Arvutimaailm 6/09

Page 1

Kristi Hakkaja tüüris telemaatikafirma ülikiiresse kasvufaasi

Luksuslik Dell Adamo – sülearvuti kolmetoalise korteri hinna eest Füüsik õpetab: kuidas ehitada toimivat ja odavat videosilda Reportaaž: WiFiorienteerujad jooksid sülearvutitega võsas

MAKSUPETTURID HOIDKE ALT! Maksuameti infotehnoloogilised relvad leiavad üles nii ümbrikupalga maksjate kui maksudest kõrvalehiilijate jäljed

Hind 39.90

Nr 6 (162), juuni 2009

9 7 7 1 0 2 1 936005

Suures võrdlustestis mobiilne internet linnas ja maal


Enam kui 4200 Eestis müüdavat UUT autot.

Otsi meelepäraseid. Võrdle teistega. Vali parim. Loe, mida arvavad autost eksperdid. Küsi parimat pakkumist. Kõike uutest ja kasutatud autodest näed aadressil

www.autoleht.ee


juuni 2009 fookus

LABOR

Maksu­ petturid, värisege!

34 iCloud – kui arvuti on pilves

Kümne aasta eest polnud Maksuametil õiget kogemust isegi tulude elektroonilise deklareerimise vallas. Nüüd on võimalik IT abiga isegi ümbrikupalga maksjaid tabada.

42 SSD – osta või mitte?

Lk 16

36 Dell Adamo – luksarvuti

korteri hinnaga 37 Aviary – kujunda üle veebi 38 OpenOffice 3.1 – parem kui

varem ja ikka tasuta 40 Õpetaja arvuti

43 LG Arena

A RVA M US 6

Vastasseis: Kas 100 Mbit/s igasse külla või mitte? 8 Siim Vips veebitrendidest UUDISED 10 Verevahetus: ITLi etteotsa said

„noored ja vihased” Ülikoolid õpetavad küberkaitset 14 Uus kõik-ühes lauaarvuti 13

FIRMA 22 IsePankur.ee pürib Londoni börsile

R E P O R TA A Ž 28 WiFi-orienteerumine ehk

sülearvutiga võsas LAHENDUSED 50 Kuidas ehitada videosilda? 52 Plaatserverid aitavad 53 Eestikeelne Epicor 54 iPhone'i ärirakendused 55 Doodle – lepime aja kokku

INIMESED 56 Kuidas kasuga kärpida? 57 Kahemehe-digipolitseiprojekt 59 Lapikute IT-triatlon 60 Kristi Hakkaja juhib Oskando

kiirele tõusule

44 Arvutimaailma suures testis

prooviti seekord hakkama saada vaid mobiilse internetiga.

Foto: Kalev Lilleorg Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 3


toimetuse lehekülg

Kaks tiigrihüpet Eelmisel kuul tehti kaks tiigrihüpet IT vallas. Ühe hüppe tegi Elion, alustades oma tõenäoliselt pikka hüpet ja tõmbas esimestesse Lasnamäe majadesse valguskaabli korteriteni välja. Teine kargaja oli aga IT ja Telekommunikatsioonifirmade Liit, kus vahetus juhatus. Mis neist kahest hüppest siis järeldada, kas seisak IT-maastikul hakkab läbi saama? Nii ITLi uue juhatuse valimisel kui ka Elioni 100 Mbit/s interneti paigaldusel olid sütitavad kõned ja usk helgesse tulevikku, ehk tõesti jätkab sektor kriisiajal vastutuult purjetamist, kuigi jaemüüjad kaaluvad sulgemisi ja telekomifirmades käivad kärped. Rääkimata riigitellimustest elatutavest ettevõtetest, kus on lausa kuivalejäämist täheldatud. Kuid nagu ütles hiljuti Hannes Astok – head kriisi ei tasu lörri lasta. Ongi hea, et kriisi ajal hakatakse küladeni 100 Mbit/s internetti vedama, et uue tõusu ajaks tekiksid IT-eksportijad ka mujalt kui Eesti suurtest linnadest, kus kiirete võrkude valik juba niigi kirju. ITL toetab samuti – uus juhatuse esimees Taavi Kotka lubas, et IT eksport tõmmatakse nüüd käima.

KAIDO EINAMA peatoimetaja

4 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Kontakt Liimi 1, 10621 Tallinn Telefon 661 6186 Faks 661 6185 E-post am@am.ee Koduleht www.am.ee

TOIMeTUSe KOLL eeGIUM

Toimetus peatoimetaja Kaido Einama kaido.einama@presshouse.ee toimetaja Raigo Neudorf raigo.neudorf@presshouse.ee

Ivar Tallo UNITARi e-riigi programmi juht

keeletoimetaja Kairi Vihman kairi.vihman@presshouse.ee kujundaja Holger Vaga holger@presshouse.ee

Valdo Kalm EMT juhatuse esimees

Kaanepilt: iStockphoto

Tellimine Ajakirja tellimiseks: ≥ helista 660 9797 ≥ saada e-kiri levi@presshouse.ee ≥ mine kodulehele www.telli.ee

Urmas Kõlli ITLi juhatuse liige

Arvutimaailma tellimus maksab 369 kr aastas, otsekorraldusega 35 kr kuus. Teet Jagomägi AS Regio juhatuse esimees

Reklaam projektijuht Raimo Kõrts raimo.korts@presshouse.ee telefon 661 6186

Väljaandja Presshouse OÜ Trükk Unipress © Presshouse OÜ. Ajakirjas Arvutimaailm avaldatud tekstide ja fotode kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud ilma väljaandja kirjaliku loata. Kõik õigused kaitstud.

Märt Ridala MicroLinki inkubaatori juht

Raigo Neudorf Arvutimaailm



arvamus võitja ja k ao ta ja

va s ta ss eis

Kas 100 Mbit/s internetti tasub vedada igasse Eesti kolkakülla?

jah

Jaan Pillesaare loodud tarkvaraarendusettevõte Helmes ostis MicroLinkilt majandustarkvara ja tarkvaraarenduse ärivaldkonnad ning laiendab oma haaret. Kokku liitub Helmesega ca 40 tarkvaraeksperti ja –konsultanti. Samuti saab Helmes endale tehingu tulemusena juurde mitmeid olulisi kliente.

Kolmandik Saaremaa suurima internetiteenuse pakkuja Teetormaja klientidest jäi 20. mail viieks tunniks internetita, sest rott oli maa all optilise kaabli läbi närinud. „Rott hüppas meile sülle, kui me katkise kaabli torust välja tõmbasime,” ütles Teetormaja esindaja.

ei

Markus Nisula

Valdo Kalm

Üks e-riigi eeldus on see, et kõigil kodanikel on võrdsed võimalused ligipääsuks avalikele teenustele. Avalikud veebiteenused – nii nagu kõik veebiteenused – muutuvad aina andmemahukamaks. Nii, nagu vajame järjest võimsamat protsessorit ja suuremat kõvaketast, vajame ka kiiremat internetiühendust. Küsimus võib-olla ainult selles, millal on see otstarbekas välja ehitada.

Üldjoontes võin ma küll öelda, et toetan selliste projektide puhul võrdsust. Nimelt leian ma, et igal Eestimaa elanikul peavad olema võrdsed võimalused sellise infrastruktuuri kasutamiseks.

Elisa Eesti juhatuse liige

Eesti Telekomi juhatuse esimees

Seega pole siin ka niinimetatud kolkakülade elanikud mingi erand. Võib-olla teeb mõnes sellises külakeses mõni inimene igapäevaselt tööd ja suhtleb tihedalt näiteks Jaapaniga. Seega, nagu ma ütlesin, Tänu majanduse äärüldjoontes ma toetaksin muslikult nõrgale seisuseda – meie üsna hea le oleks praegu ideaalne infrastruktuuriga riigis aeg teha suuremahulisi ei tohiks olla elanike vainfrastruktuuri arendahel digilõhet. nisula: e-riigi mise projekte. Jätta kaSamas kerkib selle lubadus on ju sutamata võimalik ELi asja juures esile üks suur poolne finantseerimine Sest kui vaadata kodanikele välja „aga”. ja loomata täiendavad asja kaine pilguga, peakäidud. töökohad, mis projekme me ikkagi arvestama tiga seotud, oleks ruka kogu projekti suurust mal. Miks mitte ehitada ning endale aru andma, 100megabaidine ühenkui palju see kõik maksdus igas­se Eesti külla ma läheb ja kui kaugele nüüd, kus ehitushinnad ühendusi ikkagi Kalm: Siin kerkib tasub on lähenemas normaalvedada. Ehk siin kerkib esile ka tasuvuse esile ka tasuvuse küsisele tasemele ja tööhõive on problemaatiline. mus. Sest päris pimesi ei küsimus. E-riigi lubadus on kodasaa ka tegutseda ning innikele ju välja käidud. vesteerimisega pole mõ1943. a arvas IBMi tet lolliks minna. Praegu tegevjuht, et ilmas on on projektile välja pakunõudlust umbes viiele tud 6 miljardit krooni ja arvutile. Kui arvame, et lähitulevikus pole see on ikkagi väga-väga suur summa. Meie vaja igasse kodusse 100megabaidist intereesmärk peaks olema hakkama saada ikkagi netti, võime eksida, nagu eksis T. Watson. vähemaga.

6 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009


ku u t sita at

Head kriisi ei tasu lörri lasta.» Informaatikanõukogu liikme Hannes Astoki seisukoht IKT-sektori ekspordi arengukava tutvustamisel.

ek s p erd id h in davad

Elisa tõi aprilli lõpus turule noortele suunatud uue suhtluskeskkonna Pling!, mis ettevõtte teatel hakkab võistlema seniste populaarsemate suhtluskeskkondadega nagu Orkut, Twitter ja Rate.ee.

Pling! on liialt nišikeskne Veebikriitikute hinnangul on Pling! suunatud liialt vaid Elisa klientidele, mis jätab teiste mobiilivõrkude kasutajad eemale lahedamatest funktsioonidest (nt positsioneerimine). Üldiselt hinnati lehekülge aga positiivselt.

Tõnis Hinnosaar

Gunnar Peipman

Kaspar Loog

Suurtele sotsiaalvõrgustikele Pling! kannale ei astu, sest kriitiline mass kasutajaid puudub. Leht on nišikeskne (ZEN), samuti piirab teenuse valikut Skype’i kaudu plingimise puudumine. Saidi ligipääsetavuse WCAG nõuetega vastavusse viimine parandaks samaaegselt nõrka nähtavust otsimootorites: unikaalseid lehepealkirju koos ALT ja META elementidega peaks esmajärjekorras kasutama hakkama.

Pling! tundub olevat tasuline krants Twitteri ja Flickri elementidega. Liitumisel tuleb saata SMS ja tundub, et kogu teenus on ehitatud ZEN-kaardi kasutajatelt raha korjamiseks. Samas pean tunnistama, et ülesehituselt see lehekülg mulle meeldib. Liigset kära uuel leheküljel pole ja erinev info on kergesti haaratav. Samuti on navigatsioon küllaltki lihtne. Disain on keskmine, kuid neutraalne.

Elisa kasutajatele tehtud suhtlusportaal hoiab kahjuks teiste mobiilivõrkude kasutajad lahedamatest funktsioonidest (nt positsioneerimine) eemal. Segadusseajavalt on menüüsse peidetud toimingud, mis peaksid hoopis keskselt nähtaval olema. Üks selline on näiteks kommuuniga liitumine. Ehk sihtgrupile on portaal kohale jõudnud. Idee on hea copy, teostust on mitte-Elisa kliendil raske hinnata.

Altex Marketingi partner

Leht on nišikeskne

Developers Team OÜ tegevjuht

3

Ülesehituselt lehekülg meeldib

KnowIT Estonia tegevjuht

4

Idee on hea copy

4-

hinne kokku: 4Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 7


arvamus

Viimase aja veebitrendid: lihtsus on jälle moes Modera tegevjuht Siim Vips arvab, et veebitrendides ja -disainis puhuvad sama kiired moetuuled kui mujalgi. Kui sisuhaldust tehakse ümber harvem, siis veebi välimust tuleb muuta nagu kevadsuvist rõivakollektsiooni.

Siim Vips

Modera tegevjuht

Veebilahenduste trendid muutuvad nii kiiresti, et aasta tagasi populaarne koduleht võib juba praegu ajale jalgu jääda. Kõige kiiremad tuuled puhuvad just disainis. Rahulikum on seeeest sisuhalduses ja kodulehe tehnilises pooles, kus trende saab pikemalt ette ennustada ja suuremaid muutuseid viiakse lahendustesse sisse ikkagi pikema aja tagant. Kui rääkida moest, siis praegu võiks nimetada trendikaks kombode kasutamist. See tähendab, et xHTML väljund on seotud flash-animatsioonide ning AJAXiga. Otsast lõpuni animeeritud kodulehed pole enam kõige trendikamad, sest nende kasutamisloogika ning käitumine pole just kasutajasõbralikud. Kombolehtede kasutamisel saab flashi ka välja lülitada, mis omakorda võimaldab ka probleemita lehitsemist mobiilsete seadmetega, mis flashi veel ei toeta. Samuti on väga oluline, et loodav leht töötaks harmooniliselt erinevate otsingumootoritega ning oleks neile leitav. Üleni flashi kasutaval lehel võib see aga takistuseks saada. Kodulehtede kujunduspool sõltub palju vajadustest ning siin on viimase aja trendiks lihtsa ülesehitusega ning kasutajamugavusele rõhuvad 8 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Global Gathering on Eestis tehtud rahvusvaheline veebileht, mis püüab järgida viimase aja veebimoode ja suundumusi.

Viimase aja trend on lihtsa ülesehitusega mugavad lahendused.» lahendused. Samas on näiteks autotööstusega seotud veebides palju näha flashi ülekasutamist ning äärmiselt raskesti ligipääsetavaid saite.

Kuid ikkagi oleneb lõpptulem pigem sihtgrupist, valdkonnast ja eesmärgist – kas müüakse toodet, teenust või emotsiooni. Kindlasti peab info olema pidevas arengus, sisu muutuma lähtudes otsingumootori optimeerimisnõuetest ning külastajate klientideks muutmise protsessi vajadustest tulenevalt. Mida värskem on informatsioon ja uuenduslikum veebileht, seda suuremat usaldust tekitab see ka külastajas. Toon siinkohal näite meie enda


tööst. Modera ehitas kaks aastat tagasi põhjaliku kodulehe Briti artistile Jamiroquaile. Praegu on see interneti ajaarvestuse kohaselt juba vananenud, kuid loomise ajal oli tegu väga uuendusliku lahendusega – lehekülg oli seotud sotsiaalvõrgustike, CRMi ning foorumiga. Et Jamiroquai fänne ja kodulehe külastajaid on arvuliselt samas järgus kui Eestis elanikke, siis on tegu väga huvitava töökogemusega. Käesoleva aasta jooksul tuleb aga

SUUR osa lahendustest on veebikülastajale nähtamatud ja peituvad kodulehte jooksutavas mootoris.» hakata seda lehte värskendama ja lisame sinna nüüdisaegsemad võimalused. Üks viimane suurem projekt on olnud rahvusvahelise muusikafestivali Global Gathering portaali loomine. Portaal jagab informatsiooni ja pakub festivali fännidele mitmekesist valikut multimeediat, suhtlusvõimalusi, sotsiaalvõrgustikega liitumist ja ka suunatud reklaami. Global Gathering on üks paremaid näiteid, kuidas hakkavad lähiaja veebid välja nägema. Suur osa lahendustest on veebikülastajale nähtamatud ja peituvad kodulehte jooksutavas tehnilises mootoris, kuid juba võimalused lehel annavad uuenduste mastaapidest aimu. Olen täiesti veendunud, et kodulehte hakatakse üha enam siduma ka ettevõtte äriprotsessidega. Kui varem oli koduleht pigem staatiline visiitkaart, mis elas internetis oma elu, siis nüüd on see ühendatud ühtse platvormi kaudu kliendihaldustarkvara, intraneti, blogi ja teiste vajalike infosüsteemidega. Kodulehest saab ettevõtte jaoks mitmekesisem värav internetti, mille kaudu saab ellu viia turundus-, suhtekorraldus- ja müügitegevusi. See on vääramatu trend, mis jätkub kindlasti ka tulevikus.

i ga ku u m a t eil e kirj u tan

Innovaatilised ideed on põnevad ja nutikad Olen paaris viimases Arvutimaailma numbris kirjeldanud huvitavaid ja nutikaid ideid, mis on innovatsiooniaasta ürituste raames esile kerkinud. Jätkame ka sel korral nende tutvustamist.

Üks huvitav mõte, mis hiljuti esile kerkis, on automaatne tulekahjusignalisatsiooni süsteem. See tea­vitab interneti kaudu omanikku ja päästeameti häirekeskust ob­jektil tekkinud tulekahjust või seadme enda rikkest. Intelligentsed süsteemid võimaldavad monitoorida info liikumist ja kasutaja saab süs­teemi kaughallata, kontrollides seadmete toimimist, tehes kaughooldust ja diagnostikat. Süs­teemiga saab liita teisigi tegevusi, näiteks ava­da ukse turva- ja päästeekipaažidele. Hiljem on või­malik veenduda, millal ja millise ukse kaudu siseneti ja väljuti. Süsteemiga saab ühendada muudki, näiteks ventilatsiooni-, turva-, video- ja helisüsteeme, millelt on oluline saada reaalajas tagasi­sidet ja säilitada kogu infoliiklus andmebaasis, kust on võimalik teha hiljem väljavõtteid. Omanäoline on ka üks militaarvaldkonna lahendus. Eesti tehnoloogiafirma ELI lahingusimulaator on sõjalist arvutimängu meenutav toode, mille arendamisel põimuvad mehaanika, elektroonika ja tarkvaraarendus. See võimaldab sõduritele rahulikult ja tubastes tingimustes selgitada laskmise algtõdesid. Videoprojektori abil kuvatakse seinale maastik, kus vastavalt eelsisestatud legendile hakkavad liikuma tankid või muud sõjamasinad. Erinevalt arvutimängust ei kasutata aga laskmiseks mitte hiirt, vaid päris ehtsat tulirelva. Samas on kiiduväärt algatustega silma paistnud mitmed inimesed, kes ei karda oma ideid ka laiemale avalikkusele tutvustada. Erkki Laidinen kirjutab, et keegi hea inimene võiks välja mõelda kamamasina, mis oleks umbes nagu kohvimasin. Seda kannataks siis igasse kodusse ja toitlustuskohta paigaldada. Pakendis oleks aga kaasas viljaterad, herned ja muud vajalikud koostisained, millest masin jahvataks kamasegu ja segaks näiteks jogurtiga. Märt Liviku idee puudutab aga Tootearenduse koostöökeskuse loomist, sest Eestis on palju väikeseid ettevõtteid, kellel pole piisavalt vahendeid ja võimalusi tegeleda tootearenduse ja innovatsiooniga. Veiko Loik leiab aga, et mobiiltelefonidel võiks kaamera asemel hoopis alkoholomeeter sisse ehitatud olla. On ju mobiil pea igal inimesel, kuid alkoholomeetrit ei hakka paljud omale eraldi soetama või on see hoopis kuskil teises kohas, kui teda vaja oleks.

Urmas Kõiv

innovatsiooniaasta juht

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 9


uudised 1,3 mld krooni

Eesti suurim arvete käsitleja Itella Information koostöös Swedbanki ja majandustarkvarafirmaga HansaWorld on loonud ettevõtete e-arvete konsortsiumi, mille abiga saab ettevõtete vahelise arvelduse Eestis muuta täisdigitaalseks ja paberivabaks. Itella Informationi prognoosi järgi säästaksid Eesti riik ja ettevõtted täielikule e-arveldusele üle minnes kuni 1,3 miljardit krooni aastas. 5 aasta pärast liiguvad pooled arved e-arvetena.

3 Step IT Euroopa parimate tööandjate seas Kontoriseadmete rendi- ja haldusfirma 3 Step IT on üks paremaid tööandjaid Euroopas, selgus üleeuroopalisest uuringust „100 parimat töökohta Euroopas”. 16 Euroopa riiki ja 1350 ettevõtet hõlmanud uuringus saavutas 3 Step IT 33. koha. Tänavu on 3 Step ITd ka koduturul Soomes tunnustatud hea tööandja tiitliga ning valitud parimate tööandjate edetabelis kolmandale kohale.

Nokia lipulaev jõuab Eestisse sel kuul Nokia teatas, et nende lipulaevaks nimetatav N97 tuleb juuni jooksul müügile kokku 75 riigis, sealhulgas ka Eestis. Täisklaviatuuri, 3,5tollise puuteekraani ja Ovi teenustega telefon on esimene Nokia mobiil, mille ekraanil olevaid asju saab kasutaja täielikult ise seada, lisades või eemaldades seal vidinaid.

10 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

36,4 miljonit

Gartneri uuringufirma värskeima raporti järgi kasvab nutitelefonide müük suure hooga. Uuringu järgi langes mobiilide müük 2008. aasta I kvartalist alates 8,6%, jäädes pidama 269,1 miljoni ühiku juurde selle aasta I kvartalis. Samal ajal kasvas aga nutikate mobiilide ehk nutitelefonide müük, kasv oli koguni 12,7 protsenti, jõudes 36,4 miljoni ühikuni.

Verevahetus: ITLi ette ITLi juhatuse valimistel võidutses noorem generatsioon eesotsas Taavi Kotka ja Sten Tamkiviga. Juba on seatud ka esimesed eesmärgid. ITLi värske president Taavi Kotka on juba EPLi vahendusel öelnud, et 2011. aastaks peab ITLi ekspordikäive kasvama vähemalt kaks korda, kahe miljardi kroonini. Kotka sõnul on selleks praegu parim aeg. „Koduturul on tellimusi vähem ja ellujäämiseks on vaja otsida uusi võimalusi. Sektoris on olemas väga head tehnilised oskused, oleme tööd teha armastav rahvas, vajadusel saab kasutada EASi toetusvahendeid, olemas on edukad eeskujud – mida veel vaja? Anname tuld!” Kotka sõnul ongi praegu kõige kriitilisema tähtsusega küsimus see, kas kohalikel IKT-sektori ettevõtetel on huvi senisest mugavustsoonist välja murda. Teisalt peab selgeks tegema, milliste tegevustega saab ITL selles osas oma liikmetele kõige rohkem kasuks olla. Kotka kinnitusel on üksikute ettevõtete üritused väljaspool Eestit olnud edukad ja nüüd on nad valmis oma kogemusi jagama. Ka on hakatud aru saama, et maailmas läbi löömiseks peab milleski olema väga hea. „Samas ei saa hea olla kõiges ning liites kokku igaühe parimad kompetentsid, on lõpptulemus edukam. Üksi kapis nokitsedes jäädki kappi nokitsema. Peame ennast üksteisele

nähtavaks tegema.” Praegu koostab ITLi uus juhatus liidu tegevuskava, mida on kavas esitleda 18. juunil. Ettevõtetevahelise koostöö parandamine ja ekspordi edendamine on teemad, mis seal äramainimist leiavad. Lisaks on liidu jaoks jätkuvalt ülioluline prioriteet IKT-sektori hariduskvaliteedi parendamine: sisse tuleb tuua rohkem välisõppejõude, laiendada erialade valikut, parandada täiendõppe võimalusi jne. „Need noored, kes teevad praegu valiku IKT sektori kasuks, ei pea kindlasti järgnevatel aastatel erialavalikut kahetsema,” on Kotka kindel. „Lisaks sai sektor ka mitmesaja miljonilise rahasüsti tehnoloogia arenduskeskuste rahastamiseks, mistõttu loodame ka uute tehnoloogiate ja toodete väljatöötamise teemade tähtsuse kasvu oma liikmete tegemistes.” Samas on ITLi aadressil kostnud kahtlusi, et vana juhtkonna tehtud sammud polnud tänaste kitsaskohta-

ellujäämiseks on vaja otsida uusi võimalusi.»


Arengufond investeerib uude e-ärisse 9,6 miljonit Arengufond teatas 9,6 miljoni krooni suurusest investeeringust e-rõivakaubanduse ja robootika ühendajasse Massi Milianosse. Investeeringu tulemusena käivitatakse esmalt testlahendus juhtivas rahvusvahelises internetikaupluses juba sel suvel. Robotmannekeeni e-rõivakaubanduse teenistusse rakendamise eestvedaja on Massi Miliano juht ja Netikuller.ee asutaja Heikki Haldre (pildil). Eesti teadlaste robotmannekeeni tehniline lahendus on kaitsmisel patendina USAs ja teistes arenenud riikides. Arengufondi teatel võib just Massi Miliano arvuti abil kuju muutev mannekeen olla efektiivsuse ja kasvu võti interneti rõivakaubanduses.

Microsoft avab innovaatilise kooli programmi Microsoft Eesti kutsub üles Eesti koole osalema rahvusvahelises programmis „Innovaatiline kool”. Programmi raames toimuvad koolitused maailma juhtivate spetsialistide juhendamisel, pakkudes koolile võimaluse rakendada 21. sajandi õpetamise põhimõtteid.

eotsa said „noored ja vihased”

14. mail toimus ITLi uue juhatuse valimine. Pildil on (vasakult) Dateli juht Urmas Kõlli, Microsoft Eesti juht Rain Laane, Webmedia juht Taavi Kotka ning Microlinki juht Enn Saar. Neist kolm esimesena mainitut on ka vastvalitud juhatuse liikmed. Foto: Stanislav Moškov de lahendamiseks kuigi efektiivsed ja vaja oligi verevahetust, ehk „noorte ja vihaste” põlvkonna esilekerkimist. „Kindlasti ei tohi väita, et ITL oli stagnatsioonis,” märgib Kotka. „ Hästi toimis operaatorite nõukoda, populariseeriti IT-haridust, tehti aktiivset koostööd teiste alaliitudega jne. Mitmed toona algatatud projektid kanduvad üle ka uue juhatuse tegevusplaani. Lisaks tuleb mõista, et ITL on

IT ja Telekommunikatsiooni Liit ning näiteks eksport on nii mõnegi telekomiettevõtte jaoks selgelt vähem tähtis teema.” Samas on ka hiljuti tutvustatud IKT-sektori ekspordi arengukavas ühe punktina välja toodud ITLi võimekuse tõstmine, mis justkui viitaks samuti lahjaks jäänud töötulemustele. Taavi Kotka sõnul viidatakse selle

all jällegi üleüldisele IT-firmade vahelise koostöö puudulikkusele, et ITL oleks võinud teha siin rohkem. „Minu seisukoht selles küsimuses on, et iga asi vajab aega. Ei ole võimalik üleöö muutuda kogu sektoris konkurentidest koostööpartneriteks. Kindlasti ei suuda ka uus juhatus seda koostöö probleemi nende kahe valitsemisaasta jooksul lõpuni ära lahenArvutimaailm dada.” Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 11


uudised

Androidi veel ei tule HTC telefonide maaletooja RR Advising & Trading teatas, et lähiajal pole HTCl plaanis Balti riike ja isegi Soomet oma Androidopsüsteemiga telefonidega varustada. Loodetavasti mõtlevad suured tootjad siiski ümber ja Linuxi baasil Google’i opsüsteemiga telefonid ka siiakanti paiskavad. Ilmselt see juhtub siiski veel sel aastal, vaatamata HTC otsusele, sest Androidi panevad oma uutesse mudelitesse pea kõik suuremad tootjad.

HPlt uus turvatarkvara HP pakub äriklassi sülearvutitele jälgimis- ja andmete taastamise teenust, millega saab arvuti varguse või kadumise korral kaitsta andmeid ja hiljem ka arvuti üles leida. Teenus sobib nii väikefirmadele kui ka suurtele ettevõtetele.

Kalender

arvutima ailm

16.06 IT-juhtide teabepäev

USAs kasutavad

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi aatriumis toimuval üritusel tulevad arutamisele järgmised teemad: struktuurivahendite kasutamine 2009-2010; rakendusplaani 2010-2011 koostamisest; vabavaraline kontoritarkvara ja turvalisus; valitsusasutuste ülesed projektid (eurole üleminek, registripõhine rahvaloendus, e-arveldus); kasutajakeskne veeb jpm.

18.06 ITLi tegevuskava tutvustamine

18. juunil tutvustab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) uus juhatus eesotsas liidu värske presidendi Taavi Kotkaga (pildil) ITLi uut tegevuskava, kirjutas Eesti Päevaleht.

1

GPS saab konkurendi?

Venemaa globaalset satelliitnavigatsioonisüsteemi GLONASS positsioneeritakse GPSi konkurendina. GLONASSi edendatakse Venemaal aktiivselt, kuid selle toega seadmeid on veel väga vähe. Mio C725 on juhtiva rahvusvahelise navigatsioonikaubamärgi esimene tarbetoode, mis toetab Venemaa satelliitnavigatsioonisüsteemi GLONASS. Firma kavatseb alustada Venemaa satelliitnavigatsioonisüsteemi GLONASS toega autonavigaatorite Mio müüki veel käesoleva aasta lõpus.

2

Kodutud ja internet

Nagu enamik San Francisco elanikke, on ka Charles Pitts internetiga sinapeal. Ta on 37aastane mees, kellel olemas nii Facebooki, MySpace’i kui ka Twitteri kontod. Lisaks juhib ta ühte internetifoorumit, loeb

06.2009 Seminar

Elisa avas Tartumaal UMTS900 leviala

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) eestvedamisel toimub juunis Tallinnas (kuupäev täpsustamisel) seminar Arendusprotsessi parimad praktikad, mis on suunatud avaliku sektori IT-juhtidele ning nende arenduspartneritele. Üritus toimub programmi „Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine” raames. Lähem info: RIA

Uues levialas saab kasutada kiire kolmanda põlvkonna mobiilse andmeside teenuseid.

„Arendusprotsessi parimad praktikad”

12 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

UMTS900 on 3G võrkudele sarnane tehnoloogia, mis kasutab andmesideks GSM-võrkude kandesagedust 900 MHz ja on parema leviga kui traditsiooniline 3G võrk. UMTS900 võrgud Eesti maakondadesse

rajanud Elisa on kolmas operaator Euroopas, kes on selle tehnoloogia kasutusele võtnud. Seni on olnud umbes aasta jooksul avatud Eesti esimene UMTS900 võrk Paide ja Mäo kandis. Andmesideühenduse jaoks läheb vaja spetsiaalset modemit või mobiili.

Arvutimaailm


internetti ka osad kodutud 4

3

interneti vahendusel uudiseid ja suhtleb e-posti teel oma sõpradega. Kodanik Pittsi olukorra teeb aga keeruliseks see, et ta elab maanteesilla all, ega omagi muud elukohta. See on kõige ehedam näide sellest, kuidas on internet mõjutanud ühiskonna erinevaid kihte. Kui Charles

Pitts paari aasta eest oma korterist välja tõsteti, soetas ta endale Toshiba sülearvuti. Netti pääseb mees aga kas internetikohvikutes või teistes avalikes netipunktides. Praegu peab aga San Francisco kodutu uue sülearvuti ostmise plaani, mille loodab soetada vähem kui 200 dollari eest.

Eesti edu eeskujuks

21. mail kohtusid Sloveenias SRÜ ja Ida-Euroopa riikide sidevaldkonna esindajad. Eestist oli kohal Elioni tehnoloogiadirektor Kalev Reiljan (pildil), kes andis oma ettekandes ülevaate Eesti edusammudest infoühiskonna edendamisel. „Peame seda nii iseenesest mõistetavaks, et kasutame e-kooli lahendust, osaleme e-valimistel ja esitame tuludeklaratsiooni internetis. See on valdkond, kus me oleme eeskujuks väga paljudele riikidele,” märkis Reiljan.

Intelilt uued protsessorid

Intel teatas Aasia IT-messil oma uute protsessorite ja kiibistike väljatulemisest, mis toetavad odava hinnaga üliõhukeste sülearvutite turuletulemist. Uued Inteli ülimadalpingelised protsessorid kaaluvad vähe, on pisikesed, tarbivad eelkäijatest tunduvalt vähem energiat ja on hinna poolest sarnased keskmistele turul valitsevatele protsessorikiibistikele. Intel peab uusi kiibistikke ja protsessoreid teerajajateks interneti viimiseks uutesse (väiksematesse) seadmetesse.

Ülikoolid õpetavad küberkaitset TTÜ ja TÜ hakkavad üheskoos koolitama tipptasemel küberkaitse, tarkvaratehnika ning jätkusuutliku energeetika spetsialiste.

Tallinna Tehnikaülikool

3. juunil kirjutasid Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool alla kolmele koostöölepingule rahvusvaheliste ühisõppekavade käivitamiseks magistriõppes. Koostööd tehakse

tarkvaratehnika, küberkaitse ning materjalide ja protsesside jätkusuutliku energeetika magistrite koolitamisel. Kõik nimetatud õppekavad on rahvusvahelised ning õppekeeleks on inglise keel. Oodatud on tudengid nii Eestist kui ka välismaalt. Õpinguid neil aladel saab alustada juba sel sügisel. Magistrantidele antakse õpetust mõlemas ülikoolis

ning lõpetajad saavad TTÜ ja TÜ ühise diplomi. Näiteks küberkaitse magistriõpe toetub Eesti tippspetsialistidele, kes tegelevad reaalsete küberkaitseprobleemidega pankades, telekommunikatsioonfirmades, riigiasutustes ja kaitseväes. Õppekava raames tehakse koostööd ka NATO küberkaitsekeskuse spetsialistidega.

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 13


uudised u us ja va nad

MSI uus suund – kõik ühes IT messil Computex Taipei teatas MSI, et muutub rohelisemaks ja keskendub kõik-ühes ruumi- ja energiasäästlikele lauaarvutitele. See tähendab, et arvuti ja monitor hakkavad valdavalt olema ühes kestas.

MSI NetOn AP1900

Lenovo IdeaCentre A600

Asus Eee Top

hind

ca 6700 kr

ca 11 000 kr

8830 kr

ekraan

18,5tolline

21,5tolline

15,6tolline, puutetundlik

paari lausega

Kui tavalised arvutid tarbivad 250 W, siis see vaid 50 W. Keskmiste parameetritega: 2 GB mälu ja 250 GB kõvaketast.

Skype’i toru, kiirendusega pult ja õhus töötav hiir ajavad hinna üles. Kuid suur ekraan on seda hinda väärt.

Asuse pluss on ekraan, kuid see on väike. Seeeest on ekraan puutetundlik.

AMi hinnang

tasub võtta kontoriarvutiks

kisub pigem kodutehnikaks

veidi väike ja lahja

Reaalteaduste õpetajatele loodi eripreemia Mai lõpus allkirjastasid Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu ja Skype reaalteaduste eripreemia asutamislepingu.

Skype Eesti juht Sten Tamkivi

Algatuse eesmärk on tunnustada silmapaistvaid reaalteaduste õpetajaid ja õppejõude. Iga-aastaselt välja antav 60 000kroonine eripreemia on mõeldud klassikalisi täppisteadusi, aga ka näiteks arvutitea-

14 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

dust, bioinformaatikat või geenitehnoloogiat õpetavatele inimestele nii koolides kui ka ülikoolides. „Targad ettevõtted tekivad teadmiste baasilt. Skype on seni toetanud nii õpilasi, tudengeid kui ka haridusorganisatsioone, kuid nüüd tunnustame esimest korda inimesi, kes teadmiste jagamisega tegelevad,” ütles Skype Eesti juht Sten Tamkivi (pildil).

Et toetus jõuaks võimalikult õigesse kohta, kutsub Tamkivi üles koole ja õpilasi kandidaate välja pakkuma reaalalade õpetajatest, kes teadmiste jagamisel palju väärtuslikku on andnud. Kandideerimise kohta saab lisainfot Vabariigi Presidendi Kultuurirahastust või kodulehelt www.president.ee. Eripreemia annab oktoobris üle president.


Uudne energialabor

am 10 a a s tat taga si

Elisa langetab hindu

Netipoe klient jääb nälga

Alcatel-Lucent avas oma Pariisi lähistel asuvas arenduskeskuses alternatiivenergiajaama, kus hakatakse katsetama ja välja töötama energiavarustuse lahendusi suurtele telekomiseadmetele ja siderajatistele, mis asuvad kohtades, kus pole elektrivarustust.

Tallinna Ülikoolis saab Apple’it õppida Tallinna Ülikool avas Apple’i koolituskeskuse.

Keskuses hakatakse kooli­tama õpetajaid ja teisi huvilisi, kes tahavad Apple’i platvormiga end kurssi viia. Koolituskeskuses on kaheksa Apple’i lauaarvutit õpilastele ja üks õpetajale. Nende abil saab õppida iLife’i, iWorki ja hulka spetsiifilisemaid program-

me. Koolituskeskus asub kitsas katusekambris, aga 2011. aastal on plaanis see kolida Tallinna Ülikooli siis valmivasse uude korpusse Narva maantee ääres, kus keskus saab suuremad ja moodsamad ruumid. Apple'i koolitusi hakatakse läbi viima juunis ja osad õpetajad on juba Maci usku viidud.

AM proovis kümne aasta eest, kuidas tuleks internetiühenduse ja krediitkaardiga varustatud inimene toime, kui tal oleks võimalik kasutada vaid netipoodide teenuseid. Ruttu jõuti tõdemusele, et netikaubamajade klient jääb sõna otseses mõttes nälga. Selgus, et ainuüksi tellitud söögi-joogi kohaletoimetamisega kulub neli päeva.

Tagasivaade Tiigrihüppele 1999. aasta mais toimus Tiigrihüppe aastakonverents, kus tõdeti, et aastaks 2000 seatud eesmärk – igas koolis vähemalt üks arvuti iga 20 õpilase kohta on paljudes maakondades juba käeulatuses. Kõige paremini oli varustatud Hiiumaa, kus iga arvuti kohta oli 17 õpilast.

Suur skannerite test AMi toimetus testis 13 tavalisele arvutikasutajale mõeldud skannerit. Olukord oli soodne: skannerite kvaliteet oli viimasel ajal tõusnud, hinnad samal ajal langenud. Testijate üllatuseks selgus, et saada olnud laiatarbeskannerite hulgas polnud pea mingit seost nende hinna ja töö kiiruse ning kvaliteedi vahel.

Elisa langetab 1. juulist helistamise ja sõnumite saatmise rändlushindasid Eurocall alal. Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu (pildil) sõnul langevad väljahelistamise ja vastuvõetud kõnede hinnad 55 senti ja sõnumite saatmise hinnad koguni mitme krooni võrra. „Hispaania operaatori Telefonica võrgus langeb SMSi saatmise hind näiteks kolm krooni ja 82 senti. Varem oli hind viis krooni ja 82 senti.

Suur tunnustus MicroLinkile MicroLink on Baltimaade esimene Microsofti majutusteenuste kuldpartner. Microsofti läbiviidud uuringu tulemusena oma klientide hulgas tunnistati MicroLink Baltimaades parimaks andmete majutusteenuse pakkujaks.

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 15


fookus

Veel mõni aasta tagasi ilmestas tuludeklaratsioonide esitamise viimaseid päevi Maksuameti teenindussaalides korralik rahvamass ja tunglemine. Nüüd esitab ligi 91 protsenti maksumaksjaid oma tuludeklaratsiooni e-maksuameti vahendusel. Foto: Liis Treimann / Postimees

Maksuamet: IT aitab leida maksupettureid

Kümne aasta eest polnud Maksuametil õiget kogemust isegi tulude elektroonilise deklareerimise vallas. Nüüd on võimalik IT abil aga isegi ümbrikupalga maksjaid tabada. 16 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009


40 miljonit krooni on sel aastal Maksu- ja Tolliameti IT-arenduse eelarve. Täpselt sama palju sai SEB Eestis selle aasta esimeses kvartalis kahjumit.

Raigo Neudorf raigo@am.ee

Kümme aastat tagasi olid Maksuameti ametnikud need, kel tuli ära teha suurem osa sellest tööst, mis puudutas sadade tuhandete maksudeklaratsioonide kogumist, suurte paberihunnikute majandamist ning sadade ja tuhandete andmete kontrollimist. Nüüdseks on pilt kardinaalselt muutunud.

Tehnika elab kolm aastat Pole kahtlustki, et Maksu- ja Tolliametil (MTA) on kohalikest riigiasutustest kasutada üks nutikamaid ja moodsamaid infotehnoloogilisi baase. See on ka loogiline, sest on ju kümnete miljardite maksutulude kogumine äärmiselt vastutusrikas kohustus ja selle võimalikult sujuvaks teenindamiseks saab IT suureks abiks olla.

Maksu- ja Tolliameti süsteemihooldusosakonna juhataja Erkki Erend ei julge pead anda, kas Eesti kontekstis ollakse ühe parima tehnoloogilise seljatagusega asutusi. Kuid tunnistab siiski, et MTAl on olemas üsna head tingimused: kasutada on korralik tehniline baas ning kriitilise tähtsusega tehnikat ja süsteeme uuendatakse ja

vahetatakse välja umbes kolmeaastase rotatsiooniga. Märkimisväärne on seegi, kui palju infotehnoloogiale kulutatakse. Näiteks tänavu küündib MTA IT-arenduse eelarve 40 miljoni kroonini. MTA infosüsteemi arendusosakonna juhataja Meelis Riimaa lisab, et e-teenuste poolelt on asutus olnud viimasel kümnel aastal üsna eesrindlik. Värskendame veidi mälu – e-maksuamet nägi esmakordselt päevavalgust 2000. aasta kevadel, mil pilootprojekti raames oli võimalik maksumaksjatel esitama hakata tuludeklaratsioone. Seega tähistatakse järgmisel aastal väikest juubelit. Kuid 2000. aastal oli kahtlemata tegu julge ettevõtmisega. Maksu- ja Tolliameti peadirekArvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 17


fookus

IT on maksuametnike igapäevane abimees. Stiilinäide MTAs mais toimunud videokoosolekust. Foto: Stanislav Moškov

tor Enriko Aav meenutab, et tulude e-deklareerimine tundus isegi talle esmapilgul hullumeelsena. „Kui see siis ühel hetkel käivitus, oli tegemist ikka väga suure edasiminekuga.”

Pool miljonit e-klienti Aava kinnitusel pole paljud riigid siiani suutnud Eesti edu selles vallas korrata. Mõnes riigis on sarnane lahendus küll olemas, kuid Eesti e-teenuste kasutusaktiivsusest ei juleta isegi und näha. MTA on tema hinnangul oma infotehnoloogiliselt võimekuselt nii Euroopas kui ka maailmas praegu kindlalt esirinnas ning valitud tee on end õigustanud. „Vanas Euroopas on kasutusel veel n-ö Beatelsite ajastu tehnoloogia, mida püütakse siis pidevalt uuendada ja töös hoida, sest täiesti uutele süsteemidele üleminek on äärmiselt kallis,” teab ta rääkida. Eestis viimase üheksa aastaga toimunud areng ainuüksi e-maksuameti poolel on olnud kõnekas. Kui uue aas18 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

tatuhande alguses kasutas interneti vahendusel tulude deklareerimise võimalust vaid 12 000 inimest (esitati kolm protsenti deklaratsioonide arvust – MTA), siis sel aastal kasutas seda võimalust juba üle 500 000 kliendi. Elektroonsed deklaratsioonid moodustasid seejuures ligi 91 protsenti deklaratsioonide koguarvust. Sellised mahud seavad loomulikult

Elektroonsed deklarat­sioo­ nid moodustasid ligi 91% nende koguarvust.» kindlad nõuded ka MTA serveripargile, mis peab olema suuteline väga suurt liiklust teenindama. Kuid tehnika kolmeaastane rotatsioonitsükkel tagabki selle, et kasvavate andmemahtudega pudelikaelu ei tekiks. Mahud, mis veebruaris ja märtsis (ehk

siis tulude deklareerimise kibedaimal ajal) Maksu- ja Tolliameti süsteeme läbivad, on tõsiselt suured, sest teenindatakse tegelikult poolt Eesti elanikkonnast. Praegusele infotehnoloogilisele võimekusele pandi alus tegelikult juba üheksakümnendate aastate keskel. Pikki aastaid töötas Maksuameti peadirektori asetäitjana IT alal Aare Lapõnin, kelle teeneid hinnatakse Maksu- ja Tolliametis kõrgelt tänaseni. Lapõnin tunnistab, et kui ta üheksakümnendate keskel (täpsemalt 1994. aasta juunis) Maksuametis tööd alustas, ei tulnud tal siiski päris nullist arendustegevusega algust teha. Samas polnud ka midagi väga märkimisväärset korda saadetud. „Kui ma Maksuametisse läksin, olid mõned entusiastid seal valmis arendanud mõned programmikesed, mis olid üht-teist automatiseerinud. Olid ka mõned arvutid, mille peal sai midagi teha. Aga kui võrdleme seda, mis oli sel ajal Eestis näiteks Rootsi


tark t ehnik a

ANTS valvab idapiiri Kui Eesti liitus Euroopa Liidu Schengeni maa- ja merepiiri kontrollalaga, ei toimunud MTA infotehnoloogilises baasis väga märkimisväärseid muutusi.

Maksuametiga võrreldes, siis võib küll öelda, et midagi eriti polnudki.” Tänase ühe maksuhalduri asemel tegutses sel ajal koguni 21 kohalikku asutust (15 maakonda + 6 „vabariikliku alluvusega” linna) ning peakontor. Et peakontor oli aga väga algeline, ajasid kohalikud asutused asju paljuski nii, nagu tahtsid ja oskasid. Seepärast oli tegu väga mahuka ettevõtmisega, et tekitada peakontoris IT-süsteemide arendusprotsess, et luua meeskond ning ehitada esimene tsentraliseeritud IT-süsteemi versioon. Tsentraliseeritud IT-süsteem võimaldas hakata Maksuameti tööprotsesse üleriigiliselt konsolideerima ning efektiivsust ja kvaliteeti parandada. Samas võimaldas see mõtlema hakata ka iseteenindusportaalile, mida tuntakse nüüd e-maksuametina.

Pangad partneriks „Kui nüüd päris aus olla, siis ma ei arvanud toona, et see on hea mõte,” pihib Lapõnin. „Ma ei leidnud, et selliseid portaale peab iga amet ise tegema, sest inimese või firma poolt

Osade piiride sisulise kadumisega korjati piiripunktidest küll veidi tehnikat ära, kuid samas tekkis juurde ka uusi süsteeme. Näiteks on meie idapiiril toll varustatud ANTSu-nimelise süsteemiga (automaatne numbrituvastussüsteem), mis fikseerib kõigi sõidukite piiriületused: sõidukitest tehakse pildid ning süsteem tuvastab autode numbrid. Nii et kui mõni masin peaks päevas mitmeid kordi üle piiri sõitma, annab süsteem kahtlaselt sagedasest piiriületajast märku. Kuigi Maksu- ja Tolliameti praegused nutikad süsteemid ja lahendused on paljuski välja töötatud väljapool asutust, töötati aastate eest süsteemide algsed põhimõtted välja siiski ametisiseselt. Üks lähiaastail ees seisvaid suuremaid ja olulisemaid projekte on Maksu- ja Tolliameti jaoks kindlasti eurole üleminek. Ettevalmistused selleks praegu juba käivad. Arvestades maksuhalduri andmebaaside keerukust ja seotust on tegu äärmiselt keerulise projektiga. Eurole ülemineku raames on Riimaa sõnul vaja kõigepealt paika saada üldised põhimõtted: kas eurole minnakse üle kindlal kuupäeval ja konverteeritakse kõik vanad andmed eurodesse. Samuti tuleb üle vaadata ja välja selgitada kõik MTA kasutuses olevad IT-rakendused, sest peab selge olema, mida euro kasutuselevõtt erinevatele rakendustele tähendab. Et erinevate rakenduste arv on Maksu- ja Tolliametis 170 ringis, on tegu väga mahuka ettevõtmisega. vaadatuna on olemas lihtsalt avalik sektor. Seega võiks olla üks portaal, mille kaudu on võimalik kõikide ametite ning organisatsioonidega suhelda.” Et aga sel hetkel ei leidunud kedagi, kellega koos neid asju arendada, tuli Maksuametil iseseisvalt oma e-lahendus valmis nuputada. Erasektori poolt õnnestus saada partneriteks pangad, kellega koostöös tekkiski esi-

mene e-maksuameti versioon. „Uskusin, et kui inimesed oskavad ja usaldavad kasutada e-panku, tulevad nad ka e-maksuametit kasutama. See pidi e-maksuameti kasutatavust tõstma. Ilma kasutajateta on kõik ITsüsteemid tuulde visatud raha. Nii läkski, et kohe algusest peale hakati üsna aktiivselt meie teenuseid kasutama.” Üheksakümnendatel aastatel oli Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 19


fookus Soomest siiski üks asi „maha kirjutati” – tuludeklaratsiooni eeltäitmine, kus täidetakse mitte ainult teadaolevad tulud, vaid ka mahaarvatavad kulud. „Pärast rääkis Soome Maksuameti IT-juht mulle, et nad ise võtsid eeskuju Rootsist,” muigab Lapõnin. „Minu arvates on meie versioon ikka palju parem kui originaalid.”

AJALUGU

E-riikide seas esimene

Enriko Aav – kiire arengu tunnistaja Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav on vast parim tunnistaja sellele, kui kardinaalsed muutused on aastate jooksul aset leidnud maksuhalduri infotehnoloogilisel poolel.

Aav meenutab 1992. aastat, mil Eesti maksusüsteem taas tekkis ning mil ametnike igapäevatöö paljuski paberikuhjade taga möödus. 1993.-1994. aastal jõudsid piirkondlikesse maksuametitesse aga esimesed arvutid. „Toona kuulus maksuameti struktuuri terve hulk kohalikke maksuameteid, kes siis igaüks eraldi asus endale kas siis Exceli tabeli või mõne muu lahenduse abil andmebaase looma. Kujutage seda segadust ette, kui Aare Lapõninil tuli hakata neid integreerima,” meenutab Aav. Samas on tekkimas riike, kes praegu alles oma e-teenuseid üles ehitavad ning kes kasutavad täiesti uusi tehnoloogiaid. „Nende hulgas on riike, kellelt oleks ka meil õppida,” leiab Aav. Tema sõnul on Maksu- ja Tolliameti infosüsteem väga mahukas ja muutus vahepeal väga keeruliseks. Praegu käibki töö selle nimel, et asju korrastada ja lihtsustada. Lapõnini hinnangul põhiline probleem selles, et maksuametnikud ei omanud veel kogemusi, kuidas ITinimestega suhelda nii, et IT-süsteem just „õige” tuleks. Sest ei tea ju itimehed suurt midagi maksundusest. Selle barjääri ületamine oli ka üks peamisi proovikive. Teine mure oli muidugi rahapuudus. Ühe Maksuameti täissüsteemi ehitamine maksab praegustes hindades 15–20 miljonit eurot. Kui võtta korraga see summa ning kolmneli aastat aktiivselt arendusega tegeleda, siis lõppkokkuvõttes oleks tulemus kõikidele odavam ning süsteem oleks ka parem. „Kahjuks ei ole meie maksumaksjal veel praegugi sellist raha, et sedapidi investeerida. Nii tulebki süsteemi arendada jupphaaval, vastavalt võimalustele. Lõpptulemus sellest kind20 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

lasti kannatab.” Lapõninit peetakse ühtlasi ka emaksuameti peaarhitektiks. Küsimusele, kas kuskilt oli omal ajal võtta ka eeskuju, vastab ta:

Käisin palju ringi vaata­ mas, kuid e-maksu­ ametit tegime ikka oma tarkusega.» „Mul oli alati selline arusaam, et me Eestis teame kõige paremini, mida me vajame. Ma käisin päris palju ringi vaatamas, kuidas teised maksuametid toimivad, kuid e-maksuametit tegime ikka oma kohaliku tarkusega.”

Meelis Riimaa sõnul on Eesti teiste riikide võrdluses praegu mitmete eteenuste osas kindlalt esirinnas, sest meil on e-deklareerimiste protsent ühtlaselt kõrge erinevate maksukohustuste täitmisel. Numbrid räägivad iseenda eest: tollideklaratsioonide esitamise protsent küündib ligi sajani, maksudeklaratsioonide puhul on vastav näitaja samuti üle üheksakümne. Kui palju selle tulemusena paberit kokku hoitakse või metsas puid säästetakse, ei oska ameti esindajad siiski öelda. Erinevate andmete hulk, millele praegu maksuhaldur ligi pääseb, on suur ning aasta-aastalt kasvab. „Meil on ligipääs väga erinevatele registritele, mille põhjal viiakse läbi erinevaid riskianalüüse,” tõdeb Erend.

E-teenuseid tuleb veel Tema sõnul on praeguseks kinnitatud ka ameti uus strateegia aastani 2012, kus on väga suur roll mängida ka infotehnoloogial. Esmalt kätkeb see endas halduskoormuse vähendamist, mis tähendab erinevate e-teenuste osakaalu suurendamist. Maksu- ja Tolliametis rakendatakse kahte tüüpi riskijuhtimist. Esimene neist toimib kliendi teenindamise käigus ja selle eesmärk on tagada esitatavate andmete täielikkus (õiged ja vajalikud andmed õiges formaadis). Teise riskijuhtimistüübi eesmärk on tuvastada kliendiriske, mille alusel saab otsustada kliendi kontrollimise vajaduse ja meetmete üle. Erinevate teenuste jaoks on ametil kasutusel erinevad süsteemid. Näiteks tolli poolel mängib olulist rolli selektiivsus, mis siis erinevate kriteeriumite põhjal filtreerib auto-


maatselt enamik pettuseid välja. Kui vaadata aga tulude deklareerimise poolt, on enamike inimeste teenindajaks arvuti, mis võtab täidetud deklaratsiooni vastu ning kontrollib selle üle. Kui deklaratsioon on korras ning seal ei esine kõrvalekaldeid, tagastab süsteem inimesele ka raha – MTA ametnikku taolises protsessis enam vahel pole. Seega on süsteemid üsna targaks ehitatud. „Meie täiustame pidevalt oma riskimootoreid ja riskihaldussüsteeme

Kui deklarat­ sioon on korras, tagastab süsteem inimesele ka raha.» ning alati leidub inimesi, kes püüavad neid üle kavaldada,” märgib Riimaa. Samas tõdeb ta, et taoliste inimeste hulk aasta-aastalt siiski väheneb.

Kriis ahvatleb pettusele MTA praegune peadirektor Enriko Aav on Maksuameti süsteemis töötanud pikka aega ning seda muuhulgas ka maksupettuste uurimise keskuse (MUK) juhina. Ka tema kiidab asutuse head tehnilist varustatust ja nutikaid süsteeme, mis aitavad läbi viia põhjalikke riskianalüüse ja selle abil ka erinevaid maksupettusi avastada. „Meie kasutada on väga suured andmete mahud ja tänu sellele oleme saanud üles ehitada head riskianalüüsi süsteemid,” ütleb Aav. Tema sõnul võimaldab see üsna hästi eraldada terad sõkaldest, ehk seaduskuulekad maksumaksjad petturitest. Teisalt on infotehnoloogia abiks ka kriminaalmenetlusega seotud juhtumite juures, kus tehnoloogiat kasutatakse näiteks tõendite kogumisel ja taastamisel. Praeguse majanduskriisi oludes võib aga MTA peadirektori kinnitusel väita, et keerulises majandusolukorras ettevõtete riskid kasvavad ning selle mõjul suureneb ka kiusatus maksukohustustest kõrvale hiilida.

Hoiab petturitel pilku peal: Enriko Aava kinnitusel on Maksu- ja Tolliamet praegu piisavalt hea infotehnoloogilise võimekusega, et avastada nii ümbrikupalga maksjaid kui ka käibemaksust hoidujaid. Foto: Priit Simson / Postimees Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 21


firma

IsePankur.ee pürib tulevikus Londoni börsile Eraisikute vahelisi laene võimaldav IsePankur.ee loodab saada Londoni alternatiivbörsi nimekirja, praegu aga teeb portaal endale alles nime ega teeni suurt midagi. IsePankuri näol on tegu portaaliga, kus eraisikud saavad sooritada üksteise vahel oksjonite kaudu investeerimis- või laenutehinguid. Kuigi portaali omanikud pidasid alguses ka ise ettevõtmist üsna riskantseks, täitusid aastaks seatud eesmärgid juba kolme kuuga. Idee uudse veebikeskkonna loomiseks tekkis tegelikult paari aasta eest, mil ettevõtte juhatuse liige Pärtel Tomberg sattus lugema The Economisti artiklit, mis rääkis nn inimeselt inimesele suunatud pangandusvõrgustikest Suurbritannias ja USAs. USAd oli tabanud just credit crunch (majandussurutis), mistõttu arutati, kas inimeselt inimesele pangandus oleks lahendus, millega saada laenurahad taaskord liikuma.

Pingeline algus kestis 18 kuud

Meil oleks naiivne arvata, et praegune toode on valmis.» Pärtel Tombergi sõnul arendustegevus käib.

2008. aasta jaanuaris kohtus Tomberg dr Alexis Gallagheriga (praegu isePankuri nõukogu liige – toim), kes oli teemat lähemalt uurinud ning kes motiveeris seda ka Eestis ellu viima. Olgugi, et idee tundub iseenesest lihtne – raha laenamine eraisikute vahel ilma vahemeesteta – pidi kogu IsePankuri meeskond kõvasti pingutama, et kontseptsiooni tehniliselt, äriliselt ja juriidiliselt ellu viia. Ainuüksi protsesside ning toote lõplik kirjeldamine võttis aega umbes kaks kuud, millele järgnes neli kuud arendust. Läinud aasta oktoobriks sai IsePankuri tiim valmis beetaversiooni, mida vigade kõrvaldamise eesmärgil testiti ja jooksutati neli kuud. Pika testimise järel avati portaal ametlikult selle aas-

22 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

ta 22. veebruaril. Praegu tõdeb Tomberg, et kogu ettevõtmist pidasid omanikud siiski päris riskantseks. „Kogu protsess ideest ametliku avamiseni kestis ligi 18 pingelist kuud. Sel ajal olime pidevalt kartuses, et keegi teine tuleb kohe-kohe sarnase tootega turule.”

Aastaplaan täitus kolme kuuga Optimismi ei süstinud ka see, et idee arenemisega paralleelselt süvenes ülemaailmne majanduskriis, mis suurendas kartust turuolukorra ees. „Olukorras, kus riiki on tabanud iseseisvusaja kõige raskem majanduskriis, tööpuudus suureneb tormilise kiirusega ning kiirlaenufirmad on laastanud suurt osa ühiskonnast, teadsime, et klientide-investorite veenmine läheb keeruliseks,” räägib Tomberg. Riskide maandamiseks koostati äriplaani konservatiivselt ning võimalikult väikeste kuludega. Nii planeeriti, et kogu esimese 12 tegevuskuu jooksul sõlmivad eraisikud omavahel laenutehinguid ainult 250 000 krooni ulatuses. Reaalsuses sai see summa täis aga esimese kolme tegevuskuuga. IsePankuri äriidee pole siiski täiesti uus ega tundmatu. Esimene sarnane teenusepakkuja – ZOPA – loodi Suurbritannias 2005. aastal. Nelja tegevusaasta jooksul on nende keskkonnaga liitunud juba 260 000 kasutajat, kes on omavahel teinud tehinguid 40 miljoni naelsterlingi ula-


Vana ja uus pangandus kõrvuti. IsePankuri esialgsed süsteemi- ja protsessianalüüsid koostas Mihkel Tasa (vasakul) koos ettevõtte juhi Pärtel Tombergi ja kahe nõukogu liikmega. Tarkvara ja riistvara poolelt oli peamine rõhk Martin Raskil (paremal), keda toetasid know-how’ga kolm teist nõukogu liiget. Foto: Helin Loik Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 23


firma

A rva m us

Traditsiooniline mudel

Malle Aleksius Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Sellised projektid on kindlasti Finantsinspektsiooni tähelepanu all, kuivõrd sellelaadne rahavahendus võib olla tegevusluba nõudev tegevus ning tegevusloa puudumine ei ole sel juhul seadusega kooskõlas. Ennekõike peab aga teenusepakkuja ise hindama oma tegevuse vastavust kehtivatele õigusaktidele.

tegu on asjaliku ettevõtmisega.» Kristjan Lepik kiidab uudset lähenemist.

tuses (ca 700 miljonit krooni). „Oleme nende asutaja ja tegevjuhiga ka mitmel korral kohtunud ning ka nende puhul suhtuti ideesse alguses skeptiliselt,” teab Tomberg. Suure tõuke äri kasvule andis ZOPA puhul just ülemaailmne majanduslangus, mis surus aktsiabörside tootlused minimaalseks, mis omakorda muutis keskkonna investoritele atraktiivseks.

Kiirlaenaja mainest vabaks Teiseks suuremaks edulooks võib pidada Kiva.org’i, mis võimaldab eraisikutel investeerida arengumaade ettevõtjatesse. Samuti 2005. aastal avatud veebilehel on nüüdseks tehtud juba üle 96 000 tehingu, kogusummas 66 miljonit dollarit. Lisaks Kivale ja ZOPAle on sarnaseid keskkondi tekkinud mitmel pool maailmas. Praegu on aktiivsed kümmekond veebilehte, nende seas kaks tükki Poolas ning üks Rootsis. Kui IsePankur tegevust alustas, laekus turult tagasisidet seinast seina. Ühest küljest saadi palju entusiasmi investoritelt, kes olid sarnast teenust juba pikalt oodanud, ning tarbijatelt, kes nägid selles kontseptsioonis võimalust oma laenukulusid kärpida. Samas leidus ka hulk inimesi, kes ei mõistnud veebikeskkonna olemust ja pidasid IsePankurit järjekordseks kiirlaenuhaiks. Olukorrale ei

24 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

aidanud kaasa ka portaali esialgne nimevalik – Sõbralaen. Just sõna „laen” esinemine nimes tekitas otsekohe seose kiirlaenufirmadega. „Esimestel kuudel tuli tihtipeale seletada, et meie ühtegi laenu ise ei väljasta ning kõik toimub eraisikute vahel,” märgib Tomberg. Samas on iga viga omaette õppetund ning kiirelt aduti, et nimevalik on toote puhul siiski hästi oluline. Poolteist kuud pärast avamist vahetati oma nimi IsePankuriks. Portaali Tarkinvestor.ee asutaja ja juht Kristjan Lepik peab IsePankurit asjalikuks ettevõtmiseks, sest alati on ühiskonnas inimesi, kellel on raha üle ja vastukaaluks neid, kellel on raha puudu. Tavaliselt viib need osapooled kokku pank, kuid IsePankur võimaldab tegutseda efektiivsemalt ja tehingu osapooled kokku viia.

Rahakad ja rahatud portaalis kokku „Kuulsin just ühte arutelu, kus ühel inimesel oli laen intressiga 16% ja teisel hoius intressiga 2%, nad võiksid isePankuri vahendusel parem 9%-ga omavahel arveldada,” leiab Lepik. Ettevõtte edasised plaanid on üsna ambitsioonikad. Omanikud on huvitatud lisainvestorite kaasamisest ning juunis hakatakse selle nimel tõsisemalt tööd tegema. Esmalt on sooviks oma haaret tugevdada just Eestis. „Et see protsess võtab piisavalt palju aega, on investeerimisvajadus ühelt poolt tingitud Ees-


IsePankuri mudel

tiga seotud laienemiskulude katteks. Seda eriti seetõttu, et praegu ei küsi me klientidelt ka pea ühtegi teenustasu,” selgitab Tomberg. Teises järgus soovib aga IsePankur laieneda lähiriikidesse. Sobivateks sihtturgudeks peetakse eeskätt Soomet ja Rootsit. Läti ja Leedu on Tombergi kinnitusel tehnoloogilise infrastruktuuri arengus kahjuks Eestist nii kaugel maas, et seal oleks sellise mudeli opereerimine keerukas. „Soome osas oleme vaikselt ka laienemistegevust alustanud ning uurime turgu detailsemalt, et välja selgitada parim lähenemine. Olemas on ka kohalik pangandus- ja juurataustaga meeskond. Meie kolme aasta suurplaan on laieneda Soome ja Rootsi ning seejärel võimaldada ka ülepiirilisi tehinguid. Selle sammu järel tahame keskenduda selle ühisturu avamisele välisinvestoritele mujal maailmas. Samaaegselt proovime ettevõtte ühel hetkel viia avalikele aktsiaturgudele, millest hetkel kaalume Londoni alternatiivbörsi (AIM) võimalusi,” tutvustab Tomberg ettevõtte ambitsioone. Kõike seda arvestades ei saa IsePankuri järgmiste aastate investeeringud olema just väiksed, sest jutt käib nii Eesti, Soome kui ka Rootsi turul tegutsemisest. Tombergi hinnangul on vaja ainuüksi Eesti turule lähiaastail investeerida mõned miljonid kroonid. Eeskätt puudutavad investeeringud keskkonna arendamist ning

Uus finantsmudel viib raha omanikud internetis kokku rahavajajatega otse, ilma krediidiasutuse vahenduseta.

FAK TID

Huvitavaid fakte IsePankur.ee kohta • • • • • •

• • • •

2/3 laenuvõtjatest on naisterahvad mitmelt poolt Eestist Enamik laenutaotlejaid on vanuses 30 kuni 60 eluaastat Noorim laenutaotleja on praegu 18, vanim 76 Keskmine laenutaotleja on kesk- või kõrgharidusega pereinimene, kellel 11 aastat püsivat töökogemust Laenutaotlejate keskmine netosissetulek on 10 000 kr kuus Raha laenamise põhjuseid on mitmeid. Kui üks osa klientidest kasutab IsePankurit selleks, et konsolideerida kõrgema intressiga lühiajalised laenud, siis mõni teine kasutab laenu näiteks remondi läbiviimiseks On ka ettevõtjaid, kes laenudega rahastavad oma äritegevust Praegu on keskmise laenu suurus 2000 krooni, kuid see on hiljuti hakanud kasvama Erinevalt laenutaotlejaist on 93% IsePankuri investoritest meesterahvad, kellest 80% pärit Harju- ja Tartumaalt Laenuandjad on enamasti keskmisest kõrgema sissetulekuga kõrgharidusega spetsialistid või juhid näiteks infotehnoloogias või õiguses Mitmed investorid teenivad oma sissetuleku välisriikides ja kõige kaugem investeerija elab näiteks enamiku ajast USAs

Allikas: isePankur

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 25


firma

IsePankuri juhi Pärtel Tombergi kinnitusel loodab ettevõte tulevikus jõuda Londoni alternatiivbörsi nimekirja.

PETTUSED

Suuri pettusi pole seni veel esinenud Kuigi on selge, et kus liigub raha, seal tiirlevad ka petised, pole Pärtel Tombergi kinnitusel IsePankur pidanud tüssamiste ja pettustega tegemist tegema. Vähemalt seni. „Süsteemis on küll kaks probleemset võlgnikku, kes väldivad igasugu kontakte, kuid nende isikute puhul on kõik nende andmed teada ning vastava tähtaja möödudes toetab IsePankur nende vastu kohtumenetluse alustamist. Meie jaoks on tähtis, et kohe alguses saavad kliendid aru, et eraisikutevahelised kohustused kuuluvad samamoodi täitmisele, nagu näiteks pangalaenu tagastamine. Kõik teod toovad oma tagajärjed ja me seisame tugevalt selle nimel, et petturid või n-ö tahtlikud võlgnikud saaksid oma karistuse.”

26 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

laiemat turustamist. Soome ja Rootsi turul on summad aga hoopis teised, sest kõik teenustasud ja püsikulud on mitu korda kõrgemad. Kõige selle juures on kõige kummalisem aga see, et IsePankur.ee ei teeni praegu oma klientide käest mingit tulu. „Oleme sisse viinud väikesed teenustasud krediidikontrolli (18 kr) ning väljamaksete (6 kr) tegemisel, kuid need on puhtalt muutuvkulude üks-ühele katmiseks,” ütleb Tomberg. „Erinevaid potentsiaalseid tuluallikaid on siiski mitmeid, kuid praegu ei pea me seda oluliseks küsimuseks. Teised sarnased keskkonnad teenivad tulu näiteks lepingutasude, reklaami, raha vahendustasude, investori kasumi jaotamise ning lisateenuste edasimüügi pealt. Meie eesmärk on muuta rahaturud efektiivsemaks, õiglasemaks ja läbipaistvamaks ning luua olukord, kus kõik osapooled võidavad. Usume social entrepreneurship’i põhimõtetesse ja arvame, et peame ise enne ühiskonnas piisavalt väärtust looma, kui hakkame klientidelt või reklaami-


A rva m us TEHNOLOOGIA

IsePankur pürib täisauto­mati­seerituse poole IsePankuri infotehnoloogiline baas on ehitatud Microsofti .NET platvormile, programmeerimiskeeleks valiti aga C#.

Kristjan Lepik

„Pidasime C#/.NET-i ainuõigeks valikuks, sest tegu on produktiivsema arenduskeskkonnaga, kui mõned võistlejad (nagu Java). Samas on C#.NET stabiilsem, kui teised Eestis levinud programmeerimiskeskkonnad nagu PHP,” selgitab Pärtel Tomberg. IsePankuri serverid asuvad Saksamaa serveriteenuste pakkuja 1&1 juures. Valik langes nende kasuks seetõttu, et 1&1 pakub ideaalset teenust ööpäevaringse tehnilise klienditoega ning hinnaga, mis on odavam kui üheltki Eesti teenusepakkujalt on võimalik saada. Kogu IsePankuri süsteem on ehitatud selliselt, et inimkäsi peaks võimalikult vähe sekkuma. „Oleme loonud automaatsed andmevahetussillad Krediidinfo, Maksehäireregistri, Compromis Inkasso ning SEBga. Samuti on praegu töös automaatne andmepäring Ametlikest Teadaannetest ning automaatne infoedastus Express Postiga, kes kannab laiali pabervormis võlateateid,” räägib Tomberg. Ainuke protsess, mis ei saa kunagi toimuma automaatselt, on kontolt väljamaksete kinnitamine. „Ülejäänu osas soovime uueks aastaks jõuda täisautomatiseerituseni. Selline automatiseerimine on meie jaoks vajalik, et tagada pikaaegne jätkusuutlikkus ning võime kiirelt kasvada. Samuti ei taha, et meie meeskonnas peaks keegi praegu või tulevikus tegelema asjadega, mis uut lisaväärtust ei loo.”

Tarkinvestor.ee asutaja

müüjatelt tasu nõudma,” selgitab Tomberg ettevõtte filosoofiat. Tema kinnitusel pole vähemalt praegu IsePankuri arandajail paigas konkreetset plaani tasuliste teenustega turule tulemiseks. Kuigi pikas perspektiivis on tähtis, et portaal oma kulud tasa teeb ja oma investoritele väärtust lisab, keskendutakse pragu toote väljaarendamisele. „Kui me oleme valmis saanud tootega, mis sobib ja meeldib paljudele, siis alles hakkame tulu teenimisele keskenduma.”

Eesmärk miljon eurot Realistliku plaani järgi peaks selle aasta lõpuks olema eraisikud vormistanud portaali kaudu ühe ning optimistliku plaani järgi kolme miljoni krooni väärtuses tehinguid. Tomberg hindab, et kolmandal tegevusaastal vormistatakse keskkonnas juba miljoni euro ehk ligi 16 miljoni krooni ulatuses laene. Sellise mahu juures suudaks IsePankur Eesti turul juba ilma igasuguse lisainvesteeringuta jätkusuutlikult toime tulla. Tomberg jääb siiski realistiks ja ütleb, et prae-

gu on igasugune prognooside tegemine sama täpne kui kohvipaksu pealt tuleviku lugemine. Kogu kontseptsioon on tegemas alles esimesi samme ja pole teada, kas ja kui kiiresti see ühiskonnas kandepinda leiab. IsePankuri juhi sõnul oleks ettevõtte meeskonnal naiivne arvata, et praegune toode on täiuslik ning valmis. „Meil on pikk nimekiri uutest võimalustest ja protsessidest, mida tahame keskkonda lisada. Esimeses järgus on meie rõhuasetus investorite paremal teenindamisel ning lisaturvalisuse tagamisel. Järgmise sammuna soovime parendada keskkonna üldist kasutatavust ning laenutaotlejapoolset süsteemi. Et ärimudel pole ennast lõplikult tõestanud ning jõudnud massidesse, pole veel täpselt selge, milline on toode, mis sobiks kõikidele kliendigruppidele. Selle taseme saavutamiseks on meil veel kõvasti tööd teha. Meil on aasta lõpuni pikk arendusjärjekord ning kavatseme arenduskiirust suve jooksul mitmekordistada.” raigo neudorf

raigo@am.ee

Raskenenud majanduskeskkonnaga kaasneb ka pettuste risk, kuid iga IsePankuri vahendusel laenaja saab endale ise vastaspooled valida ning täpsemalt laenusaaja kohta uurida. Seetõttu on ka nimi õige – saab ise pankurit mängida ning pangas tehakse laenusaaja kohta alati ka põhjalik taustakontroll.

Praegu kaalume Londoni alternatiivbörsi võimalusi.» Ettevõtte juht tulevikuplaanidest.

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 27


reportaaž

Uus spordiala – WiFit arvutiga võsast otsimas Kolmkümmend kraadi sooja, sogase veega saviaugud, võsa ja sääsed – kes küll oskaks sellesse keskkonda mõelda arvutiga jooksjaid? Aga just selline pilt avanes WiFi-orienteerumisel. Rapla Vesiroosi gümnaasiumi taga kesksuviselt kuuma päikese käes on üles pandud üks telk, mille all esialgu suurt tunglemist ei toimu – WiFi.ee eestvedaja Veljo Haamer ja paar tema abilist sätivad murule ritta laudu ja toole, mille tagant žürii peagi võistlejad gümnaasiumi taga asuvate lompide vahele suunab. Õhk on kuumusest paks, kui ühendatakse sülearvuteid ja traadita interneti antenne. Tegu on Eesti WiFi-aktivisti Haameri sõnul maailmas esimese sedasorti ürituse ehk WiFi-orienteerumisega.

Viis salapärast WiFi-leviala

Mina ei tea Linuxist midagi.» Veljo Haamer võistleja arvutisse vaadates.

Kõrgtehnoloogiline sport seisneb selles, et korraldajad on huvitava maastikuga Vesiroosi gümnaasiumi tagusesse parki (mis möödunud sajandil oli savikarjäär) paigutanud viis WiFi tugijaama, mis tuleb üles leida. Need saavad toite akudelt, on peidetud mustadesse prügikottidesse ja kiirgavad nõrka WiFi-signaali. Et asi karmim oleks, on ruuteritelt antennid küljest kruvitud. Võistlejad viie WiFi saatja asukohti ei tea ja peavad need üles leidma, registreerides viis võrgunime, mida kontrollpunktid eetrisse kiirgavad. Võidab nagu orienteerumisspordis ikka see, kes kiiremini levialad üles leiab. Esimesed võistlejad – Margus Perle ja Indrek Ruubel saabuvad peagi ja neile kinnitatakse seljale number 244. Siis käib varustuse ülevaatus. „Kismet,” nendib Haamer võistlejate arvutisse kiigates ega mõtle mitte samanimelist šokolaadi, vaid wardriver’ite ehk WiFi kaardis-

28 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

tajate töövahendit, mis töötab Linuxiga varustatud arvutites. „Mina ei tea Linuxist midagi,” tunnistab Haamer ja annab arvuti kontrollimise ülesande teistele korraldajatele. Eksperdid tuvastavad arvutist veel Inteli tavalise WiFi adapteri, mille ainuke ebatavalisus seisneb selles, et ta töötab mitmes sagedusalas. Hea avalikes WiFi punktides, kuid jääb väheseks tõsisele wardriver’ile, tehakse asja kohta otsus. Võisteldes WiFi-orienteerumises võib sellega küll hakkama saada, kuid tõsised tegijad kasutavad ikkagi eraldi WiFi kaarti ja välist antenni, nii näkkab paremini ja kaugemalt, selgitatakse osalejatele. Sel ajal, kui korraldajad võistlejate varustust hindavad (mõni on tulnud ka WiFi-võimelise mobiiliga), hiilime fotograafiga metsavahele, kus teine korraldajate paar veel viimaseid tugijaamu prügikottides metsa alla sokutab. Nad jäävad meile vahele kahe tiigi vahel (kogu orienteerumise maastikku võibki tegelikult iseloomustada kui tiikidevahelist ala). Lausa rägastikku siiski ei pea minema, saatjad sokutatakse nii, et ka teel kõndija leiaks.

Viis korda karmim kui aasta tagasi Janno Kuus, kes on peidetud jaama signaali väikese WiFi detektoriga kontrollimas, peab selleaastast võistlust tunduvalt karmimaks kui eelmisel aastal, kui samas kohas toimus Eesti esimene WiFi-orientreerumine. „Siis oli saatja võimsus 5 mW, nüüd keerasime 1 mW pea-


Rajameister Janno Kuus ja v천istleja Toivo Sild proovivad leida viimast peitu j채채nud WiFi-signaali. FOTOD: Helin Loik Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 29


reportaaž

Võistlustiimi nr 244 liige ületab raskusi koos kohustusliku töövahendiga. Õhus on tunda sääskede horde, kuid veel mitte WiFit.

le,” ütleb Kuus. Põhjuseks see, et 5 mW saatja oli liiga võimas, võitjad jalutasid vaid 15 minutit metsas ja korjasid kõigi saatjate nimed eetrist kokku. „Nüüd on leviala vaid mõni meeter,” tõdeb Kuus, kui viimast tugijaama kopraurgu peitma läheme. Seal kaob aga levi hoopis ära. „Nii raskeks ei saa ikka teha,” arvab teine rajameister Hanno Teppo ning toob prügikoti teele lähemale leppade alla.

Jooks polnud hea taktika

Nüüd on leviala vaid mõni meeter.» Rajameister Janno Kuus tugijaama peites.

Kui Rapla Vesiroosi gümnaasiumi arvutiõpetaja Edmund Laugasson on profistopperi käima lükanud, kihutame meiegi koos esimese võistlejapaariga tiikide vahele. Pärast väikest kerget kiirkõndi aga selgub, et WiFi adapter jäi sisse lülitamata. Lülitatakse sisse – ning Kismet avastab eetrist korraldajate enda leviala ja mõned WiFi tugijaamad lähedalolevalt ehitusplatsilt ning koolimajast. Salapäraseid võsasaatjaid, mida otsida, veel eetris pole. Peagi tabame võsavaheliselt kruusateelt järgmise rajale lastud võistleja – rahuliku sammuga astub võistleja nr 118, kellel käes Lenovo minisü-

30 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

learvuti. Temagi jaoks on veel eetris vaikus. Janno Kuusi pika antenniga raadiosaatja, millega rajameistrid omavahel sidet peavad, hakkab aga järsku vene keeles rääkima – Pihkva taksojuhid. „Ilmselt nad ei saanud meie jutust aru,” kommenteerib Kuus. Tegelikult oleks vastava võimsa antenniga ka WiFi võistlus lihtne – võtad hiiglasliku WiFi suundantenni, vehid siiasinna ja tugijaamad avaldavad oma SSIDid ehk võrgunimed sekunditega. Kui oleme kobraste langetatud puid pidi jälle tagasi võistlusmaastiku esimeste tiikideni turninud, möödub meist lõpuks ka esimene tõeline sportlane – Nokia N95 nutitelefoni käes hoidev võistleja Risto Paalonen, kes teeb tempokat jooksu. Näeme teda hiljem päris mitu korda, ikka joostes möödumas. Paraku see strateegia abiks ei ole, sest telefon tahab pikalt paigal selgineda, enne kui WiFi jaama nõrga signaali üles leiab. Peaaegu samal ajal leiavad esimese tugijaama signaali nii võistlejad tiiminumbriga 244 kui ka üksiküritaja nr 118, selleks ajaks on finišis end üles sättinud ka Arturi trahteri hamburgerilett, kuhu suunduvad esimesed loobujad. Rajale lä-


Leitud! Rajameister Janno Kuus näitab neid viit tugijaama, mis võistluse ajal metsas kilekottides lebasid.

hevad aga ka viimased võistlejad, kellele Veljo juba enne starti paneb kõrvale eriauhinna – vanimatele osavõtjatele. Enn ja Helve Liivrand Nõmme Noortemajast suunduvad rajale vanemat tüüpi pihuarvutiga, kuid nende trump on varasem kogemus raadioorienteerumisest, mis nõukogude ajal oli kõva ala. Täiesti ootamatult on aga finišis tagasi võistleja 118, kes Veljo Haameri üllatuseks väidab end olevat leidnud kõik viis saatjat. Hiljem selgub, et tegu pole võistlussaatjatega, suurt segadust on tekitanud rajal olijate seas Veljo Haameri isiklik tugijaam Airport, Apple’i WiFi adapter, mis kiirgab oma signaali kaugele üle maa. Seda oma laua all pistikust sisse-välja tõmmates on Veljo metsas uidanute Netstumblerid ja Kismetid rõõmsalt piiksuma pannud.

Dopinguga rajale Saanud korraldajatelt tõsisema WiFi antenni, mis meenutab politseinike kumminuia, astub pärast ebaõnnestunud katset Nokia mobiiliga uuesti teele võistleja Toivo Sild – nüüd peaks lootus saatjaid leida olema tunduvalt suurem.

TULEMUSED

Võitis sport Eesti teine WiFi orienteerumine toimus nagu esimenegi Rapla Vesiroosi gümnaasiumi taga pargis. Aja peale tuli üles leida parki peidetud viis WiFi saatjat. Kõiki saatjaid ei leidnud keegi, parim tulemus oli neli saatjat.

Osalesid:

• Risto Paalonen Nokia N95ga, aga WiFi saatjaid ei leidnud. • Toivo Sild, esimesel katsel Nokia E71 abil ei leidnud miskit, teisel katsel leidis arvuti ja tundliku antenniga 37 minutiga neli saatjat. • Margus Perle ja Indrek Ruubel leidsid 2 tunni ja 35 minutiga kolm saatjat, nende arvuti vajas pidevalt laadimist, sellest ka kehvem aeg. • Nõmme Noortemaja – Enn Liivrand ja Helve Liivrand leidsid 50 minutiga ühe saatja. Vanimad osalised. • Kaks võistkonda lahkus registreerimislehele märkmeid jätmata, pidades rada liialt raskeks. • Edukad lõpetajad said auhinnaks wardriving'u adapteri A LINK WL54USB-A.

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 31


reportaaž

SELGITUS

Mis on wardriving? WiFi orienteerumine on sisuliselt wardriving, mis valatud sportlikkusse orienteerumise vormi. Wardriving on WiFi-saatjate leidmine ja kaardile märkimine. Kuni võõraste võrkude tööd ei segata, on selline kaardistamine legaalne tegevus. Muuhulgas pannakse kirja ka mõned leitud WiFi-võrkude parameetrid – võrgu nimi, tugijaama tüüp, kas võrk on avatud või kinnine. Eestis on wardriving'uga leitud üle 130 000 tugijaama, mis teeb Eesti vastava arvuga juhtivaks riigiks Euroopas, kaardistatud alade kohta leiab ülevaate aadressilt kaardistajad.wifi.ee.

Wardriving'u antennid

üks must prügikott oli seal, kust me signaali leidsime.» Kaasvõistleja Helve Liivrand.

Varustus: GPS ja hea antenn

Nõmme Noortemaja raadioorienteerujad on aga samal ajal võistlusrajal leidnud kontrollpunkti number 3. „Huvitav, millised need tugijaamad on?” küsib Enn Liivrand. Tema mäletamist mööda olid kunagi raadioorienteerumisel jaamad paigutatud pahupidi pööratud piimapakkidesse – need olid seestpoolt mustad ja nii ei paistnud metsas silma. „Üks must prügikott oli seal, kust me signaali leidsime,” meenutab kaasvõistleja Helve Liivrand, „see vist oligi.”

Viies võrk jäi peitu Kui esimesest stardist on möödunud poolteist tundi, jõuab taas finišisse Toivo Sild, kes oli teele saadetud korraliku antenniga. Kasu on sellest tõepoolest – arvuti registreeris neli võrku viiest, mis metsa peidetud. Et osa võistlejaid on juba kadunud ja teised

32 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

mobiilide-pihuarvutitega osalejad erilist optimismi üles ei näita, et nad võiksid veel midagi leida, suundume lõpuks korraldajatega kõik koos rajale, et peidetud prügikotid üles otsida.

Karm ja raske võistlus Esimese juures pole probleemi, kõik saavad oma seadmetega tugijaama nime kätte. Mööda joostes muidugi võis see märkamata jääda. Teise juures, mis on peidetud männiokste kuhjakese alla, on raskem. Mobiilid ei suuda WiFit tuvastada ka pooleteise meetri kauguselt. Seega – sai üsna karm võistlus, arvavad korraldajad. Nii et võib järgmine kord Raplasse savitiikide vahele maailmatasemel seltskonna kohale kutsuda küll. Kaido Einama

kaido@am.ee


Enn Liivrand ja Helve Liivrand Nõmme Noortemajast said oma trumbiks pidada kogemust raadioorienteerumises.

Salapärane tugijaam – selline ta oligi, akuga koos peidetud musta prügikotti. Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 33


labor parim at e m ärgid

AMi suures testis enim punkte kogunud toode – testivõitja.

Testitud toode, mida soovitame ka teistele.

Ei või olla - mu Rootsi firma Xcerion tegi mõni kuu tagasi tasuta kättesaadavaks esimese lihtkasutajale mõeldud, internetis elava ja brauserist ligipääsetava arvuti. Muidugi ei teinud nad ainult ühte töölauda, vaid nii palju, kui kasutajaid parasjagu on. Igaüks, kel huvi, saab siseneda veebilehele www.icloud.com, luua seal endale kasutaja ja hakata kohe kasutama virtuaalset arvutit, mis asub kusagil Rootsi serveris. Selline lahendus kuulub pilvandmetöötluse valdkonda ja sealt on tõenäoliselt ka teenuse nimi iCloud inspireeritud.

Mis sellega teha saab? iCloud võimaldab suvalise arvutiga töötades kasutada enda järgi kohandatud keskkonda, mis meenutab väljanägemiselt ükskõik millist nüüdis-

Toode, mis annab oma jõudlusega silmad ette konkuren­ tidele. meie hinded

5

Hea ja kvaliteetne toode, mille kallal norida oleks patt

4 3

Hea valik, mida julgeks teistelegi soovitada

2 1

icloud annab lihtinimesele võimaluse samuti mingit masinat omada, kuhu kau­ gelt sisse logida.»

aegset operatsioonisüsteemi. Miks võiks seda tahta? Karmimad mehed kasutavad igasuguseid kaugtöölaua rakendusi, kuid iCloud annab lihtinimesele võimaluse samuti mingit masinat omada, kuhu saab kaugelt sisse logida. Virtuaalmasin ise ei tule ilma operatsioonisüsteemita. Seal jookseb linuxiline Xios, kuhu on eelpaigaldatud ka üsna tore kogus tarkvara nii filmide vaatamiseks, kontoritööks, suhtluseks kui ka rakenduste arendamiseks. Lisaks saab endale iga virtuaalse masina registreerinud kasutaja kuni 3 GB kettaruumi dokumentide hoidmiseks. Praegu on teenus tasuta, kuid peagi võib oodata lisaks ka tasulist versiooni, mille omanik saab kuni 10 GB ruumi.

Metabrauser Eraldi tasub välja tuua ühe kentsaka võimaluse, mille iCloud loob – kui käivitad arvuti, siis stardib opsüsteem, võtad lahti brauseri ja selles

Harju keskmine. Tugevuste kõrval kerkivad esile ka teatud nõrkused Jätab soovida. Toode pigem kehvapoolne, nõrkusi rohkem kui tugevusi Täielik pettumus. Tootel pole ei tegu ega nägu

34 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Üks võimalusi, mis vaat et kõige rohkem iCloudi juures meeldib, on konsool, mis tekitab Linuxi meestele kodutunde.

Tarkvara, mis on iCloudiga saadavas virtuaalmasinas paigaldatud, ei ole just märkimisväärselt võimalusterohke.


Kuidas valime testitavad tooted? Arvutimaailma testidesse satuvad tavaliselt tooted, mis on äsja turule jõudnud või jõudmas. Tegu on seega värske kraamiga, mida peame vajalikuks ka oma lugejatele tutvustada. Meie suurtes testides võtavad aga omavahel mõõtu enam-vähem sarnase jõudlusega tooted.

u arvuti on pilves! tehnilised andmed

iCloud Hind: tasuta

Tüüp: virtuaalarvuti Opsüsteem: Xcerion Internet Operating System Opsüsteemi programmeerimiskeel: XML Kasutatav virtuaalkettamaht: 3 GB Serveri opsüsteem: Ubuntu Nõudmised: Internet Explorer või Firefox, internetiühendus* * Rakendused laetakse alla ja käivitatakse kohalikus masinas, OS jääb tööle ka ühenduse katkemisel.

ära, kui internetiühendus katkeb – rakendused laetakse kasutatavasse pärisarvutisse ning need jooksevad rõõmsalt edasi, kui ühendus ära kukub. Küsimus siiski jääb, kas tasub jännata pilves arvutiga või mõelda alglaetava USB-mälupulga kasutamisele, kuhu on paigaldatud näiteks Ubuntu.

oma asju näiteks Google Docsi keskkonnas. Funktsionaalsus, mida viimasena mainitud keskkond pakub, sarnaneb iCloudi omale ning kettaruumi pakub Google rohkem. Xcerionil on siiski plaan põhjalikult laiendada oma rakenduste valikut, mis iCloudis virtuaalmasinaga koos pakutakse. Kui teenus veel võimalusterohkemaks muutub, siis võib see olla tublisti üle Google’i või Microsofti Live’i lahendustest. Õnneks ei maksa proovimine midagi, nii et kui huvi, hakake virtuaalarvuti omanikuks.

Virtuaalmasinal alati aur sees

enn.heinsoo@ekspress.ee

Oma kolmegigabaidist virtuaalketast saab hallata sarnaselt päriskõvakettaga ja failide pilvele toimetamine pole raketiteadus. avad omakorda iCloud OSi ning seal jälle brauseri. See on sama kentsakas tunne kui enda sokkide nuusutamine, aga võimalik see on ja esimene brauser muutub sel juhul metabrauseriks. Jõuan ka esimese suure puuduseni, mis iCloudil on. Nimelt töötab see ametlikult vaid Internet Exploreri või Firefoxi vahendusel, mis piirab kindlasti kasutajagruppi. Samuti võib hädakisa oodata selle tõttu, et enamik rakendusi pole nii võimekad kui pärisarvutisse paigaldatavad programmid. Viimane murekoht on samas mõistetav, sest kõik programmid laetakse üle interneti ja kui nad väiksemad on, siis kogu kupatus töötab lihtsalt kiiremini.

Mõnus on pilves olla iCloudis töötamine on päris mõnus. Viivitused on programmide laadimisel tajutavad, kuid piisavalt väikesed, et mitte häirida tunnet, nagu oleks ekraanil korralik opsüsteem. Kettaruum on piisav, et hoida virtuaalmasinas mõningaid dokumente, millele on vaja suvalistest kohtadest ligi pääseda. Meeldiv on ka tõsiasi, et Xios ei sure

Mõlemal variandil on omad head ja vead – mälupulk võib maha ununeda või ära kaduda, iCloud vajab internetiühendust, mälupulgal Ubuntu aga tähendab tunduvalt suuremat funktsionaalsust, kuid iCloud annab jälle võimaluse suvalise arvuti tagant mälupulgata oma dokumentidele ligi pääseda. Kaugtöölaua lahendustega võrreldes on iCloudil seegi eelis, et ükski enda arvuti ei pea töötama kusagil ja internetiga ühendatud olema, selle eest hoolitseb Xcerion, et virtuaalmasinal aur sees oleks. Katsetamise ajal teenuses tõrkeid ei esinenud, mis teeb mind selle kontseptsiooni suhtes üsna optimistlikuks. Alternatiivina võib muidugi hoida

Enn Heinsoo

plussid

++ ++ ++ ++

tasuta virtuaalarvuti sisaldab konsooli 3 GB andmeruumi töökindel

miinused

–– rakendused ei ole kuigi funktsionaalsed –– ei tööta kõigi brauseritega

Arvutimaailma hinne

4

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 35


labor

Pärl Dellilt – Adamo Mida on võimalik saada juunis 2009 ca 50 000 krooni eest? Näiteks 3toalise korteri Kiviõlis ... või hoopis neli aastat vana Renault Clio ... või hoopis Delli uusima (või vähemalt uhkeima-õhima) sülearvuti Adamo Pearl. Milline neist investeeringutest aga kõige rohkem oma hinda väärt oleks? Et Arvutimaailma puhul on tegu siiski peamiselt IKT valdkonda tutvustava ajakirjaga, siis jätame esimeste valikute kasumlikkuse lugejate endi välja uurida ning keskendume seekord vaid väljapakutud valikutest viimasele – ehk siis uurime, mida on võimalik omale saada Dell Adamo sülearvutit soetades.

Arvutav kunst Adamo on üks neist arvutitest, mida võib julgelt pidada kunstiteoseks. Kui ma oleksin sattunud seda nägema mõnes moodsa kunsti muuseumis, siis oleksin suure tõenäosusega pidanud sülearvutit tema kujunduse poolest ühekordseks ja unikaalseks kunstiprojektiks, uskumata, et sel ka tegelikult protsessor sees tuksub. Ainuüksi Adamo kaanel on kasutatud kolme erinevat materjali – läikiv klaasjas pind vaheldub peene hallika ribaga, pärast seda tuleb metalselt säbruline ala. Igast detailist on näha, et disaineritele on antud ülesanne teha Adamost pilke püüdev arvuti, mis ei jätaks vähimatki kahtlust tema väärtuse osas. Dell Adamot peetakse ka konkurendiks MacBook Airile nii tema mõõtude kui ka kaalu poolest. Kui mõõtude poolest on ta isegi MacBookist õhem (16 mm vs. 19 mm), siis kaalu osas on ta konkurendist siiski pisut kogukam (1,81 kg vs. 1,36 kg). Üllatav on aga see, et hoolimata oma väikesest kaalust tundub Adamo raskem

kui oled mõnele nupule pihta saanud, süttib taustavalgus.» 36 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

kui ta tegelikult on – esimest korda seda sülearvutit kätte võttes tegi käsi korraliku jõnksu, sest ei suutnud uskuda, et niivõrd õhuke arvuti ligi kaks kilo kaaluda võib. Kui nüüd Delli kaas üles tõsta, võib veenduda, et disainerid ei piirdunud ainult välispidise küljega – ka klaviatuuri osa (ning tegelikult kõik, ka Adamo põhi!) on viimistletud visuaalselt täiuslikkuseni. Kui näiteks Star Trekis keegi juhtuks sülearvutit kasutama, siis ootaks ma seal filmis enamvähem samasugust klaviatuuri kui Adamol – kergelt futuristlikku hõbedase taustvalgusega ja puutetundlike meedianuppudega. Samas tekib puutetundlike nuppude osas probleeme hämaras viibides – kui soovid näiteks helitugevust muuta, aga klaviatuuril olevaid ikoone ei näe, pead proovima umbkaudu näpuga õiget kohta tabada. Pärast seda, kui oled mõnele nupule pihta saanud, süttib ka taustavalgus ja seejärel on juba lihtne. Ning kui juba kritiseerimiseks läks, siis aeg-ajalt hakkas häirima osade täheklahvide

tehnilised andmed

Dell Adamo Pearl Hind: alates 52 000 kroonist (Max 123) Protsessor: Intel Core 2 Duo SU9300 Ekraan: 13,4 tolli, HD WLED Mälu: 2 GB 800 MHz DDR3 Kõvaketas: 128 GB SATA SSD Videokaart: Intel GMA X4500HD

tundlikkus, kuid see võib suures osas tuleneda ka senistest harjumustest. Kui aga jätta elegantne välimus kõrvale ning vaadata Adamo sisemust, ei ole seal paraku sugugi nii palju pilkupüüdvat. Eeskätt nigela graafilise esituse pärast saab ta Windows Experience’i indeksis keskpärased 3,2 punkti, millega Adamo hinda arvestades ei tahaks rahule jääda. Samuti ei saa nõustuda tootja lubatud viietunnise akukestvusega: lihtsa katsena panime täislaetud akuga ning vaikeseadetel arvuti näitama Casino Royale’i, kuid paraku ei piisanud akust isegi


selle lõpuni näitamiseks. Hoiatus aku kriitilise tasemeni jõudmise osas saabus juba mõni minut pärast kahte tundi filmivaatamist, seega toitejuhe (mis näeb ka stiilne välja) tasub siiski alati kaasa võtta.

Kirjaklambri abil internetti Tehniliste andmete ( ja reklaambukleti) kohaselt pakub Dell Adamo ka 3G kaardi võimalust ning tõesti, lisaks USB- ja eSATA-ühenduskohtadele on külje peal ka väike sahtlike SIM-kaardi jaoks. Sahtlikese avamismugavus jätab mulje, nagu oleks selle teinud mitte insenerid, vaid disainerid – vaja läheb nööpnõela või kirjaklambrit. Samuti, erinevalt näiteks Lenovo või Asuse 3G-toega sülearvutitest pole Adamol kaasas ühtegi rakendust võrguühenduse mugavaks loomiseks – Windowsi enda vahenditega anti lakooniline vastus, et vajaminevat seadet ei tuvastatud. Siinkohal tasub ära märkida ka seda, et Adamo ei sisalda endas CD/DVD-lugejat. Kokkuvõtteks võib öelda, et Adamo näol on tegu ülimalt stiilse sülearvutiga, millega saab teha kõike seda, mida stiilsust otsivad inimesed teevad – surfata veebis, suhelda, teha kontoritööd. Kas see kõik krõbedat hinda üles kaalub, on igaühe enda otsustada – ootaksin taolise hinnaklassi puhul lisaks stiilile ka pisut rohkem funktsionaalsust. Aigar Alaveer

aigar@rajaajaja.ee

plussid

++ stiilne välimus ++ kerge kaal ++ õhuke miinused

–– puudub optiline seade –– nõrk aku vastupidavus –– oma hinnakategoorias jätab funktsionaalsus soovida

Arvutimaailma hinne

3

Aviary – loomingulised tarkvarad veebipõhiseks! Kunagi kuulus kunst rahvale, nüüd aga tehakse muidu kallid ja mahukad kunstitegemise tööriistad kõigile veebis kättesaadavaks.

Aviary Phoenix brauseriaknas näidispilti töötlemas. Aviary pakub veebipõhist fototöötlust, vektorgraafikaredaktorit ja peagi on tulemas sealt ka palju muid disaini- ja loomeinimestele mõeldud töövahendeid. Et fototöötlusprogramm tundub olevat selles Aviary komplektis kõige enam välja arendatud, siis sai seda proovitud. Phoenix Image Editor, mis töötleb veebipõhiselt pilte, küll Internet Explorer 8ga ei avanenud, Firefox aga veebirakendusele meeldis ja brauseriaknasse üle ekraani kuvati lihtne, intuitiivne ja ilus kasutajaliides. Kui veel arvestada, et see avanes brauseris alla 10 sekundiga, siis on üks eelis Photoshopi ees kohe olemas. Teine eelis on muidugi see, et oma arvutisse pole vaja midagi installida. Vasakult leiab fototöötlusprogrammile tuttava nupuriba, veebist saab pildi sisse tõmmata paraku küll ainult JPEG- ja PNG-formaadis. Nagu arenenumad fototöötlejad, toetab Phoenix ka layer’eid ehk kihte ja pilditöötlusfiltreid, mida saab muide juurde teha teise veebipõhise Aviary rakendusega – Peacockiga.

Google ennustab, et tulevikus ongi arvuti vaid brauser. Aviary ainult kinnitab seda trendi. KAIDO EINAMA

tehnilised andmed

Aviary Phoenix Beta Hind: tasuta (Pro versioon 110 kr kuu) Salvestamine: pildid salvestatakse pilvrakenduses Eksport arvutisse: JPEG, GIF, TIF ja PNG

plussid

++ ei nõua installimist ++ igalt poolt ligipääsetav miinused

–– nõuab internetiühendust –– kitsas valik väljundformaate ja tööriistu

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 37


labor

OpenOffice.org aitab Arvutimaailmas on häbematult kauaks jäänud unustusehõlma vabavaraline kontoripaket OpenOffice.org. Nüüd saab see viga üle mitme aasta parandatud mais välja jõudnud paranduse ja täienduse 3.1 katsetamisega. Tasuta programm on aastatega väga palju edasi arenenud ja võimaldab pikas perspektiivis üsna suurt kokkuhoidu. Tarkvara uus, kolmas versioon on jõudnud juba piisavalt lähedale eeskujuks olnud Microsoft Office’i versioonidele (kuni 2003). Programmi põhiosad on siiski ennekõike tekstiredaktor, tabelarvutus ja esitlusvahend. Mõned aastad tagasi lisas OpenOffice.org ka enda programmipaketile andmebaasirakenduse, kuid puudu on endiselt e-posti- ning kalendriklient, mis asendaks Outlooki. Viimast probleemi annab lahendada näiteks Mozilla Thunderbirdi ning selle kalendriplugina Lightning koostöö või Evolutioni abil. Evolution toetab ka Microsoft Exchange 2003 servereid.

Lihtsam kui uus MS Office OO sisaldab ka valemiredaktorit ja eraldi kujunduse/joonistamise vahendit Draw, mis meenutab MS Publisheri, kuid kahjuks viimase failivormingut ei toeta. Microsofti programme harva kasutavaid inimesi on viimastel aastatel tabanud halva üllatusena vajadus ümber õppida MS Office 2007 nn lintidel (ribbon) põhinevat kasutajaliidest tarbima. OO säästab sellest vaevast. Toetus Microsofti kinnistele failvormingutele (DOC, XLS, PPT) on ajapikku samuti paranenud, OO poolt vaikimisi kasutatav ODF (OpenDocument format) on ka Eestis standardiseeritud ja juba osaliselt riigiasutuste poolt toetatav. Isegi MS Office 2007 lisas viimase uuendusega mais selle vormingu toe, kuigi suurfirma suutis seda teha nii vigaselt, et ODFi eest hea seisev organisatsioon on sellest probleemi tõstatanud. Opsüsteemide tugi on OO-l hea 38 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Viimase OO uuenduse 3.1 juures nähti kõvasti vaeva ka töökiiruse tõstmisega.» ning sügisest saadik sobib see ka Apple’i arvutitele ilma tülikat X serverit installimata. Pikka aega oli OpenOffice.org vaeslapse osas: küll ei suutnud ta rikka Microsofti õega konkureerida pildikuvamise osas, küll jäi alla võimalustes ja isegi kiiruses. Microsofti eelis on mõistagi olnud keskendumine ühele opsüsteemile selle pisidetailideni. OO autorid pidid algusest peale püüdma oma programmi sobitada paljudesse opsüsteemidesse ja nii ongi raske peensuseni lihvida käitumist ühes keskkonnas, näiteks Windowsis. Aga just välimuse ja lihtsa kasutatavuse-

ga ongi OO arendajad viimastel aastatel tõsiselt vaeva näinud. Kolmas versioon tõi uue kasutajaliidese ning maikuine uuendus 3.1 lisas silumise ehk sakitõrje (anti-aliasing), mis kõiksugu graafikute ja jooniste korral kuva palju kenamaks teeb ning likvideerib nn „trepiefekti”. Ka on nüüd graafilisi objekte lohistades liigutatavad asjad ise näha, enam ei piirduta piirjoonte tõstmisega. Viimase uuenduse 3.1 juures nähti kõvasti vaeva ka töökiiruse tõstmisega, see tuleb eriti välja just tabelarvutuse juures. OO versioonide kolmas verstapost täiendas üldse tuntavalt igasuguseid tabelarvutusvõimalusi ja lisas muuhulgas ka mitmeid võimalusi graafikutel trendijoone kuvamiseks. Koostöös dokumentide loomine on viimastel aastatel palju edenenud ja teedrajavaks on selles osas võrgupõhised vahendid, näiteks Google Docs. Uusimas versioonis lisas OO grupitööks endapoolse failide lukustamise


b vaesel ajal hädast tehnilised andmed

OpenOffice 3.1 Hind: tasuta

Allalaadimine ja nõuded süsteemile: www.openoffice.org

softiga. Ometigi on OO MS Office’i kasutajale väga tuttav ja pakub ka mõneti paremaidki võimalusi, näiteks on PDFi eksport juba ammu OOsse sisse ehitatud, MS Office jõudis selleni alles viimase uuendusega mais. Igatahes tasub OpenOffice.org katsetamist ja on juba vanemate MS Office’ite tasemel, lüües võimalustega eelmises Arvutimaailmas tutvustatud Lotus Symphonyt. madis veskimeister

madis.veskimeister@eesti.ee

Äsja välja tulnud OpenOffice.org 3.1 on eriti põhjalikult täiendanud tabelarvutuse ja ärigraafika osa. plussid

Röögatu kokkuhoid OpenOffice.org on tõsine konkurent Microsoftile suurtes ettevõtetes ja riigiasutustes. Ajakirjanduses avaldatud andmetel suutvat näiteks Saksa välisministeerium aastas kulutada ühe arvutitöökoha haldamisele vaid 1000 eurot, samal ajal kui võrreldavates ministeeriumides läheb kommertstarkvaraga umbes 3000 eurot. Eesti kontoris läheb vaja ka korralikku eesti keele õigekirjakontrolli. OO tarbeks on olemas vabavaraline õigekirjakorrektor. Kes tahab paremat, võib tõmmata Filosofti vabavaralise versiooni. Selle artikli kirjutamise ajal pole uusima OO 3.1 jaoks veel paketti väljas ja kahjuks on Linuxi enda õigekirjamoodul jäänud vaid versiooni 2.0

toetama. Mac OS X kasutajad peavad aga õigekirjakontrolli ostma. OOl pole endal kaasas ka lõikepilte (clipart). Selleks võib kasutada Open Clip Art Library projektist (openclipart.org) allalaetavat paketti. Lõpetuseks võib öelda, et OO sobib hästi just neile töökohtadele, kus kontoritarkvara ei lähe palju tarvis. Spetsiifilisemat laadi lahenduste kasutajatel võib üleminek valmistada küll väiksemaid probleeme. Näiteks OO toetab VBA keelt, aga see pole päris üks-ühele kokkusobiv Micro-

++ hind puudub ++ paljude opsüsteemide tugi ++ kõik vajalik olemas miinused

–– ajaplaneerija ja e-posti kliendi puudumine

Arvutimaailma hinne

Oracle andmebaaside haldus

5vt tagumiselt sisekaanelt

mehhanismi. Probleem oli selles, et kui mitmest erinevast opsüsteemist kasutajad avasid sama dokumenti ühiselt jagatud võrgukettalt, siis seni võisid nad salvestades üksteise muudatusi rikkuda. Nüüd seda enam ei lubata.

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 39


labor

Arvuti õpetajale

Eelmisel aastal said 4100 õpetajat endale riigihankel võitjaks tulnud HP süle­arvutid. Aega pole palju möödas, kuid ühe tihedalt kasutatava süleraali tegelik headus peaks poole aastaga juba välja tulema küll. Iseenesest on tegu korraliku äriklassi masinaga. Poes on neid praegugi ligi 12 000 krooni eest saada. Riik sai MicroLinkilt 40 miljoni eest 4100 arvutit, seega jäi hiigelpartii juures ühe hind napilt alla 10 000 krooni. Kui Reaalkoolis ühe isendi juurde pääsesime, siis vaatamata selle tihedale kasutamisele ei paistnud kulumise märke veel olevat. Aukartustäratav on arvutiga kaasatulnud tarkvara, mis oleks eeskujuks kalli kommertstarkvaraga laristavale riigile: Windowsis 27 vabavara ja Linuxis 15. Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent peab HP arvutit ihaldatuks, sest soovijaid oli nii palju, et õpetajad pidid motivatsioonikirja kirjutama, miks just neile on masinat vaja. „Selle ajaga on kõvaketas täis saanud,” meenutab Pent muresid uue sülearvutiga. „Aga see on ka rohkem minu viga. Sai täis, sest kasutan modelleerimistarkvara, meil on siin programmjuhtimisega tööpingid. Muidu ikka tavaliste tööde jaoks jätkub.” Pent peab õpetaja jaoks oluliseks,

et korpus oleks tugev, sest arvutit kantakse palju ühest kohast teise, aku peab pidama ning internetiühendused peavad olema. Rahumäe põhikooli õpetaja Kadri Hiob kogus kokku oma kooli kaheksa kasutaja arvamused. Nende jaoks tähtsad omadused on kiirus, kiire internetiühendus, WiFi, CD-DVD seade, kergus, hea ekraan, ID-kaardi lugeja. Kulumismärgid veel puudusid, kuid ühel arvutil tuli lahti hiire juhtnupp ja kui algul oli aku tööaeg neli tundi, siis nüüd on see kahanenud kolme tunnini. KAIDO EINAMA

tehnilised andmed

HP Compaq 6910p Hind: 9681,90 krooni (hange MicroLinkist) Protsessor: Intel Core 2 Duo T8100 (2.10 GHz) Mälu: 2 GB Kõvaketas: 5400 rpm, 120 GB Ekraan: 14,1”, 1280 x 800 pikslit, matt Ühendused: LAN, WiFi a/b/g, Bluetooth, 3 USB porti, VGA väljund, PCMCIA, SD ja MMC kaardilugeja Optiline seade: DVD +- RW kirjutaja Turvalisus: ID-kaardi lugeja, sõrmejäljelugeja Kaal: 2,15 kg Aku: kuni 6 tundi

kaido@am.ee

plussid

++ kaasas palju tarkvara ++ kerge ja vastupidav ++ kõik vajalikud ühenduspesad miinused

–– veebikaamerat pole –– kõvaketas võiks olla suurem –– aku võiks kesta kauem

Õpetajate hinne

5-

40 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Reaalkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Ahti Pent näitab, et odav õpetajaarvuti saab hakkama ka kolmemõõtmelise projekteerimistarkvaraga. FOTO: Stanislav Moškov


F-SECURE

PROTECTION SERVICE FOR BUSINESS

KO M M E N TA A R

Kui infoturve kisub keeruliseks, siis meie saame aidata.

Kuidas õpetajaarvutit valiti Valiku tegi keeruliseks hanke suur maht ja majanduslanguse tõttu närviliseks muutunud ärikliima. Et hanke maht oli Eesti mõistes väga suur, siis tuli ette ka juriidilisi vaidlusi – kahel korral esitati vaidlustus. Meie esitatud nõuded olid karmid. Ootasime universaalseid sülearvuteid, mis vastaksid 4000 inimese vajadustele. Need pidid olema vastupidavad ja tugevad, sest neid kasutatakse aktiivselt iga päev. Me ei vajanud kodukasutajate tooteid, vaid pigem äriklassi, mida müüakse kallilt, kuid arvestades suurt kogust, saime need kodukasutaja hinnaga. Äriklassi sülearvuti tähendab, et sobib tööalaseks kasutamiseks ja on vastupidav. Esitati 10 pakkumist. Pakuti viit erinevat marki. HP pakkumine oli selgelt kõige soodsam ja samas tehnilised näitajad head. Seega ei olnud hankekomisjonil valiku tegemine keeruline.

PROOVI JUBA TÄNA!

ENELY PREI

Tiigrihüppe projektijuht

Mitu põhjust infoturbeteenuse tellimiseks Infoturbega tegelemine on aeganõudev Riistvara vajab ruumi ning hooldust Kogu kulu on raske ennustada

Üks lihtne lahendus Usaldusväärne partner hoiab IT-turbe korras Lihtne soetada ning paigaldada Investeeringud täiendavale riistavarale pole vajalikud F-Secure Infoturbeteenus (Protection Service for Business) on lahendus vabastamiseks Teid infoturbealastest muredest, et saaksite keskenduda tähtsamatele töödele. See tähendab teile otsest kulude kokkuhoidu. F-Secure’i lahendused on pälvinud arvukalt rahvusvahelisi auhindu, samuti häid hinnanguid avalikes ülevaadetes ja kliendi tagasisides. Loe rohkem, ning proovi lahendust juba TÄNA: www.f-secure.ee/PSB/ Teenuse tellimiseks ning lisainformatsiooni saamiseks palume pöörduda oma IT partneri või F-Secure tugikeskuse poole. Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 41 F-Secure Tugikeskus, BCS Infra AS, Jõe Tn3, Tallinn 699 8181, f-Secure@bcs.ee


labor

Välkmäluketas – milleks? Välkmälukettad ehk SSDd (Solid-State Disk, kaasajal ka kui Solid-State Drive) olid ülikõrge hinna tõttu vaid nišitooted. Hind on nüüd mõistlikum ja uurimegi, mida me selle oluliselt kallima seadmega võidame. Ei pea olema pangaboss, et oma sülearvutisse soliidne ketas saada. Näiteks testimisel olnud 80gigabaidine Intel X25-M SSD maksab juba alla 5500 krooni, mis on küll kallim, kuid omab selle hinna juures ka mõnd plussi.

Suured plussid Seadmes pole enam mingeid pöörlevaid kettaid ja lugemispäid. Tegu on kõvaketta korpusesse mahutatud välkmälu (Flash Memory) kiipidega, mida toetab kiire DRAM puhvermälu ja SATA kontroller, nii et arvuti näeb seadet kui tavalist SATA kõvaketast. Seega pole mingit keerukust vanake HDD modernse SSD vastu vahetada. Erinevalt kõvaketastest on SSD masinat sisse lülides kohe valmis tööks – puudub vajadus pöörded üles saada. Et vaja pole ka lugemis-kirjutuspeade positsioneerimist, on lugemiskiirus

Erinevalt kõva­ketastest on SSD sisselülitades kohe valmis.»

ca kaks korda parem tavaketastest. Seade on hääletu ja väga löögi-, põrutus- ja vibratsioonikindel. Voolu tarbib ka vähem, ent sülearvuti akule see oluliselt tööaega juurde ei anna (sellist valereklaami kohtab sageli). Et ka moodsad sülearvutikettad pole energiajanused, siis võidetav akuaeg on u 15 minutit. SSD põhipuuduseks jääb veel kõrge hind. 32 GB Apaceri ketta eest tuleb Ordi poes lauale laduda 2195 kr – sama raha eest saaksime 1,5 TB tavalise ketta. Suurima – Inteli 160 GB SSD eest küsitakse aga tervelt 10 595 kr.

Suured miinused Oluline puudus on ka maht – kuigi on valmistatud juba terabaidiseid monstrumeid (te ei taha teada, mis hinnaga), jäävad praegused SSDd vahemikku 32–256 GB, mida on ilmselgelt vähe. Kolmas puudus on limiteeritud kirjutustsüklite arv – lugemine seadet ei kuluta, küll aga kustutamine/kirjutamine. MLC-SSDdel on see vaid 10 000 tsüklit, kallimatel SLC-SSDdel 100 000. Samas kasutatakse tehnoloogiaid, mis ei suuna ühtki sektorit enne

tehnilised andmed

Intel X25-M SSD Hind: 5495 krooni (Ordi)

Maht: 80 GB Liides: SATA-2 Voolutarve (idle/max): 0,06 W / 0,15 W Lugemiskiirus: 250 MB/s Kirjutuskiirus: 70 MB/s

uuesti kasutusse, kui terve ketas on korra läbi kirjutatud. See lubab Intelil nt pakkuda viieaastast garantiid. Testimisaluseks oli meil Inteli X2 5-M 80 GB SSD ja testiarvutiks Intel Extreme QX9770 koos Intel X48/ ICH9R kiibistikuga ning võrdluseks kahest Seagate 1 TB SATA-2st ehitatud RAID 0 ja Seagate 1,5 TB SATA-2. Kõigis kasutatud testides (HD Tach RW, HD Tune ja HD Speed) näitas Inteli SSD kahekordset kiirust. Otsus on seega üks – ostke, kui on raha, eriti sülearvutisse. Lauaarvutisse on SSD aga kasulik koos tavaliste ketastega – SSD opsüsteemi ja programmide jaoks. VEIKO TAMM

veiko.tamm@gmail.com

plussid

++ kohe käivituv ++ kaks korda suurem lugemis­ kiirus ++ olematu seek time

miinused

–– väike maht ja lühike eluiga

SSD ketas pole muud kui kõvaketta korpusesse mahutatud välkmälud. 42 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Arvutimaailma hinne

4+


LG Arena – nädalaga õpitav Testimissaidid üle maailma on sõitnud sellest metallist korpusega telefonist üle autoga või uputanud ta õlleklaasi – töötab. Vastupidavusega probleeme pole. Probleemid on seotud nutitelefoni keerulise sisuga. Kui valida ühe teise telefoni ja LG vahel, siis see teine telefon on kohe kasutatav ja intuitiivne, LG aga vajab mõne nädala õppimist. See-eest on LG sellest teisest mitu korda odavam. Seega on võimalik valida – kas maksta topelt ja hakata kohe kasutama või säästa ja õppida kasutama.

Isetehtud tarkvara LG otsustas kogu tarkvara ise teha, pole siin mingit Google Androidi ega Microsoft Windowsit. Selle hind on ühilduvus. Leppida tuleb Java rakenduste allalaadimisega, kui midagi juurde tahta. Tarkvara oskab Wordi, Excelit ja PDFi lugeda, redigeerida ei saa. Arvutiga ühendamine käib samuti LG enda PC Suite’i abil, millega sünkroonimine pole nii täiuslik kui iPhone’il või Windows Mobile’il. Arenal on korralik WiFi, mis haakub enamiku avalike võrkudega, erinevalt Windows Mobile’ist ei kipu LG Arena WiFi kadumisel kalli 3G andmesidega ise seanssi jätkama.

tehnilised andmed

LG Arena KM900 Hind: ca 6000 kr

Võrgud: HDSPA 2100, 3G, GSM 900/1800/1900 MHz Mälu: 2 GB Flash / 1 GB SDRAM + 8 GB Flash, Micro SD kuni 32 GB Andmeside: GPRS/EDGE/WEDGE/HDSPA (kuni 7,2 Mbit/s), Bluetooth, WiFi, USB Ekraan: 480 x 800 pikslit, multipuutetundlik Kaamera: 5 Mpix ja 1,3 Mpix, autofookus, välk, video (720 x 480) Lisafunktsioonid: FM raadio, FM saatja, Java, A-GPS, valjuhääldi, häälsalvestus, dokumendivaataja, TV väljund, 3,5 mm heliväljund Aku: 1000 mAh, ootel 300 t, kõneaeg 230 min Mõõtmed: 105,9 x 55,3 x 11,9 mm Kaal: 105 g

Kahju, et USB-kaabel pole standardne – mugav oleks olnud mini-USBga ühendada, nüüd peab autosse, koju ja kontorisse LG erilist kaablit kaasa vedama. Veebilehitsemise võib unustada või laadida omale Java-põhine Opera brauser. Sisseehitatud brauser moonutab lehekujundusi ja reageerib ettearvamatult linkide vajutamisele.

Nädalaga harjub ära Üllatusena hankis telefon ise kuskilt kõik vajalikud Elisa seaded. Meiliprogramm on talutav, kuid kirju ei näidata kohe HTMLis, vaid eraldi programmiga. Kui aga rääkida telefoni põhiomadusest – helistamisest, siis siin on kõik tipp-topp. Heli on vali, vinge lisaomadus on heli suunamine FM-saatjaga raadiosse, puuteekraanilt saab kõne ajal igale poole menüüdesse ja kontaktidesse. Meediapleier on ka väga tasemel. Kui nüüd mõelda nädal hiljem probleemidele, mis alguses tekkisid, siis võib öelda, et LG Arena pole täies-

ti intuitiivne, kuid nädalaga harjutav, edasi hakkab kõik minema juba hoopis paremini. KAIDO EINAMA

kaido@am.ee Vaata ka: Aastane mobiilitest – LG Arena (am.ee/arena)

plussid

++ hea kvaliteediga meediapleier ++ mugav kasutajaliides ++ tugev korpus miinused

–– aeglane –– kehv brauser –– ühilduvusprobleemid

Arvutimaailma hinne

4-

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 43


labor

Mobiilne internet – nagu vahelduva pilvisusega päike Suvi on kohe käes ning kes ikka enam kontoris pikalt passib – tööd on vaja teha ka igal pool mujal. Reklaame vaadates mitte ainult ei kutsuta kasutama ega soovitata, vaid lausa kästakse: „Kasuta internetti kõikjal Eestis!” Siit ka meie ajend jätkata igakevadiste mobiilse interneti testidega – iga kevad tuleb ju veidi teisiti ja iga aastaga peaks olema mobiilse inimese võimalused internetti ühenduda aina paremad. Seekord jäid meie valikutesse mobiilsideteenuse pakkujate paketid ja lisaks Kõu, mis vana NMT võrgu sagedust kasutab. Sai veidi juureldud ka WiMAXi interneti üle, aga täiesti mobiilseks seda veel ei lugenud. Kõu modemid olid platsis juba esimesel õhtul. Peagi tuli ka Elisa 3,5G modem (küll eelmise aasta mudel, aga olgu pealegi), samuti lubas EMT meile midagi organiseerida, kuid suurima operaatori modemi pidime lõpuks võtma paadunud mobiilinterneti kasutajalt Aare Kirnalt. Tele2 pistis viimasel hetkel kotti kaks ühesugust USB modemit. Niisiis saidki esindatud kõikvõimalikud moodused väljaspool igapäevast kontorit internetti minna. Aga eks iga testija räägib oma kogemusest lähemalt.

Veljo Haamer: mobiilinternet pole püsiühendus Testitud Elisa andmeside tegi huvitavaks see, et paar päeva enne testi algust avati ametlikult UMTS900 44 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

võrk Tartu maakonnas, mis võimaldab 3,5G kiiruseid ka väljaspool linna tavalise GSMi sagedusel. Testi järgi saavutas modem Vara vallas, mis jäi Tartust põhja poole (umbes 36 km Tartust ja vaid 11 km Peipsist) allalaadimiskiiruse 0,47 Mbit/s ja üles 1,25 Mbit/s, mis on isegi 3G võrgu kohta päris hea tulemus. Seda enam, et mõõdetud oli see kell pool 11, kus võrgus juba kasutajaid ja allalaadijaid

Imelik on see, et iga päev ca kella 16 paiku kaob võrk üldse ära ning taastub mõne aja pärast iseenesest.» võiks palju olla. Võrdlusena võib välja tuua, et tavalises EDGEi levialas on sarnases piirkonnas 56 kbit/s juba päris hea kiirus. Tallinnas, Tartus ja mujal tihedalt asustatud piirkondades, kus tugijaamad asetsevad lähestikku ja kus tihtilugu on kasutuskoormus jaama kohta väiksem, tuli allalaadimiskiiruseks

1 Mbit/s, mis on täiesti piisav igasuguseks veebis surfamiseks. Samas väljapool suuri linnu – Raplas, Mustvees, Jõgeval, kui on saadaval vaid EDGE-tehnoloogia, võib suuremahuliste lehtede, näiteks Delfi (~1,1 MB) sirvimine osutuda vägagi vaevaliseks protsessiks. Tavaliselt sooviks ikka sülearvutit kasutades näha veebilehtede täisversioone, mitte nuditud lehti, nagu mobiilides. Kasutades iPhone’i või mõnda muud väikese ekraaniga mobiilset seadet ei olegi kiirus nii häiriv, kuid samas ega väga pikkasid interneti sirvimise sessioone mobiili pealt läbi ei viidagi. Eriti annab aeglane liiklus tunda päevasel ajal, kui mastide koormus on suurem. Kogu testi ajal aga häiris eelkõige võrgu aeglane reaktsioon. Võrreldes ADSLi või mõne muu harjumuspärase püsiühendusega on mobiilse andmeside viide märgatav. Esimest korda Huawei modemit kasutama hakates oli kõik küllaltki lihtne, sest USB seade installib end automaatselt ega esita üleliigseid küsimusi. Vajalikud draiverid asetsevad seadme oma mälus ning CDd pole mõtet karbist otsidagi. Kaasasolnud tarkvarast jäi silma ning jättis positiivse mulje võimalus jälgida kasutatud andmeside mahtusid ja võrgus


tes timeeskond

Kristjan Karmo AS Telema projektijuht

Kristjan Tarjus Siemens Info Services

Veljo Haamer WiFi initsiaator

Aarne Kirna Arvutikaitse.ee peatoimetaja

Aigar Alaveer ERGO Kindlustuse IT kasutajatoe juht

Seekordne mobiilinterneti test kiskus rohelusse – kolm testijat Pääskülas erinevate ühenduste kiirusi mõõtmas. Fotod: Kalev Lilleorg

Alland Parman Tallinna Küte, IT juht

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 45


labor

Aigar Alaveer vabaõhukontoris mobiilset Tele2 internetti proovimas – levialasse sõita pole mobiilinternetiga enam vaja. oldud aega. Püsiühenduseks mobiilset andmesidekanalit nimetada on liialdus, sest midagi püsivat siit ei leia: kiirus sõltub kliendi asukohast ja kõne/andmeside klientide arvust konkreetse mobiilimasti taga. Teenus sobib eelkõige liikuvale kliendile, kes kasutab taskusse mahtuvat seadet: mobiili või PDAd.

Marko Habicht: Linux on mobiilisõbralikum Kasutan peagi juba kaks aastat Elisa mobiilset internetti Nokia E51ga. Nokia ise on veidi ebastabiilne seade ja kohati pole suuteline mõningaid veebilehti kuvama, kuid see on pigem telefoni brauseri häda kui operaatori teenuse puudus. Iseenesest pidi probleem lahenema mõne muu veebilehitseja, näiteks Opera kasutamisega, kuid pole see senimaani mind piisavalt häirinud, et oleks mahti olnud midagi juurde installida. Samuti kasutan internetti tihtilugu ka ühenduses sülearvutiga, küll üle Bluetoothi ja teinekord ka üle USB kaabli. Vast 46 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

kõige halvem on ühenduse loomine Windowsis, kus tarvilik draiverite leidmine või tahetakse PC Suite’i installi, mis mõttetult ressursse raiskab. Ubuntu Linuxi kasutajatel pole aga probleemi olnud juba mitu aastat:

Sababidi USB pesas tolknev jublakas võib mõnes avalikus kohas lihtsalt küljest pudeneda.» ühendanud telefoni kaabliga arvuti taha, saab opsüsteem ise aru, et tegu on modemiga ning pärast paari hiireklõpsu on internet kasutusvalmis.

Aare Kirna: kolme gigabaidiga saab hakkama EMT mobiilne internet on nüüd juba kaks aastat kasutusel olnud PCMCIA pesasse käiva modemiga (Huawei

E630) – peamiselt kartusest, et sabapidi USB pesas tolknev jublakas võib mõnes avalikus kohas lihtsalt küljest pudeneda ja kaotsi minna. Kompaktsem on ta küll, viimase Ubuntuni aga ei tundnud Linuxi opsüsteem seadet ära ning Macil polegi seda kuhugi torgata. E630ga kaasa pandud tarkvara oli läbini ingliskeelne ja Windowsi põhine. Esialgu häiris, et seade ei näidanud jooksvat andmemahtu, hiljem tekkisid kasutajaliidesel ka lollid küsimused: „Modemiühendus on aktiivne, kas te tõesti soovite arvuti välja lülitada?” See-eest hetkel, kui mu sülearvuti talveunne läks, unustas arvuti PCMCIA pordi elaniku ilma igasuguste lisaküsimusteta ning nii põhjalikult, et unest üles tulles tuli vahepeal aktiivse ühenduse taastamiseks sülearvutile restart teha. Võib-olla on uuemate versioonide tarkvara juba inimsõbralikum, aga kahe aasta jooksul igal juhul ühtegi tarkvarauuendust pakutud veel ei ole.


EMT kiitleb, et nende mobiilne internet on Eesti parim. Et ma pole teisi operaatoreid kasutanud, ei jää muud üle, kui neid uskuda. 3,5G võrk on kättesaadav suuremates linnades ja maakonnakeskustes ehk seal, kus juurdepääs internetile niikuinii eriti keeruline ei ole. Kui aga rongiga Tartust Tallinna sõita, siis üks suurem leviauk on Pedja kandis, teine vahetult pärast Tapat ja kolmas veidi pärast Aegviidut. Samuti ei saa EDGE-ühenduse peale loota näiteks Värska sanatooriumis – ühendus on küll olemas, kuid see katkeb alatihti. Kolmegigabaidine mõistliku kasutamise kuupiirang on isegi HSDPA ühenduse puhul töötegemiseks täiesti piisav, EDGEi pakutav 284 kb/s aga on nii aeglane, et harjumuspärased netikasutamise viisid tuleks ümber mängida – meilide allalaadimisel IMAPi asemel POP3 protokoll, igasugused automaatsed uuendused, värskendused ja sünkroniseerimised tuleks jätta kiiremat ühendust ootama jne. Keskeltläbi õnnestub EDGEi levialas tööpäeva jooksul liigutada 50 MB andmeid.

Aigar Alaveer: aeglasega harjunule sobib Mõned päevad Tele2 mobiilset seadet Huawei E180 kasutades tekkisid kohe esimese hooga probleemid Thinkpad SL400 sülearvutiga, mis jooksutas Windows Vistat. Nimelt tekkis installi ajal ca minutine paus, kus midagi ei toimunud ning tekkis kahtlus, et rakendus on lihtsalt kokku jooksnud. Selgus, et nii see siiski ei olnud. Muidu on install meeldivalt lihtne ega eelda tõsise kasutaja teadmisi. Meeldiv on see, et pakendis on olemas ka USB pikendusjuhe, sest SL400 on kergelt kaldus servadega ning otse USB-pessa ühendada on pulgakujulist paksu modemit tülikas. Tele2 rakendus käivitub otse modemilt või vähemalt sellele ehitatud andmekandjalt ning seetõttu on see igati mugav. Rakendus ise on samuti lihtne ja intuitiivselt kasutatav. Tallinna piirkonnas ja Pirita kandis nii asulas kui ka metsas oli kiirus täiesti stabiilne, kuid eks see stabiilsus

Kui pole harjunud kodus kiiret internetti kasu­ tama, sobib see ühendus hästi.» pigem sõltubki operaatori levist. Kui pole harjunud kodus kiiret internetti kasutama, sobib see ühendus hästi ka igapäevatoimingute läbiviimiseks internetis. Huvitav on jälgida erinevate veebilehtede vaatamisel tekkivat andmesidemahtu – tavalise interneti otsas seda suure tõenäosusega ei jälgi, kuid fakt on see, et makstes megabaidipõhiselt, võib juba paarikümneminutine surfamine mõjuda rahakotile üpris rängalt.

Alland Parman: Kõust piisab lihtsaks veebitarbimiseks Olen kasutanud Kõud juba 2007. aasta augustist seadmega ZTE MG 478, mis käib USB-pessa. Samuti on asutusele võetud lisaks nii mõnedki mobiilsed kui ka statsionaarsed seadmed, näiteks andmeside varukanaliteks. Seade sai kohe kasutusele võetud

vÕITJA

Kõu, ZTE AC5710 Kõu levib kõikjal kiiresti, mitte ainult linnades. Ehkki ka tal oleks aeg 200 kbit/s kiirusest paremate juurde kolida.

USB pikendusjuhtmega koos, sest pontsaka kuju tõttu istub see USB pesas liiga kohmakalt. Lisaantenn on seadmel hea, seda enam, et teenust kasutatakse suurem osa ajast väljapool Tallinna, enamasti rongiga tööle ja tagasi sõites. Tallinna–Kehra vahel saab internetti kasutada kogu tee hoolimata sellest, et mõnes kohas on üsna nõrk levi. Kõult mingit erilist kiirust ei ootagi, sest spetsifikatsioongi ütleb, et midagi ei garanteerita ja kõik sõltub paljudest parameetritest võrgus. E-posti ja lihtsa veebitarbimise jaoks on kiirust küll. Põhiprobleem, mis installimise käigus tekkinud, on seotud Windowsi leitavate väärade draiveritega. Nagu juhendiski tuleks enne seadme arvuti külge ühendamist arvuti üle käia CDlt paigaldatava õige tarkvaraga ja siis ühendada alles Kõu seade. Ligi kaheaastaselt plaadilt leidis ka Windows Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 47


labor 7 endale vastava koodijupi ning kõik toimib probleemideta. Et võrku identifitseerimine käib riistvara küljes oleva ESN numbri järgi, siis ühe lepinguga mitut seadet kasutada ei ole võimalik.

Kristjan Karmo: varuühenduseks sobib Kõu Kõu internetiühenduse selge eelis on muidugi hea levivus ning üsna vastuvõetav kiirus. Üldjuhul teeb siiski vanale dial-up’ile ehk sissehelistamisele kahekordselt, vahel enamgi ära. Vähemalt Tallinna piirkonnas on ka päringutele vastamine kiire, kui tegu väiksemate andmemahtudega – võib öelda, et lausa ideaalne. Müstiline on ühenduse ebastabiilsus ka hea levi korral. Ei teagi, kas see on seotud tugijaama kasutajate arvu või n-ö tuule suunaga, igal juhul tuli ette netikatkestusi ootamatutes olukordades. Koduühenduseks ei kannataks Kõud panna. Maal ja metsas ehk veel,

Isiklikult kasutaks seda ühendust pigem tagavaraühen­du­ sena, sest hind on võrdlemisi soodne ja kiirus parem EDGE'ist.» aga alternatiivina olukorras, kus kiire ja stabiilne internet tuleb mööda traati – ei, aitäh. Suuremate andmemahtude korral on kiirus siiski liiga kesine, näiteks Youtube on vastunäidustatud. Kõu modemi paigaldus ei ole just tuumafüüsika ning on veebilehel oleva juhendi järgi täiesti lihtsalt tehtav (mis muidugi eeldab eelnevat internetiühendust või salvestatud veebilehekülge), samas ma oma emal seda teha ei laseks. Draiverid on modemi enda peal olemas ning muid andmekandjaid peale väikese voldiku kaasas polegi. Natuke arusaamatuks jääb, miks kaasasolev tarkvara peab nii „ilus” olema ja omama skinne ehk disainitud välimusi. Ometi on seadis48 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

3 GB kuus on mõistliku kasutamise korral täiesti piisav

tuste võimalused üsna advanced ja tavakasutajale ilmselt mõistmatud. Kui draiverid ja muu tarkvara peal, käib ühenduse loomine vaid ühe nupuvajutusega. Süsteemi nõuete osas on Kõu veebileht natuke eksitav: väidetavalt sobib selle seadme kasutamiseks ka MacOS X, kuid ikkagi ei õnnestunud kuskilt leida vastavaid draivereid. Laia maailma netifoorumid pigem kinnitasid seda ikaldust, kui lükkasid ümber. Seadmele oli kaasa pakitud ka autoantenn, mida sai võrreldud küljes olnud volditava antenniga: levile märgatavat mõju ei avaldanud, küll aga kiirusele. Voldikantenniga olid kohati üles- ja allalaadimise ooteajad lausa kahekordsed võrreldes autoantenniga, kuid seevastu olid kiirused ebastabiilsemad. Isiklikult kasutaks seda internetiühendust pigem tagavaraühendusena, sest hind on võrdlemisi soodne ja kiirus on kordades parem sissehelistamisest või mobiilsest EDGEist. Paraku harjub inimene kõigega, nagu harjub ka kodus või kontoris suurte ühenduskiirustega, seega tunduks Kõu tänapäeva noorele üsna arhailine ja pisut enam kui lihtsalt pisut aeglane.

Kristjan Tarjus: Kõu puhkab kell 4 õhtul Standardite järgi võiks allalaadimiskiirus olla kuni 3,1 Mbit/s ja üles kuni 1,8 Mbit/s, kuid praktikas on üsna raske saada kiirust, mis oluliselt ületaks 200 kbit/s piiri, vähemalt mitte Tallinnas Pääskülas. Taas kord selgub, et Pääsküla on omaette linn ja sealne levi kuulub lisavarustusse: ei levi seal Elisa, DigiTV ega Kõugi pole kiita. Õues on Kõu hästi kasutatav, toas raskendatud. Appi tuleb kaasas olnud autoantenn, mida aknale poetada kannatab. Nõmmel ja Laagrist väljasõidul tuleb allalaadimise kiirust modemist ligikaudu 1 Mbit/s.

Selgeks sai ka see, et maanteel autoga liikudes ligi 90 km/h juures on interneti kasutamine üsna lootusetu just katkendliku ühenduse tõttu. Vatlas tavaantenniga saadud kiirus oli 92 kbit/s ja autoantenniga 144 kbit/s, kuid MSN Messenger sellistel kiirustel kasutatav pole – keegi ei tea, miks. Hea stabiilse interneti sai kätte kontoris, Järvevana–Pärnu mnt ristmiku kõrgematel korrustel, kus ei olnud probleeme samaaegse failide sikutamise, MSNi, Skype’i või netiraadio kuulamisega. Imelik on see, et iga päev ca kella 16 paiku kaob võrk üldse ära ning taastub mõne aja pärast iseenesest. Esmane modemi paigaldus on võrdlemisi lihtne, sest draiverid on pulgal olemas. Algul oli küll mõningad arusaamatusi Windows 7ga, kuid need lahenesid kiiresti.

Kokkuvõte: 3G linnas, Kõu metsas Teenusepakkujaid on meil nüüd juba piisavalt, et mobiilses andmesides monopoli ei peaks enam kartma. Samas pole valiku tegemine niisama lihtne – kiirusenäitajad on enamvähem kõik samad, kuid väga palju sõltub asukohast. Elisa tõenäoliselt domineerib Tartu maakonnas oma parima kiirusega UMTS900 võrgus ning peagi ka mujal Eestis, kuhu see võrk laieneb, aga kes teab, millal ülejäänudki järele jõuavad. UMTS900 kasutab tavalise GSMi sagedust ehk siis tugijaamu ei pea erinevalt 3Gst tihemini panema. Samas vajab UMTS900 vastava toega seadet: Elisa pakutavatel modemitel on enamikel tugi olemas, telefone aga leidub veel üsna vähe. Erinevates linnades ja asulates on tõenäoliselt enim EMT 3Gd õhust leida, Tele2 levikaart tundub veidi liialdatud, sest sealsed osad 3G alad, kus vaid üks tugijaam, jätavad mulje, nagu maju ja maastikku polekski, on vaid ideaaltingimustega põld. Kui pole 3Gd, siis on vast Kõu parim valik, sest EDGEiga 100 kbit/s on hea tulemus, kuid Kõu võiks juba saavutada 200 kilobitist enamat. Marko Habicht

marko@am.ee


Kõu

seade: ZTE AC5710 seadme hind: 1 498 kr kalleim andmesidepakett: 298 kr/kuu tasuta andmemaht: piiramata täiendav MB: maks. kiirus: 2 Mbit/s reaalne kiirus: 200–400 kbit/s kasutaja: Kristjan Karmo

Tele2

EMT

seade: Huawei E180 seadme hind: 2490 kr (1990 kr kliendile) kalleim andmesidepakett: 325 kr/kuu tasuta andmemaht: 3 GB täiendav MB: 0,25 kr maks. kiirus: 7,2 Mbit/s reaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100 kbit/s (EDGE) kasutaja: Aigar Alaveer

seade: Huawei E630 seadme hind: 1990 kr (890 kr kliendile) kalleim andmesidepakett: 399 kr/kuu tasuta andmemaht: 3 GB täiendav MB: vähendadakse kiirust 25 kbit/s maks. kiirus: 7,2 Mbit/s reaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100 kbit/s (EDGE) kasutaja: Aare Kirna

Kõu

seade: ZTE MG478 seadme hind: enam ei müüda kalleim andmesidepakett: 298 kr/kuu tasuta andmemaht: piiramata täiendav MB: maks. kiirus: 2 Mbit/s reaalne kiirus: 200–400 kbit/s kasutaja: Alland Parman

plussid

plussid

plussid

plussid

hind, mobiilsus

kaasas USB juhe, lihtne

hea leviala, töötab Linuxiga

hea leviala kattuvus, hea hind

miinused

miinused

miinused

miinused

ebastabiilsus

install hangus

väga vilets tarkvara

kahe seadmega kaks lepingut

Arvutimaailma hinne

4+

Elisa

seade: Nokia E51 seadme hind: 3590 kr (3190 kr kliendile) kalleim andmesidepakett: 349 kr/kuu tasuta andmemaht: 3 GB täiendav MB: 5 kr maks. kiirus: 7,2 Mbit/s reaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100kbs (EDGE) kasutaja: Marko Habicht

4

Arvutimaailma hinne

Kõu

seade: CNU-680 seadme hind: 1998 kr kalleim andmesidepakett: 298 kr/kuu tasuta andmemaht: piiramata täiendav MB: maks. kiirus: 2 Mbit/s reaalne kiirus: 200–400 kbit/s kasutaja: Kristjan Tarjus

4

Arvutimaailma hinne

seade: Huawei E272 seadme hind: enam ei müüda kalleim andmesidepakett: 349 kr/kuu tasuta andmemaht: 3 GB täiendav MB: 5 kr maks. kiirus: 7,2 Mbit/s reaalne kiirus: 400 kbit/s – 1 Mbit/s (3.5G), 50–100 kbit/s (EDGE) kasutaja: Veljo Haamer

plussid

plussid

hea leviala, linnas hea kiirus

ühendub kiiresti, mugav

lihtne käivitada ja paigaldada

miinused

miinused

miinused

maal aeglane, halb ühendada

mastile liiga lähedal kasutu

vananenud mudel

3+

Arvutimaailma hinne

3+

4

Elisa

plussid

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailma hinne

Arvutimaailma hinne

3Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 49


lahendused

Videosild ühendab ka Miks paljud meist videosildasid ei kasuta? Kas see on kallis? Või on see keeruline? Kardetavasti tunduvad need küsimused õigustatud enamikule selle artikli lugejatest.

Tahaksin lugejate tähelepanu juhtida asjaolule, et üldjuhul ei ole niisuguse videosilla sisseseadmine firma jaoks teab mis keeruline või kallis ülesanne. Tuleb lihtsalt asi ette võtta ja ära teha.

Kaido Reivelt kaido.reivelt@ut.ee

On ilmselge, et videosilla vahendusel suhtlemine hoiab paljudel juhtudel kokku hulga aega ja ka raha ning teeb seeläbi mõned kokkusaamised üleüldse võimalikuks. Põhiliselt räägime siin videosillast või videokonverentsist kahe ruumi vahel, kus osalejad näevad teises otsas toimuvat ning saavad üksteisega rääkida.

Seltskond nõuab rohkem Kui järele mõelda, siis Skype ju teeb seda. Küsimus on lihtsalt selles, et kui me tahaksime ühte või mõlemasse videosilla otsa panna ühe inimese asemel terve seltskonna, kes näiteks laua ümber istudes saaksid videosilla vahendusel rääkida, siis mille poolest läheks olukord keerukamaks? Kindlasti on vaja siis kaamera teisiti suunata, asendada arvutiekraan projektori ja ekraaniga (või suure teleriga), panna püsti kõlarid ning asendada personaalne mikrofon sellisega, kustkaudu kõigi ruumis viibijate jutt kvaliteetselt arvutisse jõuaks. Videokonverentside pidamiseks võib leida suurel hulgal kõige erinevamat tarkvara ning seda tehakse järjest 50 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

juurde (proovi näiteks Google’i otsingut „videoconferencing software”). Nii et orienteeruda on siin raske. Pealegi, enamik pakutavast pole vabavara. Ärge murdke pead, vaid võtke sel juhul juba Skype (selle viimane, 640 x 480 pildieraldusvõimega versioon) ning liikuge sellelt edasi vaid juhul, kui Skype’i ja selle plug-in’ide võimalused teid ei rahulda. Sest video­silla põhifunktsioonis – pildi ja heli edastamises toimib Skype suurepäraselt, vähemalt sama hästi või paremini kui mõni kommertstarkvara. Näiteks Kihnu kooli füüsikatunde tehes loobusime kommertstarkvarast mitte selle kalliduse pärast, vaid lihtsalt Skype’iga sai keskpärase internetiühenduse korral silmanähtavalt parema pildi. Heli ja video vahendamisel mängivad väga suurt rolli ka kaamera

kihnu kooli füüsikatunde tehes loobusime kommertstarkvarast mitte selle kalliduse pärast, vaid lihtsalt skype’iga sai keskpärase internetiühenduse korral silmanähtavalt parema pildi.»

ja mikrofonide valik ja paigutus ning ruumi akustilised omadused, aga selles vallas arukate valikute tegemine ei ole raketiteadus. Muidugi võib reaalses töös vaja minna veel lisavõimalusi. Näiteks tahvli kasutamise võimalus, videote ja piltide näitamine jms. Vahel on vaja kontakteeruda kolmel või enamal osapoolel. Kui need asjad on ka olulised, võiks proovida näiteks täiesti tasuta pakutavat EVO nimelist tarkvara (vt http://evo.caltech.edu/evoGate). Kui arvutiasjandusega hästi kursis olete, tasuks käima ajada OpenMeetings (vt http://code.google.com/p/openmeetings).

Tegeleme parem raudvaraga Niisiis, ärgem muretsegem liigselt tarkvara pärast, see on teil sama hästi kui olemas. Aga erinevalt tavaliselt videotelefoni funktsioonist on kummassegi videosilla otsa vaja head kaamerat, spetsiaalset mikrofoni, kõlareid, arvutiprojektorit ja ekraani. Eeldame siin, et arvuti on piisavalt hea, et Skype’i „jooksutada”, st tal on 1 Gb muutmälu, heli- ja võrgukaart ning et kasutatav internetiühendus on piisavalt kiire ehk upload 512 kbps ning download 1 Mbps (vt näiteks http://speed.hot.ee või proovi lihtsalt Skype’iga järele).

Veebikaamerate valimine Kaamerad peavad olema valitud selliselt, et saaks kasutada kõrgresolutsiooniga videot, pildisensor ja kiibistik peaks võimaldama vähemalt 640 x


kaugelolevad ruumid

Videosild on tõesti lihtne. Videopilt standardsest projektorist, kardioidmikrofon ja lihtne helipult, ongi kõik. 480 punktise eraldusvõimega videopildi edastamist. Skype tegeleb erinevate veebikaamerate testimisega väga tõsiselt, nii et võiks näiteks usaldada märgistust Skype Certified.

Mikrofonid-kõlarid ja kaja Isegi videokonverentsis on kriitilise tähtsusega helikvaliteet – kui ikka kolleegide jutust pole võimalik aru saada või nende kõne vahepeal kaob ja tekib, pole ka kvaliteetsest videopildist kasu. Samas on just kvaliteetse heli saamine keerukas, ehkki see vajab tunduvalt vähem võrguressurssi. Kui kasutame tervet koosolekuruumi katvat mikrofoni (mitte igaüks personaalset) ning teise poole juttu kuuleme kõlaritest (mitte kõrvaklappidest), siis tuleb kõvasti vaeva näha, et saada jagu kajast. Kaja omakorda võib jagada kaheks. Esiteks, igas ruumis

peegeldub heli mitmeid kordi seintelt, see võib vastaspoolest arusaamist väga tõsiselt raskendada. Lahendus – võimalikult vähe kõvasid, paljaid, sirgeid seinu, lagesid ja põrandaid. Laed võiks olla topeltpinnaga, põrandad kaetud vaibaga ning seintel olla näiteks kardinad. Siiski, tõenäoliselt õnnestub video vahendusel suhelda ka kajavas ruumis. Tehniliselt keerukam on elimineerida kaja, mis tekib, kui heli liigub mikrofoni ja interneti kaudu video­ silla teise otsa kõlarisse, sealt uuesti mikrofoni ja interneti kaudu rääkija juurde tagasi. Kindlasti tuleb siin appi tarkvara – kõikidel videokonverentsitarkvaradel on sees spetsiaalsed algoritmid niisuguse kaja elimineerimiseks. Aga avatud süsteemis sellest tavaliselt ei piisa, kui tarkvara leiab, et ta viimases hädas keerab hääle päris

kinni. Siis tuleks kasutada spetsiaalseid, n-ö cardioid-suunakarekteristikuga konverentsimikrofone ja mõelda läbi kõlarite paigutamine.

Järele proovitud Testitud lahendus on järgmine: mikrofoniks kardioidmikrofon Audio Technica U891RW (hind 5500 kr) või ElectroVoice RE90 B(W) (hind 3500 kr), fantoomtoite allikaks väike helipult Behringer XENYX802 (400 kr), mikrofon asetatakse kõlaritest ettepoole „tuimema” küljega nende poole. Vältimaks pildi ja heli vahelist nihet, peaks nii heli kui ka videopilt arvutisse minema ühte liiki sisendi kaudu, näiteks mõlemad USB-sisendist. Viimased seonduvad tehnoleiud on üleval veebiaadressil www.fyysika. ee/videosillad. Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 51


lahendused

Plaatserverid tulevad! Palju 1U servereid ehk ühte räkiühikusse mahtuvaid servereid toovad pikapeale probleemi – aja jooksul hangitud seadmete konfiguratsioonid on erinevad, igaüht tuleb omamoodi hallata. Need probleemid on lahendatavad plaatserveritega – tegu on 6-10U mõõdus korpusega, kuhu saab paigutada standardmõõdus kuumvahetatavaid serveri-, ketta-, lokaalvõrgu- ja SAN-võrgu mooduleid. NÄIDE

karel.kannel@proact.ee

vakettapesad ning needki on paremal juhul kuumvahetatavad ehk vahetatavad süsteemi töö ajal. Igale serverimoodulile paigaldatakse veel I/O adapter (sisend-väl-

Sun Blade serverid

Plaatserverid ehk Blade-serverid on tulnud serveriruumidesse, et jääda. Nende laiem levik algas kümnendi algupoolel, kui 1U ja 2U (U – rack-unit) mõõdus serverid olid juba edukalt juurdunud. Plaatservereid toodavad kõik tuntumad tootjad. Iga tootja on tavaliselt defineerinud standardmõõdus serverimooduli, mida mahub korpusesse kuuest kuni 16ni. Iga serverimoodul sisaldab tavaliselt üks kuni neli protsessoripesa. Standardmõõdus moodulid pakuvad üks-kaks protsessoripesa ja täiskõrguses (või topeltpaksuses) plaatserverid kaks kuni neli protsessoripesa. Korpuses võivad olla ka mõned kõ-

Plaatserverite loomisel on Sun valinud teise tee ega soovi tiheda integratsiooni nimel teha järeleandmisi jõudluses ega piirata sisendi-väljundi võimalusi. Selleks on loodud kaks perekonda – 8000 seeria, mis on orienteeritud telekomiettevõtetele ning uuem 6000 seeria kesksete IT funktsioonide jaoks. Sun Blade 6000 on 10 U kõrgune korpus, kuhu mahub 10 plaatserverit. Kogu I/O põhineb PCI-Express 2.0 standardil ja SAS arhitektuuril. Igast serverist väljub neli 8x PCI Express siini, kaks 1 Gbit/s Ethernet-liidest, neli 3 Gbit/s SAS siini, tagades kokku kuni 142 Gbit/s läbilaskevõime. Plaatservereid Sun Blade 6000 korpusesse pakub Sun vaid ühes mõõdus. See võib tunduda ruumi raiskamisena, kuid teiste tootjate mudelid vajavad sama arvu protsessoripesade või operatiivmälu jaoks tavaliselt topeltsuuruses serveriplaate ja sel juhul on neid korpuses vaid seitse-kaheksa tükki (Sunil 10).

52 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

jundseade), mis loob kas fiiberoptilise kaabli, Etherneti või mõne võrguliidese toe. Enamikel tootjatel on serverimoodulitest I/O pesadesse mineva siini arhitektuur enda välja töötatud.

Teised serverid

Karel Kannel

Sun Blade 6000 plaatserverisüsteem


Kettamoodulid pakuvad aga korpuse sees lisaks piisavalt suurt salvestuspinda koos RAID kaitsega. Praktilises elus toob selline tihe integratsioon kaasa ka probleeme. Tundub, et tootjad võistlevad selle üle, kes suudab rohkem servereid ühte ruumiühikusse ära paigutada. Sellest tuleneb serverite üsna nõrk konfiguratsioon – tavaliselt ei ole kettakohti ning mälu- ja protsessoripesi on ka vähevõitu. Virtualiseerimiseks on sellised lahjemad plaatserverid juba osaliselt oma mõtte kaotanud. Korraliku mälumahu või protsessoripesade arvu saamiseks kasutatakse siis hoopis topeltsuuruses serverimooduleid, millel on oma hind. Selle tulemusena on äkki nii tihedana tundunud lahenduses kasutatavad poole vähem serverikohti, mis viib protsessorite arvu suhte ühte seadmekapi ühikusse halvemaks, kui tavalisi seadmekapi-servereid kasutades.

Plaatserver keskse IT-komponendina Ükski IT-süsteem ei ole asi iseeneses, nende roll on alati lahendada äriülesanded võimalikult efektiivselt ja nõutud teenusetasemega kogu elutsükli vältel. Selleks tuleb hinnata algse soetusinvesteeringu ning haldus- ja tugiteenuste summaarseid kulusid. Siin hakkab ilmnema plaatserverite efekt. Kuigi esialgne investeering korpusesse on suurem kui eraldiseisva serveri puhul, muutub lahendus odavamaks süsteemi kasvades. Asi on selles, et serverplaadid on vastavast eraldiseisvast serverist soodsama hinnaga. Nii tekib lahendusele investeeringu efektiivsuse tasakaalupunkt sõltuvalt mudelist juba kolme kuni viie serveriplaadi juures. Lahenduse unifitseeritus toob aga kaasa väga paindliku komponentide ja moodulite vahetatavuse, mis vähendab tugiinseneride ajakulu. Et kõik moodulid on kuumvahetatavad, mida sama hinnaklassi eraldiseisvad serverid tavaliselt ei paku, paraneb infosüsteemi käideldavus oluliselt. Ei saa märkimata jätta serveriruumi seadmekappide paremat hõivatust ning keskse toite ja tsentraliseeritud I/Oga kaasnevat oluliselt vähenenud kaabliterägastikku.

lihtne lahendus

Epicor 9 – rahvusvaheline eestikeelne äritarkvara Ülemaailmse majandustarkvara tootja äritarkvara eesti keeles? Kas see on tõesti võimalik? Hiljuti teatas juhtivaid äritarkvara tootjaid Epicor oma tarkvara 9. versiooni valmimisest, mis on ka eesti keeles. Epicor Software Corporation uue täisärilahenduse nimi on Epicor 9. Praegu on firma maailmas suuruselt kuues äritarkvara tootja. Kohalikest konkurentidest nimetas Monika Laneman, ettevõtte piirkonnajuht, ära Microsofti, kelle tarkvarad Microsoft Dynamics AX (endine Axapta) ja Microsoft Dynamics NAV (endine Navision) kohalikul turul on levinud. Maailmas konkureeritakse selliste tuntud nimedega nagu Lawson, QAD, Infor, SAP ja Oracle. Tänapäeval peab iga edukas globaalne ettevõte iseenesestmõistetavaks, et tarkvara tõlgitakse kõikides riikides, kus toodet turustatakse ka riigikeelde, tehes tarkvarale ülemineku protsessi lihtsamaks. Eestit tuntakse kui ITvaldkonna üht olulist tegijat, mistõttu valitigi Eesti riikide sekka, mille keelde tarkvara lokaliseerima hakati. Epicor 9 on praegu saadaval 33 keeles. Tarkvara on mõeldud keskmisest suurematele, kattes täielikult ära ettevõtte vajadused. Väikeettevõttele lahendus väga hästi ei sobi, sest soetamine läheks maksma alates poolest miljonist kroonist ning tarkvarale üleminek koos ümber­ õppega võib võtta kuud kuni aasta. Eestis Epicor 9 kasutajaid veel polegi, kuid huvilisi pidavat Epicor Software Corporationi regioonijuhi Toomas Tederi sõnul leiduma

küll. Epicori vanemaid versioone (Scala) kasutavadki nii mõnedki kohalikud suurettevõtted. Kui tegutseda paljudel turgudel korraga, on majandusolukorrast ülevaate saamine üsnagi raske, aeglane ja närvesööv. Seetõttu loobutaksegi mingis faasis Excelist ning soetataksegi vajadusele vastav majandustarkvara. Heaks näiteks, miks tasub nüüdisaegne ärilahendus soetada, võib tuua Eesti ühe suurima pakendivahendaja, kes võttis kasutusele Epicor 9 eelkäija Scala. Aasta hiljem teatas ettevõtte finantsdirektor, et ainuüksi kapitalikulu oli vähenenud 30%, sest oli alati olemas detailne info, palju kaupa tuleb sisse osta, mitte ei hoitud raha asjatult laos kauba all kinni. Minnes vanema põlvkonna paketilt üle Epicor 9le (mis on tasuta), pidavat andmete ülekandmine olema üsna valutu protsess. Elari Saal

elari@adm.ee

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 53


lahendused

10 kasulikku iPhone’i rakendust ärikasutajale iPhone on muidu igati hea ja nutikas telefon, kuid kas sellega on midagi teha ka tõsisel ärikasutajal? Enamik iPhone´iga kaasa tulnud rakendustest pakuvad head meelelahutust, aga kus on tööasjad? Kindlasti on ka ärirakendusi, kui meelelahutusele orienteeritud sisule lisaks hankida Apple’i App Store’ist (apple.com/iphone/appstore) huvitavaid ärikasutaja tarkvara, millest nüüd ülevaate teeme. On olemas ka tasuline analoog Air Sharing, mis maksab alates 4,99 dollarist (55 kr), selle profiversioon hinnaga 9,99 dollarit (111 kr) võimaldab näiteks printida.

Evgeni Nikolaevski

Evgeni7n@hotmail.com

Discover Discover moondab teie iPhone’i veidi ümber – miks mitte kasutada oma moodsat telefoni lihtlabase mälupulgana, 8 GB või 16 GB on ju üsna suur mälumaht. Discover võimaldab WiFi kaudu salvestada iPhone’i mällu dokumente, filme või ükskõik mida iganes muud soovite. Neid saab ka vaadata. Programmi on sisse ehitatud Viewer ehk vaataja, mis võimaldab vaadata dokumente (k.a docx, xlsx ja pptx), tarkvarakoodi, audio-, video-, foto- jt faile. Failide edastamine toimub siis, kui olete arvuti ja mobiiliga ühendatud samasse võrku, lähete IP kaudu brauseris iPhone’i aadressilt telefoni „sisse” ja nii saabki lisada, vaadata või kustutada oma asju. Samuti on nii võimalik jagada faile näiteks koosolekutel. iPhone’is on Public ja Private kaustad, mida võib turvata parooliga. Kui reklaam programmi juures tüütama hakkab, tuleb muretseda tasuline versioon. 54 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

iTalk iTalk teeb iPhone’ist diktofoni, millest tavalise iPhone’i omanikud on ilma lisatarkvarata sunnitud pidevalt puudust tundma. Valida saab kolme helikvaliteedi vahel, kasutajaliides on ülilihtne. Et saada oma salvestusi telefoni, tuleb arvutisse alla laadida väike lisaprogramm ning WiFi kaudu võib hakata salvestisi vahetama. Sobib nii Macile kui ka PCle, rahakamatele leidub veel tasuline versioon, mis erineb vaid selle poolest, et seal pole reklaami allservas. Kuid selle lõbu eest peab maksma 4,99 USD ehk 55 krooni, nii tüütu see reklaam ka pole, vähemalt mulle tundub.

QickOffice Qickoffice, nagu nimigi ütleb, on n-ö kontoripakett, mis võimaldab iPhone’is kirjutada ja dokumente redigeerida. See on saa-

Kui reklaam tüütab, peab muretsema tasulise versiooni.»

nud auhinna Best Business Application ehk parim ärirakendus ja tõsi ta on – ainuke miinus, mis sellel programmil esile tuli, oli suurte võimaluste kõrval natuke liiga soolane hind: 19,99 dollarit ehk 222 kr.

ezCurrency EzCurrency – siin polegi midagi pikalt kommenteerida, tegu on lihtsa valuutakalkulaatoriga. Kas mängid börsil või tingid reisil olles turul, EzCurrencyga on lihtne lüüa üks raha ümber teiseks.

PayPal PayPal on asendamatu elektrooniline arveldusvõimalus internetis üle maailma. iPhone’i kasutajatel on nüüd võimalus lihtsa rakenduse abil saata raha oma sõpradele, äripartneritele, annetusarvele või kuhu iganes. Saate vaadata, palju raha teil PayPalis on, tehingute ajalugu jne.

Take Me To My Car Take Me To My Car on abivahend tüüpilise probleemi lahendamiseks Ameerikas ostureisil, aga miks mitte ka meil Eestis. Kui unustasite, kuhu parkisite oma auto, siis pange käima Take Me To My Car, salvestage oma positsioon otse auto kõrval ning järgmisel rakenduse avamisel telefo-


nis juhatab programm eksimatult autoni, öeldes veel lisaks, kuidas minna, kuidas kiiremini jõuda ja kui palju on jäänud kõndida.

Keynote Remote Keynote Remote pakub tõhusat abi PowerPointi slaididega ringirändajatele. Selle abil saab juhtida oma slaide MacBookis asuva slaiditarkvara Keynote presentatsiooniseansi ajal. Telefonist saab vaadata ka presentatsiooni märkmeid slaidi kõrvale või järgmist slaidi. Hind on peaaegu olematu võrreldes saavutatud mugavusega – 0,99 dollarit ehk 11 krooni.

1Password 1Password hoiab paroolid ühes kohas ja tagab nendele lihtsa ja turvalise ligipääsu. Programm on mõeldud pigem Maciga inimestele, sest sünkroniseerib ka arvuti paroole ja kasutajatunnuseid ning oskab seda teha vaid Apple’i arvutitega. Kahjuks muutub selle tarkvara tasustamine peagi teistsuguseks, uue hinna kohta pole midagi teada. Macile maksab tarkvara praegu 39,95 dollarit ehk 444 kr, kuid saab ka 30 päeva tasuta kasutada.

Read it later Read it later free võimaldab salvestada veebilehekülgi ja lugeda neid pärast, ilma et peaks jälle võrku minema. Ülimugav nii lennukis kui ka mis iganes muus olukorras, kui ei saa lugeda veebilehte kohe, aga internet on käepärast. Aeg tekib lugemiseks ju tavaliselt siis, kui pole internetiühendust ...

Mocha VNC Lite Võimaldab samamoodi nagu Remote Desktop Connection saada eemalt ligipääsu arvutile, olgu ta Windowsi või Mac OSiga. Mobiiliga oma arvuti taga olemine üle interneti on küll veidi ebamugav, aga tihti vajalik. Eriti vajalik on see aga IT tugiisikule või administraatorile.

lihtne lahendus

Kuidas lihtsalt koosolekuaega kokku leppida? Kui palju tuleb saata e-kirju enne, kui saab kümne inimesega koosoleku aja kokku lepitud? Vastus - väga palju. Doodle on just sellise olukorra vältimiseks loodud veebikoht, aidates osalejatel välja pakkuda neile sobivad ajad. Firma, mis selle lihtsa veebirakenduse taga seisab, on loodud 2007. aasta märtsis ning kannab samuti nime Doodle. Lehekülje kasutamine ei nõua registreerimist ega tasu. Kuigi jah, tasu eest on võimalik küsitluste lehti salastada, tellida saidile reklaami või lasta küsitlustele lisada oma logo. Küsitluste loomine on lihtne kui üks-kaks-kolm. Esimese sammuna tuleb esilehel valida, kas soovid lihtsalt valikutega küsitlust või mingit sündmust planeerida. Lähtume seekord ajaplaneerimisest, sest see on igapäevaselt vajalikum ning sama lihtne kui küsitlus. Pärast tüübi valiku tegemist on vaja täpsustada, mis sündmusega tegu, ning soovitav on ka sisestada oma e-posti aadress. E-posti aadress ei ole küll kohustuslik, kuid siiski tasub see sisestada, sest nii saab väga mugavalt küsitluse käekäiku jälgida, sest kõigist täiendustest tuleb postkasti märguanne. Järgmiseks avaneb kalender, kust teha valik, mis kuupäevi küsitlusele lisada. Edasise sammuna tuleb täpsustada kellaaegu, millal koosolek võiks toimuda. Ei oma tähtust, kas kellaaeg sisestada 12 tunni süsteemis või 24 tunni, sest kuvatakse see kahjuks vaid 12 tunni süsteemis tavapärase AM/PM lisaga. Täitnud ära kõik väljad, tuleb

ette viimane leht, kus asub link küsitluse administreerimiseks ning muutuste sisseviimiseks ja teine link aja kokkuleppimisest osavõtmiseks. Kui sai lisatud ka oma eposti aadress, tulevad need lingid kahe eraldi kirjana, nii et osavõtulingi edasi saatmiseks piisab vaid selle kirja edastamisest osalistele. Edasi tuleb vaid oodata inimeste osavõttu ning jälgida küsitluse käekäiku. Kahju vaid, et rakenduse enda siseselt ei saa laiali saata kirja kõigile osalejatele, millal lõpuks koosolek toimub ning seda tuleb teha hiljem omade vahenditega, vaadates, mis kellaaeg kõige rohkem kokkutulijatele sobis. MARKO HABICHT

marko@am.ee

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 55


inimesed sünnipäev

uues ametis

38 Aare

Lapõnin 15. juuni Webmedia Groupi juhatuse liige

37 Tõnu

Samuel 3. juuli IT turvaspetsialist

Ülemiste City juhina asus tööle Gert Jostov Juuni algusest juhib ASi Ülemiste City Gert Jostov, kes vahetas välja ettevõtte senise juhi Andre Veskimeistri. Gert Jostov on lõpetanud 2003. aastal Eesti Põllumajandusülikooli raamatupidamise ja rahanduse eriala, cum laude. Varem on ta töötanud ASis KPMG Baltics, kus ta planeeris ja viis läbi ettevõtete audiitorkontrolli, samuti juustutööstusettevõtte AS BLM Eesti tegevjuhi ametikohal.

Tauno Tuisk näitab eLP seadet, mille maksumus lõpptarbijale jääb ca 4000 krooni piiresse. Foto: Kalev Lilleorg

49

Erki Urva 16. juuli Linxtelecom Estonia juht

33

Raivo Raestik 19. juuli OÜ Yoga juhatuse liige

Taavi Kotka on uus ITLi president Mais nimetati ITLi uueks presidendiks Taavi Kotka. Kotka on sündinud 1979. aastal KilingiNõmmel, ta on lõpetanud Hugo Treffneri gümnaasiumi ning õppinud TTÜs informaatikat ja Tartu Ülikoolis infotehnoloogiat. Taavi on töötanud Andmevara ASis programmeerija-analüütikuna ning 2000. aastal asus ta peaanalüütikuna tööle Webmediasse, kus 2005. aastal sai temast arendusjuht ja 2006. aasta lõpus juhatuse esimees.

56 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

IBMi tarkvaraüksuse Kesk- ja Ida-Euroopa arenevate turgude regiooni juhataja Sorin Visan.


58 669 inimest kasutas e-hääletuse võimalust Euroopa Parlamenti valimiste eelhääletusel kasutati agaralt e-hääletust. Elektrooniliselt sai europarlamendi valimistel tänavu hääletada esmakordselt ning sellest võttis osa ligi kaks korda rohkem inimesi kui viimastel riigikogu valimistel. Toona hääletas elektrooniliselt 30 275 inimest.

Kaks meest arendavad Eestis digipolitsei projekti Kahe mehe eestvedamisel arendatakse Eestis nn digipolitsei (eLP) projekti, mis peaks kaasa aitama nii liiklusõnnetuste vähenemisele kui ka õnnetustega seotud varalise kahju olulisele kahanemisele. Praegu on liiklusõnnetuste varaline kahju Eestis hinnanguliselt miljard krooni aastas. Digipolitsei projekti autorid Tauno Tuisk ning Tauno Talv usuvad aga, et nende loodud eLP kasutusele võtmine vähendaks kahjusid kolmandiku võrra. Idee sündis ja sai paberile juba aastal 2003. Tehnoloogia pideva arengu ja odavnemise tulemusena muutus projekti ellukutsumine reaalseks aastal 2007, mil hakati projekti tutvustama nii riigi- kui ka erasektorile. Nüüdseks on projekt liidetud riiklikul tasandil liiklusohutuse rakenduskavasse sisse ja ennekõike on riiklikul tasandil fookuses kaks aspekti. Esiteks on vaja luua digitaalne teeregister, mis töötab reaalajas ja kuvab lisaks kõikidele põhipiirangutele ka ajutisi piiranguid (sh teetööd või suvised piirkiiruste tõstmised jms). Teiseks soovitakse

elpga liitujaid ootavad madalamad kindlustusmaksed.» riiklikul tasandil uurida projekti mõju liiklejatele ja liiklusele. Esimeses etapis on kavas lahendus välja pakkuda kindlustusseltsidele ja kui kõik läheb plaanide kohaselt, võiks esimesed 1000 seadet olla turul juba selle aasta lõpuks. Mootorsõiduki juhile avaneb võimalus eLPga liitudes vähendada oma igakuiseid ja -aastaseid liiklus- ja kaskokindlustuse makseid, sest eLPga varustatud sõiduk ja selle juht liiklevad eeskujulikumalt ning on seetõttu liikluses vähemohtlikud. Pikemas perspektiivis on kavas koostöö ka riigisektoriga, kus ühe võimalusena on läbi käinud variant, et

eLP tehakse kohustuslikuks riskirühmadele (sh noored ehk algajad juhid ja korduvad rikkujad). Tauno Tuisk ütleb, et kindlustusseltsid on valmis pakkuma madalamaid kindlustusmakseid nendele, kes eLPga liituvad. Kui toimub raske liiklusõnnetus, saadab eLP automaatteate Häirekeskusesse. Nii on tagatud kiire ja operatiivne abi. Lisaks hoiatab eLP juhti näiteks läheneva raudteeülesõidu eest ja enam ei saa olla võimalik, et näiteks piiratud nähtavuse või päikesepaiste tõttu jäi juhile lähenev raudteeülesõidukoht märkamatuks. Samas saab juht keskenduda mootorsõiduki juhtimisele ega pea pingsalt silmadega otsima, millises piirkonnas ta viibib, missuguses piirangualas ta viibib, kui kiiresti ta sõita võib, millises parkimistsoonis ta viibib jne. eLP teeb selle töö juhi eest ise ära. Arvutimaailm

Kuidas kärpida IT-kulusid ja saada kasu Mai viimasel nädalal toimunud IBM Dynamic Infrastructure foorumil Tallinnas esines IThaldamise ja operatiivsete äriajamise kulude vähendamise teemal IBMi tarkvaraüksuse Kesk- ja Ida-Euroopa arenevate turgude juhataja Sorin Visan.

Visan rääkis sellest, kuidas tõsta IT-süsteemidest saadavat reaalset kasu, kui

jooksvad kulud vähenevad. Äriajamise operatiivseid kulusid on tema sõnul tõepoolest võimalik vähendada mõnekuuse kuni üheaastase, vahel isegi lühema tasuvusajaga. Selleks on vaja saada aru neljast kuludega seotud peateemast. Esiteks on vaja analüüsida ja saada reaalne pilt kõikidest kulustruktuuridest ehk koondada info integreeritud süsteemiks.

Teiseks on vaja ühendada varade haldamine. Kolmandaks on IT-administraatoritele vist kõige tuttavam osa – infrastruktuurikulude vähendamine korralike haldamistööriistade abil. Kategooriasse loetakse kuni 50% suurused säästud ettevõtte reisi- ja telefonikuludest tänu grupitöötarkvara juurutamisele. Viimaseks saab ise äriajamise kulutusi kärpida tarkvaralahendus-

tega, mis näiteks vähendavad ja automatiseerivad erinevate dokumentide ja ankeetide paberikujul esitamist ja käsitlemist. Teatud WebSphere’i tarkvaratooted aitavad analüüsida andmeid ja reageerida kiiremini olukordades, kus logistikasüsteemid jäävad hätta. Pikka intervjuud loe am.ee/363. Timo Raussi

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 57


inimesed

Aasta idee 2008 auhinna vääriliseks tunnistati Eesti IKT Demokeskus. ITLi juhatuse liikmelt Urmas Kõllilt (paremal) võtab auhinna vastu Enn Saar.

14. mail jagas ITL välja aastaauhindu sektori silmapaistvamate ideede, tegude ja tegijate kategooriates.

Kellele ja mille eest need läksid? Tänavu andis ITL välja auhindu 11. korda. Pildil olev auhind anti välja kategoorias aasta tegu 2008. Fotod: Stanislav Moškov

Ustus Aguri nimeline stipendium läks Tartu Ülikooli doktorandile Jüri Reimandile. Tunnustuse pälvis ka Reimandi juhendaja professor Jaak Vilo (pildil). 58 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Aasta tegu 2008 auhinna võttis vastu kaitseminister Jaak Aaviksoo. Auhind anti välja NATO Kooperatiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse käivitamise eest.

Aasta tegija tiitli sai RISO juht Margus Püüa, keda tunnustati IKT valdkonna era- ja avaliku sektori koostöö edendamise eest.

Tunnustati ka tudengeid, kes lõid aktiivselt kaasa ITLi Roadshow’l.


MTÜ Lapikud (TTÜ informaatikatudengeid ühendav organisatsioon) korraldas juba seitsmendat korda IT-triatloni. Võistlusaladeks programmeerimine, vaheala (igal aastal erinev üllatus) ning orienteerumine. Vt ka am.ee/368.

Mida tuli teha ITtriatlonil?

Õhus on täpsust. Tiimi Hansa SQAd liikmel tuli tabada sihtmärki IT-mehe lemmiktööriistaga – klaviatuuriga. TEKST JA FOTOD: RISTO MAASING

Kolmanda ala – orienteerumise eel kalkuleeriti võistkonna eelnevate alade tulemuste põhjal stardiajad. Ürituse võitjameeskond We came, we saw, we want to go home metsa poole uhamas, et esimesena finišisse jõuda.

IT-Triatloni üllatusalal hakkasid üllatuslikult arvutiklaviatuurid lendama! Ürituse korraldaja Tõnis Truumaa pidi tegema täpset mõõtetööd.

Esimesel alal – programmeerimine – pole eelnevatel aastatel raskusi olnud ning ülesanded lahendatakse mängleva kergusega. Sel aastal samamoodi, taibukamad pidid vaid 3,5 minutit pead murdma, kuidas programmeerimiskeeles Lolcode leida algarve. Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 59


inimesed

Kristi Hakkaja aitas Oskando kiirele kasvule

2007. aasta lõpust telemaatikafirmat Oskando juhtinud Kristi Hakkaja on viinud ettevõtte ülikiiresse kasvufaasi – eelmisel aastal kasvas ettevõtte käive üle kahe korra. Eestis pole just tavaline, kui agressiivselt arenevat ja välisturgudele suunatud tehnoloogiafirmat tüürib noor naisterahvas. Kristi Hakkaja kanda praegu just selline roll on. Tema juhitav OÜ Oskando on telemaatikaettevõte, mille põhifookuseks on pakkuda sõidukite haldamise ja elektroonikaseadmete juhtimise süsteeme, kus on omavahel ühendatud nii kaardirakendused kui ka GPS- ja GSM-süsteem. Oskando näol pole tegelikult tegu uue ega tundmatu ettevõttega, sest turul tegutsetakse juba 1995. aastast. Küll võib öelda, et just viimasel paaril aastal on ettevõte saanud uue hingamise: firma käive kerkis eelmisel aastal üle kahe korra ning märkimisväärset kasvu prognoositakse ka selleks aastaks.

Telemaatika on kuum kaup

Mind maskuliinsed alad eemale ei peleta.» Kristi Hakkaja väljakutseid ei karda.

Oskando põhitegevus on nn sõidukite haldamise teenused. Teisisõnu pakub ettevõte lahendusi nendele firmadele, kes kasutavad oma igapäevatöös ametisõidukeid ning kes soovivad omada ülevaadet sellest, kus nende sõidukid asuvad, kuhu ja millal liikunud on ning palju kütust kulutavad. Alates eelmisest aastast on ettevõtte pakutavad lahendused olnud eriti kuum kaup, mida reedavad ka müüginumbrid: käibekasvu genereeriti mullu koguni 117 protsenti. Nii et kui praegu paljud ettevõtted pingutavad püksirihma, kärbivad hoogsalt kulusid ja võitlevad ellujäämise nimel, siis Oskando pakutavad too-

60 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

ted saavad neile just selles abiks olla. Et kulude kärpimise surve valitseb ka mujal maailmas, siis plaanib Oskando kiiret kasvu ning valmistab ette agressiivset laienemist ka välisturgudele. Kristi Hakkaja sattumine Oskando juhiks on mõnes mõttes loogiline asjade käik, teisalt võib seda võtta ka kui väga paljude asjade kokkusattumust.

Avalikust haldusest IT alale Kuigi ta ise tunnistab, et läbi ja lõhki tehnikainimene ta siiski pole ja puutub IT ning tehnoloogiaga kokku pigem makrotasandil, on teadus ja tehnoloogia teda köitnud juba aastaid. Aastate eest otsustas Hakkaja Tartu Ülikoolis avalikku haldust õppima asuda, sest nimetatud eriala oli ülikooli üks tugevamaid programme, kus aineid andsid läänes õppinud noored õppejõud ning kus kogu õppetöö oli väga management’i-keskne. Et juhtiv seltskond ülikoolis (Tiina Randma-Liiv, Wolfgang Drechsler, Marek Tiits, Tarmo Kalvet) tegeles ise väga palju tehnoloogiaga, pöörati päris palju tähelepanu just sellistele küsimustele, kuidas saab riigisektor toetada tehnoloogia arengut ning kuidas tehnoloogia areng aitab kaasa ühiskonna üldisele arengule. „Sealt tekkis ka huvi tehnoloogia vastu. Ehk et millised on need tugisüsteemid, mis aitavad ülikoolides tehtaval teadusel ja tehnoloogial jõuda ühiskonda ja saada rakendust inimeste praktilises elus,” märgib Hakkaja.


Telemaatikafirma Oskando tüürimine on Kristi Hakkaja jaoks esimene suurem väljakutse juhina. Fotod: Stanislav Moškov Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 61


inimesed

Kristi Hakkaja juhtimisel kasvas Oskando käive eelmisel aastal 113 protsenti.

Ülikoolis omandatud eriala oli omaette hüppelaud tema esimesele ametikohale, milleks sai Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) sekretariaat. TANi näol on tegu peaministri juhitava ekspertkoguga, kuhu kuuluvad siis nii ministeeriumide kui ka era- ja teadussektori esindajad. See andis hea ülevaate ja kogemuse sellest, millised on erinevad meetodid ja instrumendid, mida riik saab kasutada, et teaduse ja arendusega seotud ettevõtlust toetada.

Riskikapital otsustab läbilöögi

Tulemused näitavad, et see valdkond on perspektiivikas. » Hakkaja näeb Oskandol häid arenguvõimalusi.

„Minu jaoks oli teaduse- ja tehnoloogia valdkond huvipakkuv algusest peale ning see huvi kasvas pidevalt edasi,” tunnistab Hakkaja. Et soov oli valdkonda veelgi enam süüvida, otsis Hakkaja endale välja sobiva programmi ning läks USAsse magistrikraadi omandama, asudes õppima rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiapoliitikat. Praegu kiidab ta nimetatud erialal omandatud teadmistebaasi. „Sain sealt väga tugeva baasi just selles osas, mis puudutas erinevate tehnoloogiavaldkondade arengu ajaloolisi trende ja kuidas ühe tehnoloogiasektori areng orgaaniliselt üldse toimub, millised on selle etapid ning millised on sellest tulenevad arengud nii ettevõtluse, ühiskonna

62 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

Taoline „tark karbike” ongi peamine toode, mida Oskando oma klientidele pakub ning mis võimaldab autoparki omavatel firmadel kulusid kokku hoida. kui ka riigisektori jaoks.” Samuti õpetas Ameerikas oldud aeg, et tehnoloogia jõudmisel ühiskonda pole kõige suurem roll mitte ilmtingimata riigi-, vaid näiteks Ameerikas just riskikapitali sektoril. Viimase selge eelis on see, et riskiinvestorid lükkavad uusi ja huvitavaid tehnoloogiaid väga agressiivselt turule. Nii et kui juba minna, siis kiirelt. „Vahel öeldakse, et riskikapital on karm äri. Minu arvates on see väga ratsionaalne lähenemine. Ehk teeme need asjad kiiresti ära, mis toimivad ning nendega, mis ei toimi, pole mõtet pikalt jännata,” ütleb Hakkaja.


a rva m us

Marek Tiits Arengufondi majandusekspert Inimesena on Kristi kindlasti väga hakkaja. Just sellise mulje ta mulle jättis, kui me selle kümnendi alguses koos Riigikantseleis töötasime. Kui meil kunagi oli konkurss uue inimese leidmiseks ja kandidaate oli päris mitu, jättis neist just Kristi kõige aktiivsema inimese mulje. Hiljem ei pidanud me oma valikut mingil moel kahetsema.

Tänu õpingutele Ameerikas tekkis usinal eestlannal seos riskikapitaliga ning huvi selle valdkonna vastu vaid suurenes. Et valdkonda paremini tajuda ning selle tegutsemispõhimõtetega tutvust teha, õnnestus Hakkajal USAs leida fond, kuhu ta praktikale suundus. New Markets Grow Fundi nimelises riskikapitalifirmas läbis ta aastase kursuse, kus siis ühest küljest õpetati kõiki selle äriga seonduvaid protsesse. Teisalt sai Hakkaja tegeleda seal ka praktilise poolega – tegeleda portfelliettevõtetega, näha organisatsiooni üldjuhtimist jne.

Mehised alad ei peleta Pärast magistrikraadi kättesaamist oli siht juba üsna selge: Hakkaja eesmärk oli tööd leida mõnes riskikapitaliettevõttes. Kuigi USA turg pakub selleks äärmiselt avaraid võimalusi, otsustas värske magistrant ka Eesti suunas kiiga-

ta, et kuulda, millised oleksid ses vallas siinsed võimalused. Huvitava ettevõttena jäi silma ASI (Ambient Sound Investments), mis oli üsna hiljuti riskikapitaliäriga alustanud. Õige pea leidiski Hakkaja end ASI ridadest. „Mind maskuliinsed alad eemale ei peleta,” vastab Kristi Hakkaja, kui uurida temalt, miks otsustas ta käe anda tehnoloogia- ja riskikapitali valdkonnale, kus vähemasti Eestis tegutsevad praegu peaasjalikult mehed. „See on veider, et neid valdkondi nimetatakse maskuliinseteks. Minu jaoks on enamik taolisi valdkondi sellised, kus su enda saavutusvajadus peab suur olema. Samuti peab olema usku ja järjekindlust läbi lüüa. Seadsin juba varakult endale hästi kõrged eesmärgid. Kui ma liikusin tehnoloogia ja riskikapitali poolele, sain ka ise aru, et see on endisele riigiametnikule väga suur pööre. Samas võtsin ma endale selle eesmärgiks, Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 63


inimesed

A rva m us

Tauno Tats Ambient Sound Investmentsi tegevjuht Kristi on tegus ja vastutustundlik. Juhina on Oskando temale esimene ettevõte, mille ta võttis üle päris raskes seisus ja on viimase kahe aasta jooksul oma meeskonnaga tööd tehes saavutanud tulemusi. Kristi tugevus on tema suur töökus ja energia, mis nakatab ja aitab meeskonda väga palju. Ta on hea suhtleja, kes sõlmib kergesti tutvusi ja uusi ärikontakte. Juhina on ta palju õppinud, jätkab kindlasti seda ja jõuab oma eesmärkideni.

Kristi Hakkaja paari aasta tagusel reisil Londnonis. see oli huvitav ning see mind tööle panigi.” ASI meeskonnas sai Hakkajast investeeringute haldur, kelle ülesandeks sai ASI portfelliettevõtetega tegelemine, nende toetamine ja arengu jälgimine. See oli täpselt kahe aasta eest, ehk 2007. aasta juuni alguses. Hakkaja hallata jäi neli-viis ettevõtet. 2007. aasta novembris sai temast aga OÜ Oskando juhatuse esimees, misjärel ASI investeeringute haldurina ta enam ei tegutse.

Parim kasvuiga Kui Oskando telemaatika valdkonnas 1997. aastal tegevust alustas, oli telemaatika oma arengus veel üsna varases etapis. Tehti peaasjalikult kliendikeskseid spetsiifilisi erilahendusprojekte, mis olid enamasti suunatud suurettevõtetele. Baastehnoloogiate hinnad, millel telemaatika põhineb (GPS- ning GSM-levi), olid sel ajal veel sellisel hinnatasemel, et nimetatud tehnoloogia veel massidesse ei liikunud. Sellest ajast ongi Oskando koos nimetatud tehnoloogia valdkonnaga vaikselt edasi arenenud. Üks esimesi edukamaid Oskando laiatarbetooteid oli MobiKit (auto turva- ja telemaatikateenus, mis võimaldab GSM-telefoni ja interneti abil sõidukit kontrollida ning samas ka eemalt

64 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009

juhtida sõiduki turva- ja lisaseadmeid), mida arendati koos EMTga. Praegu on telemaatikasektor Hakkaja sõnul oma parimas kasvueas. Veel 2007. aastal kasvas valdkond keskeltläbi 30 protsenti aastas. Pilt muutus aga kiiresti. Kui 2008. aasta keskpaiku hakkasid kütusehinnad kasvama, tundis üha enam ettevõtteid vajadust jälgida oma autopargi liikumist ning kütusekulu. Järgnes majanduslangus, mis sellist suhtumist veelgi suurendas. „Kui vaadata Eestis põhiliste telemaatikaettevõtete käivet, siis 2008. aastal oli kogu sektori kasv Eestis 78 protsenti,” annab Hakkaja aimu nõudlusest. 2007. aasta alguses lükati Oskandos käima strateegilise muutuse protsess, mille eesmärk oli muutuda riistvaratootjast terviklahenduste pakkujaks. Olid ju kunagi ajad, mil riistavara oligi lahendus – polnud veebipõhiseid rakendusi ja kogu asi oli SMSi teel hallatav. Praegu on olukord teine. Turg on liikunud staadiumisse, kus kõik on veebipõhine ning klient ei osta enam pelgalt seadet, vaid terviklahendust. 2007. aastal tegi Oskando investeeringu tarkvaraettevõttesse Median, kellel oli varasem kogemus GIS-(geoinfo)süsteemide arendamisel. Tänu tehtud sammule saab Oskando oma klientidele pakkuda terviklahendust. „Seda strateegilist muudatust olengi ma siin oldud aja jooksul suuresti ellu viinud,” ütleb Hakkaja.


Majanduskriisi mõju kajastub ka Oskando müüginumbrites. Kuid vastupidiselt enamikule teistele ettevõtetele mõjub kriis Oskandole positiivselt. Nimelt on paljud transpordi-, logistikaning ka muud väiksemat või suuremat autoparki haldavad ettevõtted aru saanud, et Oskando pakutavad lahendused aitavad neil täpselt jälgida oma sõidukite marsruute, kütusekulu ning palju muud. See aga aitab päris oluliselt ettevõtetel kokku hoida, oma tegevusi planeerida ning kulusid kärpida. Nii ongi huvi Oskando lahenduste järele märgatavalt tõusnud. Numbrid räägivad enda eest. Kui telemaatika turg tervikuna kasvas eelmisel aastal 78 protsenti, kerkis Oskando käive 117 protsenti. „Kriis tõi meile kliente juurde juba enne, kui see mõnes teises valdkonnas nii märgatavaks muutus,” tõdeb Hakkaja. Praegu on Oskando toode jätkuvalt väga hea müügiartikkel. Kristi Hakkaja sõnul ei saa öelda, et nende tüüpklient on suure autopargiga ettevõte. „Meie enamike klientide autopargid jäävad vahemikku 5–30 masinat, kuid on ka kliente, kelle on üle saja masina.”

Head tulemused Juhi kinnitusel saab Oskando lahendustest kasu ka väikse autopargiga ettevõte. Ta toob näitena firma, kelle autopargi suurus on 15 masinat ning kes otsustas Oskandolt lahenduse tellida. Investeering selleks oli ca 100 000 krooni ja ettevõte

teenis selle tasa kõigest kahe kuuga, järgmistel kuudel oli tulemuseks juba puhas kokkuhoid. Praegu tuleb Oskando käibest põhiosa veel Eesti turult ning välisturud andsid eelmisel aastal 23 protsenti ettevõtte müügitulust. Eesmärk on aga teenida tulevikus välisturgudelt vähemalt 90 protsenti käibest. Kokkuvõttes kasvas telemaatikafirma käive eelmisel aastal 6 miljonilt kroonilt 13 miljoni peale, eksport kerkis samal ajal 10 protsendilt 23le. Kiiresti arenev ettevõte praegu veel kasumit ei teeni, küll on eesmärgiks sel aastal oma käivet kasvatada umbes 50 protsenti. „Tulemused näitavad, et see valdkond on perspektiivikas ja Oskando on konkurentsivõimeline. Järgmine eesmärk on kiirelt liikuda välisturgudele.” Nn autokontroller on toode, mille järele nõudlus pidevalt ka välisturgudel kasvab. Nii on Oskandol üks suur partner Bulgaarias, kuhu saadetakse autokontrollereid kastide viisi. Samuti on kontakte Leedus, Lätis ja Soomes. „Lähema paari-kolme aasta jooksul on eesmärk liikuda suuremate Kesk- ja Ida-Euroopa turgude poole,” märgib ettevõtte juht. Raigo Neudorf

raigo@am.ee

Tulemused näitavad, et see valdkond on perspektiivikas.» Hakkaja usub edaspidisesse edusse.

Minu tööpäev

Loomult hommikuinimene Olen loomult hommikuinimene, mistõttu ärkan üsna vara: seitsme paiku või kuue ja seitsme vahel. Seetõttu meeldib mulle juba hommikuti kodus osa tööasju üle vaadata. Seejärel tulen kontorisse. Suure osa päevast võtavad erinevad kohtumised ja koosolekud, sest ettevõtte praeguses töös on palju strateegilisi asju vaja läbi arutada. Et ettevõte areneb intensiivselt, nõuab see ka palju suhtlust müügi, arenduse ja strateegilise juhtimise vahel. Kui on vaja teha midagi, mis vajab rohkem süvenemist, teen seda tihtipeale kodus või võtan selleks eraldi päeva. Kontorist üritan lahkuda viie paiku, kuid tavaliselt õnnestub see pigem seitsme või kaheksa ajal. Minu puhkepäev

Laupäeval tööd ei tee Laupäev on minu jaoks selline päev, kus ma sageli ei tee üldse tööd. Pühapäeval ma juba kipun oma ülesannete nimekirja üle käima, et panna tegevuste kavad paika. Laupäeviti meeldib aga palju lugeda, samuti liigun üsna palju Eesti peale ringi – sõidan kas maale, suhtlen sõpradega või käin kuskil sporti tegemas.

Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009 65


minu arvutimaailm

Ott Pärna Arengufondi juhatuse esimehe Ott Pärna esimene arvuti oli Siemensi sülearvuti ning esimene mobiiltelefon Motorola. Mehe negatiivseim IT-kogemus pärineb aga aastatetagusest 13. reedest. Esimene kokkupuude arvutiga? Esimene kokkupuude oli keskkoolis 1990ndate esimeses pooles. Tõsisemalt hakkasin kasutama kõrgkoolis ja paralleelselt ühes autofirmas tööd tehes. Esimene oma arvuti? Siemensi sülearvuti eelmisel sajandil. Esimene mobiiltelefon? Motorola. Esimene kokkupuude internetiga? Selline tollal revolutsiooniline asi nagu Alta Vista on meeles. Milline on teie praegune tehniline varustatus? Apple MacBook + ekraan, NokiaE61i nutitelefon. Kõige halvem ITga seotud kogemus? Kui ca kaheksa aastat tagasi, 13. reedel ühes ettevõttes korralikult back-up’imata raamatupidaja arvuti ära varastati. Millise teenuse või netileheküljeta ei saa hakkama? www.thefunded.com, www.ted.com, www.arengufond.ee, scholar.google.com. Lisaks otsingud ja välismeedia (erinevad valdkonnad majandusest spordini). Kui suur osa päevast kulub arvuti taga istumisele? Info hankimiseks ja maailmaasjadega kursis hoidmiseks kasutan arvutit palju. Inimestega suhtlemiseks eelistan kindlasti personaalset suhtlemist, seega olen Nokia slogani „Räägi inimestega” truu austaja. Ausalt – olete olnud kunagi tarkvarapiraat? Töises mõttes ja/või moodsal ajal küll mitte.

Foto: Stanislav Moškov

Järgmises Arvutimaailma numbris ilmub jälle 14.08

◊◊ Suur kombainide test ◊◊ Nokia ja HTC lipulaevade kahevõitlus ◊◊ Mis asi on roheline (öko-)arvuti?

66 Arvutimaailm nr 6 (162) juuni 2009


Proact on Skandinaavia ja Baltimaade juhtiv IT infrastruktuurilahendusi ja -teenuseid pakkuv spetsialist. Oleme keskendunud missioonikriitiliste serversüsteemide, andmesalvestuse, varundus/taaste ja arhiveerimise valdkondadele. Tarnime IT infrastruktuurilahendusi ning pakume konsultatsiooni-, planeerimise-, hooldus- ja haldusteenuseid.

KLIENT

Süsteemide haldusteenused Tugi Juurutus Lahenduste planeerimine Konsultatsioonid Missioonikriitilised serversüsteemid

Salvestuslahendused

Varundus/ taastelahendused

Arhiveerimine

süsteemid serverkriitilised Missiooni-

lahendused Salvestus-

lahendused taasteVarundus/

mine Arhiveeri-

Proacti Konsultatsioonid tehnoloogiapartnerid: Sun Microsystems, Oracle, Hitachi Data Systems, DataDomain, Symantec, NetApp, EMC. Lahenduste Planeerimine

Juurutus

Proact Estonia AS | Pärnu mnt 102c | 11312 Tallinn | Tel: +372 663 0900 | Fax: +372 663 0901 | www.proact.ee

Tugi


Tarkade Klubi juuninumbris:

maavärinate ennustamine: ikka purematu pähkel surematu raamat, mis tappis oma looja rallimaailma edetabel püsib salajasena veidrad kääbused esitavad Newtonile väljakutse kuidas töötab puutetundlik ekraan

(tellides veel soodsam – otsekorraldusega kõigest 39.- kuus)

TELLIMISEKS: mine kodulehele www.telli.ee saada e-kiri aadressil levi@presshouse.ee helista 660 9797


Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.