Arvutimaailm 10/09

Page 1

Priit Kongo plaanib ehitada Eesti parima IT-ettevõtte

iPhone 3G S tegi vanema iPhone’i omanikud kadedaks OpenID – sinu üks ja ainus turvaline identiteet internetis Firma: laienev Fortumo paneb ka hiinlased SMS-ärisid looma

e-kuritegevuse jäljed viivad eestisse „Eestis Tartu-nimelises linnas tegutseb ülemaailmne küberkuritegevuse kants,“ väitis Trend Micro hiljuti oma viirusteraportis. Uurisime, mis selle taga on.

Hind 39.90

Nr 10 (165), oktoober 2009

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis kolm aastat vanad arvutid


Millal Sina viimati oma lähedastega aega veetsid? Jõulupeod ja -õhtusöögid Tallinki hotellides ja laevadel. www.tallink.ee


oktoober 2009 fookus

LABOR 32 Veelgi kõhnem Snow

Eesti – e-kuri­tege­ vuse kants?

Leopard 34 Fujitsu rohemonitor 36 Epsoni tindiprinter A3le 37 UMTS900 võistleb Kõuega 38 iPhone 3G S tekitab

kadedust 39 HP Compaq 110C minisüler

Foto: priit ladva

Tartu-nimelises linnas tegutseb ülemaailmne küberkuritegevuse kants, teatasid turvatarkvarafirma Trend Micro analüütikud. Arvutimaailm uuris, mis on selle kurjakuulutava sõnumi taga. Lk 16

A RVA M US 6

Vastasseis: Nokia helgem või vähem helgem tulevik 7 Veebihinnang: geoape.com 8 Arvamus: Toomas Mõttus IT dekaadist

41

Kaks-ühes nuppudega Nokia E55

40 LG GW520 42

Testis kolmeaastased arvutid: milleks uus, kui vana töötab? Kui hästi vana töötab, seda testijad uurisidki.

UUDISED 10 Suur 100 Mbit/s kiirusel

võidukihutamine 14 Uus ja vanad: e-lugerid

FIRMA 22 Fortumo viib m-äri maailma

R E P O R TA A Ž 28 Wardrive mööda tehnopoli

LAHENDUSED 48 Kuidas veebikaamerat

üles panna 51 dSpace loob digiarhiivi 52 Intelil jälle uuem platvorm –

Lynnfield 54 OpenID – sinu ühtne identiteet

internetis INIMESED 56 Eesti vanim IT-firma – BCS 58 Robotiehitajad käisid

Taevaskojal 59 Microsofti partnertudengid

unistavad tulevikust 60 Priit Kongo –

Net Groupist parima IT-firma ehitaja

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 3


toimetuse lehekülg

Head ja halba eksportimas Lisaks Eesti paljudele edulugudele IT vallas, nagu selles numbris on näiteks Tartu firma Fortumo, ei maksa loota, et asjal on ainult üks, hea pool. Seekordne fookuslugu paljastab ka Eesti e-arengu teise poole – nii nagu eksporditakse meilt maailmas ainulaadseid m-äri platvorme või e-riigi lahendusi, on kuskil keegi, kes tegeleb ka e-kuritegevuse ekspordiga ja teeb seda sama edukalt. Fookuses hargnev spioonilugu meenutav juhtum näitabki, et tegijaid Eestis on, ja nii, nagu mõnel klassikokkutulekul saavad kokku klassivendadest pätt ja politseinik, on hästiõppinud IT-spetsialistide seas samuti nii ühtesid kui ka teisi, kes kohati vastasrinnetele satuvad. Nüüd on meil NATO küberkaitsekeskus ja nagu Trend Micro oma sügise hakul ilmunud raportis kirjutas, ka Euroopa küberkuritegevuse kants Tartus. Kui aga head politseinikud samuti siitsamast lähedalt võtta on, siis jääme lootma, et hea ikkagi võidab. Nagu heas spioonifilmis.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee Twitter www.twitter.com/ arvutimaailm

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee Valdo Kalm Kaanepilt: iStockphoto

EMT juhatuse esimees

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus. Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Tiit Anmann Webmedia müügidirektor


GPS: N59:09:28 E23:31:10

ROOSTA seminaripakett “IGA KÜMNES OSALEJA TASUTA”

985.inimese kohta *Pakkumine kehtib 2009. aastal

Kahepäevane seminar Roostal sisaldab: seminariruum koos tehnikaga (2 päeva) ühe öö majutus Roosta majakeses (2–4 inimest majas) saabumiskohv lõunasöök pärastlõunane kohvipaus õhtusöök hommikusöök ennelõunane kohvipaus lõunasöök 2 tundi sauna

Lisainfo ja broneerimine: Rita Iloste tel 47 97 230 ja 53 401 393 e-mail: rita@roosta.ee Skype: rita.iloste Elbiku küla, Noarootsi vald, Läänemaa

www.roosta.ee


arvamus võitja ja k ao ta ja

Eesti internetiturunduse aastakongressil Best Internet kuulutati välja 2009. aasta Eesti internetikonkursi võitjad. Kulla vääriliseks sai vaid üks töö – Edicy. Žürii kommentaar: „Ambitsioonikas ja globaalne. Loogiline, perfektne kasutajaliides. Hea näide tootest, ärist ja veebist ühes tükis.”

Microsofti operatsioonisüsteemil Windows Mobile pole sel aastal hästi läinud. Niigi mõneprotsendise turuosaga mobiiliplatvorm jäi nüüd alla ka Google´i Androidile, nagu selgub StatCounterist. Microsofti viimane võimalus on uus Windows Mobile 6.5, mis just on välja tulnud.

va s ta ss eis

Kas Nokia tänane turuosa on mõne aasta pärast ajalugu?

jah

ei

Kalle Kose

Sami Seppänen

Apple’i ajastu algus nutitelefonide segmendis oli märk, et tehnoloogiarong on saanud uue hoo. Praegu on põhjust öelda, et Nokia on sellest rongist maha jäämas. Ettevõtte varasemad möödalaskmised on olnud disaini osas, seetõttu suudeti mahajäämus tagasi teha.

Nokia sai turuliidriks, sest ta oli aastaid selge liider tootevaliku laiuses, tootmise efektiivsuses ja logistika juhtimises. Nüüd on edumaa kitsam ja on olnud vaja otsida teisi konkurentsieeliseid.

Tarkinvestor.ee analüütik

Elisa juhatuse esimees

Uuenemisvõimest tooks näitena N900, kus Symbiani asemel on Linux. Peaaegu Nüüd on aga küsimus kasutajaliidese õigeaegne oli sisenemine minisülearvutite põlvkonnavahetuses ning siin ei piisa välise turule Nokia Booklet 3Gga. Kolmanda samilu muutustest. Apple'i tugevus on integmuna on Nokia välja töötanud hästi toimiva reeritus ka firma teisärimudeli navigatsioote toodetega, mis loob nisüsteemi näol (NavKose: Praegu on suuremad võimalused ja teq). Navteqi ost oli küll põhjust öelda, et ülikallis, aga võimaldab konkurentsieelise. Nokia on siin tagasihoidlik. tee­nust, mis Nokia on sellest unikaalset Lisaks Apple’ile on genereerib kord müürongist maha edukalt vooluga kaasa dud telefoni abil moläinud Samsung ja LG, biilitootjale kümneid jäämas. samas on Nokia viimase eurosid aastas lisatulu. kahe kvartaliga kaotaOlen kasutusõiguse pinud 2% turuosa. 2007. a kendamise või piirkonlõpul müüs Nokia enam na laiendamise eest juba Seppänen: Selle kui pooled tarktelefonikahel korral lisaraha aasta tulemusi ei maksnud. Navteq tõesdest, tänavu teises kvartalis aga vaid 45%. Nokia tab Nokia oskust luua likommenteeriks ainuvõim lähiaastail kasaväärtusteenuseid, mis ma enne, kui kõigi ka reaalselt raha toovad. haneb, kuid kukkumine liidrikohalt on vähetõekõrge hinna aktaastatulemused Navteqi näoline. Nokia tugevus septeerimine näitab julteada. on mahtudest tingitud gust väljakutselise strakulueelised. Tänu selteegia rakendamises. lele on positsioon low2008. a oli Nokia kaend-segmendis veel kindel. Juhul, kui teiste sumlikkuse ja kasvu poolest teistest ees. Et tehnoloogilised uuendused ka siin Nokia mobiiliturul on oluline roll hooajalisusel, jaoks kättesaamatuks jäävad, võivad turuei kommenteeriks ma selle aasta tulemusi osas kaasneda suuremad muutused. enne, kui kõigi aastatulemid teada.

6 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009


ku u t sita at

IT on olulisel määral kujunenud masinavärgiks, millega inimkond genereerib endale nüristavat pseudotööd.» Arvutiteaduse tippkeskuse juht Tarmo Uustalu IT varjukülgedest.

ek s p erd id h in davad

Geoape.com on Eesti päritolu lihtsa kujundusega GPS-träkkide kogu, kust võib leida ka ennast huvitava teekonna. Kuid veebi arendamisel on veel palju teha.

Geoape – jäljed kaardile Geoape on geoinfoportaal, kuhu saab üles laadida oma GPS-logisid, et neid jagada või luua uusi radu, mida matkale minekuks GPSi laadida. Eksperdid hindavad kõrgelt ideed, kuid soovitavad veebi kallal veel tööd teha.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Näide suurepärasest teenusest, mida kasutab väike sihtgrupp. Lehe funktsionaalsus on korralik ja on aeg e-turunduse abil seda laiemalt tutvustada. Side Facebookiga näib hea algus. Meeldiv on lihtne kujundus: vilede-kellade asemel eelistatakse praktilisust, mis on tänapäeva Eestis haruldane ja tunnustamist väärt. Otsinguliikluse püüdmiseks tuleb veel palju tööd teha.

GeoApe.com-i idee mulle meeldib – jälle üks tore teenus juures. Facebooki kaudu sisselogimine on ka olemas. Disain on veidike laialivalguv, kuid see ei häiri väga. Abimaterjalide osa on lahendatud päris hästi ja seda on mugav kasutada. Kindlasti ootaks lehelt tulevikus RSS-voogude tuge, et saaks andmeid agregeerida teistesse süsteemidesse.

Esilehel ei saa algul aru, mille jaoks portaal tehtud. Kummaline on inglise-eesti segakeel kasutajaliideses. „Minu konto” alajaotused on halvasti nähtavad. Rajainfo üleslaadimine töötas oodatult, kuid tundus, et mõni nupp kaardi allosas ei tööta. Samuti ei saanud aru, mida kõikide nuppudega teha saab. Kiitust väärib abi ülesehitus ja interaktiivsus.

Altex Marketingi partner

Otsisõbralikkus ja e-turundus tahab tegemist.

Developers Team OÜ tegevjuht

4

Idee on hea, disain veel liiga laialivalguv.

KnowIT Estonia tegevjuht

4

Huvitav idee, kasutatavusega tuleb tööd teha.

4-

hinne kokku: 4 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 7


arvamus

Kümme aastat IT evolutsiooni Vanasti oli server must kast paljude vilkuvate tuledega. Tulevikus me seda kasti enam näegi, sest siis on enamik infosüsteemi teenuseid ja servereid virtuaalsed ja ajalukku kaob ka raamatupidaja laua all olev urisev server.

Toomas Mõttus infrastruktuuri üksuse juht Net Group OÜ

Kui Net Group 10 aastat tagasi oma tegevust alustas, oli üks kasvav trend turul serverarvutite ostmine. Kliendid võtsid kasutusele raamatupidamisprogrammi, mis vajas veidi rohkem võimsust kui tavaline lauaarvuti. Kui server majas, hakati sinna salvestama ka olulist infot. Siis aga ostis klient teise serverarvuti ja pani selle võrku. Ei möödunud palju aega, kui sai tuult tiibadesse e-posti teenus ning see tõi kaasa vajaduse e-posti serveri muretsemiseks. Jah, firmasse saabus juba kolmas serverarvuti. Kuid see polnud veel kõik. Varsti tekkisid esimesed tõelised probleemid viirustega, mis levisid e-kirjadega. Oli vaja tulemüüri ning taas tuli minna ostma – hangiti veel üks serverarvuti tulemüüriks. Peagi avastati, et veebis esindatus puudub ning muidugi hangiti viiendana kodulehekülje jaoks veebiserver.

Füüsilise keha kadumine Nüüd võiks veel jätkata sellega, et tuli vajadus laosüsteemi ja müügisüsteemi järele, mõlemad vajasid ka oma serverit, kuid ühel hetkel need kastid raamatupidaja või sekretäri laua alla ära ei mahtunud. Hakati tellima serveriruumilahendusi.

Tulevikus kolib tõsisem riistvara meist aina kaugemale ja muutub aina ebamäärasemaks. Kasutaja ei saa alati „oma serverit” enam katsuda.

Maailmas tekib mõni­ kümmend ülisuurt serveripilve.» See oli juba lõbusam – serverid viskasid ennast külili, läksid räkkidesse ja hakkasid minema üha saledamaks ja õhemaks. Ning neid tuli kogu aeg juurde: kõikide infosüsteemide jaoks oli vaja topeltservereid, et garanteerida teenuse toimimist ja andmeid hakkas nii palju tekkima, et neid tuli eraldi serveritesse paigutada. Firmas hakati rääkima varundusserveritest. Ühel hetkel jäid ka räkid ja serveriruumid kitsaks. Serverite tehnoloogia üllatas jälle – selgus, et füüsilisi kaste polegi enam nii palju vaja. Mitu füüsi-

8 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

list serverit hüppasid kokku ühte serverisse ning hakkasid optimaalsemalt ära kasutama samade protsessorite võimsust. Ajavahemikul 2007–2008 virtualiseerisime Net Groupis näiteks enam kui 2000 füüsilist serverit virtuaalseteks. Tulemuseks oli rohkem ruumi serveriruumides, vähem müra, väiksemad elektriarved ning lihtsam administreerimine. Kuid ega server, põline üllataja, sellega ei piirdunud. Nagu tõsine hipi, on ta otsustanud nüüd pilve minna. Uusim pilvetehnoloogia toob kaasa selle, et maailmas tekib mõnikümmend ülisuurt serveripilve, kuhu saab paigutada mõne liigutusega ka oma virtuaalserveri. See tähendab, et füüsilist serverit ei ole enam serveriruumis üldse vaja, kasutaja serverid


paiknevad näiteks Soomes endisesse paberivabrikusse ehitatud Google’i serveripargis. Kohalikud serveriruumid tühjenevad ning sinna jäävad ainult targad võrguseadmed, mis oskavad kasutajale kiiresti kätte tuua tema info just sellest serveripilvest, kus parajasti andmed asuvad.

Üks riistvaraserver = 30 virtuaalserverit Seadmete hinnalangus on jätkunud, kuid samal ajal on jõudlus kordades kasvanud. Nii saab ühele riistvaralisele serverile paigaldada kuni 30 tarkvaralist serverilahendust ja vaid üksikud andmebaasirakendused suudavad ära koormata terve serverseadme. Sellepärast ongi praeguses majanduskeskkonnas (väike)ettevõttesse rohkem kui kahe serveri ostmine raharaiska-

Serverid asuvad paberi­ vabrikusse ehi­ tatud Google'i serveripargis.» mine. Virtuaalset serveriparki on lihtsam kaugtöövahenditega hallata ning serverite liising võib olla mõnel juhul koguni odavam kui nende tööshoidmiseks vajaliku elektri hind. Otsesest raha kokkuhoiust tähtsam on aga hoopis suurem töökindlus. Kui mõne riistvaralise serveri komponent läheb rikki, kolitakse virtuaalsüsteemid töökorras seadmetele; sama toimub siis, kui mõnes serverseadmes jääb jõudlust puudu. Samuti on võimalik virtuaalserverid riistvara hooldamise ajaks mujale kolida.

Mida toob tulevik? Tulevikus liiguvad globaalse ettevõtte serverid lähimasse ajavööndi serveriruumi, kus hetkel tööd tehakse, et neile oleks kiirem ja otsesem ligipääs. Suure jõudluse ning elektrikuluga süsteemid liiguvad aga just selle ajavööndi serverikeskusesse, kus on sel ajal öö, et ära kasutada öist odavat elektrit ning madalamat võrgukoormust.

i ga ku u m a t eil e kirj u tan

„Uus on IN” on märk uutele toodetele ja algatustele Märk „Uus on IN” on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile uute toodete ja teenuste arendajatele ning turustajatele. Tarbijate jaoks on tegu lihtsa ja selge sõnumiga, mis aitab ostuvalikut teha uue ja innovatiivse kasuks.

Septembris avalikustatud innovatsiooniaasta erimärk „Uus on IN” sai ettevõtjatelt väga hea vastukaja. Esimese viie päevaga esitas märgi kasutamise taotluse kokku 46 ettevõtjat. Üle poole neist on seotud eteenustega, kuid taotlejate hulgas on ka tarbekaupade tootjaid. Näiteks on taotlejate hulgas energiasäästmise seade, lemmiklooma transpordipuur, postipaki automaat, kitarriõpik koos sinna juurde kuuluva õpetajaga, valgusrobot, MicroFiberi aknapesukomplekt, pakumööbel, seiklusmäng jpm. Paar näidet toodetest, mis on saanud „Uus on In” märgi kasutamise õiguse: Kadarbiku energiajook Element – unikaalne energiajook Element on loodud Eestis, valmib viinamarjamahla baasil, suhkrut lisatud pole. Mahladest on kasutatud värskendava maitsega tsitruselisi. Lisaks mahladele on jookidele lisatud kofeiini ning guaraanat. Lisatud on ka naturaalset mate-, ingveri- ja õieekstrakti, mida paljud teavad kui organismi toonikuid. Joogid on säilitusaineteta, karboniseerimata ja madala kalorsusega. Mayeri spordigeel – Mayeri Sport Wash pesugeeli retsept on spetsiaalselt konstrueeritud nn smart textiles’ide (ST) gruppi kuuluvate kangaste pesuks, mida kasutatakse spordirõivaste valmistamisel. Tavalised pesuvahendid selliste kangaste hoolduseks ei sobi, sest neis sisalduvad valgendid ja pehmendid ummistavad ST kangaste poorid, mistõttu kaob nende unikaalne niiskusjuhtivus. Koostises on ka spetsiaalselt valmistatud lisand ebameeldiva higilõhna neutraliseerimiseks. Innovatsiooniaasta veebilehel www.in.ee on üleval täpne juhend, kuidas märki taotleda ning kasutada. Toodete, teenuste või algatuste sobivust hindab innovatsiooniaasta žürii. Ainus oluline kriteerium on, et toode, teenus või algatus peab olema uus (sel aastal valmistatud või turule toodud). Ka välismaal valmistatud, kuid Eestis turustatavad tooted/teenused on sobilikud „Uus on In” märki kasutama.

Urmas Kõiv

innovatsiooniaasta juht

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 9


uudised 200 KAARTI

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalsest arhiivist DIGAR on nüüd võimalik vaadata üle 200 digiteeritud kaardi. Need on veebis kättesaadavad Google API rakendusega ja kasutamine sarnaneb samuti Google Mapsi kaartide vaatamisega veebis. Tegu on raamatukogu kaardikogu vanimate, ainueksemplaride või enim kasutamist leidnud kaartide ja linnaplaanidega, mis on ilmunud enne 1945. aastat. Kaardid leiab ka e-kataloogi ESTER vahendusel.

640 GIGABAITI

Samsungil on nüüd pakkuda 640 GB suuruseid 2,5tolliseid sisemisi Spinpoint M7 kõvakettaid, mis mõeldud peamiselt sülearvutitele. Lauaarvutitele on juba olemas ka veel suuremaid kõvakettaid, kuid sülearvutiomanikud pidid seni leppima väiksemate mahtudega. Uus 640 GB kõvaketas on nüüd seeria M7 kõige suurema tihedusega ketas. Iga selle 320 GB magnetketta andmetihedus on 516 GB ruuttolli kohta, mis tähendab 28protsendilist tihenemist võrreldes eelmise, 500 GB kettaga.

Starman ja Elion paku Elisa hakkab toidupoodides mobiile müüma Elisa hakkas Maxima kauplustes üle Eesti müüma LG mobiiltelefone koos ZENi kõnekaardiga. Odavam LG GB106 koos ZENi kõnekaardiga maksab 499 krooni, kallim LG GB170 koos ZENiga aga 799 kr. Mõlemas paketis saab 500 kr tasuta kõneaega. Poodides müügi alustamisega jõudis Elisa nüüd ka väiksematesse linnadesse.

Electroluxi disainikonkursi võitis geneetiline küpsetaja Suurbritannia disainiürituse „100% Design” ajal toimunud Electrolux Design Lab’09 võistluse võitis Rickard Hederstierna (Rootsi) oma tööga Cocoon. Cocoon suudab liha geneetilise ehituse põhjal määrata soovitusliku küpsetamisaja. Žürii sõnul keskendub töö sotsiaalning keskkonnaväljakutsetele.

Suuremad teenusepakkujad on ehitanud ja uuendanud võrke, et ülikiiret internetti pakkuda. Elion ja Starman lubavad 100 Mbit/s koju kätte. Elioni 100 Mbit/s internetivõrgu paigaldamisest kirjutasime juunis, Starmani DOCSIS 3 võrk on samuti juba mitu kuud vana teema – esimest korda räägiti sellest juunis. Mõlemad operaatorid pakkusid välja, et 100 Mbit/s saab kodukasutajale reaalselt hinnakirjas kättesaadavaks sel sügisel. Nüüd on see aeg siis käes. Praeguseks on Elioni 100 Mbit/s võrguga ühinenud 100 000 võimalikust majapidamisest ligi 200 klienti (esimestel nädalatel) ning Starman on taganud 95% Tallinna elanikest võimaluse 100 Mbit/s paketti tellida. Starmani tehnikadirektori Hanno Liiva sõnul on DOCSIS 3 tehnoloogia mõeldud ülikiire internetiühenduse pakkumiseks olemasoleva kaabeltelevisioonivõrgu kaudu, tänu millele pole ülikiire netiühenduse jaoks vaja ehitada uut võrku ega vedada kodudesse mingeid uusi kaableid. Starman toob turule uue kolmikpaketi, mis sisaldab seda ülikiiret netiühendust, rohkem kui 70 digitaalset telekanalit, National Geographic HD-d ja peagi ka teisi uusi üliterava pildiga HDTV kanaleid ning telefoniteenust. Alates järgmisest aastast jõuab Starman ülikiire internetiga ka Tartusse, Ida-Virumaale ja mujale Eestisse. Starmani uue kolmikpaketiga liitu-

10 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

mine on tasuta, teenuse kuutasu kuni aasta lõpuni on 299 krooni ning edaspidi 599 krooni. Uue DOCSIS 3.0 kaabelmodemi saavad kliendid tasuta. Elion, kes küll varem teatas, et tuleb 100 Mbit/s koduinternetiga välja esimese ja ainsana, tutvustas uut andmesidet Starmaniga ühel ajal. Elioni võrgus on 100 Mbit/s levialas paigutatud fiiberoptilised kaablid korteriteni, testvõrk töötas kevadest juba Lasnamäel paaris kortermajas, sel aastal loodetakse kiiret ühendust pakkuda nii Lasnamäel kui ka mujal. Elioni avalike suhete juht kommenteeris, et Starman siiski ei suutvat 100 Mbit/s pakkuda lõppkasutajani, sest DOCSIS 3 tehnoloogia jagab selle kiiruse võrgusõlmest kasutajate vahel ja reaalne ühendus võib olla kuni kümme korda aeglasem. Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva vastas konkurendi kriitikale, et Starmani kasutatav tehnoloogia lisab automaatselt ressurssi sinna,

Kiirus jagatakse, Reaalne ühendus võib olla kuni 10 korda aeglasem.»


EGNOSe toel saab GPS Euroopas täpsemaks 1. oktoobrist käivitus ametlikult Euroopa Liidu satelliidisüsteem EGNOS, mis lisab GPSidele asukoha määramisel täpsust mõne meetrini. EGNOS on maapealsetest jaamadest ja lisasatelliitidest koosnev süsteem, mis võrdleb USA GPS-satelliitide signaale maapealsete jaamade asukohainfoga ning saadab parandusinfo EGNOSe satelliitide kaudu GPS-seadmetesse asukoha täpsustamiseks. EGNOS peab aitama Euroopa ettevõtjatel ja kodanikel kasutada uusi rakendusi, näiteks põllumajanduses väetiste täpset pritsimist või transpordis teemaksude automaatset tasumist ja kasutuspõhist kindlustust. EGNOS võib toetada ka täpsemaid isiklikke navigatsiooniteenuseid, näiteks pimedate liikumist abistavaid süsteeme.

90% firmadest ei jälgi printimiskulusid HP teatel ei jälgi 90% firmadest oma printimiskulusid, kuid kuus protsenti aastatulust läheb printimisele, mis mõnel puhul ületab kahekordselt firmade IT-eelarve. HP, Canoni ja teiste pakkujate hallatavad printimisteenused aga võimaldavad piirata ettevõtete printimiskulusid 28 kuni 50 protsenti.

uvad võidu 100 Mbit/s võrke

Elion paigaldab fiibrit kortermajadesse Tallinna suurelamurajoonides. Pildil käib optilise kiu „läbipuhumine” Lasnamäel Priisles viiekordses paneelmajas. kus vajadus tekib. Uut tüüpi modem valib, milliseid „torusid” kaablis kasutada, et oleks tagatud 100 Mbit/s. Sellise tehnoloogiaga 100 Mbps tagamine ei ole probleem ja Liiva sõnul saaksid nad tulevikus ka 4 Gbit/s lubada. Elion viib majja fiiberoptikaga üks gigabitti sekundis, switch’ist tulevad välja 100megased pordid. Ehk siis saab selle kiiruse kliendini viia. Üleslaadimiskiirus on 20 megabitti sekundis. Elioni pluss on see, et tehnoloogia

ei eelda hüperkiire võrgu lõppkasutaja seadmete väljavahetamist. Starman aga peab seadmed välja vahetama, kuid lubab seda teha tasuta. Elioni „hüperkiire interneti” lisateenuse kuutasu on 99 krooni, mis lisandub tavapärasele Kodulahenduse kuutasule. Oktoobrikuu liitujatele pakub Elion hüperkiire interneti kasutamist kolm kuud tasuta. Elisa pole veel lõppkasutaja kiiruste suurendamisest teatanud, kuid

juulis kutsus vaatama uut tehnoloogiat, millega saab kiiresti ja odavalt paigutada valguskaabli 20 cm sügavusele. Selle tehnoloogiaga tugevdab Elisa oma põhivõrku. Meie lõunanaabrid aga on 100 Mbit/s võrkudega juba ette jõudnud – neil on saamas vähemalt pealinnas see kiirus juba standardiks ning Lattelekom plaanib novembris käivitada juba 500 Mbit/s võrgu. arvutimaailm

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 11


uudised Kalender

arvutima ailm

30.10 Visioonist lahendusteni

Viirused kimbuta

2009

Android tõuseb teiseks Uuringufirma Gartner ennustab, et Android saab aastal 2012 populaarsuselt teiseks mobiili operatsioonisüsteemiks maailmas. Selja taha jäävad Apple'i iPhone, Microsofti Windows Mobile ning Blackberry platvorm. Esimesel kohal jätkab Symbian, mis Nokia turuosa tõttu veel niipea ei taandu. Gartner ennustab Androidile turuosaks 14% ja Symbian, mis valitseb praegu ligi poolt kogu turust, kukub 32% peale.

Lätis tuleb 500 Mbit/s internet Lattelecom on Läti internetisõjas astunud uue sammu. Novembris hakatakse fiiber koju võrgus pakkuma kiiruseid 500 Mbit/s, kirjutab IT ajakirjanik Juris Kaza oma blogis.See olevat Euroopa kiireim koduühendus.

Konverentsil Visioonist lahendusteni küsitakse, mis tuleb järgmisena. Küsimusele vastavad Valdo Kalm, Sten Tamkivi, Linnar Viik, Avo Ots, Dr. Jonas Ridderstrale, Hillar Aarelaid, Juhan Parts, Märt Ridala, Olav Harjo, Patrick Regardh, Pärtel Tomberg, Rain Laane, Taavi Kotka, Toomas Veersoo. Konverentsile on oodatud IT- ja telekomiettevõtted ja asjast huvitatud.

3.11 Linnar Viigi meistriklass Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus viib läbi neli päeva kestva innovatsiooni kuni 20 osalejaga meistriklassi organisatsiooni tipp- ja keskastme juhtidele. Õpetajaks on ligi 20aastase innovatsioonijuhtimise kogemusega Linnar Viik, tasuline meistriklass toimub 3. ja 17. novembril, 8. detsembril ning 7. jaanuaril.

12.11 Innoestonia 2009 Innoestonia on Eesti innovatsiooni aastakonverents, mis pakub kahel päeval huvitavaid innovatsioonilugusid ja kogemusi kõigile teemast huvitatutele. Avasõnad ütleb Tim Jones konsultatsioonifirmast Innovaro, edasi jätkub töö sektsioonides.

12 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

5

1

Cisco ostis Tandbergi

Rahvusvaheline tehnoloogiahiid Cisco ostis Norra videokonverentsiseadmete tootja Tandbergi, mida Eestis esindab Elion. Varem on Tandbergi vastu huvi tundnud ka HP, tehes Norra firmaga koostööd standardite ühildamisel. 2,96 miljardi dollarilise ostuga kavatseb Cisco tungida jõuliselt uuele turule, mis osaliselt on seotud Cisco praeguse tegevusala – võrgutehnoloogiatega. Tandbergi toodete hulka kuuluvad kõrgkvaliteediga videokonverentsiseadmete komplektid ärikasutajale.

2

Nokia kõige keskkon­na­ sõbralikum Meie põhjanaabrite tehnoloogia lipulaev Nokia sai Dow Jonesi 2009.–2010. a raportis jätkusuutlike tehnoloogiaettevõtete pingereas kõrgeima koha. Keskkonnahoidlik tegevus väljendub ettevõtte

Aasta innovaatoriks valiti Modesat 15. septembri õhtul kuulutati Estonia kontserdisaalis pidulikult välja tänavuste ettevõtlusauhindade saajad. Innovaator 2009 tiitli võitjaks sai Modesat Communications OÜ.

Ettevõte lahendas esimesena maailmas tehnoloogilise proovikivi edastada lairibainternetti

1200 km tunnis liikuvale lennukile. Modesat valiti välja 26 kandidaadi hulgast ja tunnustati kui üht ambitsioonikaimat tehnoloogiafirmat, mis patenteeris tõhusa modemitehnoloogia raadio- ja traatsidelahendusteks ning murrab sellega nüüd välisturgudele. Firmast kirjutasime pikemalt ka aprillinumbris.


avad Austraaliast New Yorgini 4

New York Timesi lugejaid ründas võlts-antiviirus Septembris tabas New York Timesi veebilehe külastajaid paha üllatus – lahti hüppas aken, mis teatas, et nende arvuti on nakatunud ja kohe tuleb laadida antiviirus. Tegemist oli siiski liba-antiviirusega, mis end mõne reklaami kaudu veebikasutajatele pakkus. Sarnast tüüpi libaviirust olevat levitanud ka Eesti küberpätid, kirjutas Trend Micro hiljutises analüüsis.

tootearenduses, tootmises ja taaskasutuses ja 25% ulatuses rohelise energia tarbimises.

3

Austraalias blokeeritakse nakatunud arvutid

Austraalia internetitööstuse assotsiatsioon (IIA) esitas heakskiitmiseks uued

käitumisreeglid, mille kohaselt on internetiteenuste pakkujail teatud juhtudel õigus võrgust välja lülitada pahavaraga nakatunud arvutid, kirjutab Forte. Reeglite algatajate arvates on nakatunud arvuti kui katkine auto liikluses – teistele täpselt samamoodi ohtlik.

mas ainulaadse tootega, kus on eriti tihedalt kõigi tegevustega integreeritud asukohapõhised teenused ja navigatsioon. Nüvifone’i saab sama hästi kasutada nii telefoni, autonavigatsiooni kui ka käsi-GPSina, lisaks leiab veidi rohkem kui 3200 krooni maksvast telefonist Google’i asukohapõhiseid teenuseid, Gmaili kliendi, asukohapõhise sotsiaalvõrgu ning liiklus-, ilma- ja lennuinfo, kõik ikka sõltuvalt asukohast.

5

Garmin Nüvifone – lõpuks ometi! Juba 2006. aasta CeBITil võis näha Nüvifone’i klotse, millesse lubati kohe-kohe töötav sisu arendada. Aastaid räägitud imetelefon on nüüd siis Garmini ja Asuse ühiste pingutustega tehasest väljunud ja saab kasutada USAs AT&T võrgus. Tegu on maail-

IBM tutvustas uut ärianalüüsi tarkvara IBM tõi oktoobri alguses turule endisest taskukohasema tarkvara IBM Cognos Express, mis on ärianalüüsi (Business Intelligence) ja tulemuslikkuse juhtimise valdkonna uus tooteseeria.

IBMi uus äritarkvara aitab juhtimisotsuseid täpsemini teha.

Cognos on loodud spetsiaalselt väiksemate ja keskmiste ettevõtete vajadusi silmas pidades. Kolmest tarkvaramoodulist

koosneva lahenduse käepäraseks eeliseks on lihtsustatud, ainult mõne tunniga õnnestuv installeerimine ja firma teiste äritarkvaradega ühendamine. Uus versioon pakub suure funktsionaalsusega ärianalüüsi optimeerimise, planeerimise ja konsolideerimise tööriistu, mis aitavad hallata ettevõtte finantse ja riske ning toetada juhtimisotsuste tegemist. Tarkvara-

sisene infrastruktuur põhineb avatud standarditel ja veebipõhisel lihtsa kasutajaliidesega haldamiskonsoolil. „IBMi klientide hulgas on näiteks tuua ettevõtteid, mis ärianalüüsi ja Performance Managementi lahendustega saavutasid juba esimese aasta mõõdetud investeeringutasuvuseks üle 1000%,” ütles IBMi müügijuht Riina Roosipuu.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 13


uudised u us ja va nad

Raamatud e-lugerisse! Asus, olles paar aastat tagasi tekitanud minisülearvutite turu, tahab sama edu oma värvilise Eee Readeriga korrata ka e-lugerite maailmas. Jõulude paiku müüki oodatav e-luger on esimene tõelise raamatuna avatav seade.

Sony Reader Touch Edition

Asus Eee Reader

Amazon Kindle 2

Hind

oletatavalt 1800 kr

2200 kr

2800 kr

Ekraan

puutetundlik, värviline

puutetundlik, mustvalge

mustvalge

Paari lausega

Avaneb nagu raamat. Kaheosalise ekraaniga, veebilehitseja ja Skype on sisse ehitatud.

Kõige väiksema ekraaniga, kuid kõige taskupärasem e-raamat. Saadaval üle miljoni e-raamatu.

Kõige levinum e-luger, laadib raamatuid üle teatud 3G võrkude. Eestile lähim „leviala” on Venemaal.

AMi hinnang

kaheosalisena võib e-luger jõuda massidesse

disain jätab soovida, reisil mugav formaat

puuteekraani ja leviala võiks veel tahta

Eesti Internetikonkursi 2009 võitis Edicy Eesti internetiturunduse aastakongressil Best Internet kuulutati välja Eesti Internetikonkurss 2009 võitjad. Kulla vääriliseks tunnistati ainult üks töö – Edicy.

Edicy koduleht, kus saab igaüks endale ise teha kodulehe.

Kõige rohkem auhindu võitis Velvet, kelle töödest jõudis finaali kaheksa, neist neli said hõbeda ja kaks pronksi. Konkursile esitati 118 tööd, neist jõudis finaali 30

14 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

tööd, välja anti kokku 18 auhinda. Teist kohta ehk hõbedat anti välja kuus korda, kolmandat ehk pronksi 11 korda. Žürii oleks tahtnud näha rohkem töid mobiili, video ja otsiturunduse kategoorias. Konkursi korraldajaks oli Art Directors’ Club Estonia (ADC*Estonia) koostöös turundusinfo- ja konverentsifirmaga Best Marketing. Kulla ja hõbeda

võitnud tööd konkureerivad edasi ADC*Europe'i konkursil. „Esitatud tööde kvaliteet oli oodatust pisut kõrgem ja näha on positiivset edasiminekut selles suunas, et Eesti tööd võiksid võistelda rahvusvahelisel tasemel,” ütles Robin Gurney, Eesti Internetikonkurss 2009 žürii esimees ja internetiturundusagentuuri Altex Marketingi tegevjuht.


Kaabel mulda!

am 10 a a s tat taga si

Dynamics valitseb

Sülearvuteid ei osteta Arvutimaailma uudisteküljel oli 10 aastat tagasi kummaline uudis – sülearvutite müük kahanes juba mitmendat kuud järjest! Milles siis asi? Selgus, et asi oli lauaarvutite hinnas. Need odavnesid ja inimesed hakkasid eelistama pigem odavat lauaarvutit kui sel ajal veel ülikallist ja mitte just kerget süleraali.

Sel ajal, kui Elion veab korteritesse valguskaablit ning Starman vahetab välja võrguseadmeid, leidis Elisa lihtsa võimaluse, kuidas ka oma valguskaablit laiali vedada. Kanada tehnoloogia abil pannakse optika vaid 20 cm sügavusele painduvasse kaablikarpi, nii saab odavamalt ja kiiremini. FOTO: STANISLAV MOŠKOV

Webdesktop – riigiasutuste lemmik Riigi infosüsteemide arenduskeskus (RIA) küsitles suvel riigi dokumendivahetuskeskusega DVK liitunud asutusi, parimaks tunnistati Webdesktop.

Küsitlus saadeti 231le DVKga liitunud asutusele, vastas 92 asutust ehk 40%. Dokumendihaldusprogrammide kasutajatel

paluti hinnata kategooriaid „rahulolu dokumendihaldusprogrammiga”, „soovitavad dokumendihaldusprogrammi” ja „dokumendivahetuskeskuse teenuse töökindlus”. Dokumendivahetuskeskust kasutavad Amphora, DocLogix, EMC Documentum, GoPro, Livelink, Postipoiss, SharePoint ja Webdesktop.

Jugaprinterid suures testis Oktoobris võttis Arvutimaailma toimetus ette jugaprinterite testi – värviprintereid hinnati alla ja üle 3000krooniste kategoorias. Juba siis oli kõva nimi Epson, kes mõlemas kategoorias võitis. Vaadates tolleaegseid väljatrükke võib kadedust tunda – siis oli ikka kergem testida. Mõni printer trükkis kohe märgatavalt paremini kui teine, nüüd ei saa ka luubiga aru, millised on printide erinevused.

ADSL sobib vaid miljonärile

10 aastat tagasi ütles Arvo Mägi sideteenuste ülevaates, et kui tahad kaabelmodemit ja ADSLi, pead olema firma või miljonär. Kõigile teistele aga, kes intensiivselt internetti kasutavad, soovitati ISDN-lepingut 64 kbit/s kiirusega, mis on piisav.

ERP majandustarkvara turg jaguneb Eestis praegu IDCuuringufirma raporti järgi järgmiselt: Microsofi Dynamics (endine Axapta) 37%, Hansaworld 24%, Epicor 13%, SAP 8% Oracle 8% ja teised 10%. Eestis enimmüüdud MS Dynamicsit on juurutatud 125 kliendile, turuliidril on 2500 üheaegset kasutajat. Oktoobris 2009 tuli välja uus Dynamics AX 2009, mis muuhulgas sai ka täieliku eesti keele toe.

Eset Win7 toega Turvalahenduste tootja ESET kuulutas välja täieliku toe Windows 7le. Kõik tooted ühilduvad nüüd. ESETi tarkvara peaarhitekt Richard Marko sõnul polnud üleminek raske, arvestada tuli vaid teatud uusi võrguteenuseid.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 15


fookus

Rove Digitali juht Vladimir Tšaštšinit peavad juhtivad küberturvafirmad laia haardega küberkurjategijaks. Mehe juhitud firma andis mullu Eestile aga üle 100 miljoni krooni ekspordikäivet. Foto: äripäev 16 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009


900 000 Otsingut Just nii palju ärandatakse iga päev Google´i otsinguid pahavara ja küberkurjategijate poolt.

Rove Digital: kas edukad ärimehed või kurjategijad?

Kas Tartus tegutsev Rove Digital on ülemaailmne küberkuritegevuse kants, Vene maffia käepikendus, oht Eesti julgeolekule või Eesti edukaim IT-firma? Arvutimaailm üritab heita pilku salapärase firma tegevusse.

Holger Roonemaa

holger.roonemaa@gmail.com

Kogu kumu Rove Digitali ümber sai alguse augusti lõpus, mil maineka ja suure viirusetõrjetarkvara valmistava firma Trend Micro analüütikud andsid välja analüüsi, mis teatas otsesõnu, et Tartus tegutseb firma, mis on ülemaaline küberkuritegevuse kants. 14leheküljelises raportis harutavad analüütikud Ben April, Feike Hacquebord ja Rainer Link Rove Digitali tegevuse üksipulgi lahti. Eesti ajakirjandus korjas raporti üles ning neil polnud eriti keeruline jõuda järeldusele, et USA analüütikud pidasid silmas Tartu vanalinnas asuvat OÜ Rove Digitali ning selle omanikku Vladimir Tšaštšinit. Trend Micro spetsialistide pauk Rove Digitali pihta oli võimas. Nad kirjutasid, et firma haldab tervet nakatunud zombie-arvutite armeed ning kasutab kuritegeliku tulu saamiseks hulka Euroopas ja USAs registreeri-

tud firmasid, mis tekivad ja kaovad sõltuvalt vajadusest nagu võluväel. Trend Micro ei ole ainus suur küberturvafirma, kellele Rove Digitali tegevus on silma jäänud. „Nad on olnud meie kaardil juba mõnda aega,” alustab teise tarkvaragigandi, F-Secure’i laborijuht Mikko Hyppönen. Teisel pool Soome lahte Helsingis töötav Hyppönen tunneb Eesti olusid veidi paremini kui kauge USA analüütikud. Näiteks paar aastat tagasi Eestit tabanud küberrünnakute lavii-

Mikko hyppönen lubab rove'ist rääkida, kuid muudab siis järsku meelt.» ni ajal registreeris just Hyppöneni juhitud seltskond F-Secure’ist, mis siin täpselt toimus. Nüüd räägib mees, et Rove Digital ei ole ammune tuttav mitte ainult temale, vaid suuremale osale arvutiturvaekspertidest. „Me hoiame väga tihedalt silma peal kõigel, millega Tšaštšin seotud on,” lausub ta. Hyppönen on nõus Rove Digitali lugu lähemalt lahti rääkima, lubab

oma märkmed üle vaadata ning viie minuti pärast tagasi helistada. Möödub pool tundi ja ta helistabki. „Mul on kahju, ent paraku ei saa ma pooleliolevate uurimiste tõttu praeguste asjade kohta öelda sõnagi,” teatab ta kategooriliselt. Mees ei nõustu ka sõnagagi avaldama, kes, mida ja millises vormis uurib. Ei selgu isegi seda, kas uurimisega tegeleb mõne riigi politsei ja prokuratuur või keegi, kellel puudub võime kamp kriminaalkorras vastutusele võtta. „Uurimine on pooleli ja grupi liikmed tegutsevad siiani aktiivselt. See on põhimõtteliselt kõik, mida ma öelda saan,” ütleb Hyppönen. Eesti CERTi juht Hillar Aarelaid lausub, et pärast augusti lõpus ilmutatud Trend Micro raportit paistab Tšaštšini juhitud seltskond vaiksemaks jäänud olema: näiteks ei anna nende koduleht ühtegi märki elust. Aarelaid ütleb aga, et Tšaštšini tegevusest pole kinni haarata võimalik. „Nemad ise pole midagi otse kriminaalset teinud. Oma kodulehel nad ju reklaamisid ka, et nende kaudu saab reklaami paremini müüa ja see on täiesti aus tegevus. See, et kliendid on pahalased ja ühtegi ausat klienti neil pole, on hoopis teine jutt.” Aus või ebaaus, aga Rove Digitali tegevus on olnud väga tulus. Eel-

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 17


fookus

Just selles majas Tartus Laial tänaval Rove Digital tegutseb. mise majandusaasta aruandes saavad nad uhkustada ligi 112 miljoni kroonise müügituluga, millest koguni 99,99% oli eksport. Võrreldes aasta varasemaga tähendas see enam kui 50%-list kasvu. Puhaskasum kasvas aga üle 200 protsendi, jõudes 65,5 miljonini. Aruande järgi asub enamik Rove Digitali klientidest USAs, Briti Neitsisaartel, Seišellidel ja Suurbritannias. Töötajad oli ettevõttel 23. 112 miljoni kroonine ekspordikäive lennutab Rove Digitali hoobilt taas Eesti IT-ettevõtete täielikku tippu. Sellest suurema ekspordinumbriga saavad tõenäoliselt uhkustada vaid Skype’i ja Playtechi Eesti harud, ent suurem osa nende ekspordist on siinsete töötajate palgafond. Näiteks kogu Webmedia Groupi ekspordikäive oli eelmisel aastal vaid 80 miljonit krooni, Webmediale järgneb selles edetabelis Regio ning siis ülejäänud veel väiksemate numbritega. Eesti IT-ettevõtteid koondava Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) tegevjuht Jüri Jõema ütleb, et ehkki Rove Digital kuulub Eesti kõige edukamate ITfirmade hulka, pole liidus nende te-

Foto: priit ladva

gevusest mitte midagi kuulda olnud. Nad pole kunagi tundnud huvi liidu tegemiste vastu, rääkimata sellest, et avaldanud soovi ise liikmeks astuda. Milles siis probleem? Miks juhtivad küberturvajad Eesti mõistes supereduka firma peale nii kurjad on? Hyppönen on sellest õnneks nõus veidi-veidi rääkima. Ta alustab sellest, millega Tšaštšin varem silma paist-

112 mLN kroonine ekspordi­ käive lennutab rove'i eesti edu­ kamate hulka.» nud on. Näiteks kuulus Tšaštšinile Estdomainsi-nimeline ettevõtte, mis võõrustas massilistes kogustes allilma domeeninimesid. Ehkki Estdomains oli ametlikult registreeritud USAs Delaware’i osariigis, viisid kõik niidid Hyppöneni sõnul tegelikult Tartusse Rove Digitali. „ICANN (domeeninimede ja IP-aadresside eest vastutav organi-

18 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

satsioon) sulges Estdomaini tegevuse mullu 28. oktoobril ning alates sellest ajast ei saa me tegelikult tõestada, et nad tegeleksid veel millegi otseselt kriminaalsega,” selgitab Hyppönen. Muide, ka ICANN ei leidnud ühtegi otsest põhjust, miks Estdomains sulgeda. Lõpuks toodi ajendiks Tšaštšini varasem kriminaalne taust – nimelt mõisteti ta 2008. aasta veebruaris Eestis süüdi dokumentide ning krediitkaartide võltsimises. Estdomainsi ning sellega otsapidi seotud McColo Corpi sulgemise järgselt langes rämpsposti hulk väidetavalt koguni kuni 75 protsenti. Küsisime kommentaare ka teiste antiviirusefirmade käest nagu näiteks Kaspersky ja teised, kuid nad jätsid meile vastamata. Meie täpsustavatele küsimustele ei reageerinud ka Trend Micro ise. Üks Eesti IT-maastikuga hästi kursis olev inimene räägib, et ega Eestis keegi väga täpselt ei teagi, millega Rove Digital tegelikult tegeleb. „Inimeste teadmine põhineb peamiselt ajakirjanduses kirjutatul ning IT-spetsialistide omavahelisel klatšil. Sellest on tekkinud arusaam, et tege-


Viis pat t u

Milles Trend Micro Rove Digitali süüdistab?

letakse pornolehtedest klikirobotite ja kinnisvara hangeldamisteni,” lausub ta. Üks Eesti IT-äriga väga hästi kursis olev inimene vihjas, et Tšaštšini-sugused peaksid olema ka Eesti turvalisuse seisukohalt jälgimise all. „Inimene, kellel on kriminaalne minevik küberkuritegevuses ning kes elab ja tegutseb Eestis, on kübersõja tingimustes käsitletav Trooja hobusena,” räägib see IT-ärimees, kes nii karme sõnu oma nime all siiski öelda ei taha. Hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles USA Kübertagajärgede üksuse (USCCU) üks juhte John Bumgarner, et mullu Gruusia sõjaga kaasnenud küberrünnakutest käis oluline osa läbi Eesti. Kas see lüli Eestis võis olla just Tšaštšin? Hyppönen seda hästi uskuda ei taha. „Ma oleksin üllatunud, kui see on tõsi. Nad on sellisteks rünnakuteks kahtlemata küll võimelised, aga hingelt ikkagi ärimehed,” ütleb ta. Hinnangud Rove Digitali tegevuse seaduslikkuse kohta lähevad aga Eestis ja piiri taga lahku. Aarelaid ütleb, et Eesti võimud on teinud kõik, mis võimalik. „Tšaštšin

l Võlts-DNS-serverid. Neid on firma käsutuses sadu ning soovitud veebilehe asemel juhatavad nad kliendi endale sobivale lehele. Kliendid jõuavad võltsserveriteni aga troojalaste tõttu, mis nende arvutites DNSi-kirjed ära muudavad. Rove kontrollib kogu ahelat alates troojalaste kirjutamisest ning lõpetades serverite ülalpidamisega. l Küberkuritegevuse intranet. Rove Digitali käsutuses on umbes 280 .intra domeeni, mis on nende võrgu selgroog. Need serverid majutavad troojalasi, kuritegelikke veebilehte ning vahendavad liiklust nakatunud lehtedele. l Reklaamide asendamine. Troojalaste, võlts-DNS-serverite ning Socks4 proxy-serverite abiga näeb nakatunud arvuti omanik mõnel legaalsel veebilehel nagu näiteks CNN seal tegelikult olevate reklaamide asemel hoopis Rove Digitali vahendatud reklaame. Firmal on valmis terve hulk erinevate mõõtudega ribareklaame (näiteks potentsiravimite jms), mis vastava skripti abil päris veebilehtede reklaame automaatselt asendavad. Trend Micro toob välja, et iga päev aetakse niimoodi ära umbes 2 000 000 reklaaminäitamist, kuid nad arvavad, et see on vaid murdosa tegelikust hulgast. l Google’i otsingute ärandamine. DNS-serverite abiga ajab Rove Digital iga päev ära ka suure hulga nakatunud klientide Google’i otsingud. Inimene suunatakse päris-Google’i asemel võltsitud Google’i lehele, kus otsingutulemused kajastavad aga seda, mida Rove Digital või mõni nende maksev klient soovib. Peamised sihtmärgid on google.co.uk, google.es, google.ca, google.de, google.fr, google.it. Iga päev varastatakse niimoodi ära kuni 900 000 Google’i otsingut. l Võltsitud antiviirus. Kui mõni DNSi-võltsija troojalase ohvriks langenud klient soovib külastada näiteks pornolehte redtube.com, suunatakse ta tegelikult ühele teisele veebilehele, mis teatab, et pornolehte ei saa näidata, sest kliendi arvutis on viirus. Ühtlasi pakub leht välja võimaluse laadida endale hea antiviirus, mis probleemi lahendab. Kui mõni inimene seda uskuma jääb ja programmi installib, saab ta endale arvutisse tegelikult veel ühe troojalase, mis hakkab ühtlasi inimesele kogu aeg meelde tuletama, et ta arvutis on viirus ning sellest vabanemiseks tuleks tal hakata antiviiruse tasulise versiooni kliendiks. Programm nimega WinBlueSoft maksab 49.95 USA dollarit. on ühe korra sellest kadalipust läbi käinud ja sellest õppinud. Praegu Tartu poole vaadates ei ole küll näha, et selle tegevuse saaks kriminaalseks tembeldada.” Tšaštšini kadalipu all peab Aarelaid silmas sedasama pooleteise aasta tagust kohtuotsust, mis mehe dokumentide võltsimises, võltsitud dokumentide kasutamises ja rahapesus süüdi mõistis. Nimelt häkkis ta koos tundmatuks jäänud kaasosalisega välismaistesse online-poodide

maksesüsteemidesse ning tekitas seal andmeid muutes olukorra, justkui tühistaks kliendid varasema tellimuse. Seetõttu kanti variisikute pangakontodele tühistatud tellimuste eest raha tagasi. Ainuüksi Ühispank sai tõmmata 1,3 miljoni krooniga, sama tempu üritas mees ka Hansapangaga, ent pangatöötajad said skeemile õigel ajal jälile. Ehkki Tšaštšini tegevus jäi juba 2001. ja 2002. aastasse, jõudis kohus süüdimõistva otsuseni alles eelmi-

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 19


fookus KO M M E N TA A R

Eesti politsei Tšaštšini tegevust ei uuri Keskkriminaalpolitsei komissar Kalmer Viska ütleb, et ei oska Trend Micro analüüsi kommenteerida, sest pole kursis, millistele andmetele see tugineb. „Minu hinnangul on Trend Micro analüütikud selle loo võib-olla kiirustades kokku kirjutanud. Kindlasti ei ole olukord selline, et kõiki IT kuritegevuse operatsioone juhitakse Tartust,” lausub just IT-kuritegude uurimisega tegelev Viska. Viska puutus mitu aastat ka kokku ka Tšaštšini rahapesu, dokumentide võltsimist ning epoodidesse häkkimist puudutava kriminaalasja uurimisega. Ta lisab siiski, et mingi segaduse on Tšaštšin nähtavasti suutnud ka seekord tekitada. Viska ütleb, et Eestis praegu ühtegi pooleliolevat kriminaalmenetlust Tšaštšini ega Rove Digitali suhtes ei ole. „Kui kuskil riigis alustatakse tema suhtes kriminaalmenetlus, siis palutakse tõenäoliselt õigusabi.” „Tolles kriminaalasjas oli raske üles otsida, kes täpselt oli kannatanu. Andmetöötlusprotsessis mängiti täpselt õigel ajal õiges kohas nii, et mitte millestki tekitati raha,” meenutab Viska. „Ta oli väga hästi end kurssi viinud sellega, kuidas elektroonilises maailmas info liikumine toimub: kus on kontroll, kus saab bluffida ja kuidas seda ära kasutada.” Tšaštšinil oli toona ka Venemaalt pärit kaasosaline, kuid isik jäi kriminaalmenetluse käigus välja selgitamata. Tšaštšini huvi arvutipättuste vastu algas juba ülikooli ajal. Muuhulgas kirjutas mees lõputöö teemal, kuidas toimivad maksed rahaautomaatides ja mis hetkel vaja andmevahetusse sekkuda, et panka teadamatuses hoides raha tagasi saada.

Turvaekspert Mikko Hyppönen tunnistab, et Rove Digital on tema jaoks kaardil olnud juba kaua, kuid rohkem ta sellest ei räägi. se aasta veebruaris. Meest karistati kuuekuulise reaalse vangistusega, mille ta istus tegelikult ära juba eeluurimise ajal. Rohkemaks teda vangi ei pandud, küll aga määras kohus veel kaks aastat ja kuus kuud tingimisi kolmeaastase katseajaga. Lisaks konfiskeeriti mehelt kaks BMWd (5. ja 3. seeria oma) ning pangaarvelt üle 120 000 krooni.

eesti võimud on teinud kõik, mis võimalik, ütleb hillar aarelaid.» Ehkki Rove Digitali tegevus paistab neile osaks saanud negatiivse tähelepanu tõttu praeguseks veidi soikunud olema, ei lase Tšaštšin end sellest nähtavasti häirida. Septembri lõpus registreeris ta enda nimele uue ettevõtte nimega IT Consulting OÜ. Miks on vaja juba tegutseva firma kõrvale täpselt sama tegevusalaga uut ettevõtet, võib vaid oletada. Ehk soovib ta Rove Digitalist kogu tegevuse ümber kanda uude, nii-öelda puhtasse kesta? IT Consulting on registree-

20 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

ritud täpselt samale aadressile Tartus Laial tänaval nagu Rove, selle omanik ja juhatuse liige on Vladimir Tšaštšin, kontaktiks märgitud aga tema ema Valentina Tšaštšina, kelle allkiri ilutseb ka Rove Digitali aruannetes juhatuse liikmena. „Tasub jälgida, kus ja kuidas nad ennast reklaamima hakkavad. Selge see, et hoiame neil silma peal,” ütleb Aarelaid. Helistasime kommentaari saamiseks ka Tšaštšinile endale. Kuuldes, et telefoni otsas on ajakirjanik, jääb Tšaštšin esialgu sõnatuks, mõne hetke pärast aga kogub ennast ja teatab, et selliseid küsimusi pole mõtet telefoni teel küsida. Mees ütleb, et lendab paari päeva pärast pikemaks ajaks Eestist ära, peab reisiks valmistuma ning seetõttu ei leia tõenäoliselt aega ühelegi küsimusele vastata. „Ma ei saa ju sinu eest tööd ära teha, kui see tähendab, et ma ei jõua enda tööga valmis,” ütleb ta. Kas Rove Digital ikkagi töötab veel ja miks võeti pärast Trend Micro analüüsi maha ettevõtte kodulehekülg? „Nojah, sellepärast et ...” alustab Tšaštšin, saab siis poole sõna pealt pidama ja palub küsimused kirjalikult saata. Nendele ta paraku ei vasta.


Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol vöib kahjustada teie tervist.

Oktoberfest

Tervitame öllesöpru! Mönuga.


firma

Fortumo viib m-äri laia maailma

Fortumo on eestlastele tuntud igaühe m-äri edukas ekspordiprojekt. Praegu on üle maailma püsti juba 70 000 m-äri, mis teenivad raha just Tartu firma loodud platvormil. Kui fotograaf Aldo Luuaga Fortumo maja ees (millele on hoopis Krediidipanga logod nähtavale riputatud) kokku saame, siis ta teab juba täpselt, kuhu minna. Fortumo on viimasel ajal meedias populaarne ja pildistamas ei ole me esimest korda. Kus Fortumo tegelikult asub, seda ei tea ka töötajad ise. Siseneme hoopis Mobi Solutionsi ehk emafirma uksest nende pehme põrandavaibaga kontorisse, kus erinevalt tavalisest kingadega kontoriõhkkonnast liigutakse ringi hoopis susside sahinal. Välisjalanõude meri ootab eesruumis. Siin on nii Mobi Solutions kui ka temast välja kasvanud Fortumo läbisegi koos, sest aetakse (peaaegu) ühist asja.

Põhja-Euroopast Malaisiani

Üksikud kohalikud teenusepakkujad olid.» Rain Rannu konkurentsist turgudel

„Fortumo kasvas välja Mobist, sest igaühe märi teenus tundus olevat piisavalt kandev, et ka teistesse riikidesse viia,” alustab Mobi asutaja ja arendusjuht Rain Rannu ilmselt juba üsna mitmendat tutvustust oma firma kohta, kui oleme maandunud pärast väikest ringkäiku kontori koosolekuruumis. „Järjest lihtsam ja odavam oli seda uuesti mõnes uues kohas alustada.” Põhja-Euroopast leiame Fortumo kõigist Skandinaavia riikidest peale Islandi ning muidugi ka Lätist-Leedust, Lääne- ja Ida-Euroopa turgude rivi on ka muljetavaldavalt pikk. Kuid nendesse maadesse laienemise ajal polnud veel Fortumost palju kuulda, kuni tulid eksootilisemad eksporditurud: Hiina, Taiwan, Malaisia,

22 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

N Ä I TA JA D

Fortumo kasv l Aastatulu kasvas 300% aastas (2008-2009) l Kasutajaid lisandub 15–25% kuus l Praegu on üle maailma kokku 70 000 tasulist SMS-teenust, mis Fortumo platvormil tehtud Austraalia. Fortumo eraldumine iseseisva firmana toimus 2007. aastal. „Jaotasime asjad nii, et Mobi tegeleb Baltikumis nelja-viie erineva asjaga, Fortumo aga laiemal turul maailmas ühe kitsa asjaga,” räägib Rannu. „Inimesed on meil siin eraldi ja firmad ka eraldi, aga koos oleme ühes kontoris.” Kui välismaa poole vaatama hakati, olid esimesed n-ö loomulikud laienemisturud muidugi Lätis ja Leedus. Skandinaavia kui tunduvalt rikkam piirkond siinsamas naabruses oli samuti vägagi loogiline. Pealegi ei olnud neis riikides märgata tihedat konkurentsi Fortumo pakutavates teenustes. „Jah, mõni üksik kohalik teenusepakkuja oli,” nendib Rannu ega räägi sellest üldsegi murelikult. „Kuid sellist, kes korraga seitsmes riigis


Fortumo ja Mobi Solutionsi töötajad jagavad rõõmsalt ühist kontorit ja ajavad ühist asja. Rahvusvaheliselt laieneva firma töötajate koosseis on ka ise rahvusvahelisemaks muutumas. Fotod: aldo luud Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 23


firma

A rva m us

Linnar Viik Mobi Solutionsi osanik Fortumo konkurentsieeliseks ei ole mitte ärimudeli komplekssus või salajased tehnoloogilised nipid, vaid klientide vajaduste tundmine. See võimaldab pakkuda kasutajatele selliseid lahendusi, mis neile olulised on, mitte ei tundu arendajatele intuitiivselt lahedad.

tegutseks ja ühesugust teenust pakuks, polnud kuskil.” Nüüd on Rannu kindel, et just see ühtlustatud teenuse pakkumine oli õige lähenemine. Kui keegi tahab oma SMS-äri alustada, siis ei pea igas uues riigis otsast peale hakkama. Rahvusvaheline partner Fortumo näol on juba uues kohas ka olemas, olgu siis tegu sendioksjonite käivitaja, mobiilihelinate ja logode müüja või mõne tõsise m-maksete süsteemi juurutajaga.

Ericssoni abiga Hiinasse Usalduse võitmine Skandinaavias võttis rohkem aega ja vaeva kui Ida-Euroopas. Aga eelmisel aastal, kui prooviti esimest korda Hiinasse minna, oli tase muidugi hoopis teine. Näiteks Hiina operaatoritega suhtluseks pole mõtet väikesel Eesti ettevõtjal üksi närve ja aega kulutada. Fortumol oli selja taga Ericsson, kes aitas sidemeid luua. Kohalike Hiina tööportaalide kaudu otsiti inimesi ja nüüd on paar taiwanlast lausa Tartu kontorisse tööle võetud: Po Han Chang, kes varem on tegelenud mobiilihelinate ja -mängude turustamisega ühes rahvusvahelises firmas ning Yichun Liu, kes tegeleb kliendisuhete ja turundusega. Mõlemad taiwanlased on koos teiste Fortumo töötajatega koondunud juba korrus 24 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

allpool olevasse uude kontoriruumi – firma laieneb silmanähtavalt. „Praegu tundub, et Hiinas on igasuguseid proovikive ja kõik on väga ootamatu,” muheleb Rannu. Ta toob näiteks Hiina omapärased traditsioonid. Näiteks 15. märts on seal tarbijakaitsepäev, kus püütakse leida n-ö patuoinaid, keda siis avalikult nuhelda. Üks kohalik partner otsustas „igaks juhuks” sõnumiteenuse sellel ajal kinni keerata. „Seal on inimesed harjunud sellega, et aeg-ajalt keeratakse midagi kinni,” kommenteerib Rannu. Kuid seda on kogenud kõik Hiinas tegutsejad, isegi sellised hiiglased nagu Google või Microsoft. SMSi eest saab Hiinas küsida alla ühe krooni, samal ajal kui Euroopas on keskmised teenuste hinnad 25–50 krooni. Aga Hiina suurus määrab kõik – sellisel hiigelturul tahavad kõik kohal olla ka pisku teenistusega. India turg on Hiina omast aga veelgi raskem – seal võtavad operaatorid Rannu sõnul SMS-teenustest enamiku rahast endale ja teenuse loojale ning platvormi pakkujale jäävad vaid tühised sendid, mis ei kutsu uusi teenuseid avama. Küsimusele, kuidas on lood Hiinas kui tuntud kopeerimisriigis, kus tehakse järele kõik, mis läänest tuleb, vastab tegevjuht Martin Koppel ühte huvitavat juhtumit näiteks tuues. Mui-


P õ n e va id S M S -t een us eid

SMS-teenuste loojate fantaasia on piiritu Fortumo abil saavad ettevõtted ja eraisikud luua ise oma tulutoova SMS-teenuse. Valdavalt kasutavad Fortumot sotsiaalsed võrgustikud, online-mängud ning ettevõtted, kes müüvad mingit infot või väiksemaid asju internetis. Samas luuakse ka palju muid põnevaid teenuseid:

Mobi Solutions ja Fortumo vajavad aina rohkem töökäsi. Ka nende kontor tõmbab kokku helge peaga IT-spetsialiste, konkureerides teiste Tartu IT-firmadega. dugi tekkis ka neil üks kopeerija. „Minu jaoks oli see täiesti arusaamatu, sest n-ö edasimüüja pani täpselt Fortumo pealt kopeeritud teenuse püsti, aga ei teeninud selle pealt mitte midagi,” imestab Koppel. Varsti aga taipas see kopeerija oma teo mõttetust ja lahkus areenilt.

Piraatteenused pole seganud Fortumo teenuste kopeerimine pole niisama lihtne, kinnitab ka Mobi asutamise juures olnud ja Fortumo käekäiguga hästi kursis olev visionäär Linnar Viik. „Nende konkurentsieeliseks ei ole mitte ärimudeli komplekssus või salajased tehnoloogilised nipid, vaid klientide vajaduste tundmine. See võimaldab pakkuda kasutajatele selliseid lahendusi, mis neile olulised on, mitte ei tundu arendajatele intuitiivselt lahedad,” ütleb Viik ja lisab, et Fortumo on ka iga konkreetse riigi spetsiifilise makse- ja äriprotsessi enda jaoks selgeks teinud ning suudab tänu sellele üle mitme riigipiiri teenust pakkuda. „Sellise

l MyGamma.com rahvusvaheline suhtlusportaal võimaldab inimestel laadida SMSiga kontole virtuaalset raha (G $), mille eest saab portaalis tasulisi teenuseid kasutada l Kasside ja koerte suhtlusportaalis saab sõnumi abil teha kiisule või kutsule pai, pakkuda konti jpm l Kui Eestis saadab eksamikeskus soovijaile sõnumiga eksamitulemusi, siis Bulgaarias pöörati kommunikatsioon vastupidiseks. Kõik keskkoolide lõpetajad said saata ca kolm krooni maksva sõnumi ning vastussõnumina saadi oma eksamitulemused l Ülemaailmsetes mänguserverites (Counter Strike, Warcraft) saavad inimesed SMSi abil osta mängus edenemiseks erinevaid hüvesid (kuld, relvad, kuulikindel vest jne) l Soome oma „teine maailm” Moipal müüb MySpace'i poodides SMSi vahendusel mängu tegelastele riideid, sisustust ja muud l Suvel oli inimestel võimalik SMSi teel teada saada, millised on veetemperatuurid randades l Et taksohinnad muutuvad pidevalt, siis saab SMSiga alati teada, kes on odavaim pakkuja l Kui sendioksjonid on nüüdseks Eestis minevik, siis Malaisias ja Bulgaarias saab veel SMSiga oksjonil osaleda l Referaatide tegemine on alati õpilastele peavalu valmistanud, annaabi.com vahendusel jagavad õpilased oma koolitöid. SMSiga makstes saavad kasutajad alla laadida koolitöid l Hiina suurima diiva Stephanie Suni fännid kasutavad oma iidoliga suhtlemiseks Fortumo pakutavat SMS-chatbox’i l Kui Taiwanis on tarvis teha midagi, mida ise ei oska, saada sõnum töö, asukoha ja tasu kohta ning see edastatakse vastava kvalifikatsiooniga inimestele l Malaisia suurkorporatsioon on võimaldanud töötajatel SMSi teel oma puhkusegraafikut paika panna Allikas: Fortumo

oskusteabe koondamine on ajamahukas protsess igale konkurendile,” arvab Viik, „Fortumolt on võimalik kõike kopeerida, kuid selleks kulub palju aega ja raha.” Rain Rannu sõnul on Hiinas kaks operaatorit, kellega igaüks jutule ei pääsegi ja kui neil on juba antud teenuse osas üks partner, siis sidehiide ümber veenda on väga keeruline. Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 25


firma

A rva m us

Elvin Tan BuzzCity/ Mygamma.com arendustiimist Oleme Fortumo Premium SMS-teenust kasutanud vähem kui aasta nii Malaisias kui ka Rumeenias. Nende teenus on siiamaani olnud väga usaldusväärne ja mulle meeldib, et üsna lihtne on saada neilt ka tehnilist kasutajatuge, kui näiteks SMS Gateway tõrgub.

Fortumo kontori IT-spetsialisti töölaualt võib leida huvitavaid asju. Üks eeldus Mobi Solutionsis töötamiseks ongi loomungulisus ja head mõtted. Tavalised kliendid, kes Fortumo platvormil oma teenust pakkuma hakkavad, on aga üle maailma suures osas sarnased. Näiteks käivitati sendioksjon, mis Eestiski oli hiljuti populaarne, kuid nüüd on siinmail hääbumas, just Malaisias (eestlased muide käivitasidki), samamoodi on eestlased põhjamaadest imporditud sendioksjoneid käivitanud mujal Ida-Euroopas. „Meie sendioksjonit kindlasti ei käivita, sest meil pole plaani oma klientidega konkureerima hakata,” lisab Koppel.

RAHA

Kes mida saab? l Tüüpiline SMS-teenuse „toitumisahel” on järgmine: l kliendi rahast (100%) läheb 40–45% mobiilioperaatorile, ligi 5% Fortumole ja 50–55% SMS-teenuse käivitajale.

Igal riigil oma eripärad

Meie sendi­ oksjonit ei käivita» Martin Koppel klientidega konkureerimisest

SMS-teenuste pakkumisel Hiinas tekib tavainimesel küsimus – kuidas hieroglüüfe kasutavatel hiinlastel need SMSid üldse välja näevad? „Aga väga lihtne,” selgitab Rannu, „alguse osa märgusõnaga on ladina tähtedes, edasi järgneb hieroglüüfides tekst. Need võtavad SMSis küll rohkem ruumi, aga ühe märgiga saab ka rohkem ära öelda.” IT-eksportija pole oma tegevuse laiendamisel palju toetust saanud. „Jah, EASist saime,” meenutab Rannu, rohkem ei tulegi kohe meelde. „Üks taiwanlane kohapeal suudab rohkem abiks olla kui mõni eestlane Hiinas,” usub Rannu. Tõepoolest, EASi esindaja Shanghais Valle Feldman tunnistab, et pole Fortumoga kordagi kontaktis olnud. SMS-teenuste eksportijad on omal käel Aasiat vallutama asunud. Igas riigis on midagi sarnast ja ka midagi erinevat, mida Fortumo pidi laienedes arvestama.

26 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Lisaks hieroglüüfidele, mis on tehniline pisiasi, on hoopis olulisemad näiteks poliitilised teemad Hiinas, usuteemad islamiriikides (Malaisias) ja näiteks osades riikides on SMSiga annetused või sõnumisaatmisega raadiomängud keelatud. Lätis aga tuleb rohkem raha loovutada sendioksjonitega. Tulevikus võib maailm jõuda lausa sinnamaale, et on üks mobiilne VISA. Praegu pole seda Rannu sõnul veel juhtunud, sest pangandus on globaliseerunum kui mobiilimaailm. Küll aga levivad rahvusvaheliselt Fortumo SMS-teenused. Näiteks müüb üks tegelane Chuck Norrise tsitaate – saadad SMSi ja vastu tuleb humoorikas tsitaat, kaks eurot tükk. Selliste naljade jaoks on aga suur osa maailmast juba piisavalt globaliseerunud. Kaido Einama

kaido@am.ee


Eesti parim dokumendihaldusprogramm on Webdesktop Riigi InfosŸsteemide Arenduskeskus RIA korraldas ajaperioodil 13.07.2009 - 01.09.2009 kŸsitluse riigi dokumendivahetuskeskusega DVK liitunud asutuste hulgas. K›igis hinnatavates kategooriates osutus parimaks Webdesktop dokumendihaldusprogramm. www.webware.ee


reportaaž

Wardriving’u võistlus jõudu kogumas

Kell tiksub hommikutunde. Läheme WiFi tugijaamu kaardistama, kotis kumminuia meenutav antenn, väike GPS-moodul ja sülearvuti. Alustame Mustamäe taga Tehnopoli ees. Ilm on mõistagi ilus sügisene ja tugijaamade kaardistamisel hakkavad juba Kalamajas Delli sülearvuti, WiFi-antenn ja Globalsati GPS-seade leitud võrkudest piiksudega varmalt teada andma. Täna tegeleme me wardriving’uga. Wardriving on eetrist WiFi-raadiovõrkude leidmine ja nende info koos asukohaga kaardile kandmine. Seda tehakse sõidu ajal või jalutades. Nimi tuleneb Hollywoodi MGM-kompanii futuristlikust hoiatusfilmist „War Games” (1983), selgitab WiFi.ee peatoimetaja Veljo Haamer. Selles filmis Matthew Brodericki kehastatud osav, ent vähemotiveeritud häkker seadistas arvutimängu erinevatele California osariigi telefonidele helistama, jõudes nõnda ka USA tuumasaladuste tagatuppa.

Kõrgtehnoloogilist eetrit otsimas

Seda tehakse sõidu ajal või ­jalutades.» Veljo Haamer wardriving'u levinumatest meetoditest

Signaalide ootamine, millega see noor geenius tegeles, on nüüd ka meie pärusmaa, sest üritame selgeks teha, kui tihedasti on traadita internet Tallinnas levinud ning milliseid seadmeid kasutatakse. Tarkvaraliseks tööriistaks on muidugi NetStumbler (Windows) või Kismet (Linux), mis suudavad hõlpsasti avastada erinevaid WiFi-võrke. Tehnopol on tehnoloogiline küla Mustamäel, millesse kuulub 146 tehnoloogiafirmat ja -ettevõtet, nende hulgas A-Kaabel, Fujitsu Services, Küberneetika instituut, Skype ja tehnikaülikooli akadeemilised asutused. Nimi Tehnopol tuleneb kreekakeelsest technopolis’est ja tähendab

28 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

oskuste linna. Haamer loodab Tehnopolist leida ka 5 GHz sagedusalas toimivad võrke, mida on võrreldes üldlevinud 2,4 GHz võrkudega tunduvalt mõistlikum kasutada, sest uuel kõrgtehnoloogial pole kõik võrgukanalid lugematute koduseadmetega reostatud.

Üle 100 000 WiFi leviala Veljo Haamer on wardriving’uga tegelenud pea kümme aastat alates ajast, mil Tallinnas oli alla kümne WiFi-võrgu. Ta on Eesti WiFi-parkide algataja ja on Eestis kaardistanud üle 100 000 WiFi-leviala. Neljas WiFi kaardistamise võistlus algas 1. oktoobril ja võistluse tulemused kuulutatakse välja jõulude paiku, eesmärgiks on GPSi abil välja selgitada uute tugijaamade geograafilised asukohad üle Eesti. „See on võimalus noortele inimestele kogenud wardriver’ite juhendamisel WiFi-maailma tundma õppida,” ütleb Haamer. Haameri arvuti kontrollib raadioeetrit ja vähemalt korra minutis teeb Netstumbleri programm ühe piiksu. Mustamäe teel, kus ümberringi Mustamäe kortermajad, 5 GHz saatjaid ei ole, sest asume elumajade rajoonis. Netstumbler näitab seal üksnes 2,4 GHz saatjaid, millel kanaleid kümne piires. IT-Kolledži juures hakkab eetrisse robinal tulema ka 5 GHz saatjaid. Neid on koguarvust Tehnopoli kandis umbes kolmandik, kolmandik võrke on ka lahtised ehk pealtnäha kõigile ligipääsetavad (kuid võivad olla muul viisil


Tehnopoli ees loodab kogenud wardriver Veljo Haamer leida moodsaid 5 GHz v천rke.

Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 29


reportaaž

Ruumides wardriving'ut tehes tuleb GPS-moodulile akna juures satelliite näidata, et tugijaam kaardile saaks.

suletud, näiteks MAC-aadressi järgi või Captive Portali abil) ja ülejäänud on krüpteeringuga suletud ning nõuavad salasõna. Tehnopoli enda võrk on ilusti lahti, Haamer mõtleb korra helistada selle pressiesindajale ja küsida, miks nii. Kuid jätab helistamata. „Kui ettevõttel on WiFi, siis on ta huvitatud, et kõrvalised inimesed ei saaks sellele ligi, ta kindlustab ja sulgeb selle. Kohvikuteski saab WiFi-ligipääsu siduda ostuga ja suunata kliendid kohviku kodulehele,” märgib Haamer.

Katuse all läheb raskeks

Pariisis on WiFi liiga üle koormatud.» Veljo Haamer olukorrast Euroopa suurlinna eetris.

„Parkides võiks olla linna pakutav WiFi kõigile avatud – meil võiksid olla internetiseeritud pargid,” unistab Haamer veel siiamaani, ehkki kuulub linnavalitsuse sellealasse töögruppi. „Linna WiFi peab tutvustama objekti ajalugu: olete jõudnud Kadrioru parki, park on rajatud sel ja sel aastal,” toob ta näite, kui Mustamäe mändide all jalutame. Piiksuma hakkavad meie aparaadid ka TTÜ ühiselamute juures, kus WEP- ja WPA-krüpteeringuid peal ei ole. Haamer peab loengu paneelmajadest, mis neelavad signaali, nii et kõrvalised isikud internetti kasutama ei jõua. See on ka hea sellepärast, et paneelmajades on väga tihedalt elanikke ja tugijaamu ning kui signaal vähe levib, ei segata üksteist eetris.

30 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Eesti WiFi numbrites

l andmebaasis on 144 814 leviala l iga üheksa inimese kohta on Eestis üks leviala l 3,2 leviala Eestis 1 km2 kohta l 105 449 leviala on krüptitud l 33 460 on krüptimata

Tehnikaülikooli peasissekäigu ees kaunilt disainitud pingil jätkab Haameri arvuti piiksumist. Meie aga läheme edasi uude raamatukokku, kus GPSi signaal kaob. Netstumbler teatab siiski tugijaama „Konverents [open]” leidmisest, asukoht jääb aga meile ära arvata. Palju neid tugijaamu siin just ei ole. Haamer väljendab vaimustust energeetikakorpuse ultramoodsa koonusja klaaskatuse üle – GPS-seade saab sealtkaudu isegi sidet satelliitidega, ehkki asub võrdlemisi kõrges raudbetoonist hoones. Siin on osa süüd ka GPS-seadmes: Haamer kiidab Globalsati USB-moodulit, aga tema vana Altina GPS osutus wardriving’ul uimaseks. Sotsiaalteaduste majas, kus eeter on üsna igav, kandub meil jutt Pariisi linna andmesidele, mis on WiFi kohapealt õige ahtake. „Pariisis


Mis on wardriving?

l WiFi-kaardistamine ehk wardriving on hobi, mis kujutab endast WiFi-võrkude otsimist liikuvalt sõidukilt või jala. l Seda tehakse ainult rahumeelsetel eesmärkidel. l Eestis on selleks registreeritud MTÜ Kaardistajad, millega võib liituda iga huviline (kaardistajad.wifi.ee).

seumis ehk lossi esimesel korrusel. Nagu baaridaamid seletavad, ei ole kliendid seni kvaliteedi üle nurisenud. Kohviku kohta ütleb Haamer, et see olevat maailma üks vaiksemaid kohti, kuid seda vaid teatud kellaaegadel.

Välismaal võib probleeme tekkida

pole sugugi nii, et osatakse linna WiFi-võrgus koormust ära jagada. Singapuris näiteks on võrgu keskseade ühe rajooni peale, mille ülesandeks on serveerida avalehte, kus öeldakse midagi kasutuskorra ja võrgu ligipääsetavuse kohta. Lisaks on üle linna selle kastiga ühendatud veel palju väiksemaid ruutereid, mis klientidele võrku edasi jagavad. Pariisis on WiFi lootusetult üle koormatud. Selles mõttes oleme siin oma Elioniga isegi õnnega koos, et vähemalt kesklinngi on WiFiga kaetud,” räägib Haamer. Lõpuks maandume Haameri enda poolt WiFiga kaetud kohvikus Kadrioru väliskunsti muu-

Siin kõneleb Haamer veidi ka oma kaardistamise-seiklustest väljamaal. Ta on wardriving’uga ka piiri taga tegelenud. Nii on ta teada saanud, et Peterburis aetakse wardriver’id otsekohe sõjaväeobjektide juurest minema või nabitakse kinni, kui keegi oma sülearvuti ning antenniga kahtlase objekti läheduses luusib. Araabia maades suhtutakse asja veidi leebemalt, kuid ka seal peetakse seda nuhkimiseks ja nii võib probleeme tekkida. Jõuabki kätte kokkuvõtete tegemise aeg. Kokku leidsime 268 WiFi-saatjat. 18 saatjat paiknes ruumides, mistõttu GPS-koordinaat puudub. Andmebaasi lisandus kokku 40 uut saatjat. Wardriving’u võistlus on Eestis veel päris alguses, kuid mida aeg edasi, seda enam on ka oodata meeskondi avalikes kohtades, sülearvuti käes ja antenn püsti, ringi liikumas. Aarne Ruben

aarne_ruben@hotmail.com

Niimoodi näeb välja Google'i satelliidifoto, millele kantud meie leitud tugijaamad.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 31


labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused

Snow Leopard See aasta on arvutikasutajatele hea, sest Windows 7 tuleb müüki ja ka Maci fännid rõõmustavad uue OS Xi üle. Kuid kas ka põhjendatult? Juba augustist oli mul võimalus kasutada uut Mac OS X-i versiooni ja olen sellega nüüd juba nii harjunud, et pidi lausa meelde tuletama, mis selles on ikkagi uut võrreldes vanema „kassiga”. „Lumeleopardi” saab soetada päris odavalt võrreldes näiteks Windowsiga. Retail-plaat maksab kõigest 469 krooni ja rõõmu pakub see täies mahus. Apple müüb seda kui uuenduse plaati ja kasutaja paigaldab seda kui uuendust. Kuid süsteemi võib panna oma arvutisse ka puhtalt, äsja formaaditud kõvakettale. See ei ole enam nii lihtsalt tehtav kui vanasti ja nõuab lisateadmisi. Alustame sellest, et uus süsteem võtab 7–15 GB vähem ruumi. Apple tegi ära suurepärase optimeerimise, visates välja vanad ja ruumi võtavad asjad. Esimesel kasutamisel torkab see kohe silma – kõik avaneb kiiremi-

Apple tegi ära suurepärase optimeerimise, visates välja kõik vanad ja ruumi võtvad asjad.»

Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

Eelvaated on nüüd lihtsad ja ilusad.

32 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

ni ning näiteks välja lülitub Mac nüüd 80% rutem. Vajutades „Shut down ...”, on juba 4,7 sekundi pärast masin end välja lülitanud. Kaant avades aga tuleb Mac „unest” välja enne, kui jõuad kaane lõpuni lahti teha.

64 bitti sees „Lumeleopard” on nüüd 64bitine, kuid selleks, et kernel ehk tuum töötaks 64 biti peal, peab sisselülitamisel hoidma all nupud 6 ja 4. See on veidi imelik ja ebamugav omadus. Erilist vahet selles, kas tuum on 32- või 64bitine, tavakasutaja ei märkagi, see huvitab pigem profikasutajaid ja serveritega tegelejaid. Kuid eeldused tulevikus paremini oma riistvara rakendada on olemas, näiteks saab kasutada rohkem kui 4 GB operatiivmälu. Pealegi on nüüd ka peaaegu kõik uuemad programmid 64bitise toega, kaasa arvatud Finder, Mail, Safari, iCal ja iChat. Arvuti hakkab ka 64bitisena veidi kiiremini töötama, näiteks QuickTime avaneb 1,3 korda, Safari JavaScript 1,5 ning PDF 1,2 korda kiiremini (need andmed on võetud Apple’i kodulehelt).

Mitu protsessorit rakendatud Nagu teame, tõuseb arvuti kiirus mitte ainult protsessori taktsagedusest sõltuvalt, vaid oluline on seegi, kui palju protsessoreid rakendatakse ehk kui mitu tuuma töötab. Grand Central Dispatch on Snow Leopardis lähituleviku muusika ja see kontrollib, et OS X töötaks maksimumjõudlusel: et protsessid jaguneksid protsessorite vahel. Läheme järgmisena aga tavakasutajate rõõmude juurde. Meediatarkvara QuickTime X oskab nüüd salvestada videot otse iSighti kaamerast või


Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

d – kass muutis värvi tehnilised andmed

Apple Mac OS X 10.6 Snow Leopard

Hind: uuendus (Retail) 469 krooni, Box Set Retail (sisaldab iLife'09, iWork'09, Mac OS X Snow Leopard ) 2750 krooni (Mac.ee) Nõuded riistvarale: Snow Leopard vajab Inteli protsessoriga Maci, 1 GB mälu, 5 GB vaba kettaruumi, DVD-lugejat installimiseks

Kui rakendus seadet ei vabasta, aitab Force Quit (all vasakul). mõnest muust USB kaamerast. Samuti saab salvestada ka seda, mis toimub ekraanil, näiteks kui teete screencast’e ehk ekraaniõpetusi. Kohe saab kõike salvestada ka vajalikku formaati, olgu see siis iPhone’i, Apple TV või mõne muu seadme jaoks. Võimalik on näiteks vahetult eksportida video YouTube’i. QuickTime X-il kadusid paraku mõni hea funktsioon, kuid positiivne on see, et kes ei taha X-versiooni kasutada, saab alati tagasi minna eelmise 7 Pro versiooni juurde. iCal (kalendriprogramm) ning Address Book (kontaktihaldus) sünkroniseeruvad nüüd palju lihtsamalt Google’i ning Yahoo teenustega, enam pole vaja internetis tuhnida, et kuidas seda teha ja midagi lisaks installida – kõik töötab kohe. Finder ehk otsingurakendus on nüüd üle kirjutatud Cocoas. Midagi esteetiliselt uut pole, kuid uuendused peituvad sisus: otsing on palju kindlam, paindlikum, stabiilsem ja mis kõige tähtsam – kiirem. Snow Leopardi uusi huvitavaid

omadusi peidab ka Ejecting Media. Kui tahate midagi arvutist lahti ühendada, kuid ei saa, sest miski ikka kasutab seda ketast või lisaseadet, siis nüüd avaneb eraldi aken, mis ütleb täpselt, mis programm seadet kinni hoiab. Nii saab selle programmiga midagi ette võtta ja seadme vabastada. Safari veebilehitseja oskab uues versioonis sama asja, mida Google Chrome ehk iga avatud veebileht hoitakse eraldi ja kui mingi pistikprogramm kinni jookseb, siis jookseb kinni vaid see ise, mitte kogu brauser. Varundustarkvara Time Machine varundab nüüd kaks korda kiiremini, JPEG-formaadis pildid avanevad kiiremini, PDF-dokumentidest on nüüd parem teksti selekteerida.

Microsofti kasutajate rõõmud Nüüd on lõpuks ka Boot Camp HFSi tugi saabunud, mis tähendab seda, et kõik need, kes oma Maciga stardivad Windowsisse, näevad ka Maci ketast ja seda, mis sellel kettal on. MS Exchange’i tugi saabus samuti, mis

rõõmustab paljusid ärikasutajaid. Uuendusi leidub veel ja väljatoodud pole kaugeltki ainsad. Snow Leopardile tasub kindlasti üle minna, eriti aga vanemate masinatega, sest nendel on erinevus kõige paremini märgatav. Midagi fantastiliselt uut ei ole küll tulnud, kuid see versioon OS X-ist oligi tehtud selleks, et teha süsteemi kiiremaks, stabiilsemaks ja õhemaks. Kapoti all tehti kõik korda ja arvutit vahetamata on Snow Leopardi kasutajatel elu paremaks läinud. Evgeni Nikolaevski

evgeni7n@gmail.com

plussid

++ ++ ++ ++

kiirem nüüd ka 64bitine aku tööaeg pikenes võtab kõvakettal vähem ruumi ++ toetab MS Exchange’i miinused

–– ei saa teha puhast installi (lihtsal meetodil) –– ühilduvusprobleemid mõne programmiga

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 33


labor

Fujitsu rohekuvar ootel ei tarbi Fujitsu P26W-5 on kõrgema klassi 26tolline kuvar, mis kuulub Fujitsu ECO säästlike kuvarite sarja ning vastab TSO2006 sertifikaadi „rohelise kuvari” nõuetele. See tähendab, et säästlikus puhkerežiimis see voolu ei võta. Kogu selle energiasäästlikkuse juures aga kuvari ükski oluline funktsioon ei kannata, vaid energiasäästlikkus on pigem boonus.

Kastist otse lauale Esimene hea uudis pakendist välja võttes on see, et jalg on kuvaril juba küljes, mistõttu saab selle kastist kohe lauale asetada ning kasutama hakata. Avades transpordiluku (kõige alumine positsioon), on võimalik vastavalt kasutaja soovile reguleerida ekraani kõrgust ning kallet. Ühenduspesade asukoht on osavalt ära varjatud, mistõttu manuaali lugemist alguses vahele jättes võib esmapilgul pisut nõutuks võtta küll. Nimelt paiknevad kõik pesad ekraani tagapaneeli allosas, mille varjamiseks on veel plastist kate. Kuvari üldist head ilmet arvestades eeldaks, et katte eemaldamine käib intelligentsel moel, kuid selle asemel oli tegu robustse kinnitussüsteemiga, mis tundus kohe katki minevat. Pildi ekraanile edastamiseks saab valida D-SUBi, DVI ja HDMI portide vahel. Lisaks on ekraani sisse ehitatud

tehnilised andmed

Fujitsu Scenicview P26W-5 ECO Hind: 12 075 kr (Ox.ee)

Vaatenurk: 178 kraadi Kontrast: 1000 : 1 Reageerimisaeg: 5 ms Värviulatus: 16,7 mln värvi, värvigamuti ulatus 102% (NTSC) Ekraan: 26tolline, 16 : 10 suhtega, eraldusvõime 1920 x 1200 pikslit Videosisendid: HDMI, DVI (HDCP), D-SUB Energiatarve: ootel 0 W, säästurežiimis 62 W, maksimum 110 W Kaal: 10,5 kg

USB-jagaja ning kõlarid. USB-jagaja on hea variant, sest kui arvutikast asub kuskil laua all ning vaja on näiteks mälupulka kiiruga ühendada, siis ekraani küljel asuva USBpesa kasutamine on mugavam, kui üritada jõuda laua all asuvate USB-pesadeni. Sisseehitatud kõlarite helikvaliteedist midagi suurepärast oodata ei tasu ning filmielamuse saamiseks need ei kõlba, kuid kontoris ajavad asja ära. Pealegi on võimalik sisseehitatud kõlarite pealt lauaruumi kokku hoida. Helitugevuseni jõudmiseks kulub aga tervelt kuus nupuvajutust.

Punane häirib Pildikvaliteet ning heleduse/kontrasti muutmisvõimalused on head. Menüüs saab värvirežiimide vahel valida ning iga värvielemendi tugevust eraldi seadistada. Muuhulgas on menüüst võimalik korrigeerida pildi teravust ning pilt paigutatakse automaatselt ekraani nähtavasse alasse ära. Lubatakse kirkaid värve ning seda ka saab. Paraku kuvatakse punaseid toone palju tugevamalt, mistõttu punased detailid kipuvad häirima. Kastis tuleb kaasa valik erinevaid juhtmeid (USB, helijuhe, kaablid pildi ekraanile saamiseks), mistõttu poe külastamiseks pole küll enam vajadust.

34 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Kristjan Kalmus

kristjan@am.ee

plussid

++ vastupidav konstruktsioon ++ hea heledusvahemik/kontrastsus ++ palju ühendusvõimalusi ning lisasid ++ energiasäästlik miinused

–– ülevõimendatud punased toonid

Arvutimaailma hinne

4


Telli Autoleht ja saad kingituseks vinge märulifilmi Autolleht on Eesti ainus A

jakiri, mis ilmub igal toaaja uto au lal. Autoleht testib ja daala nääd tud v dleb nii uusi kui kasuta võr laai tom au b da en a tosid, vah au ab jag , eid dis uu id ma tsa tä m täh ma ke ulik i le autoomanikule kas iga salt nõuandeid ja pakub liht amanev põ e at lugemist lahed test ava vit hu ja test autodest il viis il ng mi kes , inimestest . tud seo t ega autod

ülipõnev põ l ste mu ajaloolistel sünd BBC. Kolm ja pool film, mille tootjaks on atajani külma sõja tundi põnevust toob va driikide ja Nõuaegse Ameerika Ühen ägeda võitluse kogude Liidu vahelise saladuste pärast. gia Saksa raketitehnoloo

dujjookks on Kosmosevõid K hinev märuli-

Filmi on võimalik tellida ka www.videoline.ee või osta parimatest kauplustest üle Eesti.

a Tutvu kampaaniatingimusteg etis www.telli.ee ning vormista tellimus intern Kampaania kehtib kuni 31. oktoober 2009


labor

Kui A4 peale ei mahu Tindiprinterite tipul Epsonil puudus viimati A3-formaadi printer väikekontoritele, nüüd jõudis firma ka sellisega välja tulla. Epson Stylus Office B1100 tahab pakkuda suurt formaati ja head kiirust, mis on ka õnnestunud. Kui kodukasutusse võib odavat tindiprinterit soovitada vaid müügimees, kes loodab, et aasta pärast sama klient uuesti printeri ostab, et asendada kinnikuivanud tindipeaga isendit, siis kontoris võib tindiprinterist rohkem kasu olla. Tegemisi ja printimisi hulga rohkem ju. Väike inseneritööga tegelev firma peab küllalt tihti ette valmistama jooniseid ja need juba A4le ära ei mahu. Ülivõimeka värvilaseri peale samas raha raisata pole – ning just sellistesse oludesse Epsoni uus mudel sobikski. Fotoprinteriks toode ei sobi, aga tindiprinterile kohaselt tuleb ta siiski küllalt hästi piltidega toime. Olen küll ka fotot printivaid suuri lasereid näinud, aga nende hind on võrreldes B1100ga astronoomiline.

Paneb laua võdisema Printeril on viis tindipotti – kaks neist mõeldud mustale tindile. Anumad tunduvad väikesed, kuid neid vedav „vanker” on suur ja kiire – nõrgemate jalgadega laual paneb printer laua tudisema, kui tindivanker piki A3-lehe serva edasi-tagasi sööstab. Kiirus annab tunda, kuid mõistagi on tindiprin-

teritel kiiruse osas endiselt laseritele raske järele jõuda – laseri protsess on lihtsam. Musta värviga prindib Epson tõesti kärmelt, aga ka mõlemad musta tindi potsikud tühjenevad korraga.

Dokument vett ei karda Viimastel aastatel on tindiprinterid täiesti usaldusväärsed paberile pandu säilitamise osas. Kui kümne aasta eest vihma saanud tindiprinteri paberil valitses hullemal juhul tühjus ja paremal juhul palju segadust, siis päev tagasi prinditud paberit kuuma duši all paar minutit leotades ei läinud midagi laiali ega tuhmunud. Seega jääb väikefirmas A3 paberile prinditud joonis ilmselt ka objektil ellu. Printer peaks suutma toime tulla ka suurema A3+ formaadiga (329 × 483 mm). Kuigi Epson tuleb küllalt käbedalt toime ka A4 dokumendi printimisega, on musta värvi kulu suur. Valmistaja lubab printeril kiirrežiimis toota mustalt kuni 30 lk minutis, värviliselt 17 lehekülge. Tavaline kvaliteetne printimine jääb siiski märgatavalt maha – värviliselt vaid 5,5 lk minutis ja 13 lk minutis mustvalgelt, viimane

tehnilised andmed

Epson Stylus Office B1100

Hind: ca 3000 krooni (müügile tuleb oktoobri jooksul) Trükiformaat: kuni A3+ (329 × 483 mm) Trükikiirus: kuni 30 lk/min mustvalget ja 17 lk/min värvilist Kaal: 11,8 kg Tindi hind: Epson DURABrite Ultra tint Üks must kassett, 7 milliliitrit, 200 krooni, kuni 235 lk Kollane – 11,7 ml, 390 kr, kuni 890 lk Magenta – 11,1 ml, 390 kr, kuni 815 lk Cyan – 11,1 ml, 390 kr, kuni 815 lk Värvikassetid koos – kokku 33,3 ml, kollane, cyan ja magneta - 3 x 11,1 ml – 815 lk – 751 kr

on küllalt sarnane tulemus odavate mustvalgete laiatarbelaseritega. Proovisin printerit tööle saada ka Ubuntu Linuxi alt – teineteisemõistmist ei sündinud. Kuigi olemas oli hulganisti Epsoni vanemaid draivereid, siis väljundama kippus masin vaid arusaamatud märke. Epson on teinud printeri oma tuntud kvaliteedis. Mitte päriselt fotokvaliteedis, kuid siiski asjaliku. Madis Veskimeister

madis.veskimeister@eesti.ee

plussid

++ kiirus ++ hind miinused

–– foto pole ikka päris see

Arvutimaailma hinne 36 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

4-


Kõue konkurent UMTS900 Testima asudes olin skeptiline ja arvasin, et vaid linnas suudab UMTS900 modem üle 1 Mbit/s saavutada ning maal side puudub või on 20–30 kbit/s, nagu GPRS lubab. Kuid tulemus oli üllatav. See on seni parim m-internet, mida olen väljaspool linna kasutanud. Testis osales USB modem Vodafone K3715, mida toodab Huawei ja pakub Elisa. Windows XP keskkonnas installeerub seade automaatselt, sest vajalik driver laadib end modemi välkmälust. Interneti kiiruseks linnas sain isegi üle 7 Mbit/s ja Tartumaal Laeva vallas suutis seade erinevates kohtades pakkuda kiirust 2 Mbit/s. Kõu pakkus samades kohtades

100–300 kbit/s. Tartumaal on Elisa UMTS900 Kõust tegusam, kui kasutada kuumaksupõhisena. Salvestasin testtulemused kümne päeva jooksul Tallinnas, Tartus, Narvas ja väiksemates kohtades. Kui teenus oli olemas, siis oli see võimeline ka YouTube’i videoid mängima, aga paraku on UMTS900 leviala Eestis piirdunud vaid Tartumaa ja Paidega. Olulisim puudus on muutlik kiirus, sest kasutab see ju GSMi 900 MHz võrgu kõnekanaleid ja sõltub vabade kanalite arvust. Veljo Haamer

veljo@wifi.ee

tehnilised andmed

Vodafone K3715 (Hua­ wei)

Hind: seade tasuta koos m-interneti kuutasuga 100–355 kr (Elisa) Ühenduskiirus: kuni 7,2 Mbit/s alla- ja 1,5 Mbit/s üleslaadimiskiirust Võrgud: HSPA/UMTS (2100/900 MHz), EDGE/GPRS/GSM (850/900/1800/1900 MHz)

Arvutimaailma hinne

5-

Suure jõuga kääbus Olles äsja testinud Ordi pisikest NetBoxi, olin sunnitud muutma oma arvamust pisikestest masinatest. Alati ei tähendagi pisike ja odav, nagu seekordki proovitud M-Office, mingit saasta. Aeg on edasi liikunud ning ka arvutid kohanenud – selleks, et meili lugeda või veebi sirvida, polegi enam teab mis jõudlust vaja. Samas jäi nõudlike ülesannete jaoks, nagu MKV-konteinerisse pakitud HD-video mahamängimine, M-Office’i võimsusest väheseks. Parameetritelt tundub M-Office võimsam kui paljud n-ö kontoriarvuti klassi masinad ja samas mahub ta vaid 27 x 20 cm ja 6 cm paksusesse korpusesse, mida saab kasutada kas lamavas või vertikaalasen-

dis. Ehkki piisava jõudlusega, tarbib pisimasin vähe voolu – toiteks on tal 120 W toiteplokk. Oletame, et arvutit kasutatakse kaheksa tundi päevas ja 240 päeva aastas. Tava-PC energiakulu on umbes 3,2 kWh päevas ehk aastas 768 kWh. Minimasin kulutab aastas vaid 230,4 kWh. Saja arvutitöökohaga firma suudaks aastas säästa 53,76 MWh energiat ehk suure summa raha, keskkonnasõbralikkusest rääkimata. Veiko Tamm

veiko.tamm@gmail.com

tehnilised andmed

Ordi M-Office Hind: 8300 krooni (Ordi)

Protsessor: Intel Core 2 Duo E7500 2,93 GHz Mälu: 4 GB Kõvaketas: 1 TB, 7200 rpm Optiline seade: DVD RW (SATA) Kaardilugeja: SD/SDHC/xD/MS/MS Pro/ MS Pro-HG/MMC/MMC Plus Võrk: Gigabit Ethernet, WiFi a/g/n Pordid (esipaneel): 4 x USB 2.0, 1394 FW, Audio-Out + Mic-In, kaardilugeja Pordid (tagapaneel): 4 x USB 2.0, e-SATA, VGA D-Sub, HDMI, 8-ch Audio, SPDIF, LAN

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 37


labor

iPhone 3G versus iPhone 3G S iPhone on meid rõõmustanud juba 2007. aastast. Apple'i uue põlvkonna iPhone 3G S tegi aga hea veelgi paremaks. Kiiremaks ka. Kui uut iPhone'i juhtub kasutama mõne vanema mudeli omanik, haarab teda kadedus. Olen iPhone 3G omanikuna oma telefoniga seni rahul olnud, kuid saades näppu viimase põlvkonna 3G S-i, haaras mind kadedus. Väliselt ei leia küll telefonidel erilist vahet, uuemal on teisel küljel vaid 32 GB silt. Kuid muutused on sisemised.

Video filmimisel on hästi näha telefoni jõudlus, sest salvestub sujuv video ja mis kõige parem, seda võib kohe redigeerida. Muidugi võib ka nuriseda, et võinuks ju panna uude telefoni viie- või enama megapikslise kaamera.

Sõrmejäljehülgaja

Kiirendusvõistlus

Ekraani katsudes on näha esimene muutus. Ekraan on kaetud kattega, mis kogub palju vähem sõrmejälgi. Lisaks hülgab korpus ka vett ja õli. iPhone 3G pakkus 2 MP kaamerat, mille ees pidi õiges kohas seisma, et see ära teravustaks. Nüüd aga saab näpuga ekraanil näidata, millist kohta peab teravustama. Võib teha ka makropilte, rääkimata uue 3 MP kaamera paremast kvaliteedist.

Kiiruse mõõtmiseks võib näiteks kas või seadete menüü avada. 3G S avab selle tervenisti hetkega, 3G-l aga avaneb enne taust ja siis ilmuvad alles järjest ikoonid ja kirjad. Lülitame kaks telefoni üheaegselt sisse: iPhone 3G läks käima 48 sekundiga, 3G S aga 19 sekundiga. 3G S läks keskmiselt kaks korda kiiremaks, aga sõltub ka sellest, mida jooksutada. Ärikasutaja olulised muutused tulid aga iPhone'ile operatsioonisüsteemi uue versiooni 3.0 (nüüd 3.1) väljatulekuga, mitte uue telefoni endaga: MS Exchange'i tugi, copy/paste, otsing, diktofon, Push Notifications, interneti jagamine arvutiga.

tehnilised andmed

iPhone 3GS 32 GB Hind: i560 paketiga 4427 krooni (EMT) Ekraan: 3,5”, multipuutetundlik, 480 x 320 pikslit Mälu: 32 GB Võrgud: UMTS/HSDPA (850, 1900, 2100 MHz), GSM/EDGE (850, 900, 1800, 1900 MHz) WiFi: 802.11 b/g GPS: A-GPS, elektroonilise kompassiga Kaamera: 3 MP, puutega valitava autofookusega Aku: kõneaeg kuni 12 t GSM võrgus, ooteaeg kuni 300 t Kaal: 113 g

telefon läheb säästurežiimi kiiremini. Kui telefon on juba taskus, ei põle ekraan enam seal niisama. Võib arvata, et kui vanema iPhone'i omanik saab uut proovida, tekib tal suur kiusatus oma telefoni uuendada. Evgeni Nikolaevski

evgeni7n@gmail.com

Hääletundja Uuel 3G S-il on mugav hääljuhtimine, eriti kui oled roolis. Hoiad „Home” nuppu all, ekraanil jooksevad fraasid, mida võid kasutada ega peagi nuputama, kuidas inglise keeles küsida. Telefon annab märku, millal on valmis käsklusi kuulama ja siis võib näiteks öelda „Call Martin” või „Play Depeche Mode”. Eesti keelt veel ei tunta. 3G S-i GPS on muutunud täpsemaks ja sisemine kompass annab eeliseid Google Mapsi kasutades: näiteks see keerab nüüd vastavalt sinu seismise suunale kaarti ekraanil. Aku kestab uuel iPhone'il kauem osalt ka selliste lihtsate nippidega, et 38 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

plussid

++ parem kaamera, video võimalus ++ hääljuhtimine ++ mitu korda kiirem ++ sõrmejäljekindlam miinused

–– oled seotud EMT paketiga

Arvutimaailma hinne

5


Klassikaline ja üllatusteta minisülearvuti HPlt Nagu paljud Eestisse jõudvad asjad, oli ka HP Compaq 110 siia jõudes natuke aegunud, sest juba oli väljas ka HP 5101, mille puhul tegu täielikult äriklassi sülearvutiga. Kuid meie Minile saab sisse valida ka modemi. Intel on oma Atomi protsessoriga pannud paika soodsa müügi tingimuse, et seda ei tohi kasutada üle 10tollise ekraaniga sülearvutites. Need, kes seda söandavad teha, maksavad kõrgemat hinda. Eelnevast tulenevalt ümbritseb selle sülearvuti ekraani natuke alla 2 cm laiune plastriba: üritatud on klaviatuuri mõõtu võimalikult suurendada, kuid ekraan samaks jäetud. Tõdeda tuleb küll, et 92% normaalsuurusest klahvidega on mugav kirjutada.

Ubuntuga välkkiire Piraatlust mitte pooldades ei olnud paraku masinale võimalik Windowsit peale panna ja leppisime Ubuntu Netbook Remixiga. Ubuntu startis müstiliselt kiiresti ja sulgus veel kiiremini. Aku all on SIM-kaardi pesa, mis viitab, et on võimalik kuskilt saada ka sisseehitatud modem. Antud juhul ei suutnud seda tuvastada ei riistvara ega USB seadmete otsing, nii et eeldame, et seda seekord ei olnud. Äramärkimist väärib 160 GB suurune kõvaketas ja standard-VGA pesa, mis teeb selle minisülearvuti täiesti kasutatavaks ka igapäevase töömasinana. Aku võiks muidugi üle kahe tunni vastu pidada, mida see ka ehk suudaks, kui ventilaator ei undaks kogu aeg, ja seda veel üsna valjusti. Et meil oli kolme elemendiga aku, siis kuueelemendilise akuga võiks oodata ligikaudu viietunnist tööaega. Igapäevaseadmeks kasutamise eest kostavad kolm USBd, kuhu võib sappa lükata korraliku klaviatuuri ja hiire, boonusena kaabliga võrgu pesa näiteks kontorivõrgu tarbeks ja SD-mõõduliste mälukaartide lugeja. Standard-VGAle minek on muidu-

gi hea lüke, sest seda eelneval seitsmetollise ekraaniga sugulasel ei olnud, vaid tuli hankida üleminek. Firma, kes Hiinas tootmislepingu võitis, pakkis aga peagi pillid kotti ja tekkis ülemaailmne konkreetsete üleminekute defitsiit.

Lisavarustusega kõva arvuti Puuteplaat on ebastandardselt piklik ja pisike, nupud asetsevad harjumuspärase alumise serva asemel külgedel. Plaat tundus väike või on näpud liiga suured. Matt ekraan teeb sülearvuti kasutuse mõeldavaks ka muul aastaajal kui talvel pimedas nurgas. Standardvarustuses ei ole tegu mitte millegi erilisega: pisiarvuti nagu iga teine ja mitte just odav. Samas vaadates HP kodulehelt võimalusi, siis 3G modemi, mahukama aku, Bluetoothi ja Windowsiga oleks see seade juba selles hinnas kõvem tegija. Kui välimus meeldib ja odavamalt samade näitajatega ei saa, siis omal vastutusel – miks mitte just see arvuti. Marko Habicht

marko@am.ee

tehnilised andmed

HP Compaq 110C Hind: 4990 krooni (Klick) Protsessor: Atom N270 1,6 GHz Mälu: 1 GB (maksimum) Kõvaketas: 160 GB Graafika: Intel GMA950 Veebikaamera: jah Kaal: 1,17 kg

plussid

++ ++ ++ ++

väikesed mõõtmed mahukas kõvaketas hea klaviatuur VGA pesa

miinused

–– poolik lisavarustus –– väike puuteplaat

Arvutimaailma hinne

3+

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 39


labor

Säästu-puutetelefon sai täisklaviatuuri LG GW520 on populaarse säästu-puutetelefoni KP500 järglane, mis saanud nüüd täisklaviatuuri ning sisugi on veidi kõpitsetud. Vaatamata oma odavale hinnale võib seda pidada teatud mööndustega isegi äritelefoniks. LG uuel mudelil GW520 on kõike seda, mis ühele positiivsele noorele inimesele meeldida võiks: erksad toonid kasutajaliideses, palju vidinaid (widgets), puutetundlik ekraan, ühilduvus Facebookiga ning hinnalt soodne. Ärikasutajale võiks meeldida QWERTY klaviatuur, e-posti Pushfunktsionaalsus ja POP3/IMAP klient ning 3G-andmeside toetus neljasagedusliku GSM-võrguga. Kas GW520 sobiks siis ehk peale „tšättimise” ja „messamise” ka töötegemiseks?

Sitke korpus Telefoni kätte võttes kaob vähimgi soov sellele mingit säästu-eesliidet lisada – olgugi, et see mudel on kaheosaline, kus alumine osa libiseb klaviatuurina välja, pole korpuses tunda vähimatki loginat. GW520 puutetundlik ekraan on tavaoludes hea ja selge, päikese käes tuleb aga ekraanil toimuva nägemiseks juba tõsiselt silmi pingutada. Sa-

muti pole kahjuks komplektis kaasas puutepulka – osa ikoonidest on paraku nii väikesed, et tuleb appi võtta küünega toksimise tehnika. Tekstide kirjutamiseks saab õnneks kasutada altvalgustusega klaviatuuri.

Sünkroniseerib Outlookiga Telefonis olevat tarkvara uurides tuleb kiirelt tõdeda, et tegu on pigem noorematele suunatud mobiiliga ning domineerivad videote ja fotode töötlemise algelised vahendid ja muusika mängimine. Samas saab iga LG omanik omale arvutisse paigaldada LG Suite tarkvara, mille abil siis mugavalt kopeerida telefoni faile, kasutada modemina või sünkroniseerida e-posti, kontakte ja kalendrit Outlookiga. Ühenduvuse osas pole LG GW520le midagi ette heita: mini-USB pesa ja lisaks ka Bluetooth, 3G, EDGE ja GPRS. Suureks pettumuseks ei ole aga WiFi-tuge. Kokkuvõtteks võib öelda, et puh-

tehnilised andmed

LG GW520 Hind: 3590 kr (Elisa)

Mälu: 40 MB Mälukaart: kuni 16 GB microSD GSM töösagedus: 850/900/1800/1900 Mõõtmed: 106 x 53 x 16 mm Kaal: 125 g Ooteaeg: kuni 500 t Kõneaeg: kuni 5 t Ekraan: 2,8 tolli, 240 x 400 pikslit Ühendused: 3G, GPRS, EDGE, Bluetooth, USB Kaamera: 3.0 Mp

talt töötelefoniks jääb GW520l siiski pisut funktsionaalsusest puudu. Samast hinnaklassist võib ju leida ka mõne vanema PDA koos GPSi ja WiFiga. Kui aga vaadata seda kui töövõimalustega meelelahutustelefoni, siis on ta oma odavat hinda arvestades igati väärt ost. Aigar Alaveer

aigar@rajaajaja.ee

plussid

++ taskukohane hind ++ puutetundlik ekraan ja täisklaviatuur ++ Push-emaili klient miinused

–– puudub WiFi –– ekraan päikese käes kehv –– kaamera autofookuseta

Arvutimaailma hinne 40 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

3-


Võimas taskusõnumisaatja Nokia E55 on ilmategev telefon sõnumisaatmise valdkonnas oma eriti mugava klaviatuuriga. Kuid seda vaid siis, kui uutmoodi kahetäheliste klahvidega ära harjuda. Osavamad tipivad sellel juba päris kiiresti. Telefon on väidetavalt täieliku QWERTY klahvistikuga: tundub, nagu oleks iga klahvi ääre all erinev täht. Tuli aga välja, et lihtsalt ühe klahvi all vähendati sümbolite arvu: tavalisel mobiilil keskmiselt kolm tähte klahvi kohta, E55 puhul kaks, seega pigem QWER-TY klaviatuur. Tegu on uue lahendusega ja paarinädalase kasutusaja järel tõdesin, et tavanupustikust ümberõppeks kulub ligi kuu. Klaviatuur võib lõpuks küll olla kiirem, kuid ikkagi ei saa see täisväärtusliku QWERTY ehk täisklaviatuuriga võistelda.

Telefon on läbinud tarkvarauuendusi. Uus meilihaldur, mis näeb nüüd tüki maad edevam välja, tundus aeglane. Gmaili ühendamine oli see-eest väga lihtne, kuid võrreldes Google’i enda pakutud aplikatsiooniga siiski lapsekingades: ei suuda sama teemaga meile grupeerida jne. Hoolimata aastatepikkusest Symbiani kasutusest pean ma telefoni GPS-rakendust liiga keeruliseks. Aku on aga tugev edasiminek, kestab üle kahe korra rohkem kui E51. Marko Habicht

marko@am.ee

tehnilised andmed

Nokia E55 Hind: 5690 (Elisa)

Ekraan: 240 x 320 pikslit, 2,4” Klahvistik: nn pool-QWERTY Pesad: 3,5 mm Stereo, mikro-USB (laadimiseks), MicroSD Mälu: 60 MB (sise) MicroSD kuni 16 GB GPS: jah 3G: HSDPA 900/1900/2100 (kuni 10,2 MB alla) Kaamera: 3,2 MPix + QVGA videokõneks Lubatud ooteaeg: kuni 672 t (2G) / 432 t (3G)

Arvutimaailma hinne

3+

Uuenduslikud büroolahendused, mugavad töökohad AGM sisustus Pärnu mnt. 160b, 11317 Tallinn E–R 9.00–18.00 tel: 614 2130 agm@agm.ee

www.agm.ee

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 41


labor

Sülevanurite tuleproov

Seekord mõtlesime välja teistsuguse lahenduse testiks kui tavaliselt. Et viimasel ajal ei saa üle ega ümber kokkuhoiust, siis mõtlesime: miks üldse osta uut arvutit? Vanad pole veel nii arhailised, et olla kasutuskõlbmatud. Meie ees seisis küsimus, kas kontorisse ostmiseks sobiks uus või kolm aastat vana ja miks just üks, aga mitte teine. Seda, kas üks või mitte, olid otsustamas Tarmo Lindström ERGO Kindlustusest, Anti Puusepp maanteeametist, Kristjan Karmo Telemast ning lisaks allakirjutanule ka Urmo Lihten, kes esindas kasutatud tehnikaga kauplevat Arvutiaita. Alustada tuleks muidugi sellest, nagu iga kasutatud seadmega: ega seda ei ole väärkasutatud. Teiseks huvitab uut omanikku, mis koormuse all on see töötanud ning kuidas hooldatud. Õige otsuse tegemisel on mitu varianti: ajapikku tulev kogemus, teadjama abi küsimine või ostmine väikese juurdehindlusega kasutatud seadmetega tegelevast firmast, mis pakub ka garantii. Meid varustasid kolmeaastaste seadmetega IT renditeenuse pakkuja Green IT ning kasutatud tehnika müüja Arvutiait. Valikusse jäid sülearvutitest Dell, kaks Fujitsu Siemensit, IBM, Ordi ja ML, lauaarvuteid esindasid HP ja Fujitsu-Siemens, millest esimene oli paraku töölepingu lõpetanud. Viga oli kindlasti triviaalne,

Pärast juhtmete lahtikokku ühendamist pilti ei ilmunud.»

sest mõni hetk enne testi algust võttis masin pildi ette ja käitus igati korralikult, kuid pärast juhtmete lahti-kokku ühendamist pilti enam ekraanile ei ilmunud. Seadmetest ainukesena olid igapäevases kasutuses edasi ML ja Dell, seega nende punktiskoorid võiks ideaalis puhta installiga olla veel paremad. Teised seadmed olid oma kolmeaastase liisingperioodi firmas lõpetanud ning olid saanud just suurpuhastuse, et asuda uue omaniku juures nagu puhtalt lehelt uuele ringile.

Vanake, mida toodetakse siiani FS Lifebook S7110 on kindlasti üks vanemaid seeriatootmises olevaid lifebook’e, mudelit S7110 toodeti kolme aasta eest ja toodetakse siiamaani. Uuena maksab seade praegu Flexis 15 000 krooni ja meile sattus sellest mitte oluliselt kehvema konfiguratsiooniga isend, mis ei näinud uuega võrreldes kuidagi kehvem välja. Seadmel nagu ikka teada-tuntud tüüpvead: pehme ja vetruv klaviatuur, mälupesade kaaned, mis ainuüksi liikuva õhu käes ähvardavad murduda ja loomulikult ülekuumenemise oht. On isegi kuuldusi, kuidas üks väga sarnane Lifebook 7120 on pärast rasket tööpäeva laua külge lausa kinni sulanud. Igal juhul sülestöötamiseks seda isendit ei soovitaks. Paraku on see mudel väga sülle asetamist provotseeriv ja seda just oma vähese kaa-

42 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

tes timeeskond

Kristjan Karmo AS Telema projektijuht

Tarmo Lindström ERGO IT-juht

Anti Puusepp Maanteeameti IT peaspetsialist

Urmo Lihten Arvutiait, IT-spetsialist

Marko Habicht AM kaasautor

lu ja kerge välimuse tõttu. Nimelt kaalub standardne isend ca 1,8 kg, omades sealjuures ka optilist seadet. Ning seda kõike 14,1tollise ekraani juures. Võib-olla ei tundu see kaal väga märkimisväärne, kui igapäevaselt seadet kaasas ei tassi, kuid omast kogemusest võin öelda, et on üsna suur vahe, kas päevast päeva tassida 1,8 või 2,2 kg kaaluvat jurakat õlakotis. Tegu oli kolm aastat tagasi väga kõva sõnaga sülearvutite seas ja on seda siiani. Urmo Lihten, kes esindas eesti üht tuntuimat kasutatud arvutite edasimüüjat OÜ Arvutiait, oli kindel, et


Testijad tundsid end laua taga nagu kolm aastat tagasi uue arvuti saanud põnevil kontoritöötajad. Fotod: Kalev Lilleorg

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 43


labor

Probleemne HP läheb Marko Habichti käest Kristjan Karmole proovida. Seekord ei õnnestu pilti ette saada. tegu oleks tema teise valikuga kõigi testis olnud masinate seast.

Kulunud Harju keskmine Vähe kaalukama, või õigemini päris palju kaalukama sugulasena oli testis Lifebook C1320D. Sülearvuti oli küll igati viisakas, selge ekraaniga ja väliselt vägagi korrektne, kuid näha oli, et kasutaja polnud oma tööriista eriti säästnud: klahvid osaliselt kulunud vaat et lohkugi, tähemärkide kadumisest rääkimata, trackpoint’ist alles vaid hale narts ja ka päkaalune värv tahtis kesiseks jääda. Sisu poolest oli tegu üsna lahja Harju keskmisega nii testiprogrammide tulemuste kui ka kõige muu järgi. Ekraani resolutsioon oli tavaline XGA, mis tänapäeval on juba vähene. Samuti leidis Kristjan, et toda nibu klaviatuuri vahel on üsna ebamugav kasutada, sest hiire nupud asuvad vaid puuteplaadi all, mitte ei ole dubleeritud, nagu seda on IBMil. Et tegu on koguka aparaadiga, siis osad mõõdud on kuidagi üle võimen-

datud, eriti häirivaks võiks lugeda esimese ääre ja klaviatuuri vahe, mis tähendab, et hoides randme harjumuspäraselt arvuti servaga tasa, on tükk tegu, et klahvideni ulatuda. Tänapäevasema isendi korral oleks tõenäoliselt nõnda massiivse korpuse korral kasutatud täismõõdus klaviatuuri, kus numbriklahvid ja korralikud nooleklahvid esindatud. Jättes kõrvale tuima, halli disaini ja kerge kohmakuse ning võttes arvesse, et selle arvuti hind jääb alla 3000 krooni, ei tasu sealt mingit kõrgklassi mänguarvutit oodatagi, kuid kontorisse sobib hästi ja jääb veel ülegi.

Kohmakus ja veel suurem kohmakus Kerge kohmakuse vastandiks on meie testis suur kohmakus, mida esindab Ordi. Panime kaks sama klassi masinat kõrvuti: Ordi, mis tegelikult on Compal CL51 ja Fujitsu-Siemens C1320D ning tegime kindlaks, et kõik on 1 : 1 sama mõõtu. Küll aga on Ordi ebamugav ja ebameeldiv. Arutasime tes-

44 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

timeeskonnaga, et millest selline ebamugavuse fenomen tuleb ning vastust ei leidnudki. Tarmot häiris eriti klaviatuuri asetus, kuigi MLil on täpselt sama paigutusega klahvid. Samas näitajate poolest pole seadmel vigagi: olemas on Gigabit Ethernet, WiFi, kõ-

Näha oli, et kasutaja polnud oma tööriista eriti säästnud.» vaketas ehk kõik vajalik on esindatud. 2005. aasta juulis sai ajakirjas Praktiline Arvutikasutaja antud isend kiita võimsa protsessori eest ja märgiti ära mälu laiendusvõimalus. Kiruti aga portide tagaküljel asetsemist, mida me eriti enam vanade puhul ei kritiseerigi – eakad on niigi pideva kiusu ohvrid.

Kiire vanake Microlink, mis ka Compali toorikul FL30/FL31, on Anti igapäevane töö-


arvuti, mida on ka kergelt väljendudes räsitud välimusest näha: kulunud, väike tükike servast lahti, klahvid osalt tähemärkideta ja muidugi valdavalt värvkatteta hiirenupud. Kuid ega välimus pole määrav. Kaasaskandmiseks oli Antil isegi imevigur, mis sülearvutit kaitses ja oli kasutatav ka tööpinnana, et jahutus paremini toimiks. Igal juhul muus mõttes oli seade ise hästi hoitud, väga krapsakas oli see oma east hoolimata. Tänu aastaid tagasi heas kirjas olnud videokaardile saavutas antud masin 3D Markis ligi kaks korda enam punkte kui ükski teine testis osalenu. Ülejäänud testijate jaoks tundus parema Ctrl-klahvi asemel asuv Delete kohmakana, kuid arvuti omanik ise kinnitas, et sellega harjudes on see erakordselt mugav. Samuti väärib märkimist tõsiasi, et pärast 2006. a mais soetamist ei ole see arvutit kordagi formaaditud. Isiklikult ei uskunudki, et üks Microsofti toode on võimeline nii kaua järjest töötama.

Äriklass ka pensionieas Kõike kõvemad nimed testis olid paratamatult Dell Latitude D620 ja IBM ThinkPad T42. Dell D620 oleks meie hinnangul ka parim ost, alustades sellest, et Delli äriklassil on kolmeaastane garantii, kui seda pole pikendatud veel nelja või viie aastani. Teiseks on tegu väga suutliku masinaga, mida on näha ka meie testitabeli tulemustest. Samuti liikusid jutud mingist sisseehitatud 3G-modemist, mida paraku testida ei jõudnud, kuid väidetavalt pidi see vähemalt valdaval osal seda tüüpi masinates küljes olema. Vast kõige märkimisväärsem on sisseehitatud ID-kaardi lugeja. Selle soetamine Express või PCMCI pessa maksab üle 300 krooni ning odavam alternatiiv USB kaabli otsas on lihtsalt ebamugav. Arvutil on ka juba nüüdisaegne kahetuumaline protsessor, 1 GB mälu ja mõistliku mahuga kõvaketas. Arvutil ei ole senini täheldatud ühtegi tüüpviga, kui, siis vaid kuumaprobleem, mis kergesti kõrvaldatav kehva termopasta välja vahetamisega ja tolmust puhastamisega. Mis Kristjan

Vanale arvutile osta julgelt juurde rohkem mälu, see aitab palju. DDR2 mälu laiendamine on kaduvväike summa – 1 GB DDR1 maksab 500 kr, samas DDR2 on vaid 150 kr.» Karmole eriti meeldis, oli eest välja punnitav lisaaku, mis eriti õnnestunud veel randmetoena. „Aku oligi nagu randmetoeks ehitatud, sest muidu poleks aku peal olnud pehmendust,” arvas ta. Plussiks võib arvestada ka mitte eriti langenud turuväärtuse, kuid samas selle võib tuua ostja jaoks miinuseks, sest välja tuleb käia ligi 5000 krooni, mis pole just soodsaim. Selle raha eest saab siiski palju arvutit ja suure tõenäosusega teeb uutele samahinnalistele (minisülearvutitele) pika puuga silmad ette. D620 oli nii Urmo, Kristjani kui ka mu enda isiklik lemmik. Veidi logisesid küll arvuti hinged, kuid arvutite hooldusest öeldi, et tooge siia, pingutame, viie minutiga saab korda.

Vananemiskortsudeta must klassik Tüüpvigade puudumises mitte nii õnnelik eksemplar on meie nimekamatest just IBM ThinkPad T42, millel aja jooksul videokaardi külmjooted võivad otsad anda. Oma disainilt on

tegu, nagu ikka, väga alalhoidliku ja nurgelise, kuid samas ennast tõestanud tugevusega sülearvutiga. Tegu siis veel nn „päris” IBMiga, enne kui seda Lenovo nime all hakati müüma. Tõelised fännid ikka aeg-ajalt heietavad, et kus siis alles tehti häid ja vastupidavaid arvuteid. IBMi selle mudeli puhul peab siiski rääkima nišitootest, sest valdaval osal ei eksisteerinud aastaid puuteplaati. Samas vaid trackpoint’i kasutajad kiidavad seda taevani – eks see harjumise asi ole. Sülearvutil on kokku ainult kaks USB-porti, kuid see-eest Svideo väljund teleka või projektoriga ühenduseks. Ju siis on arvestatud, et ärisülearvutit kasutatakse enamasti siiski dokis, mis on ka hea müügitrikk veel ühele lisavidinale. Enimhäirivaks võib lugeda siin Windowsi-klahvi puudumist. Kui ei kasuta klahvikombinatsioone, siis pole tegu kindlasti puudusega, kuid ise olen nõnda päris hädas töölaua kuvamise või failihalduri avamisega.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 45


labor Seade oli silmnähtavalt vähem kasutatud kui teised, ehkki töökoormuselt valiti meile välja üsna sarnased isendid. Ju siis seda ilma kriipsudekraapsudeta Thinkpadi oldi koheldud siidikinnastes või ei julgenud omanik arvutit eriti kasutada, kuigi ta laual sisselülitatuna kolm aastat ilutses. Tegutsemiskiiruses oli see masin üsna nobe, tulemustelt paremgi mõnest vingema protsessori esindajast. Samas mõne teise, lihtsama toiminguga jäi üsna märgatavalt jänni. Aga mida me ikka lihtsaks toiminguks nimetame, tegelikult enamik uuemaidki masinaid ei saa ligi 200 MB suuruse PowerPointi avamisega hakkama. „Kõik need sülearvutid on sobilikud tavaliseks kontoritööks, v.a suured presentatsioonid, milleks ei kõlba neist ükski,” ütles oma hinnangu Tarmo.

500

kr

maksab keskmiselt kasutatud LCD monitor, mida vanale arvutile juurde vaja.

Lauaarvuti üllatas ... aeglusega! Kasutatud arvutite testi oli võrdluseks hangitud ka kaks lauaarvutit: HP Compaq ja Fujitsu-Siemens Esprimo. Olime enne testi üsna veendunud, et sülearvutid ei saa mingil juhul vastu lauaarvutile ei võimsuse ega hinna poolest. Hinna poolest võib veel vaielda, sest kõik on suhteline, võimsuse puhul poleks aga meie sellist tulemust igal juhul oodanud. HP Compaq oli enne testi küll kenasti töökorras, kuid kas oli viga meis või juhtus midagi muud, ei tea. Korra

K U I DA S VA L I DA?

Kümme soovitust vana arvuti ostjale 1. Tihti on mõistlikum vaadata paari aasta taguseid populaarseid marke, uurida hinnalangust ja selleks ajaks on välja tulnud tüüpvigu. 2. Kust osta? Kasutatud seadmetega tegelevad firmad annavad ka garantii, eraisikult ostes on risk suurem (aga hind võib olla odavam). 3. Vaata üle füüsilised kahjustused, aga arvesta, et need ei mõjuta tööd. Pragudega tasuks ettevaatlik olla, eriti ekraani hingede piirkonnas. Kriimude pealt võib üritada tingida. 4. Lillakas ekraan? Imelikud värvid? Sellistega pole tavaliselt mõtet edasi jamada. Vahetuseks võib kuluda ca 1000 kr ise tehes või 2000 teenusena, sõltuvalt ekraanist. 5. Kontrolli pordid, sisendid, väljundid. Kas WiFi ja USBd on korras? USB pesa vahetus võib olla üsna kallis, nagu kõik muugi, mis emaplaadi küljes. 6. Kas kõvaketas on terve? Tasuks üle kontrollida kas või Windowsi tarkvaraga, kas leiab vigu või katkisi sektoreid. Seegi pole kallis vahetus, ent siiski ... 7. Optilist seadet on kõige lihtsam kontrollida erinevaid plaadiformaate lugedes-kirjutades. Üldiselt kas töötab või ei tööta. 8. Kuidas aku kestab? Aku on kulumaterjal ja selle vahetusega tuleks arvestada pigem hiljem kui varem. Vahetus maksab Eestis 1000 või enam, välismaalt tellides võib saada umbes poole hinnaga. 9. Kui oma mõistus enam ei võta, küsi abi teadjamalt. Tõenäoliselt on ka hooldusfirmad nõus ülevaatuse osas kokkuleppele jõudma. 10. Ära osta kiiruga kohe esimest, mis tundub hea. Tihtipeale võib väike parandus olla kokkuvõttes odavam kui väliselt täiesti veatu isend.

juhtmed lahti ühendatud ja pärast jälle kokku andis tulemuse, et HP pilti enam ette ei võtnud. Seega oli see katki ega kvalifitseerunud. Ühtlasi näitab see ka väikest ohtu vanade arvutite ostmisel – nad võivad ootamatult infarkti saada. FS Esprimo C5900 oli küll suurima taktsagedusega protsessoriga, mälu täitsa parajalt, videokaardi võimsus umbes sama, mis sülearvutitel, testide punktitulemused ka täitsa head, mõneti paremadki. Reaalne töötegemise tulemus oli aga täiesti allpool arvestust. Tõesti, Youtube’i HD kvaliteediga videot suutis see näidata rahuldavalt, kuid muu tegevus kontoriprogrammidega toimus kuidagi üllatavalt vaevaliselt. Kasutusel olnud mälud on õnneks DDR2-d, mis ei maksa praegu suurt midagi, et juurde lisada. Porte on lauaarvutile vastavalt ja kokku ainuüksi USBsid seitse. Et lauaarvutiga pole paraku ilma kuvarita midagi peale hakata, lisame kasutatud 17tollise LCD 500–1000 krooni eest, klaviatuuri, hiire jms. Lisanud kõik vajaliku hinnale, ei tulegi olulist vahet testitud odava otsa sülearvutitega. Kumb aga on parem, on raske öelda.

Võtame kokku Et otsustasime seekord testis hindeid mitte panna, siis seda me ka ei tee. Kasutatud masinatega on juba kord see häda, et igaühel on kolm aastat isikupärast elu seljataga ning lisandub kulumiskoefitsent, mis masina tootjast enam ei sõltu. Kui ilma hinneteta siiski mitte kuidagi ei saa, siis soovitame esmajärjekorras Delli, IBMi ja ka Fujitsu-Siemens S7110t, kuid samuti saaks kontoritoimingutega ideaalselt hakkama ka kõik ülejäänud. Et MS Office ei ole selle aja jooksul kuidagi muutunud ja XP lasti välja juba 2001. a oktoobris, siis ainukesed otsesed põhjused, mille leidsime uue sülearvuti eelistamiseks, on aku kestvus ja kaal. Seni, kuni pole vaja uue arvutiga eputada või teha tööd mõne jõudlust nõudva programmiga, on kolmeaastane arvuti veel kontoris täiesti omal kohal. Marko Habicht

marko@am.ee 46 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009


Dell Latitude D620

FS Lifebook S7110

FS Lifebook C1320D

IBM ThinkPad T42

protsessor: T2300@ 1,66 GHz mälu: 2 GB DDR2 graafikakaart: Intel 945 sisendid/väljundid: 4 x USB, COM, ID-kaardilugeja, sõrmejäljelugeja Geekbenchi jõudlustest: 1819 3D Marki graafikajõudlustest: 5741

protsessor: T2400@ 1,83 GHz mälu: 1 GB DDR1 graafikakaart: Intel 945 sisendid/väljundid: 3 x USB, firewire, S-video Geekbenchi jõudlustest: 1912 3D Marki graafikajõudlustest: 5247

protsessor: Pentium M 1,73 GHz mälu: 1 GB DDR1 graafikakaart: Intel 915GM/910GML sisendid/väljundid: 4 x USB, COM, LPT, SD lugeja, Firewire, TV-out Geekbenchi jõudlustest: 1240 3D Marki graafikajõudlustest: 4857

protsessor: Pentium M 1,80 GHz mälu: 1 GB DDR1 graafikakaart: ATI RADEON 7500 sisendid/väljundid: 2 x USB, S-video, LPT Geekbenchi jõudlustest: 1234 3D Marki graafikajõudlustest: 3969

hind 3 aasta eest: ~26 000.– oletatav hind praegu: ~5000.–

hind 3 aasta eest: ~25 000.– oletatav hind praegu: ~5000.–

hind 3 aasta eest: ~24 000.– oletatav hind praegu: <3000.–

hind 3 aasta eest: ~25 000.– oletatav hind praegu: <3000.–

plussid

plussid

plussid

plussid

kaal, disain, ID-kaardi lugeja

mugav kaal, soliidsus

porte selle raha eest palju

tugev, töökindel korpus

miinused

miinused

miinused

miinused

temperatuuriprobleemid

nõrk korpus, kuumenemisoht

kohmakas kasutada

portide vähesus

(ML) Compal FL30/FL31

(Ordi) Compal CL51

FS Esprimo C5900

protsessor: Pentium M 1,86 GHz mälu: 768 MB DDR1 graafikakaart: Geforce Go6400 sisendid/väljundid: 4 x USB, S-video, SD lugeja, firewire Geekbenchi jõudlustest: 1279 3D Marki graafikajõudlustest: 10 069

protsessor: Celeron M 1,50 GHz mälu: 768 MB DDR1 graafikakaart: Intel 82852/82855 sisendid/väljundid: 3 x USB, LPT, firewire Geekbenchi jõudlustest: 1031 3D Marki graafikajõudlustest: 2225

hind 3 aasta eest: ~15 000.– oletatav hind praegu: ~3000.–

hind 3 aasta eest: 15 000.– oletatav hind praegu: ~2000.–

hind 3 aasta eest: ~12 000.– oletatav hind praegu: ~1000.– + monitor jne protsessor: Celeron 3,06 GHz mälu: 1 GB DDR2 graafikakaart: Intel 82915G/910GL sisendid/väljundid: 7 x USB, LPT, COM Geekbenchi jõudlustest: 1413 3D Marki graafikajõudlustest: 3618

plussid

plussid

plussid

võimekas videokaart

tugev korpus, hea hind

palju porte, hästi laiendatav

miinused

miinused

miinused

lahja protsessor

ebamugav kasutada

vähene jõudlus

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 47


lahendused

Videopilt kaugustest Kuidas lahendada välitingimustele vastupidav videovalvesüsteem, mis talub nii talve kui ka suvist päikest ning millega saab oma varal ka sadade kilomeetrite kauguselt silma peal hoida? Kiire ja odava lahenduse saab IP-kaameratega, mis vahendavad videopilti üle tavalise arvutivõrgu ega vaja ühtegi lisaseadet. Kaamera ees toimuvat saab jälgida suvalisest võrku ühendatud seadmest.

Ando Urbas ando.urbas@eesti.ee

„Hallo, oled Priit jah? Ma sinu naaber sealt mere äärest. Kuule, ma olen sel nädalal linnas, aga eile oli kõva torm. Ole hea, viska minu paadile ka pilk peale, kui randa lähed. Mul süda valutab, kas kõik on ikka korras?” Kodust, suvilast või firma laoplatsilt eemal olles on muremõtted kiired tulema. Oleks ju tore, kui ei pea tuttavaid tülitama või valvurit palkama, vaid saab ise oma varal silma peal hoida. Looduskaameratest on kõik kuulnud, mille pilti saab suvalise arvuti kaudu jälgida. Äkki paneks omale ka ühe püsti? Aga kui palju see maksab? Mida ma arvestama pean? Kas seda tasub ise ette võtta või tellida teenus mõnelt firmalt? Sooviga videovalvet saada mõne suure turvafirma, näiteks G4Si poole pöördudes, on nad kohe valmis lepingut sõlmima. Hind sõltub kaamerate arvust ja lisateenustest. Ühe kaameraga 355 kr/kuus pluss käibemaks või ostad süsteemi ligi 13 000 krooniga välja. Patrullekipaaži kohalesõit, valmisolekutasud jms veel juurdegi. Häirivamaks kui hind on aga süsteemi tehniline lahendus. Tegu on

analoogsüsteemiga ehk kaamera vajab ka digisalvestit ja see omakorda spetstarkvara, kui soovite videopilti üle interneti vaadata. Pilt kaamerast salvestini tuleb viia eraldi juhtmetega, süsteemi ümberpaigutamine on aeganõudev ja kohmakas. Kiirema ja odavama lahenduse saab IP-kaameratega, mis vahendavad videopilti üle tavalise arvutivõrgu ega vaja ühtegi lisaseadet.

IP-kaamera IP-kaamera on iseseisev seade, mis võimaldab jälgida kaamera ees toimuvat suvalisest võrku ühendatud arvutist ja seda tavalise veebibrauseriga. Erinevalt veel praegugi levinud analoogkaameratest, kus videopilt jõuab

Arvutivõrgu kasutamine teeb IP-kaamerate kasutuse odavaks.» vaatajani koaksiaalkaableid pidi, on IP-kaamerates kogu informatsioon digitaliseeritud. Igas kaameras peitub pisike protsessor, miniarvuti koos veebiserveriga. Videopilt jõuab vaatajani üle tavalise arvutivõrgu, mistõttu pole vaja eraldi juhtmeid video tarbeks ega spetsiaalseid salvestusseadmeid. Just arvutivõrgu kasutamine teeb IP-kaamerate kasutamise odavaks ja pakub terve müriaadi võimalusi, kuidas pilt vaatajani jõuab. Sest kuigi on olemas terve hulk analoogvideo

48 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

transpordilahendusi, siis arvutivõrgu seadmeid on olemas meeletult rohkem, nende hinnad on suurtest tootmismahtudest tingituna madalamad ja neid on lihtne omavahel kombineerida. Signaali võib edastada võrgu- või elektrikaablit pidi, traadita üle WiFi või mobiilside vahendusel. Pildi jälgimiseks sobib tavaline arvutikuvar ja salvestamiseks kõvaketas või mälupulk. Et videopilt on kohe digiteeritud ja igas kaameras peitub pisike arvuti, siis saab kasutada automaatseid analüüsimeetodeid nagu liikumistuvastus. Tabades etteantud kaadriosas piisavalt suure häire, võib kaamera alustada salvestamist, saata meili või SMSi. Nii pole muret, et kõige olulisemal hetkel on valvur ikkagi magama jäänud ega pane ukse kallal askeldavat varast tähele.

Ilmastikukindlus pakendist Niiskus ja temperatuurikõikumised on esimene mure, mis tuleb tehnika õue paigaldamisel ära lahendada. Valikuid on siinkohal kaks – kas osta välitingimustele sobivad kaamerad või panna kõik, mis niiskust kardab, hermeetilisse kasti. Arvamused, kumb on mõistlikum, kas nn välikorpuseid või ilmastikukindel kaamera, lähevad lahku. Axise kaameraid paigaldava Digisilma juhatuse esimees Mario Puhk pooldab ilmastikukindlaid korpuseid. „Võtame näiteks ilmastiku- ja vandalismikindla Axis P3343-VE, mille saab kätte kusagil 13 500 krooniga


t koju või kontorisse

pluss käibemaks. Teine sama hea pildiga ja palju kasutatud kaamera, Axis 211 koos soojendusega välikorpusega, läheb maksma kusagil 8000 krooni pluss käibemaks.” Omar Neiland, kes müüb Eestis Mobotix kaameraid, on aga rohkem spetskaamerate poolt. „Rahaliselt ühe või teise variandiga suurt vahet ei tule, aga muret on spetskaameraga kindlasti vähem,” selgitab Neiland. „Meil on näiteks olnud juba kümme aastat kaamera üleval Tallinna teletornis. Kaamera on hermeetiliselt suletud ja see väike võimsus 4 W, mis see tarbib, on täiesti piisav soojushulk, et hoida klaas puhas ja pilt selge nii vihmas kui ka lumetormis.” Samas nõustub Neiland, et osadel juhtudel võib eraldi hermeetiline korpus olla kasulikum, näiteks siis, kui sinna on vaja paigaldada veel teisigi seadmeid – WiFi ruuter, toiteadapter vms.

Ilusa ilma ja küllaldase valgusega näitab kena pilti ka keskpärase objektiivi ja sensoriga kaamera, aga hämaruse saabudes pole ilma tugeva lisavalgustuseta või öönägemisvõimeta enam midagi näha (paremal).

Deduplitseerivad varunduslahendused. PROACT Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 49


lahendused

Odav alternatiiv infrapunakaamerale on liikumisanduriga varustatud võimas prožektorlamp, mis annab kokkuvõttes parema pildi. Äkitsi süttiv valgus võib ka varga juba eos eemale peletada. Kuida s tö ö tab?

Vaatenurga valem Kaameraid on väga erineva vaatenurgaga – vale vaateulatusega kaamera lihtsalt ei näe väljavalitud asukohast oma valvealust või ei mahu see kaadrisse. Vaatenurga saab enne ostu välja arvutada ja kohapeal mõõtmisega üle kontrollida. H=D x h/f H – suurim objekt, mis korraga vaatevälja mahub h – sensori mõõt millimeetrites (sensorimõõdud: 1/4” h = 3,6 mm; 1/3” h = 4,8 mm; 1/2” h = 6,4 mm) f = fookuskaugus D = kaugus objektiivist

üle 100meetrise võrgukaabliga kaamerat ühendada ei saa.» Murelaps elekter Ilma elektrita ei tööta ka IP-kaamerad. Teiseks on vaja ka videopilt kaamerast kätte saada. Valida on, kas vedada kohale võrgukaabel, kustkaudu saab kaamera ka toite PoE (power over Ethernet) abil, või vedada kaamerani toitekaabel ning videopilt juba traadita, WiFi vahendusel ära saata. „PoE tehnoloogia on enamasti väga mõistlik lahendus,” selgitas Neiland. „Arvestada tuleb aga kaablipikkusega, sest üle 100meetrise võrgukaabliga kaamerat ühendada ei saa.”

50 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Olenevalt olukorrast võib olla lihtsam kaamera vooluga varustada ning andmed traadita lahendusega ära saata. „Meil oli Muuga sadamas hea näide, kus posti otsas olevast kaamerast valvuriputkani oli 200 meetrit,” kirjeldas Mario Puhk. „Kaabli vedamine oleks olnud väga tülikas, selle asemel panime mõlemale poole mõnesajakroonised WiFi suundatennid. Selle ühendusega pole mitu aastat ühtegi probleemi olnud,” selgitas Puhk. Paadiomanik Priit aga, kellest me lugu alguse sai, jõudis enne valvesüsteemi väljavalimist paadi juba kuivale tõmmata. Kaalukausil on praegu välikorpuses IP-kaamera koos Kõu ruuteriga või masti püstitamine, mille otsast saab suundantennidega koduga traadita internetiühenduse. Esimene variant tuleb odavam, aga nõuab igakuist kuutasu, teine kallim, kuid ühendus saab kiirem ja kuumaksuta.


DSpace – vabavaraline digikogu Haridusasutused, väikefirmad ja teised seisavad tihti probleemi ees, kuidas luua paindlik juurdepääs asutuses loodavale teabele; olgu selleks siis õppematerjalid, tootekataloogid või näidised. Suurepäraseid võimalusi digitaalse sisu struktureerimiseks ja avatud juurdepääsu loomiseks pakub Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (MIT) välja töötatud avatud koodiga programm DSpace.

Eero Kangor

Eesti Kunstiakadeemia doktorant

Käsitlen DSpace'i kasutamist fotode publitseerimiseks Tartu Ülikooli kunstiajaloolise fotokogu näitel. 2004. a kuulutas haridusministeerium välja humanitaar- ja loodusteaduslike kogude riikliku programmi, mille puhul alustasin 2005. a Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetoolis ca 50 aastat korrastamata seisnud fotokogu süstematiseerimist. Fotokogu kujunes aastatel 1922–1950 kunstiajaloo professorite suunamisel ning sisaldab Eesti ja ka Läti arhitektuuri- ja kunstimälestiste fotosid. Tegu on väga väärtusliku koguga, mille säilimise eest pärast kunstiajaloo kateedri likvideerimist vastutas kunstiteadlane Voldemar Vaga (1899–1999). Kogu leidis stabiilse varjupaiga alles 1994. a, mil valmis filosoofiateaduskonna uus hoone. Vahepealsel ajal läks kaduma inventariraamat, mis tähendas, et 2005. a tuli kogu inventeerimisega tühjalt kohalt alustada. Tol korral valisin säilikute kirjeldamiseks programmi Microsoft Access (MSA), sest see oli asutusel juba olemas ning mul olid selle kasutamiseks vajalikud oskused. MSA ka-

TÜ Kunstiajaloolise fotokogu säilikud on publitseeritud DSpace'iga aadressil http://dspace.utlib.ee. sutamisse olid aga juba alguses sisse kirjutatud kaks põhilist puudust, mis ähvardasid kujuneda takistuseks projekti edukale lõpetamisele. Nendeks olid piltide lisamine fotode kirjeldustele ning avaliku juurdepääsu loomine. Need probleemid õnnestus hiljem lahendada DSpace'i abil. DSpace on avatud koodiga programm, mis võimaldab hallata ja säilitada igasugust digitaalset sisu: teksti, pilte, videosid, helifaile jms. See tähendab, et näiteks foto kirjeldusele on võimalik lisada ka foto digitaalne koopia. Digitaalse sisu indekseerimi-

ne võimaldab DSpace'is teha erineva keerulisuse astmega otsinguid ning leida kogust just vajalik fail. DSpace on seotud ka Google'i otsingumootoriga, nii et õigupoolest võib kasutaja leida juurdepääsu hallatavale infole ka DSpace'ist midagi teadmata. See aga tähendab, et näiteks Tartu Ülikooli fotokogu on võimalik tutvustada laiemale publikule ning muuta selle sisu kohe kättesaadavaks. DSpace'i kasutamise teevad ahvatlevaks ka laialdased võimalused avaliku ja varjatud info struktureerimiseks ning avaliku vaate konfigureerimiseks.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 51


LAHENDUSED

Intel Lynnfieldi uus p Intelil tuleb taas välja uus Nehalemi arhitektuuril protsessoripere Lynnfield. Kas uued Core i7 ja i5 protsessorid tulevad eelkäijaist soodsamad ja sobivad ka tavalisele äriklassile?

Isegi Lynnfieldi „vähim vennike” i5 750, mis meil testimasinas vuras, andis silmad ette vanemale Core 2 Quad Extreme protsessorile ja mahajäämus karmimaist polnud, eriti hindu võrreldes, kuigi suur.

Veiko Tamm

veiko.tamm@gmail.com

Alustame lühiülevaatega Nehalemi arhitektuurist ning hüvedest, mida see pakub. Traditsiooniliselt koosnes Inteli arhitektuur kolmest kiibist: Keskprotsessor (CPU), milles paiknesid täisarvuüksus (integer unit), ujukomaprotsessor (FPU, Floating Point Unit) ning kiired esimese ja teise taseme vahemälud (L1, L2 cache memory). CPU suhtles esisiini (FSB, Front Side Bus) kaudu emaplaadi kiibistiku põhjasilla (Northbridge) kiibiga. Põhjasillas elutses mälukontroller, mis vahendas liiklust CPU ja operatiivmälu moodulite vahel, ning graafikamooduli PCIexpress-siini kontroller. Lõunasillas (Southbridge) paiknesid integreeritult kõik muud vajalike seadmete ja liideste kontrollerid – IDE- ja SATA kontrollerid (kallimatel RAIDi toega), USB kontrollerid, võrguliides(t)e kontrollerid, audiokontroller jpm. Seoses CPU taktsageduste kasvuga ning protsessorituumade (core) arvu kasvuga osutuski punniks pudelikaelas just esisiin ehk FSB. Ehk-

ki ka esisiini kiirus oli ajas meeletult kasvanud (400 MHz-lt kuni kiireima versiooni 1600 MHz-ni), jäi see siiski ajale jalgu ning infovahetus mäluga sai piduriks jõudluse edasise kasvu teel. Konkureeriv protsessoritootja AMD vabanes sellest pudelikaelast oma Athlon 64 protsessoritega, milles ta kolis mälukontrolleri protsessori sisse ning saavutas omal ajal suure kiiruse-eelise Inteli ees. Core-arhitektuuriga suutis küll Intel veel esisiini agooniat pikendada ja taas liidriks tõusta, kuid näha oli, et nüüd on juba kork lõplikult ees. Nii ilmusidki eelmisel aastal turule uue Nehalem-arhitektuuriga Bloomfieldi koodnimega protsessorid, milles samuti oli mälukontroller protsessori sees, kuid arhitektuur erines siiski AMD omast ja uued Inteli protsessorid troonisid taas tipus. Kui varasemad Inteli neljatuumalised protsessorid kujutasid endast tegelikult kahte kahetuumalist protsessorikristalli ühe katuse all, siis suure uuendusena on Bloomfieldidel kõik

neli tuuma ühes kristallis ning ühendatud omavahel ja põhjasillaga ülikiire QPI (Quick Path interconnect) siini abil. QPI andis suure hüppe infovahetuskiiruses – kui kiireimal FSB-l ulatus see 6,4 GB/s-ni, siis QPI hiilgab koguni 25,6 GB/s-ga. Uutes Core i7 nime kandvais CPU-des oli kasutusel juba kolme-kanaliline (Triple-Channel, 192bitine) mälukontroller, ent kui kasv ühelt kanalilt (64 bit) kahele (128 bit) oli märgatav, aga kolm kanalit andsid küll lahenduse keerukusele ja hinnale palju juurde, siis reaalses kasutuses mingit kasu ei olnud. Taas ilmus kasutusse varasemate Pentium 4 CPU-de juures kohatud HT (HyperThreading) tehnoloogia, kus operatsioonisüsteem näeb ühte protsessorituuma kui kahte eraldi virtuaalset protsessorit. Kasutusele ilmus ka TurboBoost tehnoloogia. Protsessorid on TDP 130 W ehk piiratud tarbima maksimaalselt 130 W. Kui nüüd aga on tegu vaid ühte või kahte tuuma kasutada oskava rakendusega ja teised tuku-

Vanema i7 9xx seeria protsessori (vasakul) järeltulijad – Lynnfieldi i5 ja i7 protsessorid on eelkäijast taas väiksemad.

52 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009


protsessor ja kiibistik vad niisama, siis kiirendab protsessor töötavad tuumad ühe baastakti (ehk 133 MHz) võrra kiiremaks seni, kuni tarbitav võimsus (või protsessori toitevool) ei ületa TDPs ettenähtut.

Lynnfield astub lavale 8. septembril ilmusid turule kolm uut Lynnfieldi protsessorit ja uus P55 (Ibex Peak) nimeline kiibistik. Uuteks protsessoriteks olid Core i7 870 (2,93 GHz, maks. 3,6 GHz), Core i7 860 (2,8 GHz, maks. 3,46 GHz) ja Core i5 750 (2,66 GHz, maks. 3,2 GHz). Nagu ka eelmised Bloomfieldi „Nehalemid”, on Lynnfieldi protsessorid valminud 45nanomeetrises tehnoloogilises protsessis, kuid nende transistoride arv on hüpanud 731 miljoni pealt juba 774 miljonile ning kiibi mõõtmed kasvanud 263 mm2 pealt 296 mm2-ni. Samas on kahandatud mälukontrollerit kolmelt kanalilt kahele, nii et piisab pisemast protsessoripesast – Socket1156st ja seega pole uued protsessorid enam kasutatavad vanadel emaplaatidel ja vanemad Bloomfieldi i7 9xx seeria protsessorid uutel emaplaatidel. Mis on kiipi aga kasvatanud, on ka graafika PCIex liinide toomine protsessori sisse ning koos sellega on kadunud üks kiip. Põhjasild ja süsteem on muutunud kahekiibiliseks – lihtsalt protsessor ja emaplaadi kiip P55. Kuid liinide arvu on vähendatud – kui X58 põhjasild toetas 36 PCIex liini, siis Lynnfield CPU kontrolleris on PCIex liinide arv vaid 16. Mis eristab siis uusi Core i7 ja Core i5 protsessoreid? Peale erinevate taktsageduste on oluline näitaja HT (Hyper-Threading) tugi – Core i7 neljatuumalised protsessorid toetavad HTd ning näivad operatsioonisüsteemile kui kaheksaprotsessorilised süsteemid, Core i5 neljatuumalistel HT tugi puudub ja nad ongi, mis nad on –

Core i5 nelja­ tuumalised ongi, mis nad on – neli protsessorit ühes kiibis.» neli protsessorit ühes kiibis. Suure arengu on teinud TurboBoost ülekiirendussüsteem. Varasema ühe baaskellalise ülekiirenduse asemel suudavad uued Lynnfieldid end kiirendada kuni viis astet ehk 667 MHz (neli astet i5 korral). Samas on aga protsessorite energiatarvet vähendatud – TDP on 95 W (89 A). See koos kiibistiku energiatarve kahanemisega on viinud ener-

geetiliselt väga „roheliste” lahendusteni. Kui Bloomfieldi protsessor (130 W) koos X58-ICH10R kiibistikuga (26,5 W) tarbis maksimaalselt 156,5 W, siis Lynnfield (95 W) koos P55 kiibistikuga (4,7 W) vaid 99,7 W. Uue aasta esimeses kvartalis on aga saabumas i7 860s ja i5 750s, mis on veelgi säästlikumad TDP 82 W protsessorid. Samas pole tehtud järeleandmisi jõudluses – isegi Lynnfieldi „vähim vennike” i5 750, mis meil testimasinas vuras, andis enamikes testides silmad ette Core 2 Quad Extreme protsessorile ja mahajäämus karmimaist vendadest i7 9xx seeriast polnud, eriti hindu võrreldes, suur.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 53


lahendused

OpenID - sinu ühtne identiteet internetis Kui varem räägiti e-identiteediga seonduvast peamiselt suurettevõtetes, siis paari aastaga on tänu Web 2.0le see teema kõigile huvitavaks muutunud. Kuidas siis e-identiteeti kasutada? OpenID on elektroonilise identiteedi protokoll, mis on lihtsam ja avatum kui alternatiivsed lahendused ja sobib peaaegu kõigile. Ka ID-kaardiga saab OpenID koos töötama panna.

Martin Paljak martin@paljak.pri.ee

OpenID (OpenID.net) on elektroonilise identiteedi protokoll, mis on lihtsam ja avatum kui alternatiivsed lahendused, milleks on peamiselt SAML2 (OASIS) ja CardSpace (Microsoft). Viimase kahe aasta jooksul on OpenID leidnud toetajaid kõigilt suurtelt ja olulistelt firmadelt – Google, Microsoft, Facebook, Yahoo, Amazon jpt. Septembris 2009 lubas OpenID kasutusele võtta ka Obama juhitav Ühendriikide valitsus, et lihtsustada kodanikele pakutavaid e-teenuseid.

Mis on OpenID? Tehniliselt on OpenID protokolli süda identifikaator, veebiaadress, mille üle omatavat kontrolli saab kasutaja tõestada kolmandatele osapooltele, milleks on teised veebilehed. Keerulise seletuse asemel tasuks aga hoopis mõelda sellele, et kes olen mina internetis ja kuidas ma seda teistele tõestan. Traditsiooniliselt tuleb veebis huvi pakkuval veebileheküljel läbida tüütu registreerimisprotsess, mille kaudu

OpenID laseb ühe kontoga igale poole sisse logida. saab kasutajanime ja parooli. Sellega kaasneb aga tülikaid ja ohtlikke seikasid: mida aktiivsem oled, seda rohkem koguneb kasutajanimesid ja paroole. Alati ei saa kasutada seda kasutajanime, mida tahaksid. Inimese mälul on piirid ja tihti kasutatakse sama parooli (koos sama kasutajanimega) mitmel veebilehel. See teeb kurikaelte elu kergeks. Samamoodi tuleb iga uue registreerimise puhul läbi mõelda – kas see veebileht on usaldusväärne? Kui nüüd pahalaste kätte satuvad kasutajanimed ja paroolid, mida nende omanikud kasutavad mitmetel veebilehtedel, on neil lihtne sisse logida kõikjal, kus sama parool kasutusel on. Siin tulebki mängu OpenID, mille abil saab turvaliselt kasutada ühe veebi kasutajanime ja parooli ka teistel veebilehtedel. Enamik suuri teenusepakkujaid on lisanud oma süsteemidele OpenID toe ja nii ongi võimalik paljudes veebides näiteks „Logi sisse

54 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Google'i kontoga” nuppu vajutada. Mis juhtub selle nupuvajutuse peale kulisside taga? Kõigepealt – veebilehitseja suunatakse google.com lehele, kus kasutaja sisestab enda Google'i parooli. Õige parooli puhul saab kasutaja valida, kas ta on nõus enda andmete edastamisega veebilehele X. Nõusoleku puhul suunatakse kasutaja tagasi veebilehele X koos OpenID sõnumiga, mille sisu on umbes selline: „Jah, sellel kasutajal on Google'i konto, me kontrollisime tema parooli.” Niimoodi ei pea muret tundma parooli lekkimise pärast, sest parooli küsib ainult Google'i enda server, mille turvalisus on tõenäoliselt paremal järjel kui suvalise kiisufoorumi oma.

OpenID ja ID-kaart Eelnev näide kasutas Google'it, kus on kasutusel paroolid. Kuid kõik paroolid on ebaturvalised, sest neid on võimalik kopeerida. Eestis on seevas-


tu olemas riigi pakutav ID-kaart ja Mobiil-ID, mida erinevalt paroolidest pole võimalik kopeerida ja mis on turvalisimad isikutuvastusvahendid internetis.

lihtne lahendus

Issuu trükib raamatud veebi Sul võib olla ilusalt kujundatud raamat, kuid netikasutajatele tahaks ka näidata. PDF on liiga tülikas. Mida teha?

Kuid lisaks riigiteenustele, pankadele ja teistele on internetis veel kümneid miljoneid lehekülgi, mis pole kuulnudki Eesti ID-kaardist ja tõenäoliselt ei kuule ka lähitulevikus. Ideelabori loodud teenus openid.ee seob omavahel OpenID protokolli ja Eesti isikutuvastusvahendid, mis võimaldab kasutada paroolist tugevamat isikutuvastust kõikidel veebilehtedel, mis toetavad OpenID-d. Näiteks on openid.ee teenuse kaudu võimalik Mobiil-ID PIN1 koodi abil sisse logida veebilehele, mis võib asuda kas või Costa Rical, ilma, et kauge veebilehe omanik oleks kuulnudki Mobiil-IDst. ID-kaardi või Mobiil-ID kasutamiseks tuleb sisestada selle aadress, milleks ongi openid.ee.

Kasuta enda veebilehel Küsitlused on kinnitanud, et inimestele ei meeldi ennast veebis registreerida. OpenID võimaldab registreerimist vältida ja kasutajatel siseneda enda teenusepakkuja andmetega, seega saab OpenID toega veebileht rohkem uusi kasutajaid.

ID-kaardi ja Mobiil-ID toega veebide vähesuse üks põhjus on toe lisamise keerukus. Paljud veebid töötavad vabavaraliste mootorite peal nagu Wordpress, Drupal, Joomla vmt, mille jaoks on olemas OpenID plugin. Sel juhul piisab OpenID toe lisamiseks vastava plugina paigaldamisest, mis on võimalik ilma programmeerija sekkumiseta.

Üks mugav võimalus on digifail (PDF) avaldada näiteks issuu.com-is, kus seda saavad teised nagu raamatut lehitseda. Issuu.com võtab vastu üleslaaditud PDFi ja sõltuvalt faili suurusest töötleb seda kümmekond minutit. Seejärel on raamat või muu trükis vaatamiseks valmis: välja näeb see nagu ikka raamat, mis on asetatud lauale. Pisike küll, aga saab lehitseda. Suurendamiseks pole vaja teha muud, kui raamatul klikkida, hiirega huvipakkuvale kohale sõites keritakse ette just selle koha suurendus. Järele proovitud on ka pikema jutu lugemine – hea ekraaniga pole see mingi probleem ja tundub pea sama mugav kui paberraamatu lugemine. Issuu raamatuid võib ka oma

kodulehele integreerida, selleks on lehel genereeritud IFRAMEi kood, mis tuleb oma kodulehe HTMLi sisse istutada. Isegi kodulehte integreeritud raamat on suurendatav ja sama lihtsalt lehitsetav kui Issuu lehel. Paljud maailmakuulsad kirjastused on juba oma väljaandeid Issuusse üles pannud ning kui hoolega otsida, leiab Issuust ka mõne Eesti ajakirja ja raamatu. Kuid ka igasuguseid muid mitmeleheküljelisi kujundatud PDF-dokumente on Issuus mugav avaldada ja mis veel tähtsam – mugav lugeda. KAIDO EINAMA

Nii näeb välja Issuus avaldatud lindude raamat, mille allikaks on tavaline PDF-fail. Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 55


inimesed sünnipäev

uues ametis

35

Kalev Reiljan 14. oktoober Elion Ettevõtted AS, tehnoloo­ giaüksuse juht

67

Olav Aarna 4. november tehnikateadlane, teadus- ja hariduspoliitik

Skype’i juht hakkab presidenti nõustama

Skype Eesti juht Sten Tamkivi töötab 1. oktoobrist president Toomas Henrik Ilvese nõunikuna. Skype Eesti juhatajaks jääb ta edasi, presidendi nõustamine on osalise koormusega. Tähtajalise käsunduslepingu järgi 4000 krooni kuus saav Tamkivi nõustab presidenti infotehnoloogia, innovatsiooni ja ettevõtluse küsimustes. Sten Tamkivi ühines Skype’iga 2005. aastal, varem on ta töötanud Helmeses äriarenduse juhina.

Sünnipäevalast õnnitlevad Microsofti juhtivad jõud.

46

Ott Köstner 9. november Tigma asutaja ja nõukogu liige

31

Andrus Purde 11. november Pledgehammer, kaasasutaja

Kristjan Sokk asub Arco Vara ITd juhtima Oktoobrist juhib Kristjan Sokk Arco Vara IT-asju, olles varem töötanud Eesti tarkvarafirmas Webmedia. Arvutitele on Kristjan spetsialiseerunud kogu oma tööelu. Firmad, kus ta on töötanud, on Minu Vara, Lincona Konsult, Webmedia ja nüüd Arco Vara. Uue ametikoha proovikivid on Navisioni arenduse jätkamine ning kogu kontserni IT infrastruktuuri haldus.

56 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Google teeb vigu Septembris külastas Tartu Ülikooli tuntud otsingumootorite uurija Dirk Lewandowski Hamburgi ülikoolist.

Tema loengus saadi teada, et üle poole kasutajatest sisestavad vaid ühe otsisõna ning 80% vaatavad vaid tulemuste esimest lehte. Peamiselt keskendub

Lewandowski oma uuringutes suurimale väljakutsele otsingumootorite kvaliteediuuringutes, milleks on kasutaja kavatsuste hindamine. Lewadowski teeb ettepanekuid ka Google’i ja Yahoo! arendamiseks. Koos T-Online’iga alustati teaduslikku projekti otsingutulemuste kvaliteedi parandamiseks.


„Valguse isandad” said Nobeli preemia Selle aasta Nobeli preemia said Charles Kao, Willard Boyle ja George Smith. „Valguse isandateks” nimetatakse neid, sest Kao töötas optiliste kaablite tehnoloogiaga, mis on sidetehnoloogia alus ning Boyle ja Smith lõid CCD ehk valgustundliku elemendi, mis leidub digikaamerates.

Baltic Computer Systems sai 20aastaseks Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud IT-firma BCS sai sel sügisel 20aastaseks ja pidas ööklubis Marat maha suure sünnipäevapeo. Firma asutas Kommundata AB (Rootsi) ja Tallinna Linna TSN TK Arenduskeskus (Eesti NSVL) 26. jaanuaril 1989. a Rootsi–Eesti (NSVL) ühisettevõttena. Registreerimine NSVL rahandusministeeriumis toimus 30.05.1989. Tegelik töö aga käivitus septembris 1989. Algusaastatel tegeleti elanike registri loomise, hotellide-restoranide infosüsteemide, andmeside ning

kontoritehnika müügiga. 1996. aastal ostsid aga BCSi algatajad ja töötajad välisomanikelt nende osaluse välja ja praegune BCS rajanebki täielikult Eesti kapitalil. 17. septembril tähistati ööklubis Marat sünnipäeva ansambliga Ultima Thule ja külalistest olid kohal suur osa Eesti IT tippe läbi aegade. Arvutimaailm

Kaks Antsu, kaks BCSi juhatajat – 20 aastat tagasi ja nüüd.

Robotmannekeen sai 9,6 miljonit Eesti Arengufond investeeris koos kaasinvestoritega võrdsetel tingimustel 9,6 mln krooni robotmannekeeni arendajasse Massi Miliano OÜsse.

Heikki Haldre

Investeeringu tulemusena käivitus hiljuti uus testlahendus juhtivas rahvusvahelises internetikaupluses Quelle, kust saab nüüd kaupa osta, proovides seda enne selga n-ö robot-

mannekeenile. Robotmannekeeni e-rõivakaubanduse teenistusse rakendamise eestvedaja on Massi Miliano juht ja Netikuller.ee asutaja Heikki Haldre. Robotmannekeeni tehnilised arendajad on TÜ Tehnoloogiainstituudi polümeersete materjalide tehnoloogia professor Alvo Aabloo ning TTÜ Biorobootika keskuse professor Maarja Kruusmaa. Eesti

teadlaste robotmannekeeni tehniline lahendus on praegu kaitsmisel patendina USAs ja teistes arenenud riikides. Internetikaubamajad loodavad sellest sisestatud mõõtude järgi kohanduvast robotmannekeenist suurt kasu, sest rõivaesemete tagastus internetipoodides on seni olnud üsna kõrge, kuni 40%. Arvutimaailm

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 57


inimesed Iga aasta toimub robotihuviliste tudengite võistlus Robotex, mis koondab mõõtu võtma robotihuvilisi tudengeid. Parema ettevalmistuse nimel korraldas Tartu Ülikooli Robotiklubi Webmedia toel Taevaskojas motivatsioonilaagri.

Mida tegid robotihuvilised Taevaskojas?

Robotilaagris tuli mitte ainult otseselt robotiasju ajada. Võistkonnad pidid lahendama ka näiteks vabaõhu-minesweeper'it või liikuma edasi kastide abil. fotod: Helina Kitsing, TÜ Robotiklubi

Robotiehitaja peab tööriistu tundma. Taevaskoja laagri mõistatusmängus pidi leidma just selle õige asja.

Laagri kolmandal päeval selgitati osalejatele näitlikult, kuidas LiPo aku vale kasutamise korral põlema läheb ja kuidas seda kustutama peaks.

Artur Abels (vasakul) seletab Jüri Aedlale viiteahela toimimispõhimõtet.

Enne õueminekut: Alvo Aabloo tuletab meelde roboti ehitamiseks vajalikku matemaatikat.

58 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Artur Tamm näitab tudengitele, kuidas kaamerast saadud pilti töödelda. Näidisena kasutatakse selle aasta võistlusülesande jaoks mõeldud palli ja tükki võistlusväljakust.


Viie Eesti kooli õppurid tunnistati taas Microsoft Student Partneriks. Partnertudengiteks on sel aastal Rene Rebane Kunstiakadeemiast, Sander Soots Tallinna Polütehnikumist, Roman Vasjoho Tehnikaülikoolist, Kristjan Metsalu Tartu Ülikoolist ja Annika Toit Maaülikoolist. Nende roll on esindada Microsofti oma koolis ja see annab ka mõned privileegid Microsoftis.

Mida loodad uuest tiitlist?

Kõik MSPd (vasakult) Kristjan Metsalu, Sander Soots, Roman Vasjoho, Annika Toit, Rene Rebane, soovivad saada aasta MSP tiitlit ja kasutada sellega kaasnevaid privileege Microsoftis. TEKST: Marko Habicht, FOTOD: Helin Loik

Annika Toit kui üks vähestest naissoost MSPdest Eestis soovib peale aasta tiitli saamist arendada ka MUGi (Microsoft User Group) tegevust nii Tartus kui ka Tallinnas.

Rene Rebane (vasakul) on EKA graafilise disaini tudeng, kes loodab programmiga laiendada oma silmaringi ning leida ehk nüüd ka magistritöö teema.

Värsked partnertudengid poseerimas MS Eesti peasissekäigu kõrval, võimalusega saada koolitusi, ligipääsu uuele tarkvarale, tasuta kirjandusele ja ka loomulikult saada MSi soovituskiri tööle.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 59


inimesed

Priit Kongo ehitab parimat arvutifirmat

IT-firma Net Group OÜ üks asutajaid ning praegune tegevjuht Priit Kongo on enda kanda võtnud ambitsioonika ülesande muuta Net Group aastaks 2011 Eesti parimaks IT-firmaks. Korra on Net Groupi tegemisi juba kõrgelt hinnatud: Äripäeva 2007. aasta IT-firmade edetabelis pälvis ettevõte kohalike IT-hiidude kõrval auväärse neljanda koha. Sama tabeli esikoht 2011. aastal on ambitsioonikas eesmärk, mille poole 70 töötajaga ja 100 miljoni krooni suuruse käibega firma praegu täiskiirusel pürgib. Samas on Net Groupi olemasolu ja Priit Kongo sattumine IT-maailma üldse üks suur juhus, sest pärast keskkooli lõpetamist läks ta Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikateaduskonda õppima hoopis autoinseneriks.

Autosportlasest arvutimüüjaks

Autod tundusid olevat hea ja huvitav valik.» Priit Kongo erialavalikust tehnikaülikooli astudes

Otsuse algpõhjus peitub nähtavasti faktis, et keskkooli lõpuaastatel tegeles ta süvenenult autospordiga, pälvides endale II järgu autosportlase tiitli. „See oli tegelikult selline huvitav aeg, kui tuli teha mingi valik. Ega siis sellist asja nagu karjäärinõustamine polnud,” iseloomustab Kongo 1980ndate lõpul keskkooli lõpetanute võimalusi oma tulevikku kujundada. „Autod tundusid olevat hea ja huvitav valdkond ning sinna ma läksingi.” Nii uuriski noor tudeng autoehituse põhitõdesid ning tegeles kõrvalt hoolega ka erinevate ühiskondlike rollide täitmisega. Aastaid laulis ta tehnikaülikooli kammerkooris bassi, saavutades koori auliikme tiitli. „Laulmisega tegelen kuuendast eluaastast alates, kuigi praegu kahjuks mitte. Tulevikus aga kindlasti,” märgib ta praegu. Teine aktiivne roll oli kuulumine esi-

60 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

messe tehnikaülikooli üliõpilasesindusse ning Eesti Üliõpilaskondade Liidu tegevuse käimalükkamine. Selle organisatsiooni ühe saavutuse vilju naudivad praegu tuhanded tudengid üle Eesti – nimelt aitasid Priit Kongo ja teised üliõpilaskondade liidu liikmed käima lükata tudengite ISIC-kaardi. Ning otse loomulikult ei saa minna mööda ka olulisest rollist korp! Rotalia liikmena, mille paljud kaasvõitlejad kuuluvad ta sõpruskonda ka nüüd. Muide, aktiivsest avalikus elus osalemisest pole ta loobunud ka praegu: Priit Kongo kuulub näiteks oma laste lasteaia hoolekokku. 1990ndate algus pakkus küll rohkelt eneseteostuse võimalusi, kuid lõi samas ka olukorra, kus varem rohket tegevust pakkunud eriala muutus korraga peaaegu kasutuks. Üheks sellise hoobi saanud alaks oli just autoinseneride õpe. „Omal ajal võis see õpe olla päris tasemel, aga maailm muutus ning kui ma lõpetasin, polnud Eestis sellel erialal võimalik tööd leida,” kirjeldab Priit Kongo olukorda 1990ndate algusest. Peaaegu sama olukord on ka praegu: autoinsenere tuleb järjest juurde, kuid nende võimeid maksimaalselt ära kasutavaid töökohti napib endiselt.

Erastamine – üsna huvitav Nii tulebki tagantjärele tõdeda, et autoinseneri hariduse saanud mees pole päevagi selles valdkonnas töötanud. Uus väljakutse ning esimene töökoht tuli hoopis mujalt – erastamisagen-


Priit Kongo on tegelikult õppinud Tallinna tehnikaülikoolis autoinseneriks, aga et sellel alal polnud enam võimalik tööd leida, tuligi karjäärimuutus IT kasuks. Fotod: KALEV LILLEORG Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 61


inimesed

Ühel hetkel tundus Priit Kongole, et on võimeline millekski enamaks kui palgatööks, näiteks oma firma loomiseks.

kui oled võtmeisik, saad firmast reaalosa.» Priit Kongo töötajate motivatsioonipaketist

tuurist. Seal sai Kongost kiiresti asedirektor, kes noore ja hakkajana aitas kaasa riigile kasutute varade ja ettevõtete müügile. Toda aega kirjeldab Kongo sõnadega „üsna huvitav”. Toona tegi ta tööd kõvasti ja missioonitundega. Tagantjärele on erastamisagentuuri tegevus saanud küll väga vastakat tagasisidet, kohati on agentuuri nimetatud ka ärastamisagentuuriks. Priit Kongo on tänaseni aga veendunud, et tehtud sai õiget asja. „Hiljutine majanduslik kasv ja edu põhineski suuresti minu meelest sellel, et need ligadi-logadi riigiasutused said üle antud erasektorile,” märgib ta. Näiteks Eesti Telekomi esimeste aktsiate müügi juures oli tema käsi aktiivselt mängus. Kas riik tegi praegu õigesti, et viimased enda käes olnud Eesti Telekomi aktsiad maha müüs? „Riigil ei olnud Telekomis olulist osalust. See firma ei ole ka nii strateegiline ettevõte, et kümne küünega kinni hoida,” arvab Kongo. „Varude kasutamise kontekstis võib neid varusid ka vahel maha müüa.” Töö erastamisagentuuris sai aga ükskord otsa ning edasine karjäär näis juba kindel: noorele ametnikule tehti mitu ettepanekut jätkata riigisektoris, täpsemalt mõnes ministeeriumis ja üsna kõrgel kohal. Seda küll mitte lausa ministri, vaid kantslerina. „Küsisin siis endalt, et mida sa, Priit, teed, juba nii noorelt lähed karjääri tipu lähedale ministeeriumisse, aga elust midagi ei

62 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

tea. Otsustasin teha kannapöörde,” meenutab ta praegu. Kongo rääkis oma plaanist personaliotsinguga tegelevas firmas Fontes ning sai ootamatu pakkumise asuda tööle IT-valdkonda (seda kirjeldati talle kui kiiresti tõusvat ala). Täpsemalt vajas värsket verd firma nimega Scribona. Kinnas oli heidetud ning Kongo võttis ülesande vastu. „Ma olin seal pea kaks aastat. Tõime maale hulgi IBMi, Toshiba, Canoni toodangut. Minu suurim saavutus oli see, et olime oma esimese aasta tulemuste põhjal Eesti IT-firmade seas neljandal kohal, meis ees toonased hiiud Microlink, Pennu ja Astrodata,” räägib Kongo.

Alustati kolmekesi Järgmiseks ülesandeks sai töö Helmeses, kus Kongo pani käima praegu tollele firmale parimat leiba ja sissetulekut pakkuva Microsofti meeskonna, kuid hinges kripeldas siiski soov millegi muu järele. „Ühel hetkel tekkis tunne, et ma olen võimeline millekski enamaks kui palgatöö,” meenutab Kongo selle aasta oktoobris täpselt kümneseks saanud Net Groupi sündi. „Vaatasin turul ringi ja lõin käed Jaan Feldmanniga. Koos lõime firma nimega Net Group. Esialgu töötaski firmas vaid kolm inimest ning esimene osakapital oli kasutatud mobiiltelefon Nokia 3110. „Raha lihtsalt ei olnud,” seletab ta omapärase mitterahalise sis-


märkimisväärne, et jäi silma maailma suurimale autotarkvara müüvale firmale ADP, kes soomlaste ettevõtte koos naha ja karvadega käesoleva aasta alguses ära ostis. Saadud rahalisest panusest kõrgemalt hindab Kongo aga Automasteri promomisest saadud kogemust: „Mul on tänu sellele viis aastat väga head kogemust sellest, kuidas arendada äri Ida- ja Kesk-Euroopas. Sellel baasil oskame me ka Net Groupi viia uutele turgudele.” Lisaks ühisprojektidele on Net Groupi arengule kaasa aidanud ka mõni edukas ost. Nii omandati osalus IT-turvalisusega tegelevas ettevõttes Stallion, samuti osteti ära Henn Sarvele kuulunud tarkvara arendusfirma Vita Grupp. Viimane on nüüd täielikult Net Groupi tegevusse integreeritud.

Käsi energiaäris sees

semakse põhjust. Kümne aastaga on Net Group kasvanud 70 töötajaga ja 100 miljoni kroonise käibega ettevõtteks.

Puhtalt Eesti kapital Net Groupi kiire kasvu teeb märkimisväärseks fakt, et ettevõte pole oma tegevuse laiendamiseks kunagi kaasanud väliskapitali. Ettevõtte arenguks vajalikud finantsid on tulnud firma enda tegevusest. Osalt on Net Groupi edukale arengule aidanud kaasa ka nn kuldsete käeraudade kasutamine. „Meil on selline põhimõte, et kui oled võtmeisik, oled aasta meil töötanud ja ennast heast küljest näidanud, saad endale firma reaalosa,” seletab Kongo. „Meil on väga selged osanike vahelised kokkulepped, kuidas ettevõttesse sisenetakse ja kuidas väljutakse.” Sellisel lähenemisel on kaks suurt plussi: esiteks on olulised inimesed motiveeritud, teisalt võib lahkuja olla kindel, et tema osak toob talle ettevõttest lahkudes sisse kena kopika. „Me ei taha kuldseid käeraudu peale suruda, pigem on meie soov inimesi motiveerida,” arvab Kongo. Net Groupi esimene suur töö oli viis aastat tagasi koostöös soomlastega loodud automüügifirmade spetsiaaltarkvara Automaster. Algselt vaid põhjamaade turule mõeldud tarkvara leidis endale tänuliku kasutajaskonna ka Ida- ja KeskEuroopas, samuti Venemaal. Areng oli niivõrd

Automaster pole aga ainus suur projekt, mille kallal Net Group on oma tegevuse jooksul vaeva näinud. Näiteks tehti Iirimaa jaoks valmis mobiililoto platvorm, mis on praeguseks edukalt käivitunud ning mis oma järgmises etapis peaks alustama võidukäiku Inglismaal. „Ma usun, et asjal on potentsiaali, sest mobiililoto lahendus on lihtne, loogiline ja äraproovitud,” räägib Kongo. Tulevikus pole välistatud ka võimalus, et mobiililoto ületab La Manche'i ja jätkab oma võidukäiku ka Mandri-Euroopas. „Selles osas oleme me veidi uurinud Saksamaa olukorda ning mingid mõtted on selles osas olemas,” jätab Priit Kongo täpsed arenguplaanid saladuseks. Mobiililoto pole siiski ainus hasartmängudega seotud projekt Net Groupi jaoks. Nii oli Eesti Loto esimene internetiloto variant just nende firma tehtud, samuti on kätt proovitud sendioksjonitega. „Ida-Euroopas panime me sendioksjoni buumi ajal üles oma keskkonnad, aga neid pole enam mõtet pidada,” selgitab Kongo sellest ärist lahkumist. „Sendioksjonite tegevus on lokaalne ning liiga kinni üldises majandusolukorras. Praegu on seis selline, et müüme kohalikele firmadele need tükid maha. Ise oleme aga kogemuse võrra rikkamad.” Hoopis suuremat äri kui sendioksjonid ootavad Net Groupi omanikud aga projektist nimega Syneral. Täpsemalt peaks too projekt olema nii suur, et annab paari-kolme aasta pärast iseseisvalt sama suurt käivet kui kogu Net Groupi tegevus praegu. Sampolik rahaveski pole midagi muud kui energia- ja utility-tüüpi ettevõtetele mõeldud CRM ehk kliendisuhete halduse ja

a rva m us

Jaan Feldmann sõber ja Net Groupi kaasomanik Esimest korda puutusin Priiduga kokku Scribona Eesti aegadel, kui tema oli maaletooja ja mina edasimüüja ühes firmas. Mõte ühiselt äri teha sündis hiljem, kui ta oli juba Helmeses. Töös on ta täpne ja korrektne, lisaks ka lihtsalt hea inimene. Meie koos töötatud ajal pole ma kordagi tundnud, et lõpetaks nüüd asja ära ja läheks igaüks oma teed. Oleme ka täiesti erinevad inimesed, seega täiendame üksteist. Priiduga võiks igatahesluurele minna küll.

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 63


inimesed

arveldustarkvara. Algselt Fortumi tellimusel loodud projekt osutus aga nii paljulubavaks, et koostöös EASiga arendati seda põhjalikult edasi. Nüüd on olukord selline, et Syneral on kohekohe sisenemas Soome turule, pikemas perspektiivis nähakse aga turgu kogu Euroopas.

Projektid kipuvad pikenema Synerali edule paneb aluse fakt, et Euroopa Liidu energiaturul tuleb lähiaastatel viia läbi palju olulisi muudatusi, mis nõuavad ka sobiva tarkvara olemasolu. Nii tuleb energiamüüjatel muuta oma mõõtmised ning kliendisuhtlus läbipaistvaks, samuti ootab energiamüüjaid ning -ostjaid ees energiaturu liberaliseerimine. „See tähendab seda, et energiat saab osta ükskõik kust ja müüa ükskõik kuhu,” seletab Kongo Net Groupi viimaste aastate oluliseimaks projekti alustalasid. Synerali loomisele on nüüdseks pühendatud juba kaks aastat. Üldse on viimasel ajal kujunenud nii, et koos-

Minu TÖÖpäev

Tööpäev mitte üle 8-10 tunni Mul on kolm kuud ette teada, mis teen. Õhtud ja nädalavahetused on vabad. Tööpäev algab poole üheksast. Pool aega kulub majasisesteks koosolekuteks, pool aega tegelen projektidega. Ehk siis pidev ettevõtte arendamine ja töö klientidega. Kord või paar kuus käin ka väliskomandeeringus.

töös klientidega tehtud projektid on pigem pikakui lühiajalised. „Korra võtsime oma projektid kokku ja selgus, et keskmiselt võtab nende realiseerimine aega neljast kuust aastani,” räägib Kongo. „Lühemaid projekte pole juba mõnda aega ette sattunud.” Pikkade projektide olemus tähendab ka seda, et üha enam on hägustumas klassikaline kliendi–täitja suhe. „See märkis olukorda, kus IT-firmad pakkusid kindlat teenust ja mingist joonest enam edasi ei mindud. Tänast edukust iseloomustab pigem tellija ja täitja meeskondade sulandumine ja koos eesmärkide saavutamine,” seletab Kongo. „Me oleme endale teadvustanud selle, et IT pole eesmärk omaette, vaid vahend kliendi äri edendamiseks.”

Mõnikord öeldakse kliendile ei

Minu puhkepäev

Puhkepäeval niisama ei moluta Võtame midagi koos perega ette. Näiteks ühel nädalavahetusel rentisime paadi ja käisime Pranglil. Mulle ei meeldi molutamine, muutun kohe rahutuks. Teleka ees ei lösuta, sest seda pole suures toas. Teler on vaid vannitoa eesruumis, sealt vaatan ma uudiseid hommikul ja õhtul ennast korrastades.

64 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009

Paraku on tavaline, et eelkõige nn vana kooli IT-firmad on tehnilise ja klienti mitte kuulava lähenemisega, milles sõidetakse kliendist üle erialaste lühendite, numbrite ja argumentidega. Sellele vastupidiselt üritab Net Group mõelda klientide äri edendamisele. „Meie inimestel, kes klientidega kohtuvad, on üldjuhul äriline taust ja me üritame koos klientidega mõelda eelkõige ärile. Tulemus võib olla ka selline, et ütleme pärast esimest kohtumist, et see pole meie portfellist ja see tuleks mujalt võtta. Klientidele pole vaja mütsi pähe tõmmata,” märgib Kongo. Teine oluline küsimus IT-maailmas on ee-


Selle Synerali karbikesega plaanib Net Group siseneda Euroopa Liidu energiaturule. Mitte energiat, vaid tarkust pakkuma. tika. Osad firma müstifitseerivad ITd ja tekitavad mitteametlikke agendasid, et ühte või teist otsust kuhugi suunata, räägib Kongo. Ta näeb praeguse aasta lõppu ning tulevast aastat kui selginemise hetke, mille käigus ajaga mitte kaasas käivad ettevõtted kaovad ajalukku. Kahjuks ei saa aga alati jääda lootma vaid kodumaistele tellimustele, palju suuremat tulu tõotavad ja toovad välismaised projektid. Nende osakaalu loodab Net Group aastaks 2013 tõsta 40 protsendini käibest ehk siis 100 miljoni kroonini. Suurima osa sellest peaks andma Syneral, millel näiteks Soomes on praegu kuus kindlat ( ja suurt) huvilist. Kongol on olemas kindlad plaanid ajaks, kui Net Group on endale saanud Eesti parima ITfirma tiitli. Nimelt tekib siis ehk võimalus tõmbuda tagasi igapäevajuhtimisest ning teha teoks teine suur unistus sukeldumas käimise kõrval: sõita purjekaga ümber maailma. Eeltöö on osaliselt tehtud: sel aastal sai Kongo väikelaeva juhi (ehk siis suupärasemalt kapteni) paberid. Nii ongi eduka IT-firma juhiks mees, kes saab vajadusel ka reaalsed kaptenipaberid ette näidata.

INTERNET SECURITY 2010 Parem viirusetõrje igas mõttes

Tarmo Riisenberg

rederev@online.ee

Kaitstes asendamatut

f-secure.com

Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009 65


minu arvutimaailm

Ants Sild Baltic Computer Systems on üks neist vähestest firmadest, mis on juba 20aastane. Hiljuti suurt sünnipäeva tähistanud firmat juhib praegu Ants Sild, kes vastas Arvutimaailma küsimustele, kuidas on ta suhted ITga. Esimene kokkupuude arvutiga? 1976. a TPIs teise ühika arvutuskeskuses. Arvutiks tervet lauda täitev kalkulaator, millel sai programmeerida aritmeetilisi tehteid. Mäletan, et oli tüütu, mitte põnev. Esimene oma arvuti? Riigikantseleis 1990. a – mäluga kirjutusmasin Robotron, kuhu mahtus ca viis lehekülge teksti ja flopid olid ka! Esimene mobiiltelefon? BCSi tööle asudes sain 1992. aastal Nokia suure kohvri kaaluga ca 3–4 kg. Poodi minnes oli alati jama. Autosse ei söandanud jätta, kaasa võtta oli enam kui tülikas. Esimene kokkupuude internetiga? 1991. a jõudis ka Riigikantseleisse satelliidiühendus. Sõitsin just pooleks aastaks USA kongressi juurde. Internet oli ainuke viis kiirelt ühendust pidada. Saatsin lastele e-kirju Uuno Vallneri aadressile, kes need siis välja trükkis ja edasi andis. Efekt oli võrratu! Milline on praegune tehniline varustatus? Sülearvuti sünniaastaga 2008. Olen veendunud IBM-Lenovo pooldaja – seni selgelt kõige lolli- ja töökindlam. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Raskeimad on ärijuhtide ja IT-juhtide möödarääkimised. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa te hakkama? Outlook-Exchange-Sharepoint-IM ehk infovahetus-rühmatöö-planeerimine-töövoogude juhtimine. Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Vast kolmandik tööajast kulub arvutiga kahekesi. Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat? Küllap ikka. Konkreetselt ei oska öelda. Töö juures ilmselt vähe, sest arvutifirmana on olnud see tasuta kasutatav.

FOTO: Kalev Lilleorg

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 11.11

◊◊ Uurime kaugel maal, kuidas IT-teenused pilvedesse lähevad. ◊◊ Testime uut Windowsit mobiilile. ◊◊ Uurime, eestikeelne Linux on kasutajasõbralik.

66 Arvutimaailm nr 10 (165) oktoober 2009


SUN CUSTOMERS

Oracle Plans To:

Proact on Baltikumi suurim Sun Microsystems lahenduste pakkuja.

1. Spend more money developing SPARC that Sun does now; 2. Spend more money developing Solaris than Sun does now; 3. Have more than twice as many hardware specialists selling and servicing SPARC/Solaris systems than Sun does now;

Oleme keskendunud missioonikriitiliste serversüsteemide, andmesalvestuse, varundus/taaste ja arhiveerimise valdkondadele. Tarnime IT infrastruktuurilahendusi ning pakume konsultatsiooni-, planeerimise-, hooldus- ja haldusteenuseid.

4. Dramatically improve Sun's hardware performance by tightly integrating Oracle software with Sun hardware.

"We're in it to win it. IBM, we're looking forward to competing with you in the hardware business."

KLIENT

− Larry Ellison

Süsteemide haldusteenused Tugi Juurutus Lahenduste planeerimine Oracle's acquisition of Sun is subject to certain closing conditions. Please refer to Oracle's SEC filings for additional risks related to the proposed acquisition of Sun. Copyright ® 2009, Oracle. All rights reserved.

Konsultatsioonid Missioonikriitilised serversüsteemid

Salvestuslahendused

Varundus/ taastelahendused

Arhiveerimine

süsteemid serverkriitilised Missiooni-

lahendused Salvestus-

lahendused taasteVarundus/

mine Arhiveeri-

Konsultatsioonid Lahenduste Planeerimine Proacti tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems,Juurutus Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.

Tugi haldusteenused Proact Süsteemide Estonia AS | Pärnu mnt 102c, 11312 Tallinn Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee


Parim it-täislahenduste pakkuja Eestis!

• Endla 69 / Keemia 4, 10615 Tallinn • Tel 610 5920 • info@netgroup.ee • www.netgroup.ee •


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.