sama aasta 3. juunil registreeris KBFI .ee domeeni. „Keegi pidi avalduse esitama,” selgitab Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse liige Jaak Lippmaa, kuidas just tema oma isaga .ee domeeni administraatoriks sattus. „Et meie olime ainukesed, kellel Eestis oli IP-aadress, oli üsna loomulik, et meie nimed kirja said.”


kus me hetkel oleme

sõnul käivad praegu peamised vaidlused turvaküsimuste ümber. „Siin on kaks maailma põrkumas,” ütleb ta. Ühel poolel asuvad need, kes pooldavad võimalikult vaba ja kontrollimatut internetti – eeskujuks liberaalsemate reeglitega tippdomeenid nagu .com. Lippmaa ise kuulub vastasleeri. „Olgu need comid ja netid, mis nad on, .ee puhul tuleb lähtuda hoopis teistest kaalutlustest,” lausub ta. Ning juhib tähelepanu, et kui siin suudetaks tekitada suurem botnet, seostataks seda kohe Eesti riigiga. „Seepärast on riigidomeenidel ka hoopis teistsugused reeglid,” ütleb Lippmaa ja lisab: „Pealegi, see vaba ja kontrollimatu internet niikuinii tõenäoliselt laguneb.” Teine küsimus muidugi seostub Lippmaa enda isikuga. Kuigi domeenide registreerimisega tegeleb praegu haridus- ja teadusministeeriumile alluv EENet, on .ee domeeni reegleid algusest peale kontrollinud kaks inimest – selle administraatorid Jaak Lippmaa ja tema isa akadeemik Endel Lippmaa (vt kõrvallugu). Arvatagi on juba ainuüksi see asjaolu asjatundjatele pinnuks silmas. Lisaks ärritavad paljusid reeglid, mis .ee domeenis kehtivad. Domeene saavad registreerida ainult juriidilised isikud või füüsilisest isikust ettevõtjad ning igale neist on ette nähtud vaid üks domeen. Kui keegi peaks vajama mitut, saab selle erandliku otsuse teha vaid emb-kumb Lippmaadest isiklikult.

.com on palju odavam Nii mõnigi oleks juba ammu tahtnud Lippmaasid domeeni administraatori positsioonilt lahti kangutada, kuid neil ei ole selleks vähimatki võimalust. Internet – olgu siis vaba ja kontrollimatu või hoopis kitsamate reeglitega – ei ole nimelt demokraatlik moodustis. Seda kontrollib Los Angelese lähistel Marina del Rey piirkonnas asuv mittetulundusühing nimega ICANN (Internet Corporation for Assigned Names and Numbers), mis ei allu ühelegi organisatsiooni-

Olukord praegu Väljavõte majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud analüüsist „Eesti .ee lõpuliste teise taseme domeenimede haldamise ja registreerimise korralduse parandamise kontseptsioon”.

ICANN juures on .ee domeeni sponsororganisatsioonina registreeritud avalik-õiguslik isik Keemilise Bioloogia ja Füüsika Instituut (KBFI). Tehnilise haldamisega tegeleb haridus- ja teadusministeeriumi haldusalas olev hallatav riigiasutus EENet. ICANNi juures registreeritud administraatoritena tegutsevad hea tahte korras eraisikud Endel Lippmaa ja Jaak Lippmaa. Domeeninimede haldamist finantseerib riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeerium EENeti kaudu. Kuigi domeeninimede registreerimisega tegeleb riigiasutus, pole tegevust seadustega reguleeritud ning vastava reeglistiku kehtestasid aastal 1992 administraatorid. Kehtiv redaktsioon jõustus 2001. aastal. le ega valitsusele, ja mis paneb paika internetis kehtivad reeglid. Kui need reeglid kellelegi ei meeldi, siis tollele jääb alati võimalus end võrgust lahti ühendada. Ja .ee tippdomeeni asjus on ICANNi jaoks Lippmaad ainukesed, kelle sõna loeb. Üks suur aruteluteema seondub rahaga. Praegu toimub .ee domeeni registreerimine nii-öelda tasuta – see tähendab, et domeeni kasutaja ei pea

domeeni aastatasu 300 krooni tundub paljudele ebaõiglaselt suurena.» maksma ei registreerimise eest ega tasuma aastamaksu. Registri halduskulud katab riik. EIS peaks aga oma jõuga toime tulema. Tulu hakkab EIS tulevikus korjama domeeni kasutamise aastamaksust. Oktoobrikuisel pressikonverentsil käidi välja summa, et iga .ee domeen võiks maksta 300 krooni aastas. See tundub paljudele ebaõiglane. Tähelepanu juhitakse asjaolule, et rahvusvahelistel tippdomeenidel, nagu .com, .org, .net ja teistel jääb aastatasu .ee jaoks väljapakutust kordades madalamaks.

„Tasu on kobe võrreldes tippdomeenidega, millega .ee peab võistlema,” leiab Jürgens. „Kuskil tuleb ette kriitiline piir, kus patriotism enam ei loe.” Jürgensi hinnangul võiks sedavõrd kõrgel aastamaksul olla kaks põhjendust. Esimene võimalus on see, et EISi kulud on väga suured. Teine aga, et EIS suhtub skeptiliselt sellesse, kui palju praeguseid domeene end uude registrisse ümber registreerib. „Konservatiivsus tuleb kasuks,” ütleb Jürgens.

EISi mugav äraelamine Samuti on asjatundjad hakanud paberiserval arve kokku lööma. Eestis on praegu registreeritud umbes 75 000 .ee domeeni. Kui need kõik end ümber registreerivad, hakkaks EIS teenima aastas 22,5 miljonit krooni. Mitu Arvutimaailmaga kõnelnud IT-ärimeest ei suuda kuidagi aru saada, millele see summa kuluma peaks. Erinevad inimesed pakuvad sihtasutuse aastakuluks kes viis, kes kümme miljonit krooni. Et tegu on mittetulundusliku sihtasutusega, siis keegi sellest kasumit välja võtta ei saa. Küll aga rääkisid erinevad allikad meile, et selle summaga lihtsalt tagatakse sihtasutusega seotud inimestele liiga mugav äraelamine. „See on eestluse omapära – sorida teiste rahakotis ja mitte arvestada Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 19


fookus

Eesti suurima domeenihaldaja Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan nendib, et uuele korrale ülemine­ kul on asjad veninud ja olnud kaootilist lähenemist. Foto: scanpix sellega, kui suured on tegelikud kulutused,” vastab neile väidetele Lippmaa. „Käivitamisetapil on kulutused väga suured.” Ta loetleb – tuleb luua uus organisatsioon, kahetasemeline registrisüsteem, turvaline DNS-süsteem. Samuti juhib Lippmaa tähelepanu sellele, millise hinnaga müüakse netis

co.ee domeene – 90 dollari ringis. Ta soovitab ka unustada .com, .net ja teiste nendesarnaste kommertsdomeenide hinnakiri ja heita pilk lähinaabrite poole, kelle riigidomeenid kuuluvad samuti varemmainitutest märksa kõrgemasse hinnaklassi. Lisaks tuleks tema meelest kriitikutel mõelda sellelegi, kui suur siinne internetiko-

gukond ikkagi on. „Kui .de maksab 49 eurot aastas ja seda tasub 20 miljonit domeeni, kas siis äkki saab ka keegi liiga palju raha?” küsib Lippmaa. „Domeeninimedega seotud majanduse ülalpidamine nõuab selgelt kulusid,” ütleb ka Reiljan. „Kulud kaasnevad nii infosüsteemi arendamisega, inimestega, kes peavad seda

m il j o n id l en davad

Mida tähendab üleminek internetifirmadele Internetiettevõtjate seisukohalt tähendab üleminek olulisi muudatusi. Ardi Jürgensi sõnul peavad väikesed internetiettevõtjad looma uue tarkvara või integreerima mõne olemasoleva tarkvara oma süsteemiga, sõlmima klientidega uued lepingud, panema paika hinnasüsteemi, suure tõenäosusega värskendama 20 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

ka füüsilist või infosüsteemi infrastruktuuri.

Suurtel ettevõtetel on küll väljakujunenumad infosüsteemid, kuid neil tekib oma mõõtmete tõttu täiendavaid probleeme. Suuremates ettevõtetes kujuneb juba kliendilepingutes muudatuste tegemine vajalike kooskõlastuste arvu tõttu üsnagi aeganõudvaks protsessiks. „Kindlasti toob see kaasa üksja-

gu tööd,” ütleb Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan. „Muudatusi tuleb nii olemasolevate domeenide osas kui ka uute puhul. Suuri muutatusi tuleb teha nii tööprotsesside kui ka infosüsteemide osas.” Reiljani sõnul ei ole küll üheselt välja arvutatud, kui suureks ülemineku kulu täpselt kujuneb, aga kindlasti on tegu mitme miljoni kroonise investeeringuga.


millised on muutused?

ülal hoidma, aga ka näiteks asja seadusandliku poolega.” Teine küsimus seisneb selles, kuidas takistada .ee domeeninimedega spekuleerimist – seda, et mõni ettevõtlik tegelinski registreerib endale suuremal hulgal domeeninimesid lootuses, et saab kunagi mõne suure kasumiga maha müüa. Näiteks 300krooniline aastamaks ilmselt pidurdaks säärast käitumist vähemalt mõnevõrra.

Kõigil ei peagi domeeni olema EISi juhatuse liige Urva rõhutab asjaolu, et aastatasu 300 krooni ei ole veel keegi kehtestanud, tegu on kõigest esialgse ettepanekuga. „Eesti riik on nii suur, nagu see on,” nendib temagi, viidates, et süsteem peab püsti püsima ja ennast ära tasuma. Kui aga algselt prognoositust rohkem domeene registreeritakse, siis Urva sõnul

Pärast uute reeglite kehtimahakkamist Alates maist peaks kehtima hakkama kaheastmeline registreerimissüsteem. Kõik registreerimised hakkavad käima läbi Eesti Interneti Sihtasutuse akrediteeritud registripidajate. Registripidajate kogukond tekib tõenäoliselt eeskätt internetiühendusepakkujatest ja teistest selle valla ettevõtetest/ asutustest.

Domeenide registreerimine muutub tasuliseks. Seda, kui palju raha võtavad registripidajad lõppkasutajatelt, EIS ei fikseeri, hinnal lastakse kujuneda vabaturu tingimustes. Domeeninimesid saavad hakata registreerima ka välismaalased ja eraisikud. aastamaks – milline iganes ka lõpuks ei kehtestataks – tulevikus kindlasti langeb. Urva hinnangul on 300kroonine aastatasu ettevõttele täiesti märkamatu, eraisiku jaoks aga võrdväärne krediitkaardi maksumusega. Ta leiab

ka, et igaüks ei peagi ju tingimata endanimelist domeeni omama. „Minu isiklik arvamus on, et kui keegi võtaks 3000 krooni aastas, siis see paneks küll kukalt kratsima,” ütleb ta. „Domeeni omamise võimalus võiks siiski olla omamoodi inimõigus.”

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 21


firma

Imeväel paisuv Mekaia sihib välisturgu

Veebiagentuur Mekaia tungib kiiresti Eesti tippude sekka. Alles aasta tagasi tekkis mõte Mekaia loomisest ning nüüd teatavad nad järjest ettevõtetest, kes otsustanud nendega liituda. Selle aasta jaanuarist Eesti levinuimat sisuhaldustarkvara loov Saurus, alles veebruarist Zero Media. Järgmise uudisena alustab Mekaia tihedat koostööd disaini- ja reklaamiagentuuriga Velvet, saades Velvet Creative Alliance’i liikmeks. Üksi tegutsenud firmade peale kokku sihib Mekaia sel aastal vähemalt 50% käibe kasvu 10 miljoni kroonini ning loodab Velvetiga koostöös märgi maha saada ka välisturgudel. Veel eile sisuliselt põlve otsas nikerdanud väikefirmade kohta pole eesmärk üldse paha. Arvutimaailm otsustas järele uurida, millise nõiarohu abil Mekaia paisub ning kus võiks olla piirid.

Kontor Kalamajas

ühel hetkel sai öötööst kõrini.» Erkki Markus meenutab esimest tõuget Mekaia loomiseks

Ettevõtte tegevjuht Erkki Markus võtab Arvutimaailma vastu Kalamaja linnapoolses otsas asuvas Niine tänava kontoris. Uude, avarasse ühe suure saaliga kontorisse kolis Mekaia alles aasta algusest, soolaleivapidu peeti veebruari lõpus. Mekaia tekkis algselt just tema osalusega Frukt Kuubis ning Meelis Villi juhitud Espresso liitumisel. Veel viis aastat tagasi pidas Markus põhikohaga hoopis ehitusvaldkonnas projekteerija ametit ning veebiprogrammeerimisfirma lõi sõbraga kahepeale vaid hobi korras. „Alguses oli see tavaline „mees ja koer” tüüpi firma, aga ühel hetkel sai sellest öötööst kõrini,” räägib Markus. Varem vaid kodust ja kohvikust firmat pidanud Markus rentis esimese kontori alles 2007. aastal, asus see Telliskivi loomelinnakus. „Külla tulnud kliendid õhkasid, et kahekümne aasta tagune

22 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

suguvõsa

Kes teevad kokku Mekaia? Frukt Kuubis: 2005. aastal loodud veebidisaini ja internetiturunduse firma. Kahe mehe hobina sündinud firmas töötas Mekaiaga liitumise ajaks seitse-kaheksa inimest. Frukt Kuubis jätkab iseseisvana Ssendsmaily otsepostitusteenusega. Espresso: Meelis Villi ja Ardi Hundti digitaalse meedia agentuur. Eriti tugevaks hinnatakse nende disainioskusi. Just Vill käis esimesena ühinemise mõtte välja. Saurus: esimestest ühinenutest vanem, juba kümme aastat tagasi toonase Zoomi reklaamibüroo juures alustanud veebiarenduspunt. 2001. aasta jõulude aegu löödi Zoomist lahku ja võeti kasutusele Sauruse kaubamärk. Sisuhaldustarkvara Saurus CMS jätkab iseseisvana. Zero Media: üks Eesti esimesi veebilahendusi pakkuvaid ettevõtteid, asutati juba 1997. aastal. Teinud varasemalt palju koostööd kõigi teiste Mekaia osalistega. Viimastel aastatel tegi Frukt Kuubis suure osa Zero Media projektidest alltööna.


Uksed sulguvad: Mekaia praegu enam endaga uusi firmasid liita ei plaani, nüüd tuleb keskenduda kiiresti tehtud ettevõtte efektiivselt tööle saamisele. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 23


firma

Mekaia tegevjuht Erkki Markus loodab tänavu firma käibe 10 miljoni kroonini kasvatada.

mees ja koer teema oli anekdootlik, mul sai sellest villand.» Meelis Vill Mekaia loomisest 24 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010


uued tuuled

Mekaia astub Velvetisse Velveti loovjuhi Janno Siimari sõnul on Velvet Mekaiasse koondunud erinevate seltskondadega koostööd teinud tegelikult juba varem, ent nüüd tehakse asi ka ametlikuks.

Kas dinosauruste aeg on läbi või on Mekaia ise juba dinosauruse mõõtu või tõi need loomad kaasa firmaga liitunud Saurus? Nende kontoris teatakse vastust. aeg tuleb vägisi meelde,” muigab ta. Mõni aasta omaette tegutsenuna tekkis esimene idee jõud ühendada Meelis Villil, kes mõtte Markusele Skype’is lihtsalt välja viskas. „Igaüks nokitses omas nurgas. See „Mees ja koer OÜ” teema oli nii anekdootlik, et mul sai sellest villand,” meenutab Vill. Ta ütleb, et Frukt Kuubis ja Espresso sobisid kokku ideaalselt, sest esimene oli tõesti tugev programmeerimises ning teine veebi- ja trükidisainis. „Oleks nad vähegi sarnasemad olnud, siis pole ühinemisest tõenäoliselt ka asja saanud,” arvab Vill. Isegi see, et ühinemise mõtte tekkest kuni asja ametlikuks ajamiseni läks aega üle kuue kuu, oli tema sõnul väga pikk aeg. „Esialgne plaan oli, et asjad saavad aetud juba maikuuks.”

Kuidas liitus Saurus? Markusest sai Mekaia tegevjuht, Vill jätkab Mekaias eelkõige disainitööde projektijuhina. „See on esimene kord, kui ühelgi liitunud ettevõtetest on inimene, kes tegelebki ainult juhi ülesannetega,” ütleb Markus. Juba suvel enne Mekaia ametlikku asutamist asuti Markuse sõnutsi läbi rääkima ka Saurusega. „Me olime päris algusest harjunud mõtlema, et Saurus on meie kõige suurem konkurent. Kui René Lasseron aga meile oma firmat tutvustas, tegime edaspidi kõik oma tööd ainult Saurus CMSi peale.” Kuigi Saurusega kohe käsi ei löödud, liitusid nad siiski selle aasta jaanuarist. „Ühel hetkel oli Saurus klõpsti kõrval. Ise nad küll veebilahenduste osas

„Kui nad ühinema hakkasid, siis nägime, et see on asi, mida meil vaja oleks. Mõte hakkas hargnema ja nüüd jõuamegi tulemuseni,” ütleb Siimar ja lisab, et kuigi koostöö toimib juba täitsa hästi, siis on vaja seda veel igapäevaelus veidi lihvida. „Nemad toovad meile tehnilise filigraansuse ja meie poolt on olemas loovuse ja disaini meisterlikkus. Ma näen, et kui me need kaks asja teatud projektide puhul ühendame, siis on tulemus parem nii meile mõlemale kui ka klientidele,” selgitab ta. Siimar räägib, et tegelikult oli firmasid, kellega samalaadset koostööd kaaluda, teisigi, ent Mekaiaga tekkis kõige parem side. „Nad on seltskond, kes lihtsalt tõmbab endale ligi. Seda on näha, et nendega saab ägedaid asju teha.” Ta ütleb, et isiklikus võtmes tundusid Mekaia tegelased kõige sümpaatsemad. „Nende süda ja mõistus on meie jaoks õiges kohas.” Mekaia pundi suurima potentsiaalina nimetabki ta selle inimesi. „Nad ei ole lukus, vaid näevad võimalust midagi suuremat teha kui lihtsalt nina ees nokitseda,” selgitab ta. Ehkki Velveti ja Mekaia koostöö ei pruugi kliendile tähendada automaatselt odavamat hinda, on Siimar veendunud, et klient sellest ainult võidab. „Kahe koostööpartneri suhtlusahel lüheneb, mis tähendab, et enamik tööaega pannakse kvaliteedi loomisele, mitte omavahelisele suhtlemisele.”

enam nii aktiivsed polnud, kuid nende näol saime juurde nimeka ja staažika sisuhalduse tegija koos väga tugevate programmeerijate ja projektijuhtidega,” räägib Vill. Sauruse juht René Lasseron ütleb, et temale tundus eriti ahvatlev just Sauruse programmeerimisüksuse ühendamine Mekaiaga, sest sealt tulenev sünergiaefekt oli ilmne. „Sauruse tehniliste oskuste liitmine Mekaia disaini-, turunduse ja konsultatsioonikompetentsiga võimaldab meil üheskoos pakkuda veebiarenduse täisteenust. Lisaks oskustele täiendavad teineteist ka meie pakutavad tehnoloogiad: kui Saurus CMS oli seni kõiki firmasid läbiv platvorm, siis Mekaia lisab sellele uusi tehnoloogiaid nagu näiteks Magento, mille najal arendame erinevaid online-ärisid,” selgitab ta. Ehkki kõik firmad olid koostööd teinud omavahel varemgi, andis oma tõuke Lasseroni sõnutsi ka eelmisel suvel ITArvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 25


firma

Mekaial on praegu võimalik juba kliente valida ning 3000–5000kroonised tellimused suunatakse enamikus teistele tegijatele.

firmade jalgpalliturniiri käigus maha peetud tulised lahingud. „Et tegu oli tugevate firmade ja hea inimliku klapiga, ei olnud ühinemisotsuse tegemine raske.”

Kaks pakkujat, üks tegija

Loodame jõuda uute kasutajateni.» René Lasseron Saurus CMSi tasuta kättesaadavaks tegemisest

Sealt edasi hakkas pall veerema ainult kiiremini ning nüüdseks on Mekaiaga pundis juba ka Zero Media, kellele näiteks Frukt Kuubis varem ohtralt alltöövõttu tegi. „Sisuliselt me konkureerisime, sest näiteks hangetel esitasime mõlemad eraldi pakkumisi. Ükskõik kumb võitis, töö tegime lõpuks ikkagi meie,” räägib Markus. Zero Media juht Martin Villig jätkab Mekaias nüüd müügijuhina-konsultandina. Kõigi nelja ühinenud ettevõtte rõhk on nüüd Markuse kinnitusel täielikult Mekaial. Ehkki ühinemisjuttu on tema sõnutsi olnud veelgi, näiteks ühe reklaamifirmaga ja ühe netiturundajaga, siis need jäid katki. „Tunne ei olnud lihtsalt õige. Kellelegi ei meeldi, kui keegi neid jõuga üle võtab,” põhjendab ta. „Reklaamifirmaga ei olnud aga piisavalt ühiseid pidepunkte, et sellest mõlemad oluliselt võitnud oleks.” Markus nõustub, et kui Eesti IT-maailmas on

26 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

muidu nihverdamist ja omavahelist tülitsemist küllalt palju, siis Mekaia seltskonnal õnnestus täpselt vastupidi sellistest asjadest üle olla. „Ma arvan, et masu aitas ka. Keegi ei tahtnud selle ajal enam tõmmelda, vaid ainult oma vagu ajada. Siiamaani toimib see päris hästi!” Meelis Villi sõnul praeguseks kiirest laienemisest ka aitab. „Otseselt kosilasi me ei otsi. Praegu on aeg timmida kogu masinavärk võimalikult efektiivselt tööle ning saada aru, mis iga töötaja kõige parem koht on,” lausub Vill. Ta laob lauda vana tõe, et liituda on kerge, ent kõik seejärel õlitatult tööle saada juba keerulisem. „Eesti veebiärid on tüüpiliselt nelja-kuueliikmelised seltskonnad, kes on koondunud ühe guru ümber. Kui see peamees läheb puhkusele või haigestub, siis ka ettevõte ei funktsioneeri. Seda meiega enam juhtuda ei saa,” kinnitab ta. Tõsi, Mekaias on praegu palgal 13 inimest pluss veel paar vabakutselist. Markuse sõnul on potentsiaal ka aasta jooksul mõni inimene veel juurde võtta. Mekaia uudised sellega aga ei piirdu. Markus serveerib vaikselt kaks järjekordset üllatust, olles isegi lõpuni veendumata, kas aeg nendeks on küps. Esiteks liitub Mekaia kohe-kohe Velvet


Creative Alliance Groupiga. „Nad on ühed vingeimad disainerid Eestis, aga programmeerimispoolest jääb puudu. Sellega aitamegi meie,” lausub ta ja lisab, et osad kliendid juba kattuvad Velvetil ja Mekaial nii ehk naa. Ka see, et Mekaia just Niine tänavale kolis, pole juhus, sest samas majas asub ka Velvet. „Mulle meeldib Velveti juhi Janno Siimari ütlus, et kui me eraldi oleme lihtsalt väga tugevad, siis koos oleme me võitmatud.”

Saurus CMS edaspidi tasuta Et Velvetil on sel aastal tõsine plaan rünnata välismaa turgu, siis näeb Markus seal ka Mekaia uut võimalust. Üksi seda teha ei jõuaks. „Kõige enam peaks sidemeid tekkima Skandinaavia turul, aga ehk õnnestub midagi teha ka Suurbritannias,” arvab ta. Tõenäoliselt just sellest tuleneb ka Mekaia ambitsioon teenida sel aastal käivet vähemalt kümme miljonit krooni. Ettevõtete eelmise aasta üksikud käibed kokku liites tähendaks see Markuse sõnul isegi kuni 100protsendilist kasvu. „Aga 2009 oli ka päris raske aasta. Juba 2008. aasta lõpus oli näha, et arved enam ei laeku. Tuli hakata osale klienti-

dest meelde tuletama, mõnikord ka veebikülgi sulgema,” meenutab ta ja lisab, et nii mõnigi konkurent läks pankrotti või kadus lihtsalt kaardilt. Kümme miljonit krooni käivet tähendaks tema sõnul, et taastataks ligikaudu 2008. aasta seis. „Suured kliendid vaatavad praegu ringi ja otsivad parema hinna-kvaliteedi suhtega alternatiive, eriti seepärast, et eelarved on kõvasti väiksemaks tõmmatud. Väga palju rõhku panevad kliendid ka tasuta võrgustikele, näiteks Facebookile ja Twitterile,” ütleb Markus. Praeguseks on tema hinnangul arvete tasumise kultuur juba „suht okei”. Esialgu keskendub Mekaia siiski pigem riigiasutuste tellimustele ja suurettevõtete tellimustele. „Praegu on võimalik kliente valida. Suure osa 3000–5000krooniste eelarvega töödest suuname otse teistele.” Riigi tellitud projektid on tema sõnul head seetõttu, et motiveerivad töötajaid ka sisuliselt. „See pole lihtsalt järjekordse veebilehe vorpimine, vaid tihti tuleb projektiga tegeleda pikalt, liidestada keerukaid süsteeme.” Teine ees ootav muudatus puudutab Sauruse sisuhaldussüsteemi, mis tegelikult jätkab iseseisvana. Kui seni on Saurus CMS tasuta kätte saadav olnud vaid väiksemahuliste veebilehtede haldajatele ning selle aasta algusest tasuta paketi mahte jube tõsteti, siis lähiajal kavatsetakse sisu mahu piirangust sootuks loobuda. „Selle sammuga loodame jõuda uute kasutajate ja veebiarendajateni – Saurus CMS pakub hea kasutatavusega alternatiivi meil levinud rahvusvahelistele sisuhaldustarkvaradele, kuid tihti on väiksemate ettevõtete puhul saanud otsustavaks meie hinnapoliitika,” selgitab René Lasseron. Markuse sõnul ühtib see liigutus otseselt ka Mekaia äriloogikaga, mis ei näe ette klientide vägisi sidumist kinnise süsteemiga. „Meie eesmärk on teha lihtsalt nii head tööd, et ükski klient ei näe vajadust meist loobuda.”

Heas IT-firmas töötamine on ikka lõbus olnud. Teleri tagant paistab Nintendo Wii mängukon­ sool.

Arvutimaailm

am@am.ee Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 27


reportaaž

Arvutimaailma toob rohelise kevade CeBIT

Pime õhtune Laatzeni tänav ridamajade vahel. Sügisesed lehed krabisevad, kevadest pole märkigi. Uksekell teeb lühikese törtsu. CeBIT algab tavaliselt Saksa kodumajutusega.

USA languse kompenseeris aasia tõus.» Deutsche Messe pressiteatest selle aasta külastuste kohta.

Aiapäkapikud, fototapeet, saksakeelne majaperenaine, kes ammu pensionil ja tema lapselaps, kes saadetud memmele appi mõne sõna inglise keelega – see kõik on nii stiilne, et võrreldes hotellidega, mis Hannoveris on kallid ja messikeskusest kaugel, tasub alati ära proovida just kodumajutus. Seekordne öömaja on Laatzenis umbes 20 minuti jalutuskäigu kaugusel messikeskusest ning muidugi algab messipäev pererahva söögitoas all keldrikorrusel, kus laual traditsiooniliselt Saksa vorstid, juustud, moos ja saiad. Saksa täpsusega on igat asja mingi vastava majutusnormi järgi välja kaalutud-lõigatud. Pole mingit kahtlust, mis ennustab arvutimaailmas kevadet – see on üks maailma suurimatest IT-messidest CeBIT. Kui USAs toimuv CES paneb haljendama tarbijaelektroonikatööstuse, siis CeBIT on rohkem IT-ärikasutaja mess. Enam ei ole küll need CeBITi hiilgeajad, mis mõni aasta tagasi. Siis oli see üks maailma suurimaid arvutimesse, tõeline infotehnoloogia rahvapidu, kuhu Eestistki väljus mitu tšarterlendu ja kohapeal oli alati ka Eesti boks. Nüüd on juba teist aastat CeBIT ilma Eesti ühisstendita, ka tšarterlende pole, aga ärilahendustele orienteeritud CeBIT on endiselt üks suurimaid maailmas. Kuid valgus, mis tunneli lõpust eelmisel aastal paistis, polnud mitte rong, vaid uus majanduskasv, sai selgeks Deutsche Messe selle aasta lõppkokkuvõttest, milles nenditi: enamik messil osalenud firmadest täheldasid kuni 30protsen-

28 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

dilist huvi ja tehingute kasvu sel aastal. Kuigi CeBIT paistab ikkagi vaiksem olevat kui näiteks 2008. aastal, näitab ametlik statistika, et 2009. aastaga võrreldes oli 3% rohkem külastajaid. Kuigi USAst oli külastatavus tublisti langenud, kompenseerib selle täielikult Aasiast saabunud suurem huviliste arv.

Kus mis toimub 13. hallis asub näitus Broadband World, kus tutvustatakse lairibaühendusi. Muuhulgas on seal ka tutvumiseks Saksa „õiguste” programm, mis peab paari aastaga tagama igale sakslasele ühemegabitise ühenduse ehk midagi sarnast meie Estwiniga. Nii, nagu eelminegi kord, on mõni hall reserveeritud vaid äripartnerite kohtumisteks ja sinna kutseteta ei saa. Et 3D-televisioon ähvardab 2010. aastal tõsiselt jalad alla saada, siis 15. hall on pühendatud vaid 3D-tehnoloogiatele ja see on ka üks selleaastane peateema.

Webciety – elu internetis Umbes kümme aastat tagasi korraldas Arvutimaailm eksperimendi – kas on võimalik elada kodus vaid internetikaubandusele lootes, ilma et peaks koduuksest väljuma. Paraku siis veel elu päris hästi vaid e-teenuse abil ei õnnestunud, nüüd aga võib öelda, et saaks hakkama küll. Tulevikus veel enamgi. Kõigest sellest rääkis CeBITi Webciety keskkond, mis esialgu pidi näitama internetiäri, kuid muutus vaikselt


CebITil osales sel aastal 3% rohkem rahvast – väike elavnemise märk.

Fotod: Kaido Einama Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 29


reportaaž

Naerata, kui näed sellist autot: Google Street View autod kaardis­ tavad maailma tänavaid, mes­ sil olid neist kolm publiku ees.

Üks veidra­ maid leide – tellise­suurune iPhone'i meenu­tav Windows XPga pihuarvuti Hiinast.

sotsiaalvõrke ja veebis elamist propageerivaks messisektsiooniks. Sel aastal filmis rahvusvaheline press hoolega igasuguseid võrguelanikke, kes laval arutlesid ja samal ajal suhtlesid Twitteris ning Facebookis nendele küsimusi esitanud inimestega. Sealsamas lähedal asus ka autoidentifikaatoriga lahenduste sektsioon. Sel aastal tundus, et RFID on juba nii tavaline, et sellele keegi ei rõhugi. „Raadio” on identifikaatorite eest ära kadunud ja enamik eksponente rääkisid lihtsalt IDst ja Auto-IDst. See tähendab, et arvutisüsteemid peavad suutma asju identifitseerida ka külge kleebitud raadioidentifikaatoriteta – näiteks oskama aru saada esemete kujust, etikettidest, inimkirjas hinnasiltidest jne.

IT juhib elektri säästlikku kasutamist.» Kommentaar elektriauto boksist,

Autonäituse nurgake Endiselt meelitatakse CeBITil autodega, kuigi tegu on arvutimessiga. Millegipärast tõmbab külastajaid autode väljapanek alati. Kui mõnikord on auto lihtsalt publikumagnet, siis seekord on väga paljud autod mõne praktilisema lahendusega. Kes toodab automaatset juhiassistenti, kes lihtsalt uhkeldab mõne elektriautoga,

30 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

mille elektroonika on IT-firma tehtud. Rohelise IT nime all oli autosid messihalli mitu veetud. Mõni pakuti välja n-ö nullemissiooniga – peale kogu Mendelejevi tabeli elementide kulutamist auto tootmisele see edaspidi enam ringi sõites keskkonda ei reosta. Mootorite võimsused, mis väikeautosid edasi veavad, on saadud juba vaid mõne kilovati piiresse. IT juhib elektri säästlikku kasutamist, öeldakse ökoauto boksist. Rohelise IT hallist aga kõlab üsna ebatüüpiline loosung IT-ürituse jaoks: kui võimalik, jätke uus sülearvuti ostmata, sest selle tootmiseks kulub 900 kg materjale ja 4000 tonni vett.

Ainult IT-ärimeestele Muidugi on kõige põnevamad need boksid, kuhu pääseb vaid valitud seltskond. Vähemalt nii tundub värava taha jäänutele. Paar messihalli on vaid edasimüüjatele, just sealt leiabki enamiku tuntud tootjaid. MSI, Acer, LG, Lenovo – jah, Aasia tootjad on turu vallutanud, vaid Fujitsu võib uhkustada, et nende keskkonnasõbralikud arvutid tulevad Euroopas asuvast tehasest. Edasimüüjate hallis on ka Eestis tuntud Sonim oma vastupidavate telefonidega. Kui tava-


KÄED KÜLGE

Mõned ise katsetatud asjad CeBITilt On asju, mida meie näeme alles mitme kuu või halvemal juhul aasta pärast. CeBITil saab aga osadele neist käed kohe külge lüüa. Acer Aspire One – Androidiga Aceri Androidiga minisülearvuti oli üles pandud Aceri pressikonverentsil (suve poole pidi ilmuma ka Google Chrome'iga sülearvuti). Mobiilidele mõeldud Android jookseb selles muidugi ülikiiresti, kuid hiirega juhtides on mõni asi veidi ebaloogiline. Näiteks brauseri juhtimine käib klaviatuuriga, mõne minuti jooksul ei suutnud leida neid kohti, kust hiirega oleks saanud kerida või eelmisele lehele minna. Tekstiredigeerijat polnud, mitu Androidi väikesele mobiiliekraanile tehtud programmi nägid välja veidralt väljavenitatud. Kuid mõnele vanale ja aeglasele arvutile või odava minisülearvuti teiseks platvormiks sobiks Android küll. Aspire One ongi mitme platvormiga – Android kiireks käivituseks ja akusäästjaks, mõni muu (Linux, Windows 7) tõsisemaks tööks.

3D-televisioonist saab end kohe vaadata – Fraunhoferi instituut näitab. liselt võib müügimees telefoni uputamise või haamriga peksmise peale viltu vaadata, siis Sonimi boksis on see lubatud. Või peaaegu lubatud, sest ka sealne müügimees on veidi närvilise olemisega, kui Asterixi moodi juhumööduja haamri haarab. „Mitte väga kõvasti,” hüüatab ta ja eelistab siiski ise telefoni haamri ja naelaga koksida ning tõestada, et telefoni abil saab vajadusel naela seina lüüa küll.

3D – prillid on juba liiga retro Kuvaritootjatel on CeBITi ühe põhiteemaga – 3D-videopildiga haakuvaid tooteid peaaegu igal sammul. Hyundai pani 3D-paneelid aga üksteise kõrvale „seinaks”. Prillidega vaadates on pilt ilusti ruumiline ja liitekohad vaevumärgatavad. Aceril ainult polnud 3D-ekraani kuskilt veel võtta, kuid see-eest oli see üks väheseid tootjaid, mis ajakirjanikele pressikonverentsi korraldas. Prillidega 3D-pildi vaatamine on juba liiga vanamoeline – üksteise võidu näidatakse pril-

Windows Phone 7 – telefon sotsvõrkudesse Microsoft polnud ühtegi Windows Phone 7 telefoni oma letis välja käinud, kuid puuteekraanil simulatsioon töötas. Kõik tundus lihtne ja loogiline, kuid üles ei leidnud telefoni seadeid. Võib-olla olid simulaatoris need lihtsalt ära peidetud. Väga mugav oli kontaktihaldus ja sotsvõrkude jälgimine, ebamugavam dokumentide redigeerimine. Aga igal juhul parim Windows telefonis üldse, kui vaid nõuded riistvarale nii kõrged poleks (alates 1 GHz protsessor jne). Garmini GPS telefoniga paaris Garmin-Asuse telefonid on huvitavad just Eesti turu jaoks. Kõmutekitanud Nüvifone'i tagasihoidlikult välja tulnud järglane on integreerinud Garmini tarkvara ja kasutada saab ülitäpseid Regio ning EOMAPi kodumaa kaarte. Windows 6.5.3 on Windows Mobile'i arvatavasti viimane versioon, mis saanud Windows 7 näo ja näib üsna ilus, kuid kõik sügavamad menüüd on vana ja ebaloogilise ülesehitusega. Hannoveri kaart oli GPS-tarkvaras mugav, selge ja loogiline. Kiire ka. Eesti maaletoojad võiks seda telefoni kaaluda.

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 31


reportaaž M I DA TÄ H T S A D R Ä Ä K I S I D

Globaalse konverentsi Skype'i pärlid CeBITil toimub lisaks messile paralleelselt ka IT-konverents, kuhu kutsutud IT-maailma vägevad. Vaatame, mida ütles Skype'i Euroopa, Aafrika ja Lähis-Ida mobiilse üksuse juht Russ Shaw. Mõtteid esinemiselt vahendas Skype Mobile'i Twitteri-voog. 12.37: Oleme liikunud rakendustekesksesse ja seadmekesksesse maailma. 12.39: Nutitelefonid on praegu 15% seadmetest, 2013. aastal 38% ja virtuaalselt on kõik nutitelefonid aastal 2015. 12.40: Rakendused juhivad nõudlust andmetele ja teenustele – see on 70 miljardi dollari turg aastaks 2014. 12.41: Skype for iPhone on olemas 15% iPhone'ides ja iPod Touch'ides. 12.43: (koostööst operaatoritega) Me teeme juba 300 miljonit tasuta kõneminutit operaatori kolmes võrgus ja just käivitasime koostöö Verizoniga USAs. 12.45: Skype'i-laadsed rakendused teevad uusi turge – lubame inimestel teha kõnesid, mida nad muidu poleks teinud. 12.48: Kolm seadust hea mobiilirakenduse tegemiseks: lihtne paigaldada, lihtne kasutada, lollikindel toetada. 12.50: Skype mobiilides teeb kasutajad lojaalsemaks. 12.56: Skype'i kasutajad on operaatoritele kasumlikumad kui mittekasutajad.

livabu kolmemõõtmelisi ekraane. Niipalju, kui neid näha sai, olid kõik üsna virvendava pildiga ja silmale valusad. Kuid aasta pärast on ehk läbimurre toimunud. Fraunhofer Institute näitas täiesti töötavat, väga kompaktset ja (paraku veel) prillidega vaadatavat otseülekannete süsteemi. Külastajad võivad prillid pähe panna ja vaadata ennast stuudios reaalajas kolmemõõtmelisena liigutamas.

Avatud kood – kõik on kohal

Pilved on üks võimalus mitte liialt palju maksta.» Frank Bloch, HP pilveteenuste eelistest.

Avatud lähtekoodi teema on lisaks massilisele huvile külastajate poolt ka IT-firmade seas populaarne – kui suured tegijad olid kuskil hallides oma boksidega, siis paljud ka Open Source hallis esindusega – et näidata oma avatust. OpenOffice näiteks ei saa siin pilveteenusteta – nende boksis jagab „lendlehti” Teamdrive, mis pakub pilveteenust dokumentidega meeskonnatööks. Kui arvuti on vana või muidu väeti, sobib talle peale panna Linpus Linux, kinnitati Taiwanis ja Shanghais tegutseva firma boksist. Ah et miks? Sest Linpus on just see keskkond, mis

32 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Uus Eee TOP PC – muidugi on järgmine samm puutetundlikud 3D-ekraaniga arvu­ tid, nagu Asus näitas. Klaasi taga on peidus prillid, millega oma arvutit vaadata. aitab igapäevast võrguelu organiseerida ega esita riistvarale peaaegu üldse mingeid nõudmisi: käivitub kuue sekundiga, toetab ka mobiilseadmete ARMi protsessoreid (või Nvidiat, Intelit, Qualcommi, Samsungi).

Hiina tooteid nii mandrilt kui saarelt Mandri-Hiina on Taiwanile kandadele astunud ja messil leidub nüüd sadu hiinlaste bokse, mis igasuguse imevidinate tootmise saareriigilt üle võtnud. Sel aastal pole nendega seotud piraatlusjuhtumitest ka kuulda, kuigi nii mõnigi Hiina ime oli äravahetamiseni sarnane mõne lääne analoogiga. Messinimekirjast leiab mitu lehekülge ettevõtteid, mille asukohaks Shenzhen. MSI kahe kaanega e-raamat oli klaaskastis peidus ja pildistada sai vaid eriloaga. See e-raamat on tegelikult nagu kahe ekraaniga minisülearvuti, mille ühele kaanele saab tekitada klaviatuuri ning teiselt ekraanilt vaadata pilti. Hind, nagu lubati, jääb mõni tuhat krooni tavalisest minisülearvutist odavamaks. Intel aga esitles pressile uut, e-raamatute hullusega hästi kaasa minevat Classmate PCd:


see on samal ajal nii sülearvuti kui ka e-raamat ehk ideaalne tööriist moodsale koolile. Miks peaks õpilane kaasas tassima lisaks sülearvutile ka raamatuid või eraldi e-lugerit? Ei, nüüd võib kõik olla koos ühes seadmes.

Pilved CeBITi kohal Suurtest lahendustest rääkides ei saanud keegi mainimata jätta ka moesõna – pilvandmetöötlus ehk Cloud Computing. Microsoft korraldas pilveteenuste demosid, Fujitsu, HP ja IBM näitasid riistvara, mis pilvede taga peidus, Amazon oli Webciety väljapanekul oma odavate pilveteenustega neile, kes ei taha ise andmekeskustega jamada. HP tehnoloogiateenuste juht Frank Bloch ütles CeBITi uudisteajakirjale, et kuna väga paljud tahavad oma andmekeskusi uuendada nullist alates, on pilved üks võimalus mitte end surnuks maksta kõike otsast peale ehitades. Näiteks IBM, HP ja Intel on ise oma serverikeskuste arvu juba tohutult vähendanud.

Tundmatu ja kummaline Igal CeBITil on leide, mille edus võib skeptik küll kahelda, kuid geniaalsuse ja hullumeelsuse vahel on ju vähe vahet. Seekord võib selliste hulka liigitada elektroonilise rinnasildi (üks neid täis riputatud mees hõikab, et pressile oleks selline asi väga kasulik). Teine ja vist ka messi veidraim

leid on tellisesuurune iPhone DPTlt. Tegelikult on tegu iPhone'i välimust üsna täpselt matkiva suure Windows XP pihuarvutiga, millega saab ka helistada. Steroididel iPhone on tooteesitleja sõnul personaalarvuti, mida võib igale poole kaasa võtta.

Klaaskastis oo­ tab uinuva kau­ nitarina MSI kahe ekraaniga kaantekujuline e-raamat.

IT-Oscarid CeBITil on ka suur tehnoloogia-Oscarite galaõhtu. Ajakiri CHIP valib välja aasta tegijad ja nendeks said seekord Qualcommi Mirasol-ekraan (aasta innovatsioon), Deutsche Telecomi LTE käivitamine (aasta innovatsioon), HTC tehingu eest Google'iga Nexus One tootmiseks (aasta ettevõte), Panasonic VT20 3D TV (aasta toode) ning üks, keda lavale ei kutsutud: Astra HD+ TV (aasta pidur, nõustuv mõmin saalis). Aga et üritus liiga spordikaugeks ei kujuneks, korraldab Deutsche Messe esimest korda suure jooksu – õhtul stardib CeBIT RUN – läbida saab 3,5 km pikkuse „ringi” läbi messihallide 20 euro eest või osaleda poolmaratonil – 21 km. Jooksjad küll häirivad veidi oma „teesulgudega” igaõhtuseid suuri messipidusid, kuid kõik mahuvad ära. Järgmiseks aastaks loodetakse juba õitsvale järjele jõudnud IT-majanduse messi, mille kasv tuleb suurem kui vaid selleaastane mõni protsent. Kaido Einama

kaido@am.ee Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 33


labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

USB 3.0 piire v Gigabyte näitas hiljuti esimest välist USB 3.0 kõvakettakarpi. Ei läinudki kaua, kui Taiwani laboritest tuli tootmiseelne karp meile testiks. Ordi ehitas veel ühe testiarvuti USB 3.0 portidega GA-P55A-UD3R emaplaadi baasil ja laenas karpi kolimiseks 1 TB Seagate Barracuda 7200.12 SATA-2 kõvaketta. Oma ligi 15aastase eluea jooksul on USB (Universal Serial Bus) liikunud suurte hüpetega – esialgselt 48 Mbps (megabitti sekundis) ehk 6 MB/s tasemelt kümnekordistus kiirus USB 2.0 saabumisega 480 Mbps ehk 60 MB/s peale. Nüüd siis toimus taas kümnekordne hüpe – USB 3.0 maksimaalseks teoreetiliseks kiiruseks on 4,8 Gbps ehk 600 MB/s. Kuigi omal ajal tundus, et USB 2.0 kiirusestki on enam kui küll ( ja see kehtib senini väga suure hulga USB-seadmete juures), on uued mitmeterabaidised kõ-

Kuigi tundus, et USB 2.0 kiiru­sest on enam kui küll, on uued kettad jõudnud piiri lähedale.»

vakettad ja suure andmevooga kõrglahutusvideo toonud USB 2.0 piiri juba kätte.

Mõlemat pidi kiire Et USB 2.0 puhul on tegu half-duplex standardiga ehk piki kanalit saab liikuda kahe seadme vahel ainult üks andmevoog ühes suunas, siis ulatusid parimad kiirused vaid 30–40 MB/s. Tavaline moodne kõvaketaski (rääkimata aina laienevast kiirete välkmäluketaste kasutusest) on suuteline pakkuma andmevoogu juba kuni 133 MB/s. Kes on pidanud liigutama tunde Full HD videot või varundama oma andmeid välisele kettale, need teavad, kui tüütu võib see olla. Nüüd lisab USB 3.0 lisaks kümnekordsele kiirusehüppele ka full-duplex toe ehk liiklus kahe seadme vahel saab üheaegselt toimuda mõlemas suunas korraga. Lisaks pakub USB 3.0 standard toitevoolu kasvu – USB 2.0-l oli see 0,5 A, kolmel aga juba 0,9 A. Gigabyte on siin omapäi veelgi edasi liikunud ( ja loodame, et ka muud tootjad selle uuendusega kaasa tulevad) ning

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

USB 3.0 pesa tunneb ära sinise sisemuse järgi. 34 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010


Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

veel kombata ei saa USB 2.0 ja 3.0 võidujooks Sama kõvaketas USB 3 pesas annab mitu korda paremad tulemused Kõvaketas: Testprogrammid

1 TB Seagate Barracuda 7200.1 ST31000528AS SATA-2

USB 3.0 vs. USB 2.0

USB 2.0

USB 3.0

35

105,7

HD Tach RW Ver.3.0.4.0 Keskmine lugemiskiirus (MB/s)

302,00%

Tulevik on veelgi ilusam

HD Tune Ver. 4.01 Keskmine lugemiskiirus (MB/s)

33,3

95,3

286,19%

Keskmine kirjutamiskiirus (MB/s)

29,2

85,9

294,18%

104,82%

PassMark Performance Test 7.0 Juhuslik otsing + RW (MB/s)

3,32

3,48

Lineaarlugemiskiirus (MB/s)

20,7

75,3

363,77%

17,7

71,4

403,39%

27 978

93 011

332,44%

Lineaarlugemise kiirus (MB/s)

33,18

112,27

338,31%

Juhusliku lugemise kiirus (MB/s)

3,65

4,28

117,09%

33,1

117

353,47%

148

46,4

318,97%

Lineaarkirjutamiskiirus (MB/s) DiskSpeed 32 Ver. 3.0.0.5 Keskmine lugemiskiirus (kB/s) Roadkil's Disk Speed Ver. 1.0

HD_Speed Ver.1.5.2.61 Keskmine lugemiskiirus (MB/s) Reaalsed kopeerimisajad: 4,383 GB ISO C: kettalt välisele (s) 5,4 GB (Program Files) C: kettalt välisele (s) 53 MB (100 JPG faili) pakki­ mine RARiks välisele kettale

pakub USB pordit kolmekordset toitevoolu – koguni kuni 2,7 A. Kui me meenutame, et kõvaketta stardiks (nn spin-up) vajatakse suurte 3,5” ketaste korral 1–1,5 A, siis tavastandardist jääb napilt väheks. Gigabyte’i pakutu on aga piisav, et luua ka 3,5” väliseid kettakarpe ilma vajaduseta lisatoite järele. Vajalikku 12 V saame sellise toitemahu korral ka karbisiseste muunduritega luua.

samas hirmu, et kuhugi mujale arvutitesse liikudes ei tunta uut seadet ära või vanemad seadmed ei oska uutes portides tegutseda. Kui varem oli veel ebaselge, kas USB 3.0 saab draiveritoe ka Windows XP jaoks ja kas Apple liitub USB 3ga, siis praegu on olukord selge – USB 3.0 draivereid leiab nii 32- kui ka 64bitistele süsteemidele Windows XPst kuni Windows 7ni, Mac OS Xi ja Linuxi jaoks samuti.

426,7

199,3

214,10%

8,9

7,1

125,35%

Esmalt jooksutasin ma testid läbi, kui kettakarp oli „tavalises” USB 2.0 pordis, siis sai see tõstetud ühte kahest „helesinisest” (USB 3.0 pordid on nende eristamiseks helesinist värvi). Testid olid nii sünteetilised testprogrammid kui ka ise stopperiga reaalseid kopeerimisaegu mõõtes. Lihtsalt kiirust mõõtes näeme, et USB 3.0 taga saame me ketta enda füüsilise võimekuse piiri kätte ja see on umbes kolm korda kiirem kui USB 2.0ga. Mitu kopeerimist üheaegselt rakendades selgub, et kettapead peavad pidevalt vahetama kohti ja see tekitab täiendava ajakulu. Kui aga saame tulevikus USB 3.0 toega välkmäluseadmed, siis neis puudub lugemispeade logistamine ja võime imetleda USB 3.0 täisilu! VEIKO TAMM

veiko.tamm@gmail.com

plussid

Loomulikult pole kõik hea ilma mõningate tagasilöökideta. Kuigi standard seda ei piiritle, jääb kaabel gigabitiste andmevahetuskiiruste juures umbes kolme meetri pikkuseks (seda saab pikendada vahevõimendeid kasutades). Hea uudis on uute seadmete ja portide täielik tagasiühilduvus vanematega – ostes USB 3.0 kettakarbi ja nautides oma uue arvuti USB 3.0 kiirete portide tuge, pole

++ 10 korda kiirem kui USB 2.0 ++ täisdupleks ++ pakub rohkem toitevoolu miinused

–– kaabli pikkus kuni 3 m

Arvutimaailma hinne

5

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 35


labor

Fujitsu kergekaallane saab peaaegu alati internetti Roheliselt toodetud euroarvuti Lifebook P8110 võib küll välimuselt olla veidi sarnane odavate netbookidega, kuid hinnalt ja sisult mitte – ligi 25 000kroonine masin on mõeldud ärikasutajale ning aku kestab päeva. Fujitsu Europe on veel üks väheseid tootjaid, mille arvutitehas Euroopa pinnal paikneb. Just sellepärast on selle ülikerge ja võimsa mudeli puhul arvutil veel üks kleeps – Green IT, mis näitab, et arvuti on Saksamaal keskkonnasõbralikult toodetud ning tarbib vähe energiat.

Lisavalikuid on palju Mugavad randmetoed, mis veidi krobelised, tugevad hinged ekraanil ning tavamõõtmetest küll väiksem, kuid siiski mugav klaviatuur on äriliseks kasutuseks head. Kuid veidi paneb kahtlema arvuti pikaajalises kestvuses mõni koostekvaliteedi probleem: optilise seadme kaas logiseb, samuti ka seade ise oma sahtlis ning aku serv punnitab ka kergelt oma pesast välja. Neid pisivigasid kõrvale jättes võib testitulemusi vaadates öelda, et omas klassis on kahetuumalise Inteli Centrino protsessoriga masin võime-

kas. Valikus on ka SSD- (välkmälu-) ketas, mis tasub nii mobiilse seadme juures igal juhul kaalumist, sest tagab aku tööea pikenemise, mitmekordse kiiruse ning vaikse töö, kuid lööb rahakotti veel suurema augu kui niigi kallis kõvakettaga versioon. Ekraan on Full HD videot vaadates kristallselge ja ka protsessor suudab pilti sujuvalt jooksutada, kuid LEDtaustavalgustus kumab ülevalt ja alt servast rohkem läbi. Sõrmejäljelugeja (mis asub kahe hiirenupu vahel ja võib kogemata aktiveeruda) või sisseehitatud ID-kaardi lugeja on valikus, testmudelil neid polnud.

Turbo asemel ökonupp Et masinale on tootja peale pannud Windows 7, siis viimasel ajal paljuräägitud probleemidest akuga ühildumisel siin rääkida pole vaja. Valida saab „Fujitsu EcoSettings” režiimi ja see tootja kohandatud energiasäästurežiim arvestab riistvara omadustega kõige paremini. Klaviatuuri kohal on eraldi mõni vajalik nupp: lukustus (samuti oluline turvaomadus), seaded (kust saab näiteks esitluse jaoks ekraaniväljundeid seadistada), kiire ökonupp (lülitab välja optilise seadme, LANi, heli ja ekraaniheleduse) ning raadiovõrkude nupp. P8110 sisseehitatud UMTS modem suudab sujuvalt muust võrgust internetiühenduse

tehnilised andmed

Fujitsu Lifebook P8110 Hind: 29 747 kr (Arvutid24)

Protsessor: Intel Core2 Duo SU9600, 1,6 GHz Mälu: 4 GB Kõvaketas: 320 GB Ekraan: 12,1tolline, LED-taustvalgustusega, 1280 x 800 pikslit Aku: kuni 5 tundi (SSD kettaga kuni 7 tundi) Optiline seade: DVD Super Multi Ühendused: Gigabit Ethernet, WiFi (b/g/n), UMTS modem, 3 USB pesa, ExpressCard, HDMI, VGA, Bluetooth Operatsioonisüsteem: Windows 7 Pro Kaal: 1,4 kg Testid: Geekbenchi skoor: 2002 punkti (protsessor 2347, mälu 1604) PCMark05: HDD üldkiirus 5,05 MB/s, paralleeltöötlusega failipakkimine 3,5 MB/s Super PI (2M): 1 minut 6 sekundit

UMTS-ühendusele üle viia. Seda saab ka mõne suure LCD-ekraani taha ühendada, sest HDMI on olemas. KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ kerge, väike ++ head kiirustesti tulemused miinused

–– vead koostekvaliteedis –– kallivõitu

Arvutimaailma hinne 36 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

4


Väike kombain nagu Šveitsi armeenuga HP Officejet 4500 Wireless pakub pea kõike, mida väikekontori omanik vajab, kuid see printer õigustab pisut ka nende eelarvamusi, kes ütlevad: kui miski oskab kõike, siis ei tee ta mitte midagi eraldi väga hästi. Tõepoolest, sellel printeril on olemas kõik, mis tahta: värvitrükk, värvi- ja mustvalge paljundus, kiirsöötjaga koopiamasin, skanner, faks, WiFi ja USB tugi, väikesed mõõtmed ja ajatu disain. Seadistada on samuti üsna lihtne – pärast esimest vihastamist WiFi võrgus printeri mitte töölesaamisel selgus, et ikkagi oli see arvuti taga istuja süü, mitte printeri viga. Enamiku asju saab mugavalt üle veebiliidese seadistatud ka arvutist, mis on tunduvalt mugavam kui üherealisel ja ühevärvilisel printeriekraanil majandada, kus on korraga näha 16 tähte.

Väljatrükiks varu aega Kombaini käib kaks tinti – 901 kolmevärviline ja 901 XL must. Tindipead on väga väikesed, must XL trükib 700 lehte ja kolmevärviline 360 lehekülge. Mustvalge lehe hinnaks tuleb 57 senti ning värvilisel 82 senti. Seega peab kombaini koormus olema tõeliselt vähene ehk siis kasutuses olema mõne inimesega kontoris või personaalse

tehnilised andmed

Kontorikombain HP Officejet 4500 Wireless Hind: 2745 kr (Markit)

Trükikiirused: kuni 6 lk/minutis mustvalget, kuni 4 lk/minutis värvilist Faks: kuni 33.6 kbit/s, 3 s/lk, mustvalge ja värviline Skanner: kuni 1200 x 2400 punkti tollile, dokumendisöötjaga Kopeerimine: kuni 90 koopiat, 25% kuni 400% Paberisöötjad: 100lehene sisendsahtel, 20lehene skanneri dokumendisöötja, 20lehene väljundsahtel Ühenduvus: USB 2.0, WiFi (802.11b/g) Soovitatav kuukoormus: 3000 lk

kombainina. WiFi samas lubab kasutada Officejet 4500 ka terve kontori n-ö värvitrükikeskusena. Viis lehekülge mustvalget teksti trükkis masin välja 48 sekundiga – seega minutis trükib kombain dokumente ca kuus lehekülge, mis on vähe. Graafikaga presentatsioon (5 lk) väljus 2,5 minutiga.

näibki sobituvat oma aegluse, väikeste mõõtmete, väikese koormuse ja kasutuslihtsusega. Suurema kontori jaoks maksab muretseda mõni võimsam isend, mis polegi hinnalt mitu korda kallim, aga väljatrüki hinda ja kiirust arvestades ehk pikapeale soodsamgi. KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

Valjult tehtud ilus pilt Trükikvaliteedile pole ette heita midagi, tindiprinterid on laseritele juba nii järele jõudnud, et palja silmaga on vahet raske märgata. Ka skanner tegi korralikku tööd, kuid mürises tõelise nõukogude teraviljakombainina. Paljunduses tuli mustvalge graafikalehekülg paberile 30 sekundiga. Väljatrükk hakkab aja kokkuhoiu mõttes juba kohe skannimise alguses, ei oodata ära pildi sissetõmbamist. Skanneri dokumendisöötja mahutab vaid 20 lehte, printerisöötja 100 lehte. Väikesed mahud vihjavad odavusele ja väiksemale büroole kombain

plussid

++ ääristeta trükk ++ WiFi ++ palju funktsioone miinused

–– aeglane –– kallis tint

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 37


labor

Dell jõudis moele järele Delli esimesed minisülearvutid polnud huvitavad, aga nüüd on ajad muutunud. Mini 1012 kaalub sama vähe ning mahub samadesse mõõtudesse kui senised mugavuse liidrid (Lenovo S10, Acer One, Asus Seashell). Minu kätte polnud seni selle protsessoriga masinaid juhtunud. Inteli uus Atom N450 pole sageduselt midagi erilist – vanema Atom N280 protsessoriga sama 1660 Mhz, kuid sisaldab endas lisaks keskprotsessorile ka mälukontrollerit ja graafikat ning toetab Hyperthreadingut.

Lai arvuti – parem klaviatuur Delli enda laius ületab pooleteise sentimeetriga Lenovo S10 laiuse, mis tähendab samas, et klaviatuuri mõõtmetes saavutati võit. Samuti on suurem puuteplaat, milles ei eristu hiirenupud, vaid nendena saab kasutada plaadi alumist vasakut ja paremat nurka. Need nurgad naksuvad ka nagu õiged nupud erinevalt ülejäänud puuteplaadist. Aku mahtuvus on küllalt tavaline, kuid Inteli uus graafikat protsessorisse ühendav lahendus väidab end olevat mõnevõrra energiasäästlikuma. 88% akutäituvusega masin pakub üheksatunnist

ja 44minutilist kasutusaega. Arvuti plussiks või ka miinuseks (olenevalt kasutajast) on Windows 7 Starter Edition. Mina eelistaks siiski netbookile sobivat Linuxi versiooni. Siis annaks masinast välja visata palju protsessorikoormust nõudva viirusetõrje, aga Windowsis peab see jääma. Veel on kogenud kasutajale miinuseks raskused arvutit uuendada – põhja all pole luuke mälu, WiFi-kaardi või kõvaketta vahetuseks, vaid neid protseduure tuleb teha hoolduses. Positiivne on aga kolme USB-pordi olemasolu. Mälupesasid on üks ja seal turritab Inteli survel vaid 1 GB moodul.

Jõudu jätkub Intel Atom N450 suudab masinat vedada küll, 3D Mark 2001 SE hindas arvutit akudelt joostes 2500 punktiga, mis ületab selgelt eelmise põlvkonna Atomiga masinaid, kuid jääb alla Nvidia Ion kiibistikuga graafikale. Jääb loota, et Dell Ion 2 platvormil tugineva versiooni välja

tehnilised andmed

Dell Mini 1012 Hind: 5990 kr (Max 123)

Protsessor: Intel Atom N450 (1,6 GHz) Mälu: 1 GB (DDR2) Ekraan: 10.1” WSVGA (1024 x 600 pikslit) Kõvaketas: 250 GB, 5400 p/min Graafikakaart: Intel GMA 3150, 384 MB Aku: 56 WH Ühendused: WiFi 802. 11 b/g, Bluetooth, Ethernet 10/100 Mbit/s, VGA, 3 USB pesa, kolm-ühes mälukaardilugeja Operatsioonisüsteem: Microsoft Windows 7 Starter Veebikaamera: 1,3 megapikslit Klaviatuuripaigutus: Rootsi Kaal: 1,2 kg

toob. Ootaks uuendust ka ekraanipaneelile – kuuldavasti ongi 10,1tolline HD resolutsioonis 1366 x 768punktine paneel varsti valikusse lisandumas. Seni on Dell Mini 1012 aga asjalik ja usin pisisülearvuti, mille eelisteks on disain ja säästlikus. MADIS VESKIMEISTER

madis.veskimeister@eesti.ee

plussid

++ uusim ja säästlikeim protsessor ++ mugavad mõõtmed ja ilus disain ++ madal hind miinused

–– jõudlust tahaks rohkem –– ainult Windows 7 SE valik –– kehv uuendatavus

Arvutimaailma hinne 38 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

4


Sony Ericsson Vivaz – e-postiga kaameratelefon Vivaz on hea multimeediatelefon, ärikasutajale pakub aga kindlasti rohkem huvi täisklaviatuuriga Vivaz Pro. Kuid viimane veel praegu Eestisse pole jõudnud, seega teeme eelsoojenduseks ülevaate lihtsalt Vivazist. Aasta alguses tutvustatud Vivaz on Sony Ericssoni selle aasta moejoonte näidiseks. Väga õhuke, ümarate servadega hea disainiga telefon on käe järgi vormitud, sisaldab vajalikke kumerusi peopesa jaoks ning jätab soliidse mulje. Menüünuppude loogika vajab küll veidi harjumist ja ilma juhendita ei oska taustal olevaid programme kinni panna, kuid vähemalt ekraanimenüüde disain on hea. Testtelefoniga ei tulnud kaasa ühtki

plaati, aga veebist saab 18 MB suuruse PC Suite’i. Puudu oli ka üks draiver (CDC Comms Interface), kuid veebifoorumites surfates leidus lõpuks ka õpetus selle paigaldamiseks.

Lihvitud PC-tarkvara Viimaks, kui PC Suite arvutis, selgus siiski, et see on lihtne ja tunduvalt ilusam kui enamik teiste tootjate mobiilitarkvarasid. Kontaktid arvutis sünkroniseeritakse telefoniga koos piltidega, kalendrid ning dokumendid samuti ning ühendus on üsna kiire. Muidugi ei puudu sotsiaalvõrkude kliendid (Facebook, Twitter, Youtube jne) ning autonavigaator (Wisepilot). Suhtlustarkvara (Google Talk ning Jabber) ja veebi postitaja (saadab Facebooki, blogisse, Picasawebi või Youtube’i) teevad sellest telefonist tõsise sotsiaalse tööriista, kuid dokumenditöötluseks vahendeid pole. Veidi jääb siiski krüptiliseks ka Symbiani menüüde süsteem ja ekraani tundlikkus on pisut tuimavõitu.

Sünkroniseerib kõike Ärikasutajale on hea rakendus Roadsync, mis sünkroniseerib kõik vajaliku ettevõtte Exchange’i serveriga. Kui Exchange’i pole, võib oma kontaktid, kalendri ja dokumendid sünkroniseerida teise rakenduse abil Sony Ericssoni vastava veebiteenusega. Põhiline on muidugi selle telefoni juures kaamera. See 8,1megapiksline telefon filmib HD-kvaliteedis, kasutab pildistamisel jälgivat autofookust, suurendab neli korda, pakub näotuvastust ja veidi on võimalik kruttida ka käsitsi (teravustamist lähedale või kau-

tehnilised andmed

Sony Ericsson Vivaz Hind: ca 6000 kr

Protsessor: 720 MHz Mälu: kuni 75 MB, lisaks kaasas 8 GB microSD mälu Ekraan: 3,2tolline, 640 x 360 pikslit, puutetundlik Operatsioonisüsteem: Symbian S60 5th Ühendused: Bluetooth, micro USB, TV out (VGA), Wi-Fi, A-GPS Kõneaeg (GSM): kuni 13 tundi Ooteaeg (GSM): kuni 430 tundi Mõõtmed: 107 x 52 x 12,5 mm Kaal: 97 g

gele). Iseenesest sobiks see telefon ka töökasutusse, kuid klaviatuurina oleks siiski vajalik eraldi täisklahvistik. Ekraanilt, mis pole väga tundlik, on teksti tippida üsna ebamugav. KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

plussid

++ 8,1megapiksline lisavõimalustega kaamera ++ 8 GB microSD kaasas ++ veebilehitseja toetab Flashi miinused

–– keeruline kasutajaliides –– puudub dokumentide redigeerimine –– tuimavõitu tundlikkusega ekraan

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 39


labor

LED-valgesse dokumente töötlema

12tolliste sülearvutite valikud on keerulised – kas ekraan peaks olema võimalikult infomahukas või tuleb arvuti mahutada ridiküli, peab sellega saama teha graafikatöötlusi või piisab meilide saatmisest? Plaanid muutuvad vastavalt tehnoloogia arengule ja kättesaadavusele – nii ka seekord. Kui esialgne plaan oli testida veel suuremaid ekraane kui eelmisel aastal, siis oleks 26tollised või suuremad olnud selge ülepakkumine kontorisse. Seepärast jäid sõelale 22tollised LEDid. Vinge oleks olnud testida lausa LED-paneeliga kuvareid, kuid nende hind ja kättesaadavus Eestis jäi probleemiks. Mõne televiisori ehk oleks saanud, aga kontorisse pole LED-paneelid veel jõudnud. Seega jäid parameetiteks, mis meile sobisid LED-taustavalgustus, hinnaklass alla 6000 krooni ning laiformaat, mis lisaks filmivaatamisele ka teksti- ja tabelitöötluses mugav. Oma esindusmudelid saatsid meie testilauale Lenovo, Dell, Benq ja Viewsonic ning võrdlusmomendiks

LED- ja traditsioonilise taustavalgustusega paneelidel märgatavat kvaliteedivahet pole.» 40 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

oli kõrvale võetud toruvalgustusega LG. Testimises kasutasime voolutarve mõõturit, testide kogumit lehelt www.lagom.nl/lcd-test ning oma valdkonna kogemusi erinevate kuvaritega. Hindamiskriteeriumites võtsime veidi malli kolleegidelt nii CNetis kui ka PCMagis. Tulemus nagu ikka kergelt subjektiivne, kuid võttes nendest arvamustest keskmise, saame ehk parima võimaliku objektiivsuse. Oluliseks pidasime kõiki pildi-kvaliteeti eripärasid, kasutusmugavust (nagu seadistatavus ja liidestatavus) ning loomulikult ka hinda.

Benq ET-0026-N liikuvale töökohale Benqi näol on tegu soliidse ja kompaktse kuvariga, mis kerge ja väga käepärane liikuvale töökohale. Kujutan ette, et eriti mõnus võib seda kasutada just serveriruumides vms. Nimelt on ekraani tagakülje ülaservas süvend kandmiseks. Samuti on tegu testi kergeima seadmega, mis ligi kilogramm kergem järgmisest, olles sellest hoopis 2,5 tolli suurema diagonaaliga. Ekraani pakutav pilt jääb aga üsna keskpäraseks. Reguleerida saab ainult ekraani kaldenurka ning menüü üles-

tes timeeskond

Kristjan Tarjus vabakutseline itimees

Kristjan Karmo Telema tarkvaraarendaja

Tarmo Lindström ERGO IT-juht

Marko Habicht AMi kaasautor

ehitus on kasutatav, mis ei tähenda ei head ega halba. Menüü kasutamiseks ette nähtud nupud on kahjuks plönnid, mis tunduvad ebakindlad. Kristjan Tarjusele tekitas muret olukord, et kui majas on lapsi, siis just nendele nuppudele ajaks nad küüned taha. Kui funktsioonide hulk on rahuldav, siis menüü ise on aeglane: kuvamiseks üks-kaks sekundit ootama jäämine on selge möödapanek. Kõige huvitavam veidrus, mis esines enamiku proovitud ekraanidega ja mõlema testisülearvutiga, oli see, et pilt kergelt virvendas. Esimene kord ette tulnud, arvasime hoobilt, et


LG kuvari efektne tuledemöll käivitamisel teeb esial­ gu nõutuks ja paneb üllatuma.Fotod: kalev lilleorg Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 41


labor

Avar vaade – 22tollised laiekraanid pingutavad testimistabelite kallal. TEHNOLOOGIA

LED VS CCFL taustavalgustus Siiani enim kasutatav taustavalgustus LCD-kuvaritel on CCFL (cold cathode fluorescent lamp), mille tööpõhimõtteks on kahest või mõnel juhul isegi ühest ekraani servast valgustada LCD-paneeli taustavalgust juhtivate kilede abil. LED-taustavalgustuses on kaks varianti: kas kasutatakse RGB (redgreen-blue) LEDe või levinumal juhul valgeid, kus enamik värvispektrist on esindatud. Teoorias suudavad LED-paneelid edastada paremaid värve kui seda teeb CCFL-valgustusega paneel, kuid viimasedki on märgatava arengu läbinud ning märkimisväärset vahet seal tavakasutaja jaoks pole. Kõige suurem probleem LED-valgustusega on valguse ühtlaselt jagamine ning LEDide väsimine. Et pisikesed LED-lambikesed väsivad erineva kiirusega, võib ekraan muutuda aja jooksul laiguliseks ja lampide vahetus on peaaegu võimatu. Kuigi LEDid saaksid teoorias kordi vähem energiat tarbida, ei olnud esimestel mudelitel olulist vahet CCFL-seadmete tarbimisega. Praegu võtavad uue taustavalgustusega seadmed ligi poole või vähemgi voolu. Praegu on aga enamik laiformaatsülearvutite ekraane juba LED-valgustusele üle läinud.

42 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

kaabelduses või sülearvuti videokaardis on vimka. Proovides ka teist arvutit ning ka teisi testitavaid kuvareid/kaableid tõdesime, et probleem ei kao kuhugi, mõnel lihtsalt esineb tugevamalt kui teisel, samas oli ka neid, mis töötasid laitmatult. Samuti ei ole välistatud variant, et virvendamisele aitas kaasa päevavalguslampidega valgustus. Vilkumise tugevust võtsime küll arvesse, kuid mitte väga suure kaaluga. LED-taustavalgus peaks oma tehnoloogia eripära poolest andma õhema korpuse ning loogiliselt ka ühtlasema taustavalgustuse, kuid test näitas, et laigulisuse probleem on täiesti olemas. Benqi paneel kumas ülalt servast tugevalt läbi, külgedelt vähem, kuid siiski, ja ülejäänud paneeli valgustus oli ühtlaselt ebaühtlane. Üldiselt on aga siinkohal tegu ainukese LED-taustavalgustusega kuvariga, millel andsid tunda ka LEDtehnoloogia kergema kaalu ja õhema ekraani eelised.


ThinkVision L2251x Wide – kontorisse parim Lenovo ThinkVision oli vast ainus kuvar, mille kohta võime öelda julgelt, et kontorisse kaaluks just selle soetamist. Võib-olla ei ole see midagi nii erilist, kuid märkimisväärne on, et tegu on selles testis ainsa kuvariga, mis võimaldab ka enam kui vaid kaldenurga muutmist: muudetav on jala kõrgus ja seda saab keerata vasakuleparemale. Eriline ei olegi nii väga see, et seda teha saab, aga see, et see ei ole juba kuvarite nn standardvarustuses ja et testitud viiest kuvarist jäigi Lenovo selliste võimalustega ainukeses. Loomulikult saaks hakkama ka ilma igasugu imeviguriteta, kui istuda tunnike päevas arvuti taga, kuid kontoritöölisele, kes enamiku päevast just selle ekraani taga oma aega veedab, on kõrguse muutmine lausa eluliselt oluline. Ekraan on disainilt konservatiivne ja konkreetne, nagu seda on olnud aastaid IBMi Thinkpadid ja Thinkcentre’id, millelt kujunduses ka malli võetud. Taustavalguse läbikumamise seisukohalt on huvitav, et too kuvar kumab sinakalt ülevalt ja alt ning külgedelt on pigem valge kuma, samuti on keskel pisut heledam laik. Sinakas on põnev, sest ei ole kuskil ühtegi seda tooni valgust tootvat tuld, nagu seda on Viewsonicul. Arutasime, et tegu võib-olla ei olegi nii väga sekretäri või mõne avatud kontori töötaja kuvariga, kui pigem eraldi ruumis mõnele juhtivale positsioonile või spetsialistile mõeldud asjaga, ekraanil on sisse ehitatud 3 MP veebikaamera ning mikrofon. Seega omas kabinetis võimaldavad need ilma lisavarustust hankimata teha veebikonverentse ja videokõnesid. Ära ei saa unustada, et kaasas on sisseehitatud USB pikendus, mis vähendab pidevat vajadust laua alla ronida väikeste USB-pulkade ja muude USBvigurite ühendamiseks.

Dell G2210 – mugavaim pildinäitaja Delli kohta oli Kristjan Karmo esimene kommentaar, et nupud on kõr-

Ekraan on disainilt konservatiivne ja konkreetne, nagu on aastaid olnud Thinkpadid.» gemad ja tunda: paistab nagu tootmispraak. Selgus aga vastupidine: tegu on äärmiselt mugava olukorraga just kehvas valguses. Korpusel endal pole ühtegi kirja kohta, kuid suvalist nuppu vajutades tekib selle kõrvale kiri, mis menüüga on tegu. See omakorda tähendab, et ei pea otsima ega juurdlema, mis midagi teeb ja kõik allub kontrollile ka pimedas toas. Menüü on kindlasti antud testi parim, kui mitte isegi viimase paari aasta parim. Samuti on Dellil valikus igasuguseid eelseadeid, mille kõigiga ei oskagi midagi peale hakata (mäng, teater, tekst jne). Lisaks mitu energiaprofiili, mis voolutarvet märgatavalt mõjutavad, kuigi ega tavasäteteski saadud 28 W just kuigi palju pole. Nii, nagu ka kõik teised, kumab seegi ekraan läbi ja just külgedelt. Dell on üks väheseid, mis meie

vÕITJA

Lenovo ThinkVision L2251x Wide Parim pilt ja parim asendi reguleeritavus – need kaks asja on kontoris väga tähtsad.

pooletoobiste sülearvutitega ühendatuna ei värelenud. Kui ekraani asend oleks rohkem reguleeritav kui vaid püstikalle, oleks Delli ekraan meie testis vaieldamatult parim.

LG Flatron W2363V aitas võrrelda LG oli meie testi ainukene tavalise CCFL (ehk cold cathode fluorescent lamps – külmkatoodlambiga) taustavalgustusega. Eesmärk oli see võtta meile testi märtriks ja võrdlusmomendiks LED-taustavalgustusega ekraanidele. Suurusel märkimisväärset vahet polnud, isegi ekraani taustavalgustus on sama laiguline ja läbikumav kui LED-valgusallikatega toodetel. Erinevus tuleb sisse just voolutarbes, mis on sellel kuvaril 56 W ehk „vana” tehnoloogiaga taustavalArvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 43


labor gustus on väga energiajanune. Kuvar on väga edeva välimusega ja seda väljendab nii vilkuvate tulede rida esipaneelil, vajutusnuppude asendus puutenuppudega kui ka kiiskav-läikiv valge korpus. Muidugi tingis edevus esimese hooga täieliku hämmingu, kuidas asi üldse sisse-välja lülitub. Menüü on arusaadav, kuid nupud on puutetundlikud ja pigem ägedad kui kasutatavad. Liideseid on lademes, nii sisendeid kui ka väljundeid: kaks HDMId, DVI ehk digisisend ja VGA ehk analoogsisend, komponentsisend ja erinevad audiosisendid – võimalusi igale maitsele. Toetatud on isegi pilt pildis funktsionaalsus mitme sisendiga. Aga miks seda kõike kontoris vaja? Ega ei olegi. Ainuke mõeldav põhjendus oleks kuhugi riiulile tõsta reklaame või tutvustavaid klippe näitama: piisavalt atraktiivne ja võimalus ühendada ükskõik mis seade aga pähe tuleb.

Viewsonic VX1932WM-LED nagu säästupirn Viewsonic on meie testi kõige väiksem kuvar, nimelt 19tolline. Alustame sellest, et ostmiseks ei näe me mingit muud põhjust kui ainult voolutarve. HD resolutsiooni tahtes ostaks pigem Benqi, mis maksab vaid 420 krooni rohkem. Nii vaatenurga kui ka kontrasti testides ei saavutanud see kuvar märkimisväärseid tulemusi, vaid jäi

3000 kr kulub aastas vanema LCD-kuvari elektriarvele, LED võtab poole vähem.

väga tugevalt keskmiste sekka millegagi välja paistmata. Läbikumamine musta pildi puhul oli tugev just servadest ja tootekvaliteet andis tunda, sest Power-nupu sinine LED avaldas tugevalt paneeli värvile mõju. Samuti jäi taustavalgustusel keset ekraani laik veidi näha. Testis oli Viewsonic ainukene kuvar, millel olid sisseehitatud kõlarid ja veel üllatavalt head ka. Olid selgelt paremad kui testiarvutitena kasutatud sülearvutitel ja eelmise kuu projektoritestki üle. Need on kõlblikud sülearvuti asendamiseks, kvaliteetsemaks muusikakuulamiseks tuleks siiski päris kõlarid või kõrvaklapid hankida. Menüü on muus osas arusaadav ja kasutatav, kuid helitugevuse muutmiseks peab läbi tegema neli-viis sammu. Nagu enamikel teistelgi saab sellel seadmel muuta vaid vertikaalset kallet.

Mida on parem vaadata? Meie suurest 22tolliste (võikese mõõtmete kõikumisega) kuvarite testist tegime järelduse, et LED- ja traditsiooonilise taustavalgustusega paneelidel märgatavat kvaliteedivahet selles hinnaklassis ei ole ja ka valik on piisavalt suur, et saada täpselt selline,

METOODIKA

Hindasime kuvarite juures seekord järgmisi parameetreid: 1. Energiatarve (voolutarbe mõõtjaga) 2. Kontrastsus (veebipõhise testiga) 3. Vaatenurk (veebipõhise testiga) 4. Menüü kasutatavus (hinnang) 5. Asendi reguleeritavus (hinnang) 6. Taustavalguse läbikumamine (hinnang)

44 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Lenovo ThinkVision L2251x Wide

hind: 4379.– (markit)

voolutarve passis: 21 W mõõdetud testiga: 30 W kaal: 5,6 kg ekraani mõõt: 22" resolutsioon: 1680 x 1050 menüü ja nuppude kasutus, hinne (1–5): 3 pordid/liidesed: VGA, DisplayPort, USB

plussid

++ hästi reguleeritav asend ++ DisplayPort miinused

–– igav ja rohmakas välimus –– raske

Arvutimaailma hinne

4+

mis vajadustele vastab. Ega muud ei oskagi tuua põhjapanevaks erinevuseks ja ajendiks, miks valida üks teisele, kui just voolutarve. Võib-olla kuu lõikes ei tulegi see eelis nii selgelt välja, kuid aasta jooksul ning enam kui mõne ekraaniga on kulude kokkuhoid ligi kahekordne.


Dell G2210 hind: 4690.– (max.ee) voolutarve passis: 18 W mõõdetud testiga: 28 W kaal: 4,9 kg ekraani mõõt: 22" resolutsioon: 1680 x 1050 menüü ja nuppude kasutus, hinne (1–5): 5 pordid/liidesed: VGA, DVI

BENQ G2222HDAL

LG flatron W2363V

Viewsonic VX1932WM-LED

voolutarve passis: 28 W mõõdetud testiga: 28 W kaal: 3,8 kg ekraani mõõt: 21,5" resolutsioon: 1920 x 1080 menüü ja nuppude kasutus, hinne (1–5): 3 pordid/liidesed: DVI-D, VGA

voolutarve passis: 42 W mõõdetud testiga: 57 W kaal: 5,2 kg ekraani mõõt: 23" resolutsioon: 1920 x 1080 menüü ja nuppude kasutus, hinne (1–5): 3 pordid/liidesed: 2 x HDMI, DVI-D, VGA

voolutarve passis: 15 W mõõdetud testiga: 26 W kaal: 4,7 kg ekraani mõõt: 19" resolutsioon: 1440 x 900 menüü ja nuppude kasutus, hinne (1–5): 2 pordid/liidesed: DVI-D, VGA, audio

hind: 2447.– (markit)

hind: 3792.– (markit)

hind: 2021.– (markit)

plussid

plussid

plussid

plussid

++ väga mugavad menüüd ++ energiasäästlik

++ kerge ++ õhuke

++ palju sisendeid ++ atraktiivne välimus

++ väga ökonoomne ++ head kõlarid

miinused

miinused

–– aeglane menüü –– ebaühtlane taustavalgustus

–– suur energiatarve –– ebamugavad nupud

miinused

miinused

–– asendi vähene reguleeritavus

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailma hinne

Ekraanidest tuli just tänu oma seadistatavusele võitjaks Lenovo ThinkVision L2251x Wide, millele väga napilt järgnes Dell G2210. Viimase ämbrisse astumine oligi just asendi vähene reguleeritavus, kuigi pilt ja kõik muu oli väga tasemel, loomulikult on ka hind kõrgem.

4

Arvutimaailma hinne

Seegi on praegusel ajal juba piisav argument. LG Flatron W2363V jäi teadlikult hindeta, sest ekraanitehnoloogia oli veidi teine. Kuid vaatamata sellele püsis kuvar üsna hästi konkurentsis, ehkki vanema tehnoloogia mõnd puudust märgata oli.

–– asendi vähene reguleeritavus

Arvutimaailma hinne

4-

Julgelt soovitame Benqi kuvarit nii koju kui ka kontorisse oma kompaktsuse ja rahuldava pildi tõttu ning loomulikult on selle toote eeliseks ka konkurentidest ligi poole võrra väiksem hind. Marko Habicht

marko@am.ee Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 45


lahendused

Varunduse suundum Ärikriitiliste andmete säilitamine on praegu enamikule ettevõtetele elu ja surma küsimus, kuid eelarve selleks on sageli kordi väiksem kui headel aegadel. Kuidas väiksemate kuludega hakkama saada?

Väiksemate kuludega saab äri jätkuvuse tagada virtualiseerimise ja pilvandmetöötluse, liigsete varukoopiate vältimise, pooljuhtketastele varundamise ning rohelise ITga. 5,3 miljardi heliplaadiga CDdel.

Virtualiseerimine suurendab jõudlust

Mart Engelbrecht HP Eesti kontori juht

IT-juhid üle maailma murravad pead selle üle, kuidas majanduskriisist räsitud IT-eelarvega tagada ettevõtete äriks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Et enamikule ettevõtetele on ärikriitiline andmete kättesaadavus ja säilimine, siis tuleb IT-juhil senisest väiksema raha eest leida ka pidevalt töötav andmevarunduslahendus. Lahenduseks on virtualiseerimine ja pilvandmetöötlus, liigsete varukoopiate vältimine, varundamine pooljuhtketastele ning roheline IT, mis võimaldavad ladusat tööprotsessi ja märkimisväärset kulusäästu. HP viis hiljuti läbi uuringu, kus 435 ettevõtte IT- ja tehnoloogiajuhid ning 164 firma tipp- ja ärijuhid üle maailma hindasid tehnoloogiliste lahenduste arengusuundi sel aastal. Muuhulgas toodi välja ka 2010. aastaks oodatavad suundumused andmete varundamises. Kui ettevõtete varunduslahenduste turg langes 2009. aasta kolmandas kvartalis 7%, siis varundusseadmete kettapind kasvas 21%, ulatudes 2661 petabaidini. See andmemaht võrdub rohkem kui 46 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Uuringu kohaselt mängib virtualiseerimine andmevarunduses üha suuremat rolli, sest see võimaldab suurendada serverikeskuste jõudlust ning vähendada kulusid. Selleks, et kliendid lõikaksid virtualiseerimisest suurimat kasu, peavad nii andmevarundus, serveripark kui ka võrgunduslahendused olema ühisel platvormil. Virtualiseerimine aitab piiri panna sellistele IT-lahendustele, mis on viinud liiga suurte reservidega, alakasutatud, raskesti juhitavate ning kulukate andmekeskusteni.

SSD ketaste laiemat levikut ettevõte­ tes ei tasu oodata enne 2012. aastat.» Kas pilved on tulnud, et jääda? Pilve-struktuuril põhinevad varunduslahendused (cloud-based storage) muudavad seda, kuidas ettevõtted kasutavad ja säilitavad plahvatuslikult kasvavaid andmemahte. IDC ennustuste järgi jõuab pilvandmetöötluse maht aastaks 2012 koguni 42 miljardi dollarini. Termin pilvandmetöötlus võeti kasutusele juba 2006. aastal, kuid siiani ei ole IT-sektor jõudnud

132 protsenti Nii palju kasvab aasta jooksul välkmäluketaste turumaht.

kokkuleppele selle mõiste definitsioonis. Vaatamata terminoloogilisele ebaselgusele tulevad teenusepakkujad sel aastal välja suure hulga pilvandmetöötluse lahendustega. Aasta 2010 annab vastuse, kas „pilved” on tulnud selleks, et jääda.

Loobu liigsetest koopiatest Andmete dedubleerimine (data deduplication) ehk liigsete koopiate vältimine sillutab teed kulu- ja mahusäästlikele varundus- ning arhiveerimislahendustele. See nutikas varundamislahendus võimaldab paremini kasutada olemasolevaid salvestusseadmeid ning vältida vaatamata andmete mahu kasvule investeeringuid uutesse kettamassiividesse. Kettapinna optimaalsemaks kasutamiseks tuleks luua klasterdatud varundusarhitektuur, sest vastasel juhul pole võimalik vältida liigsete varukoopiate teket: IT-meeskonnal lihtsalt puudub terviklik ja ühtne ülevaade kõigisse seadmetesse kopeeritud andmetest. Kui näiteks iga IT-toode reserveerib 20% kettamahust võimalike fotode tarbeks, on raske rääkida efektiivsest varundusest. Usutavasti muutub dedubleerimine sel aastal paremini integreerituks teiste IT-lahendusega.


mused aastaks 2010 TULEVIK

Andmevarundussuunad aastal 2010 Sel aastal mängivad varunduses võtmerolli järgmised suunad: -pilve-struktuuril põhinev varundus (cloud-based storage) -liigsete koopiate vältimine (data deduplicaton) -varundamine pooljuhtketastele (Solid State Disk storage) -energiasäästlik varundamine

Mis on ka varunduses üheks moesõnaks saanud pilvandmetöötlus ehk Cloud Computing? Youtube'i video seletab selle lahti: vaata Youtube. com/?v=ae_DKNwK_ms

Välkmälukettad toovad revolutsiooni Varundamine pooljuht- ehk välkmäluketastele (Solid State Storage) muudab kõvaketaste ja teiste andmekandjate turgu. Kliendid on selle tehnoloogia juurutamisel olnud ettevaatlikud ning oodanud selle „küpsemist”. Et seadmetootjad on alandanud mälukiipidele varundamistehnoloogiate hindu, muutuvad need usaldusväärsed lahendused ka klientidele järjest ahvatlevamaks. IDC ennustab, et selle turusegmendi käive jõuab 2010. aastaks 382 miljoni USA dollarini, kasvades võrreldes 2009. aastaga 132%. Solid State Storage Technology võimaldab säästa andmekeskuste pinda ning vähendada kulusid elektrile ja jahutusele, suurendades samas drastiliselt varunduslahenduste töökiirust.

Sellegipoolest on SSD-tehnoloogial siiani mitu miinust, näiteks võrreldes tavapäraste kõvaketastega lühem eluiga. Samuti on selle tehnoloogia juurutamiskulud kõrgemad: üks gigabait SSD kettapinda maksab ligikaudu kümme korda rohkem kui tavalistel kõvaketastel. Seepärast ei tasu ettevõtetele mõeldud SSD-ketaste laiemat levikut oodata enne 2012. aastat, sest see uuenduslik tehnoloogia ei ole veel massturu jaoks valmis.

Roheline IT pakub säästu Roheline varundus ei ole enam moehullus, sest ettevõtted on mõistnud, et sellest tõuseb ka ärilist kasu. Järjest karmistuv seadusandlus sunnib ITjuhte otsima lahendusi ökoloogilise jalajälje kahandamiseks ning süsihappegaasi emissiooni vähendamiseks. Samuti mõeldakse igapäevaselt

sellele, kuidas luua uusi tehnoloogilisi lahendusi ning hoida olemasolevaid töös majanduslanguse tõttu koomaletõmmatud IT-eelarvetega. Kulusääst on peamine põhjus, miks on oodata rohelise lähenemise laiemat omaksvõttu ka andmete varundamise valdkonnas. Võtmetehnoloogiateks on siin virtualiseerimine, andmete dedubleerimine ning varundamine pooljuhtketastele (SSD), mis ühelt poolt võimaldavad loobuda ebavajalikust riistvarast ning teisalt vähendada tänu sellele ka andmekeskuste energiatarbimist.

Roheline IT on saanud moodsaks. See n-ö roheline arvuti näiteks on toodetud broomiühenditevabalt, tarbib 30% vähem energiat, sisaldab suundumuseks kujunevat SSD välkmäluketast ja ilmselt tarbib tulevikus enamiku teenuseid pilvandmetöötluse vahendusel.

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 47


lahendused

Kuidas teha ise Androidi rakendust? Külmal detsembripäeval vajas kesklinna pargitud auto kontrolöride eest kaitset. Pikk mobiilse parkimise protsess oli läbikülmunud näppudega piinarikas. Peast käis läbi mõte: telefoni on vaja nuppu, mis teeb selle toimingu kiireks ja mugavaks. Androidi rakenduste poes ma sellist ei leidnud ja seega oli olemas suurepärane võimalus maailmaparanduseks.

Janno Siilbek IceFire OÜ konsultant

Rakenduste kirjutamine Androidile eeldab Java arenduskeele tundmist ja ametlik tööriist on Eclipse’i-põhine. Et olen kirjeldatud tehnoloogiatega igapäevatöös palju kokku puutunud, siis ei saanud sellise lahenduse programmeerimine palju aega võta. Täiendavalt oli vaja selgeks teha raamistik ja üldised põhimõtted. Google on hoolt kandnud, et Androidi platformile tarkvara kirjutamine võimalikult lihtne oleks. Kogu info ja näited olid saadaval developer. android.com lehel. Alla tuli laadida kohustuslik SDK (Software Development Kit) ja soovituslik ADT (Android Developer Tool) plugin Eclipse’ile. Uue projekti alustamise tegi mugavaks ADT plugin, seadistades ära kõik vajaliku, et lihtsama rakenduse arendamisega kiirelt pihta hakata. Võtsin arenduslehel kirjeldatud näited kõrvale ja üsna kerge vaevaga oli toimiv rakendus valmis. Põhifunktsionaalsus oli ju samuti lihtne: kuvada nimekiri parkimistsoonidest, millele vajutades aktiveeritakse tsoon. ADT plugin tundis ära USB küljes 48 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Tasuta üht esimest Eesti mobiilse parkimise Androidi rakendust on alla laetud 83 korda, millest 35 on aktiivselt kasutuses. istunud telefoni ja pakkus võimalust kirjutatud koodi käivitamist otse telefonis. Hea võimalus testida rakendust seal, kus ta jooksma on mõeldud. Häiris aga tööriista aeglus. Eclipse kipub tavaliselt aeglaseks jääma, kui sinna on installeeritud suurt koormust tekitavad pluginad. ADT plugin ei ole erand. Esimese rakenduse jaoks sobiv, suuremahulisemat projekti ette

Järgmises versioonis on plaanis integ­ree­ rida ka GPS.»

võttes oleks mõistlik leida alternatiiv. Valmis rakenduse avaldamiseks Android Marketis tuli luua arendaja profiil. Seda saab teha market.android.com/publish lehel. Tasuda tuleb 25dollariline registreerimistasu. Pärast rakenduse avaldamist on võimalik jälgida programmi käekäiku – kui palju on seda installeeritud ja kui palju on aktiivses kasutuses. Praeguseks olen saanud palju positiivset tagasisidet. Järgmises versioonis on plaanis integreerida ka GPS, et rakendus tsooni automaatselt asukohapõhiselt üles leiaks. Siis on ehk tõesti võimalik parkida ainult üks kord nupule vajutades.


E-poest rõivaostmisel aitab robotmannekeen Kui pooled arvutitest müüakse USAs interneti vahendusel, siis rõivakaubanduse osakaal on kõigest seitse protsenti. Onlinerõivapoodides puudub proovikabiin, mis on kehva müügi põhjuseks. Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli teadlaste koostöös on taoline interneti proovikabiin valmis saanud ja lahenduse keskmes on robotmannekeen.

Karol Kallas IT-ajakirjanik

TTÜ robootika- ja materjaliteadlase Maarja Kruusmaa ning TÜ materjaliteadlase Alvo Aabloo juhtimisel valminud robotmannekeen on ehitatud ümber keskse „selgroo”, mille külge kinnituvad mootoritega edasitagasi liigutatavad vardad, mis omakorda liigutavad inimese kehakuju järgi paigutatud roboti katteelemente. Viidatud omadustelt inimese nahaga sarnaseid katteelemente seestpoolt surudes või tõmmates võtab mannekeen etteantud kehakuju ja mootorite ning varraste asetus on selline, mis lubab jäljendada suuremat osa inimese kehakujudest. Roboti juhtimiseks Tartu Ülikooli doktorandi Artur Abelise loodud tarkvara vahendusel kujutatakse robotit virtuaalselt rohkem kui kuuesajast polügoonist koosneva mudelina. Nimetatud polügoonid on mudelis ühendatud mõtteliste vedrudega, mida vastavalt mannekeeni kuju muutmisele kas venitatakse või tõmmatakse kokku. Teaduslikus keeles nimetatakse sellist mudelit massivedru mudeliks.

Heikki Haldre ja Maarja Kruusmaa plaanivad rõivaärile internetis Fits.me robotmannekeeniga uue hoo sisse anda. Et polügoonidest koosneva virtuaalse robotimudeli juhtimiseks vajalikud algoritmid on üsna keerulised, siis kasutatakse inimeste kehakujude väljaraalimiseks Nvidia graafikakiirendite CUDA paralleelarvutuste tarkvaralist mootorit. Praegu kasutavad teadlased graafikakiirendina Nvidia GeForce GTX 275 kahesaja neljakümne tuumalise kaardi jõudlust ja Kubuntu operatsioonisüsteemi. Roboti juhttarkvarale on robotiarendusmeeskonna teadlased otsa ehitanud Java programmeerimiskeeles tarkvaraliidese, mille vahen-

dusel suhtlevad robotiga stuudio ja virtuaalse proovikabiini äritarkvaralahendused. Roboti ja veebitarkvara arendamisele on ühtekokku käed külge pannud kümmekond arendajat. Maailma suurima, USA turu interneti rõivakaubandus on aasta-aastalt kasvanud 25 protsenti. Kui praegu on sealne online-turu maht 38 miljardit dollarit, siis aastaks 2014 kasvab see eeldatavalt 120 miljardini. Et riided on üks inimese põhivajadustest, on tegu väga suure turuga ning paljulubav on juba mõne üksikugi protsendi katmine. Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 49


lahendused

Biomeetriline ID-kaart – järgmine samm Miks peaksime igal pool endiselt salasõnu ja paroole sisestama, kas arvuti kuidagi muudmoodi ei tunneks meid ära, nii nagu teised inimesed tunnevad tuttavaid ilma paroolita? Juba aastaid on eksisteerinud sõrmejäljelugejad, näo- ja hääletuvastused, kuid nende täpsus pole veel piisav. Kui aga kasutada neid tuvastusi kombineeritult, on inimene peaaegu vigadeta tuvastatav.

Kaido Einama kaido@am.ee

Kohtume juba viis aastat teaduslike meetoditega biomeetrilist tuvastamist uurinud Werner Blessinguga Skype’i vahendusel – videokõne peaks tulevikus asendama nii näost näkku kohtumist kui ka isikutuvastust, usub Blessing. Ka Skype’iga on tal omad plaanid – nimelt saaks Skype’i kasutada kombineeritud biomeetriliseks tuvastuseks arvutis. Werner Blessing

plaanib rajada Tallinna oma firma arenduskeskuse, sest Eestis on veel teisedki teda huvitavad asjad hästi arenenud – näiteks biomeetriline pass ja ID-kaart. „Biomeetriline sisselogimine tähendab seda, et arvuti tunneb inimese näo järgi ära,” selgitab Blessing, „kuid ainult sellest on vähe. Vaja on öelda arvuti küsitud sõna, siis võrreldakse ka inimese häält ja huulte liikumist ning tuvastamine on peaaegu täiesti täpne. Seda kombinatsiooni pole võimalik võltsida.” Šveitsis asuva Biometry.com juht on käinud juba Tallinnas rääkimas Webmedia, Santa Monica Networksi ja Sertifitseerimiskeskusega – Blessing usub, et Eesti võiks saada biomeetrilise identifitseerimise osas juhtivaks.

Videopildist ja häälest piisab – nende kahe kombinatsioon peaks isiku tuvastama peaaegu vea- ja võltsimiskindlalt. 50 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

TULEVIK

Mida asendab tulevikus biomeetriline isikutuvastus? Skype’i sisselogimist: veebikaamera tuvastab arvuti ees olija näo ja palub mõne sõna hääldada, et teha ka hääletuvastus. Seejärel saab Skype’i loal sisse logida a teistesse rakendustesse. Arvutisessioone: veebikaamera jälgib arvuti ees istujat ja pimendab ekraani, kui tuvastatud isiku selja tagant piilub masinasse keegi võõras. Passikontrolli: pangas või piirikontrollis on inimene masinatega tuvastatav passi ja seal olevate biomeetriliste andmetega. Frankfurti ja Dubai lennujaamades on seda juba katsetatud. Mikromaksed mobiiliga: mobiil on samuti suuteline tegema näo- ja hääletuvastust.

Lisaks kavatseb Blessing rääkida ka mobiilioperaatoritega – mobiilidel on ju kaamerad, nii saaks inimest mobiiliski tuvastada ja lubada näiteks krediitkaarditehinguid tegema. Tuleviku ID-kaardi osas on Blessingul visioon: see võiks olla biomeetriline. Samuti peaks tulevikus olema pangas lennujaamas ja ametiasutuses biomeetriline isikutuvastus.


Spam&Virus Blocker kaitseb e-posti pilvega Rudus on Eesti mõistes keskmise suurusega ettevõte, milles on ca 50 arvutitöökohta ning sama palju meiliaadresse. Levinud viiruse- ja rämpsposti filtreid kasutades tuli ikka läbi 40 rämpsposti ööpäevas. Ettevõtte serverite puhtana hoidmiseks oli vaja leida radikaalne, efektiivne, optimaalse hinna ning võimalikult pika tulevikuperspektiiviga lahendus.

Hannes Mulla Pro IT OÜ

Kiire ja alguses soodne olnuks viiruse-, pahavara- ja rämpspostitõrje teenust sisse osta ning hakata kasutama näiteks Postinit (Google), MessageLabsi (Symantec) või Vacumerit. Teenusega liitumise tasu olnuks kõigi kolme puhul väga väike, kuid pikaajaliselt kasutades üsna kulukas. Arvestama peaks ka viivitustega kirjade sihtpunkti jõudmisel ja aeg-ajalt ette tulevate valehäiretega, mille tulemusel ohutud kirjad võivad adressaadini üldse mitte jõuda. Veel õnnestus välja selgitada, et nimetatud süsteemide haldusvõimekus on üsna piiratud, näiteks LDAP liidestamine puudub. Alternatiiviks oli teha alguses suurem investeering ning soetada viiruse-, rämpsposti- ja pahavaratõrje rakendus, mille saaks konfigureerida ja kohandada ettevõttele. Kaalumisele võeti Barracuda, McAfee Secure

Computing ja Symantec Brightmail. Barracuda rakendused baseeruvad vabavaral (ClamAV, SpamAssassin), oma arendustiim annab panust vaid piiratult, seega Barracuda tarkvaral pole tihti paharettidest ees olemiseks vajalikku innovatiivsust. McAfee Secure Computing viirusetõrje puhul on täheldatud infoedastuse viivitusi ja valehäireid. Symanteci pakutava Brightmaili rämpspostitõrjelahenduse puhul on rämpsposti avastamise protsent madalam. Arutlustest Rudusega koorus välja idee katsetada uuenduslikku viirusetõrjesüsteemi Cisco Spam & Virus Blocker. Tegu on 1U suuruse seadmega, millele saab osta 50 kuni 250 kasutajalitsentsi. Innovaatilisus seisneb selles, et kõik maailma seda tüüpi seadmed on ühenduses keskse Ironporti loodud SenderBasei uuenduste pilvega (hajutatud serveritega), mis „näeb” umbes 1/3 maailma e-posti liiklusest. Iga uue pahavara või viiruseallika avastamisel edastatakse info kohe pilve ning sealt omakorda mõne minuti jooksul kõigile kliendiseadmetele. Reageerimisaeg uutele ohtudele on vaid mõne minuti pikkune. Veidi üle ühe kuu jooksul on tulnud nüüd rämpsposti läbi keskmiselt üks ühik ööpäevas 50 aadressi kohta.

VA ATA M E S I S S E

Kuidas Cisco Spam & Virus Blocker toimib? 1. Kogu sisenev meililiiklus suunatakse reputatsioonifiltrisse, kus eemaldatakse kogu rämpspost, mis on saabunud maailmas selle hetkeni kindlaks tehtud rämpspostisaatjatelt. Reputatsioonifilter blokeerib hinnanguliselt kuni 95% sissetulevatest rämpssaadetistest. 2. Järgmisena skannib Spam & Virus Blocker kirja sisu. Tekstist otsitakse sõnu, märke ja pilte, kuid lisaks – kasutades sedasama reaalajalist „pilve” – leiab lahendus üles ka pahavaraga nakatunud serverite URLid. 3. Kolmandana rakendub töösse viirusetõrjetarkvara Sophos, mis võtab vaatluse alla kirjalisandi sisu ning viiruse tuvastamisel suunab e-kirja garantiini. Selle etapi lõpuks on rämpspostifiltri efektiivsus juba üle 99%; valehäirete tõenäosus vaid üks miljonist – seega võib suure kindlusega väita, et kõik vajalikud kirjad jõuavad adressaadini.

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 51


lahendused

Kuidas hoiduda paro Kuidas vältida seda, et pärast veebilehel parooli sisestamist ei lekiks kasutajate krüpteerimata salasõnad ja pätid ei teeks nende Paypali kontot tühjaks või ei kirjutataks rõvedusi veebiprofiilidesse?

Veebiliikluse, sealhulgas paroolide salastamiseks on vaja kahte asja: eraldi IP-aadressi ning turvasertifikaati. Kumbagi hankimine pole kuigi keeruline, kuid ilma nendeta liigub salasõna üle neti avalikult.

Margus Pala IT-spetsialist

Veebipidajad peavad hoolitsema oma klientide paroolide turvalisuse eest igal tasandil. Kuid ka kasutajad peavad teadvustama, et kasutades erinevates kohtades sama parooli tekitab ühe veebipidaja hoolimatus talle teises kohas rahakotile või mainele otsest käegakatsutavat kahju. Enamik internetikasutajaid ei oska arvatagi, et pärast parooli sisestamist ükskõik kas mõnes suuremas või väiksemas veebis muutub see nähtavaks peaaegu igaühele, kes viitsib selle vaatamiseks vaeva näha. Samas on lihtsate vahenditega võimalik korraldada nii, et isegi veebilehe omanikul ei ole võimalik su parooli teada saada, kasutades näiteks OpenID-taolist kasutajate autentimist turvalises kohas.

Salapärane https:// Võrguliiklust, sealhulgas paroole on juhtmeta võrgu ajastul raske kõrvaltvaatajate eest peita. Lihtsustatult öeldes on paroolid avalikud, kui sisened näiteks rate.ee lehele kooli WiFi-võrgus, kuhu võib samal ajal olla ühendatud ka keegi teine. Kuid lihtne on ka muuta andmed selliseks, et kõr52 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

valised isikud sellest aru ei saa – seda kutsutakse krüpteerimiseks. Veebis on standardiks https protokoll. Kui aadressiriba alguses on „https://”, siis serverisse minevad ja tulevad andmed on krüpteeritud. Veebilehe krüpteeritavaks muutmiseks on vaja vaid kahte asja – eraldi IP-aadressi ning sertifikaati. Sertifikaatide hinnavahemik on 10–2000 USA dollarit aastas. Ühed odavamad sertifikaadid on müügil näiteks namecheap.com lehel. Need sobivad

Lahendus harva kasuta­ ta­­vate veebiDE juures on ühekordsed paroolid: valid mõne suvalise salasõna ning järgmine kord kasutad parooli meeldetuletust.» veebilehe krüpteerimiseks 99% juhtudel. Kallimate eelised on kuulus mark, kindlustus ning mõnevõrra suurem vanade ja vähekasutatavate brauserite tugi. Namecheapi veebimajutuse hinnakirja järgi on eraldi IP-aadressi hind 30 USA dollarit aastas. Kokku on elementaarse turvalisuse hind veebilehele seega ca 40 krooni kuus.

TEST

Mida vastati ebaturvalise parooliga veebide juurest? Küsisin paari populaarsema veebilehe käest, miks neil turvalist https-ühendust ei kasutata ja miks paroolid saadetakse serverisse krüpteerimata. Vastused olid järgmised. Rate.ee Saatsin klienditoele teate. Vastuseks sain: „Tere,? Tervitades, Rate.ee meeskond.” Arvatavasti ei saadud minust aru ning sõnastasin küsimuse ümber. Kolm päeva on loo kirjutamise ajal möödas ja vastust pole tulnud. cvkeskus.ee Vastus: „CV Keskus kasutab tehnikat, mida enamik portaale. See ei ole ebaturvalisem kui mõnel teisel samalaadsel lehel.” Küsiti, kuidas probleemi lahendada. Pärast soovitust tänati ettepaneku eest ja lubati see edastada arendusosakonnale. ilm.ee Lihtne ja lühike seisukoht: „Lihtsuse huvides kasutab enamik keskkondi, kus kasutajanime taga pole ei raha ega muud olulist, sama lähenemist.” auto24.ee Asjast oldi teadlikud: „Antud muudatus on meil plaanis.”


oolide lekkimisest?

Wiresharki ekraanipildilt on näha, kuidas turvamata parool "MusiMarile" filtrisse nähtavale jääb.

Brauserid näitavad aadressiaknas turvalist ühendust (Firefox ja Internet Explorer turvalisel pangalehel).

Kasuta eri paroole Kindlasti ei tohi rate.ee parool olla sama, mis Paypalil või internetipangas. Sellistel tähtsatel teenustel, kus parooli leke tähendab otsest rahalist kadu, peab olema igal oma unikaalne salasõna. Kõikvõimalike erinevate veebilehtede jaoks aga ei jõua keegi meeles pidada kümneid unikaalseid paroole. Lehtedel, kus paroole hoitakse korralikult ja mis ei põhjusta olulist kahju, kui konto pättidele kättesaadavaks saab, võib tavakasutaja kompromissina kasutada korduvat parooli. Lahendus harva kasutatavate veebikohtade juures on ühekordsed paroolid: valid mõne suvalise salasõna ning järgmine kord kasutad parooli

meeldetuletust. Samas leidub palju selliseid lehti, kus kedagi ei huvitagi, kas parool on avalik või mitte, nende lehtede jaoks võib olla meeles üks ühine lihtne parool. Kasutada võib ka paroolide haldusprogramme, ühe sellise saab aadressilt moonsoftware.com/pwagent.asp. Kuid on veel abilisi, mis paroolidega majandada aitavad. Wireshark näiteks kontrollib, kas lehel sisestatud parool on avalik. Iga võrguliikluse sõnumi kohta näitab Wireshark selle sõnumi sisu, kui seal on näha oma parool, siis näevad seda ka kõik teised. Enne salasõna sisestamist tuleb Wireshark käivitaa ning kasutada filtrit „tcp contains salasõna”, asendades

T U RVALIS US KO RR A S

Positiivsed näited Positiivse lõpu huvides võrdluseks ka paar probleemivaba näidet: osta.ee forumcinemas.ee koosakyla.ee ee.ekool.eu markit.eu

salasõna oma parooliga. Kui nüüd mõni sõnum leitakse, siis on selge, et paroolid sellel veebilehel võetakse vastu avalikena. Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 53


lahendused

Must kunst sülearvutitega Sülearvuti on kadunud. Kuidas see kaduma läks ja milline lekkinud info aitas vargal just minu arvutini jõuda? Kas tegu on mustkunstiga või mitte? Kust ikkagi saadi vajalik info? Info lekib kõige uskumatumaid kanaleid pidi, vargal piisab väga vähesest, et see üles korjata ja omanikuga seostada. Olge ettevaatlikud avalikes võrkudes info avaldamisega! Valdo Toost

infoturbekonsultant ja -lektor

Mustkunstniku trikke ümbritseb alguses sügav salapära. Neiu saetakse pooleks, kuid jääb ellu, kell lüüakse haamriga puruks, kuid rätiku all saab taas terveks, esemed haihtuvad vaid käeliigutuse peale. Tegu oleks nagu musta maagiaga, mille eest keskajal tuleriidale viidi. Kuid salapära haihtub, kui olete trikkide saladused avastanud. Peale mustkunstnike oskavad kadumistrikke teha ka lihtsad vargad – kadumistrikke teie varaga. Üheks selliseks lemmikesemeks on sülearvutid – piisavalt väärtuslik, kergesti kaasavõetav ja lisaks võib sealt seest saada väga väärtuslikku infot. Järgnevalt mõned trikid, mis aitavad kas varastel teid leida või vastupidi, teil sülearvuti vargust vältida.

Ei ela majas, ei tänaval Äravisatud arvelt võib leida tellitud internetiühenduse tüübi ja kiiruse ning isegi kui neid otseselt pole välja

Äraviskamise asemel korjake oma arved kokku, viige vanaemale tulehakatiseks ja nautige tema pannkooke.» 54 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Kui mustkunstnik teeb trikke kaartidega, siis pikanäpumees võib vali­ da trikitamiseks teie sülearvuti, mis kaob mõistatuslikult. Foto: Scanpix

toodud, saab neid tuletada hinnast. Samuti näeb ära aadressi, kus elate. Korterid, kuhu on tellitud kiirem netiühendus, pälvivad kohe varga kõrgendatud tähelepanu, sest sealt on loota paremat saaki kui koduperenaisele tellitud säästuinternetiga korterist. Varastel toimib siin tööjaotus – prügikollile viiakse kast õlut ja koll omakorda viib kõik leitud arved vargale. Äraviskamise asemel korjake oma arved kokku, viige vanaemale tulehakatiseks ja nautige tema pann-

kooke.

Aadress on Nõukogude Liit Selle asemel, et prügikollidega suhelda, võib meie varas aga oma ohvrite loetelu hoopis mugavamalt kokku saada. Läheb internetikohvikusse, tellib tassi kohvi ja suunab arvutibrauseri näiteks aadressile www.wippies. ee/map.phtml. Wippies on kogukond IT-entusiaste, seega on meie vargal lootust sealt suuremat saaki saada ja antud kaardil on nii mitmelgi osalisel


täpne kodune aadress korteri täpsusega näha.

Te mängite viiulit? Spetsiaalsed sülearvutikotid tunneb kaugelt ära ja need seavad teid kindlalt varga huviorbiiti. Te leiate kindlasti midagi paremat kui ilmselgelt arvutikotti meenutav kott.

Kensingtoni lukk sangpommiga Vargad üritavad oma töö tavaliselt võimalikult kiiresti sooritada ja seetõttu võib neid mistahes ebastandardne takistus peatada. Näiteks on sülearvuti päästnud vargusest külge ühendatud ja kinni kruvitud printerijuhe, mis tõmbas printeri kolinal põrandale.

Kolmas raamat vasakult Üks firma tegi topeltraamatupidamist sedasi, et must raamatupidamine oli võrgukettal (NAS), mis oli peidetud seina sisse. Kui vilkuriga onud viisid arvutid ära, jäid inkrimineerivad andmed alles. Loodetavasti on teie kogu oluline info näiteks raamaturiiulil paikneval võrgukettal, millele olete Lenini kogutud teose kaaned ümber pannud?

Müüa hea planeeringuga korter

lihtne lahendus

ReadyBoost – Windowsi tööfail mälupulgale Kuidas arvuti kiiremini tööle panna, kui mälu on vähe ja kõvaketas aeglane? Kas on mõni lihtne viis kiirendamiseks? Lahenduseks on ReadyBoost, mis paneb vahemälufaili mälupulgale, mis on kõvakettast mitu korda kiirem. Tööpõhimõte on ReadyBoostil lihtne – see suur vahemälufail, kuhu pannakse kõik põhimällu mittemahtunud asjad, tõstetakse aeglasemalt kõvakettalt ära mälupulgale ja töö jätkub mitu korda kiiremini. Funktsiooni saab käivitada, kui pista mõni ReadyBoostiga ühilduv USB mälupulk arvuti USB pesasse – automaatselt avanevas Autoplay menüüs ongi viimane valik „Speed up my system” ehk „kiirenda mu süsteemi”. Mälupulk peab olema vähemalt 256 MB suurune, soovitavalt üks kuni kolm korda suurem

kui arvuti mälumaht. Et USB mälu on sülearvuti puhul tülikas kasutada, võib vahemälufaili panna näiteks ka SDkaardile, sest see on sisseehitatud kaardilugejasse jäädes mugavalt üleni arvuti sisemuses ega jää ette väljaulatuvate osadega. USB välkmäludel on kindel arv kirjutamis-lugemiskordi ja ReadyBoostiga töötades on nende tööiga tunduvalt lühem kui lihtsalt oma failide salvestamisel, sest lugemisikirjutamisi tehakse väga tihti. KAIDO EINAMA

Müüte korterit ja teil on müügikuulutus koos piltidega internetis? Kas ostsite uue elamise ja tegite sõpradele oma internetigaleriisse uuest kodust pildid? Varastele on see lausa kullaauk, sest nad näevad piltidelt, milline on teie valvesignalisatsioon, kus asuvad liikumisandurid ja mida te kodust oleks paslik kaasa võtta.

Olen kolm kuud ära, võti on puuõõnes Blogid, sotsiaalvõrgud ja Twitter on alati huvitavad kohad. Piisava aja jooksul inimese postitusi lugedes saab lausa ta päevaplaani kokku panna, rääkimata siis infost, kuhu ja millal ta planeerib reisida ja kuhu ta jätab võtme, et sõbranna ta kassi saaks söötmas käia. Infol on tugev jõud, mõelge hoolikalt, millist infot te vabatahtlikult välja annate.

Sobiva USB mälu arvutisse sisestamisel pakutakse Windows 7 ja Vista hüpikmenüüs ReadyBoost kohe võimalusena välja. Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 55


inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Kuidas ümber nurga ja otse saa

39 Ivo

Suursoo 25. märts Max 123 nõukogu esimees

37 Märt

Haamer 25. märts Overall Eesti juht

41

Tarvi Martens e-hääletamise süsteemi ülesehitaja

71 Ülo

Jaaksoo Cybernetica juht

Michael Zinsmeister asub tööle Net Groupi turundusjuhina Veebruarist töötab Net Groupi ekspordi turundusjuhina Michael Zinsmeister, kelle ülesanne on suurendada Net Groupi toodete müüki Põhja-Euroopa ja Skandinaavia turgudel. Zinsmeister aitab saavutada ettevõtte eesmärki eksportida aastal 2015 tooteid ja teenuseid vähemalt 100 miljoni krooni ulatuses. Tööle võetud välisekspert töötas enne Net Groupiga liitumist IP-telefoni lahenduste arendaja Innovaphone’i Põhjamaade ja Balti müügijuhina. „Michaelil on kümneaastane kogemus IT-ettevõtete müügiarenduses, ta kõneleb enamikku Euroopas levinud keeltest ning tunneb soovi tutvustada Eesti IT-edulugu teistes riikides. Meil on hea meel, et EAS toetas Net Groupi väliseksperdi kaasamisel,” ütles Net Groupi juht Priit Kongo.

TTÜ rektorikandidaadid on selgunud 1. märtsil kell 13.30 toimunud TTÜ rektori valimiskomisjoni koosolekul kinnitati TTÜ rektori kandidaatideks arendusprorektor Andres Keevallik ja rektor Peep Sürje. Rektori valib TTÜ valimiskogu 23. aprilli istungil salajasel hääletusel. Valituks osutub kandidaat, kes saab üle poole valimiskogu kohalolnud liikmete poolthäältest.

56 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Hiirt võib juhtida mitut moodi – Digitarga blogis võrreldakse erinevaid meetodeid. Pildil on mõttejõul mütsikese abil juhitav arvuti, see on välja tööta­ tud Fraunhoferi instituudis.

Netikasiinodesse pääseb ümber nurga

Peeter Marvet imestab tehnokrati blogis, et välismaiseid kasiinosid asutakse blokeerima vaid domeeninime järgi kohaliku ehk Eesti teenusepakkuja nimeserveris. Aga kui hiilida mööda ja kasutada mõnda välismaist nimeserverit? Marvet nendib, et Maksuameti võimalused on selle seadusega üsna piiratud, sest amet tohib ettekirjutusega tõkestada vaid nimeserveri abil. 01.03.10 Tehnokratt.net

Gmaili kuus lahedat lahendust Google tegi oma tasuta meiliteenuses Gmail kuus lahedat uuendust, kirjutab Gunnar Peipman DT blogis. Need teevad kasutaja elu seitse korda lihtsamaks. Näiteks saab kasutada eeltäidetud otsingut või ingliskeelset tekstituvastust, mis hoiatab, et teksti sees lubasid kirjaga lisandi saata, kuid tegelikult kiri lisandit ei sisalda. Puhkuse automaatvastaja on ka nüüd olemas. 26.02.10, DT blogi (dt.ee/blog)


5 T WIT TERI SÄUTSU

Arvutimaailm valib iga kuu välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

JYRIJAAKSON: @Arvutimaailm #GreenIT – jah 75% arvuti ökoloogilisest jalajäljest on tekkinud selle ostmise hetkeks. Ostmata jätmine on kõige rohelisem.

ada

Jüri Jaakson, Twitterikanal rohelisest majandusest

SENDSMAILY: Altex Marketing loobub Epostelist Sendsmaily kasuks http:// bit.ly/bISi1T – kas nüüd olemegi lõpuks Eesti suurim ja parim masspostitaja? :) Sendsmaily, firmatwitter, säutsub Erkki või Kait

APPLESPOT: Foorumis on uus alateema „Eesti asi”, sinna saab postitada Eesti ning eestlaste tehtud rakendusi, keele pakke jne http://bit.ly/9440KD Apple.spot.ee on ametlik Apple’i kasutajagrupp Eestis

Hiired erivajadustele Andri Arula kirjutab Elioni Digitarga blogis, kuidas silmade ja jalgadega hiiri juhtida. Äsja lõppenud CeBITilgi on alati mitu boksi sellist viisi arvuti juhtimiseks. Kirjeldatakse vearohket silmadega kursori juhtimist (sest silm võbeleb), kuid juttu pole juba poodides olevast mõtte jõul hiirt juhtivatest seadmetest. Kes tahab, saab ka varbaga arvutis asjad aetud. 03.03.10, Digitark.ee

MARTINKOPPEL: Garage48 – ideest teenuseni 48 tunniga! http://garage48.org Martin Koppel, Fortumo juht

OREENUAR: Kas Elisa sisestas klientide andmed oma uude arveldussüsteemi käsitsi? Kuidas muidu seletada järsku tekkinud kirjavigu kliendi nimes ... :-S Eero Raun, programmeerija ja konsultant

fo o ru m i va at lus

Iga nädal saabub uusi teateid kiirematest internetiühendustest. Foorumites aga maadeldakse ikka nendesamade probleemidega – ühendus on aeglane või ei teki üldse. Hinnavaatlus.ee andmeside sektsioonis proovitakse Tele2 m-interneti päevapiletit, mis ei taha suuri kiirusi ette võtta. Üks asi, mis vaidlustest kohe selgub, on mitut moodi tõlgendatavad operaatorite kodulehed, kust üks loeb välja üht, teine aga hoopis teist lubatud kiirust. Päevaga tekkis kohe neli lehekülge vestlust – teema on kuum. Digi.ee foorumis tahetakse Windows 7 pealt tagasi XP peale minna. Kasutaja küsib, kuidas saaks vana arvuti peal kiiremini lippava XP tagasi. Vastus jääb küll õhku, aga võib olla üllatavalt lihtne: vaja on vaid vana Windowsi plaati ja sellelt arvuti käivitamist. Eneta.ee, kus suhtlevad Microsofti arendajad ja kasutajad, on samuti Windows 7 teemat täis – probleemid on 1. märtsist prooviversiooni tähtaja täis saanud Windowsi uuendamisel. Küll soovitatakse antiviirus aktiveerimise ajaks kinni panna, siis jälle lihtsalt koodi uuesti sisestamist.

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 57


inimesed

4G jõudis meie õuele

EMT avas 25. veebruaril Solarises Ida-Euroopa esimese 4G testvõrgu ehk LTE. Koos majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsiga pakiti tulevikutehnoloogia kõigi silme ees lahti.

Ongi aeg eemaldada paber 3G valitsemisaja lõpetamiseks: LTE tugijaama pakivad lahti minister Juhan Parts, EMT juhatuse esimees Valdo Kalm, juhatuse liige Tõnu Grünberg ja Ericsson Eesti juht Veiko Sepp. fotod: EMT

Selline see ongi – Samsungi LTE modem, mis koduse kaabelinter­ neti kiiruse õhust kinni püüab – teoreetiliselt kuni 100, reaalselt 20–80 Mbit/s. 58 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

Majandus- ja kommunikatsioo­ niminister Juhan Parts, kes pidulikult LTE jaama avas, juhib ministeeriumi, mis ehk juba sel aastal LTE litsentse välja jagama hakkab.

Veiko Sepp näitab, kust need LTE seened välja kasvavad. Levi jätkub esialgu vaid Solarisesse, kuid Stockholmis-Oslos on kom­ mertsvõrgud juba linna katmas.


e-riik tegi teatrit E-riigi konverents ei pea olema igav slaiditeater. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus korraldas ELi struktuurifondide toel selle asemel „päris” teatri – näitlejatega ja puha.

Laval etendati olukorda, kus ametnikud loovad lastehoiu eteenust. Publik pidi töögruppides vaheajal asja arutama ja lahendu­ si pakkuma. FOTOD: RICA SEMJONOVA

Vaheajal ei lastudki puhvetisse: publik pidi hoopis e-riigi prob­ leemide lahendamisel tiimitööd tegema.

Näitlejad Piret Laurimaa (agar ministeeriumiametnik), Ahti Puudersell (skeptiline vanem kolleeg) ja Lauri Kink (optimistlik IT-guru) tõsielulises, kuid siiski muigama ajavas e-riigi teatritükis elulisi probleeme lahendamas.

virtuaalserverid, privaatserverid, domeenide registreerimised, treerimised, veebiehitaja

Parimad veebimajutuse lahendused! Veebimajutuse Standard pakett

alates

59.-

Majuta 5 domeeni, kasuta kõvaketast 10GB ja ta ttarbi arb bi li lii liiklust iklu ik 200GB mahus, halda serverit cPanel administreerimisliidese abil ja ole kindel, et tõhus klienditugi on alati kättesaadav. Ei mingeid täitmata lubadusi, ei mingeid “liiga hea, et olla tõsi” pakkumisi - tagame korraliku, jätkusuutliku ja lihtsaltkasutatava teenuse. Alustasime tegevust 2003. aastal ja pakume teenust juba 2000 aktiivsele kliendile.

www.virtuaal.com

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 59


inimesed

HP Eesti juht: ITs ei ole paigalseisu

Milline mees juhib HP Eesti tegevust? Räägime temaga ühel talvehommikul veidi juttu, et tutvuda viis aastat HPs tegutsenud ja aasta siinset üksust juhtinud Mart Engelbrechtiga.

386 oli siis ikka väga kõva sõna.» Mart Engelbrecht on ITs tegev juba ammu.

Mart Engelbrechti tuleb esmalt natukene veenda, et ta oleks nõus endast rääkima, kuid tema puhul ei ole kindlasti tagasihoidlikkus pelgalt poos. Mehest õhkub viisakust ja rahu. Uurime, kuidas ta oma karjääri alustas, mida teeb HP Eesti praegusel ajal ja mis peitub ühe IT-valdkonna mõjuka inimese taga. Engelbrechtil saab kohe viies aasta HPs täis, praegusel ametipostil aga aasta. HP Eesti üksuses alustas ta esmalt serverite turustamisega. Mida suurem organisatsioon, seda kiiremini see muutub ja muutusi oli HPs palju – seetõttu liikuski ta serverite pealt peagi äriklientidele suunatud lahendustele ja sealt edasi kontori juhiks. Praegugi tegutseb Engelbrecht lisaks äriklientidega ja on nendele suunatud lahenduste müügijuht. Enne HPd oli ta kuus aastat tegev hulgimüüja GNT Eesti juures, kus oli hõivatud võrgutoodete turustamisega. Enne GNTd töötas ta kogunisti pangas, ülikooli kõrvalt. Ülikool jäigi seetõttu pooleli, et pangas töötamine võttis aja ära. Sealt jõudis ta aga sujuvalt ITsse. Praegu tegeleb ta ka poolelijäänud hariduse lõpetamisega. Panka sattus ta tänu oma inglise keele oskusele aastal 1992, kui tema arvates oli vägagi kirju ja huvitav aeg – Eestis oli tollal 40–50 panka ja keegi ei teadnud, kuidas panka pidada – pankrotte ja ühinemisi oli kogu aeg. Nii pangandustehnika vallas kui ka teoreetilisel poolel oli Eesti muust maailmast maas ja sektor arenes tormiliselt. Seal hakkas Engelbrecht

60 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

natukene ka ITga kokku puutuma. „386 tuli siis välja ja oli väga kõva sõna. Pangas oli minu tööle asumise ajal kaks arvutit, kui nende taha pääses, oli väga hästi,” meenutab ta muheledes.

Eestil vedas 20 aastat tagasi Tagasi vaadates räägib Engelbrecht, et Eestit õnnistas tollal tore juhuste kokku langemine tänu sellele, et siin läks elu käima alles aastatel 1992–1993. Mujal lähiriikides toimus IT-hüpe kaheksakümnendate lõpus ja kõik pangad ja muud ettevõtted tegid siis juba oma investeeringud tehnikasse. „Järgmine hüpe toimus aga 1990ndate alguses, mil mujal olid suured rahad juba kinni pandud, meie aga saime uuema rongi peale – see lihtsalt juhtus nii,” selgitab Engelbrecht. GNTsse läks Engelbrecht lihtsalt seetõttu, et firma tegevusvaldkond tundus huvitav. Ta tõdeb rõõmuga, et pole pettunud, sest paigalseisu ei toimu IT-valdkonnas kunagi. „GNT ajast mäletan selliseid hetki, kui näiteks protsessorite müügijuhil jõudis protsessor hulgimüüja laost kodumaise arvutitootjani, oli mudel kohati juba tootmisest maas,” meenutab ta tempokaid aegu. Aeg liikus ITs maru kiiresti, tõdeb Engelbrecht ja huvitav oli tema jaoks just tunne, mis tekkis ühel tooteliinil kätt pidevalt pulsil hoides – oli tunne, et ta kontrollib mingi valdkonna käekäiku Eestis. Lisaks oli GNTs ka palju marke, mida maale toodi, millel kohalikku esindajat polnud. „Tuli ka olla kohaliku müüja ja välis-


Mart Engelbrecht juhib maailma ühe suurima IT-firma HP siinset üksust juba terve aasta ning teeb samal ajal ka äriklientidele suunatud lahenduste müügijuhi tööd. Fotod: kalev lilleorg Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 61


inimesed

a rva m us

Andres Parts MicroLinki juhatuse liige Tean Marti GNT ajast, kus ta enne HPga liitumist töötas. Alates 2005. aastast, mil MicroLink koostööd HPga märkimisväärselt laiendas, olen temaga tööalaselt üha rohkem lävinud. Mart on laia silmaringiga inimene, kellega on alati millestki rääkida. Mulle sümpatiseerib Mardi kaalutletud ja süsteemne lähenemine kõiges – kui ta midagi ette võtab, on ta selle tavaliselt enne põhjalikult läbi mõelnud ning teab, mida teeb. Süsteemne ja tasakaalukas lähenemine tuleb kindlasti kasuks meie ärisuhtes. Ta on aldis leidma kompromisse ning pingutama leidmaks positiivset lahendit ka keerulistes situatsioonides.

maise tootja vahemees, pidi ka nägema, millistel toodetel oli Eestis potentsiaali – nii mõnigi huvitav seade jäi paraku maale toomatagi, sest kahjuks lihtsalt polnud näha sellel siin turul potentsiaali,” selgitab ta. Seal õppis ta vägagi selgeks, et Baltikum on pisike turg. Suurim õnnestumine oli tema arvates Linksysi turule toomine. Nüüd on see väga levinud toode. GNTst HPsse liikus Engelbrecht täiesti loogilise seose tõttu: neil kahel firmal on alati tugev side olnud.

Majanduslangus on teinud targemaks Jutuga tänapäeva jõudes tõdeb Engelbrecht, et juba 2005.-2006. proovis HP selgitada, mis on virtualiseerimine ja muud sellised toredad asjad, mis pakuvad ettevõtetele IT-alast kulude kokkuhoidu ning muid hüvesid, mis tootjate 62 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010

jaoks tundusid täiesti mõistlikud argumendid. Sel ajal aga ei soovinud kliendid nendel teemadel üldse rääkida. Eelmine aasta tekitas aga olukorra, kus need argumendid jõudsid klientidele kohale, kes praegu mõtlevad juba tõsiselt seadmete ülalpidamiskulude üle. „Enne majanduslangust osteti ka äri-ITs palju asju lihtsalt selle pärast, et neid oli tore omada,” tõdeb ta. Kui vaadata üldist pilti, kuhu maailm liigub, siis Engelbrechti arvates on riistvara, serverid muutunud väga kättesaadavaks ja levinud tehnikaks. Virtualiseerimisega ja konsolideerimisega IT peagi enam ei piirdu. Tulevikku näeb ta pilvedes, kuid tema arvates läheb veel aega, et tarbijale kontseptsioon pilvandmetöötlusest kohale jõuaks. „SMBde huvi on kasvanud hostingu suhtes,


tema arvates panustada pilvandmetöötlusesse. Samas tõdeb Engelbrecht, et raske on pilvandmetöötlust defineerida – kust jookseb piir oma IT-süsteemi ja pilve vahelt, kui globaalselt hajutatud peab olema andmete hoidmine jne? Kuid ka hostingut võiks tema arvates nimetada juba pilvandmetöötluseks. „Eesti on selliste tulevikuvaldkondade kohalt heas seisus, meil võetakse uusi kontseptsioone ITs üsna kiiresti vastu,” räägib ta.

Kas HP ei toodagi vaid sülearvuteid?

Tavainimesele võib tunduda, et HP toodab vaid printereid ja sülearvuteid, kuid En­ gelbrecht kinnitab, et tegelikult on firma tegevus määratult palju laiem. kuid see pole veel nii suur, et meeletult suuri lahendusi ehitada. Ei saa veel nii, et teenusepakkujad paneks massiivsed farmid püsti ja kõik firmad koliks oma ITga neisse. Praegu hoitakse andmeid veel suuresti firma enda andmekeskuses,” selgitab ta. Takistusena näeb Engelbrecht osalt näiteks seda, et kohaliku tasandi SMBdes on paljud ITsüsteemi komponendid ühtsustamata ja standardiseerimata ning lisaks kardavad kliendid ikka veel, et ettevõttel kaob kontroll oma andmete üle. Tulevik ei ole veel kindel, kuid väga paslik on

Küsimuse peale, millega HP siis ometigi tegeleb, hakkab Engelbrecht muhelema ja tõdeb, et tavainimene võib tõesti HPd seostada peamiselt printerite ja sülearvutite tootmisega, kuid rõhutab, et see pole kindlasti kogu tegevus ei ülemaailmselt ega ka Eestis. Suures plaanis on HP jaotatud kolme divisjoni. Üks suur osa ettevõttest, Imaging and Printing Group, tegeleb printimise ja väga suurte trükilahendustega – viimaseid pole Engelbrechti arvates mõõtkava tõttu Eestis mõtet tutvustadagi. Teine grupp on PSG, ehk Personal System Group, mis arendab, toodab ja turustab kõike alates pihuarvutitest ja lõpetades lauaarvutitega. Kolmas grupp on Enterprise Business. EB osa on HPs väga suur ja sinna kuulub Storage, Server, Backup jms riistvara lahenduste arendamine ja tootmine, kuid ka üha kasvav erinevate tarkvaralahenduste loomine. Viimasel ajal on lisaks üha kasvanud ka teenuste osa, mis tegeleb peale riistvara hoolduse ka outsourcing’uga. Kõige tipuks on olemas ka konsultatsioonimeeskond, mis nõustab kliente kõiges alates riistvarast ja lõpetades ülisuurte IT-lahendustega. Üks Engelbrechti ülesanne ongi olla EB divisjoni ja siinse piirkonna vahemees, kes leiab siin turul uusi suundi, kuhu HP tooteid ja teenuseid tuua ning samas on tema ülesandeks turustada Eestit HPle.

Juhiamet ei ole üllatanud Oma töös on Engelbrecht pidanud kogu aeg inimestega suhtlema ja seega juhi töö teda väga ei üllatanud, sest seegi tähendab suures osas ju ometigi suhtlust. Üllatas teda aga praegusel postil HP Eesti juhatajana see, et väga palju energiat läheb sellele, et Eestit turustada väljapoole ning siinse olukorra selgitamisele ning tõestamisele, et siin suudetakse millegagi hakkama saada. „Ettevõttesisest riigist väljapoole suhtlemist

Meil võetakse uusi asju it-s üsna kiiresti omaks.» Mart Engelbrecht kiidab klienti

Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 63


inimesed

Võib-olla olen ma vanamoe­ line, ütleb Engelbrecht enda kohta. Ta pole aktiivne ei Facebookis ega Twitteris.

64 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010


on väga palju,” räägib ta. Engelbrechti arvates on eestlaste võimekuse tõestamisel kindlasti abiks olnud ITLi aktiivsuse kasv. Hea näitena ühistegevusest toob ta välja ka IT demokeskuse, mis asub MicroLinki majas. Rääkides tavainimest puudutavast tehnoloogiast, siis veel ei näe Engelbrecht väga kindlat visiooni ühest imeseadmest nagu mingi xPad või uudne pihuarvuti. Pigem ennustab ta, et lähitulevikus ostabki inimene endale teenuse á la Kodu2 ja saab mingi tasu eest endale näiteks kaks töökohta, teleri ja kõik muud vajalikud seadmed kogu tehnikavajaduste rahuldamiseks. Samas pakub ta, et telefonid ja sülearvutid võiks peagi asenduda ühe uue seadmetüübiga, kuid millisega, ta ei täpsusta. Ta vihjab siinkohal midagi seoses HP ja tahvelarvutitega, kuid tõdeb, et ta rohkem rääkida ei saa, kuid kinnitab, et tulevikuplaanid on olemas ka HPl ja katsetatakse erinevate kontseptsioonidega.

A rva m us

Rene Mitt

Noorena hoidis Mart tihti käes sulgpallire­ ketit, nüüd aga tihedamini arvutit. väljalülitumist igapäevastest ja töistest mõtetest. Liige on ta Niitvälja golfiklubis, kuid külastab ka teisi väljakuid.

Golf spordi pärast

Vanamoeline? Pigem lihtsalt mõistlik

Engelbrecht tõdeb, et IT ongi üks tema hobidest, sest see lihtsalt on nii põnev – pidevalt kohtab selles valdkonnas midagi uut, kuid muidugi ei ole töö kogu tema elu. See võtab tema aega hiljuti ka vähem, sest reisimist on vähemaks jäänud. „Mõni aasta oli välismaal käimist hullumeelselt palju,” tõdeb ta. Suur osa vabast ajast kulub tal renoveerimisele. Nõmmel on tal vanaisa ehitatud maja, esimese vabariigi ajast, aastast 1938. „Olen seda etapiviisiliselt renoveerinud, sinna on läinud palju mu hinge ja töötunde,” lisab ta. Lapsi Engelbrechtil veel ei ole ja elab ta koos elukaaslase ja kahe koeraga. Noorena mängis ta palju sulgpalli, kuid viimastel aastatel on temast saanud suur golfisõltlane. „Võistlemas ma otseselt ei käi ja handycap on mul 22,4, mis on vist selline Eesti keskmine. Kindlasti veedaksin golfiväljakul rohkem aega, kui praegu saan,” tõdeb ta. Aastaid tagasi oli golfil tema jaoks võib-olla ka elitaarsuse maik juures, kuid enam ta seda väga ei tunne, mis teda samas ka ei morjenda. „Ärisuhtlust seal muidugi ikka on, ning juhtub seikasid, mis oleks justkui filmist, kuid minu eesmärk on sport ja lõõgastumine. Muuseas üllatas golf mind sellega, et tegelikult tuleb seda ala ikka palju õppida,” räägib ta. Selle spordi juures naudib ta enim tundide kaupa väljas päikese käes veedetud aega ning

Ühe seisukoha pärast nendib ta, et teda võib ka vanamoeliseks pidada. Nimelt pole ta väga aktiivne liige ei Facebookis ega Twitteris. „Sotsiaalsed võrgustikud on väga kiiresti peale tunginud. Isiklikus plaanis tundub mulle siiski mõttetu tekitada endale väga suurt „tutvusringkonda”, kellega ma sisuliselt ei lävi,” selgitab ta, miks taoline netisuhtlus talle ei imponeeri. Samuti tundub talle, et töövälise aja kulutamine helendava ekraani taga istumiseks on halb mõte, sest see on liiga väärtuslik aeg. „Aga võib-olla olen ma tõesti vanamoeline,” kordab ta. Samas rõhutab ta, et turundusvahendina on veebi sotsiaalsed keskkonnad väga väärtuslikud ja vajalikuks pole neid ta pidanud endale vaid isiklikult. Siinkohal selgitab ta ka, et kogu HP turundustegevus on suunatud nii, et fookustatakse rohkem kliendile ja räägitakse rohkem toodetest, kui et reklaamitaks inimesi. HP on Facebookis esindatud ja puha, kuid inimeste brändimine Engelbrechtile endale väga toreda mõttena ei tundu. Hetkel on taoline veebiturundus HP puhul internetis mikroblogide ja sotsiaalsete keskkondade kaudu rahvusvahelisel tasandil organiseeritud, kuid tulevikus on siiski plaan hakata ka Baltikumis eraldi sõnumeid levitama.

„Üks huvitavamaid inimesi, keda Eestist tunnen!” Tunnen Marti ajast, mil mõlemad töötasime GNT Eestis tootejuhtidena. Ta jäi mulle kohe silma kui hästi haritud ja intelligentne inimene. Head võib tema kohta palju rääkida. Mardi silmaring on hästi lai, osalt kindlasti seetõttu, et ta on palju reisinud ja palju näinud. Samuti valdab ta mitut keelt. Temaga võib rääkida vabalt täiesti erinevatel teemadel ja alati on huvitav. Kogu austusega selle tarkuse juures, mis Mardile on antud, võib rõõmuga tõdeda, et ta ei ole kuivik. Ta suudab inimeste tasemel suhelda ja on üks huvitavamaid inimesi, keda ma Eestist tunnen. Paaril viimasel aastal on meid ühendanud ka ühine huvi – golf.

Enn Heinsoo

am@am.ee Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010 65


minu arvutimaailm

Robin Gurney Robin on internetiturunduse maaletooja, alustades Eestis Altex Marketingiga, mille järel tekkis internetiturunduse firmasid siin nagu seeni pärast vihma. Internetiguru räägib, kuidas tema interneti ja internet tema leidis. Esimene kokkupuude arvutiga? Sain tööd video- ja arvutimängude poes. Müüsime VI20, ZX81, Spectrumi, Dragoni, Acorni, Atari arvuteid. Mängisin nende kõigi peal. Koolis aga oli Commodore Pet64. Esimene oma arvuti? ZX Spectrum, et mängida Manic Minerit. Esimene mobiiltelefon? See oli alles monstrum. 1984. a andis hiigelaku jõudu mõneks tunniks, kõned olid megakallid. Mudel ei meenu. Esimene kokkupuude internetiga? 1996. Mu parim sõber disainis veebilehti ja ütles mulle, et ma peaks ka netti vaatama. Ta näitas Manchester Unitedi veebilehte. Liverpooli jalgpalliklubil aga polnudki veebilehte. Olin pettunud. Helistasin neile ja üritasin müüa. Aasta jooksul aga alustasin ühte esimest Ühendkuningriikide internetiturunduse agentuuridest, kahe aasta pärast andsime juba nõu BBCle, valitsusele, Barclaycardile jne. Milline on praegune tehniline varustatus? Kasutan Delli sülearvuteid. Väike Latitude 2100 reisimiseks ning suurem kontori jaoks ja koosolekuteks. Halvim ITga seotud kogemus? Arvuti kokkujooksmine ja kogu andmete kaotsiminek, sest olin piisavalt rumal, et mitte varundust teha. Millise teenuse või veebileheta ei saa hakkama? Google Apps, BBC, Firefox, Skype, Basecamp, Liquidplanner. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Rohkem kui viis tundi. Ausalt – kas oled kunagi olnud tarkvarapiraat? Muidugi, kuid ei ütle kellelegi.

Foto: Egert Kamenik

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 14.04

◊◊ Üks isevärki Androidiga telefon ◊◊ Kuidas valida arvutikotti? ◊◊ Lõpuks jõuavad LED-projektorid ja LED-paneelid suuremas valikus ka Eestisse

66 Arvutimaailm nr 3 (169) märts 2010


15.02.–30.04. Tallinn–Stockholm–Tallinn

Kuumad hetked

Läänemerel “KÕIK HINNAS” kruiis sisaldab • 2 ööd mugavat majutust laevas • 2 rikkalikku erimenüüga õhtusööki restoranilt PALADAR DE CUBA

Stockholmi kruiis S s” “Kõik hinnas”

1364

aal.

• 2 TASUTA hommikusööki Rootsi lauas

EEK/in

• 6 tundi meelelahutust eheda showprogrammiga HAVANNAst mõlemal suunal.

Soodushinnaga kajuteid on igal reisil piiratud koguses.

Stockholmi kruiis

Stockholmi kruiis majutus 2 ööd + 1 õhtusöök al.

957

EEK/in

al.

550

EEK/in

Lisainfo ja broneerimine 640 9808 / www.tallink.ee


Alati ei tea, kuidas 채ri vajadused kasvavad. Proact IT-lahenduste puhul maksad vaid kasutatava mahu eest. Nii palju kui servereid, kettamassiive, varundusteenust v천i tarkvara vajad, nii palju eest ka tasud!

Meil maksad vaid kasutatava mahu eest

maht

Tavaliselt maksad ka kasutamata mahu eest

Proacti tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.