Arvutimaailm 8/09

Taavi Kotka väikelinna­­poisist presidendiks

Kaks äritelefonide lipulaeva: HTC Touch Pro 2 ja Nokia N97 Kas ja millal tasub firma IT-teenused sisse osta?

Reportaaž: 19aastane arvutiõpetaja aitas pensionärid e-riiki

Miks riigile ei meeldi linux?

Eesti riik kulutab aastas kümneid miljoneid kroone kommertstarkvarale. Kokkuhoiu ajal tõuseb taas küsimus: miks ei kasutata tasuta tarkvara?

Hind 39.90

Nr 7 (163), august 2009

9 7 7 1 0 2 1 936005

Võrdlustestis värvilaseriga kontorikombainid

Enam kui 4200 Eestis müüdavat UUT autot.

Otsi meelepäraseid.

Võrdle teistega.

Vali parim.

Loe, mida arvavad autost eksperdid.

Küsi parimat pakkumist.

Kõike uutest ja kasutatud autodest näed aadressil

www.autoleht.ee

august 2009 fookus

LABOR

Linux ei meelita?

34 MacBook Pro suurenes

Foto: Egert Kamenik

Kuigi vabavarale üleminek annaks suurematele riigiasutustele aastas sadu tuhandeid kroone kokkuhoidu, on kommertstarkvaralt ümberkolimise ette võtnud vaid vähesed.

Uurime, miks see nii on.

Lk 16

36 HP ProBook – vahepealne

äriklass 37 Akuga Kõu – leviala võsas 38 Eriti raske ja võimekas HP

skanner 40 Nokia ja HTC äriklassi

lipulaevad: N97 ja Touch Pro 2 41 Prestigio kuuparvuti 42 Suur test: laserkombainid

39 Eee PC 1008HA

A RVA M US 6

Vastasseis: kas viirusega arvutid netist välja?

7 Eksperdid hindavad: rmk.ee 8 Valdo Toost tööstusspionaažist UUDISED 10 Android jõudis Eestisse 14 Uus ja vanad: taskuprojektorid

FIRMA 22 United Cats & Dogs tahab saada

maailma suurimaks R E P O R TA A Ž 28 „Ole kaasas“ arvutikoolitus viis

eakad e-riiki LAHENDUSED 50 Millal IT-teenused sisse osta?

52 6 müüti testimisest 54 10 ärirakendust Windowsiga

mobiilile 55 Lihtne lahendus: Evolution

Outlooki asemel 56 TTÜ teadlased õpivad robotkala 58 Mida mõtlevad sisseastujad?

59 IT-liiga jalgpallis

28 Reportaaž „Ole kaasas“ arvuti-

koolituselt: eakatele pakuti tasuta koolitust, et saada selgeks e-riik.

Foto: HELIN LOIK Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 3

toimetuse lehekülg

Tee ise Arvuti­ maailma Ajakirja puhul on lugejate tagasiside alati visam tulema kui näiteks päevalehtedele või veebisaidile. Veebis on eriti lihtne – loed arvutis ja saad kohe toimetusele kommentaari saata. Paberajakirja tagant on tee arvutini tavaliselt liiga pikk, et värske mõte teele läkitada.

Loodame siiski parimat. Sellepärast on Arvutimaailma veebis nüüd koht, kuhu saab paberajakirja lappamata oma ettepanekud jätta. Kui tead soovitada huvitavat persooni, intrigeerivat vastasseisuteemat, teie firmas on just tööle asunud uus IT-juht, kuskil korraldatakse IT-inimesi huvitav üritus või muud säärast, ei jää üle muud kui valida õige rubriik, mille kohta tahad ettepaneku saata, täita ülilihtne veebivorm ja – teele. Juba järgmises või ülejärgmises ajakirjas võib teema sees olla. See on võimalus teha just sellist ajakirja, nagu ise tahad.

Veebist leiad selle koha menüüst „Minu ajakiri“.

Või veelgi lihtsam – veebi­ lehitseja aadressireale tuleb tippida aadress am.ee/ minuam ja õige lehekülg avanebki.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee toimetaja Raigo Neudorf raigo.neudorf@presshouse.ee

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Anu Vane http://keeletoimetus.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Kaanepilt: iStockphoto

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi president

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus.

Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Raigo Neudorf Arvutimaailm

arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas ISPl tuleks viirustega arvutid võrgust blokeerida?

ei

∂

Linxtelecom omandas Norby andmeside ja IP-kõneside (VoIP) äriüksused ja kaablivõrgud Tallinnas, Tartus, Paides ja Jõgeval koos 700 kliendilepinguga. „Linxtelecomi strateegiaks on areng nii orgaanilise kasvu kui ka valikulise ettevõtete omandamise kaudu,” põhjendas Linxtelecomi Balti juht Erki Urva ostu.

∆

20. juulil suleti ajutise pankrotihalduri Peep Lille­ mäe otsusega kõik ASi Enter ITmarketi poed.

Poed pandi kinni, et tagada oma tegevusega pidevat kahjumit toova ettevõtte vara säilimine.

AS Enter ITmarket oli veidi varem iseenda vastu Harju maakohtusse pankrotiavalduse viinud.

jah

EDMUND LAUGASSON

ANTO VELDRE

Olen selle vastu, kuna pole teada, mida võidakse viirusena tõlgendada ja kas see on ka põhjendatud.

Ma küsiksin, kas nõustute nende väidetega?

Zeroconf OÜ tegevjuht

CERT Eesti turbeekspert

• On tekkinud uus tööstusharu – kuritegelik Näiteks arvab mõni viirusetõrje Linuxi e-majandus. FBI hinnangul on selle käive alglaadurite kohta, et need on MBR-viirusuurem kui kuritegelikul relvakaubandusel sed. Seega ei saaks päris üheselt jah või ei või narkoäril. öelda, ent adekvaatsetel põhjustel on blo• Vaid väga konservatiivne viirusekirjutaja keerimine tehtav. peab täna silmas mingit muud eesmärki kui Samas peaks olema üheselt määratud, raha; majanduskurjategijad aga maksavad mille alusel öeldakse, et just see opsüshäkkerile meeleldi. teem on viirusega nakatunud ja see ei ole.

• E-kuritegevuse eesmärk täna pole enam Võiks blokeerida näiteks poosetada ja sigatseda, e-posti saatmise, kui vaid ohvrit pidevalt lõa laugasson: näituvastatakse kahtlane otsas hoida, et teda jõuteks arvab mõni tegevus. Kuid viirus vm dumööda koorida. Võrdpahatahtlik programm leksin seda lambapidaviirusetõrje liei levita end vaid e-posmisega, kus keti asemel ti, vaid ka mis tahes muu nuxi alglaadurite on pidevalt uuendatav võrguteenuse kaudu. Siis kohta, et need on pahavara. tuleks ka need teenused • Internetini on jõudnud mbr-viirused. peatada. Üheks lahen(kodu)kasutajad, kelduseks oleks tasuta jagale isiku­omadused ning tav CD/DVD/USB-mälu sotsiaalne kogemus ei pealt käivituv opsüsteem ole piisavad e-ohtudest veldre: võtme­ juhuks, kui arvuti nakahoidumiseks (sarnatub. Siis saab masina nn küsimus on, kellel sus BMW-nähuga meie neutraalselt pinnalt käiteedel). Võtmeküsimus lasub vastutus vitada ja viirused eemal(как быть) seega on, et kellel lasub vastutus sasanitaarnõuete dada. Samas võiks teha nitaarnõuete rikkuminii, et kui selliselt CD-lt rikkumise eest se eest internetis? Või oma arvuti üles laadida, retooriliselt küsides – internetis. saaks ise teenusepakkumida muud saakski teha ja piirangu eemaldada. internetiteenuse pakkuAsi peab käima kiirelt ja ja, kellelt teised teenusepakkujad nõuavad reaalajas, mis pole mõeldav mõne tehniku reostuskolde sulgemist, ähvardades muidu vahendusel. Automaatika peaks tuvastama, sulgeda kogu sidefirma internetiliikluse? kas klient kujutab endast ohtu või mitte.

6 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

ku u t sita at

Isa, sa oled täitsa luuser!“ Ericssoni vanemnõunik Erik Kruse rääkis meediakonverentsil, kuidas poeg oli pettunud, et Nintendoga ei saa autos WiFisse.

ek s p erd id h in davad

Ekspertide arvates on RMK uus veebisait sisu esile tõstvalt lakoonilise välimusega, kuid otsitulemusi võiks näidata ka kaartidel, mis matkajaid kindlasti huvitaks.

RMK võiks kaarte näidata Muidu ilus ja lakooniline RMK uus veeb, mis on tehtud maailmaturule pürgival Eesti platvormil Edicy, võiks peale lihtsa kujunduse pakkuda matkajatele infot ka kaartidel, arvavad hindajad. Praegu jääb info paberatlaslikuks.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Leht on moodne, ent esineb problee­ me. Looduses liikuja rakendusele soovitan lisada abitekstid ja leitud asukohti kaardil kuvada, mitte paberatlasesse suunata. Tüüpveana on uuenduste käigus vanad URLid jäänud suunamata ja tulemuseks hulk 404 Page Not Found ehk lehte ei leitud vigu. Otsing on vähem kogenud kasutajatele, kahjuks tuleb mugan­dus otsitulemuste kvaliteedi arvelt.

Disain on lakooniline ja toob sisu hästi esile. Veidi viriseks liiga suurte päiste üle, kuid midagi katastroofilist pole. Info on hästi organiseeritud ning vajaliku leiab kiiresti üles. SEO (otsimootori optimiseerimise) poolelt meeldivad lühikesed ja arusaadavad lingid, mis ei tohiks puruneda ka puisemates e-posti klientides.

Üldmulje RMK uuest veebisaidist on väga hea – hästi läbimõeldud kastide paigutus, maitsekas kujundus ning hea temaatiline jaotus. Märksõnaotsing on hea koha peal, kuid teatud sisendite puhul annab uus veeb kummalisi vastuseid. Looduses liikujale mõeldud otsing võiks siiski olla kaar­ dipõhine (kas Google Maps vms).

Ingliskeelse veebilehega ei ole veel uude formaati jõutud.

Altex Marketingi partner

Asukohti võiks kaardil kuvada

Developers Team OÜ tegevjuht

4

Lakooniline disain toob sisu hästi esile

KnowIT Estonia tegevjuht

5

Maitsekas kujundus ja hea teemajaotus

5

hinne kokku: 5Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 7

arvamus

Ärisaladused ja firmainfo, nõudmiseni Milleks näha vaeva ja ise midagi leiutada, kui saab võtta juba olemasoleva?

Et see kätte saada, pole vaja palju – info tuleb lihtsalt varastada. Kuidas seda tehakse? Siin on kolm näidet.

Valdo Toost

Infoturbekonsultant ja -lektor

1

Pärast pikka tööpäeva lähed oma lemmikbaari, et võtta lõõgastumiseks naps või paar. Märkad eemal lauas oma naiseideaali. Saate kergesti jutusoonele, teil on samad hobid. Kutsud ta oma lauda, tellid talle joogi ja lobisete kõigest. Hiljem, tulles tualetist ja võttes laualt mobiili, et kutsuda kojuminekuks takso, sa isegi ei imesta, et telefon on end vahepeal välja lülitanud. Mõtetes on hoopis muu.

Oma firmas Outlooki postkasti kontrollides näed seal huvitavat kirja. Ühe rahvusvahelise firma esindaja on saatnud toodete esitluse Powerpointis koos kaaskirjaga, kas sind huvitaks koostöö. Kuna viirusetõrje midagi paha ei näita ja pakkumine on ahvatlev, avad failid.

Su IT-juht sai uue pakkumise ja hoolimata lubadusest palka tõsta läheb ta ära. Kuulutad välja konkursi ja jääd ootama. Varsti saabubki kandidaat, kes on teistest peajagu üle. Ta vastab kõikidele nõuetele, on õppinud mainekates ülikoolides, kogemust on tal kõvasti, vestlusel jätab hea mulje, lisaks tundis firma tausta ja vajadusi.

Peaksid püstihull olema, kui teda ei palkaks.

Mis on neil kolmel juhtumil seost?

Neid seob üks märksõna – tööstus­ spionaaž.

Esimesel juhul vahetas kaunis vestluskaaslane välja su mobiili aku, kuni sa tualetis käisid, et oleks võimalik sind pealt kuulata. Uus aku on sisseehitatud lutikaga, mis saab toidet akust endast, sedasi pole vaja

2 3

8 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Tavaliselt on leiutiste reverse engineering aeganõudev ja kallis. Hoopis kergem on vajaminev varastada, see on odavam ja lihtsam.

Võib isegi öelda, et äriinfot ei valda enam juhtkond, vaid IT-osakond.» muretseda lutika toiteallika vahetuse pärast. Ja kes meist ikka aku seerianumbrit teab?

Teisel juhul oli tegu suunatud

ründega – teati täpselt, millist opsüsteemi kasutad, millised on arvutis olevate programmide versioonid, teati ka detailselt, millist infot tahetakse ja kust seda saada. Ära oli tehtud korralik eeltöö, kasutatud nii social engineering’ut kui ka siseinfot. Ründetarkvara oli valmistatud tellimustööna, sihilikult sinu ründamiseks.

Esitluse avades installiti rootkit ehk programm, mis võimaldas ligipääsu arvutile, ja kuna sülearvutil on mikrofon ja veebikaamera, on nüüd

võimalik kuulata ja näha pealt kogu ümbrust.

Kolmandal juhul aga palkasid sa tööle isiku, kes spioneerib teise firma jaoks. Olemasolev IT-juht osteti läbi offshore-firma välja, et keegi sidemeid ei märkaks. Ideaalset kandidaati koolitas personalitöötaja, ta õppis selgeks firma ajaloo, tegevjuhtide elulood ja läbis suhtlemiskoolituse ning erialased koolitused.

Milleks see kõik? Sest su firma tegeleb uue tehnoloogia väljatöötamisega ja neil oli seda vaja. Kes need on, seda sina loomulikult ei tea.

Nad võinuks su tehnoloogia reverse engineer’ida, kuid see on aeganõudev ja kallis. Hoopis kergem on vajaminev varastada, kuna see on võrratult odavam ja lihtsam. Lisaks on see väga suur äri – kui endal pole vaja, siis varastatakse müügiks.

ÜLEMAAILMSE masu tingi­ mus­tes, kui kärbitakse kulu­ sid, on äriinfot hankida kergem kui kunagi varem.»

IT annab tänapäeval äärmiselt laiad võimalused nuhkida ja varastada ärilist infot ükskõik kust maailma otsast. Pole enam valdkonda, kus infot ei hoita arvutis. Infole on piiramatu ligipääs IT-personalil. Võib isegi öelda, et äriinfot ei valda enam juhtkond, vaid IT-osakond. Ülemaailmse masu tingimustes, kui kärbitakse kulusid ja vähendatakse personali, on äriinfot hankida kergem kui kunagi varem ja üle maailma on aktiviseerunud suur luuramine äriinfo järele.

See on nõutud kaup, mille eest makstakse hästi. Mõelge, millist ärilist infot hoiate firma e-postkastides, millele palgatud häkker võib ligi pääseda läbi labase turvaaugu veebiliideses?

Või kui koondate IT-töötaja, kas olete kindel, et tal pole juba kaasavõtmiseks kopeeritud kõik firma saladused?

i ga ku u m a t eil e kirj u tan

Kuidas on Eestis sel aastal innovatsiooni tehtud?

Nagu paljud juba teavad, on Eesti võtnud südameasjaks in­ novatsiooni inimestele lähemale tuua. Innovatsiooniaastal on Eestis ja välismaal arendatud hulgaliselt uusi ning põnevaid tooteid ja teenuseid, millest valiku toome ka Arvutimaailma lugejateni.

Ettevõtte ChargBox pakub ühe Inglise naela eest võimalust avalikus kohas turvaliselt oma telefoni laadida. Igas väikses mobiiliboksis on neli erinevat laadimisjuhet. Lihtsalt valige endale sobiv boks ja lukustage mobiil kapikese sisse, kuni telefon saab laetud. Maksta saab teenuse eest nii rahamündi kui SMSiga.

Uus-Meremaa autosuvilate rendifirma Escape Rentals on aga leidnud rakenduse kunstnikele, et kujundada kõik rendiautod omanäoliseks. Inimesed on tüdinenud reisimast hariliku väljanägemisega autodega ning on valmis maksma ja sõitma stiilsete autodega.

Mobiilne automüük

M-auto pakub teenust, mis annab võimaluse kuulutada lisaks internetile ka seal, kus mootorsõiduk antud hetkel asub. Mootorsõiduki tagumise numbrimärgi lähedusse asetatakse kleebis, millel on juhend lühisõnumi saatmiseks. Potentsiaalne ostja saadab kleebisega mootorsõidukit nähes lühisõnumi ning saab vastuseks müügiinfot auto kohta ja kontaktandmeid sisaldava SMSi. Eesti ettevõte Tip Tip Tap toodab aga ruumilist mängumaailma Labyroom, mille sees saavad lapsed ronida nagu labürindis. Tegu on kuupmeetriste klotsidega, mida saab kokku panna nagu lego, ehitades sellest maju, losse, kindlusi, koopaid jne. Seejuures on kuupe võimalik ümber tõsta, et iga kord tekiks midagi uut. Laps läheb ühest august sisse ja tuleb välja teisest. Klotse saab kasutada nii toas kui õues. Harilike mänguasjade turul eristub ettevõte oma rahvusvahelistest konkurentidest silmatorkava disainiga.

Unenägude visualiseerimise seade

Hiljaaegu leiutas rühm Jaapani teadlasi seadme, mille abil saab töödelda ning ekraanile visualiseerida mõtteid ja unenägusid sellistena, nagu neid tajub inimese aju. Seda tehnoloogiat kasutades võib peagi saada võimalikuks salvestada ning taasesitada subjektiivseid kujundeid, mida inimesed tajuvad kui unenägusid. Ehk saame peagi ka endale sobiva unenäo tellida.

Innovatsioon ei pea olema alati midagi kõrgtehnoloogilist. Olgu selle kinnituseks kas või Eesti käsitöölised, kes on välja mõelnud uuendusliku seebihoidja – seebi seest väljaulatuva nööri. Nööri abil saab seebi riputada kraanikausi kohale, mis on mugav ja odav lahendus.

Urmas Kõiv

Innovatsiooniaasta juht

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 9

uudised 40 UUT SUUNDA

Uute tehnoloogiate päeval Research@Intel tutvustati neljakümmet uut tehnoloogiat, mille suunas maailm Inteli arendajate arvates lähiajal liikuma asub. Need jagunevad erinevateks ökotehnoloogiateks (vähem energiatarvet, rohelisem tootmine), internetitehnoloogiateks (3D-internet jms), äri-IT-rakendusteks (vähema vaevaga rohkem kasumit) ja traadita andmesidelahendusteks (kaugemale, kiiremini). Tulevikuinternet olevat vähese tekstiga, kolmemõõtmeline ja graafiline.

1,2 MILJONIT

Webmedia investeeris IT-haridusse 1,2 miljonit, saates Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli loenguid andma oma spetsialiste. „Panin tähele, et iga kahe nädala järel puudus mu loengust hulk tudengeid. Tuli välja, et põhjuseks on samal ajal toimuv Webmedia lektori Targo Tennisbergi loeng,“ rääkis TÜ arvutiteaduste instituudi professor Marlon Dumas. Tudengid tunnistasid, et Tennisbergi loengud on etendused, millest ei saa ilma jääda.

Androidiga mobiilid jõ Tieto ja Telema pakuvad ühist e-dokumentide süsteemi Põhja-Euroopa IT-firma Tieto pakub koos Balti ostu-müügiprotsesside IT-lahenduste pakkuja Telemaga ühist elektrooniliste tarneahela dokumentide vahetamist klientide ja partnerite vahel. See aitab tarneahela protsesse tõhusamaks muuta, aidates kasu saada paremast nähtavusest tänu paberipõhiste protsesside kadumisele.

HP serverid said esimesena Energy Stari märgistuse Energy Stari energiasäästumärgistus omistati serveritest esimesena HP ProLianti serveritele, mis tagavad kuni 61 protsenti energia kokkuhoidu.

USA keskkonnakaitseagentuur (EPA) loeb säästlikeks servereid, mis on ligi 30 protsenti vähema energiatarbega.

Viie aasta perspektiivis peaks ettevõte saama säästu kuni 500 dollarit serveri kohta.

Juulis jõudis Eestisse esimene „ametlik” Android-telefon HTC Magic, mida Arvutimaailm sai ka paar päeva testida.

Android on Google’i välja töötatud Linuxil põhinev mobiilseadmete opsüsteem, millele ennustatakse tulevikus suurt populaarsust selle lihtsuse ja universaalsuse tõttu. Enamik telefonitootjaid on plaaninud sügisest välja tulla Androidiga telefonidega, aga HTC oli esimene, kes oodatust kiiremini Eestisse jõudis. Kuid ka Samsung on teatanud, et juba sel kuul võib nende Androidi siinmail näha.

Valge HTC Magic pole välimuselt teab mis futuristlik, aga ka mitte kole.

Valge, hõbedase randiga, kõrgläikelises plastkestas mobiil pakub kuut nuppu esipaneelil ja mugavat trackball’i ehk kuuliga juhitavat „hiirt”. Nupud on mugavad ja telefoni kasutades on eriti hea tagasiminekunupp, mis alati eelmisesse menüüsse viib.

Mõeldud Google´i kasutajale Menüüd on sellel telefonil väga kiired ja konkreetsed, ekraaniklaviatuur nii püstipidi kui laiupidi asendis sõrmega kergelt tabatav, Androidi kasutusloogikaga peab aga harjuma, sest nagu ikka uue asjaga, ei leia kohe kõike üles.

Telefoni arvutiga ühendades küsitakse nagu Linuxis ikka, kas mount’ida see arvuti külge. USB-mäluna esinedes saab telefon Windows

10 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Vistaga kohe tuttavaks. Sünkroniseerimisega on teised lood. Õnneks on telefonis PC Synci installifail, millega saab arvutisse kohmaka HTC Synci, mis oskab vaid Windows Contacts Listi sünkroonida ja Outlookist ei tea midagi. See-eest pakub telefon välja, et ta võib otse Exchange’i serveriga kõik vajaliku ära ühtlustada või tõmmata kontaktid Google’ist.

Kuid unustame nüüd Windowsi, sest Google’i telefon on ikkagi Google’i-keskne. Peale WiFi seadistamist saab ju kõik oma Google’i kontaktid, kalendrid ja meilid probleemideta ära sünkida ja selleks Android loodud ongi.

Kerida on kontaktlisti mugav, töötab viipega kerimine ja servas on lapakas ülikiireks kerimiseks tähestiku kaupa (valid sobiva esitähe, viibates ekraani servas). Oma arvuti Outlooki saab sünkroniseerida Google’i teenustega ja enam polegi vaja arvutiga

Kerid oma asukohast sobivas suunas ning piilud selle abil nurga taha.»

Eesti e-valmisolek tõusis majanduskriisile vaatamata Majandusajakirja Economist ja IBMi koostöös igal aastal tehtud e-valmisoleku uuringus tõusid Eesti e-valmisoleku indeks ja koht tabelis (mulluselt 28. kohalt 24. kohale), enamiku riikide e-valmisolek aga majandussurutise tõttu hoopis langes.

Edetabelit juhivad Põhja-Euroopa riigid Taani, Rootsi, Holland ja Norra.

Mullune liider Ameerika Ühendriigid asub 5. kohal, Leedu 32. ja Läti 37. kohal.

Tõusnud on e-indeks ainult üheksal riigil, sealhulgas Eestil. „Tänu sellele, et Eestis on tänaseks välja töötatud ja ellu rakendatud palju e-lahendusi ja e-teenuseid, tõusis ka Eesti koht edetabelis,“ ütles IBM Eesti müügijuht Riina Roosipuu. Vt ka am.ee/434.

Elisa 3,5G leviala jõudis 12 linna Elisa jõudis sel suvel 3,5G levialaga 12 linna ja kolme maakonda. 3,5G levialaga kaeti Paldiski linn ning lisaks Harjumaal Suurupi, Muraste, Vääna-Jõuesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Niitvälja ja Klooga. Pärnu ümbruses on Elisa 3,5G levialaga kaetud nüüd Sindi linn, Audru, Paikuse, Uulu, Kabriste ja Jänesselja.

õudsid Eestisse

Google´i opsüsteemiga Android varustatud mobiiltelefonidest esimene, mis Eestisse jõudis, oli HTC Magic. otsesidet. Kõik asjad aetakse joonde üle veebi.

Mobiilsesse internetti see esimest korda Eestisse sattunud mobiil muidugi kohe ei läinud, kuid HTC lehel pakutud Elisa seaded mõjusid hästi.

APN Name lahtrisse tuli panna „internet” ja toimis. WAPiga oli natuke keerulisem, aga hakkas ka tööle.

Veebibrauser on väga mugava kasutusliidesega, kiire ja täpne. Sõrmega saab kergelt linkidele pihta. Tõesti, brauser tundus ülihea – vist parim, mis telefonidele tehtud.

Street View on Google Mapsis väga

hea just telefoniga reisil olles. Näiteks kolad turismilinnas, tahad teada, mis järgmise nurga taga tuleb, kerid Street Viewiga oma asukohast sobivas suunas ning piilud selle abil nurga taha.

Puuduvad asjad e-poest Android Market, kust saab lisarakendusi osta, on mõistlik ja lihtne üle spetsrakenduse kasutada. Sealt saab osta või tasuta alla laadida kõik vajalikud lisaprogrammid. Reisivale inimesele paistis veel iseäranis palju valikut olevat.

Alustuseks proovisin HTC Magicus

näiteks Facebook Lite’i, LinkedINi, Hi MSNi, Skype Lite’i, Twit2Go’d, Weather Widgetit, Nav4Alli ja Voice Recorderit.

Enne ajakirja trükkiminekut selgus, et HTC Magic on ka esimese jaemüüja hinnakirja jõudnud. Photopoint müüs seda 8999 krooniga, mis on ootamatult kõrge hind, kuid ilmselt Androidiga telefonide hinnad saavad peagi ka siin soodsamad olema, kui neid rohkem saabub. Esimesi ostavad fännid ka kallimalt.

Vt ka Androidiblogi: am.ee/android.

KAIDO EINAMA Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 11

uudised Kalender

arvutima ailm

27.08 Levira digilevi

Skype paneb hiiu

konverents

Ä, ö ja ü .eu domeenis lubatud .eu domeenis saab nüüd registreerida ka selliseid domeeninimesid, mis sisaldavad niisuguseid tähti nagu ä, ö, ü, à, ψ ja д, kirjutab Eesti Päevaleht. Euroopa Komisjoni uued eeskirjad võimaldavad kasutada kõigi liikmesriikide kasutusel olevaid tähti.

Seni on saanud internetiaadresse registreerida vaid täpitähtedeta.

Lisaks tähtedele võib domeeninimedes veel kasutada ka numbreid ja sidekriipsu.

Levira korraldab juba kolmandat korda digilevi konverentsi, mille avab seekord president Toomas Henrik Ilves. Kahel konverentsipäeval esinevad rahvusvahelised eksperdid ja Tallinna teletorni koguneb digitaalse levi spetsialistide koorekiht kogu Euroopast.

28.08 Teadus.ee suvekool Igasuvine teadusnädalavahetus on seekord võtnud teemaks eetri. Varem on peateemaks olnud vesi, tuli, õhk ja maa.

Innovatiivne on üritusel see, et teemast kõnelevad eri teadusalade esindajad, aga ka muusikud, kunstnikud ja kirjanikud.

28.–30. Augustini toimuv suvekool „Eeter: nähtamatust nähtavaks” on tegevuspaigaks valinud Käsmu kaptenite küla nagu varemgi.

Tallinnas neljas 3,5G võrk Tallinnas avati neljas 3,5G võrk Tallinn Mobile 3G. Selle väljaehitajaks on ProGroup Holding, mis opereerib ka kaubamärgi Bravocom all. Võrgusisesed kõned ja SMSid on tasuta, allalaadimiskiirus 14 Mbit/s.

4.09 Elektroonikamess iFA 2009

Berliinis toimub igal sügisel tarbijaelektroonikamess iFA, mis on üks Euroopa olulisemaid elektroonikamesse. Sel aastal on 4.–9. septembrini toimuvale tarbijaelektroonikamessile oodata ka mõnd varem puudunud tähtsat külalist.

12 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

1

Electrolux valib parimaid ideid

Electrolux valis välja 25 innovaatilisemat kodumasinate disainiideed, mis esitati Design Lab 2009 võistlusele. Parimate hulka kuuluvad sel aastal ka Baltimaade tööd. Ideid valiti seitsmendat korda.

Nimekirjas on palju ambitsioonikaid mõtteid, näiteks robotitest köögiabilisi, teleporteeruvaid külmikuid, hologrammiga varustatud köögitehnikat, 3D-toiduprintereid ja Kuul jalutavaid kasvuhooneid. Londonis 24. septembril 2009 toimuvasse finaali pääsevad edasi kaheksa parimat.

2

Taani tellib kaar­did Eestist

Kartograafia- ja maamõõdufirma AS EOMAP valiti Taani kuningriigi keskkonnaministeeriumi korraldatud hankel kolme ettevõtte sekka, kes hakkavad tegema Sjaellandi regioonis kartograafiatöid.

Hanke maht on 18 miljonit Taani krooni.

MicroUSBst mobiililaadija standard Euroopa Liit plaanib standardiseerida kõik telefonilaadijad ja eelistus on langemas micro-USB standardile.

Micro-USB on juba paljudes seadmetes: selle pesaga on paljud GPSid, pihuarvutid, MP3 pleierid, digifotokad jne. MicroUSB kehtestamine standardina aitab säästa tootmis- ja

utiliseerimiskuludelt, sest kasutaja võib oma vana laadijat uue telefoniga edasi kasutada ega pea seda minema viskama. Samuti saab reisile võtta vaid ühe kaabli – micro-USB otsaga, millega võib oma telefoni laadida ka arvuti küljest. Üliõhukeste telefonide jaoks võib aga micro-USB pistik jääda liiga jämedaks.

F-SECURE

PROTECTION SERVICE FOR BUSINESS

ud värisema

Kui infoturve kisub keeruliseks, siis meie saame aidata.

PROOVI JUBA TÄNA!

3

Pariisi läbis 70 m külmik

LG ehitas 70meetrise konteinerlaevast külmiku, mis seilas Prantsusmaal neli päeva mööda Seine’i jõge, peatudes lõpuks Pariisis, kus jahe toit laiali jagati. Reis võeti ette uue energiasäästliku külmiku esitlemiseks.

4

Skype õõnestab telekomi?

Venemaa töösturite liit RSPP teatas, et Vene suuri sidefirmasid kahjustavad oluliselt Skype, ICQ jt sarnased tasuta või väga odavad programmid ja teenused ning riik peab kohalikku tööstust nende vastu kaitsma asuma.

SAP jäi edukaks edasi Uuringufirma IDC ana­ lüüsi kohaselt on SAP

Tiit Parts

maailma juhtiv majandustarkvaratootja, omades enam kui 20% suurust turuosa. SAP Eesti tegevjuhi Tiit Partsi sõnul on raporti kohaselt SAP turuosa peaaegu kaks korda suurem kui pingereas järgneval konkurendil, kasvades 2008. a 17,8%, mis on kaks korda enam sektori üldisest aastasest turukasvust.

Mitu põhjust infoturbeteenuse tellimiseks Infoturbega tegelemine on aeganõudev Riistvara vajab ruumi ning hooldust Kogu kulu on raske ennustada

Üks lihtne lahendus Usaldusväärne partner hoiab IT-turbe korras Lihtne soetada ning paigaldada Investeeringud täiendavale riistavarale pole vajalikud F-Secure Infoturbeteenus (Protection Service for Business) on lahendus vabastamiseks Teid infoturbealastest muredest, et saaksite keskenduda tähtsamatele töödele.

See tähendab teile otsest kulude kokkuhoidu.

F-Secure’i lahendused on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, samuti häid hinnanguid avalikes ülevaadetes ja kliendi tagasisides.

Loe rohkem, ning proovi lahendust juba TÄNA: www.f-secure.ee/PSB/ Teenuse tellimiseks ning lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda oma IT partneri või F-Secure tugikeskuse poole.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 13

F-Secure Tugikeskus, BCS Infra AS, Jõe Tn3, Tallinn 699 8181, f-Secure@bcs.ee

uudised u us ja va nad

Taskuprojektoriga pimedas Samsung on oma taskuprojektoriga Euroopasse jõudnud, eelistades projektorit ja mobiili veel eraldi seadmetes hoida. Uus pikoprojektor ei hiilga terava või ereda pildiga, kuid on pimedas kasutatav ja sisaldab ka pleierit.

Samsung MBP200

Optoma Pico PK101

3M Mpro110

Hind

7200 kr

5000 kr

5000 kr

Pildi suurus

480 × 320 pikslit

320 × 240 pikslit

640 × 480 pikslit

Paari lausega

MicroSD pesa, puutetundlik nupupaneel ja 2,2" ekraan teevad sellest mitmeotstarbelise projektori-meediapleieri.

Komplektis on USB-laadija ning kaks akut, mis kestavad tunde, sellega saab seinale ka kõige pikema slaidiesitluse.

3M on saanud pikoprojektori pildi peaaegu nii heaks, et näeb juba seinalt ka väikest teksti lugeda.

AMi hinnang

Ilus, aga liiga väikese pildiga ja kallis.

Kaks tundi akut kutsub ostma.

Parima pildiga taskuprojektor.

Starman pakub koju 200 Mbit/s internetti Ülikiire interneti võidu­ jooks Eestis on alanud – Starman plaanib sel­ le suve jooksul hakata pakkuma uue tehno­ loogiaga 200 Mbit/s internetti üle tavalise kaablivõrgu.

Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva.

Uus tehnoloogia DOCSIS 3.0 (Data Over Cable Service Interface Specification), mida Starman kasutab, on mõeldud ülikiire internetiühenduse

14 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

pakkumiseks kaabel-TV võrgu kaudu.

Starmani tehnikadirektori Hanno Liiva sõnul diskuteeritakse maailmas laialt selle üle, kas DOCSIS 3.0st saab vääriline vastane valguskaablitega lahendustele. „Kui fiiberoptikal tehnoloogiad eeldavad uue võrgu rajamist kodudesse, siis Starmani juurutatava tehnoloogia eeliseks on see, et pole vaja välja vahetada

senist kaabel-TV võrku,“ selgitas Liiva. „DOCSIS 3.0 pakub kuni kaheksa korda kiiremat ühendust olemasoleva kaablivõrgu kaudu.“ Suve jooksul paigaldab Starman Tallinna uued võrguseadmed ning sügiseks katab DOCSIS 3.0 52% kõikidest Starmani interneti­ klientidest. Tartus, Ida-Virumaal ja mujal hakatakse uut tehnoloogiat juurutama järgmisest aastast.

Roheline arvuti

am 10 a a s tat taga si

HPlt esimene veebiprinter

Korralik tööriist

Rohelise tootmisega on jõutud nüüd sinnamaale, et arvuti, mis ooterežiimil sabapidi seina unustatud, enam energiat ei tarbigi, kuigi on võrgust administreerimiseks äratatav. Kuid lisaks on see Fujitsu arvuti roheline ka seest: valmistatud Saksamaal asuvas keskkonnasõbralikus tehases, kasutades ümbertöödeldavaid materjale.

EMTst osteti kõige rohkem 3G modemeid Mobiilne internet on minemas massidesse, sest esimest korda ületas EMT-s populaar­ seim kaubaartikkel 3G-modem populaar­ seima telefoni müügi.

Enim müüdud, 1490 kroonine USB-modem ZTE MF636 3,5G aitab igalt poolt arvutiga üle GSM-võrgu internetti minna. EMT pakub

sel suvel mobiilset internetti poole hinnaga.

See tähendab, et umbes paarisaja krooni eest saab kasutada kuni 3 GB andmemahtu kuus igal pool, kus on mobiilne andmeside. sõlmitud lepingule.

Muudest toodetest on sel suvel kasvufaasis puutetundliku ekraaniga mobiiltelefonide müük.

Täpselt nii oli pealkirjastatud Arvutimaailma kümne aasta tagune test, kus vaatluse all oli üks odavama hinnaklassi HP sülearvuti OmniBook. Üldjoontes leiti, et tegu on igati korraliku tööriistaga. Mis puudutas hinda, oli OmniBook tavakasutajale siiski üsnagi kättesaamatu, kuna süleri odavam variant maksis ligi 30 000 krooni.

Digiallkirja seadus riigikogus 1999. aasta 22. juunil arutas valitsus digitaalallkirja seaduse eelnõu ning otsustas eelnõu esitatud kujul heaks kiita ja saata menetlusse riigikogusse. AMis tõdeti, et nii 1999. kui 2000. aasta tõotavad tulla üle maailma „digitaliseerimise“ aastad, mistõttu on igati õige samm digitaalallkirja kasutamine seadustada.

Tiigrituuri teine ring Kui aasta varem oli Tiigrituur keskendunud peamiselt arvuti algteadmiste levitamisele, siis 1999. aastal keskendus tuur kolmele laiemale teemale: arvuti kodus, tööl ja koolis. Kaheksa päeva jooksul läbis tuur kaheksa Eesti linna, teiste seas Narva, Valga ning Põlva.

HP veebiprinteriga saab printida otse veebist, vajamata arvutit.

Esimestena on liitunud uue veebiprinteri rakendustega USA Today, Google, Fandango jt.

Nendega on kasutajatel ligipääs kohandatud päevauudistele, maakaartidele, kupongidele, värvimislehtedele, kinopiletitele, retseptidele, isiklikele kalendritele, fotodele ja teistele ressurssidele. Eestis tuleb veebiprinter müüki arvatavasti 2009. a sügisel.

Delli süler saab GPSi Delli minisülereid Mini Inspiron 10 saab nüüd tellida USAs sisseehitatud navigatsioonipaketiga Dell Wireless 700 Location Solution, mis sisaldab A-GPSi ning tarkvara ning suudab ka WiFi-tugijaamade järgi asukohta määrata.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 15

fookus

Microsoft Eesti juht Rain Laane ei usu, et riigiametid hakkaksid l채hiaastail massiliselt avatud l채htekoodiga tarkvara eelistama, sest inimesed ei taha kasutada mitu aastat vana tehnoloogiat. Foto: Egert Kamenik 16 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

600 000 krooni

Sellise summa kulutas taimetoodangu inspektsioon 150 arvutitöökoha varustamiseks Microsofti tarkvaraga.

Miks pole riik üle läinud tasuta vabale tarkvarale?

Eesti riik kulutab aastas kümneid miljoneid kroone tarkvarale. Ajal, mil kõik riigiasutused käsukorras kokku peavad hoidma, tõstatavad vabavara pooldajad taas küsimuse: miks ei taha asutused tasuta vabavara kasutada?

Raigo Neudorf raigo@am.ee

Selle teema üle on nii Eestis kui mujal arutatud aastaid ning näiteid on igasuguseid. Maailmas on riike, kes on Linuxile ja muudele vabavaralistele rakendustele üle läinud, hoidnud kokku palju raha ning on hetkel väga rahul. On riike, kes on üritanud vabavara kasutusele võtta, ent olnud erinevatel põhjustel sunnitud sellest häbiga loobuma ja tagasi kalli tarkvara juurde pöörduma. On ka riike, kus on vabavarale ülemineku kulud läbi arvutatud ning leitud, et kõik ümberkorraldused ja kasutajate koolitamine läheks nii kalliks, et asjal puudub mõte, ning on vabavara endale sobimatuks kuulutanud.

Asi ei liigu edasi Eestiski on sääraseid uuringuid tehtud, viimane neist pärineb 2007. aastast, mil 23 riigiasutuses viidi läbi kontoritarkvarade analüüs. Selgus, et 95%-l riigiasutuste töökohtadel on

kontoritarkvaraks Microsoft Office ning enamik riigiastusi kinnitas tollal, et mingit plaani Office’it välja vahetada ei ole.

Samas paberis oli aga kirjas, et Microsoft Office’ile on olemas alternatiivid, mis ei jää sellele ei funktsionaalsuselt ega kasutusmugavuselt olulisel määral alla, kusjuures mõnes asjas isegi ületavad MS Office’it.

Kõigele lisaks on selline tarkvara kas täiesti tasuta (OpenOffice) või minimaalse litsentsitasuga (näiteks Star­ Office). Analüüsi järgi oleks riigiasu-

Teeme sissevaate ühe vabavara kasutava riigiasutuse igapäevaellu.»

ümberkoolitamine, süsteemide ümbertegemine ja nii edasi.

Siiski leiab mõne juhtumi, kus kommertstarkvara on asutud vabavara vastu välja vahetama.

Arvutimaailma palvel tõi riigi infosüsteemide arenduskeskuse (RIA) infrastruktuuri osakonna juhataja Tarmo Hanga meile ühe riigiasutuse näol näite (asutus on AMi toimetusele teada), kus rahapuuduse tõttu oldi sunnitud IT-lahendused vabavara peale üle kolima ning kus vabavara on igapäevases üleüldises kasutuses.

Vaatame natuke selle riigiasutuse ITasjadesse sisse.

Kasutavad ja kiidavad

tustes täiesti võimalik neid kasutada.

See oli siis. Tänaseks pole asjad mitte sammugi edasi liikunud ning pole ka paista, et nad lähemal ajal üldse liikuma hakkaksid. Kuigi paljud spetsialistid ütlevad, et vabavarale üleminek annaks riigile suure kokkuhoiu, pole keegi asja läbi arvutanud ega oska öelda, kui suur sääst ikkagi oleks ning kui kalliks läheks tarkvara vahetamine, kasutajate

Tegu on riigiametiga, kus töötab umbes 60 inimest ning kus IT roll on asutuse muud tegevust toetav.

Asutuse 2009. aasta IT kulueelarve on 200 000 krooni ning igaaastane IT-investeeringute eelarve jääb suurusjärku 100 000 krooni. Asutuses oli viimane suurem arendustegevus mitu aastat tagasi, mil igapäevatööks vajalik infosüsteem muudeti veebipõhiseks (MSSQL+IIS+ASP). Infosüsteem kliendile (brauserid ja muu klienditarkvara) kitsendusi ei sea, kontoritarkvara juures skriptimist (väiteks VB makrod) ei kasutata.

Riigiameti avalik veebiserver ja tulemüür on olnud kogu aeg Linuxi-

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 17

fookus Kontoritarkvarade kasutus MS Office on kontoritarkvarade kasutuselt vaieldamatu turuvalitseja, tasuta alternatiividele kuulub veel kaduvväike osa.

OpenOffice.org 1.4 1%

MS Office XP 31%

MS Office 2003 46%

OpenOffice.org 2.0 5% MS Office 97 1%

põhised nagu ka sisemine, toetav server (seire, logihaldus jms). Samas on sisemiselt kasutusel ka mõni Windows 2003 server, seda eeskätt addomeeni ning failiserveri ja Exchange 2003 e-postiserveri tarbeks. Serverite keskmine kasutusiga on seni olnud viis-kuus aastat.

Tööarvutites jooksvaks operatsioonisüsteemiks on hetkel Windows XP Pro, mis on kaasa tulnud enamiku arvutitega. Lisaks on see koos arvutiga ostes suhteliselt odav, umbes 1500 krooni arvuti kohta. Vistale üle minna asutus ei plaani, sest olemasolevad arvutid jääksid ilmselt nõrgaks. Asutus kavatseb XP-d kasutada seni, kuni Microsoft seda ametlikult toetab, ning seejärel otsustada, kas vahetada XP Windows 7 või näiteks Linuxi vastu.

Internet Explorer on jalus MS Office 2000 16%

Kontoritarkvara alternatiivide analüüs. Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ, 2007

E-posti server-süsteemid E-posti serverite turujaotuses on olukord tasavägisem: ehkki Microsofti Exchange hõivab ligi poole, on Linux teine suur tegija.

Domino 10%

Mdaemon 5%

Linux 33%

Novell 5%

Exchange 47% Kontoritarkvara alternatiivide analüüs. Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ, 2007

18 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Kui varem on asutus Windows XP Pro soetamisele kulutanud 90 000 krooni (60 arvutitöökohta x 1500 kr), siis edaspidi vaid Linuxit kasutades oleks võimalik see raha kokku hoida.

Samas on ilmselge ka see, et sellise vahetuse korral on vaja teha lõppkasutajatele koolitus.

Kui see on võimalik teha majasiseselt, läheb see maksma lihtsalt töötajate koolitusel viibitud ja selle ettevalmistuseks kulutatud aja.

Ametis kasutatav kontoritarkvara on eelmise aasta lõpust täielikult OpenOffice. Varem kasutati asutuse Tallinna kontoris veel Microsoft Office 2000, kuid kuna alates 14. juulist Microsoft seda enam ei toeta, tehti üleminek varakult. Otsust lihtsustas see, et piirkondlikud harukontorid on kasutanud OpenOffice’it kogu aeg, sest asutusel pole lihtsalt raha olnud, et neile Microsoft Office’it osta.

Just kontoritarkvara väljavahetamine OpenOffice’i vastu olekski üheks suurimaks ja lihtsaimaks kokkuhoiukohaks, ütleb Tarmo Hanga.

Niimoodi hoiaks tarkvara kasutusrendi puhul kokku ühe arvuti pealt 3000 krooni aastas või kui asutused on Office’i seni välja ostnud, siis 6000 krooni arvuti kohta. Meie vaadeldav asutus hoidis niimoodi kokku umbes 360 000 krooni.

Arhiividega töötamise tarkvaraks

on valitud 7Zip, mis on vabavaraline ning seetõttu kommertstoote järele vajadus puudub. Võrreldav kommertstarkvara (Winzip, Winrar vms) maksaks 250 kuni 400 krooni kasutaja kohta, seega võimaldab praegune variant asutusele kokkuhoidu hinnanguliselt kuni 24 000 krooni.

Niisiis, selline riigiasutus on Eestis olemas, seal teevad inimesed oma igapäevast tööd ning saavad väga hästi hakkama. Kuid on ka neid, kes on proovinud ning kellel on väga halvasti läinud.

Mõne aasta eest võttis taimetoodangu inspektsioon ette julge sammu ning otsustas senise Microsoft Office 2000 asemel kasutama hakata OpenOffice’it. Kuna teistes riigiasutustes puudus tollal sellise ettevõtmise kogemus, püüdis asutus hakkama saada oma jõududega.

Ei saanud kasutajatest jagu Taimetoodangu inspektsiooni tänane infosüsteemi osakonna juhataja Alar Kess teeb lihtsa rehkenduse: asutusel oli kokku umbes 150 arvutitöökohta ning kuna seni oli kõikide arvutitöökohtade tarbeks välja ostetud Microsoft Office’i tarkvara, kulus selleks investeeringuks 600 000 krooni.

OpenOffice’i kasutusele võtmisel oleks see kulutus tegemata jäänud.

Samas oli riigiamet sunnitud vähem kui aasta pärast Microsofti juurde tagasi pöörduma. Mis siis juhtus?

Peale töötajate seas läbi viidud üsnagi lühikest teavitustööd installeeriti inspektsiooni kõigisse arvutitesse mõne nädalaga OpenOffice.

Seejärel viidi töötajate seas läbi asutusesisene koolitus ning soetati ka vastavad tugimaterjalid kirjanduse näol. Kui kätte jõudis OpenOffice’i kasutamise aeg, kerkis esile omajagu tehnilisi probleeme: makrod ei töötanud, dokumendi kujundus ei säilinud, OpenOffice’i esimene versioon oli mälunõudlik ja esines palju veateateid. Kõigele lisaks oli osa töötajatest uuenduse vastu. „Üks põhjus, miks projekt ei õnnestunud, seisnes selles, et me ei saanud lihtsalt kasutajatest jagu,“ tõdeb Kess. „Seepärast jäi meil OpenOffice’i tõsisem kasutamise aeg alla aasta. 2006.

P õ hja na ab rid k a s u tavad o p en o ffi ce ' i t

Soome kogemus Soome justiitsministeerium otsustas aastate eest kasutusele võtta OpenOffice.org 2.0 tarkvara. Ülemineku eel kasutati 7000 tööjaamas IBM Lotus SmartSuite’i ja 3000 tööjaamas Microsoft Office’it.

Ülemineku lõppedes oli 8500 tööjaamas installeeritud OpenOffice ja 1500 tööjaamas MS Office. Migreerimise otsus baseerus 2005. aastal tehtud kontoritarkvara hinnangul ja 2006. aastal läbi viidud laialdasel pilootprojektil.

Algselt oli asutusesisese IT-osakonna tööks vahemikul 1. detsember 2005 kuni 30. juuni 2006 arvestatud 150 inimtööpäeva. Kui pilootprojekti pikendati kolme kuu võrra kuni 30. septembrini 2006, siis arvutati ressursivajadused ümber 250 inimtööpäevani.

Pilootprojekti lõpul arvutati ümber ka algne kulude kalkulatsioon.

Arvestuslikud kulud sisaldavad ka iga vastava võimaluse korral mõningate litsentside säilitamise hindu. Kuna kõiki olemasolevaid rakendusi ja programme ei olnud võimalik viia OpenOffice'ile, siis tuli säilitada mõningates tööjaamades ka näiteks Microsoft Office'i tooted (8500 Open­ Office +1500 Microsoft). Sellest tulenevalt on arvestatud litsentside ostuja halduskulud.

Lotus SmartSuite

Microsoft Office

OpenOffice. org

Litsentside ostuhinnad

668 300

2 517 000

211 000

Litsentside haldus

737 000

3 545 000

737 000

Väljaõpe ja kasutajatugi

200 000

370 000

580 000

Dokumentide konverteerimine, integreerimine rakendustesse

105 000

355 000

535 000

1 710 300

6 787 000

2 063 000

Kulud kokku

Projekti alguses arvestatud maksumusega võrreldes tulid ülaltoodud tabelis olevad tegelikud hinnad 30–50% võrra madalamad.

Allikas: Kontoritarkvara alternatiivide analüüs. Eesti Tehnoloogia Arengu MTÜ, 2007.

Mõne aasta eest otsustas taimetoodangu inspektsioon vabavara kasuks.» aastast seadistasime asja uuesti ringi Microsoft Office’i peale.“ Kess ütleb, et tagantjärgi tark olles lähenetaks täna asja natuke teistmoodi. Uuele tarkvarale üleminekule peaks eelnema kuid kestev teavitustöö, õppematerjalide jagamine, rohkem kui üks koolitus ja kasutajate meelsuse uuring. Alles seejärel saaks edasi minna installeerimise faasiga.

Microsoft Eesti juht Rain Laane

leiabki, et riigiasutuste valmisolek vabavarale üle minna jätab tihtipeale soovida, mida kinnitavad ka ebaõnnestumised. „Kui inimesed on harjunud näiteks Office 2007-ga, ei tohi neid üle viia varasema tehnoloogia või versiooni peale, mis ei sisalda samu kasutajamugavusi. See pärsib inimeste loomingulisust ja tekitab firmale ka lisakulusid töötajate ümberkoolitamise näol,“ räägib ta.

Samuti ei usu Laane, et paljud ettevõtted või riigiasutused lähevad avatud lähtekoodiga tarkvara peale, ja seda mitmel põhjusel. Esiteks, lähtekoodiga tarkvara tuge osta on keeruline ja kallis. Teiseks, olemasolev personal ümber koolitada on tunduvalt kulukam ning koolitusmaterjale vabatarkvara kohta on vähe. Laane

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 19

fookus Sääst oleks rohkem kui kahekordne Võrreldakse kontoritarkvarapakettide Microsoft Office 2007 ja OpenOffice.org hindasid. Aluseks võeti üleminekujuhud mõlemale tarkvarapaketile kolmeaastasel perioodil saja tööjaama kohta, arvestades tarkvara soetamismaksumust, lisakulu litsentside haldamisele, koolitusele ja muule.

Microsofti puhul Litsents

Opensource'i puhul Ühiku hind

Kogus

Summa

WinSvrStd 2008 OLP NL Gov WinWebSvr 2008 OLP NL Gov

10 512,00 kr

4

42 048,00 kr

5 832,00 kr

1

5 832,00 kr

WinSvrCAL 2008 OLP NL Gov UsrCAL

432,00 kr

70

30 240,00 kr

ExchgSvrEnt 2007 OLP NL Gov ExchgStdCAL 2007 OLP NL Gov UsrCAL SQLSvrStd 2008 OLP NL Gov 1Proc OfficeStd 2007 OLP NL Gov Outlk 2007 OLP NL Gov WSUS 3.0

58 671,00 kr

1

58 671,00 kr

981,00 kr

60

58 860,00 kr

Meiliserveri kliendilitsents

83 079,00 kr

1

83 079,00 kr

5 391,00 kr

60

323 460,00 kr

Sql serveri protsessoripõhine litsents.

MS Office pakett

1 224,00 kr

0

0 kr

0 kr

0

0 kr

50 000,00 kr 1 500,00 kr

5 60

250 000,00 kr 90 000,00 kr

Serverite riistvara Arvutite operatsioonisüsteem OEM, koos arvutiga ostes) Kokku Servereid: 2 x ad, (+dns, dhcp, faili/printserveri teenused) 1 x exchange (+ iis owa jaoks) 1 x sql (+iis siserakenduse jaoks +wsus) 1 x veebiserver Kasutajaid DHCP/DNS teenust vajavaid võrguseadmeid

Kommentaar / asenduse kirjeldus Windowsi server Windowsi server veebirakenduste jaoks Vajalik kõigile seadmete, kes kasutavad dns/ dhcp teenust) mMiliserver

Meiliklient, kui kasutada eraldi Vajalik tööjaamade keskse paikamise tarbeks.

Widnows XP, Vista, Windows 7

942 190,00 kr Vajalik minimaal­ se mõistliku veakindluse saavutamiseks ad kasutamisel

Litsents WinSvrStd 2008 OLP NL Gov WinWebSvr 2008 OLP NL Gov WinSvrCAL 2008 OLP NL Gov UsrCAL ExchgSvrEnt 2007 OLP NL Gov ExchgStdCAL 2007 OLP NL Gov UsrCAL SQLSvrStd 2008 OLP NL Gov 1Proc OfficeStd 2007 OLP NL Gov Outlk 2007 OLP NL Gov WSUS 3.0

Serverite riistvara Arvutite operatsioonisüsteem OEM, koos arvutiga ostes) Kokku Servereid: 2 x ad, (+dns, dhcp, faili/printserveri teenused)

Ühiku hind 10 512,00 kr

0

0 kr

Kommentaar / asenduse kirjeldus Pole vaja

5 832,00 kr

0

0 kr

Pole vaja

432,00 kr

0

0 kr

Pole vaja

58 671,00 kr

0

0 kr

981,00 kr

0

0 kr

Kasutatakse vabavaralist, nt postfix + vajalikud lisad Pole vaja

83 079,00 kr

0

0 kr

5 391,00 kr

0

0 kr

1 224,00 kr

0

0 kr

0 kr

0

0 kr

50 000,00 kr 1 500,00 kr

5 0

250 000,00 kr 90 000,00 kr

1 x exchange (+ iis owa jaoks) 1 x sql (+iis siserakenduse jaoks +wsus) 1 x veebiserver Kasutajaid DHCP/DNS teenust vajavaid võrguseadmeid

60 70

Kogus

Summa

Kasutatakse MySql/PostGreSQL Openoffice'i pakett Thunderbirdi meiliklient Pole vaja, kasutatakse sisemist Linuxi tarkvara­ repositooriumi Widnows XP, Vista, Windows 7

340 000,00 kr Linux, kasutatakse samba domeeni või openldap +kerberos Linux + postfix Linux + mysql/ Postgresql Linux 60 70

NB! Tegu on hüpoteetilise illustratsiooniga asutuse X puhul, millel pole olemas veel midagi ning otsuseid/valikuid alles hakatakse tegema.

Koostanud: Tarmo Hanga.

viitab erinevatele analüüsidele, mille järgi on vabatarkvara haldamiskulu kaks-kolm korda kallim kui Microsofti litsents.

Kas lausa korruptsioon?

Laanele on riigiasutuste Office’i-lembus hea äri. Mõne aasta eest läbi viidud kontoritarkvara analüüsi kohaselt kulutasid Eesti riigiasutused ainuüksi Microsoft Office'i tarkvaralitsentside ostuks aastas 30–40 miljonit krooni.

Milline see suurusjärk tegelikult on, jääb paraku teadmata, sest Microsofti ja riigiasutuste vahelised lepingud

pole avalikud.

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi informaatikaõpetaja, arvutispetsialist Edmund Laugasson on olnud aastaid vabavara poolt kõneleja.

Laugasson tunneb muret muuhulgas selle pärast, et Microsofti tooteid liiga palju avalikkuse ees promotakse.

Ta mainib muuhulgas projekti „Ole kaasas”, mis tema hinnangul kujuneb järjekordseks Microsofti tootekoolituseks ja tulevaste klientide värbamisürituseks selle egiidi all, et koolitatakse elanikkonda tasuta ja tuuakse interneti juurde.

20 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

„Kuniks Microsoft teeb Eestis osavalt lobitööd ja otsustajad lasevad ennast mõjutada, ei leia vaba tarkvara ilmselt riiklikul tasandil kasutamist,” räägib Laugasson.

Kui aga suudetakse välismaiste tarkvarafirmade lobitööst üle olla ja iseendaks jääda, hakkavad asjad ka selles suunas liikuma.

Vana karu on raske tantsima õpetada, ent noorega raskusi ei teki. „Samas on minu praktikast mitu näidet, kus 60–70aastased inimesed tulevad edukalt Linuxi ja sealoleva tarkvaraga toime,” lausub ta.

Laane aga nimetab näiteks OpenOffice’it minevikutehnoloogiaks ega usu selle levikusse. „Tulevikku ja Office 2010 arvestades ei ole inimesed valmis ega taha minna tagasi mitu aastat vanale tehnoloogiale,“ lausub ta.

RISO IT-arhitektuuri talituse juhataja Uuno Vallner ütleb, et paarikolme aasta taguse ajaga võrreldes pole vähemasti RISO täheldanud riigiasutuste seas erilist valmisoleku kasvu vabavara eelistada ning ütleb kommertstarkvara eelistamise kohta väga karme sõnu. „Kindlasti on riigiasutused nüüdseks tunnetanud, et sisuliselt eiravad nad riigihangete seadust, rääkimata koosvõime raamistiku nõuete järgimisest. Euroopa dokumentides käsitletakse seda situatsiooni kaudse korruptsioonina,” räägib ta.

Proact on Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv IT infrastruktuurilahendusi ja -teenuseid pakkuv spetsialist.

Oleme keskendunud missioonikriitiliste serversüsteemide, andmesalvestuse, varundus/taaste ja arhiveerimise valdkondadele.

Avatud tarkvara ohud Vallner märgib, et kuigi vaieldamatult piisab vaba kontoritarkvara funktsionaalsusest avaliku sektori vajadusteks, on võimalik välja nuputada kaudseid põhjendusi, põhjendamaks kommertstarkvara kasutamist. Litsentside eest on juba makstud, harjumused, koolitus, seotus teiste protsessidega ja nii edasi. „Seega on tegemist klassikalise lukustumisega kommertstarkvara kasutamisele,“ summeerib ta.

Hanga leiab, et vaba tarkvara tuleks riigiametis kasutada nii palju, kui IT-personali oskused ja võimed lubavad ning konkreetse asutuse olemasolevad infosüsteemid võimaldavad.

Samas toob ta välja ka vaba tarkvara miinusküljed. „Võib tekkida olukord, kus sina kui infosüsteemi tellija oled teadlikult otsustanud kasutada oma infosüsteemi osana mingeid vabavaralisi komponente, aga avastad oma üllatuseks poole projekti peal, et need kas ei tööta nii, nagu peaks, või annavad kummalisi vigu.“ Kõige tipuks võib juhtuda, et valitud komponendi projektiomanik või arenduse vedaja kas ei viitsi sellesse probleemi süüvida või mis veel halvem – on oma projekti vastu sootuks huvi kaotanud.

Tarnime IT infrastruktuurilahendusi ning pakume konsultatsiooni-, planeerimise-, hooldus- ja haldusteenuseid.

KLIENT

Süsteemide haldusteenused Tugi Juurutus Lahenduste planeerimine Konsultatsioonid

60–70aastased inimesed tulevad Linuxiga toime.»

Edmund Laugasson, informaatikaõpetaja

Missioonikriitilised serversüsteemid

Salvestuslahendused

Varundus/ taastelahendused

Arhiveerimine

süsteemid serverkriitilised Missiooni-

lahendused Salvestus-

lahendused taasteVarundus/

mine Arhiveeri-

Konsultatsioonid

Proacti tehnoloogiapartnerid: Lahenduste Planeerimine Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, Juurutus DataDomain, Symantec, NetApp, EMC.

Tugi Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 21 Süsteemide haldusteenused Proact Estonia AS | Pärnu mnt 102c, 11312 Tallinn Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

firma

Koerad ja kassid toovad 100 miljonit

Kaks aastat tagasi loodud United Dogs & Cats plaanib mõne aastaga saavutada 100 miljoni kroonise käibe ning jõuda maailma suurimaks lemmikloomaportaaliks.

Üle 240 000 kasutaja üle terve maailma, 14 erinevas keeles koera- ja kassiomanikele loodud portaalid ning umbes 20 000 uut kasutajat iga kuu – need on vaid paar numbrit, millega firma täna võib hoobelda.

Praeguseks vaid veidi enam kui kaks aastat vana firma on nii koera- kui kassiomanikele loodud portaalidega (www.uniteddogs.com ja www.unitedcats.com) tabanud naelapea pihta: veebiküljed muutuvad üha populaarsemaks ning see pole märkamata jäänud ka investoritele. Hiljuti teatas Arengufond, et investeeris koos Ambient Sound Investmentsi (ASI) ja eraiinvestor Raivo Heinaga ettevõtte arengusse 7,5 miljonit krooni. Kuid juba 2007. aastal otsustas ASI ettevõtte arengusse süstida 750 000 krooni. Investorite suhtumine on ilmekas tõend selle kohta, et usk noore firma edusse on suur.

Äri ilma äriplaanita

Raha meil eriti polnud ning kõik töötasid Kusagil mujal.»

Ragnar Sass meenutab, kuidas alustati.

Ettevõtte sünnilugu sarnaneb mitme teise sarnase ettevõtmistega: 2007. aastal võttis seltskond hakkajaid noormehi endale põhitöö kõrvalt ülesande käivitada Eestis lemmikloomaportaal, kus koeraomanikud saaksid omavahel suhelda, oma lemmikute pilte üles laadida ning muud asjakohast informatsiooni ja nõuandeid koguda või vahendada.

Toonase ettevõtmise üks eestvedajaid, praegune OÜ United Dogs & Cats juhatuse esimees Ragnar Sass meenutab, et kui ta 2005. aastal asus vedama Eesti Päevalehe online-projekti,

22 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

hakkas hakkas küpsema mõte sellest, et kui leida üks huvitav nišš ja seda korralikult arendada, võib sealt välja kasvada edukas internetiäri.

Kõikvõimalikke üldportaale on ju nagunii väga palju ja seal pole otstarbekas konkureerida.

Kui uus internetiäri käima lükati, polnud eestvedajail isegi kindlat äriplaani. Asi piirdus vaid sellega, et tegijad pidasid seda heaks ideeks. 2007. aasta jaanuaris said esialgne idee ja meeskond paika ning märtsis nägi ilmavalgust uus lemmikloomaportaal www.kutsu.ee.

Maailmas oli vaid üks tegija Esmane eesmärk oli asi väga lihtsalt ja odavalt valmis teha, et siis võimalikult kiiresti tagasisidet saada, kas asjal üldse on mõtet. Kuid ainuüksi esimese nädalaga kogus portaal tuhat kasutajat. Portaali loojatele oli see väga hea tulemus, kuna käivitamine toimus ilma igasuguse reklaamita.

Samal ajal olid turul olemas ka sellised tegijad nagu koer.ee ja lemmik.ee, kuid puudus konkreetne sotsiaalvõrgustik, kus peremehed saaksid oma lemmikuid eksponeerida. United Dogs & Catsil aga idanes juba mõte sellest, et kui olemasolev sait mõnda teise keelde tõlkida, oleks kiiresti ja lihtsalt võimalik liikuda ka välisturgudele, sest ka seal polnud ees tugevaid ja nähtavaid tegijaid. Kiire ülevaate tulemusena selgus, et üks suur ja tugev tegija on vaid USAs (dogster.com), kuid seegi oli keskendunud ainult kohalikule turule.

United Dogs And Catsi meeskond teeb iga päev tööd selle nimel, et saada maailma suurimaks lemmikloomaportaaliks. Nimekatel investoritel on neisse usku ja firmal on kõva hoog sees. Fotod: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 23

firma

Ärimees Raivo Hein, kes ise on kassipidaja, paigutas portaali silmagi pilgutamata ka hea hulga oma raha, sest talle tundus idee jumekas.

Nii otsustas United Dogs & Cats sihikule võtta Euroopa. Eesmärgiks oli portaali arendada võimalikult mitmekeelsena. Napilt kaks kuud pärast kutsu.ee lansseerimist avati selle põhjal ka ingliskeelne versioon uniteddogs.com. Sarnaselt eestikeelse portaaliga hakkas ka see sait üsna hästi omal jõul elama. „Raha meil eriti polnud ning kõik tegijad töötasid põhikohaga kuskil mujal. Õhtuti saime mõnes kontoris kokku ja programmeerisime seal iga päev nii neli-viis tundi,“ kirjeldab Sass ettevõtte alguspäevi.

1,8 miljardit eurot 2007. aasta juuniks jõudsid United Dogs & Catsi asutajad tõdemuseni, et tegu on nii hea ettevõtmisega, et sellele võib edaspidi kulutada enamiku oma tööajast ja -energiast. Selleks ajaks olid lemmikloomaportaalid kogunud 5000 kasutajat. Alles siis kirjutati kokku täpsem äriplaan.

Kuu aega hiljem, 2007. aasta juulis, saadeti projekt Ambient Sound Investmentsi. Loodeti, et ehk õnnestub kaasata veidi riskikapitali. „Kedagi me sellest seltskonnast ei tundud.

24 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Kui juulis tekkis esimene kontakt, siis oktoobris kirjutasime lepingule alla, millega ASI paigutas meie firmasse 750 000 krooni,“ meenutab Sass.

Pärast seda sai ettevõtte areng tuule tiibadesse ning tänaseks on firma oma turunišis ainulaadne tegija. Pole olemas teist sarnast nii mitmekeelset lemmikloomaportaali. Hetkel töötab see 14 erinevas keeles.

Seni on valdav osa lemmikloomaportaali keeleversioonidest kenasti käima läinud. Kõige rohkem on kasutajaid Hispaania keeleversioonis, riigiti on enim kasutajaid aga Itaalias. Rahalised mahud, mis lemmikloomasektoris aastas näiteks Eestis ja Itaalias liiguvad, ei kannata aga võrdlust. „Kui võtta kokku toit ja kõik muud teenused, mis puudutavad lemmikoomi, siis Eestis on turumaht 10 miljonit eurot. Kui sellest 5 protsenti kuulub turundusele, siis selle osa nimel me sisuliselt võistlemegi. Itaalia turu suurus selles sektoris on 1,8 miljardit eurot,“ toob Sass näite.

Tema sõnul on äärmiselt tähtis, et iga uue riigi või keeleversiooni puhul tuleks protsessi kaasata kohalikke spetsialiste. Praeguseks on

United Dogs & Catsi meeskonda kaasatud ka üks itaallane, kes kannab hoolt ettevõtte plaanide elluviimise eest Itaalias. „Üks meie suurimaid vigu oligi alguses see, et proovisime kõiki asju oma teadmistega teha.

Kuid inglise keeles asjaajamise võib Itaalias unustada. Itaalias peab äri ajama itaalia keeles ja seda peab tegema itaallane. Ilma selleta on asi võimatu,“ räägib Sass.

Agressiivne areng Tema sõnul ongi Itaalia ettevõtte jaoks täna üks huvitavamaid turge, kus tehakse erinevaid tehinguid ning teenitakse suurem osa rahast. Oma segmendis ollakse seal turuliider. Näiteks Itaalia juhtiv lemmikloomaajakiri (tiraaž ligi 70 000) tegi hiljuti United Dogs & Catsiga tehingu, mille kohaselt on portaalist neljas järgmises ajakirjanumbris üks artikkel. „Nad on ise ka sellest huvitatud, sest ajakirjal endal pole õnnestunud oma internetiversiooni käima joosta,“ räägib Sass. „Nad isegi suunavad üsna suure hulga oma liiklusest meie peale ümber,“ lisab ta.

Sassi kinnitusel aitab hiljutine 7,5 miljoni

kõigi ma ade koer apida jad, ühinege

Portaal ühendab eri rahvusest lemmikloomapidajaid Ragnar Sassi sõnul leiavad eri rahvusest United Dogs & Catsi portaalide kasutajad tihtipeale ühise keele just tänu lemmikloomadele. „Tuleb näiteks mõni USA koeraomanik meie saidile ja ütleb, et on jube tore suhelda mõne teise inimesega näiteks Colombias, kus on täiesti teine kultuur. Aga nad leiavad ühise keele läbi loomade. Isegi siis, kui nad keelt ei oska. Tänapäeval on olemas Google Translator. Me näiteks saame poolakatelt selle abil poola keelest eesti keelde tõlgitud kirju, mis kõlavad eesti keeles üsna jubedalt. Aga inimesed tahavad suhelda ja kirjutavad oma jutu tõlkeprogrammi abil ümber. Nad on lihtsalt nii õnnelikud, et keegi, kes asub nende jaoks kuskil pärapõrgus, mõtleb nendega samamoodi,“ toob Sass näite.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 25

firma

Ambitsioonika internetiäri ambitsioonikas juht Ragnar Sass hüppas mõne aasta eest ettevõtmisesse pikemalt mõtlemata.

kroonine investeering kiiremini panustada uutele turgudele. Ettevõtte väljakutseks on täna see, et hõivata ei proovita korraga üht, vaid mitut turgu. „Lisainvesteering annab meile võimaluse agressiivsemalt areneda. Teisalt toovad sellised investeeringud meile tarkust juurde, sest suhtleme investoritega väga tihedalt,“ lisab Sass.

Kasutaja igas maailma riigis

LOODETA­ VASTI OLEME SIIS DOGSTERIST MÖÖDA LÄINUD.» Ragnar Sass tulevikuplaanidest.

Sass selgitab, et ettevõtte tuumikmeeskond asub täna Eestis. Mõne aasta perspektiivis kaalutakse väljapoole Eestit üks müügikontor luua, mis peaks müügi ja turundusega tegelema just suurematel välisturgudel: Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal jne. Kuid portaalide sisu haldamine, kujundamine ning arendus jääb ka edaspidi Eesti kontori kanda. „Meie sisujuht haldab tegelikult täna umbes sadat moderaatorit üle maailma. United Dogs & Cats on ja jääb tarkvaraarendusfirmaks. Me proovime säilitada seda mudelit, et kasutajad ise suudaksid erinevaid portaale iseseisvalt hallata.“

26 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Näiteks Lääne-Euroopas omab Sassi teada ligi pool majapidamistest vähemalt üht lemmiklooma. Seega võiks nendel turgudel olla sisuliselt iga teine inimene ettevõtte potentsiaalseks kliendiks. Kui Euroopas on ettevõte teatud taseme saavutanud, vaadatakse kindlasti edasi ka kaugematele turgudele. Näiteks on üks huvipakkuvaid turge Jaapan.

Juuli alguse seisuga oli United Dogs & Cats portaalides end registreerinud ligi 250 000 kasutajat. 90 protsenti neist on väljaspool Eestit ning Eesti kasutajate hulk küündib 22 000ni.

Seejuures on omapärane see, et 85% kasutajatest on naised.

Kui näiteks Rate.ee panustab Ragnar Sassi sõnul just madalama elatustasemega riikidele nagu Kasahstan, Kõrgõstan jne, siis United Dogs & Cats sihib just võimalikult kõrge elatustasemega turge, kus liigub rohkem raha ning kus inimesed kulutavad lemmikloomadele suuremaid summasid. Vahepeal koostatud statistika näitas, et maailmas pole ühtegi riiki, kus ettevõttel poleks olemas vähemalt ühte kasutajat.

Hiljuti käivitas United Dogs & Cats omanäolise kampaania, mis kannab nimetust „Stop killing dogs“. Selle raames kogutakse allkirju selle vastu, et Lõuna-Korea tegeleks lemmikloomade väärkohtlemise probleemiga. Teatavasti satuvad koerad seal tihti ka inimeste söögilauale.

Kampaania eesmärgiks on koguda selle vastu miljon allkirja.

Millal võiks aga alistuda United Dogs & Catsi portaalikasutajate miljoni piir, ei oska Sass veel täpselt öelda. Ta pakub, et see võiks toimuda 2011. aastal. „Loodetavasti oleme selleks hetkel läinud mööda ka Dogsterist. Neil on täna umbes 700 000 kasutajat. Meie ambitsioon on haarata selles vallas maailmas liidripositsioon,“ ütleb Sass.

Järgmisel suvel kasumis Hetkel näitavad OÜ United Dogs & Cats tulud selget kasvu ning kasumisse peaks ettevõte jõudma järgmise aasta keskpaigaks. Tulud jagunevad peaasjalikult kaheks: ühe poole moodustavad ärikliendid ning teise poole portaalide

tavakasutajad. Äriklientide panuseks on seejuures kas reklaam või erinevad koostööprojektid.

Tavakasutajatele mõeldakse aga välja tasulisi teenuseid, näiteks premium-paketid.

Kui suurt käivet selline äri anda suudab, sõltub asjaoludest. Samas teab Sass, et näiteks Dogsteri selle aasta käibeprognoos on 10 miljonit dollarit. „Sarnaseid eesmärke tahame ka meie kolme-nelja aasta pärast saavutada. Sada miljonit krooni käivet peaks olema üks vähimaid eesmärke, mida ette võtta.“ Enim teenib ettevõte hetkel Itaaliast, Hispaaniast, Prantsusmaalt, USAst ja Iirimaalt.

Baltimaade seis on aga nutune. Näiteks Mars, mis on üks maailma suuremaid lemmikloomatoitude tootjaid, tühistas selle aasta märtsis kõik kavandatud Läti kampaaniad. Paar kuud hiljem tabas sama saatus kogu Balti turgu. See aga ettevõtte arenguplaane ei morjenda: mõne aasta perspektiivis pole Sassi sõnul välistatud, et portaalid ilmuvad juba 35–40 erinevas keeles.

Enamik kassija koeraveebist on kasutajatele tasuta, kuid välja mõel­ dakse ka tasulisi teenuseid, näiteks premiumpaketid.

raigo neudorf

raigo@am.ee Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 27

reportaaž

Kuuma suveõhtu arvutikoolitus

29. juulil toimus Gustav Adolfi gümnaasiumis ebaharilik arvutitund. Väljason kuum suvi, aga 19aastane Urmo Laaneots õpetab katuseklassis pensioniealisi ID-kaarti kasutama.

Tasuta arvuti- ja e-teenuste koolitusel võetakse läbi ka kõik ID-kaardiga seonduv. See on üks üheksast sel nädalal toimunud „Ole kaasas” koolitusest, mida veavad Eesti Telekom, EMT, Elion, Microlink ja Vaata Maailma sihtasutus.

Programm toetab neid, kes internetti ei kasuta – saamaks hakkama maailmas, kus järjest enam riiklikke ja muid teenuseid kolib võrku. Vanemate inimeste järeleaitamine aitab aga vähendada kihistumist infoühiskonnas.

Arvutimaailm osaleb ühes päris huvitavas loengus. 19aastane arvutiõpetaja Urmo Laaneots annab kolme ja poole tunni jooksul loengu kümnele pensionärile. Teemad ulatuvad seinast seina: sisselogimisest ja „interneti aadressirea kasutamisest” kuni digiallkirjastamiseni. Väljas valitsev suur suvine leitsak võib küll mõtted viia pigem peenrakastmisele, kuid GAGi kõige ülemisel korrusel istuvate vanemaealiste inimeste huvi on seekord kübermaailm. Kui tunni alguses veel palju midagi ei osata, siis lõpus suudetakse loodetavasti arvuti oma kasuks tööle rakendada.

ID-kaardi juures on parim Internet explorer.»

Urmo Laaneots brauserivalikust.

Läheks vaja lisapäid Kohe võis arvutiklassis aru saada, et Urmo Laaneots on päris hea arvutiõpetaja ja kahtlemata ootab teda suur tulevik. Ta vürtsitas juttu anekdootide ja isegi pikemate vestetega. Päris vaimukas on üks tema tarkvaradefinitsioon: selleks et inimene saaks endale installida kolmandat lisakätt, läheks vaja liiga suurt osa ajust – või

28 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

vähemalt veel ühte pead. Nii ei lähe arvutiski ükski uus riistvara käima ilma uue tarkvarata.

Publiku tähelepanu ei ole sugugi hajunud.

Oleme GAGis, traditsioonidega koolis, mille esimene tõeliseks akadeemikuks saanud õpilane sai diplomi kätte juba 1721. aastal. Laaneots tunnistab, et on ka ise sama kooli vilistlane ja lõpetas gümnaasiumi alles sel kevadel. Seega võib mõni kohalviibija olla talle mitte ainult vanavanemaks, vaid isegi vanavanavanemaks. Kuid samas on õppurite seas ka üsna noori, kes eeldatavasti läbivad alles kõige esimest pensioniaastat.

Nii mõnelgi tekib kohe alguses probleem, mida kirjutada siia valgele või kollasele ribale?

Mõeldakse veebilehitseja aadressiriba. Minul tekib samal ajal küsimus: millist veebilehitsejat ID-kaardi toiminguteks kasutada, kas Internet Explorerit või Mozillat? Õpetaja annab ammendava vastuse: „On ka kiiremaid ja turvalisemaid brausereid, kuid ID-kaardi juures on parim Internet Explorer. Siis on kindel, et ükski vidin leheküljel ei muutu.” „Kas te teate, mis on arvutiviirus?” küsib õpetaja nüüd. „See on nagu gripiviirus, murrab maha,” vastab keegi vanem proua. Vastuseks seletab Laaneots, kust neid viiruseid saab: tundmatute kirjasaatjate linke avades, omale netist pisikesi ilupilte tõmmates. Pahalasi olevat sama palju, kui on Eestis inimesi.

Edasi jätkab Urmo Laaneots: „Ja mida me siis teeme, kui meid harilik viirus ründab?” „Viin

Kevadel gümnaasiumi lõpetanud Urmo Laaneots alustab „Ole kaasas” arvutikoolitust.

Fotod: HELIN LOIK

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 29

reportaaž

19aastane arvutiõpetaja Urmo Laaneots selgitab „Ole kaasas” arvutikoolitusel, kuidas riigi e-teenustest paremini osa saada.

See on nagu Gripiviirus, murrab maha.»

Vanem proua arvutiviiruste kahjulikkusest.

tapab viiruse,” vastab seesama asjalik proua. „Mis asi see on?” teeb koolitaja suured silmad. „Õpilased ei joo viina.” Järgneva kümne minuti jooksul mainib noormees vähemalt kümme korda sõna „õpilane”.

Gümnaasiumi veidi aeglased masinad võtavad sisselogimisega oma aja. Paljud on aga juba teistest kiiremini internetti jõudnud, ees kohustuslikud „Ole kaasas” ja ID-kaardi teenuste leheküljed. Õpetajat kuulates läheb sõnakal vanaproual monitor ooterežiimile, ekraanil hakkab hüplema mingi jurakas. „Arvuti läks magama,” ütleb naine. „Ekraan läks mustaks.” „Ei, roheliseks läks,” vastab keegi teine.

Samas kostavad hääled teisestki nurgast: mul sama jama! Ei saa sisse!

Kui magavate arvutite probleem lahendatud, asume kontrollima oma ID-kaartide kehtivust. Veendume, et ikka veel on jõus PIN- ja PUK-koodid ning kõik sertifikaadid. Tuleb oma kaardid sisestada ja lahti võtta ID-kaardi utiliit.

See peaks näitama inimese isikukoodi, isikutuvastus- ja digiallkirja sertifikaati ning isegi pilti.

Urmo Laaneots näitab kõike ette puuteekraaniga

30 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

tahvlil. Pingutan silmi: miinus üks nägemine ei võta minu positsioonilt enam suurt välja. Kuid minu kaasõpilased on kõik leidlikud, viimne kui üks – kasutatakse prille.

Noorega probleeme pole Õpilane Tiiu Otsus on lugenud tahvlilt Urmo isikukoodilt välja, et õpetaja on 19aastane. „Meie õpetaja on üheksateistkümneaastane!” teatab ta võidukalt. Kuid saab samas ka heatahtliku vastuse: „Ma olen tõesti noor! Kas sellega on probleeme?” Probleeme siiski pole. Õpilasel Elmur Riikmannil on küsimus: ta ei oska inglise keelt, temale selgitatud omal ajal koolis, et vene keelega saab maailma igas nurgas hakkama. Tema saab vastuse, et poes talle eestikeelne masin kindlasti võimaldatakse, kuid interneti kasutamine ei ole põhimõtteliselt võimalik ilma inglise keele elementaarsete sõnade tundmiseta: oleme ju väike keel, väike riik, väike rahvas.

Heatahtlikul vanapapil on kohe uus küsimus: tema ID-kaardi utiliit seisis just keset ekraani, nüüd seda pole. Ta teeb ju kõik uuesti: roheline START-nupp, „All programs”, ID-kaart ja

„Ole k a a sa s” sõidab bussiga kohale

27. juulist 15. septembrini sõidab Eesti alevitest läbi ka e-teenuste selgeksõppimise buss. 27. juulil Tallinna sadama C-terminaalis esitleti bussi esimest korda, siis starditi Eesti-tuurile.

Sel kombel sõidavad Eestis ringi parimad arvutikoolitajad, et inimestele e-teenused selgeks õpetada.

Nii viibitakse näiteks 23. augustil Nõos, 25. augustil Puurmanis jne ning lõpetatakse pidulikult 15. septembril Keilas.

Kokku viib 10 arvutikohaga buss läbi 195 tasuta ID-kaardi teenuste, Mobiili-ID ja e-teenuste kasutamise koolitust. Soovijatele väljastatakse bussis vajaduse korral uued ID-kaardi koodid ning õppetöö toimub niihästi eesti kui vene keeles.

– klõps! Midagi ei tule! Midagi on väga nihusti.

Kontrollin asja, teen läbi sama tee. Ei õnnestu see mulgi, pealegi ei näe ma nii kaugelt naabrimehe ekraani. Õpetaja läheb mööda ja ütleb konkreetselt: „Utiliit on end paigutanud minimeerimisribale, alla.”

Mis asja?

Ja õpetaja osava käeliigutuse läbi hüppab puuduv programm alt ribalt lagedale. Mõttes võrdlen Urmo Laaneotsa võlur Merlini või

Õpetaja näitab, kus on vajalikud klahvid peidus.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 31

reportaaž

Kui õpetaja kohe ei jõua, aitavad pinginaabrid üksteist.

võlur Voldemortiga, kuna ta lahendab probleemid käigu pealt, iseenesest. Läheb lihtsalt kuskilt mööda ja ütleb: „Pane OK.” (Ja seda ütleb ta ka mulle, kui programm küsib, kas ta peaks hakkama kontrollima ID-kaardi kehtivaid andmeid).

Või läheb taas mööda ja ütleb: „Siin hakkab juba midagi looma.”

Looma hakkab õpilastel Ene Pajuril ja Merike Marmoril, kes istuvad teistest eraldi ja saavad kiita. Õpetaja Urmo möödub minust uuesti ja muigab, kuna ma olen ajaviiteks taas lahti võtnud sellesama ID-kehtivuse programmi. Mina ei saa ju kaasa töötada, mul on vajalikud koodid koju jäänud ja seepärast pean sisustama aega asendustegevustega. Seda teeb ka mu naaber, vaadates ID-multifilmi ID-kaardi kodulehel.

Märkan, et ta vajutab hiireklahvile päris jõuliselt.

Võtame uue suuna

Siis on jama kuubis.»

Urmo laaneots ID-kaardi utiliidi deisntallimise kohta.

Nüüd on meil kõigil uus novaatorlik suund: dokumendi digiallkirjastamine ja digidoc’i faili tegemine. See oli koht, kuhu kursuslased pidid ideaalis välja jõudma, paraku on ette nähtud aeg – kolm ja pool tundi – otsas. Gümnaasiumi personal on ka inimesed ja soovivad tööpäeva lõpuks koju minna, kellaaeg on juba hiline.

Urmo Laaneots näitab samuti üles väsimuse tundemärke, kuid siis muutub ta jutt just nüüd, otsustavatel hetkedel keeruliseks. Liiga kiiresti muutub tahvlil üks lihtne .doc .ddoc’iks. Elmur Rikmannil mu kõrval vajuvad silmad korraks

32 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

kinni, kuid mees võtab mugavama asendi ja on taas tähelepanu ise.

Küsin Urmo Laaneotsalt, kui töökindel meie ID-teenuste programm üldse on. Laaneots vastab, et programmi suur miinus on selle deinstallimine. Kui see on masinasse tõmmatud, siis seda sealt uuesti välja saada on keeruline. „Siis on jama kuubis, nagu me siingi ühest arvutist näha võime.”

Lepime ka kokku, millal me uuesti kohtuda saame, sest kursuste läbimise eelduseks oli digiallkirja andmine. Keegi polnud seda veel suutnud, osad selle pärast, et uus info oli liiga keeruline ja vajas läbiseedimist, osad aga lihtsalt PIN-koodi puudumise tõttu. Õpetaja naljatab, et järgmisel korral kohtume rannas, siis on pea selgem. Jääb siiski jutt, et kes tahab saada dokumenti lõpetamise kohta, tehku valmis koduülesanne, õpetajale aga võib helistada igal ajal.

Noor õpetaja paneb lõpetuseks jalgrattakiivri pähe ja ütleb, et oma suve veedab ta peamiselt jalgratta seljas. Kui talle helistada, jäävat ta aga kohe seisma.

Need on viimased sõnad, mis tunnis kõlavad. Õpilased lahkuvad rahulolevalt, kuid arutavad isekeskis, et seda digidokumenti ei lähe neil ju tegelikult vaja. Elementaarsed teadmised on saadud: on teada, mis on aadressiriba, kuidas kompuuter läheb magama ja kuidas programmid pisikesteks muutuvad. Aitab esialgu küll.

Aarne Ruben

Aarne_ruben@hotmail.com

Elmur Rikmanil kargas ID-kaardi utiliit „alla väikeseks tegijaks”. Õpetaja aitab.

Fotod: HELIN LOIK

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 33

labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele.

Suurim vend – Kui väikestest ekraanidest on villand, aitab 17tolline MacBook Pro. Mac OS X ei meeldi? Pole probleemi, uuel Macil töötab hästi ka Windows.

MacBook pro 17” on MacBook Prode perekonna suurim vend – suurim ja tublim. Lõpuks ometi muudeti uuel mudelil ka protsessor kiiremaks. See jaksab jooksutada mitut opsüsteemi, näiteks Windowsit koos Mac OS Xiga.

Kui kasutate uut MacBooki ainult Windowsi masinana, võib see põhjustada pisiprobleeme. Näiteks aku ei kesta enam nii kaua kui lubatud, jahutusventilaatorid hakkavad varem undama, arvuti läheb kuumaks jne. Windows sööb tublisti jõudlust.

Uus Microsofti opsüsteem Windows 7 küll päästab natuke, võrreldes Vista või XP-ga.

meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Windowsiga esineb probleeme näiteks videokaardiga: arvuti töötab alati maksimumjõudlusel ehk 512 MB videomälu ja võimsa videokaardiga, mis röövib akut. Integreeritud videokaarti, mis pakub vähemat jõudlust, kuid tarvitab vähem akut, ei saa sisse lülitada. Samuti ei keera Windowsis ekraan ise vastavalt valgusele heledust juurde või maha. Puuteplaadi mitme sõrmega juhtimise võimalusi ei saa ka kasutada. Miinusena võib veel märkida, et Windowsi all ei näe Maci partitsiooni ehk kõvakettaosa. Probleem peaks kaduma Snow Leopardi ehk Apple’i uusima opsüsteemiga.

Kuid muid probleeme Windows 7-ga ei tekkinudki. Draiverid läksid ilusti peale, kõik toimis. Mängud

Kuidas valime testitavad tooted?

Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

– MacBook Pro 17” tehnilised andmed

MacBook Pro 17” Hind: 36390 krooni (Mac.ee)

MacBook Pro jaksab eraldi aknas jooksutada ka Windows 7 süsteemi. jooksevad ka hästi. Kõige mugavam on aga siiski kasutada MacBooki mõlemas keskkonnas – Apple’i enda OS X-iga ja kui vaja midagi Windowsis teha, siis on lihtne ka see avada.

Läigib ega hirmuta Läikivad ekraanid küll hirmutavad mõnd ostjat, aga oma kogemusest võin öelda, et see ei häiri üldse. Kodus ega mujalgi ei leidnud ma asendit, kus peegeldus segaks, ja kui ongi mingi väike peegeldus, võib alati heledust juurde lisada või isteasendit muuta.

Soovi korral saab siiski 17” MacBooki tellida ka mati ekraaniga.

Heli on ka väga hea ja jääb mulje, nagu töötaks arvuti asemel mõni proff helisüsteem. Korpus tehti uutele Macidele kohaselt ühest tükist, nii et see ei tohiks laguneda. Tegu on ühega vähestest 17tollistest sülearvutitest, mida saab ühest nurgast tõsta, kartmata, et midagi katki läheb või praguneb.

Järgmise asjana tasub kiita klaviatuuri. See on mugav ning iga klahv on teistest veidi eraldi, miski ei vetru läbi ega logise. Leidub ka klahvide

taustavalgustus, mida saab reguleerida – väga mõnus võimalus pimedas toas kasutamiseks.

Kolmekilone alumiiniumitükk Kaasaskandmiseks pole masin eriti raske. Mu eelmine arvuti oli 14tollise ekraaniga ja kaalus 2,5 kg, kui liita sinna juurde adapter, tuligi 3 kilo täis.

Nii et võttes selga uue, 2,99 kg kaaluva MacBooki, ei tundnudki ma vahet.

Vaid lennukis võtab liiga palju ruumi.

Tavalise kontoritööga, kui on sees WiFi, tekstiredaktor, MSN ja veel mõni rakendus, peab aku üle viie tunni. Raskema töö puhul, kui kasutusel on virtuaalmasin, kukub tööaeg nelja tunni peale. Kaheksa tundi tööaega, mida Apple on lubanud, pole ma kunagi saavutanud. Kuid olgem reaalsed, vähesed akud peavad nii kaua vastu. Pealegi – masinal on hiiglaslik 17tolline ekraan.

Kui tundub, et 17tolline ekraan on liiga suur ja valik kaldub pigem 15tollise poole, siis mõelge veel kord. Kui ostate maksimumkonfiga 15” MacBooki, on hinnavahe 17” arvutiga imepisike. Pool kilo lisaraskust ei tähenda 17tollise puhul midagi. Kui võrrelda

Protsessor: 2,8 GHz Intel Core 2 Duo Mälu: 4 GB (2 x 2 GB SO-DIMM), toetab kuni 8 GB Kõvaketas: 500 GB Serial ATA, 5400 p/min Optiline seade: 8 x SuperDrive (DVD±R DL / DVD±RW / CD-RW) Videokaart: NVIDIA GeForce 9600M GT 512 MB ning NVIDIA GeForce 9400M (integreeritud) Ühenduspesad: Mini DisplayPort, kolm USB 2.0 liidest, FireWire 800, ExpressCard 3/4, audiosisend, digioptiline/analoog-audioväljund, Gigabit LAN Veebikaamera: integreeritud Ekraan: 17” läikiv LED-taustvalgustega, 1920 x 1200 pikslit WiFi: 802.11n Bluetooth: ver 2.1 Win Experience Index: 5,3 Opsüsteem: Mac OS X v10.5 Leopard Mõõdud: 2,5 x 39,3 x 26,7 cm Kaal: 2,99 kg

kõrvuti 15- ja 17tollist ekraani, ei ole valiku tegemisel kahtlusi, sest 17tolline asendab edukalt ka lauaarvutit. Kui aga tundub, et nii suure süleriga ei saa töötada diivanil või hoida seda süles, on see ekslik – saab suurepäraselt.

EVGENI NIKOLAEVSKI

Evgeni7n@hotmail.com

plussid

++ Hea eraldusvõimega ekraan ++ Kvaliteetne heli ++ Mõistlik suurus ja kaal miinused

–– Kõrge hind –– Läikiv ekraan –– Lisajuhtmed on kallid

Arvutimaailma hinne

5-

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 35

labor

HP uus väike-keskklassi tööloom head tarkvara täis Kui seni jagunesid sülearvutid äriklassi ja tavatarbija arvutiteks, siis nüüd on mitu tootjat ilmunud turule SMB- ehk väikefirma masinatega – näiteks Dell Vostro ja Lenovo ThinkPad SL. Nüüd ka HP oma ProBook-seeriaga.

AMi testilauale saabus just üks selle uue klassi esindaja – HP ProBook 4510s. Kastist astus välja nägus, must (Noir), sõrmejälgi püüdva läikiva kaanega masin – kaasaajal mitte just kerge (2,6 kg).

Odavad nipid Välimuselt on uus mudel väga sarnane EliteBook 8530p-ga, kuid ainult esmapilgul. Kui Elite’id kasutavad magneesiumsulamist tugevat ja kerget korpust, on siin tegu plastiga. Samuti ei leia me äriklassis tavalist Intel vPro’d ja sõrmejäljelugejat, valikutes puudub ka SSD ehk välkmäluketas.

Erinevalt Pavilioni seeria laiatarbemasinatest pakub HP 15tollise arvuti jaoks unikaalset eraldi numbriklaviatuuri, LED-taustaga lai­ekraani ja peaaegu kõiki sidevõimalusi (Gigabit

plussid

++ Selles klassis ülihea aku vastupidavus ++ Korralik profitarkvaraga varustatus ++ Hea LED-valgustuse ja laia vaatenurgaga ekraan ++ Mõistlik hind miinused

Ethernet, WiFi 802.11abgn, Bluetooth jm). Peale tavapärase VGA-väljundi leiame ka HDMI-liidese.

Kõvaketta kaitseks on kukkumiste ja tugevate löökide korral HP 3D DriveGuard ning klaviatuur on äriklassilikult vedelikukindel. Äriarvutiks aga teeb selle mudeli peamiselt tarkvara – siit leiame suure valiku turva- ning kontrollitarkvara.

Operatsioonisüsteemiks on Windows Vista Business, kuid kuna litsents lubab downgrade’i ehk tagasiuuendust Windows XP Pro peale, on kaasas mõlema opsüsteemi installimeediad.

Viis tundi tõsist tööd 2,1 GHz Core 2 Duo protsessor pakub piisavat jõudlust kontoritarkvara ja multimeediaga hakkamasaamiseks.

Nõrgaks küljeks on Inteli integreeritud graafikakaart 4500MHD, kuid siin on HP silmas pidanud just kontoritöö vajadusi. Masin polegi suunatud arvutimängude tarbijale. Samas lubab kogu süsteemi energiatarve silmatorkavalt pikka aku tööaega. HP ise lubab 5 tundi, väga nõudlik PassMark Battery Monitor testiprogramm andis aga veidi parema tulemuse – 5,12 tundi. Kui tellida arvuti kaheksaelemendilise akuga, pikeneb tööaeg 6,5 tunnini.

VEIKO TAMM

–– Nõrk graafikajõudlus meelelahutuseks –– Raske ligipääs masina täiustamiseks

Arvutimaailma hinne

Veiko.tamm@gmail.com

4

36 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

tehnilised andmed

HP ProBook 4510 Hind: 11 290 krooni (Ox.ee)

Protsessor: Intel Core 2 Duo T6570, 2,1 GHz Mälu: 2 GB DDR2-800 Graafikakaart: Intel GMA 4500MHD (Cantiga-GM), 64 MB Ekraan: 15,6” WXGA 1366 x 768 pikslit (LED-taustvalgusega) Kõvaketas: 160 GB, 5400 p/min Mälukaardilugeja: 5-in-1 SD, MS, MS Pro, MMC, xD Laienduskaart: ExpressCard/34 Optiline seade: DVD RAM GT20L Lightscribe Võrguliidesed: Gigabit Ethernet, Intel WiFi Link 5100 AGN, modem Bluetooth: ver 2.0 Pordid: VGA, HDMI, 4 x USB 2.0, RJ-45, RJ-11, Line-Out, Mic-In Veebikaamera: 2 Mpix Aku: 6-elemendiline Li-Ion, 43556 mWh Opsüsteem: Microsoft Windows Vista Business 32-bit Kaal ja mõõtmed: 2,59 kg; 371,8 x 249,6 x 31,5 mm

Kõu, mis toitub akudelt Kõu internet levib tihti kohtades, kus lisaks muule võimalusele netti saada puudub ka elektrivõrk. Siis aitab hädast akuga Kõu ruuter, mis paiskab kinnipüütud bitid WiFi-tugijaama abil lähiümbrusse laiali.

Mõiste „mobiilne kontor“ võib tänapäeval tähendada üsnagi erinevaid lahendusi. Mõne jaoks peitub mobiilsus lihtsalt koosoleku ajal telefoni tulevates SMS-teavitustes uute e-kirjade kohta, mõni peab selle all silmas kodusest arvutist üle VPNi töökoha sisevõrku ühendumist.

Seekord keskendumegi neist võimalustest ekstreemsematele ning vaatame, kas vabas looduses töötada armastaval isikul peale mobiilside veel mingit alternatiivi on. Juttu tuleb Kõu internetist ning Televõrkude pakutavast võrguterminalist Axesstel MV410.

WiFi levib ka asulast eemal Selle seadme suurimaks eeliseks pean ma akutoite võimalust – ehk siis on võimalik tsivilisatsioonis viibides Axessteli aku täis laadida ning suunduda seejärel piirkondadesse, kus isegi elektrit pole. Aku tehnilises kirjelduses on lubatud kahe- kuni kolmetunnist tööaega ning testis õnnestuski napilt kaks tundi seadmel hinge sees hoida.

Teine positiivne omadus on MV410 juhtmevabadus, mis võimaldab ülimalt lihtsalt tekitada WiFi-leviala. Eriti kasulik on taoline võimalus ürituste korraldajatele, kes saavad lihtsate vahenditega luua külastajatele lisaväärtuse netiühenduse näol. Kas aga interneti saab tasuta või

tehnilised andmed

Axesstel MV410 Hind: u 4000 kr (Televõrgud)

Ühenduvus: RS232 jadaport, üks USB ühendus ja 4 Etherneti pesa IP-aadressid sisevõrgus: sisemise DHCPserveriga Allalaadimine: kuni 3,1 Mb/s Üleslaadimine: kuni 1,8 Mb/s

Laaditud Axessteli võib asetada murule ja WiFi levib. parooli abil – see on juba korraldaja valida, võrguseadme taha asi ei jää.

Tõsi, suurema kasutajate arvu korral muutub ühendus aeglaseks, kuid ega Kõu just suurte andmemahtude liigutamiseks sobiv vahend olegi.

foto: helin loik

seadmega, mis tekitab internetile juurdepääsu suvalises Eestimaa punktis. Miks mitte siis korraldada järgmist üritust umbse koosolekuruumi asemel hoopis näiteks Soomaal?

Aigar Alaveer

aigar@rajaajaja.ee

Meeldiv üllataja Meie testis oli eesmärgiks järele proovida Axessteli kasutuslihtsust ja -mugavust ning ka aku kestvust ja ühenduskiirust. Tuleb tunnistada, et kõigis nendes punktides suutis MV410 meeldivalt üllatada: aku kestvust sai juba mainitud ning ka netiühenduse kiirus oli Peipsi lähedases RMK telkimiskohas täiesti piisav – 0,9 Mb/s alla- ja 0,4 Mb/s üleslaadimiseks. Samuti oli võimalik seadet kasutama hakata juhendit lugemata – vajalikud antennid ja aku külge ning tööle. Paar korda juhtus netiühendus katkema, kuid selle taastamiseks piisas vaid võrguseadme taaskäivitamisest.

Kokkuvõtteks võib öelda, et tegu on ülimalt lihtsa, kuid funktsionaalse

plussid

++ Lihtne kasutada ++ Mitmevärvilised staatuse tuled ++ Aku lisamise võimalus miinused

–– Aku tuleb eraldi osta –– Aku kestvusaeg võiks pikem olla

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 37

labor

Skannerite Koljat paberivirnade kallal Digimaailma püüeldes tuleb kõik vajalikud dokumendid digikujule muuta, et neid saaks kasutada ka arvutis. Paberipaki digitaliseerimiseks saime laborisse HP ScanJet N9120, mis on tõeline raskekaallane skannerite seas.

Suur ja lärmakas Märtsinumbris testitud Epsoni skanneri GT-S50 hind on küll kuus korda madalam, kuid HP skanner pole just kuus korda parem. Kiirused olid Epsoniga võrreldes umbes kaks korda kiiremad. Suurusele vastav on aga ka skanneri lärmakus: Epson võis laual suriseda kedagi segamata, HP oleks aga soovitatav teise tuppa tõsta. Suurust õigustab see, et HP skannib ka A3-formaadis lehti.

ScanJet N9120 on lisaks ka tahvelskanner, nii et vajadusel saavad raamatudki digitaliseeritud. Küll aga tuleb seadme juures arvestada, et tegu pole fotoskanneritega: maksimaalne kvaliteet on vaid 600 dpi (punkti tollile), millest tavalise dokumendi tarbeks piisab. Korralikku mustvalget kvaliteeti pole võimalik skanneriga ilma seadistamiseta saavutada. Otse kastist on tekst küll ilusti loetav, kuid piltide asemele tekivad vaid mustad

Foto: Kalev Lilleorg

HP on küll raskekaallane, kuid õnneks mitte nii raske, nagu saabunud kulleri saatelehele kirjutatud – u 100 kg).

Ligi 61 000 krooni maksev hiigelseade suudab tehase andmeil skannida 50 lk minutis ning korraga saab ette sööta 200 lehte.

Mõõtmiste tulemusena sai HP 10 lk skannimisel hakkama 16 sekundiga, mis teeb 37,5 lk minutis, lisaks paar sekundit PDFi salvestamiseks. Seega tegelikkuses võib arvestada umbes 35 lk minutis, mis on siiski täiesti arvestatav tulemus. Proovisime ka sama resolutsiooniga värvilist dokumenti, kuid kahepoolselt. See tuli välja 33 sekundiga, mille sisse jäi ka salvestamine. 20 lk minutis tähendab, et olulist kiiruse langust pole. kogud, seega tumedust on tarvis vähemaks võtta.

HP-l on kaasas ka sõrmkübarasuurune tindipotsik. Tegu on lehekülgede nummerdajaga, näiteks arhiivi jaoks.

Kuue Epsoni hinnaga Seadme tarkvara nõrgaks küljeks loeksin salvestatava faili suuruse.

10 lk 200 dpi kvaliteediga dokument võtab kettaruumi 325 kB. Väikeses, mõne inimega kontoris

38 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

piisab märtsinumbris kirjeldatud Epsonist. Suuremad firmad, kus mahud mastaapsemad, peaks aga HP suure skanneri peale mõtlema, kuigi on võimalus võtta ka näiteks kuus Epsonit ja hind tuleks sama.

MARKO HABICHT

marko@am.ee

plussid

++ Suur kiirus ++ A3-formaat tehnilised andmed

HP ScanJet N9120 Hind: u 61 176 krooni (MarkIT) Meedia max suurus: 300 x 864 mm Eraldusvõime: 48bitised värvid, 600 x 600 dpi Sööturi maht: 200 lehte Kiirus: 50 lehte minutis Koormus: soovit. 5000 skanni päevas Mõõtmed: 69,2 x 55,8 x 33,8 cm Kaal: 37 kg

miinused

–– Kõrge hind –– Lärmakas –– Suur

Arvutimaailma hinne

3

Merekarbikujuline Eee PC – veel õhem ja kiirem Asus tõi hiljuti välja uue pisisülearvuti EeePC seeriast. Uus ja kiirem mudel loob uut kontseptsiooni ja taasleiutab väikeseid arvuteid, näpates ideid Apple’i lipulaevalt MacBook Air. Photopointist testimiseks saadud Asus 1008HA sisaldab Intel Atom N280 protsessorit, mis erineb enamikus minisülerites kohatud N270-st – taktsagedus on mõnevõrra kõrgem.

EeePC 1008HA, mida kutsutakse ka merekarbiks (Seashell), on äärmiselt õhuke masin. Arvuti on eelmistest Eee’dest õhem, suurema klaviatuuriga ja isegi kergem kui pisisüleritel kombeks.

tehnilised andmed

plussid

Asus Eee PC 1008HA

++ Tõeliselt väike kaal ++ Suur aku mahutavus ++ Kiire protsessor

Hind: 5999 kr (Photopoint)

Protsessor: Intel Atom N280 1,666 GHz Mälu: 1 GB Kõvaketas: 160 GB Ekraan: LED taustavalgusega, 10,1tolline WiFi: n-seeria toega Korpus: must või valge Kaal: 1,1 kg

miinused

–– Ei saa midagi vahetada –– Halb ligipääsetavus portidele

34 sekundiga käima 1008HA pikad luugikesed külgede tagaservas peidavad USB-porte, parema all on lisaks helisisend ja väljund ning vasakul MiniVGA-ots, millest saab arvuti põhja alla kinnitatud adapteri abil kätte analoogmonitori sisendi. Kõige kummalisem on eraldi pesa parema külje lõpus võrgukaabli ühendamiseks, sellel käib üks osa eest ja teine osa liigub alla, et võrgukaabli ots ära mahuks. Vaid arvuti toitejuhet ei varjata, aga see on peenike pistik ka, peaaegu nagu uuemate Nokiate nõelpeenike laadimisots.

Kui nüüd Apple’i ümbrikusse mahtuva Airiga võrrelda, on Asus mõnevõrra paksem, kuid pakub mitut lisa – kaks USB-porti, VGA-väljund ja traadiga võrgu pesa.

Asuse meistrimehed on ära peitnud traditsioonilise BIOSi. Esimesel korral sisse lülides võib näha American Megatrendsi logoga tuttavat pilti. Tavalisel käivitusel aga BIOSi ei näidata ja seetõttu ei õnnestunud seda masinat USB-mälult käima panna.

Windowsi käivitumiseks aga kulub vaid 34 sekundit. Päris hea tulemus!

Asuse uus klaviatuur olla tervelt 92% suure arvuti klaviatuurist, mugavam kui teistel minisüleritel. See

ulatub peaaegu arvuti serva välja – ääreni jääb napilt 2 mm ruumi. Klahvide hulgas pole üldiselt ebameeldivaid kitsamaid nuppe. Häirivalt on vähendatud üles-alla nooleklahve, kuid sisestusklahvid on kõik ruudukujulised.

Mugavalt väike Selles arvutis kasutatakse liitiumpolümeerakut. Kaasnevate ohtude tõttu on see sisse ehitatud ja ise seda vahetada ei saa. Ka mälu ning kõvaketast ei saa lihtsalt vahetada. Õhema väliskuju nimel on sisikond peenelt pakitud ja osade vahetamiseks tuleks terve süler lahti võtta, mida garantii ei luba.

Lõpetuseks võib öelda, et Asus on huvitava masina teinud. Arvuti on tõepoolest väike ja sulgkerge ning piisava akumahuga, kuid mitte nii väike, et ebamugav olla. Samas on tehniliselt õigustamatu disaini tõttu elutähtsate osade vahetust või uuendust takistada. USBpordid ning

Arvutimaailma hinne

4-

heli- ja pildi­väljundid on ebamugavalt luukidega kaetud – tihedal kasutamisel ähvardavad katted murduda ja laiemad USB-pulgad ei mahu sisse.

Siiski on tegu tähelepanuväärse minisüleriga, mis on hinnalt soodne ja sobiv trendikama inimese varustusse.

MADIS VESKIMEISTER

madis.veskimeister@eesti.ee

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 39

labor

Kaks ärilipulaeva: Nokia N97 ja HTC Touch Pro 2 Sel suvel said täisklaviatuuriga äritelefonide read täiendust uute lipulaevade näol – Nokia N97 tekitas ootusärevust juba sügisest alates, HTC tuli aga kevadel välja uue põlvkonna Touch Pro 2-ga.

Mõlemad sisaldavad peaaegu kõike, mida ärikasutaja vajab, ning kui vajalikku rakendust telefonis pole, saab selle juurde hankida. Täisklaviatuur on mugav dokumentide redigeerimiseks ja meilisaatmiseks, puuteekraanid sõrmega kasutatavad.

Nokia N97 – fännide lemmik HTC-ga võrreldes on N97 juures ekraanihinged lahendatud palju mugavamalt kui Touch Pro 2-l. Kaant avades hüppab ekraan ise kohe veidi kaldu. Nokial on vaid kolm rida klahve, mille asetus veidi ebaloogiline.

Vanamoodne, aga tuttav Sym­ bian sai olulise uuenduse avalehel, kus troonivad seadistatavad vidinad – „uksed“ rakendustele, mis kipuvad andmesidet kasutama. Loogilises kohas on võrgu väljalülitamise nupp – see aitab sidekulusid kontrollida. Menüüdes leidub siiski üks asi, mis häirib – tihti peab kaks korda sama menüüd vajutama, tegema n-ö topeltkliki.

Arvutiga ühendades peab kontaktide ja kalendri sünkimise jaoks Ovi installiplaadi sisse pistma, millest pole abi. Arvuti topitakse kuhjaga Nokia tarkvara täis, kuid PC Suite’i peab netist laadima. Kontaktide pildid, lisandis olevad märkmed ja aadressid tulevad kõik PC Suite’i abiga edukalt arvutist telefoni. Netiühenduse loomine arvuti jaoks on samuti imelihtne. PC Suite tegeleb ühenduse tekitamisega üle mobiili ise. WiFi aktiveerimine nõuab viit vajutust. Üldiselt on Nokia N97 selle tootja telefonide kasutajale vana tuttav ning täisklaviatuur annab ärikasutajale kindlasti juurde ka kasutusmugavuses ja -kiiruses.

Kuid teated mälu täis saamisest või

tehnilised andmed

tehnilised andmed

Nokia N97

HTC Touch Pro 2

Hind: 8890 krooni (Elisa)

Hind: 10 490 krooni (HTC.ee)

plussid

plussid

++ Seadistatav avaekraan ++ Käepärane suurus

++ Lihtne sünkroniseerida ++ Mugav klaviatuur

miinused

miinused

–– Vanamoodne kasutajaliides –– Mäluprobleemid

–– Raske ja suur –– Kehv kaamera

Mälu: 32 GB, operatiivmälu 128 MB, microSD pesa Opsüsteem: Symbian OS v9.4, Series 60 rel. 5 Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 MHz, 3G HSDPA 900/1900/2100 Ekraan: 3,5tolline puutetundlik, 360 x 640 pikslit Andmeside: kuni 3,6 Mbit/s, WiFi, Blue­ tooth, microUSB Kaamera: 5 Mpix Muud: asendiandur, A-GPS, FM-raadio, TV-väljund Aku: ooteaeg 432 t (2G) / 408 t (3G) Mõõtmed: 117,2 x 55,3 x 15,9 mm Kaal: 150 g

Arvutimaailma hinne

40 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Mälu: sisemine 512 MB, operatiivmälu 288 MB, microSD pesa Opsüsteem: Windows Mobile 6.1 Pro Ekraan: 3,6tolline puutetundlik, 480 x 800 pikslit Võrgud: GSM 850/900/1800/1900 MHz, HSDPA/UMTS 2100 MHz Andmeside: kuni 7,2 Mbit/s, Bluetooth, WiFi, mini-USB Kaamera: 3,2 Mpix Muud: asendiandur, A-GPS, TV-väljund lisakaabliga Aku: ooteaeg 500 t (GSM), 750 t (UMTS) Mõõtmed: 116 x 59,2 x 16,65 mm Kaal: 178,5 g

3

Arvutimaailma hinne

4+

menüü reageerimine vaid topeltvajutusele võivad teinekord närvi ajada küll.

Touch Pro 2 – tõeline äriklass Erinevalt eelmisest põlvkonnast on Touch Pro 2 taas suurema ekraaniga, korralikuma täisklaviatuuriga ja ekraani saab servast nurga alla käänata.

Touch Pro eelmise põlvkonna pisike ekraan tundus kõige suurem puudus olevat. Täisklaviatuurile on lisandunud viies nupurida – numbrid. Telefonil on eraldi numbriklahvide rida kasulik igal juhul.

Traditsiooniliselt on HTC loobunud Windows Mobile’i ebamugavast Internet Explorerist ja pakub Operat, mis näitab veebilehti õigesti ja kiiresti. Veelgi mugavamaks on kasutamise teinud eraldi puutetundlik suurenduse muutmise riba ekraani all.

HTC on Windowsi keskkonda sõrmesõbralikumaks muutnud ja ka sügavamates menüüdes saab vaid sõrmega toimetada. Windowsi stardimenüü on tehtud suurte näpuikoo-

Istud lennukis ja saad presentatsiooni oma mobiiltele­ fonis ­valmis teha. nidega iPhone’i avaekraani sarnaseks.

Sealt leiab näiteks Jetceti, millega asendatakse Windowsi enda mobiilne Powerpoint. Jetcet lubab slaide otse telefonis kujundada. Istud lennukis ja saad presentatsiooni mobiilis valmis teha. Teine hea ärirakendus on visiitkaardipildistaja WorldCard Mobile. Pildista ja andmed on kohe nii kontaktiloendis kui Outlookis.

Touch Pro 2 on seega tõeline äriklass. Telefonis on olemas vajalikud ärirakendused ja Windowsiga arvuti sünkimiseks pole midagi lisada vaja.

Kuid puuduseks on suurus ja kaal – pintsakutaskud venivad kiiresti välja.

Vt ka am.ee/N97vsPro2.

Kaido Einama

kaido@am.ee

Prestigio Visconte – lärmav kuubik laual Prestigio Visconte 330 on tõeline lauaarvuti – kui enamasti käivad kastiga arvutid laua all, siis see on nagu disainielement laua peal.

Arvutit kastist välja võttes hakkas esimesena silma selle kompaktsus ja disain – kuubikukujulist arvutit tihti ei näe.

Paraku aga mahub kuubikusse vähe, seetõttu on väiksem ka jõudlus. Arvuti ongi mõeldud ressurssi vähem nõudvate igapäevaste kontoritegevuste, nagu dokumenditöötluse, suhtlusprogrammide, interneti jms jaoks. Uusimaid arvutimänge pole mõtet katsetada.

Väline ilu mõjub veenvalt seni, kuni arvuti sisse lülitada.

Suurimaks probleemiks on jahutuse taustamüra. Tootja lühikirjelduses nimetatakse arvutit vaikseks, aga seda ta tegelikult ei ole.

Energiasäästlikkuse kohapealt aga midagi vastu panna pole – arvutil on kõigest 150W toiteplokk, millest täiesti piisab. Energiasäästlik 1,6 GHz protsessor DualCore Intel Atom ei nõuagi palju rohkem, aga muudab arvuti väga energiasäästlikuks. Muude näitajatega jääb Visconte samuti tagasihoidlikuks – 1 GB RAM (laiendatav 2 GB-ni), 160 GB kõvaketas, gigabitine LAN. Arvuti tagaosas on neli USB 2.0 pesa, etteossa on toodud kõrvaklapi- ja mikrofonipesa ning veel kaks USB-pesa. Väiksuse tõttu on laiendusvõimalused minimaalsed – üks PCI-pesa, kuhu võib mõne laienduskaardi lisada, ja kõik. Eelinstallitud Windows XP opsüsteem töötas nende näitajatega ilusti. Tehase andmeil on olemas ka Vista Basicu valmidus, kuid selle kasutamine võib olla üsna närvesööv.

Märkimisväärne on madal hind, mis muudab Visconte heaks valikuks, kui jõudlusele suuri nõudmisi

pole ning vaja läheb töökindlat arvutit. PCMark05 üldtestis sai arvuti tulemuseks 2163 punkti, mis on enam kui samasse hinnaklassi kuuluvatel sülearvutitel, mistõttu vastavalt kasutuskohale võib Prestigio Nettop-arvuti ka jõudluse poolest olla konverentsi- või nõupidamisteruumis sülearvutile heaks alternatiiviks.

KRISTJAN KALMUS

kristjan@am.ee

tehnilised andmed

Prestigio Visconte 330 Hind: 4180 krooni (Ox.ee)

Protsessor: Intel Dual Core CPU Atom 330 Mälu: 1 GB Kõvaketas: 160 GB Optiline seade: DVD RW Esikülje liidesed: 2 x USB 2.0, HD Audio, mikrofoni pesa Mõõtmed: 303 x 200 x 166 mm

Arvutimaailma hinne

3-

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 41

labor

Laseriga kontori­ kombainid võidu paberit värvimas Jätkuks igaaastasele kombainide testile katsetasime sel augustikuul värvilaserseadmeid. Paberimäärimises võistlesid neli kontorikombaini.

Seadmete põhikriteeriumiks sai valitud sobivus väiksemapoolsesse kontorisse trükimahuga 10 000 – 20 000 lk kuus. Tänu sellele saime testi suhteliselt odavad seadmed, mis võiksid vast isegi nõudlikumale kodukasutajale sobida. Võrdlusmomendi tekitamiseks räägime eraldi ka mõnevõrra kallimast HP seadmest.

Hea meelega oleksime läinud rohelist teed ehk kasutanud juba korra kasutatud pabereid, kuid kahjuks põhjustab ühelt poolt trükitud paber aja jooksul printerile suuri kahjustusi. Nimelt jääb tahm küttekeha külge, see aga tähendab hiljem osa vahetust, mis maksab odavamate printerite puhul umbes sama palju kui aparaat ise.

Seega ei ole kokkuhoidlik ja roheline mõteviis alati nii säästlik midagi. Parima selgitasime sellest hoolimata.

Brotheri head õmblus- ja kontorimasinad Meie laborisse esimest korda sattunud Brotheri kontorikombain sai kohe hüüdnimeks Õmblusmasin, kuna see kaubamärk tõi kõigepealt meelde head õmblusmasinad. Tuleb tõdeda, et ka õmblusmasinaid tootva firma kohta on tehtud väga konkurentsivõimeline aparaat, mis tekitab peavalu teistele, tuntumatele tegijatele. Kuna

seade oli ainus, mis saabus meile originaalpakendis ja kordagi kasutamata, saime vaid sellele kombainile teha ka nn mother-testi.

Mother-test on lihtsakoeline: kas mu ema suudaks selle seadme üles seada ja kasutama hakata? Kuna ema polnud käepärast, leppisime ASi

Hädapärast saaks turskem kontorirott selle seadme lahtipakkimisega isegi üksi hakkama.»

Ramboll bürooassistendi Helia Heinaga, kes iga päev kontoriseadmetega kokku puutub. Tegu oli ka ajaloolise sündmusega, kuna seni pole suures testis naisosalejaid olnud.

Brotheri kasti avamisega saab bürooassistent hästi hakkama, kuna ümbris eemaldub muust pakendist kerge vaevaga, nagu ka hiljem pakend aparatuurist. Samuti oli lausa lust kõike taas kokku pakkida, kuna pehmendusmaterjalidel oli kirjas, millised tükid ette, taha, paremale ja vasakule lähevad. Transportimine

42 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

tes timeeskond

Kristjan Karmo AS Telema projektijuht

Aigar Alaveer ERGO Kindlustuse IT kasutajatoe juht

Helia Hein AS Ramboll bürooassistent

Marko Habicht AMi kaasautor

Testis katsetasime kiirust ka värvilisi Arvutimaailmaid paljundades.

Fotod: Stanislav MoĹĄkov

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 43

labor

Helia Hein proovib, kui lihtne on bürooassistendil iseseisvalt toonereid vahetada. nii pakendiga kui ilma vajaks küll abikäsi, kuna tegu on siiski üle 30 kg kaaluva seadmega, seega ei maksa masina ülespanekut vaid õblukeste sekretäride õlule jätta. Õnneks on all servades näpupesad, et ei oleks vaja karta valulikku muljumist aparatuuri lauale asetades. Hädapärast saaks turskem kontorirott selle seadme lahtipakkimisega isegi üksi hakkama, aga ei ole mõtet enda ega seadme tervisega riskida.

Igasuguseid detaile kinnitavaid kleepse ja plastfiksaatoreid oli topitud ohtralt igasse pilusse ning nende otsimine võttis omajagu aega. Kokku pakkides ei suuda muidugi keegi meenutada, kuhu mis läks ja kui väga seda vaja võis minna. Tahmakassetid lähevad värvi järgi õigetesse pesadesse ega valmista paigaldusega komplikatsioone.

Brotheri seade oli ainus, millel oli WiFi tugi, seega piisab vaid voolupesast ja traadita netist, et kõik oleks pärast esmast seadistust kasutuskõlblik. Äärmiselt mugav on asetada aparatuur koridorikabinettide ukse taha,

kus see otseselt kedagi ei sega, ilma et peaks tegema lisakulutusi kaabelduse vedamisele koridori.

Odavaima värvitrüki TOP 1. Minolta 4690MF 2. Brother 9840CDW 3. HP CM2320fxi 4. Samsung 3175FN

0,41 kr/lk 0,56 kr/lk 0,59 kr/lk 0,62 kr/lk

Teine paberisöötmisalus, mis ümbrikutele mõeldud, oli õhuke ja ebakindel ning jättis odava mulje, kuid võrdluses ei ole tegu kindlasti kõige kehvema detailiga. Nupud on natuke ebaloogilised, seda just värvilise ja mustvalge koopia tegemisel. Samas – kui asetus on kätte õpitud, ei oma see enam väga tähtsust, mis on nuppude värv või mis nende all kirjas.

Värvilist koopiat tehes ei ole Brotheri puhul väga vahet, kas kasutada automaat- või fotoseadeid, mõlematpidi on tulemus üsna ligilähedane, kuid mitte täiuslik. Trükikiiruselt oli tegu paremuselt teise seadmega, mis 10 lk trükkis nii mustvalgelt kui värviliselt ajaga 55 sekundit. 5 lk pikkuse dokumendi skannimine võttis aega 3 min

44 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

43 s.

Draiverid on mingil müstilisel põhjusel ikka ja jälle kõigil kombainidel äärmiselt tülikad, nii ka Brotheril: installimise ajal peab kõik muud tegevused pooleli jätma, kuna printeritarkvara on enam kui kindel, et sa tunned äärmist huvi iga toimingu kohta, ning hüpikaken hüppab järjekindlalt kõikide muude arvutis lahti olevate akende peale.

Poolsada kilo Konica Minolta (paberi)pesumasinat Kuna Konica Minolta näol oli tegu testiseadmega, mis eelnevaltki oma otstarvet täitnud ja mis esinduses ära seadistati, ei saanud me ülesseadmise lihtsust hinnata. Kõik vidinad olid juba sees ja tuli kombain vaid vooluvõrku ühendada. Seadet transportida on keeruline: kaalu on ligi 50 kg ja näppe pole kuhugi ajada. Liftist autoni vedades olid sõrmed päris piinarikkas asendis.

Nii kuju kui muu visuaalse emot­ siooni ajel pälvis aparaat hüüdnime Pesumasin. Sest tegu oli tõesti väga

44 SENTI maksab kõige odavam Konica Minolta trükitud värvilehekülg

kandilise ja suhteliselt igava disainiga seadmega. Samas koopiate tegemine on sellel intuitiivsem kui Brotheril, pidades silmas just värvilist ja mustvalget trükki ning nende eristamist.

Skannimine USB-mälule on kiire ja loogiline lisavõimalus, kuid tegevus ise võtab aega terve igaviku. Mingist hetkest oli tunne, et pea läheb enne halliks, kui dokumendid pulga peale jõuavad. Telema projektijuht Kristjan Karmo kommenteeris seda nähtust nii: kõik muu oli suurepärane, aga USBle skannimise olemasolu võiksid nad maha vaikida.

Koopia kvaliteet näis täiesti hea ja tegelikult me ei suutnudki otsustada, kas Konica Minolta oleks väärt esimest või teist kohta kvaliteediedetabelis. Kopeerimine ise on üpris kiire: dokumendisöötjast 10 lehte 41 sekundiga mustvalgel ja 43 s värviliselt.

Install on sellel seadmel üks keerulisemaid, mida üle pika aja nähtud.

Nii skänner, printer kui koopiamasin tuleb eraldi peale sättida ja harjumuspärast programmijupi, mis kõik töö ühe korraga ära teeks, ei olegi.

Traditsiooniline HP HP CM2320fxi, mis meile saabus teistest kõvasti hiljem, hüüdnime ei saanudki, kuna välimus on igavalt traditsiooniline ja äratundavalt HP-lik.

Testisime HP-d hiljem, kuid sama metoodikaga. Seade ei ole küll kõige aeglasem, kuid paraku jääb oma hinnaklassis teistele alla: printimine on aeganõudvam ja ka muu suutlikkus kahvatuvõitu.

Trükikvaliteediga võib siiski rahule jääda, kuid värvikoopia tehaseseadetega kipub kuidagi tuhmiks jääma ja erkpunasest sai laialivalguv oranž, mis on võrreldes testis osalenud Samsungiga risti vastupidi. Samsungil nimelt on kombeks värvidega veidi liialdada.

Klahvide kirjad olid HP-l vene­ keelsed, mis tekitasid esimese hooga mõningaid komplikatsioone, kuid

nuppe vajutades loodab aparaat leida arvutiga ühenduse, mida too hetk polnud.»

vÕITJA

Konica Minolta 4690MF Ühele latile jäid pidama Minolta ja Brother, kuid hind otsustas kõik – Minolta on peaaegu poole odavam.

pärast vähest veerimist läks edasine ladusalt. Eraldi olid välja toodud nupud skannimiseks, faksimiseks, koopiate tegemiseks ning lisaks fotode printimiseks mälukaartidelt.

Odavaima mustvalge trüki TOP 1. Minolta 4690MF 2. Brother 9840CDW 3. Samsung 3175FN 4. HP CM2320fxi

HP-l oli juba kastis kaasas lisapaberisahtel, mis tähendab, et vähem lisavarustust tuleb juurde soetada.

Lehekülje hind mustvalge trükiga tuli 0,45 kr ja värvilisega 0,58 kr, seega ei ole HP just kõige soodsam.

Samsung nagu telekamäng 0,22 kr/lk 0,25 kr/lk 0,44 kr/lk 0,45 kr/lk

USB-pesa mälupulga tarvis ei ole, kuid see-eest leiab kombaini küljest igasuguseid erinevaid mälukaardilugejaid. Sai juba loodetud, et kui mälupulga peale ei saa salvestada, siis ehk saab mälukaardile, aga ka sellist võimalust ei ole üheski menüüs.

Skannimise nuppe vajutades loodab aparaat leida ühenduse arvutiga, mida too hetk ei olnud, ja nii ta jänni jäigi.

Labori viimane katsealune oli Samsung 3175FN, mis teenis juba alguses hüüdnimeks Telekamäng. Seda lihtsalt põhjusel, et iga toimingut saatis vana kooli mängukonsoolidest tuttavlik kaheksabitine helijupp. Mõneti huvitav ja lõbustav lisa, kuid usun, et see võib aja jooksul muutuda väga häirivaks. Eriti kui pead seal kõrval päevade kaupa töötama ja ülejäänud kontor aparaati piiksutab. Üleni negatiivseks seda omadust siiski lugeda ei saa, kuna suure tõenäosusega saab hääle kuskilt välja lülitada.

Samsung oli selgelt kõige

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 45

labor SUUR KOMBAIN

Raske­ kaallaselt 30 lk/min Kuna meie testimeeskonnal või vähemalt osal meist oli võimalik külastada ka suurt kombaini ja vaadata seda tööpostil, räägime eraldi ka HP kombainist, mida ei saa suurde tabelisse panna teise koormus- ja hinnaklassi tõttu.

HP cm3530fs, mida testisime Ülemiste City demokeskuses, jäi tugevalt väljapoole teiste kombainide parameetreid nii hinnaklassi kui võimsuse poolest. Makstes teistest ligi kolm korda rohkem, vorbib see koopiaid kiirusega keskmiselt 20 sekundit 10 lehe kohta kiiremini kui teised. Varustusest leiab ka elektrilise klambrilööja.

Kulumaterjalid pole just odavaimad: must tahm on hinnaga 1800 kr, mis peaks olema suuteline määrima 5000 lk, seega jääb lehe hind 36 sendi peale.

Samas maksavad värvitoonerid 3500 kr tk, jätkudes 7000 lehele ja tehes lehe hinnaks 50 senti. Üle 35 000 kr maksva kombaini tahmakomplekt maksab kokku 12 300 kr.

Seadme märkimisväärseim lisa on Safecom, mis pakub ülevaadet printeri kasutusest ning seab kasutajate privileegid: kes, mida, kust ja kui palju printida tohib. Selle komplekt kaardilugeja, tarkvara ja jälgimistarkvaraga maksab üle 10 000 kr.

Tahtsime proovida ka Xerox WorkCentre 7232, mis maksab ligi 60 000 krooni ja väljastab 32 lk minutis, olles grammi võrra kiirem HPst, aga kuna seade nõuab proffide ülespanekut ja seda võimalust ei tekkinud, jäi Xeroxi test seekord ära.

Vt ka am.ee/kombain2009

Meeskonnatöö: Helia Hein, Marko Habicht ja Kristjan Karmo uurivad kombaini, Aigar Alaveer loeb taamal kasutusjuhendit. väiksem ja sellest tingituna ka kergeim kombain testis. Ei ole mingit probleemi seda üksinda nihutada või süllegi võtta ja teise kontori otsa minna. Nii olemuselt kui hinnaklassilt (umbes viis tuhat krooni) tundub masin olevat rohkem kodukasutajale.

Samas ei näinud me mingit põhjust, miks ei võiks seda ka mõnes vähem nõudlikus kontoris kasutada.

Mustvalge trükiga ei ole Samsungil päris kindlasti mingisugust probleemi.

Aeganõudev on aga värvide kokkusättimine. Kahetooniliste koopiatega

46 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

võrreldes on värviliste valmistamine väga-väga vaevaline, kuna 10 lk jaoks läheb ligi 3 minutit, samas kui mustvalge tehakse valmis 47 sekundiga, mis on kiirem kui Brotheril.

ID-kaardi kopeerimisnupp Kõik toonerid maksavad kombainil u 600 krooni. Mustvalge kaasas olev tooner peaks olema suuteline printima ligi 1000 lehte ja järelturu oma u 1500, mis teeb lehe hinnaks 0,44 krooni.

USB peale skännimine on võrreldes

Minolta ja Brotheriga üle mõistuse kiire: 5 lk 4 minuti ja 20 sekundiga, samas kui Brother tegi seda tööd ligi 9 minutit ja Minolta veelgi kauem.

Nii kopeerides kui printides pingutab seade värvidega üle ja need on ülikirkad. Kontrasti ja värviküllastumist tuleb kindlasti arvutis vähemaks keerata.

Nupustikust väärib mainimist dokumendikopeerimise nupp, mis ühe vajutusega kopeerib ühe külje, palub siis keerata teise ja laseb näiteks IDkaardi mõlemad küljed ühele lehele.

Deduplitseerivad varunduslahendused.

PROACT Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 47

labor

Minolta 4690MF

Brother 9840CDW

Samsung 3175FN

HP CM2320fxi

M/v tooneri hind, kr: 1735 Lk arv ühe tooneriga: 8000 Ühe m/v lk hind, kr: 0,22 Värvilise tooneri hind, kr: 3265 Lk arv ühe tooneriga: 8000 Ühe värvil. lk hind, kr: 0,41 Lubatud kiirus, m/v: 24 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 14,6 Lubatud kiirus, värviline: 24 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 14 Prindilahutus: 2400 x 600 dpi USB-mälule salvestamine, 5 lk, min: 15+ min Kaal, kg: 50

M/v tooneri hind, kr: 1260 Lk arv ühe tooneriga: 5000 Ühe m/v lk hind, kr: 0,25 Värvilise tooneri hind, kr: 2220 Lk arv ühe tooneriga: 4000 Ühe värvil. lk hind, kr: 0,56 Lubatud kiirus, m/v: 16 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 10,9 Lubatud kiirus, värviline: 16 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 10,9 Prindilahutus: 2400 x 600 dpi USB-mälule salvestamine, 5 lk, min: 8,45 Kaal, kg: 33,6

M/v tooneri hind, kr: 665 Lk arv ühe tooneriga: 1500 Ühe m/v lk hind, kr: 0,44 Värvilise tooneri hind, kr: 620 Lk arv ühe tooneriga: 1000 Ühe värvil. lk hind, kr: 0,62 Lubatud kiirus, m/v: 16 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 12,8 Lubatud kiirus, värviline: 4 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 3,4 Prindilahutus: 2400 x 600 dpi USB-mälule salvestamine, 5 lk, min: 4,2 Kaal, kg: 15,2

M/v tooneri hind, kr: 1590 Lk arv ühe tooneriga: 3500 Ühe m/v lk hind, kr: 0,45 Värvilise tooneri hind, kr: 1640 Lk arv ühe tooneriga: 2800 Ühe värvil. lk hind, kr: 0,59 Lubatud kiirus, m/v: 20 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 11,3 Lubatud kiirus, värviline: 20 lk/min Testis saadud kiirus, lk/ min: 9,4 Prindilahutus: 600 x 600 dpi USB-mälule salvestamine, 5 lk, min: ei ole Kaal, kg: 32,3

Hind: 7400

Hind: 13590

Hind: 5460

Hind: 12140

plussid

plussid

plussid

plussid

Hind Kiirus Printimiskulud Hea trükikvaliteet

Wifi Printimiskulud Hea trükikvaliteet

Mustvalge kiirus Hind Suurus Dokumendi koopia nupp

Mälukaardilugeja

miinused

miinused

miinused

miinused

Aeglane USB Kehv transportida

Hind

Kallis ja aeglane värviprint

Hind

Arvutimaailma hinne

4+

Arvutimaailma hinne

Samsung on väga lihtne ja loogiline aparaat, millesugust ei ole üsna pikka aega testida saanud.

Installiprotseduur käib üle ekraani, mis vihjab, et tegelikult ei ole mõtetki muid toiminguid sel ajal teha.

Minolta ja Brother ühel latil Peab tõdema, et rebimine oli siiski tugev. Kvaliteedi poolest jäid ühele latile Minolta ja Brother. Viimane jäi törts alla kiiruses, samas suureks

4

Arvutimaailma hinne

plussiks võis lugeda traadita interneti valmidust.

Plussiks oli ka üldine kasutusmugavus, ka lihtne transport väärib äramärkimist. Sinna aga trügis vahele lapselikult lihtne Samsung, mida juba ainuüksi hinnaklassi pärast soojalt soovitada julgeme. HP-st ootasime tegelikult rohkem: tegu ei ole kehva seadmega, aga samas ka mitte millegi märkimisväärsega.

Nagu ehk ka testist välja tuli, ei ole

48 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

4-

Arvutimaailma hinne

3

oluline mitte printeri enese hind, vaid pigem tulevikukulutused. Ennekõike aga tuleb välja mõelda, miks ja mida printida on vaja. Äkki piisaks üleeelmise aasta AMi testi uurimisest ja leiaksite endale ideaalse mustvalge laseri? Või saaksite sealt ideid mõne uuema ja ägedama järeltulija soetamiseks? Sest alati ei pea ju olema kallis värvikombain.

Marko Habicht

marko@am.ee

D E U U U N I S TA DVD-D TASU !

L A H O K ON Tarkade Klubi kingib ka 2009. aastal kõigile tellijatele koos ajakirja midega: tellimusega kuus DVD-d kvaliteetsete filmidega:

Jaanuaris 2009

Märtsis 2009

Mais 2009

Aastal 2010 FILMISARI JÄTKUB! Juulis 2009

Septembris 2009

Novembris 2009

594 krooni maksva filmikomplekti saamiseks pead olema Tarkade Klubi tellija. Tarkade Klubi tellimus maksab 399 krooni aastas või otsekorraldusega 39 krooni kuus.

Tarkade Klubi tellimiseks: mine kodulehele www.telli.ee resshouse.ee kirjuta e-posti aadressil levi@p helista 660 9797

lahendused

IT-kulutused sisse o Suurim kokkuhoiukoht organisatsioonide IT eelarves on tööjõukulud.

Kuidas aga neid mõistlikult vähendada? Või kuidas vältida kohe alguses IT-osakonna kulude liiga suureks paisumist?

Kas või mingit osa organisatsioonile vajaminevatest IT-teenustest sisse ostes saab oluliselt palgakuludelt kokku hoida ja muuta ka firma töö tervikuna tunduvalt efektiivsemaks.

Eero Tohver

Uptime Systems OÜ, juhataja

IT riist- ja tarkvara pealt on raske ilma töö efektiivsust löögi alla seadmata kokku hoida. Eriti kui ostud on tehtud mõistlikult ja reaalselt vajadusi hinnates. Pigem vastupidi – töötajate töö efektiivsuse tõstmiseks on tõenäoline, et isegi mõni lisainvesteering IT-süsteemidesse tuleks suurele pildile ainult kasuks. Paraku ei aita see aga kuidagi tänaseid kulusid-tulusid paremasse suhtesse saada.

Küll aga on majanduse tõusufaasis tihtilugu jäänud tähelepanuta kulud firmasisese IT-meeskonna peale: olgu need siis eraldi IT-inimesed või tegeleb osa töötajatest IT-teemadega põhitöö kõrvalt.

Kuluarvestuse ime Kui majanduse tõusufaasis võis vähesest tähelepanust kulubaasile isegi aru saada, siis nüüd ei saa enam öelda, et kulud pole tähtsad – peaasi, et kõrvaltoas oleks maksimaalselt kiire ja operatiivne teenus. Pahatihti peitub selle „kiire ja operatiivse“ teenuse taga ka vajadustele mittevastav teenus.

Kuidas IT-teenuse pakkuja saab kulude kokkuhoidu tagada?

Teenusepakkuja töötajad tahavad ju samamoodi palka saada (tihti oma­ inimestest kõrgematki), lisaks üritab firma veel kasumit teenida. Üheks kallimaks igapäevaseks investeeringuks on töötajate tööaeg.

Võttes keskmiseks IT-spetsialisti palgaks 25 000 krooni, on otsesed tööjõukulud üle 33 000 krooni. Kui panna siia juurde veel ruumide rent, sidekulud, koolitused, transpordikulud, juhtimiskulud jms, saame kuluks vähemalt 40 000 krooni kuus.

Arvestades sellega, et IT-töötaja on suvel puhkusel ning keskmiselt veel kuu aega haige või muidu eemal, tuleb reaalseid töökuid aastas kümme.

Ja võttes kuu töötundide hulgaks 160, saame keskmiseks hinnaks (40 000 x

Rusikareegel: alla viieliikmeline IT-meeskond ei ole efektiivne ja töötav lahendus.»

12) / (10 x 160) = 300 krooni tunnis. Ja siin sees on kõik tunnid, kaasa arvatud kohvijoomine, ajalehtede ja värske Arvutimaailma lugemine.

IT-spetsialisti tunnitasu teenusepakkujalt sisse ostes on kaks-kolm korda kallim (suurem hind märgib juba väga korraliku taustaga spetsialisti). Selge rahaline võit aga tuleb töö efektiivsusest ning sellest, et palgates

50 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

abiks kokkuhoidjale

Efektiivse IT-halduse tagajad

++ Standardid, dokumentatsioon ja monitoorimine ++ Lai kogemuste pagas ja tugev tugimeeskond ++ Suur valik spetsialiste, kellest saab valida parasjagu sobivaima (odavaima) ++ Pidevalt tagatud tööjärg – kõrgepalgalise spetsialisti tööaeg ei kulu ootamisele

välispartneri näiteks serverit hooldama, ei pea hoidma tööl kõrge tunnipalgaga serverispetsialisti lihtsalt selleks, et ta aeg-ajalt serveriga tegeleda oskaks – enamik tööaega kulub sageli madalama kvalifikatsiooniga töödele, mida võiks teha odavam töötaja.

Töö efektiivsus Miks peaks väline teenusepakkuja saama töö vähemate tundidega tehtud? Tundub loogikavastane, et väljast sisseostetud töötaja on omainimesest efektiivsem (tunneb ta ju ettevõtet kehvemini). Kuid sageli see just nii ongi – ta on efektiivsem.

Selge vahe efektiivsuses tuleneb esmalt standardite järgimisest, dokumentatsiooni pidamisest ja monitooringust. Kuna teenusepakkuja halduses on reeglina oluliselt rohkem tööjaamu ja servereid kui tavalisel firmal, on eluküsimus nende

stes koomale

Eduküsimuseks on tavaliselt võimalikult lihtne ja automaatne haldamine. Foto: dell võimalikult efektiivne ja automaatne haldamine. Kuna seadmete ja süsteemide hulk on suur, tasuvad ära kaunis suured investeeringud jälgimisse ja standardiseerimisse, mida tavalisel kliendil ei ole iialgi mõtet teha. Korralikku monitoorimissüsteemi keegi oma firma paari serveri jaoks ehitama ei hakka, samas teenusepakkuja sadade serverite jälgimiseks on sedalaadi süsteemid kindlasti abiks. Kõige selle tulemuseks on oluliselt väiksem kulu iga üksiku süsteemi haldamise peale.

Teiseks suurem kogemuste pagas – kui tüüpiline IT-spetsialist kliendiorganisatsioonis puutub kokku vaid selle kliendi süsteemidega, siis spetsialistid teenuseosutaja juures näevad paljusid kliente ning hätta jäädes on neil lisaks veel tugimeeskond. Teenusepakkuja saab alati valida igat ülesannet täitma just selle inimese, kelle

profiiliga antud töö kõige paremini sobib. Arvata võib, et tollel tuleb see ka kõige kiiremini ja paremini välja.

Ning viimaks kõige olulisem – kui teenuseosutaja juures on spetsialistil alati järgmine töö ootamas, on kliendi firmas pilt tihtipeale segasem.

Millal tiim end õigustab?

Rusikareegel ütleb, et alla viieliikmeline IT-meeskond ei ole efektiivne ja töötav lahendus. Erandiks on ühemeheline meeskond ehk IT-juht, kes peaaegu kogu töö tellijana sisse ostab.

Oma firmas soovitakse sageli hoida ka IT strateegilist juhtimist, mis on suuremates firmades mõistlik. Ka teenusepartnerile ei ole midagi paremat tellijast, kellel on antud teemas aega, teadmisi ja kogemusi. Paraku peaks siin mõistma, et IT juhtimine on midagi muud kui kasutajaprobleemide

lahendamine, tööjaamade remont jms igapäevane töö.

Enda meeskonna aja efektiivsust pärsib ka vähene paindlikkus. Ehk kui keegi just parasjagu haige pole, on igas kuus kasutada täpselt X x 160 töötundi sõltumata sellest, kas hetkel on probleeme, arendusprojekte või muid tavapärasest enam aega nõudvaid ülesandeid. Kui kõik on hästi, läheb osa aega valmisoleku tagamise peale, vastasel juhul võiks probleemide puhul töökäsi puudu jääda. Parim ongi ju see, kui tuletõrjujad saavad rahulikult puhata ja väljakutseks valmis olla. Ainult ma ei tea väga palju firmasid, kes tuletõrjujaid ise palgal peaksid.

Parim viis valida teenusepakkuja on vana hea lähenemine – küsi teiste käest, kas nad on rahul, ja vali selle järgi.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 51

lahendused

6 levinud müüti tark Tarkvara testimine on valdkond, kus mõiste „testimine” (õigemini selle ebapiisavus) on tekitanud palju paksu pahandust. Tellijad eeldavad, et arendajad ju peavad oma koodi testima.

Teadmatusest ning testimise valdkonna mittetundmisest on tekkinud mitu levinud müüti, mida järgnevalt käsitleme. Enamikul neist pole mingisugust alust.

Kaspar Loog

Know IT Estonia tegevjuht ja partner, Eesti Testijate Liidu juhatuse liige

1

Arendajad peavad ise testimisega hakkama saama

Ehkki arendajad peaksid loomulikult enda loodud koodi kriitilise pilguga vaatama, ei ole nad uuringute kohaselt siiski piisavalt kriitilised. Uuringutega on tuvastatud, et inimene on suuteline enda tehtud vigadest avastama keskmiselt 40%. Ülejäänud 60% jaoks on juba vaja teiste inimeste abi.

Alati ei pruugi piisata ka teise arendaja appipalumisest.

Samuti võib probleeme põhjustada arendajate sõltumatuse puudumine.

Arendaja kasutab omaloodu katsetamiseks andmeid, „mis tagavad süsteemi töö“, et end heast küljest näidata.

Professionaalne testija seevastu sisestab andmeid eesmärgiga tõestada vigade leidumist tarkvaras.

2

Testimine parandab vigu

Testimise eesmärk on vigu ennetada, leida ja tarkvara kvaliteedi kohta infot anda. Vigade parandamise otstarbekuse, nende parandamise ja uuesti testimise üle peavad otsustama

Kaader Youtube’i videost, kus illustreeritakse kasutatavuse testi. juba tarkvara tellijad ja arendajad.

Kui näete projektiplaani, mille lõppu on kirjutatud „testimine ja üleandmine“, siis on põhjendatud küsimus ka vigade parandamise kohta.

3

Testida saab igaüks

Praktikas olen kuulnud testijate kohta kahte kõnepruuki: „ebaõnnestunud arendajad“ ja „versiooniuuendusega sekretärid“. Seega arvatakse, et nad on ilma erialase ettevalmistuseta inimesed, kes on saanud kohustuse

kasutajad peavad ümber harjuma, aga kokkuhoid võib olla seda väärt.»

52 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

tarkvara kvaliteeti kontrollida. Paraku ilma süsteemsuseta seda tegevust testimiseks nimetada ei saa. Parimal juhul võib seda kategoriseerida katsetamiseks.

Testimine on reaalsuses väga keeruline distsipliin ning on teatud mõttes alati programmeerimisest keerukuse võrra ees. Keerulist süsteemi on ju veel keerulisem testida! Õnneks on õppimisvõimalused olemas – olemas on testimisalaseid kursuseid ja raamatuid. Soovi korral saab Eestis teha ka rahvusvaheliselt tunnustatud ISTQB testimisalast sertifikaati.

4

Testimine on odav

Arvamus, et igaüks saab hakkama, on loonud müüdi, et testida on odav. Reaalsuses kulub tarkvara testimisele 25–60% projekti eelarvest üle kogu projekti elutsükli.

vara testimisest

Testida tuleb ka lõppkasutajaga, automaattestidest võib jääda väheseks. Foto: istockphoto Selles müüdis on ka terake tõtt, sest testimine on odavam kui mittetestimine. Töösse antud tarkvara vigade tagantjärele parandamine koos kõrvalkuludega on sadu kordi kallim kui õigeaegne testimine.

5

Testimine toimub projekti lõpus

Tihti võib kuulda nii tellijate kui ka süsteemiarendajate suust, et „ootame, millal arendajad lõpetavad – siis saame testima asuda“. Tegelikkuses koosneb testimine palju rohkematest tegevustest kui valmis tarkvarast vigade otsimine. Testimine koosneb planeerimisest, dokumentide läbivaatusest (üks suurima kasuteguriga tegevusi üldse), testide disainist, läbiviimisest ja tulemuste analüüsist.

Testide läbiviimine on vaid üks osa kõikidest testimistegevustest.

Lõpus testimine on ka väga kallis, kuna vead leitakse liiga hilja ning neid parandada on väga kulukas või suisa võimatu. 60% vigadest tehakse nõuete analüüsi faasis – järelikult on neid võimalik ka varakult dokumentatsioonist avastada!

6

Automaattestimine on odav moodus tõsta kvaliteeti

Seoses agile-meetodite levikuga on jõudnud aksioomina arendajate teadvusse, et nad peavad oma koodile kirjutama automaatteste. Kui testid on kirjutatud, siis tarkvara testib ju ennast ise!

See on eksiarvamus. Ilma ettevalmistuseta arendajad kirjutavad teste, mis ei ole süstemaatilised ega kata võimalikke veakohti (ei tunta elementaarseid testimistehnikaid). Seetõttu

on testimises valitseva kaose järglaseks lihtsalt automatiseeritud kaos.

Maailmapraktika näitab, et testimise automatiseerimise projektidest 90% lõpeb fiaskoga. Testida on tihtipeale vaja nii arendaja kui ka lõppkasutaja lähtekohtadest ning siin jäävad automaatsed vahendid hätta.

Samuti alahinnatakse automaattestide hooldusega kaasnevaid kulusid. Kui muutub testitav tarkvara, siis tuleb muuta ka ju teste! Reaalsuses on vaja alati kedagi automaattestide haldamise ja käitamise rolli, automaattestide haldus on üsna suur käsitöö.

Seega, kui eesmärgiks on tõsta kvaliteeti, hõlmavad kõige efektiivsemad moodused siiski staatilist testimist, planeerimist ja riskidest lähtuvat testimist. Automatiseerimine sobib alles siis, kui testimises on kord juba majas.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 53

lahendused

10 kasulikku ärirakendust Windowsiga mobiilidele Windowsiga mobiilid on raskesti sõrmega navigeeritavad, seaded on keerulised ning dokumente ebamugav redigeerida. Kas kuidagi paremini ei saaks?

Windowsiga mobiilide omanikel on vedanud – juba aastaid on nende telefonidele tehtud tuhandeid lisarakendusi, mis peaaegu kõik Windowsi vead kõrvaldavad. Kui vaid telefoni protsessoril võhma jätkuks!

Opera Mobile

Kaido Einama kaido@am.ee

PocketCM PocketCM kõrvaldab Windows Mobile’i sõrmele ebamugava kontaktihalduse, mis asendatakse ilusa graafilise kasutajaliidesega, kus toimib viipega kerimine, näidatakse kontaktide pilte ja kogu suhtlus on kogutud kontakti info juurde – nii SMSid, e-kirjad kui sisse- ja väljahelistamised. Vt pocketcm.com.

Resco Contact Manager Võrreldes PocketCMiga on Resco veelgi võimsam kontaktihaldusvahend. Sotsiaalvõrkude kasutajate jaoks on olemas ka Facebooki liides. Sisestad oma kasutajanime ja parooli ning Facebookist laaditakse sinu sõprade kontaktandmed telefoni koos piltide, sünnipäevade, aadresside ja kõige muuga, mida Windowsiga telefon toetab. Andmed saab eksportida arvutisse, et sünkroniseerida suure arvuti Outlookiga. Vt resco.net.

Opera on mobiilis parim ja mugavaim veebilehitseja. Windows Mobile’i versiooni saab nüüd täiesti tasuta. Opera mugavaim funktsioon on lihtne suurendaminevähendamine: topeltklikk sõrmega suurendatava koha peal ja suurendatakse, topeltklikk uuesti ja vähendatakse. Opera on kiire ja kuvab lehed õigesti, lisaks vähendab allalaetavate veebilehtede andmemahtu, mis aitab sidekulusid vähendada. Vt opera. com/mobile.

Skype 3 for Windows Phones Uus Skype’i mobiiliklient teeb kõike seda, mida lauaarvutiski, välja arvatud üksikud erandid.

Kolmas versioon võimaldab faile ja SMS-e saata, muidugi saab tekstiaknas lobiseda ja Skype-kõnesid võtta nii VoIP- kui tava- ja mobiilivõrgu telefonidele, lisada kontakte, määrata

Sisestad oma kasutajanime ja parooli ning Facebookist laaditakse sinu sõprade kontakt­ andmed telefoni.»

54 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

olekuid, kasutada nii WiFi- kui 3Gühendusega. Reisil olles on Skype’i kõned tunduvalt soodsamad ja ka SMSi saata odavam. Vt skype.com.

Fring Fring pakub võimalust ühendada ühte programmi kogu oma internetisuhtlus. Fring logib sisse sinu Skype’i, MSNi, Yahoo Messengeri, ICQ, Google Talki, Twitteri, AIMi, Gmaili, Facebooki, Orkuti, SIP-telefoni või Last.fm’i kontole ja saab kasutada enamikku võrkude omadustest. Kõik sõbrad on vastava võrgu ikoonidega ühises kontaktilistis, kus nendega saab suhelda, faile vahetada ja helistada. Vt fring.com.

Jetcet Presentation Maksab küll 19 USA dollarit, kuid on tõsisele Powerpointi sõbrale oma hinda väärt. Kui sul on hea ekraaniga puutetelefon, siis Jetcet aitab ka keerulisemad presentatsioonid arvutita valmis teha. Puutepliiats kulub ära, et täpsemalt asjadele pihta saada. Jetcet avab vanema Powerpointi (kuni 2003) faile, salvestades nii .ppt kui .pps vormingus. Vt westtek.com.

Garmin Mobile XT Maksab palju – tervelt 1600 krooni, aga pakub ka hinnale vastavaid

võimalusi. Garmin Mobile XT teeb sinu mobiilist täisvõimsusega autonavigaatori. Kaasa saab ka täpse Baltimaade kaardi. Rakendusele sobivad Regio ja EO MAPi toodetavad täpsed Eesti matkakaardid. Vt garmin.ee.

Barcodezilla Tegu on lihtsa vöötkoodilugemisprogrammiga, mis loeb standardseid vöötkoode: EAN-8, EAN-13 ja UPC süsteemis ning ekspordib saadud andmed XMLi või CSV-formaati. Suuna mobiilikaamera vöötkoodile, tee pilt ja Barcodezilla dešifreerib selle. Vt barcodezilla.net.

Kui on hea ekraaniga telefon, siis Jetcet aitab presentatsioonid arvutita ära teha.

WMWifiRouter Kui telefonis on WiFi ja 3G, siis WMWifiRouter aitab mobiilist teha WiFi ruuteri, mida saaks lähiümbrusest asuvatest arvutitest internetiühenduseks kasutada. Leviala kipub olema küll vaid kümne meetri raadiuses kui sedagi, aga internet on olemas. Toetab vaid WEPi, kuid väikese levialaga pole see suur turvaauk. Vt wmwifirouter.com.

zaDesktop Kahjuks see rakendus testitavas telefonis tööle ei läinud, aga ehk teistel õnnestub. zaDesktop aitab mobiilist üle Windowsi Terminal Serveri oma lauaarvutisse sisse logida, näha ekraanipilti mobiiliekraanil ja arvutit üle võrgu juhtida.

Ilmselt ebamugav, aga erakorralisteks olukordadeks kind­lasti tõeliselt vajalik rakendus. Vt zatelnet.com/zadesktop.

lihtne lahendus

Evolution – elu ilma Outlookita Paljud kontoritöötajad ei kujuta oma elu ette ilma kohvi, suitsupauside ja MS Outlookita.

Tegelikult on ka nendeta võimalik tööd teha.

Paljud firmad on hankinud endale MS Exchange’i serveritarkvaral põhineva koostööhalduse süsteemi, mille kliendiks on just Microsoft Office’i koostisosa Outlook.

Tsentraliseeritud kalendri, meeldetuletuste, ruumide broneerimise ja muu töö halduse võimalused teevad vähegi suuremas firmas kõik hulga lihtsamaks. Kes tahab kontoris odavamalt hakkama saada – hoida kokku poole kontoritarkvara hinnast ehk kasutada mõnd vabatarkvaralist kontoripaketti –, jääb just Outlooki asendamisega hätta. OpenOffice.org on dokumendihalduses üsna kaugele jõudnud ja saab üldjoontes juba MS Office’i failivormingutega hakkama, aga e-posti ja kalendri klienti pakett veel ei sisalda.

Sellel otstarbel on kasutatav Evolution – algselt Linuxile mõeldud meiliprogramm, mida arendab Novell. Programmile on olemas mitme erineva koostööhalduse serveri tugi, muuhulgas ka MS Exchange’i oma. Tõsi, uusima Exchange’i versiooniga 2007 Evolution veel koostööd ei tee. Seda programmi saab installida ka Windowsile; kahjuks on ta mõnevõrra

ebastabiilsem kui Linuxi versioon, aga üldjoontes töötab. Sedasi saab Linuxit installimata programmi põhifunktsioonidega tutvuda.

Ubuntu ja ilmselt ka mõne teise Linuxi distributsiooni puhul tuleb enne Evolutioni ja Exchange’i üksteisele tutvustamist installida Exchange’i pistikprogramm (Debianis/Ubuntus nimega evolutionexchange).

Konfigureerimine on küllalt lihtne – seadistamata Evolution küsib kohe, millega koos teda kasutada plaanitakse. Vaja läheb kasutajanime, parooli ning Outlooki veebivormi veebiaadressi. Evolution toimibki just veebivormi liidesena, seega saab tööd teha vaid siis, kui server ja ühendus serveriga toimivad. Ometi on Evolution palju mugavam kui veebivorm, sest selle saab seada uudiseid kontrollima ja neist automaatselt teadustama.

Veebiliides sellega hakkama ei saa ja värskendama peab käsitsi.

Muide, Exchange’i pakutakse ka renditeenusena. Microlinki renditeenuse abil proovisime Evolutioni ja Exchange 2003 serveri koostöö järele ka meie.

Madis Veskimeister

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 55

inimesed sünnipäev

uues ametis

46 Tõnu

Grünberg 28. august EMT juhatuse liige

55

Leho Tamm 1. september EMT juhatuse liige

Riina Roosipuu täidab IBM Eesti tegevjuhi kohuseid 24. juunil oli IBM Eesti senise tegevjuhi Valdo Randpere viimane tööpäev. Tema ametikohused võttis üle IBM Eesti müügijuht Riina Roosipuu, kes on selles ametis uue tegevjuhi leidmiseni.

Riina Roosipuu on töötanud IBM­is 11 aastat, IBMi müügijuhina alates 1. oktoobrist 2005.

Enne IBMi töötas ta Philips Eestis ja AIESEC Estonias.

Prof Maarja Kruusmaa Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskusest usub, et kalade käitumise uurimine robotkala abil toob inimestele kasu.

41

Jaak Jõgi 4. september Elioni juhatuse liige

40

Valdur Laid 6. september Elioni juhatuse esimees

Marko Sverdlik sai ASi Proekspert juhatuse esimeheks Tarkvaraarendusettevõtte AS Proekspert uueks juhatuse esimeheks sai juunis firma senine tootmisjuht Marko Sverdlik, kes asub ametist lahkunud Ove Tüksammeli asemele. Marko Sverdlik on ettevõttes töötanud alates 2004. aastast ja täitnud Proeksperdis tarkvara arendusinseneri, arendusjuhi ja tootmisjuhi ametikohti. Ta on lõpetanud Tallinna tehnikaülikooli arvuti- ja süsteemitehnika erialal ning kaitsnud samas magistrikraadi tehnikateaduste alal.

56 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Uutmoodi luulekogu Tartu NAKi liige Priit Salumaa, kes IT-ring­ kondades on tuntud ka kui telekomi-koos­ istumiste Mobile Monday maaletooja, andis välja uuendus­ liku elektroonilise luulekogu ehk blogu, mis pakub dünaamilist luulevalikut.

Blogu on Priit Salumaa

välja­töötatud ITlahendus,­ kus hiire­klõpsu abil saab lugeda 32 erineva toimetaja valikut luuletustest. Nende hulgas on kirjanikke, muusikuid, fotograafe, näitlejaid, arheolooge jm. Samuti võimaldab blogu luuletusi sorteerida valijate soo ja muude isikutunnuste järgi.

Vt ka am.ee/432.

480 miljonit kasutajat võivad jääda Skype’ita Skype’i ostnud oksjonisait eBay teatas, et kuna nad ei oma õigust kasutada tehnoloogiat, mille abil Skype töötab, võib juhtuda, et teenus lülitatakse välja. Skype´i eest 3,1 miljardit dollarit maksnud eBay vaidleb Skype’i loojatega tehnoloogia omanikuõiguste üle, plaanides Skype'i börsile viia.

TTÜ teadlased arendavad robotkala tehnoloogiat Tallinna tehnikaülikooli biorobootika keskus koordineerib viiest teadusasutusest koosnevat konsortsiumi, millele eraldati 1,8 mln eurone teadus­ grant robotkala abil päriskalade ujumistehnika uurimiseks.

Lisaks Tallinna tehnikaülikoolile kuuluvad konsortsiumisse Riia tehnikaülikool, Itaalia tehnoloogiainstituut, Verona ülikool ja Bathi ülikool.

Kolmeaastase teadusprojekti raames ehitatavad Euroopa teadurid bioloogiast inspireeritud allveeroboti, mis suudab reageerida muutustele veekeskkonnas, näiteks jõevoolus ja lainetuses.

TTÜ biorobootika keskuse professori Maarja Kruusmaa sõnul aitab projekt paremini mõista päriskalade käitumist ning samal ajal arendada uut tehnoloogiat, mis võib inimestele kasu tuua. Sellist robotit saab tema sõnul kasutada näiteks olukordades, kus tavaliste allveerobotite reageerimis- ja manööverdusvõime on liiga väike madala vee, hoovuste või lainetuse tõttu. Robotit saab tulevikus kasutada näiteks keskkonnauuringutes eluslooduse jälgimiseks.

Robotkala aitab teadlastel aru saada, kuidas päriskalad ujuvad.»

Projekti teeb veel eriliseks see, et teadlased proovivad kunstlikult jäljendada kala küljejoont. Küljejoon on kalade kompimismeel, millega kala tajub tema ümber voolavat vett ning selle muutusi.

Robot koos tema uimetäituritega arendatakse välja Tallinna tehnikaülikooli ja Riia tehnikaülikooli teadurite koostöös. Itaalia tehnoloogiainstituudis töötatakse välja kunstlik kala küljejoon, kasutades selleks mikromehaanilisi voolutundlike elemente, ning samuti meetodid kala juhtimiseks.

Kala keeruline närvisüsteem, mis suudab tõlgendada küljejoone puutetundlike organite signaale, töötatakse välja Verona ülikoolis. Bathi ülikooli teadurid aga uurivad samal ajal vikerforelli käitumist spetsiaalsetes katsebasseinides, et teha kindlaks, kuidas kala reageerib muutustele ümbritsevas veekeskkonnas.

Dr William Megill Bathi ülikoolist kinnitas, et kalade võimet manööverdada ja õiges suunas ujuda on täheldatud isegi väga suurte veevoolukiiruste puhul, näiteks tsunamis.

Robotkala tehnoloogia võimaldaks tulevikus kasutada allveesõidukeid ka olukordades, kus see praeguse tehnoloogiaga on võimatu, näiteks uurida veealust keskkonda rannalähedases madalas vees, demineerimisülesannete täitmiseks, keskkonnareostuse jälgimiseks ja päästetöödel.

Arvutimaailm

Andrew Cutts: USA-l on plaan B Tallinnas Estonia teatris toimus juu­ nis kõrgetasemeline kübersõja konverents, mida korraldas NATO küberkaitse keskus Tallinnas. Küberturva­ lisuse ekspert Andrew Cutts valgustas üri­ tusel, kuidas USA on valmis küberriskideks.

Andrew Cutts Tallinnas.

U.S. Department of Homeland Security küberturvalisuse poliitika direktor

Andrew Cutts rääkis ooperiteatri lavalt, et ajalooliselt on riikidel olnud palju pisikesi ründeid, mida tehakse igapäevaselt ja mille oht on väike. Harvem tehakse aga organiseeritud suuri ründeid riigi elutähtsate infosüsteemide pihta ja veelgi harvem võib ette tulla massilisi rünnakuid, mida nimetatakse kübersõjaks.

Igapäevaste rünnete jaoks on Homeland Securityl

plaan A, mis käivitub kohe, kui mõni turvarisk tekib.

Tõsisem ja laiem rünnak aga käivitab plaani B, mis paneb eri kaitseasutused koos sünkroniseeritult tegutsema. Cuttsi sõnul on paljudel riikidel suurte rünnakute vastu võitlemiseks plaan B puudu. Tegutsetakse tavaliselt vabatahtlike abiga, mis ei pruugi kaitset tagada.

Arvutimaailm

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 57

inimesed

14. juulil TTÜs toimunud äriinfotehnoloogia magistriõppe sisseastumiskatsetel käis kokku 105 inimest, kes sooritasid testi keskmiselt 32,8 punktile 50st.

Läbi kukkus 12 inimest.

Magistrantuuris jätkata plaaniv Alar Mihhailov on nagu teisedki veel teadmatuses oma tulevikuplaanide suhtes: elagem päev korraga ja saagem enne sisse, kui lõputööd plaanima hakkame.

Mis saab edasi?

Pikale ootamisele vaatamata positiivne: Heleen Maibak ei tea veel, mis edasi saab ja mis teemale ta magistrantuuris keskenduks, aga jätkata proovib ta kohe pärast bakalaureuseõpet.

TEKST: MARKO HABICHT, FOTOD: HELIN LOIK

Nii bakalaureuse- kui magistritasemel oli IT-aladest suurim konkurss äriinfotehnoloogias, mille testide ajal kandidaadid lausa koridori ummistasid.

Need magistrantuuri kandidaadid lubasid oma täpsema magistritöö teema otsustada pärast sissesaamist.

58 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

TTÜ äriinfotehnoloogia magistrantuuri sisseastumine möödus suures osas segaduse ja teadmatuse saatel. Enamik oli tulnud ainult kiiresti testi tegema: ülemusele öelnud vaid, et korraks lõunale.

Juba terve suve on arvutifirmad jalgpalli tagunud, et augusti keskel selgitada välja parim jalgpalli-ITfirma. Arvutimaailm vaatas pealt 20. juulil Pirital toimunud IT Liiga mängu Skype versus Saurused.

Kellele on jalgpall sama tähtis kui IT? Sellest peab saama värav: Skype’i mängija Hugo Saldivar teeb karistusalas akrobaatikat, Mati Malsub ja Lauri Koobas Saurustest on ta kaitse pihtide vahele võtnud. FOTOD: STANISLAV MOŠKOV

Mitu väljakuäärset kiibitsejat pidas Skype’i salarelvaks kaitses Kadri-Ann Valgevälit, sest kes ikka julgeks tema kaitsest toore jõuga läbi murda.

Raimo Peterson (seljaga, Saurustest) on tunnistajaks valusale hetkele Skype’i mängija Hugo Saldivari jaoks, mil palli omastab Sauruste mees Mario Talvist.

Lõunamaise temperamendiga mängiti välja ka kõik kukkumised.

Pildil puudutab muru Skype’i keevavereline mängija Jordi Federico.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 59

inimesed

Ärge laske end heledast ülikonnast petta: Taavi Kotka pole mingi igav paipoiss, vaid sihikindel töörügaja, kelle käe all on Webmedia saanud selleks, mis ta praegu on. Foto: STANISLAV MOŠKOV 60 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Ooperid, golfimäng ja Webmedia

Taavi Kotka oli väikelinnapoiss, kes otsustas tänu matemaatikalembusele IT-d õppima asuda. Viimase üheksa aastaga on ta aidanud Webmediast kasvatada kõva tarkvarafirma.

Taavi Kotka on viimasel ajal üha enam juhtinud tähelepanu IT-sektori kitsaskohtadele. Nii on ta südant valutanud valdkonna haridusküsimuste, ekspordi kasvatamise, aga ka IT-firmade omavahelise koostöö pärast. IT-ringkondades on Kotka heas kirjas ja tunnustatud spetsialist.

Seda ühest küljest just seetõttu, et noor ja aktiivne tippjuht viitsib ja tahab näha ka oma mättast kaugemale ning talle läheb korda kogu sektori hea käekäik. Teisalt saab noor tippjuht kiita selle eest, et on suutnud Webmediast kasvatada Eesti ühe edukaima tarkvaraarendus­ettevõtte, mille kasvunumbrid on igal aastal olnud kahekohalised.

Nii noor, aga juba president Käesoleva aasta kevadest on Kotka täita aga veel üks oluline väljakutse: mais nimetati ta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) presidendiks. Kohe peale ITLi juhtkonna vahetust hakkasid levima jutud, et liit vajaski verevahetust: vanem generatsioon asendus noorte ja „vihaste“ tegijatega, kelle silmis ja mõtteis terendab kindel nägemus sellest, kuidas kohalikku IT-sektorit konkurentsivõimelisemaks ja edukamaks muuta.

Jaanuaris 30. sünnipäeva tähistanud Kotka jääb teemat kommenteerides tagasihoidlikuks ning vihjab, et uue põlvkonna võimuletuleku idee taga seisab tegelikult Microsoft Eesti juht Rain Laane.

Kotka kolleeg, Webmedia Grupi juhatuse

esimees Priit Alamäe ütleb, et ITLis on selgelt toimunud verevahetus. „Eks varem tehti ka head tööd, aga uus juhatus on kindlasti noorem ja vihasem kui varasemad,“ leiab ta. „Juba on näha, et ITL on uut hingamist saamas. Loodetavasti kujuneb liidust arvestatav partner meie valitsusele IT-teemade arutamisel, aga ka ettevõtteid ekspordi, hariduse ja muude oluliste teemade lõikes koondav ja esindav organisatsioon.“ See, et Kotka valiti kaheks aastaks liidu presidendiks, ei tulnud mehele siiski ootamatult.

Küll on ta sunnitud tõdema, et ITLi presidendi töö ei kuulu lihtsate ülesannete hulka ning sellele kulub omajagu aega ja energiat. Nii et kui varem lootis liidu värske juht, et kulutab ITLi tegemiste peale jämedalt viiendiku tööajast, on tänaseks selge, et nimetatud positsioon võtab vähemalt algusperioodil tunduvalt enam aega ja energiat.

Samas pole pingeline töö Kotkale midagi uut. On ju üheksa aastaga nullist üles ehitatud Webmedia kasvanud Eesti juhtivaks tarkvaraarendusfirmaks, olles samal ajal ka IT-sektori üks tublimaid käibetegijaid ning eksportööre.

Kotka, kes on ettevõttega seotud sisuliselt selle loomisest alates, on kõige selle juures mänginud olulist rolli. Aastaid on ta ettevõttes täitnud erinevaid positsioone, olles töötanud nii peaanalüütiku kui arendusjuhina. 2005. aasta lõpus hakkas ta täitma tegevjuhi kohuseid ning 2006. aastal sai temast Webmedia juhatuse esimees.

Kergelt pole tarkvaraettevõtte edu siiski

Uus juhatus on kindlasti noorem ja vihasem.»

Priit Alamäe verevahetusest ITLis.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 61

inimesed

a rva m us

Priit Alamäe Webmedia Grupi juhatuse esimees Me Taaviga oleme juhtidena väga erinevad.

Taavi on juhina väga süstemaatiline ja kahe jalaga maa peal, samal ajal kui mina olen pigem n-ö unistaja ja vaimustuja. Eks see kooslus ongi ilmselt sellepärast väga hästi töötanud. Vaba aega veetev Taavi hoiab enamasti süles kas last või käes golfikeppi. Väga tubli pereisa ja Eesti tasemel täiesti arvestatav golfar.

Ja kui pidutseb, siis alati südamest.

tulnud. Juht meenutab firma algusaegu, mil vähemasti ettevõtte omanike ja juhtivtöötajate tööpäevad venisid tihtipeale 14–16tunniseks.

Selline tempo kestis mitu head aastat. Kotka arvab isegi, et tõenäoliselt Webmediat tänasel kujul ei eksisteerikski, kui meeskond omal ajal sellise auruga takka poleks andnud. „Kui ettevõtte roll on luua töötajale keskkond selleks, et ta oma võimeid maksimaalselt avada suudaks, siis mina võlgnen tohutu tänu oma ülimõistlikule naisele, kes on loonud keskkonna, kus ma saan tegutseda nii, et töö ja pereelu oleksid tasakaalus ka kõige keerulisematel aegadel,“ ütleb Kotka.

Maalt Treffnerisse Priit Alamäe tõdeb, et Kotka töövõime on täiesti legendaarne – Webmedia algusaastail võis tema sõnul Taavi suust väga tihti kuulda väljendit „tegin öö“, mis tähendab sisuliselt 36tunnist tööpäeva.

Kotka panust Webmedia edusse on raske alahinnata. On ju täna tema tüürida ettevõte, kus töötab üle 220 inimese ning mille käive on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, küündides eelmisel aastal 170 miljoni kroonini. Kõigele lisaks kuulutati Webmedia läinud aastal kõige töötaja- ja peresõbralikumaks ettevõtteks Eestis. Nii et pole sugugi paha ühelt tragilt väikelinnapoisilt.

Väikelinnapoisiks nimetab Kotka end ilma naljata isegi. Ta on sündinud Pärnus, elanud viis esimest eluaastat Kilingi-Nõmmes ja seejärel kümme aastat Paides. Viimase sammu eest kiidab Kotka isa, kes teda omal ajal Treffnerisse suunas. Muide, Taavi Kotka ema ja isa olid noorena malemeistrid, kes tänu ühisele hobile ka tutvusid.

Hugo Treffneri gümnaasiumit nimetab Taavi Kotka tänagi „suureks kooliks“, kuhu maapiirkondadest pärit poisid tihtipeale õppima lähevad. Kuigi pärast gümnaasiumi lõppu suundus tulevane tippjuht TTÜsse informaatikat õppima, liikus ta lõpuks tagasi Tartu Ülikooli. Põhjuseks oligi 2000. aastal loodud Webmedia, mis lükati käima sisuliselt üliõpilasfirmana Tartus ning kuhu Kotka ülikooli kõrvalt tööle asus.

Priit Alamäe sõnul jõudis Kotka Webmediasse läbi Urmo Pärgi, kellega nad olid Treffneri päevil klassivennad. „Esimesest hetkest peale jättis Taavi endast mulje kui inimesest, kes teab mida ta tahab, ja suudab elus läbi lüüa. Taavi on vaieldamatult väga kõva karismaga,“ hindab

62 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Alamäe.

Kuigi täna on Kotka tagasi Tallinnas, peab ta end endiselt tartlaseks. „Mulle tohutult sümpatiseerivad Tartu ja Tartu inimesed. Nende põhiväärtused pole kindlasti seotud rahaga – tunduvalt tähtsam on vaimsus. Ja mulle tohutult meeldiks, kui mu lapsed kasvaksid samuti selles keskkonnas.“ Lapsi kasvab Kotka peres hetkel kaks: väike tütar Helena ja veel väiksem poeg William.

Taavi Kotka jõudmine IT-sektorisse oli tegelikult üsna tüüpiline asjade käik. Reaalainete lembus gümnaasiumis oli üheks teesillutajaks.

Samas oli noormees gümnaasiumis kaalunud ka juurat õppima minna, kuid lõpuklassis adus abiturient siiski, et matemaatika on tema põhirida.

Kuigi pärast gümnaasiumi lõpetamist sai noormees sisse ka Tartu Ülikooli, langes esmane valik hoopis TTÜ kasuks. Selles oli paljuski süüdi tädi elukaaslane, kes tegutses samuti IT-valdkonnas. Nimelt huvitus Kotka infosüsteemide analüüsist ning selle valdkonna üheks liidriks

Taavi Kotka tütrega. Pere mõistab, kui on vaja ka 12–14tunniseid tööpäevi teha.

Foto: Kristi Kamenik, Piltilus OÜ

oli siis Kotka tädimehe hea tuttav, TTÜ õppejõud Toomas Mikli. Tänu sellele oleks noorele tudengile avanenud võimalus saada Mikli tudengirühma. Või nagu ütleb Kotka ise: oleks avanenud võimalus käed mustaks teha. Kahjuks ei saanud Mikli aga tervislikel põhjustel ülikoolis tööd jätkata ning nii said ka värske tudengi plaanid tagasilöögi.

Ettevõte anti katsetamiseks Enne Webmedia ridadesse asumist töötas Kotka kaks aastat programmeerija ning analüütikuna ASis Andmevara. Andmevara toonast peaanalüütikut Alar Antonsit, keda hellitavalt Brigadiriks kutsuti, peabki Kotka kõige olulisemaks teenäitajaks, kes IT-maailma keerdkäikudes ta silmad avas. Kui 2000. aastal loodi Webmedia ning Kotkal avanes võimalus meeskonnaga ühineda, oli see ühtlasi ajendiks Tartu Ülikooli ümber kolida.

Käesoleva aasta novembris täitub Taavi Kotkal Webmedias üheksa aastat, neist ettevõtte

juhina on ta novembriks töötanud neli aastat.

Kuigi Kotka Webmedia asutajate hulka ei kuulu, oli tema esmaseks kohustuseks muuta toonane veebifirma tarkvaraarendusettevõtteks. Mees ise hindab, et sellist võimalust, nagu sadas sülle Webmedia näol, saab kirjeldada kui väga suurt vedamist. „Olla 21aastane ja omada ideid, kuidas teha asju teistmoodi, ning kui sulle antakse sisuliselt katsetamiseks üks ettevõte – selliseid võimalusi palju pole. See on suur vedamine. Selle võimaluse eest olen Webmediale ülimalt tänulik.“ Katse-eksituse meetodil pole tema sõnul ettevõtet siiski üles ehitatud, pigem on seda tehtud tubli meeskonnatöö ja terve mõistuse abil. „Ettevõte on üles ehitatud tervest mõistusest lähtuvalt, mitte selle järgi, millised olid tolle­ aegsed trendid,“ tõdeb Kotka.

Kui Webmedia alustas, olid kõvemad tarkvaraarendajad kohalikul turul Abobase ja MicroLink. Taavi Kotka mäletab isegi, kuidas muud turuosalised tollal noortesse Webmedia

Tunduvalt tähtsam on vaimsus.»

Taavi Kotka Tartu väärtustest.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 63

inimesed

A rva m us

Neeme Kuningas rahvusooper Estonia pealavastaja Kohtusime kunagi ühiste tuttavate kaudu golfiväljakul – oleme nimelt mõlemad suured golfiharrastajad. Ja kuna elame samuti üsna lähestikku, hakkasime tihedamalt läbi käima. Oleme käinud mujalgi Eestis golfi mängimas ning tegime koos peredega kahenädalase golfireisi Egiptusesse.

Samuti on mul hea meel selle üle, et Taavi on ka suurte teadmistega kultuuriinimene, kes erakordselt hästi orienteerub muusikateatris.

Minul kui selle ala professionaalil on temaga nendel teemadel alati huvitav rääkida.

tegijatesse suhtusid. „Meid nimetati noorteks, pikkadeks ja hästi lõhnavateks noormeesteks,“ muigab ta. „See oli meie ametlik tiitel, mille pani vist Elion. Pikad olime küll. Meie müügimeeskonna keskmine pikkus oli vist 189 sentimeetrit.“ Samas meenutab ta, et algusaegadel vaadati Webmediat paljuski ka sellise pilguga, et õige pea paneb ettevõte pillid kotti ja lõpetab tegevuse. Siis ei teadnud veel keegi, et ettevõte oli seadnud endale eesmärgiks olla 2004. aastaks Eesti parim IT-ettevõte. Kui Äripäeva IT-firmade TOP 2005. aastal firmale selle tiitli omistas, muutus ka paljude suhtumine.

Webmediat peeti turusolkijaks Algusaastatel on Webmediat nimetatud ka turusolkijaks. Nimelt võimaldasid Webmedia uudsed metoodikad tunduvalt odavamalt ja kiiremini tarkvara arendada, kui turg oli seni harjunud. Samuti nimetati Webmediat töötajate äraajajaks. Levisid jutud, et Webmedia lausa piinab inimesi väga suure hulga tööga, et ettevõttes tehakse liiga palju ületunde ning et inimesed on seetõttu üleväsinud. Kotka leiab, et algusaastail oli sellel väitel isegi tõetera sees: tööd tehti tõesti palju ja päevad olid pikad. „Me peksime tõesti iseennast, seda ma ei eita.

2004. aasta lõpuni see nii toimuski. Alates 2005. aastast on meil ametlik tööaeg siiski üheksast kuueni,“ märgib ta.

64 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Selliseid kadedusest nõretavaid legende on Webmedia ümber olnud tohutult. Üks, mis Kotkat kõige rohkem vihastab, on see, et Webmedia noor meeskond ei suuda kliendiga kaasa mõelda ega vii tööd lõpuni. „Webmedia on pikaajaline arenduspartner väga suurtele ja tunnustatud Eesti äriettevõtetele. Kuidas on võimalik kasvada, kui sul ei ole sisu? Webmedia edu saladus ongi väga tugev meeskond. Sisemise põlemisega tehakse tööd siiamaani ning Webmedia meeskond koosneb eranditult inimestest, kes tahavad endast ajalukku märki maha jätta, mitte pelgalt palka välja teenida.“ Peale Webmedia nõuab suure osa Kotka ajast töö ITLi presidendina. Liidu uus juhatus on tänaseks paika pannud kindlad eesmärgid, mis on kavas kahe aasta jooksul saavutada. Peamine eesmärk on suurendada ettevõtete koostööd ning jagada edumudeleid ja kogemusi. „Mida rohkem on Eestis edukaid IT- ja telekommunikatsiooniettevõtteid, seda rikkam on kogu sektor,“ nendib Kotka triviaalset, aga tihti meelest minevat tõde. Koostöö abil on lihtsam tõsta ITLi liikmesfirmade ekspordikäivet, parandada hariduskvaliteeti, korraldada täiendkoolitusi jne.

Ekspordi eesmärk on ambitsioonikas: viia see vähemalt kahe miljardi kroonini ehk praeguse seisuga võrreldes sisuliselt kahekordistada.

Teisalt on kavas mitmekordistada ka ITLi liikmete arvu. Kuigi paljud IT-sektori ettevõtted ei näe põhjust, miks nad peaksid liiduga

on väljakud tühjad ning hea ja rahulik mängida.

Nii et kui alustada oma ringi kell seitse, on kella kümneks mängitud ja pool üksteist oled juba tööl,“ märgib Kotka, kes käib golfi mängimas peamiselt Jõelähtmel ning kelle handicap on 12,8. Viimasel ajal on golf kohustuste tõttu ITLis pidanud siiski veidi kannatama ning tihedamini kui kord nädalas seda harrastama ei jõua.

Tarkvarafirma juhile pole võõras ka muusika. Kotka on mänginud saksofoni nii puhkpilliorkestris kui ka ansamblis. Peamiselt aga kulub kogu tööajast üle jääv aega perele ning ühiselt tegutsemisele. Priit Alamäe kinnitusel on Kotka alati tegelenud väga erinevate spordialadega.

Tema reegel on alati see, et hakates mingi spordialaga tegelema, tuleb kohe alguses osta korralik varustus. „Kotka kodust leiab kõike, alates lumelauast ja golfikotist ning lõpetades kõikvõimalike reketite ja kanuuga.“

Kotka kodust leiab kõike.»

Priit Alamäe Taavi Kotka arvukatest hobidest.

RAIGO NEUDORF

raigo@am.ee

Meid nimetati noorteks, pikkadeks ja hästi lõhnavateks noormeesteks, meenutab Kotka Webmedia algusaegu.

Minu tööpäev

Foto: STANISLAV MOŠKOV

Lapsed ronivad voodisse

ühinema ja liikmemaksu maksma, ütleb Kotka, et oma tegevustes seatakse selgelt esimesele kohale liidu liikmete huvid ning kõik hüved on eelkõige liidu liikmetele.

Ärkan hommikul kell 8 koos lastega, kes on mulle voodisse roninud. Kella 9ks olen tööl. Nädalapäev möödub kohtumiste ja koosolekute tähe all ning kirjatööd teen õhtuti. Koju jõuan 7 ja 8 vahel ning siis tegelen lastega. Õhtul kümnest alates on aeg elukaaslase ja enda jaoks. Magama lähen 12 või 1 ajal.

Lemmikhobiks golf “Vaadake liidu liikmete tänast nimekirja. See on tohutu kogemuste potentsiaal, mis on vaja kas või osaliselt koos tööle panna,“ nentis Kotka.

2010. aasta lõpuks on ITLi juhatuse eesmärgiks tõsta liidu liikmete arv 200ni. Täna kuulub sinna u 50 liiget. „Seda valdkonda juhib meil ITLi juhatuses Teet Jagomägi ning tal on nende eesmärkide täitmiseks päris huvitavaid plaane,“ teab Kotka.

Väga olulisel kohal on ITLi juhatuse silmis ka IT- ja tehnikahariduse maine ning taseme parandamine. „Ühiskonna peamine hirm täna ongi see, et infotehnoloogia on kõrgem matemaatika. Ma olen nõus, et igast inimesest ei saa programmeerijat. Aga tegelikult on ITs peamiselt vaja loogilist mõtlemist.

Töövälisel ajal keskendub Webmedia juht oma perele ning lemmikhobile, milleks on golf.

Kotka kinnitusel on parim aeg golfi harrastada hommik, vahetult enne tööpäeva algust. „Siis

Minu puhkepäev

Mees, kes teeb süüa Tüüpiline puhkepäev möödub lastega. Hommikuti käin tütrega ujumas või perega Kadriorus jalutamas. Lõuna ajal magan koos lastega ning pärastlõunal teen perele süüa. Kindlasti peab nädalavahetuse sisse mahtuma üks golfitrenn või kui vorm lubab, siis golfivõistlus. Sellel aastal vorm väga ei luba.

Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009 65

minu arvutimaailm

Jüri Jagomägi Kartograafia- ja IT-firma Regio alusepanija Jüri Jagomägi puutus arvutitega esimest korda kokku, kui need võtsid enda alla saale. Nüüd kasutab ta töökindlat ThinkPadi ja nimetab ebameeldivaimaks kõvaketaste hävimisi.

Esimene kokkupuude arvutiga?

Aastal 1963 vist, Ural-4.

Esimene oma arvuti?

1998, HP sülearvuti Omnibook XE2.

Esimene mobiiltelefon?

1997, Nokia. Mudeli numbrit enam ei mäleta, aga oli pika, peaaegu vaksapikkuse antenniga, mis taskust välja koukimisel kinni jäi või katki läks.

Esimene kokkupuude internetiga?

Aastal 1993, internetti pääses siis sissehelistamisega.

Milline on teie praegune tehniline varustatus?

IBM ThinkPadi sülearvuti.

Kõige halvem IT-ga seotud kogemus?

Kõvaketta õhkulendamised.

Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama?

Pangateenused ehk internetipank, Regio sisevõrk, uudiste portaalid.

Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele?

Neli kuni kümme tundi.

Ausalt – kas olete olnud kunagi tarkvarapiraat?

Tõenäoselt jah, aga teadlikult mitte.

Foto: Aldo Luud

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 16.09

◊◊ Kuidas ise veebikaamerat üles sättida? ◊◊ Lihtne printer, mis tunneb paberitüüpi ◊◊ Valik – kas virtuaalne või privaatne server?

66 Arvutimaailm nr 7 (163) august 2009

Tarkade Klubi augustinumbris:

Jaht küberspioonidele metsikus võrgumaailmas Sissevaade Vatikani observatooriumi töömaile Kui palju kaotab uus auto väärtusest päevaga?

Kuidas töötab lemmiklooma kiip?

Kokkupandav jalgratas – moodne sõiduriist linnaliikluses

(tellides veel soodsam – otsekorraldusega kõigest 39.- kuus)

TELLIMISEKS: mine kodulehele www.telli.ee saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee helista 660 9797

Olympus PEN-i müüvad:

Ei ole kompakt. Ei ole SLR. See on PEN.

1959 aastal tegi Olympus revolutsiooni fototööstuses. Nüüd, 50 aastat hiljem, teeme seda taas! Uuel kompaktkaamera mõõtmetega Olympus PEN-il on kõik peegelkaamera võimalused. Tänu vahetatavaile objektiividele ja E-Systemi adapterile on Sul rohkem loomevabadust. Kordumatute võtete jäädvustamiseks saad kasutada kunstifiltreid, erinevaid küljesuhteid ja topeltsäritust. Samuti võimaldab uus

Olympus PEN salvestada stereoheli ja HD-kvaliteediga videoklippe. Filmimisel toimivad ka kunstifiltrid. 12,3 megapikslit, sarivõtted kiirusega 3 võtet sekundis, 4 EV ulatuses toimiv keresisene stabilisaator ja autofookusega Live View — need on vaid mõned näited selle pisikese kaamera suurepärastest omadustest. Uus Olympus PEN — Olympuse uus revolutsioon. www.olympus.ee/pen