Arvutimaailm 1-2/10

Ka kosmos pole piiriks: millist elu elab Raivo Hein?

Samsung kiirendas Androidi, hinnad lasti ka alla Kuidas virtualiseerida töökohti ja vähendada kulusid?

Arvutimuuseum: reportaaž ferriitmälust pooletonnise serverini

kes annab raha?

Arvutimaailm teeb ülevaate, kellelt ja kust Eestis oma superheale startup'i-ideele raha leida

Hind 39.90

Nr 1 (168), veebruar 2010

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis viis mobiilset äriprojektorit

Foto: Kalev Lilleorg

veebruar 2009 fookus

LABOR

Kuidas hea idee jaoks raha leida?

34 „Kõik ühes” võrguseade

Arvutimaailm teeb ülevaate, kuidas ja millistelt ettevõtetelt oma heade ideede elluviimiseks stardiraha leida.

Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: Firefox või Internet Explorer?

7 Eksperdid hindavad: visitestonia.com 8 ITLi veerg: IT Akadeemia on võluvits

väikefirmale Ciscolt 36 Supermicro teeb serveri-

tööd mikroraha eest 37 Ordi lubab arhitekti sülear-

vutiga õue 38 85tolline äriekraan 38 Salapleier kontoris –

FiiO

39 Samsung Galaxy Spica

40

Suur test selgitas välja parimad mobiilsed projektorid.

UUDISED 10 Eesti mobiiliprofid käisid Helsingis

kogemusi jagamas 14 Uued ja vana: tahvelarvutid

üritavad taas FIRMA 22 Tartu firmad iPhone’i rakendusi

arendamas R E P O R TA A Ž 28 Arvutimuuseumis nostalgitsemas

LAHENDUSED 46 Kasutatavuse test paneb veebi tööle 48 Videokonverents on kallis, aga

tasub end ära 50 Riikidevaheline digiallkiri toimib 52 Töökohad virtuaalseks 54 Aeg on IT euroks valmis seada

INIMESED 56 Sotsiaalvõrgud: Twitter, blogi- ja

foorumivaatlus 58 Pildikesi CESilt 59 Innovatsiooniaasta

finaalkonverents 60 Kosmiliste plaanidega Raivo Hein 66 Minu arvutimaailm: Aare Kirna

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 3

toimetuse lehekülg

Digitaalne lõhe Täpselt südaööl avanesid kord e-riigi väravad ja kõik said hakata üle interneti kalastuslube taotlema. Internet võrdsustas ilusasti – ühel pulgal olid nii kalamees Värskast kui ka kesklinnas asuv õngitseja. Kes aga seekord mängust välja jäid, olid need, kellel pole netiligipääsu ja ID-kaarti. Nii juhtuski, et poolest ööst ametniku ukse taha seisma läinud loataotlejad avastasid – load on juba internetis kõik ära jagatud.

See ongi digitaalne lõhe. Serverid töötlesid taotlusi hetkega, ametnik ärkab aga hommikul ja alustab oma aeglast ning kulukat registreerijatööd soojas kontoris kella kaheksa-üheksa ajal. Nii hakkab nüüd olema ka muude asjadega. Internetihääletajat tabab valimisaeg ükskõik kus, ta võtab ID-kaardi ja valib viie minutiga ära.

Netitu peab õigel päeval toimetustest vaba aja võtma ning end füüsiliselt jaoskonda vedama.

Alati ta ei viitsigi.

Info liigub netis kiiremini. Kuskil miskit juhtub – juba on netituttavatel info olemas. Ei jõua oma kahtsadat sõbranumbrit samal ajal läbi helistada. Lõhe aina süveneb. Üks võimalus on hakata väljajääjaid erilubade ja eranditega toetama. Või teine lahendus – viia nad kiiresti võrku.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor

Meediaettevõte Presshouse, mille tooteportfelli kuulub arvukalt juhtivaid ajakirju, sh Naisteleht, Autoleht, Diivan, Digi, Saldo jpm,

otsib oma meeskonda uut liiget:

REKLAAMIJUHT Otsime ambitsioonikat müügiprofessionaali, kelle jaoks enese täiendamine ja arendamine on kirg, mitte kohustus.

Sinu töökohustuseks saaks reklaamlahenduste müük Presshouse’i trükimeedia- ja veebiväljaannetesse.

Edukale kandidaadile pakume head tasu, tugevat kliendiportfelli ning koolitus- ja arenemisvõimalusi.

Kandideerimiseks palun saada oma CV ja motivatsioonikiri aadressile reklaam@presshouse.ee, märksõnaga “Reklaamijuht”.

Kontaktisik: Mart Parve, tel 661 6186

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas interneti valitsejaks saab Internet ExplorerIE või FirefoxFF?

FF

∂

Maailma suurim tarbijaelektroonikamess Las Vegases sisendab väikest optimismi ja paneb tehnoloogiahuvilised tundma end kergelt võitjatena, sest sel aastal oli messil rekordiliselt 300 uut osavõtjat. Ka külastajate arv oli suurem kui 2009. aastal. Usk tulevikku juba vaikselt taastub.

∆

Microsoft kaotas jaanuaris suure osa usaldusest. Mitu Euroopa riiki teatas pärast Internet Exploreri veebilehitseja turvaaugu avastamist, et ei soovita enam Microsofti veebilehitsejat Internet Explorer kasutada. Mõni päev hiljem sai selle brauseri turvaprobleem siiski lahendatud.

IE

MADIS VESKIMEISTER

PERT LOMP

Firefox on mugav, laiendatav ja ula­ tusliku platvormide toega.

Enam pole oluline, kui kiirelt suude­ takse veebileht avada, sest lehitsejad teevad seda üsna võrdselt. Oluline on, kui kiirelt suudad oma igapäeva­ toimingud ära teha.

MAX 123 kasutajatoe spetsialist

Microsoft Eesti tootejuht

Firefox töötab Mac OS Xi, Linuxi, FreeBSD, Solarise ja ka Windowsi peal – seega on ta ilmselt kõige laiema platvormiga Igapäevatööd kiirendavad IE kiirendid ning standarditele alluv graafiline brauser. ja veebilõigud. Peagi on näiteks kättesaaFirefoxi suurim eelis on pragu täiendudav ka kohalikus keeles IE lisandite veebised – pistikprogrammidega saab teha väga leht, kust leiab paljud kohalikud lisandid, palju alates järjehoidjate sünkroniseeriminäiteks Delfi, Postimees, Ilmajaam, Hinnasest, reklaamide ja skriptide keelamisest vaatlus jt. kuni kasutajaliidesteni, mis integreerivad Internet Explorer brauseriga e-posti, voo(IE) nägi ilmavalgust gudelugejat vms. FireVESKIMEISTER: 16. augustil 1995. a, päfoxi pistikprogrammid Viimase aasta rast seda oli see ja ka on veebiloojatele tihti järgmised versioonid vajalikud ka testimisel – külastustes maailma populaarseinende abil saab kergesti on juba selgelt mad internetilehitsejad ja põhjalikult uurida, aega. Nüüdseks on mida veebiserver ikkajuhtimas Firefox pikka jõudnud järg 8. versioogi brauserile väljastab 48 protsendiga. nini, mis hakkas näitama ning kontrollida lehe taas populaarsuse tõusu turvalisust. Firefoxi lisapärast mõningast ebaga Noscript saab keelata õnnestumist varasema, skriptide töötamise leLOMP: Võime 7. versiooniga. Uut verhekülgedel ja võimaldab öelda, et tegu on siooni on olnud võimajulgemalt surfata. lik alla laadida alates 19.

Kuigi massikasutusejätkusuutliku märtsist 2009. ga veebidel on Firefoxi tehnoloogiaga.

Microsoft investeerib osakaal IEst väiksem, iga-aastaselt IE tootesiis Firefoxi, Opera ja arendusse üle 100 milChrome’i brauserite joni dollari, et pakkuda turvalisemaid ja kasutajad on pidanud vaeva nägema teise kiiremaid lehitsejaid. Seega võime öelda, et brauseri installimiseks ja seega tõenäoliselt tegu on jätkusuutliku tehnoloogiaga. Sama veebi kasutamisel pädevamad. Näiteks ühe arvamust võib lugeda ka sõltumatutest alEesti arvutiveebi viimase aasta külastustes likatest, näiteks Net-security lehelt (www. on juba selgelt juhtimas Firefox 48 protsennet-security.org/secworld.php?id=8489). diga, järgneb IE 39 protsendiga.

6 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

ku u t sita at

Ma arvan, et tegelik innovatsioon läheb lahti järgmistel aastatel.»

ITLi president Taavi Kotka innovatsiooniaasta tulemuste kohta.

ek s p erd id h in davad

Visitestonia.com on EASi loodud Eesti visiitkaart, mille strateegia lõi Altex (seepärast nende esindajat meil seekord hindajate seas polegi) ning veebi tegi Webmedia. Tuntud tegijad said ekspertidelt kõrged hinded.

Head hinded visiitkaardile EASi tellitud Visitestonia.com sai ekspertidelt palju kiita, kuid mitte ainult.

Lisaks heale visuaalile, lihtsalt leitavale infole ning otsimootorile opti­ meerimisele oli ka paar soovitust veebi välimuse kohendamiseks.

KAUPO KALDA

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Leht on positiivne, sõbralik, kultuurne ja nüüdisaegne, need on maailmale olulised signaalid. Meelitab pigem kvaliteetturisti kui briti poissmehi.

Pildilist materjali on ka hästi ära kasutatud, põhjamaise eksootika taju on ilmne. Kasutajaliides on klassikaliselt lihtne ning intuitiivne, seega usability ehk kasutatavuse seisukohast kena vormistus.

Visitestonia.com-i lehekülje disain on rahulik ja see muudab esitatud info hästi haaratavaks. Kirjad on paraja suurusega ning tekstide ümber ja vahele mahub piisavalt õhku. Informatsioon on organiseeritud päris hästi ja üsna palju asju leiab kohe ka kiiresti üles. Vaeva on nähtud ka SEOga ehk interneti otsimootoritele optimiseerimisega.

Kui arvestada, et lehe sihtgrupp on turist, paistab enamik asju olemas olevat. Investor võib maksumääradega hätta jääda (pisike link on lehe allservas). Kiitust väärib turistitegevuste lihtne leitavus. Suur pilt ülal sunnib info leidmiseks kerima. Kaardilt tuuride vaatamine on ka nauditav.

Kahjuks tuuri alguse peal klikkides ei avane oodatud infoakent.

OKIA loovjuht

Nüüdisaegne ja meeli­ tab kvaliteetturisti.

Developers Team OÜ tegevjuht

5

Õhuline kujundus ja organiseeritud info.

KnowIT Estonia tegevjuht

5

Päris kena disain ja hea funktsionaalsus.

5-

hinne kokku: 5 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 7

arvamus

IT Akadeemia Targad töökohad viivad Eesti uue majanduskasvuni. Kas praegu ja tulevi­ kus saab olla tarka töökohta maailmatasemel IT toeta või IT põhitrendide ja printsiipide arusaamata? Küsimus retooriline, kuid vastus lihtne – ei saa!

Proovikivid Eesti arengus

Unistus – IT Akadeemia 2015 IT Akadeemia 2015 on unistuses nüüdisaegne IT-hariduse omandamise võimalus Eestis, mida maailma juhtivad kõrgkoolid tunnustavad, Läänemere naabrid kadestavad ning enamik õppida soovijad meie sihtturgudel eelistavad. IT Akadeemia on tihedas teadusalases koostöös ning intensiivses tudengivahetuses IT-tööstuse lipulaeva Ränioru parima ülikooliga Stanfordis ning suure potentsiaaliga eksportturu Aasia eduka IT-riigi Singapuri rahvusliku ülikooliga.

Millised on aga peamised IT Aka-

600 400

Targad pead ülikoolidest, Arengufondist ning Info- ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) tulid kokku mullu suvel ning ühiselt sõnastati SUUR PROBLEEM – IT-oskustega töötajaid ei jätku ja lähitulevikus suureneb puudujääk kriisini. Samas peab IT-haridus olema maailmatasemel ja seotud tihedalt teiste valdkondadega.

Majanduse elavdamiseks vajalik võluvitsa vägi peitub suures osas IT Akadeemia õnnestumises. Võluvits, mis annab tulemust vaid ennast rahulolu-unest välja piitsutades ning maailmatasemel konkurentsivõimelise ambitsiooni realiseerimisel.

800

1000

IT Akadeemia äriplaani direktor www.itacademy.ee

1200

Üllar Jaaksoo

Eesti olulisemaid proovikive kümne aasta plaanis on IT-tudengite arvu languse peatamine

1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 Senine üliõpilaste vastuvõtt

Projektsioon

2014. aastal on gümnaa­ siumi­lõpetajaid 12 000 asemel poole vähem.» deemia edu eeldused?

Eestil on Põhjamaade naabruses hea võimalus koostöö läbi ära kasutada World Economic Forumi raporti esikümne nimekirjas domineerivate Soome, Rootsi, Norra ja Taani kogemusi. Kutsudes tudengiteks helgemad pead Balti, SRÜ ja Põhjamaade riikidest, saame luua hea sillapea

8 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Allikas: Eesti Arengufond

talentide ja Läänemere IT-tööstuse ning teaduse vahel. Eesti oma tudengitest kindlasti ei jätku. Õnneks ei jätku, see seab meile kohustuse luua rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline IT-hariduse baas, mis ei lase ennast eneseimetlusse unustada. Vundamendiks on loomulikult senine hea töö ülikoolides ja uues sisus koostöö ülikoolide vahel.

2014. aastal on Eestis gümnaasiumilõpetajaid tänase 12 000 asemel pea poole vähem. IKT kõrgharidusele tähendab see, et tudengite vastuvõtt arvutiteadustes väheneks praeguselt tuhandelt tudengilt vaid viiesajale aastas. Juhul, kui õpingute tulemuslikkus püsiks sama madalal tasemel

a on võluvits LAHTISELETUS

Mis on IT Akadeemia 2008. aasta sügissemestri alguses panid Arengufon­ di algatusel suuremate kõrgkoolide rektorid ja Info- ning Telekommuni­ katsiooni Liit digiallkirjad koostööleppele „IT Aka­ deemia”. IT Akadeemia on koondnimetaja eesmärgile viia Eesti IT-alane kõrgha­ ridus uuele, rahvusvaheli­ selt läbilöögivõimelisele tasemele.

IT Akadeemia on ära tasunud juba siis, kui Eestisse lisandub kolm-neli sellise tasemega välisõppejõudu nagu Tartu Ülikoolis töötav IT-guru Marlon Dumas. Foto: Aldo Luud kui praegu, väheneks IKT erialal kõrgkooli lõpetajate arv seniselt ca 350 tudengilt 190-le aastas. Eeldusel, et IT-õppesse suunduvate tudengite osakaal hüppeliselt ei tõuse ning teades Eesti eesolevate aastate demograafilist olukorda, peame tõdema – IKT sektorit ootab tööjõu defitsiit.

Pakkumise vähesuse tõttu tõusevad töö hinnad ja hääbub Eesti praegune maine eduka infotehnoloogiariigina.

Lahendus on välismaalastes Lahenduseks saab olla senisest oluliselt aktiivsem välistudengite ja -õppejõudude Eestisse toomine. Selleks tuleb IKT kõrghariduses vältida Eesti-sisest asjatut dubleerimist

ja koondada jõud Eestist väljapoole suunatud koostööks. IKT spetsialistide puuduse süvenemisega arvestades on IT Akadeemia eesmärk luua tingimused, et Eestis IKT kõrgharidust omandama asuvate tudengite arv püsiks demograafilisele langusele vaatamata vähemalt senisel tasemel ning et suurem osa õppuritest lõpetaksid tähtajaliselt.

IT Akadeemia koostööleppes osalejad on otsustanud hiljemalt 2010. aasta sügiseks kokku panna äriplaani – läbi mängida erinevad võimalused, kokku leppida vajalikud sammud ning seejärel mobiliseerida ressursid visiooni ellu viimiseks. Loodan, et käima lükatud plaanist saadavaid ko-

See tähendab maailmatasemel IKT kõrgharidust, mis on: l interdistsiplinaarne; l atraktiivne andekatele tudengitele nii meilt kui ka mujalt; l tõmbab ligi tippõppejõude ja -teadlasi; l aitab kaasa Eesti ettevõtete rahvusvahelisele IKT või IKT-l põhinevale ärile; l ajendab uue laine välisinvesteeringute tulekut Eestisse.

Algatus kasvas välja Eesti Arengufondi tulevikuseire EST_IT@2018 järeldustest. IKT kasutuselevõtt on andnud ligi poole lääneriikide majanduse tootlikkuse kasvust. Eestil on küllaga kasutamata potentsiaali, et IKT-st veelgi enam kasu lõigata.

gemusi on võimalik kasutada ka laiemalt, leides viise kogu Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumiseks.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 9

uudised +12 PROTSENTI

Vaatamata juttudele, nagu Nokial läheks mobiiliturul halvasti, tõestasid möödunud aasta majandustulemused vastupidist. Nokia kasvatas 2009. aasta lõpuks oma turuosa 37 pealt 39 protsendini, müües rohkem Euroopa ja Aasia turgudel. Põhja-Ameerikas on Nokia müük endiselt kidur. Vaatamata nutitelefonide populaarsuse kasvule ostetakse endiselt enim just Nokia odavaimaid mudeleid. 2009. a viimases kvartalis müüdi 12% rohkem Nokia telefone kui 2008. aastal.

–61 PROTSENTI

Eesti Panga 2009. aasta liisingustatistika kohaselt liisiti Eestis 222,03 miljoni krooni eest IT- ja kontoritehnikat, mis on 61% vähem kui 2008. aastal (569,96 miljonit krooni). Suurim kontoriseadmete rendi- ja haldusfirma 3 Step IT vahendas eelmisel aastal 36% kõigist äri- ja avaliku sektori IT liisingu tehingutest Eestis. 3 Step IT Baltikumi müügidirektori Aivar Krausi sõnul firma käive Eestis küll vähenes, kuid klientide huvi teenuse vastu suurenes.

Eesti Mobile Monday Regio sai valmis esime­ se topograafilise kaardi GPSidele Eelmise aasta lõpus tuli välja Regio topokaart Garmini seadmetele, mis on esimene samakõrgusjoontega Eesti GPS-kaart. Sellega saab hinnata maastiku reljeefi ja näha ka rohkem detaile. Näiteks Arvutimaailma testis leidsime topokaardilt Harjumaal enam metsasihte ja väikeseid kraave. Navigeeriv topokaart maksab u 700 kr ja sobib pigem käsiseadmetele.

Mobi ja Nutiteq hakka­ vad ühiselt mobiilira­ kendusi pakkuma Mobi Solutions omandas 20. jaanuaril lõpule viidud tehingu käigus kolmandiku asukohapõhiste mobiilirakenduste arendajast Nutiteq OÜ. Tehingu tulemusena plaanivad firmad koos hakata arendama uusi mobiilirakendusi. Nii Mobi kui ka Nutiteq on Tartu firmad.

Mitteformaalses õhkkonnas Mobile Monday, mis ühendab mobiiliasjatundjaid, kutsus Helsingisse kogemusi jagama Eesti mobiiliarendajad.

Põhjuse eestlased Helsingisse kutsuda ütles Iiri pubis välja MoMo Finlandi ürituste karismaatiline eestvedaja Timo Poropudas: ikka selleks, et soola haavadele riputada. Sest soomlaste liidriroll mobiiliarenduses on tema sõnul viimastel aastatel hakanud kahvatuma, eestlased üritavad aga jalga maailmaareenil ukse vahele saada ja mõnikord on nad uksest sisse ka saanud. Üritusel esitati kohe ka provokatiivne küsimus: miks Eestist on saanud tõeline Euroopa mobiiliarenduste kasvulava? Vastuseid olid kutsutud andma MoMo Estonia eestvedaja Priit Salumaa ning Ericsson Eesti, Fortumo, Nutiteqi ja Positium LBSi esindajad. Vahepeal jahutas Eestiindu Fromdistance’i esindaja Jouko Vierumäki põhjamaiselt karge hinnang mõnele negatiivsele kogemusele arendusest Eestis.

Priit Salumaa ülevaade Eesti mobiilitehnoloogia ajaloost algas 1940ndatest. Selgus, et just siis oli meil palju raadioid Saksa tankides, siis ligi 50 aastat eriti ei kommunikeerutud raadioeetris peale suurte raadiojaamade ja 1990ndate alguses oli hoopis laulev revolutsioon põhiliseks kommunikatsioonikanaliks. Muidugi ei kestnud eetrivaikus kaua ja tulid põhjanaabrid

10 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

mobiilivõrke üles panema. 2000. aastal aga tehti Eestis omal jõul maailma esimene mobiilne positsioneerimine, siis tulid m-piletid ühistranspordis, m-ID ja nüüd ka m-kool. M-kooli näide oli soomlastele eriti huvitav: nimelt Eesti esimese koolitulistamise-ähvarduse peale said õpetajad m-kooli abil kutsuda kõiki lapsevanemaid järgmine päev mitte lapsi kooli saatma ja kool jäigi tühjaks.

Hetke kuumimad mobiiliarendusfirmad ja -teenused Eestis olid Salumaa sõnul (lisaks kohaletulnutele) Skype, FusionOne, EMT (arendab A-GPSiga SIM-kaardi lahendust koos Sagemiga), Regio, TaxiPal, United Cats & Dogs jt.

Soomlasi huvitas muidugi tööjõu teema ja nad said ka ammendava vastuse: Eestis maksab keskmine tarkvaraarendaja (tema töötasu) ligi 50 eurot päev, mis tundus paljudele

Positiivne on siiski see, et kriis tõenäoliselt jätkub ja Eestis­ läheb tööjõuga­ odavamaks.»

eFloora iPhone’ile aitab telefoniga taimeliike määrata Tartu Ülikooli teadlastel valmis koostöös loodusharidusprojektiga KeyToNature iPhone’ile mõeldud rakendus „Eesti eFloora”, mille abil saab telefoniga määrata looduses taimi.

Itaalia firmalt Divulgando Srl tellitud iPhone’i rakendus saab hakkama ligi 140 puu-põõsa määramisega ehk enamikuga kodumaistest puu- ja põõsaliikidest. App Store’ist saab rakenduse osta ca 30 krooni eest. Valiku tegemine on lihtne – igal lehel tuleb teha valik kahe tunnuse vahel, kuni liik on määratud.

Iga liigi kohta saab mobiiliga teha kuni kaks pilti, lisada märkused ja saata need asukoha koordinaatidega oma Facebooki kontole.

Mekaia tõmbab veebitegi­ jaid magnetina Jaanuaris ühines veebiagentuuriga Mekaia üks vanimaid Eesti veebifirmasid ZERO Media. Mekaia tõmbab veebifirmasid ligi – eelmisel aastal moodustati firma Frukt Kuubis ja Espresso ühinemisel, veidi hiljem liitus agentuuriga Saursu CMS meeskond. Mekaiast on saamas suurim veebiagentuur.

käis soomlastele esinemas

Igakuine mobiiliäri kokkutulek Mobile Monday toimus Helsingis intrigeeriva peakirjaga „Parim mobiilses Euroopas: Eesti”, mis meelitas eestlaste saavutusi kuulama suure hulga publikut Soome mobiiliärist. kahtlaselt vähe.

Jouko Vierumäki aga maalis Eesti IT-seisust hoopis pessimistlikuma pildi, rääkides oma kogemusest Soome lahe lõunakaldal: siin on enamik ettevõtteid väga väikesed, ekspordivõimeta ja -soovita firmad; suuremad tegelevad vaid süsteemiintegratsiooniga ning oluliselt muud arendust ei toimugi peale väga üksikute erandite.

See arvamus langeb üsna hästi kokku ka detsembri Arvutimaailmas ilmu-

nud Eesti IT-turu mõtlemapaneva ülevaatega. Ning palgad IT-sektoris on Vierumäki sõnul sellest hoolimata soomlastele väga lähedased. „Positiivne on siiski see, et kriis tõenäoliselt jätkub ja Eestis läheb tööjõuga odavamaks,” andis ta hinnangu 2010. aasta võimalustele. „Tundsin end tõelise põhjapõdrana, kui sain Eesti partnerilt ddoc-formaadis lepingu,” tunnistas Vierumäki, „olen küll faksiga saanud ja erinevates

Wordi formaatides, aga digiallkirjastatut mitte.”

Soomlasi huvitas väga ka Margus Tiru ettekanne Positiumi asukohapõhistest süsteemidest ja andmekogumistest. Põhiküsimuseks soomlastele lahendamatuna tunduv probleem: kuidas saab operaatoritelt kätte mobiilikasutajate asukohad? „See oli tõesti raske, aga pika veenmisega õnnestus,” ei avaldanud Tiru veel täit saKAIDO EINAMA ladust.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 11

uudised Kalender

arvutima ailm

Kriisi mõjud: reko Ole Kaasas! arvutikoo­ litusel käis üle 40 000 inimese Ole Kaasas! arvuti- ja internetikoolitusel osales 20. jaanuaril 40 000. inimene, kelleks oli Narva Kutseõppekeskusesse koolitusele tulnud 39aastane bensiinijaama teenindaja Julia Zaboronok.

Tema sõnul oli koolitus vajalik selleks, et oskata ID-kaarti arvutis kasutada. Ole Kaasas! tasuta koolitustel õpetatakse inimesi kasutama arvutit, internetti, ID-kaarti ja Mobiil-IDd ning erinevaid e-teenuseid.

.ee domeeni uus reeg­ listik lükati edasi 1. veebruarist kehtima plaanitud Eesti domeenide uue reeglistiku jõustumine lükati edasi 1. maini. Eesti Interneti SA uute domeenireeglite versioonile esitati 455 ettepanekut, mille läbitöötamine käib.

15.–18.02 GSMA Mobile World kongress

Mobiilimaailma uue aasta avalöök toimub alati veebruaris Barcelonas algava GSM Assotsiatsiooni maailmakongressiga.

Kõik suuremad tegijad on kohal, alates 15. veebruarist ujutatakse tehnoloogiapress üle teadetega uutest mobiilimudelitest, tehnoloogiatest ja mobiililahendustest. Vaata lähemalt gsmworld.com.

16.02 Hommikuseminar serve­ rite virtualiseerimisest

Net Group alustas jaanuaris tasuta tehnoloogiaseminaride sarja, mille järjekordne hommikuseminar toimub 16. veebruari hommikul. Räägitakse serverite virtualiseerimisest ja antakse ülevaade virtualiseerimistarkvara turust.

18.02 Eksportmentorklubis esineb Alan Stevens

Edukat äri ei saa enam teha ümbritsevat sotsiaalset meediat ignoreerides. Ülemiste Citys toimuval seminaril jagab meediaekspert Alan Stevens oma kogemustele tuginedes näpunäiteid, kuidas oskuslik meedia kasutamine ettevõtte turunduses ja avalikes suhetes võimaldab jõuda õigete klientideni minimaalse eelarvega.

12 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

1

Nav4All paneb tasuta navigat­ siooniteenuse kinni Mobiilidele hääljuhtimisega tasuta navigatsioonitarkvara pakkunud Nav4All teatas, et sulgeb oma teenused, sest firma jaoks ootamatult ei pikendanud kaarditootja Navteq nendega veebruarist lepingut. Navteqi omandas aga eelmisel aastal sajaprotsendiliselt Nokia, mis hakkas hiljuti oma navigatsioonitarkvara mobiilidele samuti tasuta jagama.

Nav4All põhines Navteqi andmetel, teenust kasutasid 27,5 mln kasutajat.

2

Murti GSMi krüpteeringud

2009. a viimastel päevadel Berliinis toimunud Chaos Communicationi konverentsil demonstreeris teadlane Karsten Nohl, et paari tuhande euro väärtuses hangitud riistvara ning vabavaraliste rakendustega õnnestub GSMi krüpteering

Bjones: andmeid kaitse kasutaja eest!

Microsofti turvaarhi­ tekt Ronny Bjones käis Tallinnas Microsofti uut turvaplatvormi Forefront 2010 tutvus­ tamas.

Lisaks pahavara- ja rämpspostikaitsele toetab see ka sõnumite krüptimist, nii et neid saab avada ainult isik, kellele see on saadetud. „Ehkki Forefront

toetab ka PKI lahendusi, nt Eesti ID-kaarti, on õiguste ohjamise süsteemi eesmärk veidi teistsugune.

Korporatiivselt tuleb pigem kaitsta mitte niivõrd kasutaja andmeid, vaid andmeid kasutaja enda eest,” kommenteeris Ronny üht andmeturbetööstuse peavalukohta.

AARE KIRNA

ordkasum ja uste sulgemine 5

Google’il oma mobiiltelefon – Nexus One

4

Eestis loodud mobiililoto sai Iirimaal auhinna

murda. Päevi hiljem langes ka 3G krüpteering.

3

LG tegi kriisi ajal kasumirekordi

Lõuna-Korea elektroonikatootja LG Electronicsi 2009. aasta majandustulemused osutusid läbi aegade parimaiks vaatamata kriisile ülemaailmses majanduses.

Käive moodustas 43,4 miljardit dollarit, mis on 12,5% enam kui 2008. aastal, tegevuskasum kasvas aga 2,3 miljardi dollarini. LG mobiiltelefonide nõudlus kasvas enim Põhja-Ameerikas, aga ka Euroopas ja arenevatel turgudel. LG loodab 2010. aastal müüa 140 miljonit telefoni.

Eesti tarkvaraarendaja Net Groupi loodud mobiililoto võistles Iiri telesaates „Start Your Own Business” koos sadade innovaatiliste lahendustega ning pääses finaali, kus sai neljanda koha. Olulised olid reaalse probleemi lahendamine koos kulude kokkuhoiuga, turvalisus, paberimajanduse vähenemine ning rohelise mõtteviisi juurutamine. Mobiililoterii eesmärk on rahastada spordiklubide tegevust ning selle mängimine on osutunud väga populaarseks.

Androidtelefonide turgu on peetud liiga killustatuks erinevate tootjate vahel, nüüd plaanib Google aga sinna heita tõelise hiiglase – enda kaubamärgi all välja toodud Nexus One'i. See on varustatud Androidiga, välimuselt sarnaneb HTC Touch2ga, 800 x 480 punktise ekraaniga, mis on parem kui iPhone (480 x 320), viiemegapikslise kaameraga, WiFi toetab b, g ja n standardit, kõneaeg on 10 tundi 2G võrgus, protsessor 1 GHz Snapdragon, mälu 512 MB, lisaks 4 GB MicroSD kaart.

Maksab 529 USA dollarit.

2010 tuleb kolmanda põlvkonna aasta Roomas Gigabyte’i seminaril tutvustatud „333 Acceleration Technolgy” jõudis Eesti detsembri lõpul ja näi­ tab kätte emaplaatide uuendused sel aastal.

USB 3.0 toob kümnekordse kiiruse.

SATA 3 ehk kolmanda põlvkonna standardi nimega „SATA 6 Gbits/s” teoreetilise maksimumina lubatakse 600 MB/s andmevahetuskiirust, kuid pöörlevad kõvakettad pole

veel saavutanud isegi SATA 1 kiirust (150 MB/s). Teisiti on lugu SSD seadmetega – juba praegused SSD-d pakuvad üle 250 MB/s lugemiskiirust ja siin on võti SATA 3 edu jaoks.

USB 3.0 pakub kiiruse kümnekordset kasvu.

Kui USB 2.0 kiiruseks oli 480 Mbit/s, siis uus standard pakub 4,8 Gbit/s ja seda mõlemas suunas.

USB Power 3X on aga

Gigabyte’i leiutis, mis turul väga oodatud. Nimelt on Gigabyte oma uutel emaplaatidel vedanud toitepistiku juurest jämeda vaskse otseviigu USB portide juurde ning pakub kolmekordset maksimaalset voolutugevust – seda ka „vanade” USB 2.0 portide jaoks. See lahendus lubab USBs hakata kasutama ka muid energiajanuseid seadmeid.

VEIKO TAMM

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 13

uudised u us ja va nad

Tahvelarvuti tuleb jälle Sel aastal on jälle tahvelarvuteid läbimurdele oodata – Apple turundab revolutsiooniliselt oma iPadi, HP ja Microsoft reklaamisid CESi messil sar­ nase välimusega Slate’i, poodides lebab aga unustatuna HTC Advantage.

Apple iPad

HP Slate

HTC Advantage

hind

al 5600 kr

ca 6000 kr

9990 kr

platvorm

iPhone

Windows 7

Windows Mobile 6.1

paari lausega

Hea hinnaga käepärane toode. Loob tõenäoliselt uue turusegmendi.

Kaamera, USB, multitasking, lauaarvuti funktsionaalsus. Kõik on olemas.

Windows Mobile jääb tahvelarvuti jaoks võimalustelt lahjaks. Ka hind pole enam konkurentsis.

AMi hinnang

Multitasking ja Mac OS tapaks konkurendid.

Microsoft võiks Slate’ile eraldi kohendatud puuteplatvormi luua.

Magnetiga külge käiv klaviatuur on vanakese suur pluss.

Fännilehtede kahevõitlus esikohale Alustame ettevõtete jaoks oluliseks saanud kanali – Facebooki igakuist ülevaatust.

Metrix.station.ee abiga avaldame firmade fän­ nilehtede esikümne.

Metrixi ühe eestvedaja, OKIA loovjuhi Kaupo Kalda sõnul on viimasel kuul märgata edetabelis pigem kahevõitlust kui suuremat

sebimist. Kord on Tartu joogitehas enim fänne võitnud, kord jälle pakke targalt kohaletoimetav SmartPOST kõrgeimal kohal.

Edu tagajaks on olulised ka fännikampaaniad. A. Le Coqi fännileht paistab veel silma erilahendustega, SmartPOSTi lehel aga paistab, et pea igale fännile vastatakse kommentaariga.

14 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Facebooki pingerida Koostöös Metrix.station.ee-ga avaldame iga kuu edukaimate Facebooki firma fännilehtede pingerea.

1 A. Le Coq 2 SmartPOST 3 Forum Cinemas Kinoklubi 4 Veinisõber 5 ON24 Sisustuskaubamaja 6 Uniteddogs 7 Triikimiskeskus.ee 8 Eesti Televisioon 9 Aianduskeskus Hortes 10 kohvik Boheem Kalamajas

8406 8342 5980

+2815 +3845 +1763

50,30% 85,50% 41,80%

4721 2978

+1872 +1333

65,70% 81,00%

2491 2024 1984 1936 1850

+185 0 +191 +1114 +957

8,00% 0,00% 10,70% 135,50% 107,20%

Robotid tiimitööl

am 10 a a s tat taga si

Internet Explorer lapiti siiski ära

Uus majandus kisub virtuaalseks

TTÜ teadlaste eestvõttel loodi iseseisvalt koristada ja patrullida oskavad robotid, mis teevad omavahel ka tiimitööd. Ühte koordineeritud robotikarjast eraldunud isendit jälgisid TTÜd külastanud ettevõtjad ja valitsusliikmed.

Eesti IT-firmad ­ suurtes edetabelites Eesti Nokiaks pürgivad IT-firmad on saavu­ tanud juba tuntust ja jõudnud suurtesse edetabelitesse.

TaxiPali teenusega alustanud T+1 Solutions valiti 15. veebruaril algava GSM Worldi alustavate ettevõtete auhinna Mobile Premier Awards nominentide hulka, mõni päev pärast ajakir-

ja ilmumist peaks selguma ka tulemus.

TechCrunchi Euroopa esisaja kõige innovatiivsemate ja suurima potentsiaaliga tehnoloogiaettevõtete seast aga leiab teise Eesti ettevõtte – mobiiliäri platvormi pakkuva Fortumo, mis oli loo kirjutamise ajal kuskil tabeli keskel, kuid siiski esimeses pooles.

Arvutimaailma 2000. aasta esimene number võtab fookusesse ühe raamatu – Kevin Kelly „Uue majanduse uued reeglid”. Eesti IT-autoriteedid vastavad Arvutimaailma küsimustele, mida nemad uuest majandusest arvavad. Allan Martinson MicroLinkist ütleb, et virtuaalset majandust pole, on vaid virtualiseeruvad „tavalised” majandusharud. Anto Veldre usub, et füüsilise majanduse asendamine virtuaalsega on eestlaste üks suuremaid šansse maailmamajanduses üldse.

Praegu, kui muud valdkonnad kriisi tõttu kannatavad, võib IT head käekäiku vaadates seda täiesti uskuda.

Arhiivid elasid üle 2000. aasta probleemi veebruaris keegi enam isegi ei mäleta – Jaan Vare asub julgelt juhendama, kuidas oma säilinud arhiive kokku pakkima hakata. Pakkimisprogrammide seast leiab ka praegu populaarse WinZipi.

Kuidas portreteerida häkkerit

Kirjanik Aarne Ruben võtab ette küberkurjamite portreteerimise.

Enamik neist peaks praeguseks olema oma aja ära istunud.

Jaanuaris avastatud Internet Exploreri kõigi uuemate versioonide turvaauk sai nädalapäevad hiljem turvaparanduse, mis tuleb Windows Update’iga peale panna. Uuendused on saadaval ka aadressil update.microsoft. com.

Jaanuari keskpaigas ründasid Hiina häkkerid Internet Explorer 6 kasutajaid, pärast intsidenti soovitasid mitu riiki Internet Exploreri asemel kasutada mõnda turvalisemat brauserit.

Net Group värbab IT ettevõte Net Group alustas suuremat inimeste juurdevärbamist.

Häid spetsialiste vajatakse kuni kümme. Eesmärk on laieneda eksporditurgudele, kandideerimine töökohtadele Tallinnas kestab kuni selle aasta 19. veebruarini.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 15

fookus

Kes annab algajale raha?

Kui palju on Eestis ettevõtteid, ettevõtjaid ning fonde, kes paljulubavatesse startup’idesse investeerida üldse võiks?

Kunas on õige aeg rahastaja uksele koputada?

16 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

20 000 kuni 50 000 dollarit annavad USA riskikapitalistid praegu raha alginvesteeringuks varasema poole mijloni dollari asemel, sest seoses majanduskriisiga on raha kõigil väheks jäänud.

henrik roonemaa henrik@digi.ee

„Tegelikult on nii, et ega investor alles ideefaasis ettevõtmisse tänapäeval investeerida enam ei taha. ASI ja teised tulevad mängu siis, kui sul on midagi juba ikkagi tehtud,” ütleb internetiärimees ning startup’ide spetsialist Jüri Kaljundi. Tema sõnul ütlevad ka USA riskikapitalistid, et enne nende uksele koputamist on vaja mingisugune prototüüp valmis teha.

Tee midagigi valmis „Eesti suurim häda ongi selles, et prototüübini väga paljud ei jõua,” nendib Kaljundi. Teiseks toob Kaljundi välja, et kui idee tekib, siis tuleb selle ellu viimisega alustada nii kiiresti kui võimalik ja teha seda samuti nii kiiresti kui võimalik. „Esimene asi on rääkida ära arendajad kas või osaluse eest firmas. Otsi üles kas või pooltuttav programmeerija või kujundaja ning tehke prototüüp kahe-kolme kuuga valmis. Kui sa selles faasis ei suuda õigeid inimesi ära rääkida, siis näitab see, et sa ei suuda ka tulevikus häid inimesi kaasata,” õpetab Kaljundi. Ta laob lagedale vana tõe, et ideid on kõigil palju, aga loeb ikkagi selle teostus. „Riskijulgust on meil kahjuks vähe.”

Kaljundi soovitab noortel alustuseks kätt proovida lihtsamate asjadega. Raha on tema sõnul väheks jäänud isegi USA riskikapitalistidel. „Kui varem jagati alginvesteeringuks ütleme pool miljonit dollarit, siis praegu on see summa 20 000 kuni 50 000 dollarit. Arendus on lihtsam, töövahendid on üldjuhul inimestel olemas ja kliendid on vaja juurde tõmmata nii kiiresti kui võimalik.”

Alles alustavale startup’ile soovitab Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 17

fookus

Hea koht oma superideele investorite leidmiseks on tehnoloogiailma üritused nagu Mobile Monday.

Foto: kalev lilleorg

Kaljundi näiteks Arengufondi juures töötavat virtuaalset SeedBoosteri inkubaatorit. „SeedBooster on mõeldud just sellistele ettevõtetele, kes pole veel valmis investori jutule minema.

Arengufondi juures tuleks hiljemalt aastaga prototüüp valmis küpsetada,” ütleb Kaljundi. Enne investori juurde minemist peab toode Kaljundi sõnul olema sellises staadiumis, et suudad näidata mingit kasvupotentsiaali. „Olgu see või tasuta veebiteenus, aga sa pead näitama, et seda kasutavate inimeste hulk kasvab progresseeruvalt. Kliendipoolne heakskiit on lõppkokkuvõttes kõige tähtsam.”

SeedBooster aitab Kaljundi soovitab huvilistel kõrva taha panna info, et Estonian Startup Leaders Club, mis koondab umbes 30 Eesti startup’i asutajat-juhti, viib kevadel läbi ühe nädalavahetuse kestva ürituse Startup Weekend. Ürituse ees-

märk on näidata, et hea idee saab ellu viia väga lühikese ajaga. „Reede õhtul alustame ideega ja pühapäeva õhtuks on kas veebi- või mobiilirakendus valmis,” ütleb ta. Et Arvutimaailma trükkiminekuks polnud ürituse täpsemad detailid veel selged, peavad huvilised silmad-kõrvad lahti hoidma ning otsi-

Raivo hein: esmalt tuleks sammud seada EASi, kredexisse või arengufondi.» ma vajalikku infot netist.

Arengufondi kommunikatsiooniekspert Neeme Raidvere soovitab huvilistel samuti vaadata SeedBoosteri inkubaatori poole, mis küll ei anna tegutsemiseks raha, ent aitab si-

18 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

suliselt kõige muuga. SeedBooster on tema sõnul mõeldud just täpselt sellistele ettevõtetele, mis pole veel küpsed investori jutule minemiseks, ent kelle plaanid on suured. „See on neile, kes ei taha piirduda elustiiliettevõttega ning kes võtavad rahvusvahelist kasvu ja läbimurret tõsiselt, kuid kelle ettevõte ei ole riskikapitaliinvesteeringu jaoks veel küps ning ärimudel ja meeskond arenevad SeedBoosteris tegutsemise käigus,” ütleb ta.

Tegelikult ei pea SeedBoosteri poole pöördumiseks ettevõte isegi veel asutatud olema. „SeedBoosteris on meie panuseks aeg ja teadmised. Positiivse arengu korral järgneb sellele reaalne rahaline investeering Arengufondilt koos erasektori kaasinvestoriga.”

Ka netiärimees Raivo Hein nõustub Kaljundiga, et ega investorite rahakotirauad pelgalt ühe idee kirjelduse peale ei avane. „Riskikapitalistidele ei meeldi lihtsalt ideed,

alus ta siit

millel pole mingit plaani taga,” ütleb ta. Tema enda jutul käib selliste mõtetega iga kuu mitu inimest. „Siiani oleme kokku ühte projekti raha pannud ning ühe puhul praegu mõtleme, mis teha. Ülejäänud on sellised, et ei taha ligi ka minna,” ütleb Hein otse välja. „Tullakse sellise jutuga, et mul on küll geniaalne idee, aga pole Valdo Kalmu numbrit ega saa tema käest küsida, et kas EMT tuleks tulevikus minu hea rakenduse taha. Sellise jutu peale lükatakse sind kohe tagurpidi uksest välja,” jätkab Hein ning toob välja veel ühe näpunäite: kui VC su plaani kohta küsib, siis pead sa oskama väga hästi vastata. Teisisõnu tuleb enne võimaliku investori jutule minemist oma plaan ikka väga hästi läbi mõelda.

Investor ise otsib projekti Samas jätkab Hein veidi optimistlikumas toonis, öeldes et potentsiaalseid investoreid Eestis ikka on üksjagu. „Ega raha otsa saanud ei ole, see lihtsalt elab raske aja mujal üle,” lausub ta. Hein ütleb, et investoreid on küll, ent nad pole avalikkusele tuntud. „Nemad otsivad ise projekte, mitte nende juurde ei satuta,” jääb ta salapäraseks.

Nimesid ta nimetada ei soovi, ent ütleb, et osad esindavad ka välismaiseid fonde.

Hein arvab, et esimene etapp tuleks läbi teha ikkagi riiklike fondide najal ehk esmajoones tuleb sammud seada EASi, Kredexisse, Arengufondi. „Vastasel korral peab sul endal olema kokku kraabitud piisav summa raha, et algusaeg üle elada.”

Ta meenutab, kuidas alustas ise CV Keskuse tegemisega, olles kokku kogunud vaid 60 000 krooni. „Panin selle raha programmeerijate alla ja kui see projekt veel aasta hiljem tasuta tiksus, pidin ikka kõrvalt palju tööd tegema, et pere ära toita.” Kui CV Keskus aga ühel hetkel raha veidi sisse tooma hakkas, otsustas Hein minna laienemiseks investoritelt juurde küsima. „Ilusaid projekte oli sel ajal küll ja küll ning meid ei võetud jutule. Hea on, et ei võetud, sest hiljem läks veel paremaks ja siis polnud enam nende jutule vaja minna. Tulid

Kes annab raha?

Ehkki Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) kuulub kokku viisteist liiget, siis (info)tehnoloogiasse investeerimi­ sele on neist spetsialiseerunud vaid üksikud. Kõige tuntum neist on loomulikult Skype’i ehitanud meeste Ambient Sound Invesments (ASI). Veel mõni aasta tagasi vägagi heldelt erinevatesse projektidesse sisenenud ASI hoiab viimasel ajal siiski madalamat profiili. Seni ei saa ASI eputada ka just eriti paljude väljutud investeeringutega.

Infotehnoloogiainvesteeringutele on keskendunud ka Allan Martinsoni juhitud MTVP. MTVP portfelli kuulub näiteks portaal aegmaha.com, aga ka Rate Solutions ning mõned Soome, Leedu, Venemaa ja Ukraina IT-firmad.

Baltimaade ühe vanima riskikapitalifirma Baltcap portfelli kuulub ITsugemetega ettevõtmistest näiteks eKool, meediavaldkonnast ka kõigi Balti riikide turul tegutsev Intermedia ning huvitava ettevõtmisena ka EGeen.

Samuti võib uksele koputada wnb project ltd kontorile. Selle firma eesotsas on küll kinnisvarataustaga Ivar Siimar ja Guido Kundla, kuid nende huvi ulatub ka tehnoloogiasektorisse. Wnb portfellis on otsapidi muuhulgas ka Smartpost ning Smartdust. Oma ideed võib proovida tutvustada ka Unitree Groupile ning Redgate Capitalile, samuti Swedbank Investeerimisfondidele ja Gild Fund Managementile.

Alati võib proovida saada ka mõne kohaliku äriingli, näiteks Raivo Heina või Rainer Nõlvaku jutule. Paljud teised kohalikud inglid eelistavad aga hoida oma silmad ise lahti ning ennast välja ei reklaami. Kontaktide otsimisega võiks kindlasti tegeleda ka näiteks igakuistel OpenCoffee või Mobile Monday üritustel.

Samuti ei maksa piirduda ainult kodumaiste fondide ja ettevõtete jutul käimisega. Maailm on väike ning Skandinaavia turg väga lähedal. Näiteks tegeleb just startup’ide otsimisega Skandinaaviast alguse saanud Seed Forum, mis kuuldavasti ka juba aprillis Tallinnas täpselt sellise ürituse läbi viib. Maailma üks suurimaid seemneraha jagajaid on aga Y-Combinator. See firma keskendub just väga varajases staadiumis startup’idesse investeerimisega ning annab kuni paarkümmend tuhat dollarit korraga. ikka miljonid ja miljonid,” naerab ta tagantjärele. CV Keskusest saadud kapitali najal on Hein kujundanud endale nüüdseks sümpaatse portfelli ning vaatab ise silmad lahti ringi, et millisesse edu tõotavasse projekti investeerida võiks. Ta ütleb, et teatud osa rahast ootab praegu deposiidis paremaid aegu ning paljutõotavamaid uusi projekte.

Esmalt tasub koolis käia Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni (EstVCA) juhatuse esimees ning investeerimisfirma Baltcap investeeringute juht Kristjan Kalda joonistab

lahti laiema pildi. „Minu soovitus on kõigepealt lõpetada haridustee, omandada rahvusvahelises suurfirmas kogemusi ning alles seejärel mõelda oma äri alustamisele. Vastasel korral ei ole noored tihti ei oma haridustasemelt ega oskustelt konkurentsivõimelised ning pole seda ka loodavad ettevõtted,” lausub ta. Kalda toob näiteks Eesti ettevõtluskonkursi Ajujaht ning Šveitsi analoogse võistluse. Kahe riigi sama konkursi suurim vahe ongi tema sõnul osalejate haridustasemes. „Šveitsis olid ülekaalus doktorikraadi omandanud ja seejärel juba mõningase tööpraktikaga noored ettevõtjad,

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 19

fookus

Kiisu.ee ja kutsu.ee portaale opereeriv Untied Cats & Dogs on Eesti üks edukamaid näiteid riskikapitali kaasamisest ja ärakasutamisest. Foto: helin loik samas kui meil on olnud keskmiseks osavõtjaks lõpetamata kõrgharidusega noored.”

Teiseks toob Kalda välja turu-uuringute olulisuse: kas ja kes tegutsevad maailmas samas valdkonnas, mis on konkureerivate toodete plussid ja miinused jne. „Sagedasti jäetakse eeltöö tegemata ja leiutatakse jalgratast,

mis lisaks on põlvkonna võrra maas maailmas juba olemasolevatest analoogidest,” ütleb ta välja brutaalse tõe.

Selline pealiskaudsus on seda imelikum, et kui vanasti nõudis turu-uurimine palju reisimist ja suhtlemist, siis nüüd on tänu internetile maailm käejala juures. „Seda enam hämmastab, et vahel noored, kes peaksid moodusta-

ma internetipõlvkonna, pole viitsinud isegi oma äriideed guugeldada. Väga piinlik, kui seda teeb näiteks mõni vanem Ajujahi žürii liige ja avastab, et idee on üks-ühele ammu teostatud.”

Riskikapitalifirma või äriingli uksele koputamise võiks Kalda arvates ette võtta alles pärast eelnevate sammude tegemist ning miks mitte äri

s u u r e t t e võ t ja d i n ve s t o r i t e n a?

Kas oleksite valmis investeerima tudengite välja mõeldud nutikatesse IT-äriideedesse?

Rein Kilk

20 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Jüri Käo anpix

See sõltub väga konkreetselt äriplaanist, et mis seal kirjas on. Üliõpilaste investeeringud on ju puhas riskikapitaliraha ja eeldab raha küsijatelt kogemust ja taustatundmist või personaalset kontakti. Kui mees niisama uksest sisse astub ja tal varasemast midagi ette näidata pole, siis on tal raha saada ka väga raske. Kui keegi juba julgeb sind soovitada, siis on tõsisem asi.

Praeguseks ei ole mina IT-ideedesse investeerinud, aga võib-olla pole ette juhtunud selliseid asju, mis tunduks realistlikud. IT-asjadest üle poole läheb ju prügikasti.

Tulevikus investeerimist välistada ei saa. Miks mitte? Kui on usaldusväärne asi, millesse ise usud ja aru saad, siis ikka investeerid.

sc

sc

anpix

Kes ei oleks? See on ju hea šanss ka suuremale ettevõtjale hiljem suurt kasumit lõigata. Küsimus pole selles, et keegi ei tahaks investeerida, aga kus on ideed? Mind kutsuti Ajujahi konkursi žüriisse ja ma ootasin suure huviga, et käiakse välja sajad head ideed.

Et pääseks nüüd noorte poiste ideedele ligi ja teeks oma pakkumise. Lõpuks olin pettunud, et kokku paarisajas idees küll sellist ei olnud, et „jess, kus nüüd mõeldi asi välja!”. Need kutid ei viitsinud enne netis surfata ja oma idee originaalsust kontrollida. Paljud ei olnud seda teinud või siis vastupidi, olid mõne juba käigus oleva idee üks-ühele kopeerinud. Nii elementaarne asi nagu seljasügamine võiks olla ikka tehtud.

inkubeerimist: Eestis on loodud alustavatele ettevõtjatele võimalused nii inkubaatorite kui ka erinevate abirahade näol, mida on võimalik taotleda.

Kes tunneb, et tal on põhjust, vajadust ja ka võimalust investori leidmiseks, võiks Kalda soovitusel juhtlõnga saamiseks vaadata EstVCA võrgulehele, kus on ka näha, millised organisatsiooni liikmed tegelevad varajases staadiumis ettevõtetesse investeerimisega.

Jõua iseseisvalt kasumisse Ühe eeskujulikuma näitena tuuakse viimaste aastate Eesti startup’idest enamasti esile kutsu.ee ja kiisu.ee portaalidega alustanud ning nüüd maailmaturgu püüdev United Dogs and Cats (UDC). UDC üks eestvedajaid Ragnar Sass ütleb, et investorite poole hakati vaatama alles siis, kui portaal toimis juba kolmes keeles. „Mulle lihtsalt meeldis mõte teha midagi toredat ja vahvat. Ning kui saime

meeskonna kokku, siis hakkasid asjad väga kiiresti liikuma,” meenutab Sass.

Firma käivitamiseks kasutati tema sõnul isiklikke sääste. „EASist ega muudest toetustest polnud me käivitamise hetkel teadlikudki,” teatab ta.

Kui UDC meeskond sai esimest korda kokku 2007. aasta jaanuaris,

Investori kaasamine võtab firmal aega poolest aastast kuni aastani.» siis kutsu.ee esimene versioon valmis juba sama aasta märtsiks. Sass ütleb, et firmas kehtis sellel ajal „poole tunni reegel” – kõik asjad, mis võtavad üle poole tunni arendust, on liiga keerulised ja tuleb jätta järgmisse versiooni. „Investori otsimiseks oli asjaolu, et

tahtsime oma ärimudelit võimalikult kiiresti erinevatel turgudel käivitada.”

Investori kaasamine on Sassi sõnul keeruline ettevõtmine ning võtab aega poolest aastast kuni aastani. „Kokku oleme paari aasta jooksul suhelnud üle 50 investoriga. Kindlasti tuleb praegu arvestada ka seda, et pärast finantskriisi on ka investorite maailm põhjalikult muutunud.” Sass ütleb, et investorite maailmas põhineb väga palju networking’ul – eelnevad tutvused tulevad ainult kasuks. „Kõige tähtsam on kompetentne meeskond ja loomulikult ka idee.” Alustavatel ettevõtjatel soovitab Sass ehitada firma nii, et see jõuaks kasumisse ilma väliste investoriteta. „See annab palju parema positsiooni läbirääkimistel ning on väga oluline tõestus ärimudeli töötamisest,” selgitab ta. Lisaks soovitab Sass väga täpselt järele mõelda, kas investor annab vaid raha või suudab oma kogemuste pagasiga aidata firmat kasvatada.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 21

firma

Suur juht ise n채itab iPadi ehk Apple'i tahvelarvutit, millest peaks saama alguse t채iesti uus tooter체hm, midagi telefonide ja arvutite vahepealset. Selle edu s천ltub paljuski arendajatest. Fotod: scanpix 22 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Kaks firmat ja üks tüli: Apple'i arendus Eestis Millised on tuntumad iPhone'ile tarkvara arendavad firmad Eestis ning millised on nende võimalused oma loominguga maailma vallutada? Arvutimaailm käis olukorraga tutvumas.

Säärast ootusärevust, mis eelnes Apple’i uue tablettarvuti iPad esitlusele jaanuari lõpul, esimese hooga naljalt ei meenugi. Internetis käis meeletu spekuleerimine, mis on uue seadeldise nimi ja mida kõike sellega teha võiks. Ei ole ka ime – on ju Apple suutnud revolutsiooni teha nii arvuti-, muusika- kui ka telekommunikatsioonimaailmas. Üldist meelsust väljendas nädalaleht The Economist, mille jaanuarikuu viimase numbri kaanel – mis sedakorda oli kõigis neljas levipiirkonnas ühine – seisis pühapaistega ümbritsetud piiblitegelase – võib-olla Jeesuse – kostüümis Apple’i tegevjuht ja kaasasutaja Steve Jobs, iPad käes. Ja mõne meelest on tulekul uus revolutsioon selles, kuidas inimesed digitaalmeediat tarbivad.

Teisest küljest, esimesi pettumusehüüatusi sai netist lugeda siis, kui Bordersi raamatupoe veebiküsitluse kaudu tilkus läbi toote nimi – iPad. Ja pärast iPadi ametlikku esitlust süvenes nii mõnegi pettumus veelgi. Mõne arvates meenutas Jobs The Economistis pigem Moosest oma käsutahvlitega. Neil seisis teatavasti kirjas hulk asju, mida teha ei või. Ülearust vaimustust ei näita iPadi suhtes üles ka kohalikud iPhone’i-rakenduste loojad. „Minu jaoks isiklikult on see praegu täiesti viimane Apple’i seade, mida ma endale osta tahaks,” leiab märtsi lõpul loodud Mobwe OÜ osanik Elver Loho, kes on Eestis vast üks kõige pikemate kogemustega iPhone’ile tarkvara arendaja. „Ma

lihtsalt ei suuda sellele mingit praktilist kasutust näha. Võib-olla ainuke oleks voodis filmide vaatamine, aga näpujälgedega kaetud pisikene ekraan ei ole teab mis lahe asi, mida kaks tundi järjest vaadata.” Tema äripartner Eigo Madaloja toetab: „iPad oleks võinud rohkem MacBook olla, jooksutada Mac OSi.” Seni edukaima kodumaise iPhone’i-rakenduste arendaja Indilo Wireless arendusjuht Janek Priimann ei oska samuti uuele tablettarvutile mingit erilist funktsiooni leida ja kirjeldab oma tundeid „kahetistena”. „Killer-rakendust ei ole leitud,” ütleb ta, kuid tunnistab, et olukord võib järsult muutuda, kui iPadi jaoks peaks järsku mingi uudne nišš tekkima. Apple’i rakendustepoes App Store on värske seadme jaoks juba praegu tarkvara müügil.

Vaid käputäis firmasid Samas nendib Priimann, et säärast tunnet, nagu tal tekkis iPhone’i turule saabudes, iPadiga küll ei kaasne. Kuigi näiteks Jaapanis levinud nutitelefonidest jäi esimese iPhone’i riistvarapool tublisti maha, võis kohe hoomata kasutajaliideses peituvat lubadust. Sellest hoolimata ei rutanud Priimann telefoni veel hankima, üheks põhjuseks eelarvamus, et seadmete esimesed versioonid kipuvad ülearu palju vigu sisaldama. iPhone’ile tarkvara arendamine Eestis aga käib, kuigi ega peale juba mainitud kahe Tartus paikneva ettevõtte iPhone’i rakenduste arendajaid Eestis väga palju rohkem ei olegi. Narvas

Mina isiklikult seda endale osta ei tahaks.»

Elver Loho Apple iPadist, mis talle muljet ei avaldanud

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 23

firma

Tartus tegutsev Indilo Wireless on Eesti tuntumaid iPhone'ile tarkvara arendavaid firmasid. Firma töötajate arvu saab ühe käe sõrmedel üles lugeda, pildil Janek Priimann. foto: kalev lilleorg

asub veel RevalNet, lisaks Tallinnas Candy Cane.

Peale nende leidub mõni üksiküritaja. Priimann sõnab: „Tegijaid nii-öelda on, kuid suuremal osal on veel väga palju arenguruumi.” Üksikisikul on tema sõnul globaalseid rakendusi teha võimatu, vaid kohalikule turule pühenduda ei ole aga erilist mõtet. „Kui oled eraisik, võid sellega teenida töö kõrvalt ehk taskuraha,” ütleb Priimann.

Ajakirjanik Toivo Tänavsuu riputas hiljaaegu TigerPrises.com lehele intervjuu värskelt Lähis-Idast siia kolinud Noel Guinane’iga, kes kavatseb Eestis iPhone’ile mänge arendama hakata. Tema kohta ei oska kohapealsed tegijad suurt midagi arvata – ei tunnegi eriti teist. Priimann on Guinane’iga korra küll juba kohtunud ja kavatseb peagi veel kokku saada. Loho temast kuulnud ei olnud, kuid kinnitab samuti: „Koostööst oleme alati huvitatud ja hinnad on meil võrreldes konkurentidega väga mõistlikud.” „Konkurentide” all peab ta ilmselgelt silmas üht ettevõtet – Indilot. Huvitavaks teeb asja see, et tegelikult töötasid Priimann ja Loho veel üsna hiljuti just selles samas firmas koos. Mõlemad olid selle osanikud. Veel septembrikuises ajakirja HEI numbris ilmus artikkel, kus Loho võttis sõna Indilo tegevjuhi rollis. Aga juba novembrikuus läksid nende teed lahku. Nagu mõ24 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

lema jutust aru saab, oli must kass selleks ajaks juba ammu nende vahelt läbi jooksnud. Indilol praegu tegevjuhti ei olegi. „Otsingud käivad,” ütleb Priimann.

Õhus on süüdistused Mis täpselt juhtus, jääb mõnevõrra ebaselgeks, nagu paljude selliste sündmuste puhul. Mõlema osapoole kirjeldused asjade käigust lahknevad lihtsalt sedavõrd. „Ma nimetaks seda maailmavaateliseks probleemiks,” ütleb Priimann.

Loho on sellega päri. Tegelikult on see ka ainuke punkt, milles nad nõus on. Priimann eelistab rääkida off the record, Lohol ei ole midagi selle vastu, et teda tsiteeritakse. Kõlavad süüdistused lubaduste mittetäitmises, ettevõtte arengu takistamises, lepingute rikkumises – nagu ikka sellisel puhul juhtub. Igatahes, mullu novembris Loho Indilost lahkus ning praeguseks on tema asemel uued investorid Rait ja Ürjo Ojasaar.

Pärast Indilost lahkumist kuulis Loho, et teinegi kursusekaaslane, vana semu Madaloja, kellega vahepeal vähe kokkupuudet oli, tegeleb nüüd tasapisi iPhone’ile arendamisega. Jaanuari viimasel nädalal – pea samal ajal, kui Jobs iPadi esitles – registreerisid Loho ja Madaloja oma ettevõtte Mobwe OÜ. Lisaks neile lööb ettevõt-

iPhone’ile saab nüüd tarkvara arendada,” meenutab Loho hetke, mis ilmselt sünnitas terve hulga pisikesi arendusfirmasid üle maailma.

2008. aasta kevadel nimelt andis Apple sõltumatutele arendajatele võimaluse iPhone’i tolleks ajaks juba 3G-versioonile ametlikult tarkvara välja töötama hakata. „Elasin tol ajal Lasnamäel, umbes kilomeetri kaugusel Janekist,” kirjeldab ta. „Saime kokku.

Jagasime mõtteid. Otsustasime, et päris vinge võimalus. Peaks ka hakkama iPhone’ile tarkvara arendama.” „Telefoni ennast mul veel polnudki, küll aga ports enda kirjutatud sõnastikurakendusi,” kirjeldab seda aega Priimann. Algus oli vaevaline.

Läks mõni kuu mööda ning kuigi Macid ja iPod Touch olid ettevõttel olemas, siis kliente kippus nappima. „Noh, kaks pigem programmeerimise taustaga inimest said kokku,” räägib Loho. „Ei osanud midagi peale hakata.”

Poole aastaga ametlikuks arendajaks

tes kaasa ka üks disainer. Praegu ei ole ettevõte endale kontorit asutanud – alustamiskulude kokkuhoiuks töötavad kõik oma kodust.

Eesmärgiks asuda samuti iPhone’ile rakendusi looma, pakkudes arendusteenust ja omatooteid. „Omatoodete koha pealt oleme võtnud strateegiaks inforikaste rakenduste niši,” kirjeldab Loho. „Vastandiks iPhone’i minimalistlikule kasutajaliidesele.” Loho sõnul keskenduvad Apple ja iPhone 80/20 reegli suuremale poolele, Mobwe aga rihib selle väiksele poolele. Ja selgitab seda hetkel arenduses oleva ühistranspordiinfot andva rakenduse näitel, mis kasutab Google Transiti infosüsteemi. Osa sellest infost on tegelikult juba iPhone’i kaardirakenduse seest kättesaadav, aga väga piiratud koguses. „80% inimeste vajadustest võib iPhone’i kaardirakenduse see komponent ära rahuldada, aga 20% tahaksid rohkem. See on meie nišš,” räägib Loho. Pikemaajalistest eesmärkidest ei taha ta praegu veel rääkida: „Tänapäeva majanduskliimas on väga raske planeerida.” Aga kinnitab: „Paari nädalaga oleme jõudnud paljuski kaugemale kui Indilo esimese kuue kuuga.”

Indilo Wireless tekkis 2008. aasta suvel, mil selle asutasid kunagised kursusevennad Priimann ja Loho. „Siis tuli Steve Jobs ja teatas, et

Priimann kirjeldab seda veidi teiste sõnadega: „Alustamisel saime paar suuremat projekti, aga uusi kliente oli pärast raske leida.” 2009. aasta alguses kolis ettevõte Tartusse, sest tundus, et Emajõe kaldal võiks olla hõlpsam töötajaid leida ja parem areneda. Vahepeal töötas ettevõttes koguni Cambridge’i ülikooli lõpetanud ja Google’is praktiseerinud Mattias Linnap. Üks oluline lävepakk on Apple’i ametlikuks arendajaks saamine. Ühest küljest ei ole see Priimanni sõnul tegelikult kuigi keeruline, tuleb lihtsalt rahulikult edasi-tagasi USAsse faksida.

Indilol kulus selleks ligikaudu pool aastat. Priimanni hinnangul seisneb aga suurem probleem selles, et Apple’il näib nappivat usaldust Ida-Euroopa ja seega ka Eesti ettevõtete vastu. „Paljud on üritanud,” nendib ta. „Tööd on, huvi tuntakse,” sõnab Priimann vastuseks küsimusele, kuidas praegu läheb. Indilos on täiskohaga palgal praegu kolm töötajat, lisaks teeb firmaga projektipõhiselt koostööd veel kolm inimest. Tüüpiline klient on praegu välismaine. „Üsna väikesed üritajad,” kirjeldab neid Priimann. „Aga Lääne-Euroopa mõistes väikesed.” Valmis toote turustamisega tegeleb üldjuhul just Indilo klient, kelle kaubamärgi all rakendus müüki läheb.

Kõrvaltööna tegeleb Indilo ka Mac OS X tarbeks programmeerimisega – kui kompetents olemas, siis miks mitte. Paljuski saab kasutada sama teadmisi, mis iPhone’il, sest operatsioo-

Tööd on, huvi tuntakse.»

Janek Priimann Indilo Wirelessi arendusjuht

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 25

firma

Elver Loho näitab Indilo Wirelessis iPhone'ile valminud Õigekeelsus­ sõnaraamatut, mis on Eestis üsna hästi müünud. foto: scanpix

nisüsteemid põhinevad ju samal alusel, peamine erinevus seisneb kasutajaliideses.

Indilo kodulehel on toodud hulk näiteid rakendustest, mida ettevõtte iPhone’i tarbeks välja töötanud. Neist kõik peale ühe on ilmselgelt suunatud Eesti turule. Nagu juba öeldud, ei ole vaid siinsele turule erilist mõtet pühenduda.

Tegelikult sai suur osa neist eeskätt just tootenäidistena tehtudki. Just selleks, et ettevõtte algusaegadel uusi kundesid leida. Ja kõiki allhanketööna valmivatest asjadest ei tohigi kõva häälega välja reklaamida. Priimann küll vihjab, et tulekul olevat üks päris hea ja suur asi, kuid ei tihka sellest veel valju häälega rääkida.

Hitt-toode toob 50 000 krooni

oled siin kõva tegija, siis ... mis siis?»

Elver Loho Eestis iPhone'i tarkvara arendamisest

Mõne analüütiku hinnangul toob App Store arendajatele ja Apple’ile aastas sisse kuni miljard dollarit. Rakenduste müügist laekub arendajale 70 protsenti, kes peab lisaks maksma aastase litsentsi eest 99 USA dollarit. Kui rakendus peaks jõudma App Store’i üleilmsesse esikümnesse, võib sellega Priimanni sõnul teenida ka üle 10 000 dollari päevas. Näiteks Ränioru iPhone’i-mängude ja teiste rakenduste tootja Tapulous seeriasse Tap Tap Revenge kuuluvaid mänge on alla laaditud üle 25 miljoni korra. Arendajad peavad oma konkurentideks nii Guitar Herot kui ka YouTube’i. Mõni ime siis, et iPadile juba ammu enne selle turuletule-

26 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

kut suuri lootusi asetati – suurem ekraan võiks ju ka mängurõõmu kasvatada.

Eestis menuka ühekordselt allalaetava lahenduse pealt koguneb ajapikku ehk umbes 50 000 krooni. Võib-olla teistsuguste lahendustega, mis ei sisalda ühekordset ostu, saab rohkem raha taskusse panna. Siiski tekib küsimus: kui palju ikkagi on säärase sissetuleku nimel mõtet vaeva näha? „Eesti turg on kahjuks liiga pisike,” ütleb Loho. „Oled siin kõva tegija, siis ... mis siis? Piiri taga ei maksa see mitte midagi.” Üleilmsele turule on loomulikult suunatud ka Mobwe uus ühistranspordirakendus.

Iseasi, kuidas ülemaailmsele pildile pääseda. Ühest küljest läheb ilmselgelt vaja head ideed.

Selle peab seejärel ka hästi teostama – vaja läheb häid programmeerijaid. Samas, rakenduste arv AppStore’is läheneb jõudsalt 140 000 kanti.

Sellise massi juures ei piisa enam ka ainult heast ideest ja teostusest, vaja läheb ka turundusoskust, et pääseda näiteks App Store’i esiküljele.

Kuulduste järgi muidugi teeb Apple aeg-ajalt mõnele tundmatule arendajale sellise kingi, et tõstab toda ise esile, kuid sama hästi võib ilmselt loteriivõidule lootma jääda.

Nii Indilo kui ka Mobwe selgeks eelistuseks on praegu just iPhone’i rakendused. „Minule pakub Apple’i tehnoloogia just programmeerimise koha pealt huvi,” räägib Madaloja, kellele Apple on tegelikult üsna värske avastus – esma-

kordselt puutus ta tööalaselt tolle tootja riistvaraga kokku veidi üle aasta eest. „Aastatepikkuse Windowsi ja Linuxi maailma, C#, Java ja nii edasi arenduse järel on see üle pika aja midagi, mis taas tõsiselt huvi pakub.”

Samas ei tõrju kumbki ettevõte tingimata ka teisi mobiiliplatvorme. iPhone’i eelistavad nad pigem tehnilistel põhjustel – põhimõtteliselt oleks ju Nokiate turg maailmas laiem. Priimanni sõnul on Nokia jaoks Indilol ideid olnud ja neid on ka proovitud ellu viia, kuid põhjanaabrite firma praegune platvorm tundub perspektiivitu, nii arendaja kui ka kasutaja poole pealt vaadates. Sellel arendamist kirjeldab nii mõnigi peavaluna. Mõni ime siis, et Nokia rakendustekauplus Ovi pakutava kauba koguse ja valiku poolest App Store’i hale vari näib. „Samas, arvestades Nokia ressursse, ajalugu ja riistvaralist tugevust, siis võib sealt midagi tulla,” märgib Priimann siiski.

Apple’i kõige potentsiaalsem konkurent näib praegu olevat Google’ile kuuluv mobiiliplat-

vorm Android. Sellel aga on vähemalt esialgu oma probleemid. Kui Apple’i rakendusepoed tegutsevad ligikaudu 80 riigis, siis Android ei ole praeguseks esindatud isegi Kanadas. Möödunud aastal suutis Google avada poe vaid paaris riigis.

Lisaks sellele vaevab Androidi fragmenteeritus – seda nii riist- kui ka tarkvara poolelt. Loodud rakendus peaks toetama suurt hulka eri seadmeid, mis aga alati võimalik ei ole. Lisaks on ka Androidi tarkvarast terve hulk eri versioone, millest igaühega kaasnevad mingid kiiksud. Samas, kui olukord peaks paremaks minema, siis miks mitte ka mõnel teisel platvormil arendada, näib olevat üldine seisukoht.

Kui järele mõtlema hakata, siis säärane pragmaatilisus võib ka olla põhjuseks, miks nad iPadi sedavõrd leigelt suhtuvad. Tõsiste fännide mõtlemine näib pigem olevat: „Ma ei tea küll, mida sellega peale hakata, aga ma tahan seda.

Ja kohe!” Tunnete ju ilmselt isegi mõnda sellist Erik Aru inimest? am@am.ee

Vii sõnum valdkonna otsustajateni, reklaami Arvutimaailmas!

Ainus IT- äriajakiri Eestis!

Sinu reklaaminõustaja Presshouse’is

Raimo Kõrts Tel: 53 457 160 raimo.korts@presshouse.ee Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 27

reportaaž

Arvutite Rocca al Mare

Meil on oma lastele varuks lood, kuidas kunagi pidi arvutus­ keskuses tordikarbisuuruseid kettaid saalitäisi hõivavasse arvutisse panema, et salvestada sellele paar kilobaiti.

Lapselapsed kuulavad kindlasti põnevil, mismoodi trükiti kummis klaasist ekraanile rohelisi tähti kohvripaksusel klaviatuuril, suruti oma diplomitööd kokku 64kilobaidisele diskile ja ainuke suur ja punane nupp arvuti esipaneelil oli reset-nupp. Kui me oma vanaemade elu-olust saame ülevaate vabaõhumuuseumitest, siis arvutiajastu algusega kurssiviimiseks tuleb Facebooki põlvkonnal võtta ette retk arvutimuuseumi, mis asub Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudis.

Muuseum avati 9. novembril, kui möödus 50 aastat esimese arvuti saabumisest Tartu Ülikooli. See oli ka üldse esimene arvuti Eestis. Meie jõuame muuseumi aga mõni kuu hiljem kui 50 aastat ja nagu muuseumi juhataja Meelis Roos juhendab, alustasime alt nullkorruselt, kus koristajad valmistuvad suuremaks invasiooniks poonimismasinatega.

2,5megabaidine tordikarp

See on veel tavotiga koos, tehasest originaalpakendis tulnud.»

Meelis Roos

Siiski õnnestub oma lumiste saabastega nende eest muuseumi pisikesse ruumi lipsata, mis maast laeni vana tehnikat täis. Meelis Roos sätib fotograafi ette kohe ka esimese eksponaadi – mingi trükkplaat, millel hulk „traate” peale punutud. Ferriitmälu, ütleb muuseumi juhataja.

Just tuleb meelde, kuidas hiljuti kadus kodus jäljetult neljagigane microSD – ju kukkus kuhugi põrandaprakku. Ferriitmällu aga mahub mõni kilobait ja see mälu ei kao kuhugi prakku enam ära.

28 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

TA A S K A S U T U S

Mida sai teha vana IT-kolaga?

Arvutimaailmas on taaskasutus juba ammu au sees olnud. Kasutute või ajale jalgu jäänud tehnoloogiavidinatega sai igapäevases elus palju kasulikku ära teha: l magnetlintidega oli mugav herneid siduda, hea mitteveniv materjal l perfokaardid läksid taaskasutusse märkmepaberitena – need üksikud augud, mis masin oli teinud, ju ei seganud l flopide sisust sai head filtrid päikesevarjutuse vaatlemiseks

„Praegusele inimesele on kindlasti ka huvitavad need andmekandjad,” ütleb Roos ja paneb veel lauale perfokaardi ja perfolindi. Taaskasutus on praegu päris moes – kunagistele perfokaartidele saab nüüd näiteks märkmeid teha. Vanadest keldritest on neid leitud kastide kaupa, muuseumi võetud aga mõned üksikud näited. Uhkusega näitab Meelis Roos ka nurgas konutavat lintmakki meenutavat seadet – „See on veel tavotiga koos, tehasepakendist tulnud, uhiuus, võiks öelda,” ütleb muuseumi juhataja.

Täiesti kasutamata infotehnoloogiline mäluseade 1970ndatest oli jäetud lattu paremaid aegu ootama, et ehk tulevikus läheb vaja. Läkski – muuseumi jaoks.

Arvutimuuseum hakkab juba maast laeni t채is saama.

Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 29

reportaaž

1980ndate ärimehe reisivarustus polnud kerge – IBM 5155 reisiks pakituna näpus.

IBM ps/2 P70 1989. aastast oli juba lcdekraaniga SÜLER.»

Siis aga võtab Roos laualt tordi- või pitsakarpi meenutava silindrilise asja, millel kenasti sang ka küljes, ja küsib, mis see on. Et oleme mälude ja salvestusseadmete lainel, siis läheb täppi – tegu on jälle seitsmekümnendate tehnikaimega, sel ajal väga mahuka 2,5megabaidise kõvakettaga. Kõik tundus loogiline – kui muusikat kuulati vinüülplaatidelt, siis andmekandja vastas ka „standardile” ja oli vinüüli läbimõõduga, kuid paksem. Muuseumitöötaja kogemused ütlevad flopide kohta, et vanemad töötavad ideaalselt ka praegu, kuid flopide hiilgeaja lõpul toodetud andmekandjad kipuvad tihemini riknema.

Kuid asume arvutite juurde – esimene, mis paljudele juba arvutit meenutab, on 1979. aastast pärit DEC VT102. Koju seda vedada polnud mõtet, sest see arvuti oli liiga suur ning kasutajad istusid tavaliselt hoopis teises ruumis, kuhu olid veetud vaid terminalid – ekraanid ja klaviatuu-

30 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

rid. Ja need nägid juba praeguse personaalarvuti moodi välja, ehkki mustale ekraanile sai vaid rohelisi tähti trükkida.

Kuid neid eksponaate kohtab ka mujal maailmas asuvates arvutimuuseumides, hoopis eksootilisemad on kindlasti Eesti oma arvutid.

Neid on ka juba aastakümneid Eestis tehtud ja ühe kuulsaima – Juku – võtabki Roos järgmisena riiulist alla. Saame teada, et Juku võitis tegelikult konkursi, kus pistsid rinda kolm Eesti arvutit, et saada ametlikuks kooliraaliks. Juku võitis. Teine arvuti nimega Tartu pidi jääma nišitooteks, aga Tartul oli põnev tootja – Palivere ehitusmaterjalitehas. Meelis Roos nimetab Tartut üldse kõige kehvema klaviatuuriga arvutiks, mida ta näinud on. Ehitusmaterjalitehaselt väga peent tööd oodata ei tasunudki.

Ärikohtumine oli ka trenni eest Enamik muuseumieksponaate on ka täiesti töökorras, näitab muuseumi juhataja ja lülitab mõne roheka ekraani ka sisse. Näiteks leiab akna alt virna laotud HP UNIXI masinad, millel tudengid oma oskuseid katsetasid – töötas ilusti.

Sellest Siemens-Nixdorfist oleks äärepealt saanud Eesti valitsusvõrgu süda.

DEC VT102 – klassikaline terminal 1970ndate lõpust.

Kui praeguse aja ärikasutajad peavad enda vormishoidmiseks jõusaalis käima ja praegu näiteks suusatama, siis 1980ndate lõpul oli see hoopis lihtsam. Piisas vaid ärikohtumisele „laptop” kaasa võtta ühe käe otsas kohvris ning NMT telefon teises kohvris teise kätte ja trenn oli kindlustatud. Näiteks kohverarvuti IBM 5155 oli tõeline äriklass oma kindlalt üle kümne kilo kaaluva massi ja kokkupakitult õmblusmasinat meenutava välimusega. Sisemus oli küll täpselt sama kui lauaarvutil, aga korpusse oli pressitud pisike mustvalge kineskoopekraan ning seda kattis kaanena täismõõtmetes klaviatuur (mis on praeguste sülearvutite juures muide alati välja toodud kui positiivne omadus).

Kuid IBM PS/2 P70 1989. aastast oli juba LCD-ekraaniga, kuigi kohvrina oma eelkäiast ei erinenud eriti. Flopiseade oli pisike, 3,5tolline ning klaviatuur veel suuremaks läinud.

Kui ärikasutaja jaoks olulisest omadusest, vastupidavusest rääkida, siis kindlasti oleks

SUURIMA EKSPONAADI SAABUMINE

Tõnu Samuel tõigi pooletonnise serveri Ühel päeval IRCi kanalis lobisedes küsis arvutiturvaekspert Tõnu Samuel muuseumi juhatajalt, et mis ta arvab, kui ostaks muuseumile eBay oksjonilt Silicon Graphicsi serveri. Meelis Roos ei uskunud, et sellest asja saab ja ütles, et miks mitte. Kuid raha saadi kokku ja 12 000 krooni eest oli maailma esi-500 hulka kuuluv SGI Origin 3400 muuseumi oma. 8 kW tarbiv ja üle 500 kg kaaluv koloss transporditi kohale Saksamaalt ühe ettevõtte likvideerimiselt. Kuni kaheksa protsessorit on juletud tööle panna, rohkema jaoks kardetakse, et toitevõimsust jääb instituudi arvutiklassis väheseks. Hiigelarvuti töö suudab tänapäeval aga ära teha 1U suurune väike räkiserver.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 31

reportaaž

Muuseumi juhataja Meelis Roos tõstab mugavalt sangast paarimegabaidist kõvaketast.

selles suhtes kõige kindlam soetada Kaypro10 1980ndate keskpaigast, mis oli varustatud metallkorpusega. Tagaküljel on näha ka modemipistik, seega ehtsalt mobiilne töökoht.

Veelgi vastupidavam on kirjade järgi aga Panasonicu CF-25, mis pärit juba 1990ndate keskelt. Tegu olevat kuulikindla sülearvutiga, ehkki Meelis Roos selles natuke kahtleb – mõni pistikukate ikka otselasku välja ei kannataks.

Muuseumi sattus ülitugev eksemplar sellepärast, et kunagi tõi maaletooja ta Rootsist Eestisse, aga ei leidnud siin aastate jooksul sellele ühtegi ostjat.

Kõrgtehnoloogia Etioopiast

panasonicu cf-25 peaks kirjade järgi olema kuulikindekl sülearvuti.»

Meelis Roos räägib suuremate ja tähtsamate arvutite juurde minnes loo sellest, kuidas nõukogude ajal neid idablokki üritati smugeldada, sest lääs ju neid ei müünud. Cadmuse miniarvutid, mida kasutati suurte süsteemide tuumana, toodi kord sisse näiteks Etioopiast kosmosetehnika kolonniga, mingi skeemi abil oli õnnestunud need superarvutid Aafrikasse toimetada.

Riigikantseleist on eksponaatide hulka jõudnud arvuti Besta 88, mille kohta Meelis Roosi sõnul liikus ilus legend, et see olevat NSV Liidus täielikult välja töötatud.

Paraku aga leiab selle arvuti seest NECi mä-

32 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

IBM PS/2 P70 oli varustatud juba moodsama vedelkristallekraaniga. lud, AMD ROMi, NCRi kontrollerid ja isegi trükkplaaditähistuse olid „NSVLi insenerid” millegipärast ingliskeelsed teinud. „Võib-olla korpuse disain on tõesti NSV Liidu oma,” nendib Roos.

Suurim eksponaat keldris Kui Eesti sai taas iseseisvaks, siis hakkas läänest ka vägevamat tehnikat tulema. Nii hangitigi salajase riigivõrgu jaoks Siemens Nixdorf RM600, mis pidi olema OSI standardi X.400 põhjal ehitatud võrgu keskserveriks. Paraku tungis internet enne peale ja omaette riigivõrku ei sündinudki.

Vanake rändas Toompeale riik.ee veebiserveriks ja jõudis otsaga arvutimuuseumi.

Kõige suurem eksponaat, mis keldrikorrusele arvutimuuseumi toodud, on Sun StorEdge 3910 räkikapp kahe T3 kettakastiga, 2 fiibriswitch’iga ja Netra haldusarvutiga. See maksis kunagi 1,5 miljonit, aga liiga kallis oli üleval pidada ja hooldada ning nii ta muuseumi rändaski.

Kaido Einama

kaido@am.ee

ARVUTIMUUSEUMID

Vana arvuti­ tehnika kogu­ jaid on veel Lisaks TÜ arvutimuuseumile Tartus (http://muuseum.at.mt.ut.ee) on väikeseid muuseume veel üle Eesti: l Tallinna Transpordikooli arvutimuuseum

tegutseb 2004. aastast ja eksponaatideks on kuulsad arvutid IBMilt, Apple’ilt, Atarilt ja teistelt, kõik töötavad – http://museum.ttrk.ee l Ando Sarapuu Viljandist kogub vana arvutitehnikat oma erakollektsioonis – www.sarapuu.pri.ee/muuseum l hulk vanu personaalarvuteid – www.hot.ee/hqs

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Turvamees kõi Mis kaitseks väikefirmat? Virn kaste, kus rämpsposti-, viirusetõrje, veebifilter, tulemüür, ruuter, VPN? Pigem üksainus kast, mis teeb seda kõike.

Tavaliselt on selliste kõiketegevate seadmetega kohe kerkinud ka kõige olulisem küsimus – kui üks asi teeb kõike, siis ilmselt teeb ta kõike halvasti. Antud juhul võib öelda, et eraldi vaadates pole tõesti kõik omadused tõelise tippklassi profiseadmega võrreldavad, kuid seda polegi väikefirma juures vaja. Hulk keerulisi seadeid on ära jäetud ja alles on vaid lihtne ja lakooniline veebipõhine kasutajamenüü, millest suudab läbi närida ka poolprofessionaal.

Valikuline port Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Kõigepealt torkab tagaküljel silma lisaks neljale traditsioonilisele LANpesale, mis väikestel ruuteritel ikka olemas, ka kaks lisaporti, millest ühe-

Kolmas valik leidub veel: Demilitariseeri­tud tsoon, kuhu võib ühendada meilivõi veebiserveri.»

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

le on kirjutatud WAN (arusaadav, selle kaudu tuleb välisühendus sisse), kuid teine kannab kirja „valikuline”.

Nagu selgub, ongi selle pordi roll valitav: menüüst saab seada, kas pesa on viiendaks LAN-pordiks või alternatiivseks välisühenduseks ehk on võimalik oma välisühendust dubleerida ning jagada teise teenusepakkujaga.

Kolmas valik leidub menüüs veel – DMZ ehk demilitariseeritud tsoon, kuhu võib ühendada näiteks väikefirma avaliku meilivõi veebiserveri, mille sisevõrku panek oleks turvarisk.

Et IPv4 ehk „vana” formaadi IP-aadressidele ennustatakse peatset otsasaamist, on SA520w valmis ka IPv6 aadressiruumi jaoks. VPN aitab kaugtöötajatel turvaliselt ligi saada, VPNi võib organiseerida nii SSLi- kui ka IPSeci-põhiselt. Esimene tagab kodukasutaja arvutile lihtsa turvakanali kontori sisevõrku, IPSec aga on vana hea harukontoreid ühendav turvakanal, mis loob nende vahel märkamatu ühise

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

ige nõrgematele tehnilised andmed

Tulemüür-ruuter Cisco SA520w Hind: ca 5000 krooni (Cisco)

Ruutimine: staatiline, RIP v1, v2 Filtreerimine: MAC aadressi järgi, URL aadressi järgi (80+ kategooriat), eraldi Trend Micro litsentsiga ka meililiikluse, võrgurünnete ja veebikaitse WiFi ruuter: 802.11b/g/n, kaks virtuaalset tugijaama, WEP ja WPA2 krüpteeringud, automaatne ja käsitsi võimsuse reguleerimine Pordid: 4 LAN pesa, üks Wan sisend, üks valikuline pesa (kasutatav DMZ, LAN-i või WAN-i teise pesana), 1 USB pesa Kaal: 2,3 kg

Cisco SA520w kuulub väikefirma võrguseadmete klassi, mida tähistatakse kolmetähelise lühendiga UTM (Unified Threat Management) ehk „kõik ühes” lihtsalt hallatav turvaseade. Eesti oludes peaks selline võrguseade olema ka üsna universaalne enamikule firmadest, sest kasutajate hulk selle kasti taga võib küündida kuni sajani.

KAIDO EINAMA

kaido@am.ee

sisevõrgu.

Kolm antenni seadme küljes reedavad, et tegu on ka WiFi ruuteriga.

Seadetesse vaadates selgub, et ruuter on võimeline looma kaks virtuaalset tugijaama: üks näiteks külalistele, teine omadele. Paraku jagavad nad üht saatjat ja see tähendab veidi aeglasemat kiirust. Samas on n-standardi võrku kasutades käes niigi kiire 300 Mbit/s WiFi ühendus.

Kõik lahti või kõik kinni?

Tulemüüri seadistama hakates on seadme esimene küsimus seadistajale turvapoliitikast. Suurettevõtetes on traditsiooniliselt kõik vaikimisi keelatud, väikeettevõttes aga lubatud. Valime liberaalse „mis pole keelatud, on lubatud” poliitika ja asume menüüdest kraane kinni keerama.

Sisseehitatud kasutajafiltrites on huvitavad teemad: näiteks võib keelata ligipääsu alkoholi, tubaka, hasartmängude, ravimite jt pahelistele veebidele. Seega võib kergelt oma väikese tsensuuri ka kontoris kehtestada.

Kuid selle eest peab maksma – keelatud lehekülgede reaalajas täienevaid nimekirju haldab Trend Micro, mis nõuab eraldi litsentsi.

Samamoodi saab meililiiklust kontrollida Trend Micro meilifiltriga, mis tahab tasulist litsentsi, kuid täiesti tasuta on oma filtrite loomine, mida küll tuleb uuendada käsitsi. Näiteks saab blokeerida suhtlustarkvarasid (Skype'i kinni panna on keeruline, kuid MSNi üsna lihtne), failijagajaid, kindlat protokolli kasutavaid teenuseid või teadaolevaid asukohti IPaadressi järgi.

plussid

++ olemas veebi ja e-posti kaitse ++ sisaldab valikulist pesa (WAN/DMZ/LAN) ++ soodne hind miinused

–– paljud kasulikud tulemüüriomadused vajavad litsentsi ostmist –– WiFi seadistamine oli veidi krüptiline

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 35

labor

Väike ja tasane räkiserver lõunast Kui lõunanaabrid armastavad eestlasi vaikseteks ja tagasihoidlikeks pida­ da, siis sama saame nüüd öelda Lätist saabunud Supermicro serveri kohta – tänu energiasäästlikule Atomi protsessoritele on see tasane kogu aeg. tehnilised andmed

Supermicro SuperServer 5015A-H Hind: ca 7300 kr (Supermicro)

Ühte räkki mahtuv õhuke server sisaldas kas eelmise testija või tootja poolt sinna jäetud Ubuntu Linuxit, millega masin lippas muidugi kärmelt ja oli täiesti kasutatav lapiku lauaarvutina. Samas on sellele sisule olemas ka tornkorpus, millega saakski seda lauaarvutina kasutada.

Tõsisema testi jaoks sai masin aga peale Windows XP ja 2003 Serveri operatsioonisüsteemid. Karbis olnud plaatidest oli abi vaid Inteli draiverite lisamiseks, operatsioonisüsteemi ega muid tarkvarasid kaasas polnud.

Kruvikeeraja hoia vööl Märkimisväärselt ei kuumenenud server töö ajal ei pealt ega alt. Masina tagaküljelt leiab kaks USB pesa ning kaks võrgukaarti, koht on olemas ka kolmandale. Seest vaatas vastu kõvakettasahtel kahele kettale ning üks toiteplokk. Odav server pole mõeldud väga ärikriitilistele asjadele – sellest annab tunnistust kiirelt mittevahetatav toiteplokk ja kõvakettasahtel, kust ketaste kättesaamiseks tuli korpus lahti teha ja kruvikeerajaga kallale asuda. Kuid ilmselt vaatavad sellise serveri ostjad eelkõige hinda – ca 7000 krooni eest võib ju tagavaraks kohe mitu serverit osta ja nad kõrvuti tööle panna. Eks see ebamugavam on, aga mugava, kuumalt vahetatavate

komponentidega töölooma eest küsitakse juba kordi rohkem raha.

Veebiserverina töötab hästi Kuigi Inteli Atomi protsessor serveris on vaikne, ei vaja jahutust ning tarbib tunduvalt vähem energiat, on tal ka oma puudused, mis mõnes olukorras sellise serveri välistavad. Võtame või näiteks andmebaasiserverid – selle jaoks jääb Supermicrost väheseks.

Veebiserverina aga sobiks masin jooksma ideaalselt. Failiserveriks kõlbab olenevalt olukorrast, jõudlusnäitajate järgi kipub jääma piiri peale.

Loo kirjutamise ajal puudus Supermicro serveritel veel Eestis õige hooldaja ja parandaja, kuid Läti esindaja sõnul oli see iga hetk tekkimas.

Jääme siis uskuma ja lootma, et nüüd on odava serveri omanikul võimalik ka siinmail head tuge saada. 1993. aastast tegutsev rahvusvaheline firma pole Eestis veel väga tuntud, kuid lõunanaabrite juures juba üsna populaarne aastaid.

Et käes on kulude kokkutõmbamise aeg, siis selline üliodav server ju eelarvesse sobiks. Kuid maksab siiski vaadata, et energiasäästlik miniserver liiga suure töökoorma ja vastutuse alla ei satuks.

36 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Kaido Einama

kaido@am.ee

Protsessor: Intel Atom 330 Dual-Core 1,6 GHz Mälu: 2 GB (kahe kanaliga, DDR2 533/400) Kõvaketas: 320 GB (kuni 2 x 2,5tolline kettasahtel, RAID 0, 1, 5, 10 tugi) Võrk: 2 Gigabit Etherneti võrgukaarti Pordid: 2 USB 2.0 pesa, PS/2 hiir ja klaviatuur, jadaport Graafikakaart: integreeritud, GMA950 Toiteplokk: 200 W Kaal: 4,5 kg Testid: Super PI 2M 6 min 26 s; Geekbench 1172 punkti

plussid

++ vaikne ++ energiasäästlik ++ odav miinused

–– tehniline tugi Eestis pole end veel tõestanud –– kehvem jõudlus Atomi protsessoriga –– toiteplokk ja kõvakettad pole kiirelt vahetatavad

Arvutimaailma hinne

3

Graafiline mobiilsus Ordilt Enduro i787 polegi sülearvuti selle nüüdisaegses mõttes – kaalu 4 kg ja aku peab vastu vaid tunni, kuid meie maakeeles puudub siiani kasutuskõlblik vaste DTR-ile (DeskTop Replacement ehk lauaarvuti asendaja) ja just seda uus Ordi ongi. Tean paljusid arhitekte (eriti maastiku omi), kes külastavad kliente kohapeal ja kel ka avamaastikul on vaja arvutist oma tööd demoda. Selleks piisab i787 tunnisest akuajast ning autos kaasa sõidutada pole see 4 kg samuti teab mis raskus.

Kaheksa tuuma paistavad Südameks on i787l soc988 (PGA988A) Nehalem-arhitektuuriga Intel i7 720QM (koodnimega Clarksfield), mis on veel 45 nm tehnoloogias.

Olgu öeldud, et mobiilsete Nehalemide 32 nm arhitektuur saabub koos Arrandale’i protsessoritega. 720QM

tehnilised andmed

Ordi Enduro i787 Hind: 27 990 krooni (Ordi)

Protsessor: Intel Core i7 720QM, 1,6 GHz (2,8 GHz maks.), Mälu: 4 GB Graafikakaart: nVidia GeForce GTX 280M, 1 GB Ekraan: 17,3” HD+/FHD 1600 x 900 Kõvaketas: 1 TB (2 x 500 GB) SATA-2 Operatsioonisüsteem: MS Windows 7 Home Premium Mälukaardilugeja: seitse ühes Laienduskaart: ExpressCard34/54 Optiline seade: DVD-RW Võrk: Gigabit Ethernet, WLAN 802.11n, modem Muud liidesed: Firewire, Bluetooth, 4 x USB 2.0, e-SATA, DVI, HDMI, S/PDIF, infrapunaliides, veebikaamera, TV-tüüner, mälukaardilugeja seitse ühes, ExpressCard34/54 Aku: ca 1 tund, 43290 mWh Kaal: 4 kg Testid: PCMark 2005–7743 p, Super PI 2M 34,912 s, Passmark Performance 1066,5 p

on neljatuumaline, kuid HT (Hyper-Threadingu) abil näeb operatsioonisüsteem teda kaheksa protsessorina ja multi-core-testides olid kõik tuumad kenasti 100% töös. Taktsagedust on „vaid” 1,6 GHz, kuid Inteli TurboBoosti tehnoloogia lubab tal end automaatselt „üles kellata” kuni 2,8 GHzni, kuni vaid protsessor jääb ettenähtud soojuslike nõuete raamidesse (TDP 45 W).

Operatiivmälu on 4 GB (maks. 8 GB) ning graafikat veab ringi nVidia GeForce GTX 280M –­ parameetrid, millele pole ka lauaarvutites enamikel mänguritel võrdset vastu panna. Jah, see masin rahuldaks ka mängurite nõuded, kuid neist enamik ringi ei kola ja selle DTR hinnaga saab veelgi vingema pilli laua peale.

Foto: Kalev Lilleorg

Veidi aja eest kuulsin ühe graafikadisaineri kurtmist, et juba „suur kopp” on ees 3D-graafika aeglasest rehkendamisest sülearvutil. Ordist pakuti mulle testiks Enduro i787 ning see masin ongi selle probleemi lahendus.

rit mitte enam vana „Kusta”, vaid modernne Windows 7. Kuid hind 27 990 krooni pole just odavate killast. Samas – analoogse jõudlusega nn „margimasina” eest tuleb lauale laduda ca 10 000 krooni enam.

Veiko Tamm

Kallis, aga mitte väga

veiko.tamm@gmail.com

Meeldiv leid on kaks kõvaketast (antud mudelis kaks Seagate’i: 500 GB, 7200 rpm), mida võib kas kiiruse nimel RAID 0 või turvalisuse huvides RAID 1 konfiguratsiooni viia. Ekraan on LED-taustavalgustusega, kuid kahjuks üsna madala resolutsiooniga – 1600 x 900, vaatamata oma 17,3tollisele suurusele. Mina oleksin oodanud siit 1920 x 1200, siis oleks ideaalne!

Liidestest on meil kõik olemas, mis tahta – DVI Dual-Link toega (kasutage 30” välist kuvarit!), HDMI, n-standardi WiFi, gigabitine eeter, S/PDIF, neli USB 2.0 pesa, FireWire ning küljelt paistab isegi antennipistik teleka jaoks. Loomulikult juhib seda orkest-

plussid

++ lauaarvuti võimsus sülearvuti kestas ++ kaks kõvaketast, RAID miinused

–– aku lühike tööaeg –– madal ekraani eraldusvõime

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 37

labor Ärikuvar näitab elusuuruses Kui tavaline kontorikuvar on edevatest koduek­ raanidest kahvatum ja väikesem, siis suured äriekraanid on hoopis teine klass.

85tolline äri-plasmaekraan, mida Panasonic Tallinnas telemaja kõrval elektroonikasalongis tutvustas, pole veel suurim. 103tolline ekraan on üleval näiteks Kremlis valitsuskabinetis.

Hiigelekraane võib kohata ka lennuja raudteejaamades, pankade nõupidamisruumides, ostukeskustes jne.

Miks peaks ärikasutaja tahtma selliseid tavalisest oluliselt kallimaid tooteid? Tootjal on sellele küsimusele vastuseks mitu argumenti.

Esiteks, profiekraanid on loodud kestma. Näiteks meie proovitud ekraani heleduse „poolestusaeg” on pidevalt pilti näidates 11,5 aastat. Teiseks – ekraani pind on kaetud tugeva kaitsematerjaliga.

Miks nii suur? Siin tuleb mängu

Plasmaekraan Panaso­ nic TH-85PF12E Hind: ca 440 000 kr

Eraldusvõime: 1920 x 1080 pikslit Kontrast: (reaalne) 1 : 40 000 Ühendused: VGA, audio, kuni 3 lisamoodulit ühendusteks, olemas DVI ja komponentvideo moodulid Kaal: 130 kg

televiisori diagonaalisuuruse valem.

85tollist ekraani soovitatakse vaadata vähemalt 2,8 meetri kauguselt. Keskmises koosolekuruumis või avalikus hoones ollaksegi ekraanist vähemalt nii kaugel.

Eestis polegi ühtki sellist 85tollist ekraani veel ostetud ega renditud.

Küll on aga müüdud üks 103tolline.

Kliendiks, nagu sel puhul võib oletada, oli finantsasutus.

4

Arvutimaailma hinne

Salapleier kontorisse FiiO S3 on just selline vidin, mis oskab mitut asja korraga ja sellepärast võiks pidada FiiOt heaks firmakingiks või lisavidinaks töötaja lauale.

FiiO saab hakkama stereokõlaritena.

Tavaliselt on sellised seadmed kuulunud kodukasutaja varustusse, kuid nüüd võib tõdeda – kodus on meediakeskused, kaardilugejad ja kõik muu palju

tehnilised andmed

paremas kvaliteedis olemas, kontoris aga kipub sisseehitatud meelelahutust aina vähem esinema. FiiO S3 ongi just selline prillitoosi suurune läikiv vidin, mis toob päikest kontoriroti halli argipäeva ja sobib ka näiteks arvutist eraldi taskuhäälinguraadioks. FiiO S3 saab ühendada kõrvaklapiväljundisse või helisisendisse, ta on USB kaabli kaudu arvutile SD/MMC kaardilugeja, seade

38 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

tehnilised andmed

Kõlar-pleier FiiO S3 Hind: ca 350 kr

Kõlarite võimsus: 1,3 W Toetatud mälukaardid: SD/MMC Toetatud muusikaformaadid: MP3/WMA Ühendused: USB 2.0, 3,5 mm kõrvaklapija AUX-pesa Toide: USB toide või 2 AA akut Kaal: 155 g

võib ise MP3-pleierina maha mängida muusikat ( juhtnupud on ka olemas, ehkki halvasti nähtavad).

Kõlarite puuduseks on lähestikku ühes korpuses asumine, eeliseks mugav kaasaskandmine ja omaette pleierina töötamine. Kangemad kasutajad on suutnud selle pealt ka arvutit käivitada – paned multimeediakõlaritega Ubuntu Live Linuxi käima.

KAIDO EINAMA

Arvutimaailma hinne

3+

Androidi allahindlus – hullud päevad Samsungiga Samsung Galaxy Spica oleks praegu odavaim Androidiga telefon, kui HTC Tattoo hinda just alla poleks lastud. Kuid vähese raha eest pakub Samsung tõeliselt kiiret telefoni, mis varustatud 800 MHz protsessoriga.

Praegusel külmal ajal on Samsungi puutetundliku ekraaniga telefonil üks eelis kõigi iPhone’i laadsete nuppudeta telefonide ees – kahekümnekraadises külmas ei pea ninaga kõnet vastu võtma. Galaxy Spical on nupud nii menüüdes navigeerimiseks kui ka kõnedeks. See on vastiku tuulekülmaga hea. Välimusel on veel teinegi eelis – valida saab eri värvide vahel. Testimislaual oli näiteks efektne salatirohekas-valge isend.

Kolmas eelis on muidugi kiire protsessor. Tõesti, Android nüüd juba lippab ja kõik saab takistusteta tehtud. Isegi hea pildiga Youtube’i videoid näitab mobiil ilma pilti ja häält hakkimata sujuvalt üle WiFi ja 3G.

tehnilised andmed

Samsung Galaxy i6700 Spica Hind: 4490 kr (EMT)

Protsessor: 800 MHz Mälu: 200 MB, laiendatav MicroSDga Ekraan: HVGA (320 x 480) Operatsioonisüsteem: Android 1.5 Cupcake (veebruaris tuleb uuendus 2.0le) Töösagedused: 850/900/1800/1900 MHz (GSM/EDGE); 900/2100 MHz (3G) Andmeside: GPRS, EDGE, HSDPA (3,6 Mbit/s) Aku: 1500 mAh; kõneaeg kuni 560 min (2G), 370 min (3G), ooteaeg kuni 650 tundi Kaal: 120 g

sul, millal sai mobiili proovida, vähenes akuindikaator umbes pooleni.

Androidil võimalused saada heaks äritelefoniks Google’i teenuste ja lisatarkvaraga, mida võib laadida netist või ka ise teha. Üks probleem tal mõnikord on – lisatarkvara peab ühilduma erinevate tootjate riistvaraga.

Samsungis siiski seekord kõik töötas.

Üllatusteta sisu Muus osas on telefoni sisu nagu Android 1.5 Cupcake operatsioonisüsteemil ikka, tootja pole eriti välimust muutnud ja laseb kasutajal ise nautida Androidi kohendamist ning Android Marketist lisatarkvara soetamist.

Sealt maksab paar asja ka laadida.

Nimelt on Androidil multitasking’u ehk mitme programmi üheaegse jooksutamise tugi (nagu suurtes arvutites ja Windows Mobile’il) ning see tähendab, et taustal lahti unustatud programmid röövivad kiiresti vaba ressursi, kuni kiire telefon jääb aeglaseks. Selleks tasub tõmmata Advanced Task Killer, salvestada see mobiili töölauale ja aeg-ajalt surmata kõik püstijäänud programmid. Muidu on neid üsna võimatu välja otsida ja kinni panna.

Teine vajalik programm on Switchers (sellesarnaseid peaks poes olema veelgi). See toob ühele ekraanile välja kõik akut ja raha röövivad asjad: GPSi,

KAIDO EINAMA

WiFi, taustal käivitatava andmeside ning Bluetoothi, mida saab nüüd ilma seadete menüüsse sukeldumata sisse-välja lülitada. Kui need kaks asja vaikimisi Androidis lihtsalt leitavad oleks, siis oleks see operatsioonisüsteem tõeliselt telefonisäästlik.

Mitu nädalat laadijani Telefonil on GPS, kasutada saab Google’i kaarte ja tõmmata poest näiteks mõne autonavigaatori, kõikvõimalikud sotsiaalvõrgutarkvarad on esindatud, e-post on endiselt jaotatud kaheks – Gmail ja muud postkastid.

Aku kestab üsna hästi, nädala jook-

plussid

++ kiire ++ hea aku miinused

–– Androidi vigu pole tootja kohendanud –– vähe mälu

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 39

labor

Mobiilse projektoriga hämara aja vastu

Lootsime sel aastal kokku saada LED- ehk valgusdioodist heledusallikaga projektorite valiku, kuid aeg polnud meie turul veel küps. Määravaks sai mobiilsus ning parameetriteks kaal 2 kg, eraldusvõime XGA või WXGA. Valikusse saime mobiilsed seadmed 3Milt, Sonylt, Dellilt ja Epsonilt. Lisaks saabus testilauale veel üks ülimobiilne 3Mi taskuprojektor, aga et see päris samast klassist ei ole, sai ta kõrvalloosse kui kõige pisem.

LED-projektorite puhul tõdesid tootjad üksmeelselt, et nende praegused seadmed on veel kehvakesed võrreldes lambiga projektoritega ja uued mudelid alles jõudmas siiakanti koos kevadega.

3Mi projektor tunneb USB mälupulki Teistest eristus 3M USB mälukandja toega, mis on iseenesest väga hea ja mugav lisavõimalus. Toome selle välja kui plussi, kuid ei hakka ka üleliia kiitma, sest reaalselt ei suuda see kõigi failiformaatidega opereerida. Nimelt on projektor mälupulgalt failide lugemises üsna aeglane, et sa-

Kuigi pult on veidi tuima reageerimisega, täidab see oma ülesannet siiski sihikindlalt.»

tes timeeskond

Kristjan Tarjus

Merlis Nõgene

vabakutseline itimees

Webmedia kommunikatsioonijuht

Kristjan Karmo

Kaido Einama

Telema Asi tarkvaraarendaja

AMi peatoimetaja

Kalev Kuusik

Marko Habicht

Cisco tootejuht

AMi kaasautor

mal ajal leiaks juba kontorist suvalise sülearvuti, et sealt näitama hakata.

JPEG-pildifaile kuvab küll pisipildina edukalt, kuid avamine võtab aega.

Näha on ainult toetatud failide loend juurkataloogis.

Muus osas jäi 3M testides kindlalt keskmiseks, ei ole ta väga vaikne ega ka liiga lärmakas, valgusjõud ja värvustemperatuur pakuvad ka üsna keskmist ja korralikku kvaliteeti, puldiga slaidide kerimine töötab ootuspäraselt ja ühendub arvutiga ilma probleemideta.

Kuigi pult on käes veidi tuima reageerimisega, täidab see oma ülesannet siiski sihikindlalt.

Väljatoomist väärivad ka kaks VGA sisendit, mida saab otse puldilt vahetada. See teeb näiteks mitme esi-

40 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

nejaga esitlusel esinejate vahetamise ülimugavaks.

Kõlarid on testitutest kõige valjemad ja karjuvad üle enamiku sülearvutite sisseehitatud kõlarid. Maksimumi keeratud valjusega tekib hääle sisse väike ragin. Tegu on ainukese projektoriheliga, mille me seekord ka tegelikult heaks kiitsime.

Robotjalaga Sony Sony projektor on vidinasõprade jaoks ilmselt üks lemmikutest, sest seda puldist käima pannes sõidab alt välja tikutoosi pikkune jalg ning tõstab projektori õige nurga alla.

Puldil on küberfriikidele nupud, millega seda nurka muuta.

Ka suumimine käib puldist ja mootoriga, seega ei peagi seadmele oma

Suur osa ajast kulus testseadmete ja tarkvara h채채lestamiseks.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 41

labor

Testimeeskonda juhtinud Marko Habicht suunas pildi oma arvutist testitavatesse projektoritesse. metoodika

Kuidas testiti projektoreid Võtsime testimetoodikas kohati veidi eeskuju oma välismaa kolleegidelt CNETist.

Lisasime ka oma teste ja mugandasime oludele vastavalt.

Mobiilse projektori puhul on olulised ka füüsilised näitajad, mis võrreldavad tehniliste andmete lehe alusel, nagu kaal, portide arvukus, liidestamise võimalused, eredus, müratugevus, projektsiooni suurus kindlalt kauguselt ja funktsionaalsus.

Mõõtsime valgustugevust, pildi suurust, fookuskaugust, reageerimisaegu. Subjektiivsemalt käis kasutusmugavuse ja segava müra, helikvaliteedi ning hinna-kvaliteedi suhte hindamine.

Kõik need mõõtmistulemused said punkte ja erinevate oma ala hinnangute kokkuliitmine andiski seadmele koha edetabelis.

Kokku toimus projektorite test kümnes voorus viiepalliste hinnetega: 1. arvutiga ühendamise võimalused (hinnang) 2. nupud, menüüd, kasutusmugavus (hinnang) 3. kontrastsus eredas valguses (test kontrastsustabeliga, mõõdetud) 4. maksimaalne heledus (mõõdetud kuvari kalibreerijaga) 5. müra (võrreldud tehnilisi andmeid ja hinnatud ruumis) 6. soojenemine (mõõdetud ventilaatori väljalülitamise aega, hinnatud kuumust pärast seda) 7. pilditeravus (mõõdetud eraldusvõime testpildiga) 8. maksimaalne pildisuurus samalt kauguselt (mõõdetud) 9. trapetspildi korrigeerimine (hinnang) 10. heliväljund, kõlarid (hinnang)

42 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

käsi külge panema. Fokuseerimisnuppu see-eest ei ole vaja otsida, sest tegu on autofookusega. Üldse on tegu väga stiilse ning pilkupüüdva disainiga.

Läätse kaitseks leiab eest plastist klaasi, mis kogemuste põhjal hakkab kriipse koguma. Kaasaskantaval seadmel võiks siiski olla ka mingi eraldi läätsekate.

Sony lubab oma seadmele eriti head vastupidavust ja töökindlust: nende kodulehelt leiab põhjalikud vibratsiooni-, surve- ja kukutamise testid. Korpuski on tehtud magneesiumisulamist, mis peaks tagama võimalikult hea säilivuse transpordil.

Põhjus, miks me mõnda juhendis lubatud Sony omadust ei leidnud, on vast menüü keerukus, sest intuitiivsusest on asi kaugel. Samuti mõjuks meeldivalt mõni lisasisend, sest ainukene ühenduspesa on VGA, pole ei USBd ega helisisendit.

Kuigi tehnilistes andmetes oli mitmesuguseid lisasid, näis testmudel olevat nuditud võimalustega demovõi baasmudel, millel ei olegi kõikvõimalike lisasid ette nähtud.

Sellest hoolimata on tegu üsna hea pildiga seadmega. Julgeme soovitada.

Kergkaalu Epson EB-1720 See Epson sai testis hakkama kõige suurema pildi kuvamisega: kõige väiksemast mõõdetud projektoripildist kindlal kaugusel ligi pool meetrit suurema pildikõrgusega.

Epsonite eripäraks on tõsiselt hea läätse ees olev liugklapp, mis välistab variandi, et projektor pannakse tööle ilma katet eemaldamata, mis võib viia sissepõlemiseni. 3M aga lubas katiku peale unustada. Epson kinnise katikuga täies mahus tööle ei lähe või lülitab ennast välja klapi sulgemisel.

Edasimüüja küll mainis, et järgmisel mudelil on olemas ka WiFi ja muud vinged vigurid, kuid see pidavat tulema alles veebruaris. Samas ei ole antud seadmegi näol tegu just odava otsa esindajaga ega julge arvatagi, kui palju tuleb hinda juurde.

Porte on lisatud Epson EB-1720le ohtralt, puudu on küll teine VGA, kuid olemas on RCA ja S-Video. Seadme temperatuur väljalülitamisel oli jahedaim ja kui lülitada säästurežiimi peale, muutub ventilaator peaaegu hääletuks, vähendades samas pildi heledust.

Priskem Epson EB-X8 Projektor, mis esimese hooga pidi testist välja jääma, sest päris täpselt ei mahtunud kõikidesse piiridesse, on siiski alla 20 000kroonise hinnaga ja piisava resolutsiooniga, kuid kaalub 2,3 kg ehk on kõige raskem.

Käes hoides ei andnud see 300grammine kaaluvahe kahekilostega eriti tunda. Testisime seadet ja mõned meist vaimustusid.

Kui tegu ei oleks just mobiilsusele orienteeritud testiga, oleks suure tõenäosusega tegu tugeva võitjakandidaadiga ja seda suurelt tänu funktsionaalsusele ja ka koduseeriatele sobivale hinnale, mis on ülejäänud testitutest ligi poole väiksem. Nimelt maksab projektor mõned ühikud alla 10 000 krooni ja omab sama palju, kui mitte rohkem funktsioone, kui teised.

Märkimisväärseim on vast laiendatud puldi tugi: kui teised suudavad vaid lehekülge üles ja alla kerida, siis see pult saab hakkama ka hiire liigutamisega. Paraku tuleb installida

Alt sõidab välja tikutoosi pikkune jalg ning tõstab projektori serva õige nurga alla.» mõni lisadraiver, kuid see käib võrdlemisi ladusalt. Ideaalis võiks muidugi arvuti tunda seadme ära kui hiire.

Paraku ei toimi kõik puldil nii ootuspäraselt: vaja on valida puldi funktsioonidest kas üks või teine, seega hiire liigutamisel ei saa kerida lehti ja

vÕITJA

Dell M409WX Kompaktne ja ereda pildiga, mugav kaasa võtta nii PowerPointi slaidide kui ka multimeedia näitamiseks.

vastupidi. Ümberlülitusteks on sihtotstarbeline nupp.

Samuti ei saa märkimata jätta, et tegu on ainsa projektoriga, mis ei vaja videokaablit pildi edastamiseks, seda saab teha üle USB. Pilt on küll väikese viitega, kuid muus toimib ideaalselt.

KÕ I G E VÄ IK S E M

Taskuprojektor 3M Mpro 120 Proovisime teiste kõrvalt ära ka ühe taskuprojektori, mis kasutab LED-valgustit.

Tegu on eelmisel aastal testitud MPro 110 järeltulijaga, edasiminek on täiesti märgatav.

Projektor on loomulikult nõrgem kui suuremad isendid, kuid siiski on tegu seadmega, mis suuruselt võrreldav priskema mobiiltelefoniga. Pilt on märgatavalt eredam ja teravam kui eelkäijal ning loetav isegi kirju tapeedi pealt.

Samuti on suurenenud kujutis. Fokusseerimine on täpne, koostekvaliteet paranenud. Kõlarid on muutunud stereoks ning on võrdlemisi valjud, kuid puuduvad madalad helid.

Pakendis on VGA ja RCA kaabel, millel üleminek AV otsale ning väike gorillapodi laadne statiiv. Mis aga kõige tähtsam – kasvanud on aku vastupidavus ja tööaeg jääb kolme kuni nelja tunni vahele, mis eelmise mudeli vaevu tunniga võrreldes on väga suur edasiminek.

Taskuprojektorit võib juba soovitada, kuigi arenguruumi jätkub.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 43

labor Pildi näitamisel üle USB ei toimi puldiga ei hiire liigutamine ega slaidide kerimine.

Kõlaritel on probleem madalate helide tekitamisel, seega muusikat kuulata ei tasu.

Küll aga tõdesime, et oma eesmärgi täidavad kõlarid sellegipoolest hästi.

Kompaktne Dell M409WX Tegu on selgelt kompaktseima ja mobiilseima projektoriga. Ei ole see väga lärmakas ega ka raske: kaalub vaid tühised 1,2 kg. Samuti on tegu testitutest ühe vaikseima projektoriga, kuid paraku ka ainukesega, mis veidi aegunud DLP tehnoloogial põhineb.

Oma väiksusest tingituna on sellel ka paratamatusena kaasas mõni

Uhiuue puldi küljest tulid osad nupud koos kilega ära, kuid need sai tagasi panna.» viga nagu igipõline jahutusprobleem.

Mida väiksem on seade, seda raskem on seda ka jahutada. Pärast väljalülitamist undab ventilaator minuteid ning pärast seda ei tihka Delli kohe kotti panna, sest õhkab endiselt suurt kuumust.

Delli pult suutis laseriga seinale näidata, teised nii võimekad polnud.

TEHNOLOOGIA

Mis on 3LCD ja DLP? Ei tasu väga pöörata tabelis tähelepanu Delli DLP projektori valgustugevusele, mis on ca kaks korda või enamgi suurem kui teistel LCD tehnoloogiaga projektoritel, sest erinevus tulebki just sealt, kuidas pilti kuvatakse.

LCD tehnoloogial lastakse valgus läbi kolme erineva LCD paneeli.

Paneelid on kolmes põhivärvis. Valgusvihud korjatakse kokku prismas, millest see suunatakse läbi läätse ning saamegi värvilise pildi seinale.

LCD pakub täpsemaid värve, natuke teravamat pilti ning on ka energiasäästlikum, mis omakorda tähendab pikemat lambi eluiga ja vähem kuumenemist.

DLP tehnoloogiaga projektoris valgustab lamp pöörlevat värvilist ratast, kust edasi suunatakse valgusvoog DLP kiipi, mis koosneb tuhandetest väikestest peeglikestest. Need kas suunavad valgust edasi või mitte.

Kuvatav pilt on seega erinevatel ajahetkedel erinevat värvi: kuue värviga ketas teeb umbes 7200 pööret minutis. Värvidel pole DLP tehnoloogiaga tihti seda teravust mis LCDga. Et tihti lisatakse pildi valgemaks saamiseks kettale ka valge sektor, lööb see valgusnäitajad lakke.

On olemas ka kolme DLP kiibiga ja värvirattaga projektorid, millel pole tavapäraseid puuduseid värvide näitamises ja need kuvavad tunduvalt paremat pilti, kuid nende hinnaklass küündib 100 000 ja rohkema kroonini. tehnoloogia DLP

tugevused sujuvam video väiksem mustem must parem kontrast

nõrkused vikerkaareefekt liikuvad detailid rohkem müra nõrgem tonaalsus

LCD

parem tonaalsus väiksem energiakulu madalam temperatuur pole vikerkaareefekti vaiksem teravam pilt madalam hind

pikslid on rohkem näha suurem kehvem kontrast must hallikam

44 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Dell M409WX Hind: 17 990 kr (Max 123) Lamp: 2890 kr (Max 123) Lambi eluiga: ~4000 t Kaal (kg): 1,18 Lähim fookus: 1 m Voolutarve: 212 W Mõõtmed: 205 x 155 x 72 mm Tehnhnoloogia: DLP Arvutiga ühendamine: võimalused, lihtsus: pult ühendub kohe, lisaks tavalistele ka HDMI ühendus Käivitamise aeg selge pildini (väiksem on parem): 44 s Eredas valguses kontrastsus (suurem on parem): 9 Valgustugevus: 1917 lux

plussid

++ kompaktne kaal ++ hea ühendatavus

miinused

–– kuumeneb tugevalt –– kuvatud pildi väiksus

Arvutimaailma hinne

4

Mis aga valmistas pettumuse, oli kehv koostekvaliteet. Nupud jäid kilekatte eemaldamisest liimiseks, uhiuue puldi küljest tulid osad nupud koos kilega ära, kuid need sai tagasi panna.

Eriti meeldiv oli Delli ühendamise lihtsus – ühendad vaid kaabli ja kohe

Epson EB-X8

Sony VPL-MX20

Epson EB-1720

3M X20

Hind: 9379 kr (Kulbert) Lamp: 4593 kr (epson.ee)

Hind: 25 990 kr (Sony Center) Lamp: 8590 kr (Sony Center)

Hind: 17 535 kr (Kulbert) Lamp: 8955 kr (epson.ee)

Hind: 11 732 kr (Midesko) Lamp: ca 5000 kr

Lambi eluiga: ~4000 t Kaal (kg): 2,3 Lähim fookus: 1,8 m Voolutarve: 265 W Mõõtmed: 228 x 295 x 77 mm Tehnhnoloogia: LCD Arvutiga ühendamine: võimalused, lihtsus: töötab USB monitorina, pult töötab ka hiirena, draiverid üle USB, s-video Käivitamise aeg selge pildini (väiksem on parem): 41 s Eredas valguses kontrastsus (suurem on parem): 8 Valgustugevus: 1015 lux

Lambi eluiga: ~ 2000 t Kaal (kg): 1,7 Lähim fookus: 1 m Voolutarve: 290 W Mõõtmed: 273 x 206 x 45 mm Tehnhnoloogia: LCD Arvutiga ühendamine: võimalused, lihtsus: VGAsisend, pult arvutiga ei tööta Käivitamise aeg selge pildini (väiksem on parem): 40 s Eredas valguses kontrastsus (suurem on parem): 12 Valgustugevus: 829 lux

Lambi eluiga: ~3000 t Kaal (kg): 1,7 Lähim fookus: 0,65 m Voolutarve: 230 W Mõõtmed: 284 x 202 x 65 mm Tehnhnoloogia: LCD Arvutiga ühendamine: võimalused, lihtsus: pult ühendub kohe, lisaks tavalistele ka s-video sisend Käivitamise aeg selge pildini (väiksem on parem): 30 s Eredas valguses kontrastsus (suurem on parem): 12 Valgustugevus: 825 lux

plussid

plussid

plussid

plussid

++ soodne hind ++ hea funktsionaalsus ++ hea ühendatavus

++ tugev korpus

++ pildi kuva suurus ++ hea ühendatavus

++ ++ ++ ++

miinused

miinused

miinused

miinused

–– ebamugav pult

–– keerukad menüüd

–– keskpärane

–– müra

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailma hinne

toimib, Windows 7 ei maini sõnagi installimise vms kohta.

Kes on pimeda talvekuu parim tegija?

Võttes kokku meie väärtused ja hinnangud, peame tunnistama, et testi jõudnud seadmetest on vaieldamatult

3

Arvutimaailma hinne

mobiilsuse liider Dell: üle 0,5 kg teistest kergem ja mõõtudelt üle poole väiksem. Võidutiitel on ära teenitud, kuid mitte väga suure edumaaga.

Kui hinnata pilti ja sisu ning kaaluvahe ja mõõdud kõrvale jätta, valiksime raskema, 2,3 kg kaaluva Epsoni.

Kuid ka teistel projektoritel olid oma

3-

Lambi eluiga: ~2000 t Kaal (kg): 1,8 Lähim fookus: 0,76 m Voolutarve: 250 W Mõõtmed: 274 x 205 x 58 mm Tehnhnoloogia: LCD Arvutiga ühendamine: võimalused, lihtsus: 2 VGA sisendit, USB mälult arvutita esitlus, pult ühendub kohe Käivitamise aeg selge pildini (väiksem on parem): 38 s Eredas valguses kontrastsus (suurem on parem): 8 Valgustugevus: 714 lux

soodne hind pildi kuva suurus hea ühendatavus korralikud kõlarid

Arvutimaailma hinne

3-

eelised, mis mõne lisaomaduse ihkaja just nende juurde suunavad, näiteks 3Mi USB mälupulkade tugi või Sony tugev korpus ning puldist kaldenurga juhtimine. See aasta on veel mobiilsete lambiga projektorite päralt.

Marko Habicht

marko@am.ee

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 45

lahendused

Kasutatavus paneb v Mida teha, kui ettevõtte veebikeskkond ei tooda oodatud tulu? Tihti on probleem selles, et kujunduse ja funktsionaalsusega tegelemise tuhinas unustatakse ära süsteemi kasutaja.

Pea alati on abi suurema tähelepanu pööramisest kasutatavusele.

See on valdkond, mis tegeleb sellega, et süsteem teeks kasutaja jaoks õigeid asju, õigel ajal ja õiges kohas.

HEGLE SARAPUU Trinidad Consulting, interaktsioonidisainer

Kasutatavus on väga lai mõiste, kuid üldjuhul mõistame selle all peamiselt lihtsust, õpitavust ja mugavust. Seekord vaatame, miks osad veebikeskkonnad on palju kasutajasõbralikumad ja tulutoovamad kui teised ning kuidas läbi süstemaatilise kasutatavusega tegelemise paremaid tulemusi saavutada.

Kõige väärtuslikumad veebikülastajad Kogu veebikeskkonna ehitamine algab tavaliselt sihtrühmade ehk kasutajate defineerimisest. Mida vähem on kasutajarühmi, seda lihtsam on luua kasutajasõbralikku veebi. Kõige raskem ja kallim on kasutajasõbralikku veebikeskkonda luua kõikidele.

Parimaid tulemusi sihtrühmade valikuks annab kasutajate analüüs, mis lülitatakse uue veebi loomise projekti juba projekti planeerimisel, et teada saada, kellele peaks eelkõige mõtlema: millised kasutajate rühmad on kõige väärtuslikumad, millised on nende vajadused ja harjumused.

Nagu allpool lugeda võib, on seda

informatsiooni võimalik veebi loomisel arvesse võtta, luues ettevõtte kõige tähtsamale klientuurile oluliselt rohkem väärtust. Miks peaks selline klient siis konkurendi veebi külastama, kui on juba olemas hea ja mugav koht, kus kõik vajalik tehtud saab?

Terviklik veebikatsetus Kui sihtrühmad ja nende soovid selged, saab hakata ettevõttele olulist ja edastatavat informatsiooni ning interaktsiooni tulevastele kasutajatele disainima. Et veebist saadava informatsiooni loetavus ja tegevuste lihtsus sõltub paljuski kasutaja leidlikkusest ja eelnevast tegevusest veebis, tuleb veebikeskkonda vaadelda kui ühte tervikut.

Kasutatavad veebikesk­ konnad ei teki iseenesest, vaid luuakse veebi kasutajate uuringu abil.»

Selleks, et seda lihtsam teha oleks ja võimalikult vähe kahe silma vahele jääks, on mõistlik kogu veeb kõigepealt prototüübina luua. Nii saab läbi proovida funktsionaalsuse ja ka näha, kas info jõuab kasutajani kiiresti.

Prototüübi loomise parim praktika on koostada see võimalikult lihtsate

46 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

ja aega kokkuhoidvate vahenditega.

Pole harv juhus, kus esmane prototüüp luuakse üldse paberil (kes eelistab arvutit, neile leidub ka tarkvaralisi vahendeid, nt Axure RP). Võin kinnitada, et pole näinud veebikeskkonda, mida pärast esmast loomist pole vaja muuta, ükskõik kui põhjalik algne analüüs oli. Seetõttu on mõistlik vaadata esimest prototüüpi kui ideede koondajat, misjärel saab veebiosasid muuta ja ühte sulandada, et kõik loogiline ja kasutajasõbralik saaks.

Esimesed prototüübid on tavaliselt üldisemad ning hiljem lisatakse detaile. Prototüübile ei ole mõistlik kohe kujundust peale luua, sest soovime ju, et meie veebikujundus toetaks seda, mida öelda tahame või milliseid tegevusi kasutajad teha saavad. Kujunduse tähtsaim ülesanne on juhtida tähelepanu ja tekitada emotsioone.

Liiga vara kujunduse üle vaidlemine viib tähelepanu olulisimalt kõrvale.

Testitud inimeste peal Prototüübi olemasolul on veel üks väga oluline eesmärk – võimaldada testida tulevast veebi kasutajate peal.

Testimine on lihtsaim ja kindlaim viis enne arendustööde alustamist veenduda, et kogu info ja funktsionaalsus ka kasutajate jaoks leitav ning kasutatav on. Testida saab kõiki prototüüpe, nii üldisi kui ka detailseid, paberprototüüpe kui ka elektroonilisi. Prototüübil ei pea veel kujundustki olema.

Seega on väga lihtne suured kasutatavuse möödalaskmised välja selgitada juba üpris tööde alguses.

veebilehe tööle

Kasutatavuse testimiseks tuleb luua prototüüp, millel ei pea veel lõplikku kujundustki olema.

Ülesannete õnnestumise jaotus kasutatavuse testis

20

40

60

80

100

Näide kasutatavuse testi tulemustest – siit on näha, milliste ülesan­ nete juures tuleb kasutatavust veel parandada.

% 0

Kasutatavuse testid näitavad, kas kasutaja leiab otsitava informatsiooni kerge vaevaga ja piisavalt kiiresti üles, samuti seda, kas süsteemi funktsioonide kasutamine on kasutajatele jõukohane. Keegi meist ei soovi veenduda pärast veebi mõneajalist töös olemist, et uusi tellimusi praktiliselt ei tule, sest kasutajad ei saa aru uuest viisardist, mille tehniline lahendus koosolekul kõigile NII elegantne ja loogiline tundus!

Sellistest pettumustest saab hoiduda, proovides asjad reaalsete kasutajate peal järele. Vaadates, kuidas inimesed tulevast veebikeskkonda kasutaksid, on järelduste tegemine lihtne. Nii testimiseks kui kokkuvõteteks on olemas üpris lihtsad metoodikad ja toetavad vahendid, nt Morae.

Pärast vigade tuvastamist disainitakse uued lahendused ning testitakse neid uuesti. Sellise lähenemise eelis on, et ei ole vaja lihtsalt uskuda kellegi sõnu hea kasutatavuse kohta, sest kasutatavus on hästi mõõdetav.

1

2

3

4

5

6

7

8

õnnestus vale valik ebaõnnestus

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 47

lahendused

Videokonverents tasu Kuidas korraldada ärikasutaja videokonverents nii, et see oleks turvaline ja töökindel? Veebikaamerate ja Skype’iga saab ju ka, kuid sellest võib jääda väheseks.

Spetsiaalsed videokonverentsisüsteemid nõuavad küll esialgset suu­ remat investeeringut, võivad end ära tasuda juba kahe aastaga, kui võrrelda kulusid, mida peaks tegema alati kohale sõites.

VADIMAS SUKACIOVAS ATEA OÜ, projektijuht

Teatud ajal tekivad paljudel ettevõtetel laienedes hajali asuvad allasutused või filiaalid ning siis puutub enamik neist firmadest peagi kokku vajadusega võtta omavahel kooskõlastatult vastu otsuseid ja ühiselt äripartneritega läbi rääkida. Kohaleminek on kallis, tihti ka võimatu.

Sel juhul on videokonverents vajalik, sest firma töötajate või äripartnerite isiklik kokkusaamine võib olla keeruline tiheda töögraafiku tõttu või et nad asuvad üksteisest liiga kaugel.

Videokonverentse saab korraldada igal ajal, sõltumata osalejate omavahelisest kaugusest. Selle võimaluse tehniliseks tagamiseks tuleb ühendada videokonverentsil osalejad ühtsesse infosüsteemi ning nõutav on ka piisava läbilaskevõimega töökindel andmesidekanal.

Filiaalidel silm peal Selleks, et firma filiaalide ja kaugel asuvate osakondadega koosolekuid pidada ning nende tööd jälgida, on videokonverentsil audiokonverentsi ees terve hulk eeliseid. Spetsialistide

arvates antakse hääle abil edasi vaid 20% informatsioonist. Kui aga näete partneri silmi, miimikat ja žeste, muutub suhtlemine reaalsusele oluliselt sarnasemaks. Samas saab jälgida ka andmeid, tabeleid, graafikuid või skeeme, mis muudab konverentsi veel informatiivsemaks.

Videokonverents on hea vahend ka müügi- ja turundusinimestele ning muidugi koolitajatele. Selle abil saavad firmad korraldada erinevates linnades asuvate filiaalide töötajatele koolitusi ja esitlusi odavamalt ning üheaegselt. Võimalus esitada lektorile videoülekande kaudu ka küsimusi reaalajas loob täieliku kohaloleku efekti ja vastuvõetava info kvaliteet ei jää eriti alla õppeklassis vahendatava-

kasutajad peavad ümber harjuma, aga kokkuhoid võib olla seda väärt.» le. Nii säästab videokonverents tähelepanuväärselt reisikulusid.

Isegi tööintervjuud on videokonverentsi abil osutunud efektiivseteks, kui peab tegema teises riigis või linnas kandidaatide seast valikut.

Puudused puudutavad rahakotti Nagu tavaliselt, on ka videokonverentsil eeliste kõrval oma puudused.

48 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Peamisteks neist on süsteemi juurutamise ja sidekanalitele esitatavate kõrgete nõuete hind. Mida laiemad on süsteemi võimalused ja kõrgem edastatava pildi ja heli kvaliteet, seda kõrgem on seadmete hind ja kanalitele esitatavad nõuded.

Standardse kvaliteediga video-signaali (640 x 480 või 707 x 576 pikslit) kanali läbilaskevõime ei tohi olla kummalgi poolel vähem kui 512 Kbit/s.

Kui aga kasutatakse kõrgema klassi seadmeid koos kõrglahutusvõimega kaameratega (1024 x 768, 1280 x 720 pikslit ja rohkem), ei tohi ühenduskiirus olla vähem kui 2 Mbit/s.

Et konverentsikõne kvaliteet saaks võimalikult hea, on lisaks soovitatav ka täiendavaid sideseadmeid paigaldada. Samas kui ettevõttel on juba olemas oma sisevõrk ja kasutatakse erinevate transiit-IP-võrkude (teenusepakkujate) abi, pole videokonverentsi kasutamine majanduslikult põhjendatud, sest CIR (Committed Information Rate) on küllaltki kallis.

Hind ehmatab alguses Kui videokonverentsisüsteemid on juurutatud ja kasutatakse H.323 standardiga seadmeid, võib ettevõte kasutada maksimaalselt ära neid investeeringuid, mida on juba varem tehtud oma firma IP-põhise välis- ja sisevõrgu loomiseks. Täiendava võrgu infrastruktuuri järele pole siis mingit vajadust.

Videokonverentsi süsteemide hinnad võivad alguses tunduda küll

ub investeeringud KO M M E N TA A R

Ühilduvusprobleemid kaovad minevikku Videokonverentsilahenduste spetsialist Marko Laurits Elionist ütleb, et ajad, mil erinevate tootjate seadmed ei tahtnud ühilduda, hakkavad läbi saama.

Tekkinud on standardid, mida arvestatakse. Praegu kasutatakse palju H.323 standardit video edastamiseks, 1280 x 720 pildi edastamiseks on vaja vähemalt 1,5 Mbit/s, 1920 x 1080 ehk Full HD kvaliteedi läbisurumiseks 4 Mbit/s. Enamik süsteeme arvestab ka firma infosüsteemidega ja Lauritsa sõnul on Elioni lahendused näiteks liidestatavad MS Office Communications Serveri ja IBMi Lotusega. Veel esineb huvitav standard H.239, millega saab edastada arvuti- ja videopilti korraga.

Lõunast ei pea alati kaugele põhja sõitma, siin aitab videokonverents. kallid, kuid need aitavad suurt kokkuhoidu saavutada muudelt kuludelt (näiteks reisimine).

Personaalse videokonverentsi süsteem projekteeritakse üksühele või väheste osavõtjatega grupile (kuni neli inimest). Võrgukaamerad kuuluvad siis tavaliselt arvutisüsteemi juurde või on integreeritud kuvarisse.

Selliste süsteemide hind jääb vahemikku 3000 – 50 000 krooni. Hinna sisse kuuluvad keskmise hinnaklassi personaalne videokaamera, videosignaali töötlemiseks vajalik riist- ja tarkvara, kuvar, kõlarid ja mikrofon.

Lahenduse hinda saab vähendada täiendavate lisaseadmete pealt kokku hoides, kui kasutada personaalarvuti enda kuvarit ja helisüsteeme.

Videokonverentsisüsteeme piiratud auditooriumile kasutatakse väikestes ja keskmise suurusega konve-

rentsiruumides, kus peetakse näiteks läbirääkimisi. Sel juhul asetatakse videokaamerad kuvarile või eraldi statiivile. Neil süsteemidel on piisav kvaliteet nii heli kui ka video osas, hind aga jääb vahemikku 33 000 – 220 000 krooni. Selle raha eest saab kasutaja juba suureformaadilise videokaamera, millel on kõrglahutusvõime, vastav riist- ja tarkvara signaali töötlemiseks, kuvar või plasmaekraan, kõlarid ja mikrofon.

Kahe aastaga tasub juba ära Aasta tagasi juurutasid ATEA spetsialistid videokonverentsisüsteemi ühele Baltikumi suurimale ettevõttele – Lietuvas Pastasele. Seal kasutati Unified Communicationsil põhineva Microsoft Office Communications Server 2007 R2 platvormi, mille abil ühendati kogu ettevõtte side – tele-

fon, e-post, sõnumivahetus, faks ja konverentsid ühtseks tervikuks.

Lahendus aitas oluliselt vähendada aega probleemide lahendamiseks, vähendada komandeeringukulusid, tänu IP-telefoniside juurutamisele on ka kulud telefoni teel n-ö audiokonverentsidele langenud mitu korda, võimalus on koolitada töötajaid kaugõppe vormis.

Nüüd saab iga allüksuse juht, kes planeerib koosolekut, koolitust, esitlusi ja läbirääkimisi, anda ülesande korraldada videokonverents oma kalendri kaudu ning süsteem kogub automaatselt kõik osalejad määratud ajaks kokku. Kogu andmeside – sõnumid, kõne ja video – edastatakse üle võrgu ainult krüpteeritud kujul.

Arvutused näitasid, et sellise videokonverentsi lahenduse juurutamise projekti tasuvusaeg on kaks aastat.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 49

lahendused

Riikidevaheline digiallkiri juba toimib Mida teha, kui vaja lepingupartneriga dokumente allkirjastada, aga ta asub teises riigis või koguni teisel mandril? Kas jälle kohale sõita?

Videokonverentsiga ju ei õnnestu ka allkirja usutavalt anda.

Tegelikult pole enam vaja sõitma hakatagi, sest riikidevaheline digi­ allkiri juba toimib. Kui partner asub Soomes, Portugalis, Belgias või Leedus, saab paberid allkirjastatud. Varsti saab seda teha ka mujal.

Kaido Einama kaido@am.ee

Hiljuti sõlmis MicroLinki juhatuse esimees Enn Saar oma Leedu äripartneriga lepingu ja mõlemad firmajuhid kirjutasid lepingule alla. Iseenesest täiesti uudisväärtuseta lugu, seda tehakse ikka. Kuid lisades siia juurde, et leping allkirjastati Tallinna või Vilniusse sõitmata, muudab sündmuse juba huvitavaks.

Veel huvitavamaks läheb asi siis, kui selgub, et mõlemad lepingupooled allkirjastasid lepingu mobiiliga.

Kui Arvutimaailm juba aasta tagasi kirjutas, et põhimõtteliselt on võimalik ka riikide vahel ID-kaarti digiallkirjastamiseks kasutada, siis peaks esimene sedamoodi tehing olema toimunud alles nüüd, peaaegu aasta hiljem. Tehniliselt oleksid ilmselt kõik juba ammu valmis, aga siin on üks lisaühendus vajalik. Peale andmeedastusprotokollide, internetiühenduse ja tarkvaraliidestuste on vajalikud ka juriidilised ühendused. Nüüd on need tehtud. Lisaks Leedule on vastavad sidemed olemas ka mitme teise riigiga. „Igasugune kaubandus, sealhulgas e-kaubandus nõuab inimese tuvas-

Eesti ettevõtjaportaal tunnustab juba Soome, Portugali ja Belgia IDkaarti ning Leedu mobiil-IDd. tamist,” räägib Enn Saar, kuidas asi käis. „Krediitkaardi numbriga saab küll maksta, kuid ei saa veel sõlmida lepingut. Eesti ja Leedu ( ja ka teiste) sertifitseerimiskeskuste vahel on lisaks elektroonilisele ühendusele ka juriidiline side, nii et dokumente saab juba allkirjastada.”

Selle tõestuseks võtab Saar lahti digidokumentide keskkonna digidoc.sk.ee, kus firmad saavad oma allkirjastatud dokumente hoida ja tõepoolest – seal on allkirjastamise võimalusena ka Leedu mobiil-ID va-

Peale võrgu­ ühenduste on vaja ka jurii­di­lisi ühendUSi.»

50 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

KO M M E N TA A R

Leedusse ei pea enam kohale minema Juba 2007. aastast oleme Leedu turul andnud välja Omniteliga koostöös mobiil-IDd ja kogu meie tarkvarakeskkond on sealse turu jaoks tõlgitud ning töötab. Praegu teeme tööd selle nimel, et ka Leedu ID-kaart hakkaks meie tarkvaraga tööle ning näeme, et Leedu ja Eesti vahel selline vastastikune asjaajamine, nagu seda praegu Microlink tegi mobiil-IDga lepingu allkirjastamisel, saab uue hoo sisse.

Kalev Pihl

Sertifitseerimiskeskuse juhataja

ÜKS TOOL. USKUMATU VAADE.

Kassari

Halda tuhandeid arvutitöökohti ühelt konsoolilt, kasutades juhtivat töökohtade virtualiseerimist pakkuvat lahendust - VMware View 4. Tsentraliseeri töökohtade, rakenduste ja andmete haldus, et tagada paindlikkus ja turvalisus. Vähenda töökohtadega seotud omamis- ja halduskulusid 50%, kasutades ainukest lahendust, mis on loodud spetsiaalselt töökohtade virtualiseerimiseks. Naudi vaadet!

Tutvu töökohtade virtualiseerimislahendusega:

Teie ärivajadustele vastavad IT lahendused

Veerenni 58 A, Tallinn

lahendused@max.ee

tel 699 0660

lahendused

Kuidas virtualiseerida Kuidas töötajale tema tööarvuti võimalused lauale jätta, aga arvuti riistvara ja tarkvara serveriruumi koondada, et seda oleks lihtne hallata ja turvata?

Terminallahendused selleks on olemas juba aastakümneid, kuid on veel üks võimalus – töökohtade virtualiseerimine. Selle ülalpidamis­ kulu on säästlikust terminalist veelgi odavam.

Kaido Einama kaido@am.ee

Gartneri ennustuste järgi on 2013. aastaks meil ligi 40% kõigist arvuti töölaudadest virtuaalsed. See tähendab, et nii palju töökohti sisaldab vaid seadet (õhukest klienti), millega oma asjadele ligi saada ning riistvara, mis tegelikult arvutit jooksutab, asub kuskil serverikeskuses. Erinevalt traditsioonilisest terminalilahendusest tähendab virtualiseeritud töökoht odavamat halduskulu (sealhulgas ka tarkvaralitsentside osas) ja rohkem võimalusi lõppkasutaja juures igasuguste lisaseadmete ühendamiseks.

Uued ja õhemad seadmed töötaja lauale Kui tavaline terminalseade edastas vaid pilti ja klaviatuurivajutusi ning hiireliigutusi, siis virtualiseeritud töölauaga süsteemis käivad asjad natuke teisiti. Kasutatakse PC over IP protokolli, mis aitab peaaegu kõiki lisaseadmeid, mis tavalise arvuti külge ühendatakse, nüüd ka kasutaja lõppseadme ehk õhukese kliendi külge ühendada. Selleks kliendiks võib olla traditsiooniline arvuti (kuid ei pea

olema enam viimase peal võimas ja uus mudel, sest võimsust pakub server), kuid juba on olemas ka esimesi PC over IP toega monitore. Sel juhul tuleb monitori pesadesse ühendada kõik vajalikud lisaseadmed (klaviatuur, hiir, printer jne) ning ongi tööarvuti valmis. Dellil näiteks on olemas ka räkitav serveri PC moodul ja eraldi karbike kliendi monitori taha kinnitamiseks, millega saab PC over IP protokolliga oma serveris asuvale töölauale ligi. VMware View 4, mis töölaudade virtualiseerimist pakub, tuli just hiljuti välja ja sisaldab muuhulgas ka ID-kaardi tuge.

Selliste spetsiaalsete seadmetega pole probleem ka Full HD kvaliteediga video vaatamine, sest PC over IP

Ühe arvuti­ töölaua jaoks pole vaja rohkem kui 128 kbit/s võrguühendust.» pakib andmeside tihedalt kokku. Ühe töölaua jaoks pole vaja rohkem kui 128 kbit/s ühendust. Seega võib virtuaalsele töökohale lihtsalt ligi saada ka väljastpoolt kontorit, üle interneti.

Palju kokku hoiab?

Vmware’i arvutused näitavad, et töölaudadelt täisvereliste arvutite ärakoristamine ja arvuti töökeskkondade serverisse viimine vähendab kulutusi

52 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

VIRTUALISEERIMISE KAKS KÜLGE

Plusse ja miinuseid Nagu iga asjaga, on ka arvuti töölaudade virtualiseerimine oma plusside ja miinustega.

Plussid: + süsteemiadministraatori jaoks on virtuaalse töökoha suurim pluss kindlasti lihtne uute töölaudade loomine + riistvararikete puhul saab süsteemi kiiremini taastada + uute rakenduste arendamise madalam hind + arvuti töölaudade kujutisi saab paremini hallata + töökohtadel olev riistvara vajab harvemini uuendamist + turvaline ligipääs oma arvutile ka väljastpoolt Miinused: - suur turvarisk, kui võrguseaded pole õigesti administreeritud - kasutaja iseseisvuse ja privaatsuse teatav kadu - probleemid mõne draiveri ja lisaseadme (nt printerite) ühendamisel kasutaja lõppseadmega - kõik multumeediarakendused ei pruugi virtualiseeritud arvuti töölauda toetada - võrgurikked halvavad kogu töö arvutitöökohtadel

a arvutitöökohti kasutajakogemus

virtuaalne arvutitöökoht

operatsioonisüsteem, andmed, rakendused

õhuke klient

operatsioo­ nisüsteem, jagamine ja uuendused

lauaarvuti

kasutaja andmed ja isiklikud seaded

töölaua virtuaalne masin

sülearvuti

- avariitaaste - turvalisus - varundus ja kõrge käideldavus

rakenduste virtualiseeri­ mine

Virtuaalne arvutitöökoht viib füüsilise tööarvuti ja tarkvara serverisse. arvutitöökohale kuni 50%. See sisaldab kokkuhoidu energiatarbelt, aga kõige suurem kokkuhoid tuleb administreerimiskuludelt.

Kui tavalises firmas suudab üks süsteemiadministraator ära teenindada ligi 50 töökohta, siis virtuaalsete arvutitöölaudadega kuni 300 ja enam.

See on keskmise Eesti firma jaoks suur number, seega võib olla kasulik virtuaalne töölaud väiksematel firmadel näiteks teenusena sisse osta.

Mujal maailmas seda tehaksegi, Eestis seni veel vastavat teenusepakkujat pole.

Kokku hoiab muidugi ka riistvara pealt. Töökohtadel olevad „õhukesed kliendid” maksavad 2-3 korda vähem kui tavalised lauaarvutid, ühte serverisse saab aga paigutada virtualiseerides õige mitu arvutitöölauda. Näiteks Inteli eelmise põlvkonna protsesso-

Lähiajal peaks arvu­ti­töö­ kohtadel toimuma virtualiseerimis­ plahvatus.» ritega serveritesse saab ühe tuuma kohta panna kuni seitse töökohta, uue Nehalemi protsessoriga serveris on see arv aga veel suurem.

Praegu on maailmas 500 000 virtualiseeritud arvutitöölauda. Seega peaks mõne aastaga nende arv suurenema sada korda, ennustab Gartner.

Ehk lähiajal peaks selle ennustuse järgi toimuma töökohtadel virtualiseerimisplahvatus – arvestades raha ja aja kokkuhoidu, mida see võimaldab, pole siin midagi imestada.

VALM IS L A H E N D US

Eurovision 2008 vir­ tuaalsetel töökohtadel Eurovisioni lauluvõistlus pole tüüpnäide firmarakendusest, kuid 2008. aastal Serbias enam kui 3700 ajakirjaniku tarbeks loodud pressikeskus VMware baasil üle 400 virtuaalse töökohaga sobib ka ettevõtetele, kellel vaja kiiresti luua arvutitöökohti väheste haldus- ja riistvarakuludega. Nende arvutitöökohtade toimimise tagasid vaid kuus HP ProLiant BL480c serverit. Süsteemi paigaldamiseks kulus viis päeva. Pärast oli lihtne kõik kustutada ja arvutite puhastamist polnud enam vaja.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 53

lahendused

Äritarkvara euroks valmis Paljud märgid näitavad, et euro võib peagi tulla. Mida see tähendab ettevõtte äritarkvarale ja mismoodi organiseerida uuele rahale üleminek?

Lahenduseks on kahe etapiga projekt, mis arvestab ka mitme va­ luutaga üleminekuajaga. Pakume siin välja kolm võimalikku varianti eurole üleminekuks.

Hanna-Helena Dunning Selleks, et ettevõttes eurole üleminek võimalikult sujuvaks teha, peaks tarkvaralisi ettevalmistusi ja vastavat projekti juba praegu planeerima hakkama.

Kui silmas pidada 2011. aasta alguse ülemineku varianti, peab arvestama, et paralleelseid hindu eesti kroonis ja euros tuleb näidata juba pool aastat varem ehk 2010. a teisel poolaastal. Teisisõnu peab eraldi ette valmistama nn front ja back office’i valmisoleku, mis tähendab, et projektil on kaks etappi.

Projektiga on vaja alustada teadmata, kas eurole üleminek tuleb, sest ametliku kinnituse ootama jäämine on alustuseks juba hilja. Kindlasti on raske leida vaba ressurssi keset 2010. aasta suve, sest sama vajadus on sellel ajal peaaegu kõigil Eesti ettevõtetel.

Millised on teemad ja valdkonnad, mida ettevõte peaks planeerima? l eurole ülemineku projektiplaan: ajaline ja finantsiline mõõde, projektiks vajalik ettevõtte inimressurss ja valmisolek l sisemine kui tarkvara partnerit kaasav konsultatsioon tarkvara ülemineku põhimõtetest ja tehnilisest lahen-

Foto: scanpix

Rocksoft OÜ ärikonsultant

dusest, sh riistvara nõuded l tarkvara partneri valik ja kokkulepped lahenduse loomiseks l projekti etappide paikapanemine: analüüs, ümarduste arvestus, väljatrükid, andmed, testimine, üleminek l olemasolevad kohandused ja nende toimimine euro baasil Tarkvara partneri valikul peaks kindlasti arvestama kogemusega sarnastes projektides.

Allpool on välja toodud kolm varianti eurole üleminekuks. Kolmas variant võiks olla kõige huvipakkuvam, sest loob võimaluse ka seadistuste ja andmete puhastuseks.

Esimene variant Olemasoleva ettevõtte ja selle tehingute eurosse konverteerimine läbi konverteerimisskriptide.

Selles variandis oleks ettevõte nagu kogu aeg eurot kasutanud, eesti kroon paistab kui välisvaluuta. Rõhk on kindlasti kohanduste ülevaatamisel, ka väljatrükkidel. Variant eeldab,

54 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Euro nõuab ümbertõstmist

Näitlik andmete kon­ verteerimise nimekiri eurole üleminekul l pearaamatu saldod l pearaamatu korduvkanded l pangakontod l laekumise tüübid l müügiarve tüübid l müügi tüüpread l müügi mittearvepõhised mak-

sed ja laekumised l kliendi aadressid l hankija aadressid l tooted l ostu konteerimisskeemid l avatud ostuarved, maksed l avatud müügiarved, laeku-

mised l varad, varade kategooriad l hinnakirjad l laosaldod

et tarkvaratootja omab vastavaid skripte ja pakub konsultatsiooniteenust (näiteks Oracle’i puhul läbi India Oracle Consulting Servicesi ja ka läbi kohaliku partneri toe).

Antud variandi keerukus on ressursimahukus.

Teine variant Kasutada tarkvara põhivaluutana eurot, samal ajal on käibel eesti kroon.

Antud variandi plussiks on see, et euro funktsionaalsus on üleminekul juba olemas, eesti krooni näidatakse valuutana. Miinuseks võib pidada lisatööd liidestuste ja aruandlusega.

Kui alustada projekti 2010. aasta alguses ja siis selgub, et eurole üleminek lükkub edasi, võib see kaasa tuua lisakulusid.

lihtne lahendus

Disk Wipe – korralik hari kettalt info pühkimiseks Kui vana arvuti läheb komisjonimüüki või utiili, on Format C: pealtnäha and­ med kustutanud. Aga tegelikult?

Tegelikult hävitavad kõvakettalt and­ med jäädavalt spetsiaaltarkvarad, mida nimetatakse kettapühkijateks.

Kolmas variant Uue ettevõtte seadistus olemasoleva seadistuse põhjal ja andmete üleviimine uude ettevõttesse.

Ettevõttel on tihti aja jooksul kogunenud hulk seadistusi, samuti andmeid, mis pole enam vajalikud. Antud variandi puhul on analüüsi käigus võimalik seadistused ja andmed puhastada ning uude euro ettevõttesse kaasa võtta ainult vajalik.

Esiteks teeb tarkvarapartner väljavõtted seadistustest, mis saavad aluseks uue seadistuse loomisel. Seadistused puhastatakse.

Teiseks teeb tarkvarapartner väljavõtted andmetest, mille alusel on võimalus puhastada välja ülekandmisele minevad andmed.

Kolmandaks saab üle vaadata ka olemasolevad kohandused ning need uue ettevõtte all tööle panna.

Neljandaks on tehingute konverteerimine uude ettevõttesse: pearaamatus on üks valik alustada algsaldoga. Teine valik on tuua üle algsaldo ja üleminekuni summeeritud perioodide käibed – tagab võrdluse Eesti krooni perioodidega vanas ettevõttes. Avatud ostu- ja müügitehingute, põhivara, lao saldod jne tuleb samuti konvertida.

Kõigi kolme variandi puhul on vaja panustada lõppkasutajate dokumentatsioonile-juhenditele, et üleminek oleks sujuv ja kasutajasõbralik.

Kui kettapühkja on lõpetanud, ei too miski andmeid tagasi.

Kui kõvaketas, mälukaart või USB mälu formaatida, siis jääb sinna salvestatud info tegelikult alles, kustutatak­ se vaid viited sellele infole.

Kettapühkijad aga kirjutavad kogu ketta üle juhuslike või kindlate algoritmide järgi genereeritud andmetega, et originaalinfot poleks enam võimalik taastada. Kasutatak­ se USA sõjaväelisi turvastan­ dardeid, mis peaksid tagama kindla andmete hävimise.

Kettapuhastajaid on internetis palju, näiteks vabavaraline Disc Wipe Utility Sourceforge projektide seas, seal saab veenduda ka lähtekoodi piiludes, et asi teeb ainult seda, mida ta tegema on pandud.

Disc Wipe Utility puhastab ket-

takaupa, failikaupa või kataloogikaupa, kirjutades üle ketta need osad, kus info asus. Tarkvara suurus Windowsile on ainult 30 kB ja askeetlik programm ilusaid pilte või graafilist kasutajakeskkonda ei paku.

Kuid Tucowsist saab laadida veel ühe tarkvara, peaaegu samasuguse nimega – Disk Wipe, mis sobib Windowsiga arvutile ja lisaks kõvaketastele pühib andmetest puhtaks ka kõik mälukaardid, USB mälupulgad või digiseadmed, millel on USB massmälu režiimis ligipääsetav mälu. 1 MB suurune fail pakub graafilist kasutajaliidest ja natuke ka seadeid, mida muuta.

Saab ka vaadata, mis andmed kettale on jäänud.

ARVUTIMAAILM

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

b lo g i va at lus

Tehnoloogiablog loeti tulevikuenn

36

Anti Kuiv 15. veebruar GNT Eesti juht

39

Agur Jõgi 24. veebruar BCS Itera nõukogu esimees

Oskando uue tegevjuhi­ na alustas Jaanus Truu Seoses laienemisega eksportturgudele hakkab Eesti juhtivat GPS- ning telemaatikateenuseid pakkuvat ettevõtet Oskando juhatama rahvusvahelise logistikaäri kogemusega Jaanus Truu.

Senine tegevjuht Kristi Hakkaja jätkab Oskando juhatuse liikmena ning keskendub müügi- ja eksporditegevuste juhtimisele.

Jaanus Truu töötas aastatel 2002–2009 Ewals Cargo Care BV ning Frans Maas Grupi Balti regiooni juhina, aastatel 1993–2002 juhtis eesti logistikaettevõtet EE Trans.

45

Linnar Viik 26. veebruar IT-visionäär, IT Kolledži õppejõud

32 Sten

Tamkivi 3. märts Skype Eesti juht

Jaan Raik asus DIA­ MONDi projekti koordi­ naatoriks Rahvusvahelist uurimisprojekti DIAMOND, milles luuakse uut tehnoloogiat veakindlate kiipide väljatöötamiseks, asus jaanuarist koordineerima TTÜ Arvutitehnika instituudi vanemteadur dr Jaan Raik. Raik omandas TTÜs doktorikraadi 2001. aastal ja on teinud teadustööd mitmes tuntud ülikoolis.

56 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Ennustused on populaarsed, mis on ka algavale aastale omane. Kui detsembris blogiti aasta kokkuvõtetest, siis jaanuaris ennustati enimloetud blogides tulevikku. Ennustas ka Microsofti juht Steve Ballmer, kes näitas 6. jaanuaril CESil iPadile hämmastavalt sarnast seadet. Foto: CES

Tehnoloogia-aasta 2010

Laske oma arvutil hingata!

Aasta 2009 sai maha maetud ja käes on uus, mis tõotab tulla päris põnev, kirjutatakse DT Blogis. Mobiilidele ennustatakse tulevikku Android-platvormil, aga ka Microsofti Windows Mobile 7 ei ole päris maha kantud.

Sisuhalduses eralduvad sisu- ja dokumendihaldus ning lähevad siis oma teed, kirjutab Gunnar Peipmann, pilveteenuseid suruvad peale kõik suuremad pakkujad.

1.1.10, DT blogi (dt.ee/blog)

„Näen päevast päeva, kui inimesed ostavad endale uue arvuti ja kui arvuti on juba kolm kuud kodus olnud, tekivad probleemid,” kirjutab Aimar Jukkum Juxnett Eesti arvutiabi blogis.

Kui kõvaketas jookseb kokku või põleb emaplaat läbi, siis uskuge – probleem on vales arvutikoha valikus, selgub blogist. Vale arvutilaud ei lase arvutil hingata ja see kuumeneb üle.

27.01.2010, Juxnet Eesti blogi (jux-ee.blogspot.com)

5 t wit teri säutsu

Arvutimaailm valib iga kuu välja viis tehnoloogiateemalist säutsu, mida jagab siin lugejatega.

gidest nustusi

Kristjanotsmann: @aabram usaldan: koik mu meilid on google’is. a offline accessi mitmele kontole tahan ka, ja opetan inimesi ka outlookiga end ajas juhtima Kristjan Otsmann, ajajuhtimise koolitaja

Margoko: Turundusplaan 2010: neli korda suurema tõenäosusega saadame spämmi kui reklaamime ajalehes http://tinyurl. com/yf87mjc Margo Kokerov, ajakirja Saldo peatoimetaja

Gerdtarand: Digiretsepti kasutuselevõtt tõestas ilmselt lõplikult, et Eesti ei ole e-riigina enam ammugi mitte esirinnas või eeskujulik...

Gerd Tarand, müügiesindaja

e-kirjade jälgimine on legaalne nuhki­ mine Ettevõtte töötajate e-posti jälgimine on vajalik ja, ehkki servapidi hallis alas, ka juriidiliselt korrektne, arvab Hillar Põldmaa Arvutikaitse veebis. Tehniliselt on kõik lihtne: keegi ei pea kirjavahetust läbi lugema, vaid selleks on vahendid.

Korrektne on nuhkimisest töötajale teatada, kuid kõige kindlam, soovitab autor, on hoida eraasjad tasuta serveris.

29.01.2010, Arvutikaitse.ee

Applespot: [Kõlakas] Intel lekitas Core i5 protsessoriga MacBook Pro? http://bit.ly/8Bq7LI apple.spot.ee on ametlik Apple’i kasutajagrupp Eestis

Kaups: Google loobub Internet Explorer 6 toest.

Loodetavasti tasapisi pääseme sellest arengut pidurdavast nähtusest. http://bit.ly/bChhEm Kaupo Kalda, OKIA

fo o ru m i va at lus

Jaanuar oli ITfoorumites tüü­ piliselt natuke rahulikum kuu, sest jaanuari al­ guses IT-inime­ sed suusatavad.

Hinnavaatlus.ee foorumi tarkvara sektsioonis küsib kasutaja lempzz ID-kaardi käivitamise võimaluse kohta 64bitise Windowsiga.

Muidugi postitatakse talle ka sertifitseerimiskeskuse kasutajatoe link vastava infoga, kuid lõpuks selgub, et sellest ongi kasu: käivitades brauseri 32bitisena võib IDkaardi isegi tööle saada.

Digi.ee foorumis saab teada, millise arvuti peaks kokku panema graafikadisainerile. Riistvarasektsioonis selgub tõde: et uue graafikaarvuti hinnapiiriks on 7000 krooni, siis ei maksa loota, et kuskilt saab kätte uue Inteli i5 platvormil masina. Pigem peab leppima i3ga ja kalli graafikakaardi asemel võtma nõrgema, kuid see-eest tasub allesjäänud raha investeerida rohkemasse mälusse ja käbedamasse protsessorisse.

Ekaitse.ee foorumist leiab hea ja uuendatud ülevaate tasuta ja tasulistest antiviirustest, mida kasutaja Marek aeg-ajalt uuendab.

Lühike kirjeldus, plussidmiinused ja allalaadimise link aitavad valikut teha.

Vaata „erinevate turvatarkvarade” sektsioonist.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 57

inimesed

10. jaanuaril Las Vegases lõppenud tarbijaelektroonikamess CES võeti suurejooneliselt kokku kui järgmise tehnoloogiadekaadi alustaja ja suunanäitaja.

Millised tooted CESil näitavad suunda?

Microsofti Project Natal oli CESil ja töötas: see kujutab endast kehaliigutustega mängukonsooli ja arvuti juhtimist. Igasugused puldid, hiired ja muu ebamugava riistvara võib unustada.

Inteli president Paul Otellini rääkis CESi avakõnes uutest toodetest, mis meenutasid väga iPadi.

Siis polnud Apple’i uus tahvel veel avalikkuse ette jõudnud.

Asus oskab äärmuses olla. Maailma odavaimate süleraalidega välja tulnud tootja on nüüd kallimas äärmuses: Asus NX90 sisaldab nimes ka Bang & Olufseni.

18tolline arvuti on mõeldud pilku püüdma välimuse ja hinnaga.

58 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Milline peaks välja nägema selle kümnendi telefon, seda näitas Lenovo oma uue LePhone’iga.

Igav rivis klahvidega klaviatuur on asendatud kontsentrilisi veerõngaid meenutava reljeefse klahvistikuga.

Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ülo Vooglaid pidas Eesti olulisimaks innovatsiooniks väikest „restarti” ja kodanikeühiskonna loomist, mis ongi üleriigiline innovatsioon.

Kultuuriminister Laine Jänes ütles konverentsil, et innovatsioon on puhtalt kultuuri asi. Arengufondi tegevjuht Ott Pärna kutsus looma kasutajasõbralikuimat e-riiki, nimetades seda X-vaateks.

Kõige tähtsam on midagi oma käega valmis teha. Projektijuht Raivo Sell näitab, mis aitab – punane kohvrike ta käes on ro­ boti­konstruktor, mis sobib kodus või koolis robotite loomiseks.

Innovatsiooniaasta sai läbi ja võeti eelmise aasta lõpus kokku finaalkonverentsiga Swissôtelis. Innovatsioon aga jätkub, sest kriisiaasta tegi inimesed ettevõtlikumaks, nagu näitab statistika.

Innovatsioon jätkub?

Microsofti tootejuht Pert Lomp XBOXi mänguga Quitar Hero – Microsoft oli finaalkonverentsil lisaks Xboxile veel mitme innovaatiliseks pärjatud lahendusega, mille taga üks maailma innovaatilisim suurriik.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 59

inimesed

Kõgõkogomiis* Raivo Hein Netiäriga rikkaks saanuid on Eestis vähem kui lotomiljonäre. Äris läbilöömiseks ainuüksi õnnest ei piisa. Uurisime Raivo Heinalt, miks ta pärast CV Keskuse müüki ikka veel tööl käib.

Kui praegu tuntakse Heina laiemas üldsuses ennekõike kui paadunud taevapiltnikku ning ITringkondades kui ärimeest, kes mitme portaali müügiga kenakese varanduse kokku ajanud, siis alguse sai tema karjäär vähem glamuurses, ent omal ajal kuumas valdkonnas – kütuseäris. EK bensiinijaamade rentnikuna tegutses Hein kuus aastat, siis müüdi jaamad Shellile maha ja Heinal tuli endale uus amet otsida. „Siis see CV Keskuse projekt sündiski,” meenutab Hein. „Internet oli tollal nii uus ja tore asi, mõtlesin, et peab ikka midagi ära tegema ja hakkasin ka kodus nikerdama.” Nikerdamine käis siiski vabal ajal, sest rahatagavara Heinal polnud ning päevatööd tuli ikka ka teha.

Internet oli teistsugune

see oli muidugi loll raha, mis delfi eest maksti.»

Raivo Hein

„Ega neid põlve otsas nokitsejaid toona nii väga palju polnudki, sest internet oli ju teistsugune,” ütleb mees ise. „Mina nägin internetti esimest korda millalgi 1995. aastal – naine töötas sekretärina ja näitas selle ragiseva modemiga, kuidas sisse logitakse. Lahe värk!”

2000. aasta buumi ajal tõusid tehnoloogiafirmade aktsiad taevasse ja see mõjutas ka Raivo Heina. „Kui aktsiaturg aasta lõpus taas alla hakkas tulema, siis ma vaatasin, et on õige aeg pihta hakata, sest järgmine buum on umbes seitsme aasta pärast ja selleks ajaks ehk suudan juba midagi sellisel tasemel ära teha, et mõnusa raha eest maha müüa,” meenutab ta. „Täpselt nii läkski!”

Praeguseks on Heinaga seotud netifirmade müük eeskujulik edulugu – korraliku varanduse tõid nii CV Keskuse müük kui ka sellele järgnenud kv.ee, osta.ee ja teisi portaale haldava Moonfish Media omanikevahetus.

60 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Vaid üks müük Eestis on endistele portaaliomanikele rohkem raha sisse toonud – Delfi. „Rohkem suuri internetimulle pole Eestis olnudki,” ütleb Hein. „See oli muidugi loll raha, mis Delfi eest maksti, aga toona oli hind selline.

Meie grupi müügihind oli umbes poole väiksem kui Delfil. Suurematest on müüdud veel auto24 ja city24, paljud portaalid vahetavad omanikku ka riigi sees, aga need on väiksemad tegemised.

Kui me poleks omal ajal välismaale laienenud, siis me oleks ka praegu sama koha peal nikerdanud.”

Kui aastal 1999, just Raivo sünnipäeval ehk 23. novembril tulnud Delfi on praegu arvestatava liiklusega veebikeskkond, siis paljud omaaegsed popid paigad on kas kinni pandud (mega.ee, xxl.ee) või tiksuvad unustuses (ok.ee). „Eesti esimene sotsiaalvõrgustiku ok.ee jutukas oli kõige kuulsam jutukas. Seal võeti naisi maha, loodi suhteid ja veedeti mõnusasti tööaega. Ja IRC jututoad olid moes, Estonia oli kõige kuulsam. Seal oli sadu inimesi, kes lobisesid ja kokku said. Sellest ajast on ka mul päris mitu

* Kui ärimees Raivo Hein saab esimeseks eestlaseks, kes on käinud ilmaruumi avarustes, siis ei tohiks teda nimetada venepäraselt kosmonaudiks või ameerikalikult astronaudiks (või hiinapäraselt taikonaudiks), vaid kuidagi eesti moodi. Pakun selleks välja uudissõna, mis on tuletatud võrokiilsetest sõnadest kõgõkogo (universum ehk ilmaruum) ja miis (mees). Niisiis võib Raivo Heinast saada esimene eesti kõgõkogomiis.

(Anonüümne Õhtulehe kommentaator)

Internetiäride müügiga rikkaks saanud Raivo Hein ei passi niisama, vaid tegutseb väsimatult paljude firmade nõukogudes ning tegeleb oma meelishobi: kosmosepildistamisega. Foto: Stanislav Moškov Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 61

inimesed

Hein loodab aprilliks seitse kilo alla võtta ning juba aasta otsa pole ta suitsetanud, sest arstile oli juba liiga tihedalt asja.

head sõpra tekkinud, kes siiamaani alles. Olid kihvtid ajad,” meenutab Raivo Hein.

Jutukates ei käi ta siiski juba aastaid ning ka MSNi kasutab harva. Omaaegne usin „tšättija” on nüüd vaat et poolt vahetanud: „Ettevõtja ja omanikuna mind õudselt häirib, kui inimesed tööd ei tee, vaid tšätivad. Töö juures on kihvt vaadata – kellel on nägu naerul, sellega käib parajasti kõva moosimine. Kõik küll väidavad, et ajavad tööasju, aga kui pakkuda, et paneme monitoorija peale, tõuseb kõva protestikisa.”

Ei suuda niisama istuda Heina murest võib ka aru saada. Inglismaal tehtud uuring näitas, et saareriigi ettevõtjad kaotavad Facebooki süül tegemata jäetud töö tõttu umbes miljard naela aastas. Kurioossel kombel on aga Hein ise usin Facebooki kasutaja. „Kui ma 2005. aastal end seal kasutajaks tegin, siis mõtlesin küll, et mis kuradi mõttetu koht see on, miks ma peaksin seal midagi mulisema,” muigab ta. „Aga vaata Facebooki nüüd!

See näitab, et netiäris peab ikka õnne ka olema.

Vennike hakkas seda ju tegema tudengite suhtluskeskkonnana oma ülikoolis, ilma igasuguse ettevõtlusplaanita.” „Millegipärast on minul nii, et kõikide asjadega, millega ma ise tegelen, pöördub mõte kohe sinna, et äkki annab sellega raha teenida,” muheleb Hein. Värske dieedipidajana – meie vestluse ajal oli tal käsil kolmas päev ja kaalust kadunud juba terve kilogramm – sirvib ta praegu välismaiseid erialalehti. „Eestis on ainult need, mis reklaamivad mingeid kuradi tablette,” kurdab mees. „Korralikku teaduslikul analüüsil põhinevat lehte ei ole. Nii olengi viimased kuu aega heietanud mõtet, et peaks ühe uue portaali ette võtma, kus saad plaanida oma toitumist, liikumist ja kaalu.”

Hein ise loodab aprilliks kõhult heita seitse kilo. Lisaks on 20aastase suitsetajastaažiga mees juba enam kui aasta sigarettideta läbi ajanud. Mitte ajaviiteks, vaid keskea sunnil – kui ikka arstile üha tihedamini asja, on aeg midagi muuta. „Kui hiljuti arsti juures käisin, siis uuriti seda ka, milline mu töökoormus on. Ütlesin, et sisuliselt null, nõukogudes osalemine ei ole ju mingi koormus. Arst ütles, et on küllalt näinud selliseid rantjeesid, kes aasta pärast uuesti tööle lähevad.”

Ka Hein kinnitab, et ei suuda lihtsalt käed rüpes istuda: „Kogu aeg on ora tagumikus! Kui 62 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

sul midagi teha ei ole, siis hakkad mõtlema. Ja kui mõtled, siis tekivad lollid mõtted ka pähe.

Siis need lollid mõtted kumuleeruvad ja lõpuks hakkad ise ka lollustega tegelema.”

Nii otsibki Hein üha uusi põnevaid proovikive, kas või startup’ide rahaküsimisi läbi vaadates. „97% on neid, kes tulevad kohale ja ütlevad: mul on idee, aga mul ei ole raha. Sellised inimesed saadame kohe uksest välja,” kirjeldab Hein. „Idee võib olla igaühel, aga see läheb käima alles siis, kui tegutsed, isegi kui sul raha ei ole.” Ära kuulatakse need küsijad, kes on oma idee heaks midagi juba ära teinud – loonud firma, kirjutanud natuke koodi jne. „Ei piisa sellest, et sul on idee. Enamikul inimestel on ideid, aga ettevõtjatest eristabki neid see, et neil jääbki see ideeks ega tehta midagi selle heaks.”

Praegust majandussituatsiooni arvesse võttes soovitab aga tuline ettevõtluse pooldaja Hein alustavatel noortel esiotsa pigem palgatööd teha, siis on vähemalt leib laual ja kogemused tiksuvad. Nullist alustada on tänapäeval IT-valdkonnas keerulisem ka, usub Hein. Esiteks on konkurents tihedam ja teiseks vajaminev investeering hoopis suurem.

Oma peamisele hobile – taevapildistamisele – mõtleb Hein enda sõnul sama tihti kui enamik mehi seksile. Ning tegeledagi saab selle alaga ainult pimedas. Tema koduaia nurgas paiknev väike observatoorium on suurlinna serval siiski alatasa hädas, sest valgusreostus on nii suur, et ega päris pimedaks lähegi.

Ehitas Saaremaale observatooriumi Just sellepärast ehitas Hein Saaremaale veel ühe pildistamispaiga, suurema ja uhkema kui eelmine. Ajakirja ilmumise aegu peaks sealt juba esimesed pildid tulema. Kes imestab, kuidas Hein küll igal õhtul Tallinnast Saaremaale jõuab, võtku teadmiseks, et kogu observatoorium on kaugjuhitav – üle interneti saab teha kõike alates vaatluskupli avamisest kuni teleskoobi pööramise ja pildi tegemiseni välja. Fotograaf ise võib samal ajal mugavalt pealinna kodus tugitoolis istuda.

Aga sellega mugavus ka lõpeb. Astrofotograafia on nimelt selline ala, kus suurem osa ajast kulub kaadrite järeltöötlusele. Et säärane nokitsemine püsimatu meelega mehele istuda võiks, imestab ta isegi. „Ma ei suuda väga pikalt koosolekutelgi istuda. Tund on piir, siis läheb jamaks.

Ja siis naine ka vahel küsib, kuidas ma suudan

1 idee võib olla igaühel, aga käima läheb see vaid tegutsedes.»

Raivo Hein

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 63

inimesed

Pead olema väga töökas, kui midagi ette võtad, vii see ka ellu, ütleb Hein.

ühte pilti kaheksa tundi järjest teha. Aga, kurat, ju see siis pakub mulle nii suurt rahuldust!”

Harvad pole ka korrad, kui terve päevatöö ikkagi recycle bin’i lendab. Kui pilt ikka ei meeldi, pole midagi parata, tuleb uut soodsat ilma oodata ja otsast alustada.

Hein pole veel kindel, kas pärast Saaremaa observatooriumi valmimist ka Tallinna oma alles jääb. Kaht pildistamispunkti pole aega pidada, aga kallist tehnikat võileivahinna eest Eesti olematul järelturul maha müüa ka nagu ei raatsi. Kui loobuda, siis juba heategevuseks kinkida, arvab Hein.

Hein on vidinahull Mitte et ta senti ei korjaks, kui see maas vedeleb. Tema pilgu all arenenud osta.ee oksjonikeskkonnas on Heina kasutajanime „1kroon” all müüki läinud nii kotitäis väikeseks jäänud lastejalanõusid, mille naine prügimäele viia plaanis (lõpphind üle 2000 krooni) kui ka vana köögimööbel, mida kallis kaasa samuti prügimäe vääriliseks pidas (lõpphind 40 000 krooni).

Aga mitte kõik, mida Raivo Hein puudutab, ei muutu automaatselt kullaks. Nii jäi ka tema koos paljude teiste Eesti ärimeestega ilma arvestatavast rahasummast, kui Gild Bankersi 64 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

uljad lubadused õhust tühjaks jooksid. „Ahnus ajab upakile,” kommenteerib Hein seda kaotust. „Inimesed mõtlevad, et jube lahe, kui on palju raha. Aga see on nii kõva vastutus iseenda ees.

Kui sa natuke valesti käitud ja võtad liiga suuri riske, siis oled sunnitud uuesti tööle minema.

Eks kaotus ikka kripeldab, aga sellel ei tohi lasta oma und mõjutada.”

Tema tagasihoidliku kontori seinal on valge A4 paberileht üheainsa sõnaga – TÄNA. „Lõpuks taandub edukus ju ikkagi vaid paarile asjale. Pead olema töökas. Kui oled midagi ette võtnud, vii see ka ellu. Ja kui ebaõnnestud, siis muutub sinna kulutatud raha lihtsalt kogemuseks. Ja kindlasti pead endalt küsima, mille poolest sinu idee on parem kui kümne konkurendi oma.”

IT-ärimees Hein peab end keskmisest tükk maad haritumaks arvutikasutajaks, aga vahel lendab „orki” ka tema. Alles mõne päeva eest kadus kodust internet ja nii lõplikult, et abi otsimiseks tuli helistada jutuka-aegadest tuttavale Starmani spetsile. Nii jõudiski seni lootusrikkalt ruuterit restartinud Hein modemi taaskäivitamiseni, mis probleemi lahendas. „Kuidas ma küll ise selle peale ei tulnud?” imestab ta tagantjärele.

ütleb ka, et tema ei luba mul minna. Eks meil on vaja see võitlus kodus maha pidada, kui aeg käes on. Arvan, et enne aastat 2012 ei lenda keegi üles,” ütleb Hein.

Umbes 300 soovija hulgas on ta viiekümnes.

Suurendades ettemaksu 10% asemel 90%ni, saab end soovi korral nimekirjas ka ettepoole osta. Kaval lüke Bransoni poolt, ent ärimehena eelistab Hein pigem pisut oodata kui oma raha kellelegi mitmeks aastaks tasuta kasutada anda.

Suvel sõidab tulevane kosmoseturist Bransoniga kohtuma. Eksklusiivne üritus kergendab osalejate rahakotti üksjagu, aga Hein ei lase end sellest häirida. „Branson on ärimees, ega ta midagi tasuta tee. Selles mõttes ta mulle väga meeldib, tunnen isegi teatud hingesugulust. Näen, et tal on ka ora tagumikus kogu aeg, aga mastaabid on muidugi erinevad.”

Kristjan kaljund

kristjan.kaljund@presshouse.ee

Minu tööpäev

Kuidas on lood aga ärimehe vidinahuviga? „Kurat, ma olen hull!” ütleb Hein kiirelt. „Mul on ikka päris palju raha nende vidinate peale kulunud, mõttetult palju. Mõne asjaga on nii, et maksad mitu tuhat krooni, hoiad korra käes ega kasuta enam kunagi. Nüüd tellisin Nexus One telefoni, peaks kohe USAst jõudma. Vaja mul seda ju pole, aga senine lahe telefon (iPhone) on muutunud juba tavaliseks ning vaja on vaheldust.”

Tulen hommikul tööle, lahendan jooksvaid küsimusi, pean mõne koosoleku. Seda teen umbes kella kaheni, seejärel toon lapse koolist ära ja vajadusel aitan tal õppida. Osa päevast kulub uudiste ja portaalide lugemisele ning oma aja võtab ka börs.

USA börs läheb 15.30 lahti. Ma väga päevakaupleja ei ole, aga ikka jälgin igapäevaselt ja vajadusel teen oma ostud-müügid.

Vanusega läheb elu rahulikumaks Kui seni vajas Hein vaheldust ka autodega ning kippus uusi hankima kord aastas, siis nüüd pidas ta oma Mercedes CL600ga vastu tervelt viis aastat, enne kui vahelduseks oma vana BMW X5 istumise alla võttis. „Ilmselt vanusega läheb elu natuke rahulikumaks,” usub Hein.

Vanaduse peale ta siiski ülearu ei mõtle: „Kõige tähtsam on see, et mõistus teravaks jääks.”

Lehelugejad teavad terava mõistusega Heina ka kui Eesti kõige ekstreemsemat turisti, kes ootab nimekirjas, et Richard Bransoni kosmosereisiäri käivitumisel enam kui 100 km kõrgusele Maa kohale lennata. „Kui ma ütlen, et ma ei karda, siis ma valetan.

See on ikka päris ekstreemne kogemus. Naine

Minu puhkepäev

Osa nädalavahetustest mööduvad Saaremaal maakodus. Seal on hea toimetada – lükkad lund, nokitsed midagi. Praegu ehitan majale üht tuba juurde, aeg kulub kiiresti. Tallinna kodus töötlen taevapilte, kui värsket materjali on, kui ei ole, siis käin kinos või suusatamas. Või loen raamatut, viimasel ajal peamiselt kosmoseteemalist erialakirjandust.

Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009 65

minu arvutimaailm

Aare Kirna Arvutimaailma ankeedile paljastab oma esimesed kokkupuuted ohtliku IT-maailmaga arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna, kelle esimene koh­ tumine jääb 25 aasta taha, millal sai TÜs Yamahadel ringe joonistada.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Tõenäoliselt aastal 1985, kui TÜ arvutiklassis näidati matemaatika alal usinamatele koolilastele Yamahasid.

Esimene oma arvuti?

HP Vectra, 133 Hz, 16 MB mälu, 1,7 GB kõvaketast. Ostsin selle pruugituna aastal 1998, teenis hästi ning igavestele jahimaadele rändas kaks aastat tagasi.

Esimene mobiiltelefon?

Philips Twist. Suur SIM-kaart käis talle sisse. Levis püsis ka kõige kaugemas kolkas ja paksemate seintega keldris.

Esimene kokkupuude internetiga?

1993, Tartu Ülikoolis. Sain elu lühima üheksast märgist koosneva meiliaadressi.

Milline on praegune tehniline varustatus?

Tööarvutiks on Dell D620, kodus neljatuumaline Fujitsu-Siemens Scaleo, mis pole isegi küla võimsaim… Telefoniks Nokia N82 – hea telefon seni, kuni talle Nokia tarkvarauuendused peale panin.

Kõige halvem ITga seotud kogemus?

Meelde tuleb imeilus jaanipäevajärgne suveöö, mille veetsin tähtsat võrgulüüsi internetiga suhtlema pannes. Hommikul, kui ISP tugi toru võtma vaevus, sain teada, et neil olid vajalikud lülitused veel tegemata.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Google, nagu enamikul. Nad on nõus sinu domeenile tulevad kirjad oma postkasti majutama – väga mugav.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

6–10 tundi – töö on selline.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Kindlasti olen kasutanud, sealhulgas ka tahtmatult.

Foto: Helin Loik

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 10.03

◊◊ Kui teravaks on ärikuvarite pilt juba läinud? ◊◊ Esimesed CESil esitletud telefonid peaksid jõudma testimislauale ◊◊ Turvanõu – kuidas kurikaeltele liigset infot mitte lekitada

66 Arvutimaailm nr 1-2 (168) veebruar 2009

Sõbrakuul paljud tooted sõbralike hindadega!

In Inkrite Epson 711-714 ƟnƟde 71 m mulƟpakk (4 värvi) hind hin

250.-

Sobivad Epsoni printeritele: D78, D92, DX4000, DX4050, DX4400, DX4450, DX5000, DX5050, DX6000, DX6050, DX7400, DX7450, DX8400, S20; SX100, SX105, SX110, SX200, SX205, SX400, SX405, SX515W, SX605FW

Inkrite HP Q2612A tooner hind

450.-

Sobib HP printeritele: LJ M1005, M1319f, 1010, 1012, 1015, 1018, 1020, 1022, 3015, 3020, 3030, 3050, 3052, 3055

AgfaPhoto läikega A4 fotopaber Agf AgfaPhoto läikega 10 x 15 cm fotopaber ber er (100 lehte pakis) (1

hind

90.Pildista sõpru ja prindi nad fotopaberile!

NEED JA TEISED SÕBRALIKUD PAKKUMISED LEIAD

www.GALADOR.ee

(50 lehte pakis)

hind h

110.-

Sun Microsystems on n체체d Oracle.

Proact on Baltikumi suurim Sun + Oracle lahenduste pakkuja.

Proact Estonia AS | P채rnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee