Ohvitseride kasiino ei paista enam välja

Patarei 10A praegune sissekäik, hoone suurus jääb metsa varju. Ohvitseride kasiino varasem silmapaistev välisilme on pika vaikelu kestel puude taha peitunud. Fotod: Madli Vitismann

Madli Vitismann

Eesti Meremuuseum tutvustas oma Naissaare-kava saareelanikele muuseumi tulevases fi liaalis: patarei 10A suurimas saalis. Ilusa pildina esitletud omaaegse ohvitseride kasiino välisilme pole kahjuks enam nähtav – puud on 30 aastaga hoone üldvaate varjanud.

Viimsi vallavolikogu andis aprillis meremuuseumile õiguse taastada Naissaarel militaarpärandit: muuseum sai hoonestusõiguse Naissaarel asuva Peeter Suure merekindluse koosseisu kuuluva raudtee lõikude kohta. Nii on võimalike taastada koostöös kogukonnaga militaarpärandit ja seda näidata: kavas on võtta kasutusse patarei 10A ja renoveerida külastuskeskuseks kunagine ohvitseride kasiino ehk Naissaare komandatuur – mõlemad hooned on praegu eraomandis. Sel viisil soovib muuseum siduda Esimese maailmasõja eel rajatud merekindluse osad Lennusadamas ja Naissaarel.

Rong sõidaks haruldasel kitsarööpmelisel raudteel sadamast saare põhjaossa patarei juurde, ka kasiinohoone on raudtee ääres. Naissaar on riiklik looduskaitseala ning raudtee vähendaks koormust saare mitmekesisele loodusele. Projekti nimi Nargen Nord viitab soovile ahvatleda välisturiste. Ent rongide käitamiseks ja hoonete jaoks on vaja saarele rajada elektrivõrk ning leida keskkonnasõbralikud lahendused ka muuks muuseumitegevuseks.

Juunis kutsus meremuuseum külalisi Naissaarele kahel korral. Kuu algul tutvusid ilma trotsides saare potentsiaaliga rahvusvahelise meresõjaajaloo konverentsi osalised. Juuni keskel korraldas meremuuseum oma kava tutvustuse naissaarlastele ja külalistele.

Paksude betoonseintega 1000 m² suuruses kahekorruselises patareis on peaosaline metsas asuv hoone kõigi säilinud ruumide ja osadega, millele muuseumi direktori Urmas Dreseni sõnul võiks paremaks vaadeldavuseks lisanduda ka kahuritorni klaaskuppel. Ekspositsioon on kavandatud pigem tagasihoidliku ja interaktiivsena. Tööde algus on plaanitud ületulevaks aastaks ja need tehakse muuseumi sihtasutuse raha eest.

25 000 turisti

Saarevanem Toomas Luhaäär selgitas, miks meremuuseumi kava naissaarlastele meeldib. „Olen ka kogukonna esimees, meie kogukonda kuuluvad peaaegu kõik saare kinnisvaraomanikud, Rootsi-Mihkli kirik ja Rootsi naissaarlaste selts, ja seetõttu esindan kogu saarerahva arvamust. Naissaar on minu meelest avastamata pärl, mis asub 15-minutise kaatrisõidu kaugusel Tallinnast. Siin saab vaikust ja rahu ning rajada idüllilise kodu. Tekib küsimus, kui me tulime vaikust ja rahu otsima, miks me siis toetame tulihingeliselt turismile suunatud projekti Nargen Nord, mis saare külastajate arvu veelgi suurendab. Kui saime teada, et nelja kuu jooksul on Naissaart külastanud 25 000 turisti, siis saime aru, et kogukonna osa ja arvamus saare on arengus ja eriti turismi suunamises ülioluline. Saame tutvustada inimestele militaarpärandit mitte õhinapõhiselt nagu seni, vaid meremuuseumile omaselt kõrgtasemel. Nii nõustusid patarei 10A omanikud sõlmima tasuta hoonestusõiguse lepingu meremuuseumi kui usaldusväärse partneriga. Loodan sedasama arusaamist kasiino omanikelt, et tegu on ajaloo seisukohalt üliolulise hoonega ja tuleb teha kõik selleks, et see hoone ei häviks.“

Patarei sees on Kruppi teras hästi vastu pidanud, seal pöörleski kahuritorn.

Elekter ja side

Naissaarlastele tähendab meremuuseumi projekti terviklahendus elektri- ja sidevõrku ning turisti suunamist laevast rongi, mis ei laseks saare õrnadel maastikel tekkida turisti „jalajäljel“. Toomas Luhaäär tänas Viimsi valda ettenägelikkuse eest mitte teha raudteetaristust eraldi kinnistut, seda mitte erastada ja tagada võimalused raudteed kasutada. Rannarahva Muuseum ongi oma võimaluste piires osa raudteed taastanud ja rongi käiku pannud.